dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kriisi ajal vara kasutamine

Rahandusministeerium · 11. august 2022
Viit
1.1-10.1/6483-1
Registreeritud
11. august 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Helje Päivil (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigivara osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.16483-1 11.08.2022 Väljaminev kiri.asice1517 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Meie 11.08.2022 nr 1.1-10.1/6483-1 [email protected] Vabariigi Valitsuse määruse "Hädaolukorras ja kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal riigivara valitsemise üleandmine või ajutisse kasutusse võtmise, tagastamise ja kulude hüvitamise tingimused ja kord" eelnõu Saadame Vabariigi Valitsuse istungile esitamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Hädaolukorras ja kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal riigivara valitsemise üleandmine või ajutisse kasutusse võtmise, tagastamise ja kulude hüvitamise tingimused ja kord“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman riigihalduse minister Lisa(d): 1) eelnõu 2) seletuskiri 3) kooskõlastustabel Helje Päivil 611 3498 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU 27.07.2022 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Hädaolukorras ja kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal riigivara valitsemise üleandmine või ajutisse kasutusse võtmise, tagastamise ja kulude hüvitamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigivaraseaduse § 12 lõike 8 alusel. § 1. Üldsäte Määrusega kehtestatakse hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra lahendamise või mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni toetamise või korraldamise ajal ühelt riigivara valitsejalt teisele täidesaatva riigivõimu asutusele riigivara valitsemise üleandmise, vara ajutisse kasutusse võtmise ja tagastamise ning kulude hüvitamise tingimused ja korraldamise põhimõtted. § 2. Riigivara valitsemise üleandmise või ajutisse kasutusse võtmise taotlemine ja otsustamine (1) Hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra lahendamiseks või mobilisatsiooni või demobilisatsiooni toetamiseks või korraldamiseks riigivara valitsemise üleandmist või ajutisse kasutusse võtmist taotlev täidesaatva riigivõimu asutus (edaspidi taotleja) esitab riigivara valitsejale või tema volitatud asutusele (edaspidi vara valdaja) kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse, milles tuuakse välja vähemalt järgmine: 1) soovitava vara kirjeldus; 2) vara ülevõtmise või kasutamise eesmärk; 3) vara kasutamise korral selle eeldatav tähtaeg. (2) Lõikes 1 nimetatud taotluse võib taotleja asemel esitada hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus, teistel juhtudel esitab taotluse kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra lahendamisel osalev ning mobilisatsiooni või demobilisatsiooni toetav täidesaatva riigivõimu asutus. (3) Vara valdaja otsustab riigivara valduse üleandmise või ajutisse kasutusse andmise esimesel võimalusel. Otsus vormistatakse kirjalikult ja selle tegemisest arvates loetakse omavaheline kokkulepe sõlmituks. Vara üleandmise või ajutisse kasutusse andmise otsus ja omavaheline kokkulepe võib sisalduda riigivara üleandmise aktis. (4) Vara valdajal on õigus keelduda vara üleandmisest või ajutisse kasutusse andmisest, kui taotletav vara on vältimatult vajalik tema ülesannete täitmiseks ja vara kasutusele puudub alternatiiv või vara on vajalik tema poolt hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra lahendamiseks või mobilisatsiooni või demobilisatsiooni toetamiseks või korraldamiseks. 1 (5) Kui hädaolukorra, kaitseolukorra või sõjaseisukorra lahendamiseks või mobilisatsiooni või demobilisatsiooni toetamiseks või korraldamiseks on vaja viivitamata riigivara üle võtta või ajutiselt kasutusse võtta, on taotlejal või lõikes 2 nimetatud asutusel õigus vara valdajalt nõuda vara viivitamatut üleandmist või vara ajutisse kasutusse andmist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlust esitamata. (6) Kui lõikes 5 nimetatud vara on vaja viivitamata üle võtta või ajutiselt kasutusse võtta ja vara valdajale ei ole võimalik lõike 5 kohaselt nõuet esitada, võib taotleja vara üle võtta või ajutiselt kasutusele võtta, teavitades sellest esimesel võimalusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vara valdajat. (7) Lõikes 6 nimetatud teavitus peab sisaldama: 1) vara kirjeldust; 2) vara ülevõtmise või kasutamise eesmärki; 3) vara kasutamise korral selle eeldatavat tähtaega. § 3. Riigivara üleandmine või ajutisse kasutusse andmine (1) Riigivara antakse taotlejale üle viivitamata taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates ja vara üleandmise kohta koostatakse esimesel võimalusel riigivara üleandmise akt. (2) Lõikes 1 nimetatud aktis märgitakse muuhulgas vara: 1) seisukorda iseloomustavad andmed; 2) üleandmise aeg ja koht; 3) üle andnud asutuse nimetus; 4) üle andnud isiku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; 5) vastu võtnud asutuse nimetus; 6) vastu võtnud isiku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht. (3) Lõikes 1 nimetatud akti ei pea koostama, kui riigivara ajutine kasutus on lühiajaline või mõlemad osapooled on nõus akti koostamata jätmisega. (4) Kinnisasja või selle osa ajutisse kasutusse andmise korral loetakse kasutusse antuks ka sellel olevad kinnisasja olulised osad ja kinnisasjal olev vallasvara, kui ei ole kokku lepitud teisiti. § 4. Ajutisse kasutusse võetud riigivara tagastamine (1) Ajutisse kasutusse võetud vara tagastatakse või antakse selle valdus üle muul viisil kasutamise vajaduse äralangemisel. (2) Vara ajutise kasutamise lõppemise korral vormistab vara valdaja vara üleandmise akti, kuhu märgitakse § 3 lõikes 2 nimetatud andmed. (3) Lõikes 2 nimetatud akti ei pea koostama, kui riigivara ajutine kasutus oli lühiajaline või mõlemad osapooled on nõus akti koostamata jätmisega. (4) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korral võib jätta riigivara tagastamata, kui tagastamine ei ole võimalik olukorrast või riigivara seisukorrast lähtuvalt. Riigivara ajutise kasutuse lõppemisest teavitatakse riigivara valitsejat. 2 § 5. Kulu hüvitamine (1) Riigivara valitsejal, kelle valitsemisel olev riigivara üle või ajutisse kasutusse anti, on õigus esitada taotlus kulu hüvitamiseks (edaspidi kulu hüvitamise taotlus). (2) Kulu hüvitamise taotlus tuleb esitada hädaolukorra puhul 30 päeva jooksul vara kahjustumisest, hävimisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest teada saamisest arvates. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korral tuleb esitada taotlus kuue kuu jooksul vastava olukorra lõppemisest arvates. (3) Kulu hüvitamise taotluses tuleb muu hulgas välja tuua: 1) andmed riigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise korra kohaselt; 2) riigivara asendamise võimalused või muud alternatiivsed lahendused nende olemasolu korral. (4) Vajadusel lisatakse taotlusele muud taotlust toetavad dokumendid. (5) Kulu hüvitamise taotlus esitatakse Vabariigi Valitsusele Rahandusministeeriumi kaudu. § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2022. aasta 1. septembril. Kaja Kallas Peaminister Riina Solman Riigihalduse minister Taimar Peterkop Riigisekretär 3 Vabariigi Valitsuse määruse „Hädaolukorras ja kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal riigivara valitsemise üleandmise või ajutisse kasutusse võtmise, tagastamise ja kulude hüvitamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse määrus „Hädaolukorras ja kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal riigivara valitsemise üleandmise või ajutisse kasutusse võtmise, tagastamise ja kulude hüvitamise tingimused ja kord“ kehtestatakse riigivaraseaduse § 12 lõikega 8 alusel. Hädaolukorras ja kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal on vaja teatud juhtudel viivitamata olemasoleva riigivara kasutusse võtmine, rakendamata tavapärast riigivaraseadusest tulenevat korraldust riigivara valitsejate vahel riigivara üleandmiseks või kasutusse andmiseks. Riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega koos täiendati riigivaraseaduse sätteid regulatsiooniga, mis näeb ette hädaolukorra lahendamiseks, kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni toetamiseks või korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks, sealhulgas riigikaitseülesannete täitmiseks või teisele täidesaatva riigivõimu asutusele vastava riigivara valitsemise üleandmist või ajutisse kasutusse andmist. Riigivaraseaduse muudatustega nähti ette põhimõte, et kinnisasjade ja piiratud asjaõiguste valitsemist ühelt riigivara valitsejalt teisele üle ei anta, vaid need antakse vajadusel teisele riigivõimu asutusele vastava olukorra lahendamiseks ajutiselt kasutusse. Vallasasja, välja arvatud väärtpaberi valitsemise, võib eelnimetatud olukordade lahendamiseks üle anda nii ajutiselt kui alaliselt. Riigivaraseaduse muudatuse kohaselt toimub riigivara valitsemise üleandmise ja ajutisse kasutusse võtmise otsustamine hädaolukorra või kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal riigivara valitseja või volitatud asutuse ja riigivara üleandmist või ajutisse kasutusse taotleva täidesaatva riigivõimu asutuse omavahelisel kokkuleppel, kuid erandjuhtudel võib seda teha ka kokkuleppeta juhul, kui see on vältimatult vajalik kriisiolukorra lahendamiseks või korraldamiseks. Teisalt on vara valdajal õigus ka keelduda vara üleandmisest või ajutisse kasutusse andmisest, kui taotletav vara on vältimatult vajalik tema ülesannete täitmiseks ja vara kasutusele puudub alternatiiv või vara on vajalik eelnimetatud kriisiolukordade lahendamiseks või korraldamiseks. Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi riigivara osakonna jurist Helje Päivil (tel 611 3498, e-post [email protected]) koostöös Kaitseministeeriumiga ning eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 611 3549, e-post [email protected]) ning eelnõu on keeleliselt toimetanud Anu Rooseniit ([email protected]). 1 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Paragrahv 1 on määruse üldsäte, mis sätestab hädaolukorras ning kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ühelt riigivara valitsejalt teisele täidesaatva riigivõimu asutusele riigivara valitsemise üleandmise ja ajutisse kasutusse võtmise põhimõtted, samuti vara tagastamise ning kulude hüvitamise korraldamise põhimõtted. Kuna riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega koos muudeti riigivaraseaduse § 11 ning lisati lõiked 3 ja 4, mis näevad ette, et hädaolukorra või kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni operatiivsemaks lahendamiseks võib riigivara üle või kasutusse anda mitte ainult teisele riigivara valitsejale, vaid ükskõik millisele teisele täidesaatva riigivõimu asutusele, mis on erinev teistele riigivara valitsejatele tavapärases olukorras riigivara üleandmise või kasutusse andmise regulatsioonist, siis eelnõuga nähakse ette vastavad erisused nii kasutusse andmisel, vara üleandmisel kui ka nende olukordade vormistamisel. Paragrahv 2 sätestab riigivara üleandmise või ajutisse kasutusse võtmise taotlemise, otsustamise. Lõikega 1 nähakse ette, et riigivara üleandmist või ajutisse kasutusse võtmist taotlev täidesaatva riigivõimu asutus (edaspidi taotleja) peab riigivara valitsejale või tema volitatud asutusele, sõltuvalt sellest, kelle tegelikus valduses vara parasjagu on, esitama üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse, milles tuuakse vähemalt välja soovitava vara kirjeldus, selle kasutamise eesmärk ja eeldatav kasutamise tähtaeg. Riigivara üleandmise otsustamise tasand vastavas olukorras tuleb viia võimalikult madalale, et riigivara üleandmise või ajutisse kasutusse võtmise otsustaks ühelt poolt riigivara valitseja või volitatud kasutaja, kes on asja tegelik valdaja, ja teiselt poolt riigivara kasutamist või üleandmist taotlev asutus ehk vara kasutusse võtmine või üleandmine toimuks nende omavahelisel kokkuleppel. Lisaks hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni lahendamist või korraldamist juhtivale asutusele võib suure tõenäosusega teistel täidesaatva riigivõimu asutustel, kes osalevad olukorra lahendamisel, tekkida samuti vajadus kasutada teisele riigivara valitsejale kuuluvat riigivara. Samuti saab asja valdaja anda sellele asutusele, kes vajab asja olukorra lahendamiseks, kohe teavet, kas vara ajutisse kasutusse võtmine või üleandmine on võimalik või esineb piiranguid. Nii näiteks ei pruugi vastavat olukorda lahendav asutus olla vara üleandmise või ajutisse kasutusse andmise otsustamisel teadlik kohalikest oludest (nt vara on juba kasutusel evakuatsioonikohana). Sel viisil aga lepiksid üldjuhul asja tegelik üleandja ja vastuvõtja kiirelt kokku asja kasutamise tingimustes. Olukorras, kus kokkulepet ei saavutata, toimub eriarvamuste lahendamine üldjuhul tavapärase täitevvõimu sisese erimeelsuste lahendamise korras. Lõikega 2 täpsustatakse, et hädaolukorra puhul võib lisaks vara üleandmist või ajutisse kasutusse võtmist taotleva täidesaatva riigivõimu asutusele esitada tema asemel taotluse ka hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus, teistel juhtudel esitab taotluse kõrgendatud 2 kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra lahendamisel osalev ning mobilisatsiooni või demobilisatsiooni toetav täidesaatva riigivõimu asutus. Lõikega 3 sätestatakse, et vara valdaja otsustab riigivara valduse üleandmise esimesel võimalusel, nimetamata otsustamise konkreetsemat tähtaega, kuna kriisiolukordade erisustest tingituna ei ole eeldatavat optimaalset otsustamise aega võimalik ette ennustada. Sellekohase otsuse teeb vastava riigivara valdajaks oleva riigiasutuse juht või tema volitusel tema poolt määratud isik. Otsus vormistatakse kirjalikult ning selle tegemisest arvates loetakse kokkulepe sõlmituks. Seega ei ole vaja eraldi kokkulepet sõlmida, kuna see seisneb taotluse ja vastava otsuse vormis. Samuti võib vara üleandmise või ajutisse kasutusse andmise otsus ja kokkulepe sisalduda riigivara üleandmise aktis. Lõikega 4 nähakse ette, et vara valdajal on õigus ka keelduda vara üleandmisest või ajutisse kasutusse andmisest, kui taotletav vara on vältimatult vajalik tema enda ülesannete täitmiseks ja vara kasutusele puudub alternatiiv või vara on vajalik vara valdajale vahetu ohu tõrjumiseks või hädaolukorra või kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni olukorra lahendamiseks. Lõigete 5 ja 6 alusel antakse aga taotlejale õigus nõuda või ka vara viivitamatult üle või ajutusse kasutusse võtta vastavat taotlust esitamata ehk ilma kokkuleppeta, kui see on hädavajalik vastava olukorra viivitamatuks lahendamiseks. Lõigete 5 ja 6 erinevus seisneb selles, et kui lõike 5 kohaselt on vara tegelik valdaja kohapeal olemas ja talle on võimalik vahetult esitada nõue vara üleandmiseks, siis lõike 6 regulatsioon näeb ette olukorra, kus vara valdajat kohapeal ei ole, mistõttu talle ei saa nõuet esitada, aga hädavajadus vara üle või kasutusse võtta esineb. Ilma vara valdaja nõusolekuta vara ajutisse kasutusse võtmisel või ülevõtmisel tuleb teavitada vara valdajat esimesel võimalusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Eelnõukohase määruse jõustumisel ei ole piiratud ka asutuste koostöö teavituste koostamisel. Näiteks asutused lepivad vara kasutamise kokku suuliselt ja üleandev asutus saadab kirjaliku kinnituse kavandi teisele osapoolele kinnitamiseks vmt. Lõige 7 näeb ette, et lõikes 6 nimetatud teavitus peab sisaldama vara kirjeldust, kasutamise eesmärki ja kasutamise eeldatavat tähtaega. Sellises vormis teavituse esitamine asendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlust. Paragrahv 3 reguleerib seda, kuidas korraldada riigivara tegelik üleandmine või ajutisse kasutusse andmine. Lõige 1 sätestab üldpõhimõtte, et riigivara antakse taotlejale üle viivitamatult taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates ning vara üleandmise kohta koostatakse esimesel võimalusel riigivara üleandmise akt. Konkreetsemaid tähtaegu ei ole võimalik ette näha, kuna iga ettetulev olukord võib olla erinev ja on vaja viivitamata tegutseda. Lõikega 2 sätestatakse, millised andmed nimetatud aktis tuleb välja tuua. Need on järgmised: vara seisukorda iseloomustavad andmed, vara üleandmise aeg ja koht, vara üle andnud asutuse nimetus, vara üle andnud isiku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht, vara vastu võtnud asutuse nimetus ja vara vastu võtnud isiku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht. Lõikega 3 nähakse ette erisus, et üleandmise akti ei pea koostama, kui riigivara ajutine kasutus on lühiajaline ning mõlemad osapooled on nõus akti koostamata jätmisega. Lühiajalisuse 3 määratlemine määruses ei ole otstarbekas, kuna see on osapoolte tunnetuslik küsimus vara kasutamise eesmärgist lähtuvalt. Asjaolu, et selline vara üldse ajutisse kasutusse anti, fikseeritakse tagastamisel § 4 lõike 2 kohaselt vormistatavas üleandmise aktis, mis on piisav tõendus vara kasutamisest. Näiteks võib olla vajalik hoone teatud ruumide kasutamine vaid ühel või kahel päeval. Selline ajutine kasutamine ei pruugi takistada vara valdaja tegevust. Kui vara kasutamisega ei teki ka kulusid (vara ei kahjustata), siis võivad pooled leppida kokku, et akti ei koostata. Lõige 4 näeb ette, et üldjuhul loetakse kinnisasja või selle osa ajutisse kasutusse andmisel kasutusse antuks ka sellel olevad kinnisasja olulised osad ning kinnisasjal olev vallasvara juhul, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Paragrahv 4 reguleerib ajutisse kasutusse antud riigivara tagastamist. Lõike 1 kohaselt tagastatakse ajutisse kasutusse võetud vara või võimaldatakse sellele juurdepääs kasutamise vajaduse äralangemisel. Lõige 2 näeb ette, et vara ajutise kasutamise lõppemisel ja tagastamisel vormistab vara valdaja vara üleandmise akti, milles fikseeritakse tagastatava vara seisukord, märkides selles § 3 lõikes 2 nimetatud andmed. Lõikega 3 nähakse ette erand, et ka tagastamisel ei pea üleandmise akti koostama, kui riigivara ajutine kasutus oli lühiajaline ning mõlemad osapooled on nõus akti koostamata jätmisega. Selline akti tegemata jätmine on põhjendatud, kui vara ei ole kahjustunud ega muutunud kasutuskõlbmatuks. Vastasel juhul, kui võib tekkida vajadus nõuda kulude hüvitamist, tuleb tagastamisel vormistada üleandmise akt ning kirjeldada vara seisukorda. Lõike 4 kohaselt võib kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korral jätta riigivara tagastamata, kui tagastamine ei ole võimalik olukorrast või riigivara seisukorrast lähtuvalt. Näiteks on kasutusse võetud sõiduk hävinud või on ajutisse kasutusse võetud hoonetes tehtud ümberehitusi, mis ei võimalda hoonet enam vara valdajal endisel viisil kasutada. Riigivara ajutise kasutuse lõppemisest teavitatakse riigivara valitsejat. Paragrahv 5 näeb ette kulu hüvitamise korra. Lõige 1 näeb ette, et kuigi vara üleandmise ja ajutisse kasutusse võtmise kokkuleppe (mis võib seisneda taotluse ja vastava otsuse vormis või sisalduda üleandmise aktis) võisid teha vara taotleja ja vara valdaja, siis vara kulu hüvitamiseks on õigustatud taotluse esitama see riigivara valitseja, kelle valitsemisel olev riigivara käesolevas määruses sätestatud korras üle või ajutisse kasutusse anti. Taotluse võib esitada alaliselt üleantud vara asendamise või ajutiselt üleantud vara tagastamata jäetud või äratarvitatud või kahjustunud vara asendamise või parandamise kulu hüvitamiseks. Lõike 2 kohaselt tuleb kulu hüvitamise taotlus esitada hädaolukorra puhul 30 päeva jooksul vara üleandmisest või ajutise kasutuse käigus kahjustamisest, hävimisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest teada saamisest arvates. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni puhul tuleb esitada taotlus kuue kuu 4 jooksul vastava olukorra lõppemisest arvates. Pärast kõrgendatud kaitsevalmidust, sõjaseisukorda, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni valitseb riigis suure tõenäosusega jätkuvalt ebastabiilsus ning riigi ressursid on piiratud ja suunatud kriitilistele tegevustele, mistõttu taotluse esitamiseks ei pruugi piisata 30 päevast. Lõikes 3 loetletakse asjaolud, mis tuleb kulu hüvitamise taotluses välja tuua. Kuna kulud hüvitatakse riigieelarvest ning tulenevalt kriisi iseloomust on tegemist eeldatavalt kuludega, mida ei olnud riigieelarve ettevalmistamisel või menetlemisel võimalik ette näha, kaetakse kulud Vabariigi Valitsuse reservfondist. Sellest tulenevalt tuleb kulu hüvitamise taotluses esitada samad andmed, mida on vaja esitada riigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise korra kohaselt. Lisaks on vaja taotluses tuua välja riigivara asendamise võimalused või muud alternatiivsed lahendused nende olemasolu korral. Lõikes 4 nähakse ette, et vajadusel võib kulu hüvitamise taotlusele lisada muid taotlust toetavaid dokumente, näiteks riigivara üleandmise akt ning vara kasutanud asutuse ja hädaolukorra lahendamist või kõrgendatud kaitsevalmiduse korraldamist, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni toetamist või korraldamist või sõjaseisukorra lahendamist juhtiva täidesaatva riigivõimu asutuse selgitus vara kahjustamise, hävimise või kasutuskõlbmatuks muutumise kohta. Lõige 5 sätestab, et kulu hüvitamise taotlus esitatakse Vabariigi Valitsusele Rahandusministeeriumi kaudu. Taotluse lahendamist menetleb Rahandusministeeriumi riigieelarve osakond kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31.07.2014 määrusega nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“. Kui taotlus vastab õigusaktidele ning on nõuetekohane ja piisavalt põhjendatud, edastab Rahandusministeerium korralduse eelnõu Vabariigi Valitsusele. Kulude hüvitamise otsuse korral teeb väljamakse Rahandusministeerium. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva eelnõu eesmärk on sätestada riigivara valitsemise üleandmise ja ajutiselt kasutusse andmise korraldus hädaolukorras ja kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal. See on töökorralduslik küsimus, mida Euroopa Liidu õigus ei reguleeri. 4. Määruse mõjud Mõju avaldub eelkõige täidesaatva riigivõimu asutuste omavahelisele töökorraldusele ja suhtlemisele kriisiolukorras, samuti kriisiolukorra lahendamiseks kasutatava vara koosseisule, hulgale, väärtusele, mis võib takistada vastavate riigivara valitsejate või täidesaatva riigivõimu asutuste tavapäraste eesmärkide ning ülesannete õigeaegset ja nõuetekohast täitmist, kuid hädaolukorras või kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal on see eelkõige vastava olukorra tõttu niikuinii suurem määral takistatud. Mõju võib pidada väheoluliseks, kuna muudatused ei ole põhimõttelised, vaid reguleeritakse riigi haldusorganisatsiooni sisesuhteid ning mõju avaldumise sagedus on harv. Muudatusega ei kaasne olulisi riske ega negatiivseid kõrvalmõjusid, pigem on muudatused positiivse mõjuga, 5 võimaldades kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku riigivara operatiivsemat ja sujuvamat kasutusse võtmist. Seetõttu ei ole eelnõu kohta üksikasjalikku mõjude analüüsi läbi viidud. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne riigile otseselt täiendavat töökoormust ega täiendavaid kulusid, pigem vastupidi – regulatsiooni eesmärk on kriisiolukorras, mil kahjud ja kulud on juba tekkinud või tekkimas, soodustada olemasoleva riigivara operatiivse kasutuselevõtu abil kriisi kiiremat ja sujuvamat lahendamist, vähendades sellega võimalikke tekkivaid kahjusid ja kulusid. Mõningane töökoormuse ja kulude suurenemine võib tekkida pärast kriisi lahenemist, kui otsustatakse üleantud vara kahjustamisel, hävimisel või kasutuskõlbmatuks muutumisel selle asendamise või parandamise kulude hüvitamise küsimust. Sellisel juhul jääb Vabariigi Valitsuse otsustada ka kulude ulatus ‒ kas ja millises ulatuses igal juhtumil üle võetud ja tagastamata jäetud või äratarvitatud või kahjustunud vara asendamise või parandamise kulu vastavale riigivara valitsejale hüvitatakse. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2022. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Riigikantseleile. Eelnõu kohta tegid märkusi ja ettepanekuid Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning Riigikantselei. Nimetatud märkuste ja ettepanekute kohta on seletuskirjale lisatud kooskõlastustabel ning neist tulenevad muudatused eelnõus on asjaosalistega läbi räägitud. 6 Vabariigi Valitsuse määruse „Hädaolukorras ja kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal riigivara valitsemise üleandmise või ajutisse kasutusse võtmise, tagastamise ja kulude hüvitamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskirja lisa. Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Jrk Kooskõlastaja/ Märkused/ettepanekud Seisukoht või selgitus nr Justiitsministeerium 1 Põhimõttelised märkused Arvestatud. Volitusnormi ulatus – nii nagu on riigivaraseaduse § 12 lõikes 8 ette nähtud volitusnormis kirjas, on valitsusel õigus määrusega kehtestada üksnes Kokkuleppel Justiitsministeeriumi ja Kaitseministeeriumi esindajatega riigivaraseaduse (RSV) rakendamise menetluslik ja korralduslik kord. peatati eelnõu menetlus, kuni muudeti riigivaraseaduse vastavat Valitsusel ei ole selle volitusnormi alusel õigust kehtestada volitusnormi, kuna need materiaalõiguslikud tingimused oleksid materiaalõiguslikke tingimusi. Seda tehes ületaks ta seadusandja antud Kaitseministeeriumi hinnangul vajalikud võimalikult õigusselge ja kiire volitust, mis oleks aga vastuolus põhiseadusega. Riigikohus on korduvalt riigisisese vara ümberjaotamisel hädaolukorra, kõrgendatud leidnud, et sõna „kord“ volitusnormis tähendab seaduses sisalduva üldkorra kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra lahendamiseks või mobilisatsiooni või tehnilist täpsustamist. demobilisatsiooni toetamiseks või korraldamiseks ja ilma nendeta ei täida  RVS § 11 lõigetega 3 ja 4 annab seadusandja loa riigivara üle anda või üle määrus oma eesmärki. võtta, mitte ei kohusta selleks. 1 2  Eelnõu § 2 lõikes 4 sisalduvad materiaalõiguslikud õigustused kokkuleppest Riigivaraseaduse § 12 vastavaid lõikeid (lg 7, 7 , 7 ja 8) muudeti ja täiendati keeldumiseks. Selleks aga volitust valitsusele riigivaraseadusest ei tulene, Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (Riigi mistõttu ei saa valitsus neid ka kehtestada. Mõistetavalt ei saa riigivara Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkorraldamine valitsusasutuseks) 590 valdaja keelduda vara üleandmisest või ajutisse kasutusse andmisest SE. meelevaldselt, kuid riigivaraseaduse § 12 lõige 7 määrab selleks mistahes õigustuse, mida peab riigivara valdaja legitiimseks ning mis seda ka on.  Lisaks on eelnõu § 5 lõikes 1 piiratud, millal on riigivara valitsejal õigus esitada kulu hüvitamise taotlus. Selliste tingimuste kehtestamiseks valitsusel riigivaraseadusest tulenevat volitust ei ole. Seetõttu saab riigivara valitseja taotleda mistahes kulu katmist, mis talle tekib. Määrusega saab kehtestada üksnes kulude hüvitamise korra.  Palume määruse eelnõust jätta välja kõik materiaalõiguslikud normid, kuna nende kehtestamine väljub volitusnormiga lubatud piiridest. 2 2. Eelnõu § 2 lg 1 – vara valdaja definitsioon ei ole üheselt mõistetav. Palume Arvestatud. seletuskirjas täpsustada, kas selle mõiste alla kuulub üksnes volitatud asutus Mõeldud on, et vara valdajaks on nii riigivara valitseja kui ka volitatud või ka riigivara valitseja, kes on eraldi eelnõus nimetatud. asutus, sõltuvalt sellest, kelle tegelikus valduses üleantav vara parasjagu on. Seletuskirja täiendatud. 3 3. Eelnõu § 2 lg 3 – seletuskirjast nähtub, et kokkulepe ja otsus on käsitletud Arvestatud. eraldi mõistena. Kui kokkuleppe allkirjastab vara valdaja õigusi teostav isik Eelnõu § 2 lg 3 kolmas lause sõnastatakse nii: „Vara üleandmise või ajutisse (asutuse juht, kantsler), võib seda tõlgendada ka otsusena, sest kokkuleppe kasutusse andmise otsus ja omavaheline kokkulepe võib sisalduda riigivara allkirjastamisega kinnitab allkirjastaja asutuse tahet. Praktikas on menetluse üleandmise aktis.“ kiirendamiseks sõlmitud ka kokkulepe-akt ilma täiendavat otsust (käskkirja) Otsus vastuseks taotlusele on kokkuleppe osa. Oluline on, et kokkulepe vormistamata või saab selle vormistada otse vara arvestamise süsteemis (RTIP). olemasolu saaks ikkagi fikseeritud, see võib toimuda ka üleandmise aktiga, aga kuna määruse § 3 lg 3 võimaldab teatud juhtudel jätta üleandmise akti Palume tuua seletuskirjas välja, kas kavandatavad sätted muudavad kehtivat vormistamata, ei kehtesta me kokkuleppe vormistamiseks üheselt praktikat? üleandmise akti vormi. Mõte on jätta vormistamine paindlikuks sõltuvalt olukorrast. 4 4. Eelnõu § 5 lg 4 – nimetatud sättega on vara kasutaja selgitus loetud kulu Arvestatud. hüvitamise taotluse kohustuslikuks osaks. Palume seletuskirjas selgitada, kas Sõnastasime § 5 lõike 4 järgmiselt: „Vajadusel lisatakse taotlusele muud olukorras, kus vara valitseja ja kasutaja vahel tekib vaidlus ning kasutaja ei taotlust toetavad dokumendid.“ tunnista vara kahjustumist tema kasutamise ajal, jääb kavandatud regulatsiooni kohaselt kulu hüvitamise taotlus esitamata. Riigikantselei 5 1. Eelnõu § 2 lõike 4 kohaselt on vara valdajal õigus keelduda vara üleandmisest Selgitatud. või ajutisse kasutusse andmisest, kui taotletav vara on vältimatult vajalik Kaitseministeeriumi ei toeta ettepanekut. Ennetusega seotud tegevus on tema ülesannete täitmiseks ja vara kasutusele puudub alternatiiv või vara on asutuste igapäevane tegevus. Suurema ohu realiseerumisel reageeritakse vajalik vara valdajale vahetu ohu tõrjumiseks või hädaolukorra ohule eesmärgiga ohu võimalikult kiire likvideerimine. Ohud võivad esineda lahendamiseks, kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või mitmes piirkonnas, sealhulgas piirkonnas kus lahendaval asutusel endal demobilisatsiooni toetamiseks või korraldamiseks või sõjaseisukorra vahendid puuduvad. Seega ei ole mõistlik takistada olemasolevate lahendamiseks. Juhime tähelepanu, et taotletav vara võib olla vajalik mitte vahendite kasutamist, kui lahendava asutuse enda varudest vahendite üksnes hädaolukorra lahendamiseks, kõrgendatud kaitsevalmiduse, toomine võib mõjutada lahendamise kestust või suurendada sündmuse mobilisatsiooni või demobilisatsiooni toetamiseks või korraldamiseks või eskaleerumise tõenäosust. Mis tahes vahendite kasutamisele võtmisel üle sõjaseisukorra lahendamiseks, vaid ka nimetatud olukordade ennetamiseks. andev asutus suutma hinnata üleandmise mõju asutuse tööle ja ülesannete Eelnõu sellist võimalust aga ei anna. Palume kaaluda sellise võimaluse täitmisel. Eelnõu kohaselt võib keelduda vara üleandmisest kui tegemist on lisamist ja eelnõu täiendamist. vältimatult vajaliku vahendiga või selle ei ole alternatiivi. Ennetava tegevuse jaoks kasutatavate vahendite puhul üldjuhul vältimatut vajadust ei eeldata. 6 2. Eelnõu § 3 lõikest 3 tuleneb, et riigivara üleandmise akti ei pea koostama, Osaliselt arvestatud, selgitatud. kui riigivara ajutine kasutus on lühiajaline ning mõlemad osapooled on nõus Võimalike vaidluste ja eriarvamuste lahendamise toimub üldjuhul akti koostamata jätmisega. On ebaselge, kuidas pooled tõendavad vara tavapärase täitevvõimu sisese erimeelsuste lahendamise korras. üleandmise kokkulepet vaidluste korral. Tagastamise akt ei ole oma § 5 lõike 4 sõnastasime ümber. olemuselt samaväärne üleandmise aktiga või üleandmise otsusega. On ebaselge nimetatud sätte kooskõla ka eelnõu § 5 lõikega 4, mille kohaselt tuleb kulu hüvitamise taotlusele muu hulgas lisada riigivara üleandmise akt. Palume täpsustada eelnõu ja seletuskirja 7 3. Eelnõu § 5 lõikega 5 nähakse ette, et kulu hüvitamise taotlus esitatakse Arvestatud. Vabariigi Valitsusele Rahandusministeeriumi kaudu. Ebaselgeks jääb, mida Taotluse lahendamist menetleb Rahandusministeeriumi riigieelarve täpsemalt peab Vabariigi Valitsus otsustama. Näiteks, kas valitsus peab osakond kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31.07.2014 määrusele nr 123 üksnes kiitma kulu hüvitamise heaks või otsustama ka midagi muud? „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite Eelnõust ja selle seletuskirjast ei selgu, milliselt eelarverealt või Vabariigi kasutamise kord“ ning kui taotlus vastab õigusaktidele ning on Valitsuse reservist planeeritakse kulu hüvitamist. Kas ka seda peab valitsus nõuetekohane ja piisavalt põhjendatud, edastab Rahandusministeerium eraldi otsustama? Ühtlasi on ebaselge, kes on väljamakse tegija, kas korralduse eelnõu Vabariigi Valitsusele. Kulude hüvitamise otsuse korral Rahandusministeerium? Palume selles osas täpsustada eelnõu ja teeb väljamakse Rahandusministeerium. seletuskirja. Seletuskirja täiendatud. Kaitseministeerium 8 Kaitseministeerium peab vajalikuks, et hädaolukorras ja kõrgendatud Arvestatud. kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ning demobilisatsiooni ajal Riigivaraseaduse § 12 vastavaid lõikeid (lg 7, 71, 72 ja 8) muudeti ja täiendati oleks riigivara kasutatav asutuste poolt, mis seda vajavad oma ülesannete Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (Riigi täitmiseks. Riigivara kasutusse võtmine peab olema paindlik ning arvestama Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkorraldamine valitsusasutuseks) 590 vajadusega reageerida kiirelt. Seetõttu palume eelnõu muuta viisil, mis SE, kuna Justiitsministeeriumi väitel hetkel seaduses olev volitusnorm ei ole nimetatud olukordades vähendaks, võrreldes eelnõus esitatuga, veelgi vajadust piisav, samas vastavate tingimuste lisamine aitaks kaasa õigusselge ja kiire vormistada erinevaid dokumente. Edastame omapoolsed sõnastusettepanekud riigisisese vara ümberjaotamisel, ilma nendeta ei täidaks määrus oma eelnõu koostajale e-kirjaga. eesmärki. Haridus- ja Teadusministeerium 9 1. § 5 nimetatud kulu hüvitamise taotluse osas võiks täpsustada, et sama Selgitatud. valitseja esitatud taotlused loetakse üheks taotluseks või alternatiivsena, et Määruse eelnõu § 5 lõikes 1 on võetud välja taotletava kuluhüvitise valitseja esitab võimalusel ühe taotluse, milles kirjeldatakse kahju, mida on piirmäär. Taotluse menetlemine toimub kooskõlas Vabariigi Valitsuse kandnud kõik taotleja poolt kasutusse antud asjad. Erinevate asjade peale 31.07.2014 määrusele nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite kokku võib kulu ületada piirmäära oluliselt isegi kui eraldi jääb iga asja puhul eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ kahju alla piirmäära. 2. Üüritud asjade kasutamisel võib olla vaja kasutada asja, riigivaraks on Selgitatud. Kuna riigivaraks on RVS § 1 lg 3 kohaselt riigile kuuluvate üürileping. Tasub kaaluda määruse täiendamist põhimõttega, et riik on rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, siis on tõesti ka üürilepingus käsitatav ühe poolena ja võib otsest valdust valitsejate vahel üle üürileping riigivaraks. Samas on see üldine põhimõte ja eelnõus anda sarnaselt riigile kuuluvate asjadega. kehtestatud põhimõtted kehtivad ka sellise vara kohta. 3. Alaliselt üleantud vallasasja puhul hüvitist ei maksta (§ 5 lg 1 p1 sõnastusest Selgitatud. Mõeldud on, et ka alaliselt üleantud vara puhul võib taotleda tulenevalt). vara asendamiseks vajalikku kulu hüvitamist. Seletuskirja täiendatud.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel