Tapa Vallavalitsus Teie 09.05.2022 nr 7-1/22/9-1
[email protected]
Meie 09.08.2022 nr 15-3/4016-6
Tapa valla üldplaneeringu
heakskiitmine
Austatud vallavanem Valdo Helmelaid
Tapa Vallavalitsus esitas 09.05.2022 kirjaga nr 7-1/22/9-1 Rahandusministeeriumile
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 90 lõike 1 alusel uuesti heakskiidu saamiseks Tapa
valla üldplaneeringu (edaspidi ka üldplaneering) koos menetlusdokumentidega, sealhulgas
üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjaliku arvamuse, mida ei arvestatud, ja
vallavalitsuse põhjendatud seisukoha arvamusega arvestamata jätmise kohta.
Varasemalt esitas Tapa Vallavalitsus Rahandusministeeriumile Tapa valla üldplaneeringu
heakskiidu saamiseks 23.07.2021 kirjaga nr 7-1/21/104-1. Rahandusministeerium tuvastas
heakskiidu andmise menetluse käigus puudusi ja tagastas üldplaneeringu 29.09.2021 kirjaga
nr 14-11/5451-3.
Tapa valla üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on valla ruumilise arengu põhimõtete ja
suundumuste määratlemine järgmise 10‒15 aasta perspektiivis. Planeeritav ala hõlmab kogu
Tapa valla territooriumit.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) menetluse ja üldplaneeringu
õigusaktidele, maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja ärakuulamine. Kui nimetatud isikud ärakuulamisel kokkulepet ei saavuta,
esitab valdkonna eest vastutav minister nendele oma kirjaliku seisukoha arvestamata
jäänud arvamuste kohta (PlanS § 90 lõige 4).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
1. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse vastavus
õigusaktidele
Üldplaneering ja KSH algatati Tapa Vallavolikogu 27.12.2017 otsusega nr 18.
Üldplaneeringu koostamisel on lähtutud Lääne-Viru maakonnaplaneeringust 2030+, vallas
kehtivatest üldplaneeringutest (Tamsalu valla üldplaneering ja Tapa linna generaalplaan),
Tapa valla arengukavast, ruumilist arengut puudutavatest dokumentidest ning asjakohastest
õigusaktidest, samuti asjaomaste asutuste ja isikute seisukohtadest. Üldplaneeringu
koostamisel on juhindutud planeerimisseaduses sätestatud üldplaneeringu ülesannetest.
Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viidi läbi KSH. Selles on selgitatud, kirjeldatud ja
hinnatud üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju, vajadusel on välja
töötatud vastavad mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja
käsitletavat territooriumi. Planeeringulahenduse koostamisel on KSH tulemustega arvestatud.
Üldplaneeringu eluviimisega ei kaasne olulisi keskkonnamõjusid ega piiriülest
keskkonnamõju.
Üldplaneeringuga määratud planeeringuala maakasutus- ja ehitustingimused on toodud
maakasutuse juhtotstarvete ja teemavaldkondade lõikes ning on aluseks detailplaneeringute
koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel nii ehitusteatise, ehitusloakohustusega
hoonete ehitamisel kui ka ehitusloakohustuseta ehitiste ehitamisel.
Tapa valla üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.16 „Ehituskeeluvööndi täpsustamise
ettepanek“ on selgitatud ja põhjendatud Valgejõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamise
vajadust. Keskkonnaamet 27.07.2021 kirjaga nr 7-13/21/11182-6 andis nõusoleku
konkreetsetes lõikudes kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
Üldplaneeringu koostamist korraldas Tapa Vallavalitsus. Üldplaneeringu koostamist
konsulteerisid volitatud maastikuarhitekt-ekspert Kerttu Kõll ja ruumilise keskkonna
planeerija Janne Tekku OÜ-st Entec Eesti. Üldplaneeringu KSH viis läbi Estonian, Latvian &
Lithuanian Environment OÜ eksperdigrupp, mille juhtekspert oli Pille Antons.
Üldplaneeringu koostamise konsultandid ja KSH juhtekspert vastavad planeerimisseaduses
ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud nõuetele.
Üldplaneeringu ja KSH algatamise teade avaldati 04.01.2018 Ametlikes Teadaannetes.
Koostöötegijaid ja kaasatavaid teavitati Tapa Vallavalitsuse 25.01.2018 kirjaga. 2018. aasta
jaanuarikuu ajalehes Sõnumed avaldati lühike informatsioon üldplaneeringu ja KSH
algatamise otsuse tegemise kohta volikogus, samuti avaldati 2018. aasta detsembrikuu
numbris artikkel ideekorjes osalemise võimaluse kohta.
Tapa Vallavalitsus saatis üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse
koostöö tegijatele ja kaasatavatele ettepanekute saamiseks. Täiendatud üldplaneeringu
lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus koos esitatud ettepanekutega avalikustati
valla veebilehel 2019. aasta märtsis.
Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 10.12.2019 –
10.01.2020 Tapa vallamajas, Tamsalu haldus- ja teeninduskeskuses ning Tapa valla
veebilehel. Tapa Vallavalitsus teavitas üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku
väljapaneku ja avalike arutelude toimumisest 26.11.2019 ajalehes Virumaa Teataja ja Tapa
valla veebilehel. Koostöötegijaid ja kaasatavaid teavitati vallavalitsuse 21.11.2019 ja
26.11.2019 kirjadega.
2
Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud
toimusid 22.01.2020 Tapa kultuurikojas ja 23.01.2020 Tamsalu gümnaasiumis. Avalikel
aruteludel tutvustati avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikke arvamusi. Avaliku
väljapaneku ja avalike arutelude tulemuste alusel tehti üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõus
vajalikud muudatused. Informatsioon üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku
väljapaneku ja avalike arutelude tulemuste kohta avaldati ajalehes Virumaa Teataja
03.03.2020.
Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kooskõlastasid Terviseamet (30.07.2020 kiri nr 9.3-
4/6483-2), Põllumajandusamet (praegune Põllumajandus- ja Toiduamet; 03.08.2020 kiri nr
14.5-1/1279-1), Anija Vallavalitsus (05.08.2020 kiri nr 11-1/2-1), Politsei- ja Piirivalveamet
(19.08.2020 kiri nr 2.1-3/23541-2), Kaitseministeerium (19.08.2020 kiri nr 12-1/20/2375),
Keskkonnaamet (19.08.2020 kiri nr 6-2/20/12430-2), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet (21.08.2020 kiri nr 16-6/18-0290-010), Maanteeamet (praegune Transpordiamet;
21.08.2020 kiri nr 15-2/20/7150-7), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
(24.08.2020 kiri nr 1.10-17/20-0026/4703-5), Maaeluministeerium (12.02.2021 kiri nr 4.1-
5/2610-3), Päästeamet (22.02.2021 e-kiri), Muinsuskaitseamet (08.04.2021 e-kiri) ja Väike-
Maarja Vallavalitsus (20.04.2022 korraldus nr 250).
Keskkonnaministeerium oma kirjas (08.03.2021 kiri nr 7-15/19/6295-14) ei kooskõlastanud
üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõud ning Maa-amet (05.02.2021 kiri nr 6-3/20/10527-5)
kooskõlastas tingimusel, et esitatud märkuste alusel täpsustatakse üldplaneeringu materjale ja
esitatakse enne planeeringu vastuvõtmist uuesti kooskõlastamiseks. Kuna Tapa Vallavalitsus
läks üldplaneeringu menetlusega edasi, siis Keskkonnaministeeriumi ja Maa-ameti esitatud
märkuste osas saavutati kompromiss alles üldplaneeringu heakskiidu andmise menetluse
käigus. Sellest tulenevalt kooskõlastasid Tapa valla üldplaneeringu Maa-amet 14.07.2022
kirjaga nr 6-3/21/7401-12 ja Keskkonnaministeerium 19.07.2022 kirjaga nr 7-15/22/3131-3.
Kooskõlastamise taotlusele jätsid vastamata Veterinaar- ja Toiduamet (praegune
Põllumajandus- ja Toiduamet), Kadrina Vallavalitsus, Järva Vallavalitsus, Kuusalu
Vallavalitsus, Vinni Vallavalitsus ja Rakvere Vallavalitsus. Mitte vastanuid võib PlanS § 85
lõike 2 alusel lugeda planeeringu vaikimisi kooskõlastanuteks.
Lisaks kooskõlastustele andsid arvamuse üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta
Rahandusministeerium, AS Eesti Raudtee, Seltsing Loodus, inimene ja sõjavägi ning Kuno
Rooba. Kooskõlastuste ja arvamuste kohta koostati koondtabel koos Tapa Vallavalitsuse
seisukohtadega, mis saadeti ettepanekuid teinud asutustele ja isikutele. Samuti avalikustati
koondtabel valla veebilehel koos üldplaneeringu avaliku väljapaneku materjalidega.
Metsaseaduse § 231 sätestab, et planeeringuga asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra,
tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku
tõkestamiseks määratud metsa majandamisel võib kohaliku omavalitsuse üksus kokkuleppel
maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie
tegemisel langi suurusele ja raievanusele. Sellest tulenevalt on saavutatud maaomanikega
kokkulepped (kirjalikud nõusolekud on üldplaneeringu menetlusdokumentide hulgas)
lageraiepiirangute seadmiseks Tapa ja Tamsalu linna tiheasustusalade piirides olevatel
rohealadel.
Üldplaneering võeti vastu ja KSH aruanne tunnistati nõuetele vastavaks Tapa Vallavolikogu
26.04.2021 otsusega nr 228. Üldplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul
11.05.2021 kuni 09.06.2021 Tapa vallamajas, Tamsalu haldus- ja teeninduskeskuses ning
3
Tapa valla veebilehel. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku toimumisest teavitati 27.04.2021
ajalehes Virumaa Teataja ja Tapa valla veebilehel. Koostöötegijaid ja kaasatavaid teavitati
vallavalitsuse 27.04.2021 ja 05.05.2021 kirjadega. Vastavalt Tapa Vallavalitsuse 09.05.2022
kirjas nr 7-1/22/9-1 antud selgitusele, ei olnud ajalehe Sõnumed ilmumissageduse tõttu
võimalik informatsiooni kohalikus ajalehes avaldada.
Üldplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul esitati üldplaneeringu lahenduse kohta 11
kirjalikku arvamust. Kohalik omavalitsus vastas esitatud arvamustele ja teavitas avalike
arutelude toimumisest 21.06.2021 ja 22.06.2021 kirjadega.
Üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimusid 06.07.2021 Tapa
kultuurikojas ja 07.06.2021 Tamsalu kultuurimajas. Üldplaneeringu avalike arutelude
toimumisest teavitati 17.06.2021 ajalehes Virumaa Teataja ja Tapa valla veebilehel.
Koostöötegijaid ja kaasatavaid teavitas vallavalitsus 17.06.2021 ja 18.06.2021 kirjadega.
Avalikel aruteludel tutvustati avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikke arvamusi ning
kohaliku omavalitsuse seisukohti nendele. Avalike arutelude järgselt ei jõutud kokkuleppele
Maa-ametiga ja Seltsinguga Loodus, inimene ja sõjavägi.
Avaliku väljapaneku ja avalike arutelude tulemuste alusel tehti üldplaneeringus vajalikud
muudatused. Informatsioon üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avalike arutelude
tulemuste kohta avaldati 17.07.2021 ajalehes Virumaa Teataja.
Rahandusministeerium on seisukohal, et Tapa valla üldplaneeringus on kohaliku omavalitsuse
väärtusi ja vajadusi arvestades täidetud planeerimisseaduses sätestatud üldplaneeringu
ülesanded. Järgitud on planeerimisseaduses sätestatud planeerimise põhimõtteid
elukeskkonna parandamiseks, avalikkuse kaasamiseks ja teavitamiseks, huvide
tasakaalustamiseks ja lõimimiseks, teabe piisavuseks ning otstarbekaks, mõistlikuks ja
säästlikuks maakasutuseks. Planeeringulahendus on kaalutletud ja põhjendatud ning lähtuvalt
arenguvajadustest on seatud põhimõtted ning maakasutus- ja ehitustingimused ruumilise
keskkonna arenguks. Arvestatud on keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi.
Üldplaneeringu ja KSH menetlus on läbi viidud planeerimisseaduses sätestatud avaliku
menetluse nõudeid järgides. Üldplaneering ja KSH aruanne on koostatud koostöös
asjakohaste valitsusasutustega ja planeeringualaga piirnevate kohalike omavalitsustega ning
kaasatud on PlanS § 76 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi. Üldplaneeringu ja KSH aruande
saab lugeda kooskõlastatuks kõikide asjakohaste valitsusasutustega ja planeeringualaga
piirnevate kohalike omavalitsustega. Heakskiidu saamiseks esitatud üldplaneeringus on
Rahandusministeeriumi 29.09.2021 kirjas nr 14-11/5451-3 toodud puudused kõrvaldatud.
2. Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringule
PlanS § 55 lõike 2 kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus. Tapa
valla üldplaneeringu aluseks on riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30
kehtestatud Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, milles on seatud suunised ja tingimused
üldplaneeringu koostamiseks. Tapa Vallavalitsus on käsitlenud Lääne-Viru
maakonnaplaneeringu 2030+ täpsustamist üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.2 „Tapa
valla üldplaneeringu täpsustamise ettepanekud“.
Tapa valla üldplaneeringuga täpsustatakse Lääne-Viru maakonnaplaneeringut 2030+
järgmiselt:
4
Üldplaneeringuga laiendatakse kolme väärtusliku maastiku piire:
- Savalduma väärtusliku maastiku piiri täpsustamisel arvestati kohaliku kogukonna
ettepanekuga hõlmata väärtusliku maastiku koosseisu projekteeritav Savalduma
maastikukaitseala (kogukonnale rekreatiivselt oluline raba- ja soomaastik).
- Võhmuta-Järsi-Metsamõisa väärtusliku maastiku piiri täpsustamisel arvestati
kohalike elanike ettepanekuga hõlmata väärtusliku maastiku piiri sisse alad, mis
on kehtivas Tamsalu valla üldplaneeringus määratud väärtusliku maastikena ning
ala, mille kohta koostati Järsi maastikuhoolduskavast tulenev laiendus.
- Neeruti-Jõepere-Lasila väärtusliku maastiku piiri täpsustamisel arvestati kohalike
elanike ettepanekuga hõlmata väärtusliku maastiku koosseisu omanäoline ja kõrge
bioloogilise väärtusega ala.
Täpsustatakse maakonna tasandil konstrueeritud rohelise võrgustiku piire valla tasandile.
Samuti täpsustatakse maakonnaplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku tugialade,
koridoride ja konfliktalade üldisi kaitse- ja kasutustingimusi kohalikest oludest lähtuvalt.
KSH läbi viimisel teostati maakonnaplaneeringus ja varasemates üldplaneeringutes
määratud rohelise võrgustiku piiride analüüs, mille tulemusena tehti ettepanekud rohelise
võrgustiku piiride korrigeerimiseks (konkreetsemad põhjendused on toodud
üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.17.5 „Roheline võrgustik“).
Täpsustatakse maakonnaplaneeringus näidatud elektriliinide rajamise võimalikke
arenguid. Koostöös Elering AS-iga ja Elektrilevi OÜ-ga hinnati Kehra-Aegviidu-Tapa
110 kV elektriliini rajamise perspektiivikust ja selgitati välja selle elektriliini elluviimise
vajalikkus.
Rahandusministeeriumi hinnangul on Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ täpsustamine
Tapa valla üldplaneeringuga eeltoodud teemade osas asjakohane ja kohaliku omavalitsuse
poolt põhjendatud. Eeltoodud täpsustused ei muuda Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+
lahenduse olemust.
3. Maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut
PlanS § 55 lõike 2 kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus. PlanS §
75 lõike 3 kohaselt võib üldplaneeringuga teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks.
PlanS § 90 lõike 3 punkti 3 kohaselt annab valdkonna eest vastutav minister heakskiidu
andmise otsustamisel nõusoleku maakonnaplaneeringu muutmiseks või keeldub sellest, kui
üldplaneering sisaldab maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut.
Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ muutmist on käsitletud üldplaneeringu seletuskirja
peatükkides 5.1 „Tapa valla üldplaneeringu muutmise ettepanekud“ ning 3.14.2.2 „Teed ja
parkimine“.
Nimelt tehakse Tapa valla üldplaneeringuga ettepanek Lääne-Viru maakonnaplaneeringu
2030+ põhilahenduse muutmiseks Tapa linna ümbersõidust loobumise osas.
Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatüki 5.2 „Maanteetransport“ kohaselt on maakonna
arengu seisukohalt oluline Tapa linna ümbersõit Pärnu-Narva suunalise transiidi
ümbersuunamiseks Tapa linna elamupiirkonnast. Ümbersõidu asukoht täpsustatakse
üldplaneeringu või ehitamise aluseks oleva planeeringuga. Maakonnaplaneeringu joonistel nr
1 „Toimepiirkonnad, ühendused ja taristu“, nr 2 „Väärtused, konfliktid, riigikaitse“ ning nr 3
„Kergliiklusteed ja puhkekohad“ on tähistatud Tapa linna ümbersõidu rajamise vajadus linna
lõunaosas „planeeritav ühendustee“ tingmärgiga.
5
Üldplaneeringu peatükis 3.14.2.2 „Teed ja parkimine“ on selgitatud, et Tapa valla
üldplaneeringu käigus kaalutleti Lääne-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ toodud Tapa
valla üldplaneeringus võimaliku teekoridori kajastamist riigimaantee nr 5 Pärnu- Rakvere-
Sõmeru võimalikuks mööda viimiseks Tapa linnast lõuna pool – linna ja kaitseväe
lõunapoolse territooriumi vahelt. Tapa Vallavalitsuse kaalutluste tulemusel käesolev Tapa
valla üldplaneering võimalikku ümbersõidukoridori Tapa linnast lõuna pool ei kajastata ja
perspektiivset teed ei planeerita. Ühtlasi teeb Tapa valla üldplaneering ettepaneku Lääne-
Viru maakonnaplaneeringu 2030+ muutmiseks (vt ptk 5). Selleks on järgmised kaalutlused:
Üldplaneeringut koostatakse 10-15 aasta perspektiivis. 20 aasta perspektiivis ei ole
teekoridori planeerimiseks vajadust (lähtudes eelmise Tapa valla üldplaneeringu
koostamise ajal Maanteeameti poolsetest seisukohtadest ja käesoleva üldplaneeringu
koostamise käigus läbi viidud kokkuleppest Maanteeametiga (vt Memo 20.05.2019).
Liiklussagedus teel on väike, sellise investeeringu tegemine ei tundu otstarbekas ja
mõistlik ning pole lähima 20 aasta jooksul reaalne. Tee pikkus lüheneks vaid 1 km
võrra.
Lõunapoolseks teekoridoriks pole sobivat asukohta: see hakkaks kohati läbima
olemasolevat väikeelamupiirkonda läbi Laane tänava ja üldplaneeringus toodud
ruumilise arengu põhimõtted lähtuvad sellest, et olemasolevate väikeelamute
piirkonna struktuuri ei lõhuta. Uue maantee koridori asukoht halvendaks väikeelamu
piirkonna elanike elukeskkonda.
Maantee paiknemine olemasolevas koridoris on oluline ettevõtluse arengule. Juba
täna paiknevad seal tanklad jt ettevõtted, mis olemasoleva maanteetrassiga
arvestavad. Maantee ümber suunamine viiks taoliste ettevõtete hääbumiseni. Tapa
linn soovib, et liiklus viiks läbi linna, et suurendada teenuste tarbimist ja ettevõtluse
arengut.
Olemasoleva teetrassi ääres on olemas kergliiklusteed ja haljasribad, mürahäiringute
pärast pole olemasoleva maanteetrassi äärsed elanikud ettepanekuid teinud.
Kaitseministeeriumi eelistus on, et uut maanteekoridori läbi kaitseväe territooriumite
ei planeerita, kuna Kaitseministeerium soovib oma territooriumit kasutada
eesmärgipäraselt, sh tulevikus vajadusel uusi ehitisi kavandada ja seda nii linnakus,
kui ka lähiharjutusalal. Ristumine Tapa kaitselinnaku rasketehnika liikumisteega
nõuaks eritasandilise ristmiku rajamist, mis pole otstarbekas.
Uue teekoridori planeerimine oleks maaressursi raiskamine (sh väärtusliku
põllumajandusmaad, kogu Tapa linna lähiala puhkealad, terviseradade võrgustik
jne).
Kiirused uuel maanteel oleksid suuremad, mis tingib suurema müra. Linnast läbisõites
on kiirused piiratud.
Tekib uue raudtee ülesõidukoha vajadus. Olemasoleva ja uue maantee raudtee
ülesõidukoha vahe on ca 200 m. Olemasolev ülesõidukoht vajab aga säilitamist.
Liikluskoormus maanteel on suhteliselt madalad (ca 2360 autot/ööpäevas).
Rahandusministeeriumi hinnangul on Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ muutmine
üldplaneeringuga kohaliku omavalitsuse poolt kaalutletud ja põhjendatud. Lisaks on Tapa
valla üldplaneeringu lahenduse kooskõlastanud Maanteeamet (praegune Transpordiamet)
21.08.2020 kirjaga nr 15-2/20/7150-7. Rahandusministeerium nõustub kehtiva Lääne-Viru
maakonnaplaneeringu 2030+ muutmise ettepanekuga.
Kuna üldplaneering sisaldab ettepanekut maakonnaplaneeringu muutmiseks ja heakskiidu
andja on ettepanekuga nõustunud, siis kantakse muudatus maakonnaplaneeringusse 30 päeva
6
jooksul pärast üldplaneeringu kehtestamist (PlanS § 91 lõige 6). Seetõttu tuleb Tapa
Vallavalitsusel koos üldplaneeringu kehtestamise teatega esitada Rahandusministeeriumile ka
kehtestatud üldplaneeringu materjalid masinloetaval kujul, sh ruumiandmed digitaalsel kujul.
4. Rahandusministeeriumi seisukohad üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja
arvestamata jäänud arvamuste kohta
Tapa valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul esitati üldplaneeringu lahenduse kohta
11 kirjalikku arvamust. Tapa Vallavalitsus vastas esitatud arvamustele ning korraldas avaliku
väljapaneku tulemuste avalikud arutelud 06.07.2021 Tapa Kultuurikojas ja 07.06.2021
Tamsalu Kultuurimajas.
Rahandusministeerium oma 29.09.2021 kirjas nr 14-11/5451-3 palus lisada üldplaneeringu
menetlusdokumentide hulka nõusolekud, mis tõendavad PlanS § 88 lõike 5 alusel avaliku
väljapaneku käigus kirjalikult arvamusi esitanud isikute või asutuste loobumist oma
arvamustest. Sellest tulenevalt jäid lõpptulemusena kohaliku omavalitsuse poolt arvestamata
Maa-ameti ning Seltsing Loodus, inimene ja sõjavägi arvamused.
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi avalikul
väljapanekul ei arvestatud, ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamise
06.06.2022 Rakvere riigimajas. Ärakuulamisel osalesid Maa-ameti ja Tapa Vallavalitsuse
esindajad, üldplaneeringu koostamise konsultandid, KSH juhtekspert ning
Rahandusministeeriumi esindajad. Ärakuulamisel jõudsid Tapa Vallavalitsuse ja Maa-ameti
esindajad kokkuleppele, mille tulemusena pärast kokku lepitud täienduste ja paranduste
üldplaneeringusse sisse viimist kooskõlastas Maa-amet Tapa valla üldplaneeringu 14.07.2022
kirjaga nr 6-3/21/7401-12.
Kuna Seltsing Loodus, inimene ja sõjavägi ärakuulamisel ei osalenud, siis nendega
kokkulepet ei saavutatud. Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 andis Rahandusministeerium
12.07.2022 kirjaga nr 15-3/4016-4 seisukoha Seltsing Loodus, inimene ja sõjavägi
üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja Tapa Vallavalitsuse poolt arvestamata jäänud
arvamuse kohta.
5. Kokkuvõte
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute, sh üldplaneeringu olemasolu.
Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev
otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise iseseisev ja lõplik
korraldamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja
normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate
maakasutus- ja ehitustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.
Heakskiidu andja saab kontrollida üldplaneeringu kooskõla maakonnaplaneeringuga ning
õigusaktide nõuetega, kuid ei saa planeerimisautonoomiat omava omavalitsuse eest otsustada
planeeringulahenduse otstarbekuse (sh piirkonna keskkonda sobivuse) ja vajaduse üle.
Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima
planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute
subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks
7
planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu,
et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute
soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku
arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse
planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks
otsuseks esitatud arvamuste suhtes on üldplaneeringu kehtestamise otsus, mitte vastus esitatud
arvamustele.
Rahandusministeeriumile esitatud planeeringumaterjalidest lähtuvalt on arvamusi esitanud
isikud olnud teadlikud planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti
planeeringu koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuste esitamine üldplaneeringu avalikul
väljapanekul. Arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma
seisukohad. Seega on arvamusi esitanud isikud saanud kasutada oma protsessiõigusi
üldplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi
planeerimisseadusest tulenevalt planeerimise eesmärk. Antud juhul on avalikkust teavitatud
planeerimisseaduses ette nähtud korras ning järgitud on ka teisi avaliku menetluse nõudeid.
Heakskiidu andja asub seisukohale, et puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks otsustada
üldplaneeringule heakskiidu andmise üle vastavalt PlanS §-s 90 sätestatud pädevusele. Tapa
valla üldplaneeringu koostamisel on arvestatud kehtivate õigusaktidega, planeerimisseaduses
sätestatud planeeringu avaliku menetluse põhimõtetega ning lähtutud PlanS § 75
üldplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Üldplaneeringu ja KSH menetlus on läbi viidud
planeerimisseaduses sätestatud avaliku menetluse nõudeid järgides. Üldplaneering ja KSH
aruanne on koostatud koostöös asjakohaste valitsusasutustega ja planeeringualaga piirnevate
kohaliku omavalitsusega ning kaasatud on PlanS § 76 lõikes 2 nimetatud isikud ja asutusi.
Käesoleva üldplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse volikogu pädevusse
(PlanS § 91 lõige 1). Seega antud juhul otsustab Tapa Vallavolikogu, kas üldplaneeringu
lahendus tagab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka avalikul
väljapanekul arvamusi esitanud isikute huvide) arvestamise. Haldusmenetluse seaduse
(edaspidi HMS) § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas
volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades seejuures
olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.
Siinjuures juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et ka Riigikohus on välja toonud
planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui
motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis
olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis
peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon
kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. HMS § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata
jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise
aluseks1. Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse
isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu
koostamise käigus2. Palun kohalikul omavalitsusel Tapa valla üldplaneeringu kehtestamise
otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega, sh
vajadusel täiendavaid põhjendusi kehtestamise otsuses esitada.
1 RKHKo 3-3-1-39-07
2
RKHKo 3-3-1-37-04
8
Lähtudes riigihalduse ministri pädevuse piiridest ja võttes aluseks PlanS § 90 lõike 2,
annan heakskiidu Tapa valla üldplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule
omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.
Juhin tähelepanu, et riigihalduse ministri heakskiitu üldplaneeringule ei saa pidada
eelhaldusaktiks. Tegemist on HMS § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega,
mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid, saab
sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga3.
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on planeeringu avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikutel võimalik, kohaliku omavalitsusega kohtuväliselt kokkuleppele
mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud üldplaneeringu
vaidlustamist reguleerib PlanS § 94.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
riigihalduse minister
Lisaadressaadid:
Seltsing Loodus, inimene ja sõjavägi
Maa-amet
Agnes Lihtsa 7155824
[email protected]
Janika Merisalu 6113038
[email protected]
3
RKHKo 3-3-1-12-07
9