Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 12.08.2022 09:02
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: väljaläinud kiri
Katrin TalihärmEesti PangaliitT +372 611 6569M +372 50 60701
Rahandusministeerium
[email protected] Teie: e-mail 28.07.2022
inf
[email protected]
Meie: 12.08.2022 nr 34
Rahandusministri määruse eelnõu “Pandikirjaportfelli stressitesti tegemise kord, metoodika,
eesmärk ja stressitesti käigus leitud puudujäägi tagamine”
Austatud Kadri Martin
Täname veelkord võimaluse eest avaldada arvamust määruse “Pandikirjaportfelli stressitesti tegemise
kord, metoodika, eesmärk ja stressitesti käigus leitud puudujäägi tagamine” (edaspidi määrus) eelnõu
osas. Järgnevalt Pangaliidu täiendavad seisukohad ja ettepanekud määruse eelnõu ja seletuskirja
kohta.
Esiteks, teeme ettepaneku korraldada kohtumine määruse eelnõu ja selle seletuskirja teksti läbi
arutamiseks menetlusse kaasatud osapoolte vahel Rahandusministeeriumile sobival ajal. Pangaliidu
hinnangul aitaks see eelkõige aru saada, mida on määruse sõnastusega mõeldud ja mis on sätete
eesmärgiks. Pangaliidule edastatud seletuskiri määrust paraku sisustada ei aita.
Teiseks, selgitame, et meie hinnangul jäävad mitmed sätte sõnastused, mõte ja eesmärk endiselt
mitmeti või raskesti mõistetavaks. Näiteks ei ole võimalik täpselt aru saada, mida on mõeldud määruse
eelnõu sõnastuse § 2 lg 2 p 1, § 3 lg 2 ja § 5 lg 1 ja 2 all. Samuti jääb Pangaliit eelnevalt avaldatu juurde
– pandikirjade seadus baseerub põhimõttel, et tagatisregister jääb emitendi bilanssi (s.o on balance),
mistõttu katavad emitendid pangaüleste stressitestide ja tundlikkuse analüüsidega igal juhul ka
tagatisportfelli varad. Seetõttu soovime täpsustada, kuidas ja millises mahus on võimalik viidata
pangaülestele stresstestidele ja/või millisel muul viisil on võimalik neid määruse järgimisel arvestada.
Liiatigi on küsimus, et kas pandikirjaportfelli stressitesti tegemise kord võib kajastada tegureid ka puht-
teoreetiliselt, välistades teatud tegurite avaldumise (s.o näiteks vahetuskursirisk § 2 lg 2 p 4, võttes
arvesse, et kogu arvestus käib alati ühes valuutas).
Kolmandaks, on küsimus seletuskirja sõnastuse osas. Hetkel kordab seletuskiri määruse sõnastust,
kuid ei aita määruse teksti täiendavalt sisustada ja sellest aru saada. Pangaliidu hinnangul vajab
määruse seletuskiri täiendamist selliselt, et sätete sõnastus oleks üheselt mõistetav.
Neljandaks, meie hinnangul vajab muutmist rakendussäte, mis hõlmab emitendi tegevuse
ajakohastamist määruses sätestatuga. Vastav tähtaeg ei saa Pangaliidu hinnangul olla lühem kui 3
kuud, s.o mitte varem kui november 2022.
Loodame, et Rahandusministeeriumil on võimalik eelnõu edasise menetlemise käigus Pangaliidu
seisukohtade ja ettepanekutega arvestada.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Katrin Talihärm
Pangaliidu tegevdirektor
Maakri 30, Tallinn 10145
T +372 611 6567
[email protected] pangaliit.ee