Tanel Viks Teie 10.08.2022 nr 7-6/2022/1777
Kehtna Vallavalitsus Meie 19.08.2022 nr 12.2-1/6472-2
[email protected]
Vastus pöördumisele
Austatud härra Viks
Nõustamistegevuse raames abistab Rahandusministeerium hankijaid, ettevõtjaid ja
riigihangetest huvitatud isikuid riigihangete seaduse konkreetse paragrahvi, lõike või punkti
tõlgendamisega. Seaduse sätete tõlgendamise raames ei seota õigusnormi abstraktset sisu
konkreetse kaasuse eluliste asjaoludega. Eeltoodust tulenevalt selgitame Teile, kuidas mõista
riigihangete seaduse (edaspidi ka RHS) § 49 lg 1 p-i 2 ning selle eelduseid riigihangete
seaduse teiste sätete ja direktiivide ning kohtupraktika valguses. Loodame, et esitatud
selgitused abistavad Teid riigihangete läbiviimisel.
Klassikalise direktiivi 2014/24/EL artikli 32 lõike 2 b kohaselt võib väljakuulutamiseta
läbirääkimistega menetlust ehitustööde, asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimiseks
kasutada, kui ühel järgmistest põhjustest saab ehitusöid, asju või teenuseid pakkuda ainult
teatav ettevõtja: i) hanke eesmärk on unikaalse kunstiteose või kunstilise esituse loomine või
omandamine; ii) tehnilistel põhjustel konkurents puudub; iii) ainuõiguste, sealhulgas
intellektuaalomandi õiguste kaitsmine. Alapunktides ii ja iii sätestatud erandit kohaldatakse
ainult juhul, kui puudub mõistlik alternatiiv ning konkurentsi puudumine ei tulene
hankekriteeriumite kunstlikust kitsendamisest.
Direktiivi 2014/24/EL art 32 lõige 2 b on siseriiklikku õigusesse üle võetud RHS § 49 lg 1 p-
ga 2, mille kohaselt võib hankija korraldada riigihanke väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetlusena, kui hankelepingu saab sõlmida ainult ühe ettevõtjaga tehnilistel või
ainuõiguste, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud põhjustel, kui puudub
mõistlik alternatiiv ja konkurentsi puudumine ei tulene riigihankes esitatud tingimuste
kunstlikust kitsendamisest, või kunstilistel põhjustel, sealhulgas unikaalse kunstiteose või
kunstilise esituse loomisel või omandamisel.
Eeltoodust tulenevalt on väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine
lubatud, kui: (i) ainuõiguste, sh intellektuaalomandiõiguste kaitsega seotud põhjustel saab
hankelepingu sõlmida ainult ühe ettevõtjaga; ja (ii) konkurentsi puudumine ei tulene
riigihankes esitatud tingimuste kunstlikust kitsendamisest; ja (iii) hankelepingu esemele
puudub mõistlik alternatiiv. Loetletud tingimused on kumulatiivsed.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Teie päringus märgitust tulenevalt on mõistlik alustada RHS § 49 lg 1 p-i 2 teisest eeldusest,
ehk nõudest, et konkurentsi puudumine ei tuleneks riigihankes esitatud tingimuste kunstlikust
kitsendamisest.
Konkurentsi kunstliku kitsendamise kohta selgitab direktiivi 2014/24/EL põhjenduspunkt 50,
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamise aluseks olev eksklusiivsus ei
tohi olla tekitatud tulevast hankemenetlust silmas pidades hankija enda poolt.
Päringus märgite, et Kehtna vald on sõlminud OÜ-ga b210, registrikood 12350923,
töövõtulepingu, mille esemeks oli Valtu põhikooli ruumianalüüsi ja skemaatiline mahuline
eskiisi koostamine. Päringus märgitu pinnalt jääb aga ebaselgeks see, millisel alusel sõlmiti
töövõtuleping Valtu põhikooli ruumianalüüsi ja skemaatilis-mahulise eskiisi koostamiseks,
milline oli selle riigihanke eeldatav maksumus, millest lähtuvalt valiti menetlusreeglid. Antud
asjaolud on olulised hindamaks seda, kas täidetud on RHS § 49 lg 1 p 2 teine eeldus.
Nimelt on selliste hankelepingute sõlmimise aluseks tavapäraselt ideekonkurss ehk
auhindadega või auhindadeta võistlus, mille tulemusel võib hankija peamiselt maa- ja
linnaplaneeringute, arhitektuuri ja inseneritöö või andmetöötluse valdkonnas omandada žürii
välja valitud kavandi või projekti. (RHS § 4 p 81) RHS-is sätestatud ideekonkursi
menetluskorra järgimise kohustus on hankijal kui ideekonkursi eeldatav maksumus on 60 000
eurot või rohkem.
RHS § 23 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt tuleb hankijal arvestada riigihanke eeldatava maksumuse
hulka mh hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma, arvestades muu hulgas
hankelepingu alusel võimalikke tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist ja
võimalikud ideekonkursil antavad auhinnad või osalemistasud ja teenuste hankelepingu
eeldatav maksumus, kui hankija kavatseb ideekonkursi tulemusel sõlmida teenuste
hankelepingu. RHS § 23 lg-st 8 tulenevalt, ei tohi hankija ühtegi riigihanke eeldatava
maksumuse määramise aluse valikut kasutada riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või
nõuete eiramiseks. Kui riigihanke eeldatava maksumuse arvestamine on võimalik mitmel
meetodil ja nendest meetoditest vähemalt ühe kasutamisel oleks riigihanke eeldatav
maksumus võrdne kas lihthanke, riigihanke või rahvusvahelise piirmääraga või ületaks
vastavat piirmäära, peab hankija arvestama riigihanke eeldatava maksumuse selle meetodi
alusel.
RHS § 129 lg 1 p 1 kohaselt võib hankija ideekonkursi korraldada eesmärgiga sõlmida
ideekonkursi võitjaga tema pakutud ideekavandi alusel teenuste hankeleping. Selleks tulnuks
hankijal sätestada vastav võimalus ideekonkursi teates ja arvestada sõlmitava hankelepingu
eeldatav maksumus ideekonkursi eeldatava maksumuse hulka vastavalt RHS § 23 lg 2 p 2,
valida sobiv menetluskord ja sõlmida hankeleping ideekonkursi võitjaga või ühega võitjatest
RHS § 49 lg 6 alusel.
Selgub, et hankija kavatsus oligi sõlmida kas lihthanke või avatud hankemenetluse tulemusel
projekteerimisleping, kuna Kehtna valla hankeplaanist nähtub, et hankija soovis 2022. aasta
II kvartalis korraldada riigihanke „Projekteerimine Valtu Põhikooli renoveerimine ja
juurdeehitus (sh raamatukoguruumide väljaehitus)“. Riigihangete registrist ei nähtu, et
hankija oleks 2022. aastal sellise riigihanke korraldanud, kuid ometi on Teie kirjast tulenevalt
Valtu Põhikooli ruumianalüüsi ja skemaatilis-mahulise eskiisi koostamiseks töövõtuleping
sõlmitud. Eeltoodu võib tähendada, et hankija vähendas projekteerimise mahtu ning tellis
projekteerimistööd ainult osaliselt, plaanides tellida ülejäänud tööd hiljem.
2
Seoses sellega peame vajalikuks selgitada, mida tuleb mõista riigihangete osadeks jaotamise
all. Riigihanke osadeks jaotamine tähendab, et ühe riigihanke läbiviimiseks sõlmitakse enam
kui üks leping ning riigihanke eeldatava maksumuse määramisel arvestatakse nende lepingute
maksumust eraldi, ning selle tulemusel eirab hankija RHSi nõudeid või ei täida antud
riigihanke menetluse käigus suurema maksumusega lepingutele kehtivaid menetluseeskirju.
Rahandusministeerium on juba 2014. aastal avaldatud analüüsis selgitanud, et hankija ei tohi
mis tahes riigihanget osadeks jaotada eesmärgiga vältida riigihankelepingu sõlmimisest
tulenevaid kohustusi või ELi menetluseeskirjade täitmist, mis on rangemad. Sellest tulenevalt
tähendab hankelepingute osadeks jaotamine alati rikkumist, mis on toime pandud eeldatava
maksumuse arvestamisega seoses. Hankelepingu täitmine enam kui ühe lepingu sõlmimisega
erinevatel aegadel on õigusvastane ainult siis, kui hankija ei ole eeldatava maksumuse
arvutamisel liitnud lepingute maksumusi. Riigihanke osadeks jaotamise keelu rikkumiseks
võidakse lugeda ka olukorda, kus hankija käitumises subjektiivset kavatsust või eesmärki
seadust eirata ei tuvastatagi.(vt analüüs „Riigihangete osadeks jaotamisest“, lk 1 ja seal
viidatud kohtupraktika. Kättesaadav internetis: https://fin.ee/media/532/download)
Euroopa Kohus (edaspidi ka „kohus“) rakendab oma otsustes funktsionaalset lähenemist, et
selgitada, mida peab lugema üheks riigihankeks. Funktsionaalne lähenemine tähendab, et
kohus määratleb ühe kokkukuuluva riigihanke teatud kriteeriumide alusel, mis seostuvad
riigihanke sisuga ja mille taotlus on edendada direktiivide eesmärke (sõltumata sellest, kas
hankija on kõnealuse riigihanke sõlminud ühe või enama lepingu vormis, nt riiklike
finantsidega seotud põhjustel).
Kohtuasjas C-16/98 avaldas Euroopa Kohus, et üks ja seesama majanduslik ja tehniline
funktsioon on otsustav kriteerium ühe kokkukuuluva ehitustööde hankelepingu
määratlemisel. Kohus väitis, et tuleb hinnata, kas erinevates lepingutes sisalduvatel
ehitustöödel on üks ja seesama majanduslik ja tehniline funktsioon. Kohtuotsusest järeldub,
et planeerimisprotsessi käigus peab lähtuma kõnealuste ehitustööde tulemuse majanduslikust
ja tehnilisest funktsioonist, mille abil määratletakse, kas ehitustööd viiakse läbi ühe või enama
lepingu raames. Vastavalt kohtu otsusele kohtuasjas C-574/10 peab ühe kokkukuuluva
riigihankelepingu olemasolu hindamiseks kohaldama ehitustöödele kehtivaid ühe
majandusliku ja tehnilise funktsiooni kriteeriume ka teiste valdkondade korral (vt EKo C-
574/10 p 41).
On oluline, et ühe kokkukuuluva riigihanke olemasolu hinnatakse vastavalt antud juhtumi
spetsiifilistele asjaoludele. Lisaks peamistele kriteeriumidele, st üks ja seesama majanduslik
ja tehniline funktsioon, võivad ka muud kriteeriumid antud juhul toetada riigihanke
määratlemist. Eelkõige võivad sellisteks teguriteks olla ühtne planeerimine ja otsuste
tegemine, asjaolu, et hankijana tegutseb sama isik, samad õiguslikud alused ja tingimused
lepingute sõlmimisel.
Teenuste riigihangete osas märkis Euroopa Kohus otsuses C-574/10, et erinevatesse
etappidesse jagatud planeerimis- ja projekteerimisteenused moodustavad ühtse terviku, võttes
arvesse, et need on seotud sama ehitustööde hankelepinguga ja neil on sarnane sisu. Sellest
tulenevalt ühendab riigihankeid peamiselt nende ühine eesmärk – milleks oli eelpool viidatud
juhul asjaolu, et need olid seotud samade ehitustööde hankelepinguga – ja selles kontekstis
võib teenuste sarnasel sisul olla oluline roll kokkukuuluva riigihanke määratlemisel, kui see
on kohaldatav. Vastavalt seadusandja toodud põhjendustele võivad kriteeriumid, mis toetavad
sama eesmärki täitvate teenuste ühesugust olemust, sisaldada asjaolu, et need täidavad oma
funktsiooni kui omavahel seotud osad, mis toimivad koos (nt uurimuse ja küsitluse, millel
3
antud uurimus baseerub, koostamine). Kohtuotsusele tuginedes tuleb märkida, et kui esialgne
eskiis, eelprojekt ja detailne projekt on tellitud hankija poolt sama ehitustööde hankelepingu
jaoks, siis tuleb selliseid teenuseid lugeda eeldatava maksumuse osas üheks riigihankeks –
välja arvatud juhul, kui konkreetsed asjaolud viitavad vastupidisele – alates esimese
planeerimistöö tellimisest, millest kogu protsess algab. (Ibid, lk 3)
Olles Teie päringule vastamiseks tutvunud Kehtna valla poolt varasematel aastatel erinevate
ehitiste renoveerimiseks läbiviidud riigihangetega, peame vajalikus märkida, et lisaks
muudele teguritele on ajaline korrelatsioon äärmiselt oluline tegur kokkukuuluva riigihanke
määramisel. Ajaline korrelatsioon ei tähenda ilmtingimata samaaegsust. Vastavalt Euroopa
Kohtu kohtupraktikale ei või hankija eelarve planeerimisega seotud mis tahes põhjused
ohustada riigihanke ühefunktsionaalset olemust. Näiteks kui hankija sõlmib kaks lepingut
konkreetse ülesande läbi viimiseks kahel järjestikusel aastal, sest rahaline kate hilisema
allülesande läbiviimiseks saab kättesaadavaks alles teisel aastal, ei õigusta see lepingu
maksumuse eraldi arvestamist. (Ibid, lk 2)
Rahandusministeerium on seisukohal, et ehitustööde hankelepingut, mis on ehitusloal jagatud
mitmesse teostusetappi, tuleb lugeda üheks ja samaks ehitustööde hankelepinguks, kuna sama
ehitusluba viitab ühele riigihankele. Samas ei välista ka enama kui ühe ehitusloa olemasolu,
et tegemist on sellegipoolest ühe ja sama ehitustööde hankelepinguga. (Ibid, lk 2)
Tulles tagasi Teie päringu sisu juurde tuleb seega märkida, et hankijal tulnuks arvestada
planeerimis-ja projekteerimisteenuste eeldatavad maksumused kokku, kuna eskiis, eelprojekt
ja detailne projekt moodustavad ühe terviku ning neid teenuseid tuleb lugeda üheks
riigihankeks. Kui hankija on sama objektiga seonduvate planeerimis- ja
projekteerimisteenuste eeldatavate maksumuste arvestamisel, sh summeerimisel eksinud ning
eeltoodust tulenevalt on tekkinud olukord, mille tõttu hankija ei saa sõlmida hankelepingut
kellegagi peale töövõtja, kellelt ta ruumianalüüsi ja skemaatilis-mahulise eskiisi tellis, siis on
tegemist konkurentsi kunstliku kitsendamisega ja RHS § 49 lg 1 p 2 eeldused pole täidetud.
Teisisõnu pole lubatud ka antud alusel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse
korraldamine.
Selgitame siiski lühidalt ka teisi RHS § 49 lg 1 p 2 eelduseid.
Ainuõiguste kaitse erandi kohaldamise esimeseks eeltingimuseks on, et esinevad teatavad
ainuõiguste, sh intellektuaalomandiõiguste kaitsega seotud põhjused, mille tõttu saab
hankelepingu sõlmida ainult ühe ettevõtjaga.
Intellektuaalomandiõiguste mõiste sisustamisel tuleb lähtuda Ülemaailmse Intellektuaalse
Omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsiooni art 2 p-st viii, mille järgi sisaldab
intellektuaalne omand õigusi seoses kirjandus- ja kunstiteoste ning teadustöödega,
esituskunstnike poolt teoste esitamisega, fonogrammidega, raadio- ja
televisiooniülekannetega, leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades, teaduslike
avastustega, tööstusnäidistega, kaubamärkidega, teenindustunnustega, kaubanduslike nimede
ja tähistega, kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu, ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad
intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti alal.
Ainuõiguste kaitsega seotud põhjused saavad esineda olukorras, kus hankelepingu eseme
suhtes kehtivad seadusest või lepingust tulenevad ainuõigused. Näiteks on arvutitarkvara
kaitstud autoriõigusega, ravim saab olla kaitstud patendiga jne. Kuivõrd ainuõiguse eesmärk
4
on tagada selle õiguse omajale monopol teatavate isiklike ja/või varaliste õiguste
teostamiseks, mis olenevalt asjaoludest võivad olla jagatavad või jagamatud, võõrandatavad
või võõrandamatud, peab hankija riigihanget ette valmistades veenduma, et selle tulemusena
ei rikuta ühegi isiku ainuõigusi. (Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. § 49,lk
353-355)
Päringus märgite, et Kehtna Vallavalitsus on omandanud teose varalised õigused, kuid pole
omandanud teose isiklikke õigusi.
Rahandusministeerium saab nõu anda vaid riigihangete seadust puudutavates küsimustes,
kuid autoriõigusesse puutuvalt märgime, et esmalt tuleb hankijal tuvastada, kas väidetav teos
kuulub autoriõiguse seaduse (AutÕS) kaitsealasse ehk teisisõnu, kas tegemist on teosega, mis
vastab originaalse teose tunnustele AutÕS mõttes. Enamasti ei peeta näiteks projekteerimise
riigihanke jaoks lähteülesande koostamist originaalseks teoseks. Samuti tuleb tähele panna, et
originaalse teosena on kaitstav vaid arhitektuurne osa, mitte aga ehitustehniline projekt. Kui
tegemist on teosega, siis autori varalised õigused on hankija omandanud ning saab neid AutÕS
§ 131 ning litsentsilepingu alusel kasutada. AutÕS § 11 lg 2 tulenevalt on autori isiklikud
õigused tema isikust lahutamatud, seega polegi autoril võimalik neid õiguseid litsentseerida
ja üle anda. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et automaatselt oleks täidetud
intellektuaalomandiõiguste kaitsega seotud eeldus RHS § 49 lg 1 p 2 mõttes. Vastupidi, pigem
on antud olukorras silmas peetudki varalisi õiguseid.
Ainuõiguste kaitse erandile tuginev hankija peab esitama põhjendused, miks ei ole mõistlikke
alternatiive või aseaineid sellele lahendusele, mida hankija soovib kasutada. Mõistliku
alternatiivi olemasolu sõltub konkreetse kaasuse asjaoludest. Hankijal tuleb vaadata
asjakohast turgu ning hinnata, kas lisaks tema soovitud asjale, teenusele või ehitustööle leidub
mõni alternatiiv. Lähtuda tuleb hankeeseme funktsionaalsusest, kuivõrd konkreetse ettevõtja
kindla toote, teenuse või ehitustöö hankimine on reeglina keelatud. Kui alternatiiv leidub,
tuleb kõiki asjakohaseid tegureid (nt aja- ja rahakulu) arvesse võttes hinnata, kas see
alternatiiv on „mõistlik“. Lähtudes väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust
puudutavate normide kitsendava tõlgendamise reeglist, peavad alternatiivi mõistlikkuse
eitamiseks esinema väga kaalukad põhjused. (Ibid)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Mesilane
osakonnajuhataja
Triin Paljak 611 3267
[email protected]
5