dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Lääne-Nigula valla üldplaneeringu osaline heakskiitmine

Rahandusministeerium · 1. august 2022
Viit
15-3/5462-2
Registreeritud
1. august 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Lääne-Nigula Vallavalitsus, A. T., T. L., P. K., Enefit Green AS, Riigi Kinnisvara AS, Elering AS
Saabumis/saatmisviis
e-post, e-post (bcc), DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Urve Pill (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Lääne talitus (Hiiu_ Lääne ja Saare maakond))

Failid

  • 📎Laane-Nigula valla uldplaneeringu osaline .._.asice663 KB

Sisu (failidest)

Lääne-Nigula Vallavalitsus Teie 29.06.2022 nr 7-1/22-30-4 [email protected] Meie 01.08.2022 nr 15-3/5462-2 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu osaline heakskiitmine Austatud vallavanem Lääne-Nigula Vallavalitsus esitas 04.04.2022 kirjaga nr 7-1/22-30-1 Lääne-Nigula valla üldplaneeringu (edaspidi ka üldplaneering) PlanS § 90 lõike 1 alusel heakskiitmiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) menetlemise dokumendid, sealhulgas avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Lääne- Nigula Vallavalitsuse põhjendatud seisukohad arvamuste arvestamata jätmise kohta. PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse ministri pädevuses: KSH menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, maakonnaplaneeringule ja riigi eriplaneeringule vastavuse kontrollimine; maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab vastavat ettepanekut; üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja ärakuulamine ning kirjaliku arvamuse esitamine arvestamata jäänud arvamuste kohta kui nimetatud isikud kokkulepet ei saavuta (PlanS § 90 lõige 4). Rahandusministeerium andis 17.06.2022 kirjaga nr 14-11/59-7 kohalikule omavalitsusele hinnangu üldplaneeringu ja KSH menetluse õiguspärasuse ja maakonnaplaneeringule mittevastavuse osas ning seisukohad üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäänud arvamuste kohta. Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamised 11.05.2022 ja 12.05.2022 Taebla vallamajas. Ärakuulamise tulemusena jõudsid kokkuleppele Ain Talviste, Tenno Laanemets. Kokkuleppele ei jõudnud Priit Kotkas, Riigi Kinnisvara AS, Enefit Green AS ja kohaliku omavalitsuse esindajad. Elering AS ärakuulamisel ei osalenud. Rahandusministeerium andis 17.06.2022 kirjas PlanS § 90 lõike 4 kohased kirjalikud seisukohad arvamuste osas, kus vaidlevad osapooled kokkuleppele ei jõudnud. Lääne-Nigula Vallavalitsus esitas 29.06.2022 kirjaga 7-1/22-30-4 Rahandusministeeriumile uue taotluse Lääne-Nigula valla üldplaneeringu osaliseks heakskiitmiseks. Taotluses tehakse ettepanek kiita üldplaneering heaks Lääne-Nigula valla territooriumil, millest on välja arvatud Tusari külla kavandatud elektrituulikute arendusala ja arenduspiirkond L1. Vallavalitsus on selgitanud, et arendusalal ja arenduspiirkonnas L1 ja selle ellu viimiseks vajalikul maa-alal Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 jätkatakse üldplaneeringu menetlemist ning selgitatakse välja kas, millises mahus ja millisel viisil on arendusala ja arenduspiirkond L1 tuuleenergia tootmiseks sobilikud. 1. Üldplaneeringu ja KSH menetluse ja üldplaneeringu vastavus õigusaktidele Üldplaneering ja selle KSH algatati Lääne-Nigula Vallavolikogu 20.09.2018 otsusega nr 79. Üldplaneering koostati ühtsete ruumiliste suuniste ja reeglite kujundamiseks haldusreformi käigus ühinenud vallas, mis tagaks tasakaalustatud arengu ja strateegiliste eesmärkide saavutamise. Üldplaneeringuga määratud planeeringuala maakasutus- ja ehitustingimused on toodud juhtotstarvete ja teemavaldkondade lõikes ning järgimiseks detailplaneeringute koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel nii ehitusteatise, ehitusloakohustusega hoonete ehitamisel kui ka ehitusloakohustuseta ehitiste ehitamisel. Üldplaneeringu joonistel maakasutuse juhtotstarvete määramisel on lähtutud Siseministeeriumi poolt välja töötatud soovituslikest leppemärkidest ning nende praktilisest vajadusest tingitud täiendustest. Üldplaneeringu seletuskiri ja joonised moodustavad ühtse terviku. Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viidi läbi KSH. Selles on selgitatud, kirjeldatud ja hinnatud üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja vajadusel määratud mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Keskkonnaamet on 17.03.2022 kirjaga nr 7 13/21/25032 5 vastu võetud üldplaneeringu alusel ehituskeeluvööndit vähendanud üldplaneeringu joonistel märgitud ulatuses. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõude avalik väljapanek toimus 24.08.-24.09.2020. Avalikule väljapanekule järgnes kümme üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõude tutvustavat avalikku arutelu. Üldplaneering ja KSH aruanne on koostatud koostöös asjassepuutuvate valitsusasutuste ja naaberomavalitsustega ning kaasatud on PlanS § 76 lõikes 2 nimetatud isikud. Üldplaneering võeti vastu Lääne-Nigula Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 29. Sama otsusega tunnistati nõuetele vastavaks ka Lääne-Nigula valla üldplaneeringu KSH aruanne. Vastavasisuline teade ilmus maakonnalehes Lääne Elu, ajalehes Postimees ja kohaliku omavalitsuse veebilehel. Üldplaneeringu vastuvõtmisest ja avalikust väljapanekust teavitati koostöötegijaid ja kaasatud isikuid e-kirjaga. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul esitati 24 arvamuskirja. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimusid 05.11.2021 ja 06.11.2021. Avalike arutelude toimumisest teavitati koostöötegijaid, kaasatavaid ja arvamuste esitajaid 14.07.2021. Vallavalitsus edastas oma seisukohad esitatud arvamuste kohta e-kirjaga 29.10.2021. Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kuue arvamusi esitanud isiku või asutuse ettepanekute osas. Informatsioon avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste kohta avaldati ajalehes Lääne Elu 09.12.2021. Rahandusministeeriumi hinnangul on üldplaneeringu koostamisel kohalik omavalitsus arvestanud kehtivate õigusaktidega, planeerimisseaduse teises peatükis sätestatud planeerimise põhimõtetega ning lähtutud PlanS §-s 75 üldplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt läbi viidud KSH aruandes on selgitatud, kirjeldatud ja hinnatud üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja vajadusel määratud mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Üldplaneeringu ja KSH menetlus on läbi viidud planeerimisseaduses sätestatud avaliku menetluse nõudeid järgides. Üldplaneering ja KSH aruanne on koostatud koostöös asjassepuutuvate valitsusasutuste ja naaberomavalitsustega ning kaasatud on PlanS § 76 lõikes 2 nimetatud isikud. 2 2. Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringule ja maakonnaplaneeringu muutmine Üldplaneeringu koostamisel on lähtutud Lääne maakonnaplaneeringus 2030+ (edaspidi ka maakonnaplaneering) ja Harju maakonnaplaneeringus 2030+ antud suunistest ja seatud tingimustest.1 Asustuse arengut suunavate tingimuste määramisel ja transpordivõrgustiku kavandamisel on arvestatud Lääne maakonnaplaneeringu joonehitiste teemaplaneeringutega „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine” ja "Riisipere- Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“, teemaplaneeringute elluviimine Lääne-Nigula valla territooriumil on tagatud. Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud valla valdkondlike arengukavade, ruumilist arengut puudutavate dokumentide ning asjakohaste õigusaktidega. Asjakohane ja kohaliku omavalitsuse poolt põhjendatud on üldplaneeringus rohelise võrgustiku struktuurilise jaotuse, paiknemise ja kasutustingimuste, väärtusliku põllumajandusmaa paiknemise, väärtuslike maastike ning linnalise asustusega alade täpsustamine. Rahandusministeerium nõustub maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuga – lisada riiklikult tähtis Matsalu rahvuspargi väärtuslik maastik. Maastiku moodustab valla territooriumile jääv Matsalu Rahvuspargi osa ja selle eesmärk on Lääne-Eestile iseloomulike luha- ja rannikumaastike ning külade kultuuripärandi säilitamine. Maakonnaplaneeringu muutmise vajadust on põhjendatud seletuskirja peatükis 7. „Maakonnaplaneeringu muutmine“. Kuna üldplaneering sisaldab ettepanekut maakonnaplaneeringu muutmiseks ja heakskiidu andja on ettepanekuga nõustunud, siis kantakse muudatus maakonnaplaneeringusse 30 päeva jooksul pärast üldplaneeringu kehtestamist (PlanS § 91 lg 6). Seetõttu tuleb kohalikul omavalitsusel koos üldplaneeringu kehtestamise teatega esitada Rahandusministeeriumile ka kehtestatud üldplaneeringu materjalid masinloetaval kujul, sh ruumiandmed digitaalsel kujul. 3. Nõusoleku andmine üldplaneeringu osaliseks kehtestamiseks Esmakordselt esitas Lääne-Nigula Vallavalitsus üldplaneeringu heakskiidu saamiseks Rahandusministeeriumile 04.04.2022 ettepanekuga üldplaneeringus mitte kavandada ja eemaldada maakonnaplaneeringust Tusari külla kavandatud elektrituulikute arendusala ja arenduspiirkond L1. Vallavalitsuse selgituste kohaselt ilmnes KSH läbiviimisel, et tuuleenergia arendamiseks planeeritud ala paikneb väga oluliste lindude elupaikade (sh Natura 2000 linnualad, IBA alad) vahetus läheduses. Üldplaneeringu koostamise varasemas etapis kehtisid valla territooriumil riigikaitselised piirangud, mistõttu jäid tegemata täiendavad tuulepargi kavandamiseks vajalikud analüüsid. Rahandusministeerium ei nõustunud vallavalitsuse ettepanekuga ja põhjendas, et maakonnaplaneering koostatakse eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. Euroopa Liidu pikaajaline energia- ja kliimapoliitika suunab liikmesriike vähendama oma CO2 heitmeid ning suurendama taastuvenergia tootmist ja energiatõhusust. Tuuleparkidele alade planeerimine on tuuleparkide rajamise eelduseks ja seega 1 Lääne maakonnaplaneeringut koostati haldusreformi eelsel perioodil 2013–2016 ja see on kehtestatud 22.03.2018. Läänemaa koosseisu arvatud endise Nissi valla osa, nüüdse Rehemäe ja Kuke küla ulatuses (ligikaudu 11,6 km2) on kehtestatud 09.04.2018 Harju maakonnaplaneering. 3 võtmetähtsusega täitmaks riiklikke kliima- ja energiapoliitika eesmärke vastavalt arengudokumentidele „Eesti 2035“, „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“, „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“, „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“, „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“. Lisaks on Lääne maakonna arengustrateegia 2035+ üks eesmärkidest järkjärguline üleminek taastuvenergiale ja üks Lääne-Nigula valla arengukava 2018–2026 strateegilistest eesmärkidest keskkonnasõbralik elukeskkond. 17.06.2022 tagastas Rahandusministeerium üldplaneeringu kohalikule omavalitsusele otsustamiseks, kas jätkata üldplaneeringu menetlemist ja välja selgitada, kas ja millises ulatuses on arendusala ja arenduspiirkond L1 tuuleenergeetika tootmiseks sobilik ning seejärel esitada üldplaneering heakskiitmiseks, või esitada see osaliseks heakskiitmiseks ja jätkata üldplaneeringu edasist menetlemist heaks kiitmata osas arenduspiirkonnas L1 ja selle ellu viimiseks vajalikul maa-alal. Lääne-Nigula Vallavalitsus otsustas 28.06.2022 toimunud istungil esitada üldplaneering Rahandusministeeriumile heaks kiitmiseks valla territooriumi osas, millest on välja arvatud arendusala ja arenduspiirkond L1. Kohalik omavalitsus täiendas üldplaneeringut. Üldplaneeringu sissejuhatusse on lisatud asjakohane selgitus ja valla põhjaosa joonisel on märgitud, et Tusari külas arendusalal ja arenduspiirkonnas L1 kehtib Nõva valla üldplaneering. Lääne-Nigula Vallavalitsus 29.06.2022 kirjas nr 7-1/22-30-4 on põhjendanud kehtestatavast üldplaneeringust Tusari külla kavandatud arendusala ja arenduspiirkonna L1 maa-ala väljaarvamise vajadust. Välja on toodud asjaolu, et üldplaneeringu menetlemisega jätkamine ja selle kehtestamisega viivitamine piiraks valla ruumilist arengut. Tulenevalt PlanS § 90 lõikest 5 on riigihalduse ministril võimalik põhjendatud vajaduse korral üldplaneering kiita heaks osaliselt ning jätta see heaks kiitmata Tusari külla kavandatud elektrituulikute arendusala ja arenduspiirkonna L1 alal. Kui kehtestada üldplaneering osaliselt, siis valla territooriumil, kus uut üldplaneeringut ei kehtestata, jääb kehtima Nõva valla üldplaneering ning kohalikul omavalitsusel on võimalik jätkata arendusalal ja arenduspiirkonnas L1 ja selle ellu viimiseks vajalikul maa-alal üldplaneeringu menetlemist kooskõlas planeerimisseadusega. Märgin, et Tusari külla kavandatud elektrituulikute arendusala ja arenduspiirkond L1 on määratud Lääne maavanema poolt 31.12.2013 kehtestatud maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringuga, mis on muutmata kujul sisse viidud Lääne maakonnaplaneeringusse 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/70). Tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamise ajal kehtinud planeerimisseaduse § 292 lõike 7 kohaselt pidi kohalik omavalitsus kandma maakonnaplaneeringu ja samuti selle teemaplaneeringu alusel valitud elektrituulikute arendusala ja arenduspiirkonna L1, kui olulise ruumilise mõjuga objekti, sisse üldplaneeringusse. Seetõttu on maakonnaplaneeringus elektrituulikute arendusala ja arenduspiirkonna L1 alale seatud tingimused kohalikule omavalitsusele kohustuslikud Nõva valla üldplaneeringu rakendamisel ning maakasutuse ja ehitustingimuse väljastamisel. Täiendavalt juhin tähelepanu asjaolule, et kuna maakonnaplaneeringus väljendatud riigi huvide osas jätab üldplaneering oma ülesanded täitmata, siis ootab Rahandusministeerium, et selles osas jätkatakse üldplaneeringu menetlust koheselt. Osaline kehtestamine tähendab, et kehtestamata osas on planeeringu koostamine jätkuvalt pooleli ja sellele kehtivad seaduses sätestatud tähtajad üldplaneeringute koostamiseks. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse §-s 141 lõike 11 kohaselt haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu algatab moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu ühe aasta jooksul kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste 4 väljakuulutamise päevast arvates ning kehtestab üldplaneeringu nelja ja poole aasta jooksul selle algatamisest arvates. 4. Kokkuvõte PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute, sh üldplaneeringu olemasolu. Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate maakasutus- ja ehitustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Heakskiidu andja saab kontrollida üldplaneeringu kooskõla maakonnaplaneeringuga ning õigusaktide nõuetega, kuid ei saa planeerimisautonoomiat omava omavalitsuse eest otsustada planeeringulahenduse otstarbekuse (sh piirkonna keskkonda sobivuse) ja vajaduse üle. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks otsuseks esitatud arvamuste suhtes on üldplaneeringu kehtestamise otsus, mitte vastus esitatud arvamustele. Rahandusministeeriumile esitatud planeeringumaterjalidest lähtuvalt on arvamusi esitanud isikud olnud teadlikud planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuste esitamine üldplaneeringu avalikul väljapanekul. Arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukohad. Seega on arvamusi esitanud isikud saanud kasutada oma protsessiõigusi üldplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi planeerimisseadusest tulenevalt planeerimise eesmärk. Antud juhul on avalikkust üldplaneeringu algatamisest, vastuvõtmisest ning avalikustamisest teavitatud. Heakskiidu andja hinnangul puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks otsustada üldplaneeringule osalise heakskiidu andmise üle vastavalt PlanS §-s 90 sätestatud pädevusele. Üldplaneeringu ja KSH koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud üldplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Üldplaneering ja KSH aruanne on kooskõlastatud asjaomaste riigiasutuste ja naaberomavalitsustega. Üldplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse volikogu pädevusse (PlanS § 91 lg 1). Seega otsustab Lääne-Nigula Vallavolikogu, kas üldplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikute huvide) arvestamise. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades seejuures olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. 5 Juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et ka Riigikohus on välja toonud planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. HMS § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise aluseks2. Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus3. Palun kohalikul omavalitsusel Lääne-Nigula valla üldplaneeringu osalise kehtestamise otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega. Arvestades Lääne Nigula Vallavalitsuse heakskiidu taotluses toodud selgitusi ning asjaolu, et õigusaktidega vastavuses olevas osas saaks alustada üldplaneeringu lahenduse elluviimist, on võimalik üldplaneering kiita heaks osaliselt. Tusari külla kavandatud elektrituulikute arendusala ja arenduspiirkonna L1 maa-ala osas on Lääne-Nigula Vallavalitsusel võimalik üldplaneeringu menetlemist jätkata kooskõlas Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ ja planeerimisseadusega, arvestades Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõikes 11 seatud üldplaneeringu kehtestamise tähtaega. Lähtudes PlanS § 90 lõikest 2 ning arvestades PlanS § 90 lõikes 5 sätestatut, annan heakskiidu Lääne-Nigula valla üldplaneeringule osas, millest on välja arvatud Lääne maakonnaplaneeringus 2030+ Tusari külla kavandatud elektrituulikute arendusala ja arenduspiirkond L1 maa-ala. Tagastan üldplaneeringu heaks kiidetud osas Lääne- Nigula Vallavolikogule osalise kehtestamise üle otsustamiseks ning edasiseks menetlemiseks heaks kiitmata jäetud osas. Juhin tähelepanu, et riigihalduse ministri heakskiitu üldplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on HMS § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid, saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga4. Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on planeeringu avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikutel võimalik, kohaliku omavalitsusega kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud üldplaneeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 94. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman riigihalduse minister 2 RKHKo 3-3-1-39-07 3 RKHKo 3-3-1-37-04 4 RKHKo 3-3-1-12-07 6 Lisaadressaadid: A. Talviste T. Laanemets P. Kotkas Enefit Green AS Riigi Kinnisvara AS Elering AS Urve Pill 715 5809 [email protected] 7
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →