Riigikantselei Teie 06.06.2022 nr 9.13.1/22-0307/-2T
[email protected] Meie 01.08.2022 nr 11-4.1/4932-2
Rahandusministeeriumi ja Maksu- ja Tolliameti sisend Justiitsministeeriumile
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV vara tagasivõitmise ja
konfiskeerimise kohta“ ettepaneku kohta.
Tere!
Edastan Teile rahandusministeeriumi maksu ja tollipoliitika osakonna ning Maksu- ja
Tolliameti (MTA) sisendi EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIVI
eelnõule vara tagasivõitmise ja konfiskeerimise kohta.
Toetame direktiivi ettepanekut. Leiame, et see on väga hea ja oluline, et maksukuriteod on
direktiivi kohaldamisalas.
Osa ettepanekutest on Eestis juba seaduses reguleeritud ja ettepanekus pakutud meetmed on
igal juhul vajalikud, nt konfiskeerimine, kui isikut ei mõisteta süüdi, konfiskeeritud vara
keskregistri loomine jne.
Direktiivis kasutatakse terminit kriminaaltulu jälitamise talitus, kuid võib ilmselt eeldada, et
tegemist on üldise mõistega, mis ei tekita praktikas probleeme, et MTAs on „ainult“
kriminaaltulu ametnikud. Direktiivi miinimumnõue on, et igas liikmesriigis oleks eraldi
kriminaaltulu jälituse talitused, kellel oleks õigus kasutada konfiskeeritud vara jälitamiseks
jälitustoiminguid. Eestis on selleks Keskkriminaalpolitsei, kellega MTA teeb koostööd ning
kes on kontakt suhtluses teiste riikide kriminaaltulu talitustega.
Tehnilisematest märkustest tooksime välja, et tarvis oleks läbi arutada (nõukogu
läbirääkimistel nt), millistest maksuhalduril olemas olevatest (finants)andmetest võiks jutt
käia, kui räägime varade tuvastamiseks vajalikust infost (art 6 lg 1(a)) /…/ Member States
shall ensure that asset recovery offices have immediate and direct access to the following
information to the extent that information is necessary for the tracing and identification of
proceeds, instrumentalities, and property:
(a) fiscal data, including data held by tax and revenue authorities;
MTA juhib tähelepanu, et ilmselt ei ole mõistlik andmepäringute logides koguda andmeid
toimiku numbri kohta (At 8 lg 1, punkt a). MTA-l on suure tõenäosusega erinev toimikute
arvestus kui päringuid tegevas asutuses. See tähendab täiendavate andmete kogumise vajadust
logide pidamiseks. Tuleks mõelda, kas me saaksime siin rohkem usaldada maksuhaldurite jt
ametiasutuste sisekontrolli reegleid, mitte kehtestada neid (uuesti) üksikasjalikult direktiivis?
Iga selline nüanss tähendab kulukat IT arendust, mis ei pruugi olla tegelikult
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
vajalik/põhjendatud. Näiteks kui on järelevalve küsimus, siis asutusesiseselt saab uurida,
millise toimiku raames päringud on teostatud.
Direktiivis on infovahetus ja koostöö üsna detailselt ette kirjutatud varade väljaselgitamise
faasis. Tekkis küsimus, kas koostöö muudes küsimustes (vara konfiskeerimine, haldamine,
tagasivõitmine jmt) on muudes õigusaktides juba piisavalt täpselt kirjeldatud, et direktiivi
raames piisab ainult väljaselgitamise faasi üksikasjade kokkuleppimisest?
Eesti seisukohtade kujundamisel tuleks kindlasti viidata võimalikele MTA arenduskuludele,
millega tuleks direktiivi läbirääkimistel ja rakendamisel arvestada. Kulu suuruse saab välja
selgitada jooksvalt, kui on selgumas täpsem arenduste vajadus. Direktiivi ülevõtmise eelnõus
tuleb kindlasti asjakohasel juhul kulu suurusele viidata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristiina Abel
nõunik
EL ja rahvusvahelise koostöö osakond
Rahandusministeerium
Sirje Rank 6113199
[email protected]
2