Viiuli kinnistu detailplaneering
PLANEERINGU PÕHIJOONIS
1
39427
5 2
6
A
3
A
4
TINGMÄRGID
PLANEERITAVATE KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED DETAILPLANEERINGUALA PIIR
Krundi pos nr/ Krundi Krundi planeeritud Hoonete suurim Hoonete suurim Hoonete lubatud Hoone suurim
Hoonete lubatud Lubatud
aadressi planeeritud kasutamise kasutamise lubatud lubatud lubatud OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR
korruselisus katusekalle
ettepanek pindala sihtotstarve sihtotstarve ehitisealune pind arv krundil (maapinnast)
POS 1 PLANEERITUD KRUNDI PIIR
2008 m² Üksikelamu maa EP elamumaa 100% 300 m²
Viiuli tn 3
POS 2 OLEMASOLEVA GEODEETLISE MÄRGI
Viiuli tn 6 1502 m² Üksikelamu maa EP elamumaa 100% 300 m²
Elamul kuni 2 KAITSEVÖÖND 3m
POS 3 3 hoonet Elamul kuni 7,5 m,
1893 m² Üksikelamu maa EP elamumaa 100% 300 m² maapealset korrus, 2,5 m 15-45°
Viiuli tn 4 (1 üksikelamu abihoonel kuni 5,0 m OLEMASOLEV HOONE
abihoonel 1
POS 4 +2 abihoonet)
1852 m² Üksikelamu maa EP elamumaa 100% 300 m² maapealne korrus.
Viiuli tn 2
PLANEERITUD HOONESTUSALA
POS 5
Viiuli tn 1 1578 m² Üksikelamu maa EP elamumaa 100% 300 m²
POS 6 ELAMU VÕIMALIK ILLUSTRATIIVNE ASUKOHT
2093 m² Tee ja tänava maa LT transpordimaa 100% - - - - - -
OLEMASOLEV KRUUSA- JA
KILLUSTIKKATTEGA SÕIDUTEE
PLANEERITUD TOLMUVABA KATTEGA
SÕIDUTEE
PLANEERITUD HALJASVÖÖND/ MURUALA
Planeeritud tänava ristprofiil OLEMASOLEV SÄILITAMISE KOHUSTUSEGA
Lõige A-A KRAAV
PLANEERITUD KRAAVIOSA LAIENDUS
OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU, VÕSA,
PUISTU, PÕÕSAS
OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ HEKK
OLEMASOLEV GEODEETLINE MÄRK
OLEMASOLEVAD JA PLANEERITUD
SÕIDUSUUNAD
PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE
(tinglik asukoht)
PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT
MÄRKUSED:
1. Geodeetiline alusplaan on koostatud TOP Geodeesia OÜ (MTR nr.EEG000151) poolt 13.11.2020.a., töö number GD-20-623.
Koordinaadid L-Est`97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. Informatiivsed katastriüksuse piirid on saadud Maa-ameti geoportaalist 30.10.2020.
2. Krundi planeeritud kasutamise sihtotstarve on esitatud 2013 a. koostatud "Ruumilise planeerimise leppemärgid" juhendmaterjali alusel Planeeringu koostamisest huvitatud isik
(http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Katastriüksuse kasutamise sihtotstarbe esitamisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008. a.
Reg. nr. 11319822
määrusest nr 155 "Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord". Sarapuu 2, 50705 Tartu
e-post:
[email protected]
www.teravkera.ee Viiuli kinnistu detailplaneering
3. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.
Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus
Jane Asper
Maastikuarhitekt-planeerija Joonis Jooniseid
Merit Naruskberg juuli 2022 3 5 1:500 DP-27-20
TERAV KERA OÜ
Sarapuu 2, Tartu 50705
tel. 555 481 55
reg. nr. 11319822
e-post:
[email protected]
a/a: EE702200221034629731
Töö nr: DP-27-20
RAPLA MAAKOND, KOHILA VALD, AESPA ALEVIK
VIIULI KINNISTU
DETAILPLANEERING
I KÖIDE-PLANEERING
Detailplaneeringu koostamise korraldaja Kohila Vallavalitsus
Planeeringu koostamisest huvitatud isik Aespa Invest OÜ
Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper
Maastikuarhitekt-planeerija Merit Naruskberg
Tartu 2022
VIIULI KINNISTU DETAILPLANEERING 2
SISUKORD
SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3
1. Ülesande koostamise alus............................................................................................ 3
2. Detailplaneeringu koostaja ........................................................................................... 3
3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ................................................... 3
4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ........................................................................... 4
5. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................. 4
6. Olemasoleva olukorra analüüs ..................................................................................... 5
7. Planeerimisettepanek ................................................................................................... 6
7.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine.............................................................. 6
7.2. Kruntide ehitusõigus ................................................................................................ 7
7.3. Arhitektuurinõuded ehitistele .................................................................................... 7
7.4. Kruntide hoonestusala piiritlemine ........................................................................... 8
7.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .............................................................. 9
7.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .................................................................10
7.7. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ...........................................................................11
7.8. Ehitistevahelised kujad ...........................................................................................11
7.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .....................................................................11
7.9.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi ....................................................................................11
7.9.2. Kanalisatsioon ja sademevesi .................................................................................12
7.9.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus .............................................................................13
7.9.4. Soojavarustus .........................................................................................................13
7.9.5. Sidevarustus ...........................................................................................................13
7.10. Keskkonnatingimuste seadmine .............................................................................13
7.11. Servituutide vajaduse määramine ...........................................................................14
7.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ............................14
7.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ........................14
7.14. Tingimused planeeringu elluviimiseks .....................................................................15
8. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte ..........................................................................17
JOONISED
1. Situatsiooniskeem…………………………………………………………………………..18
2. Olemasolev olukord………………………………………………………………………...19
3. Planeeringu põhijoonis..............…………………………………………………………..20
4. Tehnovõrkude planeering.........…………………………………………………………...21
5. Illustratiivsed vaated.................…………………………………………………………...22
TERAV KERA OÜ
VIIULI KINNISTU DETAILPLANEERING 3
SELETUSKIRI
1. Ülesande koostamise alus
Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegija on Aespa Invest OÜ.
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kohila Vallavalitsuse 29. märts 2021.a. korraldus
nr 83 Aespa alevikus asuva Viiuli kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamise ja
lähteseisukohtade andmise kohta.
Planeeringu koostamise korraldajaks on Kohila Vallavalitsus. Planeeringu koostamisest
huvitatud isikuks on kinnistu omanik Aespa Invest OÜ.
2. Detailplaneeringu koostaja
Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, projekti juht,
maastikuarhitekt Jane Asper (dipl. BD 002361) ja maastikuarhitekt-planeerija Merit
Naruskberg (dipl. MD 002126).
3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta
Planeeringu koostamise eesmärgiks on Aespa aleviku Viiuli katastriüksuse kuni 5
elamukrundiks jaotamine, hoonestusala ja ehitusõiguse määramine üksikelamute ja
abihoonete püstitamiseks, detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks
vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele
juurdepääsuteede võimaliku asukoha ja liikluskorralduse põhimõtete määramine.
Planeeringuala suurus on 10926 m².
Vastavalt Kohila valla üldplaneeringule (kehtestatud Kohila Vallavolikogu 20.07.2006
otsusega nr 86) asub planeeritav ala tiheasustusega alal, mille maakasutuse juhtotstarve
on väikeelamute maa (põhiliselt ühepere-, paaris- ja ridaelamute ala, kus võivad paikneda
elurajooni teenindavad asutused, bürood ja keskkonnaohutud ettevõtted). Detailplaneering
on kooskõlas Kohila valla üldplaneeringuga.
Andmed planeeritava maaüksuse kohta:
nimi- Viiuli (katastriüksuse tunnus 31701:001:0260);
maakasutuse sihtotstarve- 100% elamumaa;
pindala- 10926 m².
TERAV KERA OÜ
VIIULI KINNISTU DETAILPLANEERING 4
Planeeringuala
Kaart 1. Väljavõte Kohila valla üldplaneeringu maakasutusplaanist.
Geodeetiline alusplaan on koostatud TOP Geodeesia OÜ (MTR nr.EEG000151) poolt
13.11.2020.a., töö number GD-20-623. Koordinaadid L-Est`97 süsteemis. Kõrgused EH2000
süsteemis. Informatiivsed katastriüksuse piirid on saadud Maa-ameti geoportaalist
30.10.2020.
4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid
Viiuli kinnistu omaniku taotlus ja esitatud eskiislahendus;
Huvitatud isiku ja Kohila valla vahel sõlmitud haldusleping detailplaneeringu
koostamise rahastamiseks ning kokkulepe detailplaneeringukohaste rajatiste
väljaehitamiseks;
Kohila valla üldplaneering (2006);
Planeerimisseadus;
Katastriüksuse plaan;
Kohila Vallavolikogu Maakomisjoni 22.03.2021.
Kohila Vallavolikogu 29.09.2015 aasta määrusega nr 13 kinnitatud Kohila valla
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2016-2027.
Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“
5. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed
Planeeringuala asub Rapla maakonnas Kohila vallas Aespa alevikus, paiknedes olemasoleva
elamurajooni servas. Lähim bussipeatus (Entusiast) asub planeeringualast põhjasuunas ca
250 m kaugusel. Lähim kauplus asub Aespa aleviku ja Roobuka küla piiril, planeeringualast
ca 3,5 km kaugusel. Lähim lasteaed asub Sutlema külas, planeeringualast ca 6,2 km kaugusel.
TERAV KERA OÜ
VIIULI KINNISTU DETAILPLANEERING 5
Lähim kool asub Kohila alevis, planeeringualast ca 9,7 km kaugusel. Kohila alevis asuvad veel
tankla, raamatukogu, kauplused, spordihoone ja restoranid.
Planeeringuala on põhja-, lõuna- ja läänesuunast ümbritsetud elamumaa kruntidega ning
idasuunas asuvad metsamaaga maatulundusmaa maaüksused. Planeeringualast kaugemal
kirde-, lõuna- ja läänesuunas asuvad üldkasutatava maa sihtotstarbega maaüksused.
Kruntide suurused kontaktvööndi piirkonnas on varieeruvad. Planeeringuala ümbritsevad
elamumaa maaüksuste suurused jäävad vahemikku 963 m2 - 8482 m2. Maatulundusmaa
sihtotstarbega maaüksuste suurused jäävad vahemikku 8,96 - 14,83 ha ning üldkasutava maa
maaüksused jäävad vahemikku 5249 m2 - 30088 m2.
Kontaktvööndis asuvad valdavalt 1 kuni 2-korruselised elamud ja 1-korruselised abihooned.
Olemasolevate hoonete välisviimistluses on kasutatud peamiselt laudist ja kivi. Hoonetel on
valdavalt viilkatused ja katusematerjaliks on plekk ja eterniit.
Planeeringuga kavandatakse moodustada viis elamumaa krunti ja anda neile ehitusõigus
üksikelamute ja abihoonete ehitamiseks. Planeeringulahenduse realiseerimisel tiheneb
olemasolev elamute piirkond. Kavandatav tegevus on sobilik piirkonnas väljakujunenud
krundistruktuuri ja hoonestuslaadiga.
6. Olemasoleva olukorra analüüs
Viiuli maaüksusel paikneb Ehitisregistri andmetel laut-küün (ehr kood: 109027035), kuid Maa-
ameti ja Kohila vallavalitsuse andmetel on laut-küün lammutatud.
Viiuli maaüksuse kesk- ja kirdeosas on veidi lagedam ala, ülejäänud ala on kaetud ühtlaselt
kasvava kõrghaljastusega. Kinnistu edelapiiril kasvab hekk. Kõrghaljastuse moodustavad
peamiselt haavad ja lepad, lisaks mõned kuused ja õunapuud. Viiuli maaüksuse lääneservas
ning keskosas asuvad maaparandussüsteemi kraavid.
Juurdepääs Viiuli maaüksusele on Aespa ringteelt, mis on kahesuunalise liiklusega tänav,
mille kruusakattega sõidutee on 6,0 m laiune. Mõlemal pool sõiduteed paikneb kraav koos
haljasribaga, kõnniteed puuduvad.
Planeeringuala reljeef on üldiselt tasane, kuid põhjapoolses keskosas on ümbritsevast
maapinnast veidi kõrgem ala. Maapinna absoluutkõrgused jäävad detailplaneeringualal
vahemikku 53.97 (lääneserv) ja 55.10 meetrit (põhjapoolne keskosa). Planeeringualal asuvad
kraavid on ümbritsevast maapinnast madalamad (kraavi põhi 53.11 meetrit).
Aespa ringtee ääres asub olemasolev keskpinge elektrikaabel. Planeeringuala piirneb Kohila
valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2016-2027 alaga. Viiuli maaüksusel
puuduvad ühendused tehnovõrkudega.
TERAV KERA OÜ
VIIULI KINNISTU DETAILPLANEERING 6
Viiuli maaüksuse põhjapoolses keskosas asub geodeetiline märk (väline tunnus 39427), millel
on 3 meetri laiune kaitsevöönd.
Geodeetilise märgi kaitsevöönd on geodeetilist märki ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi
kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt kitsendatakse inimtegevust. Geodeetilise märgi
kaitsevööndi ulatus on kehtestatud Keskkonnaministri 28.06.2013.a määrusega nr 50
"Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi
kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord" § 17.
"Ruumiandmete seadus" § 26 lõige 1 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma
geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada
geodeetilist märki ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine
või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning
künni- või mullatööde tegemine. Geodeetilise märgi kaitsevööndis tegutsemiseks peab
taotlema loa geodeetilise märgi omanikult. Kahjustatud geodeetilistest märkidest tuleb
teavitada Maa-ametit (kui tegemist on riikliku geodeetilise võrgu märgiga) või kohalikku
omavalitsust (kui tegemist on kohaliku geodeetilise võrgu märgiga).
Planeeringuala asub Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi alusel nõrgalt kaitstud põhjaveega
alal. Eesti radooniriski levilate kaardi alusel paikneb Viiuli maaüksus normaalse radooniriskiga
alal.
Planeeringuala piirneb põhjast Variku tn 2, Variku tn 4, Variku tn 6, Variku tn 8 ja Variku tn 10
maaüksustega, idast Koidiku maaüksusega, lõunast Tatjana üldmaa, Tatjana vkt 1 ja Tatjana
vkt 1a maaüksustega ning läänest Aespa ringtee maaüksusega.
Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on
ära toodud joonisel 2 Olemasolev olukord.
7. Planeerimisettepanek
7.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Planeeringuga on ette nähtud jagada Viiuli maaüksus viieks üksikelamu maa krundiks ja üheks
tee ja tänava maa krundiks. Planeeritud kruntide piirid on esitatud joonisel 3 Planeeringu
põhijoonis. Andmed planeeritavate kruntide kohta on esitatud tabelis 1 ning joonisel 3
Planeeringu põhijoonis.
Tabel 1. Maakasutuse koontabel
Avalikku
Planeeringu- Planeeringu-
Krundi Planeeringu- Planeeringujärgne kasutusse
eelne järgne
POS nr eelne pindala pindala planeeritud
maakasutus maakasutus
maa-alad
Elamumaa E 100%
POS 1 100% (EP 100%)
10926 m² 2103 m² -
TERAV KERA OÜ
VIIULI KINNISTU DETAILPLANEERING 7
Avalikku
Planeeringu- Planeeringu-
Krundi Planeeringu- Planeeringujärgne kasutusse
eelne järgne
POS nr eelne pindala pindala planeeritud
maakasutus maakasutus
maa-alad
E 100%
POS 2 1712 m² -
(EP 100%)
E 100%
POS 3 1871 m² -
(EP 100%)
E 100%
POS 4 1852 m² -
(EP 100%)
E 100%
POS 5 1592 m² -
(EP 100%)
Plan. avalikult
L 100%
POS 6 1851 m² kasutatav
(LT 100%)
tänav
7.2. Kruntide ehitusõigus
Kruntide ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim
lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud
maksimaalne kõrgus; 5) maksimaalne lubatud sügavus. Planeeritud kruntide ehitusõigus on
esitatud joonisel 3 Planeeringu põhijoonis.
Kruntidele POS 1 kuni POS 5 on lubatud ehitada 1 üksikelamu ja 2 abihoonet. Lisaks
ehitusõigusega määratud hoonetele võib kruntidele ehitada 2 kuni 20 m² ehitisealuse
pindalaga hoonet.
Hoonete arhitektuurne lahendus tuleb kooskõlastada Kohila Vallavalitsusega eskiisi
staadiumis.
Ehitiste kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete
loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51.
POS 1 kuni POS 5 kinnistute ehitiste lubatud kasutamise otstarve on:
11101 üksikelamu;
12744 elamu abihoone.
7.3. Arhitektuurinõuded ehitistele
Uute hoonete lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse
hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga.
Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:
Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kõrgetasemeline ja keskkonda
väärtustav.
Välisviimistlusmaterjalid peavad olema väärikad, kvaliteetsed, ajas vastupidavad ning
esinduslikud.
Ühele krundile projekteeritavad hooned peavad olema sarnase arhitektuurse
käekirjaga ning sobima piirkonna üldise arhitektuurse ilmega.
TERAV KERA OÜ
VIIULI KINNISTU DETAILPLANEERING 8
Keelatud on:
Imiteerivad materjalid, ümarpalk välisviimistlusena või imiteerida palkmaja ilmet.
Lubatud on nelikantpalk, kui ei kasutata üleulatuvaid nurgaseotisi.
Erksad, intensiivsed ja „ultra“ -värvitoonid. Soovitatav on kasutada hoonete juures
naturaalseid ja looduslähedasi toone.
Hoonete projekteerimisel planeeritud kruntidele arvestada tabelis 2 toodud arhitektuursete
tingimustega.
Tabel 2. Hoonestuse arhitektuursed nõuded
Hoone lubatud korruselisus Vt tabel joonisel 3 Planeeringu põhijoonis.
Lubatud katusekalde vahemik Vt tabel joonisel 3 Planeeringu põhijoonis.
Katuseharja kulgemise suund Vaba.
Katuse tüüp Viil- ja kelpkatus, lisamahtudel ka lamekatus.
Katusekatte lubatud materjalid Katusekivi, -plekk, tsementkiudplaat, lamekatustel ka
rullmaterjalid.
Katusekatte värvid Must, tumehall, pruun, roheline või punane.
Põhilised Puit, kivi, krohv (ka kombineeritult) jm kvaliteetne ja
välisviimistlusmaterjalid nõuetele vastav materjal Keelatud on imiteerivate
materjalide (plastvooder jmt) kasutamine.
Kohustuslik ehitusjoon Puudub.
±0,00 sidumine Lahendatakse projekteerimise käigus. Sokli lubatud
kõrgus on kuni 60 cm maapinnast, keldrikorrusega
hoonel kuni 80 cm maapinnast.
7.4. Kruntide hoonestusala piiritlemine
Detailplaneeringuga on määratud hoonestusalad, mille piires võib rajada ehitusõigusega
määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on ehitusõiguses toodud hoonete
püstitamine keelatud, kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine (nt prügimaja,
jalgrataste varjualused, mänguväljak). Hoonestusala piires on lubatud ka teede, parkla ja
haljasala kavandamine.
Planeeritud hoonestusalad on seotud kruntide piiridega. Joonisel nr 3 Planeeringu põhijoonis
näidatud hoonestusalad on kruntidel suuremad, kui tegelik lubatud suurim ehitisealune pind.
Suurem hoonestusala lubab vabamalt valida hoonete kuju ja paiknemist, arvestades
hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Hoonete vahelised vähimad lubatud kaugused
on esitatud pkt. 5.9. Planeeringu joonisel 3 on toodud planeeritavate põhihoonete soovituslikud
asukohad hoonestusalades.
Lubatud on ehitada POS 1 kuni POS 5 kruntidele 2 kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga hoonet
(nt grillmaja, kasvuhoone jms) hoonestusalasse või väljapoole hoonestusala. Nimetatud
TERAV KERA OÜ
VIIULI KINNISTU DETAILPLANEERING 9
hoonete püstitamisel peab arvestama tuleohutuskujasid. Juhul kui kuni 20 m² hoone jääb
naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 m peab hoone asukoha kooskõlastama vastava
naaberkinnistu omanikuga. Antud tingimus ei kehti tänavapoolsete krundipiiride suhtes,
hoonestusalast Aespa ringtee poolse krundipiiri ning planeeritud tänava poolse esipiiri suunas
ei ole lubatud kuni 20 m² hoonete ehitamine. Kuni 20 m² hoonete asukoht peab haakuma
elamu ja abihoonetega ning nende asukoht ja visuaalne lahendus peab olema
kooskõlastatud omavalitsusega. Ehitiste paigutus kruntidel peab olema selline, et need ei
kahjustaks naaberkruntide kasutamise tingimusi ja keskkonda.
7.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Planeeringuala kruntidele on juurdepääsuks planeeritud Aespa ringteelt algav tupiktänav
(pikkus ca 95 m). Tupiktänava koridor on 12,9-15,9 meetri laiune ja lõpeb 14,0 meetrise
läbimõõduga ümberpööramiskohaga. Planeeritud tolmuvaba kattega sõidutee on 5,0 meetri
laiune ja kahele poole sõiduteed on kavandatud haljasribad. Soovitav on kogu sõidutee
võimalusel asfalteerida. Minimaalselt on lubatud asfalteerida ümberpööramiskoht ja ülejäänud
teeala ehitada 8cm asfaldi freespurukattega, mis (2xE) pinnata. Sõidutee täpne lahendus
(kalded, katted jms) antakse edasise projekteerimise käigus.
Ühel pool sõiduteed säilib olemasolev maaparanduskraav. Kuna teeala hakkavad kasutama
vaid planeeritud kruntide elanikud ja külalised, siis jalakäijad liiguvad teekatte servas.
Tänavakoridori ja ümberpööramiskoht on planeeritud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“
nõuetele. Planeeritud sõiduteede täpne lahendus antakse projekteerimise käigus.
Planeeringuga on ette nähtud Aespa ringtee tänava koridori laiendamine 5,0-5,5 meetri võrra.
Krunt POS 6 on planeeritud transpordimaa sihtotstarbega krundiks ja kavandatud avalikku
kasutusse jääva alana, mille avalikult kasutatavaks teeks määramine toimub seadusandluses
sätestatud korra alusel.
Kruntidele POS 1 kuni POS 5 on planeeritud juurdepääs planeeritud tänavalt. Kruntidel on
joonisel 3 Planeeringu põhijoonis näidatud krundi külg, kust on lubatud rajada juurdepääsutee.
Juurdepääsuteede täpne asukoht lahendatakse edasise projekteerimise käigus.
Juurdepääsutee ehitamisel tuleb tagada Viiuli kinnistut läbiva kraavi toimimine.
Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt. Planeeringuala kruntide minimaalne
parkimiskohtade arv on arvutatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ parkimisnormidele,
mille järgi peab elamu krundil väike-elamute alal olema tagatud vähemalt 3 parkimiskohta.
Parkimiskohtade täpne paigutus täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.
Sõidusuunad ja juurdepääsud kruntidele on esitatud joonisel nr 3 Planeeringu põhijoonis.
TERAV KERA OÜ
VIIULI KINNISTU DETAILPLANEERING 10
7.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Kahjustunud, murdumisohtlikud ja väheväärtuslikud puud likvideeritakse, väärtuslik
kõrghaljastus on ette nähtud säilitada. Lubatud on likvideerida ka otseselt ehitusalale jääv
kõrghaljastus.
Olemasoleva haljastuse likvideerimisel ja uue rajamisel tuleb arvestada järgnevaga:
Krundid peavad olema heakorrastatud.
Kruntidel peab tagama, et haljastatud alade pind ei tohi olla väiksem kui 60%
krundi pindalast.
Krundi kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 10% krundi pinnast
(täiskasvanud puude võra pindala järgi). Kõrghaljastuse osakaalu täitmisel jätta
võimalusel alles olemasolevad puud, mitte täita nõuet uue istutusega.
Tagatud peab olema nähtavus kruntidelt väljasõidul.
Soovitav on tagada, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse
võrra eemale.
Kõrghaljastuse likvideerimisel ja rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku
paigutusega. Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada
kõrghaljastust.
Kruntide piiridele piirde ehitamine ei ole kohustuslik, kuid kruntide piirid tuleb looduses
visuaalselt markeerida nt taimestusega (omandi piiride märgistamine, avalikkusele suunatud
info).
Piirete rajamisel krundile tuleb arvestada järgnevaga:
Tänavapoolsele krundi piirile on lubatud rajada 1,2 m kuni 1,6 m kõrgune
läbipaistev piire (aia pinnast min 25% peab olema läbipaistev). Tänavapoolsetel
piiretel on lubatud kasutada kuni 20 cm kõrguseid betoonsokleid. Jalg- ja sõiduväravate
kujunduses on lubatud kasutada üksikelamuga sobivaid müürifragmente.
Krundipiiride vahelise piirde rajamisel on lubatud võrkaed, võrkpaneelaed või
võrkaed (sh võrkpaneelaed) kombineeritud hekiga kõrgusega 1,2 m kuni 1,6 m
maapinnast. Tagatud peab olema, et heki rajamisel selle kõrgus ei ületaks 2 m.
Krunti võib piirata ka ainult hekiga või loodusliku kiviaiaga.
Krundil POS 1 paiknevale geodeetilise märgile peab olema tagatud geodeetidele
vaba juurdepääs. Piirdeaia paigaldamisel on soovitav jätta geodeetiline märk
väljapoole piirdeaeda.
Piirded tuleb paigaldada nii, et piirde välimine külg paikneks krundi piiril.
Piirded peavad moodustama hoonetega ühtse terviku (sh värvilahendus).
Kinnistu tänavapoolne piire, sh hekk või piirdeaed peab kogu kinnistu ulatuses olema
ühtses stiilis ja harmoneeruma naaberhoonete piiretega.
TERAV KERA OÜ
VIIULI KINNISTU DETAILPLANEERING 11
7.7. Vertikaalplaneerimise põhimõtted
Kruntide POS 1 kuni POS 5 vertikaalplaneerimine lahendatakse projekteerimise käigus. Krundi
maapinna kõrguste muutmine ei tohi halvendada naaberkruntide olukorda. Sademevesi
immutatakse kruntide siseselt. Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele.
Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimiseks vajalikud kalded lahendatakse
ehitusprojektiga. Projekti koostamisel tuleb tagada sademevee mittevalgumine
kõrvalkinnistutele. Vt ka seletuskiri pkt 7.9.2.
7.8. Ehitistevahelised kujad
Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt
Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ [RT I,
23.02.2021]. Detailplaneeringualal lubatud hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema
vähemalt 8 m. Kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada
ehituslike või muude abinõudega.
Ehitiste täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus.
7.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad
Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel 4 Tehnovõrkude planeering.
Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mida täpsustatakse
projekteerimise käigus.
7.9.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi
Planeeritud kruntide veevarustus on lahendatud vastavalt Kohila Maja OÜ poolt 14.04.2022
väljastatud tehnilistele tingimustele. Kruntide POS 1 kuni POS 5 veevarustuse tagamiseks on
planeeritud tänava maa-alale veetorustik, mis ühendatakse Aespa ringtee olemasoleva
ühisveevärgitorustikuga. Igale krundile on planeeritud eraldi veeühendus krundiga piirnevast
tänavatorustikust. Igale krundile rajada krundi piiri vahetusse lähedusse veevarustuse
liitumispunkt 1 m väljaspool krundi piiri. Liitumispunktid ühisveevärgiga liitumiseks
projekteerida avalikult kasutatavale maale (maakraan DN25). Ühele kinnistule mitme
liitumispunkti rajamine on keelatud. Vee-ettevõte tagab liitumispunktis veetorustikus normidele
vastava veekvaliteedi (Sotsiaalministri 31. juuli 2001.a. määrus nr 82). Vee-ettevõtte poolt
tagatavad olmevee kogused DP alale on 2,5 m³/d (Qkesk) ja 3 m³/d (Qmax). Tööprojekti
koostamiseks taotleda tehnilised tingimused täiendavalt. Juhul, kui arendaja vee-ettevõtele
torustikke üle ei anna, tuleb arendusala piirile rajada arendusalal tarbitava vee mõõtmiseks
veemõõdukaev. Veetorustiku täpne lahendus antakse edasise projekteerimise käigus.
Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada siseministri 18.02.2021 a. määrusega nr 10
„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse
TERAV KERA OÜ
VIIULI KINNISTU DETAILPLANEERING 12
nõuded, tingimused ning kord“, mille § 7 lg 6 alusel I kasutusviisiga hoonel loetakse
veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³.
Tänava-maa-alale on planeeritud tuletõrje hüdrant ja näidatud hüdrandi raadius 100 m.
7.9.2. Kanalisatsioon ja sademevesi
Planeeritud kruntide kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt Kohila Maja OÜ poolt
14.04.2022 väljastatud tehnilistele tingimustele.
Kruntide POS 1 kuni POS 5 reovesi on ette nähtud juhtida tänava maa-alale kavandatud
kanalisatsioonitorustikku, mis on planeeritud ühendada Aespa ringtee olemasoleva
ühiskanalisatsioonitorustikuga. Juhul, kui olemasolevate torustike kõrgused ei võimalda osade
või kõikide kinnistute reovett ära juhtida isevoolsete lahendustega tuleb arendusala sisene
torustik lahendada vaakumkanalisatsiooni lahendusi kasutades. Täpne
kanalisatsioonisüsteemi juhtimise lahendus antakse edasise projekteerimise käigus.
Vaakumkanalisatsiooni süsteem peab vastama Flovac vaakumsüsteemile. Isevoolne
ühiskanalisatsioonitorustik näha ette minimaalselt DN 160 PVC või PP plasttorudest SN8, ja
vaakumkanalisatsiooni torustikud vastavalt Viimsi Keevitus AS projektlahendis näidatud
dimensioneerimisele, PE või PP torudest nominaalrõhule PN 10 ning markeerida
kontrolltraadiga varustatud märklindiga. Igale kinnistule rajada liitumispunkt (kuni 1m
väljaspool kinnistu piiri) reovete ärajuhtimiseks. Liitumiskaevu mõõdud - min DN põhitorule on
400 mm ja tõusutorule 315 mm. Liitumispunktid (kaevud) ühiskanalisatsiooniga projekteerida
avalikult kasutatavale maale kupitsasse ehk minimaalselt 50 mm kõrgemal ol.ol maapinnast.
Ühele kinnistule mitme liitumiskaevu rajamine on keelatud. Maksimaalne lubatud
paisutuskõrgus liitumispunktis on liitumiskaevu kaane kõrgusmärk. Kinnistute
reoveekogumine kogumiskaevudega on keelatud. Tööprojekti koostamiseks taotleda
tehnilised tingimused täiendavalt. Vee-ettevõtte poolt tagatavad reovee vastvõtu kogused DP
alale on 2,5 m³/d (Qkesk) ja 3 m³/d (Qmax).
Sademe- ja drenaaživee juhtimine olmekanalisatsioonitorustikku ei ole lubatud.
Vertikaalplaneerimisega suunatakse sademeveed ehitatavatest hoonetest eemale ning
immutatakse omal krundil (nt immutusplokkide, killustikupadja vms abil). Kinnistutelt tulevat
sadevett ei tohi juhtida planeeringuala keskel kulgevasse eesvoolukraavi. Detailplaneeringuga
on seatud kohustus säilitada olemasolevad kraavid, tagada tuleb kraavide toimimine. Kraavide
toimimiseks tagada sobiva laiusega truubi paigaldamine tee alla. Truupide läbimõõdud peavad
vastama kraavi parameetritele ja arvestama kraavis voolava vee hulgaga ning tagama vaba
vee läbivoolu sõltumata aastaajast, truupide täpne läbimõõt (min 300 kuni 500 mm)
lahendatakse edasise projekteerimise käigus. Kruntidelt tulevat sademe- ja lumesulamisvett
ei tohi juhtida naaberkruntidele. Sademevesi juhtida pinnasesse või piirnevatesse kraavidesse
vastavalt Veeseaduse §-s 129 nõuetele. Vt ka seletuskiri pkt 7.7.
TERAV KERA OÜ
VIIULI KINNISTU DETAILPLANEERING 13
7.9.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus
Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele
tingimustele nr 383064.
Kruntide POS 1 kuni POS 5 elektrivarustus on planeeritud Carmeni alajaama fiidri F3 baasil.
Kinnistute elektrivarustuseks on planeeritud tänavale sõidutee äärde kruntide piirile 0,4 kV
liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.
Liitumiskilpide toide on planeeritud 0,4 kV maakaabelliiniga. Elektritoide liitumiskilbist objekti
peajaotuskilpi on ette nähtud maakaabliga. Liitumiskilbist elektripaigaldise peakilpi projekteerib
ja ehitab Tarbija oma vajadustele vastava liini. Kaablite kaitsetsooniks on 1,0 m kaablist
mõlemale poole.
Tänava maa-alale on planeeritud tänavavalgustus, täpne lahendus antakse edasise
projekteerimise käigus tänava projektis. Planeeritava tänava valgustamiseks on ette nähtud
kolm tänavavalgustit, elektritoide võetakse lähimalt Aespa ringtee ja Juure tänava ristmikul
paiknevalt tänavavalgustilt. Valgustuse lahendus peab olema säästlik, kaasaegne ja
projekteeritud vastavalt Kohila valla ühtsele tänavavalgustussüsteemile.
Kruntide sisene välisvalgustus lahendatakse edasise projekteerimise käigus.
7.9.4. Soojavarustus
Kruntidele POS 1 kuni POS 5 on määratud lokaalne soojavarustus. Võimalikud kütteallikad on
elektri-, soojuspump- (sh maakütte tüüpi soojuspump), õli- või tahkeküte ja päikesepaneelid
(katuse või fassaadi tasapinnas). Päikesepaneele ei ole lubatud kasutada maapinnal eraldi
seisvate rajatistena. Keelatud on keskkonda kahjustavad küttesüsteemide lahendused, nagu
nt raskeõlid ja kivisüsi.
7.9.5. Sidevarustus
Planeeringuga ei nähta ette uut ühendust. Sidevarustus lahendatakse mobiilside kaudu.
7.10. Keskkonnatingimuste seadmine
Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise
keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,
pinnase, õhu saastamist. Planeeringu koostamisel lähtutakse säästva arengu printsiipidest ja
järgitakse kõrgetasemelise keskkonnakaitse põhimõtteid. Planeeritavate tegevuste
realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist,
kultuuripärandit või vara.
Planeeritavatele kruntidele pole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid. Jäätmemajandus
lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja õigusaktidele. Jäätmed tuleb koguda
vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Kõik ohtlikud jäätmed kogutakse vastavalt
TERAV KERA OÜ
VIIULI KINNISTU DETAILPLANEERING 14
kehtivatele eeskirjadele. Orgaanilised jäätmed komposteerida omal krundil kinnises
kompostris. Jäätmete äravedu korraldatakse vastavalt Kohila valla jäätmehoolduseeskirjale.
Prügikonteineri(te) paiknemine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus.
Konteiner(id) varjestada variseina või haljastuse abil nii, et need jääks märkamatuks.
Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel
arvestada naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks
keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 normtasemeid.
Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja tagada, et paigaldatavate
tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud.
Sademevesi juhtida pinnasesse või kraavi vastavalt Veeseaduse §-s 129 nõuetele.
7.11. Servituutide vajaduse määramine
Detailplaneeringuga määratakse vajadus servituutide seadmiseks võrguettevõtjate kasuks.
Servituut seatakse kehtestatud planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele Servituudi
seadmise vajadusega alad on näidatud planeeringu joonisel 4 Tehnovõrkude planeering.
Detailplaneeringualal on vajadus seada krundile POS 2 olemasolevale kraavile juurdepääsu
servituut (hooldustehnilisteks tööde teostamiseks).
7.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste
seadmine
Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid.
Oluliseks on seatud:
territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine);
Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada:
jälgitavus (võimalusel nt ka videovalve);
teealade korrashoid;
võõrastele piiratud juurdepääs eraalale;
kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus;
vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud,
piirded).
7.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude
hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et
kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks
naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega
TERAV KERA OÜ
VIIULI KINNISTU DETAILPLANEERING 15
kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt
planeeritud kruntide igakordsete omanike poolt.
7.14. Tingimused planeeringu elluviimiseks
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi
teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.
Planeeritud kruntide ehitusõigused realiseeritakse krundi valdaja poolt. Krundi
igakordne omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos
kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad
tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul.
Planeeringuga ei kaasne Kohila Vallavalitsusele kohustust avalikult kasutatava tee ja
tehnovõrkude väljaehitamiseks või vastavate kulude kandmiseks. Krunt POS 6 on ette
nähtud võõrandada Kohila vallale.
Arendaja ei nõua detailplaneeringus ettenähtud avalikult kasutatava transpordimaa
(krunt POS 6 ) tasulist võõrandamist Valla poolt ning Arendajal ei ole õigust nõuda
Vallalt tasu avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes
huvides olevate tehnovõrkude ja rajatiste väljaehitamise eest.
Kavandatavatele hoonetele ehitusloa väljastamise eelduseks on planeeringukohaste
kinnistute moodustamine ja krundi POS 6 väljaehitus (sh tehnovõrgud ja mustkate).
Detailplaneeringuga ettenähtud kruntidele hoonete püstitamiseks ei esitata Vallale
ehitusloa taotlusi ja Vald ei väljasta ehitusluba enne kui Arendaja poolt on valmis
ehitatud detailplaneeringu järgsete kruntide teenindamiseks vajalikud avalikult
kasutatavad teed ja teedega seonduvad rajatised ning avalikes huvides olevad
tehnovõrgud ja -rajatised.
Kui Arendaja esitab Vallale hoonete püstitamiseks ehitusloa taotluse enne kui
detailplaneeringu järgseid krunte teenindava avalikult kasutatav tee (krunt POS 6) ja
teega seonduvad rajatised ning avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja –rajatised
(juurdepääsutee, elektri-, side-, veevarustuse-, reoveekanalisatsioonitorustik jne) on
Arendaja poolt valmis ehitatud, siis tekib Vallal õigus nõuda hüpoteegi seadmist Valla
kasuks.
Kõik planeeritud torustike ümberpaigutamisega, rajamisega, planeerimisega,
liitumisega seotud kulud tasub arendaja. Peale detailplaneeringu kehtestamist, kogu
ala liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Arendaja
välja planeeringuala ehitusprojekti kohase vee- ja kanalisatsioonitorustike taristu.
Liitumispiiritlus detailplaneeringuga moodustatavate ehituskruntide piiril (1 m krundi
piirist) tekib pärast kogu detailplaneeringu-/arendusala veetaristu väljaehitamist ja
Arendajapoolset nõuetekohast üleandmist vee-ettevõtjale. Mitteüleandmisel toimub
Liitumispiiritlus arendusala piiril. Rajatava ühisveevärgitorustiku tasuta üle andmine
TERAV KERA OÜ
VIIULI KINNISTU DETAILPLANEERING 16
arendaja poolt vee-ettevõttele lepitakse kokku sõlmitavas ühisveevärgi ja
kanalisatsiooni liitumislepingus. Ilma vee-ettevõte ja arendaja vahel sõlmitava
ühisveevärgi ja kanalisatsiooni liitumislepinguta ja teenuse kasutamise lepinguta on DP
alal asuvatel kinnistutel keelatud ühisveevärgist vett võtta ja reovett suunata vee-
ettevõttele kuuluvasse ühiskanalisatsiooni võrku. Ühendused tehnovõrkudega rajab
krundi omanik kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega vastavalt hoone tegelikule
paigutusele hoonestusalas.
Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud
vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele,
standarditele ja heale projekteerimistavale. Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb
kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse omanik vajalikud kasutusload või
esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule.
Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse
omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule.
Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult
terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga.
TERAV KERA OÜ
VIIULI KINNISTU DETAILPLANEERING 17
8. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte
Planeeringu on kooskõlastanud:
Kohila Maja OÜ, tootmisjuht Aare Ader 29.09.2022. Digitaalallkirjade kinnitusleht
Kohila Maja OÜ poolt detailplaneeringu failide kooskõlastamise kohta (vt planeeringu
lisad).
Elektrilevi OÜ, Marge Kasenurm 11.07.2022 projekti kooskõlastus nr 8843104378:
digitaalselt allkirjastatud kiri (vt planeeringu lisad); Kooskõlastatud tingimustel:
Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
Päästeameti Lääne Päästekeskuse Ohutusjärelevalve büroo, nõunik Margo Kubjas
25.07.2022 kooskõlastus nr 2735-2022-2: digitaalselt allkirjastatud kiri (vt planeeringu
lisad).
TERAV KERA OÜ
Viiuli kinnistu detailplaneering
TEHNOVÕRKUDE PLANEERING
1
Kv1
V1
V1
Kv1
V1
Kv1
V1
Kv1
V1
Kv1
V1
Kv1
V1
Kv1
V1
Kv1
5
V1
Kv1
V1
2
Kv1
6
V1
Kv1
V1
6
i=2
49, 9m i=
Kv1
3m V1
48,
Kv1
De2110 L ←
L=→ V1
25 =
Kv1
V1
De
Kv1
V1
A
Kv1
V1
L= e225
i=24m
D →
6, V1
Kv1
110
V1
Kv1
De V1
Kv1
V1
Kv1
V1
Kv1
3
A
V1
Kv1
V1
Kv1
V1
Kv1
V1
Kv1
V1
Kv1
V1
=
Kv1
V1
V1
Kv1
V1
=2
Kv1
mi
V1
4,4
Kv1
0L →
=8
V1
Kv1
11
V1
De
Kv1
V1
Kv1
V1
V1
4
Kv1
V1
Kv1
V1
Kv1
V1
Kv1
V1
Kv1
V1
Kv1
V1
V1
VIIULI
1
Kv
V1
1
Kv
V1
toide TT 383064 info:
Kv1
V1
1
Kv
V1
Carmeni alajaamast
1
Kv
V1
1
Kv
V1
(vt kaart 1)
V1
1
Kv
V1
De
11
1
Kv
V1 0
V1
1
Kv
V1
1
Kv
V1
1
Kv
V1
1
Kv
V1
V1
1
Kv
V1
1
Kv
V1
1
Kv
V1
1
Kv
V1
1
Kv
V1
1
Kv
V1
V1
1
Kv
V1
2
i=
1
Kv
V1
1m
6,
1
L= →
Kv
24 V1
1
Kv
5V1
22
De
1
Kv
1 V1
V1
Kv
KAART 1
V1
1
Kv
V1
Planeeritud tänava ristprofiil
TINGMÄRGID PLANEERITUD HOONESTUSALA Lõige A-A
DETAILPLANEERINGUALA PIIR
ELAMU VÕIMALIK ILLUSTRATIIVNE ASUKOHT
OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR OLEMASOLEV KRUUSA- JA
KILLUSTIKKATTEGA SÕIDUTEE
PLANEERITUD KRUNDI PIIR PLANEERITUD TOLMUVABA KATTEGA
SÕIDUTEE
OLEMASOLEVA GEODEETLISE MÄRGI
OLEMASOLEV SÄILITAMISE KOHUSTUSEGA
KAITSEVÖÖND 3m
KRAAV
OLEMASOLEV VEETORU
PLANEERITUD KRAAVIOSA LAIENDUS
OLEMASOLEV ISEVOOLNE
PLANEERITUD JUURDEPÄÄSU SERVITUUDI
KANALISATSIOONITORU
SEADMISE VAJADUSEGA ALA
OLEMASOLEV SURVEKANALISATSIOONITORU OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ PUU, VÕSA,
PUISTU, PÕÕSAS
OLEMASOLEV KESKPINGE ELEKTRIKAABEL MÄRKUSED:
OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/ HEKK
1. Geodeetiline alusplaan on koostatud TOP Geodeesia OÜ (MTR nr.EEG000151) poolt
V1 V1 V1 V1 V1 V1
VAREMPROJEKTEERITUD VEETORU 13.11.2020.a., töö number GD-20-623. Koordinaadid L-Est`97 süsteemis.
OLEMASOLEV GEODEETLINE MÄRK Kõrgused EH2000 süsteemis. Informatiivsed katastriüksuse piirid on saadud
VAREMPROJEKTEERITUD Maa-ameti geoportaalist 30.10.2020.
Kv1 Kv1 Kv1 Kv1 Kv1 Kv1
SURVEKANALISATSIOONITORU OLEMASOLEV TRUUP 2. Planeeritud tänava vee- ja kanalisatsiooni täpne lahendus antakse edasise
projekteerimise käigus vastavalt OÜ Kohila Maja tehnilistele tingimustele ja nõuetele.
PLANEERITUD VEETORU (vt märkused pkt 2) Juhul, kui olemasolevate torustike kõrgused ei võimalda osade
PLANEERITUD TRUUP
või kõikide kinnistute reovett ära juhtida isevoolsete lahendustega tuleb arendusala
PLANEERITUD ISEVOOLNE sisene torustik lahendada vaakumkanalisatsiooni lahendusi kasutades. Täpne
KANALISATSIOONITORU (vt märkused pkt 2) PLANEERITUD LIITUMISKILP kanalisatsioonisüsteemi juhtimise lahendus antakse edasise projekteerimise käigus
(vt ka seletuskiri pkt. 7.9.2).
PLANEERITUD MADALPINGE ELEKTRIKAABEL
PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT 3. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.
PLANEERITUD TULETÕRJEHÜDRANDI
RAADIUS R=100 m PLANEERITUD TÄNAVALGUSTI Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Reg. nr. 11319822
OLEMASOLEV HOONE Sarapuu 2, 50705 Tartu
PLANEERITUD TULETÕRJEHÜDRANT e-post:
[email protected]
www.teravkera.ee Viiuli kinnistu detailplaneering
Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus
Jane Asper
Maastikuarhitekt-planeerija Joonis Jooniseid
Merit Naruskberg juuni 2022 4 5 1:500 DP-27-20
KOHILA VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Kohila 02. august 2022 nr 242
Detailplaneeringu vastuvõtmine
Kohila Vallavalitsuse 29. märtsi 2021. a korraldusega nr 83 algatati Viiuli kinnistu
(katastritunnus 31701:001:0260, elamumaa 100%, pindala 10926 m², registriosa 2903037)
detailplaneeringu koostamine.
Planeeritav ala asub Aespa ringtee transpordimaa äärsel alal. Planeeritav ala koosneb Viiuli
katastriüksusest. Planeeritava ala suurus on 10926 m². Planeeritav ala piirneb põhjast ja lõunast
elamumaadega, idast Koidiku (katastritunnus 31701:001:0483) maatulundusmaaga ning läänest
Aespa ringtee (katastritunnus 31701:001:2516) transpordimaaga.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli Aespa alevikus asuva Viiuli katastriüksuse kuni 5
elamukrundiks jaotamine, hoonestusala ja ehitusõiguse määramine üksikelamute ja abihoonete
püstitamiseks, detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste,
sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha ja
liikluskorralduse põhimõtete määramine.
Detailplaneeringu põhilahendusena on määratud jagada Viiuli maaüksus viieks (5) üksikelamu
maa krundiks, mille suurused on vahemikus 1712-2103 m2 ja üheks tee ja tänava maa krundiks
suurusega 1851 m2. Hoonete suurim ehitisealune pind on 300 m2 ning lubatud hoonete arv
krundil 3 (1 üksikelamu ja 2 abihoonet). Üksikelamu maksimaalne lubatud kõrgus kuni 7,5 m ja
abihoonetel kuni 5,0 m ning lubatud katusekalle 15-450. Planeeritav sõidutee on
tänavavalgustusega, kõvamustkattega tee (2xE) laiuseks on 5,0 m ja lõpeb 14,0 m läbimõõduga
asfalteeritud tupik ümberpööramiskohaga.
Planeeritud kruntide veevarustus on lahendatud vastavalt Kohila Maja OÜ poolt 14.04.2022
väljastatud tehnilistele tingimustele.
Viiuli maaüksuse põhjapoolses keskosas asub geodeetiline märk (väline tunnus 39427), millel on
3 meetri laiune kaitsevöönd. Geodeetilise märgi kaitsevööndis tegutsemiseks peab taotlema loa
geodeetilise märgi omanikult. Kahjustatud geodeetilistest märkidest tuleb teavitada Maa-ametit
(kui tegemist on riikliku geodeetilise võrgu märgiga) või kohalikku omavalitsust (kui tegemist on
kohaliku geodeetilise võrgu märgiga).
Planeering vastab õigusaktidele ja Kohila valla ruumilise arengu eesmärkidele.
Detailplaneeringu on kooskõlastanud:
Päästeameti Lääne Päästekeskus
Kohila Maja OÜ
Elektrilevi OÜ
Detailplaneeringu on koostanud Terav Kera OÜ (töö nr DP-27-20)
Planeerimisseaduse § 134 ja § 135 lõike 1 alusel ning Kohila Vallavolikogu 25.06.2019
määruse nr 9 „Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusest, ehitusseadustikust,
planeerimisseadusest ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusest
tulenevate ülesannete delegeerimine“ § 3 alusel:
1. Võtta vastu Rapla maakonnas, Kohila vallas, Aespa alevikus Viiuli kinnistu detailplaneering.
2. Kohila Vallavalitsusel korraldada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu avalik väljapanek ja
vajadusel avalik arutelu. Avaldada sellekohane teade Raplamaa Sõnumid ajalehes, Kohila valla
ajalehes ning Kohila valla kodulehel.
3. Kohila Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu avalikust väljapanekust planeerimisseaduse §
127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi.
4. Korralduse peale võib esitada Kohila Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses
sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal
oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Allar Haljasorg
Vallavanem Anu Suviste
Vallasekretär
KOHILA VALLAVALITSUS
Nimekirja alusel kuupäev digiallkirjas nr 7-1/71
Detailplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku
väljapaneku teavitus
Kohila vallavalitsus teavitab, et Kohila Vallavalitsuse 02. augusti 2022. a korraldusega nr 242 võeti
vastu ja suunati avalikule väljapanekule Viiuli kinnistu detailplaneeringu põhilahendus.
Planeeritav ala asub Kohila vallas, Aespa aleviku Aespa ringtee transpordimaa äärsel alal.
Planeeritav ala koosneb Viiuli katastriüksusest. Planeeritava ala suurus on 10926 m². Planeeritav ala
piirneb põhjast ja lõunast elamumaadega, idast Koidiku (katastritunnus 31701:001:0483)
maatulundusmaaga ning läänest Aespa ringtee (katastritunnus 31701:001:2516) transpordimaaga.
Detailplaneeringu põhilahendusena on määratud jagada Viiuli maaüksus viieks (5) üksikelamu maa
krundiks, mille suurused on vahemikus 1712-2103 m2 ja üheks tee ja tänava maa krundiks
suurusega 1851 m2 . Hoonete suurim ehitisealune pind on 300 m2 ning lubatud hoonete arv krundil
3 (1 üksikelamu ja 2 abihoonet). Üksikelamu maksimaalne lubatud kõrgus kuni 7,5 m ja abihoonetel
kuni 5,0 m ning lubatud katusekalle 15-450 . Planeeritav sõidutee on tänavavalgustusega,
kõvamustkattega tee (2xE) laiuseks on 5,0 m ja lõpeb 14,0 m läbimõõduga asfalteeritud tupik
ümberpööramiskohaga. Planeeritud kruntide veevarustus on lahendatud vastavalt Kohila Maja OÜ
poolt 14.04.2022 väljastatud tehnilistele tingimustele.
Viiuli maaüksuse põhjapoolses keskosas asub geodeetiline märk (väline tunnus 39427), millel on 3
meetri laiune kaitsevöönd. Geodeetilise märgi kaitsevööndis tegutsemiseks peab taotlema loa
geodeetilise märgi omanikult. Kahjustatud geodeetilistest märkidest tuleb teavitada Maa-ametit (kui
tegemist on riikliku geodeetilise võrgu märgiga) või kohalikku omavalitsust (kui tegemist on
kohaliku geodeetilise võrgu märgiga).
Planeering vastab õigusaktidele ja Kohila valla ruumilise arengu eesmärkidele.
Detailplaneeringu põhilahenduse avalik väljapanek toimub ajavahemikul 22.09–05.10.2022. a.
Detailplaneeringu avalik arutelu toimub vajadusel, Kohila vallamaja istungite saalis, avaliku
arutelu korraldamisest teavitatakse kõiki osapooli avaliku arutelu korraldamise üksikasjade
määramisel.
Ettepanekuid, arvamusi, küsimusi ja vastuväiteid planeeringule saab esitada
kuni 05.10.2022. a kirjalikult Kohila vallavalitsusele aadressil Vabaduse tn 1 Kohila alev 79804 või
[email protected].
Detailplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda avaliku väljapaneku jooksul:
Kohila vallavalitsuse kodulehel – www.kohila.ee/detailplaneeringud-avalikustamine1
tööpäevadel, Kohila vallavalitsuse fuajees, Vabaduse tn 1
vastuvõtu aegadel Kohila vallavalitsuse ehituskabinetis nr 17
Vabaduse 1 Telefon 489 4760 Registrikood 75018851
79804 KOHILA www.kohila.ee EE191010802003808002 AS SEB Pank
RAPLA MAAKOND E-post:
[email protected] EE552200001120222327 Swedbank AS
Lisatavad dokumendid:
Lisa 1_Kohila Vallavalitsuse 02.08.2022 korraldus nr 242
Lisa 2_Viiuli DP põhilahenduse kaust
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Peeter Pallav
planeeringute juhtivspetsialist