Asutajaõiguste teostamise aruanne 2021. aasta kohta
Justiitsministeerium teostas aruandeaastal asutajaõigusi Aktsiaseltsis Eesti Vanglatööstus.
AS Eesti Vanglatööstus (AS EVT) on riigile kuuluv ettevõte, mis asutati 2001. aastal. Aktsiate valitsejaks
on Justiitsministeerium. AS Eesti Vanglatööstus osaluse valitsemise põhieesmärk on avalikust huvist
lähtuva funktsiooni täitmine. Vangistusseaduse kohaselt on kinnipeetav, arvestades seaduses
sätestatud erandeid, kohustatud töötama ning vanglateenistus kindlustama võimaluse korral
kinnipeetavale töö. AS Eesti Vanglatööstus on loodud, et tagada kinnipeetavate tööharjumuse ja
oskuste õpetamine ning tööga hõivatus. Eesmärgiks on pakkuda vanglavälise töökorraldusega
võimalikult sarnanevat töökeskkonda ning hõivata tööga võimalikult palju kinnipeetavaid, sealjuures
eelistades oskustöid.
2021. aastal oli AS EVT nõukogu koosseis järgmine: Rait Kuuse, Maret Miljan ja Margus Ilmjärv.
Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. 2021. aastal toimus 4 nõukogu koosolekut.
AS EVT juhatus esindab ja juhib ettevõtte igapäevast majandustegevust iseseisvalt kooskõlas seaduste
ja põhikirja nõuetega. AS EVT juhatuse liikmena töötas 2021 aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini
Ave Paavo.
Aruandeaastal olulisemaid investeeringuid ei tehtud ja neid ei planeerita ka lähitulevikus. Ettevõtte
müügitulu oli 3,49 mln eurot ja aruandeaasta kahjum 167,6 tuhat eurot.
Majandusaasta aruandega saab tutvuda AS EVT veebilehel https://evt.ee/wp-
content/uploads/2022/05/AS-EVT-2021.-majandusaasta-aruanne.pdf
Hinnang tegevusele
Hindame AS EVT tööd 2021. majandusaastal heaks. 2021. aastal täitis AS EVT omanike ootustest
tulenevad eesmärgid hõivata Viru Vanglas 57, Tartu Vanglas 27 ja Tallinna Vanglas 88 kinnipeetavat
vähemalt 20 tundi nädalas oskustööga Viru Vanglas igakuiselt keskmiselt 88% ulatuses, Tartu Vanglas
keskmiselt 88% ulatuses; eesmärk täideti oskustöö osas Viru vanglas aastas kolmel kuul. Tallinna
Vanglas hõivati kinnipeetavaid oskustöö töökohal vähemalt 20 tundi nädalas igakuiselt keskmiselt 47%
ulatuses. Üldise tööhõive (liht- ja oskustöö kokku) osas täideti eesmärk igakuiselt Viru Vanglas
keskmiselt 77% ulatuses, Tartu Vanglas keskmiselt 101% ulatuses; Tallinna Vanglas keskmiselt 69%
ulatuses.
Finantseesmärkide osas on äriühingule seatud eesmärgiks tegutseda keskmisest madalamate
riskidega ja konservatiivse kapitalistruktuuriga. AS EVT müügitulu oli 2021. aastal 3,49 mln eurot.
Võrreldes 2020. aastaga on ettevõtte müügitulu suurenenud 20,8%. Samas on suurenenud ka ettevõtte
kulud. Müüdud toodangu kulu on võrreldes 2020. aastaga suurenenud 26,6%. Ettevõtte aruandeaasta
kahjumiks kujunes 167 602 eurot. 2022. aastal planeeritakse müügitulu 3,9 miljonit eurot.
Vanglas on oluliselt piiratud äriühingu võimalused valida heade kutseoskustega distsiplineeritud
tööjõudu ja mõjutada töösuhte kestvust, mistõttu pole kinnipeetavate tööhõive sageli majanduslikult
tulus. Samas ei ole tulu teenimine ettevõtluses osalemise kaudu riigile iseseisev eesmärk vaid avalikes
huvides tegutsemisega kaasnev lisapõhimõte. Riigi osalusega äriühingu AS EVT kaudu tööhõive
korraldamine on vajalik vorm, mis annab riigile võimaluse luua kinnipeetavate tööga hõivamiseks
kaasaegne töökeskkond, mis toimib vanglas kehtivate piirangute tingimustes võimalikult sarnaselt
vanglavälise ettevõtluse töökorraldusega, seejuures siiski toetades avalikust huvist lähtuvate
eesmärkide seadmist kinnipeetavate tööhõives.
Auditid ja erikontrollid
2021. aasta jooksul erikontrolle läbi ei viidud. Seadusjärgsed juhtimisorganid on moodustatud ning
komplekteeritud pädevate isikutega. Juhatuse koostatud majandusaasta aruannet kontrollib sõltumatu
audiitor.
Rahandusministeerium
Meie 10.08.2022 nr 4-1/5051
[email protected]
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Liikmeõiguste teostamisest
Austatud rahandusminister
Vastavalt riigivaraseaduse § 98 lõikele 4 ja lõikele 6 esitame Justiitsministeeriumi aruande
liikmeõiguste teostamise kohta välisriigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes 2021. aastal.
Samuti edastame asutajaõiguste teostamise aruande 2021. aasta kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Danilson-Järg
Minister
Lisa 1. Aruanne liikmeõiguste teostamisest rahvusvahelistes juriidilistes isikutes 2021. aastal;
Lisa 2. Asutajaõiguste teostamise aruanne 2021. aasta kohta.
Katrin Välimäe 620 8141
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
Aruanne liikmeõiguste teostamisest rahvusvahelistes juriidilistes isikutes 2021. aastal
1) Confederation of European Probation (CEP)
Euroopa kriminaalhooldusorganisatsioon CEP (www.cep-probation.org) loodi 1981. aastal.
Justiitsministeerium on organisatsiooni liige alates 01.01.2003. CEP koondab
kriminaalhooldusorganisatsioone, valdkonnast huvitatud teadlasi ja uuringute läbiviijaid üle kogu
Euroopa. CEP algatab ja viib koos oma liikmetega ellu kriminaalhooldusteemalisi uurimusi ja praktikat
arendavaid projekte ning peab rahvusvaheliste ekspertide andmebaasi. Samuti korraldatakse
konverentse ja seminare ning antakse välja regulaarset uudiskirja, milles kajastatakse aktuaalseid
uuendusi, parimaid praktikaid ja uuringukokkuvõtteid. Hetkel ühendab CEP 40 Euroopa riigi esindusi.
Seisukohad eesmärkide ja liikmesuse jätkamise vajaduse osas: plaanis on liikmesusega jätkata.
Liikmemaks põhineb CEP arvutusel, mis võtab arvesse riigi heaolu, sisemajanduse koguprodukti ning
inflatsiooninäitajaid. Aastatel 2020-2022 on liikmemaks 3056 eurot aastas, mis tasutakse ministeeriumi
eelarvest.
2) Euroopa vanglate ja korrektsiooniasutuste organisatsioon (EuroPris)
EuroPris on Euroopa vanglate ja korrektsiooniasutuste organisatsioon, kuhu kuulub 33 riiki, sh Eesti.
EuroPris-i eesmärk on arendada korrektsioonivaldkonda ja üleeuroopalist koostööd, et muuta ühiskond
turvalisemaks. EuroPris on asutatud 2011. aastal, Eesti liitus EuroPris-iga 2015. aasta jaanuaris.
Seisukohad eesmärkide ja liikmesuse jätkamise vajaduse osas: Eesti liikmelisuse jätkumine on vajalik.
EuroPris-i liikmemaks kujuneb vastavalt riigi SKT-le. Eesti liikmemaks aasta kohta on 3500 eurot, mis
tasutakse Justiitsministeeriumi eelarvest.
3) Rahvusvaheline mittetulundusühing Euroopa Äriregistrite Ühendus (European Business
Registry Association, EBRA)
31. jaanuaril 2019. aastal võttis Vabariigi Valitsus vastu korralduse nr 32 „Riigi liikmeõiguste teostaja
määramine rahvusvahelises mittetulundusühingus Euroopa Äriregistrite Ühendus ja volituse andmine“,
milles määras Justiitsministeeriumi Eesti Vabariigi täieõiguslikuks esindajaks ja riigi liikmeõiguste
teostajaks rahvusvahelises mittetulundusühingus Euroopa Äriregistrite Ühendus.
EBRA eesmärgid on:
- olla tugevaks äriregistreid ühendavaks võrgustikuks, edendada registrite vahelist koostööd,
jagada informatsiooni ja parimaid praktikaid ning töötada ühiste lahenduste nimel;
- uurimis- ja arendustegevuse läbiviimine äriregistri valdkonnas, sealhulgas äriregistrite
nõustamine tehnoloogiliste väljakutsete ja standardite osas, rahvusvahelise äriregistrite
küsimustiku läbiviimine ning selle alusel iga aastase raporti koostamine, erinevate töörühmade
kokku kutsumine ja läbiviimine;
- pakkuda lahendusi elektrooniliseks andmevahetuseks, et hõlbustada teabe jõudmist klientide
ja teiste registriteni.
Justiitsministeeriumi iga-aastane liikmemaks mittetulundusühingus on 3000 eurot.
4) Rahvusvaheline sihtasutus Euroopa Õigusakadeemia (Academy of European Law, ERA)
Vabariigi Valitsuse 04.10.2018 korraldusega nr 251 „Riigi liikmeõiguste teostaja määramine
rahvusvahelises sihtasutuses Euroopa Õigusakadeemia ja volituse andmine“ määrati
Justiitsministeerium Eesti Vabariigi täieõiguslikuks esindajaks ja riigi liikmeõiguste teostajaks
rahvusvahelises sihtasutuses Euroopa Õigusakadeemia (ERA).
ERA on Euroopa Parlamendi algatusel 1992. aastal Saksamaal asutatud avalikes huvides tegutsev
mittetulunduslik sihtasutus. ERA asutajaliikmed olid Luksemburgi Suurhertsogiriik, Rheinland-Pfalzi
liidumaa, Trieri linn ja Euroopa Õigusakadeemia sõprade assotsiatsioon. Hiljem on ERA-ga liitunud kõik
Euroopa Liidu liikmesriigid, viimasena nendest Eesti 11. oktoobril 2018. aastal.
ERA põhikirjaline eesmärk on edendada EL-i õiguse mõistmist ja parimat tava, pakkudes Euroopas
tegutsevatele õigusala töötajatele koolitusi ning olles arutelude ja teadmiste vahetamise foorumiks. ERA
sihtrühmaks on kõik õigusala töötajad: kohtunikud, prokurörid, erapraksises tegutsevad juristid, notarid,
ettevõtete juristid ja advokaadid, õiguskaitseametnikud ja haldusorganite juristid.
Liikmemaksu 2021. aastal tasuma ei pidanud. Justiitsministeeriumile liikmelisusega kaasnev kulu oli
ühekordne liikmemaks ERA põhikapitali suurusega 50 000 eurot. Liikmemaksu tasumise vajaduse
katteks eraldati vajalikud vahendid Justiitsministeeriumile Riigikantselei haldusalas Eesti EL Nõukogu
eesistumise kesksest eelarvest. Eesti liikmemaks ERA-s tasuti täies ulatuses 2018. aasta lõpus.
Täiendavaid kohustusi Eestile ERA liikmelisusega ei kaasne.
5) Euroopa ohvrite õiguste võrgustiku assotsiatsioon (Association of the European
Network on Victims' Rights, AENVR)
Euroopa ohvrite õiguste võrgustik (ENVR) on mitteametlik võrgustik, mis koosneb ohvrite õiguste
valdkonnas tegutsevatest Euroopa Liidu liikmesriikide ekspertidest. Võrgustiku eesmärk on toetada EL
õiguse (peamiselt ohvrite direktiiv ja terrorismivastane direktiiv) rakendamist läbi koostöö, koolituste ja
infovahetuse. Võrgustiku kaudu on praktilist abi saanud ka terrorismi ohvrid. Iga liikmesriik saab
võrgustikku määrata kaks eksperti, kokku saab võrgustikku kuuluda kuni 56 eksperti. Võrgustik loodi
2015.
Assotsiatsiooni/ühingu (AENVR) eesmärk on tagada ENVR püsiv toimimine. Ühingu liikmed on: Austria,
Belgia, Küpros, Tšehhi, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Iirimaa, Luksemburg, Malta,
Holland, Poola, Slovakkia, Hispaania ja Rootsi.
Seisukohad eesmärkide ja liikmelisuse jätkamise vajaduse osas: Eesti liikmelisuse jätkumine on vajalik.
Perioodil 2018-2021 oli Eesti osalustasu 5700 eurot ning 2022-2025 on osalustasu 8837 eurot, mis
tasutakse Justiitsministeeriumi eelarvest.
6) Euroopa Mälestamise ja Solidaarsuse Võrgustik (European Network Remembrance and
Solidarity, ENRS)
Euroopa Mälestamise ja Solidaarsuse Võrgustik (https://enrs.eu/) asutati 2005. aastal Saksa, Ungari,
Poola ja Slovakkia kultuuriministrite poolt Euroopa 20. sajandi ajalugu puudutavaks uurimis- ja
haridustööks. 2014. aastal liitus Rumeenia. Vaatlejatena osalevad Tšehhi, Austria, Albaania, Gruusia,
Läti, Leedu ja Eesti. Võrgustik viib ellu erinevaid projekte (näitused, sümpoosionid, haridusprojektid,
teadlaste koostöö), mida finantseeritakse liikmemaksudest.
06.02.2020 valitsuskabineti otsuse alusel pidas Justiitsministeerium läbirääkimisi Eesti liitumiseks
Euroopa Mälestamise ja Solidaarsuse Võrgustikuga vaatleja staatuse saamiseks. Vaatleja staatusega
riigid ei osale võrgustiku juhtimises.
Eesti esindajaks ENRS-is on nimetatud Eesti Mälu Instituut.
Seisukohad eesmärkide ja liikmesuse jätkamise vajaduse osas: Vaatleja staatuses saab riik olla
maksimaalselt 2 aastat. Võrgustiku täisliikme staatuse taotlemist tuleb valitsuskabineti nõupidamisel
eraldi arutada.
Vaatleja staatusega riigil ei ole rahalisi kohustusi.