Eelnõu 0 8 . 0 7 . 20 2 2 R iigivaraseaduse , maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus § 1 . Riigivaraseaduse muutmine Riigivaraseaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 10 lõi ke 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 2) muul avalikul eesmärgil; “ ; 2 ) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Riigi maa reservi säilitamise põhimõtted ja maa reservi määramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“; 3 ) paragrahvi 18 1 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „100 kalendripäeva“ tekstiosaga „üks aasta“; 4) paragrahvi 18 1 lõike 2 punkti 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) turupõhise kasutustasu on välja selgitanud Maa-amet;“ ; 5) paragrahvi 19 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „ valitseja “ sõnadega „ või tema volitatud asutus “ ; 6 ) paragrahvi 19 lõige t 5 täiendatakse pärast tekstiosa „andmisel“ tekstiosaga „, kohaliku omavalitsuse üksusele seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks riigivara kasutamiseks andmisel“; 7 ) paragrahvi 33 lõike 1 punkt 1 2 tunnistatakse kehtetuks; 8 ) paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 1 1 ja 1 2 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Kohaliku omavalitsuse üksus selgitab enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1 ja 3 1 või maareformi seaduse alusel omandatud kinnisasja võõrandamist või hoonestusõigusega koormamist paragrahvi välja kinnisasja vajalikkuse riigile. Avaliku huvi korral on riigil õigus kinnisas i omanda da, et täita oma ülesandeid või arvata maareservi. Riik hüvitab sellele kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud. (1 2 ) Käesoleva paragrahvi lõike 1 1 kolmandas lauses nimetatud kinnisasjale tehtud kasulikke kulutusi ei hüvitata, kui kohalik u omavalitsus e üksus tagastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1 ja 3 1 alusel omandatud kinnisasja riigile väljaspool avaliku huvi väljaselgitamise toimingut. “ ; 9 ) paragrahvi 33 lõi k e 3 esim ene lause sõnastatakse järgmiselt: „Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2, 3 või 3 1 alusel , välja arvatud kohaliku omavalitsuse poolt, omandatud kinnisasi võõrandatakse või koormatakse hoonestusõigusega kümne aasta jooksul pärast kinnisasja omandamist , peab võõrandaja või hoonestusõiguse seadja hüvitama riigile 6 5 protsenti vara harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud juhul.“; 10 ) paragrahvi 33 täiendatakse lõi get ega 3 1 ja 3 2 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Kui kohaliku omavalitsuse üksus võõrandab või koormab hoonestusõigusega käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 või 3 1 alusel omandatud kinnisasja, peab ta hüvitama riigile 50 protsenti vara harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omanda mise hetkel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud juhul. (3 2 ) Riik arvab käesoleva paragrahvi lõikes 3 1 nimetatud hüvitise suurusest maha kohaliku omavalitsuse üksuse poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud. H üvitist ei pea tasuma, kui kohaliku omavalitsuse üksus on oma eelarvevahenditega püstitanud võõrandatavale kinnisasjale hoone, mis oli vajalik ülesande täitmiseks, milleks riik kinnisas ja t alle üle an dis .“; 1 1 ) p aragrahvi 33 lõikes 4 asendatakse arv „3“ arvuga „3 1 “ ; 12) paragrahvi 33 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „ lõike 1 punktis 1, 1 2 , 2 või 3“ tekstiosaga „lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 3 1 “ ; 13) paragrahvi 33 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „ lõike 1 punktis 1, 1 2 , 2 või 3 “ tekstiosaga „lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 3 1 “; 14) paragrahvi 33 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „ lõike 1 punktis 1, 1 2 , 2 või 3 “ tekstiosaga „lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 3 1 “ ja tekstiosa „lõike 3 alusel“ tekstiosaga „lõike 3 või 3 1 alusel“; 15) paragrahvi 33 lõikes 9 asendatakse tekstiosa „ lõikes 3“ tekstiosaga „lõikes 3 või 3 1 “ ja tekstiosa „ lõike 1 punktis 1, 1 2 , 2 või 3 “ tekstiosaga „lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 3 1 “; 16) paragrahvi 33 lõike 10 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Riigivara võõrandamise otsustaja võib kinnisasja või piiratud asjaõiguse tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel otsustada, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 3 1 nimetatud hüvitist ei tule tasuda, kui:“; 17) paragrahvi 33 lõike 10 punktis 2 asendatakse tekstiosa „lõike 1 punktis 1, 2 või 3“ tekstiosaga „lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 3 1 “; 1 8 ) paragrahvi 33 lõiget 10 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) kinnisasja riigilt omandamise eesmärk on anda kinnisas i vahetusmaaks kohaliku omavalitsuse üksusele , et ta saaks täita tema seadusest tuleneva id ülesan deid .“; 1 9 ) paragrahvi 34 lõikes 1 asendatakse arv „65“ arvuga „50“; 20 ) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud müügihinnast arvatakse maha kohaliku omavalitsuse üksuse poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud.“; 2 1) paragrahvi 34 lõikes 2 asendatakse sõna „viie“ sõnaga „seitsme“; 22 ) paragrahvi 34 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 23 ) paragrahvi 37 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „ valitseja “ sõnadega „ või tema volitatud asutus “ ; 24 ) paragrahvi 37 lõiget 4 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) kinnisasi võõrandatakse kohaliku omavalitsuse üksusele .“ ; 25 ) paragrahvi 46 lõike 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „1) hariliku väärtuse on hinnanud Maa-amet; 2) harilikku väärtust ei ole võimalik hinnata aktiivse turu puudumise tõttu ja võõrandamise tasus lepitakse kokku muudel põhjendatud alustel;“; 2 6 ) paragrahvi 46 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) kinnisasja tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamise otsuses on sätestatud, et riigivaraseaduse § 33 lõi gete s 3 ja 3 1 nimetatud hüvitist ei tule tasuda sama paragrahvi lõike 10 punktide 1 ja 2 alusel.“; 2 7 ) paragrahvi 68 lõikes 6 asendatakse sõna „paragrahvides“ sõnaga „lõigetes“ ; 2 8 ) seaduse 5. peatüki 5. jagu tunnistatakse kehtetuks ; 29) paragrahvi 102 täiendatakse lõikega 5 1 järgmises sõnastuses: „(5 1 ) Enne 2023. aasta 1. märtsi kehtinud riigivaraseaduse § 33 lõike 1 punkti 1 alusel kohaliku omavalitsuse üksusele tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud kinnisasjade edasi võõrandamisel hüvitise maksmisele kohaldatakse pärast 2023. aasta 1. märtsi jõustunud riigivaraseaduse § 33 lõikeid 3 1 ja 3 2 . “. § 2 . Maareformi seaduse muutmine Maareformi seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 25 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Enne käesoleva seaduse alusel munitsipaalomandisse antud maa võõrandamist ja hoonestusõigusega koormamist tuleb välja selgitada kinnisasja vajalikkus riigile vastavalt riigivaraseaduse § 33 lõikele 1 1 “; 2 ) paragrahvi 25 lõiked 4 – 4 2 tunnistatakse kehtetuks ; 3 ) paragrahvi 39 2 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „kinnisasja omanik.“ tekstiosaga „kinnisasja omanik, välja arvatud juhul , kui piiratud asjaõigus lõpetatakse ja kustutatakse Maa-ameti kinnistamisavalduse alusel vastavalt käesoleva seaduse § 39 5 lõikele 1.“; 4 ) paragrahvi 39 5 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „asjaõigus“ sõnadega „lõpetatakse ja“; 5 ) paragrahvi 39 5 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „1. lõike punktis 1 nimetatud juhul“ tekstiosaga „1. lõikes nimetatud juhtudel“ ; 6) seadust täiendatakse paragrahviga 40 6 järgmises sõnastuses: „ § 40 6 . Enne 2023. aasta 1. märtsi kehtinud seaduse alusel munitsipaalomandisse antud maa võõrandamise , kasutusvaldusse andmise või hoonestusõigusega koormamise korral riigile hüvitise tasumine Kohaliku omavalitsuse üksusel ei teki kuni 2023. aasta 28. veebruarini kehtinud käesoleva seaduse § 25 lõikes 4 sätestatud hüvitise tasumise kohustust, kui võõrandatakse , antakse kasutusvaldusse või koormatakse hoonestusõigusega maa, mis on antud munitsipaalomandisse enne 2023. aasta 1. märtsi kehtinud maareformi seaduse alusel.“. § 3 . Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 34 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kinnisasja võõrandamist või sellele hoonestusõiguse seadmist selgitab omavalitsusüksus välja kinnisasja vajalikkuse riigile vastavalt riigivaraseaduses sätestatule .“. § 4. Seaduse jõustumine Käesolev s eadus jõustub 2023. aasta 1. märtsil. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, „.....“....................202 3 . a Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................202 2 . a ( allkirjastatud digitaalselt )
Riigivara seaduse , maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse e elnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte E elnõu ga muu detakse regulatsiooni kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV ) ja riigi vaheliste maatoimingute lihtsustamiseks ning läbipaistvamaks ja kiiremaks muutmiseks. Eesti tuleviku lahendused peavad olema piirkonna erisustest lähtuvalt inimeste ja ettevõtete huve ja vajadusi arvestavad, paindlikud ja kergesti kohandatavad , mis eeldab, et tuleviku väljakutsete lahendamisel peab KOV i de roll suurenema ja neist kujunema kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna peamised arengu suunajad. Sealjuures ei ole võimalik kohalikku arengut edendada maaga seotud küsimusi lahendamata, kuna m aa kui piiratud ressurss on kriitilise tähendusega üldise heaolu suurendamise, majanduse arengu, loodus- ja kultuuriväärtuste säilimise ning sotsiaalse sidususe mõttes . Käesoleval ajal on maakatastri andmetel KOV i de omandis ümardatult vaid 1% ( täpsemalt 1,42%) , riigi omandis 40% ning eraomandis 59% Eesti territooriumil olevast maast, kuna maareformi läbiviimisel otsustati anda KOV i de omandisse vaid neile põhitegevuseks otseselt vajalik maa. Samal ajal on riigi maareserv mõeldud nii riigile kui KOV i dele avalikul eesmärgil vajaliku maafondi tagamiseks. R iigi poolt KOV ide omandisse maade võõrandamine toimub nii maareformi seaduse (edaspidi MaaRS ) kui ka riigivaraseaduse (edaspidi RVS ) alusel. MaaRS i alusel saab munitsipaalomandisse anda vaid reformimata maad, sealjuures on maa munitsipaalomandisse saamise taotluste esitamise tähtaeg käesolevaks ajaks möödunud ning m aareform lõpusirgel. Eesmärk on, et ühtse praktika ja läbipaistvama menetluse eesmärgil peab edaspidi hakka ma maa võõrandamine KOV i dele toimuma üksnes RVS i alusel. Samuti on selgunud ee spool nimetatud seaduste rakendamise l järgmised kitsaskohad: riigi reservmaa sisu, eesmärgid ja selle kasutamine ei ole üheselt ja selgelt reguleeritud; riik ei tea KOV i de plaane neile tasuta antud maade edasi võõrandamisel ; järelevalve maatoimingute ja -tehingute üle on praegusel viisil ebaotstarbekas; tasuta saadud maa edasivõõrandamisel riigile tasu maksmiskohustuse 10 aastane piir (kui võõrandatakse edasi pärast 10 aasta möödumist, siis riigile tasu maksma ei pea) ei ole taganud eesmärki, et KOV i d kasutaksid maad otstarbekohaselt; KOV i d peavad riigilt vajaliku arendusmaa omandamist kulukaks ning maksetähtaega liiga lühikeseks; maa KOVile võõrandamise protseduur on bürokraatlik ja liiga pikk . E elnimetatud probleemid lahendatakse eelnõus järgmiselt : Luuakse seadusesse õiguslik alus, millele tuginedes kehtestatakse r iigi reservmaa säilitamise põhimõtted ja reservmaaks määramise kord. Ühtlusta takse riigi ja KOV ide maade võõrandamisel vastastikku avaliku huvi väljaselgitamise ja teostamise võimalusi ning an takse riigile õigus sekkuda avaliku huvi korral maade omandamiseks. KOV i l tekib kohustus välja selgitada kinnisasja vajalikkus riigile , kui KOV hakkab võõrandam a või seadma hoonestusõigust maale, mille ta on eelnevalt riigilt RVSi või MaaRSi alusel tasuta saanud . R iigile maa tagastamisel kompenseerib riik KOVile tema poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused , kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud, välja arvatud juhul kui KOV tagastab kinnisasja riigile väljaspool avaliku huvi väljaselgitamise toimingut. KOV i dele maa võõrandamisel l oobu takse järelevalvest tasuta võõrandatud maade toimingute ja tehingute üle, Vabariigi Valitsuse nõusoleku küsimisest (otsustamise pädevus jäetakse riigivara valitseja või tema volitatud asutuse juhile) ning seosest hüvitise maksmise kohustuse ja KOVi poolt kinnisasja riigilt omandamise ajahetke vahel. V ähenda takse KOV i poolt riigile makstavat hüvitist ja tasu nii tasuta saadud kinnisasja edasivõõrandamisel, kui ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel 65%-lt 50%-le (maa harilikust väärtusest). S ealjuures saab riigile makstavast tasust maha arvata KOV i poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, samuti pikendatakse ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel tasumise tähtaega viielt aastalt seitsme aastani. Maareformi seaduse alusel saadud maa edasivõõrandamisel loobutakse KOV i poolt riigile tasu maksmise nõudmisest ja sotsiaalmaaga tehtavateks toiminguteks keskkonnaministri loa küsimisest. Tunnistatakse kehtetuks RVS i regulatsioon kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega koormamisel ja võõrandamisel ettevõtluskeskkonna arendamiseks Eesti majandusarengule oluliste investeeringute tegemiseks (5. peatüki 5. jagu ja muud seotud sätted), k una kavandatud regulatsioon oluliste investeeringute tegemiseks ettevõtetele ja KOV i dele ettevõtluseks maa otsustuskorras ja tasuta võõrandamiseks ei osutunud rakendatav aks . Muudetakse paindlikumaks maa hindamise regulatsiooni , laiendades võimalusi riigivara valitseja ja Maa-ameti poolt hindamiste tegemiseks . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi riigivara osakon n a jurist Helje Päivil (tel: 611 3498, e-post:
[email protected] ) , Keskkonnaministeeriumi riigivaraosakonna nõunik Eike Pärnamägi (tel: 626 0706, e-post:
[email protected] ), Maa-ameti õigusosakonna juhataja Mari-Liis Mikli (tel: 56818794, e-post:
[email protected] ). Eelnõu koostamisse on panustanud ka teised eelnõu koostamiseks loodud töörühma liikmed: Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja Kaie Karniol (tel: 611 3532, e-post
[email protected] ) , Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik (tel: 611 3417, e-post:
[email protected] ) ; Keskkonnaministeeriumi riigivaraosakonna juhataja Oliver Eglit (tel: 626 2840 , e-post:
[email protected] ), Maa-ameti maatoimingute osakonna juhataja Mai Lind (tel: 665 0771 , e-post:
[email protected] ). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Rahandusministeeriumi personali- ja õigus osakonna nõunik Agnes Peterson, tel 6113161,
[email protected] . Eelnõu toimetas keeleliselt Luisa Tõlkebüroo OÜ. 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse riigivaraseadust ( RT I, 15.03.2022, 13 ) , maareformi seadust (RT I, 08.12.2021, 15) ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadust (RT I, 25.06.2021, 8) . Eelnõu on seotud varasema Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi (edaspidi VVTP ) punktiga 7.9 „Lihtsustame ettevõtluse edendamiseks vajaliku maa üleandmist kohalikele omavalitsustele“. E elnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu algatamise vajadus tuleneb senise praktika kitsaskohtadest riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse vahelistes maatoimingutes, sarnaste maatoimingute erinevas regulatsioonis erinevate seaduste alusel, samuti aeganõudvatest maatoimingutest ja suhteliselt pikast otsustusprotsessist. Sellest tulenevalt on seaduse eesmärk muuta õiguslikku regulatsiooni, millega kohaliku omavalitsuse üksuse ja riigi vahelised maatoimingud muutuksid lihtsamaks ning läbipaistvamaks ning võtaksid senisest vähem aega . Vabariigi Valitsus on võtnud sihiks lihtsustada ettevõtluse edendamiseks vajaliku maa üleandmist kohalikele omavalitsustele. Valitsuskabineti 13. mai 2021 . a nõupidamisel käsitletud teema „Analüüsist ja ettepanekutest kohalike omavalitsuste ülesannete ja rahastamise ülevaatamiseks, suurendades omavalitsuste rolli detsentraliseerimise ja piirkondliku koostöö edendamise kaudu“ memorandumis osundati, et tulevikus ees seisvate väljakutsete lahendamisel peab KOV i de roll suurenema. Tulevikulahendused peavad olema piirkonna erisustest lähtuvalt inimeste ja ettevõtete huve ja vajadusi arvestavad ja agiilsed. Siht tuleb võtta sellele, et KOV i dest kujuneksid kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna arengu peamised suunajad. See tähendab, et lahendused peaksid olema lokaalsed ja riik peaks KOVe toetama valdkonna strateegilise suunamisega, ressursside, parimate praktikate ning nõustamisega. Maareformi läbiviimisel otsustati anda KOV i de omandisse vaid neile põhitegevuseks otseselt vajalik maa. Selle tulemusel on maakatastri andmetel KOV i de omandis vaid 1% (1,42%) , riigi omandis 40% ja eraomandis 59% Eesti territooriumil olevast maast. Maareform on lõpusirgel ja 2022. a lõpuks peaks saama lõplikult selgeks, millised maad jäävad riigi, millised KOVide omandisse. Riik saab maid KOV ide omandisse võõrandada nii MaaRS i kui ka RVS i alusel. MaaRS i alusel saab munitsipaalomandisse anda vaid reformimata maad, sealjuures on maa munitsipaalomandisse saamise taotluste esitamise tähtaeg käesolevaks ajaks möödunud. Kuna pärast maa munitsipaalomandisse taotlemise tähtaja möödumist jäi riigile reformimata maid, mida riik oma ülesanneteks ei vajanud ning maid kasutati pigem kohaliku elu korraldamise eesmärkidel, täiendati MaaRS i § 28 lõikega 3, mis annab riigile võimaluse anda KOV i dele munitsipaalomandisse maa, mis ei kuulu MaaRS i alusel tagastamisele, erastamisele või riigi omandisse jätmisele, kuid mille munitsipaalomandisse andmist KOV id tähtajaks ei taotlenud. Kuna maareform peatselt lõpeb, hakkab edaspidi maa võõrandamine KOV i dele toimuma üksnes RVS i alusel. Tabel KOV ide omandisse tasuta antud maade kokkuvõte Maa andmise õiguslik alus Üle antud maaüksuste arv Olulisemad sihtotstarbed MaaRS i alusel tasuta (reformimata maa) 2017–20 22 . a kokku 1 2 7 00 maaüksust ja 101 00 ha 5 0% transpordimaa (kohalikud teed, kergliiklusteed ja parklad), 20% üldkasutatav maa (pargid, haljasalad, mänguväljakud, staadionid, puhkealad, kalmistud jms). 3 0% kõik muu. RVS i alusel tasuta (riigi omandis maa) 2010–202 2 . a kokku 2 69 maaüksust pindalaga 1 89,24 ha 6 5 % transpordimaa (kohalikud teed, kergliiklusteed ja parklad), 1 4 % tootmismaa (tuletõrje veevõtukoht, reoveepumpla, puurkaev jms). 2 1% kõik muu. Tabel nr 2 KOV ide omandisse tasu eest võõrandatud maade kokkuvõte Maa andmise õiguslik alus Üle antud maaüksuste arv 2010-202 2 Osakaal maaüksustest, mis on kasutuses (hoonestatud) RVS i alusel tasu eest elamumaa 1 39 1 6 % hoonestatud RVS i alusel tasu eest tootmismaa 42 21 % hoonestatud Riik keeldub KOV ide maa omandamise taotluse rahuldamisest harva, üldjuhul üritatakse leida mõlemaid osapooli rahuldav lahendus, kuid taotluse lahendamine võib jääda venima, kui KOV id ei suuda maa vajadust piisavalt põhjendada. Maa võõrandamine KOV i dele RVS 5. peatüki 5. jao alusel ettevõtluskeskkonna arendamiseks Eesti majandusarengule oluliste investeeringute tegemiseks ei ole praktikas toiminud ja § 74 1 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse määrus t e koostamine on peatatud, kuna kavandatud menetlus oleks nii riigiabi kui muude tingimuste ja kriteeriumite hindamise mõttes kujunenud ebamõistlikult keerukaks. Seega t unnista takse eelnimetatud RVS i jagu ja sellega seotud teised sätted kehtetuks ning lahendused ettevõtlusmaa võimaldamiseks kohalikuks arenguks tagatakse teiste sätetega. Riigi ülesanne on määrata selge raamistik, kuidas on kõige optimaalsem kasutada riigimaad, sh milliste kriteeriumite järgi teha otsuseid riigimaa võõrandamisel või hoonestusõiguse seadmisel KOV ide kasuks või enampakkumise kaudu arendajate kasuks, samuti riigi reservmaa hoidmisel ja haldamisel. KOV i del on tähtis roll kujundamaks ettevõtjate jaoks sobiv ettevõtluskeskkond nii piirkondliku arengu suunamise kui ka otseste teenuste kaudu (nt uute tööstusalade rajamine). Tuleb siiski märkida, et ettevõtlusmaa andmine üksi ei pruugi tuua kaasa ettevõtluskeskkonna arengut, kui sellega ei kaasne muud KOV i poolt pakutavad meetmed ja teenused. Haldusreformi tulemusel on KOV i d nüüdseks suuremad ja võimekamad ning olukorras, kus neid soovitakse võimestada uute rollide ja ülesannetega, tuleb neile maa võõrandamise reeglid üle vaadata. Lahendused ja muudatusettepanekud tuginevad järgmistel maapoliitika põhimõtetel: võimalikult palju maad peab olema otstarbe kohaselt kasutuses ja lisandväärtust loovalt; riigil peab avalike ülesannete täitmiseks olema reservmaa, aga KOV i del peab olema sellele ligipääs oma maavajaduse rahuldamiseks; KOV i l on õigus riigilt maad omandada oma ülesannete täitmiseks sõltumata sellest, kas tegemist on kohustuslike või vabatahtlike ülesannetega; riigilt KOV i le ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja (edaspidi arendusmaa ) võõrandamine ei peaks olema eesmärk omaette, vaid KOV peab maa saamiseks läbi mõtlema eesmärgi ja lahendused ning maa võõrandaja peab hindama taotluse terviklikku põhjendatust; KOV i le maa võõrandamise protseduur peab olema võimalikult lihtne, sujuv, kiire ja läbipaistev; KOV i l ei saa olla ootust, et riik võõrandab talle maad, kui ainuke eesmärk on maa võõrandamisest tulu teenimine, mitte selle kasutamine oma ülesande täitmiseks ja piirkonna arendamiseks. KOV i dest peavad kujunema oma piirkonna arengu, sh maakasutuse suunamise eestvedajad; riik ja KOV koordineerivad maakorralduslikke huve omavahel; riigil peab olema eesõigus KOV i lt maad tagasi küsida (tasuta saadud maade puhul) või osta, nagu KOV i l on täna riigi maade suhtes eesõigus; riik võimestab ja nõustab KOVe maatoimingute ja maakasutuse suunamisel bürokraatliku järelevalve asemel; riigilt KOV i dele maade võõrandamise reeglid peavad ära hoidma ebasobivat praktikat, aga mitte pärssima mõistlikke otsuseid; kui ka riigil on huvi teenida maade võõrandamisest tulu riigieelarvesse, siis KOV i põhjendatud huvi korral saada riigilt arendusmaad, ei panda seda maad oksjonile . Punktides 1‒6 toodud põhimõtted kehtivad juba praegu, punktides 7‒12 on toodud uued põhimõtted, mis on aluseks muudatusettepanekute tegemisel. Kõnesoleva seaduseelnõu väljatöötamisel ei koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju , samuti ei kaasne eelnõuga olulisi sisulisi muudatusi sihtrühmade igapäevases töös ning maareformi lõpuleviimise soodustamiseks on oluline käesoleva regulatsiooni operatiivne menetlemine . VVTP s o li ette nähtud asjakohase eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks 2022. a septembriks . T eemat on järjepidevalt analüüsitud ja arutatud mitme aasta jooksul koostöös kõikide teemasse puutuvate osapooltega, sealjuures koostati Rahandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ameti osalusel analüüs ja ettepanekud kohalikele omavalitsustele maa üleandmise lihtsustamise kohta . Analüüsis toodud ettepanekute osas küsiti seisukohta ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt. Analüüsi koostamise käigus toimusid mitmed kohtumised erinevate osapooltega, sh Eesti Linnade ja Valdade Liidu ja erinevate KOV i de esindajatega, kus arutati probleeme, otsiti lahendusi ning hinnati lahenduste mõju KOV i de arengule ning nii riigi kui KOV i de eelarvetele. Analüüs koos ettepanekutega esitati Vabariigi Valitsus ele seisukoha võtmiseks ja 21.10.2021 va litsuskabineti nõupidamisel kiideti heaks nõupidamisele esitatud memorandumis esitatud maapoliitika põhimõtted ning kohustati Rahandusministeeriumi t koostöös Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ametiga ette valmistama riigivaraseaduse ja maareformi seaduse muutmist käsitlev eelnõu, milles lähtutakse memorandumis esitatud ettepanekutest. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Seaduseelnõu koosneb neljast paragrahvist . Paragrahviga 1 muudetakse riigivaraseadust, paragrahviga 2 maareformi seadust , paragrahvig a 3 kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ning paragrahv 4 on seaduse jõustumissäte. 3.1. Paragrahviga 1 muudetakse riigivaraseadust. Punktiga 1 muudetakse RVS i § 10 lõike 1 punkti 2 ning võetakse välja viide riigivara valitseja poolt määratud avalikule eesmärgile. Muudatus on vajalik, kuivõrd kehtiv sõnastus ei ole kooskõlas teiste § 10 lõikes 1 nimetatud riigivara valitsemise eesmärkidega. Samuti, muul avalikul eesmärgil riigivara kasutamine ei pruugi olla vaid konkreetselt riigivara valitseja poolt määratud , vaid ka näiteks seadusest tulenev eesmärk (nt planeeringuga avalikuks kasutuseks ettenähtud maad). Tegemist ei ole põhimõttelise muudatusega, vaid sätete sõnastuste ühtlustamisega. Punkt iga 2 täiendatakse RVS i § 10 lõikega 8, millega täpsustatakse, et r iigi maareservi säilitamise põhimõtted ja maaresrvi määramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kuigi riigi maareservi säilitamise ja kasutamise põhimõtted on Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud , on riigimaa suhtes otsuste tegemisel tõlgendatud maareservi kasutamise eesmärke erinevalt. Praktikas on tekkinud mitmeti mõistmist, kas riigi maareservist tuleks katta ka näiteks KOV i de avaliku huviga seotud maavajadusi. Selleks, et riigile kuuluva maa, sh maareservi valitsemine toimuks ühtsete põhimõtete alusel, on vaja sätesta da Vabariigi Valitsuse määruse tasandil ka õigusaktiga kriteeriumid riigi maareservi määramiseks ja säilitamiseks. Muudatusega antakse volitusnorm vastava määruse kehtestamiseks. Punktiga 3 muudetakse RVS i § 18 1 lõike 2 punkti 1, mis reguleerib kinnisasja kasutustasu hindamist ja hindamisaruande koostamist. Muudatus on seotud asjaoluga, et RVS § 19 lõike 4 punkti 1 kohaselt antakse riigivara kasutamiseks riigivara valitseja kehtestatud korras (Keskkonnaministri 21. juuni 2010 . a määrus nr 31 “ Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva vallasasja kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord”) kinnisasja puhul eluruumi kasutusse andmisel ja käesoleva seaduse § 18 1 lõike 2 punktides 1 –3 sätestatud juhtudel. Ehk siis riigivara valitseja kehtestatud korra rakendamise võimalikkuse hindamisel tuleb lähtuda hindamisaruandele kehtestatud nõuetest. Kehtiva RVS § 18 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib turupõhise kasutustasu leida turuanalüüsi tulemusel või muudel põhjendatud alustel mh juhul kui kinnisasja kasutatakse kuni 100 kalendripäeva ja tunnipõhise kasutamise korral kuni 1000 tundi kalendriaastas. Seejuures, selline 100 kalendripäeva pikkune piirang kinnisasja kasutamiseks andmisel on ebamõistlikult lühike. Sageli soovitakse riigivara kasutada eesmärgil, mis eeldab kinnisasja pikemat kasutusaega. Eeltoodust tulenevalt on mõistlik pikendada viidatud perioodi 100-lt kalendripäevalt ühe aastani, st kui kinnisasja kasutatakse kuni üks aasta, antakse see kasutamiseks riigivara valitseja kehtestatud korras. Näiteks soovitakse ehitusmaterjalide ladustamiseks või soojakute püstitamiseks kasutada riigile kuuluvat kinnisasja, mille pindala on suurem kui 100 m 2 ja kasutustasu ületab 1000 eurot kalendriaastas ning soovitud kasutusaeg on reeglina 6 – 12 kuud. Punktiga 4 muudetakse RVS § 18 1 lõike 2 punkti 6, mis reguleerib Maa-ameti poolt t urupõhise kasutustasu väljaselgitamist. Kehtiva seaduse järgi tehakse seda turuanalüüsi ja riigi kinnisvararegistris registreeritud kasutuslepingute andmete alusel. Seoses korralise hindamise läbiviimisega 2022. aastal on muudetud erinevate õigusaktide regulatsioone ja loodud rohkem võimalusi kasutustasu sidumiseks maa korralise hindamise tulemustega. Kuna maa korralisel hindamisel leitud väärtus on turupõhine väärtus, siis selle alusel leitud kasutustasu on paljudel juhtudel samuti käsitletav turupõhise kasutustasuna. Maa hindamise seadusesse lisatud § 8² juba võimaldab juhtudel, kus õigusakti järgi on Maa-ametil lubatud välja selgitada harilik väärtus või kasutustasu , kasutada selleks maakatastri tehingute andmebaasi ajakohaste andmete alusel arvutatud maa maksustamishinda. See tähendab, et kui 2022. aastal ja edaspidi igal neljandal aastal uuenevad maa korralise hindamise tulemused (maa maksustamishinnad) on avalikud ja kasuta ta vad kõikide maaomanike poolt (sh KOVid ja riigivara valitsejad), siis Maa-ametil kui korralise hindamise läbiviijal on võimalus korraliste hindamiste vaheperioodidel hindamismudelitesse tehinguandmeid lisada ja saada ajakohased mudelanalüüsi tulemused. Samuti on jätkuvalt võimalus turupõhine kasututasu tuvastada turuanalüüsi alusel tuginedes eelkõige tehingute andmebaas i statistikale ning sõlmitud kasutuslepingute analüüsile. Täpsemalt reguleeritakse Maa-ameti tehtavaid hindamisi RVS § 46 lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega (määrust muudetakse). Punkt iga 5 muudetakse RVS § 19 lõiget 1 ning täiendatakse, et riigivara kasutamiseks andmise võib lisaks riigivara valitsejale otsustada ka tema volitatud asutus. KOVidele maa kasutada andmise protseduur, nii nagu võõrandamise protseduuri lihtsustamiseks on suund võimalikult palju otsustamist allapoole delegeerida, jättes ministri otsustada pigem kindlad juhtumid. Tuleb rõhutada, et sättesse lisatud täiendus ei tähenda, et otsustusõigus antakse seadusega automaatselt RVS § 3 punktis 11 defineeritud volitatud asutusele, vaid riigivara valitsejal on õigus delegeerida teatud kindlatel juhtudel sellise otsuse tegemi n e riigiasutustele, valides ise, millises vormis ja kui suures ulatuses ta delegeerib. Nimetatud konkreetsed otsustustasandid kehtestatakse näiteks Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas vastava keskkonnaministri määrusega, muudes valitsemisalades vastavate riigivara valitsejate otsustega, näiteks riigivara valitsemise kordades. Otsustustasandite määramisel kordades on otstarbekas kasutada rahalisi piirmäärasid ja RVSi analoogiat, arvestades sellega, et 90 ‒ 95% juhtumitest võiks otsustustasand olla riigiasutuse juht. Punktiga 6 täiendatakse RVS § 19 lõiget 5, mis reguleerib erisusi, millal ei ole vaja RVS § 19 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud Vabariigi Valitsuse nõusolekut riigivara kasutamiseks andmise otsustamisel. Sätte kehtiva sõnastuse kohaselt ei ole Vabariigi Valitsuse nõusolekut vaja eluruumi kasutusse andmisel ega RVS § 18 1 lõike 2 punktides 4 – 5 sätestatud juhtudel. Muudatuse tulemusel ei ole edaspidi vaja Vabariigi Valitsuse nõusolekut ka KOV i dele seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks kasutamiseks andmisel. Muudatus on seotud põhimõttelise probleemiga, et KOV i dele maa võõrandamise ja kasutada andmise protseduur on bürokraatlik ja liiga pikk. M aa kasutada andmise ja võõrandamise põhimõtted, tingimused ja protseduur on seaduses ette nähtud. Seetõttu on põhjendatud loobuda KOV idele maade kasutada andmise otsuste tegemisel Vabariigi Valitsuselt nõusoleku küsimisest. Punkt iga 7 tunnistatakse kehtetuks RVS § 33 l õike 1 punkt 1 2 , mis viitab riigivara võõrandamisele KOVile ettevõtluskeskkonna arendamiseks RVS § 74 1 alusel, mis tunnistatakse kehtetuks koos terve 5. peatüki 5. jaoga ning mida on pikemalt selgitatud käesoleva eelnõu § 1 punktis 2 8 . Punktiga 8 täiendatakse § 33 uute lõigetega 1 1 ja 1 2 , millega tuuakse sisse KOVi ja riigi maatehingute korral vastastikuse huvi ülesnäitamise tasakaalustamine. Riik arvestab enne maa võõrandamist KOVide huvidega ning seadusega (RVS § 96) on ette nähtud, et kui maa ei ole riigivara valitsejale vajalik ja see otsustatakse tulu saamise eesmärgil panna oksjonil müüki või anda lepinguga kasutusse, on enne selle võõrandamist KOVil võimalik avaldada oma huvi. Sellekohane menetlus toimub riigi kinnisvararegistris. P raktikas esineb ka vastupidiseid juhtumeid, kus avalikes huvides riigile vajalik maa kuulub KOVile. KOVi ja riigi huvide tasakaalustamiseks on otstarbekas, et riik saaks huvi üles näidata siis, kui KOV hakkab võõrandama või hoonestusõigusega koormama riigilt tasuta saadud maid, mida enam oma ülesande täitmiseks ei vaja. Enne KOVi poolt maa müüki panemist peaks riigil olema kaalutlusõigus sekkuda ja tasuta antud maa riigile tagasi küsida. Nimetatu kehtib nii MaaRSi kui RVSi alusel KOV ile tasuta antud maa osas. Seetõttu nähakse eelnõuga ette regulatsioon, et ka KOV selgitab välja kinnisasja vajalikkuse riigile enne, kui ta hakkab võõrandama või koormama hoonestusõigusega riigilt tasuta , RVSi või MaaRSi alusel omandatud kinnisasja ning et riigil on õigus avaliku huvi korral omandada kinnisasi oma ülesannete täitmiseks või arvata maareservi. Maa küsitakse tagasi riigi maareservi, kui see on vajalik riigile sellistes avalikes huvides, nagu näiteks vahetusmaana kasutamise potentsiaal, samuti, kui on teada, et maa jääb tulevikus rajatava riigi taristuobjekti alla (juhul, kui maa on hoonestamata). Antud sättes nähakse eelkõige ette riigi õigus avaliku huvi korral KOVi maatehingusse sekkuda, KOVi sellekohane kohustus nähakse ette ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, mida on pikemalt selgitatud käesoleva eelnõu §-s 3. Sealjuures nähakse ette, et r iik hüvitab sellele kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud. Juhul kui KOV on omandanud riigilt maid tasu eest , ehk muul alusel kui RVS § 33 lg 1 või MaaRS ette näeb, kohaldub tavapärane regulatsioon, mil KOVil ei ole kohustust eelnevalt riigi huvi välja selgitada ja KOV võib sellise maa võõrandada temale kohalduvate seaduste ja muude kordade alusel ning riik omandada vastavalt kehtivale õigusele ja kokkulepetele. Riigi ja KOV i vastastikuste huvide väljaselgitamine ja vastastikuste st maatehingute st teavitamine hakkab toimuma riigi kinnisvararegistri kaudu, samamoodi nagu toimub kinnisasja vajalikkuse väljaselgitamine RVS § 96 kohaselt. Selleks nähakse ette vastavad kinnisvararegistri infotehnoloogilised arendused Rahandusministeeriumi kui riigi kinnisvararegistri vastutava töötleja kaudu. R egistriarendused teostatakse 2023. aastal. Kun i registriarendus te valmimiseni on võimalik kinnisasja vajalikkus riigile välja selgitada tavalises korras kirjaliku pöördumise kaudu. Lõikega 1 2 tuuakse välja erisus, et kui KOV soovib riigilt tasuta omandatud maa omal initsiatiivil tagastada riigile, ilma, et riik oleks selleks huvi üles näidanud ega taotlust selliseks maa omandamiseks esitanud, ehk väljaspool avaliku huvi väljaselgitamise toimingut ja selles jõutakse riigiga kokkuleppele, siis sellisel juhul kinnisasjale tehtud kasulikke kulutusi KOVile ei hüvitata. Punktiga 9 muudetakse § 33 lõiget 3 seoses sellega, et sellest sättest välistatakse viited KOVile, kuna KOV i osas nähakse ette teistsugune regulatsioon riigilt tasuta omandatud kinnisasja edasivõõrandamise ja hoonestusõigusega koormamisel kui ülejäänud sättes nimetatud isikutele . Regulatsioon KOVi osas nähakse ette täiendava sättega, mida selgitatakse järgmises punktis. S amuti jääb sättest välja viide § 33 lõike 1 p unktile 1 2 , kuna see säte tunnistatakse üldse kehtetuks . Punktiga 10 täiendatakse RVS § 33 lõi getega 3 1 ja 3 2 , millega nähakse ette erisus ed KOVidele võrreldes lõike s 3 kehtestatuga: võetakse välja hüvitise maksmise kohustuse kümne aasta piir, vähendatakse hüvitise määra 65% 50%-le ; hüvitise suurusest arvestatakse maha KOV i poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud . Kehtiv regulatsioon näeb ette, et k ui KOV või ka mõni muu § 33 lõike 1 punktis 2, 3 või 3 1 nimetatud isik võõrandab või koormab hoonestusõigusega (v.a. tema valitseva mõju all olev äriühing või sihtasutus) riigilt tasuta saadud maa enne kümne aasta möödumist, peab ta riigile hüvitama 65% kinnisasja harilikust väärtusest. Hüvitis tuleb maksta viie aasta jooksul. See aga tähendab, et riigilt tasuta saadud maa edasivõõrandamisel (või hoonestusõigusega koormamisel) ei pea riigile hüvitist tasuma, kui möödunud on rohkem kui kümme aastat kinnisasja omandamisest. Viidatud reegli mõte oli takistada võimalust, et küsides algselt riigilt tasuta maad seadusest tulenevate ülesannete täitmise eesmärgil, võõrandatakse see siiski kohe era arendajatele tulu saamiseks . Sätte kehtestamisel eeldati, et kui KOV hakkab enne kümne aasta möödumist maad võõrandama, ei olnud tal järelikult seda maad oma ülesannete täitmiseks vaja. Praktikas on esinenud juhtumeid, kus riigilt tasuta omandatud maa jääb tegelikult kasutusse võtmata ning KOV ootab ära kümne aasta möödumise, et seejärel see võõrandada ja pääseda riigile tasu maksmisest. Samuti on esinenud juhtumeid, kus KOV võõrandab maa äriühingule võlaõigusliku müügilepinguga, milles äriühingul tekib maa eest tasumise kohustus alles aastate pärast, sellise arvestusega, et KOVile maa omandamisest on möödunud kümme aastat. Seega on nimetatud nõue pigem soodustanud maatükkide kasutuna seisma jäämist ja võimaldanud ebasobiva praktika tekkimist. Kui KOV soovib jätta maa enda kasutusse oma ülesannete täitmiseks, võõrandab riik alati maa tasuta. Riigi maapoliitika üks eesmärk on ära hoida olukord, kus KOVid taotlevad riigilt aina uusi tasuta maid, et need nn hoonestamata toormaana tulu saamise eesmärgil kohe edasi võõrandada eraarendajatele. Selliste maade puhul saanuks riik ise need oksjonil maha müüa riigile tulu teenimiseks. Kui KOV võõrandab riigilt tasuta saadud maad, on põhjendatud osa tulust riigile andmine. Tasuta saadud maa edasivõõrandamine vastab olukorrale, mil KOV peab tasu maksma riigilt arendusmaa (RVS § 34: ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiv kinnisasi) omandamisel, mistõttu ei ole kümne aasta piir mõistlik ja teatud tasu hüvitamine riigile tasuta saadud maa edasivõõrandamisel peaks toimuma sõltumata sellest, millal seda tehakse. Kümne aasta pikkuse piiri kaotamine motiveerib KOVi oma maavajadust rohkem läbi mõtlema, et seda omandatakse riigilt tasuta siiski oma ülesannete täitmiseks ja kui sellest hoolimata olukord muutub, st maa edasivõõrandamine või hoonestusõigusega koormamine osutub vajalikuks, siis käesoleva te sät e te ga muudetakse tingimusi KOVi poolt riigile tasu maksmisel leebemaks. Kõigepealt vähendatakse tasuta antud maade edasivõõrandamisel tasumise piirmäära 65%-lt 50%-ni maa harilikust väärtusest, mis maal oli omandamise hetkel. Lisaks on võimalik tasust arvestada maha maa väärindamise ja parendamise kulud , Lisatava lõikega 3 2 nähakse ette, et § 33 lõikes 3 1 nimetatud hüvitise suurusest arvestatakse maha KOV i poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud. Silmas tuleb pidada, et maha saab arvata ainult neid kulusid, mida KOV on teinud oma eelarvevahenditest, mille hulka arvestatakse ka KOVi poolt võetud laen . TsÜS i § 63 punkti 1 kohaselt on esemele tehtud kulutused vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest ning kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse. Kulutusi, mis on tehtud kinnisasja säilitamiseks või selle kaitsmiseks selle täieliku või osalise hävimise eest ehk tavapäraseid hoolduskulusid ei hüvitata. Nii näiteks on tee hool d uskulu tavapärane kulutus, mis tagab kinnisasja igapäevase kasutamise ja mida riik tagasiulatuvalt ei hüvita. Ka eramaa omanikule sellist kulu ei hüvitata. Kasulike kulutustena, millega on kinni s asja oluliselt parendatud, on näiteks realiseeritava detailplaneeringu koostamise kulu , juurdepääsuteede ja tehnovõrkude rajamise kulu, planeeringus ettenähtud rajatised, välja arvatud riigieelarvest saadud investeeringutoetusest tehtud kulu. Seega tuleb iga vastava taotluse puhul riigil kaaluda, kas tegemist on kasulike kulutustega, mis on kinnisasja oluliselt parendanud. Lisaks on toodud erisus, et lõikes 3 nimetatud hüvitist ei pea üldse tasuma, kui KOV on oma eelarvevahenditega püstitanud võõrandatavale kinnisasjale hoone, mis oli vajalik ülesande täitmiseks, milleks kinnisasi temale riigi poolt üle anti. Nimetatud erisus tasakaalustab KOVi jaoks olukorda, mil riigilt tasuta saadud kinnisasja edasivõõrandamise või hoonestusõigusega koormamise hüvitis ei kujuneks koormavaks või karistavaks juhul, kui KOV on nimetatud maale hoone püstitamisega oluliselt rahaliselt panustanud avalikes huvides kinnisasja kasutamise otstarbe kohaselt. Riigi jaoks on peamine, et tasuta antud maa on olnud otstarbekohaselt kasutuses ja püstitatud hoone on selle otstarbega seotud. Punkti de 1 1 ‒15 ja 17 viiakse sisse tehnilised muudatused § 33 lõigetes 4‒9 ja lõikes 10 , kuna mõned viidatavate punktide numbri d muutus id seoses sellega, et osa viidatavatest punktidest tunnistatakse antud eelnõuga kehtetuks ja samas lisatakse uusi, millele on asjakohane viidata. Punktiga 1 6 muudetakse RVS § 33 lõike 10 sissejuhatavat lauseosa. Muudatuse tulemusel sätestatakse, et kinnisasja või piiratud asjaõiguse tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel otsust, et RVS § 33 lõikes 3 nimetatud hüvitist ei tule lõikes 10 nimetatud juhtudel tasuda, ei tee mitte Vabariigi Valitsus, vaid riigivara võõrandamise otsustaja. Punktiga 1 8 täiendatakse RVS § 33 lõiget 10 punktiga 3, mille kohaselt võib kinnisasja või piiratud asjaõiguse tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel otsustada, et hüvitist ei tule tasuda ka juhul, kui kinnisasja riigilt omandamise eesmärk on kinnisasja vahetusmaaks andmine KOVile tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Täiendus on vajalik, kuivõrd olukorras, kus KOV on sisuliselt oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks sunnitud riigilt saadud maad edasi võõrandama/vahetama, on põhimõtteliselt ebaõige küsida selle eest täiendavat hüvitist ning see ei ole hüvitise tasumise kohustuse eesmärk ka olnud. Praktikas on sellised olukorrad lahendatud seni sätete tõlgendamise teel ning Vabariigi Valitsus on oma vastavates otsustes põhjendanud hüvitise mittenõudmist, kuid ühtse arusaadavuse tagamiseks tuleks see erand sätestada selgelt ka seaduses. Punkti 1 9 muudatusega täpsustatakse RVS § 34 lõiget 1. Muudatuse tulemusel on ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel KOVile kinnisasja müügihind 50% selle harilikust väärtusest varasema 65% asemel. Muudatus on seotud üldise põhimõttelise otsusega vähendada KOVi poolt riigile makstavat hüvitist ja tasu nii tasuta saadud kinnisasja edasivõõrandamisel kui ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel. Lisaks tasu vähendamisele täiendatakse punktiga 20 RVS § 34 lõikega 1 1 , mille kohaselt arvutatakse lõikes 1 nimetatud müügihinnast, st eelnõukohasest 50 %-st kinnisasja harilikust väärtusest maha kinnisasja kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud. Tehtavaid kulutusi on võimalik müügihinnast maha arvestada seetõttu, et tasu maksmiseks on KOV i l aega kuni seitse aastat. Muudatuse eesmärgiks on motiveerida KOVi tegelema võimalikult kiiresti maa väärindamisega ja kasutusele võtuks ettevalmistamisega. Silmas tuleb pidada, et KOV i l on võimalik maha arvata tema eelarvevahenditest tehtud kulud, st planeeringu - , juurdepääsuteede ja kommunikatsioonide rajamise kulud. Pikemalt on kulude mahaarvamisest juttu punkti 10 selgituse juures. Punktiga 2 1 muudetakse RVS § 34 lõiget 2, mille hetkel kehtiva sõnastuse kohaselt tuleb § 34 lõikes 1 nimetatud müügihind, st eelnõukohane 50% harilikust väärtusest tasuda viie aasta jooksul lepingu sõlmimisest arvates ja see lepitakse kokku võõrandamislepingus. Eelnõuga pikendatakse nimetatud perioodi seitsme aastani, kuivõrd praktikas on KOV i del tekkinud probleeme turutõrkega piirkondades arendustegevuste läbiviimisega viie aasta jooksul. Eelnõu koostajate hinnangul on seitse aastat piisavalt pikk aeg, et KOV jõuaks vajalikud toimingud ära teha ja leiaks maale omaniku ja kasutaja. Seejuures on KOV i l ka edaspidi võimalik ise otsustada riigile tasu maksmise graafiku üle ja võib soovi korral jätta makse ka seitsmenda aasta lõppu. Kui KOV seitsme aasta jooksul planeeringut läbi ei vii või kommunikatsioone ei raja, tuleb tasuda riigile 50% maa omandamise hetke harilikust väärtusest. Kui KOV i plaanid muutuvad või maale kasutajat ei lei t a, on KOV i l võimalus maa tagastada riigile reservi , mis eeldab sellekohase lepingu lõpetamist, kusjuures KOVil ei teki õigust võimalike tehtud kulude hüvitamisele. Punktiga 22 tunnistatakse kehtetuks RVS § 34 lõige 3, mi s viitab riigivara võõrandamisele RVS § 74 1 alusel. Kuivõrd eelnõuga tunnistatakse RVS 5. peatüki 5. jagu, sh ka § 74 1 kehtetuks , ei ole RVS § 34 lõikes 3 nimetatud erisuse reguleerimine enam vajalik. Punktiga 23 muudetakse RVS § 37 lõiget 1 ning täiendatakse, et riigivara võõrandamise võib lisaks riigivara valitsejale otsustada ka tema volitatud asutus. Vastav muudatus on analoogne RVS § 19 lõike 1 muudatusele, millist vajadust on ülevalpool selgitatud. Punktiga 24 täiendatakse RVS § 37 lõiget 4, mis reguleerib Vabariigi Valitsuse nõusoleku mittevajalikkust riigivara võõrandamise otsustamiseks. Eelnõuga lisatakse lõikesse punkt 7, mille kohaselt ei pea Vabariigi Valitsuse nõusolekut taotlema juhul, kui kinnisasi võõrandatakse KOVile . Muudatus on seotud eelnevalt märgitud põhimõttelise probleemiga, et KOV i dele maa kasutusse andmise ja võõrandamise protseduur on bürokraatlik ja liiga pikk. Kehtiva õiguse kohaselt on maa otsustuskorras võõrandamisel nii tasuta kui tasu eest vajalik küsida Vabariigi Valitsuse nõusolek, mille järel saab riigivara valitseja langetada otsuse maa võõrandamise kohta, kuid samas on MaaRS alusel maa munitsipaalomandisse andmine Maa-ameti pädevuses. Tegemist on sarnase protsessiga ja puudub sisuline põhjendus, miks Vabariigi Valitsus peab andma teatud maade võõrandamisel nõusoleku, kui maa kasutusse andmise/võõrandamise põhimõtted, tingimused ja protseduur on seaduses ette nähtud. Seetõttu on põhjendatud loobuda KOVidele maade võõrandamise otsuste tegemisel Vabariigi Valitsuselt nõusoleku küsimisest. Aastatel 2010‒2022 praeguseni on KOVidele võõrandatud maade osas küsitud V abariigi Valitsuse nõusolekut umbes 450 korral. Punktiga 25 muudetakse § 46 lõike 2 punkti de 1 ja 2 sõnastust, mis reguleerib Maa-ameti tehtavaid hindamisi. Praegusest punkti 1 sõnastusest jäetakse välja täpsustused, mis suunasid Maa-ametit hindamisi tegema „maakatastriseaduse § 9 lõike 2 1 alusel peetavas tehingute andmebaasis sisalduvate tehinguandmete ja turuanalüüsi alusel, lähtudes maa hindamise seaduse, looduskaitseseaduse või muu asjakohase seaduse alusel kinnitatud metoodikast“. Maa-amet teeb hindamisi ka edaspidi neil alustel, kuid lisandu nu d on maa hindamise seaduse § 8 2 olev võimalus (vt ka selgitus punkti 4 juures ) . P unkti 2 k ehtiva sõnastuse järgi on lubatud jätta kutseliselt kinnisvarahindajalt hindamisaruanne tellimata juhul, kui harilikku väärtust ei ole võimalik hinnata aktiivse turu puudumise tõttu ja selle kohta on vastava kutsetunnistusega hindaja kirjalik kinnitus ning võõrandamise tasus lepitakse kokku muudel põhjendatud alustel. Eelnõu kohaselt ei ole vajalik enam küsida kutselise hindaja kinnitust. Aktiivse turu puudumise määratlust ja hindamise reegleid täpsustakse RVS § 46 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse otsusega (kehtivat määrust muudetakse) ning lisatakse sinna täpsustavad sätted aktiivse turuta maade hindamiseks. Eesmärk on nende sihtotstarvete puhul, mis maa korralis e hindamise metoodika järgi (kehtestatakse Keskkonnaministri määr usega maa hindamise seaduse § 4 3 lõige 5 alusel) kuuluvad aktiivse turuta maa rühma (transpordimaad, jäätmehoidla maad, üldkasutatavad maad jt) rakendada koheselt maa korralise hindamise tulemusi. Punktiga 2 6 täiendatakse RVS § 46 lõiget 2 punktiga 4, mille kohaselt võib võõrandatava kinnisasja hariliku väärtuse hindamiseks koostada hindamisaruande RVS § 46 lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuet (nõue hindamisaruande koostamiseks vastava kutsetunnistusega hindaja poolt) järgimata, kui kinnisasja tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel loobutakse § 33 lõikes 3 või 3 1 nimetatud hüvitise tasumise nõude st sama paragrahvi lõike 10 alusel. Sisuliselt tähendab see, et RVS § 33 lõikes 10 nimetatud juhtudel, kus kinnisasja või piiratud asjaõiguse tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel otsustatakse, et võõrandaja või hoonestusõiguse seadja ei pea riigile hüvitist maksma, ei ole vajalik tellida hindamisaruannet vastava kutsetunnistusega hindajalt. Eraldi kutsetunnistusega hindaja poolt hindamisaruannete koostamine ei ole selliste kinnisasjade võõrandamisel põhjendatud, kuna riik võõrandab kinnisasjad tasuta ning hindamisega ei kaasne riigile mitte mingit võimalikku tulu ka edaspidi, kuivõrd hüvitise maksmise kohustust omavalitsusele ei rakendata. Hindamisaruande koostamisega kaasneks seega ebavajalik raha- ja ajakulu. Punktiga 2 7 parandatakse § 6 8 lõikes 6 sisalduv ebaõige viide . RVS § 68 lõige 6 sätestab, et „käesoleva seaduse § 66 lõigetes 6 ja 7 sätestatud alustel kinnitab otsustaja enampakkumise tulemused nendes paragrahvides nimetatud õigustatud isikute kasuks“. On ilmselge, et viide sõnale „paragrahvides“ on ebaõige ja see tuleb asendada sõnaga „lõigetes“. Punktiga 2 8 tunnistatakse kehtetuks RVS 5. peatüki 5. jagu, mis kannab pealkirja “Erisused kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega koormamisel ja võõrandamisel ettevõtluskeskkonna arendamiseks Eesti majandusarengule oluliste investeeringute tegemiseks” ja hõlmab § 74 1 –74 5 . RVS i 5. peatüki 5. jao lisamisega loodi võimalus riigil otsustuskorras võõrandada Eesti majandusarengule oluliste investeeringute tegemiseks ettevõtlusmaad KOV i le (tasuta) ja ettevõtjale (hariliku väärtuse eest). Nimetatud seadusemuudatus on aga osutunud ebaõnnestunuks, sest Euroopa Komisjoniga peetud konsultatsioonide käigus on selgunud, et: ilma konkursita otsustuskorras maa võõrandamisel ettevõttele ei saa välistada ettevõtjale eelise andmist, mistõttu ei ole välistatud konkurentsi ja kaubanduse mõjustamine Euroopa Liidu turul. Sellist riigiabi võib anda ainult põhjendatud juhul Euroopa Komisjoni loal. RVS § 74 1 l õike 3 alusel kehtestatava Vabariigi Valitsuse määruse menetlemine on peatatud, sest kavandatud menetlus oleks nii riigiabi kui ka muude tingimuste ja kriteeriumite hindamise mõttes olnud ebamõistlikult keerukas. KOV i dele tasuta või alla hariliku väärtuse maade eraldamisel tuleb samuti järgida riigiabi reegleid. Samuti peavad neid reegleid järgima KOV i d, kui nimetatud maid edasi võõrandavad. Rahandusministeeriumi poolt 2019. a astal tellitud ja Advokaadibüroo Triniti OÜ esitatud RVS-i riigiabi reeglitele vastavuse analüüsis käsitleti riigiabi probleeme seoses RVSis sätestatud riigivara kasutamiseks andmise ja võõrandamismenetlustega ning tehti ettepanek kaaluda riigiabi juhendite koostamist. Juhendid aitaksid analüüsida, kas konkreetse tehingu (nt riigivara võõrandamine) puhul ei ole tegemist riigiabiga. Kui riigiabi välistada ei saa, tuleb järgida riigiabi reegleid (nt anda vähese tähtsusega abi, riigiabi üldise grupierandi alusel või taotleda Euroopa Komisjonilt riigiabi andmiseks riigiabi andmise luba). Punktiga 29 lisatakse täiendav rakendussäte § 102 lõikena 5 1 , millega sätestatakse, et enne käesoleva seaduse jõustumist KOVile tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud kinnisasjade edasi võõrandamisel hüvitise maksmise le ei kohaldata enam senikehtinud hüvitise määra ja 10 aasta piir i , vaid kehtestatakse ka varasemalt võõrandatud kinnisasjade osas tagasiulatuvalt käesoleva seaduse alusel kehtima hakkava t hüvitise määra vastavalt § 33 lõigetele 3 1 ja 3 2 s.o. ei järgita enam hüvitise maksmise kohustuse kümne aasta piir i , vähendatakse hüvitise määra 65% 50%-le ning hüvitise suurusest arvestatakse maha KOVi poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud. 3.2. Paragrahviga 2 muudetakse maareformi seadust Punktiga 1 muudetakse MaaRS § 25 lõiget 3, milles sõnastatakse põhimõte, et MaaRS alusel tasuta munitsipaalomandisse antud maade osas peab KOV järgi ma RVS § 33 lõike s 1 1 ettenähtud kohustust , et enne sellise maa võõrandamist ja hoonestusõigusega koormamist tuleb välja selgitada kinnisasja vajalikkus riigile . Punktiga 2 tunnistatakse MaaRS i § 25 lõi ked 4, 4 1 ja 4 2 kehtetuks , mis käsitlevad munitsipaalomandisse antud maa edasivõõrandamisel, kasutusse andmisel või hoonestusõigusega koormamisel kehtivaid ajalisi piiranguid ja makstavat hüvitist. Eelnõus on lähtu tu d põhimõttest, et riigi poolt KOVile tasuta antud maa edasivõõrandamise ja kasutada andmise menetlustes tule b eristada MaaRS ja RVS alusel tasuta antud maad. Ehk kui eelnõukohaste muudatuste kehtima hakkamisel tuleks RVS alusel tasuta antud maade edasivõõrandamisel KOV i l tasuda 50% maa harilikust väärtusest, siis MaaRS alusel tasuta antud maa edasivõõrandamisel või kasutusse andmisel sellisest tasu nõudmisest loobutakse, samuti kaotatakse järelevalve maa edasivõõrandamise ja kasutusse andmise ajalise piirangu (10 aastat arvates maa andmisest) osas. Selline vahetegemine on põhjendatud, kuna maareform on maade munitsipaalomandisse andmise osas jõudnud lõpusirgele ning maareformi lõpus on riigile mittevajalikku ja suure hoolduskohustusega maid proovitud kokkuleppel KOV i dele ära anda, siis nende maade üle järelevalve rakendamine ja tasu küsimine ei ole otstarbekas. Samuti ei ole MaaRS alusel KOV i dele viimase 14 aasta jooksul antud äri-, toomis- või elamumaad, mis on sobilik arendustegevuseks ning riigi huvid saavad kaitstud ka sellega, et kui KOV maad võõrandab, siis on riigil võimalik oma tegevuseks maa KOVilt tagasi saada tasuta, hüvitades KOVile maa osas tehtud kasulikud kulutused. Lisaks, viimase 14 aasta jooksul on MaaRS alusel tasuta saadud maade edasivõõrandamisel KOV i d tasunud riigile hüvitist kokku ligikaudu 1,8 miljonit eurot, mis teeb aastas keskmiselt 13 000 eurot, milline summa on marginaalne ning seetõttu ei ole sellekohase järelevalve tegemine otstarbekas. Samas on siiski otstarbekas MaaRS § 25 lõikes 3 sätestada viide , et m unitsipaalomandisse antud maa võõrandami s e ja hoonestusõigusega koormami s e eelselt toimu ks riigi huvi väljaselgitamine RVS kohaselt . Punktidega 3 ‒ 5 täpsustatakse ja korrigeeritakse maareformi käigus seatud piiratud asjaõiguste kustutamist puudutavaid sätteid. Muudatused on vajalikud, et optimeerida maareformi lõpule viimisega seotud toiminguid ja korrastada kinnistusraamatut ning toetavad eelnõu kaudset eesmärki toetada maareformi lõpuleviimist. Juba lühikese praktika käigus (parandatavad sätted jõustusid 01.01.2022) on selgunud, et olemasolev sõnastus on eksitav, erinevalt tõlgendatav ja ei täida esialgset seadusandja eesmärki regulatsiooni kehtestamisel. Punktiga 3 muudetakse § 39 2 lõiget 6 ning lisatakse täpsustus, et kinnisasja omanik ei pea tasuma kinnisasja hüpoteegi alt vabastamisega seotud kulusid, sealhulgas notari tasu ja riigilõivu, kui piiratud asjaõigus lõpetatakse ja kustutatakse Maa-ameti kinnistamisavalduse alusel vastavalt MaaRS-i § 39 5 lõikele 1. Täpsustus on vajalik, kuna riigilõivuseaduse § 25 lõike 2 kohaselt on riigiasutus riigivara valitseja või riigi kasuks seatud piiratud asjaõiguse, keelu- või eelmärke või vastuväite kohta kande tegemisel, muutmisel ja kustutamisel riigilõivust vabastatud, mistõttu kehtiv, 01.01.2022 jõustunud sätte sõnastus on eksitav ja vastuolus riigilõivuseaduse ja MaaRS-i § 39 5 lõikega 1 ning vajab täpsustamist. Punktiga 4 täpsustatakse MaaRS § 39 5 lõiget 1, mille kehtiv sõnastus näeb juba praegu ette, et Maa-ameti digitaalallkirjastatud kinnistamisavalduse alusel piiratud asjaõigus kustutatakse, kuid regulatsiooni on tarvis täpsustada, et selle raames asjaõigus ka lõpetatakse. Regulatsiooni sisulist mõtet ei muudeta, kuid muudatusega tehakse sõnastus täpsemaks, et kaetud on ka materiaalõiguslik tahteavaldus. Punktiga 5 täpsustatakse § 39 5 lõike 2 sõnastust, mille kohaselt lõikes 1 nimetatud juhtudel kinnistusraamatus kande tegemiseks ei ole tarvis puudutatud isiku nõusolekut. Muudatus on vajalik, kuna lisaks juba kehtivale õigusele kustutada õigustühiseid kasutusvalduse kandeid, on vajalik kustutada ka õigustühiseid hüpoteegi kandeid ning selleks ei ole puudutatud isiku nõusoleku küsimine põhjendatud ega vajalik. Maareformi käigus seatud hüpoteegi kannete hulk, mis on praeguseks hetkeks rahuldatud, lähitulevikus rahuldamisel või pole nõuet tekkinudki, on niivõrd suur (selliste hüpoteekidega on seotud ca 16 000 katastriüksust), et igakordselt puudutatud isiku kaasamine ei ole reaalselt mõistlik ega ka sisuliselt vajalik, kuna kinnisasja omanike õigusi kuidagi ei kahjustata. Vastupidi, kinnisasja omanik saab lahti tema kinnisasja kohta tehtud õigustühisest kandest. Riigile kuuluv sisuta hüpoteek ei tohi koormata kinnistusraamatut ja anda eksitavat infot. Punktiga 6 lisatakse rakendussäte paragrahvina 40 6 , millega sätestatakse, et käeoleva seaduse jõustumisest ei teki KOVil MaaRS § 25 lõikes 4 sätestatud hüvitise tasumise kohustust ka nende maade võõranda mise osas , mis on antud munitsipaalomandisse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud maareformi seaduse alusel. 3.3 Paragrahviga 3 muudetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadust Paragrahviga 3 täiendatakse KOKS i § 34 lõikega 3 1 , mis sätestab, et enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kinnisasja võõrandamist või sellele hoonestusõiguse seadmist selgitab KOV välja kinnisasja vajalikkuse riigile vastavalt RVSis sätestatule. 3.4. Paragrahviga 4 lisatakse jõustumissäte , mille kohaselt jõustub käesolev seadus 2023. aasta 1. märtsil. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Tulenevalt sellest, et maa kui riigivara regulatsioon on riigisisene küsimus, siis Euroopa Liidu õigus ei sea siin raame, välja arvatud küsimustes, mis seonduvad riigiabiga, mida käesoleva eelnõu muudatused ei hõlma. 6. Seaduse mõjud 6.1. Kavandatav muudatus: 1. Sisustatakse riigi maareservi mõiste ning kehtestatakse maareservi haldamise põhimõtted ja menetlus Sihtrühm I: riik (ministeeriumid, riigiasutused) Mõju kirjeldus: Ühtsete maareservi haldamise põhimõtete ja reservmaaks määramise korra kehtestamine võimaldab paremini arvesse võtta riigi kui terviku huve. Sihtrühma suurus : keskmine Mõju avaldumise sagedus ja mõju ulatus on väike, kuna riigi maareservi säilitamise ja kasutamise põhimõtted on Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud ja riik oma maatoimingute tegemisel on nendega arvestanud, kuid kuna praktikas on tekkinud mitmetimõistmist, kas riigi maareservist tuleks katta ka KOVide avaliku huviga seotud maavajadusi, on vaja need põhimõtted õigusakti tasemel kehtestada. Ebasoovitavate mõjude risk puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta: m õju on ebaoluline , kuna otseselt ei muutu riigiasutuste töökorralduses midagi, sest riigi jaoks kehtisid samad põhimõtted ennegi, kuid neid ei ole siiani õigusakti tasandil sätestatud. Sihtrühm II: kohalikud omavalitsused Mõju kirjeldus: KOV i de õigus riigilt maad saada on piiratud sellega, et osa riigi maareservist säilitatakse õigusaktidest või strateegilistest dokumentidest tulenevate riigi ülesannete täitmiseks, mis aga ei arvesta alati KOV i arenguvajadusi või ülesandeid. Selgete maareservi haldamise põhimõtete sisustamine aitab tagada ka KOV i dele ligipääsu nende maavajaduse rahuldamiseks. Sihtrühma suurus: suur, kuna puudutab kõiki kohalikke omavalitsusi (79) . Mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike , kuna KOVidel tekib selgem arusaam oma võimalustest maade saamisel riigi maareservist ja nad saavad läbi mõelda oma strateegilised maavajadused. Ebasoovitavate mõjude risk puudub, kuna muudatus aitab läbi ühtsete reeglite kaasa õigusselgusele ja annab KOVidele kindlustunde maavajaduse rahuldamiseks. Järeldus mõju olulisuse kohta: s ihtrühma suurusest tulenevalt on mõju on oluline, kuid KOVi tavapärase tegevuse mõistes ebaoluline . 6.2. Kavandatav muudatus 2 : Ühtlustatakse riigi ja KOVi maade võõrandamisel vastastikku avaliku huvi väljaselgitamise ja teostamise võimalusi Sihtrühm I: kohalikud omavalitsused Mõju kirjeldus: Enne KOVi poolt riigilt tasuta saadud maa müüki panemist või hoonestusõigusega koormamist peab KOV välja selgitama riigi huvi konkreetse maa osas. Juhul, kui maa on vajalik riigiasutuse ülesannete täitmiseks või maareservi arvamiseks, on riigil õigus KOVilt see maa tagasi küsida. Seejuures riigile maa tagastamisel kompenseeritakse KOV i le maa väärindamise ja parendamise kulud. Sihtrühma suurus: suur Mõju avaldumise sagedus ja ulatus on KOVidele keskmine, kuna kõikide nende maade osas, mida KOV on riigilt tasuta saanud, peab KOV enne võõrandamist või hoonestusõigusega koormamist riiki teavitama. Samas ei too see KOVidele tõenäoliselt kaasa erilisi kohanemisraskusi, sarnane põhimõte kehtib juba praegu riigimaa võõrandamisega, mille käigus KOVide huvidega arvestatakse ning võttes arvesse, kui palju KOVid tasuta saadud maid edasi võõrandavad või koormavad, ei ole juhtumeid sel määral, et riigi teavitamise kohustus oleks liiga sage ja koormav. Aastatel 2010 –2 021 on Maa-amet võõrandanud KOV i dele tasuta 239 kinnisasja. Nendest 79 kinnisasja on sellised, mida saab kasutusele võtta võõrandamise eesmärgist muul otstarbel ning soovi korral võõrandada. KOVid on 11 aasta jooksul võõrandanud 4 kinnisasja koguväärtusega 43 330 eurot. Ebasoovitavate mõjude risk seisneb selles, et KOVidel võib senise regulatsiooni muutumisel tekkida mure, et riigil e lisandub võimalus sekku da KOVi maatoimingutesse. Samas tasakaalustab see vastastikuste huvidega arvestamist, lisaks lo obutakse samaaegselt järelevalvest KOVidele tasuta võõrandatud maade toimingute ja tehingute üle, vähendatakse KOVi poolt makstavaid hüvitisi ja tasusid ning lihtsustatakse tervikuna KOVile maa kasutamise protseduuri ja menetlust. Järeldus mõju olulisuse kohta : sihtrühma suurusest tulenevalt on mõju on oluline, kuid KOVi tavapärase tegevuse mõistes ebaoluline . Sihtrühm II: riik (ministeeriumid ja riigiasutused) Mõju kirjeldus: Kuna KOVidel tekib kohustus riiki teavitada tasuta saadud maa võõrandamisest ja hoonestusõigusega koormamisest, on riigil terviklik ülevaade KOVidele tasuta antud maade kasutamisest, mh tekib võimalus vältida olukorda, et riigi ülesannete täitmiseks või maareserviks vajaliku maaga tehakse toiminguid, mis ei ole riigi huvides. Muudatuse tulemusel on riigi ja KOVi võimalused üksteiselt tasuta maad taotleda võrdsed ja ühetaolised. Sihtrühma suurus : keskmine Mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike, kuna KOVid on varasema 11 aasta jooksul võõrandanud ainult 4 kinnisasja ning isegi kui muudatuste mõjul võib eeldada mõningat tehingute arvu kasvu, ei muutu see ilmselt väga palju . KOV peab riiki sellisest kavatsusest teavitama ning riik peab kaaluma, kas tal on seda maad vaja arvata maareservi või on mõnel riigiasutusel seda maad vaja oma ülesannete täitmiseks. Kuna seni RVS § 96 kohane KOVi poolt huvi avaldamine toimub läbi riigi kinnisvararegistri, peaks ka vastupidise huvi selgitamine toimuma läbi sama registri, mistõttu tuleb r iigi ja KOV i de omavaheliste maatehingute osas avaliku huvi väljaselgitamise ühtlustamiseks ja paremaks koordineerimiseks riigi kinnisvararegistrit täiendada selliselt, et seda süsteemi saaksid kasutada ka KOV i d. Ebasoovitavate mõjude risk: puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta : mõju on ebaoluline . 6. 3 . Kavandatav muudatus 3: KOV i dele maa võõrandamisel loobutakse järelevalvest tasuta võõrandatud maade toimingute ja tehingute üle, samuti Vabariigi Valitsuse nõusoleku küsimisest maa võõrandamisel ja kasutusse andmisel KOV i dele Sihtrühm I: kohalikud omavalitsused Mõju kirjeldus: Muudatusega kaotatakse 10-aasta piirang, mille kohaselt peab KOV maksma riigile hüvitist, kui KOV võõrandab või koormab hoonestusõiguse riigilt tasuta saadud maa enne 10 aasta möödumist, ning loobutakse järelevalvest tasuta võõrandatud maade toimingute ja tehingute üle. Vabariigi Valitsuse nõusoleku küsimisest loobumine kiirendab võõrandamise protsessi, võõrandamise ja kasutusse andmise otsustaja peab järgima kõiki seadusest tulenevaid nõudeid niikuinii. Sihtrühma suurus : suur Mõju avaldumise sagedus : väike, kuna omavalitsused ei võõranda sageli edasi maad, mille nad on riigilt tasuta saanud oma ülesannete täitmiseks. Vabariigi Valitsuse nõusoleku küsimisest loobumise mõju on keskmine, sh positiivne, kuna otsustusprotsess muutub kiiremaks. Mõju ulatus on väike. Ebasoovitavate mõjude risk on väike . K u igi piirangu kaotami n e , et riigilt tasuta saadud maa edasivõõrandamisel peab KOV tasuma hüvitist sõltumata ajahetkest, ka kümne aasta möödudes, tähendab KOVi jaoks mõnevõrra rangemat käsitlust ja võimalikku ohtu tasuda senisest rohkematel juhtudel hüvitist , siis tasakaalustab seda samaaegselt hüvitise suuruse langetamine ja kasulike kulude hüvitami s e võimaluse lisamine . Vabariigi Valitsuse nõusoleku küsimisest loobumi sega ebasoovitavaid riske ei ilmne, kiireneb maatehingute menetlus. Järeldus mõju olulisuse kohta: s ihtrühma suurusest tulenevalt on mõju on oluline, kuid KOVi tavapärase tegevuse mõistes ebaoluline . Sihtrühm II: riik (Keskkonnaministeerium, Maa-amet, Vabariigi Valitsus, mõningal määral ka teised ministeeriumid) Mõju kirjeldus: Reegli kehtestamisel oli eesmärk takistada võimalust, et küsides algselt riigilt tasuta maad seadusest tulenevate ülesannete täitmise eesmärgil, võõrandab KOV selle siiski kohe erakätesse tulu saamiseks. Sellele vaatamata on praktikas on esinenud juhtumeid, kus KOV on võõrandamiseks oodanud ära kümne aasta möödumise, et pääseda riigile tasu maksmisest, samuti eeldab see reegel pideva monitooringu tegemist KOVile maa andmise aja üle. See aga ei ole mõistlik, mistõttu ei ole muudatuse tulemusel riigil enam kohustust järjepidevalt kontrollida, millal saab kümne aasta s e hüvitise maksmise kohustus läbi ja kas võib olla vajadus hüvitiste küsimiseks. Vabariigi Valitsuse nõusolekust loobumine võimaldab KOVile maad võõrandada oluliselt vähembürokraatlikult ja kiiremalt. Sihtrühma suurus : väike Mõju avaldumise sagedus on väike ja avaldub eelkõige KOVile maa võõrandamisel. Mõju ulatus on väike. Riigil kaob järel e valvekohustus KOV i de üle, mis vähendab töökoormust, lisaks muutub KOV i dele maa võõrandamine ja kasutada andmine menetlust oluliselt kiiremaks ja lihtsamaks. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna piirangu kaotamine võimaldab ära jätta võõrandamisest mööduva ajalise piiri jälgimise, ühesugused reeglid kehtivad sõltumata ajahetkest. Vabariigi Valitsuse nõusoleku küsimisest loobumine võib tunduda leevendusena, millega võiks kaasneda risk kontrolli vähendamise kaudu, kuid tegelikkuses ei omanud sellise nõusoleku küsimine enamasti muud rolli, kui andis teatud juhtudel võimaluse sekkuda poliitiliselt maa kasutada andmise/võõrandamise protseduuri, samas kui kõik maatehingute põhimõtted, tingimused ja protseduur on seadusega ette nähtud. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on väheoluline . 6.4. Kavandatav muudatus 4: Vähendatakse KOVi poolt riigile makstavat hüvitist ja tasu nii tasuta saadud kinnisasja edasivõõrandamisel kui ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel 65%-lt 50%-le. Maareformi seaduse alusel saadud maa edasivõõrandamisel loobutakse KOVi poolt riigile tasu maksmise nõudmisest Sihtrühm I: kohalikud omavalitsused Mõju kirjeldus: Kavandatud muudatuste kehtestamisel tasub RVS alusel tasuta või alla hariliku väärtuse saadud maa edasivõõrandamise või hoonestusõigusega koormamise korral riigile 50% (senise 65% asemel) hüvitist maa harilikust väärtusest, millest on maha arvatud maa väärindamise ja parendamise kulud. Kui KOV on tasuta saadud maale oma ülesannete täitmiseks püstitanud hoone, loetakse riigile makstav tasu kaetuks ning sel juhul KOV riigile midagi maksma ei pea. MaaRS alusel KOV munitsipaalomandisse antud maa puhul KOV maa võõrandamise, kasutusvaldusesse andmise või hoonestusõigusega koormamise korral hüvitist maksma ei pea. Ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel KOVile on kinnisasja müügihinnaks 50% (senise 65% asemel) selle harilikust väärtusest, millest on maha arvatud maa väärindamise ja parendamise kulud. Sihtrühma suurus : suur Mõju avaldumise sagedus on väike . Aastatel 2010 ‒ 2021 on Maa-amet võõrandanud KOVidele tasuta 239 kinnisasja, KOVid on selle aja jooksul võõrandanud edasi 4 kinnisasja koguväärtusega 43 330 eurot. Aastatel 2013‒2020 on Maa-amet võõrandanud 160 ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobivat kinnisasja. Sellel ajaperioodil on laekunud riigi tuludesse 634 119 eurot. Kui tasumisele kuuluvat summat vähendada 50%-le, siis oleks riigile makstav summa 487 784 eurot. Riigile jääks saamata tulu 146 335 euro võrra euro võrra, mis ei ole märkimisväärne. Hüvitise tasu vähendamine hoogustab tõenäoliselt KOVidele maa võõrandamist. Mõju ulatus on keskmine. Juba kehtiva regulatsiooni kohaselt on KOVidel kohustus ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja omandamisel tasu või RVS alusel tasuta või alla hariliku väärtuse saadud maa edasivõõrandamisel või hoonestusõigusega koormamisel kohustus hüvitist maksta. Muutub vaid konkreetselt hüvitisväärtuse suurus (MaaRS alusel võõrandatud maa puhul kaob see sootuks). Seega kaasnevad KOVidele teatud muudatused käitumises, kuid erilisi kohanemisraksusi ei kaasne. Ebasoovitavate mõjude risk puudub, kuivõrd senised hüvitise määrad vähenevad või kaovad sootuks, millega kaasneb KOVidele kulude kokkuhoid. Järeldus mõju olulisuse kohta: s ihtrühma suurusest tulenevalt on mõju on oluline, kuid KOVi tavapärase tegevuse mõistes ebaoluline . Sihtrühm II: riik (ministeeriumid ja riigiasutused) Mõju kirjeldus: Muudatuse tulemusel tasutakse KOVi poolt tasuta või alla hariliku väärtuse saadud maa edasivõõrandamisel või hoonestusõigusega koormamisel riigile väiksemas summas hüvitist, millest tuleb veelgi maha arvata selle parendamiseks tehtud kulutused. Samuti tasub KOV riigile väiksemat müügihinda ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja eest. Sihtrühma suurus : väike Mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike , kuivõrd KOVi poolt hüvitise maksmine või ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja ostmine ei ole igapäevased ning sellega ei kaasne ka olulisi muudatusi käitumises. Ebasoovitavate mõjude risk: KOVi poolt riigile makstava hüvitise vähendamine või ära kaotamine tähendab ühtlasi väiksemat tulu riigile. Samas, v iimase 14 aasta jooksul on MaaRS alusel tasuta saadud maade edasivõõrandamisel KOVid tasunud riigile hüvitist kokku ligikaudu 1,8 miljonit eurot, mis teeb aastas keskmiselt 130 000 eurot, milline summa on marginaalne ning seetõttu ei ole sellekohase järelevalve tegemine otstarbekas. Aastatel 2013 – 2020 on ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobivate kinnisasjade KOVidele võõrandamisest laekunud riigile tulu koguväärtusega 634 119 eurot. Kui tasumisele kuuluvat summat vähendada 50%-le, oleks riigile laekuv summa 487 784 eurot. Riigile väheneks tulu kokku 146 335 euro võrra (ligikaudu 18 000 eurot aastas), mis ei oma olulist mõju riigi eelarvele. Hüvitise tasu vähendamine hoogustab tõenäoliselt KOVidele maa võõrandamist. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on eba oluline. Joonis KOV i dele võõrandatud arendusmaa eest laekunud tulu riigieelarvesse 6.5. Kavandatav muudatus 5: Tunnistatakse kehtetuks RVS i regulatsioon kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega koormamisel ja võõrandamisel ettevõtluskeskkonna arendamiseks Eesti majandusarengule oluliste investeeringute tegemiseks Sihtrühm I: kohalikud omavalitsused Mõju kirjeldus: Tunnistatakse kehtetuks RVSis sisalduv peatükk, mis muu hulgas nägi ette võimaluse, et e ttevõtluskeskkonna arendamise kinnisasi võõrandatakse riigi poolt otsustuskorras või koormatakse hoonestusõigusega kohaliku omavalitsuse üksusele tasuta. Sihtrühma suurus : väike, kuivõrd kehtetuks tunnistatakse peatükk, mis ei olnud nagunii rakendatav . Mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike, kuna kehtetuks tunnistatakse regulatsioon, mida ei ole selle kehtestamisest alates olnud võimalik rakendada, sest r iigile kuuluva ettevõtluskeskkonna arendamiseks sobiva kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega koormamise ja võõrandamise taotlemise ning otsustamise tingimuste ja korra Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestamisel konsulteeriti Euroopa Komisjoniga ning selgitati, et KOV i dele tasuta või alla hariliku väärtuse maade eraldamisel tuleb järgida riigiabi reegleid ning kavandatud menetlus oleks nii riigiabi kui ka muude tingimuste ja kriteeriumite hindamise mõttes olnud ebamõistlikult keerukas. K oostada tuleb riigiabi juhend, mis aitaks analüüsida, kas konkreetse tehingu puhul ei ole tegemist riigiabiga. Ebasoovitavate mõjude risk puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta : mõju on ebaoluline. Sihtrühm II: Eesti ettevõtjad Mõju kirjeldus: Tunnistatakse kehtetuks RVSis sisalduv peatükk, mis muu hulgas nägi ette e ttevõtluskeskkonna arendamise kinnisasi võõrandatakse riigi poolt otsustuskorras või koormatakse hoonestusõigusega ettevõtjale harilikule väärtusele vastava tasu eest. Mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike, kuna kehtetuks tunnistatakse regulatsioon, mida ei ole selle kehtestamisest alates olnud võimalik rakendada, sest r iigile kuuluva ettevõtluskeskkonna arendamiseks sobiva kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega koormamise ja võõrandamise taotlemise ning otsustamise tingimuste ja korra Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestamisel konsulteeriti Euroopa Komisjoniga, mille tulemusena selgus, et ilma konkursita otsustuskorras maa võõrandamisel ettevõttele ei saa välistada ettevõtjale eelise andmist, mistõttu ei ole välistatud konkurentsi ja kaubanduse mõjustamine Euroopa Liidu turul. Sellist riigiabi võib anda ainult põhjendatud juhul Euroopa Komisjoni loal. Vastava Vabariigi Valitsuse määruse menetlemine peatati, sest kavandatud menetlus oleks nii riigiabi kui ka muude tingimuste ja kriteeriumite hindamise mõttes olnud ebamõistlikult keerukas. Ebasoovitavate mõjude risk puudub, kuna vaatamata senise regulatsiooni kehtetuks tunnistamisele on toimunud edasiminek selles osas, et omandatud on kogemusi ja teadmisi, kuidas riigivara võõrandamisel eraõiguslikele juriidilistele isikutele kohaldada riigiabi reegleid. Järeldus mõju olulisuse kohta : mõju on ebaoluline. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse muudatustega kaasnevad riigile kulud seoses täienduste tegemisega riigi kinnisvararegistrisse, et ühtlustada riigi ja KOVi omavaheliste maatehingute osas avaliku huvi väljaselgitamist ja vastastikuste maatehingute teavitamist. Sellekohased infotehnoloogilised registriarendused teostatakse 2023. aastal. Vastavad kulud, ligikaudu 2000 eurot, kaetakse riigieelarvest ja vastavad vahendid taotletakse 2023. aastal riigieelarvesse . Muudel juhtudel riigile ja kohalik u omavalitsuse üksustele otseseid kulusid ja tulusid ei teki , kuid teatud juhtudel võivad väheneda riigi eeldatavad tulud, mis arvestuse kohaselt ei ole olulised. Näiteks MaaRS alusel tasuta antud maa edasivõõrandamisel loobutakse KOV i delt tasu nõudmisest, tasu mittenõudmisest võib riik saada tulu aastas keskmiselt 130 000 eurot vähem. Samas RVS alusel tasuta antud maade edasivõõrandamisel tuleks KOV i l küll tasu maksta, kuid senise 65% asemel 50% maa väärtusest, millest omakorda on õigus maha arvata maa parendamise ja väärindamise kulud ning sama kehtib maa riigi poolt KOV-ile elamumaaks või ettevõtlusmaaks sobiliku maa võõrandamisel tasumise kohta. Ühtpidi sellistel edasivõõrandamise juhtudel väheneb riigil tulu saamise võimalus võrreldes senisega, teisalt aga kaotatakse ära 10 aastane piirang, mis tähendab, et ka juhul kui KOV võõrandab sellise kinnisasja pärast 10 aasta möödumist, tuleb tal eelnimetatud määras tasu maksta. Maa-amet on aastatel 2010 ‒ 2021 võõrandanud tasuta 239 kinnisasja, millest KOVid on omakorda edasi võõrandanud 4 kinnisasja, mis on vähem kui üks tehing aastas. Jagades nelja kinnisasja väärtuse aastate lõikes, teeb see 4000 eurot aastas. Ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobivaid maid võõrandatakse KOVidele keskmiselt 20 kinnisasja aastas (2013‒2020), teenides tulu 634 119 eurot. Seega juhul, kui senise 65% asemel tasuvad KOVid 50%, millest omakorda arvestatakse maha kasulikud kulutused, võib tulu maade võõrandamisest väheneda 18 000 euro võrra aastas . Samas tuleb arvestada, et kui müügitingimused muutuvad KOVidele soodsamaks, võidakse selliseid tehinguid hakata rohkem tegema, mis kompenseerib mõnevõrra eeldatava tulu vähenemist. 8. Rakendusaktid Seoses RVS-i muutmisega vajavad muutmist järgmised kehtivad õigusaktid: Vabariigi Valitsuse 02.06.2006 määrus n r 133 “Maa munitsipaalomandisse andmise kord”; Keskkonnaministri 28.04.2010 määrus nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord”. Eeltoodud loetelu määruste muutmise määruse eelnõu kavandid esitatakse seletuskirja lisana (lisa 1, kavandid 1 ja 2). RVS i § 10 lõikes 8 sätestatakse uues sõnastuses volitusnorm, mille alusel kehtestatava määruse eelnõu kavand esitatakse seletuskirja lisana (lisa 1 , kavand 3). 9. Seaduse jõustumine Seadus on kavandatud j õustu ma 2023. aasta 1. märtsil , seaduse rakendamisel tuleb erisus ja seetõttu on selguse huvides parem määrata kindel kuupäev. Samas soovitakse e elnõuga kavandatud muudatused jõustada esimesel võimalusel, sest antud teemat on arutatud ja menetletud juba mitmeid aastaid ning ootused muudatuste jõustumiseks on suured . 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat i kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. Koos märkuste ja ettepanekutega kooskõlastasid eelnõu Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium ning arvamuse ja ettepanekud esitas Eesti Valdade ja Linnade Liit. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium ja Välisministeerium kooskõlastasid märkusteta. Algatab Vabariigi Valitsus 202 2 (allkirjastatud digitaalselt)
Riigivaraseaduse, m aareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Rakendusaktide kavandid KAVAND 1 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 2. juuni 2006 määruse nr 133 “Maa munitsipaalomandisse andmise kord” muutmine Määrus kehtestatakse maareformi seaduse § 25 lõike 6 alusel. Vabariigi Valitsuse 2. juuni 2006 määruse s nr 133 “Maa munitsipaalo mandisse andmise kord” tehakse järgmised muudatused: 1) m ääruse preambul muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Määrus kehtestatakse maareformi seaduse § 25 lõike 6 alusel. “; 2 ) paragrahv 9 1 tunnistatakse kehtetuks. Kaja Kallas Peaminister Erki Savisaar Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Riigivaraseaduse, m aareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Rakendusaktide kavandid KAVAND 2 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Keskkonnaministri 28. aprilli 2010 määruse nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord “ muutmine Määrus kehtestatakse riigivaraseaduse § 57 lõike 1 alusel. Keskkonnam inistri 28. aprilli 2010 määruses nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord“ tehakse järgmine muudatus: m äärust täiendatakse paragrahviga 9 1 järgmises sõnastuses: „ (9 1 ) Kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise otsustaja Kinnisvara hariliku väärtusega alla …. euro kasutamiseks andmise või võõrandamise otsustab riigivara valitseja volitatud asutus. “. Erki Savisaar Minister Meelis Münt Kantsler Riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Rakendusaktide kavandid KAVAND 3 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Riigi maareservi säilitamise põhimõtted ja maareservi määramise kord Määrus kehtestatakse riigivaraseaduse § 10 lõike 8 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse riigi maa reservi säilitamise põhimõtted ja maareservi määramise kord. § 2. Riigi maa reservi säilitamise põhimõtted Riigi ma a reservi na säilitatakse: (1) Looduslikud alad ja looduskaitselised maad: 1) avaliku kasutuse potentsiaaliga alad, sealhulgas veekogude kalda-alad, pargid ja haljasalad; 2) looduskaitsega seotud maad, sh looduskaitse alade laiendamiseks vajalikud maad (projekteeritavate kaitsealad); 3) soo- või rabamassiivid, mis omavad looduskaitselist perspektiivi. (2) Metsa- ja põllumaad: 1) riigimetsa ja selle maakasutuse optimeerimiseks ning pii ride korrastamiseks vajalik maa; 2) põllumajanduslikult kasutatav kõrge boniteedi ja mullaviljakusega mineraalmuldadel paiknev maa, mille põllumajanduslik kasutus on riigile oluline ning mille kasutusse andmine on majanduslikult või julgeoleku tagamiseks otstarbekam kui võõrandamine. (3) Maavarade kaevandamiseks perspektiivselt vajalik maa (registris arvel oleva tarbevaru või reservvaru peal paiknev maa) ja maardlate lähiümbruses asuv põllumajandus- ja metsamaa , arvestades järgnevaid erisusi: 1) lubjakivi, liiva, kruusa ja dolokivi maardlatel asuvat maad säilitatakse koos 200 m laiuse puhvertsooniga arvestades piirkonna geomorfoloogiat ; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata maavarade maardlatel ja prognoosvarudel ning geoloogilise uuringu teenindusaladel paiknev maa säilitatakse puhvertsoonita ja maa säilitamine vajaduse otsustab Maa-amet. (4) Arenduseks ja taristu rajamiseks vajalik maa: 1) olemasolevate ja kavandatavate maanteede, raudteede ning nendega seotud taristuobjektide laiendamiseks ning teenindamiseks vajalik maa; 2) kergliiklusteede rajamiseks vajalik maa; 3) sadamate ja lennuväljade rajamiseks, laiendamiseks ning teenindamiseks vajalik maa; 4) avalikes huvides vajalikud tiheasustusaladel ja nende lähiümbruses asuvad maa-alad; 5) perspektiivsed ettevõtlusalad, mis tagavad riikliku ja regionaalse arengu; 6) riigi ja kohalike omavalitsuste sotsiaal-, haridus- ja kultuuriobjektide rajamiseks tulevikus vajalik maa; 7) kohalikele omavalitsustele, sihtasutustele ja mittetulundusühingutele tulevikus vajalik maa. (5) Muudel eesmärkidel säilitatavad maad: 1) riigikaitseliste objektide jaoks edaspidi vajalikud maad; 2) taastuvenergia tootmiseks sobilikud maa-alad; 3) riigivara valitsejate huviga määratletud alad; 4) arenduspotentsiaaliga maa-alad, mille kohene võõrandamine ei ole otstarbekas; 5) maakorralduse ja ümberkruntimise läbiviimiseks vajalik maa. § 3. Maa riigi maa reservi määramine ja reservist välja arvamine (1) … § 4 . Määruse jõustumine Määrus jõustub ….
Justiitsministeerium
[email protected] */ Meie 05.08.2022 nr 1.1-10.1/4649-2
Riigivaraseaduse, maareformi
seaduse ja kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse muutmise
seaduse eelnõu
Austatud minister
Rahandusministeerium esitab kooskõlastamiseks riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja
kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga.
Eelnõu ja seletuskiri on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil
http://eelnoud.valitsus.ee.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
riigihalduse minister
Lisa(d): 1) Eelnõu
2) Seletuskiri
3) Rakendusaktide kavandid (seletuskirja lisa 1)
4) Kooskõlastustabel (seletuskirja lisa 2)
Helje Päivil 611 3498
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Eelnõu
08.07.2022
Riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja
kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus
§ 1. Riigivaraseaduse muutmine
Riigivaraseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) muul avalikul eesmärgil;“;
2) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Riigi maareservi säilitamise põhimõtted ja maareservi määramise korra kehtestab
Vabariigi Valitsus määrusega.“;
3) paragrahvi 181 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „100 kalendripäeva“ tekstiosaga „üks
aasta“;
4) paragrahvi 181 lõike 2 punkti 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) turupõhise kasutustasu on välja selgitanud Maa-amet;“;
5) paragrahvi 19 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „valitseja“ sõnadega „või tema volitatud
asutus“;
6) paragrahvi 19 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „andmisel“ tekstiosaga „, kohaliku
omavalitsuse üksusele seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks riigivara kasutamiseks
andmisel“;
7) paragrahvi 33 lõike 1 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Kohaliku omavalitsuse üksus selgitab enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1 ja 31
või maareformi seaduse alusel omandatud kinnisasja võõrandamist või hoonestusõigusega
koormamist paragrahvi välja kinnisasja vajalikkuse riigile. Avaliku huvi korral on riigil õigus
kinnisasi omandada, et täita oma ülesandeid või arvata maareservi. Riik hüvitab sellele
kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud.
(12) Käesoleva paragrahvi lõike 11 kolmandas lauses nimetatud kinnisasjale tehtud kasulikke
kulutusi ei hüvitata, kui kohaliku omavalitsuse üksus tagastab käesoleva paragrahvi lõike 1
punktide 1 ja 31 alusel omandatud kinnisasja riigile väljaspool avaliku huvi väljaselgitamise
toimingut.“;
9) paragrahvi 33 lõike 3 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2, 3 või 31 alusel, välja arvatud kohaliku omavalitsuse
poolt, omandatud kinnisasi võõrandatakse või koormatakse hoonestusõigusega kümne aasta
jooksul pärast kinnisasja omandamist, peab võõrandaja või hoonestusõiguse seadja hüvitama
riigile 65 protsenti vara harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel, välja
arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud juhul.“;
1
10) paragrahvi 33 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„(31) Kui kohaliku omavalitsuse üksus võõrandab või koormab hoonestusõigusega käesoleva
paragrahvi lõike 1 punkti 1 või 31 alusel omandatud kinnisasja, peab ta hüvitama riigile 50
protsenti vara harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel, välja arvatud
käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud juhul.
(32) Riik arvab käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud hüvitise suurusest maha kohaliku
omavalitsuse üksuse poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja
oluliselt parendatud. Hüvitist ei pea tasuma, kui kohaliku omavalitsuse üksus on oma
eelarvevahenditega püstitanud võõrandatavale kinnisasjale hoone, mis oli vajalik ülesande
täitmiseks, milleks riik kinnisasja talle üle andis.“;
11) paragrahvi 33 lõikes 4 asendatakse arv „3“ arvuga „31“;
12) paragrahvi 33 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „lõike 1 punktis 1, 12, 2 või 3“ tekstiosaga
„lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 31“;
13) paragrahvi 33 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „lõike 1 punktis 1, 12, 2 või 3“ tekstiosaga
„lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 31“;
14) paragrahvi 33 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „lõike 1 punktis 1, 12, 2 või 3“ tekstiosaga
„lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 31“ ja tekstiosa „lõike 3 alusel“ tekstiosaga „lõike 3 või 31 alusel“;
15) paragrahvi 33 lõikes 9 asendatakse tekstiosa „lõikes 3“ tekstiosaga „lõikes 3 või 31“ ja
tekstiosa „lõike 1 punktis 1, 12, 2 või 3“ tekstiosaga „lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 31“;
16) paragrahvi 33 lõike 10 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Riigivara võõrandamise otsustaja võib kinnisasja või piiratud asjaõiguse tasuta või alla
hariliku väärtuse võõrandamisel otsustada, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 31 nimetatud
hüvitist ei tule tasuda, kui:“;
17) paragrahvi 33 lõike 10 punktis 2 asendatakse tekstiosa „lõike 1 punktis 1, 2 või 3“
tekstiosaga „lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 31“;
18) paragrahvi 33 lõiget 10 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) kinnisasja riigilt omandamise eesmärk on anda kinnisasi vahetusmaaks kohaliku
omavalitsuse üksusele, et ta saaks täita tema seadusest tulenevaid ülesandeid.“;
19) paragrahvi 34 lõikes 1 asendatakse arv „65“ arvuga „50“;
20) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud müügihinnast arvatakse maha kohaliku
omavalitsuse üksuse poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja
oluliselt parendatud.“;
21) paragrahvi 34 lõikes 2 asendatakse sõna „viie“ sõnaga „seitsme“;
22) paragrahvi 34 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
23) paragrahvi 37 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „valitseja“ sõnadega „või tema volitatud
asutus“;
2
24) paragrahvi 37 lõiget 4 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) kinnisasi võõrandatakse kohaliku omavalitsuse üksusele.“;
25) paragrahvi 46 lõike 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„1) hariliku väärtuse on hinnanud Maa-amet;
2) harilikku väärtust ei ole võimalik hinnata aktiivse turu puudumise tõttu ja võõrandamise tasus
lepitakse kokku muudel põhjendatud alustel;“;
26) paragrahvi 46 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) kinnisasja tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamise otsuses on sätestatud, et
riigivaraseaduse § 33 lõigetes 3 ja 31 nimetatud hüvitist ei tule tasuda sama paragrahvi lõike 10
punktide 1 ja 2 alusel.“;
27) paragrahvi 68 lõikes 6 asendatakse sõna „paragrahvides“ sõnaga „lõigetes“;
28) seaduse 5. peatüki 5. jagu tunnistatakse kehtetuks;
29) paragrahvi 102 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Enne 2023. aasta 1. märtsi kehtinud riigivaraseaduse § 33 lõike 1 punkti 1 alusel kohaliku
omavalitsuse üksusele tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud kinnisasjade edasi
võõrandamisel hüvitise maksmisele kohaldatakse pärast 2023. aasta 1. märtsi jõustunud
riigivaraseaduse § 33 lõikeid 31 ja 32.“.
§ 2. Maareformi seaduse muutmine
Maareformi seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 25 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Enne käesoleva seaduse alusel munitsipaalomandisse antud maa võõrandamist ja
hoonestusõigusega koormamist tuleb välja selgitada kinnisasja vajalikkus riigile vastavalt
riigivaraseaduse § 33 lõikele 11“;
2) paragrahvi 25 lõiked 4–42 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 392 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „kinnisasja omanik.“ tekstiosaga „kinnisasja
omanik, välja arvatud juhul, kui piiratud asjaõigus lõpetatakse ja kustutatakse Maa-ameti
kinnistamisavalduse alusel vastavalt käesoleva seaduse § 395 lõikele 1.“;
4) paragrahvi 395 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „asjaõigus“ sõnadega „lõpetatakse ja“;
5) paragrahvi 395 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „1. lõike punktis 1 nimetatud juhul“ tekstiosaga
„1. lõikes nimetatud juhtudel“;
6) seadust täiendatakse paragrahviga 406 järgmises sõnastuses:
„§ 406. Enne 2023. aasta 1. märtsi kehtinud seaduse alusel munitsipaalomandisse antud
maa võõrandamise, kasutusvaldusse andmise või hoonestusõigusega koormamise korral
riigile hüvitise tasumine
Kohaliku omavalitsuse üksusel ei teki kuni 2023. aasta 28. veebruarini kehtinud käesoleva
seaduse § 25 lõikes 4 sätestatud hüvitise tasumise kohustust, kui võõrandatakse, antakse
kasutusvaldusse või koormatakse hoonestusõigusega maa, mis on antud munitsipaalomandisse
enne 2023. aasta 1. märtsi kehtinud maareformi seaduse alusel.“.
3
§ 3. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 34 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kinnisasja võõrandamist või sellele
hoonestusõiguse seadmist selgitab omavalitsusüksus välja kinnisasja vajalikkuse riigile
vastavalt riigivaraseaduses sätestatule.“.
§ 4. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. märtsil.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, „.....“....................2023. a
Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2022. a
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse regulatsiooni kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) ja riigi
vaheliste maatoimingute lihtsustamiseks ning läbipaistvamaks ja kiiremaks muutmiseks.
Eesti tuleviku lahendused peavad olema piirkonna erisustest lähtuvalt inimeste ja ettevõtete
huve ja vajadusi arvestavad, paindlikud ja kergesti kohandatavad, mis eeldab, et tuleviku
väljakutsete lahendamisel peab KOVide roll suurenema ja neist kujunema kohaliku elu- ja
ettevõtluskeskkonna peamised arengu suunajad. Sealjuures ei ole võimalik kohalikku arengut
edendada maaga seotud küsimusi lahendamata, kuna maa kui piiratud ressurss on kriitilise
tähendusega üldise heaolu suurendamise, majanduse arengu, loodus- ja kultuuriväärtuste
säilimise ning sotsiaalse sidususe mõttes.
Käesoleval ajal on maakatastri andmetel KOVide omandis ümardatult vaid 1% (täpsemalt
1,42%), riigi omandis 40% ning eraomandis 59% Eesti territooriumil olevast maast, kuna
maareformi läbiviimisel otsustati anda KOVide omandisse vaid neile põhitegevuseks otseselt
vajalik maa. Samal ajal on riigi maareserv mõeldud nii riigile kui KOVidele avalikul eesmärgil
vajaliku maafondi tagamiseks.
Riigi poolt KOVide omandisse maade võõrandamine toimub nii maareformi seaduse (edaspidi
MaaRS) kui ka riigivaraseaduse (edaspidi RVS) alusel. MaaRSi alusel saab
munitsipaalomandisse anda vaid reformimata maad, sealjuures on maa munitsipaalomandisse
saamise taotluste esitamise tähtaeg käesolevaks ajaks möödunud ning maareform lõpusirgel.
Eesmärk on, et ühtse praktika ja läbipaistvama menetluse eesmärgil peab edaspidi hakkama
maa võõrandamine KOVidele toimuma üksnes RVSi alusel.
Samuti on selgunud eespool nimetatud seaduste rakendamisel järgmised kitsaskohad:
riigi reservmaa sisu, eesmärgid ja selle kasutamine ei ole üheselt ja selgelt reguleeritud;
riik ei tea KOVide plaane neile tasuta antud maade edasivõõrandamisel;
järelevalve maatoimingute ja -tehingute üle on praegusel viisil ebaotstarbekas;
tasuta saadud maa edasivõõrandamisel riigile tasu maksmiskohustuse 10 aastane piir (kui
võõrandatakse edasi pärast 10 aasta möödumist, siis riigile tasu maksma ei pea) ei ole
taganud eesmärki, et KOVid kasutaksid maad otstarbekohaselt;
KOVid peavad riigilt vajaliku arendusmaa omandamist kulukaks ning maksetähtaega liiga
lühikeseks;
maa KOVile võõrandamise protseduur on bürokraatlik ja liiga pikk.
1
Eelnimetatud probleemid lahendatakse eelnõus järgmiselt:
1. Luuakse seadusesse õiguslik alus, millele tuginedes kehtestatakse riigi reservmaa
säilitamise põhimõtted ja reservmaaks määramise kord.
2. Ühtlustatakse riigi ja KOVide maade võõrandamisel vastastikku avaliku huvi
väljaselgitamise ja teostamise võimalusi ning antakse riigile õigus sekkuda avaliku huvi
korral maade omandamiseks. KOVil tekib kohustus välja selgitada kinnisasja vajalikkus
riigile, kui KOV hakkab võõrandama või seadma hoonestusõigust maale, mille ta on
eelnevalt riigilt RVSi või MaaRSi alusel tasuta saanud. Riigile maa tagastamisel
kompenseerib riik KOVile tema poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega
on kinnisasja oluliselt parendatud, välja arvatud juhul kui KOV tagastab kinnisasja riigile
väljaspool avaliku huvi väljaselgitamise toimingut.
3. KOVidele maa võõrandamisel loobutakse järelevalvest tasuta võõrandatud maade
toimingute ja tehingute üle, Vabariigi Valitsuse nõusoleku küsimisest (otsustamise pädevus
jäetakse riigivara valitseja või tema volitatud asutuse juhile) ning seosest hüvitise maksmise
kohustuse ja KOVi poolt kinnisasja riigilt omandamise ajahetke vahel.
4. Vähendatakse KOVi poolt riigile makstavat hüvitist ja tasu nii tasuta saadud kinnisasja
edasivõõrandamisel, kui ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva
kinnisasja võõrandamisel 65%-lt 50%-le (maa harilikust väärtusest). Sealjuures saab riigile
makstavast tasust maha arvata KOVi poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, samuti
pikendatakse ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja
võõrandamisel tasumise tähtaega viielt aastalt seitsme aastani. Maareformi seaduse alusel
saadud maa edasivõõrandamisel loobutakse KOVi poolt riigile tasu maksmise nõudmisest
ja sotsiaalmaaga tehtavateks toiminguteks keskkonnaministri loa küsimisest.
5. Tunnistatakse kehtetuks RVSi regulatsioon kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega
koormamisel ja võõrandamisel ettevõtluskeskkonna arendamiseks Eesti majandusarengule
oluliste investeeringute tegemiseks (5. peatüki 5. jagu ja muud seotud sätted), kuna
kavandatud regulatsioon oluliste investeeringute tegemiseks ettevõtetele ja KOVidele
ettevõtluseks maa otsustuskorras ja tasuta võõrandamiseks ei osutunud rakendatavaks.
6. Muudetakse paindlikumaks maa hindamise regulatsiooni, laiendades võimalusi riigivara
valitseja ja Maa-ameti poolt hindamiste tegemiseks.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi riigivara osakonna jurist Helje Päivil
(tel: 611 3498, e-post:
[email protected]), Keskkonnaministeeriumi riigivaraosakonna nõunik
Eike Pärnamägi (tel: 626 0706, e-post:
[email protected]), Maa-ameti õigusosakonna
juhataja Mari-Liis Mikli (tel: 56818794, e-post:
[email protected] ). Eelnõu
koostamisse on panustanud ka teised eelnõu koostamiseks loodud töörühma liikmed:
2
Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja Kaie Karniol (tel: 611 3532, e-post
[email protected]), Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise
osakonna juhataja Sulev Liivik (tel: 611 3417, e-post:
[email protected]);
Keskkonnaministeeriumi riigivaraosakonna juhataja Oliver Eglit (tel: 626 2840, e-post:
[email protected] ), Maa-ameti maatoimingute osakonna juhataja Mai Lind (tel: 665 0771,
e-post:
[email protected] ).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik
Agnes Peterson, tel 6113161,
[email protected].
Eelnõu toimetas keeleliselt Luisa Tõlkebüroo OÜ.
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse riigivaraseadust (RT I, 15.03.2022, 13), maareformi seadust (RT I,
08.12.2021, 15) ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadust (RT I, 25.06.2021, 8).
Eelnõu on seotud varasema Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi (edaspidi VVTP) punktiga
7.9 „Lihtsustame ettevõtluse edendamiseks vajaliku maa üleandmist kohalikele
omavalitsustele“.
Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse
rakendamisega. Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu algatamise vajadus tuleneb senise praktika kitsaskohtadest riigi ja kohaliku
omavalitsuse üksuse vahelistes maatoimingutes, sarnaste maatoimingute erinevas
regulatsioonis erinevate seaduste alusel, samuti aeganõudvatest maatoimingutest ja suhteliselt
pikast otsustusprotsessist. Sellest tulenevalt on seaduse eesmärk muuta õiguslikku
regulatsiooni, millega kohaliku omavalitsuse üksuse ja riigi vahelised maatoimingud muutuksid
lihtsamaks ning läbipaistvamaks ning võtaksid senisest vähem aega.
Vabariigi Valitsus on võtnud sihiks lihtsustada ettevõtluse edendamiseks vajaliku maa
üleandmist kohalikele omavalitsustele. Valitsuskabineti 13. mai 2021. a nõupidamisel
käsitletud teema „Analüüsist ja ettepanekutest kohalike omavalitsuste ülesannete ja rahastamise
ülevaatamiseks, suurendades omavalitsuste rolli detsentraliseerimise ja piirkondliku koostöö
edendamise kaudu“ memorandumis osundati, et tulevikus ees seisvate väljakutsete
lahendamisel peab KOVide roll suurenema. Tulevikulahendused peavad olema piirkonna
erisustest lähtuvalt inimeste ja ettevõtete huve ja vajadusi arvestavad ja agiilsed. Siht tuleb võtta
sellele, et KOVidest kujuneksid kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna arengu peamised
suunajad. See tähendab, et lahendused peaksid olema lokaalsed ja riik peaks KOVe toetama
valdkonna strateegilise suunamisega, ressursside, parimate praktikate ning nõustamisega.
Maareformi läbiviimisel otsustati anda KOVide omandisse vaid neile põhitegevuseks otseselt
vajalik maa. Selle tulemusel on maakatastri andmetel KOVide omandis vaid 1% (1,42%), riigi
3
omandis 40% ja eraomandis 59% Eesti territooriumil olevast maast. Maareform on lõpusirgel
ja 2022. a lõpuks peaks saama lõplikult selgeks, millised maad jäävad riigi, millised KOVide1
omandisse.
Riik saab maid KOVide omandisse võõrandada nii MaaRSi kui ka RVSi alusel. MaaRSi alusel
saab munitsipaalomandisse anda vaid reformimata maad, sealjuures on maa
munitsipaalomandisse saamise taotluste esitamise tähtaeg käesolevaks ajaks möödunud. Kuna
pärast maa munitsipaalomandisse taotlemise tähtaja möödumist jäi riigile reformimata maid,
mida riik oma ülesanneteks ei vajanud ning maid kasutati pigem kohaliku elu korraldamise
eesmärkidel, täiendati MaaRSi § 28 lõikega 3, mis annab riigile võimaluse anda KOVidele
munitsipaalomandisse maa, mis ei kuulu MaaRSi alusel tagastamisele, erastamisele või riigi
omandisse jätmisele, kuid mille munitsipaalomandisse andmist KOVid tähtajaks ei taotlenud.
Kuna maareform peatselt lõpeb, hakkab edaspidi maa võõrandamine KOVidele toimuma
üksnes RVSi alusel.
Tabel KOVide omandisse tasuta antud maade kokkuvõte2
Maa andmise Üle antud Olulisemad sihtotstarbed
õiguslik alus maaüksuste arv
MaaRSi alusel tasuta 2017–2022. a3 - 50% transpordimaa (kohalikud teed,
(reformimata maa) kokku 12700 kergliiklusteed ja parklad),
maaüksust ja - 20% üldkasutatav maa (pargid, haljasalad,
10100 ha mänguväljakud, staadionid, puhkealad,
kalmistud jms).
- 30% kõik muu.
RVSi alusel tasuta 2010–2022. a - 65% transpordimaa (kohalikud teed,
4
(riigi omandis maa) kokku 269 kergliiklusteed ja parklad),
maaüksust - 14% tootmismaa (tuletõrje veevõtukoht,
pindalaga 189,24 reoveepumpla, puurkaev jms).
ha - 21% kõik muu.
Tabel nr 2 KOVide omandisse tasu eest võõrandatud maade kokkuvõte
Maa andmise Üle antud Osakaal maaüksustest, mis on kasutuses
õiguslik alus maaüksuste arv (hoonestatud)
2010-2022
RVSi alusel tasu eest 139 16% hoonestatud
elamumaa
RVSi alusel tasu eest 42 21% hoonestatud
tootmismaa
1
01.05.2022 seisuga antakse eeldatavasti reformimata maadest KOVide omandisse 1900 katastriüksust
kogupindalaga ca 1600 ha.
2
Statistika on Maa-ameti tehingute põhjal, sest riigi kinnisvararegister ei võimalda sellist aruandlust .
3
MaaRSi statistika kuni aastani 2017 puudub, kuna enne seda tegid maareformi toimingud maavalitsused
4
KOVidel on võimalus riigi maareservist saada vahetusmaad rajatava taristu alla jääva maaomanikule asendusmaa
andmiseks.
4
Riik keeldub KOVide maa omandamise taotluse rahuldamisest harva, üldjuhul üritatakse leida
mõlemaid osapooli rahuldav lahendus, kuid taotluse lahendamine võib jääda venima, kui
KOVid ei suuda maa vajadust piisavalt põhjendada.
Maa võõrandamine KOVidele RVS 5. peatüki 5. jao alusel ettevõtluskeskkonna arendamiseks
Eesti majandusarengule oluliste investeeringute tegemiseks ei ole praktikas toiminud ja § 741
lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse määruste koostamine on peatatud, kuna kavandatud menetlus
oleks nii riigiabi kui muude tingimuste ja kriteeriumite hindamise mõttes kujunenud
ebamõistlikult keerukaks. Seega tunnistatakse eelnimetatud RVSi jagu ja sellega seotud teised
sätted kehtetuks ning lahendused ettevõtlusmaa võimaldamiseks kohalikuks arenguks tagatakse
teiste sätetega.
Riigi ülesanne on määrata selge raamistik, kuidas on kõige optimaalsem kasutada riigimaad, sh
milliste kriteeriumite järgi teha otsuseid riigimaa võõrandamisel või hoonestusõiguse seadmisel
KOVide kasuks või enampakkumise kaudu arendajate kasuks, samuti riigi reservmaa hoidmisel
ja haldamisel.
KOVidel on tähtis roll kujundamaks ettevõtjate jaoks sobiv ettevõtluskeskkond nii piirkondliku
arengu suunamise kui ka otseste teenuste kaudu (nt uute tööstusalade rajamine). Tuleb siiski
märkida, et ettevõtlusmaa andmine üksi ei pruugi tuua kaasa ettevõtluskeskkonna arengut, kui
sellega ei kaasne muud KOVi poolt pakutavad meetmed ja teenused. Haldusreformi tulemusel
on KOVid nüüdseks suuremad ja võimekamad ning olukorras, kus neid soovitakse võimestada
uute rollide ja ülesannetega, tuleb neile maa võõrandamise reeglid üle vaadata.
Lahendused ja muudatusettepanekud tuginevad järgmistel maapoliitika põhimõtetel:
1) võimalikult palju maad peab olema otstarbe kohaselt kasutuses ja lisandväärtust loovalt;
2) riigil peab avalike ülesannete täitmiseks olema reservmaa, aga KOVidel peab olema
sellele ligipääs oma maavajaduse rahuldamiseks;
3) KOVil on õigus riigilt maad omandada oma ülesannete täitmiseks sõltumata sellest, kas
tegemist on kohustuslike või vabatahtlike ülesannetega;
4) riigilt KOVile ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja
(edaspidi arendusmaa) võõrandamine ei peaks olema eesmärk omaette, vaid KOV peab
maa saamiseks läbi mõtlema eesmärgi ja lahendused ning maa võõrandaja peab
hindama taotluse terviklikku põhjendatust;
5) KOVile maa võõrandamise protseduur peab olema võimalikult lihtne, sujuv, kiire ja
läbipaistev;
6) KOVil ei saa olla ootust, et riik võõrandab talle maad, kui ainuke eesmärk on maa
võõrandamisest tulu teenimine, mitte selle kasutamine oma ülesande täitmiseks ja
piirkonna arendamiseks.
7) KOVidest peavad kujunema oma piirkonna arengu, sh maakasutuse suunamise
eestvedajad;
8) riik ja KOV koordineerivad maakorralduslikke huve omavahel;
5
9) riigil peab olema eesõigus KOVilt maad tagasi küsida (tasuta saadud maade puhul) või
osta, nagu KOVil on täna riigi maade suhtes eesõigus;
10) riik võimestab ja nõustab KOVe maatoimingute ja maakasutuse suunamisel
bürokraatliku järelevalve asemel;
11) riigilt KOVidele maade võõrandamise reeglid peavad ära hoidma ebasobivat praktikat,
aga mitte pärssima mõistlikke otsuseid;
12) kui ka riigil on huvi teenida maade võõrandamisest tulu riigieelarvesse, siis KOVi
põhjendatud huvi korral saada riigilt arendusmaad, ei panda seda maad oksjonile5.
Punktides 1‒6 toodud põhimõtted kehtivad juba praegu, punktides 7‒12 on toodud uued
põhimõtted, mis on aluseks muudatusettepanekute tegemisel.
Kõnesoleva seaduseelnõu väljatöötamisel ei koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna
seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist
mõju, samuti ei kaasne eelnõuga olulisi sisulisi muudatusi sihtrühmade igapäevases töös ning
maareformi lõpuleviimise soodustamiseks on oluline käesoleva regulatsiooni operatiivne
menetlemine. VVTPs oli ette nähtud asjakohase eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele
heakskiitmiseks 2022. a septembriks. Teemat on järjepidevalt analüüsitud ja arutatud mitme
aasta jooksul koostöös kõikide teemasse puutuvate osapooltega, sealjuures koostati
Rahandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ameti osalusel analüüs ja
ettepanekud kohalikele omavalitsustele maa üleandmise lihtsustamise kohta. Analüüsis toodud
ettepanekute osas küsiti seisukohta ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt.
Analüüsi koostamise käigus toimusid mitmed kohtumised erinevate osapooltega, sh Eesti
Linnade ja Valdade Liidu ja erinevate KOVide esindajatega, kus arutati probleeme, otsiti
lahendusi ning hinnati lahenduste mõju KOVide arengule ning nii riigi kui KOVide eelarvetele.
Analüüs koos ettepanekutega esitati Vabariigi Valitsusele seisukoha võtmiseks ja 21.10.2021
valitsuskabineti nõupidamisel kiideti heaks nõupidamisele esitatud memorandumis esitatud
maapoliitika põhimõtted ning kohustati Rahandusministeeriumit koostöös
Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ametiga ette valmistama riigivaraseaduse ja maareformi
seaduse muutmist käsitlev eelnõu, milles lähtutakse memorandumis esitatud ettepanekutest.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Seaduseelnõu koosneb neljast paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse riigivaraseadust,
paragrahviga 2 maareformi seadust, paragrahviga 3 kohaliku omavalitsuse korralduse seadust
ning paragrahv 4 on seaduse jõustumissäte.
3.1. Paragrahviga 1 muudetakse riigivaraseadust.
Punktiga 1 muudetakse RVSi § 10 lõike 1 punkti 2 ning võetakse välja viide riigivara valitseja
poolt määratud avalikule eesmärgile. Muudatus on vajalik, kuivõrd kehtiv sõnastus ei ole
kooskõlas teiste § 10 lõikes 1 nimetatud riigivara valitsemise eesmärkidega. Samuti, muul
5
Kui KOV väärindab maad ja annab selle ettevõtte kasutusse, suurenevad nii riigieelarve kui ka KOVi tulud.
6
avalikul eesmärgil riigivara kasutamine ei pruugi olla vaid konkreetselt riigivara valitseja poolt
määratud, vaid ka näiteks seadusest tulenev eesmärk (nt planeeringuga avalikuks kasutuseks
ettenähtud maad). Tegemist ei ole põhimõttelise muudatusega, vaid sätete sõnastuste
ühtlustamisega.
Punktiga 2 täiendatakse RVSi § 10 lõikega 8, millega täpsustatakse, et riigi maareservi
säilitamise põhimõtted ja maaresrvi määramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
Kuigi riigi maareservi säilitamise ja kasutamise põhimõtted on Vabariigi Valitsuses heaks
kiidetud6, on riigimaa suhtes otsuste tegemisel tõlgendatud maareservi kasutamise eesmärke
erinevalt. Praktikas on tekkinud mitmeti mõistmist, kas riigi maareservist tuleks katta ka näiteks
KOVide avaliku huviga seotud maavajadusi. Selleks, et riigile kuuluva maa, sh maareservi
valitsemine toimuks ühtsete põhimõtete alusel, on vaja sätestada Vabariigi Valitsuse määruse
tasandil ka õigusaktiga kriteeriumid riigi maareservi määramiseks ja säilitamiseks.
Muudatusega antakse volitusnorm vastava määruse kehtestamiseks.
Punktiga 3 muudetakse RVSi § 181 lõike 2 punkti 1, mis reguleerib kinnisasja kasutustasu
hindamist ja hindamisaruande koostamist. Muudatus on seotud asjaoluga, et RVS § 19 lõike 4
punkti 1 kohaselt antakse riigivara kasutamiseks riigivara valitseja kehtestatud korras
(Keskkonnaministri 21. juuni 2010. a määrus nr 31 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel
oleva vallasasja kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord”) kinnisasja puhul eluruumi
kasutusse andmisel ja käesoleva seaduse § 181 lõike 2 punktides 1–3 sätestatud juhtudel. Ehk
siis riigivara valitseja kehtestatud korra rakendamise võimalikkuse hindamisel tuleb lähtuda
hindamisaruandele kehtestatud nõuetest. Kehtiva RVS § 181 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib
turupõhise kasutustasu leida turuanalüüsi tulemusel või muudel põhjendatud alustel mh juhul
kui kinnisasja kasutatakse kuni 100 kalendripäeva ja tunnipõhise kasutamise korral kuni 1000
tundi kalendriaastas. Seejuures, selline 100 kalendripäeva pikkune piirang kinnisasja
kasutamiseks andmisel on ebamõistlikult lühike. Sageli soovitakse riigivara kasutada
eesmärgil, mis eeldab kinnisasja pikemat kasutusaega. Eeltoodust tulenevalt on mõistlik
pikendada viidatud perioodi 100-lt kalendripäevalt ühe aastani, st kui kinnisasja kasutatakse
kuni üks aasta, antakse see kasutamiseks riigivara valitseja kehtestatud korras. Näiteks
soovitakse ehitusmaterjalide ladustamiseks või soojakute püstitamiseks kasutada riigile
kuuluvat kinnisasja, mille pindala on suurem kui 100 m2 ja kasutustasu ületab 1000 eurot
kalendriaastas ning soovitud kasutusaeg on reeglina 6–12 kuud.
Punktiga 4 muudetakse RVS § 181 lõike 2 punkti 6, mis reguleerib Maa-ameti poolt turupõhise
kasutustasu väljaselgitamist. Kehtiva seaduse järgi tehakse seda turuanalüüsi ja riigi
kinnisvararegistris registreeritud kasutuslepingute andmete alusel. Seoses korralise hindamise
läbiviimisega 2022. aastal on muudetud erinevate õigusaktide regulatsioone ja loodud rohkem
võimalusi kasutustasu sidumiseks maa korralise hindamise tulemustega. Kuna maa korralisel
hindamisel leitud väärtus on turupõhine väärtus, siis selle alusel leitud kasutustasu on paljudel
juhtudel samuti käsitletav turupõhise kasutustasuna. Maa hindamise seadusesse lisatud § 8² juba
6
Riigimaa reservina säilitamise ja tsiviilkäibesse suunamise põhimõtted kiideti heaks Vabariigi Valitsuse
26.01.2017 kabinetinõupidamisel. Arvutivõrgus kättesaadav: https://maaamet.ee/uudised/riigimaa-reservina-
sailitamise-pohimotted
7
võimaldab juhtudel, kus õigusakti järgi on Maa-ametil lubatud välja selgitada harilik väärtus
või kasutustasu, kasutada selleks maakatastri tehingute andmebaasi ajakohaste andmete alusel
arvutatud maa maksustamishinda. See tähendab, et kui 2022. aastal ja edaspidi igal neljandal
aastal uuenevad maa korralise hindamise tulemused (maa maksustamishinnad) on avalikud ja
kasutatavad kõikide maaomanike poolt (sh KOVid ja riigivara valitsejad), siis Maa-ametil kui
korralise hindamise läbiviijal on võimalus korraliste hindamiste vaheperioodidel
hindamismudelitesse tehinguandmeid lisada ja saada ajakohased mudelanalüüsi tulemused.
Samuti on jätkuvalt võimalus turupõhine kasututasu tuvastada turuanalüüsi alusel tuginedes
eelkõige tehingute andmebaasi statistikale ning sõlmitud kasutuslepingute analüüsile.
Täpsemalt reguleeritakse Maa-ameti tehtavaid hindamisi RVS § 46 lõike 5 alusel kehtestatud
Vabariigi Valitsuse määrusega (määrust muudetakse).
Punktiga 5 muudetakse RVS § 19 lõiget 1 ning täiendatakse, et riigivara kasutamiseks andmise
võib lisaks riigivara valitsejale otsustada ka tema volitatud asutus. KOVidele maa kasutada
andmise protseduur, nii nagu võõrandamise protseduuri lihtsustamiseks on suund võimalikult
palju otsustamist allapoole delegeerida, jättes ministri otsustada pigem kindlad juhtumid. Tuleb
rõhutada, et sättesse lisatud täiendus ei tähenda, et otsustusõigus antakse seadusega
automaatselt RVS § 3 punktis 11 defineeritud volitatud asutusele, vaid riigivara valitsejal on
õigus delegeerida teatud kindlatel juhtudel sellise otsuse tegemine riigiasutustele, valides ise,
millises vormis ja kui suures ulatuses ta delegeerib. Nimetatud konkreetsed otsustustasandid
kehtestatakse näiteks Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas vastava keskkonnaministri
määrusega, muudes valitsemisalades vastavate riigivara valitsejate otsustega, näiteks riigivara
valitsemise kordades. Otsustustasandite määramisel kordades on otstarbekas kasutada rahalisi
piirmäärasid ja RVSi analoogiat, arvestades sellega, et 90‒95% juhtumitest võiks
otsustustasand olla riigiasutuse juht.
Punktiga 6 täiendatakse RVS § 19 lõiget 5, mis reguleerib erisusi, millal ei ole vaja RVS § 19
lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud Vabariigi Valitsuse nõusolekut riigivara kasutamiseks
andmise otsustamisel. Sätte kehtiva sõnastuse kohaselt ei ole Vabariigi Valitsuse nõusolekut
vaja eluruumi kasutusse andmisel ega RVS § 181 lõike 2 punktides 4–5 sätestatud juhtudel.
Muudatuse tulemusel ei ole edaspidi vaja Vabariigi Valitsuse nõusolekut ka KOVidele
seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks kasutamiseks andmisel. Muudatus on seotud
põhimõttelise probleemiga, et KOVidele maa võõrandamise ja kasutada andmise protseduur on
bürokraatlik ja liiga pikk. Maa kasutada andmise ja võõrandamise põhimõtted, tingimused ja
protseduur on seaduses ette nähtud. Seetõttu on põhjendatud loobuda KOVidele maade
kasutada andmise otsuste tegemisel Vabariigi Valitsuselt nõusoleku küsimisest.
Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks RVS § 33 lõike 1 punkt 12, mis viitab riigivara
võõrandamisele KOVile ettevõtluskeskkonna arendamiseks RVS § 741 alusel, mis
tunnistatakse kehtetuks koos terve 5. peatüki 5. jaoga ning mida on pikemalt selgitatud
käesoleva eelnõu § 1 punktis 28.
Punktiga 8 täiendatakse § 33 uute lõigetega 11 ja 12, millega tuuakse sisse KOVi ja riigi
maatehingute korral vastastikuse huvi ülesnäitamise tasakaalustamine. Riik arvestab enne maa
8
võõrandamist KOVide huvidega ning seadusega (RVS § 96) on ette nähtud, et kui maa ei ole
riigivara valitsejale vajalik ja see otsustatakse tulu saamise eesmärgil panna oksjonil müüki või
anda lepinguga kasutusse, on enne selle võõrandamist KOVil võimalik avaldada oma huvi.
Sellekohane menetlus toimub riigi kinnisvararegistris. Praktikas esineb ka vastupidiseid
juhtumeid, kus avalikes huvides riigile vajalik maa kuulub KOVile. KOVi ja riigi huvide
tasakaalustamiseks on otstarbekas, et riik saaks huvi üles näidata siis, kui KOV hakkab
võõrandama või hoonestusõigusega koormama riigilt tasuta saadud maid, mida enam oma
ülesande täitmiseks ei vaja. Enne KOVi poolt maa müüki panemist peaks riigil olema
kaalutlusõigus sekkuda ja tasuta antud maa riigile tagasi küsida. Nimetatu kehtib nii MaaRSi
kui RVSi alusel KOVile tasuta antud maa osas.
Seetõttu nähakse eelnõuga ette regulatsioon, et ka KOV selgitab välja kinnisasja vajalikkuse
riigile enne, kui ta hakkab võõrandama või koormama hoonestusõigusega riigilt tasuta, RVSi
või MaaRSi alusel omandatud kinnisasja ning et riigil on õigus avaliku huvi korral omandada
kinnisasi oma ülesannete täitmiseks või arvata maareservi. Maa küsitakse tagasi riigi
maareservi, kui see on vajalik riigile sellistes avalikes huvides, nagu näiteks vahetusmaana
kasutamise potentsiaal, samuti, kui on teada, et maa jääb tulevikus rajatava riigi taristuobjekti
alla (juhul, kui maa on hoonestamata). Antud sättes nähakse eelkõige ette riigi õigus avaliku
huvi korral KOVi maatehingusse sekkuda, KOVi sellekohane kohustus nähakse ette ka
kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, mida on pikemalt selgitatud käesoleva eelnõu §-s
3. Sealjuures nähakse ette, et riik hüvitab sellele kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui
nendega on kinnisasja oluliselt parendatud.
Juhul kui KOV on omandanud riigilt maid tasu eest, ehk muul alusel kui RVS § 33 lg 1 või
MaaRS ette näeb, kohaldub tavapärane regulatsioon, mil KOVil ei ole kohustust eelnevalt riigi
huvi välja selgitada ja KOV võib sellise maa võõrandada temale kohalduvate seaduste ja muude
kordade alusel ning riik omandada vastavalt kehtivale õigusele ja kokkulepetele.
Riigi ja KOVi vastastikuste huvide väljaselgitamine ja vastastikustest maatehingutest
teavitamine hakkab toimuma riigi kinnisvararegistri kaudu, samamoodi nagu toimub kinnisasja
vajalikkuse väljaselgitamine RVS § 96 kohaselt. Selleks nähakse ette vastavad
kinnisvararegistri infotehnoloogilised arendused Rahandusministeeriumi kui riigi
kinnisvararegistri vastutava töötleja kaudu. Registriarendused teostatakse 2023. aastal. Kuni
registriarenduste valmimiseni on võimalik kinnisasja vajalikkus riigile välja selgitada tavalises
korras kirjaliku pöördumise kaudu.
Lõikega 12 tuuakse välja erisus, et kui KOV soovib riigilt tasuta omandatud maa omal
initsiatiivil tagastada riigile, ilma, et riik oleks selleks huvi üles näidanud ega taotlust selliseks
maa omandamiseks esitanud, ehk väljaspool avaliku huvi väljaselgitamise toimingut ja selles
jõutakse riigiga kokkuleppele, siis sellisel juhul kinnisasjale tehtud kasulikke kulutusi KOVile
ei hüvitata.
Punktiga 9 muudetakse § 33 lõiget 3 seoses sellega, et sellest sättest välistatakse viited KOVile,
kuna KOVi osas nähakse ette teistsugune regulatsioon riigilt tasuta omandatud kinnisasja
edasivõõrandamise ja hoonestusõigusega koormamisel kui ülejäänud sättes nimetatud isikutele.
9
Regulatsioon KOVi osas nähakse ette täiendava sättega, mida selgitatakse järgmises punktis.
Samuti jääb sättest välja viide § 33 lõike 1 punktile 12, kuna see säte tunnistatakse üldse
kehtetuks.
Punktiga 10 täiendatakse RVS § 33 lõigetega 31 ja 32, millega nähakse ette erisused KOVidele
võrreldes lõikes 3 kehtestatuga:
võetakse välja hüvitise maksmise kohustuse kümne aasta piir,
vähendatakse hüvitise määra 65% 50%-le;
hüvitise suurusest arvestatakse maha KOVi poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused,
kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud.
Kehtiv regulatsioon näeb ette, et kui KOV või ka mõni muu § 33 lõike 1 punktis 2, 3 või 31
nimetatud isik võõrandab või koormab hoonestusõigusega (v.a. tema valitseva mõju all olev
äriühing või sihtasutus) riigilt tasuta saadud maa enne kümne aasta möödumist, peab ta riigile
hüvitama 65% kinnisasja harilikust väärtusest. Hüvitis tuleb maksta viie aasta jooksul. See aga
tähendab, et riigilt tasuta saadud maa edasivõõrandamisel (või hoonestusõigusega
koormamisel) ei pea riigile hüvitist tasuma, kui möödunud on rohkem kui kümme aastat
kinnisasja omandamisest.
Viidatud reegli mõte oli takistada võimalust, et küsides algselt riigilt tasuta maad seadusest
tulenevate ülesannete täitmise eesmärgil, võõrandatakse see siiski kohe eraarendajatele tulu
saamiseks. Sätte kehtestamisel eeldati, et kui KOV hakkab enne kümne aasta möödumist maad
võõrandama, ei olnud tal järelikult seda maad oma ülesannete täitmiseks vaja. Praktikas on
esinenud juhtumeid, kus riigilt tasuta omandatud maa jääb tegelikult kasutusse võtmata ning
KOV ootab ära kümne aasta möödumise, et seejärel see võõrandada ja pääseda riigile tasu
maksmisest. Samuti on esinenud juhtumeid, kus KOV võõrandab maa äriühingule
võlaõigusliku müügilepinguga, milles äriühingul tekib maa eest tasumise kohustus alles aastate
pärast, sellise arvestusega, et KOVile maa omandamisest on möödunud kümme aastat. Seega
on nimetatud nõue pigem soodustanud maatükkide kasutuna seisma jäämist ja võimaldanud
ebasobiva praktika tekkimist.
Kui KOV soovib jätta maa enda kasutusse oma ülesannete täitmiseks, võõrandab riik alati maa
tasuta. Riigi maapoliitika üks eesmärk on ära hoida olukord, kus KOVid taotlevad riigilt aina
uusi tasuta maid, et need nn hoonestamata toormaana tulu saamise eesmärgil kohe edasi
võõrandada eraarendajatele. Selliste maade puhul saanuks riik ise need oksjonil maha müüa
riigile tulu teenimiseks.
Kui KOV võõrandab riigilt tasuta saadud maad, on põhjendatud osa tulust riigile andmine.
Tasuta saadud maa edasivõõrandamine vastab olukorrale, mil KOV peab tasu maksma riigilt
arendusmaa (RVS § 34: ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiv kinnisasi)
omandamisel, mistõttu ei ole kümne aasta piir mõistlik ja teatud tasu hüvitamine riigile tasuta
saadud maa edasivõõrandamisel peaks toimuma sõltumata sellest, millal seda tehakse.
Kümne aasta pikkuse piiri kaotamine motiveerib KOVi oma maavajadust rohkem läbi mõtlema,
et seda omandatakse riigilt tasuta siiski oma ülesannete täitmiseks ja kui sellest hoolimata
10
olukord muutub, st maa edasivõõrandamine või hoonestusõigusega koormamine osutub
vajalikuks, siis käesolevate sätetega muudetakse tingimusi KOVi poolt riigile tasu maksmisel
leebemaks. Kõigepealt vähendatakse tasuta antud maade edasivõõrandamisel tasumise
piirmäära 65%-lt 50%-ni maa harilikust väärtusest, mis maal oli omandamise hetkel. Lisaks on
võimalik tasust arvestada maha maa väärindamise ja parendamise kulud,
Lisatava lõikega 32 nähakse ette, et § 33 lõikes 31 nimetatud hüvitise suurusest arvestatakse
maha KOVi poolt kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt
parendatud. Silmas tuleb pidada, et maha saab arvata ainult neid kulusid, mida KOV on teinud
oma eelarvevahenditest, mille hulka arvestatakse ka KOVi poolt võetud laen. TsÜSi § 63 punkti
1 kohaselt on esemele tehtud kulutused vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse
seda täieliku või osalise hävimise eest ning kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse.
Kulutusi, mis on tehtud kinnisasja säilitamiseks või selle kaitsmiseks selle täieliku või osalise
hävimise eest ehk tavapäraseid hoolduskulusid ei hüvitata. Nii näiteks on tee hoolduskulu
tavapärane kulutus, mis tagab kinnisasja igapäevase kasutamise ja mida riik tagasiulatuvalt ei
hüvita. Ka eramaa omanikule sellist kulu ei hüvitata. Kasulike kulutustena, millega on
kinnisasja oluliselt parendatud, on näiteks realiseeritava detailplaneeringu koostamise kulu,
juurdepääsuteede ja tehnovõrkude rajamise kulu, planeeringus ettenähtud rajatised, välja
arvatud riigieelarvest saadud investeeringutoetusest tehtud kulu. Seega tuleb iga vastava
taotluse puhul riigil kaaluda, kas tegemist on kasulike kulutustega, mis on kinnisasja oluliselt
parendanud.
Lisaks on toodud erisus, et lõikes 3 nimetatud hüvitist ei pea üldse tasuma, kui KOV on oma
eelarvevahenditega püstitanud võõrandatavale kinnisasjale hoone, mis oli vajalik ülesande
täitmiseks, milleks kinnisasi temale riigi poolt üle anti. Nimetatud erisus tasakaalustab KOVi
jaoks olukorda, mil riigilt tasuta saadud kinnisasja edasivõõrandamise või hoonestusõigusega
koormamise hüvitis ei kujuneks koormavaks või karistavaks juhul, kui KOV on nimetatud
maale hoone püstitamisega oluliselt rahaliselt panustanud avalikes huvides kinnisasja
kasutamise otstarbe kohaselt. Riigi jaoks on peamine, et tasuta antud maa on olnud
otstarbekohaselt kasutuses ja püstitatud hoone on selle otstarbega seotud.
Punktide 11‒15 ja 17 viiakse sisse tehnilised muudatused § 33 lõigetes 4‒9 ja lõikes 10, kuna
mõned viidatavate punktide numbrid muutusid seoses sellega, et osa viidatavatest punktidest
tunnistatakse antud eelnõuga kehtetuks ja samas lisatakse uusi, millele on asjakohane viidata.
Punktiga 16 muudetakse RVS § 33 lõike 10 sissejuhatavat lauseosa. Muudatuse tulemusel
sätestatakse, et kinnisasja või piiratud asjaõiguse tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel
otsust, et RVS § 33 lõikes 3 nimetatud hüvitist ei tule lõikes 10 nimetatud juhtudel tasuda, ei
tee mitte Vabariigi Valitsus, vaid riigivara võõrandamise otsustaja.
Punktiga 18 täiendatakse RVS § 33 lõiget 10 punktiga 3, mille kohaselt võib kinnisasja või
piiratud asjaõiguse tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel otsustada, et hüvitist ei tule
tasuda ka juhul, kui kinnisasja riigilt omandamise eesmärk on kinnisasja vahetusmaaks
andmine KOVile tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Täiendus on vajalik, kuivõrd
11
olukorras, kus KOV on sisuliselt oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks sunnitud riigilt
saadud maad edasi võõrandama/vahetama, on põhimõtteliselt ebaõige küsida selle eest
täiendavat hüvitist ning see ei ole hüvitise tasumise kohustuse eesmärk ka olnud. Praktikas on
sellised olukorrad lahendatud seni sätete tõlgendamise teel ning Vabariigi Valitsus on oma
vastavates otsustes põhjendanud hüvitise mittenõudmist, kuid ühtse arusaadavuse tagamiseks
tuleks see erand sätestada selgelt ka seaduses.
Punkti 19 muudatusega täpsustatakse RVS § 34 lõiget 1. Muudatuse tulemusel on
ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel KOVile
kinnisasja müügihind 50% selle harilikust väärtusest varasema 65% asemel. Muudatus on
seotud üldise põhimõttelise otsusega vähendada KOVi poolt riigile makstavat hüvitist ja tasu
nii tasuta saadud kinnisasja edasivõõrandamisel kui ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja
elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel.
Lisaks tasu vähendamisele täiendatakse punktiga 20 RVS § 34 lõikega 11, mille kohaselt
arvutatakse lõikes 1 nimetatud müügihinnast, st eelnõukohasest 50 %-st kinnisasja harilikust
väärtusest maha kinnisasja kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud.
Tehtavaid kulutusi on võimalik müügihinnast maha arvestada seetõttu, et tasu maksmiseks on
KOVil aega kuni seitse aastat. Muudatuse eesmärgiks on motiveerida KOVi tegelema
võimalikult kiiresti maa väärindamisega ja kasutusele võtuks ettevalmistamisega. Silmas tuleb
pidada, et KOVil on võimalik maha arvata tema eelarvevahenditest tehtud kulud, st
planeeringu-, juurdepääsuteede ja kommunikatsioonide rajamise kulud. Pikemalt on kulude
mahaarvamisest juttu punkti 10 selgituse juures.
Punktiga 21 muudetakse RVS § 34 lõiget 2, mille hetkel kehtiva sõnastuse kohaselt tuleb § 34
lõikes 1 nimetatud müügihind, st eelnõukohane 50% harilikust väärtusest tasuda viie aasta
jooksul lepingu sõlmimisest arvates ja see lepitakse kokku võõrandamislepingus. Eelnõuga
pikendatakse nimetatud perioodi seitsme aastani, kuivõrd praktikas on KOVidel tekkinud
probleeme turutõrkega piirkondades arendustegevuste läbiviimisega viie aasta jooksul. Eelnõu
koostajate hinnangul on seitse aastat piisavalt pikk aeg, et KOV jõuaks vajalikud toimingud ära
teha ja leiaks maale omaniku ja kasutaja. Seejuures on KOVil ka edaspidi võimalik ise otsustada
riigile tasu maksmise graafiku üle ja võib soovi korral jätta makse ka seitsmenda aasta lõppu.
Kui KOV seitsme aasta jooksul planeeringut läbi ei vii või kommunikatsioone ei raja, tuleb
tasuda riigile 50% maa omandamise hetke harilikust väärtusest. Kui KOVi plaanid muutuvad
või maale kasutajat ei leita, on KOVil võimalus maa tagastada riigile reservi, mis eeldab
sellekohase lepingu lõpetamist, kusjuures KOVil ei teki õigust võimalike tehtud kulude
hüvitamisele.
Punktiga 22 tunnistatakse kehtetuks RVS § 34 lõige 3, mis viitab riigivara võõrandamisele
RVS § 741 alusel. Kuivõrd eelnõuga tunnistatakse RVS 5. peatüki 5. jagu, sh ka § 741 kehtetuks,
ei ole RVS § 34 lõikes 3 nimetatud erisuse reguleerimine enam vajalik.
12
Punktiga 23 muudetakse RVS § 37 lõiget 1 ning täiendatakse, et riigivara võõrandamise võib
lisaks riigivara valitsejale otsustada ka tema volitatud asutus. Vastav muudatus on analoogne
RVS § 19 lõike 1 muudatusele, millist vajadust on ülevalpool selgitatud.
Punktiga 24 täiendatakse RVS § 37 lõiget 4, mis reguleerib Vabariigi Valitsuse nõusoleku
mittevajalikkust riigivara võõrandamise otsustamiseks. Eelnõuga lisatakse lõikesse punkt 7,
mille kohaselt ei pea Vabariigi Valitsuse nõusolekut taotlema juhul, kui kinnisasi
võõrandatakse KOVile. Muudatus on seotud eelnevalt märgitud põhimõttelise probleemiga, et
KOVidele maa kasutusse andmise ja võõrandamise protseduur on bürokraatlik ja liiga pikk.
Kehtiva õiguse kohaselt on maa otsustuskorras võõrandamisel nii tasuta kui tasu eest vajalik
küsida Vabariigi Valitsuse nõusolek, mille järel saab riigivara valitseja langetada otsuse maa
võõrandamise kohta, kuid samas on MaaRS alusel maa munitsipaalomandisse andmine Maa-
ameti pädevuses. Tegemist on sarnase protsessiga ja puudub sisuline põhjendus, miks Vabariigi
Valitsus peab andma teatud maade võõrandamisel nõusoleku, kui maa kasutusse
andmise/võõrandamise põhimõtted, tingimused ja protseduur on seaduses ette nähtud. Seetõttu
on põhjendatud loobuda KOVidele maade võõrandamise otsuste tegemisel Vabariigi
Valitsuselt nõusoleku küsimisest. Aastatel 2010‒2022 praeguseni on KOVidele võõrandatud
maade osas küsitud Vabariigi Valitsuse nõusolekut umbes 450 korral.
Punktiga 25 muudetakse § 46 lõike 2 punktide 1 ja 2 sõnastust, mis reguleerib Maa-ameti
tehtavaid hindamisi. Praegusest punkti 1 sõnastusest jäetakse välja täpsustused, mis suunasid
Maa-ametit hindamisi tegema „maakatastriseaduse § 9 lõike 21 alusel peetavas tehingute
andmebaasis sisalduvate tehinguandmete ja turuanalüüsi alusel, lähtudes maa hindamise
seaduse, looduskaitseseaduse või muu asjakohase seaduse alusel kinnitatud metoodikast“. Maa-
amet teeb hindamisi ka edaspidi neil alustel, kuid lisandunud on maa hindamise seaduse § 82
olev võimalus (vt ka selgitus punkti 4 juures).
Punkti 2 kehtiva sõnastuse järgi on lubatud jätta kutseliselt kinnisvarahindajalt
hindamisaruanne tellimata juhul, kui harilikku väärtust ei ole võimalik hinnata aktiivse turu
puudumise tõttu ja selle kohta on vastava kutsetunnistusega hindaja kirjalik kinnitus ning
võõrandamise tasus lepitakse kokku muudel põhjendatud alustel. Eelnõu kohaselt ei ole vajalik
enam küsida kutselise hindaja kinnitust. Aktiivse turu puudumise määratlust ja hindamise
reegleid täpsustakse RVS § 46 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse otsusega (kehtivat määrust
muudetakse) ning lisatakse sinna täpsustavad sätted aktiivse turuta maade hindamiseks.
Eesmärk on nende sihtotstarvete puhul, mis maa korralise hindamise metoodika järgi
(kehtestatakse Keskkonnaministri määrusega maa hindamise seaduse § 43 lõige 5 alusel)
kuuluvad aktiivse turuta maa rühma (transpordimaad, jäätmehoidla maad, üldkasutatavad maad
jt) rakendada koheselt maa korralise hindamise tulemusi.
Punktiga 26 täiendatakse RVS § 46 lõiget 2 punktiga 4, mille kohaselt võib võõrandatava
kinnisasja hariliku väärtuse hindamiseks koostada hindamisaruande RVS § 46 lõike 1 punktis
1 sätestatud nõuet (nõue hindamisaruande koostamiseks vastava kutsetunnistusega hindaja
poolt) järgimata, kui kinnisasja tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel loobutakse § 33
lõikes 3 või 31 nimetatud hüvitise tasumise nõudest sama paragrahvi lõike 10 alusel. Sisuliselt
tähendab see, et RVS § 33 lõikes 10 nimetatud juhtudel, kus kinnisasja või piiratud asjaõiguse
13
tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel otsustatakse, et võõrandaja või hoonestusõiguse
seadja ei pea riigile hüvitist maksma, ei ole vajalik tellida hindamisaruannet vastava
kutsetunnistusega hindajalt. Eraldi kutsetunnistusega hindaja poolt hindamisaruannete
koostamine ei ole selliste kinnisasjade võõrandamisel põhjendatud, kuna riik võõrandab
kinnisasjad tasuta ning hindamisega ei kaasne riigile mitte mingit võimalikku tulu ka edaspidi,
kuivõrd hüvitise maksmise kohustust omavalitsusele ei rakendata. Hindamisaruande
koostamisega kaasneks seega ebavajalik raha- ja ajakulu.
Punktiga 27 parandatakse § 68 lõikes 6 sisalduv ebaõige viide. RVS § 68 lõige 6 sätestab, et
„käesoleva seaduse § 66 lõigetes 6 ja 7 sätestatud alustel kinnitab otsustaja enampakkumise
tulemused nendes paragrahvides nimetatud õigustatud isikute kasuks“. On ilmselge, et viide
sõnale „paragrahvides“ on ebaõige ja see tuleb asendada sõnaga „lõigetes“.
Punktiga 28 tunnistatakse kehtetuks RVS 5. peatüki 5. jagu, mis kannab pealkirja “Erisused
kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega koormamisel ja võõrandamisel
ettevõtluskeskkonna arendamiseks Eesti majandusarengule oluliste investeeringute
tegemiseks” ja hõlmab § 741–745.
RVSi 5. peatüki 5. jao lisamisega loodi võimalus riigil otsustuskorras võõrandada Eesti
majandusarengule oluliste investeeringute tegemiseks ettevõtlusmaad KOVile (tasuta) ja
ettevõtjale (hariliku väärtuse eest). Nimetatud seadusemuudatus on aga osutunud
ebaõnnestunuks, sest Euroopa Komisjoniga peetud konsultatsioonide käigus on selgunud, et:
ilma konkursita otsustuskorras maa võõrandamisel ettevõttele ei saa välistada ettevõtjale
eelise andmist, mistõttu ei ole välistatud konkurentsi ja kaubanduse mõjustamine Euroopa
Liidu turul. Sellist riigiabi võib anda ainult põhjendatud juhul Euroopa Komisjoni loal. RVS
§ 741 lõike 3 alusel kehtestatava Vabariigi Valitsuse määruse menetlemine on peatatud, sest
kavandatud menetlus oleks nii riigiabi kui ka muude tingimuste ja kriteeriumite hindamise
mõttes olnud ebamõistlikult keerukas.
KOVidele tasuta või alla hariliku väärtuse maade eraldamisel tuleb samuti järgida riigiabi
reegleid. Samuti peavad neid reegleid järgima KOVid, kui nimetatud maid edasi
võõrandavad. Rahandusministeeriumi poolt 2019. aastal tellitud ja Advokaadibüroo Triniti
OÜ esitatud RVS-i riigiabi reeglitele vastavuse analüüsis käsitleti riigiabi probleeme seoses
RVSis sätestatud riigivara kasutamiseks andmise ja võõrandamismenetlustega ning tehti
ettepanek kaaluda riigiabi juhendite koostamist. Juhendid aitaksid analüüsida, kas
konkreetse tehingu (nt riigivara võõrandamine) puhul ei ole tegemist riigiabiga. Kui riigiabi
välistada ei saa, tuleb järgida riigiabi reegleid (nt anda vähese tähtsusega abi, riigiabi üldise
grupierandi alusel või taotleda Euroopa Komisjonilt riigiabi andmiseks riigiabi andmise
luba).
Punktiga 29 lisatakse täiendav rakendussäte § 102 lõikena 51, millega sätestatakse, et enne
käesoleva seaduse jõustumist KOVile tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud kinnisasjade
edasi võõrandamisel hüvitise maksmisele ei kohaldata enam senikehtinud hüvitise määra ja 10
aasta piiri, vaid kehtestatakse ka varasemalt võõrandatud kinnisasjade osas tagasiulatuvalt
käesoleva seaduse alusel kehtima hakkavat hüvitise määra vastavalt § 33 lõigetele 31 ja 32 s.o.
14
ei järgita enam hüvitise maksmise kohustuse kümne aasta piiri, vähendatakse hüvitise määra
65% 50%-le ning hüvitise suurusest arvestatakse maha KOVi poolt kinnisasjale tehtud
kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud.
3.2. Paragrahviga 2 muudetakse maareformi seadust
Punktiga 1 muudetakse MaaRS § 25 lõiget 3, milles sõnastatakse põhimõte, et MaaRS alusel
tasuta munitsipaalomandisse antud maade osas peab KOV järgima RVS § 33 lõikes 11
ettenähtud kohustust, et enne sellise maa võõrandamist ja hoonestusõigusega koormamist tuleb
välja selgitada kinnisasja vajalikkus riigile.
Punktiga 2 tunnistatakse MaaRSi § 25 lõiked 4, 41 ja 42 kehtetuks, mis käsitlevad
munitsipaalomandisse antud maa edasivõõrandamisel, kasutusse andmisel või
hoonestusõigusega koormamisel kehtivaid ajalisi piiranguid ja makstavat hüvitist. Eelnõus on
lähtutud põhimõttest, et riigi poolt KOVile tasuta antud maa edasivõõrandamise ja kasutada
andmise menetlustes tuleb eristada MaaRS ja RVS alusel tasuta antud maad. Ehk kui
eelnõukohaste muudatuste kehtima hakkamisel tuleks RVS alusel tasuta antud maade
edasivõõrandamisel KOVil tasuda 50% maa harilikust väärtusest, siis MaaRS alusel tasuta
antud maa edasivõõrandamisel või kasutusse andmisel sellisest tasu nõudmisest loobutakse,
samuti kaotatakse järelevalve maa edasivõõrandamise ja kasutusse andmise ajalise piirangu (10
aastat arvates maa andmisest) osas. Selline vahetegemine on põhjendatud, kuna maareform on
maade munitsipaalomandisse andmise osas jõudnud lõpusirgele ning maareformi lõpus on
riigile mittevajalikku ja suure hoolduskohustusega maid proovitud kokkuleppel KOVidele ära
anda, siis nende maade üle järelevalve rakendamine ja tasu küsimine ei ole otstarbekas. Samuti
ei ole MaaRS alusel KOVidele viimase 14 aasta jooksul antud äri-, toomis- või elamumaad,
mis on sobilik arendustegevuseks ning riigi huvid saavad kaitstud ka sellega, et kui KOV maad
võõrandab, siis on riigil võimalik oma tegevuseks maa KOVilt tagasi saada tasuta, hüvitades
KOVile maa osas tehtud kasulikud kulutused. Lisaks, viimase 14 aasta jooksul on MaaRS alusel
tasuta saadud maade edasivõõrandamisel KOVid tasunud riigile hüvitist kokku ligikaudu 1,8
miljonit eurot, mis teeb aastas keskmiselt 13 000 eurot, milline summa on marginaalne ning
seetõttu ei ole sellekohase järelevalve tegemine otstarbekas. Samas on siiski otstarbekas MaaRS
§ 25 lõikes 3 sätestada viide, et munitsipaalomandisse antud maa võõrandamise ja
hoonestusõigusega koormamise eelselt toimuks riigi huvi väljaselgitamine RVS kohaselt.
Punktidega 3‒5 täpsustatakse ja korrigeeritakse maareformi käigus seatud piiratud asjaõiguste
kustutamist puudutavaid sätteid. Muudatused on vajalikud, et optimeerida maareformi lõpule
viimisega seotud toiminguid ja korrastada kinnistusraamatut ning toetavad eelnõu kaudset
eesmärki toetada maareformi lõpuleviimist. Juba lühikese praktika käigus (parandatavad sätted
jõustusid 01.01.2022) on selgunud, et olemasolev sõnastus on eksitav, erinevalt tõlgendatav ja
ei täida esialgset seadusandja eesmärki regulatsiooni kehtestamisel.
Punktiga 3 muudetakse § 392 lõiget 6 ning lisatakse täpsustus, et kinnisasja omanik ei pea
tasuma kinnisasja hüpoteegi alt vabastamisega seotud kulusid, sealhulgas notari tasu ja
riigilõivu, kui piiratud asjaõigus lõpetatakse ja kustutatakse Maa-ameti kinnistamisavalduse
alusel vastavalt MaaRS-i § 395 lõikele 1. Täpsustus on vajalik, kuna riigilõivuseaduse § 25 lõike
15
2 kohaselt on riigiasutus riigivara valitseja või riigi kasuks seatud piiratud asjaõiguse, keelu-
või eelmärke või vastuväite kohta kande tegemisel, muutmisel ja kustutamisel riigilõivust
vabastatud, mistõttu kehtiv, 01.01.2022 jõustunud sätte sõnastus on eksitav ja vastuolus
riigilõivuseaduse ja MaaRS-i § 395 lõikega 1 ning vajab täpsustamist.
Punktiga 4 täpsustatakse MaaRS § 395 lõiget 1, mille kehtiv sõnastus näeb juba praegu ette, et
Maa-ameti digitaalallkirjastatud kinnistamisavalduse alusel piiratud asjaõigus kustutatakse,
kuid regulatsiooni on tarvis täpsustada, et selle raames asjaõigus ka lõpetatakse. Regulatsiooni
sisulist mõtet ei muudeta, kuid muudatusega tehakse sõnastus täpsemaks, et kaetud on ka
materiaalõiguslik tahteavaldus.
Punktiga 5 täpsustatakse § 395 lõike 2 sõnastust, mille kohaselt lõikes 1 nimetatud juhtudel
kinnistusraamatus kande tegemiseks ei ole tarvis puudutatud isiku nõusolekut. Muudatus on
vajalik, kuna lisaks juba kehtivale õigusele kustutada õigustühiseid kasutusvalduse kandeid, on
vajalik kustutada ka õigustühiseid hüpoteegi kandeid ning selleks ei ole puudutatud isiku
nõusoleku küsimine põhjendatud ega vajalik. Maareformi käigus seatud hüpoteegi kannete
hulk, mis on praeguseks hetkeks rahuldatud, lähitulevikus rahuldamisel või pole nõuet
tekkinudki, on niivõrd suur (selliste hüpoteekidega on seotud ca 16 000 katastriüksust), et
igakordselt puudutatud isiku kaasamine ei ole reaalselt mõistlik ega ka sisuliselt vajalik, kuna
kinnisasja omanike õigusi kuidagi ei kahjustata. Vastupidi, kinnisasja omanik saab lahti tema
kinnisasja kohta tehtud õigustühisest kandest. Riigile kuuluv sisuta hüpoteek ei tohi koormata
kinnistusraamatut ja anda eksitavat infot.
Punktiga 6 lisatakse rakendussäte paragrahvina 406, millega sätestatakse, et käeoleva seaduse
jõustumisest ei teki KOVil MaaRS § 25 lõikes 4 sätestatud hüvitise tasumise kohustust ka nende
maade võõrandamise osas, mis on antud munitsipaalomandisse enne käesoleva seaduse
jõustumist kehtinud maareformi seaduse alusel.
3.3 Paragrahviga 3 muudetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadust
Paragrahviga 3 täiendatakse KOKSi § 34 lõikega 31, mis sätestab, et enne käesoleva paragrahvi
lõikes 3 nimetatud kinnisasja võõrandamist või sellele hoonestusõiguse seadmist selgitab KOV
välja kinnisasja vajalikkuse riigile vastavalt RVSis sätestatule.
3.4. Paragrahviga 4 lisatakse jõustumissäte, mille kohaselt jõustub käesolev seadus 2023.
aasta 1. märtsil.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
16
Tulenevalt sellest, et maa kui riigivara regulatsioon on riigisisene küsimus, siis Euroopa Liidu
õigus ei sea siin raame, välja arvatud küsimustes, mis seonduvad riigiabiga, mida käesoleva
eelnõu muudatused ei hõlma.
6. Seaduse mõjud
6.1. Kavandatav muudatus: 1. Sisustatakse riigi maareservi mõiste ning kehtestatakse
maareservi haldamise põhimõtted ja menetlus
Sihtrühm I: riik (ministeeriumid, riigiasutused)
Mõju kirjeldus: Ühtsete maareservi haldamise põhimõtete ja reservmaaks määramise korra
kehtestamine võimaldab paremini arvesse võtta riigi kui terviku huve.
Sihtrühma suurus: keskmine
Mõju avaldumise sagedus ja mõju ulatus on väike, kuna riigi maareservi säilitamise ja
kasutamise põhimõtted on Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud7 ja riik oma maatoimingute
tegemisel on nendega arvestanud, kuid kuna praktikas on tekkinud mitmetimõistmist, kas riigi
maareservist tuleks katta ka KOVide avaliku huviga seotud maavajadusi, on vaja need
põhimõtted õigusakti tasemel kehtestada.
Ebasoovitavate mõjude risk puudub.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ebaoluline, kuna otseselt ei muutu riigiasutuste
töökorralduses midagi, sest riigi jaoks kehtisid samad põhimõtted ennegi, kuid neid ei ole siiani
õigusakti tasandil sätestatud.
Sihtrühm II: kohalikud omavalitsused
Mõju kirjeldus: KOVide õigus riigilt maad saada on piiratud sellega, et osa riigi maareservist
säilitatakse õigusaktidest või strateegilistest dokumentidest tulenevate riigi ülesannete
täitmiseks, mis aga ei arvesta alati KOVi arenguvajadusi või ülesandeid. Selgete maareservi
haldamise põhimõtete sisustamine aitab tagada ka KOVidele ligipääsu nende maavajaduse
rahuldamiseks.
Sihtrühma suurus: suur, kuna puudutab kõiki kohalikke omavalitsusi (79).
Mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike, kuna KOVidel tekib selgem arusaam oma
võimalustest maade saamisel riigi maareservist ja nad saavad läbi mõelda oma strateegilised
maavajadused.
7
Riigimaa reservina säilitamise ja tsiviilkäibesse suunamise põhimõtted kiideti heaks Vabariigi Valitsuse
26.01.2017 kabinetinõupidamisel. Arvutivõrgus kättesaadav: https://maaamet.ee/uudised/riigimaa-reservina-
sailitamise-pohimotted
17
Ebasoovitavate mõjude risk puudub, kuna muudatus aitab läbi ühtsete reeglite kaasa
õigusselgusele ja annab KOVidele kindlustunde maavajaduse rahuldamiseks.
Järeldus mõju olulisuse kohta: sihtrühma suurusest tulenevalt on mõju on oluline, kuid KOVi
tavapärase tegevuse mõistes ebaoluline.
6.2. Kavandatav muudatus 2: Ühtlustatakse riigi ja KOVi maade võõrandamisel
vastastikku avaliku huvi väljaselgitamise ja teostamise võimalusi
Sihtrühm I: kohalikud omavalitsused
Mõju kirjeldus: Enne KOVi poolt riigilt tasuta saadud maa müüki panemist või
hoonestusõigusega koormamist peab KOV välja selgitama riigi huvi konkreetse maa osas.
Juhul, kui maa on vajalik riigiasutuse ülesannete täitmiseks või maareservi arvamiseks, on
riigil õigus KOVilt see maa tagasi küsida. Seejuures riigile maa tagastamisel kompenseeritakse
KOVile maa väärindamise ja parendamise kulud.
Sihtrühma suurus: suur
Mõju avaldumise sagedus ja ulatus on KOVidele keskmine, kuna kõikide nende maade osas,
mida KOV on riigilt tasuta saanud, peab KOV enne võõrandamist või hoonestusõigusega
koormamist riiki teavitama. Samas ei too see KOVidele tõenäoliselt kaasa erilisi
kohanemisraskusi, sarnane põhimõte kehtib juba praegu riigimaa võõrandamisega, mille
käigus KOVide huvidega arvestatakse ning võttes arvesse, kui palju KOVid tasuta saadud
maid edasi võõrandavad või koormavad, ei ole juhtumeid sel määral, et riigi teavitamise
kohustus oleks liiga sage ja koormav.
Aastatel 2010–2021 on Maa-amet võõrandanud KOVidele tasuta 239 kinnisasja. Nendest 79
kinnisasja on sellised, mida saab kasutusele võtta võõrandamise eesmärgist muul otstarbel
ning soovi korral võõrandada. KOVid on 11 aasta jooksul võõrandanud 4 kinnisasja
koguväärtusega 43 330 eurot.
Ebasoovitavate mõjude risk seisneb selles, et KOVidel võib senise regulatsiooni muutumisel
tekkida mure, et riigile lisandub võimalus sekkuda KOVi maatoimingutesse. Samas
tasakaalustab see vastastikuste huvidega arvestamist, lisaks loobutakse samaaegselt
järelevalvest KOVidele tasuta võõrandatud maade toimingute ja tehingute üle, vähendatakse
KOVi poolt makstavaid hüvitisi ja tasusid ning lihtsustatakse tervikuna KOVile maa
kasutamise protseduuri ja menetlust.
Järeldus mõju olulisuse kohta: sihtrühma suurusest tulenevalt on mõju on oluline, kuid KOVi
tavapärase tegevuse mõistes ebaoluline.
18
Sihtrühm II: riik (ministeeriumid ja riigiasutused)
Mõju kirjeldus: Kuna KOVidel tekib kohustus riiki teavitada tasuta saadud maa
võõrandamisest ja hoonestusõigusega koormamisest, on riigil terviklik ülevaade KOVidele
tasuta antud maade kasutamisest, mh tekib võimalus vältida olukorda, et riigi ülesannete
täitmiseks või maareserviks vajaliku maaga tehakse toiminguid, mis ei ole riigi huvides.
Muudatuse tulemusel on riigi ja KOVi võimalused üksteiselt tasuta maad taotleda võrdsed ja
ühetaolised.
Sihtrühma suurus: keskmine
Mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike, kuna KOVid on varasema 11 aasta jooksul
võõrandanud ainult 4 kinnisasja ning isegi kui muudatuste mõjul võib eeldada mõningat
tehingute arvu kasvu, ei muutu see ilmselt väga palju. KOV peab riiki sellisest kavatsusest
teavitama ning riik peab kaaluma, kas tal on seda maad vaja arvata maareservi või on mõnel
riigiasutusel seda maad vaja oma ülesannete täitmiseks. Kuna seni RVS § 96 kohane KOVi
poolt huvi avaldamine toimub läbi riigi kinnisvararegistri, peaks ka vastupidise huvi
selgitamine toimuma läbi sama registri, mistõttu tuleb riigi ja KOVide omavaheliste
maatehingute osas avaliku huvi väljaselgitamise ühtlustamiseks ja paremaks
koordineerimiseks riigi kinnisvararegistrit täiendada selliselt, et seda süsteemi saaksid
kasutada ka KOVid.
Ebasoovitavate mõjude risk: puudub.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ebaoluline.
6.3. Kavandatav muudatus 3: KOVidele maa võõrandamisel loobutakse järelevalvest
tasuta võõrandatud maade toimingute ja tehingute üle, samuti Vabariigi Valitsuse
nõusoleku küsimisest maa võõrandamisel ja kasutusse andmisel KOVidele
Sihtrühm I: kohalikud omavalitsused
Mõju kirjeldus: Muudatusega kaotatakse 10-aasta piirang, mille kohaselt peab KOV maksma
riigile hüvitist, kui KOV võõrandab või koormab hoonestusõiguse riigilt tasuta saadud maa
enne 10 aasta möödumist, ning loobutakse järelevalvest tasuta võõrandatud maade toimingute
ja tehingute üle. Vabariigi Valitsuse nõusoleku küsimisest loobumine kiirendab võõrandamise
protsessi, võõrandamise ja kasutusse andmise otsustaja peab järgima kõiki seadusest tulenevaid
nõudeid niikuinii.
Sihtrühma suurus: suur
Mõju avaldumise sagedus: väike, kuna omavalitsused ei võõranda sageli edasi maad, mille
nad on riigilt tasuta saanud oma ülesannete täitmiseks. Vabariigi Valitsuse nõusoleku
19
küsimisest loobumise mõju on keskmine, sh positiivne, kuna otsustusprotsess muutub
kiiremaks.
Mõju ulatus on väike.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kuigi piirangu kaotamine, et riigilt tasuta saadud maa
edasivõõrandamisel peab KOV tasuma hüvitist sõltumata ajahetkest, ka kümne aasta
möödudes, tähendab KOVi jaoks mõnevõrra rangemat käsitlust ja võimalikku ohtu tasuda
senisest rohkematel juhtudel hüvitist, siis tasakaalustab seda samaaegselt hüvitise suuruse
langetamine ja kasulike kulude hüvitamise võimaluse lisamine. Vabariigi Valitsuse nõusoleku
küsimisest loobumisega ebasoovitavaid riske ei ilmne, kiireneb maatehingute menetlus.
Järeldus mõju olulisuse kohta: sihtrühma suurusest tulenevalt on mõju on oluline, kuid KOVi
tavapärase tegevuse mõistes ebaoluline.
Sihtrühm II: riik (Keskkonnaministeerium, Maa-amet, Vabariigi Valitsus, mõningal
määral ka teised ministeeriumid)
Mõju kirjeldus: Reegli kehtestamisel oli eesmärk takistada võimalust, et küsides algselt riigilt
tasuta maad seadusest tulenevate ülesannete täitmise eesmärgil, võõrandab KOV selle siiski
kohe erakätesse tulu saamiseks. Sellele vaatamata on praktikas on esinenud juhtumeid, kus
KOV on võõrandamiseks oodanud ära kümne aasta möödumise, et pääseda riigile tasu
maksmisest, samuti eeldab see reegel pideva monitooringu tegemist KOVile maa andmise aja
üle. See aga ei ole mõistlik, mistõttu ei ole muudatuse tulemusel riigil enam kohustust
järjepidevalt kontrollida, millal saab kümne aastase hüvitise maksmise kohustus läbi ja kas
võib olla vajadus hüvitiste küsimiseks. Vabariigi Valitsuse nõusolekust loobumine võimaldab
KOVile maad võõrandada oluliselt vähembürokraatlikult ja kiiremalt.
Sihtrühma suurus: väike
Mõju avaldumise sagedus on väike ja avaldub eelkõige KOVile maa võõrandamisel.
Mõju ulatus on väike. Riigil kaob järelevalvekohustus KOVide üle, mis vähendab
töökoormust, lisaks muutub KOVidele maa võõrandamine ja kasutada andmine menetlust
oluliselt kiiremaks ja lihtsamaks.
Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna piirangu kaotamine võimaldab ära jätta
võõrandamisest mööduva ajalise piiri jälgimise, ühesugused reeglid kehtivad sõltumata
ajahetkest. Vabariigi Valitsuse nõusoleku küsimisest loobumine võib tunduda leevendusena,
millega võiks kaasneda risk kontrolli vähendamise kaudu, kuid tegelikkuses ei omanud sellise
nõusoleku küsimine enamasti muud rolli, kui andis teatud juhtudel võimaluse sekkuda
poliitiliselt maa kasutada andmise/võõrandamise protseduuri, samas kui kõik maatehingute
põhimõtted, tingimused ja protseduur on seadusega ette nähtud.
20
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on väheoluline.
6.4. Kavandatav muudatus 4: Vähendatakse KOVi poolt riigile makstavat hüvitist ja tasu
nii tasuta saadud kinnisasja edasivõõrandamisel kui ettevõtluskeskkonna arendamiseks
ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel 65%-lt 50%-le. Maareformi seaduse
alusel saadud maa edasivõõrandamisel loobutakse KOVi poolt riigile tasu maksmise
nõudmisest
Sihtrühm I: kohalikud omavalitsused
Mõju kirjeldus: Kavandatud muudatuste kehtestamisel tasub RVS alusel tasuta või alla
hariliku väärtuse saadud maa edasivõõrandamise või hoonestusõigusega koormamise korral
riigile 50% (senise 65% asemel) hüvitist maa harilikust väärtusest, millest on maha arvatud
maa väärindamise ja parendamise kulud. Kui KOV on tasuta saadud maale oma ülesannete
täitmiseks püstitanud hoone, loetakse riigile makstav tasu kaetuks ning sel juhul KOV riigile
midagi maksma ei pea. MaaRS alusel KOV munitsipaalomandisse antud maa puhul KOV
maa võõrandamise, kasutusvaldusesse andmise või hoonestusõigusega koormamise korral
hüvitist maksma ei pea.
Ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja võõrandamisel KOVile
on kinnisasja müügihinnaks 50% (senise 65% asemel) selle harilikust väärtusest, millest on
maha arvatud maa väärindamise ja parendamise kulud.
Sihtrühma suurus: suur
Mõju avaldumise sagedus on väike. Aastatel 2010‒2021 on Maa-amet võõrandanud
KOVidele tasuta 239 kinnisasja, KOVid on selle aja jooksul võõrandanud edasi 4 kinnisasja
koguväärtusega 43 330 eurot. Aastatel 2013‒2020 on Maa-amet võõrandanud 160
ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobivat kinnisasja. Sellel ajaperioodil on
laekunud riigi tuludesse 634 119 eurot. Kui tasumisele kuuluvat summat vähendada 50%-le,
siis oleks riigile makstav summa 487 784 eurot. Riigile jääks saamata tulu 146 335 euro võrra
euro võrra, mis ei ole märkimisväärne. Hüvitise tasu vähendamine hoogustab tõenäoliselt
KOVidele maa võõrandamist.
Mõju ulatus on keskmine. Juba kehtiva regulatsiooni kohaselt on KOVidel kohustus
ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja omandamisel tasu või
RVS alusel tasuta või alla hariliku väärtuse saadud maa edasivõõrandamisel või
hoonestusõigusega koormamisel kohustus hüvitist maksta. Muutub vaid konkreetselt
hüvitisväärtuse suurus (MaaRS alusel võõrandatud maa puhul kaob see sootuks). Seega
kaasnevad KOVidele teatud muudatused käitumises, kuid erilisi kohanemisraksusi ei kaasne.
Ebasoovitavate mõjude risk puudub, kuivõrd senised hüvitise määrad vähenevad või kaovad
sootuks, millega kaasneb KOVidele kulude kokkuhoid.
21
Järeldus mõju olulisuse kohta: sihtrühma suurusest tulenevalt on mõju on oluline, kuid KOVi
tavapärase tegevuse mõistes ebaoluline.
Sihtrühm II: riik (ministeeriumid ja riigiasutused)
Mõju kirjeldus: Muudatuse tulemusel tasutakse KOVi poolt tasuta või alla hariliku väärtuse
saadud maa edasivõõrandamisel või hoonestusõigusega koormamisel riigile väiksemas
summas hüvitist, millest tuleb veelgi maha arvata selle parendamiseks tehtud kulutused.
Samuti tasub KOV riigile väiksemat müügihinda ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja
elamumaaks sobiva kinnisasja eest.
Sihtrühma suurus: väike
Mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike, kuivõrd KOVi poolt hüvitise maksmine või
ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobiva kinnisasja ostmine ei ole
igapäevased ning sellega ei kaasne ka olulisi muudatusi käitumises.
Ebasoovitavate mõjude risk: KOVi poolt riigile makstava hüvitise vähendamine või ära
kaotamine tähendab ühtlasi väiksemat tulu riigile. Samas, viimase 14 aasta jooksul on MaaRS
alusel tasuta saadud maade edasivõõrandamisel KOVid tasunud riigile hüvitist kokku
ligikaudu 1,8 miljonit eurot, mis teeb aastas keskmiselt 130 000 eurot, milline summa on
marginaalne ning seetõttu ei ole sellekohase järelevalve tegemine otstarbekas.
Aastatel 2013–2020 on ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobivate
kinnisasjade KOVidele võõrandamisest laekunud riigile tulu koguväärtusega 634 119 eurot.
Kui tasumisele kuuluvat summat vähendada 50%-le, oleks riigile laekuv summa 487 784
eurot. Riigile väheneks tulu kokku 146 335 euro võrra (ligikaudu 18 000 eurot aastas), mis ei
oma olulist mõju riigi eelarvele.
Hüvitise tasu vähendamine hoogustab tõenäoliselt KOVidele maa võõrandamist.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ebaoluline.
22
Joonis KOVidele võõrandatud arendusmaa eest laekunud tulu riigieelarvesse
6.5. Kavandatav muudatus 5: Tunnistatakse kehtetuks RVSi regulatsioon kinnisasja
otsustuskorras hoonestusõigusega koormamisel ja võõrandamisel ettevõtluskeskkonna
arendamiseks Eesti majandusarengule oluliste investeeringute tegemiseks
Sihtrühm I: kohalikud omavalitsused
Mõju kirjeldus: Tunnistatakse kehtetuks RVSis sisalduv peatükk, mis muu hulgas nägi ette
võimaluse, et ettevõtluskeskkonna arendamise kinnisasi võõrandatakse riigi poolt
otsustuskorras või koormatakse hoonestusõigusega kohaliku omavalitsuse üksusele tasuta.
Sihtrühma suurus: väike, kuivõrd kehtetuks tunnistatakse peatükk, mis ei olnud nagunii
rakendatav.
Mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike, kuna kehtetuks tunnistatakse regulatsioon, mida
ei ole selle kehtestamisest alates olnud võimalik rakendada, sest riigile kuuluva
ettevõtluskeskkonna arendamiseks sobiva kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega
koormamise ja võõrandamise taotlemise ning otsustamise tingimuste ja korra Vabariigi
Valitsuse määrusega kehtestamisel konsulteeriti Euroopa Komisjoniga ning selgitati, et
KOVidele tasuta või alla hariliku väärtuse maade eraldamisel tuleb järgida riigiabi reegleid
ning kavandatud menetlus oleks nii riigiabi kui ka muude tingimuste ja kriteeriumite
hindamise mõttes olnud ebamõistlikult keerukas. Koostada tuleb riigiabi juhend, mis aitaks
analüüsida, kas konkreetse tehingu puhul ei ole tegemist riigiabiga.
Ebasoovitavate mõjude risk puudub.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ebaoluline.
Sihtrühm II: Eesti ettevõtjad
23
Mõju kirjeldus: Tunnistatakse kehtetuks RVSis sisalduv peatükk, mis muu hulgas nägi ette
ettevõtluskeskkonna arendamise kinnisasi võõrandatakse riigi poolt otsustuskorras või
koormatakse hoonestusõigusega ettevõtjale harilikule väärtusele vastava tasu eest.
Mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike, kuna kehtetuks tunnistatakse regulatsioon, mida
ei ole selle kehtestamisest alates olnud võimalik rakendada, sest riigile kuuluva
ettevõtluskeskkonna arendamiseks sobiva kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega
koormamise ja võõrandamise taotlemise ning otsustamise tingimuste ja korra Vabariigi
Valitsuse määrusega kehtestamisel konsulteeriti Euroopa Komisjoniga, mille tulemusena
selgus, et ilma konkursita otsustuskorras maa võõrandamisel ettevõttele ei saa välistada
ettevõtjale eelise andmist, mistõttu ei ole välistatud konkurentsi ja kaubanduse mõjustamine
Euroopa Liidu turul. Sellist riigiabi võib anda ainult põhjendatud juhul Euroopa Komisjoni
loal. Vastava Vabariigi Valitsuse määruse menetlemine peatati, sest kavandatud menetlus
oleks nii riigiabi kui ka muude tingimuste ja kriteeriumite hindamise mõttes olnud
ebamõistlikult keerukas.
Ebasoovitavate mõjude risk puudub, kuna vaatamata senise regulatsiooni kehtetuks
tunnistamisele on toimunud edasiminek selles osas, et omandatud on kogemusi ja teadmisi,
kuidas riigivara võõrandamisel eraõiguslikele juriidilistele isikutele kohaldada riigiabi
reegleid.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on ebaoluline.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Seaduse muudatustega kaasnevad riigile kulud seoses täienduste tegemisega riigi
kinnisvararegistrisse, et ühtlustada riigi ja KOVi omavaheliste maatehingute osas avaliku huvi
väljaselgitamist ja vastastikuste maatehingute teavitamist. Sellekohased infotehnoloogilised
registriarendused teostatakse 2023. aastal. Vastavad kulud, ligikaudu 2000 eurot, kaetakse
riigieelarvest ja vastavad vahendid taotletakse 2023. aastal riigieelarvesse.
Muudel juhtudel riigile ja kohaliku omavalitsuse üksustele otseseid kulusid ja tulusid ei teki,
kuid teatud juhtudel võivad väheneda riigi eeldatavad tulud, mis arvestuse kohaselt ei ole
olulised. Näiteks MaaRS alusel tasuta antud maa edasivõõrandamisel loobutakse KOVidelt tasu
nõudmisest, tasu mittenõudmisest võib riik saada tulu aastas keskmiselt 130 000 eurot vähem.
Samas RVS alusel tasuta antud maade edasivõõrandamisel tuleks KOVil küll tasu maksta, kuid
senise 65% asemel 50% maa väärtusest, millest omakorda on õigus maha arvata maa
parendamise ja väärindamise kulud ning sama kehtib maa riigi poolt KOV-ile elamumaaks või
ettevõtlusmaaks sobiliku maa võõrandamisel tasumise kohta. Ühtpidi sellistel
edasivõõrandamise juhtudel väheneb riigil tulu saamise võimalus võrreldes senisega, teisalt aga
kaotatakse ära 10 aastane piirang, mis tähendab, et ka juhul kui KOV võõrandab sellise
kinnisasja pärast 10 aasta möödumist, tuleb tal eelnimetatud määras tasu maksta. Maa-amet on
24
aastatel 2010‒2021 võõrandanud tasuta 239 kinnisasja, millest KOVid on omakorda edasi
võõrandanud 4 kinnisasja, mis on vähem kui üks tehing aastas. Jagades nelja kinnisasja väärtuse
aastate lõikes, teeb see 4000 eurot aastas.
Ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja elamumaaks sobivaid maid võõrandatakse KOVidele
keskmiselt 20 kinnisasja aastas (2013‒2020), teenides tulu 634 119 eurot. Seega juhul, kui
senise 65% asemel tasuvad KOVid 50%, millest omakorda arvestatakse maha kasulikud
kulutused, võib tulu maade võõrandamisest väheneda 18 000 euro võrra aastas. Samas tuleb
arvestada, et kui müügitingimused muutuvad KOVidele soodsamaks, võidakse selliseid
tehinguid hakata rohkem tegema, mis kompenseerib mõnevõrra eeldatava tulu vähenemist.
8. Rakendusaktid
Seoses RVS-i muutmisega vajavad muutmist järgmised kehtivad õigusaktid:
1) Vabariigi Valitsuse 02.06.2006 määrus nr 133 “Maa munitsipaalomandisse andmise
kord”;
2) Keskkonnaministri 28.04.2010 määrus nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel
oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord”.
Eeltoodud loetelu määruste muutmise määruse eelnõu kavandid esitatakse seletuskirja lisana
(lisa 1, kavandid 1 ja 2).
RVSi § 10 lõikes 8 sätestatakse uues sõnastuses volitusnorm, mille alusel kehtestatava määruse
eelnõu kavand esitatakse seletuskirja lisana (lisa 1, kavand 3).
9. Seaduse jõustumine
Seadus on kavandatud jõustuma 2023. aasta 1. märtsil, seaduse rakendamisel tuleb erisus ja
seetõttu on selguse huvides parem määrata kindel kuupäev. Samas soovitakse eelnõuga
kavandatud muudatused jõustada esimesel võimalusel, sest antud teemat on arutatud ja
menetletud juba mitmeid aastaid ning ootused muudatuste jõustumiseks on suured.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja
Valdade Liidule eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. Koos märkuste ja ettepanekutega
kooskõlastasid eelnõu Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium ning Haridus- ja
Teadusministeerium ning arvamuse ja ettepanekud esitas Eesti Valdade ja Linnade Liit.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium ja Välisministeerium
kooskõlastasid märkusteta.
25
Algatab Vabariigi Valitsus 2022
(allkirjastatud digitaalselt)
26
Riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse muutmise
seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
Rakendusaktide kavandid
KAVAND 1
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 2. juuni 2006 määruse nr 133 “Maa munitsipaalomandisse andmise
kord” muutmine
Määrus kehtestatakse maareformi seaduse § 25 lõike 6 alusel.
Vabariigi Valitsuse 2. juuni 2006 määruses nr 133 “Maa munitsipaalomandisse andmise
kord” tehakse järgmised muudatused:
1) määruse preambul muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse maareformi seaduse § 25 lõike 6 alusel.“;
2) paragrahv 91 tunnistatakse kehtetuks.
Kaja Kallas
Peaminister
Erki Savisaar
Keskkonnaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse muutmise
seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
Rakendusaktide kavandid
KAVAND 2
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Keskkonnaministri 28. aprilli 2010 määruse nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel
oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse riigivaraseaduse § 57 lõike 1 alusel.
Keskkonnaministri 28. aprilli 2010 määruses nr 14 “Keskkonnaministeeriumi valitsemisel
oleva kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise kord“ tehakse järgmine muudatus:
määrust täiendatakse paragrahviga 91 järgmises sõnastuses:
„(91) Kinnisvara kasutamiseks andmise ja võõrandamise otsustaja
Kinnisvara hariliku väärtusega alla …. euro kasutamiseks andmise või võõrandamise otsustab
riigivara valitseja volitatud asutus.“.
Erki Savisaar
Minister Meelis Münt
Kantsler
Riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse muutmise
seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
Rakendusaktide kavandid
KAVAND 3
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Riigi maareservi säilitamise põhimõtted ja maareservi määramise kord
Määrus kehtestatakse riigivaraseaduse § 10 lõike 8 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse riigi maareservi säilitamise põhimõtted ja maareservi määramise kord.
§ 2. Riigi maareservi säilitamise põhimõtted
Riigi maareservina säilitatakse:
(1) Looduslikud alad ja looduskaitselised maad:
1) avaliku kasutuse potentsiaaliga alad, sealhulgas veekogude kalda-alad, pargid ja haljasalad;
2) looduskaitsega seotud maad, sh looduskaitse alade laiendamiseks vajalikud maad
(projekteeritavate kaitsealad);
3) soo- või rabamassiivid, mis omavad looduskaitselist perspektiivi.
(2) Metsa- ja põllumaad:
1) riigimetsa ja selle maakasutuse optimeerimiseks ning piiride korrastamiseks vajalik maa;
2) põllumajanduslikult kasutatav kõrge boniteedi ja mullaviljakusega mineraalmuldadel paiknev
maa, mille põllumajanduslik kasutus on riigile oluline ning mille kasutusse andmine on
majanduslikult või julgeoleku tagamiseks otstarbekam kui võõrandamine.
(3) Maavarade kaevandamiseks perspektiivselt vajalik maa (registris arvel oleva tarbevaru või
reservvaru peal paiknev maa) ja maardlate lähiümbruses asuv põllumajandus- ja metsamaa,
arvestades järgnevaid erisusi:
1) lubjakivi, liiva, kruusa ja dolokivi maardlatel asuvat maad säilitatakse koos 200 m laiuse
puhvertsooniga arvestades piirkonna geomorfoloogiat;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata maavarade maardlatel ja prognoosvarudel ning
geoloogilise uuringu teenindusaladel paiknev maa säilitatakse puhvertsoonita ja maa säilitamine
vajaduse otsustab Maa-amet.
(4) Arenduseks ja taristu rajamiseks vajalik maa:
1) olemasolevate ja kavandatavate maanteede, raudteede ning nendega seotud taristuobjektide
laiendamiseks ning teenindamiseks vajalik maa;
2) kergliiklusteede rajamiseks vajalik maa;
3) sadamate ja lennuväljade rajamiseks, laiendamiseks ning teenindamiseks vajalik maa;
4) avalikes huvides vajalikud tiheasustusaladel ja nende lähiümbruses asuvad maa-alad;
5) perspektiivsed ettevõtlusalad, mis tagavad riikliku ja regionaalse arengu;
6) riigi ja kohalike omavalitsuste sotsiaal-, haridus- ja kultuuriobjektide rajamiseks tulevikus
vajalik maa;
7) kohalikele omavalitsustele, sihtasutustele ja mittetulundusühingutele tulevikus vajalik maa.
(5) Muudel eesmärkidel säilitatavad maad:
1) riigikaitseliste objektide jaoks edaspidi vajalikud maad;
2) taastuvenergia tootmiseks sobilikud maa-alad;
3) riigivara valitsejate huviga määratletud alad;
4) arenduspotentsiaaliga maa-alad, mille kohene võõrandamine ei ole otstarbekas;
5) maakorralduse ja ümberkruntimise läbiviimiseks vajalik maa.
§ 3. Maa riigi maareservi määramine ja reservist välja arvamine
(1) …
§ 4. Määruse jõustumine
Määrus jõustub ….
Riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus eelnõu seletuskirja lisa 2.
Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel
Jrk
Kooskõlastaja/ Märkused/ettepanekud Seisukoht või selgitus
nr
Keskkonnaministeerium
1 Eelnõu §-ga 2 tehakse muudatused maareformi seaduses. Teeme ettepaneku lisada §-i 2 Arvestatud, lisatud eelnõusse § 2 punktid 3‒5.
täiendavad punktid järgmiselt:
3) paragrahvi 392 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „kinnisasja omanik.“ tekstiosaga „kinnisasja
omanik, välja arvatud, kui piiratud asjaõigus lõpetatakse ja kustutatakse Maa-ameti
kinnistamisavalduse alusel vastavalt käesoleva seaduse § 395 lõikele 1.“;
4) paragrahvi 395 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „asjaõigus“ sõnadega „lõpetatakse ja“;
5) paragrahvi 395 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „1. lõike punktis 1 nimetatud juhul“
tekstiosaga „1. lõikes nimetatud juhtudel“.
Seletuskirja punktis 3.2. selgitatakse eelnõu paragrahvis 2 sätestatud maareformi seaduse
eelnõukohaseid muudatusi. Teeme ettepaneku lisada eelnevatele punktidele täiendava
seletuskirja osa järgmiselt:
Punktidega 3, 4 ja 5 täpsustatakse ja korrigeeritakse maareformi käigus seatud piiratud
asjaõiguste kustutamist puudutavaid sätteid. Muudatused on vajalikud, et optimeerida
maareformi lõpule viimisega seotud toiminguid ja korrastada kinnistusraamatut ning
toetavad eelnõu kaudset
eesmärki toetada maareformi lõpuleviimist. Juba lühikese praktika käigus (parandatavad
sätted jõustusid 01.01.2022) on selgunud, et olemasolev sõnastus on eksitav, erinevalt
tõlgendatav ja ei täida esialgset seadusandja eesmärki regulatsiooni kehtestamisel.
Punktiga 3 muudetakse § 392 lõiget 6 ning lisatakse täpsustus, et kinnisasja omanik ei pea
tasuma kinnisasja hüpoteegi alt vabastamisega seotud kulusid, sealhulgas notari tasu ja
riigilõivu, kui piiratud asjaõigus lõpetatakse ja kustutatakse Maa-ameti kinnistamisavalduse
alusel vastavalt MaaRS-i § 395 lõikele 1. Täpsustus on vajalik, kuna riigilõivuseaduse § 25 lõike
2 kohaselt on riigiasutus riigivara valitseja või riigi kasuks seatud piiratud asjaõiguse, keelu-
või eelmärke või vastuväite kohta kande tegemisel, muutmisel ja kustutamisel riigilõivust
vabastatud, mistõttu kehtiv, 01.01.2022 jõustunud sätte sõnastus on eksitav ja vastuolus
riigilõivuseaduse ja MaaRS-i § 395 lõikega 1 ning vajab täpsustamist. Punktiga 4 täpsustatakse
MaaRS § 395 lõiget 1, mille kehtiv sõnastus näeb juba praegu ette, et Maa-ameti
digitaalallkirjastatud kinnistamisavalduse alusel piiratud asjaõigus kustutatakse, kuid
regulatsiooni on tarvis täpsustada, et selle raames asjaõigus ka lõpetatakse. Regulatsiooni
sisulist mõtet ei muudeta, kuid muudatusega tehakse sõnastus täpsemaks, et kaetud on ka
materiaalõiguslik tahteavaldus. Punktiga 5 täpsustatakse § 395 lõike 2 sõnastust, mille
kohaselt lõikes 1 nimetatud juhtudel kinnistusraamatus kande tegemiseks ei ole tarvis
puudutatud isiku nõusolekut. Muudatus on vajalik, kuna lisaks juba kehtivale õigusele
kustutada õigustühiseid kasutusvalduse kandeid, on vajalik kustutada ka õigustühiseid
hüpoteegi kandeid ning selleks ei ole puudutatud isiku nõusoleku küsimine põhjendatud ega
vajalik. Maareformi käigus seatud hüpoteegi kannete hulk, mis on praeguseks hetkeks
rahuldatud, lähitulevikus rahuldamisel või pole nõuet tekkinudki, on niivõrd suur (selliste
hüpoteekidega on seotud ca 16 000 katastriüksust), et igakordselt puudutatud isiku
kaasamine ei ole reaalselt mõistlik ega ka sisuliselt vajalik, kuna kinnisasja omanike õigusi
kuidagi ei kahjustata. Vastupidi, kinnisasja omanik saab lahti tema kinnisasja kohta tehtud
õigustühisest kandest. Riigile kuuluv sisuta hüpoteek ei tohi koormata kinnistusraamatut ja
anda eksitavat infot.
Kultuuriministeerium
2 Küsimused eelnõu § 1 punkti 9 ehk RSV § 33 lõike 3 esimese lause muutmise kohta, millega Arvestatud. Selgitatud.
võetakse sättest välja hüvitise maksmise kohustuse 10 aasta piir ja vähendatakse hüvitise RVS § 33 lg 3 esimene lause jääb kehtima muude avalik õiguslike
määra 65%-lt 50%-le. See säte puudutab lisaks KOV-idele ka muid RVS § 33 lg 1 punktises 1-3 ja eraõiguslike juriidiliste isikute suhtes senisel viisil, kuid KOVid
nimetatud isikuid, kellele riik riigivara tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandab (AÕJI, riigi välistatakse sellest sättest ning uued tingimused KOVidele
asutatud/asutatavad SA-d ja MTÜ-d, muud SA-d ja MTÜ-d avalikul eesmärgil). kirjutatakse sisse uude sättesse s.o, § 33 lõikesse 31.
Kuna eelnõus rakendussätteid ei olnud, siis kas ajalise kohustuse kadumine puudutab Mõeldud on, et uus regulatsioon hakkab kehtima ka enne
neid tasuta ja alla hariliku väärtuse võõrandamisi, mis tehakse pärast muudatuste käesoleva seaduse jõustumist KOVile võõrandatud kinnisasjade
jõustumist ja sellel ei ole tagasiulatuvat mõju? S.t varasematel, enne muudatuste osas. Lisatud rakendussätted RVS osas punktiga 29 (lisatakse § 102
jõustumist tehtud tehingutel jääb kehtima 10 aasta ja 65% hüvitise piirang? lõige 51) ja MaaRS osas punktiga 6 (lisatakse § 406).
Hetkel tuleneb RVS § 33 lõikest 6 riigivara valitsejale kohustus selle nõude täitmist jälgida Selgitatud.
ning lõikest 7 kohustus võõrandamislepingus panna vara omandajale kohustus teavitada Nimetatud lõigetes ettenähtud riigivara valitseja kohustused
kinnisasja võõrandamisest ja hoonestusõiguse üleandmisest. Kuidas tagada, et praktikas jäävad kehtima. KOVide puhul peaks nõuete jälgimise osas riigivara
neid nõudeid ka nt +10 aasta perspektiivis (s.t ka igavesest-ajast-igavesti, kuni RVS kehtib valitsejate töökoormus vähenema, kuna KOVid on kohustatud riigilt
:)) jälgitakse? tasuta saadud maade võõrandamise eel selgitama välja kinnisasja
Kas praktikas RVS § 33 lõiked 6 ja 7 ikka toimivad, kui riigivara valitsejad peavad jälgima vajalikkuse riigile (lisatavad sätted RVS § 33 lg 11 ja KOKS § 34 lg 31).
ja vara omandajad meeles pidama teavitamise kohustust ilma igasuguse ajalise piirita? Seega ei ole riigil selles osas kohustust ise pidevalt jälgida, vaid kui
Kas ei ole riski, et väga pika ajaperioodi kohta kipub see info kaduma ning näiteks 30 aasta KOV võõrandamise või HÕ seadmise kavatsusest teavitab, siis saab
pärast ei märka ega teavita keegi (kas tahtlikult või hooletusest), kui kinnistu tulu saamise ka riigivara valitseja sellest teada ning juhul kui riik ei soovi
eesmärgil edasi võõrandatakse? nimetatud kinnisasja tagasi omandada, peab KOV kolmandatele
isikutele edasivõõrandamisel neid nõudeid täitma.
Juhul, kui KOV jätab teavitamata, edasi müüb ja hüvitamata jätab,
siis on see kas konkreetselt lepingu rikkumine või seaduse
rikkumine, millega tuleb tegeleda vastavalt olukorrale üldise õiguse
kohaselt
Haridus- ja Teadusministeerium
3 Eelnõu punkt 5 normitehniline küsimus. Kaaluda selguse huvides RVS § 19 lg 1 Mittearvestatud. Selgitatud.
muutmisel lisada ka lause: „Volitatud asutusele laieneb riigivara valitsejale kehtestatud See on teadlikult lahti jäetud säte, et valitseja saab ise öelda, mida
regulatsioon.“ ta volitatud asutusel teha lubab. Nii näiteks on ka RVSi üldsätetes
(riigivara valitsemise põhimõtted) § 8 öeldud et:
(7) Volitatud asutus on kohustatud täitma tema valdusesse antud
riigivara suhtes nõudeid, mis käesolevas seaduses on esitatud
riigivara valitsejale. Volitatud asutus teostab riigivara valitseja
õigusi riigivara valitseja määratud ulatuses.
(71) Volitatud asutuse riigivaraga seotud õiguste ja kohustuste
ulatuse ning otsustusõiguse võib sätestada riigivara valitseja
määruse või käskkirjaga.
Seega üldine loogika on juba praegu seaduses, et riigivara valitseja
ise määrab käskkirjaga või määrusega volituste ulatuse.
Selgitatud ja seletuskirja täiendatud.
Eelnõu punktiga 8 seoses on märkus täpsustada (seletuskirjas) juhtusid, kus riigil on vaja Selliseid juhtumeid, mil KOV on omandanud riigilt maid tasu eest,
KOV poolt võõrandatavat, kuid algselt KOV poolt muul viisil omandatud maad. Milline ehk muul alusel kui RVS § 33 lg 1 või MaaRS ette näeb, on vähe,
regulatsioon sel puhul kohaldub. kuid sellisel juhul kohaldub tavapärane regulatsioon, mil KOVil ei
ole kohustust eelnevalt riigi huvi välja selgitada ja KOV võib sellise
maa võõrandada temale kohalduvate seaduste ja muude kordade
alusel ning riik omandada vastavalt kehtivale õigusele ja
kokkulepetele.
Eesti Linnade ja Valdade Liit
4 Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse riigivaraseaduse (edaspidi RVS) §-i 33 lõikega 11 Mittearvestatud. Selgitatud.
selliselt, et kohaliku omavalitsuse üksus peab selgitama enne § 33 lõike 1 punktide 1 ja 31 Poolte huvid peaksid olema võrdselt kaitstud: ühelt poolt riigi huvi
või maareformi seaduse alusel omandatud kinnisasja võõrandamist või teada saada, mida tema poolt tasuta antud maaga tehakse ja
hoonestusõigusega koormamist välja kinnisasja vajalikkuse riigile. Avaliku huvi korral on vajadusel see tagasi küsida (olenemata sellest kas oma ülesannete
riigil õigus kinnisasja omandamiseks oma ülesannete täitmiseks või maareservi täitmiseks või maareservi) ning teiselt poolt KOVile tekkiv oluline
arvamiseks. Riik hüvitab sellele kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on eelis MaaRSi alusel tasuta omandatud maade osas täielikult
kinnisasja oluliselt parendatud. Nimetatud säte annab võimaluse riigil omandada tasuta igasuguse hüvitise kaotamine ja RVSi puhul hüvitise vähenemine ja
sisuliselt iga § 33 lõike 1 punktide 1 ja 31 või maareformi seaduse alusel KOVile 10a piirangu kaotamine. Riigile tulu teenimise eesmärk on vaid üks
omandatud ja võõrandatava või hoonestusõigusega koormatava kinnisasja (v.a § 33 paljudest maareservi arvamise põhjustest. Seejuures ei riiva riigile
lõikes 10 sätestatud juhud), kuna riigi maareservi võib arvata kinnisasja ka riigile tulu tagasi omandamine, ükskõik, millisel alusel seda siis ka tehtud on,
teenimise või tulevikus tekkida võivate ülesannete täitmise eesmärgil. Kui riigil ei ole mingil viisil KOVi õigusi, kuna KOV on maa endale niikuinii tasuta
kinnisasja võõrandamise või hoonestusõigusega koormamise hetkel teada, milliste saanud, seda tasuta kasutanud ning talle hüvitatakse ka kinnisasjale
ülesannete täitmiseks ta kinnisasja vajab, siis ei ole õigustatud maa jätmine maareservi tehtud kasulikud kulutused. Seega ei saa KOVile mingisugust
tulu teenimiseks või tulevikus tekkida võivate ülesannete täitmiseks. Eeltoodule lisakahju tekkida. Oluline on, et ei saa tekkida eeldust, et riigilt
tuginedes teeme ettepaneku jätta RVS §-i 33 lõikest 11 välja sõnad „või maareservi tasuta saadud maa osas on KOVil suuremad õigused tulu teenida
arvamiseks“. kui riigil.
5 Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et riik arvestab enne maa võõrandamist kohalike Mittearvestatud. Selgitatud.
omavalitsuste huvidega ning seadusega (RVS § 96) on ette nähtud, et kui maa ei ole Leiame, et muudatus ei ole vajalik, kuna see ei ole olnud RVS
riigivara valitsejale vajalik ja see otsustatakse tulu saamise eesmärgil panna oksjonil seadusandja mõte. Õigustatud isikule võõrandamise otsus on nii
müüki või anda lepinguga kasutusse, on enne selle võõrandamist kohaliku omavalitsuse Vabariigi Valitsuse nõusoleku andmisel kui riigivara valitseja otsuse
üksusel võimalik avaldada oma huvi. RVS § 96 lõike 1 algusosa kohaselt selgitatakse enne tegemisel kaalutlusõigus, kas võõrandada ja milline õigustatud isiku
kinnisasja võõrandamist või kasutamiseks andmist välja kinnisasja vajalikkus riigile ning taotlus on antud juhul kõige põhjendatum ja vajalikum ellu viia.
RVS § 96 lõike 1 punkti 4 kohaselt on kinnisasja asukohajärgne kohaliku omavalitsuse
üksus üks selles menetluses osalejatest. Seega selgitatakse nimetatud sätte kohaselt välja
üksnes kinnisasja vajalikkus riigile mitte kohalikule omavalitsusele. RVS § 96 lõike 6 järgi
eelistatakse riigivara valitsejate taotlusi muudelt õigustatud isikutelt laekunud
taotlustele. Oleme seisukohal, et kohaliku omavalitsuse üksuse taotlused peaksid olema
riigivara valitsejate taotluste järel eelistatud teistelt õigustatud isikutelt laekunud
taotlustele Teeme ettepaneku:
1) täiendada RVS § 96 algusosa esimest lauset ja lisada selle lõppu sõnad: „või kohaliku
omavalitsuse üksusele.“;
2) täiendada RVS § 96 lõiget 6 pärast sõnu „Riigivara valitsejate“ sõnadega „ja kohaliku
omavalitsuse üksuse“.
6 Eelnõuga muudetakse RVS § 33 lõike 3 esimest lauset ja sõnastatakse see järgmiselt: „Kui Mittearvestatud. Selgitatud.
käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1, 2, 3 või 31 alusel omandatud kinnisasi Hetkel on Maa-ameti ja Keskkonnaministeeriumi koostöös
võõrandatakse või koormatakse hoonestusõigusega, peab võõrandaja või muutmisel erakorralise hindamise kord, mille raames on
hoonestusõiguse seadja hüvitama riigile 50 protsenti vara harilikust väärtusest, mis sellel eesmärgiks mh ühtlustada Vabariigi Valitsuse 25.10.1996 määrus
oli tema poolt omandamise hetkel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 nr 260 „Maa erakorralise hindamise korra kinnitamine“ ja Vabariigi
sätestatud juhul.“. Senise praktika kohaselt teostavad kutselised hindajad Maa-ameti Valitsuse 14.07.2016 määrus nr 79 „Kinnisasja kasutustasu ja
tellimusel eksperthinnangu ning hariliku väärtuse leidmisel ei arvestata õigusliku hariliku väärtuse hindamise kord, nõuded hindamisaruannetele ja
lubatavuse printsiibiga. Põhjuseks see, et üldplaneeringud, detailplaneeringud ja
nende tellimisele“, mille raames analüüsitakse ka teie poolt välja
kohalikud kaitsealad on kohaliku omavalitsuse poolt vajadusel muudetavad. Mitme
toodud mõiste kasutamist ja sisustamist erinevates õigusaktides.
omavalitsuse kogemuse näitel on Maa-ameti tellitud eksperthinnangus hariliku väärtuse
määramise puhul antud tellija poolt hindajale ette ka eelduseid, mille kohalik omavalitsus Eeltoodust tulenevalt käesoleva eelnõu raames eraldi viidatud
mõjutada ei saa. Näiteks hariliku väärtuse määramisel ei ole arvestatud riikliku definitsioone üle ei vaadata ega korrastata.
looduskaitseala piirangutega, kuigi kohalikul omavalitsusel ei ole õigus kaitseala piire
muuta või lõpetada. Tulemusena leitakse kinnisasja harilik väärtus, mis ei vasta reaalsele
olukorrale ning lisaks maksavad kohalikud omavalitsused hinnatud hariliku väärtuse
alusel tehingute tegemisel kõrgeid notari tasusid, kuigi maa väärtus on oluliselt madalam.
Teeme ettepaneku hariliku väärtuse määramisel lähtuda EVS 875-1 parima kasutuse
definitsioonist, milleks on vara kõige tõenäosem kasutus, mis on füüsiliselt võimalik,
vajalikult põhjendatud, õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult otstarbekas ning mille
tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima väärtuse
Riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus eelnõu seletuskirja lisa 2 . Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Jrk nr Kooskõlastaja/ Märkused/ettepanekud Seisukoht või selgitus Keskkonnaministeerium 1 Eelnõu §-ga 2 tehakse muudatused maareformi seaduses. Teeme ettepaneku lisada §-i 2 täiendavad punktid järgmiselt: 3) paragrahvi 39 2 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „kinnisasja omanik.“ tekstiosaga „kinnisasja omanik, välja arvatud, kui piiratud asjaõigus lõpetatakse ja kustutatakse Maa-ameti kinnistamisavalduse alusel vastavalt käesoleva seaduse § 39 5 lõikele 1.“; 4) paragrahvi 39 5 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „asjaõigus“ sõnadega „lõpetatakse ja“; 5) paragrahvi 39 5 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „1. lõike punktis 1 nimetatud juhul“ tekstiosaga „1. lõikes nimetatud juhtudel“ . Seletuskirja punktis 3.2. selgitatakse eelnõu paragrahvis 2 sätestatud maareformi seaduse eelnõukohaseid muudatusi. Teeme ettepaneku lisada eelnevatele punktidele täiendava seletuskirja osa järgmiselt: Punktidega 3, 4 ja 5 täpsustatakse ja korrigeeritakse maareformi käigus seatud piiratud asjaõiguste kustutamist puudutavaid sätteid. Muudatused on vajalikud, et optimeerida maareformi lõpule viimisega seotud toiminguid ja korrastada kinnistusraamatut ning toetavad eelnõu kaudset eesmärki toetada maareformi lõpuleviimist. Juba lühikese praktika käigus (parandatavad sätted jõustusid 01.01.2022) on selgunud, et olemasolev sõnastus on eksitav, erinevalt tõlgendatav ja ei täida esialgset seadusandja eesmärki regulatsiooni kehtestamisel. Punktiga 3 muudetakse § 39 2 lõiget 6 ning lisatakse täpsustus, et kinnisasja omanik ei pea tasuma kinnisasja hüpoteegi alt vabastamisega seotud kulusid, sealhulgas notari tasu ja riigilõivu, kui piiratud asjaõigus lõpetatakse ja kustutatakse Maa-ameti kinnistamisavalduse alusel vastavalt MaaRS-i § 39 5 lõikele 1. Täpsustus on vajalik, kuna riigilõivuseaduse § 25 lõike 2 kohaselt on riigiasutus riigivara valitseja või riigi kasuks seatud piiratud asjaõiguse, keelu- või eelmärke või vastuväite kohta kande tegemisel, muutmisel ja kustutamisel riigilõivust vabastatud, mistõttu kehtiv, 01.01.2022 jõustunud sätte sõnastus on eksitav ja vastuolus riigilõivuseaduse ja MaaRS-i § 39 5 lõikega 1 ning vajab täpsustamist. Punktiga 4 täpsustatakse MaaRS § 39 5 lõiget 1, mille kehtiv sõnastus näeb juba praegu ette, et Maa-ameti digitaalallkirjastatud kinnistamisavalduse alusel piiratud asjaõigus kustutatakse, kuid regulatsiooni on tarvis täpsustada, et selle raames asjaõigus ka lõpetatakse. Regulatsiooni sisulist mõtet ei muudeta, kuid muudatusega tehakse sõnastus täpsemaks, et kaetud on ka materiaalõiguslik tahteavaldus. Punktiga 5 täpsustatakse § 395 lõike 2 sõnastust, mille kohaselt lõikes 1 nimetatud juhtudel kinnistusraamatus kande tegemiseks ei ole tarvis puudutatud isiku nõusolekut. Muudatus on vajalik, kuna lisaks juba kehtivale õigusele kustutada õigustühiseid kasutusvalduse kandeid, on vajalik kustutada ka õigustühiseid hüpoteegi kandeid ning selleks ei ole puudutatud isiku nõusoleku küsimine põhjendatud ega vajalik. Maareformi käigus seatud hüpoteegi kannete hulk, mis on praeguseks hetkeks rahuldatud, lähitulevikus rahuldamisel või pole nõuet tekkinudki, on niivõrd suur (selliste hüpoteekidega on seotud ca 16 000 katastriüksust), et igakordselt puudutatud isiku kaasamine ei ole reaalselt mõistlik ega ka sisuliselt vajalik, kuna kinnisasja omanike õigusi kuidagi ei kahjustata. Vastupidi, kinnisasja omanik saab lahti tema kinnisasja kohta tehtud õigustühisest kandest. Riigile kuuluv sisuta hüpoteek ei tohi koormata kinnistusraamatut ja anda eksitavat infot. Arvestatud, lisatud eelnõusse § 2 punktid 3 ‒ 5 . Kultuuriministeerium 2 Küsimused eelnõu § 1 punkti 9 ehk RSV § 33 lõike 3 esimese lause muutmis e kohta , millega võetakse sättest välja hüvitise maksmise kohustuse 10 aasta piir ja vähendatakse hüvitise määra 65%-lt 50%-le. See säte puudutab lisaks KOV-idele ka muid RVS § 33 lg 1 punktises 1-3 nimetatud isikuid, kellele riik riigivara tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandab (AÕJI, riigi asutatud/asutatavad SA-d ja MTÜ-d, muud SA-d ja MTÜ-d avalikul eesmärgil). Kuna eelnõus rakendussätteid ei olnud, siis kas ajalise kohustuse kadumine puudutab neid tasuta ja alla hariliku väärtuse võõrandamisi, mis tehakse pärast muudatuste jõustumist ja sellel ei ole tagasiulatuvat mõju? S.t varasematel, enne muudatuste jõustumist tehtud tehingutel jääb kehtima 10 aasta ja 65% hüvitise piirang? Hetkel tuleneb RVS § 33 lõikest 6 riigivara valitsejale kohustus selle nõude täitmist jälgida ning lõikest 7 kohustus võõrandamislepingus panna vara omandajale kohustus teavitada kinnisasja võõrandamisest ja hoonestusõiguse üleandmisest. Kuidas tagada, et praktikas neid nõudeid ka nt +10 aasta perspektiivis (s.t ka igavesest-ajast-igavesti, kuni RVS kehtib :)) jälgitakse? Kas praktikas RVS § 33 lõiked 6 ja 7 ikka toimivad, kui riigivara valitsejad peavad jälgima ja vara omandajad meeles pidama teavitamise kohustust ilma igasuguse ajalise piirita? Kas ei ole riski, et väga pika ajaperioodi kohta kipub see info kaduma ning näiteks 30 aasta pärast ei märka ega teavita keegi (kas tahtlikult või hooletusest), kui kinnistu tulu saamise eesmärgil edasi võõrandatakse? Arvestatud. Selgitatud. RVS § 33 lg 3 esimene lause jääb kehtima muude avalik õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute suhtes senisel viisil, kuid KOVid välistatakse sellest sättest ning uued tingimused KOVidele kirjutatakse sisse uude sättesse s.o, § 33 lõikesse 3 1 . Mõeldud on, et uus regulatsioon hakkab kehtima ka enne käesoleva seaduse jõustumist KOVile võõrandatud kinnisasjade osas. Lisatud rakendussätted RVS osas punktiga 29 (lisatakse § 102 lõige 5 1 ) ja MaaRS osas punktiga 6 (lisatakse § 40 6 ). Selgitatud. Nimetatud lõigetes ettenähtud riigivara valitseja kohustused jäävad kehtima. KOVide puhul peaks nõuete jälgimise osas riigivara valitsejate töökoormus vähenema, kuna KOVid on kohustatud riigilt tasuta saadud maade võõrandamise eel selgitama välja kinnisasja vajalikkuse riigile (lisatavad sätted RVS § 33 lg 1 1 ja KOKS § 34 lg 3 1 ) . Seega ei ole riigil selles osas kohustust ise pidevalt jälgida, vaid kui KOV võõrandamise või HÕ seadmise kavatsusest teavitab, siis saab ka riigivara valitseja sellest teada ning juhul kui riik ei soovi nimetatud kinnisasja tagasi omandada, peab KOV kolmandatele isikutele edasivõõrandamisel neid nõudeid täitma . Juhul, kui KOV jätab teavitamata , edasi müüb ja hüvitamata jätab , siis on see kas konkreetselt lepingu rikkumine või seaduse rikkumine, millega tuleb tegeleda vastavalt olukorrale üldise õiguse kohaselt Haridus- ja T eadusministeerium 3 Eelnõu punkt 5 normitehniline küsimus. Kaaluda selguse huvides RVS § 19 lg 1 muutmisel lisada ka lause: „Volitatud asutusele laieneb riigivara valitsejale kehtestatud regulatsioon.“ Eelnõu punktiga 8 seoses on märkus täpsustada (seletuskirjas) juhtusid, kus riigil on vaja KOV poolt võõrandatavat , kuid algselt KOV poolt muul viisil omandatud maad. Milline regulatsioon sel puhul kohaldub. Mittearvestatud. Selgitatud. S ee on teadlikult lahti jäetud säte, et valitseja saab ise öelda, mida ta volitatud asutusel teha lubab. Nii näiteks on ka RVSi üldsätetes (riigivara valitsemise põhimõtted) § 8 öeldud et: (7) Volitatud asutus on kohustatud täitma tema valdusesse antud riigivara suhtes nõudeid, mis käesolevas seaduses on esitatud riigivara valitsejale. Volitatud asutus teostab riigivara valitseja õigusi riigivara valitseja määratud ulatuses. (7 1 ) Volitatud asutuse riigivaraga seotud õiguste ja kohustuste ulatuse ning otsustusõiguse võib sätestada riigivara valitseja määruse või käskkirjaga. Seega üldine loogika on juba praegu seaduses, et riigivara valitseja ise määrab käskkirjaga v õi määrusega volituste ulatuse . Selgitatud ja seletuskirja täiendatud. Selliseid juhtumeid, mil KOV on omandanud riigilt maid tasu eest , ehk muul alusel kui RVS § 33 lg 1 või MaaRS ette näeb, on vähe, kuid sellisel juhul kohaldub tavapärane regulatsioon, mil KOVil ei ole kohustust eelnevalt riigi huvi välja selgitada ja KOV võib sellise maa võõrandada temale kohalduvate seaduste ja muude kordade alusel ning riik omandada vastavalt kehtivale õigusele ja kokkulepetele. Eesti Linnade ja Valdade Liit 4 Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse riigivaraseaduse (edaspidi RVS) §-i 33 lõikega 1 1 selliselt, et kohaliku omavalitsuse üksus peab selgitama enne § 33 lõike 1 punktide 1 ja 3 1 või maareformi seaduse alusel omandatud kinnisasja võõrandamist või hoonestusõigusega koormamist välja kinnisasja vajalikkuse riigile. Avaliku huvi korral on riigil õigus kinnisasja omandamiseks oma ülesannete täitmiseks või maareservi arvamiseks. Riik hüvitab sellele kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused, kui nendega on kinnisasja oluliselt parendatud. Nimetatud säte annab võimaluse riigil omandada tasuta sisuliselt iga § 33 lõike 1 punktide 1 ja 3 1 või maareformi seaduse alusel KOVile omandatud ja võõrandatava või hoonestusõigusega koormatava kinnisasja (v.a § 33 lõikes 10 sätestatud juhud), kuna riigi maareservi võib arvata kinnisasja ka riigile tulu teenimise või tulevikus tekkida võivate ülesannete täitmise eesmärgil. Kui riigil ei ole kinnisasja võõrandamise või hoonestusõigusega koormamise hetkel teada, milliste ülesannete täitmiseks ta kinnisasja vajab, siis ei ole õigustatud maa jätmine maareservi tulu teenimiseks või tulevikus tekkida võivate ülesannete täitmiseks. Eeltoodule tuginedes teeme ettepaneku jätta RVS §-i 33 lõikest 1 1 välja sõnad „või maareservi arvamiseks“. Mittearvestatud . Selgitatud. Poolte huvid peaksid olema võrdselt kaitstud: ühelt poolt riigi huvi teada saada, mida tema poolt tasuta antud maaga tehakse ja vajadusel see tagasi küsida (olenemata sellest kas oma ülesannete täitmiseks või maareservi) ning teiselt poolt KOVi le tekkiv oluline eelis MaaRSi alusel tasuta omandatud maade osas täielikult igasuguse hüvitise kaotamine ja RVSi puhul hüvitise vähenemine ja 10a piirangu kaotamine. Riigile tulu teenimise eesmärk on vaid üks paljudest maareservi arvamise põhjustest. Seejuures ei riiva riigile tagasi omandamine, ükskõik, millisel alusel seda siis ka tehtud on, mingil viisil KOV i õigusi, kuna KOV on maa endale niikuinii tasuta saanud, seda tasuta kasutanud ning talle hüvitatakse ka kinnisasjale tehtud kasulikud kulutused. Seega ei saa KOVile mingisugust lisakahju tekkida. Oluline on, et e i saa tekkida eeldust, et riigilt tasuta saadud maa osas on KOVil suuremad õigused tulu teenida kui riigil. 5 Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et riik arvestab enne maa võõrandamist kohalike omavalitsuste huvidega ning seadusega (RVS § 96) on ette nähtud, et kui maa ei ole riigivara valitsejale vajalik ja see otsustatakse tulu saamise eesmärgil panna oksjonil müüki või anda lepinguga kasutusse, on enne selle võõrandamist kohaliku omavalitsuse üksusel võimalik avaldada oma huvi. RVS § 96 lõike 1 algusosa kohaselt selgitatakse enne kinnisasja võõrandamist või kasutamiseks andmist välja kinnisasja vajalikkus riigile ning RVS § 96 lõike 1 punkti 4 kohaselt on kinnisasja asukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus üks selles menetluses osalejatest. Seega selgitatakse nimetatud sätte kohaselt välja üksnes kinnisasja vajalikkus riigile mitte kohalikule omavalitsusele. RVS § 96 lõike 6 järgi eelistatakse riigivara valitsejate taotlusi muudelt õigustatud isikutelt laekunud taotlustele. Oleme seisukohal, et kohaliku omavalitsuse üksuse taotlused peaksid olema riigivara valitsejate taotluste järel eelistatud teistelt õigustatud isikutelt laekunud taotlustele Teeme ettepaneku: 1) täiendada RVS § 96 algusosa esimest lauset ja lisada selle lõppu sõnad: „või kohaliku omavalitsuse üksusele.“; 2) täiendada RVS § 96 lõiget 6 pärast sõnu „Riigivara valitsejate“ sõnadega „ja kohaliku omavalitsuse üksuse“. Mittearvestatud. Selgitatud. Leiame, et muudatus ei ole vajalik, kuna se e ei ole olnud RVS seadusandja mõte . Õ igustatud isikule võõrandamise otsus on nii Vabariigi V alitsuse nõusoleku andmisel kui r iigivara valitseja otsuse tegemisel kaalutlusõigus, kas võõrandada ja milline õigustatud isiku taotlus on antud juhul kõige põhjendatum ja vajalikum ellu viia. 6 Eelnõuga muudetakse RVS § 33 lõike 3 esimest lauset ja sõnastatakse see järgmiselt: „Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1, 2, 3 või 3 1 alusel omandatud kinnisasi võõrandatakse või koormatakse hoonestusõigusega, peab võõrandaja või hoonestusõiguse seadja hüvitama riigile 50 protsenti vara harilikust väärtusest, mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud juhul.“. Senise praktika kohaselt teostavad kutselised hindajad Maa-ameti tellimusel eksperthinnangu ning hariliku väärtuse leidmisel ei arvestata õigusliku lubatavuse printsiibiga. Põhjuseks see, et üldplaneeringud, detailplaneeringud ja kohalikud kaitsealad on kohaliku omavalitsuse poolt vajadusel muudetavad. Mitme omavalitsuse kogemuse näitel on Maa-ameti tellitud eksperthinnangus hariliku väärtuse määramise puhul antud tellija poolt hindajale ette ka eelduseid, mille kohalik omavalitsus mõjutada ei saa. Näiteks hariliku väärtuse määramisel ei ole arvestatud riikliku looduskaitseala piirangutega, kuigi kohalikul omavalitsusel ei ole õigus kaitseala piire muuta või lõpetada. Tulemusena leitakse kinnisasja harilik väärtus, mis ei vasta reaalsele olukorrale ning lisaks maksavad kohalikud omavalitsused hinnatud hariliku väärtuse alusel tehingute tegemisel kõrgeid notari tasusid, kuigi maa väärtus on oluliselt madalam. Teeme ettepaneku hariliku väärtuse määramisel lähtuda EVS 875-1 parima kasutuse definitsioonist, milleks on vara kõige tõenäosem kasutus, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult otstarbekas ning mille tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima väärtuse Mittearvestatud. Selgitatud. H etkel on Maa-ameti ja Keskkonnaministeeriumi koostöös muutmisel erakorralise hindamise kord, mille raames on eesmärgiks mh ühtlustada Vabariigi Valitsuse 25.10.1996 määrus nr 260 „Maa erakorralise hindamise korra kinnitamine“ ja Vabariigi Valitsuse 14.07.2016 määrus nr 79 „Kinnisasja kasutustasu ja hariliku väärtuse hindamise kord, nõuded hindamisaruannetele ja nende tellimisele“, mille raames analüüsitakse ka teie poolt välja toodud mõiste kasutamist ja sisustamist erinevates õigusaktides. Eeltoodust tulenevalt käesoleva eelnõu raames eraldi viidatud definitsioone üle ei vaadata ega korrastata.