Teie 22.07.2022
Duo Invest OÜ Meie 01.08.2022 nr 12.2-1/6054-2
[email protected]
Järelevalvemenetluse alustamata jätmine
Austatud härra Jürgenson
OÜ DUO INVEST, registrikood 11204533, seadusliku esindajana esitasite Rahandusministeeriumile
järelevalveteate, milles osutasite Loksa Linnavalitsuse, registrikood 75013457, (edaspidi: hankija)
lihthankemenetlusega asjade riigihankele "Loksa Staadioni inventari ostmine", viitenumber
251928 (edaspidi: riigihange).
Nägite riigihangete seaduse (RHS) ja OÜ DUO INVEST kui hindamiskriteeriumide (madalaim
hind) kohaselt teiseks jäänud pakkuja õiguste võimalikku rikkumist selles, et hankija soovib
sõlmida hankelepingu edukaks tunnistatud pakkujaga tingimustel, mis ei ole vastavuses riigihanke
tehnilises kirjelduses ettenähtuga. Tehnilise kirjelduse punkti 3 ja hankija poolt pakkujatele täitmiseks
ette antud hinnatabeli (staadioni inventari kululoendi ja tehnilise kirjelduse) punkti 3 kohaselt
kuulusid hankemahtu võistlustõkked, mis pidid vastama järgmistele tingimustele: "võistlustõke,
alumiiniumist, seitse reguleeritavat kõrgust 650, 686, 762, 838, 914, 991, 1067 mm, IAAF
sertifikaat". Hankijalt e-kirja teel saadud info järgi pakkus edukaks tunnistatud pakkuja Nordic
Sport toodetud võistlustõkkeid "Hurdle Viking Steel", mis järelevalveteate esitaja väitel on
valmistatud terasest, mitte alumiiniumist. Tootja tootelehel on märgitud, et antud võistlustõkked
on valmistatud terasest ja alumiiniumist ("universal competition hurdle manufactured of aluminium
and steel").
25.07.2022 pöördus Rahandusministeerium järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks
lähteandmete kogumiseks selgituspäringuga hankija poole, paludes teha riigihangete registris
järelevalveametnikule nähtavaks riigihankes esitatud pakkumused. Pakkumustega tutvumisel
selgus, et riigihankes laekus tähtaegselt neli pakkumust (ilma käibemaksuta maksumuse järgi
järjestatult): RAMATO vara OÜ ja SIA Sporta Halle ühispakkumus 51 875,40 eurot; OÜ DUO
INVEST pakkumus 57 291,60 eurot; Osaühing SPORTSERVICE pakkumus 60 064,08 eurot;
OÜ Eiselt Research pakkumus 62 681,62 eurot. Hankija ei olnud seda hanke alusdokumentides
nõudnud ning ükski teine pakkuja peale OÜ DUO INVEST ei täpsustanud oma pakkumuses,
milliseid tehnilisele kirjeldusele vastavaid konkreetseid tooteid pakutakse (tootenimetusi välja
ei toodud). Hankija tunnistas vastavaks ja edukaks RAMATO vara OÜ ja SIA Sporta Halle
ühispakkumuse, milles oli pakutavateks võistlustõketeks märgitud alumiiniumist tõkked, samas
sõnastuses, nagu oli märgitud tehnilises kirjelduses.
Riigihangete registris hankemeeskonna liikmetele nähtavate sisedokumentide hulka oli
lisatud eduka pakkumuse põhjal koostatud kululoend Wordi-formaadis, millest nähtusid
veebilingid konkreetsetele toodetele: loendi punktis 3 olid nimetatud Dimasport toodetud
teraskonstruktsioonist võistlustõkked "Painted international hurdle, ref: 00010240" (pakkumuse
koosseisus nimetatud faili ei olnud, failiandmetest nähtuvalt on selle koostanud riigihanke eest
vastutav isik).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Rahandusministeerium selgitas hankijale, et hankija on igasuguse riigihanke, sealhulgas
lihthanke, läbiviimisel kohustatud järgima RHS-is riigihangete kohta üldiselt (RHS 1. ptk, §-
d 1-47) ning olenevalt riigihanke esemest ja maksumusest konkreetse riigihanke menetluse
liigi kohta sätestatut (lihthankemenetluse kohta vt RHS § 125 ja seal viidatud subsidiaarselt
kohaldatavad 2. ptk sätted).
RHS § 125 lg 5 kolmanda lause kohaselt, kui lihthanke alusdokumentides ei ole sätestatud teisiti,
peab hankija kohaldama lihthankemenetluse läbiviimisel muu hulgas RHS §-des 110, 114, 117
sätestatut. RHS § 110 lg 2 kohaselt peab pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides
sätestatud tingimustele. Vastavalt RHS § 114 lg-le 1 peab hankija kontrollima pakkumuste
vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tegema põhjendatud kirjaliku otsuse
pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi
lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. RHS § 114 lg 2 sätestab, et hankija lükkab pakkumuse
tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita
tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata
pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele.
Põhjendatud erandina võib hankija tunnistada pakkumuse vastavaks ka siis, kui selles ei esine
sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustes. Pakkumuses
pakutud toodete hälbimine tehnilises kirjelduses toodud sisulistest näitajatest, nt materjali või
mõõtmete osas, on üldjuhul sisulised puudused ning neid ei saa käsitleda mittesisuliste ehk
formaalsete kõrvalekalletena. Mittesisulise kõrvalekaldena on Rahandusministeerium varasemas
nõustamispraktikas käsitlenud teatud vormilisi ja vormistuslikke puudusi, kuid nendegi puhul
tuleb hankijal jälgida, et pakkuja ei saaks võimalust pakkumust muuta või seda oluliselt täiendada.
Pakkumuse sisu ei tohi selgituste teel muutuda, sest vastupidine tähendaks uue pakkumuse
esitamist. Hindamisele kuuluvad ainult eelnevalt vastavaks tunnistatud pakkumused (RHS § 117
lg 1). Läbirääkimiste pidamine on lihthankemenetluses põhimõtteliselt võimalik, ent ainult
juhul, kui läbirääkimiste võimalus ja tingimused olid eelnevalt lihthanke alusdokumendis
sätestatud (RHS § 125 lg 6).
Käesoleva lihthanke alusdokumentides ei olnud hankija RHS § 125 lg 5 kohaldamise osas
erisusi ette näinud. Samuti ei sätestanud hankija alusdokumentides võimalust läbirääkimisteks.
Järelikult pidi hankija lihthanke läbiviimisel ja pakkumuste menetlemisel pidama kinni eeltoodud
sätetest. Kui läbirääkimiste pidamise võimalust, ulatust ja tingimusi selleks ei olnud riigihanke
alusdokumentides ette nähtud, siis peab sõlmitav hankeleping olema alati ranges kooskõlas
riigihanke tingimustega ning vastavaks ja edukaks tunnistatud pakkumusega. RHS § 125 lg 8
sätestab, et ka lihthankes on hankija kohustatud hankelepingu sõlmimisel järgima RHS § 120
lg-t 1, mille järgi hankeleping tuleb sõlmida riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel
ja vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega.
Riigihanke alusdokumentides või pakkumuses ettenähtust erinevatel tingimustel hankelepingu
sõlmimine on süütegu ning võib sõltuvalt subjektiivse külje asjaoludest olla kvalifitseeritud kas
väärteona, nt ettevaatamatuse korral, (RHS § 214) või koguni kuriteona, kui riigihanke menetluse
nõuete rikkumise pannakse toime mõnele pakkujale eelise andmise eesmärgil (RHS § 300).
27.07.2022 esitas hankija Rahandusministeeriumile nõutud selgitused, kinnitades, et hankija
soovib sõlmida hankelepingu tehnilises kirjelduses toodud tingimustele vastavate toodete
ostmiseks ega aktsepteeri mistahes sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides ette
antud tingimustest. Hankija vastusele oli lisatud eeltäidetud andmetega hankelepingu projekt,
mille juurde kuuluvas pdf-formaadis koostatud kululoendis on nimetatud ära konkreetsed tooted
koos hüperlinkidega tootja veebilehtedele. Kululoendi punktist 3 nähtuvalt kuuluvad hankelepingu
mahtu Dimasport toodetud alumiiniumist võistlustõkked.
2
Tulenevalt hankija selgitustest ja allkirjastamiseks eeltäidetud hankelepingu projektist, on
hankija mõistnud, et hankeleping tuleb sõlmida riigihanke alusdokumentides sätestatud
tingimustel, mis tähendab muu hulgas seda, et ostetavad võistlustõkked peavad olema valmistatud
alumiiniumist.
Kuivõrd hankija on mõistnud RHS § 120 lg 1 tähendust lihthankes (RHS § 125 lg 8) ja
Rahandusministeeriumil puudub alus kahtlustamaks, et hankija soovib hankelepingu sõlmimisel
riigihanke alusdokumentides sätestatust hälbida, ei oleks põhjendatud rikkumiskahtluse puudumisel
järelevalvemenetluse läbiviimine eesmärgipärane ega proportsionaalne.
RHS § 180 p-st 6 ja § 203 lg-st 1 tulenevalt teostab Rahandusministeerium avalikes huvides
riiklikku ning haldusjärelevalvet RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle.
Avalik võim on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks selge pädevuse ja
volituse. Seetõttu võib avaliku võimu poolne sekkumine toimuda ainult seadusega kindlaks
määratud tingimustel, korras ja ulatuses (vt RKHKm nr 3-3-1-14-98, p 4; RKHKo nr 3-3-1-
41-00, p 4; RKHKo nr 3-3-1-43-12, p 19).
RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada
põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul
ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad käesoleva seaduse rikkumisele, ja puuduvad RHS
§ 206 lg-s 1 nimetatud asjaolud. Seega on juhtumipõhise järelevalvemenetluse alustamise esmane
eeldus ajendi ja aluse olemasolu – menetluse läbiviimiseks peab olema küllaldane alus. Ajendis
(järelevalveteates) toodud väited peavad olema põhjendatud rikkumiskahtluse tekkimiseks piisavad.
Ent pelgalt ajendis RHS-i rikkumisele viitavate tunnuste sedastamisest järelevalvemenetluse
alustamiseks alati ei piisa, sest RHS § 206 lg-s 1 nimetatud juhtudel ei saa Rahandusministeerium
juhtumipõhist järelevalvemenetlust alustada.
RHS § 206 lg 1 p 1 kohaselt järelevalvemenetlust ei alustata või alustatud järelevalvemenetlus
lõpetatakse, kui järelevalveteate esitajal on õigus esitada rikkumise peale vaidlustus riigihangete
vaidlustuskomisjonile. RHS § 206 lg 1 p-s 1 on peetud silmas muu hulgas olukorda, kui järele-
valveteate esitajaks on pakkuja, kes leiab, et hankija otsused on vastuolus RHS-iga ja rikuvad
tema õigusi (nt tingimustele mittevastava pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine)
ning vaidlustuskomisjonile vaidlustuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud. See on põhjendatav
vaidlustusmenetluse (subjektiivne õiguskaitse) ja järelevalvemenetluse (objektiivse õiguspärasuse
kontroll) olemusliku vaheteoga. Seadusandja on lähtunud põhimõttest, et oma subjektiivsete
õiguste kaitseks peaks ettevõtja pöörduma vaidlustuskomisjoni ja sama rikkumise suhtes ei
peaks toimuma paralleelselt kahte dubleerivat menetlust korraga (vt RHS eelnõu (450 SE I)
seletuskiri, lk 139; vt M. Antonov. RHS § 206 komm-d 4-7 – M. A. Simovart, M. Parind (koost).
Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Riigihankega seonduvate
vaidlusküsimuste lahendamiseks järelevalveorgani kaasamine olukorras, kus ettevõtjale oli
tagatud reaalne võimalus kohtulikule või kvaasikohtulikule kaitsele, ei ole kõige paremas
kooskõlas seadusest tuleneva järelevalve eesmärgi ja ulatusega (vrd Riigikohtunik Indrek
Koolmeistri eriarvamus haldusasjas nr 3-3-1-90-14, p 6).
RHS § 206 lg 1 p 3 kohaselt järelevalvemenetlust ei alustata või alustatud järelevalvemenetlus
lõpetatakse, kui rikkumisele viitavad andmed ei ole Rahandusministeeriumil põhjendatud
kahtluse tekkimiseks küllaldased või rikkumist ei esine. Nimetatud järelevalvemenetlust välistav
asjaolu on kohaldatav ka siis, kui hankija kõrvaldab võimaliku rikkumise pärast seda, kui on
saanud Rahandusministeeriumilt selgituspäringu järelevalvemenetluse alustamise üle otsustamiseks.
Kohtupraktikas on leitud, et korrarikkumise kõrvaldamiseks tehtav ettekirjutus peab olema
suunatud tuvastatud rikkumise kõrvaldamisele, st korrarikkumine peab olema ettekirjutuse
tegemise ajal jätkuv (vt RKHKo 20.04.2018, nr 3-15-443, p 14).
3
RHS § 206 lg 1 p-d 1 ja 3 on toodud absoluutsed menetlustakistused, mille korral ei ole
Rahandusministeeriumil lubatud järelevalveteate ajendil järelevalvemenetlust alustada. Lisaks
absoluutsetele asjaoludele, mille esinemisel ei ole lubatud järelevalvemenetlust alustada, sätestab
RHS § 206 lg 2 järelevalvemenetluse alustamata jätmiseks diskretsioonilised asjaolud.
RHS § 206 lg 2 p-d 1-2 kohaselt võib Rahandusministeerium jätta järelevalvemenetluse
alustamata või alustatud järelevalvemenetluse lõpetada, kui järelevalveteate esitaja ei ole RHS
§-s 189 ette nähtud tähtaja jooksul kasutanud õigust esitada rikkumise peale vaidlustust
vaidlustuskomisjonile ning järelevalveteate esitamise ajaks on vaidlustuse esitamise õigus
minetatud või kui rikkumise asjaolusid ja muid tegureid arvesse võttes puudub järelevalve-
menetluse läbiviimiseks oluline avalik huvi või ettekirjutuse tegemiseks põhjendatud vajadus.
RHS § 205 lg 1 rõhutab, et järelevalvemenetlus viiakse läbi üksnes avaliku huvi kaitseks. Järele-
valve ülesandeks ei ole dubleerida subjektiivset õiguskaitset võimaldavat vaidlustusmenetlust
ja halduskohtumenetlust hankeasjades (vt RHS-i eelnõu. 450 SE I. Riigikogu XIII. Seletuskiri,
lk 139).
Rahandusministeerium võib jätta järelevalvemenetluse alustamata, kui juba enne järelevalve-
menetluse alustamist on ettenähtav, et rikkumine pole kõrvaldatav, kuid sellele vaatamata ei
too see kaasa hankijale ettekirjutuse tegemist. Õigusrikkumise esinemisel pole ettekirjutuse
tegemine, eriti ettekirjutuse tegemine riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks, alati
vältimatu. Ennekõike võib see niimoodi olla bagatell- ehk pisirikkumiste puhul, millel puudus
otsustav mõju riigihanke lõpptulemusele (vrd HMS § 58) ja mida ei ole küll võimalik riigihankes
menetluslikult enam kõrvaldada, kuid reaktsioonina millele oleks kogu riigihanke menetluse
kehtetuks tunnistamine ilmselgelt ebaproportsionaalne abinõu (vt RHS-i eelnõu. 491 SE I.
Riigikogu XIV. Seletuskiri, lk 58).
Kui järelevalveteate esitaja OÜ DUO INVEST ei olnud rahul hankija otsustega RAMATO vara
OÜ ja SIA Sporta Halle ühispakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta ning nägi
selles enda õiguste võimalikku rikkumist, siis tulnuks teate esitajal kui riigihankes osaleval ja
hindamisel teiseks jäänud pakkujal pöörduda oma õiguste ja huvide kaitseks kohases menetluses
ja seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustuskomisjoni poole (RHS § 185 lg 1 ja lg 2 p-d 5
ja 7 § 189 lg 4). Riigihangete registris avaldatud andmetest nähtub, et riigihankes ei ole
vaidlustusi esitatud.
Hankija on Rahandusministeeriumile kinnitanud, et ei kavatse hankelepingu sõlmimisel riigihanke
alusdokumentidest kõrvale kalduda ja on esitanud selle kinnituseks hankelepingu projekti koos
sellele lisatud kululoendiga, mille kohaselt kuuluvad tarnimisele alumiiniumist võistlustõkked.
Seega puudub oht, et hankija paneks toime järelevalveteates väidetud õigusrikkumise ja rikuks
RHS § 125 lg-t 8 ja § 120 lg-t 1 nende koostoimes.
Lähtudes ülalmärgitud asjaoludest ning juhindudes RHS § 206 lg 1 p-st 3, 206 lg 2 p-
dest 1-2 ja lg-st 3 teatame, et Rahandusministeerium ei alusta 22.07.2022 OÜ DUO INVEST
esitatud järelevalveteate ajendil järelevalvemenetlust Loksa Linnavalitsuse lihthanke-
menetlusega riigihanke "Loksa Staadioni inventari ostmine", viitenumber 251928, üle.
Lisaks järelevalvefunktsioonile on Rahandusministeeriumile tehtud ülesandeks riigihangete
valdkonnas soovituslike juhiste ja suuniste andmine (RHS § 180 p 2). Rahandusministeeriumil on
õigus anda soovitusi ja juhiseid RHS-i paremaks järgimiseks ja rikkumiste ärahoidmiseks.
Soovitused ja juhised võivad sisalduda järelevalvemenetlust lõpetavas dokumendis või need
esitatakse eraldi (RHS § 210 lg-d 1-2). Sellele vaatamata, et hetkel Rahandusministeerium ei
alusta järelevalvemenetlust, peame vajalikuks tulevikus RHS-i paremaks järgimiseks selgitada
hankijale riigihangete suhtes kehtivaid teabevahetuse reegleid.
4
RHS § 45 lg-s 1 sätestatud üldreegli kohaselt, kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt
võrdne lihthanke piirmääraga, peab kogu riigihankega seotud teabevahetus hankija ja ettevõtja
vahel, sh riigihanke alusdokumentide kättesaadavaks tegemine ning pakkumuse, taotluse ja
selgituste esitamine, toimuma elektrooniliselt. Vastavalt RHS § 45 lg-le 5 on suuline teabe-
vahetus lubatud ainult riigihanke ebaolulistes elementides, kui selle sisu on piisavas ulatuses
dokumenteeritud. Riigihanke olulised elemendid, mille puhul suuline teabevahetus ei ole lubatud,
on riigihanke alusdokumendid, pakkumus ja taotlus. Hankija jaoks kõige hõlpsam ja mugavam
viis teabevahetuse (vormi)reeglite järgimiseks, mis ühtlasi tagaks hankija toimingute läbipaistvuse
ja kontrollitavuse, on kasutada ettevõtjatega suhtlemiseks, sh pakkumuste sisu täpsustamiseks
selgituspäringute tegemisel (RHS § 46 lg 5), riigihangete registri tehnilisi lahendusi (vt "Teabe-
vahetus"- "Sõnumid ettevõtjale").
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Estella Põllu
riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja asetäitja
Lisaadressaadid:
Loksa Linnavalitsus
Mihhail Antonov 6113468
[email protected]
5