Teie 20.06.2022
Välisministeerium Meie 12.08.2022 nr 1.1-21/5256-2
[email protected]
EU Pilot päringu EUP(2022)10216
vastuskiri
Edastame vastused Euroopa Komisoni poolt tõstatatud vastavusküsimustele seoses direktiivi
(EL) 2016/97 (kindlustustoodete turustamine) ülevõtmisega.
1) Seoses direktiivi (EL) 2016/97 artikli 1 lõike 5 esimeselausega palun selgitage, kuidas
tagate, et pädevad asutused jälgivad turgu, sealhulgas Eestis või Eestis turustatavate,
levitatavate või müüdavate kõrvalkindlustustoodete turgu?
Selgitus. Finantsinspektsioonile on pandud finantsinspektsiooni seaduse (edaspidi FIS)1 § 4
lõikega 2 kohustus tegutseda finantsjärelevalve teostamisel riigi nimel, sealjuures teostades
finantsjärelevalvet kindlustustegevuse seaduses2 (edaspidi KindlTS) sätestatud tegevuse üle.
Järelevalve teostamiseks ja kindlustusvõtjate kaitse tagamiseks tuleb jälgida kindlustusturgu.
KindlTS § 223 lõike 1 kohaselt teostab Finantsinspektsioon järelevalvet Eestis kindlustuse
turustamisega tegeleva isiku üle („asjaomases liikmesriigis turustamine“). Lisaks teostab
Finantsinspektsioon sama paragrahvi lõike 3 kohaselt järelevalvet Eesti kindlustusandja ja
vahendaja (sh vahendaja, kes pakub kõrvaltooteid) teises lepinguriigis asutatud filiaali ning
piiriülese kindlustuse turustamise üle („asjaomasest liikmesriigist turustamine“). Lõike 51
kohaselt teostab järelevalvet teise lepinguriigi filiaali üle.
KindlTS § 224 lõikes 1 on loetelu Finantsinspektsiooni ülesannetest ja õigustest, mida lõike 2
kohaselt tuleb toestada korrapäraselt (pidev järelevalve/ turu monitoorimine).
Kindlustusturu monitoorimiseks on kindlustusandjatel ja kindlustusmaakleritel muu hulgas
kohustus esitada Finantsinspektsioonile aruandeid oma tegevuse kohta.
Seoses direktiivi (EL) 2016/97 artikli 2 lõike 1 punktiga 10, artikli 2 lõike 1 punktiga
11 ja artikli 2 lõike 1 punktiga 12 palun kinnitage, kuidas kindlustustoodete
turustamise direktiivi artikli 2 lõike 1 punktides 10 ja 11 on määratletud mõisted
„päritoluliikmesriik“ ja „vastuvõttev liikmesriik“, eristades päritoluliikmesriigi mõiste
puhul füüsilisi ja juriidilisi isikuid.
1
https://www.riigiteataja.ee/en/eli/506042022002/consolide
2
https://www.riigiteataja.ee/en/eli/505042022002/consolide
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Eesti ülevõtvates õigusaktides ei ole vastavaid määratlusi, nagu on näha. Seetõttu
palume teavet selle kohta, kuidas on tagatud kindlustustoodete turustamise direktiivi
artikli 2 lõike 1 punktide 10 ja 11 täielik ja nõuetekohane ülevõtmine, eelkõige seoses
direktiivis kasutatud diferentseeritud ühenduskriteeriumidega (päritoluliikmesriik:
Füüsiliste isikute alaline asukoht, juriidiliste isikute registrijärgne asukoht või juhatuse
asukoht; Vastuvõttev liikmesriik: alaline kohalolek või asutamine või teenuste
osutamine).
Selgitus. Eesti õiguses saab defineerida „päritoluliikmesriigi“ vaid Eesti vaates. Eesti
õiguses ei saa ette näha, kuidas see võib olla defineeritud teise liikmesriigi õiguses. Teeme
ettepaneku täpsustada KindlTS-is, et tegemist on Eesti vahendajaga, kui tema elukoht või
registrijärgne asukoht on Eestis. Kui vahendaja päritoluliikmesriik on muu riik kui Eesti, siis
on KindlTS-is viidatud teisele lepinguriigile või päritoluriigile. Seetõttu on ka KindlTS § 209
lõikes 1 viidatud „isikule, kes päritoluriigi õigusaktide kohaselt võib tegeleda vahendusega“.
KindlTS ei kasuta otsesõnu terminit „vastuvõttev liikmesriik“. Selle asemel on KindlTS § 199
lõikes viidatud välisriigile (mis on muu riik kui Eesti). Välisriik on riik, kus Eesti vahendaja
võib asutada filiaali (püsiv tegevuskoht) või tegeleda piiriüleselt vahendustegevusega
(osutada teenust). Eesti õiguse kohaselt võib välisriik olla nii liikmesriik kui ka kolmas riik.
Kui alaline kohalolek teise liikmesriigi territooriumil on samaväärne filiaaliga, käsitatakse
seda samamoodi nagu filiaali.
Muudatusettepanek.
1) KindlTS §-i 174 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Eesti vahendaja registrijärgne asukoht või elukoht on Eestis.“;
2) Palun selgitage, kus ja kuidas on Eesti õiguses määratletud mõiste „peamine
tegevuskoht“kooskõlas direktiivi (EL) 2016/97 artikli 2 lõike 1 punktiga 14.
Selgitus. Direktiivi (EL) 2016/97 (edaspidi IDD) artikli 2 lõike 2 punktis 14 defineeritud
mõistet „peamine tegevuskoht“ kasutatakse IDD-s lisaks viidatud definitsioonile vaid artikli
7 lõikes 1. Seetõttu on Eesti õiguses see termin määratletud koos artikli 7 lõike 1 ülevõtmisega.
Definitsiooni kohaselt on „peamine tegevuskoht“ koht, kus juhitakse põhitegevust. Seega on
artikli 7 lõike 1 ülevõtmisel lähtutud põhitegevuse juhtimise kriteeriumist ehk asjaolust, et
Eesti õiguse mõistes saab tegemist olla filiaaliga. Seega näeb KindlTS § 223 lõige 1 ette
järelevalvelise kokkuleppe vaid seoses filiaali üle järelevalve teostamisega. Ehk kui
vahendaja peamine tegevuskoht (kust juhitakse tegevust) on pärisoluriigist erinev liikmesriik,
siis järelikult on ta selles riigis asutanud filiaali.
3) Seoses direktiivi (EL) 2016/97 artikli 2 lõike 1 punktiga 17 näib teatatud Eesti
õigussäte määratlevat üksnes investeerimisriskiga elukindlustuslepingud. Palun
kinnitage, kuidas Eesti õigusaktid hõlmavad ja määratlevad muud liiki
„kindlustuspõhised investeerimistooted“ (IBIP).
Selgitus. Eesti õigus kasutab „kindlustuspõhised investeerimistoote“ (IBIP) termini asemel
terminit „investeerimisriskiga elukindlustusleping“ (edaspidi IRE). IRE definitsiooni aluseks
on IDD art 2 lõike 1 punkt 17 (IBIP definitsioon). Tegemist on terminoloogilise erinevusega.
IRE pole üks IBIP liik, vaid ongi IBIP. Kui Eestis pakutav kindlustustoode vastab KindlTS §
2
222 lõikes 1 sätestatud IRE definitsioonile, siis kohalduvad selle toote turustamisele IDD-s
IBIP turustamisele ette nähtud nõuded ehk Eesti õiguses IRE turustamisele kohalduvad
nõuded.
4) Lisaks sellele hõlmavad kõik Eesti õigusnormid, millega võetakse üle direktiiv (EL)
2016/97 seoses kindlustuspõhiste investeerimistoodetega, ainult investeerimisriskiga
elukindlustuslepinguid, samas kui viimased on ainult üks investeerimisriskiga
elukindlustuslepingute vorm. Nii on see sätete puhul, millega võetakse üle direktiivi
(EL) 2016/97 artiklid 26–30 ja artikli 33 lõike 2 sissejuhatav lause. Palun kinnitage, et
kõigi nende sätete puhul hõlmab Eesti ülevõtmine igat liiki tööstusheidete kavasid.
Selgitus. Vaata kommentaari küsimuse number 3 juures. IRE puhul pole tegemist vaid ühe
IBIP liigiga, vaid tegemist ongi IBIPiga. Tegemist on vaid terminoloogilise erinevusega. See
tähendab, et Eesti õigus kasutab teist terminit.
5) Direktiivi (EL) 2016/97 artikli 3 lõike 2 teise lõigu teise lause kohaselt peab
veebipõhine registreerimissüsteem olema hõlpsasti kättesaadav. Teie riiklik süsteem
näib siiski eeldavat, et kindlustusmaaklerid peavad esitama Finantsinspektsioonile
kirjaliku taotluse kindlustusvahendajate nimekirja kandmiseks. Palun kinnitage,
kuidas tagatakse, et seda taotlust saab täita veebis vastavalt eespool nimetatud artikli
3 lõikele 2.
Selgitus. Finantsinspektsiooni veebipõhine registreerimisvorm on meie hinnangul lihtsalt
juurdepääsetav ning võimaldab täita registreerimisvormi otse internetis:
https://fi.ee/et/kindlustus/kindlustusvaldkonna-tegevuslubade-
taotlemine/kindlustusvahendaja-registreerimine/kindlustusmaakleri-vahendajate-nimekirja-
kandmine#registreerimisvorm
Maakler saab vormi täita veebis. Seaduse kohaselt peab maakler ka erinevaid dokumente ja
kinnitusi esitama. Need on võimalik esitada digiallkirjaga failidena.
6) Palun kinnitage, kuidas Eesti õigusaktidega tagatakse, et pädev asutus vaatab
registreerimise kehtivuse korrapäraselt läbi vastavalt direktiivi (EL) 2016/97 artikli 3
lõike 4 viiendale lõigule. Lisaks registreerib Eesti Finantsinspektsioon (FSA) üksnes
maaklereid, samas kui agendid on registreeritud vastutavas ettevõtjas. Palun kinnitage,
kuidas eespool nimetatud korrapärane läbivaatamine on tagatud mõlemat liiki
vahendajate (vahendajad ja agendid) puhul.
Selgitus. Küsimuses on välja toodud, et agendid on registreeritud vaid vastutavas ettevõtjas.
Täpsustame, et agendid ei ole registreeritud ainult vastutavas ettevõtjas, vaid kindlustusandja
peab KindlTS § 195 lõike 1 kohaselt agendid kandma vahendajate nimekirja. Seega tuleb nad
registreerida ka pädeva asutuse ehk Finantsinspektsiooni juures.
Registreerimine Finantsinspektsiooni juures tagab ühtlasi, et pädev
asutus/Finantsinspektsioon saab kontrollida korrapäraselt registreeringu kehtivust. IDD
artikkel 3 lõike 4 alalõik 4 kohaselt on vahendaja registreerimise tingimuseks artiklis 10
sätestatud asjakohaste nõuete täitmine. KindlTS § 196 lõike 3 punkti 1 kohaselt on
Finantsinspektsioonil õigus kustutada agent vahendajate nimekirjast, kui „kindlustusagent ei
vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides kindlustusagendile kehtestatud
3
nõuetele“. See hõlmab ka artiklis 10 sätestatud nõuete täitmist kindlustusagendi poolt ning
nõuete täitmise ja registreeringu kehtivuse kontrolli Finantsinspektsiooni poolt.
Samuti kuulub Finantsinspektsiooni pädevusse kontroll selle üle, kas kindlustusandja täidab
§ 196 lõikes 2 sätestatud kohustust.
Maaklerite puhul kinnitab registreeringu kehtivuse korrapärast läbivaatamist KindlTS § 190
lõige 3, mis annab alused maakleri nimekirjast kustutamiseks, sealhulgas kui
„kindlustusmaakler ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides
sätestatud nõuetele“.
Agentide registris kannete tegemiseks annab Finantsinspektsioon kindlustusandjatele ja
filiaalidele juurdepääsu registrile ja seal saavad nad ise igal ajal kandeid teha oma agentide
kohta, kuid nagu eelpool öeldud, teostab Finantsinspektsioon korrapärast registreerimise
kehtivuse läbivaatamist.
7) Palun kinnitage seoses direktiivi (EL) 2016/97 artikli 3 lõikega 5, kuidas Eesti õiguses
on tagatud „kiirteteatamine“ mõlemat liiki vahendajate (vahendajad ja agendid)
puhul?
Selgitus. Agentide puhul ei ole IDD artikli 3 lõikes 5 sätestatud teavitamine asjakohane, kuna
agendid kannab vahendajate nimekirja kindlustusandja ise. Agent ei ole viidatud sätte mõistes
taotleja, Finantsinspektsioonile taotlust ei ole esitatud, mistõttu ei ole ka eraldi otsust, millest
tuleks teavitada. Agentide registris kannete tegemiseks annab Finantsinspektsioon
kindlustusandjatele ja filiaalidele juurdepääsu registrile ja seal saavad nad ise igal ajal
kandeid teha oma agentide kohta. Agent kantakse kohe nimekirja, ilma taotluste ja otsusteta.
Samas see ei välista registreeringu kehtivuse kontrolli pädeva asutuse poolt.
Muudatusettepanek. Teeme maaklerite puhul ettepaneku täpsustada seadust nii, et taotlejat
teavitatakse viivitamata otsusest.
2) KindlTS §-i 188 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Taotlejat teavitatakse viivitamata tehtud otsusest“.
8) Seoses agentidega palun selgitage, kuidas Eesti õigusaktidega tagatakse, et vastutavad
ettevõtjad teavitavad pädevaid asutusi vastavalt direktiivi (EL) 2016/97 artikli 3 lõike
6 teisele lõigule.
Selgitus. IDD artikli 3 lõike 1 neljanda alalõike kohaselt võib vahendaja registreerijaks
pädeva asutuse järelevalve all olla kindlustusandja. Eesti õiguses on agentide puhul (KindlTS
§ 195 lõige 1) ette nähtud, et kindlustusagendi kannab vahendajate nimekirja kindlustusandja,
keda ta esindab. See kindlustusandja vastutab ka nimekirjas olevate andmete õigsuse eest
kindlustusandja. Seega teavitab vahendaja alustuseks kindlustusandjat andmete muutusest
(kuna nende vahel on sõlmitud agendileping), kes teavitab pädevat
asutust/Finantsinspektsiooni artikkel 3 lõike 6 kohaselt andmete muutumisest. Teavitamise
kohustus on KindlTS §-s 196 lõikes 1: kindlustusandja on kohustatud vahendajate nimekirja
kantud ebaõiged andmed viivitamata muutma või need kustutama pärast andmete muutmise
või kustutamise aluseks oleva teabe laekumist. Vahendajate nimekirja tehtud kannete õigsuse
eest vastutab kande teinud kindlustusandja.
4
9) Seoses direktiivi (EL) 2016/97 artikli 5 lõike 1 esimese lõiguga Eesti säte S. 237.
Kindlustustegevuse seaduse § 51 3 viitab teenuste loetelule. Palun selgitage, miks Eesti
ametiasutused on piiranud mõiste „mis tahes kohustuse rikkumine“ selle loeteluga ja
kuidas Eesti õigusaktidega tagatakse, et see hõlmab „kõiki [direktiivis] sätestatud
kohustusi“ kooskõlas artikli 5 lõike 1 esimese lõiguga.
Selgitus. IDD artikli 5 lõike 1 kohaselt peab vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus teavitama
päritoluliikmesriigi pädevat asutust, kui tema territooriumil teenuse osutamise vabaduse
alusel tegutsev vahendaja rikub IDD-s sätestatud kohustust. Vastav säte on Eesti õigusesse
üle võetud § 237 lõikega 51 – „Kui Finantsinspektsiooni hinnangul rikub teise lepinguriigi
vahendaja seadustes või nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõudeid ja
Finantsinspektsioonil ei ole käesoleva seaduse § 223 lõikest 51 tulenevaid kohustusi, teavitab
Finantsinspektsioon sellest vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutust. Seega tuleb
lepinguriigi pädevat asutust teavitada mistahes kohustuste rikkumisest.
Sättes olev viide § 223 lõikele 51 on vaid filiaali järelevalve kontekstis. Küsimuse aluseks olev
artikkel 5 reguleerib aga teenuse osutamise vabadust. Sellisel juhul kohaldub vastuvõtva
liikmesriigi pädeva asutuse teavitamise kohustus ja teavitada tuleb kõikidest seaduse
rikkumistest.
10) Palun selgitage seoses direktiivi (EL) 2016/97 artikli 7 lõike 1 teise lausega, kuidas
tagatakse, et lepingust teatatakse viivitamata?
Muudatusettepanek. Kuigi üldiselt teeb Finantsinspektsioon kõik seaduses ettenähtud
toimingud viivitamata, teeme ettepaneku seda ka seaduses täpsustada. Teeme ettepaneku
KindlTS § 223 lõikes 32 täpsustada, et kokkuleppest tuleb teavitada EIOPA-t viivitamata.
3) KindlTS § 223 lõikes 32 asendatakse sõna „kokkuleppest“ sõnadega „kokkuleppest
viivitamata“;
11) Eesti säte S. 237. Kindlustustegevuse seaduse artikkel 51 viitab käesoleva seaduse §-
des 182, 184–186, 192 ja 198 nimetatud teenuste loetelule. Palun selgitage, kuidas
hõlmab see loetelu V ja VI peatüki sätteid kooskõlas direktiivi (EL) 2016/97 artikli 8
lõikega 1.
Selgitus. IDD artikli 8 lõige 1 reguleerib olukorda, kui teise liikmesriigi filiaal
(asutamisvabadus) ei täida Eestis V ja VI peatüki sätete kohaselt vastu võetud õigus- või
haldusnorme. Sellisel juhul võib Eesti järelevalveasutus (Finantsinspektsioon) võtta
asjakohased meetmeid. IDD peatükid V ja VI on Eesti õigusesse üle võetud KindlTS §-dega
182, 184–186, 192 ja 198. KindlTS § 223 lõike 51 kohaselt teostab sellisel juhul filiaali üle
järelevalvet Finantsinspektsioon ( IDD artikkel 7 lõige 2) §-des 182, 184–186, 192 ja 198
sätestatud (IDD V ja IV peatükkide) teenuse osutamisega seotud järelevalve ulatuses.
Küsimuses viidatud § 237 lõige 51 reguleerib olukorda, kui Finantsinspektsioon ei teosta selle
filiaali üle järelevalvet (IDD artikli 8 lõige 2) ning sellisel juhul on esimeseks sammuks
liikmesriigi pädeva asutuse teavitamine.
3
Kindlustustegevuse seadus, kindlustustegevuse seadus, RT I, 22.3.2018, 1, IAA, MNE(2017)56512.
5
Muudatusettepanek. Teeme siiski ettepaneku täpsustada § 223 lõikes 51 sätestatud viiteid ja
selguse huvides lisada paragrahvide loetellu viited ka §-dele 177 ja 1821 ning § 181 lõikele
6.
4) KindlTS §-i 223 lõikes 51 asendatakse tekstiosa „§-des 182“ tekstiosaga „§-s 177, § 181
lõikes 6, §-des 182, 1821“;
12) Seoses koostöö ja teabevahetusega palun selgitage, kuidas tagate, et pädevad asutused
jagavad (ja mitte ainult õigust) asjakohast teavet järgmise kohta: hea maine,
ametialased teadmised ja pädevus vastavalt direktiivi (EL) 2016/97 artikli 13 lõikele
2?
Selgitus. Meie hinnangul tagab FIS § 47 lõike 2 lai sõnastus, et välisriigi finantsjärelevalve
asutusele edastatakse teavet ka kindlustuse turustaja maine, kutsealaste teadmiste ja pädevuse
kohta, et tagada IDD nõuetekohane kohaldamine. Samas oleme nõus ka vastavad täpsustused
selgesõnaliselt seaduses välja tooma.
Muudatusettepanekud.
5) KindlTS §-i 191 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Finantsinspektsioon teavitab kindlustusmaakleri nimekirja kandmisel ja edaspidi
lepinguriigi finantsjärelevalveasutust käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 5 sätestatust, kui see
on asjakohane kindlustuse turustamise järelevalvega seotud ülesannete täitmiseks.“;
6) KindlTS §-i 197 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Finantsinspektsioon teavitab kindlustusagendi nimekirja kandmisel ja edaspidi
lepinguriigi finantsjärelevalveasutust käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, kui see
on asjakohane kindlustuse turustamise järelevalvega seotud ülesannete täitmiseks.“;
13) Palun kinnitage seoses direktiivi (EL) 2016/97 artikli 14 esimese ja teise lausega, et
kaebuse võivad esitada kõik huvitatud isikud? Palun täpsustage ka selle aluseks olevad
õigusnormid ja süsteemi toimimine.
Selgitus. https://www.fi.ee/et/tarbijale/millal-poorduda-finantsinspektsiooni-poole/kaebuse-
esitamine
Praktikas saavad viidatud veebilehe kaudu kaebuse soovi korral esitada ka juriidilised isikud,
sealhulgas tarbijaühendused. Finantsinspektsioon on valmis veebilehte uuendama, et oleks
selgem, et see võimalus on kõikidel isikutel, mitte ainult tarbijatel.
IDD artiklis 14 sätestatu tagamiseks on ka võlaõigusseaduse4 (edaspidi VÕS) § 428 lõike 1
punktis 9, KindlTS § 192 lõike 1 punktis 8 ja § 198 lõike 2 punktis 12 ette nähtud, et kindlustuse
turustaja peab enne kindlustuslepingu sõlmimist teavitama klienti kaebuse esitamise korrast.
14) Seoses direktiivi (EL) 2016/97 artikli 17 lõikega 1 palun kinnitage, et teatatud sätted
(sisehindamise kokkuleppe S.106 alapunktid 1 ja 15) hõlmavad kolme nõutud mõõdet:
„ausalt, õiglaselt ja professionaalselt“?
4
https://www.riigiteataja.ee/en/eli/505042022001/consolide
5
Kindlustustegevuse seadus, kindlustustegevuse seadus, RT I, 22.3.2018, 1, IAA, MNE(2017)56512.
6
Selgitus. IDD artiklis 17 lõikes 1 sätestatud kolm mõõdet „ausalt, õiglaselt ja
professionaalselt“ on kindlustusandjate puhul kaetud § 106 lõikega 5, mille
kohaselt kindlustusandja juhid ja töötajad on kohustatud tegutsema nendelt oodatava
ettenägelikkuse ja pädevusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele,
lähtudes kindlustusandja ja selle kindlustusvõtjate, kindlustatute ja soodustatud isikute
huvidest.
Nii „nendelt oodatav ettenägelikkus“ kui ka „vastavalt ametikohale esitatavatele nõuetele“
hõlmab nii ausust kui ka õiglust. Samuti tähendab klientide huvidest lähtumine, et tegutsetakse
ausalt, õiglasel ja professionaalselt. Lisaks on Finantsinspektsioon kehtestanud juhendi
„Nõuded kindlustuse turustamisele“6, mille „eesmärk on muu hulgas kaitsta kindlustuse
turustajate klientide, kindlustuslepingut sõlmida soovivate isikute ja kindlustusvõtjate huve
läbi soovituslike juhiste andmise (i) kindlustuslepingute (sealhulgas tüüptingimuste)
väljatöötamisele, (ii) kindlustuslepingute kohta teabe avaldamisele, (iii) kindlustusvõtja
kindlustushuvi ja kindlustuslepingule esitatavate nõudmiste väljaselgitamisele ja (iv) huvide
konflikti maandamisele“.
Ka juhendi kohaselt on „kindlustuse turustaja kohustatud tagama, et kindlustuslepingu
sõlmimise protsessis osalevatel turustaja töötajatel oleks igal ajahetkel vastavaks tegevuseks
nõutavad teadmised ja kompetents. See tähendab, et iga kindlustuslepingu sõlmimisega
otseselt seotud töötaja peab omama kutseoskust, mis võimaldab tal igakülgselt ja piisava
täpsusega täita vastavalt tema ülesande ulatusele õigusaktides ja juhendis sätestatut ning ta
peab olema läbinud selleks vastava koolituse või olema muul viisil selleks kindlustusandja
poolt instrueeritud.“
15) Palun selgitage seoses direktiivi (EL) 2016/97 artikli 17 lõike 2 esimese lausega,
kuidas on hõlmatud kogu muu teave (lisaks reklaamile)?
Selgitus. Seotud eelmise punkti (küsimusega), mis näeb ette, et kindlustuse turustaja tegutseb
ausalt, õiglaselt ja professionaalselt. Seega peab ka kliendile suunatud teave olema õiglane,
selge ega tohi olla eksitav. Vastasel juhul eksiks turustaja ka eelmises punktis viidatud nõuete
vastu.
Finantsinspektsiooni juhendi „Nõuded kindlustuse turustamisele“ punkti 3.1.1. kohaselt peab
„lepingus avalikustatud informatsioon olema õige, täpne ja üheselt mõistetav. Informatsioon
ei tohi olla eksitava sisuga ning sealt ei tohi välja jääda ega puududa midagi, mis mõjutaks
oluliselt informatsioonis esitatud andmete sisu, tähendust ja nendest arusaamist, lähtuvalt
mõistlikkuse põhimõttest.“ Punkti 8.1 kohaselt „Kindlustusvahendaja poolt kliendile antav
teave, sh reklaamimise eesmärgil esitatav teave, ei tohi olla eksitav. Eksitav teave on teave,
mis loob või võib luua ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest. Kliendil peab olema lihtsalt
mõistetav, millise kindlustusvahendaja teenust (kindlustusmaakler või kindlustusagent) ta
kasutab ja kelle huvides vastav kindlustusvahendaja tegutseb.“.
16) Seoses direktiivi (EL) 2016/97 artikli 18 punkti a alapunktiga ii (resp. 18(b)(ii)) palun
selgitage, kuidas tagatakse, et vahendaja ( edasikindlustusandja) teavitab iga juhtumi
puhul (st iga kindlustustoote liigi puhul, mitte ainult investeerimisriskiga
elukindlustuslepingute puhul) klienti, kas ta annab müüdava toote kohta nõu?
6
https://fi.ee/sites/default/files/2019-10/FI%20soovituslik%20juhend%20-
%20N%C3%B5uded%20kindlustuse%20turustamisele_KINNITATUD.pdf
7
Selgitus. Eesti õiguse kohaselt on nõustamine kohustuslik mistahes kindlustuse turustamise
korral, va IRE turustamise korral. Nõustamine on defineeritud IDD artikli 2 punktis 15.
Direktiivi kohaselt on tegemist „kindlustuslepingu kohta soovituse andmisega kliendile tema
soovil või turustaja algatusel“.
KindlTS § 192 lõike 2 punkti 6, KindlTS § 198 lõike 2 punkti 4 ja KindlTS § 221 lõike 1
kohaselt peab kindlustuse turustaja soovitama kliendi kindlustushuvile ja nõudmistele kõige
paremini vastavat kindlustuslepingut. Seega soovitades kliendile kindlustuslepingut ehk andes
talle nõu, on ühtlasi täidetud ka kohustus teavitada klienti, et talle antakse nõu.
Kuna IRE puhul pole soovituse andmine kohustuslik, siis on asjakohane, et sellisel juhul
teavitatakse klienti, et talle ei anta nõu/soovitust (vt KindlTS § 222 lõige 3, VÕS § 428 lõige
2 punkt 42, KindlTS § 198 lõige 2 punkt).
17) Palun selgitage seoses direktiivi (EL) 2016/97 artikli 19 lõike 1 punktiga a ja artikli 19
lõike 1 punktiga b, miks neid sätteid ei ole agentide puhul üle võetud, ning selgitage,
kuidas tagatakse, et huvide konflikt ei ole võimalik?
Selgitus. Eestis ei ole multiagendid lubatud. Agent esindab kindlustusandjat, mitte klienti ehk
puudub huvide konflikti tekkimise võimalus.
18) Palun selgitage, kas direktiivi (EL) 2016/97 artikli 19 lõike 1 punkti c alapunktis iii
käsitletud võimalus on Eestis olemas (st tal ei ole lepingulist kohustust tegeleda
kindlustustoodete turustamisega ainult ühe või mitme kindlustusandjaga ega anda nõu
õiglase ja isikliku analüüsi alusel) ning kuidas teabe esitamine võetakse üle kooskõlas
eespool nimetatud artikliga.
Selgitus. Eesti õiguses pole IDD artikli 19 lõikes 1 punkti c alapunktis iii käsitletud võimalus
asjakohane.
19) Seoses direktiivi (EL) 2016/97 artikli 20 lõikega 4 palun selgitage, kuidas tagate
proportsionaalsuse, st võttes arvesse kindlustustoote keerukust ja kliendi liiki?
Selgitus. KindlTS § 221 lõige 1: „Kindlustusandja peab iga kord enne kindlustuslepingu
sõlmimist ja äratuntava vajaduse korral ka enne sõlmitud kindlustuslepingu muutmist
selgitama kliendi antud teabe põhjal välja tema kindlustushuvi ja nõudmised
kindlustuslepingule, soovitama enda pakutavate kindlustuslepingute hulgast kliendi
kindlustushuvile ja nõudmistele kõige paremini vastavat kindlustuslepingut ning andma
kliendile piisavaid selgitusi vastavalt kindlustuslepingu keerukusele ja kliendi tüübile, et klient
saaks teha kindlustuslepingu sõlmimise kohta teadliku otsuse.“
KindlTS § 192 lõige 2: „Kindlustusmaakler peab iga kord enne kindlustuslepingu sõlmimist
ja vajaduse korral ka enne sõlmitud kindlustuslepingu muutmist mõistliku aja jooksul:
7) põhjendama kliendile antud nõuandeid ja soovitusi põhjalikkusega, mis vastab
kindlustuslepingu keerukusele ja kliendi tüübile, sealhulgas põhjendama kliendile käesoleva
lõike punktis 5 nimetatud juhul vähem kui kolme kindlustusandja pakkumuse esitamist, et
klient saaks teha kindlustuslepingu sõlmimise kohta teadliku otsuse;“
8
KindlTS § 198 lõige 2: „Kindlustusagent peab iga kord enne kindlustuslepingu sõlmimist ja
vajaduse korral ka enne sõlmitud kindlustuslepingu muutmist mõistliku aja
jooksul: 4) selgitama kliendi antud teabe põhjal välja tema kindlustushuvi ja nõudmised
kindlustuslepingule, soovitama enda pakutavate kindlustuslepingute hulgast kliendi
kindlustushuvile ja nõudmistele kõige paremini vastavat kindlustuslepingut ning andma
kliendile piisavaid selgitusi vastavalt kindlustuslepingu keerukusele ja kliendi tüübile, et klient
saaks teha kindlustuslepingu sõlmimise kohta teadliku otsuse;
20) Palun selgitage, kuidas olete üle võtnud nõustamiskeeltega seotud nõuded kooskõlas
direktiivi (EL) 2016/97 artikli 20 lõike 7 punkti 1 alapunktiga d.
Muudatusettepanek. Täpsustame seadust, tagamaks, et tarbija ja kindlustuse turustaja
kokkuleppel võib teabedokumendi koostada ka muus keeles.
7) KindlTS 1032 lõiget 7 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Teabedokument tuleb koostaba eesti keeles või kindlustusandja ja füüsilisest isikust
kindlustusvõtja kokkuleppel muus keeles.“;
21) Palun selgitage seoses direktiivi (EL) 2016/97 artikliga 21, kuidas tagate, et sama
direktiivi artikli 19 lõike 1 punkti d avalikustavad ka kõrvaltegevusena pakutava
kindlustuse vahendajad.
Selgitus. KindlTS § 175 lõike 11 kohaselt „peavad kõrvaltegevusena pakutava kindlustuse
vahendajad teavitama klienti mõistliku aja jooksul enne kindlustuslepingu sõlmimist ja
vajaduse korral enne sõlmitud kindlustuslepingu muutmist sellest, mis liiki tasu või hüve ta
seoses sõlmitava või muudetava kindlustuslepinguga saab“.
22) Seoses direktiivi (EL) 2016/97 artikli 22 lõike 2 kolmanda lõigu teise lausega on
teatatud ülevõtmissättes sätestatud, et: „Välismaine vahendaja peab Eestis
vahendusmenetluses osalemisel vastama käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud
õigusaktides ja välisriigi õigusaktides sätestatud nõuetele.“ Kas Te soovite selgitada
selle sätte tähendust, eelkõige mis juhtub siis, kui nimetatud õigusaktid on erinevad?
Selgitus. KindlTS § 209 lõige 3 sätestab, et „välisriigi vahendaja peab Eestis teenuse
osutamiseks järgima nii Eesti õigusaktides kui ka asukohariigi õigusaktides sätestatud
nõudeid“. Isegi kui viidatud õigusaktides sätestatud nõuded on erinevad, siis vastav sõnastus
tagab, et igal juhul peavad täidetud olema Eesti õigusaktis sätestatud nõuded. Kui need on
rangemad kui asukohariigi õigusakti nõuded, siis tulenevalt IDD art 20 lõike 1 kolmanda
lõigu teisest lausest peab vahendaja täitma rangemaid siseriiklikke sätted.
23) Palun kinnitage seoses direktiivi (EL) 2016/97 artikli 28 lõike 3 punktiga a, et kõik
püsivad andmekandjad on võimalikud, nagu seadusandja on ette näinud?
Selgitus. Püsiv andmekandja on defineeritud VÕS §-s 111 – „püsiv andmekandja on vahend,
mis võimaldab isikul säilitada isiklikult temale suunatud teavet nii, et see on teabe otstarbele
vastava aja jooksul kättesaadav ja muutmata kujul taasesitatav“.
IDD art 2 punkti 18 kohaselt on „püsiv andmekandja” – vahend, mis a) võimaldab kliendil
säilitada isiklikult talle saadetud teavet nii, et see on hilisemaks kasutamiseks kättesaadav
9
teabe otstarbele vastava aja jooksul, ning b) võimaldab säilitatud teavet muutmata kujul
taasesitada.
Meie hinnangul vastab VÕS-is olev definitsioon IDD-s olevale definitsioonile. Kui seaduses
on viide püsivale andmekandjale, siis peaks kõik püsivad andmekandjad olema võimalikud.
24) Direktiivi (EL) 2016/97 artikli 30 lõigete 1 ja 2 kohane sobivuse ja asjakohasuse
hindamine tuleb läbi viia lisaks sama direktiivi artikli 20 lõike 1 kohaselt kõigile
kindlustustoodetele ette nähtud nõudluse ja vajaduste testile. Direktiivis väljendatakse
seda vastastikust täiendavust klausliga „ilma et see piiraks artikli 20 lõike 1
kohaldamist“ nii artikli 30 lõike 1 kui ka lõike 2 alguses. Seda klauslit ei ole
sõnaselgelt üle võetud teie siseriiklikesse õigusaktidesse, millega võetakse üle artikkel
30. Palun teatage meile, millisel viisil tagavad teie riiklikud ülevõtmismeetmed, et
kindlustuspõhiseid investeerimistooteid turustavad kindlustusvahendajad ja
kindlustusandjad viivad läbi nii sobivuse või asjakohasuse hindamise direktiivi (EL)
2016/97 artikli 30 alusel kui ka nõudluse ja vajaduste testi vastavalt direktiivi (EL)
2016/97 artikli 20 lõikele 1.
Selgitus. Eesti õiguses ei ole sätestatud, et KindlTS §-s 221 sätestatud kindlustushuvi ja
nõudmiste väljaselgitamise kohustust ei tule täita, kui kindlustusandja hindab
kindlustuslepingu sobivust või asjakohasust vastavalt KindlTS §-le 222. Seega peab
kindlustusandja täitma nii § 221 kui ka § 222 kohustusi (kuna seadus ei näe ette kohustuse
täitmise välistust).
Samuti ei ole kindlustusmaaklerite puhul sätestatud, et KindlTS § 192 lõike 2 punktis 3
sätestatud hindamise läbiviimisel ei tule täita sama paragrahvi ja sama lõike punktis 1 ette
nähtud kohustust selgitada kliendi antud teabe alusel välja tema kindlustushuvi ja nõudmised
kindlustuslepingule. Analoogne kohustus on kindlustusagentidel KindlTS § 198 lõike 2
punktide 4 ja 5 kohaselt.
25) Palun selgitage seoses direktiivi (EL) 2016/97 artikli 30 lõike 4 esimese lausega,
kuidas tagate, et register sisaldab kogu nõutud teavet (st „kindlustusvahendaja või -
andja ja kliendi vahel kokku lepitud dokument või dokumendid, milles sätestatakse
poolte õigused ja kohustused ning muud tingimused, mille alusel kindlustusvahendaja
või -andja kliendile teenuseid osutab“)?
Selgitus. KindlTS § 222 lõike 10 kohaselt „kindlustusandja dokumenteerib ja säilitab
investeerimisriskiga elukindlustuslepingu sobivuse või asjakohasuse hindamisega seotud
asjaolud kuni kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaja möödumiseni vastavalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97 artikli 30 lõike 6 alusel vastu võetud
komisjoni delegeeritud määruses sätestatule“.
Viidatud komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/2359 on otsekohalduv ning selle artikli 19
lõike 1 teise lause kohaselt hõlmavad (säilitatavad) andmed kliendilt saadud teavet ja
kliendiga kokku lepitud dokumente, sealhulgas dokumente, milles on esitatud isikute õigused
ja muud tingimused, mille alusel kindlustusvahendaja või kindlustusandja kliendile teenuseid
osutab.
26) Palun selgitage seoses direktiivi (EL) 2016/97 artikli 30 lõike 5 esimese lõigu teise
lausega, kuidas tagate proportsionaalsuse, st võttes arvesse asjaomaste
10
kindlustuspõhiste investeerimistoodete liiki ja keerukust ning kliendile osutatava
teenuse laadi.
Muudatusettepanek. Täpsustame VÕS § 429 lõike 3 sõnastust.
8) VÕS § 429 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu korral tuleb füüsilisest isikust kindlustusvõtjat
vähemalt kord aastas teavitada aasta jooksul lepinguga seotud tehtud tehingutest ja osutatud
teenustest ning tehtud tehingute ja osutatud teenustega seotud kuludest, võttes arvesse
investeerimisriskiga elukindlustuslepingu keerukust ning lepingu ja osutatud teenuse laadi.“;
27) Palun selgitage seoses direktiivi (EL) 2016/97 artikli 32 lõike 2 teise lausega, mil
määral tagatakse teie siseriikliku kindlustusõigusega, et mis tahes otsus, millega
tühistatakse varasem otsus, avaldatakse ka?
Selgitus. Juhime tähelepanu IDD artikli 32 lõike 2 esimesele lausele, mis sätestab – “ kui
liikmesriigi õiguses on sätestatud, et avalikustatakse ka selline karistus või muud meedet
käsitlev otsus, mis on kohtusse või muusse asutusse edasi kaevatud, avaldab pädev asutus
sellekohase teabe põhjendamatu viivituseta oma ametlikul veebilehel, samuti avaldatakse
kogu edasine teave esitatud kaebuse tulemuste kohta“.
Eesti õiguse kohaselt (KindlTS § 224 lg 12) „Finantsinspektsioon avalikustab oma veebilehel
kindlustuse turustamisega seotud kohustuse rikkumisega seoses teate: 1) väärteoasjas tehtud
jõustunud lahendi kohta;“. Väärteomenetluse seadustiku7 § 199 lõike 1 kohaselt jõustub
kohtuvälises menetluses tehtud otsus, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse
esitamise tähtaeg on möödunud.
Kuna seaduse kohaselt avalikustatakse ainult jõustunud lahend ja kohtusse või muusse
asutusse edasi kaevatud karistust või muud meedet käsitlevat otsust KindlTS kohaselt ei
avaldata, siis ei ole Eesti õiguse kontekstis ka asjakohane ka IDD artikli 32 lõike 2 teine lause.
28) Seoses direktiivi (EL) 2016/97 artikli 33 lõike 2 punktiga b palun kinnitage, et Eesti
säte S. 228. IAA 2. alataane 198 hõlmab volitust nõuda „vastutavalt füüsiliselt või
juriidiliselt isikult tegevuse lõpetamist ja selle kordamisest hoidumist“?
Selgitus. IDD artikli 33 lõike 2 punkt b on üle võetud KindlTS § 228 lõike 2 punktiga 19, mille
kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus ettekirjutusega esitada mistahes nõudmisi
kindlustusandja või vahendaja tegevust reguleerivate õigusaktide täitmiseks. Sealhulgas on
Finantsinspektsioonil volitus nõuda vastutavalt füüsiliselt või juriidiliselt isikult tegevuse
lõpetamist ja rikkumise kordamisest hoidumist.
29) Palun kinnitage, kuidas tagatakse kindlustus- või edasikindlustustoodete turustajate
töötajatele ja võimaluse korral teistele isikutele, kes teatavad nendes üksustes toime
pandud rikkumistest, asjakohane kaitse „vähemalt kättemaksu, diskrimineerimise või
muud liiki ebaõiglase kohtlemise eest“ kooskõlas direktiivi (EL) 2016/97 artikli 35
lõike 2 punktiga b.
7
https://www.riigiteataja.ee/en/eli/515072022014/consolide
8
Kindlustustegevuse seadus, kindlustustegevuse seadus, RT I, 22.3.2018, 1, IAA, MNE(2017)56512.
11
Selgitus. Alustuseks tagatakse kaitse FIS § 503 lõikega 1, mille kohaselt on kohustus tagada
teavitamise fakti konfidentsiaalsus. Sellisel juhul ei piirata kaitse ulatust ainult kättemaksu,
diskrimineerimise või muud liiki ebaõiglase kohtlemise vastu kaitse tagamisega.
Lisaks on rahandusministri määruses nr 23 „Nõuded teavituste vastuvõtmiseks ning
tagasiside ja selgituste andmiseks kasutatavatele suhtluskanalitele, teavituste vastuvõtmisele
ja säilitamisele ning andmete konfidentsiaalsuse tagamisele9“ artiklis 4 täpsustatud, et „(1)
Inspektsioon tagab, et teavituste kohta salvestatud andmeid hoitakse konfidentsiaalsel ja
turvalisel viisil ning Inspektsiooni töötajale võimaldatakse andmetele juurdepääs üksnes oma
töökohustuse täitmiseks. (2) Teavitusega seotud andmete edastamisel Inspektsioonis ja
teistele isikutele ei avalda Inspektsioon teavitaja ega võimaliku rikkuja isikut ega asjaolusid,
mis võimaldaksid otseselt või kaudselt nende isiku kindlaks teha, välja arvatud FIS
§ 502 lõike 2 punktis 6 sätestatud juhtudel“.
FIS § 53 lõike 31 punkt 6 näeb ette, et „Inspektsioon avalikustab oma veebilehel kergesti
leitaval eraldi jaotisel § 502 lõikes 1 nimetatud teavituse vastuvõtmise kohta viite § 503 lõikes
4 sätestatud kaitsele seoses rikkumisest teavitamise tulemusel aset leidnud tagakiusamise,
diskrimineerimise või muu ebaõiglase kohtlemisega“.
Inspektsiooni veebilehel https://fi.ee/et/finantsinspektsioon/kontaktid/rikkumisest-teavitamine
on välja toodud, et „õigusrikkumisest teavitajat tuleb kaitsta ebaõiglase kohtlemise,
diskrimineerimise ja kättemaksu eest. Oma õiguste kaitseks on teavitajal võimalik pöörduda
õigusnõustaja poole. Pädeva õigusnõustaja leiab eelkõige Eesti Advokatuuri veebilehe
kaudu.“
Eesti õiguse vastavusse viimine
Käesolevas kirjas esitatud muudatusettepanekud loodame Eesti õigusesse üle võtta esimesel
võimalusel, kuid peame arvesse võtma asjaolu, et 2023. a on Riigikogu valimised, mistõttu
õigusaktide menetlemise täpset ajaraami ja jõustumist on keeruline kavandada. Sellegipoolest
loodame, et muudatused jõustuvad järgmise aasta jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siiri Tõniste
Finantsteenuste poliitika osakonna juhataja
Kristiina Kubja 6113658
[email protected]
9
https://www.riigiteataja.ee/akt/114042017001
12