dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus

Rahandusministeerium · 12. august 2022
Viit
13-5.1/6486-1
Registreeritud
12. august 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
FinanceEstonia MTÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
13 FINANTSPOLIITIKA KUJUNDAMINE
Sari
13-5.1 Kirjavahetus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise küsimuses (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
13-5.1/2022
Vastutaja
Kristen Leppik (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf68 KB
  • 📎finance_estonia.png
  • 📎FinanceEstonia seisukohad KrU?S_11.08.22.asice313 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Anu Müürsepp <[email protected]> Saadetud: 11.08.2022 18:36 Adressaat: Kristen Leppik <[email protected]>; Thomas Auväärt <[email protected]>; Siiri Tõniste <[email protected]> Koopia: RAM Info <[email protected]> Teema: FinanceEstonia seisukohad krüptovara ja ühisrahastuse seaduse eelnõule. Tere!Edastan FinanceEstonia seisukohad krüptovara ja ühisrahastuse seaduse eelnõule. Tagasiside hilines puhkuste perioodi tõttu. Vabandame! Palume edaspidi oluliste seadusemuudatuste sisendit võimalusel mitte planeerida suvekuudesse, kui on puhkuste periood ja keeruline saada turuosaliste sisendit.FinanceEstonia on valmis tegema igakülgset koostööd täiendavate küsimuste kerkimisel. Heade soovidegaAnu MüürseppFinanceEstoniategevjuhtmobiil: &#43;372 50 [email protected] FinanceEstonia Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, Tallinn [email protected] 11.08.2022 Ettepanekud seoses krüptovara ja ühisrahastuse seaduse eelnõuga (KrÜS) Rahandusministeerium esitas MTÜ-le FinanceEstonia seisukoha kujundamiseks krüptovara ja ühisrahastuse seaduse eelnõu („KrÜS“). Käesolevaga esitame kommentaarid viidatud eelnõule. Üldised kommentaarid Tegevusluba omavad virtuaalvääringu teenuse osutajad, kes soovivad tegevust jätkata, läbivad hetkel oma tegevusloa uuendamise protsessi Rahapesu Andmebüroo juures tõendamaks, et vastavad sel aastal jõustunud ulatuslikele täiendavatele RahaPTS nõuetele. KrÜS-i jõustumisel tunnistatakse need tegevusload peagi sisuliselt kehtetuks. Õiguspärase ootuse põhimõttega ei ole aga kooskõlas tähtajatute tegevuslubade selline kehtetuks tunnistamine. Virtuaalvääringu teenuse pakkujatele on viimastel aastatel korduvalt RahaPTS muudatustega täiendavaid nõudeid kehtestatud. KrÜS ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse krüptovaraturgude kohta (MiCA) jõustumisega on lähema kahe aasta jooksul oodata veel kahel korral ulatuslike muudatuste jõustumist. Ebastabiilne regulatiivne keskkond ja õigusrahu puudumine sunnivad ettevõtteid leidma muid riike ja jurisdiktsioone, kuhu viia äritegevus, töökohad ja maksulaekumised. Majanduslikult ei tasu ettevõttel ära iga paari aasta tagant muuta põhjalikult ümber oma protsesse ning läbida uusi tegevusloa uuendamise / taastaotlemise menetlusi. On igati arusaadav, et seadusandja peab tagama tõhusa rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise. Uue tegevusloa nõude kehtestamine ei ole aga sobiv meede rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise tõhustamiseks. Selleks tuleks üle vaadata rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise materiaalõiguslik pool, mitte nõuda iga kahe aasta tagant, et teatud sektori ettevõtjad taotleks uuesti tegevusloa, mis on antud tähtajatult. Samuti peaks olema kaalukad P MTÜ FinanceEstonia Hobujaama 4, Tallinn, Estonia 10151 www.financeestonia.eu 2 argumendid, miks juba enne MiCA jõustumist on vajalik viia virtuaalvääringu teenuse pakkujad Rahapesu Andmebüroo järelevalve alt Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Meie hinnangul on Rahapesu Andmebüroo viimasel ajal teinud väga tõhusat tööd rahapesu tõkestamisel, sh virtuaalvääringu sektori korrastamisel. Kui seadusandja peab siiski vajalikuks kehtestada krüptovarateenuse osutajatele enne MiCA jõustumist vahepealne regulatsioon, siis arvestades kuivõrd suures ulatuses erinevad krüptovarateenused ühisrahatusteenustest, oleks otstarbeks reguleerida kumbagi teenust eraldi seaduses. Seejuures, ühisrahastust reguleerv seadus võib jätkuvalt järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse osutajaid (ECSPR) eeskuju (sisaldades siiski erisusi, mis tulenevad nõuete loovutamise põhistest ja teistest ärimudelitest, mida ECSPR ei hõlma), kuid krüptovarateenuseid reguleeriv seadus peaks põhinema MiCA eelnõul. Me ei ole nõus Rahandusministeeriumi väitega justkui krüptovara ja ühisrahastuse ühe seaduse alla viimine on põhjendatud, kuna instrumendid on kasutatavad investeerimiseks. Krüptovaral on erinevaid võimalikke eesmärke, millest üks on investeerimine. Arvestades ka muid kommentaare, teeme jätkuvalt ettepaneku kummagi teenuse eraldi seadusega reguleerimiseks (vt palun täpsemalt meie kommentaare MiCA-ga seonduvalt, eelkõige seoses MiCA-s toodud erinevate tegevusloa menetluse nõuetega sõltuvalt erinevatest krüptovarateenustest). Võttes arvesse KrÜS-i ja MiCA eeldatavaid ajakavasid, kus KrÜS-i ning MiCA jõustumise vahele jääv aeg on väga lühike (KrÜS jõustuks suures osas juulis 2023 ja osaliselt ka 2024; MiCA jõustuks 2024), tuleks krüptovarateenuse osutajatele kehtestav seadus võimalikult suuruses ulatuses ühtlustada MiCA-st tulenevate nõuetega. Ühtlustamise eesmärgiks oleks tagada Eestis juba tegevusluba omavate krüptovarateenuse pakkujate ja emitentide võimalikult lihtne üleminek MiCA regulatsioonile, et MiCA jõustumine ei nõuaks näiteks juba tegevusluba omavatelt ettevõtetelt uue tegevusloa taotlemist, vaid lihtsustatud taotlust tõestamaks, et ettevõte vastab MiCA nõuetele. Sellise seaduse kehtestamine oleks Eesti turule ka oluliseks konkurentsieeliseks finantstehnoloogia ja digitaalse rahanduse valdkonnas. Vastupidisel juhul, s.o., kus krüptovarateenuse osutajatele kehtestav seadus erineb oluliselt MiCA nõuetest (nagu KrÜS praegusel kujul), luuakse turuosalistele hetkel kehtiva RahaPTS ja MiCA jõustumise vahepealsel lühikesel perioodil veel täiendav regulatsioon (nt KrÜS praegusel kujul), mis sätestab nõudeid, mida peagi jõustuv MiCA ette ei näe või näeb ette erinevalt. See oleks äärmiselt koormav tegutsevatele virtuaalvääringu teenuse pakkujatele ning kahjustaks ka veel reguleerimata isikute õiguskindlust: oleks ebaselge, kas ning millise regulatsiooni alla nad langevad. 3 Konkreetsed ettepanekud Kui aga krüptovarateenused ja ühisrahatusteenused jäävad hõlmatuks sama seadusega, oleme koostanud alljärgnevad ettepanekud KrÜS eelnõu muutmiseks: 1. Ettepanek – Eelnõu ei täpsusta, kas KrÜS §-s 1 nimetatud teenused liigutavad finantsteenusteks KAS § 6 tähenduses (KrÜS ei näe ette KAS vastavat täiendamist). Sellest tulenevalt on ebaselge, kas muudes seadustes finantsteenustele kohalduvad nõuded rakenduvad ka KrÜS teenustele. Näiteks, kas RekS § 29 ning erinevate järelevalveasutuste juhendid finantsteenuste reklaamile või muudele tegevustele kohalduvad ka KrÜS-s nimetatud teenustele. 2. Ettepanek – KrÜS § 2 lg-st 3 kohaldatakse isikule, kes on saanud tegevusloa vastavalt ECSPR- le, üksnes KrüS 11. ja 12. peatükis sätestatut, kui nimetatud isik osutab ainult ühisrahastusteenust ECSPR mõistes. Seega ei reguleeri KrÜS nende teenuseosutajate tegevust, mis kuulub ECSPR kohaldamisalasse, välja arvatud peatükkides 11. ja 12. sisalduv, mis ECSPR täpsustab ja täiendab. Seaduse 11. ja 12. peatükk reguleerivad vastavalt teemasid „järelevalve“ ja „vastutus“: 11. peatüki §- id 87 - 98 sätestatavad nt Finantsinspektsiooni õigused järelevalve teostamisel ja menetlusosalise õigused ja kohustused järelevalvemenetluses; 12. peatüki §-id 99 - 116 määratlevad karistused õigusaktides kehtestatud nõuete rikkumiste eest, nt seonduvalt põhiteabedokumendiga seotud nõuete, teabe avalikustamise nõuete või olulise osaluse omandamise korra nõuete rikkumiste jms eest. Samuti on eelnõu seletuskirjas esitatud seisukoht, mis kordab eeltoodut ja mille kohaselt KrÜS reguleerib nende teenuseosutajate tegevust, mis kuulub määruse reguleerimisalasse vaid KrÜS peatükkides 11. ja 12. sisalduva ulatuses. Samas on KrÜS § 7 lg 7 alusel on ECSPR alusel tegevusloa saanud isikul siiski kohustus järgida ka seaduse 2. peatükis sätestatud nõuet esitada Finantsinspektsioonile täiendava tegevusloa avaldus, täpsustama seejuures selle erinõude alusel tegevusloa taotluse menetlemine korda. Seega kehtestatakse määruse alusel tegevusloa saanud isiku tegevusele täiendavad nõuded lisaks 11. ja 12. peatükis sätestatule. Seega on eelnõu vastuoluline – selles ei ole sõnaselgelt välja toodud, kas isik, kes peab taotlema või on taotlenud tegevusluba ECSPR alusel, peab taotlema tegevusluba ka veel eraldi eelnõu kohaselt. Eeldatavasti ei ole topelttegevusloa kohustus eelnõu eesmärgiks (ja ilmselt ei saa ka olla, kuna tekitaks ebavõrdse kohtlemise Eestis tegutsevate teenusepakkujate suhtes, kes peavad sisuliselt sama tegevuse pinnalt taotlema kaks tegevusluba). Ettepanek on täpsustada KrÜS § 2 lg-s 3 ja § 7 lg-s 7 toodut ning välistada ECSPR alusel tegevusloa saanud isikute kohustuse taotleda täiendavat tegevusluba KrÜS alusel. 4 3. Ettepanek – KrÜS § 2 lg 9 hõlmab tegevusloa kohustuse välistust vaid VPTS alusel välja antud tegevusloa osas. Samas KrÜS § 2 lg 7 välistab otsesõnu seaduse kohaldamise tarbijakrediiti taotlevate isikute osas. eelnev sõnastus välistab eelnõu kohaldatavuse KAVS alusel tegevusloastatud krediidivahendajate osas sisuliselt, ent mitte formaalselt. Ebaselgus võimaldaks põhjendamatut tõlgendust, kus nt P2P platvormina tegutsev krediidivahendaja küll ei kohalda eelnõu sätteid, ent peab siiski olukorras, kus ta juba omab tegevusluba (mille nõuded on eelnõu alusel väljaantavast tegevusloast koormavamad) siiski taotlema täiendavat tegevusluba. Ettepanek on täpsustada KrÜS § 2 lg 9 kataloogi välistades otsesõnu tarbijakrediiti taotlevad isikud. 4. Ettepanek – Eelnõu ei erista erinevaid krüptovarasid. KrÜS § 3 lg 1 sätestab krüptovara üldise definitsiooni. Eelnõus puuduvad aga erinevat liiki krüptovarade mõisted ja definitsioonid. MiCA määrus seejuures eristab „varapõhist tokenit“ (artikkel 3 lg 1 p 3), „e-raha tokenit“ (artikkel 3 lg 1 p 4) ja „kasutustokenit“ (artikkel 3 lg 1 p 5) ning näeb erinevatele tokenitele ette mõnevõrra erinevad nõuded. Võttes arvesse muudatusettepanekute üldisi põhjuseid, on oluline selgelt välja tuua erinevate krüptovarade terminid ning selgitused. Ettepanek on MiCA määrusest KrÜS-i üle võtta järgmised terminid ja nende definitsioonid: „krüptovara“ (MiCA artikkel 3 lg 1 p 2), „varapõhine token“ (määruse artikkel 3 lg 1 p 3), „e-raha token“ (määruse artikkel 3 lg 1 p 4) ja „kasutustoken“ (määruse artikkel 3 lg 1 p 5). 5. Ettepanek – MiCA kohaldamisalast on välja jäetud teatud krüptovarad, näiteks üldjuhul NFT-d, DeFi aplikatsioonid. Samas teatud juhtudel plaanivad regulaatorid NFT-d siiski MiCA kohaldamisalasse jätta (so näiteks juhul, kui NFT-st tulenevat omandiõigust on jagatud väiksemateks osadeks ehk nö ’fractionalised NFT’ või kui lisaks unikaalsele õigusele omab NFT mingit muud õigust, mis muudab selle asendatavaks, vähemalt teatud osas). KrÜS § 3 lg-s 9 on toodud välja, et „Käesolevat seadust ei kohaldata sellistele krüptovaradele, mis on unikaalsed või mis ei ole asendatavad teise krüptovaraga.“ Antud säte ega seletuskiri ei selgita, kas teatud NFT-d võiksid siiski KrÜS kohaldamisalas olla. Samuti, tuleneb eelnõu § 3 lg 2 seletuskirjast järgnev: „Viimaks on virtuaalvääringu mõistes kasutatud kehtiva RahaPTS-is sisalduva virtuaalvääringu definitsiooni asemel fraasi „ei pruugi olla seotud ühegi ametliku valuutaga“. Muudatuse eesmärk on hõlmata virtuaalvääringu mõiste alla ka need instrumendid, mis tuginevad oma väärtuses ühele või mitmele riiklikule valuutale (nn stablecoin’id).“ Seletuskirjas viidetakse ka kasutustokenitele, mis „võimaldavad juurdepääsu konkreetsele tootele või teenusele“. Eelnõust ega seletuskirjast aga ei selgu, kas kasutustokenid on hõlmatud krüptovara mõistega või on selle kohaldamisalast välistatud kui „unikaalsed või mis ei ole asendatavad teise krüptovaraga“. Soovitame selgitada seletuskirjas või otse eelnõu tekstis, kas juurdepääsu tootele või teenusele võimaldavad tokenid on kaetud § 3 lg 13 välistusega. 5 Kui kasutustokenid on välistatud KrÜS kohaldamisalast, siis palume selgitada võimaliku kasutustokeni ümberkvalifitseerimist virtuaalvääringuks. Kasutustoken, vaatamata oma unikaalsetele omadustele, võib olla võetud kasutusele maksevahendina füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt. Kasutustokenite kauplemisele võtmine loob selleks eeltingimused, kuid ei pruugi olla emitendi eesmärgiks. Kasutustoken võib olla kasutatud maksevahendina ka juhuti või ühekordselt. Palume täiendada virtuaalvääringu definitsiooni või seletuskirja. Samuti palume selgitada, kas kasutustokeni ümberkvalifitseerimine virtuaalvääringuks loob täiendavad kohustused emitendile, muu hulgas põhiteabedokumendi avalikustamise kohustuse valguses Ettepanek on vähemalt KrÜS seletuskirjas täpsustada, millistel juhtudel ei ole krüptovarad ’unikaalsed ja asendamatud’, võttes seejuures arvesse MiCA regulatsiooni. Samuti soovitame seletuskirjas piiritleda, millistele tingimustele vastavatele stablecoinidele KrÜS ei kohaldu ja millistel juhtudel kujutavad stablecoinid muud finantsteenust (seletuskirjas toodud näite puhul potentsiaalselt näiteks e-raha). 6. Ettepanek – Eelnõus pole defineeritud kõiki mõisteid. Nii KrÜS § 3 lg 1 kui ka KrÜS § 41 sisaldab terminit „hajusraamatu süsteem“. Eelnõus puudub aga säte, mis defineeriks seda mõistet. Kuivõrd KrÜS § 41 sätestab nõuded krüptovara registreerimisele hajusraamatu- või muul sarnasel tehnoloogial põhineva süsteemi abil, on vajalik esiteks defineerida, mida tähendab „hajusraamatu süsteem“. Ettepanek on lisada: 1) KrÜS §-i 5 lõige, mis võtab üle MiCA määruse artikkel 3 lg 1 p-s 1 antud „hajusraamatu tehnoloogia“ definitsiooni, 2) kasutada läbivalt KrÜS-i eelnõus „hajusraamatu tehnoloogia“ mõistet. 7. Ettepanek – Palume selgitada, kas KrÜS § 3 lg 3 p 5 on hõlmatud kauplemisrobotid. Turul tegutsevad mitmed teenusepakkujad, kelle teenus seisneb vahetusplatvormi liidestuse kasutamises. Paljud sellised teenusepakkujad täidavad kasutaja poolt eelnevalt määratud juhiseid (nt. ostu/müügiorderite edastamine teatud perioodilisusega), sealjuures pakkudes sisuliselt kasutajaliidest ning puhta tarkvaralahendust. Teised aga pakuvad või määravad ise erinevaid investeerimisstrateegiaid. Palume selgitada, kas eelnõuga on hõlmatud mõlemad tegevused või üksnes investeerimissisuga teenused. 8. Ettepanek – Seletuskiri viitab, et krüptovara hoidmise teenus eeldab privaatvõtmete hoidmist tasu eest. Palume täpsustada, kas privaatvõtmete tasuta hoidmine, näiteks muu teenuse pakkumise raames, on välistatud KrÜS kohaldamisalast. 9. Ettepanek – Palume selgitada krüptovara pakkumise teenuse piire. Nimelt seletuskiri täpsustab, et krüptovara pakkumise teenus „hõlmab nii krüptovara väljastaja enda pakutavaid teenuseid kui ka 6 teise osapoole pakutavaid teenuseid, mis on seotud krüptovara (suunatud) pakkumisega, st turustamisega kindlaksmääratud ostjatele, kui tegemist ei ole krüptovara avaliku pakkumisega.“ Palume selgitada seletuskirja mõtet, eriti arvestades, et suunatud pakkumiste korraldamine iseendale ei ole reguleeritud isegi väärtpaberite puhul (mitteavaliku pakkumise MiFID välistus). 10. Ettepanek – KrÜS § 3 lg 12 (seletuskirjas lg 13) kohaselt, kui krüptovaral on ühisrahastusprojekti tunnused, kohaldatakse nimetatud krüptovarale ühisrahastusprojekti kohta sätestatut. Seletuskirja kohaselt on antud sätte mõte järgmine: „Nimetatud säte on asjakohane eelkõige sellisel juhul, kui eeskätt makseteks kasutatav krüptovara annab selle hoidjale teatud õigusi, mida tüüpiliselt võib seostada ühisrahastusprojektina turustatava instrumendiga (eriti § 4 lg 1 p 2 või 3 nimetatud instrument).“ Seletuskirjas toodud probleemi lahendamiseks oleks asjakohane seaduseelnõus eristada erinevaid krüptovarade liike nii, nagu oleme viidanud ettepanekus 4. Praeguse sõnastuse jätmisel seadusesse on ebaselge, kuidas suhestuvad omavahel nõuded ühisrahastusteenuse osutamisele ja krüptovarateenuse osutamisele ning ühisrahastusprojektide pakkumisele ja krüptovarade emiteerimisele. Ettepanek on tulenevalt antud sätte tegelikust eesmärgist ehk lõpptulemusest, mida on soovitud saavutada, lähtuda ettepanekust 11 või lisada täiendav selgitus selle kohta, kuidas suhestuvad omavahel nõuded ühisrahastusteenuse osutamisele ja krüptovarateenuse osutamisele ning ühisrahastusprojektide pakkumisele ja krüptovarade emiteerimisele. 11. Ettepanek – Varasemas tagasisides on MTÜ FinanceEstonia rõhutanud vajadust defineerida finantssektori õigustermineid valdkonnaüleselt ja mitte kasutada samu termineid eri õigusaktides erinevas tähenduses. Sama soovitust kordame ka nüüd. KrÜS praeguses versioonis on selliste ECSPR-s defineeritud mõistete nagu „ühisrahastus“ ja „ühisrahastusprojekte“ jt tähendust laiendatud, st mõisted hõlmavad KrüS-s ka instrumente, mida ei hõlma ECSPR-s toodud täpselt samad mõisted. Palume muuta mõistete kasutamist selliselt, et juba kohalduvates õigusaktides kasutatud mõistete sisu ei muudeta. Me ei nõustu Rahandusministeeriumi selgitustega seoses väärtpaberi mõiste kasutamisega eelnõu § 4 lg 1 punktis 1. Tegemist on õiguslikult ebaselge viisiga mõiste „väärtpaber“ käsitlemiseks ja potentsiaalselt tekitab tulevikus suurt halduskoormust seoses selgitustaotlustega mõiste sisu avamise kohta. Eelnõu seletuskirjas toodud kommentaaride põhjal ei ole selge, kas Rahandusministeerium on piisavalt hinnanud võimalikke negatiivseid mõjusid, mis seonduvad „väärtpaberi“ mõiste liiga laia defineerimisega KrÜS-s. Näeme, et mõiste alla võivad ekslikult jääda instrumendid, kus eesmärgiks ei ole ilmtingimata investeerimine, kuid mis võivad tagantjärgi või välisel vaatlusel sellise mulje jätta. KrÜS-s või vähemalt seletuskirjas tuleb täpsemalt määratleda, millal mis tahes instrument (väärtpaber, token vms õigusi väljendav ühik) kvalifitseerub MiFID/VPTS instrumendiks või millal 7 kohaldub sellele KrÜS. KrÜS § 4 lg 1 p 2 järgi on ühisrahastusprojekt KrÜS-i tähenduses mh investeerimise eesmärgil ühisrahastusteenuse või rahastuse taotlemise raames kliendile pakutav VPTS § 2 lg 1 p-des 1-8 nimetamata väärtpaber. KrÜS § 4 lg 1 p 3 järgi loetakse ühisrahastusprojektiks mh VPTS § 2 lg-s 9 nimetamata tuletisinstrumenti, mis annab selle omanikule õiguse punktis 1 või 2 nimetatud instrument omandada. Nii KrÜS § 4 lg 1 p 2 kui ka p 3 viitavad VPTS- ile ning ütlevad, et ühisrahastusprojektiks võib olla VPTS-i mõistele mitte vastav sarnane instrument. Samas on ’väärtpaberi’ ja ’tuletisinstrumendi’ mõisted Eesti õiguses defineeritud VPTS-is (väärtpaber on defineeritud ka muudes õigusaktides, kuid KrÜS eelnõus jääb ebaselgeks, millist muud definitsiooni on silmas peetud). Seetõttu on KrÜS § 4 lg 1 p-de 2 ja 3 sõnastused ning viited VPTS- ile ebaloogilised. KrÜS § 4 lg 1 p-s 2 on ekslikult muudetud sõna „instrument“ ja asendatud see sõnaga „väärtpaber“. Selliseid instrumente ei käsitle ka ECSPR väärtpaberitena. Näiteks võivad KrÜS § 4 lg 1 p 2 raamidesse jääda ka mistahes funktsionaalsusega platvormi loomine ühistulise organisatsiooni liikmeks astumiseks (sh näiteks sellise võimaluse vahendamine, isegi kui tegemist on ühekordse või erandliku tegevusega) sõltumata sellest, kas liikmesuse tegelik eesmärk on tulu teenimine või mitte. Ettepanek on defineerida ammendavalt, millistele tingimustele peab vastama instrument KrÜS § 4 lg 1 p 2 tähenduses (tõenäoliselt erinevad selle instrumendi piirid VPTS-s sätestatud väärtpaberist, mistõttu ei tohiks seda KrÜS instrumenti väärtpaberiks nimetada) ning millistele tingimustele peab vastama instrument KrÜS § 4 lg 1 p 3 tähenduses (tõenäoliselt erinevad selle instrumendi piirid VPTS- s sätestatud tuletisinstrumendist, mistõttu ei tohiks seda KrÜS instrumenti tuletisinstrumendiks nimetada). 12. Ettepanek – usaldusfondi osade puhul, mis on KrÜS seletuskirjas toodud ühisrahastusprojekti näitena (KrÜS § 4 lg 1 p 2 tähenduses), on IFS-is toodud regulatsioon piisav. Leiame, et ei ole mõistlik täiendavaid erinevaid nõudeid usaldus- või muu investeerimisfondi pakkumisele kehtestada, tekitades olukorra, kus ühisrahastusprojekt võib olla korraga ka investeerimisfond. KrÜS ja IFS üheaegne kohaldumine tuleks välistada ning täpsustada KrÜS seletuskirjas, millal on ühisrahastusprojekti asemel tegemist investeerimisfondiga IFS tähenduses. 13. Ettepanek – Ebaselgeks jääb KrÜS § 40, mis sätestab nõuded finantsvahendusplatvormile. KrÜS § 5 lg-s 2 esitatud definitsioon ei ava piisavalt, mida finantsvahendusplatvorm endast täpsemalt kujutab. Lisaks ei tulene eelnõust selgelt, kuidas suhestub finantsvahendusplatvorm ühisrahastusteenuse osutajatega ning krüptovarateenuse pakkujatega, kes samuti pakuvad enda teenuseid üldjuhul läbi platvormi. Ettepanek on täiendada eelnõud selliselt, et täpsustada finantsvahendusplatvormi omadusi ja selle suhestumist ühisrahastusteenuse osutajatega ning krüptovarateenuse pakkujatega. Samuti teeme ettepaneku välistada finantsvahendusplatvormi mõiste (KrÜS § 5 lg 2) alt selgelt platvorm, kus kaubeldakse ainult ühe emitendi instrumentidega, ja mida emitent ise, või tema koostööpartner 8 emitendi tarbeks opereerib (nii saaks iduettevõtja endale raha kaasata ja võimaldada enda emiteeritud instrumendi üleandmist täiendavate regulatsioonideta). 14. Ettepanek – Tegevuslubade taotlemise regulatsioon KrÜS-is on liiga üldistatud. KrÜS § 7 näeb ette tegevusloa taotlemise korra. Eelmainitud paragrahviga reguleeritakse nii ühisrahastusteenuse kui ka virtuaalvääringu teenuse osutaja tegevusloa taotlemist. Säte lihtsustab ja üldistab liigselt tegevusloa taotlemise korda ega arvesta erinevat liiki krüptovaradega. MiCA määruses on sätestatud neli erinevat virtuaalvääringute tegutsemiseks vajaliku loa taotlemise protsessi: (a) muude krüptovarade kui varapõhiste ja e-raha tokenite pakkumine ja turustamine (I jaotis); (b) varapõhiste tokenite emitentide tegevusluba (II jaotis); (c) e-raha tokenite emitentide tegevusluba (III jaotis) ning (d) krüptovarateenuse osutajate tegevusluba (IV jaotis). Kriteeriumid nendele tegevuslubadele on võrdlemisi erinevad. Põhjendatud oleks seega KrÜS-is samuti näha ette eraldi sätted erinevate krüptovarade tegevuslubade taotlemise korra jaoks. Arvestades, et MiCA määruse I jaotis ei näe muudele krüptovaradele kui varapõhiste ja e-raha tokenite pakkumise ja turustamise jaoks ette konkreetset tegevusloa kohustust, puudub vajadus kehtestada neile ka KrÜS-is tegevusloa taotlemise nõue. Ettepanek on KrÜS-i lisada sätted, mis näevad ette pakkumise või turustamise või tegevusloa taotlemise korra vastavalt: 1) muudele krüptovaradele kui varapõhistele tokenitele ja e-raha tokenitele; 2) varapõhistele tokenite emitentidele ja 3) e-raha 9 Tegevusload MiCA regulatsiooni järgi Muude Varapõhiste tokenite E-raha tokenite Krüptovarateenuse krüptovarade emitentide tegevusluba (III emitentide osutajate tegevusluba (V kui jaotis) tegevusluba (IV jaotis) varapõhiste jaotis) tokenite ja e- raha tokenite pakkumine ja turustamine Artikkel 4: Artikkel 15: Ükski Artikkel 43: Liidus ei Artikkel 53: Muude varapõhiste tokenite emitent pakuta avalikult ega Krüptovarateenuseid krüptovarade ei paku avalikult selliseid lubata võivad osutada üksnes kui varapõhiste tokeneid ega taotle nende krüptovaradega juriidilised isikud, kelle tokenite ja e- krüptovaradega kauplemisel kauplemise registrijärgne raha tokenite platvormil kauplemisele platvormil asukoht on liidu emitendid ei lubamist, v.a juhul, kui kauplemisele e-raha liikmesriigis ja kellele on tohi päritoluliikmesriigi pädev tokeneid, välja antud krüptovarateenuse korraldada asutus on andnud arvatud juhul, kui osutaja liidus selliste emitentidele selleks selliste e-raha tegevusluba vastavalt krüptovarade kooskõlas artikliga 19 tokenite emitent: artiklile 55. avalikku tegevusloa. • on saanud loa pakkumist ega tegutsemiseks Artikkel 54: teave, mida taotleda selliste Artikkel 16 lg 2: teave, mida krediidiasutusen peab sisaldama tegevusloa krüptovarade peab sisaldama tegevusloa a või e-raha taotlus: krüptovaradeg taotlus. asutusena • taotleva a kauplemise • taotleva emitendi direktiivi krüptovarateenuse platvormil aadress; 2009/110/EÜ osutaja nimi, kauplemisele • taotleva emitendi põhikiri; artikli 2 punkti 1 sealhulgas ametlik nimi lubamist, v.a • tegevuskava, milles tähenduses; ja mis tahes muu juhul esitatakse ärimudel, mida • vastab e-raha kasutatav ärinimi, kui emitent: emitent kavatseb järgida; asutuste suhtes juriidilise isiku tunnus, • on juriidiline • õiguslik arvamus, et kohaldatavatele tema hallatav veebisait isik; varapõhised tokenid ei nõuetele, mis on ja füüsiline aadress; • on kvalifitseeru sätestatud • taotleva koostanud • finantsinstrumentideks, e- direktiivi krüptovarateenuse nende rahaks, hoiusteks ega 2009/110/EÜ II osutaja õiguslik krüptovarad investeerimishoiusteks; ja III jaotises, kui seisund; e kohta • taotleva emitendi käesolevas • taotleva krüptovara juhtimiskorra üksikasjalik jaotises ei ole krüptovarateenuse valge kirjeldus; sätestatud teisiti; osutaja põhikiri; raamatu • avaldab • tegevuskava, milles krüptovara valge määratakse kindlaks 10 kooskõlas • taotleva emitendi raamatu, mis on krüptovarateenuste artikliga 5; juhtorgani liikmete esitatud liigid, mida taotlev • on teatanud andmed; pädevale krüptovarateenuse sellest • tõendid selle kohta, et asutusele osutaja soovib krüptovara punktis f osutatud isikutel vastavalt artiklile osutada, sealhulgas valgest on hea maine ning 46. nende teenuste raamatust taotleva emitendi turustamise koht ja viis; kooskõlas juhtimiseks sobivad • taotleva artikliga 7; teadmised ja kogemused; krüptovarateenuse • on • asjakohasel juhul tõendid osutaja juhtimiskorra avaldanud selle kohta, et füüsilistel kirjeldus; krüptovara isikutel, kellele kuulub • kõigi taotleva valge otseselt või kaudselt üle krüptovarateenuse raamatu 20% taotleva emitendi osutaja juhtorganisse kooskõlas aktsiakapitalist või kuuluvate füüsiliste artikliga 8; hääleõigusest või kes isikute puhul ja kõigi • täidab muul viisil kontrollivad füüsiliste isikute puhul, artiklis 13 kõnealust emitenti, on kellele kuulub otseselt sätestatud hea maine ja pädevus; või kaudselt vähemalt nõudeid • artiklis 17 osutatud 20 % aktsiakapitalist või (emitentide krüptovara valge raamat; hääleõigusest, tõend kohustused) • artikli 30 lõike 5 punktides selle kohta, et . a–k osutatud põhimõtted karistusregistris ja menetlused; puuduvad kanded • artikli 30 lõike 5 viimases seoses äriõiguse, lõigus osutatud maksejõuetusõiguse, kolmandate isikutega finantsteenuseid sõlmitud lepingupõhiste käsitlevate õigusaktide, kokkulepete kirjeldus; rahapesuvastaste • taotleva emitendi artikli õigusaktide, 30 lõikes 8 osutatud terrorismivastase talitluspidevuse võitluse õigusaktide ja põhimõtete kirjeldus; kutsealast vastutust • artikli 30 lõikes 9 osutatud käsitlevate siseriiklike sisekontrollimehhanismid sätete rikkumisega; e ja • tõend selle kohta, et riskijuhtimismenetluste kõikidel taotleva kirjeldus; krüptovarateenuse • artikli 30 lõikes 10 osutaja juhtorganisse osutatud turvalisuse, sh kuuluvatel füüsilistel küberturvalisuse, isikutel ühiselt on usaldusväärsuse ja teabe krüptovarateenuse 11 konfidentsiaalsuse kaitse osutaja juhtimiseks menetluste ja süsteemide piisavad teadmised, kirjeldus; oskused ja kogemused • taotleva emitendi artiklis ning et kõnealustel 27 osutatud kaebuste füüsilistel isikutel on käsitlemise korra kohustus pühendada kirjeldus. oma ülesannete täitmisele piisavalt aega; • taotleva krüptovarateenuse osutaja sisekontrollimehhanism i, riskihindamise menetluse ja talitluspidevuse kava kirjeldus; • taotleva krüptovarateenuse osutaja IT-süsteemide ja turvameetmete kirjeldus nii tehnilises kui ka mittetehnilises keeles; • tõend selle kohta, et taotlev krüptovarateenuse osutaja järgib artiklis 60 sätestatud usaldatavusnõuete kohaseid kaitsemeetmeid; • taotleva krüptovarateenuse osutaja kliendikaebuste käsitlemise korra kirjeldus; • kliendi krüptovarade ja rahaliste vahendite eraldamise menetluse kirjeldus; 12 • turu kuritarvitamise tuvastamise menetluse ja süsteemi kirjeldus; • kui taotlev krüptovarateenuse osutaja kavatseb tagada krüptovarade hoidmise ja haldamise kolmandate isikute nimel, siis hoidmispoliitika kirjeldus; • kui taotlev krüptovarateenuse osutaja kavatseb korraldada krüptovaradega kauplemise platvormi, siis kauplemisplatvormi tegevuseeskirjade kirjeldus; • kui taotlev krüptovarateenuse osutaja kavatseb vahetada krüptovara usaldusraha vastu või muu krüptovara vastu, mittediskrimineeriva äripoliitika kirjeldus; • kui taotlev krüptovarateenuse osutaja kavatseb täita krüptovaradega seotud korraldusi kolmandate isikute nimel, siis täitmispoliitika kirjeldus; • kui taotleja kavatseb vastu võtta ja edastada krüptovaraga seotud korraldusi kolmandate isikute nimel, siis tõend selle kohta, et füüsilistel 13 isikutel, kes taotleva krüptovarateenuse osutaja nimel nõustavad, on oma kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised ja asjatundlikkus. 15. Ettepanek – Eelnõust puudub selgitus selle kohta, mida käsitletakse turumanipulatsioonina. KrÜS § 55 lg 6 kohaselt peab krüptovarateenuse osutaja, kes peab krüptovaraga kauplemise platvormi, teavitama viivitamata Finantsinspektsiooni, kui ta avastab turumanipulatsiooni või selle katse tema peetaval platvormil. Samas ei ole eelnõus defineeritud ega viidatud ka muule regulatsioonile, kust tuleks turumanipulatsiooni definitsioon või olukordade loetelu. MiCA määruse VI jaotis kehtestab krüptovaradega seotud turukuritarvituste ärahoidmise, täpsemalt reguleerib turumanipulatsiooni artikkel 80. Ettepanek on täiendada eelnõu turumanipulatsiooni sätetega, mis oleks võimalikult sarnane MiCA-s VI jaotises artiklis 80 sätestatud turumanipulatsiooni regulatsiooniga. 16. Ettepanek – Eelnõust puudub nn „valge raamatu“ nõue. MiCA määrus näeb ette muude krüptovarade kui varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite pakkumise ja turustamise, varapõhiste tokenite emitentide tegevusloa ja e-raha tokenite emitentide tegevusloa taotlemisel ette kohustuse koostada ning esitada pädevale asutusele nn „valge raamat“. KrÜS § 66 näeb ette kohustuse koostada põhiteabedokument investeerimisprojekti pakkumiseks. KrÜS § 66 lg 6 järgi võib krüptovarateenuse osutaja põhiteabedokument kanda nime „white paper“. Sama terminit kasutatakse ka MiCA määruse tekstis nn „valge raamatu“ nõude puhul. Siiski ei kattu MiCA määruse nõuded „valgele raamatule“ KrÜS-is ette nähtud nõuetega põhiteabedokumendile. Põhiteabedokument on KrÜS-i kohaselt seotud investeerimisprojektiga, kuid MiCA-s sätestatud „valge raamatu“ esitamise nõue on muude krüptovarade kui varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite pakkumise ja turustamise eelduseks (määruse artiklid 5, 6 ja 7) ning varapõhiste tokenite emitentide (määruse artiklid 24 ja 25) ja e-raha tokenite emitentide (määruse artikkel 46) tegevusloa taotlemise eelduseks. Ettepanek on täiendada KrÜS-i sätetega vastavalt MiCA määruse artiklitele muude kui varapõhiste tokenite ja e-raha tokenite pakkumise ja turustamise (määruse artiklid 5, 6 ja 7), varapõhiste tokenite emitentide tegevusloa (määruse artiklid 24 ja 25) ja e-raha tokenite emitentide tegevusloa (määruse 14 artikkel 46) taotlemise korra juurde punktid, mis sisaldavad kohustust esitada tegevusloa taotlemisel Finantsinspektsioonile kui pädevale asutusele nn „valge raamat“. 17. Ettepanek – KrÜS § 26 näeb ette, et püsiva majandustegevuse koht peab olema Eestis. KrÜS-s või vähemalt seletuskirjas tuleks täpsustada, milline peab olema teenuseosutaja juhtide ja töötajate suhe Eestiga (nt kas oodatakse residentsust). 18. Ettepanek – nõukogu ja juhatus. Kahetasandilise juhtimisstruktuuri nõude sätestamine kõigile KrÜS-ga hõlmatud teenuseosutajatele ei ole põhjendatud Leiame, et nõukogu nõude kehtestamine teenusepakkujatele ei ole asjakohane ega proportsionaalne. Aasta 2022 lõpuks jääb Eestis hinnanguliselt tegutsema üle 150 virtuaalvääringu teenuse pakkuja. Eelduslikult on neil ettevõtjatel õnnestunud leida endale juhatuse liige, kes vastab kõigile RahaPTS-s sätestatud kõrgendatud nõuetele (osaliselt on RahaPTS nõuded juhatuse liikmele kõrgemad kui paljude finantsjärelevalve subjektide juhtidele). Virtuaalvääringu teenuse pakkujatele lisanduks ka muud KrÜS subjektid. Kui KrÜS subjektidel oleks kohustus luua nõukogu, siis arvestades nõukogu liikmete minimaalset arvu, tuleks leida vähemalt 500 spetsialisti, kes oleksid võimelised teostama järelevalvet reguleeritud teenusepakkujate üle. Lisaks sobivusnõutele kehtivad ka huvide konfliktide vältimise nõuded ning ajalise pühendumise nõuded, mis viivad selleni, et üks inimene ei saa osaleda mitme teenusepakkuja nõukogus. Nõukogu nõude kehtestamine viib tõenäoliselt selleni, nõukogu liikmeteks valitakse ka suur hulk mitteresidente (Eestis ei ole tõenäoliselt piisavalt nõukogu liikmeteks sobivaid ja soovivaid isikuid), mis ei aita KrÜS eesmärkidele kaasa. Me ei pea mõistlikuks järjekordse nõude kehtestamist, mida ei ole võimalik praktikas täita. On üldteada, et RahaPTS-s sätestatud auditeerimiskohustust ei ole virtuaalvääringu teenuse pakkujatel praktikas tihti võimalik täita, sest audiitorid ei ole valmis teenust osutama. 19. Ettepanek – Aruannete esitamise kohustus. Eelnõu nõuab, et „Krüptovarateenuse osutaja, kes hoiab või haldab krüptovara kolmandate isikute nimel, esitab oma klientidele vähemalt kord kolme kuu jooksul ja asjaomase kliendi iga taotluse korral nende klientide nimel registreeritud krüptovara positsioonide aruande“. Iga kolme kuu tagant aruannete saatmine ei ole otstarbekas ning loob lisakulu teenuseosutajatele. 20. Ettepanek – Siseauditi kohustuse sisseviimist eelnõu §-s 31 on põhjendatud eelnõu seletuskirja märkuste tabelis rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuetega. Samas ei ole Rahandusministeerium esitanud eelnõu seletuskirjale lisatud märkuste tabelis selget seisukohta, kas ühisrahastusteenuse osutajad (nagu nad on defineeritud KrÜS-s) saavad olema kohustatud isikud RahaPTS alusel või mitte. Nagu varasemalt oleme tähelepanu juhtinud, siis Euroopa Komisjon ei ole pidanud vajalikuks vähemalt ECSPR kohaldumisalasse jäävate teenuseosutajate lisamist kohustatud isikute hulka. 15 21. Ettepanek – Krüptovarateenuse osutajate osa- või aktsiakapitali nõuded vajavad ühtlustamist. KrÜS § 72 lg 2 p 2 järgi peab krüptovarateenuse osutaja osa- või aktsiakapital olema 125 000 eurot, kui ta osutab § 3 lg 3 p-s 3 sätestatud krüptovara vahetamise teenust seaduslikuks maksevahendiks olevate rahaliste vahendite või muu krüptovara vastu. MiCA määruse lisa IV kohaselt on sellise krüptovarateenuse osutaja osa- või aktsiakapitali nõudeks määratud 150 000 eurot. Ettepanek on muuta KrÜS § 72 lg 3 p-i 3 ja määrata krüptovara vahetamise teenust seaduslikuks maksevahendiks olevate rahaliste vahendite või muu krüptovara vastu teenuse osutajatele samuti osa- või aktsiakapitali nõudeks 150 000 eurot. 22. Ettepanek – Nõuded virtuaalvääringu teenuse osutajate omavahenditele vajavad täpsustamist. KrÜS § 73 sätestab nõuded teenuseosutaja omavahenditele. Vastavalt ettepanekule 4 peaks seaduses eristama erinevaid krüptovarasid ning lisama seadusesse ka varapõhiste tokenite emitentide mõiste. Seeõttu vajab KrÜS § 73 täiendamist seoses varapõhiste tokenite emitentide omavahendite nõudega. KrÜS § 73 lg 1 on kooskõlas MiCA määruse artikkel 60 lg 2 p-ga (a), mis näeb ette omavahendite nõuded krüptovarateenuse osutajatele. Vastavalt KrÜS § 73 lg-le 1 peab teenuseosutaja omavahendid igal hetkel vastama ühele järgmistest suurustest, olenevalt sellest kumb on suurem, KrÜS § 72 lg-s 1 või 2 sätestatud osa- või aktsiakapitali suurus või vähemalt neljandik eelmise majandusaasta püsivatest kuludest. KrÜS § 72 lg 2 järgi peab sõltuvalt osutatavast teenusest olema krüptovarateenuse osutaja osa- või aktsiakapital vähemalt kas 50 000, 125 000 või 150 000 eurot. Samas MiCA artikkel 31 lg-s 1 ette nähtud nõuded varapõhiste tokenite emitentidele erinevad aga määruse artikkel 60 lg 2 p-s (a) krüptovarateenuse osutajatele sätestatud omavahendite nõuetest. Nimelt varapõhiste tokenite emitentidel peavad määruse artikkel 31 lg 1 järgi olema kogu aeg omavahendid, mis on vähemalt võrdsed kas a) 350 000 euroga või b) 2% artiklis 32 osutatud reservvarade keskmisest summast. Kuivõrd varapõhiste tokenite emitentide omavahenditele on ette nähtud erinevad nõuded, tuleks lisada vastav regulatsioon ka KrÜS-i. Ettepanek on täiendada KrÜS §-i 73 lõikega, mis võtab MiCA määruse artiklist 31 lg 1 üle omavahendite nõude varapõhiste tokenite emitentidele. 23. Ettepanek – KrÜS ei arvesta piisaval määral virtuaalvääringu teenuse osutajatega, kes on saanud tegevusloa RahaPTS § 70 jj alusel. KrÜS § 127 lg 6 kohaselt muudetakse RahaPTS-i ning täiendatakse viimati nimetatud seadust paragrahviga, mille kohaselt RahaPTS-i alusel antud virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba muutub kehtetuks KrÜS-i alusel tegevusloa andmisega või andmisest keeldumisega või hiljemalt 2024. aasta 1. aprillil. Vastavalt KrÜS § 120 lg-le 2 saavad virtuaalvääringu teenuse osutajad esitada alates 2023. aasta 1. juulist Finantsinspektsioonile tegevusloa taotluse. Eelnõuga kohustatakse seega virtuaalvääringu teenuse osutajaid, kes on saanud tegevusloa RahaPTS § 70 jj alusel, sisuliselt läbima uuesti tegevusloa menetlust KrÜS-i 16 alusel. Kuivõrd virtuaalvääringu teenuse osutajad on saanud juba tegevusloa RahaPTS-i alusel, on uue tegevusloa menetluse läbiviimine KrÜS-i alusel tegevusloa saamiseks koormav nii virtuaalvääringu teenuse osutajatele. Ettepanek on sätestada konkreetsed tegevusloa saamise nõuded nendele virtuaalvääringu teenuse osutajatele, kes on saanud tegevusloa RahaPTS § 70 jj alusel, kuna uue tegevusloa menetluse läbiviimine on ebamõistlik ja põhjendamatu. 24. Ettepanek – KrÜS § 120 lg 2 järgi võib virtuaalvääringu teenuse osutaja, kes on saanud tegevusloa RahaPTS-i alusel ning soovib alates 2024. aasta 1. aprillist osutada krüptovarateenuseid KrÜS-i alusel, esitada alates 2023. aasta 1. juulist Finantsinspektsioonile tegevusloa taotluse. Ettepanek on muuta sõnastust selliselt, et krüptovarateeenuse pakkujad, kes soovivad teenust osutada, peavad enda tegevuse viima kooskõlla 1. aprilliks 2024. Sõnastuslikud muudatused: 1. Muudatus – KrÜS § 3 sisaldab kaks korda lg-t 9, mis on erinevate sisudega. 2. Muudatus – KrÜS § 58 lg 9 teises lauses on trükiviga, mis seisneb järgnevas: „Krüptovarateenuse osutaja hindab regulaarsekt …“. 3. Muudatus – KrÜS § 72 lg 2 p 1 sisaldab viidet valele lõikele, mis seisneb „… käesoleva seaduse § 3 lõike 2 …“. Õige viide oleks: „… käesoleva seaduse § 3 lõike 3 …“. 4. Muudatus – KrÜS § 72 lg 2 p 3 sisaldab viidet valele lõikele, mis seisneb „… käesoleva seaduse § 3 lõike 2 …“. Õige viide oleks: „… käesoleva seaduse § 3 lõike 3 …“. Lugupidamisega /allkirjad digitaalselt/ Kaido Saar Anu Müürsepp FinanceEstonia FinanceEstonia juhatuse esimees tegevjuht
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel