dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 19. august 2022
Viit
12.2-1/6472-2
Registreeritud
19. august 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kehtna Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.2-1/2022
Vastutaja
Triin Paljak (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎12.2-16472-2 19.08.2022 Väljaminev kiri.asice420 KB

Sisu (failidest)

Tanel Viks Teie 10.08.2022 nr 7-6/2022/1777 Kehtna Vallavalitsus Meie 19.08.2022 nr 12.2-1/6472-2 [email protected] Vastus pöördumisele Austatud härra Viks Nõustamistegevuse raames abistab Rahandusministeerium hankijaid, ettevõtjaid ja riigihangetest huvitatud isikuid riigihangete seaduse konkreetse paragrahvi, lõike või punkti tõlgendamisega. Seaduse sätete tõlgendamise raames ei seota õigusnormi abstraktset sisu konkreetse kaasuse eluliste asjaoludega. Eeltoodust tulenevalt selgitame Teile, kuidas mõista riigihangete seaduse (edaspidi ka RHS) § 49 lg 1 p-i 2 ning selle eelduseid riigihangete seaduse teiste sätete ja direktiivide ning kohtupraktika valguses. Loodame, et esitatud selgitused abistavad Teid riigihangete läbiviimisel. Klassikalise direktiivi 2014/24/EL artikli 32 lõike 2 b kohaselt võib väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlust ehitustööde, asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimiseks kasutada, kui ühel järgmistest põhjustest saab ehitusöid, asju või teenuseid pakkuda ainult teatav ettevõtja: i) hanke eesmärk on unikaalse kunstiteose või kunstilise esituse loomine või omandamine; ii) tehnilistel põhjustel konkurents puudub; iii) ainuõiguste, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kaitsmine. Alapunktides ii ja iii sätestatud erandit kohaldatakse ainult juhul, kui puudub mõistlik alternatiiv ning konkurentsi puudumine ei tulene hankekriteeriumite kunstlikust kitsendamisest. Direktiivi 2014/24/EL art 32 lõige 2 b on siseriiklikku õigusesse üle võetud RHS § 49 lg 1 p- ga 2, mille kohaselt võib hankija korraldada riigihanke väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui hankelepingu saab sõlmida ainult ühe ettevõtjaga tehnilistel või ainuõiguste, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud põhjustel, kui puudub mõistlik alternatiiv ja konkurentsi puudumine ei tulene riigihankes esitatud tingimuste kunstlikust kitsendamisest, või kunstilistel põhjustel, sealhulgas unikaalse kunstiteose või kunstilise esituse loomisel või omandamisel. Eeltoodust tulenevalt on väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine lubatud, kui: (i) ainuõiguste, sh intellektuaalomandiõiguste kaitsega seotud põhjustel saab hankelepingu sõlmida ainult ühe ettevõtjaga; ja (ii) konkurentsi puudumine ei tulene riigihankes esitatud tingimuste kunstlikust kitsendamisest; ja (iii) hankelepingu esemele puudub mõistlik alternatiiv. Loetletud tingimused on kumulatiivsed. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Teie päringus märgitust tulenevalt on mõistlik alustada RHS § 49 lg 1 p-i 2 teisest eeldusest, ehk nõudest, et konkurentsi puudumine ei tuleneks riigihankes esitatud tingimuste kunstlikust kitsendamisest. Konkurentsi kunstliku kitsendamise kohta selgitab direktiivi 2014/24/EL põhjenduspunkt 50, väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamise aluseks olev eksklusiivsus ei tohi olla tekitatud tulevast hankemenetlust silmas pidades hankija enda poolt. Päringus märgite, et Kehtna vald on sõlminud OÜ-ga b210, registrikood 12350923, töövõtulepingu, mille esemeks oli Valtu põhikooli ruumianalüüsi ja skemaatiline mahuline eskiisi koostamine. Päringus märgitu pinnalt jääb aga ebaselgeks see, millisel alusel sõlmiti töövõtuleping Valtu põhikooli ruumianalüüsi ja skemaatilis-mahulise eskiisi koostamiseks, milline oli selle riigihanke eeldatav maksumus, millest lähtuvalt valiti menetlusreeglid. Antud asjaolud on olulised hindamaks seda, kas täidetud on RHS § 49 lg 1 p 2 teine eeldus. Nimelt on selliste hankelepingute sõlmimise aluseks tavapäraselt ideekonkurss ehk auhindadega või auhindadeta võistlus, mille tulemusel võib hankija peamiselt maa- ja linnaplaneeringute, arhitektuuri ja inseneritöö või andmetöötluse valdkonnas omandada žürii välja valitud kavandi või projekti. (RHS § 4 p 81) RHS-is sätestatud ideekonkursi menetluskorra järgimise kohustus on hankijal kui ideekonkursi eeldatav maksumus on 60 000 eurot või rohkem. RHS § 23 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt tuleb hankijal arvestada riigihanke eeldatava maksumuse hulka mh hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma, arvestades muu hulgas hankelepingu alusel võimalikke tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist ja võimalikud ideekonkursil antavad auhinnad või osalemistasud ja teenuste hankelepingu eeldatav maksumus, kui hankija kavatseb ideekonkursi tulemusel sõlmida teenuste hankelepingu. RHS § 23 lg-st 8 tulenevalt, ei tohi hankija ühtegi riigihanke eeldatava maksumuse määramise aluse valikut kasutada riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks. Kui riigihanke eeldatava maksumuse arvestamine on võimalik mitmel meetodil ja nendest meetoditest vähemalt ühe kasutamisel oleks riigihanke eeldatav maksumus võrdne kas lihthanke, riigihanke või rahvusvahelise piirmääraga või ületaks vastavat piirmäära, peab hankija arvestama riigihanke eeldatava maksumuse selle meetodi alusel. RHS § 129 lg 1 p 1 kohaselt võib hankija ideekonkursi korraldada eesmärgiga sõlmida ideekonkursi võitjaga tema pakutud ideekavandi alusel teenuste hankeleping. Selleks tulnuks hankijal sätestada vastav võimalus ideekonkursi teates ja arvestada sõlmitava hankelepingu eeldatav maksumus ideekonkursi eeldatava maksumuse hulka vastavalt RHS § 23 lg 2 p 2, valida sobiv menetluskord ja sõlmida hankeleping ideekonkursi võitjaga või ühega võitjatest RHS § 49 lg 6 alusel. Selgub, et hankija kavatsus oligi sõlmida kas lihthanke või avatud hankemenetluse tulemusel projekteerimisleping, kuna Kehtna valla hankeplaanist nähtub, et hankija soovis 2022. aasta II kvartalis korraldada riigihanke „Projekteerimine Valtu Põhikooli renoveerimine ja juurdeehitus (sh raamatukoguruumide väljaehitus)“. Riigihangete registrist ei nähtu, et hankija oleks 2022. aastal sellise riigihanke korraldanud, kuid ometi on Teie kirjast tulenevalt Valtu Põhikooli ruumianalüüsi ja skemaatilis-mahulise eskiisi koostamiseks töövõtuleping sõlmitud. Eeltoodu võib tähendada, et hankija vähendas projekteerimise mahtu ning tellis projekteerimistööd ainult osaliselt, plaanides tellida ülejäänud tööd hiljem. 2 Seoses sellega peame vajalikuks selgitada, mida tuleb mõista riigihangete osadeks jaotamise all. Riigihanke osadeks jaotamine tähendab, et ühe riigihanke läbiviimiseks sõlmitakse enam kui üks leping ning riigihanke eeldatava maksumuse määramisel arvestatakse nende lepingute maksumust eraldi, ning selle tulemusel eirab hankija RHSi nõudeid või ei täida antud riigihanke menetluse käigus suurema maksumusega lepingutele kehtivaid menetluseeskirju. Rahandusministeerium on juba 2014. aastal avaldatud analüüsis selgitanud, et hankija ei tohi mis tahes riigihanget osadeks jaotada eesmärgiga vältida riigihankelepingu sõlmimisest tulenevaid kohustusi või ELi menetluseeskirjade täitmist, mis on rangemad. Sellest tulenevalt tähendab hankelepingute osadeks jaotamine alati rikkumist, mis on toime pandud eeldatava maksumuse arvestamisega seoses. Hankelepingu täitmine enam kui ühe lepingu sõlmimisega erinevatel aegadel on õigusvastane ainult siis, kui hankija ei ole eeldatava maksumuse arvutamisel liitnud lepingute maksumusi. Riigihanke osadeks jaotamise keelu rikkumiseks võidakse lugeda ka olukorda, kus hankija käitumises subjektiivset kavatsust või eesmärki seadust eirata ei tuvastatagi.(vt analüüs „Riigihangete osadeks jaotamisest“, lk 1 ja seal viidatud kohtupraktika. Kättesaadav internetis: https://fin.ee/media/532/download) Euroopa Kohus (edaspidi ka „kohus“) rakendab oma otsustes funktsionaalset lähenemist, et selgitada, mida peab lugema üheks riigihankeks. Funktsionaalne lähenemine tähendab, et kohus määratleb ühe kokkukuuluva riigihanke teatud kriteeriumide alusel, mis seostuvad riigihanke sisuga ja mille taotlus on edendada direktiivide eesmärke (sõltumata sellest, kas hankija on kõnealuse riigihanke sõlminud ühe või enama lepingu vormis, nt riiklike finantsidega seotud põhjustel). Kohtuasjas C-16/98 avaldas Euroopa Kohus, et üks ja seesama majanduslik ja tehniline funktsioon on otsustav kriteerium ühe kokkukuuluva ehitustööde hankelepingu määratlemisel. Kohus väitis, et tuleb hinnata, kas erinevates lepingutes sisalduvatel ehitustöödel on üks ja seesama majanduslik ja tehniline funktsioon. Kohtuotsusest järeldub, et planeerimisprotsessi käigus peab lähtuma kõnealuste ehitustööde tulemuse majanduslikust ja tehnilisest funktsioonist, mille abil määratletakse, kas ehitustööd viiakse läbi ühe või enama lepingu raames. Vastavalt kohtu otsusele kohtuasjas C-574/10 peab ühe kokkukuuluva riigihankelepingu olemasolu hindamiseks kohaldama ehitustöödele kehtivaid ühe majandusliku ja tehnilise funktsiooni kriteeriume ka teiste valdkondade korral (vt EKo C- 574/10 p 41). On oluline, et ühe kokkukuuluva riigihanke olemasolu hinnatakse vastavalt antud juhtumi spetsiifilistele asjaoludele. Lisaks peamistele kriteeriumidele, st üks ja seesama majanduslik ja tehniline funktsioon, võivad ka muud kriteeriumid antud juhul toetada riigihanke määratlemist. Eelkõige võivad sellisteks teguriteks olla ühtne planeerimine ja otsuste tegemine, asjaolu, et hankijana tegutseb sama isik, samad õiguslikud alused ja tingimused lepingute sõlmimisel. Teenuste riigihangete osas märkis Euroopa Kohus otsuses C-574/10, et erinevatesse etappidesse jagatud planeerimis- ja projekteerimisteenused moodustavad ühtse terviku, võttes arvesse, et need on seotud sama ehitustööde hankelepinguga ja neil on sarnane sisu. Sellest tulenevalt ühendab riigihankeid peamiselt nende ühine eesmärk – milleks oli eelpool viidatud juhul asjaolu, et need olid seotud samade ehitustööde hankelepinguga – ja selles kontekstis võib teenuste sarnasel sisul olla oluline roll kokkukuuluva riigihanke määratlemisel, kui see on kohaldatav. Vastavalt seadusandja toodud põhjendustele võivad kriteeriumid, mis toetavad sama eesmärki täitvate teenuste ühesugust olemust, sisaldada asjaolu, et need täidavad oma funktsiooni kui omavahel seotud osad, mis toimivad koos (nt uurimuse ja küsitluse, millel 3 antud uurimus baseerub, koostamine). Kohtuotsusele tuginedes tuleb märkida, et kui esialgne eskiis, eelprojekt ja detailne projekt on tellitud hankija poolt sama ehitustööde hankelepingu jaoks, siis tuleb selliseid teenuseid lugeda eeldatava maksumuse osas üheks riigihankeks – välja arvatud juhul, kui konkreetsed asjaolud viitavad vastupidisele – alates esimese planeerimistöö tellimisest, millest kogu protsess algab. (Ibid, lk 3) Olles Teie päringule vastamiseks tutvunud Kehtna valla poolt varasematel aastatel erinevate ehitiste renoveerimiseks läbiviidud riigihangetega, peame vajalikus märkida, et lisaks muudele teguritele on ajaline korrelatsioon äärmiselt oluline tegur kokkukuuluva riigihanke määramisel. Ajaline korrelatsioon ei tähenda ilmtingimata samaaegsust. Vastavalt Euroopa Kohtu kohtupraktikale ei või hankija eelarve planeerimisega seotud mis tahes põhjused ohustada riigihanke ühefunktsionaalset olemust. Näiteks kui hankija sõlmib kaks lepingut konkreetse ülesande läbi viimiseks kahel järjestikusel aastal, sest rahaline kate hilisema allülesande läbiviimiseks saab kättesaadavaks alles teisel aastal, ei õigusta see lepingu maksumuse eraldi arvestamist. (Ibid, lk 2) Rahandusministeerium on seisukohal, et ehitustööde hankelepingut, mis on ehitusloal jagatud mitmesse teostusetappi, tuleb lugeda üheks ja samaks ehitustööde hankelepinguks, kuna sama ehitusluba viitab ühele riigihankele. Samas ei välista ka enama kui ühe ehitusloa olemasolu, et tegemist on sellegipoolest ühe ja sama ehitustööde hankelepinguga. (Ibid, lk 2) Tulles tagasi Teie päringu sisu juurde tuleb seega märkida, et hankijal tulnuks arvestada planeerimis-ja projekteerimisteenuste eeldatavad maksumused kokku, kuna eskiis, eelprojekt ja detailne projekt moodustavad ühe terviku ning neid teenuseid tuleb lugeda üheks riigihankeks. Kui hankija on sama objektiga seonduvate planeerimis- ja projekteerimisteenuste eeldatavate maksumuste arvestamisel, sh summeerimisel eksinud ning eeltoodust tulenevalt on tekkinud olukord, mille tõttu hankija ei saa sõlmida hankelepingut kellegagi peale töövõtja, kellelt ta ruumianalüüsi ja skemaatilis-mahulise eskiisi tellis, siis on tegemist konkurentsi kunstliku kitsendamisega ja RHS § 49 lg 1 p 2 eeldused pole täidetud. Teisisõnu pole lubatud ka antud alusel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamine. Selgitame siiski lühidalt ka teisi RHS § 49 lg 1 p 2 eelduseid. Ainuõiguste kaitse erandi kohaldamise esimeseks eeltingimuseks on, et esinevad teatavad ainuõiguste, sh intellektuaalomandiõiguste kaitsega seotud põhjused, mille tõttu saab hankelepingu sõlmida ainult ühe ettevõtjaga. Intellektuaalomandiõiguste mõiste sisustamisel tuleb lähtuda Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsiooni art 2 p-st viii, mille järgi sisaldab intellektuaalne omand õigusi seoses kirjandus- ja kunstiteoste ning teadustöödega, esituskunstnike poolt teoste esitamisega, fonogrammidega, raadio- ja televisiooniülekannetega, leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades, teaduslike avastustega, tööstusnäidistega, kaubamärkidega, teenindustunnustega, kaubanduslike nimede ja tähistega, kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu, ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti alal. Ainuõiguste kaitsega seotud põhjused saavad esineda olukorras, kus hankelepingu eseme suhtes kehtivad seadusest või lepingust tulenevad ainuõigused. Näiteks on arvutitarkvara kaitstud autoriõigusega, ravim saab olla kaitstud patendiga jne. Kuivõrd ainuõiguse eesmärk 4 on tagada selle õiguse omajale monopol teatavate isiklike ja/või varaliste õiguste teostamiseks, mis olenevalt asjaoludest võivad olla jagatavad või jagamatud, võõrandatavad või võõrandamatud, peab hankija riigihanget ette valmistades veenduma, et selle tulemusena ei rikuta ühegi isiku ainuõigusi. (Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. § 49,lk 353-355) Päringus märgite, et Kehtna Vallavalitsus on omandanud teose varalised õigused, kuid pole omandanud teose isiklikke õigusi. Rahandusministeerium saab nõu anda vaid riigihangete seadust puudutavates küsimustes, kuid autoriõigusesse puutuvalt märgime, et esmalt tuleb hankijal tuvastada, kas väidetav teos kuulub autoriõiguse seaduse (AutÕS) kaitsealasse ehk teisisõnu, kas tegemist on teosega, mis vastab originaalse teose tunnustele AutÕS mõttes. Enamasti ei peeta näiteks projekteerimise riigihanke jaoks lähteülesande koostamist originaalseks teoseks. Samuti tuleb tähele panna, et originaalse teosena on kaitstav vaid arhitektuurne osa, mitte aga ehitustehniline projekt. Kui tegemist on teosega, siis autori varalised õigused on hankija omandanud ning saab neid AutÕS § 131 ning litsentsilepingu alusel kasutada. AutÕS § 11 lg 2 tulenevalt on autori isiklikud õigused tema isikust lahutamatud, seega polegi autoril võimalik neid õiguseid litsentseerida ja üle anda. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et automaatselt oleks täidetud intellektuaalomandiõiguste kaitsega seotud eeldus RHS § 49 lg 1 p 2 mõttes. Vastupidi, pigem on antud olukorras silmas peetudki varalisi õiguseid. Ainuõiguste kaitse erandile tuginev hankija peab esitama põhjendused, miks ei ole mõistlikke alternatiive või aseaineid sellele lahendusele, mida hankija soovib kasutada. Mõistliku alternatiivi olemasolu sõltub konkreetse kaasuse asjaoludest. Hankijal tuleb vaadata asjakohast turgu ning hinnata, kas lisaks tema soovitud asjale, teenusele või ehitustööle leidub mõni alternatiiv. Lähtuda tuleb hankeeseme funktsionaalsusest, kuivõrd konkreetse ettevõtja kindla toote, teenuse või ehitustöö hankimine on reeglina keelatud. Kui alternatiiv leidub, tuleb kõiki asjakohaseid tegureid (nt aja- ja rahakulu) arvesse võttes hinnata, kas see alternatiiv on „mõistlik“. Lähtudes väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust puudutavate normide kitsendava tõlgendamise reeglist, peavad alternatiivi mõistlikkuse eitamiseks esinema väga kaalukad põhjused. (Ibid) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Mesilane osakonnajuhataja Triin Paljak 611 3267 [email protected] 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel