Saatja: Anu Müürsepp <
[email protected]>
Saadetud: 11.08.2022 18:36
Adressaat: Kristen Leppik <
[email protected]>; Thomas Auväärt
<
[email protected]>; Siiri Tõniste <
[email protected]>
Koopia: RAM Info <
[email protected]>
Teema: FinanceEstonia seisukohad krüptovara ja ühisrahastuse seaduse
eelnõule.
Tere!Edastan FinanceEstonia seisukohad krüptovara ja ühisrahastuse
seaduse eelnõule. Tagasiside hilines puhkuste perioodi tõttu. Vabandame!
Palume edaspidi oluliste seadusemuudatuste sisendit võimalusel mitte
planeerida suvekuudesse, kui on puhkuste periood ja keeruline saada
turuosaliste sisendit.FinanceEstonia on valmis tegema igakülgset
koostööd täiendavate küsimuste kerkimisel.
Heade soovidegaAnu MüürseppFinanceEstoniategevjuhtmobiil: +372 50
[email protected]
FinanceEstonia
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1, Tallinn
[email protected]
11.08.2022
Ettepanekud seoses krüptovara ja ühisrahastuse seaduse eelnõuga (KrÜS)
Rahandusministeerium esitas MTÜ-le FinanceEstonia seisukoha kujundamiseks krüptovara ja
ühisrahastuse seaduse eelnõu („KrÜS“). Käesolevaga esitame kommentaarid viidatud eelnõule.
Üldised kommentaarid
Tegevusluba omavad virtuaalvääringu teenuse osutajad, kes soovivad tegevust jätkata, läbivad
hetkel oma tegevusloa uuendamise protsessi Rahapesu Andmebüroo juures tõendamaks, et
vastavad sel aastal jõustunud ulatuslikele täiendavatele RahaPTS nõuetele. KrÜS-i jõustumisel
tunnistatakse need tegevusload peagi sisuliselt kehtetuks. Õiguspärase ootuse põhimõttega ei ole
aga kooskõlas tähtajatute tegevuslubade selline kehtetuks tunnistamine.
Virtuaalvääringu teenuse pakkujatele on viimastel aastatel korduvalt RahaPTS muudatustega
täiendavaid nõudeid kehtestatud. KrÜS ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse
krüptovaraturgude kohta (MiCA) jõustumisega on lähema kahe aasta jooksul oodata veel kahel korral
ulatuslike muudatuste jõustumist. Ebastabiilne regulatiivne keskkond ja õigusrahu puudumine
sunnivad ettevõtteid leidma muid riike ja jurisdiktsioone, kuhu viia äritegevus, töökohad ja
maksulaekumised. Majanduslikult ei tasu ettevõttel ära iga paari aasta tagant muuta põhjalikult ümber
oma protsesse ning läbida uusi tegevusloa uuendamise / taastaotlemise menetlusi.
On igati arusaadav, et seadusandja peab tagama tõhusa rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise. Uue tegevusloa nõude kehtestamine ei ole aga sobiv meede rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise tõhustamiseks. Selleks tuleks üle vaadata rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise materiaalõiguslik pool, mitte nõuda iga kahe aasta tagant, et teatud sektori
ettevõtjad taotleks uuesti tegevusloa, mis on antud tähtajatult. Samuti peaks olema kaalukad
P
MTÜ FinanceEstonia Hobujaama 4, Tallinn, Estonia 10151 www.financeestonia.eu
2
argumendid, miks juba enne MiCA jõustumist on vajalik viia virtuaalvääringu teenuse pakkujad
Rahapesu Andmebüroo järelevalve alt Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Meie hinnangul on
Rahapesu Andmebüroo viimasel ajal teinud väga tõhusat tööd rahapesu tõkestamisel, sh
virtuaalvääringu sektori korrastamisel.
Kui seadusandja peab siiski vajalikuks kehtestada krüptovarateenuse osutajatele enne MiCA
jõustumist vahepealne regulatsioon, siis arvestades kuivõrd suures ulatuses erinevad
krüptovarateenused ühisrahatusteenustest, oleks otstarbeks reguleerida kumbagi teenust eraldi
seaduses. Seejuures, ühisrahastust reguleerv seadus võib jätkuvalt järgida Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrust 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse osutajaid
(ECSPR) eeskuju (sisaldades siiski erisusi, mis tulenevad nõuete loovutamise põhistest ja teistest
ärimudelitest, mida ECSPR ei hõlma), kuid krüptovarateenuseid reguleeriv seadus peaks põhinema
MiCA eelnõul. Me ei ole nõus Rahandusministeeriumi väitega justkui krüptovara ja ühisrahastuse ühe
seaduse alla viimine on põhjendatud, kuna instrumendid on kasutatavad investeerimiseks.
Krüptovaral on erinevaid võimalikke eesmärke, millest üks on investeerimine. Arvestades ka muid
kommentaare, teeme jätkuvalt ettepaneku kummagi teenuse eraldi seadusega reguleerimiseks (vt
palun täpsemalt meie kommentaare MiCA-ga seonduvalt, eelkõige seoses MiCA-s toodud erinevate
tegevusloa menetluse nõuetega sõltuvalt erinevatest krüptovarateenustest).
Võttes arvesse KrÜS-i ja MiCA eeldatavaid ajakavasid, kus KrÜS-i ning MiCA jõustumise vahele jääv
aeg on väga lühike (KrÜS jõustuks suures osas juulis 2023 ja osaliselt ka 2024; MiCA jõustuks 2024),
tuleks krüptovarateenuse osutajatele kehtestav seadus võimalikult suuruses ulatuses ühtlustada
MiCA-st tulenevate nõuetega. Ühtlustamise eesmärgiks oleks tagada Eestis juba tegevusluba
omavate krüptovarateenuse pakkujate ja emitentide võimalikult lihtne üleminek MiCA regulatsioonile,
et MiCA jõustumine ei nõuaks näiteks juba tegevusluba omavatelt ettevõtetelt uue tegevusloa
taotlemist, vaid lihtsustatud taotlust tõestamaks, et ettevõte vastab MiCA nõuetele. Sellise seaduse
kehtestamine oleks Eesti turule ka oluliseks konkurentsieeliseks finantstehnoloogia ja digitaalse
rahanduse valdkonnas.
Vastupidisel juhul, s.o., kus krüptovarateenuse osutajatele kehtestav seadus erineb oluliselt MiCA
nõuetest (nagu KrÜS praegusel kujul), luuakse turuosalistele hetkel kehtiva RahaPTS ja MiCA
jõustumise vahepealsel lühikesel perioodil veel täiendav regulatsioon (nt KrÜS praegusel kujul), mis
sätestab nõudeid, mida peagi jõustuv MiCA ette ei näe või näeb ette erinevalt. See oleks äärmiselt
koormav tegutsevatele virtuaalvääringu teenuse pakkujatele ning kahjustaks ka veel reguleerimata
isikute õiguskindlust: oleks ebaselge, kas ning millise regulatsiooni alla nad langevad.
3
Konkreetsed ettepanekud
Kui aga krüptovarateenused ja ühisrahatusteenused jäävad hõlmatuks sama seadusega, oleme
koostanud alljärgnevad ettepanekud KrÜS eelnõu muutmiseks:
1. Ettepanek – Eelnõu ei täpsusta, kas KrÜS §-s 1 nimetatud teenused liigutavad finantsteenusteks
KAS § 6 tähenduses (KrÜS ei näe ette KAS vastavat täiendamist). Sellest tulenevalt on ebaselge,
kas muudes seadustes finantsteenustele kohalduvad nõuded rakenduvad ka KrÜS teenustele.
Näiteks, kas RekS § 29 ning erinevate järelevalveasutuste juhendid finantsteenuste reklaamile või
muudele tegevustele kohalduvad ka KrÜS-s nimetatud teenustele.
2. Ettepanek – KrÜS § 2 lg-st 3 kohaldatakse isikule, kes on saanud tegevusloa vastavalt ECSPR-
le, üksnes KrüS 11. ja 12. peatükis sätestatut, kui nimetatud isik osutab ainult ühisrahastusteenust
ECSPR mõistes. Seega ei reguleeri KrÜS nende teenuseosutajate tegevust, mis kuulub ECSPR
kohaldamisalasse, välja arvatud peatükkides 11. ja 12. sisalduv, mis ECSPR täpsustab ja täiendab.
Seaduse 11. ja 12. peatükk reguleerivad vastavalt teemasid „järelevalve“ ja „vastutus“: 11. peatüki §-
id 87 - 98 sätestatavad nt Finantsinspektsiooni õigused järelevalve teostamisel ja menetlusosalise
õigused ja kohustused järelevalvemenetluses; 12. peatüki §-id 99 - 116 määratlevad karistused
õigusaktides kehtestatud nõuete rikkumiste eest, nt seonduvalt põhiteabedokumendiga seotud
nõuete, teabe avalikustamise nõuete või olulise osaluse omandamise korra nõuete rikkumiste jms
eest.
Samuti on eelnõu seletuskirjas esitatud seisukoht, mis kordab eeltoodut ja mille kohaselt KrÜS
reguleerib nende teenuseosutajate tegevust, mis kuulub määruse reguleerimisalasse vaid KrÜS
peatükkides 11. ja 12. sisalduva ulatuses.
Samas on KrÜS § 7 lg 7 alusel on ECSPR alusel tegevusloa saanud isikul siiski kohustus järgida ka
seaduse 2. peatükis sätestatud nõuet esitada Finantsinspektsioonile täiendava tegevusloa avaldus,
täpsustama seejuures selle erinõude alusel tegevusloa taotluse menetlemine korda. Seega
kehtestatakse määruse alusel tegevusloa saanud isiku tegevusele täiendavad nõuded lisaks 11. ja
12. peatükis sätestatule.
Seega on eelnõu vastuoluline – selles ei ole sõnaselgelt välja toodud, kas isik, kes peab taotlema või
on taotlenud tegevusluba ECSPR alusel, peab taotlema tegevusluba ka veel eraldi eelnõu kohaselt.
Eeldatavasti ei ole topelttegevusloa kohustus eelnõu eesmärgiks (ja ilmselt ei saa ka olla, kuna
tekitaks ebavõrdse kohtlemise Eestis tegutsevate teenusepakkujate suhtes, kes peavad sisuliselt
sama tegevuse pinnalt taotlema kaks tegevusluba).
Ettepanek on täpsustada KrÜS § 2 lg-s 3 ja § 7 lg-s 7 toodut ning välistada ECSPR alusel tegevusloa
saanud isikute kohustuse taotleda täiendavat tegevusluba KrÜS alusel.
4
3. Ettepanek – KrÜS § 2 lg 9 hõlmab tegevusloa kohustuse välistust vaid VPTS alusel välja antud
tegevusloa osas. Samas KrÜS § 2 lg 7 välistab otsesõnu seaduse kohaldamise tarbijakrediiti
taotlevate isikute osas. eelnev sõnastus välistab eelnõu kohaldatavuse KAVS alusel
tegevusloastatud krediidivahendajate osas sisuliselt, ent mitte formaalselt. Ebaselgus võimaldaks
põhjendamatut tõlgendust, kus nt P2P platvormina tegutsev krediidivahendaja küll ei kohalda eelnõu
sätteid, ent peab siiski olukorras, kus ta juba omab tegevusluba (mille nõuded on eelnõu alusel
väljaantavast tegevusloast koormavamad) siiski taotlema täiendavat tegevusluba.
Ettepanek on täpsustada KrÜS § 2 lg 9 kataloogi välistades otsesõnu tarbijakrediiti taotlevad isikud.
4. Ettepanek – Eelnõu ei erista erinevaid krüptovarasid. KrÜS § 3 lg 1 sätestab krüptovara üldise
definitsiooni. Eelnõus puuduvad aga erinevat liiki krüptovarade mõisted ja definitsioonid. MiCA
määrus seejuures eristab „varapõhist tokenit“ (artikkel 3 lg 1 p 3), „e-raha tokenit“ (artikkel 3 lg 1 p 4)
ja „kasutustokenit“ (artikkel 3 lg 1 p 5) ning näeb erinevatele tokenitele ette mõnevõrra erinevad
nõuded. Võttes arvesse muudatusettepanekute üldisi põhjuseid, on oluline selgelt välja tuua
erinevate krüptovarade terminid ning selgitused.
Ettepanek on MiCA määrusest KrÜS-i üle võtta järgmised terminid ja nende definitsioonid:
„krüptovara“ (MiCA artikkel 3 lg 1 p 2), „varapõhine token“ (määruse artikkel 3 lg 1 p 3), „e-raha token“
(määruse artikkel 3 lg 1 p 4) ja „kasutustoken“ (määruse artikkel 3 lg 1 p 5).
5. Ettepanek – MiCA kohaldamisalast on välja jäetud teatud krüptovarad, näiteks üldjuhul NFT-d,
DeFi aplikatsioonid. Samas teatud juhtudel plaanivad regulaatorid NFT-d siiski MiCA
kohaldamisalasse jätta (so näiteks juhul, kui NFT-st tulenevat omandiõigust on jagatud väiksemateks
osadeks ehk nö ’fractionalised NFT’ või kui lisaks unikaalsele õigusele omab NFT mingit muud õigust,
mis muudab selle asendatavaks, vähemalt teatud osas). KrÜS § 3 lg-s 9 on toodud välja, et
„Käesolevat seadust ei kohaldata sellistele krüptovaradele, mis on unikaalsed või mis ei ole
asendatavad teise krüptovaraga.“ Antud säte ega seletuskiri ei selgita, kas teatud NFT-d võiksid siiski
KrÜS kohaldamisalas olla. Samuti, tuleneb eelnõu § 3 lg 2 seletuskirjast järgnev: „Viimaks on
virtuaalvääringu mõistes kasutatud kehtiva RahaPTS-is sisalduva virtuaalvääringu definitsiooni
asemel fraasi „ei pruugi olla seotud ühegi ametliku valuutaga“. Muudatuse eesmärk on hõlmata
virtuaalvääringu mõiste alla ka need instrumendid, mis tuginevad oma väärtuses ühele või mitmele
riiklikule valuutale (nn stablecoin’id).“
Seletuskirjas viidetakse ka kasutustokenitele, mis „võimaldavad juurdepääsu konkreetsele tootele või
teenusele“. Eelnõust ega seletuskirjast aga ei selgu, kas kasutustokenid on hõlmatud krüptovara
mõistega või on selle kohaldamisalast välistatud kui „unikaalsed või mis ei ole asendatavad teise
krüptovaraga“. Soovitame selgitada seletuskirjas või otse eelnõu tekstis, kas juurdepääsu tootele või
teenusele võimaldavad tokenid on kaetud § 3 lg 13 välistusega.
5
Kui kasutustokenid on välistatud KrÜS kohaldamisalast, siis palume selgitada võimaliku
kasutustokeni ümberkvalifitseerimist virtuaalvääringuks. Kasutustoken, vaatamata oma unikaalsetele
omadustele, võib olla võetud kasutusele maksevahendina füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt.
Kasutustokenite kauplemisele võtmine loob selleks eeltingimused, kuid ei pruugi olla emitendi
eesmärgiks. Kasutustoken võib olla kasutatud maksevahendina ka juhuti või ühekordselt. Palume
täiendada virtuaalvääringu definitsiooni või seletuskirja. Samuti palume selgitada, kas kasutustokeni
ümberkvalifitseerimine virtuaalvääringuks loob täiendavad kohustused emitendile, muu hulgas
põhiteabedokumendi avalikustamise kohustuse valguses
Ettepanek on vähemalt KrÜS seletuskirjas täpsustada, millistel juhtudel ei ole krüptovarad ’unikaalsed
ja asendamatud’, võttes seejuures arvesse MiCA regulatsiooni. Samuti soovitame seletuskirjas
piiritleda, millistele tingimustele vastavatele stablecoinidele KrÜS ei kohaldu ja millistel juhtudel
kujutavad stablecoinid muud finantsteenust (seletuskirjas toodud näite puhul potentsiaalselt näiteks
e-raha).
6. Ettepanek – Eelnõus pole defineeritud kõiki mõisteid. Nii KrÜS § 3 lg 1 kui ka KrÜS § 41 sisaldab
terminit „hajusraamatu süsteem“. Eelnõus puudub aga säte, mis defineeriks seda mõistet. Kuivõrd
KrÜS § 41 sätestab nõuded krüptovara registreerimisele hajusraamatu- või muul sarnasel
tehnoloogial põhineva süsteemi abil, on vajalik esiteks defineerida, mida tähendab „hajusraamatu
süsteem“.
Ettepanek on lisada: 1) KrÜS §-i 5 lõige, mis võtab üle MiCA määruse artikkel 3 lg 1 p-s 1 antud
„hajusraamatu tehnoloogia“ definitsiooni, 2) kasutada läbivalt KrÜS-i eelnõus „hajusraamatu
tehnoloogia“ mõistet.
7. Ettepanek – Palume selgitada, kas KrÜS § 3 lg 3 p 5 on hõlmatud kauplemisrobotid. Turul
tegutsevad mitmed teenusepakkujad, kelle teenus seisneb vahetusplatvormi liidestuse kasutamises.
Paljud sellised teenusepakkujad täidavad kasutaja poolt eelnevalt määratud juhiseid (nt.
ostu/müügiorderite edastamine teatud perioodilisusega), sealjuures pakkudes sisuliselt
kasutajaliidest ning puhta tarkvaralahendust. Teised aga pakuvad või määravad ise erinevaid
investeerimisstrateegiaid. Palume selgitada, kas eelnõuga on hõlmatud mõlemad tegevused või
üksnes investeerimissisuga teenused.
8. Ettepanek – Seletuskiri viitab, et krüptovara hoidmise teenus eeldab privaatvõtmete hoidmist tasu
eest. Palume täpsustada, kas privaatvõtmete tasuta hoidmine, näiteks muu teenuse pakkumise
raames, on välistatud KrÜS kohaldamisalast.
9. Ettepanek – Palume selgitada krüptovara pakkumise teenuse piire. Nimelt seletuskiri täpsustab,
et krüptovara pakkumise teenus „hõlmab nii krüptovara väljastaja enda pakutavaid teenuseid kui ka
6
teise osapoole pakutavaid teenuseid, mis on seotud krüptovara (suunatud) pakkumisega, st
turustamisega kindlaksmääratud ostjatele, kui tegemist ei ole krüptovara avaliku pakkumisega.“
Palume selgitada seletuskirja mõtet, eriti arvestades, et suunatud pakkumiste korraldamine iseendale
ei ole reguleeritud isegi väärtpaberite puhul (mitteavaliku pakkumise MiFID välistus).
10. Ettepanek – KrÜS § 3 lg 12 (seletuskirjas lg 13) kohaselt, kui krüptovaral on ühisrahastusprojekti
tunnused, kohaldatakse nimetatud krüptovarale ühisrahastusprojekti kohta sätestatut. Seletuskirja
kohaselt on antud sätte mõte järgmine: „Nimetatud säte on asjakohane eelkõige sellisel juhul, kui
eeskätt makseteks kasutatav krüptovara annab selle hoidjale teatud õigusi, mida tüüpiliselt võib
seostada ühisrahastusprojektina turustatava instrumendiga (eriti § 4 lg 1 p 2 või 3 nimetatud
instrument).“ Seletuskirjas toodud probleemi lahendamiseks oleks asjakohane seaduseelnõus
eristada erinevaid krüptovarade liike nii, nagu oleme viidanud ettepanekus 4. Praeguse sõnastuse
jätmisel seadusesse on ebaselge, kuidas suhestuvad omavahel nõuded ühisrahastusteenuse
osutamisele ja krüptovarateenuse osutamisele ning ühisrahastusprojektide pakkumisele ja
krüptovarade emiteerimisele.
Ettepanek on tulenevalt antud sätte tegelikust eesmärgist ehk lõpptulemusest, mida on soovitud
saavutada, lähtuda ettepanekust 11 või lisada täiendav selgitus selle kohta, kuidas suhestuvad
omavahel nõuded ühisrahastusteenuse osutamisele ja krüptovarateenuse osutamisele ning
ühisrahastusprojektide pakkumisele ja krüptovarade emiteerimisele.
11. Ettepanek – Varasemas tagasisides on MTÜ FinanceEstonia rõhutanud vajadust defineerida
finantssektori õigustermineid valdkonnaüleselt ja mitte kasutada samu termineid eri õigusaktides
erinevas tähenduses. Sama soovitust kordame ka nüüd. KrÜS praeguses versioonis on selliste
ECSPR-s defineeritud mõistete nagu „ühisrahastus“ ja „ühisrahastusprojekte“ jt tähendust laiendatud,
st mõisted hõlmavad KrüS-s ka instrumente, mida ei hõlma ECSPR-s toodud täpselt samad mõisted.
Palume muuta mõistete kasutamist selliselt, et juba kohalduvates õigusaktides kasutatud mõistete
sisu ei muudeta.
Me ei nõustu Rahandusministeeriumi selgitustega seoses väärtpaberi mõiste kasutamisega eelnõu
§ 4 lg 1 punktis 1. Tegemist on õiguslikult ebaselge viisiga mõiste „väärtpaber“ käsitlemiseks ja
potentsiaalselt tekitab tulevikus suurt halduskoormust seoses selgitustaotlustega mõiste sisu
avamise kohta. Eelnõu seletuskirjas toodud kommentaaride põhjal ei ole selge, kas
Rahandusministeerium on piisavalt hinnanud võimalikke negatiivseid mõjusid, mis seonduvad
„väärtpaberi“ mõiste liiga laia defineerimisega KrÜS-s. Näeme, et mõiste alla võivad ekslikult jääda
instrumendid, kus eesmärgiks ei ole ilmtingimata investeerimine, kuid mis võivad tagantjärgi või
välisel vaatlusel sellise mulje jätta.
KrÜS-s või vähemalt seletuskirjas tuleb täpsemalt määratleda, millal mis tahes instrument
(väärtpaber, token vms õigusi väljendav ühik) kvalifitseerub MiFID/VPTS instrumendiks või millal
7
kohaldub sellele KrÜS. KrÜS § 4 lg 1 p 2 järgi on ühisrahastusprojekt KrÜS-i tähenduses mh
investeerimise eesmärgil ühisrahastusteenuse või rahastuse taotlemise raames kliendile pakutav
VPTS § 2 lg 1 p-des 1-8 nimetamata väärtpaber. KrÜS § 4 lg 1 p 3 järgi loetakse
ühisrahastusprojektiks mh VPTS § 2 lg-s 9 nimetamata tuletisinstrumenti, mis annab selle omanikule
õiguse punktis 1 või 2 nimetatud instrument omandada. Nii KrÜS § 4 lg 1 p 2 kui ka p 3 viitavad VPTS-
ile ning ütlevad, et ühisrahastusprojektiks võib olla VPTS-i mõistele mitte vastav sarnane instrument.
Samas on ’väärtpaberi’ ja ’tuletisinstrumendi’ mõisted Eesti õiguses defineeritud VPTS-is (väärtpaber
on defineeritud ka muudes õigusaktides, kuid KrÜS eelnõus jääb ebaselgeks, millist muud
definitsiooni on silmas peetud). Seetõttu on KrÜS § 4 lg 1 p-de 2 ja 3 sõnastused ning viited VPTS-
ile ebaloogilised.
KrÜS § 4 lg 1 p-s 2 on ekslikult muudetud sõna „instrument“ ja asendatud see sõnaga „väärtpaber“.
Selliseid instrumente ei käsitle ka ECSPR väärtpaberitena. Näiteks võivad KrÜS § 4 lg 1 p 2
raamidesse jääda ka mistahes funktsionaalsusega platvormi loomine ühistulise organisatsiooni
liikmeks astumiseks (sh näiteks sellise võimaluse vahendamine, isegi kui tegemist on ühekordse või
erandliku tegevusega) sõltumata sellest, kas liikmesuse tegelik eesmärk on tulu teenimine või mitte.
Ettepanek on defineerida ammendavalt, millistele tingimustele peab vastama instrument KrÜS § 4 lg
1 p 2 tähenduses (tõenäoliselt erinevad selle instrumendi piirid VPTS-s sätestatud väärtpaberist,
mistõttu ei tohiks seda KrÜS instrumenti väärtpaberiks nimetada) ning millistele tingimustele peab
vastama instrument KrÜS § 4 lg 1 p 3 tähenduses (tõenäoliselt erinevad selle instrumendi piirid VPTS-
s sätestatud tuletisinstrumendist, mistõttu ei tohiks seda KrÜS instrumenti tuletisinstrumendiks
nimetada).
12. Ettepanek – usaldusfondi osade puhul, mis on KrÜS seletuskirjas toodud ühisrahastusprojekti
näitena (KrÜS § 4 lg 1 p 2 tähenduses), on IFS-is toodud regulatsioon piisav. Leiame, et ei ole mõistlik
täiendavaid erinevaid nõudeid usaldus- või muu investeerimisfondi pakkumisele kehtestada,
tekitades olukorra, kus ühisrahastusprojekt võib olla korraga ka investeerimisfond. KrÜS ja IFS
üheaegne kohaldumine tuleks välistada ning täpsustada KrÜS seletuskirjas, millal on
ühisrahastusprojekti asemel tegemist investeerimisfondiga IFS tähenduses.
13. Ettepanek – Ebaselgeks jääb KrÜS § 40, mis sätestab nõuded finantsvahendusplatvormile. KrÜS
§ 5 lg-s 2 esitatud definitsioon ei ava piisavalt, mida finantsvahendusplatvorm endast täpsemalt
kujutab. Lisaks ei tulene eelnõust selgelt, kuidas suhestub finantsvahendusplatvorm
ühisrahastusteenuse osutajatega ning krüptovarateenuse pakkujatega, kes samuti pakuvad enda
teenuseid üldjuhul läbi platvormi.
Ettepanek on täiendada eelnõud selliselt, et täpsustada finantsvahendusplatvormi omadusi ja selle
suhestumist ühisrahastusteenuse osutajatega ning krüptovarateenuse pakkujatega. Samuti teeme
ettepaneku välistada finantsvahendusplatvormi mõiste (KrÜS § 5 lg 2) alt selgelt platvorm, kus
kaubeldakse ainult ühe emitendi instrumentidega, ja mida emitent ise, või tema koostööpartner
8
emitendi tarbeks opereerib (nii saaks iduettevõtja endale raha kaasata ja võimaldada enda
emiteeritud instrumendi üleandmist täiendavate regulatsioonideta).
14. Ettepanek – Tegevuslubade taotlemise regulatsioon KrÜS-is on liiga üldistatud. KrÜS § 7 näeb
ette tegevusloa taotlemise korra. Eelmainitud paragrahviga reguleeritakse nii ühisrahastusteenuse
kui ka virtuaalvääringu teenuse osutaja tegevusloa taotlemist. Säte lihtsustab ja üldistab liigselt
tegevusloa taotlemise korda ega arvesta erinevat liiki krüptovaradega. MiCA määruses on sätestatud
neli erinevat virtuaalvääringute tegutsemiseks vajaliku loa taotlemise protsessi: (a) muude
krüptovarade kui varapõhiste ja e-raha tokenite pakkumine ja turustamine (I jaotis); (b) varapõhiste
tokenite emitentide tegevusluba (II jaotis); (c) e-raha tokenite emitentide tegevusluba (III jaotis) ning
(d) krüptovarateenuse osutajate tegevusluba (IV jaotis). Kriteeriumid nendele tegevuslubadele on
võrdlemisi erinevad. Põhjendatud oleks seega KrÜS-is samuti näha ette eraldi sätted erinevate
krüptovarade tegevuslubade taotlemise korra jaoks. Arvestades, et MiCA määruse I jaotis ei näe
muudele krüptovaradele kui varapõhiste ja e-raha tokenite pakkumise ja turustamise jaoks ette
konkreetset tegevusloa kohustust, puudub vajadus kehtestada neile ka KrÜS-is tegevusloa
taotlemise nõue.
Ettepanek on KrÜS-i lisada sätted, mis näevad ette pakkumise või turustamise või tegevusloa
taotlemise korra vastavalt: 1) muudele krüptovaradele kui varapõhistele tokenitele ja e-raha
tokenitele; 2) varapõhistele tokenite emitentidele ja 3) e-raha
9
Tegevusload MiCA regulatsiooni järgi
Muude Varapõhiste tokenite E-raha tokenite Krüptovarateenuse
krüptovarade emitentide tegevusluba (III emitentide osutajate tegevusluba (V
kui jaotis) tegevusluba (IV jaotis)
varapõhiste jaotis)
tokenite ja e-
raha tokenite
pakkumine ja
turustamine
Artikkel 4: Artikkel 15: Ükski Artikkel 43: Liidus ei Artikkel 53:
Muude varapõhiste tokenite emitent pakuta avalikult ega Krüptovarateenuseid
krüptovarade ei paku avalikult selliseid lubata võivad osutada üksnes
kui varapõhiste tokeneid ega taotle nende krüptovaradega juriidilised isikud, kelle
tokenite ja e- krüptovaradega kauplemisel kauplemise registrijärgne
raha tokenite platvormil kauplemisele platvormil asukoht on liidu
emitendid ei lubamist, v.a juhul, kui kauplemisele e-raha liikmesriigis ja kellele on
tohi päritoluliikmesriigi pädev tokeneid, välja antud krüptovarateenuse
korraldada asutus on andnud arvatud juhul, kui osutaja
liidus selliste emitentidele selleks selliste e-raha tegevusluba vastavalt
krüptovarade kooskõlas artikliga 19 tokenite emitent: artiklile 55.
avalikku tegevusloa. • on saanud loa
pakkumist ega tegutsemiseks Artikkel 54: teave, mida
taotleda selliste Artikkel 16 lg 2: teave, mida krediidiasutusen peab sisaldama tegevusloa
krüptovarade peab sisaldama tegevusloa a või e-raha taotlus:
krüptovaradeg taotlus. asutusena • taotleva
a kauplemise • taotleva emitendi direktiivi krüptovarateenuse
platvormil aadress; 2009/110/EÜ osutaja nimi,
kauplemisele • taotleva emitendi põhikiri; artikli 2 punkti 1 sealhulgas ametlik nimi
lubamist, v.a • tegevuskava, milles tähenduses; ja mis tahes muu
juhul esitatakse ärimudel, mida • vastab e-raha kasutatav ärinimi,
kui emitent: emitent kavatseb järgida; asutuste suhtes juriidilise isiku tunnus,
• on juriidiline • õiguslik arvamus, et kohaldatavatele tema hallatav veebisait
isik; varapõhised tokenid ei nõuetele, mis on ja füüsiline aadress;
• on kvalifitseeru sätestatud • taotleva
koostanud • finantsinstrumentideks, e- direktiivi krüptovarateenuse
nende rahaks, hoiusteks ega 2009/110/EÜ II osutaja õiguslik
krüptovarad investeerimishoiusteks; ja III jaotises, kui seisund;
e kohta • taotleva emitendi käesolevas • taotleva
krüptovara juhtimiskorra üksikasjalik jaotises ei ole krüptovarateenuse
valge kirjeldus; sätestatud teisiti; osutaja põhikiri;
raamatu • avaldab • tegevuskava, milles
krüptovara valge määratakse kindlaks
10
kooskõlas • taotleva emitendi raamatu, mis on krüptovarateenuste
artikliga 5; juhtorgani liikmete esitatud liigid, mida taotlev
• on teatanud andmed; pädevale krüptovarateenuse
sellest • tõendid selle kohta, et asutusele osutaja soovib
krüptovara punktis f osutatud isikutel vastavalt artiklile osutada, sealhulgas
valgest on hea maine ning 46. nende teenuste
raamatust taotleva emitendi turustamise koht ja viis;
kooskõlas juhtimiseks sobivad • taotleva
artikliga 7; teadmised ja kogemused; krüptovarateenuse
• on • asjakohasel juhul tõendid osutaja juhtimiskorra
avaldanud selle kohta, et füüsilistel kirjeldus;
krüptovara isikutel, kellele kuulub • kõigi taotleva
valge otseselt või kaudselt üle krüptovarateenuse
raamatu 20% taotleva emitendi osutaja juhtorganisse
kooskõlas aktsiakapitalist või kuuluvate füüsiliste
artikliga 8; hääleõigusest või kes isikute puhul ja kõigi
• täidab muul viisil kontrollivad füüsiliste isikute puhul,
artiklis 13 kõnealust emitenti, on kellele kuulub otseselt
sätestatud hea maine ja pädevus; või kaudselt vähemalt
nõudeid • artiklis 17 osutatud 20 % aktsiakapitalist või
(emitentide krüptovara valge raamat; hääleõigusest, tõend
kohustused) • artikli 30 lõike 5 punktides selle kohta, et
. a–k osutatud põhimõtted karistusregistris
ja menetlused; puuduvad kanded
• artikli 30 lõike 5 viimases seoses äriõiguse,
lõigus osutatud maksejõuetusõiguse,
kolmandate isikutega finantsteenuseid
sõlmitud lepingupõhiste käsitlevate õigusaktide,
kokkulepete kirjeldus; rahapesuvastaste
• taotleva emitendi artikli õigusaktide,
30 lõikes 8 osutatud terrorismivastase
talitluspidevuse võitluse õigusaktide ja
põhimõtete kirjeldus; kutsealast vastutust
• artikli 30 lõikes 9 osutatud käsitlevate siseriiklike
sisekontrollimehhanismid sätete rikkumisega;
e ja • tõend selle kohta, et
riskijuhtimismenetluste kõikidel taotleva
kirjeldus; krüptovarateenuse
• artikli 30 lõikes 10 osutaja juhtorganisse
osutatud turvalisuse, sh kuuluvatel füüsilistel
küberturvalisuse, isikutel ühiselt on
usaldusväärsuse ja teabe krüptovarateenuse
11
konfidentsiaalsuse kaitse osutaja juhtimiseks
menetluste ja süsteemide piisavad teadmised,
kirjeldus; oskused ja kogemused
• taotleva emitendi artiklis ning et kõnealustel
27 osutatud kaebuste füüsilistel isikutel on
käsitlemise korra kohustus pühendada
kirjeldus. oma ülesannete
täitmisele piisavalt
aega;
• taotleva
krüptovarateenuse
osutaja
sisekontrollimehhanism
i, riskihindamise
menetluse ja
talitluspidevuse kava
kirjeldus;
• taotleva
krüptovarateenuse
osutaja IT-süsteemide
ja turvameetmete
kirjeldus nii tehnilises
kui ka mittetehnilises
keeles;
• tõend selle kohta, et
taotlev
krüptovarateenuse
osutaja järgib artiklis 60
sätestatud
usaldatavusnõuete
kohaseid
kaitsemeetmeid;
• taotleva
krüptovarateenuse
osutaja kliendikaebuste
käsitlemise korra
kirjeldus;
• kliendi krüptovarade ja
rahaliste vahendite
eraldamise menetluse
kirjeldus;
12
• turu kuritarvitamise
tuvastamise menetluse
ja süsteemi kirjeldus;
• kui taotlev
krüptovarateenuse
osutaja kavatseb
tagada krüptovarade
hoidmise ja haldamise
kolmandate isikute
nimel, siis
hoidmispoliitika
kirjeldus;
• kui taotlev
krüptovarateenuse
osutaja kavatseb
korraldada
krüptovaradega
kauplemise platvormi,
siis kauplemisplatvormi
tegevuseeskirjade
kirjeldus;
• kui taotlev
krüptovarateenuse
osutaja kavatseb
vahetada krüptovara
usaldusraha vastu või
muu krüptovara vastu,
mittediskrimineeriva
äripoliitika kirjeldus;
• kui taotlev
krüptovarateenuse
osutaja kavatseb täita
krüptovaradega seotud
korraldusi kolmandate
isikute nimel, siis
täitmispoliitika kirjeldus;
• kui taotleja kavatseb
vastu võtta ja edastada
krüptovaraga seotud
korraldusi kolmandate
isikute nimel, siis tõend
selle kohta, et füüsilistel
13
isikutel, kes taotleva
krüptovarateenuse
osutaja nimel
nõustavad, on oma
kohustuste täitmiseks
vajalikud teadmised ja
asjatundlikkus.
15. Ettepanek – Eelnõust puudub selgitus selle kohta, mida käsitletakse turumanipulatsioonina.
KrÜS § 55 lg 6 kohaselt peab krüptovarateenuse osutaja, kes peab krüptovaraga kauplemise
platvormi, teavitama viivitamata Finantsinspektsiooni, kui ta avastab turumanipulatsiooni või selle
katse tema peetaval platvormil. Samas ei ole eelnõus defineeritud ega viidatud ka muule
regulatsioonile, kust tuleks turumanipulatsiooni definitsioon või olukordade loetelu. MiCA määruse VI
jaotis kehtestab krüptovaradega seotud turukuritarvituste ärahoidmise, täpsemalt reguleerib
turumanipulatsiooni artikkel 80.
Ettepanek on täiendada eelnõu turumanipulatsiooni sätetega, mis oleks võimalikult sarnane MiCA-s
VI jaotises artiklis 80 sätestatud turumanipulatsiooni regulatsiooniga.
16. Ettepanek – Eelnõust puudub nn „valge raamatu“ nõue. MiCA määrus näeb ette muude
krüptovarade kui varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite pakkumise ja turustamise, varapõhiste
tokenite emitentide tegevusloa ja e-raha tokenite emitentide tegevusloa taotlemisel ette kohustuse
koostada ning esitada pädevale asutusele nn „valge raamat“. KrÜS § 66 näeb ette kohustuse
koostada põhiteabedokument investeerimisprojekti pakkumiseks. KrÜS § 66 lg 6 järgi võib
krüptovarateenuse osutaja põhiteabedokument kanda nime „white paper“. Sama terminit kasutatakse
ka MiCA määruse tekstis nn „valge raamatu“ nõude puhul. Siiski ei kattu MiCA määruse nõuded
„valgele raamatule“ KrÜS-is ette nähtud nõuetega põhiteabedokumendile. Põhiteabedokument on
KrÜS-i kohaselt seotud investeerimisprojektiga, kuid MiCA-s sätestatud „valge raamatu“ esitamise
nõue on muude krüptovarade kui varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite pakkumise ja turustamise
eelduseks (määruse artiklid 5, 6 ja 7) ning varapõhiste tokenite emitentide (määruse artiklid 24 ja 25)
ja e-raha tokenite emitentide (määruse artikkel 46) tegevusloa taotlemise eelduseks.
Ettepanek on täiendada KrÜS-i sätetega vastavalt MiCA määruse artiklitele muude kui varapõhiste
tokenite ja e-raha tokenite pakkumise ja turustamise (määruse artiklid 5, 6 ja 7), varapõhiste tokenite
emitentide tegevusloa (määruse artiklid 24 ja 25) ja e-raha tokenite emitentide tegevusloa (määruse
14
artikkel 46) taotlemise korra juurde punktid, mis sisaldavad kohustust esitada tegevusloa taotlemisel
Finantsinspektsioonile kui pädevale asutusele nn „valge raamat“.
17. Ettepanek – KrÜS § 26 näeb ette, et püsiva majandustegevuse koht peab olema Eestis. KrÜS-s
või vähemalt seletuskirjas tuleks täpsustada, milline peab olema teenuseosutaja juhtide ja töötajate
suhe Eestiga (nt kas oodatakse residentsust).
18. Ettepanek – nõukogu ja juhatus. Kahetasandilise juhtimisstruktuuri nõude sätestamine kõigile
KrÜS-ga hõlmatud teenuseosutajatele ei ole põhjendatud Leiame, et nõukogu nõude kehtestamine
teenusepakkujatele ei ole asjakohane ega proportsionaalne. Aasta 2022 lõpuks jääb Eestis
hinnanguliselt tegutsema üle 150 virtuaalvääringu teenuse pakkuja. Eelduslikult on neil ettevõtjatel
õnnestunud leida endale juhatuse liige, kes vastab kõigile RahaPTS-s sätestatud kõrgendatud
nõuetele (osaliselt on RahaPTS nõuded juhatuse liikmele kõrgemad kui paljude finantsjärelevalve
subjektide juhtidele). Virtuaalvääringu teenuse pakkujatele lisanduks ka muud KrÜS subjektid. Kui
KrÜS subjektidel oleks kohustus luua nõukogu, siis arvestades nõukogu liikmete minimaalset arvu,
tuleks leida vähemalt 500 spetsialisti, kes oleksid võimelised teostama järelevalvet reguleeritud
teenusepakkujate üle. Lisaks sobivusnõutele kehtivad ka huvide konfliktide vältimise nõuded ning
ajalise pühendumise nõuded, mis viivad selleni, et üks inimene ei saa osaleda mitme teenusepakkuja
nõukogus. Nõukogu nõude kehtestamine viib tõenäoliselt selleni, nõukogu liikmeteks valitakse ka
suur hulk mitteresidente (Eestis ei ole tõenäoliselt piisavalt nõukogu liikmeteks sobivaid ja soovivaid
isikuid), mis ei aita KrÜS eesmärkidele kaasa. Me ei pea mõistlikuks järjekordse nõude kehtestamist,
mida ei ole võimalik praktikas täita. On üldteada, et RahaPTS-s sätestatud auditeerimiskohustust ei
ole virtuaalvääringu teenuse pakkujatel praktikas tihti võimalik täita, sest audiitorid ei ole valmis
teenust osutama.
19. Ettepanek – Aruannete esitamise kohustus. Eelnõu nõuab, et „Krüptovarateenuse osutaja, kes
hoiab või haldab krüptovara kolmandate isikute nimel, esitab oma klientidele vähemalt kord kolme
kuu jooksul ja asjaomase kliendi iga taotluse korral nende klientide nimel registreeritud krüptovara
positsioonide aruande“. Iga kolme kuu tagant aruannete saatmine ei ole otstarbekas ning loob lisakulu
teenuseosutajatele.
20. Ettepanek – Siseauditi kohustuse sisseviimist eelnõu §-s 31 on põhjendatud eelnõu seletuskirja
märkuste tabelis rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuetega. Samas ei ole
Rahandusministeerium esitanud eelnõu seletuskirjale lisatud märkuste tabelis selget seisukohta, kas
ühisrahastusteenuse osutajad (nagu nad on defineeritud KrÜS-s) saavad olema kohustatud isikud
RahaPTS alusel või mitte. Nagu varasemalt oleme tähelepanu juhtinud, siis Euroopa Komisjon ei ole
pidanud vajalikuks vähemalt ECSPR kohaldumisalasse jäävate teenuseosutajate lisamist kohustatud
isikute hulka.
15
21. Ettepanek – Krüptovarateenuse osutajate osa- või aktsiakapitali nõuded vajavad ühtlustamist.
KrÜS § 72 lg 2 p 2 järgi peab krüptovarateenuse osutaja osa- või aktsiakapital olema 125 000 eurot,
kui ta osutab § 3 lg 3 p-s 3 sätestatud krüptovara vahetamise teenust seaduslikuks maksevahendiks
olevate rahaliste vahendite või muu krüptovara vastu. MiCA määruse lisa IV kohaselt on sellise
krüptovarateenuse osutaja osa- või aktsiakapitali nõudeks määratud 150 000 eurot.
Ettepanek on muuta KrÜS § 72 lg 3 p-i 3 ja määrata krüptovara vahetamise teenust seaduslikuks
maksevahendiks olevate rahaliste vahendite või muu krüptovara vastu teenuse osutajatele samuti
osa- või aktsiakapitali nõudeks 150 000 eurot.
22. Ettepanek – Nõuded virtuaalvääringu teenuse osutajate omavahenditele vajavad täpsustamist.
KrÜS § 73 sätestab nõuded teenuseosutaja omavahenditele. Vastavalt ettepanekule 4 peaks
seaduses eristama erinevaid krüptovarasid ning lisama seadusesse ka varapõhiste tokenite
emitentide mõiste. Seeõttu vajab KrÜS § 73 täiendamist seoses varapõhiste tokenite emitentide
omavahendite nõudega. KrÜS § 73 lg 1 on kooskõlas MiCA määruse artikkel 60 lg 2 p-ga (a), mis
näeb ette omavahendite nõuded krüptovarateenuse osutajatele. Vastavalt KrÜS § 73 lg-le 1 peab
teenuseosutaja omavahendid igal hetkel vastama ühele järgmistest suurustest, olenevalt sellest
kumb on suurem, KrÜS § 72 lg-s 1 või 2 sätestatud osa- või aktsiakapitali suurus või vähemalt
neljandik eelmise majandusaasta püsivatest kuludest. KrÜS § 72 lg 2 järgi peab sõltuvalt osutatavast
teenusest olema krüptovarateenuse osutaja osa- või aktsiakapital vähemalt kas 50 000, 125 000 või
150 000 eurot. Samas MiCA artikkel 31 lg-s 1 ette nähtud nõuded varapõhiste tokenite emitentidele
erinevad aga määruse artikkel 60 lg 2 p-s (a) krüptovarateenuse osutajatele sätestatud omavahendite
nõuetest. Nimelt varapõhiste tokenite emitentidel peavad määruse artikkel 31 lg 1 järgi olema kogu
aeg omavahendid, mis on vähemalt võrdsed kas a) 350 000 euroga või b) 2% artiklis 32 osutatud
reservvarade keskmisest summast. Kuivõrd varapõhiste tokenite emitentide omavahenditele on ette
nähtud erinevad nõuded, tuleks lisada vastav regulatsioon ka KrÜS-i.
Ettepanek on täiendada KrÜS §-i 73 lõikega, mis võtab MiCA määruse artiklist 31 lg 1 üle
omavahendite nõude varapõhiste tokenite emitentidele.
23. Ettepanek – KrÜS ei arvesta piisaval määral virtuaalvääringu teenuse osutajatega, kes on
saanud tegevusloa RahaPTS § 70 jj alusel. KrÜS § 127 lg 6 kohaselt muudetakse RahaPTS-i ning
täiendatakse viimati nimetatud seadust paragrahviga, mille kohaselt RahaPTS-i alusel antud
virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba muutub kehtetuks KrÜS-i alusel tegevusloa andmisega
või andmisest keeldumisega või hiljemalt 2024. aasta 1. aprillil. Vastavalt KrÜS § 120 lg-le 2 saavad
virtuaalvääringu teenuse osutajad esitada alates 2023. aasta 1. juulist Finantsinspektsioonile
tegevusloa taotluse. Eelnõuga kohustatakse seega virtuaalvääringu teenuse osutajaid, kes on
saanud tegevusloa RahaPTS § 70 jj alusel, sisuliselt läbima uuesti tegevusloa menetlust KrÜS-i
16
alusel. Kuivõrd virtuaalvääringu teenuse osutajad on saanud juba tegevusloa RahaPTS-i alusel, on
uue tegevusloa menetluse läbiviimine KrÜS-i alusel tegevusloa saamiseks koormav nii
virtuaalvääringu teenuse osutajatele.
Ettepanek on sätestada konkreetsed tegevusloa saamise nõuded nendele virtuaalvääringu teenuse
osutajatele, kes on saanud tegevusloa RahaPTS § 70 jj alusel, kuna uue tegevusloa menetluse
läbiviimine on ebamõistlik ja põhjendamatu.
24. Ettepanek – KrÜS § 120 lg 2 järgi võib virtuaalvääringu teenuse osutaja, kes on saanud
tegevusloa RahaPTS-i alusel ning soovib alates 2024. aasta 1. aprillist osutada krüptovarateenuseid
KrÜS-i alusel, esitada alates 2023. aasta 1. juulist Finantsinspektsioonile tegevusloa taotluse.
Ettepanek on muuta sõnastust selliselt, et krüptovarateeenuse pakkujad, kes soovivad teenust
osutada, peavad enda tegevuse viima kooskõlla 1. aprilliks 2024.
Sõnastuslikud muudatused:
1. Muudatus – KrÜS § 3 sisaldab kaks korda lg-t 9, mis on erinevate sisudega.
2. Muudatus – KrÜS § 58 lg 9 teises lauses on trükiviga, mis seisneb järgnevas: „Krüptovarateenuse
osutaja hindab regulaarsekt …“.
3. Muudatus – KrÜS § 72 lg 2 p 1 sisaldab viidet valele lõikele, mis seisneb „… käesoleva seaduse
§ 3 lõike 2 …“. Õige viide oleks: „… käesoleva seaduse § 3 lõike 3 …“.
4. Muudatus – KrÜS § 72 lg 2 p 3 sisaldab viidet valele lõikele, mis seisneb „… käesoleva seaduse
§ 3 lõike 2 …“. Õige viide oleks: „… käesoleva seaduse § 3 lõike 3 …“.
Lugupidamisega
/allkirjad digitaalselt/
Kaido Saar Anu Müürsepp
FinanceEstonia FinanceEstonia
juhatuse esimees tegevjuht