dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

KSH eelhinnangu, KSH algatamata jätmise eelnõu ja detailplaneeringu algatamise eelnõu esitamine seisukohavõtuks

Rahandusministeerium · 2. august 2022
Viit
15-3/6245-1
Registreeritud
2. august 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rapla Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Aire Müürsepp (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Lääne talitus (Hiiu_ Lääne ja Saare maakond))
Lahendamise tähtaeg
1. september 2022

Failid

  • 📎KSH_eelhinnangu_KSH_algatamata_DP_algatamise_en_esitamine_seisukohavõtuks.asice4723 KB

Sisu (failidest)

OTSUS EELNÕU nr 1-4/2022/87 seisuga 05.07.2022 Rapla ______ 2022 nr Detailplaneeringu algatamine (Hagudi alevik, Kastani tn 2) Rapla Tarbijate Ühistu esitas Rapla vallale 04.07.2022 detailplaneeringu algatamisettepaneku eesmärgiga kavandada Hagudi alevikus Kastani tn 2 maaüksusele (100% elamumaa, pindala 3242 m², katastritunnus 66903:003:0277) uus kauplusehoone ligikaudse ehitusaluse pinnaga 350 m². Asukoht Viljandi maantee ääres Hagudi aleviku keskosas on kaubanduskeskusele igati sobiv tänu hõlpsale ligipääsetavusele nii auto- kui kergliikleja jaoks. Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on maaüksuse olemasolev maakasutus pere- ja ridaelamumaa. Planeeritavat maakasutust ei ole määratud. Üldplaneeringu kohaselt tuleb elamupiirkondade arendamisel reserveerida maad ka ühiskondlikult kasutatavate maade ja asutuste loomiseks, samuti on vajalik anda elamualadel ärimaa kõrvalfunktsioon eelkõige esmatarbe teeninduse arendamiseks. Elukondlikke teenuseid pakkuvad ärimaad on üldplaneeringu kohaselt ette nähtud kavandada elamualade vahetusse lähedusse, võimaldamaks nende külastamist ka kergliiklust kasutades. Üldplaneeringust ei tulene elamu juhtotstarbe põlistamise vajadus Kastani tn 2 maaüksusel. Koostatavas üldplaneeringus on Viljandi maantee äärse ala juhtotstarve - keskuse segahoonestusala, mida iseloomustab funktsionaalse avaliku ruumi rohkus ja mitmekesine ruumikasutus. Segahoonestusalale võib ehitada muu hulgas ka kaubandus-, toitlustus- ja teenindushooneid. Koostatav üldplaneering jätkab kehtiva üldplaneeringu ruumilise arengu põhimõtteid veidi kaasaegsemal tasemel ja võtab arvesse ka vahepealsete aastate jooksul toimunud muutusi asustusüksuste elujõus. Hagudi alevik koos Hagudi küla ja Kuku külaga on näide piirkonnast, kus rahvastiku kahanemine on viimastel aastatel pöördunud kasvule. Eesti väikeasulate uuringu andmetel on piirkonna staatus keskmisest kõrgem, rahvastiku brutotulu ja tööhõive on üle keskmise. Neid muudatusi ei osatud 2010. aastal koostatud üldplaneeringus ette näha, mistõttu ei osatud ka uue kaupluse vajadust ennustada ja selle jaoks maakasutust broneerida. Vaatamata asjaolule, et Kastani tn 2 maaüksuse olemasolev maakasutus on pere- ja ridaelamumaa, ei kujuta kaubandushoone kavandamine maaüksusele endast üldplaneeringu põhilahenduse muutmist, kuna ette nähakse elamualadele vajalik esmatarbe teenindus ja kaubandus, mis on samuti üldplaneeringuga ette nähtud. Rapla Vallavolikogu hinnangul järgitakse Kastani tn 2 maaüksusele kaupluse kavandamisega üldplaneeringu põhilahendust. Elamualale elukondlikku teenust pakkuva äriettevõtte kavandamine ei too endaga kaasa määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutust. Kaalutud on ka üldplaneeringut muutva planeeringumenetluse kohaldamist, kuid selle rakendamine ei ole antud juhul kohane, kuna detailplaneering on suunatud üldplaneeringu oluliste ruumilise arengu põhimõtete elluviimisele. Kauplusehoone rajamise ja kasutamisega ei kaasne üldjuhul oluline keskkonnamõju. Hoone ruumiline ulatus ei erine olemasolevatest üksikelamutest märkimisväärselt. Üldplaneeringut muutva menetluse korral on keskkonnamõju eelhinnangu andmine kohustuslik, mis suurendaks alusetult omavalitsuse ja Keskkonnaameti menetluskoormust. Üldplaneeringut muutva menetluse korral ei lahendata tavamenetlusega võrreldes suuremat hulka küsimusi, küll aga suurendab üldplaneeringut muutev menetlus oluliselt nii omavalitsuse kui riigiasutuste töökoormust ja pikendab menetlusaega. Põhjendamatute menetlustoimingute läbiviimine ei ole kooskõlas haldusmenetluse seadusega. Detailplaneeringu algatamisega üldplaneeringut järgivana juhindub omavalitsus hea halduse põhimõttest ning lahendab asja mõistlikult, tekitades võimalikult vähe ebamugavusi ja halduskoormust ning lähtub eesmärgipärasusest ja efektiivsuse põhimõtetest. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseadusest. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei tingi keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist, kuna puuduvad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikes 1 loetletud alused. Eelhinnangu andmise kohustus puudub. Planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 alusel sätestatakse vajalikud keskkonnatingimused ebasoovitava keskkonnamõju ärahoidmiseks detailplaneeringu elluviimisel. Enne detailplaneeringu algatamist kaasati piirkonna maaomanikud ja puudutatud valitsusasutused. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Rapla Vallavolikogu, detailplaneeringust on huvitatud Rapla Tarbijate Ühistu, kellega on planeeringu koostamise halduslepingu tingimused läbi räägitud. Planeerimisseaduse § 130 lõike 1 kohaselt võib planeerimisalase tegevuse korraldaja sõlmida planeeringu koostamisest huvitatud isikuga halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks. Planeerimisseaduse § 4 lõike 1 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldajaks kohaliku omavalitsuse üksus. Tuginedes Rapla valla üldplaneeringule, planeerimisseaduse § 124 lõigetele 1, 2 ja 10, § 125 lõikele 2, § 128 lõikele 1, § 130 lõikele 1 ning vastavalt Rapla vallale esitatud detailplaneeringu algatamisettepanekule, Rapla Vallavolikogu otsustab: 1. Algatada Hagudi alevikus Kastani tn 2 detailplaneering eesmärgiga sätestada tingimused kauplusehoone püstitamiseks. 1.1. Planeeringuala hõlmab Hagudi alevikus Kastani tn 2 (katastritunnus 66903:003:0277) maaüksust. Osaliselt kuulub planeeringualasse 6691036 Kastani tänav (katastritunnus 66903:003:0373). 1.2. Planeeringuala piirneb idast Tallinn-Rapla-Türi teega, lõunast Kastani tänavaga ning läänest ja põhjast Kastani tn 4 elamumaa maaüksusega. 1.3. Planeeringuala pindala on u 0,4 ha. 1.4. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseadusest. 1.5. Vajalik on koostada ajakohane tehnovõrkudega geodeetiline alusplaan. 1.6. Detailplaneering järgib Rapla valla üldplaneeringu põhilahendust. 2. Vallavalitsusel sõlmida huvitatud isikuga haldusleping detailplaneeringu koostamise tellimise üleandmiseks. 3. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust detailplaneeringu vastuvõtmise või kehtestamise osas. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise või koostamise lõpetamise otsus. 4. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Kalle Toomet Volikogu esimees Algatamisettepanek esitati 04.07.2022. PlanS § 128 lg 4 kohaselt algatatakse detailplaneering või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul. Mõjuval põhjusel võib tähtaega pikendada 90 päevani. Rapla Vallavolikogu otsuse eelnõu „Detailplaneeringu algatamine (Hagudi alevik, Kastani tn 2)“ SELETUSKIRI Sissejuhatus Planeerimisseaduse kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav kui alevikus kavandatakse ehitusloakohustusliku hoone püstitamist. Detailplaneeringu koostamine saab alguse algatamisest, millele järgneb detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek ning lõpeb üldjuhul kehtestamisega, pärast mida asutakse planeeringut ellu viima. Eelnõu sisu Algatatava detailplaneeringu eesmärk on sätestada tingimused kauplusehoone püstitamiseks Hagudi alevikku. Üldplaneeringu kohaselt on tegemist pere- ja ridaelamu maa juhtotstarbega, kuid üldplaneeringu kohane on ka esmateenuste toomine elamualadele. Üksikelamuga võrreldava ruumilise ulatusega kauplusehoone kavandamine olemasolevale elamumaale vastab üldplaneeringu tingimustele kui olukorda vaadata juhtotstarbe ja üldplaneeringu muude põhimõtete koosmõjus. Oluline on üldplaneeringu tingimuste tõlgendamisvajadus. Planeeringu kohta on infot ka valla ametlikul veebilehel. Eelnõu võrdlev analüüs Eelnõu on kooskõlas kehtivate kordade ja seadusandlusega. Üldplaneeringu tingimuste tõlgendamise võrra on tegemist kaalutlusvajadusega. Otsuse mõjud Õigusakti rakendamisega avaneb arendajal võimalus koostada detailplaneering, millega antakse ehitusõigus ja määratakse arendamise tingimused. Vallale kaasnevad menetlustoimingute läbiviimisega seotud otsesed kulutused (lehekuulutus, ametnike tööpanus jms). Kui detailplaneeringu koostamisele järgneb detailplaneeringu elluviimine, on see vallale kasulik ja tõstab piirkonna mainet, kuna Hagudi alevikku lisandub uus kauplusehoone. Vastuvõtmiseks vajalik kvoorum Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikele 5 on otsuse vastuvõtmiseks vajalik poolthäälte enamus. Otsuse jõustumine Ettepanek on otsus jõustada teatavakstegemisest. Eelnõu koostaja: Cerly-Marko Järvela vallaarhitekt Õigusaktide väljavõtted KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS § 45. Hääletamine volikogus (5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–9, 10¹, 14, 15, 18, 24, 25¹ ja 27¹ ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. PLANEERIMISSEADUS § 124. Detailplaneering ja selle koostamise korraldaja (1) Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning vajaduse korral avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks. (2) Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus. /.../ (10) Detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus. § 125. Detailplaneeringu koostamise kohustus (1) Detailplaneeringu koostamine on nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku: 1) hoone püstitamiseks; 2) olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust; 3) olulise avaliku huviga rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringraja või muu olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks; 4) olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. (3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib olulise avaliku huvi olemasolu korral algatada detailplaneeringu koostamise alal või juhul, mida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 2 ei ole ette nähtud. § 128. Detailplaneeringu algatamine (1) Detailplaneeringu algatab kohaliku omavalitsuse üksus. § 130. Haldusleping huvitatud isikuga (1) Planeerimisalase tegevuse korraldaja võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks. Planeerimisalase tegevuse korraldaja ei või halduslepinguga üle anda planeeringu koostamise korraldamist ja planeeringu koostamisel vajalike menetlustoimingute tegemist. Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Kastani tn 2 detailplaneering 19.07.2022 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTESEISUKOHAD Alused: Endise Rapla valla üldplaneering – kehtestatud: 01.03.2011 Planeerimisseadus (edaspidi PlanS) Detailplaneering: Kastani tn 2 detailplaneering (PlanID:111372) Detailplaneeringuga hõlmatud maaüksused: aadress katastritunnus pindala (m²) sihtotstarve Kastani tn 2, Hagudi alevik 66903:003:0277 3242 100% elamumaa Osaliselt kuuluvad planeeringualasse vahetult piirnevad munitsipaalomandis transpordimaa katastriüksused 15 Tallinn-Rapla-Türi tee (katastritunnus 66903:003:1731), 15 Tallinn-Rapla-Türi tee L1 (katastritunnus 66903:003:0278) ja 6691036 Kastani tänav (katastritunnus 66903:003:0373) ning Kastani tn 4 elamumaa katastriüksus (katastritunnus 66903:003:0237). Läbipääsu või tehnovõrkudega seotud küsimuste lahendamise vajaduse ilmnemisel väljaspool detailplaneeringu algatamisel määratud planeeringuala piiri või muu põhjendatud vajaduse korral võib planeeringuala laiendada koostöös puudutatud maaomanike ja Rapla Vallavalitsusega. Servituutide tingimused ja tehnovõrkude ning läbipääsude paiknemine lepitakse planeeringu koostamise käigus kokku puudutatud maaomanikega. Planeeringuala suurus on ca 0,4 ha. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK, ÜLESANDED, PLANEERIMISPÕHIMÕTTED Detailplaneeringu eesmärk on sätestada tingimused kauplushoone ja sellega seotud rajatiste kavandamiseks. Planeeringu koostamisel lähtuda taotlusega esitatud eskiisidest. Detailplaneeringuga lahendatakse vähemalt järgmised ülesanded vastavalt PlanS § 126: - krundi hoonestusala määramine; - krundi ehitusõiguse määramine; - juurdepääsude, liikluskorralduse, tehnovarustuse ja teiste planeeringuala toimimiseks vajalike ehitiste lahenduspõhimõtete andmine ja võimalike asukohtade määramine; - ehitiste arhitektuursete, ehituslike ja kujunduslike tingimuste määramine; - haljastuse ja heakorrapõhimõtete määramine; - puhveralade, kujade ja keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine; - kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine; - servituutide vajadusega alade määratlemine; - avalikult kasutatavate alade määratlemine. Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Kastani tn 2 detailplaneering KEHTIVAD DETAILPLANEERINGUD Kehtivad detailplaneeringud puuduvad. Arvestada Rapla valla üldplaneeringuga. VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE Üldplaneeringu kaardi väljavõte: Krundi asukoht kaardil Detailplaneeringu algatamisettepanek sisaldab üldplaneeringuga määratud juhtfunktsioonide muutmisettepanekut, mistõttu Rapla Vallavolikogu majandus- ja keskkonnakomisjoni hinnangul on vajalik detailplaneeringu menetlemine üldplaneeringut muutvana. Rapla valla üldplaneeringu kaardil on Kastani tn 2 olemasolevaks maakasutuseks märgitud pere- ja ridaelamumaa. Planeeritavat maakasutust ei ole maaüksusele määratud. Üldplaneeringu kohaselt tuleb elamupiirkondade arendamisel reserveerida maad ka ühiskondlikult kasutatavate maade ja asutuste loomiseks, samuti on vajalik anda elamualadel ärimaa kõrvalfunktsioon eelkõige esmatarbe teeninduse arendamiseks. Elukondlikke teenuseid pakkuvad ärimaad on üldplaneeringu kohaselt ette nähtud kavandada elamualade vahetusse lähedusse, võimaldamaks nende külastamist ka kergliiklust kasutades. Üldplaneeringust ei tulene elamu juhtotstarbe põlistamise vajadus Kastani tn 2 maaüksusel. Koostatavas üldplaneeringus on Viljandi maantee äärse ala juhtotstarve - keskuse segahoonestusala, mida iseloomustab funktsionaalse avaliku ruumi rohkus ja mitmekesine ruumikasutus. Segahoonestusalale võib ehitada muu hulgas ka kaubandus-, toitlustus- ja teenindushooneid. Koostatav üldplaneering jätkab kehtiva üldplaneeringu ruumilise arengu põhimõtteid veidi Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Kastani tn 2 detailplaneering kaasaegsemal tasemel ja võtab arvesse ka vahepealsete aastate jooksul toimunud muutusi asustusüksuste elujõus. Hagudi alevik koos Hagudi küla ja Kuku külaga on näide piirkonnast, kus rahvastiku kahanemine on viimastel aastatel pöördunud kasvule. Eesti väikeasulate uuringu andmetel on piirkonna staatus keskmisest kõrgem, rahvastiku brutotulu ja tööhõive on üle keskmise. Neid muudatusi ei osatud 2010. aastal koostatud üldplaneeringus ette näha, mistõttu ei osatud ka uue kaupluse vajadust ennustada ja selle jaoks maakasutust broneerida. Detailplaneeringuga kavandatav on küll vastuolus üldplaneeringu kaardile märgitud juhtotstarvetega, kuid muus osas ei kujuta kaubandushoone kavandamine Rapla valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmist. Planeeringuga kavandataval ei ole sisulist olemuslikku konflikti kehtiva üldplaneeringuga, kuna ette nähakse elamualadele vajalik esmatarbe teenindus ja kaubandus, mis on samuti üldplaneeringuga ette nähtud. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISSE KAASATAVAD: Keskkonnaamet, Päästeamet, Rahandusministeerium, Transpordiamet; naaberkinnisasjade omanikud; puudutatud võrguvaldajad KORRALDUSLIKUD KÜSIMUSED Detailplaneeringu vormistamine ja esitamine: Detailplaneeringu koostamisel juhinduda Rahandusministeeriumi soovitatud metoodikatest. Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja kasutada juhendit „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013”: Detailplaneering esitada ühes eksemplaris paberkandjal ning elektrooniliselt struktureeritud failikogumina. Palume arvestada asjaoluga, et vastavalt seadusandluse arengule ja vormistusnõuete täienemisele võivad järgimist vajavad vormistamis- ja esitamisnõuded muutuda. Järgida kehtivaid nõudeid. Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Kastani tn 2 detailplaneering DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EELDATAV OPTIMISTLIK AJAKAVA aeg tegevus 19.07.2022 algatamisettepaneku esitamine 25.07.2022 algatamise eelnõu vallavalitsuses asjaomaste asutuste tagasiside laekumine 17.08.2022 algatamise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjonis 25.08.2022 algatamine volikogus 31.08.2022 algatamise teate avaldamine „Raplamaa Sõnumites“ detailplaneeringu eskiisi laekumine 05.09.2022 detailplaneeringu eskiisi avalikustamine vallavalitsuses 21.09.2022 detailplaneeringu eskiisi avalikustamine komisjonis 29.09.2022 detailplaneeringu eskiisi avalikustamine volikogus 05.10.2022 eskiisi avalikustamise teate avaldamine „Raplamaa Sõnumites“ 20.10.2022 ... 18.11.2022 eskiisi avalik väljapanek 22.11.2022 eskiisi avaliku väljapaneku tulemuste arutelu november 2022 planeeringu koostamine detsember 2022 planeeringu kooskõlastamine (planeeringu koostamiseks kuluva aja lisandumisel, kooskõlastuste sujumisega seotud asjaoludel või korduvkooskõlastamise vajaduse korral võib etapi läbiviimiseks vajalik aeg pikeneda) 28.12.2022 planeeringu esitamine vastuvõtmiseks (planeeringu kaust on valmis) 09.01.2023 vastuvõtmise eelnõu valitsuses 18.01.2023 vastuvõtmise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjonis 26.01.2023 vastuvõtmine volikogus 01.02.2023 teade „Raplamaa Sõnumites“ 16.02.2023 ... 20.03.2023 detailplaneeringu avalik väljapanek (kui tekib avaliku väljapaneku tulemuste arutelu vajadus, lisandub täiendav ajakulu; arvestada tuleb ka 14-päevase etteteatamisega) 21.03.2023 … 22.05.2023 ministri heakskiit (PlanS § 138 lg 3) (kui ministri heakskiit laekub varem, on detailplaneeringu kehtestamine mõeldav varem; kui heakskiit võtab rohkem aega, võib vastavalt nihkuda ka kehtestamine) 31.05.2023 planeeringu esitamine kehtestamiseks (komplekteeritud materjalid) 12.06.2023 kehtestamise eelnõu vallavalitsuses 21.06.2023 kehtestamise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjonis 29.06.2023 kehtestamine volikogus 05.07.2023 kehtestamise teade „Raplamaa Sõnumites“ + 30 päeva vaidlustusaeg NB! Istungite toimumis- ja lehenumbrite ilmumiskuupäevad on oletuslikud. Lähteseisukohtade koostaja: Cerly-Marko Järvela Rapla vallaarhitekt +372 506 1360 HAGUDI ALEVIKUS, KASTANI TN 2 KINNISTU DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG Koostaja: Mikk Mutso, volitatud arhitekt 7 Maaruum OÜ reg nr 14033546 Tallinna mnt 3, Rapla linn [email protected] 1 SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................3 1. Kavandatav tegevus..............................................................3 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond.......6 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele.....................................7 4. Eelhinnangu järeldus.............................................................9 2 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG Sissejuhatus Eelhinnang on koostatud Rahandusministeeriumi 28.07.2022 kirjas nr 15-3/5980-2 esitatud seisukohatuginedes, mille kohaselt on tegemist üldplaneeringut muutva juhtumiga, mida on vajalik menetleda üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlusreeglite kohaselt. 1. Kavandatav tegevus: 1.1. Tegevuse iseloom ja maht Rapla Tarbijate Ühistu esitas Rapla vallale 04.07.2022 detailplaneeringu algatamisettepaneku eesmärgiga kavandada Hagudi alevikus Kastani tn 2 maaüksusele (100% elamumaa, pindala 3242 m², katastritunnus 66903:003:0277) uus kauplusehoone ligikaudse ehitusaluse pinnaga 600 m² (s.h räästaaluse projektsioon maapinnal). Kavandatava hoone kehandi maht ise ei erine olemasolevatest elamutest märkimisväärselt. Asukoht Viljandi maantee ääres, Hagudi aleviku keskosas, on kaubanduskeskusele sobiv kuna on hõlpsalt ligipääsetav nii auto- kui kergliikleja jaoks. Joonis 1. Kastani tn 2, Hagudi asukohaskeem Maaamet 010.08.2022 3 1.2. Tegevuse seosed planeerimisdokumentidega, praeguste ja planeeritavate tegevustega Rapla maakonnaplaneeringu kohaselt loetakse Hagudi alevikku linnalise asustusega alaks ja lähikeskuseks. Lähikeskusel on oluline roll kodulähedaste teenuste pakkumisel. Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb olemasolevate elamute vahetus läheduses eelistada kaubandusliku ja teenindusliku iseloomuga ettevõtlus. Kavandatav tegevus vastab täpselt maakonnaplaneeringu tingimustele. Rapla valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt on maaüksuse olemasolev maakasutus pere- ja ridaelamumaa. Üldplaneeringu kohaselt tuleb elamupiirkondade arendamisel reserveerida maad ka ühiskondlikult kasutatavate maade ja asutuste loomiseks, samuti on vajalik anda elamualadel ärimaa kõrvalfunktsioon eelkõige esmatarbe teeninduse arendamiseks. Elukondlikke teenuseid pakkuvad ärimaad on üldplaneeringu kohaselt ette nähtud kavandada elamualade vahetusse lähedusse, võimaldamaks nende külastamist ka kergliiklust kasutades. Üldplaneeringust ei tulene elamu juhtotstarbe põlistamise hädavajadus Kastani tn 2 maaüksusel. Joonis 2 . Väljavõte kehtivast Rapla valla üldplaneeringust. Koostatavas uues üldplaneeringus on Viljandi maantee äärse ala juhtotstarve - keskuse segahoonestusala, mida iseloomustab universaalselt ligipääsetava avaliku ruumi rohkus, mitmekesine ruumikasutus, funktsioonide kihitamine, jalgsikäidavus nii horisontaalselt kui vertikaalselt (hoonetes). Segahoonestusalale võib ehitada muu hulgas ka kaubandus-, toitlustus- ja teenindushooneid. Koostatav uus üldplaneering jätkab kehtiva üldplaneeringu ruumilise arengu põhimõtteid kaasaegsemal tasemel ja võtab arvesse ka vahepealsete aastate jooksul toimunud muutusi asustusüksuste elujõus. Hagudi alevik koos Hagudi küla ja Kuku külaga on näide piirkonnast, kus rahvastiku kahanemine on viimastel aastatel pöördunud kasvule. Eesti väikeasulate uuringu (1 4 andmetel on piirkonna staatus keskmisest kõrgem, rahvastiku brutotulu ja tööhõive on üle keskmise. Neid muudatusi ei osatud 2010. aastal koostatud üldplaneeringus ette näha, mistõttu ei osatud ka uue kaupluse vajadust ennustada ning selle jaoks maakasutust broneerida. Joonis 3. Väljavõte koostatavast Rapla valla üldplaneeringust. Joonis 4. Kinnistu esialgne planeeringu skeem. Maaruum OÜ 5 1.3. Looduslike ressursside kasutamine Vihmavee immutamine parkimisala murukividega kaetud alal aitab vältida tulvaveest põhjustatud lokaalseid üleujutusi. Sadevee tipu leevendamiseks on krundi idaserva ette nähtud killustikupadjas drenaazh-reservuaar (maa-alune padu) kuhu suunatakse katuselt, laadimisalalt ja parklas mitte imbunud liigvesi. Ehitamisel eemaldatav huumus taaskasutatakse krundil haljastustööde tarbeks. 1.4. Tegevuse energiakasutus Rajatavas kauplusehoones saab olema võimalus suure katusepinna kasutuselevõtuks päikesepaneelide paigutamisel. Sellega tasakaalustatakse suvist energiavajadust jahutusele (õhutemperatuuri jahutamine kraadi võrra on 10 x energiamahukam kui õhutemperatuuri tõstmine kraadi võrra). Laiad räästad tõkestavad klaasipindu päikese räiguse eest suvel. 1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus, lõhn Hoonet köetakse ja jahutatakse elektriga (soojapump), kütmisest heitgaase ei teki. Laadimise müra ja visuaalset reostust leevendatakse kõrghaljastusega. Soojapumba väliselemendid asuvad varjestatult hoone ida ja lääne külgedel. Põhja küljel asuva naabri poole paigaldust tuleb vältida. Tegevused ei tekita ümbruskonna loomulikust foonist suuremat vibratsiooni. Öisel ajal kauplus ei ole avatud, seega ei levita valgusreostust. Parkimispindadel soojasaare teke on leevendatud murukivide kasutusega. Lisaks varjestatakse parklat kõrghaljastusega. Tegevustega kiirgufooni ei kaasne. Ventilatsiooni väljapuhke avad on suunatud riigimaantee poole. 1.6. Tekkivate jäätmete käitlemine Kaubandusega tegeleval organisatsioonil on korraldatud jäätmete kogumine ja pakendiringlus. Pandipakendite vastuvõtuks on planeeritud 2 automaati. Ülejäänud pakkimisjäägid kogutakse liigiti ja antakse üle lepingulisele partnerile – jäätmehaldusettevõttele. Realiseerimistähtaega ületamas toiduained realiseeritakse kaupluses viimase hetke soodustustega ja/või Rapla toidukapis ja/või MTÜ Toidupank kaudu. 1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade võimalikkus, s.h. heite suurus Igasuguse inimtegevusega võivad kaasneda avariiolukorrad, kuid antud juhul ei ole nende tekkimise tõenäosus suurem tavapärasest. Hoolsusega ja ohutusnõuete täitmisega saab avariiolukorra esinemise tõenäosust vähendada. 1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetustena on mainimist väärt vaid liiklusavarii võimalus riigimaanteel. Kuna kiirus on selles teelõigus piiratud 50km/h, on võimaliku suuravarii tekkimise võimalus kaduvväike ja mõju kauplusehoonele marginaalne. 6 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 2.1. Ol.ol. ja planeeritav maakasutus ja seal toimuvad või planeeritavad tegevused Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on kinnistul ette nähtud pere- ja ridaelamumaa. Kehtiva detailplaneeringuga on kinnistule planeeritud üksikelamu. Olemasolev tegelik maakasutus on võsastuv tühermaa. Koostatavas uues üldplaneeringus on kavandatav ala – keskuse segahoonestusala. Algatatud uues detailplaneeringus kavandatakse kinnistule kauplusehoonet. 2.2. Alal esinevad loodusvarad, nende kvaliteet, kättesaadavus ja taastumisvõime Käsitletaval alal on loodusvarana mainitav huumus ja aluspinnas. Muid loodusvarasid teadaolevalt ei esine. 2.3. Keskkonna vastupanuvõime Kultuuriväärtuste ja muinsuskaitse seisukohast planeeritaval kinnistul ei paikne mälestisi ega muid teadaolevaid kultuuriväärtuslikke objekte. Ehitustööde käigus tuleb muidugi silmad lahti hoida, et võimalike kultuuriväärtuslike leidude ilmnemisel tööd peatada ning viivitamatult leidudest teatada Muinsuskaitseametile. Töid ei tohi jätkata kuni leidude olemuse väljaselgitamiseni. Detailplaneeringu elluviimisega ei ole põhjust eeldada arvestatava kinnistu piiridest väljaulatuva mõju teket. Koormus looduskeskkonnale ei ületa keskkonna loomulikku vastupanu- ja taastumisvõimet. 2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Kauplusehoone ja parkla kavandatakse jalgsi-, jalgrattaga ning autoga liiklevate klientide vajadusi arvestavalt. Samuti arvestatakse erinevate ea- ja liikumisvõimega gruppide erivajadustega. Kastani tänavale rajatakse kauplust teenindav jalg- ja kergliiklustee, mida valgustavad parklas paiknevad tänavavalgustid. Autoparklasse on planeeritud 1 elektriauto laadimispunkt ning jalgrattaparklasse 1 elektrijalgratta laadimispunkt. Kauplusehoone juures on ette nähtud koht pakiautomaatide- ning postiteenuse pakkujatele. 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele 3.1. Mõju suurus Detailplaneeringuga kavandatav ei anna alust eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist. Looduskeskkonnale avaldatava mõju suurus on väike. 3.2. Mõjuala ulatus Keskkonnamõju ulatus on lokaalne. 3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus 7 Olulise keskkonnamõju ilmnemine on vähetõenäoline. 3.4. Mõju tugevus, kestus, sagedus, pöörduvus Keskkonnamõju kaupade laadimisel on perioodiline, mitte pidev. Selle mõju elamutele on kõrghaljastusega piisavalt varjestatud. Soojapumpade tekitatava müra nivoo on piisavalt madal, et planeeritavate meetmete rakendamisel – paigutus mitte elamute suunas - ei kosta elamuteni. Ventilatsiooniõhu väljapuhkel heidetakse siseõhku regulaarselt riigimaantee suunas. Kaupluse ventileerimisel väljutatavas õhus ei sisaldu ohtlikke aineid. 3.5. Mõju piiriülesus Esmavajaliku paiknemine elamualade sees, jalgsikäidavuse raadiuses, vähendab sunnitud transpordivajadust ning vähendab kohalike elanike süsinikujalajälge. Süsinikujalajälje lokaalsel vähenemisel on piiriüleselt/ globaalselt soodne mõju. 3.6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Keskkonnamõju Natura 2000 võrgustikule puudub. 3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Keskkonnamõju kauplusehoone koosmõjus ümbruskonna elamutega on väga soodne asula arengule. Esmavajaliku paiknemine elamualade sees, jalgsikäidavuse raadiuses, vähendab sunnitud transpordivajadust ning vähendab kohalike elanike süsinikujalajälge. Detailplaneeringuga kavandataval on teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemise läbi tugevalt positiivne sotsiaalmajanduslik mõju. 3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused • Parkimispindadel soojasaare teke on leevendatud murukivide kasutusega. Lisaks varjestatakse parklat kõrghaljastusega. • Vihmavee immutamine parkimisala murukividega kaetud alal aitab vältida tulvaveest põhjustatud lokaalseid üleujutusi. Sadevee tipu leevendamiseks on krundi idaserva ette nähtud killustikupadjas drenaazh - reservuaar (maa-alune padu) kuhu suunatakse katuselt, laadimisalalt ja parklas mitte imbunud liigvesi. • Keskkonnamõju kaupade laadimisel on perioodiline, mitte pidev. Selle mõju elamutele on kõrghaljastusega piisavalt varjestatud. • Soojapumpade tekitatava müra nivoo on piisavalt madal, et planeeritavate meetmete rakendamisel – paigutus mitte elamute suunas - mitte kosta elamuteni. • Ventilatsiooniõhu väljapuhkel heidetakse siseõhku regulaarselt riigimaantee suunas. Kaupluse ventileerimisel väljutatavas õhus ei sisaldu ohtlikke aineid. 8 4. Eelhinnangu järeldus 4.1. Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju algatamise või algatamata jätmise vajalikkuse kohta koos põhjenduste kokkuvõttega 4.2. KMH algatamata jätmise korral põhjendatud juhul vajalikud keskkonnameetmed Detailplaneeringuga kavandatava ehitusõiguse rakendamisel ei ole seaduste ja planeeringuga määratud tingimuste järgimise korral alust eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist. Ehitustegevusega kaasnevad häiringud on mööduvad ja väikese ruumilise ulatusega. Teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemise võrra on detailplaneeringul arvestatav positiivne sotsiaalmajanduslik mõju. Eelhinnangu järeldusena ei eeldata kaubanduskeskuse rajamisega Kastani tn 2 maaüksusele olulist ebasoodsat mõju keskkonnale ega inimesele. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine koos detailplaneeringu koostamisega ei ole teadaoleva põhjal vajalik. 9
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel