dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Tapa valla üldplaneeringu heakskiitmine

Rahandusministeerium · 9. august 2022
Viit
15-3/4016-6
Registreeritud
9. august 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tapa Vallavalitsus, Seltsing Loodus, inimene ja sõjavägi, Maa-amet
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Janika Merisalu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Virumaa talitus (Ida-Viru ja Lääne-Viru maakond))

Failid

  • 📎15-34016-6 09.08.2022 Väljaminev kiri.asice498 KB

Sisu (failidest)

Tapa Vallavalitsus Teie 09.05.2022 nr 7-1/22/9-1 [email protected] Meie 09.08.2022 nr 15-3/4016-6 Tapa valla üldplaneeringu heakskiitmine Austatud vallavanem Valdo Helmelaid Tapa Vallavalitsus esitas 09.05.2022 kirjaga nr 7-1/22/9-1 Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 90 lõike 1 alusel uuesti heakskiidu saamiseks Tapa valla üldplaneeringu (edaspidi ka üldplaneering) koos menetlusdokumentidega, sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjaliku arvamuse, mida ei arvestatud, ja vallavalitsuse põhjendatud seisukoha arvamusega arvestamata jätmise kohta. Varasemalt esitas Tapa Vallavalitsus Rahandusministeeriumile Tapa valla üldplaneeringu heakskiidu saamiseks 23.07.2021 kirjaga nr 7-1/21/104-1. Rahandusministeerium tuvastas heakskiidu andmise menetluse käigus puudusi ja tagastas üldplaneeringu 29.09.2021 kirjaga nr 14-11/5451-3. Tapa valla üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on valla ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine järgmise 10‒15 aasta perspektiivis. Planeeritav ala hõlmab kogu Tapa valla territooriumit. PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse ministri pädevuses:  Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;  maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab vastavat ettepanekut;  üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja ärakuulamine. Kui nimetatud isikud ärakuulamisel kokkulepet ei saavuta, esitab valdkonna eest vastutav minister nendele oma kirjaliku seisukoha arvestamata jäänud arvamuste kohta (PlanS § 90 lõige 4). Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 1. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse vastavus õigusaktidele Üldplaneering ja KSH algatati Tapa Vallavolikogu 27.12.2017 otsusega nr 18. Üldplaneeringu koostamisel on lähtutud Lääne-Viru maakonnaplaneeringust 2030+, vallas kehtivatest üldplaneeringutest (Tamsalu valla üldplaneering ja Tapa linna generaalplaan), Tapa valla arengukavast, ruumilist arengut puudutavatest dokumentidest ning asjakohastest õigusaktidest, samuti asjaomaste asutuste ja isikute seisukohtadest. Üldplaneeringu koostamisel on juhindutud planeerimisseaduses sätestatud üldplaneeringu ülesannetest. Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viidi läbi KSH. Selles on selgitatud, kirjeldatud ja hinnatud üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju, vajadusel on välja töötatud vastavad mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Planeeringulahenduse koostamisel on KSH tulemustega arvestatud. Üldplaneeringu eluviimisega ei kaasne olulisi keskkonnamõjusid ega piiriülest keskkonnamõju. Üldplaneeringuga määratud planeeringuala maakasutus- ja ehitustingimused on toodud maakasutuse juhtotstarvete ja teemavaldkondade lõikes ning on aluseks detailplaneeringute koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel nii ehitusteatise, ehitusloakohustusega hoonete ehitamisel kui ka ehitusloakohustuseta ehitiste ehitamisel. Tapa valla üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.16 „Ehituskeeluvööndi täpsustamise ettepanek“ on selgitatud ja põhjendatud Valgejõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamise vajadust. Keskkonnaamet 27.07.2021 kirjaga nr 7-13/21/11182-6 andis nõusoleku konkreetsetes lõikudes kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Üldplaneeringu koostamist korraldas Tapa Vallavalitsus. Üldplaneeringu koostamist konsulteerisid volitatud maastikuarhitekt-ekspert Kerttu Kõll ja ruumilise keskkonna planeerija Janne Tekku OÜ-st Entec Eesti. Üldplaneeringu KSH viis läbi Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ eksperdigrupp, mille juhtekspert oli Pille Antons. Üldplaneeringu koostamise konsultandid ja KSH juhtekspert vastavad planeerimisseaduses ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud nõuetele. Üldplaneeringu ja KSH algatamise teade avaldati 04.01.2018 Ametlikes Teadaannetes. Koostöötegijaid ja kaasatavaid teavitati Tapa Vallavalitsuse 25.01.2018 kirjaga. 2018. aasta jaanuarikuu ajalehes Sõnumed avaldati lühike informatsioon üldplaneeringu ja KSH algatamise otsuse tegemise kohta volikogus, samuti avaldati 2018. aasta detsembrikuu numbris artikkel ideekorjes osalemise võimaluse kohta. Tapa Vallavalitsus saatis üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostöö tegijatele ja kaasatavatele ettepanekute saamiseks. Täiendatud üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus koos esitatud ettepanekutega avalikustati valla veebilehel 2019. aasta märtsis. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 10.12.2019 – 10.01.2020 Tapa vallamajas, Tamsalu haldus- ja teeninduskeskuses ning Tapa valla veebilehel. Tapa Vallavalitsus teavitas üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku ja avalike arutelude toimumisest 26.11.2019 ajalehes Virumaa Teataja ja Tapa valla veebilehel. Koostöötegijaid ja kaasatavaid teavitati vallavalitsuse 21.11.2019 ja 26.11.2019 kirjadega. 2 Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimusid 22.01.2020 Tapa kultuurikojas ja 23.01.2020 Tamsalu gümnaasiumis. Avalikel aruteludel tutvustati avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikke arvamusi. Avaliku väljapaneku ja avalike arutelude tulemuste alusel tehti üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõus vajalikud muudatused. Informatsioon üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku ja avalike arutelude tulemuste kohta avaldati ajalehes Virumaa Teataja 03.03.2020. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kooskõlastasid Terviseamet (30.07.2020 kiri nr 9.3- 4/6483-2), Põllumajandusamet (praegune Põllumajandus- ja Toiduamet; 03.08.2020 kiri nr 14.5-1/1279-1), Anija Vallavalitsus (05.08.2020 kiri nr 11-1/2-1), Politsei- ja Piirivalveamet (19.08.2020 kiri nr 2.1-3/23541-2), Kaitseministeerium (19.08.2020 kiri nr 12-1/20/2375), Keskkonnaamet (19.08.2020 kiri nr 6-2/20/12430-2), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (21.08.2020 kiri nr 16-6/18-0290-010), Maanteeamet (praegune Transpordiamet; 21.08.2020 kiri nr 15-2/20/7150-7), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (24.08.2020 kiri nr 1.10-17/20-0026/4703-5), Maaeluministeerium (12.02.2021 kiri nr 4.1- 5/2610-3), Päästeamet (22.02.2021 e-kiri), Muinsuskaitseamet (08.04.2021 e-kiri) ja Väike- Maarja Vallavalitsus (20.04.2022 korraldus nr 250). Keskkonnaministeerium oma kirjas (08.03.2021 kiri nr 7-15/19/6295-14) ei kooskõlastanud üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõud ning Maa-amet (05.02.2021 kiri nr 6-3/20/10527-5) kooskõlastas tingimusel, et esitatud märkuste alusel täpsustatakse üldplaneeringu materjale ja esitatakse enne planeeringu vastuvõtmist uuesti kooskõlastamiseks. Kuna Tapa Vallavalitsus läks üldplaneeringu menetlusega edasi, siis Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ameti esitatud märkuste osas saavutati kompromiss alles üldplaneeringu heakskiidu andmise menetluse käigus. Sellest tulenevalt kooskõlastasid Tapa valla üldplaneeringu Maa-amet 14.07.2022 kirjaga nr 6-3/21/7401-12 ja Keskkonnaministeerium 19.07.2022 kirjaga nr 7-15/22/3131-3. Kooskõlastamise taotlusele jätsid vastamata Veterinaar- ja Toiduamet (praegune Põllumajandus- ja Toiduamet), Kadrina Vallavalitsus, Järva Vallavalitsus, Kuusalu Vallavalitsus, Vinni Vallavalitsus ja Rakvere Vallavalitsus. Mitte vastanuid võib PlanS § 85 lõike 2 alusel lugeda planeeringu vaikimisi kooskõlastanuteks. Lisaks kooskõlastustele andsid arvamuse üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta Rahandusministeerium, AS Eesti Raudtee, Seltsing Loodus, inimene ja sõjavägi ning Kuno Rooba. Kooskõlastuste ja arvamuste kohta koostati koondtabel koos Tapa Vallavalitsuse seisukohtadega, mis saadeti ettepanekuid teinud asutustele ja isikutele. Samuti avalikustati koondtabel valla veebilehel koos üldplaneeringu avaliku väljapaneku materjalidega. Metsaseaduse § 231 sätestab, et planeeringuga asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel võib kohaliku omavalitsuse üksus kokkuleppel maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele. Sellest tulenevalt on saavutatud maaomanikega kokkulepped (kirjalikud nõusolekud on üldplaneeringu menetlusdokumentide hulgas) lageraiepiirangute seadmiseks Tapa ja Tamsalu linna tiheasustusalade piirides olevatel rohealadel. Üldplaneering võeti vastu ja KSH aruanne tunnistati nõuetele vastavaks Tapa Vallavolikogu 26.04.2021 otsusega nr 228. Üldplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 11.05.2021 kuni 09.06.2021 Tapa vallamajas, Tamsalu haldus- ja teeninduskeskuses ning 3 Tapa valla veebilehel. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku toimumisest teavitati 27.04.2021 ajalehes Virumaa Teataja ja Tapa valla veebilehel. Koostöötegijaid ja kaasatavaid teavitati vallavalitsuse 27.04.2021 ja 05.05.2021 kirjadega. Vastavalt Tapa Vallavalitsuse 09.05.2022 kirjas nr 7-1/22/9-1 antud selgitusele, ei olnud ajalehe Sõnumed ilmumissageduse tõttu võimalik informatsiooni kohalikus ajalehes avaldada. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul esitati üldplaneeringu lahenduse kohta 11 kirjalikku arvamust. Kohalik omavalitsus vastas esitatud arvamustele ja teavitas avalike arutelude toimumisest 21.06.2021 ja 22.06.2021 kirjadega. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimusid 06.07.2021 Tapa kultuurikojas ja 07.06.2021 Tamsalu kultuurimajas. Üldplaneeringu avalike arutelude toimumisest teavitati 17.06.2021 ajalehes Virumaa Teataja ja Tapa valla veebilehel. Koostöötegijaid ja kaasatavaid teavitas vallavalitsus 17.06.2021 ja 18.06.2021 kirjadega. Avalikel aruteludel tutvustati avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikke arvamusi ning kohaliku omavalitsuse seisukohti nendele. Avalike arutelude järgselt ei jõutud kokkuleppele Maa-ametiga ja Seltsinguga Loodus, inimene ja sõjavägi. Avaliku väljapaneku ja avalike arutelude tulemuste alusel tehti üldplaneeringus vajalikud muudatused. Informatsioon üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avalike arutelude tulemuste kohta avaldati 17.07.2021 ajalehes Virumaa Teataja. Rahandusministeerium on seisukohal, et Tapa valla üldplaneeringus on kohaliku omavalitsuse väärtusi ja vajadusi arvestades täidetud planeerimisseaduses sätestatud üldplaneeringu ülesanded. Järgitud on planeerimisseaduses sätestatud planeerimise põhimõtteid elukeskkonna parandamiseks, avalikkuse kaasamiseks ja teavitamiseks, huvide tasakaalustamiseks ja lõimimiseks, teabe piisavuseks ning otstarbekaks, mõistlikuks ja säästlikuks maakasutuseks. Planeeringulahendus on kaalutletud ja põhjendatud ning lähtuvalt arenguvajadustest on seatud põhimõtted ning maakasutus- ja ehitustingimused ruumilise keskkonna arenguks. Arvestatud on keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. Üldplaneeringu ja KSH menetlus on läbi viidud planeerimisseaduses sätestatud avaliku menetluse nõudeid järgides. Üldplaneering ja KSH aruanne on koostatud koostöös asjakohaste valitsusasutustega ja planeeringualaga piirnevate kohalike omavalitsustega ning kaasatud on PlanS § 76 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi. Üldplaneeringu ja KSH aruande saab lugeda kooskõlastatuks kõikide asjakohaste valitsusasutustega ja planeeringualaga piirnevate kohalike omavalitsustega. Heakskiidu saamiseks esitatud üldplaneeringus on Rahandusministeeriumi 29.09.2021 kirjas nr 14-11/5451-3 toodud puudused kõrvaldatud. 2. Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringule PlanS § 55 lõike 2 kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus. Tapa valla üldplaneeringu aluseks on riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 kehtestatud Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, milles on seatud suunised ja tingimused üldplaneeringu koostamiseks. Tapa Vallavalitsus on käsitlenud Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ täpsustamist üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.2 „Tapa valla üldplaneeringu täpsustamise ettepanekud“. Tapa valla üldplaneeringuga täpsustatakse Lääne-Viru maakonnaplaneeringut 2030+ järgmiselt: 4  Üldplaneeringuga laiendatakse kolme väärtusliku maastiku piire: - Savalduma väärtusliku maastiku piiri täpsustamisel arvestati kohaliku kogukonna ettepanekuga hõlmata väärtusliku maastiku koosseisu projekteeritav Savalduma maastikukaitseala (kogukonnale rekreatiivselt oluline raba- ja soomaastik). - Võhmuta-Järsi-Metsamõisa väärtusliku maastiku piiri täpsustamisel arvestati kohalike elanike ettepanekuga hõlmata väärtusliku maastiku piiri sisse alad, mis on kehtivas Tamsalu valla üldplaneeringus määratud väärtusliku maastikena ning ala, mille kohta koostati Järsi maastikuhoolduskavast tulenev laiendus. - Neeruti-Jõepere-Lasila väärtusliku maastiku piiri täpsustamisel arvestati kohalike elanike ettepanekuga hõlmata väärtusliku maastiku koosseisu omanäoline ja kõrge bioloogilise väärtusega ala.  Täpsustatakse maakonna tasandil konstrueeritud rohelise võrgustiku piire valla tasandile. Samuti täpsustatakse maakonnaplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku tugialade, koridoride ja konfliktalade üldisi kaitse- ja kasutustingimusi kohalikest oludest lähtuvalt. KSH läbi viimisel teostati maakonnaplaneeringus ja varasemates üldplaneeringutes määratud rohelise võrgustiku piiride analüüs, mille tulemusena tehti ettepanekud rohelise võrgustiku piiride korrigeerimiseks (konkreetsemad põhjendused on toodud üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.17.5 „Roheline võrgustik“).  Täpsustatakse maakonnaplaneeringus näidatud elektriliinide rajamise võimalikke arenguid. Koostöös Elering AS-iga ja Elektrilevi OÜ-ga hinnati Kehra-Aegviidu-Tapa 110 kV elektriliini rajamise perspektiivikust ja selgitati välja selle elektriliini elluviimise vajalikkus. Rahandusministeeriumi hinnangul on Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ täpsustamine Tapa valla üldplaneeringuga eeltoodud teemade osas asjakohane ja kohaliku omavalitsuse poolt põhjendatud. Eeltoodud täpsustused ei muuda Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ lahenduse olemust. 3. Maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab vastavat ettepanekut PlanS § 55 lõike 2 kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus. PlanS § 75 lõike 3 kohaselt võib üldplaneeringuga teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks. PlanS § 90 lõike 3 punkti 3 kohaselt annab valdkonna eest vastutav minister heakskiidu andmise otsustamisel nõusoleku maakonnaplaneeringu muutmiseks või keeldub sellest, kui üldplaneering sisaldab maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ muutmist on käsitletud üldplaneeringu seletuskirja peatükkides 5.1 „Tapa valla üldplaneeringu muutmise ettepanekud“ ning 3.14.2.2 „Teed ja parkimine“. Nimelt tehakse Tapa valla üldplaneeringuga ettepanek Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ põhilahenduse muutmiseks Tapa linna ümbersõidust loobumise osas. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatüki 5.2 „Maanteetransport“ kohaselt on maakonna arengu seisukohalt oluline Tapa linna ümbersõit Pärnu-Narva suunalise transiidi ümbersuunamiseks Tapa linna elamupiirkonnast. Ümbersõidu asukoht täpsustatakse üldplaneeringu või ehitamise aluseks oleva planeeringuga. Maakonnaplaneeringu joonistel nr 1 „Toimepiirkonnad, ühendused ja taristu“, nr 2 „Väärtused, konfliktid, riigikaitse“ ning nr 3 „Kergliiklusteed ja puhkekohad“ on tähistatud Tapa linna ümbersõidu rajamise vajadus linna lõunaosas „planeeritav ühendustee“ tingmärgiga. 5 Üldplaneeringu peatükis 3.14.2.2 „Teed ja parkimine“ on selgitatud, et Tapa valla üldplaneeringu käigus kaalutleti Lääne-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ toodud Tapa valla üldplaneeringus võimaliku teekoridori kajastamist riigimaantee nr 5 Pärnu- Rakvere- Sõmeru võimalikuks mööda viimiseks Tapa linnast lõuna pool – linna ja kaitseväe lõunapoolse territooriumi vahelt. Tapa Vallavalitsuse kaalutluste tulemusel käesolev Tapa valla üldplaneering võimalikku ümbersõidukoridori Tapa linnast lõuna pool ei kajastata ja perspektiivset teed ei planeerita. Ühtlasi teeb Tapa valla üldplaneering ettepaneku Lääne- Viru maakonnaplaneeringu 2030+ muutmiseks (vt ptk 5). Selleks on järgmised kaalutlused:  Üldplaneeringut koostatakse 10-15 aasta perspektiivis. 20 aasta perspektiivis ei ole teekoridori planeerimiseks vajadust (lähtudes eelmise Tapa valla üldplaneeringu koostamise ajal Maanteeameti poolsetest seisukohtadest ja käesoleva üldplaneeringu koostamise käigus läbi viidud kokkuleppest Maanteeametiga (vt Memo 20.05.2019). Liiklussagedus teel on väike, sellise investeeringu tegemine ei tundu otstarbekas ja mõistlik ning pole lähima 20 aasta jooksul reaalne. Tee pikkus lüheneks vaid 1 km võrra.  Lõunapoolseks teekoridoriks pole sobivat asukohta: see hakkaks kohati läbima olemasolevat väikeelamupiirkonda läbi Laane tänava ja üldplaneeringus toodud ruumilise arengu põhimõtted lähtuvad sellest, et olemasolevate väikeelamute piirkonna struktuuri ei lõhuta. Uue maantee koridori asukoht halvendaks väikeelamu piirkonna elanike elukeskkonda.  Maantee paiknemine olemasolevas koridoris on oluline ettevõtluse arengule. Juba täna paiknevad seal tanklad jt ettevõtted, mis olemasoleva maanteetrassiga arvestavad. Maantee ümber suunamine viiks taoliste ettevõtete hääbumiseni. Tapa linn soovib, et liiklus viiks läbi linna, et suurendada teenuste tarbimist ja ettevõtluse arengut.  Olemasoleva teetrassi ääres on olemas kergliiklusteed ja haljasribad, mürahäiringute pärast pole olemasoleva maanteetrassi äärsed elanikud ettepanekuid teinud.  Kaitseministeeriumi eelistus on, et uut maanteekoridori läbi kaitseväe territooriumite ei planeerita, kuna Kaitseministeerium soovib oma territooriumit kasutada eesmärgipäraselt, sh tulevikus vajadusel uusi ehitisi kavandada ja seda nii linnakus, kui ka lähiharjutusalal. Ristumine Tapa kaitselinnaku rasketehnika liikumisteega nõuaks eritasandilise ristmiku rajamist, mis pole otstarbekas.  Uue teekoridori planeerimine oleks maaressursi raiskamine (sh väärtusliku põllumajandusmaad, kogu Tapa linna lähiala puhkealad, terviseradade võrgustik jne).  Kiirused uuel maanteel oleksid suuremad, mis tingib suurema müra. Linnast läbisõites on kiirused piiratud.  Tekib uue raudtee ülesõidukoha vajadus. Olemasoleva ja uue maantee raudtee ülesõidukoha vahe on ca 200 m. Olemasolev ülesõidukoht vajab aga säilitamist.  Liikluskoormus maanteel on suhteliselt madalad (ca 2360 autot/ööpäevas). Rahandusministeeriumi hinnangul on Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ muutmine üldplaneeringuga kohaliku omavalitsuse poolt kaalutletud ja põhjendatud. Lisaks on Tapa valla üldplaneeringu lahenduse kooskõlastanud Maanteeamet (praegune Transpordiamet) 21.08.2020 kirjaga nr 15-2/20/7150-7. Rahandusministeerium nõustub kehtiva Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ muutmise ettepanekuga. Kuna üldplaneering sisaldab ettepanekut maakonnaplaneeringu muutmiseks ja heakskiidu andja on ettepanekuga nõustunud, siis kantakse muudatus maakonnaplaneeringusse 30 päeva 6 jooksul pärast üldplaneeringu kehtestamist (PlanS § 91 lõige 6). Seetõttu tuleb Tapa Vallavalitsusel koos üldplaneeringu kehtestamise teatega esitada Rahandusministeeriumile ka kehtestatud üldplaneeringu materjalid masinloetaval kujul, sh ruumiandmed digitaalsel kujul. 4. Rahandusministeeriumi seisukohad üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäänud arvamuste kohta Tapa valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul esitati üldplaneeringu lahenduse kohta 11 kirjalikku arvamust. Tapa Vallavalitsus vastas esitatud arvamustele ning korraldas avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud 06.07.2021 Tapa Kultuurikojas ja 07.06.2021 Tamsalu Kultuurimajas. Rahandusministeerium oma 29.09.2021 kirjas nr 14-11/5451-3 palus lisada üldplaneeringu menetlusdokumentide hulka nõusolekud, mis tõendavad PlanS § 88 lõike 5 alusel avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamusi esitanud isikute või asutuste loobumist oma arvamustest. Sellest tulenevalt jäid lõpptulemusena kohaliku omavalitsuse poolt arvestamata Maa-ameti ning Seltsing Loodus, inimene ja sõjavägi arvamused. Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi avalikul väljapanekul ei arvestatud, ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamise 06.06.2022 Rakvere riigimajas. Ärakuulamisel osalesid Maa-ameti ja Tapa Vallavalitsuse esindajad, üldplaneeringu koostamise konsultandid, KSH juhtekspert ning Rahandusministeeriumi esindajad. Ärakuulamisel jõudsid Tapa Vallavalitsuse ja Maa-ameti esindajad kokkuleppele, mille tulemusena pärast kokku lepitud täienduste ja paranduste üldplaneeringusse sisse viimist kooskõlastas Maa-amet Tapa valla üldplaneeringu 14.07.2022 kirjaga nr 6-3/21/7401-12. Kuna Seltsing Loodus, inimene ja sõjavägi ärakuulamisel ei osalenud, siis nendega kokkulepet ei saavutatud. Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 andis Rahandusministeerium 12.07.2022 kirjaga nr 15-3/4016-4 seisukoha Seltsing Loodus, inimene ja sõjavägi üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja Tapa Vallavalitsuse poolt arvestamata jäänud arvamuse kohta. 5. Kokkuvõte PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute, sh üldplaneeringu olemasolu. Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise iseseisev ja lõplik korraldamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate maakasutus- ja ehitustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Heakskiidu andja saab kontrollida üldplaneeringu kooskõla maakonnaplaneeringuga ning õigusaktide nõuetega, kuid ei saa planeerimisautonoomiat omava omavalitsuse eest otsustada planeeringulahenduse otstarbekuse (sh piirkonna keskkonda sobivuse) ja vajaduse üle. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks 7 planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks otsuseks esitatud arvamuste suhtes on üldplaneeringu kehtestamise otsus, mitte vastus esitatud arvamustele. Rahandusministeeriumile esitatud planeeringumaterjalidest lähtuvalt on arvamusi esitanud isikud olnud teadlikud planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuste esitamine üldplaneeringu avalikul väljapanekul. Arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukohad. Seega on arvamusi esitanud isikud saanud kasutada oma protsessiõigusi üldplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi planeerimisseadusest tulenevalt planeerimise eesmärk. Antud juhul on avalikkust teavitatud planeerimisseaduses ette nähtud korras ning järgitud on ka teisi avaliku menetluse nõudeid. Heakskiidu andja asub seisukohale, et puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks otsustada üldplaneeringule heakskiidu andmise üle vastavalt PlanS §-s 90 sätestatud pädevusele. Tapa valla üldplaneeringu koostamisel on arvestatud kehtivate õigusaktidega, planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse põhimõtetega ning lähtutud PlanS § 75 üldplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Üldplaneeringu ja KSH menetlus on läbi viidud planeerimisseaduses sätestatud avaliku menetluse nõudeid järgides. Üldplaneering ja KSH aruanne on koostatud koostöös asjakohaste valitsusasutustega ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsusega ning kaasatud on PlanS § 76 lõikes 2 nimetatud isikud ja asutusi. Käesoleva üldplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse volikogu pädevusse (PlanS § 91 lõige 1). Seega antud juhul otsustab Tapa Vallavolikogu, kas üldplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikute huvide) arvestamise. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades seejuures olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Siinjuures juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et ka Riigikohus on välja toonud planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. HMS § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise aluseks1. Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus2. Palun kohalikul omavalitsusel Tapa valla üldplaneeringu kehtestamise otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega, sh vajadusel täiendavaid põhjendusi kehtestamise otsuses esitada. 1 RKHKo 3-3-1-39-07 2 RKHKo 3-3-1-37-04 8 Lähtudes riigihalduse ministri pädevuse piiridest ja võttes aluseks PlanS § 90 lõike 2, annan heakskiidu Tapa valla üldplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks. Juhin tähelepanu, et riigihalduse ministri heakskiitu üldplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on HMS § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid, saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga3. Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on planeeringu avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikutel võimalik, kohaliku omavalitsusega kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud üldplaneeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 94. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman riigihalduse minister Lisaadressaadid: Seltsing Loodus, inimene ja sõjavägi Maa-amet Agnes Lihtsa 7155824 [email protected] Janika Merisalu 6113038 [email protected] 3 RKHKo 3-3-1-12-07 9
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel