OTSUS
EELNÕU nr 1-4/2022/87
seisuga 05.07.2022
Rapla ______ 2022 nr
Detailplaneeringu algatamine
(Hagudi alevik, Kastani tn 2)
Rapla Tarbijate Ühistu esitas Rapla vallale 04.07.2022 detailplaneeringu algatamisettepaneku
eesmärgiga kavandada Hagudi alevikus Kastani tn 2 maaüksusele (100% elamumaa, pindala
3242 m², katastritunnus 66903:003:0277) uus kauplusehoone ligikaudse ehitusaluse pinnaga
350 m². Asukoht Viljandi maantee ääres Hagudi aleviku keskosas on kaubanduskeskusele
igati sobiv tänu hõlpsale ligipääsetavusele nii auto- kui kergliikleja jaoks.
Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on maaüksuse olemasolev maakasutus pere- ja
ridaelamumaa. Planeeritavat maakasutust ei ole määratud. Üldplaneeringu kohaselt tuleb
elamupiirkondade arendamisel reserveerida maad ka ühiskondlikult kasutatavate maade ja
asutuste loomiseks, samuti on vajalik anda elamualadel ärimaa kõrvalfunktsioon eelkõige
esmatarbe teeninduse arendamiseks. Elukondlikke teenuseid pakkuvad ärimaad on
üldplaneeringu kohaselt ette nähtud kavandada elamualade vahetusse lähedusse,
võimaldamaks nende külastamist ka kergliiklust kasutades. Üldplaneeringust ei tulene elamu
juhtotstarbe põlistamise vajadus Kastani tn 2 maaüksusel.
Koostatavas üldplaneeringus on Viljandi maantee äärse ala juhtotstarve - keskuse
segahoonestusala, mida iseloomustab funktsionaalse avaliku ruumi rohkus ja mitmekesine
ruumikasutus. Segahoonestusalale võib ehitada muu hulgas ka kaubandus-, toitlustus- ja
teenindushooneid.
Koostatav üldplaneering jätkab kehtiva üldplaneeringu ruumilise arengu põhimõtteid veidi
kaasaegsemal tasemel ja võtab arvesse ka vahepealsete aastate jooksul toimunud muutusi
asustusüksuste elujõus. Hagudi alevik koos Hagudi küla ja Kuku külaga on näide piirkonnast,
kus rahvastiku kahanemine on viimastel aastatel pöördunud kasvule. Eesti väikeasulate
uuringu andmetel on piirkonna staatus keskmisest kõrgem, rahvastiku brutotulu ja tööhõive
on üle keskmise. Neid muudatusi ei osatud 2010. aastal koostatud üldplaneeringus ette näha,
mistõttu ei osatud ka uue kaupluse vajadust ennustada ja selle jaoks maakasutust broneerida.
Vaatamata asjaolule, et Kastani tn 2 maaüksuse olemasolev maakasutus on pere- ja
ridaelamumaa, ei kujuta kaubandushoone kavandamine maaüksusele endast üldplaneeringu
põhilahenduse muutmist, kuna ette nähakse elamualadele vajalik esmatarbe teenindus ja
kaubandus, mis on samuti üldplaneeringuga ette nähtud.
Rapla Vallavolikogu hinnangul järgitakse Kastani tn 2 maaüksusele kaupluse kavandamisega
üldplaneeringu põhilahendust. Elamualale elukondlikku teenust pakkuva äriettevõtte
kavandamine ei too endaga kaasa määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutust.
Kaalutud on ka üldplaneeringut muutva planeeringumenetluse kohaldamist, kuid selle
rakendamine ei ole antud juhul kohane, kuna detailplaneering on suunatud üldplaneeringu
oluliste ruumilise arengu põhimõtete elluviimisele.
Kauplusehoone rajamise ja kasutamisega ei kaasne üldjuhul oluline keskkonnamõju. Hoone
ruumiline ulatus ei erine olemasolevatest üksikelamutest märkimisväärselt. Üldplaneeringut
muutva menetluse korral on keskkonnamõju eelhinnangu andmine kohustuslik, mis
suurendaks alusetult omavalitsuse ja Keskkonnaameti menetluskoormust. Üldplaneeringut
muutva menetluse korral ei lahendata tavamenetlusega võrreldes suuremat hulka küsimusi,
küll aga suurendab üldplaneeringut muutev menetlus oluliselt nii omavalitsuse kui
riigiasutuste töökoormust ja pikendab menetlusaega. Põhjendamatute menetlustoimingute
läbiviimine ei ole kooskõlas haldusmenetluse seadusega. Detailplaneeringu algatamisega
üldplaneeringut järgivana juhindub omavalitsus hea halduse põhimõttest ning lahendab asja
mõistlikult, tekitades võimalikult vähe ebamugavusi ja halduskoormust ning lähtub
eesmärgipärasusest ja efektiivsuse põhimõtetest.
Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseadusest.
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei tingi keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamist, kuna puuduvad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
§ 33 lõikes 1 loetletud alused. Eelhinnangu andmise kohustus puudub. Planeerimisseaduse §
126 lõike 1 punkti 12 alusel sätestatakse vajalikud keskkonnatingimused ebasoovitava
keskkonnamõju ärahoidmiseks detailplaneeringu elluviimisel.
Enne detailplaneeringu algatamist kaasati piirkonna maaomanikud ja puudutatud
valitsusasutused.
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Rapla Vallavolikogu, detailplaneeringust on
huvitatud Rapla Tarbijate Ühistu, kellega on planeeringu koostamise halduslepingu
tingimused läbi räägitud. Planeerimisseaduse § 130 lõike 1 kohaselt võib planeerimisalase
tegevuse korraldaja sõlmida planeeringu koostamisest huvitatud isikuga halduslepingu
planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks.
Planeerimisseaduse § 4 lõike 1 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldajaks kohaliku
omavalitsuse üksus.
Tuginedes Rapla valla üldplaneeringule, planeerimisseaduse § 124 lõigetele 1, 2 ja 10, § 125
lõikele 2, § 128 lõikele 1, § 130 lõikele 1 ning vastavalt Rapla vallale esitatud
detailplaneeringu algatamisettepanekule, Rapla Vallavolikogu
otsustab:
1. Algatada Hagudi alevikus Kastani tn 2 detailplaneering eesmärgiga sätestada tingimused
kauplusehoone püstitamiseks.
1.1. Planeeringuala hõlmab Hagudi alevikus Kastani tn 2 (katastritunnus 66903:003:0277)
maaüksust. Osaliselt kuulub planeeringualasse 6691036 Kastani tänav (katastritunnus
66903:003:0373).
1.2. Planeeringuala piirneb idast Tallinn-Rapla-Türi teega, lõunast Kastani tänavaga ning
läänest ja põhjast Kastani tn 4 elamumaa maaüksusega.
1.3. Planeeringuala pindala on u 0,4 ha.
1.4. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseadusest.
1.5. Vajalik on koostada ajakohane tehnovõrkudega geodeetiline alusplaan.
1.6. Detailplaneering järgib Rapla valla üldplaneeringu põhilahendust.
2. Vallavalitsusel sõlmida huvitatud isikuga haldusleping detailplaneeringu koostamise
tellimise üleandmiseks.
3. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule
õigustatud ootust detailplaneeringu vastuvõtmise või kehtestamise osas. Menetlustoimingud
on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise või koostamise
lõpetamise otsus.
4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
Kalle Toomet
Volikogu esimees
Algatamisettepanek esitati 04.07.2022. PlanS § 128 lg 4 kohaselt algatatakse detailplaneering
või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul. Mõjuval põhjusel võib tähtaega pikendada 90
päevani.
Rapla Vallavolikogu otsuse eelnõu
„Detailplaneeringu algatamine (Hagudi alevik, Kastani tn 2)“
SELETUSKIRI
Sissejuhatus
Planeerimisseaduse kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav kui alevikus
kavandatakse ehitusloakohustusliku hoone püstitamist. Detailplaneeringu koostamine saab
alguse algatamisest, millele järgneb detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek ning
lõpeb üldjuhul kehtestamisega, pärast mida asutakse planeeringut ellu viima.
Eelnõu sisu
Algatatava detailplaneeringu eesmärk on sätestada tingimused kauplusehoone püstitamiseks
Hagudi alevikku. Üldplaneeringu kohaselt on tegemist pere- ja ridaelamu maa juhtotstarbega,
kuid üldplaneeringu kohane on ka esmateenuste toomine elamualadele. Üksikelamuga
võrreldava ruumilise ulatusega kauplusehoone kavandamine olemasolevale elamumaale
vastab üldplaneeringu tingimustele kui olukorda vaadata juhtotstarbe ja üldplaneeringu
muude põhimõtete koosmõjus. Oluline on üldplaneeringu tingimuste tõlgendamisvajadus.
Planeeringu kohta on infot ka valla ametlikul veebilehel.
Eelnõu võrdlev analüüs
Eelnõu on kooskõlas kehtivate kordade ja seadusandlusega. Üldplaneeringu tingimuste
tõlgendamise võrra on tegemist kaalutlusvajadusega.
Otsuse mõjud
Õigusakti rakendamisega avaneb arendajal võimalus koostada detailplaneering, millega
antakse ehitusõigus ja määratakse arendamise tingimused. Vallale kaasnevad
menetlustoimingute läbiviimisega seotud otsesed kulutused (lehekuulutus, ametnike tööpanus
jms). Kui detailplaneeringu koostamisele järgneb detailplaneeringu elluviimine, on see vallale
kasulik ja tõstab piirkonna mainet, kuna Hagudi alevikku lisandub uus kauplusehoone.
Vastuvõtmiseks vajalik kvoorum
Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikele 5 on otsuse vastuvõtmiseks
vajalik poolthäälte enamus.
Otsuse jõustumine
Ettepanek on otsus jõustada teatavakstegemisest.
Eelnõu koostaja:
Cerly-Marko Järvela
vallaarhitekt
Õigusaktide väljavõtted
KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS
§ 45. Hääletamine volikogus
(5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–9,
10¹, 14, 15, 18, 24, 25¹ ja 27¹ ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud
küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.
PLANEERIMISSEADUS
§ 124. Detailplaneering ja selle koostamise korraldaja
(1) Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning vajaduse korral
avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks.
(2) Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise
terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus.
/.../
(10) Detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus.
§ 125. Detailplaneeringu koostamise kohustus
(1) Detailplaneeringu koostamine on nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega
piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku:
1) hoone püstitamiseks;
2) olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust;
3) olulise avaliku huviga rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringraja või muu olulise
avaliku huviga rajatise püstitamiseks;
4) olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud
üldplaneeringuga.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga
määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.
(3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib olulise avaliku huvi olemasolu korral algatada detailplaneeringu
koostamise alal või juhul, mida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 2 ei ole ette nähtud.
§ 128. Detailplaneeringu algatamine
(1) Detailplaneeringu algatab kohaliku omavalitsuse üksus.
§ 130. Haldusleping huvitatud isikuga
(1) Planeerimisalase tegevuse korraldaja võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida
halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks. Planeerimisalase
tegevuse korraldaja ei või halduslepinguga üle anda planeeringu koostamise korraldamist ja planeeringu
koostamisel vajalike menetlustoimingute tegemist.
Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Kastani tn 2 detailplaneering
19.07.2022
DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTESEISUKOHAD
Alused:
Endise Rapla valla üldplaneering – kehtestatud: 01.03.2011
Planeerimisseadus (edaspidi PlanS)
Detailplaneering:
Kastani tn 2 detailplaneering (PlanID:111372)
Detailplaneeringuga hõlmatud maaüksused:
aadress katastritunnus pindala (m²) sihtotstarve
Kastani tn 2, Hagudi alevik 66903:003:0277 3242 100% elamumaa
Osaliselt kuuluvad planeeringualasse vahetult piirnevad munitsipaalomandis transpordimaa
katastriüksused 15 Tallinn-Rapla-Türi tee (katastritunnus 66903:003:1731), 15 Tallinn-Rapla-Türi
tee L1 (katastritunnus 66903:003:0278) ja 6691036 Kastani tänav (katastritunnus 66903:003:0373)
ning Kastani tn 4 elamumaa katastriüksus (katastritunnus 66903:003:0237). Läbipääsu või
tehnovõrkudega seotud küsimuste lahendamise vajaduse ilmnemisel väljaspool detailplaneeringu
algatamisel määratud planeeringuala piiri või muu põhjendatud vajaduse korral võib planeeringuala
laiendada koostöös puudutatud maaomanike ja Rapla Vallavalitsusega. Servituutide tingimused ja
tehnovõrkude ning läbipääsude paiknemine lepitakse planeeringu koostamise käigus kokku
puudutatud maaomanikega.
Planeeringuala suurus on ca 0,4 ha.
DETAILPLANEERINGU EESMÄRK, ÜLESANDED, PLANEERIMISPÕHIMÕTTED
Detailplaneeringu eesmärk on sätestada tingimused kauplushoone ja sellega seotud rajatiste
kavandamiseks. Planeeringu koostamisel lähtuda taotlusega esitatud eskiisidest.
Detailplaneeringuga lahendatakse vähemalt järgmised ülesanded vastavalt PlanS § 126:
- krundi hoonestusala määramine;
- krundi ehitusõiguse määramine;
- juurdepääsude, liikluskorralduse, tehnovarustuse ja teiste planeeringuala toimimiseks
vajalike ehitiste lahenduspõhimõtete andmine ja võimalike asukohtade määramine;
- ehitiste arhitektuursete, ehituslike ja kujunduslike tingimuste määramine;
- haljastuse ja heakorrapõhimõtete määramine;
- puhveralade, kujade ja keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine;
- kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;
- servituutide vajadusega alade määratlemine;
- avalikult kasutatavate alade määratlemine.
Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Kastani tn 2 detailplaneering
KEHTIVAD DETAILPLANEERINGUD
Kehtivad detailplaneeringud puuduvad. Arvestada Rapla valla üldplaneeringuga.
VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE
Üldplaneeringu kaardi väljavõte:
Krundi asukoht kaardil
Detailplaneeringu algatamisettepanek sisaldab üldplaneeringuga määratud juhtfunktsioonide
muutmisettepanekut, mistõttu Rapla Vallavolikogu majandus- ja keskkonnakomisjoni hinnangul on
vajalik detailplaneeringu menetlemine üldplaneeringut muutvana.
Rapla valla üldplaneeringu kaardil on Kastani tn 2 olemasolevaks maakasutuseks märgitud pere- ja
ridaelamumaa. Planeeritavat maakasutust ei ole maaüksusele määratud. Üldplaneeringu kohaselt
tuleb elamupiirkondade arendamisel reserveerida maad ka ühiskondlikult kasutatavate maade ja
asutuste loomiseks, samuti on vajalik anda elamualadel ärimaa kõrvalfunktsioon eelkõige esmatarbe
teeninduse arendamiseks. Elukondlikke teenuseid pakkuvad ärimaad on üldplaneeringu kohaselt
ette nähtud kavandada elamualade vahetusse lähedusse, võimaldamaks nende külastamist ka
kergliiklust kasutades. Üldplaneeringust ei tulene elamu juhtotstarbe põlistamise vajadus Kastani tn
2 maaüksusel.
Koostatavas üldplaneeringus on Viljandi maantee äärse ala juhtotstarve - keskuse
segahoonestusala, mida iseloomustab funktsionaalse avaliku ruumi rohkus ja mitmekesine
ruumikasutus. Segahoonestusalale võib ehitada muu hulgas ka kaubandus-, toitlustus- ja
teenindushooneid.
Koostatav üldplaneering jätkab kehtiva üldplaneeringu ruumilise arengu põhimõtteid veidi
Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Kastani tn 2 detailplaneering
kaasaegsemal tasemel ja võtab arvesse ka vahepealsete aastate jooksul toimunud muutusi
asustusüksuste elujõus. Hagudi alevik koos Hagudi küla ja Kuku külaga on näide piirkonnast,
kus rahvastiku kahanemine on viimastel aastatel pöördunud kasvule. Eesti väikeasulate
uuringu andmetel on piirkonna staatus keskmisest kõrgem, rahvastiku brutotulu ja tööhõive
on üle keskmise. Neid muudatusi ei osatud 2010. aastal koostatud üldplaneeringus ette näha,
mistõttu ei osatud ka uue kaupluse vajadust ennustada ja selle jaoks maakasutust broneerida.
Detailplaneeringuga kavandatav on küll vastuolus üldplaneeringu kaardile märgitud
juhtotstarvetega, kuid muus osas ei kujuta kaubandushoone kavandamine Rapla valla
üldplaneeringu põhilahenduse muutmist. Planeeringuga kavandataval ei ole sisulist olemuslikku
konflikti kehtiva üldplaneeringuga, kuna ette nähakse elamualadele vajalik esmatarbe teenindus ja
kaubandus, mis on samuti üldplaneeringuga ette nähtud.
DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISSE KAASATAVAD:
Keskkonnaamet, Päästeamet, Rahandusministeerium, Transpordiamet;
naaberkinnisasjade omanikud; puudutatud võrguvaldajad
KORRALDUSLIKUD KÜSIMUSED
Detailplaneeringu vormistamine ja esitamine:
Detailplaneeringu koostamisel juhinduda Rahandusministeeriumi soovitatud metoodikatest.
Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50
„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja kasutada juhendit „Ruumilise
planeerimise leppemärgid 2013”:
Detailplaneering esitada ühes eksemplaris paberkandjal ning elektrooniliselt struktureeritud
failikogumina.
Palume arvestada asjaoluga, et vastavalt seadusandluse arengule ja vormistusnõuete täienemisele
võivad järgimist vajavad vormistamis- ja esitamisnõuded muutuda. Järgida kehtivaid nõudeid.
Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Kastani tn 2 detailplaneering
DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EELDATAV OPTIMISTLIK AJAKAVA
aeg tegevus
19.07.2022 algatamisettepaneku esitamine
25.07.2022 algatamise eelnõu vallavalitsuses
asjaomaste asutuste tagasiside laekumine
17.08.2022 algatamise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjonis
25.08.2022 algatamine volikogus
31.08.2022 algatamise teate avaldamine „Raplamaa Sõnumites“
detailplaneeringu eskiisi laekumine
05.09.2022 detailplaneeringu eskiisi avalikustamine vallavalitsuses
21.09.2022 detailplaneeringu eskiisi avalikustamine komisjonis
29.09.2022 detailplaneeringu eskiisi avalikustamine volikogus
05.10.2022 eskiisi avalikustamise teate avaldamine „Raplamaa Sõnumites“
20.10.2022 ... 18.11.2022 eskiisi avalik väljapanek
22.11.2022 eskiisi avaliku väljapaneku tulemuste arutelu
november 2022 planeeringu koostamine
detsember 2022 planeeringu kooskõlastamine
(planeeringu koostamiseks kuluva aja lisandumisel, kooskõlastuste sujumisega seotud asjaoludel
või korduvkooskõlastamise vajaduse korral võib etapi läbiviimiseks vajalik aeg pikeneda)
28.12.2022 planeeringu esitamine vastuvõtmiseks (planeeringu kaust on valmis)
09.01.2023 vastuvõtmise eelnõu valitsuses
18.01.2023 vastuvõtmise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjonis
26.01.2023 vastuvõtmine volikogus
01.02.2023 teade „Raplamaa Sõnumites“
16.02.2023 ... 20.03.2023 detailplaneeringu avalik väljapanek
(kui tekib avaliku väljapaneku tulemuste arutelu vajadus, lisandub täiendav ajakulu; arvestada
tuleb ka 14-päevase etteteatamisega)
21.03.2023 … 22.05.2023 ministri heakskiit (PlanS § 138 lg 3)
(kui ministri heakskiit laekub varem, on detailplaneeringu kehtestamine mõeldav varem; kui
heakskiit võtab rohkem aega, võib vastavalt nihkuda ka kehtestamine)
31.05.2023 planeeringu esitamine kehtestamiseks (komplekteeritud materjalid)
12.06.2023 kehtestamise eelnõu vallavalitsuses
21.06.2023 kehtestamise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjonis
29.06.2023 kehtestamine volikogus
05.07.2023 kehtestamise teade „Raplamaa Sõnumites“
+ 30 päeva vaidlustusaeg
NB! Istungite toimumis- ja lehenumbrite ilmumiskuupäevad on oletuslikud.
Lähteseisukohtade koostaja:
Cerly-Marko Järvela
Rapla vallaarhitekt
+372 506 1360
HAGUDI ALEVIKUS, KASTANI TN 2 KINNISTU DETAILPLANEERINGU
KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG
Koostaja: Mikk Mutso, volitatud arhitekt 7
Maaruum OÜ reg nr 14033546 Tallinna mnt 3, Rapla linn
[email protected]
1
SISUKORD
Sissejuhatus..............................................................................3
1. Kavandatav tegevus..............................................................3
2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond.......6
3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele.....................................7
4. Eelhinnangu järeldus.............................................................9
2
KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG
Sissejuhatus
Eelhinnang on koostatud Rahandusministeeriumi 28.07.2022 kirjas nr 15-3/5980-2 esitatud
seisukohatuginedes, mille kohaselt on tegemist üldplaneeringut muutva juhtumiga, mida on vajalik
menetleda üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlusreeglite kohaselt.
1. Kavandatav tegevus:
1.1. Tegevuse iseloom ja maht
Rapla Tarbijate Ühistu esitas Rapla vallale 04.07.2022 detailplaneeringu algatamisettepaneku
eesmärgiga kavandada Hagudi alevikus Kastani tn 2 maaüksusele (100% elamumaa, pindala 3242
m², katastritunnus 66903:003:0277) uus kauplusehoone ligikaudse ehitusaluse pinnaga 600 m²
(s.h räästaaluse projektsioon maapinnal). Kavandatava hoone kehandi maht ise ei erine
olemasolevatest elamutest märkimisväärselt. Asukoht Viljandi maantee ääres, Hagudi aleviku
keskosas, on kaubanduskeskusele sobiv kuna on hõlpsalt ligipääsetav nii auto- kui kergliikleja
jaoks.
Joonis 1. Kastani tn 2, Hagudi
asukohaskeem Maaamet 010.08.2022
3
1.2. Tegevuse seosed planeerimisdokumentidega, praeguste ja planeeritavate tegevustega
Rapla maakonnaplaneeringu kohaselt loetakse Hagudi alevikku linnalise asustusega alaks ja
lähikeskuseks. Lähikeskusel on oluline roll kodulähedaste teenuste pakkumisel.
Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb olemasolevate elamute vahetus läheduses eelistada
kaubandusliku ja teenindusliku iseloomuga ettevõtlus. Kavandatav tegevus vastab täpselt
maakonnaplaneeringu tingimustele.
Rapla valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt on maaüksuse olemasolev maakasutus pere- ja
ridaelamumaa. Üldplaneeringu kohaselt tuleb elamupiirkondade arendamisel reserveerida maad
ka ühiskondlikult kasutatavate maade ja asutuste loomiseks, samuti on vajalik anda elamualadel
ärimaa kõrvalfunktsioon eelkõige esmatarbe teeninduse arendamiseks. Elukondlikke teenuseid
pakkuvad ärimaad on üldplaneeringu kohaselt ette nähtud kavandada elamualade vahetusse
lähedusse, võimaldamaks nende külastamist ka kergliiklust kasutades. Üldplaneeringust ei tulene
elamu juhtotstarbe põlistamise hädavajadus Kastani tn 2 maaüksusel.
Joonis 2 . Väljavõte kehtivast Rapla valla üldplaneeringust.
Koostatavas uues üldplaneeringus on Viljandi maantee äärse ala juhtotstarve - keskuse
segahoonestusala, mida iseloomustab universaalselt ligipääsetava avaliku ruumi rohkus,
mitmekesine ruumikasutus, funktsioonide kihitamine, jalgsikäidavus nii horisontaalselt kui
vertikaalselt (hoonetes). Segahoonestusalale võib ehitada muu hulgas ka kaubandus-, toitlustus- ja
teenindushooneid.
Koostatav uus üldplaneering jätkab kehtiva üldplaneeringu ruumilise arengu põhimõtteid
kaasaegsemal tasemel ja võtab arvesse ka vahepealsete aastate jooksul toimunud muutusi
asustusüksuste elujõus. Hagudi alevik koos Hagudi küla ja Kuku külaga on näide piirkonnast, kus
rahvastiku kahanemine on viimastel aastatel pöördunud kasvule. Eesti väikeasulate uuringu (1
4
andmetel on piirkonna staatus keskmisest kõrgem, rahvastiku brutotulu ja tööhõive on üle
keskmise. Neid muudatusi ei osatud 2010. aastal koostatud üldplaneeringus ette näha, mistõttu ei
osatud ka uue kaupluse vajadust ennustada ning selle jaoks maakasutust broneerida.
Joonis 3. Väljavõte koostatavast Rapla valla üldplaneeringust.
Joonis 4. Kinnistu esialgne planeeringu
skeem. Maaruum OÜ
5
1.3. Looduslike ressursside kasutamine
Vihmavee immutamine parkimisala murukividega kaetud alal aitab vältida tulvaveest põhjustatud
lokaalseid üleujutusi. Sadevee tipu leevendamiseks on krundi idaserva ette nähtud
killustikupadjas drenaazh-reservuaar (maa-alune padu) kuhu suunatakse katuselt, laadimisalalt ja
parklas mitte imbunud liigvesi. Ehitamisel eemaldatav huumus taaskasutatakse krundil
haljastustööde tarbeks.
1.4. Tegevuse energiakasutus
Rajatavas kauplusehoones saab olema võimalus suure katusepinna kasutuselevõtuks
päikesepaneelide paigutamisel. Sellega tasakaalustatakse suvist energiavajadust jahutusele
(õhutemperatuuri jahutamine kraadi võrra on 10 x energiamahukam kui õhutemperatuuri tõstmine
kraadi võrra). Laiad räästad tõkestavad klaasipindu päikese räiguse eest suvel.
1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, lõhn
Hoonet köetakse ja jahutatakse elektriga (soojapump), kütmisest heitgaase ei teki. Laadimise
müra ja visuaalset reostust leevendatakse kõrghaljastusega. Soojapumba väliselemendid asuvad
varjestatult hoone ida ja lääne külgedel. Põhja küljel asuva naabri poole paigaldust tuleb vältida.
Tegevused ei tekita ümbruskonna loomulikust foonist suuremat vibratsiooni. Öisel ajal kauplus ei
ole avatud, seega ei levita valgusreostust. Parkimispindadel soojasaare teke on leevendatud
murukivide kasutusega. Lisaks varjestatakse parklat kõrghaljastusega. Tegevustega kiirgufooni ei
kaasne. Ventilatsiooni väljapuhke avad on suunatud riigimaantee poole.
1.6. Tekkivate jäätmete käitlemine
Kaubandusega tegeleval organisatsioonil on korraldatud jäätmete kogumine ja pakendiringlus.
Pandipakendite vastuvõtuks on planeeritud 2 automaati. Ülejäänud pakkimisjäägid kogutakse
liigiti ja antakse üle lepingulisele partnerile – jäätmehaldusettevõttele.
Realiseerimistähtaega ületamas toiduained realiseeritakse kaupluses viimase hetke soodustustega
ja/või Rapla toidukapis ja/või MTÜ Toidupank kaudu.
1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade võimalikkus, s.h. heite suurus
Igasuguse inimtegevusega võivad kaasneda avariiolukorrad, kuid antud juhul ei ole nende tekkimise
tõenäosus suurem tavapärasest. Hoolsusega ja ohutusnõuete täitmisega saab avariiolukorra
esinemise tõenäosust vähendada.
1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht
Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetustena on mainimist väärt vaid liiklusavarii võimalus
riigimaanteel. Kuna kiirus on selles teelõigus piiratud 50km/h, on võimaliku suuravarii tekkimise
võimalus kaduvväike ja mõju kauplusehoonele marginaalne.
6
2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
2.1. Ol.ol. ja planeeritav maakasutus ja seal toimuvad või planeeritavad tegevused
Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on kinnistul ette nähtud pere- ja ridaelamumaa. Kehtiva
detailplaneeringuga on kinnistule planeeritud üksikelamu. Olemasolev tegelik maakasutus on
võsastuv tühermaa. Koostatavas uues üldplaneeringus on kavandatav ala – keskuse
segahoonestusala. Algatatud uues detailplaneeringus kavandatakse kinnistule kauplusehoonet.
2.2. Alal esinevad loodusvarad, nende kvaliteet, kättesaadavus ja taastumisvõime
Käsitletaval alal on loodusvarana mainitav huumus ja aluspinnas. Muid loodusvarasid teadaolevalt
ei esine.
2.3. Keskkonna vastupanuvõime
Kultuuriväärtuste ja muinsuskaitse seisukohast planeeritaval kinnistul ei paikne mälestisi ega muid
teadaolevaid kultuuriväärtuslikke objekte. Ehitustööde käigus tuleb muidugi silmad lahti hoida, et
võimalike kultuuriväärtuslike leidude ilmnemisel tööd peatada ning viivitamatult leidudest teatada
Muinsuskaitseametile. Töid ei tohi jätkata kuni leidude olemuse väljaselgitamiseni.
Detailplaneeringu elluviimisega ei ole põhjust eeldada arvestatava kinnistu piiridest väljaulatuva
mõju teket. Koormus looduskeskkonnale ei ületa keskkonna loomulikku vastupanu- ja
taastumisvõimet.
2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond
Kauplusehoone ja parkla kavandatakse jalgsi-, jalgrattaga ning autoga liiklevate klientide vajadusi
arvestavalt. Samuti arvestatakse erinevate ea- ja liikumisvõimega gruppide erivajadustega. Kastani
tänavale rajatakse kauplust teenindav jalg- ja kergliiklustee, mida valgustavad parklas paiknevad
tänavavalgustid. Autoparklasse on planeeritud 1 elektriauto laadimispunkt ning jalgrattaparklasse 1
elektrijalgratta laadimispunkt. Kauplusehoone juures on ette nähtud koht pakiautomaatide- ning
postiteenuse pakkujatele.
3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele
3.1. Mõju suurus
Detailplaneeringuga kavandatav ei anna alust eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist.
Looduskeskkonnale avaldatava mõju suurus on väike.
3.2. Mõjuala ulatus
Keskkonnamõju ulatus on lokaalne.
3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus
7
Olulise keskkonnamõju ilmnemine on vähetõenäoline.
3.4. Mõju tugevus, kestus, sagedus, pöörduvus
Keskkonnamõju kaupade laadimisel on perioodiline, mitte pidev. Selle mõju elamutele on
kõrghaljastusega piisavalt varjestatud. Soojapumpade tekitatava müra nivoo on piisavalt madal, et
planeeritavate meetmete rakendamisel – paigutus mitte elamute suunas - ei kosta elamuteni.
Ventilatsiooniõhu väljapuhkel heidetakse siseõhku regulaarselt riigimaantee suunas. Kaupluse
ventileerimisel väljutatavas õhus ei sisaldu ohtlikke aineid.
3.5. Mõju piiriülesus
Esmavajaliku paiknemine elamualade sees, jalgsikäidavuse raadiuses, vähendab sunnitud
transpordivajadust ning vähendab kohalike elanike süsinikujalajälge. Süsinikujalajälje lokaalsel
vähenemisel on piiriüleselt/ globaalselt soodne mõju.
3.6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale
Keskkonnamõju Natura 2000 võrgustikule puudub.
3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate
tegevustega
Keskkonnamõju kauplusehoone koosmõjus ümbruskonna elamutega on väga soodne asula arengule.
Esmavajaliku paiknemine elamualade sees, jalgsikäidavuse raadiuses, vähendab sunnitud
transpordivajadust ning vähendab kohalike elanike süsinikujalajälge. Detailplaneeringuga
kavandataval on teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemise läbi tugevalt positiivne
sotsiaalmajanduslik mõju.
3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused
• Parkimispindadel soojasaare teke on leevendatud murukivide kasutusega. Lisaks
varjestatakse parklat kõrghaljastusega.
• Vihmavee immutamine parkimisala murukividega kaetud alal aitab vältida tulvaveest
põhjustatud lokaalseid üleujutusi. Sadevee tipu leevendamiseks on krundi idaserva ette
nähtud killustikupadjas drenaazh - reservuaar (maa-alune padu) kuhu suunatakse katuselt,
laadimisalalt ja parklas mitte imbunud liigvesi.
• Keskkonnamõju kaupade laadimisel on perioodiline, mitte pidev. Selle mõju elamutele on
kõrghaljastusega piisavalt varjestatud.
• Soojapumpade tekitatava müra nivoo on piisavalt madal, et planeeritavate meetmete
rakendamisel – paigutus mitte elamute suunas - mitte kosta elamuteni.
• Ventilatsiooniõhu väljapuhkel heidetakse siseõhku regulaarselt riigimaantee suunas.
Kaupluse ventileerimisel väljutatavas õhus ei sisaldu ohtlikke aineid.
8
4. Eelhinnangu järeldus
4.1. Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju algatamise või algatamata jätmise
vajalikkuse kohta koos põhjenduste kokkuvõttega
4.2. KMH algatamata jätmise korral põhjendatud juhul vajalikud keskkonnameetmed
Detailplaneeringuga kavandatava ehitusõiguse rakendamisel ei ole seaduste ja planeeringuga
määratud tingimuste järgimise korral alust eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist.
Ehitustegevusega kaasnevad häiringud on mööduvad ja väikese ruumilise ulatusega. Teenuste
kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemise võrra on detailplaneeringul arvestatav positiivne
sotsiaalmajanduslik mõju.
Eelhinnangu järeldusena ei eeldata kaubanduskeskuse rajamisega Kastani tn 2 maaüksusele olulist
ebasoodsat mõju keskkonnale ega inimesele. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine
koos detailplaneeringu koostamisega ei ole teadaoleva põhjal vajalik.
9