dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamuse andmine Lüganuse valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta

Rahandusministeerium · 7. august 2022
Viit
15-3/5646-2
Registreeritud
7. august 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Lüganuse Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Tiit Toos (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Virumaa talitus (Ida-Viru ja Lääne-Viru maakond))

Failid

  • 📎15-35646-2 07.08.2022 Väljaminev kiri.asice519 KB

Sisu (failidest)

Lüganuse Vallavalitsus Teie 05.07.2022 nr 6-1/3-121 [email protected] Meie 07.08.2022 nr 15-3/5646-2 Arvamuse andmine Lüganuse valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta, täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramine Esitasite Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (PlanS) § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks Lüganuse valla üldplaneeringu (edaspidi ka üldplaneering) eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande, tuuleenergeetika kavandamiseks sobivate alade määramise ja tingimuste väljatöötamise uuringu, mõjutatava keskkonna ülevaate, avalikul väljapanekul laekunud kirjad ja vastuskirjad ning teisi dokumente, mis olid allalaaditavad Lüganuse vallavalitsuse veebilehelt. Lüganuse valla üldplaneeringu ülesanne on määrata Lüganuse valla erinevaid arengukavasid, planeeringuid, strateegiaid ning olemasolevat olukorda arvestades ruumilise arengu üldised põhimõtted, maa- ja veealade üldised kasutus- ja ehitustingimused ning täpsemad tingimused edasiseks detailsemaks planeerimiseks ja projekteerimiseks. Üldplaneeringu ja KSH algatas Lüganuse Vallavolikogu 22.08.2018 otsusega nr 99. Üldplaneering koostatakse kogu Lüganuse valla territooriumile. 1. Tutvunud esitatud üldplaneeringu ning KSH aruande eelnõudega teeb Rahandusministeerium järgmised ettepanekud: Üldplaneeringu eelnõu peatükis 2.4 Arengukavad ja planeeringud nimetatud arengudokumentide loetellu palun lisada Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneering, mis on algatatud Vabariigi Valitsuse 23.03.2022 korraldusega nr 97. Palun korrigeerida üldplaneeringu seletuskirja peatükis Sissejuhatus olevaid jooniste nimetusi, et need ühtiksid jooniste kirjanurkades olevate jooniste nimetustega. Näiteks on üldplaneeringu seletuskirjas märgitud joonise nimetuseks “Valla maakasutusplaan”, kuid samale joonisele on märgitud “Maakasutusplaan”. Peatükis 2.4 Arengukavad ja planeeringud on toodud ühe olulisema arengudokumendina Eesti mereala planeering (koostamisel). Märgin, et Vabariigi Valitsus kehtestas mereala planeeringu 12.05.2022 korraldusega nr 146. Palun selgitada, kuidas on koostatavas Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 üldplaneeringus arvestatud äsja kehtestatud Eesti mereala planeeringuga, sealhulgas pöörata erilist tähelepanu mereala planeeringu seletuskirja peatükile 5.16 „Meri-maismaa seosed“. Peatükis 4.3 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud on öeldud, et detailplaneeringu koostamine on nõutav tuulikute kavandamisel (tööstuslikud tuulepargid, mille kavandamiseks on leitud planeeringus sobivad alad) ning detailplaneeringu koostamist tuleb kaaluda väiketuulikute kavandamisel (kuni 30 m). Üldplaneeringu seletuskirja punktis 6.5.8.1 Tuulepargid alapunkti „Tuuleparkide ühendamine elektri põhivõrku“ kohaselt määratakse tuuleparkide elektri põhivõrguga liitumispunktide asukohad detailplaneeringu käigus. Sellest tulenevalt palun lisada detailplaneeringu koostamise kohustuste juhtude hulka, lisaks tööstuslike tuuleparkide aladele, ka elektriühenduste kavandamine. Täpsemat teavet ORME planeerimise kohta leiab aadressilt https://planeerimine.ee/aktid-ja-kohtulahendid/orme-planeerimine/. Palun kaaluda võimalust, et tuuleparkide ühendamine elektri põhivõrku toimuks eelistatult maakaabelliiniga. Peatükis 4.3 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud on öeldud, et detailplaneeringu koostamine on nõutav tootmise kavandamisel ja laiendamisel ning detailplaneeringu koostamist tuleb kaaluda tootmisala laiendamisel või uue kavandamisel. Palun selgitada mõlema tingimuse erinevust. Peatükis 4.3 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud on toodud, et kui maakasutus ei vasta 51% ulatuses juhtotstarbega lubatule, loetakse lahendus üldplaneeringut muutvaks. Palun täpsustada, kas mõeldakse ikkagi määratud detailplaneeringualal juhtotstarbe muutmist üle 50%, mitte üldplaneeringus märgitud alal, mis võib teatud juhtudel olla kordades suurem. Palun korrigeerida üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5 Maakasutus juhtotstarvete lõikes ja üldplaneeringu joonise „Maakasutusplaan” leppemärkide hulgas olevate maakasutuse juhtotstarvete nimetused ühtseks. Näiteks on üldplaneeringu seletuskirjas märgitud „tootmise maa-ala (T)“, „kalmistu maa-ala (S)“, „põllu- ja metsa maa-ala (MP ja MM)“ ning „liikluse maa-ala (L)“, kuid joonisel on kirjas „tootmise maa-ala (TT), „kalmistu maa-ala (K)“, „põllu- ja metsa maa-ala“ ning „liikluse ja liiklust teenindava ehitise maa-ala (L)“. Peatükis 5 Maakasutus juhtotstarvete lõikes võiks täpsustada, et valdavale juhtotstarbele ei lisata üle kolme toetava kõrval-otstarbe, millised võiks ka selguse mõttes üldplaneeringu seletuskirjas ära näidata. Peatükis 4.1 Tiheasustusega alad on öeldud, et tiheasustusega alad asuvad Kiviõli ja Püssi linnades ning Sonda, Lüganuse ja Erra alevikes. Samuti on tiheasustusega alad määratud Maidla, Savala ja Uniküla kompaktsetel aladel. Lisatud on täpsustus, et tiheasustusega alade määramisel on arvestatud ka Ida-Viru maakonnaplaneeringus määratud linnalise asustuse aladega. Seevastu peatükis 5.12 Aianduse maa-ala (AM) on öeldud, et aianduse maa-ala on linnalise asustusega aladel väikesemahulise köögisaaduste kasvatamise maa. Üldplaneeringu joonisest „Maakasutusplaan“ nähtub, et aianduse maa-ala maakasutuse juhtotstarve on määratud ka Sonda, Lüganuse ja Erra alevikesse, kuigi Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt ei ole need alad määratud linnalise asustuse alade hulka. Palun selgitada, kas eelnimetatud alevikes on aianduse maa-ala kasutamine võimaldatud. 2 Peatükis 5 Maakasutus juhtotstarvete lõikes on kirjas, et üldplaneeringuga määratakse maa- aladele maakasutuse juhtotstarve, lähtudes valla ruumilise arengu põhimõtetest. Juhtotstarve on üldplaneeringuga määratud ala kasutamise otstarve, mis annab perspektiivse ruumi- ja maakasutuse põhisuunad. Juhtotstarve näitab maa-ala peamist funktsiooni. Allmärkusena on öeldud, et maa-ala piiritlemisel lähtutakse maa-alast kui loogilisest ruumilisest tervikust. Maa-ala võib olla piiritletud teede, veekogude ja/või teise juhtotstarbega maakasutusega aladega. Juhin tähelepanu asjaolule, et vastavalt planeerimisseaduse seletuskirjale lk 128 on endiselt üldplaneeringu ülesandeks maakasutuse juhtotstarbe määramine, kusjuures maakasutuse juhtotstarbe definitsioon on toodud lõikes 4, mille kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav (üle 51%) otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Palun teha üldplaneeringu seletuskirja täpsustus, et valdav otstarve tähendab vähemalt 51% maakasutuse juhtotstarbest. Palun täiendada üldplaneeringu seletuskirja selliselt, et oleks kõigile üheselt mõistetav ja selge, millest kõrvalkasutuse protsenti arvutama hakatakse (kas konkreetsest planeeringualast, kindlast piirkonnast vms). Peatükk 5.17 Taastuvenergeetika maa-ala. Palun selgitada, mis eesmärgil on päikeseparkide tarbeks loodud eraldi maakasutusjuhtotstarve, kui tavaolukorras tuleb tootmiseesmärgil (üle 15 kW võimsusega päikesepark, mille rajamise eesmärk on toodetud energia valdavalt müüa võrguettevõttele) rajatav päikesepark ehitada tootmismaale, ehk miks on taastuvenergeetika maa-ala funktsionaalsem kui tootmismaa? Alapeatükki 5.4.2 Hajaasustusega alad soovitame täiendada lähtuvalt keskkonnahoiu põhimõtetest ning eelistada hajaasustuses uute kompaktse hoonestusega alade (kolm ja rohkem majapidamist) planeerimisel ühise veevärgi ja heitveepuhastussüsteemi väljaehitamist arendaja poolt, et vältida hilisemaid arusaamatusi. Peatükis 6.4.5 Raudteed on kirjas, et pargi-ja-reisi parklad asuvad Kiviõli ja Püssi raudteejaama juures, perspektiivne pargi-ja-reisi parkla on kavandatud Sonda raudteejaama juurde. Märgin, et joonisel „Maakasutusplaan“ ei ole Kiviõli ja Püssi raudteejaama juures paiknevad olemasolevad pargi ja reisi parklate leppemärgid nähtavad. Peatükis 6.4.5 Raudteed on öeldud, et reisirongide sõidukiiruse tõstmiseks on vajalik raudtee õgvendamine, mille võimalikud alternatiivid on kantud maakasutuskaardile Püssi ja Kohtla jaama vahel. Sobiv alternatiiv selgub ehitusgeoloogiliste uuringute läbiviimise järel täpsemal kavandamisel. Juhin tähelepanu asjaolule, et Püssi ja Kohtla jaamade vahelise raudtee õgvenduse alternatiivide alla jäävate kinnisasjade omanikke tuleb üldplaneeringu koostamisest teavitada. PlanS § 77 lõige 8 sätestab, et kui üldplaneeringu algatamisel on teada või planeeringu koostamise käigus selgub, et üldplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse, teatab planeeringu koostamise korraldaja üldplaneeringu algatamisest kinnisasja omanikule seitsme päeva jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemisest või avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse ilmnemise päevast arvates. 3 KSH aruande peatükis 4.2.3 Teenuste kättesaadavus on kirjas, et teenuseid pakkuva hoone kavandamise tasandil on oluline arvestada valla vananeva rahvastikuga: hoonetele ligipääs võib olla eakatele keeruline. Teenuste maksimaalse kättesaadavuse tagamiseks oleks otstarbeks seetõttu lisada hoonete arendamise juurde tingimused hoonete ümbruses juurdepääsude tagamise (sidusad kõnniteede võrgustikud, madaldatud kõnniteeservad sh ka parklates) ning barjääridevaba liikumise kohta (nt rajades vajadusel kaldteed, käsipuud, karestatud astmed, vaegnägijate märgistused), seda eriti ühiskondlike hoonete, teenuseid pakkuvate hoonete aga kaaluda ka kortermajade arendamise juures. kuna ka viimaste juures on üldplaneeringuga lubatud esimese korruse kasutusele võtmine äripindadena. Antud tingimusi on osaliselt nii äri-kui ühiskondliku hoone maa juures käsitletud, KSH teeb ettepaneku käsitlust laiendada ja lisada tingimused ka korterelamumaa juurde. Palun kaaluda KSH-s toodud ettepaneku üldplaneeringu seletuskirja lisamist. KSH aruande peatükis 4.2.4 Puhkealade kättesaadavus on märgitud, et linnaliste asulate puhkealadena on käsitletavad nn KAH-metsad ehk kõrgendatud avaliku huviga metsad, millele planeering seab põhimõtted. KAH-metsad on riigimetsad, mis paiknevad suuremate asulate serval ning toimivad elanikkonnale nii puhkealadena kui ka roheliste puhvertsoonidena. KAH-metsa alad on määratletud ka Aidu karjääri alal: kuna Aidu karjääri nähakse planeeringus kooskasutusalana, on põhjendatud Aidu piirkonnas alade väljatoomine, mida RMK näeb edaspidi puhkeotstarbelisena. Juhin tähelepanu asjaolule, et üldplaneeringu jooniselt „Maakasutusplaan“ ei ole Aidu karjääri alale kavandatav kõrgendatud avaliku huviga mets leitav. KSH aruande peatükis 4.6 Keskkonnatervis on märgitud, et uute müratundlike alade planeerimisel maanteede läheduses (eelkõige väljaspool asulaid eespool toodud müratsoonide ulatuses) on soovitatav koostada mürahinnang ning vajadusel näha ette müra vähendamise meetmed. Palun kaaluda eeltoodud ettepaneku üldplaneeringu seletuskirja lisamist. Peatükis 6.3.2 Roheline võrgustik on üheks rohelise võrgustiku kasutustingimuseks, et rohelise võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tugialadel langeda alla 90%. Juhin tähelepanu, et ainuüksi looduslike ja poollooduslike alade protsent ei võimalda üldplaneeringu tasandil tagada rohevõrgustiku toimivust. Ka rohevõrgustiku planeerimisjuhendis (2018) lk 54 on toodud: Nt ei saa pidada heaks üksnes nõuet säilitada 90% tugialast looduslikuna, kuna tugialal asuva kinnistu omanikul pole ülevaadet sellest, mida on teinud või plaanivad teha teised kinnistuomanikud; samuti ei pruugi sellist ülevaadet olla nt Maanteeametil teede planeerimisel. Tegemist on üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ seatud üldprintsiibiga, mida tuleks konkreetsemate tingimuste abil täpsustada. Teen ettepaneku täpsustada protsendiga seotud tingimust läbi teiste üldplaneeringus seatavate tingimuste, nii et seatavad tingimused koosmõjus tagavad üldplaneeringu elluviimisel (sh selle alusel ehitustegevuse kavandamisel), et looduslike ja poollooduslike alade osatähtsus rohevõrgustikus ei langeks alla maakonnaplaneeringus seatud protsendi. Ühtlasi peab olema üldplaneeringu ülevaatamisel võimalik hinnata, kas rohevõrgustik toimib (sh üheks indikaatoriks saab olla looduslike ja pool-looduslike alade protsent). Tulenevalt eeltoodust, palun selgitada, kuidas on üldplaneeringus mõistetud looduslikku ja pool-looduslikku ala. 4 Üldplaneeringu elluviimisel otsuste kaalutlemist toetaks ka üldplaneeringu joonisel ja seletuskirjas toodud teave rohevõrgustiku struktuurielementide hierarhia kohta, ehk millise taseme tähtsusega elementidega (riikliku, piirkondliku või kohaliku tähtsusega element) on tegemist. Üldplaneeringu joonisel „Maakasutusplaan“ on näidatud rohelise võrgustiku koridorid ja tugialad. Kui võrrelda joonisele kantud rohelist võrgustikku koostamisel olevate Viru-Nigula ja Vinni valla üldplaneeringute lahendusega, siis nähtub, et rohelise võrgustiku elementide piirid ei jookse omavahel kokku. Palun selles osas teha koostööd Viru-Nigula ja Vinni Vallavalitsustega. Üldplaneeringu joonisel „Maakasutusplaan“ on näidatud Lüganuse-Purtse maakondliku taseme väärtuslik maastik. Kui võrrelda joonisele kantud väärtusliku maastiku piire koostamisel oleva Viru-Nigula valla üldplaneeringu lahendusega, siis nähtub, et väärtusliku maastiku piirid ei ühti omavahel. Palun teha koostööd Viru-Nigula Vallavalitsusega. PlanS § 125 lõike 3 järgi võib kohaliku omavalitsuse volikogu olulise avaliku huvi olemasolu korral algatada detailplaneeringu koostamise. 29.01.2020 kirjas palusin, et üldplaneeringu seletuskirjas kirjeldatakse põhimõtteid, mille alusel määratakse oluline avalik huvi. Seda ei ole tehtud. Olete märkinud, et olulise avaliku huvi määratlemine toimub igakordse kaalutlusotsuse kujul ning see on vallavolikogu pädevuses. Selgitan veelkord, et olulise avaliku huvi määratlemise põhimõtete seadmine üldplaneeringus on oluline ja vajalik selleks, et edaspidine olulise avaliku huvi määratlemine toimuks ühetaolistel alustel. Ennekõike võimaldab see tagada õigusselgust, et oleks selge ja arusaadav, milliste asjaolude esinemisel võib mõistlikul määral juba tagajärgi (antud juhul siis seda, et vajalik on detailplaneeringu koostamine) ette näha. Seega pean jätkuvalt vajalikuks nende põhimõtete üldplaneeringu seletuskirjas kirjeldamist. Pööran tähelepanu seletuskirja tekstis esinevatele kirjavigadele (näiteks lk 30 peatükis 5.5 lubatud on teenindavate rajate, puhke- ja rohealade ning vajadusel kaitsehaljastuse kavandamine), kohati on ka seletuskirja tekst segane (lk 59 peatükk 6.3.5 Üldplaneeringuga on määratud juurdepääsud põhimõtteliste asukohtade mererannale). Palun seletuskiri korrigeerida. 2. Koostöötegijad ja kaasatavad Lüganuse valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu on saadetud kooskõlastamiseks järgmistele institutsioonidele: Transpordiamet, Muinsuskaitseamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Terviseamet, Päästeamet, Keskkonnaamet, Maa-amet, Põllumajandusamet, Kultuuriministeerium, Keskkonnaministeerium, Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseministeerium, Maaeluministeerium, Alutaguse Vallavalitsus, Toila Vallavalitsus, Viru-Nigula Vallavalitsus, Vinni Vallavalitsus, Kohtla-Järve Linnavalitsus. Arvamuse on andnud järgmised institutsioonid: Eesti Energia AS, Elering AS, Elektrilevi OÜ, Riigimetsa Majandamise Keskus , OÜ Adepte, Valga Puu OÜ, Karo Mets OÜ, Enefit Kaevandused AS jt. Ettepanekuid maakasutuse osas laekus ka eraisikutelt. Lähtudes esitatud üldplaneeringu ja KSH materjalidest, võttes aluseks PlanS § 81 lõike 3 ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud 5 volitust, ei pea Rahandusministeerium vajalikuks määrata Lüganuse valla üldplaneeringule täiendavaid koostöötegijaid, lisaks eespool nimetatud ja üldplaneeringu lähteseisukohtades nõutuile. Koostöö tegemisel tuleb kohalikul omavalitsusel lähtuda Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“. Palun tagada, et üldplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, kaasa arvatud kinnisasjade omanikud, keda puudutab raudtee õgvendamine Püssi ja Kohtla jaamade vahel ning isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeeringu koostamisel (PlanS § 76 lg 2 ja 3). Täiendavalt juhin tähelepanu PlanS § 87 lõikele 3, mille kohaselt koos üldplaneeringuga avalikustatakse üldplaneeringu kohta PlanS § 85 lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja arvamused. Avalikule väljapanekule esitatavast üldplaneeringust peavad selguma esitatud lahenduste kaalutletud põhjendused, üldplaneeringu elluviimise tingimused ja muud üldplaneeringut selgitavad asjaolud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv kohalike omavalitsuste poliitika osakonna juhataja regionaalvaldkonna asekantsleri ülesannetes Tiit Toos 715 5813 [email protected] 6
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel