dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Paide linna üldplaneeringu eskiislahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek

Rahandusministeerium · 9. august 2022
Viit
15-3/5119-2
Registreeritud
9. august 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Kersti Viggor (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Viljandi talitus (Järva ja Viljandi maakond))

Failid

  • 📎MEM_Paide_linna_UPL_av_valjapanek_aug2022.asice236 KB

Sisu (failidest)

Mait Grigorjev Teie: 14.06.2022 nr 7-1/22/37-1 Paide Linnavalitsus Meie: 08.08.2022 nr 4.1-5/1160-1 Paide linna üldplaneeringu eskiislahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek Austatud härra Grigorjev Paide Linnavalitsus teavitas Paide linna üldplaneeringu eskiislahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja võimalusest esitada nimetatud dokumentide kohta arvamusi. Maaeluministeerium, vaadanud läbi ja analüüsinud üldplaneeringu eskiislahenduse ja KSH aruande eelnõud, nõustub nendes toodud üldiste põhimõtete ja järeldustega. Põllumajandusmaa ja selle kasutamisega seotud küsimustes anname nimetatud dokumentides käsitletu kohta järgmised seisukohad. 1) eskiislahenduse seletuskirja jaotises 1.3 „Ruumilise arengu üldised põhimõtted“ on märgitud, et valdaval osal Paide linna territooriumist on säilinud looduslik keskkond ja hajaasustus koos põllumajandusliku tootmistegevusega. Paide linna haritavad maad on väga kõrge mullaboniteediga, mis on oluliselt kõrgem Eesti põllumajandusmaa keskmisest boniteedist. Jaotises 1.3 on kinnitatud, et üldplaneeringuga on säilitatud piirkonna terviklikke väärtuslikke põllumajandusmaid ja välditud nende muul otstarbel kui maa harimiseks kasutusele võtmist (lubatud on ühe elamu rajamine). Jaotises 2.1.4 „Haljastus“ on muu hulgas kinnitatud, et süsinikuvaru säilitamiseks ja sidumisvõime suurendamiseks (st CO2 emissioonide vältimiseks ja vähendamiseks) tuleb soodustada püsirohumaade, märgalade ja puhvervööndite säilitamist ja nende kujundamist. Jaotises 2.1.5 „Metsa- ja põllumajandusmaad“ on toodud põhimõte, et vältida tuleb olemasolevate põllumajandusmaade metsastamist ning soodustada olemasolevate heinamaade hooldust läbi niitmise või karjatamise. Oluline on heade põllumajandustavade järgimine, mis ei tekita ohtu keskkonnale. Põllumajanduslike massiivide vahele on soovitav jätta puittaimetikuga kaetud ribad, et suurendada elurikkust. Jaotises 2.6.14 „Mäe- ja turbatööstuse maa-ala“ on märgitud, et maardlate kasutusele võtmisel tuleb vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas või on selleks muud mõjuvad põhjused, tuleb eelnevalt kaaluda kaevandamise mõju maastikukomponentidele keskkonnamõju eelhindamise või keskkonnamõju hindamise käigus ning rakendada maksimaalselt võimalikke leevendusmeetmeid. Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 Jaotises 5.2.2.1 „Tuuleenergia“ on toodud ühe tingimusena, et võimalusel tuleb vältida tuuleenergeetika arendamist väärtuslikel põllumajandusmaadel. KSH aruande eelnõu jaotises 6.1.1.2 „Üldplaneeringu mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele“ on järeldatud, et üldplaneeringu mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele on positiivne, kuna seab väärtuslikele põllumajandusmaadele kasutuse ja arendamise tingimused eesmärgiga tagada nende säilitamine võimalikult suures ulatuses ning nende kasutamine sihipäraselt vaid põllumajanduslikuks tegevuseks. Maaeluministeerium toetab kõiki eelnimetatud seisukohti; 2) eskiislahenduse seletuskirja jaotises 4.5 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on märgitud, et väärtuslike põllumajandusmaade määramisel on võetud aluseks maakonnaplaneeringu väärtuslike põllumajandusmaade kaardikiht, mida on üldplaneeringuga täpsustatud. Võrreldes maakonnaplaneeringuga on eemaldatud väärtuslikud põllumajandusmaad osaliselt tiheasustusalade piiridest ning juba metsastunud aladelt. Väärtuslike põllumajandusmaadena käsitletakse alasid, mis on viis hektarit ja suuremad. Lisaks sellele on kinnitatud, et kuna koostamisel on väärtusliku põllumajandusmaa määratluse aluseid ja kasutamistingimusi reguleeriv seaduse eelnõu, siis tuleb edaspidisel planeerimis- ja ehitustegevusel juhinduda nimetatud seadusest. Samas jaotises on toodud väärtusliku põllumajandusmaa kasutus- ja ehitustingimused. Märgime jaotises 4.5 toodud põhimõtete ja tingimuste kohta järgmist. Väärtuslike põllumajandusmaadena määratakse massiivid suurusega alates viiest hektarist. Selle kohta on KSH aruande eelnõu jaotises 6.1.1.2 „Üldplaneeringu mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele“ toodud põhjendus, et väikeste põllumaade harimine ei ole majanduslikult otstarbekas ning tihti jäetakse need sööti, mille tagajärjel need võsastuvad. Väikestele põllumajandusmaadele puudub tihti ka juurdepääs, mis võimaldaks suurte põllumasinatega liigelda. Märgime, et Riigikogu menetluses oleva väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse eelnõu kohaselt tuleks üldplaneeringuga väärtuslikeks põllumajandusmaadeks määrata massiivid suurusega alates kahest hektarist. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmetel on Paide linna kohta kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kokku 1205 põllumassiivi, millest 606 ehk pooled on väiksemad kui viis hektarit (sealhulgas ligi 300 massiivi on kahe kuni viie hektari suurused). Nimetatud registris olevad põllumajandusmaad on valdavalt aktiivses põllumajanduslikus kasutuses ja nende kohta taotletakse ja makstakse ka erinevaid toetusi. Lisaks märgime, et väärtusliku mullastikuga massiivid võivad olla ka rohumaad ehk maad, mida ei harita või haritakse harva või karjatatakse. Nende maade säilimist just CO2 emissiooni vältimiseks ja vähendamiseks tuleb soodustada nagu on kinnitatud eskiislahenduse seletuskirja jaotises 2.1.4 „Haljastus“. Siinjuures lisame, et põllumajandusmaade võsastumist tuleks vältida ja hoida need avatuna, sest põllumajandusmaastik pakub metsarikastele piirkondadele teistsugust liigirikkust ja seda tuleks soodustada. See on ka üks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika uue perioodi eesmärkidest. Mosaiikne maastik, kus avatud alad vahelduvad metsaaladega, on elurikkuse säilitamiseks oluline meetod. Põllumajandusmaade metsastamisel/metsastumisel kaovad avatud maastiku liigid, kes pakuvad põllumeestele vajalikke ökosüsteemi teenuseid (tolmeldamine, kahjuritõrje jne). Kuna Eestis on metsamaad võrreldes põllumajandusmaaga märgatavalt rohkem, siis on oluline tagada elupaigad ja levikukoridorid just avatud maastikualade liikidele. Lisaks sellele seovad ja talletavad hooldatud rohumaade mullad orgaanilist süsinikku. See toetab kliimaeesmärkide saavutamist ning on oluliseks abistavaks teguriks ka avamaastike liigirikkuse jaoks. Tuginedes eeltoodud põhjendustele ei saa Maaeluministeerium nõustuda järeldusega, et alla viie hektari suuruste massiivide säilitamine on majanduslikult ebaotstarbekas. Palume Paide 2 (4) linna üldplaneeringu koostajatel kaaluda siiski ka kahe kuni viie hektari suuruste väärtusliku mullastikuga põllumajandusmaa massiivide määramist väärtuslikeks põllumajandusmaadeks. Lisaks palume KSH aruande jaotist 6.1.1.2 „Üldplaneeringu mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele“ täiendada väärtuslikke põllumajandusmaid puudutavate arvuliste väärtustega (millises ulatuses on maakonnaplaneeringus väärtuslike põllumajandusmaade kaardikihti täpsustatud seoses tiheasustuslade määramisega ja metsastunud/võsastunud aladega, kui suur on üldplaneeringuga täpsustatud väärtuslikuks põllumajandusmaaks määratava maa-ala kogupindala jms) ja hinnata mõjusid, mis kaasnevad või võivad kaasneda maade väärtuslike põllumajandusmaade hulgast välja arvamisega; 3) eskiislahenduse seletuskirja jaotises 4.5 punktides 5 ja 6 on toodud väärtusliku põllumajandusmaa kasutus- ja ehitustingimustes päikeseparkide/-paneelide kohta järgmised tingimused – päiksepaneelide paigaldamise korral ei tohi kahjustada mulda (ei tohi kasutada päiksepaneelide ümbruse hooldamisel keemilisi taimetõrjevahendeid, ei tohi rajada betoonaluseid päikesepaneelide kinnitamiseks) ning punkti 6 kohaselt ei ole päikeseparkide püstitamine lubatud. Maaeluministeerium on nimetatud tingimustega nõus, kuid leiame, et nimetatud punktides 5 ja 6 toodud tingimused ei ole omavahel kooskõlas. Kui väärtuslikule põllumajandusmaale päikeseparkide püstitamine ei ole lubatud, siis ei ole mõistetav sellele eelnevalt märgitud mulla kaitset käsitlev nõue. Mullakaitset käsitlev nõue on toodud eskiislahenduse seletuskirja jaotises 5.2.2.2 „Päikeseenergia“, andes tingimused, mille kohaselt ei tohi päikesepaneelide paigaldamise korral kahjustada mulda ja millega tagada muud nõuded. Kõnealune nõue sobituks märkida ka näiteks eskiislahenduse jaotises 2.1.5 „Metsa- ja põllumajandusmaad“. Tulenevalt eeltoodud põhjendustest soovitame jaotises 4.5 punktid 5 ja 6 viia omavahelisse kooskõlla; 4) eskiislahenduse jaotises 2.6.10 „Tootmise maa-ala“ on märgitud, et tootmise maa-ala on tootmise eesmärgil kasutatav maa, mille moodustab tootmis- ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa, sh laohooned ning põllumajanduslikud tootmismaad. Meie arvates ei ole siinkohal mõiste „põllumajanduslikud tootmismaad“ üheselt mõistetav, sest antud juhul võib põllumajandusliku tootmismaana mõista ka maakatastriseaduse § 181 lõike 9 kohast maatulundusmaad (põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatavat maad või maad, millel on põllumajanduslik potentsiaal). Palume põllumajandusliku tootmismaa mõistet täpsustada; 5) Lisaks märgime, et eskiislahenduse seletuskirjas ning KSH aruande eelnõus on läbivalt kasutatud nii väärtusliku põllumajandusmaa kui ka väärtusliku põllumaa mõistet. Väärtusliku põllumaa mõiste tuleneb looduskaitseseaduse § 4 lõikest 7, mille kohaselt võib kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaks loodusobjektiks olla muu hulgas väärtuslik põllumaa. Eeldame, et üldplaneeringu dokumentides on käsitletud üksnes väärtusliku põllumajandusmaaga seotud küsimusi. Lähtuvalt sellest palume dokumentides väärtusliku põllumajandusmaa mõiste ühtlustada. Maaeluministeerium kinnitab, et oleme valmis üldplaneeringu koostajatega ja linnavalitsusega tegema igakülgset koostööd, et saavutada üheskoos parimad lahendused väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks ning edaspidiseks maal atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna, sealhulgas arenguvõimelise põllumajanduse tagamiseks. 3 (4) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler kantsleri ülesannetes Teadmiseks: Rahandusministeerium Helve Hunt 625 6511 [email protected] 4 (4)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel