dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Rahandusministeerium · 16. august 2022
Viit
1.4-1/6163-2
Registreeritud
16. august 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS
Sari
1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.4-1/2022
Vastutaja
Mart Uusjärv (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Kohalike omavalitsuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎2-1568-2 16.08.2022 Väljaminev kiri.asice218 KB

Sisu (failidest)

ASUTUS ESIS ES EKS KASUTAMIS EKS Märge tehtud: 15.08.2022 Kehtib kuni: 15.08.2097 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12 Teabevaldaja: Siseministeerium Hr Kaarel Tang Teie: 27.07.2022 nr 6-2/4353-1 Saaremaa Vallavalitsus Meie: 16.08.2022 nr 2-1/568-2 Vastus selgitustaotlusele Austatud härra Tang Edastasite Siseministeeriumile 28.07.2022 selgitustaotluse seoses Vilsandi ajaloolise le matmispaigale urni matmisega. Selgitame, et 2012. a kehtima hakanud kalmistuseadus on küll tänaseks Rahandusministeeriumi haldusalas, kuid seadust välja töötanud ametnikke on ka Siseministeeriumis, mistõttu saadame Teile omapoolse selgituse. Ühtlasi märgime, et käesolev vastus on kooskõlastatud Rahandusministeeriumiga. Vilsandil on ajalooliselt välja kujunenud ja meedia andmetel 176 m² suurune tänaseks korralikult piiritletud maa-ala, kuhu on eri aegadel ja erinevatel põhjustel maetud Vilsand il surnud inimesi. Seitsme tähistatud hauaplatsiga maa-ala pühitses kalmistuks alles 1997. a vaimulik Rene Reinsoo. Seega sõltumata sellest, milline on selle maa-ala sihtotstarve riiklik us registris, on tegelikkuses olemuselt tegemist kalmistuga. Kalmistuseaduse rakendamisel antud juhul tuleb lähtuda seaduse mõttest, kohalikust olukorrast, reaalsest vajadusest ning tegelikest võimalustest. Kuna Vilsandil on juba välja kujunenud ja vastavalt korrastatud ning tähistatud maa-ala matmispaigana, kuhu erinevatel andmetel on viimati maetud kas 1944. a või 1948. a, on igati põhjendatud ja mõistlik, kui kohalik omavalitsus selle maa-ala (kaaluda tuleks ka suurema pindalaga ala) kasutusotstarbe muudaks ka riiklikus registris tegelikkusele vastavaks. Tänane olukord on selline, et see maa-ala on matmispaigana kohalike elanike poolt kasutusele võetud ja tähistatud ning hooldatud, olles seega olemuselt kalmistu, kuid ei ole registr is fikseeritud kalmistuna, mistõttu ei ole ka kohaliku omavalitsuse otsust selle kalmistu sulgemiseks. Seega, meie hinnangul, kuni see maa-ala ei ole kalmistuna registrisse kantud, kuid te olete veendunud, et matmis- või puisteala keskkonnaohutus on tagatud, võiks jätkuvalt lugeda põhjendatuks maa-ala kasutamine senisel eesmärgil ja lubada Vilsandi elanike, Vilsandiga ajalooliselt seotud isikute, Vilsandil surnud isikute matmise nimetatud maa-alale, kui on teada lahkunu vastav soov ja/või ka omaksed seda soovivad. Saaremaa Vallavalitsuse poole pöördunud pr Tiina Randuse soov – matta oma isa urn Vilsand il asuvale ajalooliselt välja kujunenud matmisalale – on inimlikult mõistetav ning soovitame Saaremaa Vallavalitsusel sellele soovile mitte vastu seista. Lisaks soovitame võimalik ult operatiivselt kehtestada uus üldplaneering, kus oleks ka eraldi maaüksusena kalmistu. Praeguse planeeringu kohaselt selle matmisala nimetamine väärtuslikuks põllumaaks on leebelt väljendudes kohatu. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Oma kirjas soovisite ka selgitust kalmistuseaduse § 4 lõike 1 kohta, et kas surnuid ja surnute tuhka tohib matta üksnes kalmistule. Surnute matmise osas tuleb vaadelda mitme id kalmistuseaduse sätteid koos: § 4 lõiget 1, § 9 lõiked 1 ja 2 ning lõiked 10 ja 11. Need sätted reguleerivad kirstuga maetava surnu puhul, et matmine on kohustuslik ja matta tohib üksnes kalmistule – selline on seaduse mõte. Nimetatud nõude järgimine on oluline vältimaks sanitaarseid probleeme. Urni matmise osas nii konkreetseid nõudeid kalmistuseaduses ei ole, kuna seadust välja töötades leiti, et urni matmist ei ole tegelikkuses võimalik kontrollida. Seetõttu esineb olukordi, kus urni tuhaga hoitakse kodus, tuhk puistatakse merre või lahkunuga seotud paika maismaal (mida on ka Vilsandil tehtud) või maetakse urn lahkunuga seotud paika. Mõistame, et selline väljaspoole kalmistut urni matmine ei ole meie komberuumis kohane, aga seadust välja töötades ei peetud mõistlikuks sätestada kontrollimatuid regulatsioone. Seega isikud, kes näiteks urni maha ei matagi või matavad selle enda kinnistule, ei ole kalmistusead use või korrakaitseseaduse mõistes käitunud tingimata vääritult. Kokkuvõtteks soovitame Saaremaa Vallavalitsusel anda nõusolek pr Tiina Randusele oma isa urni matmiseks Vilsandil ajalooliselt välja kujunenud matmisalale, menetleda planeeringuid nii, et Vilsandil saaks senine matmisala fikseeritud kalmistuna ning kavandada Vilsandi kalmistule kolumbaarium ja/või tuhapuisteala. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merje Joll õigusteeninduse valdkonnajuht õigusosakonna juhataja ülesannetes Teadmiseks: Rahandusministeerium Ilmo Au 6125057 [email protected] Liisa Olesk 6125073 [email protected] 2 (2)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel