Lüganuse Vallavalitsus Teie 05.07.2022 nr 6-1/3-121
[email protected] Meie 07.08.2022 nr 15-3/5646-2
Arvamuse andmine Lüganuse valla
üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu
kohta, täiendavate koostöötegijate ja
kaasatavate määramine
Esitasite Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (PlanS) § 85 lõike 1 alusel arvamuse
andmiseks Lüganuse valla üldplaneeringu (edaspidi ka üldplaneering) eelnõu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande, tuuleenergeetika
kavandamiseks sobivate alade määramise ja tingimuste väljatöötamise uuringu, mõjutatava
keskkonna ülevaate, avalikul väljapanekul laekunud kirjad ja vastuskirjad ning teisi
dokumente, mis olid allalaaditavad Lüganuse vallavalitsuse veebilehelt.
Lüganuse valla üldplaneeringu ülesanne on määrata Lüganuse valla erinevaid arengukavasid,
planeeringuid, strateegiaid ning olemasolevat olukorda arvestades ruumilise arengu üldised
põhimõtted, maa- ja veealade üldised kasutus- ja ehitustingimused ning täpsemad tingimused
edasiseks detailsemaks planeerimiseks ja projekteerimiseks. Üldplaneeringu ja KSH algatas
Lüganuse Vallavolikogu 22.08.2018 otsusega nr 99. Üldplaneering koostatakse kogu
Lüganuse valla territooriumile.
1. Tutvunud esitatud üldplaneeringu ning KSH aruande eelnõudega teeb
Rahandusministeerium järgmised ettepanekud:
Üldplaneeringu eelnõu peatükis 2.4 Arengukavad ja planeeringud nimetatud
arengudokumentide loetellu palun lisada Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega
maantee riigi eriplaneering, mis on algatatud Vabariigi Valitsuse 23.03.2022 korraldusega
nr 97.
Palun korrigeerida üldplaneeringu seletuskirja peatükis Sissejuhatus olevaid jooniste
nimetusi, et need ühtiksid jooniste kirjanurkades olevate jooniste nimetustega. Näiteks on
üldplaneeringu seletuskirjas märgitud joonise nimetuseks “Valla maakasutusplaan”, kuid
samale joonisele on märgitud “Maakasutusplaan”.
Peatükis 2.4 Arengukavad ja planeeringud on toodud ühe olulisema arengudokumendina
Eesti mereala planeering (koostamisel). Märgin, et Vabariigi Valitsus kehtestas mereala
planeeringu 12.05.2022 korraldusega nr 146. Palun selgitada, kuidas on koostatavas
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
üldplaneeringus arvestatud äsja kehtestatud Eesti mereala planeeringuga, sealhulgas pöörata
erilist tähelepanu mereala planeeringu seletuskirja peatükile 5.16 „Meri-maismaa seosed“.
Peatükis 4.3 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud on öeldud, et
detailplaneeringu koostamine on nõutav tuulikute kavandamisel (tööstuslikud tuulepargid,
mille kavandamiseks on leitud planeeringus sobivad alad) ning detailplaneeringu koostamist
tuleb kaaluda väiketuulikute kavandamisel (kuni 30 m).
Üldplaneeringu seletuskirja punktis 6.5.8.1 Tuulepargid alapunkti „Tuuleparkide ühendamine
elektri põhivõrku“ kohaselt määratakse tuuleparkide elektri põhivõrguga liitumispunktide
asukohad detailplaneeringu käigus. Sellest tulenevalt palun lisada detailplaneeringu
koostamise kohustuste juhtude hulka, lisaks tööstuslike tuuleparkide aladele, ka
elektriühenduste kavandamine. Täpsemat teavet ORME planeerimise kohta leiab aadressilt
https://planeerimine.ee/aktid-ja-kohtulahendid/orme-planeerimine/. Palun kaaluda võimalust,
et tuuleparkide ühendamine elektri põhivõrku toimuks eelistatult maakaabelliiniga.
Peatükis 4.3 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud on öeldud, et
detailplaneeringu koostamine on nõutav tootmise kavandamisel ja laiendamisel ning
detailplaneeringu koostamist tuleb kaaluda tootmisala laiendamisel või uue kavandamisel.
Palun selgitada mõlema tingimuse erinevust.
Peatükis 4.3 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud on toodud, et kui
maakasutus ei vasta 51% ulatuses juhtotstarbega lubatule, loetakse lahendus üldplaneeringut
muutvaks. Palun täpsustada, kas mõeldakse ikkagi määratud detailplaneeringualal juhtotstarbe
muutmist üle 50%, mitte üldplaneeringus märgitud alal, mis võib teatud juhtudel olla kordades
suurem.
Palun korrigeerida üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5 Maakasutus juhtotstarvete lõikes ja
üldplaneeringu joonise „Maakasutusplaan” leppemärkide hulgas olevate maakasutuse
juhtotstarvete nimetused ühtseks. Näiteks on üldplaneeringu seletuskirjas märgitud „tootmise
maa-ala (T)“, „kalmistu maa-ala (S)“, „põllu- ja metsa maa-ala (MP ja MM)“ ning „liikluse
maa-ala (L)“, kuid joonisel on kirjas „tootmise maa-ala (TT), „kalmistu maa-ala (K)“, „põllu-
ja metsa maa-ala“ ning „liikluse ja liiklust teenindava ehitise maa-ala (L)“.
Peatükis 5 Maakasutus juhtotstarvete lõikes võiks täpsustada, et valdavale juhtotstarbele ei
lisata üle kolme toetava kõrval-otstarbe, millised võiks ka selguse mõttes üldplaneeringu
seletuskirjas ära näidata.
Peatükis 4.1 Tiheasustusega alad on öeldud, et tiheasustusega alad asuvad Kiviõli ja Püssi
linnades ning Sonda, Lüganuse ja Erra alevikes. Samuti on tiheasustusega alad määratud
Maidla, Savala ja Uniküla kompaktsetel aladel. Lisatud on täpsustus, et tiheasustusega alade
määramisel on arvestatud ka Ida-Viru maakonnaplaneeringus määratud linnalise asustuse
aladega. Seevastu peatükis 5.12 Aianduse maa-ala (AM) on öeldud, et aianduse maa-ala on
linnalise asustusega aladel väikesemahulise köögisaaduste kasvatamise maa. Üldplaneeringu
joonisest „Maakasutusplaan“ nähtub, et aianduse maa-ala maakasutuse juhtotstarve on
määratud ka Sonda, Lüganuse ja Erra alevikesse, kuigi Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+
kohaselt ei ole need alad määratud linnalise asustuse alade hulka. Palun selgitada, kas
eelnimetatud alevikes on aianduse maa-ala kasutamine võimaldatud.
2
Peatükis 5 Maakasutus juhtotstarvete lõikes on kirjas, et üldplaneeringuga määratakse maa-
aladele maakasutuse juhtotstarve, lähtudes valla ruumilise arengu põhimõtetest. Juhtotstarve
on üldplaneeringuga määratud ala kasutamise otstarve, mis annab perspektiivse ruumi- ja
maakasutuse põhisuunad. Juhtotstarve näitab maa-ala peamist funktsiooni. Allmärkusena on
öeldud, et maa-ala piiritlemisel lähtutakse maa-alast kui loogilisest ruumilisest tervikust.
Maa-ala võib olla piiritletud teede, veekogude ja/või teise juhtotstarbega maakasutusega
aladega.
Juhin tähelepanu asjaolule, et vastavalt planeerimisseaduse seletuskirjale lk 128 on endiselt
üldplaneeringu ülesandeks maakasutuse juhtotstarbe määramine, kusjuures maakasutuse
juhtotstarbe definitsioon on toodud lõikes 4, mille kohaselt on maakasutuse juhtotstarve
üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav (üle 51%) otstarve, mis annab kogu
määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Palun teha üldplaneeringu
seletuskirja täpsustus, et valdav otstarve tähendab vähemalt 51% maakasutuse juhtotstarbest.
Palun täiendada üldplaneeringu seletuskirja selliselt, et oleks kõigile üheselt mõistetav ja
selge, millest kõrvalkasutuse protsenti arvutama hakatakse (kas konkreetsest planeeringualast,
kindlast piirkonnast vms).
Peatükk 5.17 Taastuvenergeetika maa-ala. Palun selgitada, mis eesmärgil on päikeseparkide
tarbeks loodud eraldi maakasutusjuhtotstarve, kui tavaolukorras tuleb tootmiseesmärgil (üle
15 kW võimsusega päikesepark, mille rajamise eesmärk on toodetud energia valdavalt müüa
võrguettevõttele) rajatav päikesepark ehitada tootmismaale, ehk miks on taastuvenergeetika
maa-ala funktsionaalsem kui tootmismaa?
Alapeatükki 5.4.2 Hajaasustusega alad soovitame täiendada lähtuvalt keskkonnahoiu
põhimõtetest ning eelistada hajaasustuses uute kompaktse hoonestusega alade (kolm ja
rohkem majapidamist) planeerimisel ühise veevärgi ja heitveepuhastussüsteemi
väljaehitamist arendaja poolt, et vältida hilisemaid arusaamatusi.
Peatükis 6.4.5 Raudteed on kirjas, et pargi-ja-reisi parklad asuvad Kiviõli ja Püssi
raudteejaama juures, perspektiivne pargi-ja-reisi parkla on kavandatud Sonda raudteejaama
juurde. Märgin, et joonisel „Maakasutusplaan“ ei ole Kiviõli ja Püssi raudteejaama juures
paiknevad olemasolevad pargi ja reisi parklate leppemärgid nähtavad.
Peatükis 6.4.5 Raudteed on öeldud, et reisirongide sõidukiiruse tõstmiseks on vajalik raudtee
õgvendamine, mille võimalikud alternatiivid on kantud maakasutuskaardile Püssi ja Kohtla
jaama vahel. Sobiv alternatiiv selgub ehitusgeoloogiliste uuringute läbiviimise järel täpsemal
kavandamisel. Juhin tähelepanu asjaolule, et Püssi ja Kohtla jaamade vahelise raudtee
õgvenduse alternatiivide alla jäävate kinnisasjade omanikke tuleb üldplaneeringu
koostamisest teavitada.
PlanS § 77 lõige 8 sätestab, et kui üldplaneeringu algatamisel on teada või planeeringu
koostamise käigus selgub, et üldplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes
huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või selle suhtes sundvalduse seadmise
vajaduse, teatab planeeringu koostamise korraldaja üldplaneeringu algatamisest kinnisasja
omanikule seitsme päeva jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemisest või avalikes
huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse
ilmnemise päevast arvates.
3
KSH aruande peatükis 4.2.3 Teenuste kättesaadavus on kirjas, et teenuseid pakkuva hoone
kavandamise tasandil on oluline arvestada valla vananeva rahvastikuga: hoonetele ligipääs
võib olla eakatele keeruline. Teenuste maksimaalse kättesaadavuse tagamiseks oleks
otstarbeks seetõttu lisada hoonete arendamise juurde tingimused hoonete ümbruses
juurdepääsude tagamise (sidusad kõnniteede võrgustikud, madaldatud kõnniteeservad sh ka
parklates) ning barjääridevaba liikumise kohta (nt rajades vajadusel kaldteed, käsipuud,
karestatud astmed, vaegnägijate märgistused), seda eriti ühiskondlike hoonete, teenuseid
pakkuvate hoonete aga kaaluda ka kortermajade arendamise juures. kuna ka viimaste juures
on üldplaneeringuga lubatud esimese korruse kasutusele võtmine äripindadena. Antud
tingimusi on osaliselt nii äri-kui ühiskondliku hoone maa juures käsitletud, KSH teeb
ettepaneku käsitlust laiendada ja lisada tingimused ka korterelamumaa juurde. Palun kaaluda
KSH-s toodud ettepaneku üldplaneeringu seletuskirja lisamist.
KSH aruande peatükis 4.2.4 Puhkealade kättesaadavus on märgitud, et linnaliste asulate
puhkealadena on käsitletavad nn KAH-metsad ehk kõrgendatud avaliku huviga metsad,
millele planeering seab põhimõtted. KAH-metsad on riigimetsad, mis paiknevad suuremate
asulate serval ning toimivad elanikkonnale nii puhkealadena kui ka roheliste
puhvertsoonidena. KAH-metsa alad on määratletud ka Aidu karjääri alal: kuna Aidu karjääri
nähakse planeeringus kooskasutusalana, on põhjendatud Aidu piirkonnas alade väljatoomine,
mida RMK näeb edaspidi puhkeotstarbelisena. Juhin tähelepanu asjaolule, et üldplaneeringu
jooniselt „Maakasutusplaan“ ei ole Aidu karjääri alale kavandatav kõrgendatud avaliku
huviga mets leitav.
KSH aruande peatükis 4.6 Keskkonnatervis on märgitud, et uute müratundlike alade
planeerimisel maanteede läheduses (eelkõige väljaspool asulaid eespool toodud
müratsoonide ulatuses) on soovitatav koostada mürahinnang ning vajadusel näha ette müra
vähendamise meetmed. Palun kaaluda eeltoodud ettepaneku üldplaneeringu seletuskirja
lisamist.
Peatükis 6.3.2 Roheline võrgustik on üheks rohelise võrgustiku kasutustingimuseks, et
rohelise võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tugialadel langeda
alla 90%.
Juhin tähelepanu, et ainuüksi looduslike ja poollooduslike alade protsent ei võimalda
üldplaneeringu tasandil tagada rohevõrgustiku toimivust. Ka rohevõrgustiku
planeerimisjuhendis (2018) lk 54 on toodud: Nt ei saa pidada heaks üksnes nõuet säilitada
90% tugialast looduslikuna, kuna tugialal asuva kinnistu omanikul pole ülevaadet sellest,
mida on teinud või plaanivad teha teised kinnistuomanikud; samuti ei pruugi sellist ülevaadet
olla nt Maanteeametil teede planeerimisel. Tegemist on üleriigilises planeeringus Eesti 2030+
seatud üldprintsiibiga, mida tuleks konkreetsemate tingimuste abil täpsustada.
Teen ettepaneku täpsustada protsendiga seotud tingimust läbi teiste üldplaneeringus seatavate
tingimuste, nii et seatavad tingimused koosmõjus tagavad üldplaneeringu elluviimisel (sh
selle alusel ehitustegevuse kavandamisel), et looduslike ja poollooduslike alade osatähtsus
rohevõrgustikus ei langeks alla maakonnaplaneeringus seatud protsendi. Ühtlasi peab olema
üldplaneeringu ülevaatamisel võimalik hinnata, kas rohevõrgustik toimib (sh üheks
indikaatoriks saab olla looduslike ja pool-looduslike alade protsent). Tulenevalt eeltoodust,
palun selgitada, kuidas on üldplaneeringus mõistetud looduslikku ja pool-looduslikku ala.
4
Üldplaneeringu elluviimisel otsuste kaalutlemist toetaks ka üldplaneeringu joonisel ja
seletuskirjas toodud teave rohevõrgustiku struktuurielementide hierarhia kohta, ehk millise
taseme tähtsusega elementidega (riikliku, piirkondliku või kohaliku tähtsusega element) on
tegemist.
Üldplaneeringu joonisel „Maakasutusplaan“ on näidatud rohelise võrgustiku koridorid ja
tugialad. Kui võrrelda joonisele kantud rohelist võrgustikku koostamisel olevate Viru-Nigula
ja Vinni valla üldplaneeringute lahendusega, siis nähtub, et rohelise võrgustiku elementide
piirid ei jookse omavahel kokku. Palun selles osas teha koostööd Viru-Nigula ja Vinni
Vallavalitsustega.
Üldplaneeringu joonisel „Maakasutusplaan“ on näidatud Lüganuse-Purtse maakondliku
taseme väärtuslik maastik. Kui võrrelda joonisele kantud väärtusliku maastiku piire
koostamisel oleva Viru-Nigula valla üldplaneeringu lahendusega, siis nähtub, et väärtusliku
maastiku piirid ei ühti omavahel. Palun teha koostööd Viru-Nigula Vallavalitsusega.
PlanS § 125 lõike 3 järgi võib kohaliku omavalitsuse volikogu olulise avaliku huvi olemasolu
korral algatada detailplaneeringu koostamise. 29.01.2020 kirjas palusin, et üldplaneeringu
seletuskirjas kirjeldatakse põhimõtteid, mille alusel määratakse oluline avalik huvi. Seda ei
ole tehtud. Olete märkinud, et olulise avaliku huvi määratlemine toimub igakordse
kaalutlusotsuse kujul ning see on vallavolikogu pädevuses. Selgitan veelkord, et olulise
avaliku huvi määratlemise põhimõtete seadmine üldplaneeringus on oluline ja vajalik selleks,
et edaspidine olulise avaliku huvi määratlemine toimuks ühetaolistel alustel. Ennekõike
võimaldab see tagada õigusselgust, et oleks selge ja arusaadav, milliste asjaolude esinemisel
võib mõistlikul määral juba tagajärgi (antud juhul siis seda, et vajalik on detailplaneeringu
koostamine) ette näha. Seega pean jätkuvalt vajalikuks nende põhimõtete üldplaneeringu
seletuskirjas kirjeldamist.
Pööran tähelepanu seletuskirja tekstis esinevatele kirjavigadele (näiteks lk 30 peatükis 5.5
lubatud on teenindavate rajate, puhke- ja rohealade ning vajadusel kaitsehaljastuse
kavandamine), kohati on ka seletuskirja tekst segane (lk 59 peatükk 6.3.5 Üldplaneeringuga
on määratud juurdepääsud põhimõtteliste asukohtade mererannale). Palun seletuskiri
korrigeerida.
2. Koostöötegijad ja kaasatavad
Lüganuse valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu on saadetud kooskõlastamiseks
järgmistele institutsioonidele: Transpordiamet, Muinsuskaitseamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Terviseamet, Päästeamet, Keskkonnaamet,
Maa-amet, Põllumajandusamet, Kultuuriministeerium, Keskkonnaministeerium,
Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseministeerium,
Maaeluministeerium, Alutaguse Vallavalitsus, Toila Vallavalitsus, Viru-Nigula Vallavalitsus,
Vinni Vallavalitsus, Kohtla-Järve Linnavalitsus. Arvamuse on andnud järgmised
institutsioonid: Eesti Energia AS, Elering AS, Elektrilevi OÜ, Riigimetsa Majandamise
Keskus , OÜ Adepte, Valga Puu OÜ, Karo Mets OÜ, Enefit Kaevandused AS jt. Ettepanekuid
maakasutuse osas laekus ka eraisikutelt.
Lähtudes esitatud üldplaneeringu ja KSH materjalidest, võttes aluseks PlanS § 81 lõike
3 ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud
5
volitust, ei pea Rahandusministeerium vajalikuks määrata Lüganuse valla
üldplaneeringule täiendavaid koostöötegijaid, lisaks eespool nimetatud ja
üldplaneeringu lähteseisukohtades nõutuile. Koostöö tegemisel tuleb kohalikul
omavalitsusel lähtuda Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute
koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“.
Palun tagada, et üldplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi
võib planeering puudutada, kaasa arvatud kinnisasjade omanikud, keda puudutab
raudtee õgvendamine Püssi ja Kohtla jaamade vahel ning isikud, kes on avaldanud soovi
olla kaasatud planeeringu koostamisel (PlanS § 76 lg 2 ja 3).
Täiendavalt juhin tähelepanu PlanS § 87 lõikele 3, mille kohaselt koos üldplaneeringuga
avalikustatakse üldplaneeringu kohta PlanS § 85 lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja
arvamused. Avalikule väljapanekule esitatavast üldplaneeringust peavad selguma esitatud
lahenduste kaalutletud põhjendused, üldplaneeringu elluviimise tingimused ja muud
üldplaneeringut selgitavad asjaolud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Uusjärv
kohalike omavalitsuste poliitika osakonna juhataja
regionaalvaldkonna asekantsleri ülesannetes
Tiit Toos 715 5813
[email protected]
6