dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Järelevalvemenetluse alustamata jätmine

Rahandusministeerium · 1. august 2022
Viit
12.2-1/6054-2
Registreeritud
1. august 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Duo Invest OÜ , Loksa Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.2-1/2022
Vastutaja
Mihhail Antonov (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎12.2-16054-2 01.08.2022 Väljaminev kiri.asice449 KB

Sisu (failidest)

Teie 22.07.2022 Duo Invest OÜ Meie 01.08.2022 nr 12.2-1/6054-2 [email protected] Järelevalvemenetluse alustamata jätmine Austatud härra Jürgenson OÜ DUO INVEST, registrikood 11204533, seadusliku esindajana esitasite Rahandusministeeriumile järelevalveteate, milles osutasite Loksa Linnavalitsuse, registrikood 75013457, (edaspidi: hankija) lihthankemenetlusega asjade riigihankele "Loksa Staadioni inventari ostmine", viitenumber 251928 (edaspidi: riigihange). Nägite riigihangete seaduse (RHS) ja OÜ DUO INVEST kui hindamiskriteeriumide (madalaim hind) kohaselt teiseks jäänud pakkuja õiguste võimalikku rikkumist selles, et hankija soovib sõlmida hankelepingu edukaks tunnistatud pakkujaga tingimustel, mis ei ole vastavuses riigihanke tehnilises kirjelduses ettenähtuga. Tehnilise kirjelduse punkti 3 ja hankija poolt pakkujatele täitmiseks ette antud hinnatabeli (staadioni inventari kululoendi ja tehnilise kirjelduse) punkti 3 kohaselt kuulusid hankemahtu võistlustõkked, mis pidid vastama järgmistele tingimustele: "võistlustõke, alumiiniumist, seitse reguleeritavat kõrgust 650, 686, 762, 838, 914, 991, 1067 mm, IAAF sertifikaat". Hankijalt e-kirja teel saadud info järgi pakkus edukaks tunnistatud pakkuja Nordic Sport toodetud võistlustõkkeid "Hurdle Viking Steel", mis järelevalveteate esitaja väitel on valmistatud terasest, mitte alumiiniumist. Tootja tootelehel on märgitud, et antud võistlustõkked on valmistatud terasest ja alumiiniumist ("universal competition hurdle manufactured of aluminium and steel"). 25.07.2022 pöördus Rahandusministeerium järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks lähteandmete kogumiseks selgituspäringuga hankija poole, paludes teha riigihangete registris järelevalveametnikule nähtavaks riigihankes esitatud pakkumused. Pakkumustega tutvumisel selgus, et riigihankes laekus tähtaegselt neli pakkumust (ilma käibemaksuta maksumuse järgi järjestatult): RAMATO vara OÜ ja SIA Sporta Halle ühispakkumus 51 875,40 eurot; OÜ DUO INVEST pakkumus 57 291,60 eurot; Osaühing SPORTSERVICE pakkumus 60 064,08 eurot; OÜ Eiselt Research pakkumus 62 681,62 eurot. Hankija ei olnud seda hanke alusdokumentides nõudnud ning ükski teine pakkuja peale OÜ DUO INVEST ei täpsustanud oma pakkumuses, milliseid tehnilisele kirjeldusele vastavaid konkreetseid tooteid pakutakse (tootenimetusi välja ei toodud). Hankija tunnistas vastavaks ja edukaks RAMATO vara OÜ ja SIA Sporta Halle ühispakkumuse, milles oli pakutavateks võistlustõketeks märgitud alumiiniumist tõkked, samas sõnastuses, nagu oli märgitud tehnilises kirjelduses. Riigihangete registris hankemeeskonna liikmetele nähtavate sisedokumentide hulka oli lisatud eduka pakkumuse põhjal koostatud kululoend Wordi-formaadis, millest nähtusid veebilingid konkreetsetele toodetele: loendi punktis 3 olid nimetatud Dimasport toodetud teraskonstruktsioonist võistlustõkked "Painted international hurdle, ref: 00010240" (pakkumuse koosseisus nimetatud faili ei olnud, failiandmetest nähtuvalt on selle koostanud riigihanke eest vastutav isik). Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Rahandusministeerium selgitas hankijale, et hankija on igasuguse riigihanke, sealhulgas lihthanke, läbiviimisel kohustatud järgima RHS-is riigihangete kohta üldiselt (RHS 1. ptk, §- d 1-47) ning olenevalt riigihanke esemest ja maksumusest konkreetse riigihanke menetluse liigi kohta sätestatut (lihthankemenetluse kohta vt RHS § 125 ja seal viidatud subsidiaarselt kohaldatavad 2. ptk sätted). RHS § 125 lg 5 kolmanda lause kohaselt, kui lihthanke alusdokumentides ei ole sätestatud teisiti, peab hankija kohaldama lihthankemenetluse läbiviimisel muu hulgas RHS §-des 110, 114, 117 sätestatut. RHS § 110 lg 2 kohaselt peab pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. Vastavalt RHS § 114 lg-le 1 peab hankija kontrollima pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tegema põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. RHS § 114 lg 2 sätestab, et hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Põhjendatud erandina võib hankija tunnistada pakkumuse vastavaks ka siis, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustes. Pakkumuses pakutud toodete hälbimine tehnilises kirjelduses toodud sisulistest näitajatest, nt materjali või mõõtmete osas, on üldjuhul sisulised puudused ning neid ei saa käsitleda mittesisuliste ehk formaalsete kõrvalekalletena. Mittesisulise kõrvalekaldena on Rahandusministeerium varasemas nõustamispraktikas käsitlenud teatud vormilisi ja vormistuslikke puudusi, kuid nendegi puhul tuleb hankijal jälgida, et pakkuja ei saaks võimalust pakkumust muuta või seda oluliselt täiendada. Pakkumuse sisu ei tohi selgituste teel muutuda, sest vastupidine tähendaks uue pakkumuse esitamist. Hindamisele kuuluvad ainult eelnevalt vastavaks tunnistatud pakkumused (RHS § 117 lg 1). Läbirääkimiste pidamine on lihthankemenetluses põhimõtteliselt võimalik, ent ainult juhul, kui läbirääkimiste võimalus ja tingimused olid eelnevalt lihthanke alusdokumendis sätestatud (RHS § 125 lg 6). Käesoleva lihthanke alusdokumentides ei olnud hankija RHS § 125 lg 5 kohaldamise osas erisusi ette näinud. Samuti ei sätestanud hankija alusdokumentides võimalust läbirääkimisteks. Järelikult pidi hankija lihthanke läbiviimisel ja pakkumuste menetlemisel pidama kinni eeltoodud sätetest. Kui läbirääkimiste pidamise võimalust, ulatust ja tingimusi selleks ei olnud riigihanke alusdokumentides ette nähtud, siis peab sõlmitav hankeleping olema alati ranges kooskõlas riigihanke tingimustega ning vastavaks ja edukaks tunnistatud pakkumusega. RHS § 125 lg 8 sätestab, et ka lihthankes on hankija kohustatud hankelepingu sõlmimisel järgima RHS § 120 lg-t 1, mille järgi hankeleping tuleb sõlmida riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel ja vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega. Riigihanke alusdokumentides või pakkumuses ettenähtust erinevatel tingimustel hankelepingu sõlmimine on süütegu ning võib sõltuvalt subjektiivse külje asjaoludest olla kvalifitseeritud kas väärteona, nt ettevaatamatuse korral, (RHS § 214) või koguni kuriteona, kui riigihanke menetluse nõuete rikkumise pannakse toime mõnele pakkujale eelise andmise eesmärgil (RHS § 300). 27.07.2022 esitas hankija Rahandusministeeriumile nõutud selgitused, kinnitades, et hankija soovib sõlmida hankelepingu tehnilises kirjelduses toodud tingimustele vastavate toodete ostmiseks ega aktsepteeri mistahes sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides ette antud tingimustest. Hankija vastusele oli lisatud eeltäidetud andmetega hankelepingu projekt, mille juurde kuuluvas pdf-formaadis koostatud kululoendis on nimetatud ära konkreetsed tooted koos hüperlinkidega tootja veebilehtedele. Kululoendi punktist 3 nähtuvalt kuuluvad hankelepingu mahtu Dimasport toodetud alumiiniumist võistlustõkked. 2 Tulenevalt hankija selgitustest ja allkirjastamiseks eeltäidetud hankelepingu projektist, on hankija mõistnud, et hankeleping tuleb sõlmida riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel, mis tähendab muu hulgas seda, et ostetavad võistlustõkked peavad olema valmistatud alumiiniumist. Kuivõrd hankija on mõistnud RHS § 120 lg 1 tähendust lihthankes (RHS § 125 lg 8) ja Rahandusministeeriumil puudub alus kahtlustamaks, et hankija soovib hankelepingu sõlmimisel riigihanke alusdokumentides sätestatust hälbida, ei oleks põhjendatud rikkumiskahtluse puudumisel järelevalvemenetluse läbiviimine eesmärgipärane ega proportsionaalne. RHS § 180 p-st 6 ja § 203 lg-st 1 tulenevalt teostab Rahandusministeerium avalikes huvides riiklikku ning haldusjärelevalvet RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle. Avalik võim on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks selge pädevuse ja volituse. Seetõttu võib avaliku võimu poolne sekkumine toimuda ainult seadusega kindlaks määratud tingimustel, korras ja ulatuses (vt RKHKm nr 3-3-1-14-98, p 4; RKHKo nr 3-3-1- 41-00, p 4; RKHKo nr 3-3-1-43-12, p 19). RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad käesoleva seaduse rikkumisele, ja puuduvad RHS § 206 lg-s 1 nimetatud asjaolud. Seega on juhtumipõhise järelevalvemenetluse alustamise esmane eeldus ajendi ja aluse olemasolu – menetluse läbiviimiseks peab olema küllaldane alus. Ajendis (järelevalveteates) toodud väited peavad olema põhjendatud rikkumiskahtluse tekkimiseks piisavad. Ent pelgalt ajendis RHS-i rikkumisele viitavate tunnuste sedastamisest järelevalvemenetluse alustamiseks alati ei piisa, sest RHS § 206 lg-s 1 nimetatud juhtudel ei saa Rahandusministeerium juhtumipõhist järelevalvemenetlust alustada. RHS § 206 lg 1 p 1 kohaselt järelevalvemenetlust ei alustata või alustatud järelevalvemenetlus lõpetatakse, kui järelevalveteate esitajal on õigus esitada rikkumise peale vaidlustus riigihangete vaidlustuskomisjonile. RHS § 206 lg 1 p-s 1 on peetud silmas muu hulgas olukorda, kui järele- valveteate esitajaks on pakkuja, kes leiab, et hankija otsused on vastuolus RHS-iga ja rikuvad tema õigusi (nt tingimustele mittevastava pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine) ning vaidlustuskomisjonile vaidlustuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud. See on põhjendatav vaidlustusmenetluse (subjektiivne õiguskaitse) ja järelevalvemenetluse (objektiivse õiguspärasuse kontroll) olemusliku vaheteoga. Seadusandja on lähtunud põhimõttest, et oma subjektiivsete õiguste kaitseks peaks ettevõtja pöörduma vaidlustuskomisjoni ja sama rikkumise suhtes ei peaks toimuma paralleelselt kahte dubleerivat menetlust korraga (vt RHS eelnõu (450 SE I) seletuskiri, lk 139; vt M. Antonov. RHS § 206 komm-d 4-7 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Riigihankega seonduvate vaidlusküsimuste lahendamiseks järelevalveorgani kaasamine olukorras, kus ettevõtjale oli tagatud reaalne võimalus kohtulikule või kvaasikohtulikule kaitsele, ei ole kõige paremas kooskõlas seadusest tuleneva järelevalve eesmärgi ja ulatusega (vrd Riigikohtunik Indrek Koolmeistri eriarvamus haldusasjas nr 3-3-1-90-14, p 6). RHS § 206 lg 1 p 3 kohaselt järelevalvemenetlust ei alustata või alustatud järelevalvemenetlus lõpetatakse, kui rikkumisele viitavad andmed ei ole Rahandusministeeriumil põhjendatud kahtluse tekkimiseks küllaldased või rikkumist ei esine. Nimetatud järelevalvemenetlust välistav asjaolu on kohaldatav ka siis, kui hankija kõrvaldab võimaliku rikkumise pärast seda, kui on saanud Rahandusministeeriumilt selgituspäringu järelevalvemenetluse alustamise üle otsustamiseks. Kohtupraktikas on leitud, et korrarikkumise kõrvaldamiseks tehtav ettekirjutus peab olema suunatud tuvastatud rikkumise kõrvaldamisele, st korrarikkumine peab olema ettekirjutuse tegemise ajal jätkuv (vt RKHKo 20.04.2018, nr 3-15-443, p 14). 3 RHS § 206 lg 1 p-d 1 ja 3 on toodud absoluutsed menetlustakistused, mille korral ei ole Rahandusministeeriumil lubatud järelevalveteate ajendil järelevalvemenetlust alustada. Lisaks absoluutsetele asjaoludele, mille esinemisel ei ole lubatud järelevalvemenetlust alustada, sätestab RHS § 206 lg 2 järelevalvemenetluse alustamata jätmiseks diskretsioonilised asjaolud. RHS § 206 lg 2 p-d 1-2 kohaselt võib Rahandusministeerium jätta järelevalvemenetluse alustamata või alustatud järelevalvemenetluse lõpetada, kui järelevalveteate esitaja ei ole RHS §-s 189 ette nähtud tähtaja jooksul kasutanud õigust esitada rikkumise peale vaidlustust vaidlustuskomisjonile ning järelevalveteate esitamise ajaks on vaidlustuse esitamise õigus minetatud või kui rikkumise asjaolusid ja muid tegureid arvesse võttes puudub järelevalve- menetluse läbiviimiseks oluline avalik huvi või ettekirjutuse tegemiseks põhjendatud vajadus. RHS § 205 lg 1 rõhutab, et järelevalvemenetlus viiakse läbi üksnes avaliku huvi kaitseks. Järele- valve ülesandeks ei ole dubleerida subjektiivset õiguskaitset võimaldavat vaidlustusmenetlust ja halduskohtumenetlust hankeasjades (vt RHS-i eelnõu. 450 SE I. Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk 139). Rahandusministeerium võib jätta järelevalvemenetluse alustamata, kui juba enne järelevalve- menetluse alustamist on ettenähtav, et rikkumine pole kõrvaldatav, kuid sellele vaatamata ei too see kaasa hankijale ettekirjutuse tegemist. Õigusrikkumise esinemisel pole ettekirjutuse tegemine, eriti ettekirjutuse tegemine riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks, alati vältimatu. Ennekõike võib see niimoodi olla bagatell- ehk pisirikkumiste puhul, millel puudus otsustav mõju riigihanke lõpptulemusele (vrd HMS § 58) ja mida ei ole küll võimalik riigihankes menetluslikult enam kõrvaldada, kuid reaktsioonina millele oleks kogu riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine ilmselgelt ebaproportsionaalne abinõu (vt RHS-i eelnõu. 491 SE I. Riigikogu XIV. Seletuskiri, lk 58). Kui järelevalveteate esitaja OÜ DUO INVEST ei olnud rahul hankija otsustega RAMATO vara OÜ ja SIA Sporta Halle ühispakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta ning nägi selles enda õiguste võimalikku rikkumist, siis tulnuks teate esitajal kui riigihankes osaleval ja hindamisel teiseks jäänud pakkujal pöörduda oma õiguste ja huvide kaitseks kohases menetluses ja seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustuskomisjoni poole (RHS § 185 lg 1 ja lg 2 p-d 5 ja 7 § 189 lg 4). Riigihangete registris avaldatud andmetest nähtub, et riigihankes ei ole vaidlustusi esitatud. Hankija on Rahandusministeeriumile kinnitanud, et ei kavatse hankelepingu sõlmimisel riigihanke alusdokumentidest kõrvale kalduda ja on esitanud selle kinnituseks hankelepingu projekti koos sellele lisatud kululoendiga, mille kohaselt kuuluvad tarnimisele alumiiniumist võistlustõkked. Seega puudub oht, et hankija paneks toime järelevalveteates väidetud õigusrikkumise ja rikuks RHS § 125 lg-t 8 ja § 120 lg-t 1 nende koostoimes. Lähtudes ülalmärgitud asjaoludest ning juhindudes RHS § 206 lg 1 p-st 3, 206 lg 2 p- dest 1-2 ja lg-st 3 teatame, et Rahandusministeerium ei alusta 22.07.2022 OÜ DUO INVEST esitatud järelevalveteate ajendil järelevalvemenetlust Loksa Linnavalitsuse lihthanke- menetlusega riigihanke "Loksa Staadioni inventari ostmine", viitenumber 251928, üle. Lisaks järelevalvefunktsioonile on Rahandusministeeriumile tehtud ülesandeks riigihangete valdkonnas soovituslike juhiste ja suuniste andmine (RHS § 180 p 2). Rahandusministeeriumil on õigus anda soovitusi ja juhiseid RHS-i paremaks järgimiseks ja rikkumiste ärahoidmiseks. Soovitused ja juhised võivad sisalduda järelevalvemenetlust lõpetavas dokumendis või need esitatakse eraldi (RHS § 210 lg-d 1-2). Sellele vaatamata, et hetkel Rahandusministeerium ei alusta järelevalvemenetlust, peame vajalikuks tulevikus RHS-i paremaks järgimiseks selgitada hankijale riigihangete suhtes kehtivaid teabevahetuse reegleid. 4 RHS § 45 lg-s 1 sätestatud üldreegli kohaselt, kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga, peab kogu riigihankega seotud teabevahetus hankija ja ettevõtja vahel, sh riigihanke alusdokumentide kättesaadavaks tegemine ning pakkumuse, taotluse ja selgituste esitamine, toimuma elektrooniliselt. Vastavalt RHS § 45 lg-le 5 on suuline teabe- vahetus lubatud ainult riigihanke ebaolulistes elementides, kui selle sisu on piisavas ulatuses dokumenteeritud. Riigihanke olulised elemendid, mille puhul suuline teabevahetus ei ole lubatud, on riigihanke alusdokumendid, pakkumus ja taotlus. Hankija jaoks kõige hõlpsam ja mugavam viis teabevahetuse (vormi)reeglite järgimiseks, mis ühtlasi tagaks hankija toimingute läbipaistvuse ja kontrollitavuse, on kasutada ettevõtjatega suhtlemiseks, sh pakkumuste sisu täpsustamiseks selgituspäringute tegemisel (RHS § 46 lg 5), riigihangete registri tehnilisi lahendusi (vt "Teabe- vahetus"- "Sõnumid ettevõtjale"). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Estella Põllu riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja asetäitja Lisaadressaadid: Loksa Linnavalitsus Mihhail Antonov 6113468 [email protected] 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →