dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruande edastamine kooskõlastamiseks

Rahandusministeerium · 18. august 2022
Viit
14-13/6587-1
Registreeritud
18. august 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-13 Kirjavahetus riigiasutustega (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-13/2022
Vastutaja
Kaire Jaanus (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Kagu-Eesti talitus (Põlva_ Valga ja Võru maakond))
Lahendamise tähtaeg
17. september 2022

Failid

  • 📎Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruande edastamine kooskõlastamiseks.asice12939 KB

Sisu (failidest)

Arne Tilk 18.08.2022 nr 6-3/22/7007-12 Põlva Vallavalitsus [email protected] Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruande edastamine kooskõlastamiseks Arendaja, Põlva Vallavalitsus esitas Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande nõuetele vastavuse tuvastamiseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 22 lg 1 alusel. Keskkonnaamet peab edastama KMH aruande asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks KeHJS § 22 lg 2 alusel. Palume KMH aruanne kooskõlastada või jätta kooskõlastamata oma pädevusvaldkonnast tulenevalt 30 päeva jooksul KMH aruande saamisest arvates lähtudes KeHJS § 22 lg 3. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Lisa: KMH aruanne Sama: Terviseamet info@terviseamet, Muinsuskaitseamet info@muinsuskaitseamet, Transpordiamet info@transpordiamet, Rahandusministeerium [email protected] Siret Punnisk 512 8350 [email protected] Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2021-108 August 2022 Tellija: Põlva Vallavalitsus PERI OJA PAISUTATUD OSA SÜVENDAMISE KESKKONNALOA TAOTLUSE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE KOOSKÕLASTAMISEKS Juhataja: Urmas Uri Juhtekspert: Noeela Kulm (litsents nr KMH0159) Kontrollija: Ene Kõnd Objekti asukoht: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla X= 6437677, Y= 681226 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 ÜLDINFO TÖÖ NIMETUS: Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamine OBJEKTI ASUKOHT: Mati (kü tunnus 61903:002:0033), Veski tee 1 (kü tunnus 61903:002:0029), Veskitammi (kü tunnus 61903:002:0360) ja Jaanimäe tee L1 (kü tunnus 61903:002:0034) katastriüksused, Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa TÖÖ EESMÄRK: Põlvamaal Põlva vallas Rosma külas Peri ojal Rosma paisuga paisutatud osa puhastamisega kaasnevate oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamine ning Keskkonnaametile (keskkonnaloa andjale) teabe andmine veekogu puhastamise reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju hindamine TÖÖ STAADIUM: Keskkonnamõju hindamise aruanne TÖÖ TELLIJA (KeHJS § 8 lg 1 Põlva Vallavalitsus alusel arendaja, kes kavandab Registrikood 75038581 tegevust ja soovib seda ellu Kesk 15, 93308 Põlva linn viia): Põlva vald, Põlvamaa Kontaktisik: Birgit Purga Tel +372 5332 3061 [email protected] OTSUSTAJA (KeHJS § 9 lg 1 Keskkonnaamet alusel keskkonnaloa väljaandja): TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Eksperdid: Noeela Kulm – KMH juhtekspert (KMH litsents nr KMH0159) Tel +372 730 0316, +372 5693 9300 [email protected] Urmas Uri – keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0046) [email protected] Maris Palo – keskkonnaekspert [email protected] Marite Blankin – keskkonnaekspert [email protected] Erki Kõnd – veekogude puhastamise insenertehnilised lahendused Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla Koostaja: Kobras OÜ 2 / 72 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 [email protected] Tanel Mäger – geoloog [email protected] Kontrollija: Ene Kõnd - tehniline kontrollija Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla Koostaja: Kobras OÜ 3 / 72 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 Kobras OÜ litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola. 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:  Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22. 9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;  Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131951 – Ivo Maasik;  Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131953 – Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik. Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla Koostaja: Kobras OÜ 4 / 72 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................................. 7 1.1. KESKKONNALOA MENETLUSSE VÕTMINE JA KMH ALGATAMINE .............................................................................................. 9 1.2. KMH OBJEKT JA EESMÄRK ............................................................................................................................................ 10 1.3. KMH MENETUS .......................................................................................................................................................... 10 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA REAALSETE ALTERNATIIVSED VÕIMALUSTE KIRJELDUS ..................................... 12 3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................................................................... 15 3.1. ASUSTUS JA MAAKASUTUS ............................................................................................................................................ 15 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ............................................................................................ 16 3.3. HÜDROLOOGILISED TINGIMUSED .................................................................................................................................... 17 3.3.1. Peri oja ............................................................................................................................................................ 17 3.3.2. Orajõgi ............................................................................................................................................................ 25 3.4. LOODUSKAITSELISED OBJEKTID JA ALAD ............................................................................................................................ 25 3.5. KULTUURIMÄLESTISED.................................................................................................................................................. 26 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ......................................... 27 5. KAVANDATAVA TEGEVUSE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT KAASNEVA KESKKONNAMÕJU PROGNOOSMEETODITE KIRJELDUS ........................................................................................... 28 6. OLULISTE KESKKONNAMÕJUDE SELGITAMINE ................................................................................................ 29 6.1. MÕJUALA ULATUS ....................................................................................................................................................... 30 6.2. MÕJU MAAKASUTUSELE ............................................................................................................................................... 30 6.3. MÕJU TEEDE KONSTRUKTSIOONI PÜSIVUSELE SEOSES SETTE TRANSPORTIMISEGA KÄITLUSKOHTADESSE ......................................... 34 6.4. MÕJU PINNAVEELE ...................................................................................................................................................... 35 6.4.1. Mõju Peri oja paisutatud osa, sellest allavoolu oleva Peri oja ning Orajõe veerežiimile ................................ 35 6.4.2. Mõju Peri oja paisutatud osa, sellest allavoolu oleva Peri oja, Orajõe ning Põlva järve veekvaliteedile ........ 36 6.4.3. Mõju Peri oja paisutatud osa ja sellest allavoolu jääva ojalõigu ja Orajõe ökoloogilisele seisundile ............. 43 6.5. MÕJU INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE ........................................................................................................................... 46 6.5.1. Mõju müratasemele........................................................................................................................................ 46 6.5.2. Lõhnahäiringu teke ja mõju kaudu ................................................................................................................. 49 6.6. MÕJU KULTUURIMÄLESTISTELE ...................................................................................................................................... 51 6.7. JÄÄTMEKÄITLUSEST TULENEVAD MÕJUD .......................................................................................................................... 53 6.8. I JA II ALTERNATIIVI VÕRDLEMINE ................................................................................................................................... 53 7. PERI OJA PAISUTATUD OSA PUHASTAMISEGA KAASNEVA VÕIMALIKU NEGATIIVSE MÕJU ENNETAMISE JA/VÕI VÄHENDAMISE MEETMED ..................................................................................................................................... 57 7.1. PERI OJA PAISUTATUD OSA PUHASTAMISEGA KAASNEVA VÕIMALIKU NEGATIIVSE MÕJU ENNETAMISE JA/VÕI VÄHENDAMISE MEETMED 57 7.2. KESKKONNARISKID....................................................................................................................................................... 60 8. KESKKONNASEIRE MEETMED.......................................................................................................................... 61 9. RASKUSED KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL .................................................................................................... 62 10. HINDAMISTULEMUSTE LÜHIKOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED ........................................................................... 63 Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla Koostaja: Kobras OÜ 5 / 72 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................................................................. 65 LISAD..................................................................................................................................................................... 68 LISA 1. PERI OJA PAISUTATUD OSA SÜVENDAMISE KESKKONNALOA TAOTLUSE KESKKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMM ..................... 69 LISA 2. KMH PROGRAMMI VASTAVAKS TUNNISTAMINE (KESKKONNAAMETI 15.09.2021 KIRI NR 6‐3/21/11701‐12)........................ 70 LISA 3. KMH ARUANDE EELNÕU KOHTA ESITATUD SEISUKOHAD NING NENDEGA ARVESTAMINE ......................................................... 71 LISA 4. KMH ARUANDE AVALIKU ARUTELU KOOSOLEKU PROTOKOLL JA OSAVÕTJATE NIMEKIRI........................................................... 72 Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla Koostaja: Kobras OÜ 6 / 72 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 1. SISSEJUHATUS Põlva vallas Põlva linnast lõunas tiheasustusega Rosma külas asub Peri oja paisutatud osa (edaspidi ka Peri oja paisutiik ja paisutiik) veepeegli pindalaga ca 1200 m2 (joonis 1 ja 2, foto 1). Joonis 1. Peri oja paisutatud osa paiknemine Põlva vallas Rosma külas (Maa-ameti kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis, 2021). Peri oja paisutiik asub Peri ojal ((VEE1049200) Põlva-Karisilla tugimaantee nr 90 (külas Värska maantee), mitteavaliku Rosma krossimäe tee nr 6190075 (külas Jaanimäe tee) ja Veskimäe tee nr 6190098 (külas Veski tee) vahelisel alal (joonis 2, foto 1). Oja paisutatud osaga seotud katastriüksused on Mati (katastriüksuse tunnus 61903:002:0033), Veski tee 1 (kü tunnus 61903:002:0029), Veskitammi (kü tunnus 61903:002:0360) ja Jaanimäe tee L1 (kü tunnus 61903:002:0034). Peri oja on paisutatud Rosma paisuga (PAIS020860), mis asub Veski tee 1 ja Veskitammi katastriüksusel ja mille omanikule Kairi Treierile1 on Keskkonnaameti poolt oja paisutamiseks väljastatud keskkonnaluba nr L.VV/327922. 1 Keskkonnaluba oli varasemalt Kaarel Treieri nimel, alates 08.10.2021 on loa omaja Kairi Treier (alus: Keskkonnaameti 08.10.2021 korraldus nr DM-117120-4 „Keskkonnaloa nr L.VV/327922 muutmise korraldus”). Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla Koostaja: Kobras OÜ 7 / 72 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 Joonis 2. Peri oja paisutatud osaga seotud katastriüksused (Maa-ameti kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis, 2021). Foto 1. Peri oja paisutatud osa Põlva-Karisilla maantee Rosma terastruubi silla ja Rosma paisu vahelisel alal (Kobras OÜ, 12.05.2021). Peri oja paisutiik on valdavas ulatuses täis settinud ja taimestikku täis kasvanud, vaba vesi on valdaval ainult settesse kujunenud voolusängis. 2020. aastal esitas Rosma Küla Selts MTÜ taotluse “Rosma vesiveski paisu ja veehoidla rekonstrueerimistööd” Põlva valla kaasavasse eelarvesse eesmärgiga eemaldada veehoidlast setted, Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla Koostaja: Kobras OÜ 8 / 72 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 korrastada kaldad ja eemaldada kaldalt puud ja võsa, et veesilm oleks paremini eksponeeritav. Taotluses toodud info kohaselt puhastati paisutatud oja viimati 1990-ndatel ja peale seda on paisutuse tagajärjel tekkinud Peri oja paisutiik aastate jooksul setetega täitunud. Taotluse kohaselt aitaks veskipaisu ja paisutiigi rekonstrueerimine kaasa ajaloolise Rosma veskveski paremale eksponeerimisele ning tööde käigus lahendatakse ära küla seisukohalt ülioluline vajadus – rajatakse tuletõrje veevõtukoht. Taotlus sai Põlva valla kaasavast eelarvest rahastuse, mis hõlmab konkreetselt sette eemaldamisega kaasnevaid töid nagu puude ja võsa eemaldamine, sette eemaldamine ja ladustamine 5 km raadiuses. Reaalprojekt OÜ koostas 2021. aastal Rosma paisjärve2 saneerimise projekti (töö nr P20080). Projekti koostamisele eelnes hüdrotehnilise uurimistöö läbiviimine, mille käigus mõõdeti Peri oja paisutiigis vee sügavust ja sette paksust. Mõõtmistulemused näitasid, et sette paksus on kuni 2,3 m ning sette sisse on kujunenud 60-90 cm sügavune voolusäng. Põlva Vallavalitsus esitas 29.01.2021 Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS keskkonnaloa taotluse vee erikasutuseks nr T-KL/1006804 Peri oja süvendamiseks (puhastamiseks) mahus kuni 495 m3 (lisa 1 koosseisus olev lisa 1). Keskkonnaloa taotlemise aluseks on Reaalprojekt OÜ koostatud paisjärve saneerimise projekt (2021), mille kohaselt on saneerimise tegevusena kavandatud paisjärve puhastamine settest etapiti kogumahus 1270 m3. Keskkonnaluba taotletakse tähtajaliselt (1 aastaks). 1.1. KESKKONNALOA MENETLUSSE VÕTMINE JA KMH ALGATAMINE Põlva Vallavalitsuse poolt Keskkonnaametile esitatud keskkonnaloa taotluse kohaselt on sette eemaldamise tööd Peri oja paisutatud osast jaotatud kolme erinevasse etappi. Esimeses etapis on paisutatud osast väljakaevatava sette ja pinnase maht kokku 495 m3, teises etapis samuti 495 m3 ning kolmandas etapis 280 m3. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 nimetatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. Keskkonnaameti poolt 04.02.2021 lisateabena küsitud teabele (kiri nr DM-114628-2) vastas Põlva Vallavalitsus (12.02.2021 kiri nr DM-114628-3), et: „Põlva Vallavalitsus on teadlik, et süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit on olulise keskkonnamõjuga tegevus, mille korral tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine. Kavandatud tööd on planeeritud etapiti ning hajutatult, lähtuvalt eelarvelistest vahendistest. Iga etapi tarvis taotletakse uus keskkonnaluba.“ Keskkonnaamet viitas 17.02.2021 keskkonnamõju algatamise otsuse eelnõus (nr DM-114628-4) käsiraamatus “Keskkonnamõju hindamise käsiraamat“ (Põder T., 2018) toodud selgitusele: Sealjuures ei ole aktsepteeritav projekti „viilutamine” (nn salami slicing) – terviktegevuse jagamine väikesteks osadeks, mille negatiivne keskkonnamõju oleks ebaoluline, et niiviisi varjata olulist kogumõju ja seeläbi vältida KMH-d (lk 99). Lisaks viitas Keskkonnaamet Tallinna Ringkonnakohtu lahendile 3-17-2271, mille kohaselt hoolimata projekti jagamisest erinevateks osadeks on siiski tegemist ühe projekti/tegevusega KMH direktiivi ja KeHJS mõttes. 2 Projektis nimetati Peri oja paisutatud osa ehk Peri oja paisutiiki Rosma paisjärveks. Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla Koostaja: Kobras OÜ 9 / 72 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 Eelnevast tulenevalt oli Keskkonnaamet seisukohal, et taotluse nr T-KL/1006804 menetluses tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine, kuna saneerimise käigus on kavandatud paisjärve puhastamine settest ning sette maht on 1200 m3 (millele lisandub ajutise tõkketammi maht 70 m3). KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Põlva Vallavalitsus edastas 05.03.2021 kirjaga nr 6-3/21-504-2 arvamuse KMH algatamise otsuse eelnõu kohta, märkides, et ei oma täiendavaid arvamusi ega vastuväiteid keskkonnamõju hindamise algatamise suhtes ning lähtuvalt Keskkonnaameti märkustest on esitanud parandustaotluse nr (T-KL/1006804) infosüsteemis KOTKAS. Põlva Vallavalitsus andis teada, et etapiti planeeritud tööd kavatseb läbi viia peale KMH läbiviimist korraga ühe aasta jooksul. Keskkonnaamet võttis 08.03.2021 (kiri nr DM-114628-8) Peri oja (VEE1049200) paisutatud osa süvendamise taotluse menetlusse ning algatas keskkonnamõjude hindamise (edaspidi KMH) (lisa 1 koosseisus olev lisa 2). Keskkonnaamet teatas 08.03.2021 nr DM-114628-7 kirjaga asjaosalisi asutusi Peri oja (VEE1049200) paisutatud osa süvendamise taotluse menetlusse võtmisest ning KMH algatamisest. 1.2. KMH OBJEKT JA EESMÄRK Keskkonnamõju hindamise objektiks on Põlva Vallavalitsuse esitatud keskkonnaloa taotlus vee erikasutuseks - Peri oja paisutatud osa puhastamiseks. Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on anda otsustajale (Keskkonnaametile) teavet keskkonnaloa taotlusega kavandatu ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. KeHJS § 11 lg 11 kohaselt peatub keskkonnaloa taotluse menetlus kuni KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamiseni ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded või KeHJS § 18 lg 7 sätestatud asjaolude ilmnemiseni. See tähendab, et kuni KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamiseni Keskkonnaameti poolt ja sellest teavitamiseni ei ole võimalik keskkonnaloa taotluse menetlusega jätkata ja luba väljastada. KMH programmi koostamise ajal kehtinud veeseaduse redaktsioonis oli veekogu süvendamine defineeritud kui veekogu põhjast setendi eemaldamine ning veeseaduse eelnõu seletuskirja täpsustuste kohaselt sisaldab setend nii pudedaid (sh orgaanilisi) setteid kui ka juba kivistunud setteid ehk settekivimeid. Käesoleva KMH aruande koostamise ajal jõustus veeseaduse uus redaktsioon (01.10.2021), mille järgi ei loeta veekogu süvendamiseks sette eemaldamist veekogust selle korrashoiu eesmärgil. Veeseaduse § 196 lg 2 p 31 kohaselt on sette eemaldamine veekogust korrashoiu eesmärgil mahuga alates viiest kuupmeetrist veekeskkonnariskiga tegevus, mis tuleb registreerida. See tähendab, et veekogu puhastamise korral on keskkonnaloa omamine asendatud registreeringu vajadusega. Samas Peri oja paisutiigi puhastamise projekti ristprofiilidelt nähtub, et põhja ebatasasuste tõttu on vajalik ikkagi teha ka kohati, väiksemas mahus süvendustöid, mistõttu tuleb projekteerijal täpsustada süvendatava pinnase maht. Juhul, kui see on üle 100 m3, on keskkonnaloa taotlemine ikkagi vajalik (alus: veeseadus § 197 p 8). 1.3. KMH MENETUS Pärast keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu valmimist küsis Keskkonnaamet sellele 06.06.2021 kirjaga nr 6-3/21/11701-2 seisukohti Terviseametilt, Põlva Vallavalitsuselt, Muinsuskaitseametilt, Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla Koostaja: Kobras OÜ 10 / 72 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 Rahandusministeeriumilt, Transpordiametilt. Omapoolseid seisukohti programmi eelnõu edastas Transpordiamet 04.06.2021 (kiri nr 8-5/21/13732-2), Põlva Vallavalitsus 09.06.2021 (kiri nr 6-3/21-1161-3), Rahandusministeerium 10.06.2021 (kiri nr 14-11/4301-2), Terviseamet 21.06.2021 (kiri nr 9-3/21/6817-2) ja Muinsuskaitseamet 21.06.2021 (kiri nr 5.1-17.6/1721-1). Seisukohti KMH programmi täiendamiseks ja täpsustamiseks esitas ainult Transpordiamet ning see puudutas riigitee nr 90 konstruktsiooni püsivuse tagamist ning sette tansportimise tingimusi ladustamisalale lähtuvalt liiklusseaduses toodud nõudest, et tee kahjustamine ja risustamine on keelatud. Keskkonnaamet hindas Transpordiameti kirjas toodud märkuseid asjakohaseks ning palus esitatud seisukohtadega mõju hindamisel arvestada ning vajalikus ulatuses KMH programmi täiendada. Teised asutused andsid teada, et KMH programm ning ekspertrühm on asjakohane ja piisav, et jätkata KMH protsessi. Keskkonnaamet palus käsitleda sette tahendamise võimalikke lahendusi ja esitada asjakohased mõju hinnangud KMH aruandes ning juhtis tähelepanu, et veekogu kallastele setet ladustades tuleb vältida settest nõrguva toitainete rikka nõrgvee tagasi veekogusse sattumist. KMH programmi ptk 7 mõjude kirjelduse osa täiendati selles osas. Asjaomaste asutuste esitatud seisukohad ja nendega arvestamine on esitatud lisa 1 (KMH programm) koosseisus olevas lisas 3. Edastatud seisukohtade alusel täiendati asjakohases ulatuses KMH programmi eelnõud ning edastati see Keskkonnaametile avaliku väljapaneku korraldamiseks. Keskkonnaamet teavitas KMH programmi eelnõu avaliku väljapaneku ja arutelu toimumisest 16.07.2021 kirjaga nr 6-3/21/11701-10 Põlva Vallavalitsust, Terviseametit, Transpordiametit, Muinsuskaitseametit, Rahandusministeeriumit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, kavandatud tegevuse asukoha ja sellega piirnevate kinnisasjade omanikke. Avalikustamisest teavitati Ametlikes Teadaannetes 16.07.2021, Põlva valla kodulehel, Põlva valla facebooki lehel ja ajalehes Lõuna-Eesti Postimees (21.07.2021) ning teadete tahvlitel (15.07.2021): Põlvas Uus tn 5 asuval teadete tahvlil; Põlva Keskraamatukogu sisestendil (Kesk tn 16) ning raamatukogu vastas üle tee asuval teadete tahvlil ning Rosma bussijaama juures asuval stendil. Kirjalikke küsimusi, arvamusi ega seisukohti avaliku väljapaneku kestel (26.07.2021 – 09.08.2021) ei laekunud. KMH programmi avalik arutelu toimus 16.08.2021 Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse salongis, aadressil Kesk tn 15, Põlva linn ja veebikeskkonnas Zoom. Avaliku arutelu koosoleku protokoll ja osavõtjate nimekiri on esitatud lisa 3 (KMH programm) koosseisus olevas lisas 4. Põlva Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile 09.09.2021 (kiri nr 6-3/21/11701-11) Peri oja paisutatud osa süvendamise KMH programmi (lisa 1) nõuetele vastavaks kontrollimiseks. Keskkonnaamet tunnistas KMH programmi 15.09.2021 kirjaga nr 6-3/21/11701-12 nõuetele vastavaks (käesoleva KMH aruande lisa 2). Põlva Vallavalitsus edastas 11.04.2022 Keskkonnaametile KMH aruande eelnõu, mille palus edastada KeHJS § 201 alusel asjaomastele asutustele seisukohtade küsimiseks. Keskkonnaamet Keskkonnaamet kontrollis KMH aruande eelnõ vastavust KeHJS § 20 sätestatud nõuetele ning edastas 19.04.2022 kirjaga nr 6-3/22/7007-2 KeHJS § 201 alusel Põlva Vallavalitsusele, Terviseametile, Transpordiametile, Muinsuskaitseametile, Keskkonnaametile ja Rahandusministeriumile seisukohtade esitamiseks. KeHJS § 151 lg 1 ja lg 4 alusel palus Keskkonnaamet esitada asjaomastel asutustel 30 päeva jooksul KMH aruande saamisest alates seisukohad KMH aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta. Põlva Vallavalitsus, Transpordiamet, Muinsuskaitseamet ja Rahandusministeerium pidasid KMH aruande eelnõud piisavaks ning täiendus- ega korrigeerimisettepanekuid ei olnud. Terviseamet juhtis tähelepanu müra ja lõhnateemadele. Keskkonnaamet Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla Koostaja: Kobras OÜ 11 / 72 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 esitas 20.05.2022 kirjaga nr 6-3/22/7007-8 KMH aruande eelnõule märkused. Esitatud kirjalikud seisukohad ning nendega arvestamine on esitatud Lisas 3. KMH aruande avalik väljapanek toimus 27.06.2022 – 29.07.2022 ning avalik arutelu 04.08.2022 algusega kell 16.00 Põlva Kultuuri- ja Huvikeskusese salongis (Kesk 15, Põlva) ning samal ajal veebikeskkonnas Microsoft Teams. Põlva Vallavalitsus teavitas avaliku väljapaneku ja arutelu toimumisest Ametlikes Teadaannetes 20.06.2022 (parandatud teade ilmus 04.07.2022), Lõuna-Eesti Postimehes 27.06.2022, samuti Põlva raamatukogu juures oleval stendil ja Rosma bussipeatuse juures asuval stendil. Avaliku väljapaneku ajal ei laekunud ühtegi kirjalikku seisukohta, ettepanekut ega küsimust. Avaliku arutelu koosoleku protokoll ja osavõtjate nimekiri on esitatud Lisas 4. 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA REAALSETE ALTERNATIIVSED VÕIMALUSTE KIRJELDUS Reaalprojekt OÜ (2021) poolt koostatud Rosma paisjärve saneerimise projektiga on taimestiku, põhjasette ja vesiveski remondi järgselt eemaldamata jäänud ajutine tõkketamm ette nähtud eemaldada ekskavaatoriga eelnevalt veetaset alandades. Alternatiivse võimalusena on antud projektis mainitud ujuvvahendite kasutamist. Käesoleval juhul käsitletakse alternatiivina nn setete pumpamist ehk nn mudapumba kasutamist setete eemaldamiseks. KMH aruandes käsitletakse sette eemaldamisel seega kahte reaalset alternatiivi: I alternatiiv – sette eemaldamine ekskavaatoriga eelnevalt veetaset alandades II alternatiiv – sette eemaldamine veetaset alandamata setete pumpamisega ehk nn mudapumbaga I alternatiiv – veetaimestiku, sette ja veski turbiinikanali ajutise tõkketammi eemaldamine ekskavaatoriga eelnevalt veetaset alandades Veelaskme abil on võimalik veetaset alandada ligikaudu tasemeni 44,60 m abs (Reaalprojekt OÜ, 2020). Rosma paisule Peri oja paisutamiseks väljastatud keskkonnaloaga (L.VV/327922, kehtiv alates 25.07.2016) on paisuga Peri oja normaalpaisutustasemeks 45,26 m abs. See tähendab, et veetaset oleks võimalik alandada normaalpaisutustasemest ca 65 cm võrra. Pärast veetaseme alandamist enne sette eemaldamist jääb Peri oja paisutiiki vesi üksnes voolusängi alale (ca 0,13-0,43 m sügavuselt). Sette eemaldamine on ette nähtud abs kõrguseni 43,80 m sissevoolu poolses otsas kuni 42,82-43,50 m veelaskme poolses otsas (projekteeritud põhja kõrgus). Sette paksus on suurem ja mineraalne põhi sügavamal tiigi parempoolse kalda piirkonnas väljavoolu poolses otsas. See tähendab, et tööde teostamise ajal (sette eemaldamise lõpustaadiumis) võib ulatuda vee sügavus kohati kuni 2,44 meetrini (väljavoolu poolses otsas). Ka sellise veesügavuse korral on ekskavaatoriga sette eemaldamine kaldalt veel teostatav. Reaalprojekt OÜ koostatud paisutiigi saneerimise projektis on kirjeldatud, et sette väljakaevamiseks ei saa paisutatud osasse ekskavaatoriga sisse sõita, kuna paisutatud lõigus on jõe kaldad liiga järsud. Seepärast on taimestiku, sette ja pinnase (sh ajutise tõkketammi) eemaldamine kavandatud kalda nõlva pealt Triinu ja Veski tee 1 katastriüksuselt ja osaliselt Jaanimäe teelt. Arvestades Peri oja paisutatud osa laiust, peab kaevamistöid teostama pika noolega ekskavaatoriga. Peri oja paisutamiseks Rosma paisuga väljastatud keskkonnaloa kohaselt ei tohi veetaseme alandamine toimuda kiiremini kui 30 cm ööpäevas (tuleneb ka keskkonnaministri 09.10.2019 määrusest nr 54). See Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla Koostaja: Kobras OÜ 12 / 72 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 tähendab, et veetaseme isevoolseks alandamiseks tasemeni, mida võimaldab olemasolev paisregulaator, kulub 2-3 ööpäeva. Projektis ei ole käsitletud transportimisele eelnevat sette tahendamise lahendust, kuid seda saaks teha vahetult kuival kaldal või kuivaks lastud paisutiigi põhjas, kuhu see jäetakse tahenema. Kui sete on transportimiseks kõlbulik (st ei ole vedel ja voolav), veetakse see lõppkäitluskohta. Projektis on toodud, et sette tahenemisel väheneb sette maht ligikaudu 33%, mistõttu on käideldava sette mahuks arvestatud ligikaudu 800 m3. Paisutiigi puhastamise projektis on kirjas, et väljakaevatav pinnas tuleb vedada selleks ette nähtud pinnaseladestuskohta või vastavalt kokkuleppele läheduses asuva(te) kinnistu(te) omanikega kasutada täitematerjalina. KMH programmi koostamise ajal lähtuti projektis välja toodud lõppkäitluskohast – Värska mnt 5 kinnistust (62201:001:0790), veoteekonna pikkusega ca 700 m Peri oja paisutiigist. KMH aruande koostamise ajal loobus kinnistu omanik nõusolekust setet enda kinnistule vedada ja seal maapinna täiteks/ala planeerimiseks kasutada. KMH aruande koostamise jooksul selgusid sette lõpliku käitlemise kohad: sete veetakse Rosma külas Rosma-Tiike-Leevi teelt (nr 18110) lähtuva Sooküla põik tee (nr 6190025) ääres paiknevale Soosaare kinnistule (kü tunnus 61903:003:0664; veoteekonna pikkus ca 1,4 km) ning osaliselt Rosma-Tiike-Leevi tee ääres asuvale Päkamäe tee 12 kinnistule (kü tunnus 61903:002:0286; veoteekonna pikkus ca 350 m). Soosaare kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, tegu on suures osas haritava maaga (PRIA veebilehe andmeil 1,71 ha püsirohumaa ning 1,74 ha liblikõieliste ja muude põllumajanduskultuuride segu). Päkamäe tee 12 kinnistu sihtotstarve on 100% elamumaa, setet kasutataks kinnistul haljastuses. Sette vedamiseks kinnistutele on Põlva Vallavalitsusel olemas maaomaniku (kinnistutel on sama omanik) kirjalik nõusolek. II alternatiiv – sette eemaldamine veetaset alandamata setete pumpamisega ehk nn mudapumbaga Kuigi oja on paisutatud lõigus suures osas tihedalt taimestikku täis kasvanud suure sette paksuse ja väikese vee sügavuse tõttu, ei ole setete eemaldamine pumpamise teel otseselt välistatud. Osad ujuvad pinnasepumbad on varustatud spetsiaalsete rehadega, mis eemaldavad veesisese ja veest välja kasvava taimestiku ning on võimelised seda ka kohapeal vajadusel purustama (juhul, kui töid tehakse suveperioodil ja taimestik eraldatakse settest). Saab kasutada ka amfiibseadmeid (joonis 3), mille külge saab ühendada mudapumba ja veetaimede niitmiseks niiduki. Arvestades ümbritsevat maakasutust, siis ei ole settebasseinide rajamine muda setitamiseks võimalik. Väljapumbatavat setet oleks võimalik käidelda suurtes geotekstiilist valmistatud geokottides ehk nn geotuubides (joonis 4), kuhu väljaimetav sette ja vee segu torustikuga suunatakse. Sette tahenemise protsessi kiirendamiseks võib lisada pinnasepumbast tulevale pulbile (muda ja vee segu) enne geokotti(desse) jõudmist looduslikku polümeeri (flokulanti), mis soodustab vee eraldumist. Pärast vee väljanõrgumist pumbatakse geokonteiner(id) uuesti pulpi täis ning tegevust korratakse seni, kuni kotid saavutavad ettenähtud kõrguse. Kottidest välja nõrgunud vesi juhitakse tagasi ojasse. Harjumaal Kuusalu vallas asuva Kahala järve sette eemaldamise näitel on 1 m3 sette kohta tarbitav lisavee hulk ca 1,5 m3. Kahala järve setet on iseloomustatud kui suure niiskuse sisaldusega setet (Maves AS, 2015). Peri oja paisutiigi sete on pigem keskmise niiskuse sisaldusega ning seetõttu on tarbitava lisavee hulk pigem suurem. Geotuube on võimalik paigutada paisutiigi paremkaldal olevale Triinu katastriüksusele. Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla Koostaja: Kobras OÜ 13 / 72 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 Joonis 3. Mudapumbaga amfiibmasina kasutamine tiigi puhastamisel (fotol on amfiibmasin Truxor, http://preisor.veehool.ee/...). Joonis 4. Pumbatud muda käitlemine geokotis (https://progroupe.net/...). Mõlema käsitletava alternatiivi korral kaldajoont ei muudeta. Veepiirist allapoole jäävad kalda nõlvad on projekti järgi ette nähtud kujundada nõlvusega 1:2. Töö teostamiseks on ette nähtud eemaldada puud ja võsa Peri oja paremalt (Veski tee poolselt) kaldalt ca 250 m2 suuruselt alalt. Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla Koostaja: Kobras OÜ 14 / 72 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 Sarnaselt alternatiivile I veetakse tahendatud sete Rosma külas Rosma-Tiike-Leevi teelt (nr 18110) lähtuva Sooküla põik tee (nr 6190025) ääres paiknevale Soosaare kinnistule (kü tunnus 61903:003:0664; veoteekonna pikkus ca 1,4 km) ning osaliselt Rosma-Tiike-Leevi tee ääres asuvale Päkamäe tee 12 kinnistule (kü tunnus 61903:002:0286; veoteekonna pikkus ca 350 m). Tihtipeale loetakse alternatiivide hulka tinglikult ka nn 0-alternatiiv, mis tähendab kõigist tegevusvariantidest loobumist ja olemasoleva olukorra jätkumist. Arvestades seda, et alternatiivid peavad olema omavahel võrreldavad ja täitma sama eesmärki, siis sisuliselt on mõistlik alternatiividena käsitleda erinevaid võimalusi keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tegevuse ehk veesilma puhastamise elluviimiseks ja olemasoleva olukorra jätkumist alternatiivina ei käsitleta, kuna see ei täida taotletud eesmärgi saavutamist. Erinevaid alternatiive võrreldakse omavahel olemasoleva olukorra taustal ehk nn 0-alternatiiv annab aluse, mille suhtes prognoosida ja hinnata Peri oja paisutatud osa puhastustöödel esile kutsutud mõjusid. KMH aruandes kirjeldatakse üksnes arenguid, mis eeldatavasti toimuksid seal kavandatava tegevuseta. Alternatiivide omavahelisel võrdlusel leitakse sobivaim lahendus Peri oja paisutatud osa puhastamistööde läbiviimiseks ja settekäitluseks. Asukohast tulenevaid alternatiive keskkonnamõju hindamise käigus ei kaalutud, kuna keskkonnamõju hindamise objektiks olev keskkonnaloa taotlus on paisutatud Peri oja puhastamiseks. Tööde läbiviimise ajalisi alternatiive ei kaalutud, kuna sellise iseloomuga töid on mõistlik võimaluse korral niikuinii madalvee perioodil teha. 3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS Peamised mõjutatavad keskkonnaelemendid on nii puhastatav Peri oja paisutatud osa ja oja puhastustööde alast allavoolu kuni võimaliku heljumi leviku piirkonnani, samuti paisutatud osa kaldapiirkond (võimalik settekäitluse ala ning ehitustegevuse ala). Kuna oja paisutatud osa on nähtav ka kaugemalt sõidutee pealt ning omab ajaloolist ja tulevikus rekreatiivsest tähtsust kogu Rosma külale, siis on kaudselt mõjutatav ala kogu Rosma küla. Edaspidi käsitletakse kirjeldatud ala kui KMH ala. 3.1. ASUSTUS JA MAAKASUTUS Peri oja paisutatud osa paikneb Mati katastriüksusel (katastriüksuse tunnus 61903:002:0033, sihtotstarve 100% maatulundusmaa), Veski tee 1 (kü tunnus 61903:002:0029, sihtotstarve 100% elamumaa), Veskitammi (kü tunnus 61903:002:0360, sihtotstarve 100% tootmismaa) ja Jaanimäe tee L1 (kü tunnus 61903:002:0034, sihtotstarve 100% transpordimaa) katastriüksustel (joonis 2). Peri oja paisutatud osaga piirneb idast Triinu katastriüksus (kü tunnus 61903:002:0027, sihtotstarve 100% elamumaa). KMH alal paikneb Rosma vesiveski hoone, Rosma vesiveski pais ja paisutuse tagajärjel tekkinud veesilm, mille kaldal paiknevad hajusalt või väiksemate gruppidena puud ja põõsad. Peri oja paisutatud osa asub tiheasustusega Rosma külas, kus seisuga 01.01.2020 elas 382 elanikku (Statistikaamet, 2022). Paisutatud osa ümbruses asuvad peamiselt väikeelamud koos abihoonetega. Teisel pool Veski teed (aadressil Veski tee 6) asub majutusteenust pakkuv ettevõte Rosma Veski Puhkemaja MTÜ. Läheduses paiknevad mitmed kultuurimälestised (seotud Rosma vesiveski ja Rosma vesiveski paisuga), millest on lähemalt juttu peatükis 3.5 Kultuurimälestised. Peri ojal Rosma külas paikneb Rosma pais (PAIS020860), millest on täpsemalt juttu peatükis 3.3.1. Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla Koostaja: Kobras OÜ 15 / 72 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 Peri oja paisutatud osa külgneb lõunast Põlva-Karisilla tugimaanteega (tee nr 90), läänest Rosma krossimäe teega (tee nr 6190075) ning põhjast ja idast Veskimäe teega (tee nr 6190098). Põlva-Karisilla tugimaanteel on kaitsevöönd laiusega 30 m (ehitusseadustik § 71 lg 2), mis ulatub osaliselt lõunapoolsele Peri oja paisutatud osale Jaanimäe tee L1, Mati ja Veski tee 1 katastriüksustel. Tee kaitsevööndis keelatud tegevused on loetletud ehitusseadustiku § 72 lõikes 1, milledest ükski ei ole seotud KMH objektiks oleva keskkonnaloaga kavandatud tegevusega. Rosma küla peamine asustus paikneb Rosma linnamäe (Maa-ameti põhikaardil märgitud ka kui Liinamägi), Hurdamäe ja Põlva linna vahelisel alal. Vahelduv maastik (mäed vahelduvad ojade ja väikeste veekogudega, metsaalad soisemate aladega) on tinginud kompaktse asustusstruktuuri. Peri oja paisutatud osa paikneb tiheasustusega Rosma küla keskel. Paisutatud ala on seotud Rosma vesiveskiga (foto 2), mis ehitati 1883. aastal ning mille ümber on koondunud Rosma küla tiheasustus. Foto 2. Rosma vesiveski ja Rosma pais (Kobras AS, 12.05.2021). Peri oja paisutatud osa ulatub kinnismälestise kaitsevööndisse (vt ptk 3.5) ning osaliselt avalikult kasutatava tee kaitsevööndisse. 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Põlva vald asub Lõuna-Eesti Kesk-Devoni lavamaal ning valla kaguosa ulatub Ülem-Devoni avamusalale. Pinnakatteks on valdavalt erineva paksusega moreen, vähemal määral ka jääjärvede setteid. Reljeefilt on Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla Koostaja: Kobras OÜ 16 / 72 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 piirkond valdavalt lainjas tasandik, mida läbivad suhteliselt sügavad ürgorud (Põlva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030). Puhastatava veesilma lähipiirkonnas moodustavad pinnakatte ülemise osa glatsiofluviaalsed setted ehk veeristik, kruus ja liiv, ala asub setetega mattunud orus. Rosma küla geoloogiline aluspõhi koosneb Aruküla lademe Kesk-Devoni ladestiku Aruküla liivakivist ja aleuroliidist (Maa-ameti geoloogia kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee, 2022). Peri oja paisutatud osa läheduses ei paikne maavarade maardlaid (Maa-ameti kaardirakenduse maardlate kaart, 2021). Põlva vallas kasutatakse Kesk-Devoni ning Kesk-Alam-Devon veekihi põhjavett, ülejäänud põhjaveekihid lasuvad sügavamal ning vesi on kõrge mineraalainete sisaldusega. Valdavalt kasutatakse tarbeveeks Kesk- Devoni kivimites levivat põhjavett (Põlva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017- 2029). Rosma küla poorsete aluspõhjakivimite põhjaveekihid on suhteliselt kaitstud (madal reostusohtlikkus, joonis 5), kuna antud alal levivaid Kesk-Devoni ja Kesk-Alam-Devoni veekihte katab suhteliselt paks pinnakate. Joonis 5. Põhjavee kaitstus Peri oja paisutatud osa piirkonnas (Maa-ameti kaardirakendus, 2021). Lähipiirkonnas ei paikne puurkaeve. Piirkond on hõlmatud Põlva reoveekogumisalaga. (EELIS, 2022). 3.3. HÜDROLOOGILISED TINGIMUSED 3.3.1. Peri oja Peri oja (VEE1049200) suubub Orajõkke (VEE1048800) (joonis 6). Oja pikkus koos lisaharudega on 18,9 km. Oja valgala pindala on 24,1 km². Peri oja kuulub heledaveeliste ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõgede (IB, IIB, IIIB) hulka (EELIS, 2022). Peri oja ei kuulu riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu3. 3 „Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu“, Vabariigi Valitsuse 01.11.2018 korraldus nr 264. Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla Koostaja: Kobras OÜ 17 / 72 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 Peri oja ei kuulu pinnaveekogumite nimekirja (pole eraldi veekogum), mille seisundiklassi tuleb määrata4 ning seetõttu ei teostata ojal riiklikku veekvaliteedi ega ökoloogilist seiret. Joonis 6. Peri oja ja Rosma paisu paiknemine Peri ojal (aluskaart: Maa-amet, andmed: EELIS, 2022). Peri oja paisutatud osa ei ole eraldi veekoguna keskkonnaregistris arvel. Oja paisutatud osa veelase paikneb paisutatud osa kirdepoolses otsas. Peri oja paisutatud osa sissevool asub selle edelapoolses otsas, kus Peri oja ületab Põlva-Karisilla 0,18 kilomeetril 2005. aastal ehitatud Rosma terastruubi sild nr 857 (silla ametlik nimetus). Paisutatud osa pikkus on ca 65 m ja laius kõige laiemas kohas ca 25 m. Peri oja kalda piiranguvööndi ulatus on tulenevalt looduskaitseseadusest 50 m ja ehituskeeluvööndi ulatus 25 m põhikaardile kantud veekogu piirist; veekaitsevööndi ulatus tulenevalt veeseadusest on 10 m põhikaardile kantud veekogu piirist (EELIS, 2022). Peri oja kaldakaitse vööndite lähtejoon arvestab paisutatud osa ulatust. Rosma Küla Selts MTÜ (2020)5 andmetel teostati Rosma vesiveski paisu puhastamistööd viimati 1990ndatel. Sellest alates on Peri oja paisutatud osa setetega täitunud ja kinni kasvanud. Analüüsides Maa-ameti kaardirakenduse ortofotosid erinevatest aastatest on näha, et paisutatud osa veepeegli pindala on perioodil 1999-2021 silmnähtavalt vähenenud setete kuhjumise tõttu (joonis 7). 4 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“, keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19. 5 Rosma Küla Selts MTÜ. Taotlus Põlva valla 2020 kaasavasse eelarvesse. Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla Koostaja: Kobras OÜ 18 / 72 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 1999 2021 Joonis 7. Peri oja paisutatud osa veepeegli vähenemine aastatel 1999 – 2021 (ülemine 1999. aasta ortofoto ning alumine 2021. aasta ortofoto) (Maa-ameti ajalooliste kaartide kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis, 2022). Peri oja paisutatud osa lähedal paikneb nimetu allikas VEE4619000 (ca 40 m kaugusel paisutatud osast). Allika veekaitsevööndi ulatus on 10 meetrit, ehituskeeluvööndi ulatus 25 m ning piiranguvööndi ulatus 50 m allikast. Allika piiranguvöönd ulatub Rosma paisuga paisutatud oja osale (EELIS, 2022). Peri oja paisutatud osa iseloomustus läbi viidud uuringute alusel Reaalprojekt OÜ teostas enne Rosma paisjärve saneerimise projekti koostamist Peri oja paisutatud osa hüdrotehnilise uurimistöö, mille läbiviimise ajal (20.11.2020) oli paisutatud osa veetaseme kõrgus 45,32 m abs. Hüdrotehnilise uurimistöö andmete põhjal koostati paisutatud osale 10 m vahekaugustega 6 ristprofiili, kus on näha setete paksus ning veetase (joonis 8; ristprofiilide paiknemine joonisel 9). Ristprofiilidelt on näha, et paisutatud osa keskel olevas voolusängis on vee sügavus 85…115 cm ning sette paksus kuni 2,3 m. Enim on setteid oja idapoolsemas osas, kus settekiht ulatub uurimistöö teostamise ajal peaaegu mõõdetud veetasemeni. Settekiht kasvab sissevoolu poolt Rosma vesiveski paisu poole liikudes. Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla Koostaja: Kobras OÜ 19 / 72 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 Joonis 8. Peri oja paisutatud osa asendiplaan (Reaalprojekt OÜ, 2021). Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla Koostaja: Kobras OÜ 20 / 72 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 Joonis 9. Peri oja paisutatud osa uurimistöö ristprofiilid Rosma paisjärve saneerimise projektist (Reaalprojekt OÜ, 2021). Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla Koostaja: Kobras OÜ 21 / 72 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 Hüdrotehnilise uurimistöö käigus ei uuritud Peri oja vee keemilisi ja füüsikalisi omadusi. Kobras OÜ töötajad võtsid Peri oja paisutatud osast 05.11.2021 setteproovid (proovide võtmise asukohad näidatud joonisel 10), mille analüüsimisel OÜ Keskonnauuringute Keskuse laboris määrati sette raskmetallide sisaldus ja tulemuste vastavus keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” lisas toodud sihtarvude ja piirarvudega. Analüüsitulemuste kohaselt ei ületa settes olevate raskmetallide sisaldus määruses nr 26 lisas toodud sihtarve (tabel 1). Sihtarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millega võrdse või väiksema väärtuse korral loetakse pinnase seisund heaks. Joonis 10. Setteproovide võtmise asukohad Peri oja paisutatud osal (Kobras OÜ, 2021). Tabel 1. Peri oja paisutatud osast võetud setteproovide raskmetallide sisalduse analüüsitulemused (Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2021). Piirarv Piirarv Näitaja Sihtarv* elumaal* tööstusmaal* P‐1 P‐2 Kuivaine (%) ‐ ‐ ‐ 37.1 21.7 Orgaanilise aine sisaldus (% KA) ‐ ‐ ‐ 27.1 35.9 pH ‐ ‐ ‐ 6.9 6.5 Põletusjääk (% KA) ‐ ‐ ‐ 78.9 64.1 Kaadmium (mg/kg KA) 1 5 20 0.14 0.3 Kroom (mg/kg KA) 100 300 800 9.7 17 Nikkel (mg/kg KA) 50 150 500 7.5 14 Plii (mg/kg KA) 50 300 600 4.8 8.6 Tsink (mg/kg KA) 200 500 1000 29 59 Vask (mg/kg KA) 100 150 500 6.4 11 Elavhõbe (mg/kg KA) 0.5 2 10 0.026 0.054 * Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” Lisa. Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla 22 / 72 Koostaja: Kobras OÜ Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 Peri oja paisutatud osas on kuivaine sisaldus settes suur (proovivõtukohas P-1 37,1% ja P-2 21,7%). See tähendab, et põhjasete on üpris tihke (tahke). Sette orgaanilise aine sisaldus on keskmine (proovivõtukohas P-1 27,1 % kuivaine sisaldusest ja P-2 35,9 % kuivaine sisaldusest). Varasemalt on Peri oja ökoloogilist seisundit uuritud Kobras AS 2019. aasta töös „Põlva järvest ülesvoolu jääva Orajõe lõigu osavalgala reostuskoormuse uuring“. Töö koostamise käigus võeti 24.04.2019, 23.10.2019 ja 14.11.2019 Peri ojast Rosma paisust vahetult allvoolu (Veski tee sillast ülesvoolu, 180 m enne suubumist Orajõkke) veeproovid. Peri oja paisutatud osast allavoolu jääv oja vooluhulk oli 0,34-0,52 m3/sek (keskmine vooluhulk 0,46 m3/sek). Vooluhulkade mõõtmistulemused näitasid, et Peri oja vooluhulk moodustab kuni ¾ Orajõkke suubuvate vooluveekogude kaudu lisanduvast vooluhulgast, seega suurema osa. Analüüsitud kvaliteedinäitajate alusel vastas Peri oja paisutatud osast allavoolu jääva oja vee kvaliteet (iseloomustab ühtlasi paisutatud osa veekvaliteeti) 2019. aastal kolme proovikorra andmeil heale seisundiklassile, välja arvatud üldfosfori (Püld) sisalduse osas, mille alusel vastas veekvaliteet kesisele seisundiklassile. Veeproovide analüüsitulemuste alusel jäi hapniku sisaldus vahemikku 8,26-10,7 mg/l ja 68,2- 97,7 % (keskmine 85,7%) (vastab heale kuni väga heale seisundiklassile), bioloogilise hapnikutarbe (BHT5) sisaldus 1,5-1,6 mg/l (vastab väga heale seisundiklassile), üldfosfori sisaldus 0,08-0,1 mg/l (vastab heale kuni kesisele seisundiklassile), üldlämmastiku (Nüld) sisaldus 1,8-2 mg/l (vastab heale seisundiklassile), ammooniumlämmastiku (NH4-N) sisaldus 0,026-0,048 mg/l (vastab väga heale seisundiklassile) ja pH 7,91-8,59 (vastab väga heale seisundiklassile) (tabel 2). Tabel 2. Peri oja veekvaliteet 2019. aastal (Kobras AS, 2019). Vooluhulk Q, NH4, BHT5, Püld, Nüld, 3 3 Kpv Q, m /sek m /ööp T, ˚C O2, % O2, mg/l pH mg/l mgO2/l mg/l mg/l 23.04.2019 0,34 29 162,2 13,2 97,7 10,18 8,59 0,026 1,5 0,1 2 23.10.2019 0,52 44 928,0 8,5 91,3 10,7 8 0,08 2 14.11.2019 0,51 43 934,4 7 68,2 8,26 7,91 0,048 1,6 0,1 1,8 Kobras AS 2019. aasta töös on käsitletud võimalikke reostusallikaid Orajõele, sh ka Peri ojale. Töö andmetel ei suubu Peri ojasse heitvee ja sademevee väljalaske. Peri POÜ veisefarmi silohoidlad asuvad lähimas punktis Peri ojast ca 350 m kaugusel. Enne Põlluveere tee 7 katastriüksusele (kü tunnus 61903:001:0022) uue silohoidla rajamist kogunes nõrgvesi ja sademevesi platsi äärde, mistõttu on ka praegu näha varasemale reostuse levikule viitavaid jälgi. Käitise läheduses asub kraave, kuid Peri ojani need ei kulge ning kraavidest imbub vesi pinnasesse. Veeveebi vedelsõnniku laotamise kaardirakenduse (vaadatud 30.04.2021) alusel on Peri oja läheduses arvukalt põllumajandusmassiive (enamik jäävad Peri ojast vähemalt 100 m kaugusele), kuhu laotatakse vedelsõnnikut. Peri ojal paikneb kolm paisu: Peri, Rosma ja Sika (Peri). Peri pais (PAIS018870), mis paikneb Rosma paisust ca 3,5 km kaugusel ülesvoolu, on rajatud hüdroenergia tootmiseks ning sellel on ka rekreatiivne otstarve. Paisu paisutuskõrgus on 2,2 m. Rosma paisust ca 6 km ülesvoolu paikneva Sika (Peri) paisu (PAIS010920) paisutuskõrgus on 1,75 m. Mõlemad paisud on kaladele ületamatud, kuid läbipääsu mõju kalastikule on väheoluline ja seega pole rändetingimuste parandamine pigem vajalik. Nii Sika (Peri) paisu kui ka Peri paisu lävendis on oja paisutamiseks väljastatud keskkonnaload, vastavalt nr L.VV/325788 (loa omaja Anne Serma) ja nr KL-509342 (loa omaja AS Generaator) (EELIS, 10.03.2022; Eesti Veeprojekt OÜ jt, 2013). Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla 23 / 72 Koostaja: Kobras OÜ Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 Rosma paisul (PAIS020860) on kehtiv keskkonnaluba Peri oja paisutamiseks (L.VV/327922, kehtiv alates 25.07.2016, omanik Kairi Treier). Loas on määratud Peri oja normaalpaisutustasemeks 45,26 m abs (keskkonnalubade infosüsteem KOTKAS, 2022). Rosma vesiveski pais on rajatud 19. sajandi viimasel veerandil, tõenäoliselt koos vesiveski hoonega, mis asub paisu mulde alavee poolses nõlvas. Paisu on remonditud Nõukogude Liidu perioodil, viimased korrastustööd leidsid aset aastatel 2003 kuni 2005 (Kultuurimälestiste register, 2021). Vesi voolab üle paisu eriprofiilülevoolu kaudu. Paisregulaatoril toimub veetaseme reguleerimine puitkilpvarjadega. Varjabaasid jagavad ülevooluava neljaks avaks, kogulaiusega 4,5 m, millest varjadega reguleeritav osa on 4,0 m. Puitvarjad on varustatud tõstepostiga. Varjapaasideks kasutatakse betoonist tugimüüride sisse valatud karpraudu ja nelikanttorusid (Eesti Veeprojekt OÜ jt, 2013). 2021. aastal Reaalprojekt OÜ poolt koostatud Rosma paisjärve saneerimise projekti kohaselt on võimalik veetaset varjadega alandada ca 70 cm (kuni 44,50 m abs). Piki muldkeha ülavee poolset serva asub maakivist müür. Paisul puudub põhjalask, samuti puudub kalapääs. Tõkestusrajatiste inventariseerimise käigus hinnati paisu läbipääsu mõju kalastikule väga oluliseks ning tehti ettepanek kalastiku rändetingimuste parandamiseks rajada möödaviikpääs või kalapääs oja sängis (Eesti Veeprojekt OÜ jt, 2013). Keskkonnaamet vaatas keskkonnaloa nr L.VV/327922 tingimused 08.10.2021 korraldusega nr DM-117120-4 üle ning otsustas, et Rosma paisul ei ole vaja kalade läbipääsu siiski tagada. Keskkonnaamet tõi välja, et Peri ojal pole tehtud hüdrobioloogilist seiret, mis toetaks kalapääsu rajamise vajalikkust ning pole toonud välja paisu probleemina elustikule ja paisul ei ole olulist mõju siirdekaladele. Rosma paisust ülesvoolu asub Peri pais, mis on kaladele ületamatu, samuti on kaladele ületamatu allavoolu Peri oja suublaks oleval Orajõel asuv Põlva pais. Koondaruande "Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks" põhjal on Peri oja Rosma pais teiste veekogude (veekogum Orajõgi_1) kalastiku seisundile väheoluline. Eelnevast tulenevalt ei ole kalade läbipääsu rajamine Keskkonnaameti hinnangul vajalik. 2012. aastal toimunud ülevaatuse käigus tuvastati, et liigveelasu parema tugimüüri ülavee poolsest (põhja nurgast) on betoonil tükk puudu ja toimub vee voolamine ning vasakpoolsest tugimüüri betooniga parandatud osast toimub allavoolu vee filtratsioon läbi müüri. 2013. aasta tõkestusrajatiste inventariseerimise käigus hinnati Rosma paisu tehniline seisukord puudulikuks (P)6. Puuduliku tehnilise seisukorra puhul on põhikonstruktsioonide ja pinnase vahelt märgatav filtratsioon, konstruktsioonid on sedavõrd lagunenud, et vajavad osaliselt või täielikult asendamist, rajatiste algsed kontuurid on tuvastatavad ning pais vajab remonti. 2019. aastal koostas Edepol OÜ Rosma Küla Selts MTÜ tellimusel Rosma vesiveski turbiinikanali ja paisu parandustööde teostamise kohta tegevuskava, mis käsitles Rosma vesiveski turbiinikanali sulgemist vee sissevoolu peatamiseks ja üldosas on viidatud ka tegevuskava paisu avariitööde teostamiseks, kuid planeeritavate ehitustööde kirjelduses puuduvad konkreetsed tegevused paisu puudutavate tööde kohta. Tegevuskava alusel viidi 2019 ja 2020. aastal läbi veski turbiinikanali avariitöid – korrastati lagunenud maakivimüürid ja tõkestati vee sissevool turbiinikanalisse. Ajutine tõkketamm Rosma vesiveskit läbiva veevoolu 6 Eesti Veeprojekt OÜ jt, 2013. Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks. Töö nr 0712. Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla 24 / 72 Koostaja: Kobras OÜ Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 tõkestamiseks on peale turbiinikanali renoveerimist jäetud likvideerimata. Paisu remonttöid tänaseks tehtud ei ole. Rosma pais on ehitismälestisena kantud kultuurimälestiste registrisse (nr 23790). Rosma veskiveski on väliselt korras ning on samuti kantud ehitismälestisena kultuurimälestiste registrisse (vt ptk 3.5 Kultuurimälestised). 3.3.2. Orajõgi Peri oja suubub Rosma paisust ligikaudu 200 m allavoolu Orajõkke (VEE1048800). Orajõe pikkus koos lisaharudega on 48 km ning selle ametlik valgala pindala on 181,1 km2. Orajõgi suubub Ahja jõkke (VEE1047200) ning läbib Põlva järve (VEE2111610). Orajõgi kuulub lõiguna (Puskaru–Väimela tee sillast 2,31 km kuni Erastvere–Ridali tee truubist 5,15 km) riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetellu. Orajõe valgalal on kaks veekogumit: Orajõgi lähtest Põlva ringteeni 87 (1048800_1) ja Orajõgi Põlva ringteest 87 suudmeni (1048800_2). Peri oja suubub veekogumisse Orajõgi lähtest Põlva ringteeni 87 (1048800_1) (EELIS, 2022). Eesti pinnaveekogumite seisundi 2020. aasta ajakohastatud vahehinnangu põhjal oli Orajõgi_1 veekogumi koondseisund aastatel 2010 – 2020 kesine. Orajõgi_1 veekogumi 2012. aastal kesise seisundi mitteheaks elemendiks on märgitud kalastik (viidatud omakorda 2009. aasta andmetele) ning mittehea seisundi põhjuseks paisud. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava7 kohaselt on eesmärgiks saavutada 2027. aastaks hea seisund. Kobras AS 2019. aastal koostatud Põlva järvest ülesvoolu jääva Orajõe lõigu osavalgala reostuskoormuse uuringu raames läbi viidud veeproovivõtmise analüüsitulemuste põhjal viitasid 2019. a kevadised tulemused üldlämmastiku kontsentratsiooni osas kogu Orajõe ulatuses heale seisundile ning üldfosfori kontsentratsioon oli pigem kõrge ning viitas enamikes proovipunktides kesisele seisundile. Oktoobris 2019 oli veeproovides määratud üldfosfori sisaldus võrreldes kevadiste tulemustega madalam ning viitas enamikes proovipunktides heale seisundile, kuid sama aasta novembris oli kontsentratsioon enamikes proovipunktides kevadisest kõrgem ning viitas jällegi kesisele seisundile. Üldlämmastiku sisaldus jõevees oli sügisel selgelt suurem kui kevadel. Sügisel toimunud mõõtmistel oli novembris tuvastatud üldlämmastiku kontsentratsioon suurem oktoobris määratud sisaldusest. Novembrikuised tulemused viitasid enamikus kesisele seisundiklassile. Sügisesed suured kontsentratsioonid on tõenäoliselt tingitud taimede aktiivse kasvuperioodi lõpust, mistõttu jäävad toitained taimestikku sidumata ja kanduvad põldudelt siseveekogudesse. Lisaks võib mõju avaldada põldude väetamine niiskemal perioodil (Kobras AS, 2020). Orajõe valgala analüüsi andmetel tuleneb toitainete koormus eelkõige põllumajandusmaade aktiivsest kasutamisest ja vähem loomakasvatusest. Olulisemat koormuse kasvu põhjustab suurema vooluhulga tõttu eelkõige Peri oja. 3.4. LOODUSKAITSELISED OBJEKTID JA ALAD Lähim looduskaitsealune objekt Intsikurmu parkmets (KLO1200100) jääb kavandatud tegevuste alast ca 800 m kaugusele lääne suunas (EELIS, 2022). Ca 800 m läänes asub III kaitsekategooria taimeliigi kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) leiukoht (EELIS, 2022). 7 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016. Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla 25 / 72 Koostaja: Kobras OÜ Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 Lähiümbruses Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid ei ole. 3.5. KULTUURIMÄLESTISED Muinsuskaitseseaduse alusel on Peri oja paisutatud osaga piirneval alal ja selle lähistel arhitektuurimälestiseks tunnistatud järgmised ehitised: Rosma vesiveski (ehitatud 1883, reg-nr 23789), Rosma vesiveski pais (ehitatud 20. sajandi I pool, reg-nr 23790), Rosma vesiveski elamu (ehitatud 19. sajand, reg-nr 23791), Rosma vesiveski laut (ehitatud 19. sajand, reg-nr 23792), Rosma küla elamu I tiibhoonega (ehitatud 1920. aastatel, reg-nr 23793), Rosma küla elamu I kelder (ehitatud 20. sajandi I pool, reg-nr 23794), Rosma küla elamu I kaev (ehitatud 20. sajandi I pool, reg-nr 23795), Rosma küla kauplus-elamu II (ehitatud 1920. aastatel, reg-nr 23796), Rosma küla kauplus-elamu II ait-kelder (ehitatud 1920. aastatel, reg-nr 23797), Rosma küla elamu III (ehitatud tõenäoliselt 19. sajandi lõpus, reg-nr 23798) (kultuurimälestiste register, 2022). Eelnevalt nimetatud ehitistele on kehtestatud ühine kaitsevöönd8, kuhu ulatub ka Peri oja paisutatud osa (joonis 11). Joonis 11. Peri oja paisutatud osa läheduses paiknevad kultuurimälestised ja nende ühine kaitsevöönd (Maa- ameti kaardirakendus, 2022). Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 14 lg 2) on kinnismälestise kaitsevööndi eesmärk tagada: 1) kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning seda ümbritsevate mälestisega seotud kultuuriväärtuslike objektide ja elementide säilimine; 2) kinnismälestise vaadeldavus ja mälestiselt avanevate algupäraste vaadete säilimine; 3) kinnismälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine. 8 „Kultuurimälestiseks tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja kaitsevööndi määramine“, kultuuriministri käskkiri 24.08.2005 nr 265. Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla 26 / 72 Koostaja: Kobras OÜ Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Antud piirkonda hõlmavad kõrgematasandilised strateegilised planeerimisdokumendid toetavad Peri oja paisutatud osa puhastamist. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007)9 eesmärk on saavutada pinnavee hea seisund ning hoida veekogusid, mille seisund on juba hea või väga hea. Peri oja paisutatud osa puhastamine aitab parandada oja üleüldist tervislikku seisundit ning aitab kaudselt parandada ka Peri oja suubla, Orajõe, ökoloogilist seisundit. Põlva maakonnaplaneeringu 2030+ (2017)10 alusel asub Peri oja paisutatud ala linnalise asutusega alal. Põlva järve, Orajõe ja Peri oja ümbrus kuulub II tähtsusklassi ehk maakondliku tähtsusega väärtuslike maastike hulka. Põlva järve, Orajõe ja Peri oja väärtusliku maastiku säilimiseks tuleb säilitada maastikuline miljöö ning hoida traditsioonilist maastikku. Peri oja paisutatud osa on oluline maastiku komponent, kuna kuulub selle ümber ja lähistel asuvate mälestiste ühisesse kaitsevööndisse ning paisutatud osa veepeeglit tuleks ajaloolistel põhjustel säilitada. Põlva maakonnaplaneeringu alusel ei jää Peri oja paisutatud osa ega selle kaldapiirkond rohevõrgustiku alale. Põlva maakonnaplaneering 2030+ toetab Peri osa paisutatud osa puhastamiseks keskkonnaloa taotlemist, et tagada Põlva järve, Orajõe ja Peri oja väärtusliku maastiku säilimine ning traditsioonilise maastiku hoidmine. Põlva valla üldplaneeringuga 2029+ (2018)11 on Rosma paisu ja Peri oja paisutatud osa lähipiirkond määratud elamualaks (joonis 12) (väikeelamumaa). Elamuala peamiseks maakasutuse otstarbeks on elamumaa ja elamumaaga seonduvad kõrvalkasutused nagu haljastus, äri, liiklus, kogukondlikud tegevused jmt. Üldplaneeringus on väärtuslike maastike määramisel lähtututud maakonnaplaneeringuga määratletud väärtuslikest maastikest, st kavandatava tegevuse ala jääb ka üldplaneeringu järgi väärtuslikule maastikule. Väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks on seatud kasutustingimused, mille hulka kuulub väärtuslike maastike arhitektuurilise ja maastikulise miljöö säilitamine, traditsioonilise maakasutuse maastike hoidmine (eelistatud aladel, kus on säilinud asustusstruktuur, teedevõrk ja arhitektuur), silmapaistvalt ilusate vaatekohtade säilitamine ja avamine (eriti üldkasutatavatel aladel avalike teede ääres). Piki Põlva-Karisilla tugimaanteed on kavandatud perspektiivne kergliiklustee algusega Võru-Põlva 43 tugimaanteega (riigiteega nr 64) ristumisest kuni Rosma külas reserveeritud tootmisaladeni. Perspektiivse kergliiklustee täpne kulgemine (sh kummal pool avalikku teed kergliiklustee paikneb) ja tehnilised lahendused selgitatakse projekteerimisel. Kavandatavad tegevused ei takista kergliiklustee rajamist. 9 Vastu võetud/heaks kiidetud Riigikogu poolt 14.02.2007. 10 Kehtestatud Põlva maavanema 18.08.2017 korraldusega nr 1-1/17/676. 11 Kehtestatud Põlva Vallavolikogu 20.12.2018 otsusega nr 1-3/60 „Põlva valla üldplaneeringu 2029+ osaline kehtestamine“. Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla 27 / 72 Koostaja: Kobras OÜ Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 Joonis 12. Väljavõte Põlva valla üldplaneeringu 2029+ (2018) joonisest 1:15 000 (Põlva valla üldplaneering). Põlva valla üldplaneering 2029+ toetab Peri oja paisutatud osa puhastamiseks keskkonnaloa taotlemist, kuna kavandatav tegevus aitab taastada Peri oja paisutatud osa veepeegli ning parandab Rosma küla üldilmet. Planeeritaval tegevusel puudub seos lähipiirkonnas asuvate detailplaneeringutega. 5. KAVANDATAVA TEGEVUSE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT KAASNEVA KESKKONNAMÕJU PROGNOOSMEETODITE KIRJELDUS Peri oja paisutiigi puhastamise tööprojekti koostamise käigus teostati tiigi põhjas oleva sette paksuste mõõdistus, et määrata eemaldatava sette maht. Sette paksuse mõõdistus andis informatsiooni sette paksuste kohta paisutiigi erinevates osades. Keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel kasutati:  Maa-ameti kaardirakendusi,  EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur) andmeid,  erialakirjandust,  varasemaid uuringuandmeid,  varasemaid analoogseid keskkonnamõju hindamise tulemusi,  strateegilisi planeerimisdokumente ja Eesti Vabariigi õigusakte,  välivaatluste tulemusi,  muud asjakohast informatsiooni. Mõju hinnangute andmisel ja alternatiivide omavahelisel võrdlemisel kasutati täisarvulisel skaalal põhinevat kvalitatiivset hindamissüsteemi (nt -3...+3), kus negatiivsed hinded tähistavad kavandatava tegevuse negatiivset mõju ning positiivsed hinded positiivset mõju. Peatükis 2 käsitletud põhialternatiivide hindamisel ja omavahelisel võrdlemisel hinnati ja võrreldi omavahel I alternatiivi (veetaimestiku, sette ja veski turbiinikanali ajutise tõkketammi eemaldamine ekskavaatoriga eelnevalt veetaset alandades) ja II alternatiivi (sette eemaldamine veetaset alandamata setete pumpamisega ehk nn mudapumbaga). Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla 28 / 72 Koostaja: Kobras OÜ Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 6. OLULISTE KESKKONNAMÕJUDE SELGITAMINE Kavandatava tegevusega avaldub eeldatavalt mõju:  Peri oja paisutatud osale, sellest allavoolu olevale Peri oja ning Orajõe veerežiimile ja -kvaliteedile,  maakasutusele,  kultuurimälestistele, eelkõige Rosma vesiveskile ja Rosma vesiveski paisule,  jäätmekäitlusest tulenevad mõjud,  Peri oja paisutatud osa ökoloogilise seisundi parandamise kaudu,  loodusressursside kokkuhoidmise kaudu,  tekitatava müra kaudu,  settekäitlusel tekkiva lõhna kaudu. Tulenevalt Transpordiameti poolt esitatud seisukohast (04.06.2021 kiri nr 8-5/21/13732-2) käsitletakse KMH aruandes lisaks riigitee nr 90 konstruktsiooni püsivuse temaatikat seoses sette transportimisega ladestuskohta. Peri oja paisutatud osa süvendamise mõju erinevatele valdkondadele saab jaotada puhastamistööde aegseks (lühiajaline, seotud kavandatavate tegevuste elluviimise perioodiga) ja puhastamistööde järgseks (kestvaks) mõjuks. Puhastamistööde perioodi hulka on arvestatud ka sette äravedu lõpliku käitlemise alale. Sette laialiplaneerimine, sellele eelnev seismine (täiendav tahenemine ja stabiliseerumine kohapeal) ning sellega seotud mõju käsitletakse puhastamistööde järgse mõjuna. Kavandatava tegevusega kaasnevad negatiivsed mõjud ja häiringud avalduvad peamiselt Peri oja paisutatud osa puhastustööde läbiviimise ajal. Puhastamistööde järgne periood on pigem seotud positiivsete mõjude avaldumisega, kuna tegevuse eesmärk on suunatud Peri oja paisutatud osa ökoloogilise seisundi parandamisele ning esteetilise väljanägemise parandamisele. Samas ulatub puhastamistööde järgsesse perioodi ka Peri oja paisutatud osale omase vee-elustiku ja ökoloogilise tasakaalu rikkumisega seotud häiring, mis taandub aja möödudes, mil puhastatavas osas järk-järgult taastub veeökosüsteem ja iseregulatsioon suurenenud veemahu ja toitainete sisekoormuse vähenemise tingimustes. Alternatiivide hindamisel mõjuvaldkondade lõikes ja omavahelisel võrdlemisel kasutati täisarvulisel skaalal põhinevat kvalitatiivset hindamissüsteemi (-3...+3), kus negatiivsed hinded tähistavad kavandatava tegevuse negatiivset mõju ning positiivsed hinded positiivset mõju. Mõju puudumise korral anti hindepall 0 (tabel 3). Tabel 3. Mõjude olulisuse hindamise skaala ja selgitused. Kriteeriumi hindepunkt Selgitus -3 oluline negatiivne mõju -2 mõõdukas negatiivne mõju -1 nõrk (vähene) negatiivne mõju 0 mõju puudub +1 nõrk (vähene) positiivne mõju +2 mõõdukas positiivne mõju +3 oluline positiivne mõju Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla 29 / 72 Koostaja: Kobras OÜ Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 Kui mõju suurusele omistatud hinnang ei langenud kokku ühegi täisarvulisel skaalal toodud väärtusega või esines varieerumist, esitati mõju hinnang kahe täisarvulise väärtuse vahemikuna (nt tegemist on nõrga kuni mõõduka negatiivse mõjuga, hindepall -1 … -2). Tegevuse mõjuallikaks, mis võib eeldatavalt põhjustada olulist keskkonnamõju, on Peri oja paisutatud osa puhastamine setetest ning settekäitlus (tahendamine/veetustamine ja transport sihtkohta taaskasutamiseks). 6.1. MÕJUALA ULATUS Setete eemaldamine ja käitlemine mõjutavad nii Peri oja paisutatud lõiku, seda ümbritsevat kaldapiirkonda, mida kasutavad ehitusmasinad ja kus ladustatakse setet selle tahendamiseks, kui ka allavoolu jäävat Peri oja ja selle suublaks olevat Orajõge. Oja puhastustööde käigus paisatakse vette heljumit, mis kandub veevooluga ojas allavoolu ja seetõttu sõltub mõju ulatus ojas allavoolu just puhastusmeetodist ja leevendusmeetmete rakendamisest. Peri oja suublaks olev Orajõgi asub tegevustööde alast ca 200 m allavoolu. Peri oja paisutatud osa süvendamise vahetu ehk kõige intensiivsema mõjuga haaratud ala (mõjuala) on kujutatud joonisel 13. Joonis 13. Eeldatav vahetu keskkonnamõju hindamise ala (tähistatud musta viirutusega) (aluskaart: Maa-ameti kaardirakendus, 2021). 6.2. MÕJU MAAKASUTUSELE I alternatiiv Puhastustööde teostamise aegne mõju Puhastustööde teostamine ekskavaatoriga toimub peamiselt Triinu ja Veski tee 1 katastriüksustelt. Puhastamistööde ajal võib olla vajalik ekskavaatoriga eemaldatud sette ajutine ladustamine selle veetustamise ja/või ümberlaadimise eesmärgil Triinu katastriüksusel. Triinu ja Veski tee 1 kinnistud ei ole aktiivselt kasutuses, Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla 30 / 72 Koostaja: Kobras OÜ Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 vaid üksnes hooldatavad hea visuaalse väljanägemise eesmärgil, seega otsene mõju kinnistute maa-ala kasutamisele puhastamistööde tegemise ajal konkureeriva maakasutuse tõttu puudub. Juhul, kui osutub vajalikuks paisutiigi puhastamine Jaanimäe teelt, siis võib see seotud olla lühiajalise liikumispiiranguga Jaanimäe tee ääres paiknevale Jaanimäe tee 1 katastriüksusele ja seega on takistatud teemaa kasutamine ning võib olla halvendatud juurdepääs kinnistule. Tegevus toimub riigitee nr 90 Põlva – Karisilla teekaitsevööndis, mille laius on 30 m tulenevalt ehitusseadustiku §-st 71. Ehitusseadustiku § 72 lg 1 loetletud tegevusi teekaitsevööndis ei teostata, seega ei mõjutata teehoiu korraldamist. Kokkuvõttes võib hinnata mõju maakasutusele pigem ebaoluliseks (hindepall 0). Puhastamistööde aegne mõju leevendusmeetmete rakendamisel  Leevendusmeetmeid rakendada ei ole vajalik (säilib hindepall 0). Puhastustööde teostamise järgne mõju Peri oja paisutatud osa paremalt kaldalt ehk Veski tee poolsest küljest eemaldatakse projekti kohaselt enne tööde teostamist puud ja võsa ca 250 m2 suuruselt alalt. Triinu ja Veski tee 1 katastriüksustel paikneb kõlvikuliselt looduslik rohumaa. Puude ja põõsaste eemaldamisel Triinu ja Veski tee 1 katastriüksuste kõlvikuline koosseis ei muutu (mõlemal katastriüksusel ei paikne hõredalt kasvavate üksikute puude tõttu Eesti põhikaardi alusel metsakõlvikut). Rosma paisutiigi puhastamise järgselt mõju Triinu katastriüksuse kasutamisele puudub, kuna paisutatud osast väljatõstetud sete viiakse pärast tahenemist alalt minema lõpliku käitluse alale ning ala heakorrastatakse. Pärast tööde lõppu taastatakse kogu töödeks kasutatud kaldapiirkond endisesse olukorda. Paisutiigi puhastamine ei sea piiranguid paisutiigi kaldapiirkonna edasisele kasutamisele. Peri oja paisutatud osa puhastamise, sette äravedamise ja heakorrastustööde järgselt on mõju paisutatud osa lähiümbruse maakasutuse väärtusele igati positiivne. Kavandatud tööde elluviimine tõstab Rosma külakeskuse esteetilist ning puhkeotstarbelist väärtust. Külakeskuse üldise visuaalse väljanägemise paranemise tõttu on mõju lähiümbruse kinnistute väärtusele positiivne, tõstes seega kaudselt maa kasutamise väärtust. Peri oja paisutatud osast võetud setteproovide analüüsitulemuste kohaselt ei ületa settes olevate raskmetallide sisaldus keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 “Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” määruses nr 26 lisas toodud sihtarve, mis tähendab, et setet saab edukalt kasutada madalama ala täitmiseks (maapinna tõstmiseks), maapinna ebatasasuste korrigeerimiseks ja/või haljastuskihi rajamiseks. Niiviisi on võimalik säästa taastumatuid loodusressursse (mulda, muud looduslikku pinnast) ala aktiivsesse kasutusse võtmise eelduste loomisel või maakasutuse väärtuse tõstmisel näiteks põllumaal või haljasalal. Sete veetakse kokkuleppe alusel Rosma külas Soosaare kinnistule (kü tunnus 61903:003:0664) ning väga väikeses mahus (1-2 koormatäit) Päkamäe tee 12 kinnistule (kü tunnus 61903:002:0286). Soosaare kinnistul kasutatakse setet (enamik settest) mullaparandusainena, segades selle mulla sisse. Järvemuda kui orgaaniline väetis on ühelt poolt sobilik sisend põllumajandusse ja teiselt poolt on selle põldudele laotamine lahenduseks järvede tervendamisel tekkiva massi kasutamisele. Järvemuda on hea orgaaniline väetis. Õhukuivas mudas sisaldub enamikel juhtudel 25–30% orgaanilist ainet, tuhasus on 20–85%, lämmastikusisaldus 0,56–3,6%, valdavalt 1,4% piirides, fosforit 0,1–0,26%, kaaliumi 0,2–0,44% ja kaltsiumi 1,2– Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla 31 / 72 Koostaja: Kobras OÜ Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 2,1%. Peale nimetatute sisaldab muda veel magneesiumi, mangaani, tsinki, molübdeeni, boori jt elemente. Mineraalainete rohkus mudas sõltub järve asukohast ja seda ümbritseva keskkonna taimetoiteelementide sisaldusest (Raudväli, 1996; Kalvi Tamm, 2013). Järve sete sisaldab palju suuremas koguses fosforit kui veekogu. Sette koostisosana võib fosfor akumuleeruda järve põhjas ja sobivate tingimuste korral jääda sinna muutumatuna (Phillips jt 2000). Mullareaktsioon mõjutab oluliselt taimetoiteelementide liikuvust mullas. Mulla happesus vähendab oluliselt fosfaatioonide liikuvust ning ka nende omastatavust taimede poolt. Samas väheneb fosfaatioonide omastatavus ka pH tõusul üle 7,5. Mullas valitseb parim fosforirežiim, kui mulla pH on 6,5 - 7,5. (Kevvai 1996). Agrokeemilise koostise, bioloogiliselt väärtuslike komponentide ja mikroorganismide sisalduse tõttu võib järvemuda oluliselt parandada muldade viljakust. Vanemate katsete kohaselt parandab järvemudaga väetamine kerge lõimisega kamar-leetmuldade agrokeemilisi omadusi: suurendab huumuse- ja lämmastikusisaldust, vähendab muldade happesust (Raudsepp 1984). On leitud, et sette lisamine mulda parandab niiskusrežiimi ja poorsust ning vähendab mulla tihedust (Bakšiene 2009). Katsed kinnitasid, et järvemuda kasutamise efektiivsus on eriti kõrge, kui seda kasutada koos mineraalväetiste ja sõnnikuga (Raudsepp 1984). Sette kasutamisel tuleb arvestada eelkõige selle tuhasust ja karbonaatide sisaldust, sest erineva koostisega setted avaldavad erinevat mõju. Järvemudaväetistele esitatavad peamised nõuded on: orgaanilise aine sisaldus 48 - 56%, niiskus mitte üle 50%, tuhasus mitte üle 70% absoluutkuiva aine kohta, pH mitte alla 5 ning 10 millimeetrist suuremate osakeste sisaldus mitte üle 15% (Raudsepp 1984). Järvemuda põllukatsed on tehtud Eesti Taimekasvatuse Instituudi poolt 2015 aastal. Põldkatsetest selgus, et nii saagikuse, mulla keemiliste-füüsikaliste kui ka mikrobioloogiliste näitajate seisukohalt oli kõige efektiivsemaks mullaparandusaineks järvemuda kasutusnormiga 100 t/ha (Eesti Taimekasvatuse Instituut, 2015). Päkamäe tee 12 kinnistul kasutatakse setet väiksel alal (ca 100 m2) haljastuskihi loomiseks. Sette kasutamisega maade kasutamise otstarvet ei muudeta, senine alade kasutamine jätkub tavapärasel viisil. Positiivne mõju on seotud potentsiaalselt maa viljakuse tõstmisega. Seadusandlikud nõuded veekogu põhjast väljatõstetud sette kasutamiseks põllumaal, rekultiveerimisel ja haljastuses puuduvad. Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 29 „Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded“ reguleerib reoveesette kasutamist põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel, et vältida selle kahjulikku mõju pinna- ja põhjaveele, mullale, taimedele, loomade ja inimese tervisele. Rosma paisutiigi põhjast eemaldatav muda ei ole määruse definitsiooni kohaselt reoveesete, seega selle alusel nõuete otsekohaldamine ja järelduste tegemine ei ole asjakohane. Keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28 “Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused” on kehtestatud prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused. Ka selle määrusega kehtestatud piirväärtustega saadud tulemuste võrdlemine ei ole asjakohane, kuna määrusega on kehtestatud Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla 32 / 72 Koostaja: Kobras OÜ Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 vesikeskkonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused pinnaveekogumite ökoloogilise seisundi hindamiseks, mitte tiigi põhjast väljavõetud sette edasise kasutamise võimaluste üle otsustamiseks. Kokkuvõttes võib öelda, et mõju maakasutusele Peri oja paisutiigi ümbruses pärast puhastamistööde elluviimist puudub, kuna kaldapiirkond heakorrastatakse (hindepall 0). Sette kasutamisel mullaparandusainena põllumaal või peenramaal on võimalik tõsta maakasutuse viljelusväärtust. Samas tuleb märkida, et enne tiigisette stabiliseerimist ei anna selle kasutamine põllumaal või peenramaal suure tõenäosusega oodatud tulemust, kuna mõjub taimestiku kasvule pigem pärssivalt. Seetõttu sõltub mõju avaldumise iseloom sellest, kas sete planeeritakse koheselt laiali ja segatakse mulda või käideldakse teadlikult enne kasutusele võtmist (hindepall -1 kuni +1). Puhastamistööde järgne mõju leevendusmeetmete rakendamisel  Sette väetisväärtuse suurendamiseks on soovitav seda kompostida allapanuta sõnnikuga (vahekorras 1:1), parima tulemuse saavutamiseks tuleks iga tonni muda kohta lisada 20 - 25 kg põhku. Õhustatud järvemuda võib kasutada kas otseselt orgaanilise väetisena või komposteeritult orgaaniliste ja mineraalväetistega. Taliteraviljadele on soovitatav anda järvemuda 30 - 40 t/ha (Raudväli 1996). Olles konsulteerinud Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Mullateaduse õppetooli dotsent Enn Leeduga, peaks lisatav põhu kogus olema märksa suurem (ideaalsel juhul isegi suhtes settega 1:1), et suurendada sette õhutamise ja stabiliseerimise efektiivsust.  Enne põllumaale laialiplaneerimist ja mulda segamist (sissekündmist) peab sete läbima kohapeal kuhjas seistes ühe külmumistsükli, misjärel muutub sete kobedaks massiks, mis võib erinevalt külmumistsüklit läbimata settest uuesti niiskuda ja kuivada, muutmata seejuures oma füüsikalisi omadusi (Raudväli, 1996).  Stabiliseerimisprotsessi vältel tuleks setet mitu korda ühest hunnikust teise tõsta, tõstes õhutamisprotsessi efektiivsust.  Kuna rauarikka sette lisamine võib vähendada taimedele kättesaadava fosfori hulka mullas, siis on soovitatav enne sette kasutamist põllumaal määrata raua sisaldus settes. Kui tulemused viitavad kõrgele raua sisaldusele, siis ei tähenda see, et sellist setet ei tohiks põllumaal kasutada, vaid et seda ei tohi mulda lisada suurtes kogustes (st otstarbekas on suuremale alale see laiali jaotada). Ülalkirjeldatud meetmete rakendamisel on mõju põllumaa viljakuse tõstmise kaudu maakasutusele pigem positiivne (hindepall +1). II alternatiiv Puhastustööde teostamise aegne mõju Pinnasepumba kasutamisel on vajalik eemaldada Triinu katastriüksuselt puud ja põõsad, et võimaldada alale sette tahendamiseks geokottide ja torustiku paigaldamist. Geokotte on võimalik ladustada Triinu katastriüksusele. Eemaldatud pulbi geokotti pumpamiseks saab kasutada lühikest torustiku, mis välistab vajaduse vahepumpamise järele. Geotuubides sette setitamine Triinu katastriüksusel välistab maa-ala muul viisil kasutamise sette käitlemise perioodi jooksul, kuid kuna alal aktiivne maakasutus puudub, siis mõju maakasutusele on ebaoluline (hindepall 0). Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla 33 / 72 Koostaja: Kobras OÜ Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 Puhastamistööde aegne mõju leevendusmeetmete rakendamisel  Leevendusmeetmeid rakendada ei ole vajalik (säilib hindepall 0). Puhastamistööde järgne mõju Peri oja paisutatud osa puhastamise järgselt mõju Triinu katastriüksusele puudub, pärast sette veetustamist lõigatakse geotuubid katki, viiakse minema lõpliku käitluse alale, tuubid antakse üle vastavat liiki jäätmeid käitlevale ettevõttele ning tuubide alune plats likvideeritakse. Puhastustöödele eelnenud olukord Triinu kinnistul ja mujal paisutiigi ümbruses taastatakse (hindepall 0). Sette kasutamisel mullaparandusainena põllumaal saab tõsta maakasutuse viljelusväärtust ning madalama maa-ala täitmisel või maapinna ebatasasuste tasanamisel võib luua sellel alal eeldused ala aktiivseks kasutuselevõtuks, tõstes seega maakasutuse väärtust. Põllumaal sette kasutamise mõju viljelusväärtusele sõltub selle käitlemisest (vt täpsemalt kirjeldust alternatiiv I juures, mis kohaldub ka siinkohal) (hindepall -1 kuni +1). Puhastamistööde järgne mõju leevendusmeetmete rakendamisel  Kohalduvad samad meetmed, mis alternatiiv I korral (kompostimine, settes raua sisalduse määramine, külmumistsükli läbimine (hindepall +1). 6.3. MÕJU TEEDE KONSTRUKTSIOONI PÜSIVUSELE SEOSES SETTE TRANSPORTIMISEGA KÄITLUSKOHTADESSE Rosma küla läbiv riigitee nr 90 Põlva – Karisilla pikkus Teeregistri andmeil on 34 219 m. Riigitee nr 90 lõik km 0 – 0,282 (Võru-Põlva tugimaantee ja Rosma - Tiike – Leevi kõrvalmaantee vahelises lõigus) on rekonstrueeritud 2005. aastal (vanus 17 aastat). Teelõigu katend koosneb tihedast asfaltbetoonist. Vastavalt Maanteeameti „Elastsete teekatendite projekteerimise juhendile“ (2017) on tihe asfaltbetoon püsikatend, mille kasutusaeg on 20 aastat. Sellest lähtuvalt peaks riigitee katend selles lõigus olema kasutuskõlbulik veel paar-kolm aastat. Transpordiameti veebilehe Tark Tee (https://tarktee.mnt.ee/#/et) andmetel ei ole terve riigitee nr 90 ulatuses massipiiranguid autodele. Rosma-Tiike-Leevi teelt (kõrvalmaantee nr 18110) on kuni Sooküla põik teega ristumiseni mustkattega (bituumenstabiliseeritud kate), kate rajatud 1987. aastal. Kohalik Sooküla põik tee (nr 6190025), mille ääres paikneb Soosaare kinnistu, on kohalik kruusatee. Kummalgi teel ei ole massipiiranguid autodele. Sette äraveol tuleb järgida liiklusseaduse § 72 sätestatud nõuet (keelatud on teed kahjustada ja risustada). Liiklusseaduse § 72 lg 2 kohaselt peab tee kasutamisel veoste või sõitjate veoga tegelev isik andma tee omanikule tema nõudmisel andmeid teed kasutavate sõidukite, vedude mahu, teekonna ja sõidusageduse kohta. Tagamaks nii Põlva – Karisilla kõrvalmaantee, Rosma-Tiike-Leevi kõrvalmaantee kui Sooküla põik tee püsivus ja kvaliteedi halvenemise vältimine sette vedamisel, on Peri oja paisutiigi puhastamise ehitustööde töövõtjal vajalik Transpordiametit ja kohalikku omavalitsust eelnevalt teavitada sette äravedamise perioodist, veokordade arvust ja sellest, kui suure kandevõimega masinatega plaanitakse setet mööda riigiteed vedama hakata. Transpordiamet ja kohalik omnavalitsus saavad lähtuvalt neile teadaolevast infost seada vajadusel sette äravedamisele tingimusi. Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla 34 / 72 Koostaja: Kobras OÜ Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 6.4. MÕJU PINNAVEELE 6.4.1. Mõju Peri oja paisutatud osa, sellest allavoolu oleva Peri oja ning Orajõe veerežiimile I alternatiiv Puhastustööde teostamise aegne mõju Sette eemaldamisele eelnevalt alandatakse Peri oja paisutiigis veetaset niipalju, kui pais seda võimaldab (vt täpsemalt ptk 2). Seega on juba enne setete eemaldamisele asumist Peri oja paisutatud osas võrreldes olemasoleva olukorraga uus veerežiim. See puudutab üksnes Rosma paisutiigi ala, paisust allavoolu veerežiim puhastustööde vältel säilib. Paisutiigi tühjendamise ajal suureneb mõnevõrra allavoolu juhitav vooluhulk. Kuna paisutiigi näol on tegemist kunstlikult rajatud veekogu osaga, kus looduslik veerežiim on niikuinii juba varasemalt muudetud, siis võib veetaseme allalaskmisega kaasnevat mõju veerežiimile ebaoluliselt lugeda, kuid allavoolu lühiajaliselt juhitava vooluhulga tõttu võib mõju lugeda ka kuni mõõdukalt negatiivseks, kuna sõltub veetaseme alandamise kiirusest ja seega allavoolu juhitavast vooluhulgast (hindepall 0 kuni -2). Puhastustööde teostamise aegne mõju leevendusmeetmete rakendamisel  Vältimaks Rosma paisust allavoolu jääva Peri oja veerežiimi olulist mõjutamist, peab paisutiigis veetaseme alandamine toimuma aeglaselt - mitte kiiremini kui 30 cm ööpäevas. Kuigi see nõue on kirja ka Peri oja paisutamiseks Rosma paisuga väljastatud keskkonnaloas ja keskkonnaministri 09.10.2019 määruses nr 54, on see siinkohal siiski veelkord asjakohane negatiivse mõju ennetamiseks välja tuua (hindepall 0). Puhastustööde teostamise järgne mõju Endine veerežiim taastatakse puhastamistööde teostamise järgselt veetaseme tõstmisega Rosma paisul (šandooride paigaldamisega endisele kõrgusele) normaalpaisutustasemele. Veetaseme taastumiseks võib Peri oja paisutatud osal madalveeperioodil kuluda hinnanguliselt vähem kui 1 ööpäev (arvestades Peri ojas mõõdetud vooluhulki (0,52 m3/s 23.10.2019 ja 0,51 m3/sek 14.11.2019) ja paisutatud osa mahtu (ca 2300 m3), kuid seejuures peab igal ajahetkel tagama paisust allpool ökoloogiline miinimumvooluhulk või looduslik vooluhulk, kui see on ökoloogilisest miinimumvooluhulgast väiksem12. Puhastatud paisutiigi veemahutavus veeala pindala ja veekihi paksuse suurenemise tõttu suureneb ja seega ka vee viibeaeg. Pärast puhastamistööde läbiviimist mõju paisutiigi ning sellest allavoolu oleva Peri oja ja Orajõe veerežiimile puudub - läbi paisutatud osa voolava Peri oja vee vooluhulka edaspidi ei piirata ehk vooluhulk ei muutu (hindepall 0). Puhastustööde teostamise järgne mõju leevendusmeetmete rakendamisel  Leevendusmeetmeid ei ole vaja välja pakkuda (säilib hindepall 0). II alternatiiv Puhastustööde teostamise aegne mõju 12 Veeseaduse § 174 lg 5 p 3. Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla 35 / 72 Koostaja: Kobras OÜ Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 II alternatiivi puhul võidakse muuta Peri oja paisutatud osa veerežiimi, kuna pinnasepumba tööks vajalikku vee kogust paisutiigis ei ole. Peri oja paisutiiki sissevoolava vee vooluhulk on väikem pinnasepumba poolt samas ajaühikus tarbitavast vee hulgast. Tuubidest nõrgub vesi välja ja juhitakse tagasi Peri oja paisutiiki teatava viibega. Seetõttu tekkib vajadus sette eemaldamiseks tsükliliselt. Kuna paisutiigi näol on tegemist kunstlikult rajatud veekogu osaga, kus looduslik veerežiim on niikuinii juba varasemalt muudetud, siis võib veetaseme kõigutamisega kaasnevat mõju veerežiimile ebaoluliseks lugeda. Paisutiigist allavoolu jääva Peri oja ning Orajõe veerežiim võib samuti saada mõjutatud seoses allavoolu juhitavate vooluhulga kõikumistega. Mõju on ajutine, samas kui allavoolu ökoloogilise miinimumvooluhulga tagamise nõuet ei täideta, siis võib esineda ka olukord, kus puhastusperioodi vältel (olenevalt pumba tootlikkusest, mis võib jääda 10-200 m3 setet tunnis ehk ca 20-400 m3 pulpi tunni) allavoolu juhitav vee hulk on väga väike või olematu (ehk et allavoolu olev oja säng võib juurdevooluta jääda ja seega väheneb ka Orajõe vooluhulk) (hindepall -1 kuni -3). Puhastustööde teostamise aegne mõju leevendusmeetmete rakendamisel  Igal ajahetkel tuleb tagada paisust allavoolu ökoloogiline miinimumvooluhulk (või looduslik vooluhulk, kui see on ökoloogilisest miinimumvooluhulgast väiksem), mis tähendab, et kogu paisutiigis olevat vett ei tohi korraga ära tarbida. Kuigi see nõue on kirjas nii ka Peri oja paisutamiseks Rosma paisuga väljastatud keskkonnaloas ja veeseaduses, on see siinkohal siiski veelkord asjakohane negatiivse mõju ennetamiseks välja tuua. Ökoloogilise miinimumvooluhulga tagamise korral võib allavoolu juhitav vooluhulk siiski puhastusprotsessi vältel muutuda seoses tsüklilise pumpamise vajadusega (hindepall -1). Puhastustööde teostamise järgne mõju Puhastatud paisutiigi veemahutavus veeala pindala ja veekihi paksuse suurenemise tõttu suureneb ja seega ka vee viibeaeg. Pärast puhastamistööde läbiviimist mõju paisutiigi ning sellest allavoolu oleva Peri oja ja Orajõe veerežiimile puudub - läbi paisutatud osa voolava Peri oja vee vooluhulka edaspidi ei piirata ehk vooluhulk ei muutu (hindepall 0). Puhastustööde teostamise järgne mõju leevendusmeetmete rakendamisel  Leevendusmeetmeid ei ole vaja välja pakkuda (säilib hindepall 0). 6.4.2. Mõju Peri oja paisutatud osa, sellest allavoolu oleva Peri oja, Orajõe ning Põlva järve veekvaliteedile Setete eemaldamise käigus sete resuspendeerub veesambasse (seguneb veega) ja läbivoolu tõttu mõjutab Peri oja veekvaliteeti heljumiga ja toitainetega Rosma paisust allavoolu jäävas Peri oja lõigus. Peri oja suubub Rosma paisust kõigest 200 m allavoolu Orajõkke. Mudaosakesed on väikesed ja nende settimiseks peab veevool olema sisuliselt olematu, seega on mõjutatud ka Orajõe veekvaliteet ning veevool kannab osa settest ka Põlva järve. I alternatiiv Puhastamistööde teostamise aegne mõju Veetaseme alandamisel osa settest resuspendeerub veesambasse ja mõjutab teataval määral Peri oja paisutatud osa ja sellest allavoolu jääva Peri oja veekvaliteeti heljumi ja vabade toitainete sisalduse kasvuga Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla 36 / 72 Koostaja: Kobras OÜ Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 vees. Paisutiigi puhastamisega alustamisel on vesi üksnes oja voolusängis ja setet saab eemaldada kuivale jäänud äärealadelt, ent pärast sette eemaldamist täitub puhastatud ala veega ja seega kulgeb valdav osa puhastamistöödest lõpuks vees, mis on kokkupuutes paisutatud osast läbi voolava Peri ojaga. Paisutiigist läbi voolav vesi „peseb“ tööde teostamise ala pidevalt läbi. Veetaseme alandamisega ja eelkõige oja paisutatud osa puhastamistöödega kaasnev heljumi ja vette paistatud toitainete sisalduse kasv paisust allavoolu jäävas ojalõigus ning Orajões on suuresti määratud vooluveekogude morfoloogiaga ja hüdroloogiliste tingimustega, eelkõige oja voolukiiruse ja -vooluhulgaga. Voolukiirus on suuresti määratud oja languga kuni Orajõeni ja Orajõe languga Peri oja suubumiskoha ja Põlva järve vahelises lõigus (joonis 14). Veekogude põhja langus määrab voolukiiruse, mis määrab heljumi settimise kiiruse ja kauguse, olenedes sealjuures ka heljumi (pinnaseosakeste) suurusest (joonis 15). Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla 37 / 72 Koostaja: Kobras OÜ Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 Joonis 14. Orajõe profiil põhikaardi täpsusega (aluskaart: Maa-amet, 13.12.2019; vooluveekogu: EELIS, 05.06.2019; kõrgusandmed: Maa-amet, ETAK maapinna kõrgusmudelid eraldusvõimega 1 m GeoTIFF, 05.06.2019) (Kobras AS, 2020). Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla 38 / 72 Koostaja: Kobras OÜ Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 Joonis 15. Mineraalsete osakeste settimine olenevalt osakeste suurusest ja voolukiirusest (Earle, 2015). Joonisel 14 toodud Orajõe kõrgusprofiilil on selgelt näha, et Peri oja suubumiskoha lähistel jõuab jõgi mattunud orgu ning järgnevas jõelõigus on jõe lang väga väike. Sellel lõigul settib olulisel määral jõe suurema languga piirkonnast kaasa kantud mineraalset materjali. Maa-ameti maakatte kõrgusinfole tuginedes on ka Peri oja põhja langus Rosma paisu järgselt väga väike. Suuremad voolukiirused esinevad vee vertikaalse langemise tõttu vahetult paisust allavoolu – 2019. aastal mõõdeti voolukiirusteks 1,33 m/s (23.10.2019) ja 0,94 m/s (14.11.2019) (Kobras AS, 2020) ning see viitab intensiivsele materjali kandele ja muda, liiva, osaliselt savi ja osaliselt ka kruusa (selle jämedama osa) erosioonile (st juba põhja settinud osakeste veevooluga kaasa kandmisele), kuid väheneb peagi tavapärasele kiirusele. Täpsemad andmed voolukiiruse kohta puuduvad. Kindlasti on see suurem kui Põlva järve suubumiskoha juures Orajões mõõdetud voolukiirused 2019. aastal (0,14 m/s (23.10.2019) ja 0,27 m/s (14.11.2019)). Juba selliste voolukiiruste juures toimub savi, muda ja liivaosakeste kanne, seega suuremate voolukiiruste juures suudab veevool ka liivast jämedamaid setteid kanda. Samas on oluline ka vooluveekogu kuju (sängi looklevus), mida joonis 15 ei arvesta. Orajõgi on suubumiseelses lõigus väga looklev, mis soodustab ka väiksemate osade settimist jõe sisekurvis (laugveerul) (peamiselt liiv, aga osaliselt ka liivast peenemad setted, sh muda). Rosma paisutiigi puhastamisel vette liikuvate setteosakeste suurusjaotus ei ole küll täpselt teada, ent arvestades, et tegemist on eelkõige mudaga, siis jääb enamjaolt osakeste läbimõõt pigem alla 0,1 mm. Joonis 15 põhjal ning eelnevalt välja toodud Peri oja ja Orajõe voolukiiruste ning teiselt poolt veekogude morfoloogia iseärasuste põhjal võib eeldada, et puhastustööde alast allavoolu sattunud setteosakesed kanduvad veevooluga Peri ojas edasi Orajõkke ning kanduvad ka Orajões edasi, ent mingi osa nendest settib ära enne Põlva järve jõudmist. Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla 39 / 72 Koostaja: Kobras OÜ Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 Heljumi sisalduse kasvu tõttu halveneb ajutiselt Peri oja ja Orajõe veekvaliteet Peri oja suubumiskohast allavoolu ka toitainete (lämmastik ja fosfor) koormuse kasvu tõttu, kuna toitained võrreldes tahkete osakestega „ei setti“. Orajõe vooluhulk on Peri oja suubumiskohast allavoolu ca 2,5 korda suurem ning lahjendava efekti tõttu seega mõju sellevõrra väiksem. Veekvaliteeti paisust allavoolu olevas vooluvees mõjutab mõnevõrra ka kaldapiirkonda kuivama kuhjatud settest selle tahenemisel välja nõrguv vesi, mis kontsentratsiooni mõistes on tõenäoliselt üsna toitaineterikas. Mida väiksem on vooluhulk tööde läbiviimise ajal Peri ojas, seda tundlikum on veekvaliteet lisanduva koormuse suhtes (seda suuremad on toitainete sisaldused vees). Arvestades, et (pöörd)kopp-ekskavaator suudab ühe tööpäeva jooksul eemaldada ligikaudu 400 m3 setet, siis ideaalsel juhul peaks töö tehtud saama ligikaudu 3-4 päevaga. Tõenäoliselt on sette eemaldamisperiood siiski pikem, kuna tööde edenedes veesügavus paisutiigis suureneb ja suurem osa settest tuleb välja kaevata veest. Sellisel juhul liiguvad sette liigutamisel veekeskkonnal toitained settest vette. Rosma paisutiigi, Peri oja ja Orajõe veekvaliteeti mõjutavad muutused avalduvad nii puhastamistööde ajal kui pärast seda teatud ajaperioodi, kuna veekeskkonnast kaldale nõrguma tõstetud settest tiiki tagasinõrguv vesi on heljumi- ja toitaineterikas. Suurem osa veest nõrgub settest tiiki tagasi pärast tiigist väljatõstmist ca mõne päeva kuni nädala jooksul. Seega võib öelda, et paisutiigi puhastamine halvendab tööde tegemise ajal, mil setteid põhjast liigutatakse ja mil kaldale nõrguma tõstetud settest heljumi- ja toitaineterikas vesi tiiki tagasi nõrgub, nii Peri oja paisutatud osa kui sellest allavoolu Peri oja, samuti Orajõe ja osaliselt Põlva järve veekvaliteeti. Lühiajalise ja pöörduva iseloomuga mõju tõttu võib mõju lugeda väheselt kuni mõõdukalt negatiivseks (hindepall -1 kuni -2). Põlva järve mastaapi arvestades on sedavõrd lühikese aja jooksul järve jõudev heljumi ja toitainete koormus pigem ebaoluline. Puhastamistööde aegne mõju leevendusmeetmete kasutamisel  Ekskavaatoriga paisutiigi põhjast lahtiliigutatud sette veevooluga allavoolu kandumise vältimiseks on mõistlik tööde ala eraldamiseks vooluveest rajada ajutine tõkkevall tööde ala ning ajutise voolusängi vahelisele alale. Sellega on välditud ka kaldale tahenema tõstetud settest väljanõrguva vee sattumine vooluvette (vesi nõrgub „kuivale“ tööde alale ja ei satu otse vooluvette). See on tagatud siis, kui töid teostatakse Triinu kinnistu poolses osas. Kui setteid hakatakse eemaldama Jaanimäe tee poolselt alalt ja vooluvesi suunatakse Triinu kinnistu poolsesse külge, siis on soovitatav väljanõrguva vee Peri ojja sattumise vältimiseks rajada ajutine tõkkevall vooluvee ja sette tahenemise ala vahelisele alale. Seda, kas vall või muu tõkend tuleks/saaks rajada Triinu kinnistule või sängi põhja, võiks jääda ehitaja otsustada.  Kõige parem lahendus oleks jooksvalt tööde teostamise vältel veetaset kogu paisutiigi alal pumpamisega all hoida. Sellisel juhul voolab vesi ainult kindlas, tööde alast eraldatud voolusängis, mille asukohta muudetakse vastavalt puhastusprotsessi edenemisele ning ülejäänud tööde teostamise ala on kuiv. Kuivast sängist sette eemaldamine võimaldab suurel osal toitainetest jääda eemaldatavasse settesse ning sellisel juhul võiks jääda ehitaja hinnata, kas omakorda ajutise tõkkevalli rajamine sette ladustusala ja voolusängi vahelisele alale on üldse vajalik. Kui on ilmne, et kaldale tahenema tõstetud settest nõrgub vett marginaalselt välja, siis ei ole tõkkevalli rajamine põhjendatud. Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla 40 / 72 Koostaja: Kobras OÜ Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 Kuivast sängist sette eemaldamine on ka töö tehnilise teostamise vaatevinklist mugavam ja kiiremini teostatav. Sifooni kasutamiseks vee juhtimiseks paisust allavoolu on tõenäoliselt vaja suuremat kõrguste vahet, seega ei ole see ilma lisaenergiat rakendamata tõenäoliselt teostatav.  Pumpamine tuleb korraldada selliselt, et pumbatav vesi juhitakse enne pumbani jõudmist läbi geotekstiilist filterkanga, takistamaks heljumi kandumist Rosma paisust allavoolu. Filterkanga kasutamine võimaldab oluliselt kinni hoida vette paisatud heljumit ning vältida heljumi allavoolu sattumist. Teine võimalus on pumba sissevoolu torude juurde rajada betoonist kaev, mille põhja tuleb paigaldada piisava paksusega jämekruusa kiht, mis toimib filtrina. Võimaluse korral tuleks geotekstiili kasutada (ka) paisust allavoolu paikneval lõigul, mis minimeerib juba veetaseme isevoolselt alandamisel allavoolu heljumi kannet.  Väljakaevatud sete ladustatakse nõrutamiseks tiigi kaldale Triinu kinnistule tahenema. Kui sete eemaldatakse kogu tööde perioodi vältel kuivast sängist, siis jääb kaldale tõstetud settesse suur osa toitainetest pidama ning Orajõe veekvaliteedi mõjutamine on minimaalne. Settes sisalduva vee eraldumine toimub üsna lühikese aja jooksul ja edasine vee eraldumine on väga aeglane (st sete ei anna kogu vett korraga välja, vee eraldumine toimub järk-järgult), mida lahjendab läbi voolav Peri oja.  Settest väljanõrguva toitaineterikka vee mõju oja veekvaliteedile on veelgi väiksem, kui sete veetakse paisutiigi kaldalt ära kohe, kui see on veoautokasti laadimiseks ja transportimiseks kõlbulik. Sellisel juhul jääb settest vee nõrgumisaeg lühikeseks. Settest eralduva vee kogus on sellisel juhul pigem väike ja allavoolu jõudev toitainete koormus marginaalne.  Tööde tegemiseks vajalike masinate hooldus, tankimine ja muu hooldusega seotud töö peab olema Peri oja veepiirist piisavalt kaugel (kindlasti väljaspool veekaitsevööndit), et vältida veekogu kütuse ja muuga reostumist.  Pikema perioodi vältel esineva valingvihma korral on mõistlik sette eemaldamistööd katkestada, kui on oht, et vooluveest valliga eraldatud tööde alas tõuseb veetase nii kõrgele, et võib tõusta üle valli. Eelkirjeldatud leevendusmeetmete rakendamisel on eeldatavalt tegemist vähese negatiivse mõjuga kuni selleni, et mõju puudub (hindepall -1 kuni 0). Puhastustööde teostamise järgne mõju Pärast paisutiigi puhastamist taimestikust ja settest on mõju paisutiigi veekvaliteedile kindlasti positiivne (hindepall +1 kuni +2). Muda eemaldamise tulemusena väheneb proportsionaalselt puhastatud alalt lähtuv sisekoormus (väheneb tiigi toitelisus sette arvelt) ning paisutiigi üldine seisund, sh veekvaliteet paraneb. Tegevuse elluviimine ei aita küll kaasa Orajõe_2 veekogumi hea seisundi saavutamisele, küll aga võib paraneda Peri oja veekvaliteet Rosma paisust allavoolu potentsiaalse sekundaarse koormusallika eemaldamise tõttu paisutiigist, toetades hea ökoloogilise seisundi säilimist. Aja jooksul paisutiigi põhja ladestunud sette eemaldamise järgselt väheneb orgaanilise aine hulk ja paisutiigi sisene fosfori- ja lämmastiku koormus ning suureneb vee läbipaistvus ja paranevad hapnikuolud. Puhastatav paisutiik muudetakse sügavamaks ning selle ainevahetus muutub stabiilsemaks. Paisutiigi suurenemisega suureneb ka selle koormustaluvus. Puhastamisjärgselt taastatakse endine Peri oja paisutatud osa veerežiim ja paraneb veekvaliteet paisutatud osas ja Peri ojas paisutiigist allavoolu (hindepall +1 kuni +2). Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla 41 / 72 Koostaja: Kobras OÜ Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 Puhastamistööde järgne mõju leevendusmeetmete kasutamisel  Puhastamistööde järgselt ei ole positiivse mõju võimendamiseks Peri oja paisutatud osale ja sellest allavoolu Peri ojale meetmeid välja pakkuda (säilib hindepall +1 kuni +2). II alternatiiv Pinnaspumbaga sette imemisel kasutatakse järve põhjas sette eemaldamise lihtsustamiseks pinnasekobestajat (freesi). Kobestatud pinnase ja vee segu (pulp) imetakse pinnasepumbaga ja suunatakse torustiku kaudu geotuubidesse, kus sete settib ja eraldunud vesi suunatakse toru kaudu tagasi veekogusse. Veekogusse tagasijuhitavas vees on heljumina vees olevate pinnaseosakeste sisaldus madal. Samas ei ole võimalik veest eraldada sette pumpamisega settest vette paisatud ja seal lahustunud toitaineid. Kobestaja töö tõttu paisatakse vette põhjasetet, mis muudab häguseks nii puhastatava paisutiigi kui allavoolu asuva oja vee ja selle suublaks oleva Orajõe tänu tööde alast läbi voolavale Peri ojale. Orgaanikarikka sette liigutamisel paisatakse vette taimetoitaineid, mis veekogu põhja on varasemalt settinud. Peri oja paisutatud osa sete on suhteliselt tahke (vt. ptk. 3.3. Hüdroloogilised tingimused), mistõttu lisavee tarbimise vajadus sette pumpamiseks on üsna suur (hinnanguliselt 1 m3 sette kohta ca 2-2,5 m3). Ilma pulpi veega lahjendamata ei saa pump töötada. Eemaldatava sette lahjendamiseks oleva „vaba vee“ kogus võib olla piiratud, kuna geotuubidest ei toimu vee väljanõrgumine ja veekogusse tagasijuhtimine koheselt. Seetõttu võib olla vajadus sette pumpamist teha tsükliliselt, oodates vahepeal veetaseme ja veehulga taastumist tööde alas. Seejuures tuleb silmas pidada asjaolu, et tööde vältel peab pidevalt tagama allavoolu ökoloogilise miinimumvooluhulga või loodusliku vooluhulga, kui see on ökoloogilisest miinimumvooluhulgast väiksem (st kogu pealetulevat vett ei tohi paisu taha koguda (paisust allavoolu ei tohi oja kuivale jääda)). Pinnasepumba kasutamise mõju paisutatud osale ja sellest allavoolu jäävatele vooluveekogude veekvaliteedile on mõõdukalt negatiivne (hindepall -2), kuna veekvaliteeti muudetakse kobestaja poolt vette paisatud rohke heljumi ja settest vette vabaneva toitainete sisalduse koormuse kasvu tõttu. Mõju on küll pöörduv ja kestab ajutiselt, ent avalduva intensiivsuse tõttu sellegipoolest mõõdukalt negatiivne. Tagasijuhitava vee täiendav puhastamine taimetoitainetest järeltöötlusbasseinis koagulandiga (nt polümeeri Superfloc C496HMW või selleks otstarbeks ette nähtud alumiiniumsoolade (alumiiniumsulfaat, polüalumiiniumkloriid (PAC)) või kaltsiumkarbonaadi lisamisega (https://www1.epa.ee/...) ei ole tööde mastaapi ja sellega kaasnevaid kulusid arvesse võttes proportsionaalne, st on ebamõistlik. Puhastamistööde aegne mõju leevendusmeetmete kasutamisel  Peri oja paisutatud osa põhjast lahtikobestatud sette kandumist veevooluga allavoolu on võimalik suures osas vältida spetsiaalse filterkanga kasutamisega, mis peab kinni suurema osa vette paisatud heljumit ja väldib selle allavoolu sattumist. Sellega on võimalik säästa allavoolu jääva Peri oja ja Orajõe veekvaliteeti.  Tööde tegemiseks vajalike masinate hooldus, tankimine ja muu hooldusega seotud töö peab olema Peri oja veepiirist piisavalt kaugel (kindlasti väljaspool veekaitsevööndit), et vältida veekogu kütuse ja muuga reostumist. Leevendusmeetmete rakendamise korral on võimalik minimeerida heljumi kannet allavoolu, kuid settest vette paisatud toitaineid geotekstiil kinni ei pea (hindepall -2 kuni -1). Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla 42 / 72 Koostaja: Kobras OÜ Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 Puhastustööde teostamise järgne mõju Mõju on analoogne alternatiivile I. Peale Peri oja paisutatud osa puhastamist settest ja taimestikust on mõju Peri oja paisutatud osa, Peri oja ja Orajõe veekvaliteedile kindlasti positiivne. Sette eemaldamise tulemusena väheneb proportsionaalselt puhastatud alalt lähtuv sisekoormus ja paisutatud osa seisund paraneb. Peri oja paisutatud osa sügavuse suurenedes paranevad eeldatavalt paisutatud osa hapnikuolud. Sette eemaldamine Peri oja paisutatud osast vähendab veesilma sisekoormust ning suurenenud veekihi paksus muudab paisutatud osa ainevahetuse stabiilsemaks. Puhastamisjärgselt puudub mõju Peri oja paisutatud osa veerežiimile ja paraneb veekvaliteet paisutatud osa ja sellest allavoolu jäävate vooluveekogude veekvaliteet (hindepall +1 kuni +2). Puhastustööde teostamise järgne mõju leevendusmeetmete rakendamisel  Leevendusmeetmeid välja pakkuda ei ole (säilib hindepall +1 kuni +2). 6.4.3. Mõju Peri oja paisutatud osa ja sellest allavoolu jääva ojalõigu ja Orajõe ökoloogilisele seisundile Sette eemaldamisel suureneb veepeegli pindala. Lähtuvalt kavandatud tegevuste eesmärgist on tegemist eeldatavalt positiivse mõjuga Peri oja paisutatud osa ökoloogilisele seisundile, kuna puhastustööde käigus eemaldatakse aja jooksul paisutatud ossa settinud orgaanilise ja anorgaanilise päritoluga sete ja taimestik. Puhastustööde käigus senine välja kujunenud elukeskkond hävitatakse. I alternatiiv Puhastustööde teostamise aegne mõju Kavandatava tegevuse tulemusena hävitatakse paisutiigis välja kujunenud veetaimestik ja põhjaloomastik, kuna nende kasvu- ja elupaiga substraat muda näol eemaldatakse. Veetaimestik on omakorda peamiseks varje-, sigimis- ja toitumisalaks suurselgrootutele ja kaladele. Veetaimed ja neid kattev epifüüton hoiavad vee selge, nad takistavad sette liikumist, lisavad fotosünteesi ajal järve hapnikku, konkureerivad toidu pärast fütoplanktoniga ning seovad suveks endasse toitaineid. Samas on negatiivne mõju looduslikule paisutamata ojale omasele vee-elustikule avaldunud juba paisutiigi rajamise järgselt, mil paisu taha kujunenud tiigis muudeti oja voolukiirust, vee sügavust, kaldajoont ja koos sellega vee gaasirežiimi, valgustingimusi, soojusbilanssi, toitainete tasakaalu, mille tõttu vee-elustikule välja kujunenud omane keskkond muutus ja seega ka liigid ja nende arvukus. Paisu taha on aja jooksul kogunenud pehme, mineraalset põhja kattev mudane sete, lõksu jäänud muda on avaldanud negatiivset mõju varem looduslikus oja sängis olevale põhjaelustikule mitut moodi. Väheliikuvad organismid, sh põhjavetikas ja veetaimed, tõenäoliselt hävisid, sest neile ei jätkunud enam valgust. Hapnikunõudlikud organismid, eriti need, kes ei ela päris kivide pinnal, vaid kruusakihi sees, tõenäoliselt lämbusid. Muda- ja roosteosakesed võivad õrnemate loomade lõpused ka lihtsalt ummistada. Muda kaudne mõju elustikule on seotud organismide toiduobjektide kaudu, kellele uus olukord ei pruugi vastuvõetav olla. Seega saavad paisutiigi puhastamisega kaasnevad mõjud vee-elustikule olla seotud üksnes paisutiigile omastele, paisutiigi rajamise järgselt välja kujunenud liikidele, mis ei ole omased looduslikule vooluveekogule. On ilmne, et paisutiik on paksu mudakihi tõttu suures osas taimestikku täis kasvanud ning selle eemaldamisel Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla 43 / 72 Koostaja: Kobras OÜ Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 ei ole kohane rääkida negatiivse mõju avaldamisest väheväärtuslikule taimestikule. Põhjaloomastik on sellises ebatervisliku olekuga tiigis selgelt vaesunud, seega võib mõju pigem väheoluliseks pidada. Veetaseme alandamine paisutiigis Rosma paisust allavoolu jäävale Peri oja lõigu veetaimestikule olulist negatiivset mõju ei avalda. Heljumi lisandumine võib allavoolu jääva Peri ojasse ja selle suublasse, Orajõkke ja osaliselt Põlva järve settimisel avaldada mõningast negatiivset mõju põhjaloomastikule, kes on selle suhtes tundlikud. Osa heljumist settib veekogude põhja, kattes põhjaloomastiku ning muudab tööde teostamise ajal mõningal määral nende jaoks olulisi valgus- ja troofsustingimusi. Puitvarjadega veetaseme reguleerimine võimaldab paisutatud osas olevatel kaladel liikuda veetaseme alanemise perioodil paisust allavoolu paiknevasse Peri ojja. Peri oja paisutatud lõigus ega sellest allavoolu paiknevas ojas ega Orajões ei ole kaitsealuste liikide elupaiku ega teisi looduskaitselisi objekte ning Natura- alasid registreeritud. Ihtüoloogi Rein Järvekülje hinnangul peaks potentsiaalselt olema tegemist forellijõe tüüpi ojaga, aga kas praegu seal forell on säilinud või mitte, seda ei tea. Keskkonnaameti viimatise hinnangu järgi ei ole Peri oja kalastiku seisukohalt oluline, toetudes hinanngu andmisel tiigist üles ja allavoolu olevatele kaladele ületamatutele paisudele ning sellele, et hüdrobioloogilist seiret ei ole ojal tehtud. Samas on loogiline, et ojas kalu ikkagi on ja ei saa välistada, et võib esineda ka forelli. Seega on asjakohane hinnata paisutiigi puhastamise mõju kalastikule ka üldisemalt. Kui sette eemaldustöid teostada puhastustööde edenedes veekeskkonnas ilma vee täiendava pumpamiseta, siis võidakse tekitada sellega kahju kalastikule, kuna on oht neid kopaga vigastada või koos settega kaldale tõsta, mille käigus nad hukkuvad. Kokkuvõttes võib alternatiiv I mõju Peri oja paisutatud osa ja sellest allavoolu jäävale oja lõigule hinnata nõrgalt kuni mõõdukalt negatiivseks, seda eelkõige kalastikule ja põhjaloomastikule avalduva mõju tõttu (hindepall -1 kuni -2). Puhastustööde teostamise aegne mõju leevendusmeetmete rakendamisel  Paisutiigi veetaseme alandamine peab toimuma aeglaselt (kuni 30 cm ööpäevas). Paisjärve veetaseme aeglasel alandamisel saavad põhja- ja põhjalähedase eluviisiga kalad liikuda koos veetaseme alanemisega aegamööda oja voolusängi (ajutisse voolusängi), kus vesi säilib. Pärast veetaseme alandamist tuleb oja voolusängi (ajutisse voolusängi) jäänud kalad sealt välja püüda ja paisust allavoolu ümber asustada. Kalade väljapüügi ja ümberasustamise peab teostama/korraldama ihtüoloog.  Veetaseme all hoidmiseks kuivas keskkonnas sette eemaldamise võimaldamiseks tuleb pumpamisel pumba veevõtu koha ümbrus piirata võrega, mille avade suurus vertikaalselt ja horisontaalselt on ≤ 20 mm. See väldib Peri ojast paisutiigist ülesvoolu pärinevate suuremate kalade sattumise pumpa ning nende hukkumise seal. Väiksematel kaladel on oluliselt suurem võimalus pumba läbimisel ellu jääda.  Pärast setete eemaldamist tuleb veetaset paisutiigis tõsta aeglaselt, et mitte põhjustada vee liigvähendamist allpool Rosma paisu. Paisutiigis veetaseme tõstmise perioodil peab allavoolu ojas säilima vooluhulk vähemalt 0,1 m³/s. Oja vooluhulka tuleb veetaseme tõstmise perioodil allpool Rosma paisu mõõta ja tulemused dokumenteerida. Kui oja Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla 44 / 72 Koostaja: Kobras OÜ Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 äravool on looduslikult väiksem kui 0,1 m³/s, siis veetaset paisutiigis (varjade lisamisega) tõsta ei tohi.  Vee pumpamisel ja sette eemaldamistööde käigus sette kandumise minimeerimiseks veevooluga allavoolu tuleb kasutada spetsiaalset filterkangast, mis võimaldab oluliselt kinni hoida vette paisatud heljumit ja vältida selle allavoolu sattumist. Kui tööde front eraldada vooluveest, siis on efekt sama. Eelloetletud meetmed on kooskõlas looduskaitseseaduse § 55 lõikega 6. Loetletud meetmete rakendamisel on eeldatavalt kalastikule ja muule elustikule avalduv negatiivne mõju olematu või vähene (hindepall 0 kuni -1). Leevendusmeetmeid veetaimestikule avalduva negatiivse mõju minimeerimiseks ei ole välja pakkuda. Puhastustööde teostamise järgne mõju Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007) eesmärk on saavutada pinnavee hea seisund ning hoida veekogusid, mille seisund on juba hea väga hea. Peri oja paisutatud osa puhastamine aitab parandada oja üleüldist tervislikku seisundit. Suurenenud veekihi paksus ja veesilma maht muudab tiigi ainevahetuse stabiilsemaks, mida toetab ka hapnikuolude paranemine. Setete ja veesisese taimestiku eemaldamine vähendab Peri oja paisutatud osast lähtuvat sisekoormust oja ja selle suublaks oleva Orajõe veekvaliteedile ning sellest lähtuvalt paisutiigi ökoloogiline seisund eeldatavalt paraneb. Peale tööde teostamist võtab vee-elustiku taastumine aega, näiteks suurselgrootute taastumine sõltub suuresti suurtaimestiku taastumisest, kuna paljude suurselgrootute elutsükkel on seotud suurtaimedega. Pärast paisutiigi puhastamist hakkavad domineerima vabanenud ala asustavad lageda põhja või pioneerliigid. Aja jooksul taastuvad paisutiigis vooluveekogule omased kooslused ning tasakaal kujuneb välja järk-järgult. Eeldada võib pikemas perspektiivis Peri oja puhastatud osa taimestiku ja põhjaloomastiku liigilise koosseisu muutumist mitmekesisemaks ja väärtuslikumaks (hindepall +2). Kavandatava tegevuse läbiviimine ei mõjuta tulevikus kalastiku rändevõimalusi. Mõju hinnang leevendusmeetmete rakendamisel:  Puhastamistööde järgselt ei ole positiivse mõju võimendamiseks paisutiigi, Peri oja ja Orajõe vee-elustikule meetmeid välja pakkuda (säilib hindepall +2). II alternatiiv Puhastustööde teostamise aegne mõju Kavandatava tegevuse tulemusena hävitatakse kogu Peri oja paisutatud osa veetaimestik ja põhjaloomastik, kuna nende kasvu- ja elupaiga substraat eemaldatakse. Mõju paisutatud osa ökoloogilisele seisundile on analoogne alternatiiviga I, kuna olemasolev elustik hävitatakse. Paisutiigi taimestik ja põhjaloomastik on pigem liigivaene ja väheväärtuslik. Pinnasepumba kasutamisel sattub vette märksa rohkem heljumit, mis kandudes veevooluga allavoolu matab settides (osa kantavast settest ka settib enne Põlva järve jõudmist) enda alla oja ja Orajõe põhjaloomastiku ning muudab tööde teostamise ajal mõningal määral nende jaoks olulisi valgus- ja troofsustingimusi. Kuna tegemist on ajutise lühiajalise pöörduva mõjuga, siis võib hinnata seda väheselt negatiivseks. Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla 45 / 72 Koostaja: Kobras OÜ Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 Setete väljapumpamise korral sattuks suur osa põhja- ja põhjalähedase eluviisiga kaladest settepumpa ning hukkuks, kui mitte pumbas, siis kindlasti väljapumbatud ja kaldele kuivama pumbatud sette sees. Väljapumbatud settest kalade päästmine pole reaalselt teostatav, settepumba ette pole võimalik panna tihedat võret, mis väldiks kalade sattumise pumpa. Veekihis elunevate ja liikuvama eluviisiga kalade (haug, särg, roosärg, turb, mudamaim, viidikas) jaoks pole sette eemaldamine järvedest pumpamise teel probleemiks, sest enamik veekihis elunevatest liikuva eluviisiga kaladest suudaks pumba eest minema ujuda ning nende pumpa sattumise oht on väike (Järvekülg R., 2021). Kui allavoolu ökoloogilise miinimumvooluhulga tagamise nõuet tsüklilise pumpamise läbiviimisel ei täideta, siis võib esineda ka olukord, kus puhastusperioodi vältel (olenevalt pumba tootlikkusest, mis võib jääda 10-200 m3 setet tunnis ehk ca 20-400 m3 pulpi tunni) allavoolu juhitav vee hulk on väga väike või olematu. See võib kaasa tuua olukorra, mil puhastustööde perioodi vältel allavoolu olev oja säng võib juurdevooluta jääda ja seega väheneb ka Orajõe vooluhulk, mis võib oluliselt mõjutada veekogude elustikku. Seega paisutiigi puhastamine avaldab nii puhastatavale paisutiigile kui ka allavoolu olevale Peri ojale ja Orajõe vee-elustikule mõõdukat kuni olulist negatiivset mõju (hindepall -2 kuni -3). Mõju hinnang leevendusmeetmete rakendamisel  Igal ajahetkel tuleb Rosma paisust allavoolu tagada ökoloogiline miinimumvooluhulk või looduslik vooluhulk, kui see on ökoloogilisest miinimumvooluhulgast väiksem.  Rosma paisutiigi põhjast lahtikobestatud sette kandumist veevooluga allavoolu on võimalik suures osas vältida spetsiaalse filterkanga kasutamisega, mis peab kinni suurema osa vette paisatud heljumit ja väldib selle allavoolu sattumist.  Võimalused põhjaeluviisiga kalade hukkumise vähendamiseks praktiliselt puuduvad. Leevendusmeetmete rakendamisel on võimalik veidi mõju leevendada, kuid kalastiku tõttu jääb mõju ikkagi väheselt negatiivseks (hindepall -1). Puhastustööde teostamise järgne mõju Peri oja paisutatud osa puhastamine aitab parandada oja üleüldist tervislikku seisundit ning aitab kaudselt parandada ka Peri oja suubla, Orajõe, ökoloogilist seisundit. Kavandatavate tegevuste puhastamisjärgne mõju vee-elustikule ühtib I alternatiivi mõjudega (hindepall +2). Mõju hinnang leevendusmeetmete rakendamisel  Puhastamistööde järgselt ei ole positiivse mõju võimendamiseks Peri paisutiigi, Rosma paisust allavoolu jääva Peri oja paisutatud osa ning Orajõe ökoloogilisele seisundile meetmeid välja pakkuda (säilib hindepall +2). 6.5. MÕJU INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE 6.5.1. Mõju müratasemele Rosma pais ja Peri oja paisutatud osa paikneb tiheasustusega Rosma küla keskel, mille ümbruses paiknevad valdavalt ühepereelamud, samuti ka Rosma veski puhkemaja, kus pakutakse majutusteenust. Tegemist on üldjoontes vaikse piirkonnaga, kus müra tekitab peamiselt autoliiklus Põlva-Karisilla maanteel ning Rosma paisust allakukkuv vesi. Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla 46 / 72 Koostaja: Kobras OÜ Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 Paisutiigi puhastustööde läbiviimise perioodil kaasneb paratamatult nii tööde tsoonis kui selle vahetus ümbruses mürataseme tõus, mida vältida pole võimalik. Kavandatava tegevusega esineb kahte tüüpi müraallikaid: - statsionaarsed masinad ja seadmed ehk punktmüraallikad: alternatiiv I puhul koppekskavaator/- ekskavaatorid, kallur-dumper ja veepump, alternatiiv II puhul pinnasepump ning kallur-dumper; - transport ehk joonallikad: eemaldatud sette vedu veoautoga lõpliku käitlemise alale. Punktallikatel on olulisimaks parameetriks nende tekitatav helivõimsustase. Helivõimsustase on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, mis tähendab, et müratase mingis punktis sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest ning allika helivõimsustasemest. Joonallikate puhul on olulisimaks parameetriks liiklussagedus, millest sõltub transpordivahendite müraemissioon keskkonda. Mida suurem on liiklussagedus, seda suuremaks ja ühtlasemaks kujuneb müratase teede lähiümbruses. Lisaks liiklussagedusele mõjutab transpordi puhul müra teket ka raskete sõidukite osakaal, teekate (asfalt, kruuskate) ning liikumiskiirus. Paisutiigi puhastamise ajal tekitatud müratase võib liigitada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ reguleeritud ehitusmüra hulka, mis alusel ei ole päevasel ajal (ajavahemikul 07.00-23.00) normeeritud, kuna ehitamisel kaasnev müra on teatud aja kestev müra ning ehitustööde eripärast tingitult ei ole sellele päevaseks ajaks normtasemeid kehtestatud, vaid üksnes õhtuse ja öise ajavahemiku (21.00-07.00) jaoks. Sellest lähtudes peab öisel ajal töötades müratase vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtasemele. Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Põlva valla üldplaneeringuga 2029+ (2018) on Rosma paisu ja Peri oja paisutatud osa lähipiirkond määratud elamualaks (väikeelamumaa). Elamuala peamiseks maakasutuse otstarbeks on elamumaa ja elamumaaga seonduvad kõrvalkasutused nagu haljastus, äri, liiklus, kogukondlikud tegevused jmt. Elamumaa kuulub II mürakategooriasse (tööstusmüra piirväärtus 45 dB(A)). Ajavahemikul 21.00-07.00 on piirnevatel elamualadel lubatud müratase 45 dB(A). Rosma paisust allakukkuva vee tõttu on tõenäoliselt looduslik foon lähimate elamute juures sellest kõrgem, mis sisuliselt välistab lisanduva müraallika lisandumise. Sette äraveoga kaasnevat müra liiklussageduse suurenemise tõttu äraveotee marsruudil käsitletakse hinnangute andmisel puhastamistööde aegse mõju all, kuna tegevus loetakse puhastustööde läbiviimise etapi alla kuuluvaks. I alternatiiv Puhastamistööde aegne mõju Peamiseks müraallikaks on koppekskavaator. Selliste masinate müratase on ca 103 dB. Pärast sette tahenemist on müraallikaks kallur-dumper, mida kasutatakse tahenenud sette transportimiseks otse lõppkäitlusalale. Kallur-dumperi müratase on samas suurusjärgus ekskavaatori müratasemega (ca 103 dB). Tõenäoliselt ei tööta kallur-dumper samaaegselt ekskavaatoriga, vaid eraldiseisvalt pärast sette kokkukuhjamist ja tahenemist, kui see on vajalik transportida objektilt ära lõppkäitluskohta. Samas ei saa Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla 47 / 72 Koostaja: Kobras OÜ Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 välistada olukorda, kui ekskavaatoriga eemaldatakse veel paisutatud osa põhjast setet ning juba kokkukuhjatud setet on võimalik selle piisava tahenemise tõttu transportida lõppkäitlusalale. Ühe sama suure müratasemega sõiduki lisandumine üldist mürafooni sisuliselt ei muuda ning kahe sarnase müratasemega (ekskavaator ja kallur-dumper) masina tekitatava mürafoon (ca 106 dB) ei suurene oluliselt. Arvestades, et tegemist on tiheasustusalaga, siis eeldatakse, et pärast kella 21 töid ei teostata, seega ei ole ka ohtu, et lähimatel elamualadel oleks oluline häiring13 tekitatava müra tõttu. Päevasele ajale ei ole küll piirväärtusi puhastustöödest tingitud mürale kehtestatud, ent puhastamistöid teostavate masinate ja seadmete tekitatud müra levib ka lähimatele elamualadele. Müratase väheneb vahemaa kahekordsel suurenemisel 4-5 dB(A) võrra. Seega võttes lähtetasemeks 106 dB, on 20 m kaugusel müratase 4- 5 dB(A), 40 m kaugusel 8-10 dB(A) võrra ja 80 m kaugusel 12-15 dB(A) võrra madalam. See tähendab, et kõigest mõnekümne meetri kaugusel asuvate lähimate elamute juures võib müratase ulatuda 100 dB-ni. Müratase vastuvõtja juures oleneb sellest, kus ekskavaator parajasti töid teeb, samuti ilmastikutingimustest (eelkõige tuule suunast). Siinkohal toimub paisust alla kukkuva veekohina müraga müratasemete kumuleerumine, looduslike olude tõttu ei mõju lisanduvate töömasinate müratase seetõttu nii häirivalt võrreldes vaikses keskkonnas tööle hakkavate masinate müraga. Mõju on ajutine ja lakkab pärast puhastustööde teostamist. Sette transportimisel lõppkäitluskohta kaasneb väljaveotee marsruudil liikluskoormuse kasv. Arvestades äraveetavat muda kogust, siis on vedude arv tagasihoidlik ja kõrvalpaiknevatel müratundlikel aladel müra normtaseme ületamist ei põhjusta. Kokkuvõttes: Peri oja paisutatud osa puhastamisega kaasneb mürataseme tõus tööpiirkonnas (paisutatud osa sängis) ning selle vahetus läheduses, mis põhjustab üldist mürataseme kasvu ümbritseval alal ja mõningal (pigem ebaolulisel) määral äraveoteedega piirnevatel aladel. Päevasele ajale paisutiigi puhastamisel tekitatud mürale normtasemeid kehtestatud ei ole, kuid üldist mürahäiringut tegevus siiski põhjustab. Samas arvestades tööde läbiviimise lühiajalisust võib häiringut hinnata pigem väheoluliseks (hindepall -1). Puhastamistööde aegne mõju hinnang leevendusmeetmete rakendamisel  Müra leevendavaid meetmeid ei ole välja pakkuda (säilib hindepall -1). Puhastamistööde järgne mõju Pärast puhastamistööde teostamist, sh pärast sette äravedu müra tekitamist enam ei kaasne. Soosaare kinnistul sette laotamisel ja sissekündmisel mulda kaasnev müratase on analoogne põllumasinate tekitatavale mürale põllu harimisel, ühtlasi on tegemist hajaasustatud piirkonnaga (hindepall 0). Puhastamistööde järgne mõju leevendusmeetmete rakendamisel  Leevendusmeetmeid välja pakkuda ei ole tarvis (säilib hindepall 0). 13 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 lg 2 kohaselt eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamisel; § 7 lg 3 kohaselt on keskkonna kvaliteedi piirväärtus keskkonna keemilisele, füüsikalisele või bioloogilisele näitajale kehtestatud piirväärtus, mida ei tohi inimese tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada. Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla 48 / 72 Koostaja: Kobras OÜ Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 II alternatiiv Müraallikateks on ujuv pinnasepump, mille tekitatav müratase on samaväärne I alternatiivi puhul kasutatava kopp-ekskavaatori müratasemega, näiteks amfiibmasina Watermaster IV müratase tootja andmetel on 103 dB. Arvestades, et tegemist on tiheasustusalaga, siis eeldatakse, et pärast kella 21 töid ei teostata, seega ei ole ka ohtu, et lähimatel elamualadel oleks oluline häiring tekitatava müra ja võimaliku müra normtaseme ületamise tõttu. Päevasele ajale ei ole küll piirväärtusi puhastustöödest tingitud mürale kehtestatud, ent puhastamistöid teostavate masinate ja seadmete tekitatud müra levib ka lähimatele elamualadele. Müratase väheneb vahemaa kahekordsel suurenemisel 4-5 dB(A) võrra. Seega võttes lähtetasemeks 103 dB (ka separeerimismeetodi korral, kus pinnasepumba või amfiibseadme müratase on ca 103 dB, on 20 m kaugusel on müratase 4-5 dB(A), 40 m kaugusel 8-10 dB(A) võrra ja 80 m kaugusel 12-15 dB(A) võrra madalam. See tähendab, et paisutatud osast kõigest mõnekümne meetri kaugusel asuvate lähimate elamute juures võib müratase ulatuda ca 97 dB-ni. Müratase vastuvõtja juures oleneb sellest, kus pinnasepump parasjagu veesilmal töötab, samuti ilmastikutingimustest (eelkõige tuule suunast). Mõju on ajutine ja lakkab pärast puhastustööde teostamist. Eemaldatud sette transportimisel lõppkäitluskohta suureneb väljaveotee marsruudile jäävatel tänavatel ja teedel liiklussagedus, mis sõltub vedude arvust ja ajalisest jaotumisest ööpäeva lõikes. Kokkuvõttes: Peri oja paisutatud osa puhastamisega kaasneb mürataseme tõus tööpiirkonnas (puhastatavas veesilma sängis) ning selle vahetus läheduses, mis põhjustab üldist mürataseme kasvu veesilma ümbritseval alal ja mõningal määral äraveoteedega piirnevatel aladel. Mõju kestus on lühiajaline ja seega pigem väheoluline (hindepall -1). Puhastamistööde järgne mõju Pärast puhastamistööde teostamist, sh pärast sette äravedu müra tekitamist enam ei kaasne. Soosaare kinnistul sette laotamisel ja sissekündmisel mulda kaasnev müratase on analoogne põllumasinate tekitatavale mürale põllu harimisel, ühtlasi on tegemist hajaasustatud piirkonnaga (hindepall 0). Puhastamistööde järgne mõju leevendusmeetmete rakendamisel  Leevendusmeetmeid välja pakkuda ei ole tarvis (säilib hindepall 0). 6.5.2. Lõhnahäiringu teke ja mõju kaudu Veekogust eemaldatud sete võib hakata kuivades ebameeldivalt lõhna eritama settes olevate orgaaniliste taimsete ja loomsete osakeste lagunemisel eralduvate laguproduktide tõttu. Lagunemisprotsessi käigus eraldub lõhn, mis sõltuvalt tuule suunast ja tugevusest võib levida enam kui saja meetri kaugusele. Lõhnahäiring on alati subjektiivne, sõltudes konkreetse inimese tundlikkusest ja vastuvõtlikkusest ning ootustest oma elukeskkonna suhtes. I alternatiiv Puhastamistööde aegne mõju Pärast veetaseme allalaskmist ulatub osa eelnevalt vee all olnud settest üle veepinna ning hakkab kuivama. Selle tagajärjel võib hakata eralduma ebameeldivat lõhna, mis võib intensiivistuda sette eemaldustööde ning igasuguse liigutamise (ühest kohast teise tõstmise ja kuhjamise) käigus. Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla 49 / 72 Koostaja: Kobras OÜ Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 Settes olevad orgaanilised ühendid ja osakesed hakkavad lagunema ning lagunemisgaaside eraldumise tõttu hakkab kuhjas olev sete lõhnama. Mõju avaldumine sõltub palju ilmastikutingimustest, sh tuule leviku suunast ja kiirusest (sellest sõltub mõjutavate elanike hulk). Eemaldatud setet ei jäeta pikemaks ajaks veesilma kaldale kuivama, vaid veetakse lõplikule käitlusalale. Ajutise iseloomuga tegevuse tõttu ei ole kuigi asjakohane rääkida ka lõhnaaine esinemise häiringutasemest ehk olulisest häiringust, mis on keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 81 järgi 15% aasta lõhnatundidest. Eeldatavasti ei ulatu puhastustööde periood ühe aastani. Sellegipoolest lõhahäiring ümbruskonnas tõenäoliselt ajutiselt tekib. Kokkuvõttes: I alternatiivi puhastamistööde aegne mõju õhukvaliteedile võib olla mõningal määral negatiivne, kuna sette ümbertõstmise tööde käigus ja kaldale tahenema tõstetud settest võib eralduda mingil määral ebameeldivat lõhna ja see võib (kuid ei pruugi) põhjustada ebameeldivusi Peri oja paisutatud osa ääres ja naabruses elavatele inimestele. Tegemist ei ole otsese terviseriskiga ja lõhn ei ole kindlasti võrreldav reoveesette lagunemisel eralduva lõhnaga, kuid mõningane ebameeldiv ja häiriv aisting võib siiski kaasneda (hindepall -1). Mõju hinnang puhastamistööde aegselt leevendusmeetmete kasutamisel  Puhastustööde aegsel perioodil saab lõhna levikut paisutiigi ümbritsevale alale vähendada, kui sette ümbertõstmisi tööde tsoonis ning Triinu kinnistul minimeerida ning sete ära vedada alalt kohe, kui see on vedamiskõlbulik. Sellegipoolest võib mingil määral häiring esineda (säilib hindepall -1). Puhastamistööde järgne mõju Puhastustööde järgselt, mil sete on Triinu kinnistult ära veetud, Peri oja paisutatud osa lähipiirkonnas lõhnahäiringut ei teki. Lühiajaline ebameeldiva lõhna levik Päkamäe tee 12 kinnistul ja ümbruses lähimate elamute juures ei ole välistatud, samas arvestades ala suurust, kus setet õhukese kihina haljastuses kasutatakse, on alale veetav sette kogus väike, kuivab kiiresti ja eralduva ebameeldiva lõhna teke ja levik marginaalne. Soosaare kinnistule veetava sette kogus on küll suurem, kuid ka seal ei ole võimaliku ebameeldiva lõhna eraldumine pikaaegne. Tuleb märkida, et isegi, kui mingil määral ebameeldivat lõhna settest eraldub, ei ole see võrreldav sõnniku või reoveesette vedamise ja laotamisega kaasneva lõhnaga. Seistes võimaliku lõhna eraldumise intensiivsus langeb kiiresti, intensiivistudes lühiajaliselt vaid ümbertõstmise hetkel. Võimalike vastuvõtjate hulk on väike (läheduses on ca 10 majapidamist). (hindepall 0 kuni -1). Puhastamistööde järgne mõju leevendusmeetmete rakendamisel  Leevendusmeetmeid ei ole välja pakkuda (säilib hindepall 0 kuni -1). II alternatiiv Puhastamistööde aegne mõju Võrreldes alternatiiviga I ei langetata paisutatud osa veetaset enne sette eemaldamist ja pumpamisel veesilmast lähtuv lõhnahäiring puudub. Ebameeldivat lõhna võib eralduda geotuubide kasutamise korral settekäitluse alalt. Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla 50 / 72 Koostaja: Kobras OÜ Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 Võrreldes alternatiiviga I on ebameeldiva lõhna intensiivsus puhastustööde ajal geotuubidest pigem väiksem. Sete pumbatakse otse kotti ning see ei ole õhuga otseses kokkupuutes. Samas hoitakse setet võrreldes alternatiiviga I kauem kohapeal ning võimaliku lõhnahäiringu kestus on pikem (hindepall -1). Ajutise iseloomuga tegevuse tõttu ei ole kuigi asjakohane rääkida lõhnaaine esinemise häiringutasemest ehk olulisest häiringust, mis on keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 81 järgi 15% aasta lõhnatundidest. Sellegipoolest võib lõhnahäiring ümbruskonnas ajutiselt tekkida. Mõju hinnang leevendusmeetmete rakendamisel  Leevendusmeetmeid lõhna tekke ja leviku vähendamiseks geotuubides veetustamisel ei ole välja pakkuda (säilib hindepall -1). Puhastamistööde järgne mõju Puhastustööde järgselt, mil sete on Triinu kinnistult ära veetud, Peri oja paisutatud osa lähipiirkonnas lõhnahäiringut ei teki. Lühiajaline ebameeldiva lõhna levik Päkamäe tee 12 kinnistul ja ümbruses lähimate elamute juures ei ole välistatud, samas arvestades ala suurust, kus setet õhukese kihina haljastuses kasutatakse, on alale veetav sette kogus väike, kuivab kiiresti ja eralduva ebameeldiva lõhna teke ja levik marginaalne. Soosaare kinnistule veetava sette kogus on küll suurem, kuid ka seal ei ole võimaliku ebameeldiva lõhna eraldumine pikaaegne. Tuleb märkida, et isegi, kui mingil määral ebameeldivat lõhna settest eraldub, ei ole see võrreldav sõnniku või reoveesette vedamise ja laotamisega kaasneva lõhnaga. Seistes võimaliku lõhna eraldumise intensiivsus langeb kiiresti, intensiivistudes lühiajaliselt vaid ümbertõstmise hetkel. Võimalike vastuvõtjate hulk on väike (läheduses on ca 10 majapidamist). (hindepall 0 kuni -1). Puhastamistööde järgne mõju leevendusmeetmete rakendamisel  Leevendusmeetmeid ei ole välja pakkuda (säilib hindepall 0 kuni -1). 6.6. MÕJU KULTUURIMÄLESTISTELE I alternatiiv Puhastustööde aegne mõju Rosma vesiveski pais (Rosma pais) ja Rosma vesiveski on arhitektuurimälestised ning nendega otseselt piirneval alal viiakse läbi kavandatavad tööd – paisu ülemises bjefis alandatakse veetaset, paisutatud ojast eemaldatakse taimestik ja sete, samuti eemaldatakse ajutine pinnasest tõkketamm Rosma vesiveski turbiinikanali eest (mahus ca 70 m3), mis paigaldati sinna 2020. aastal, kui tõkestati vee sissevool turbiinikanalisse. Taimestiku, sette ja pinnase eemaldamiseks kasutatakse ekskavaatorit, mis liigub ringi peamiselt Triinu, Veski tee ja Jaanimäe tee L1 katastriüksustel. Veetaseme alandamine ja sette ning pinnase eemaldamine ei mõjuta Rosma vesiveski hoone ja turbiinikanali seisukorda. Ehitusmasinatel (kopp, laadur, veoauto) on vajadus liikuda mälestiste kaitsevööndis, kuid sellega ei põhjustata kahju tekitamist mälestisele. Eeldatakse, et ehitusmasinate juhid on pädevad ja kogenud ning paisu ja turibiinikanali tahtmatu vigastamise oht on minimaalne. Sette ladustamine paisutiigi kaldal ei ole vastuolus muinsuskaitseseadusega kaitsevööndile pandud eesmärgi täitmisega tagada mälestise säilimine, vaadeldavus ja ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine. Puudub Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla 51 / 72 Koostaja: Kobras OÜ Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 info Peri oja paisutatud osas arheoloogiliste leidude kohta. Arvestades asjaolu, et tegemist on vooluveekoguga, mida on paisutatud vesiveski funktsioonide täitmise tarvis ja ajalooliselt ei ole seda ala muudel otstarvetel kasutatud, on vähetäenäoline paisutatud osas arheoloogilise kultuurikihi esinemine ja seega selle mõjutamine või rikkumine (hindepall 0). Siiski tuleb meeles pidada muinsuskaitseseaduse § 60 toodud kohustust tööd peatada, kui ilmneb mõni arheoloogiline kultuurkiht või leid. Mõju hinnang puhastamistööde aegselt leevendusmeetmete kasutamisel  Sette ladustamist tuleb vältida ehitismälestise Rosma vesiveski juures, samuti tuleb vältida piirneval alal rasketehnikaga liikumist, ennetamaks võimalike füüsiliste kahjustuste teket.  Muinsuskaitseseaduse § 58 lg 3 alusel tuleb Muinsuskaitseametit ette teavitada süvendamisest veealuse mälestise kaitsevööndis. Rosma vesiveski pais on oma olemuselt osaliselt veealune mälestis, seega on asjakohane eeltoodud nõude täitmine. Nõuded kaitsevööndis tööde tegemise teatisele on esitatud muinsuskaitseseaduse § 59 (säilib hindepall 0). Puhastamistööde järgne mõju Puhastamistööde järgne mõju Rosma vesiveskile ja Rosma vesiveski paisule puudub, kuna ei kaasne selliseid tagajärgi, mis võiks mälestisi ebasoodsalt mõjutada. Paisutiigi puhastamine toetab sellega piirnevate mälestiste ühise kaitsevööndi eesmärki tagada mälestiselt avanevate algupäraste vaadete säilimine, kuna paisutiigi puhastamise tagajärjeks on sisuliselt alguspärase tiigi tekitamine (algupärane vee sügavus ja paisutatud osa pindala taastatakse). See tähendab, et vaated Rosma vesiveskilt ja Rosma vesiveski paisult tiigi suunas taastatakse (hindepall +1). Mõju hinnang puhastamistööde järgselt leevendusmeetmete kasutamisel  Leevendusmeetmeid ei ole vajalik välja pakkuda (säilib hindepall +1). II alternatiiv Puhastustööde aegne mõju Pinnasepumbaga sette ja taimestiku eemaldamine ja sette käitlemine paisutiigi kaldal Rosma vesiveskit ega Rosma vesiveski paisu seisundit ei mõjuta. Ehitusmasinatel on vajadus liikuda mälestiste kaitsevööndis, kuid sellega ei põhjustata kahju tekitamist mälestisele. Eeldatakse, et masinate juhid on pädevad ja kogenud ning paisu ja turibiinikanali tahtmatu vigastamise oht on minimaalne. Sette ladustamine paisutiigi kaldal ei ole vastuolus muinsuskaitseseadusega kaitsevööndile pandud eesmärgi täitmisega tagada mälestise säilimine, vaadeldavus ja ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine. Puudub info Peri oja paisutatud osas arheoloogiliste leidude kohta. Arvestades asjaolu, et tegemist on vooluveekoguga, mida on paisutatud vesiveski funktsioonide täitmise tarvis ja ajalooliselt ei ole seda ala muudel otstarvetel kasutatud, on vähetäenäoline paisutatud osas arheoloogilise kultuurikihi esinemiseks ja seega selle mõjutamiseks või rikkumiseks (hindepall 0). Siiski tuleb meeles pidada muinsuskaitseseaduse § 60 toodud kohustust tööd peatada, kui ilmneb mõni arheoloogiline kultuurkiht või leid. Mõju hinnang puhastamistööde aegselt leevendusmeetmete kasutamisel  Leevendusmeetmeid ei ole vajalik välja pakkuda (säilib hindepall 0). Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla 52 / 72 Koostaja: Kobras OÜ Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 Puhastamistööde järgne mõju Puhastamistööde järgne mõju Rosma vesiveskile ja Rosma vesiveski paisule on sama, mis alternatiivil I (hindepall +1). Mõju hinnang puhastamistööde järgselt leevendusmeetmete kasutamisel  Leevendusmeetmeid ei ole vajalik välja pakkuda (säilib hindepall +1). 6.7. JÄÄTMEKÄITLUSEST TULENEVAD MÕJUD Kobras OÜ töötajad võtsid Peri oja paisutatud osa setteproovid, mille analüüsimisel OÜ Keskonnauuringute Keskuse laboris määrati settes raskmetallide sisaldus ja hinnati tulemuste vastavust keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” lisas toodud sihtarvu ja piirarvudega. Analüüsitulemuste kohaselt ei ületa settes olevate raskmetallide sisaldus määruses toodud sihtarve, rääkimata piirarvudest, mis tähendab, et sete ei ole jääde. Mõlema alternatiivi settekäitluse lahendustega on tulemiks veetustatud põhjasete – ressurss, mida on võimalik taaskasutada kas maapinna täitmiseks, rekultiveerimisel, haljastuses või põldudel mullaparandusaineks ning millega on võimalik säästa taastumatuid loodusressursse. KMH aruande koostamisel ajal andis Põlva Vallavalitsus teada, et on saavutanud kokkuleppe lähedal paiknevate Soosaare ja Päkamäe tee 12 kinnistu omanikuga (üks ja sama omanik), kes on nõus/soovib setet kasutada põllumaal mullaparandusainena (väetiseks) (Soosaare kinnistul) ja väikeses koguses haljastuses (Päkamäe tee 12 kinnistul). Selliselt toimides on võimalik jäätmeid taaskasutada, mida soodustab jäätmekäitlushierarhia, ja säästa taastumatuid loodusressursse (kehtib mõlema alternatiivi korral) (hindepall +1). II alternatiivi sette pumpamise ja geokonteinerite kasutamisel tekkivad jäätmed. Geotuubid on ühekordse kasutusega, mistõttu tuleb pärast muda käitlemist need nõuetekohaselt utiliseerida, andes need üle vastavat liiki jäätmeid käitlevale ettevõttele. Eeldades, et jäätmed antakse üle vastavale ettevõttele ja käideldakse nõuetekohaset, ei ole jäätmetekke mõjud keskkonnale olulised. Pärast veetaseme alandamist ning enne taimestiku ja sette eemaldamist tuleb kokku koguda kõik paisutatud osa põhja sattunud jäätmed, liigiti kohapeal sorteerida ning üle anda jäätmekäitlusettevõttele. 6.8. I JA II ALTERNATIIVI VÕRDLEMINE Peri oja paisutatud osast sette ja taimestiku eemaldamise alternatiivide omavaheliseks võrdlemiseks on kasutatud delphi-meetodit, mille aluseks on kaalutud intervallskaalal põhinev eksperdiarvamus. Keskkonnamõju hindamise kriteeriumite määramisel lähtuti nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmis eelnevalt nimetatud eeldatavalt olulistest mõjuvaldkondadest, mis on käsitletud käesolevas KMH aruandes peatükkides 6.2 - 6.7 (v.a ptk 6.3). Alternatiividele hindepallide andmisel arvestati avalduva tagajärje ja mõju suurust (st vaadeldava keskkonnaelemendi omaduse muutuse suurust), tähtsust (väljendab mõjutatavale objektile ning selle muutuvale omadusele omistatavat väärtust), mis võtab omakorda arvesse ruumilist ulatust ja mõjutatud objektide hulka (iseloomustab ala, milles muutus esineb). Alternatiividele antud hinnangud mõjuvaldkondade lõikes koos omistatud hindepunktidega on lahti kirjutatud peatükkides 6.2-6.5. Kriteeriumitele kaalude omistamiseks võrreldi neid omavahel ning järjestati tähtsuse alusel, arvestades nii alternatiivide olemust kui ka konkreetsele mõjuvaldkonnale eeldatavalt kaasneva mõju olulisust alternatiivide Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla 53 / 72 Koostaja: Kobras OÜ Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 rakendamisel. Mõjukriteeriumile kaalu andmisel kasutati paariti võrdlemist ehk iga kriteeriumi võrreldi paarikaupa teiste kriteeriumitega. Olulisemaks peetud kriteeriumile omistati väärtus 1, vähem olulisele 0 ning kui kaks kriteeriumit on üksteistega võrreldes sama kaaluga (sama olulised alternatiivide võrdlemisel), siis anti mõlema kriteeriumi väärtuseks 0,5. Lõplikud kaalud saadi kriteeriumite olulisuse aritmeetilise keskmise teel, kusjuures kõikide mõjuvaldkondade kaalude summa on võrdne ühega ehk 100%. Seega iga kriteerium moodustab osakaalu 100 protsendist ehk kogukaalude summast. Kriteeriumite olulisust arvesse võtvate alternatiivide lõplike hindepallide saamiseks korrutati kriteeriumite kaupa alternatiividele antud hindepallid kriteeriumitele antud kaaluga ehk niiviisi saadi kaalkriteeriumid. Alternatiivide lõplik paremusjärjestus saadi kõigi delphi-meetodil kaalutud kaalkriteeriumide hindepallide summeerimisel alternatiivide lõikes. Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla 54 / 72 Koostaja: Kobras OÜ Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 Tabel 2. I ja II alternatiivi võrdlus Alternatiiv I Alternatiiv II Puhastamistööde aegne mõju Puhastamistööde järgne mõju Puhastamistööde aegne mõju Puhastamistööde järgne mõju Mõju hinnang Mõju hinnang Mõju hinnang Mõju hinnang Kriteerium leevendusmeetmete leevendusmeetmete leevendusmeetmete leevendusmeetmete (mõjuvaldkond) Kaal Mõju hinnang kasutamisel Mõju hinnang kasutamisel Mõju hinnang kasutamisel Mõju hinnang kasutamisel Kaalutud Kaalutud Kaalutud Kaalutud Kaalutud Kaalutud Kaalutud Kaalutud Hindepunkt hindepunkt Hindepunkt hindepunkt Hindepunkt hindepunkt Hindepunkt hindepunkt Hindepunkt hindepunkt Hindepunkt hindepunkt Hindepunkt hindepunkt Hindepunkt hindepunkt -0,028… -0,028… 0,028 Mõju maakasutusele 0 0 0 0 -1 … +1 0,028 1 0,028 0 0 0 0 -1 … +1 0,028 1 0,028 Mõju Peri oja paisutatud osa, sellest 0,185 allavoolu Peri oja ja -0,555 … Orajõe veerežiimile -2 -0,370 0 0 0 0 0 0 -3 … -1 -0,185 -1 -0,185 0 0 0 0 Mõju Peri oja paisutatud osa, sellest allavoolu Peri oja, 0,196 Orajõe ja Põlva järve -0,392 … -0,392…- veekvaliteedile -2 … -1 -0,196 -1 … 0 -0,196 … 0 1 … 2 0,196…0,392 1 … 2 0,196…0,392 -2 -0,392 -2…-1 0,196 1 … 2 0,196…0,392 1 … 2 0,196…0,392 Mõju Peri oja paisutatud osa, sellest allavoolu Peri oja ja 0,196 Orajõe ökoloogilisele -0,392 … -0,588 … seisundile -2 … -1 -0,196 -1 … 0 -0,196 … 0 2 0,392 2 0,392 -3 … -2 -0,392 -1 -0,196 2 0,392 2 0,392 Mõju müratasemele 0,049 -1 -0,049 -1 -0,049 0 0 0 0 -1 -0,049 -1 -0,049 0 0 0 0 Lõhnahäiringu teke ja 0,049 mõju -1 -0,049 -1 -0,049 -1 … 0 -0,049 … 0 -1 … 0 -0,049 … 0 -1 -0,049 -1 -0,049 -1 … 0 -0,049 … 0 -1 … 0 -0,049 … 0 Mõju ehitismälestistele Rosma vesiveskile ja 0,218 Rosma vesiveski paisule 0 0 0 0 1 0,218 1 0,218 0 0 0 0 1 0,218 1 0,218 Mõju loodusressursside 0,078 kokkuhoidmisele (sette taaskasutamine) 0 0 0 0 1 0,078 1 0,078 0 0 0 0 1 0,078 1 0,078 -1,253 -0,490 -1,634 -0,872 kuni kuni 0,808 kuni 0,864 kuni kuni kuni 0,808 kuni 0,864 kuni KOKKU 1,000 -0,490 -0,098 1,109 1,109 -1,068 -0,676 1,109 1,109 Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla Koostaja: Kobras OÜ 55 / 72 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 Alternatiivide võrdluses selgub, et Peri oja paisutatud osa puhastamisel on eelistatuimaks lahenduseks I alternatiiv ehk veetaimestiku, sette ja veski turbiinikanali ajutise tõkketammi eemaldamine ekskavaatoriga eelnevalt veetaset alandades. Alternatiivide võrdlemisel oli tähtsaima kaaluga selle puhastustööde aegne ja järgne mõju ehitismälestistele Rosma vesiveskile ja Rosma vesiveski paisule, samuti Peri oja paisutatud osa, sellest allavoolu olevale Peri oja ning Orajõe veerežiimile, -kvaliteedile ja ökoloogilisele seisundile. Kui Rosma paisust allavoolu jääva Peri oja veerežiimi olulise mõjutamise vältimiseks alandatakse puhastustööde läbiviimiseks veetaset Rosma paisul aeglaselt, siis II alternatiivi puhul võib allavoolu juhitav vooluhulk siiski puhastusprotsessi vältel muutuda seoses tsüklilise pumpamise vajadusega. Alternatiiv I korral seda ohtu ei ole. Pinnasepumba kasutamise mõju paisutatud osale ja sellest allavoolu jäävale Peri ojale ja Orajõe veekvaliteedile on mõõdukalt negatiivne, kuna veekvaliteeti muudetakse kobestaja poolt vette paisatud rohke heljumi ja settest vette vabaneva toitainete sisalduse koormuse kasvu tõttu. Tagasijuhitava vee täiendav puhastamise taimetoitainetest järeltöötlusbasseinis koagulandiga ei ole tööde mastaapi ja sellega kaasnevaid kulusid arvesse võttes proportsionaalne ehk et on ebamõistlik. Spetsiaalse filterkanga kasutamisega on võimalik kinni pidada suurema osa vette paisatud heljumist ja vältida selle allavoolu sattumist, kuid settest vette paisatud toitaineid geotekstiil kinni ei pea. Alternatiiv I korral pärast veetaseme alandamist kuivast sängist sette eemaldamine võimaldab suurel osal toitainetest jääda eemaldatavasse settesse ja seega on allavoolu jõudev toitainete koormus väike. Kui allavoolu ökoloogilise miinimumvooluhulga tagamise nõuet tsüklilise pumpamise läbiviimisel ei täideta, siis võib esineda ka olukord, kus puhastusperioodi vältel allavoolu juhitav vee hulk on väga väike või olematu. See võib kaasa tuua olukorra, mil puhastustööde perioodi vältel allavoolu olev oja säng võib juurdevooluta jääda ja seega väheneb ka Orajõe vooluhulk, mis võib oluliselt mõjutada veekogude elustikku. Vajaliku vooluhulga nõude täitmisel ja filterkanga kasutamisel on võimalik vee-elustikku säästa, kuid võimalused põhjaeluviisiga kalade hukkumise vähendamiseks pinnasepumba kasutamisel praktiliselt puuduvad. Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla Koostaja: Kobras OÜ 56 / 72 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 7. PERI OJA PAISUTATUD OSA PUHASTAMISEGA KAASNEVA VÕIMALIKU NEGATIIVSE MÕJU ENNETAMISE JA/VÕI VÄHENDAMISE MEETMED 7.1. PERI OJA PAISUTATUD OSA PUHASTAMISEGA KAASNEVA VÕIMALIKU NEGATIIVSE MÕJU ENNETAMISE JA/VÕI VÄHENDAMISE MEETMED Peri oja paisutatud osa puhastamisega kaasneda võivate negatiivsete keskkonnamõjude avaldumise vältimiseks või vähendamiseks on Peri oja paisutatud osa puhastamisel vajalik arvestada järgnevate meetmetega:  Vältimaks Rosma paisust allavoolu jääva Peri oja veerežiimi olulist mõjutamist, peab paisutiigis veetaseme alandamine toimuma aeglaselt - mitte kiiremini kui 30 cm ööpäevas. Kuigi see nõue on kirja ka Peri oja paisutamiseks Rosma paisuga väljastatud keskkonnaloas, on see siinkohal siiski veelkord asjakohane negatiivse mõju ennetamiseks välja tuua.  Pärast veetaseme isevoolset alandamist tuleb lasta mõni aeg väljaspool oja voolusängi kuivale jäänud paisutiigi põhjal taheneda ning seejärel kaevata taimestik ja sete vajalikus mahus välja, kusjuures tööde tsoon ei tohi kokku puutuda voolava veega.  Väljakaevatud sete ladustatakse nõrutamiseks tiigi kaldale Triinu kinnistule tahenema. Kui sete eemaldatakse kogu tööde perioodi vältel kuivast sängist, siis jääb kaldale tõstetud settesse suur osa toitainetest pidama ning Orajõe veekvaliteedi mõjutamine on minimaalne. Settes sisalduva vee eraldumine toimub üsna lühikese aja jooksul ja edasine vee eraldumine on väga aeglane (st sete ei anna kogu vett korraga välja, vee eraldumine toimub järk-järgult), mida lahjendab läbi voolav Peri oja.  Settest väljanõrguva toitaineterikka vee mõju oja veekvaliteedile on veelgi väiksem, kui sete veetakse paisutiigi kaldalt ära kohe, kui see on veoautokasti laadimiseks ja transportimiseks kõlbulik. Sellisel juhul jääb settest vee nõrgumisaeg lühikeseks. Settest eralduva vee kogus on sellisel juhul pigem väike ja allavoolu jõudev toitainete koormus marginaalne.  Ekskavaatoriga paisutiigi põhjast lahtiliigutatud sette veevooluga allavoolu kandumise vältimiseks on mõistlik tööde ala eraldamiseks vooluveest rajada ajutine tõkkevall tööde ala ning ajutise voolusängi vahelisele alale. Sellega on välditud ka kaldale tahenema tõstetud settest väljanõrguva vee sattumine vooluvette (vesi nõrgub „kuivale“ tööde alale ja ei satu otse vooluvette). See on tagatud siis, kui töid teostatakse Triinu kinnistu poolses osas. Kui setteid hakatakse eemaldama Jaanimäe tee poolselt alalt ja vooluvesi suunatakse Triinu kinnistu poolsesse külge, siis on soovitatav väljanõrguva vee Peri ojja sattumise vältimiseks rajada ajutine tõkkevall vooluvee ja sette tahenemise ala vahelisele alale. Seda, kas vall või muu tõkend tuleks/saaks rajada Triinu kinnistule või sängi põhja, võiks jääda ehitaja otsustada.  Kõige parem lahendus oleks jooksvalt tööde teostamise vältel veetaset kogu paisutiigi alal pumpamisega all hoida. Sellisel juhul voolab vesi ainult kindlas, tööde alast eraldatud voolusängis, mille asukohta muudetakse vastavalt puhastusprotsessi edenemisele ning ülejäänud tööde teostamise ala on kuiv. Kuivast sängist sette eemaldamine võimaldab suurel osal toitainetest jääda eemaldatavasse settesse ning sellisel juhul võiks jääda ehitaja hinnata, kas omakorda ajutise tõkkevalli rajamine sette ladustusala ja voolusängi vahelisele alale on üldse Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla Koostaja: Kobras OÜ 57 / 72 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 vajalik. Kui on ilmne, et kaldale tahenema tõstetud settest nõrgub vett marginaalselt välja, siis ei ole tõkkevalli rajamine põhjendatud.  Kuivast sängist sette eemaldamine on ka töö tehnilise teostamise vaatevinklist mugavam ja kiiremini teostatav. Sifooni kasutamiseks vee juhtimiseks paisust allavoolu on tõenäoliselt vaja suuremat kõrguste vahet, seega ei ole see ilma lisaenergiat rakendamata tõenäoliselt teostatav.  Pumpamine tuleb korraldada selliselt, et pumbatav vesi juhitakse enne pumbani jõudmist läbi geotekstiilist filterkanga, takistamaks heljumi kandumist Rosma paisust allavoolu. Filterkanga kasutamine võimaldab oluliselt kinni hoida vette paisatud heljumit ning vältida heljumi allavoolu sattumist. Teine võimalus on pumba sissevoolu torude juurde rajada betoonist kaev, mille põhja tuleb paigaldada piisava paksusega jämekruusa kiht, mis toimib filtrina. Võimaluse korral tuleks geotekstiili kasutada (ka) paisust allavoolu paikneval lõigul, mis minimeerib juba veetaseme isevoolselt alandamisel allavoolu heljumi kannet.  Tööde tegemiseks vajalike masinate hooldus, tankimine ja muu hooldusega seotud töö peab olema Peri oja veepiirist piisavalt kaugel (kindlasti väljaspool veekaitsevööndit), et vältida veekogu kütuse ja muuga reostumist.  Vastavalt veeseaduse § 119 punktile 2 tohib puu- ja põõsarinnet raiuda veekogu veekaitsevööndis ainult Keskkonnaameti nõusolekul. Tulenevalt sellest tuleb Triinu ja Veski tee 1 katastriüksustelt puude ja põõsaste eemaldamiseks küsida Keskkonnaametilt nõusolek.  Kui sette eemaldamine ei ole võimalik kogu ulatuses Triinu ja Veski tee 1 kinnistult, siis tuleb arvestada, et tööde teostamiseks Jaanimäe tee poolsest küljest ei tohi seal kasvavaid puid maha võtta.  Paisutiigi veetaseme alandamine peab toimuma aeglaselt (kuni 30 cm ööpäevas). Paisutiigi veetaseme aeglasel alandamisel saavad põhja- ja põhjalähedase eluviisiga kalad liikuda koos veetaseme alanemisega aegamööda oja voolusängi (ajutisse voolusängi), kus vesi säilib. Pärast veetaseme alandamist tuleb oja voolusängi (ajutisse voolusängi) jäänud kalad sealt välja püüda ja paisust allavoolu ümber asustada. Kalade väljapüügi ja ümberasustamise peab teostama/korraldama ihtüoloog.  Veetaseme all hoidmiseks kuivas keskkonnas sette eemaldamise võimaldamiseks tuleb pumpamisel pumba veevõtu koha ümbrus piirata võrega, mille avade suurus vertikaalselt ja horisontaalselt on ≤ 20 mm. See väldib Peri ojast paisutiigist ülesvoolu pärinevate suuremate kalade sattumise pumpa ning nende hukkumise seal. Väiksematel kaladel on oluliselt suurem võimalus pumba läbimisel ellu jääda.  Pärast setete eemaldamist tuleb veetaset paisutiigis tõsta aeglaselt, et mitte põhjustada vee liigvähendamist allpool Rosma paisu. Paisutiigis veetaseme tõstmise perioodil peab allavoolu ojas säilima vooluhulk vähemalt 0,1 m³/s. Oja vooluhulka tuleb veetaseme tõstmise perioodil allpool Rosma paisu mõõta ja tulemused dokumenteerida. Kui oja äravool on looduslikult väiksem kui 0,1 m³/s, siis veetaset paisutiigis (varjade lisamisega) tõsta ei tohi.  Vee pumpamisel ja sette eemaldamistööde käigus sette kandumise minimeerimiseks veevooluga allavoolu tuleb kasutada spetsiaalset filterkangast, mis võimaldab oluliselt kinni Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla Koostaja: Kobras OÜ 58 / 72 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 hoida vette paisatud heljumit ja vältida selle allavoolu sattumist. Kui tööde front eraldada vooluveest, siis on efekt sama.  Sette väetisväärtuse suurendamiseks on soovitav seda kompostida allapanuta sõnnikuga (vahekorras 1:1), parima tulemuse saavutamiseks tuleks iga tonni muda kohta lisada 20 - 25 kg põhku. Õhustatud järvemuda võib kasutada kas otseselt orgaanilise väetisena või komposteeritult orgaaniliste ja mineraalväetistega. Taliteraviljadele on soovitav anda järvemuda 30 - 40 t/ha (Raudväli 1996). Olles konsulteerinud Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Mullateaduse õppetooli dotsent Enn Leeduga, peaks lisatav põhu kogus olema märksa suurem (ideaalsel juhul isegi suhtes settega 1:1), et suurendada sette õhutamise ja stabiliseerimise efektiivsust.  Enne põllumaale laialiplaneerimist ja mulda segamist (sissekündmist) peab sete läbima kohapeal kuhjas seistes ühe külmumistsükli, misjärel muutub sete kobedaks massiks, mis võib erinevalt külmumistsüklit läbimata settest uuesti niiskuda ja kuivada, muutmata seejuures oma füüsikalisi omadusi.  Stabiliseerimisprotsessi vältel tuleks setet mitu korda ühest hunnikust teise tõsta, tõstes õhutamisprotsessi efektiivsust.  Kuna rauarikka sette lisamine võib vähendada taimedele kättesaadava fosfori hulka mullas, siis on soovitatav enne sette kasutamist põllumaal määrata raua sisaldus settes. Kui tulemused viitavad kõrgele raua sisaldusele, siis ei tähenda see, et sellist setet ei tohiks põllumaal kasutada, vaid et seda ei tohi mulda lisada suurtes kogustes (st otstarbekas on suuremale alale see laiali jaotada).  Puhastustööde aegsel perioodil saab lõhna levikut paisutiigi ümbritsevale alale vähendada, kui sette ümbertõstmisi tööde tsoonis ning Triinu kinnistul minimeerida ning sete ära vedada alalt kohe, kui see on vedamiskõlbulik. Sellegipoolest võib mingil määral häiring esineda.  Sette ladustamist tuleb vältida ehitismälestise Rosma vesiveski juures, samuti tuleb vältida piirneval alal rasketehnikaga liikumist, ennetamaks võimalike füüsiliste kahjustuste teket.  Muinsuskaitseseaduse § 58 lg 3 alusel tuleb Muinsuskaitseametit ette teavitada süvendamisest veealuse mälestise kaitsevööndis. Rosma vesiveski pais on oma olemuselt osaliselt veealune mälestis, seega on asjakohane eeltoodud nõude täitmine. Nõuded kaitsevööndis tööde tegemise teatisele on esitatud muinsuskaitseseaduse paragrahvis 59.  Turbiinikanali ajutine tõkketamm on mineraalpinnas, mis tuleb eemaldada tiigi mudast eraldi ning mida saab kasutada ajutise piirdevalli tegemiseks (sängi põhjas tööde ala eraldamiseks vooluveest või Triinu kinnistul). Kui see mingil põhjusel ei ole võimalik, siis saab seda taaskasutada lähialal madalama maa-ala täiteks või lihtsalt ebatasasuste korrigeerimiseks.  Pärast veetaseme alandamist ning enne taimestiku ja sette eemaldamist tuleb kokku koguda kõik paisutatud osa põhja sattunud jäätmed, liigiti kohapeal sorteerida ning üle anda jäätmekäitlusettevõttele.  Sette äraveol tuleb järgida liiklusseaduse § 72 sätestatud nõuet (keelatud on teed kahjustada ja risustada). Liiklusseaduse § 72 lg 2 kohaselt peab tee kasutamisel veoste või sõitjate veoga Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla Koostaja: Kobras OÜ 59 / 72 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 tegelev isik andma tee omanikule tema nõudmisel andmeid teed kasutavate sõidukite, vedude mahu, teekonna ja sõidusageduse kohta. Tagamaks nii Põlva – Karisilla kõrvalmaantee, Rosma- Tiike-Leevi kõrvalmaantee kui Sooküla põik tee püsivus ja kvaliteedi halvenemise vältimine sette vedamisel, on Peri oja paisutiigi puhastamise ehitustööde töövõtjal vajalik Transpordiametit ja kohalikku omavalitsust eelnevalt teavitada sette äravedamise perioodist, veokordade arvust ja sellest, kui suure kandevõimega masinatega plaanitakse setet mööda riigiteed vedama hakata. Transpordiamet ja kohalik omavalitsus saavad lähtuvalt neile teadaolevast infost seada vajadusel sette äravedamisele tingimusi. 7.2. KESKKONNARISKID Peri oja paisutatud osa puhastamisega on seotud reostuse oht (õlid, kütused, praht ja muu), mis võib paisutatud osa puhastamistööde käigus erinevatel masinatel lekke korral vette või maapinnale sattuda. Jälgides puhastamistööde käigus kõiki veekaitselisi ja muid asjakohaseid ohutusabinõusid, kasutades korras ning korrektselt hooldatud masinad ja töövõtteid, on maapinna ja veekeskkonna reostamise risk minimeeritud. Setete eemaldamiseks paisutiigist ei tohi veetaset alla lasta liiga kiiresti, vastasel juhul võib saada kahjustada Peri oja ja Orajõe vee-elustik. Peri oja paisutamiseks Rosma paisuga väljastatud keskkonnaloa kohaselt ei tohi veetaseme alandamine toimuda kiiremini kui 30 cm ööpäevas. Pärast setete eemaldamist tuleb veetaset paisutiigis tõsta aeglaselt, et mitte põhjustada vee liigvähendamist allpool Rosma paisu. Paisutiigis veetaseme tõstmise perioodil peab allavoolu ojas säilima vooluhulk vähemalt 0,1 m³/s vältimaks allavoolu jääva oja lõigu kuivale jäämist ja seega vee-elustiku toimivuse halvendamist või hävitamist. Kui oja äravool on looduslikult väiksem kui 0,1 m³/s, siis veetaset paisutiigis (varjade lisamisega) tõsta ei tohi. Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla Koostaja: Kobras OÜ 60 / 72 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 8. KESKKONNASEIRE MEETMED Rosma paisutiigi puhastustööde aegse mõju hindamiseks tuleb vahetult puhastustöödele eelnevalt, sette eemaldamise ajal ja tööde järgselt seirata puhastatavast paisutiigist ülesvoolu ja paisust allavoolu paiknevas Peri ojas veekvaliteedi ökoloogilist seisundit iseloomustavaid näitajaid: heljum, üldN, NH4+-N, üldP, KHT, BHT5, pH, vee läbipaistvus. Seire sagedus:  1 kord enne töödega alustamist;  tööde teostamise perioodil;  1 kord pärast tööde teostamist, Seirepunktide asukohad:  Puhastatavast paisutiigist vahetult ülesvoolu jäävast Peri ojast, Põlva-Karisilla Rosma terastruubist ülesvoolu asuvast kohast, Linnamäe tee 1 katastriüksuselt.  Rosma paisust allavoolu olevast Peri ojast, turbulentsest hästisegunenud kohast, kus paisu mõju puudub. Pärast paisutiigi puhastamist veetaseme tõstmise perioodil tuleb kord päevas allpool Rosma paisu mõõta oja vooluhulk. Tulemused tuleb dokumenteerida. Kui oja äravool on looduslikult väiksem kui 0,1 m³/s, siis veetaset oja paisutatud osas tõsta ei tohi. Paisutiigi puhastamine ei ole ühekordne tegevus. Selline veekogu on oma olemuselt ojale rajatud “settetiik”, kus aja jooksul veevooluga paisutatud ossa kantud osakesed, samuti lagunemata orgaaniline materjal (taimejäänused) taas veekogu põhja settivad. Paisutiigi puhastamine vajadus tuleb määrata sette paksuste mõõtmise teel (esimest korda soovitatavalt ca 15 aasta pärast). Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla Koostaja: Kobras OÜ 61 / 72 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 9. RASKUSED KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL Raskused keskkonnamõju hindamisel puudusid. Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla Koostaja: Kobras OÜ 62 / 72 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 10. HINDAMISTULEMUSTE LÜHIKOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED Peri oja paisutatud osa on valdavas ulatuses täis settinud ja taimestikku täis kasvanud. 2020. aastal esitas Rosma Küla Selts MTÜ taotluse “Rosma vesiveski paisu ja veehoidla rekonstrueerimistööd” Põlva valla kaasavasse eelarvesse eesmärgiga eemaldada veehoidlast setted, korrastada kaldad ja eemaldada kaldalt puud ja võsa, et veesilm oleks paremini eksponeeritav. Taotlus sai Põlva valla kaasavast eelarvest rahastuse, mis hõlmab konkreetselt sette eemaldamisega kaasnevaid töid nagu puude ja võsa eemaldamine, sette kaevandamine ning eemaldamine ja ladustamine 5 km raadiuses. Reaalprojekt OÜ koostas 2021. aastal Rosma paisjärve saneerimise projekti (töö nr P20080). Projekti koostamisele eelnes hüdrotehnilise uurimistöö läbiviimine, mille käigus mõõdeti paisutatud oja osa vee sügavust ja sette paksust. Sette paksus on paisjärve saneerimise projekti koostamisele eelnenud hüdrotehnilise uurimistöö andmeil kuni 2,3 m ning sette sisse on kujunenud 60-90 cm sügavune voolusäng. Põlva Vallavalitsus esitas 29.01.2021 Keskkonnaametile infosüsteemis KOTKAS keskkonnaloa taotluse vee erikasutuseks nr T-KL/1006804 Peri oja (VEE1049200) süvendamiseks mahus kuni 495 m3. Keskkonnaloa taotlemise aluseks on eelnevalt nimetatud Reaalprojekt OÜ koostatud paisjärve saneerimise projekt (2021), mille kohaselt on saneerimise tegevusena kavandatud paisjärve puhastamine settest etapiti kogumahus 1270 m3. Keskkonnaluba taotletakse tähtajaliselt (1 aastaks). Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Peri oja paisutatud osast (Rosma paisjärvest) sette eemaldamine ja vesiveski peavoolukanali remondi järgselt eemaldamata jäänud ajutise pinnasest tõkketammi väljakaevamine paisjärvest mahus 1270 m3. Keskkonnamõju hindamise objektiks on Põlva Vallavalitsuse esitatud keskkonnaloa taotlus vee erikasutuseks - Peri oja paisutatud osa süvendamiseks. Keskkonnaamet võttis 08.03.2021 (kiri nr DM-114628-8) Peri oja (VEE1049200) paisutatud osa süvendamise taotluse menetlusse ning algatas keskkonnamõjude hindamise (edaspidi KMH). Reaalprojekt OÜ (2021) poolt koostatud Rosma paisjärve saneerimise projektiga on taimestiku, sette ja vesiveski remondi järgselt eemaldamata jäänud ajutine tõkketamm ette nähtud eemaldada ekskavaatoriga eelnevalt veetaset alandades. Alternatiivse võimalusena on antud projektis mainitud ujuvvahendite kasutamist. Käesoleval juhul käsitletakse alternatiivina nn setete pumpamist ehk nn mudapumba kasutamist setete eemaldamiseks. KMH aruandes käsitletakse sette eemaldamisel seega kahte reaalset alternatiivi: I alternatiiv – sette eemaldamine ekskavaatoriga eelnevalt veetaset alandades II alternatiiv – sette eemaldamine veetaset alandamata setete pumpamisega ehk nn mudapumbaga Alternatiivide võrdluses selgus, et Peri oja paisutatud osa puhastamisel on eelistatuimaks lahenduseks I alternatiiv ehk veetaimestiku, sette ja veski turbiinikanali ajutise tõkketammi eemaldamine ekskavaatoriga eelnevalt veetaset alandades. Alternatiivide võrdlemisel oli tähtsaima kaaluga selle puhastustööde aegne ja järgne mõju ehitismälestistele Rosma vesiveskile ja Rosma vesiveski paisule, samuti Peri oja paisutatud osa, sellest allavoolu olevale Peri oja ning Orajõe veerežiimile, -kvaliteedile ja ökoloogilisele seisundile. Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla Koostaja: Kobras OÜ 63 / 72 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 Kui Rosma paisust allavoolu jääva Peri oja veerežiimi olulise mõjutamise vältimiseks alandatakse puhastustööde läbiviimiseks veetaset Rosma paisul aeglaselt, siis II alternatiivi puhul võib allavoolu juhitav vooluhulk siiski puhastusprotsessi vältel muutuda seoses tsüklilise pumpamise vajadusega. Alternatiiv I korral seda ohtu ei ole. Pinnasepumba kasutamise mõju paisutatud osale ja sellest allavoolu jäävale Peri ojale ja Orajõe veekvaliteedile on mõõdukalt negatiivne, kuna veekvaliteeti muudetakse kobestaja poolt vette paisatud rohke heljumi ja settest vette vabaneva toitainete sisalduse koormuse kasvu tõttu. Tagasijuhitava vee täiendav puhastamine taimetoitainetest järeltöötlusbasseinis koagulandiga ei ole tööde mastaapi ja sellega kaasnevaid kulusid arvesse võttes proportsionaalne ehk et on ebamõistlik. Spetsiaalse filterkanga kasutamisega on võimalik kinni pidada suurema osa vette paisatud heljumist ja vältia selle allavoolu sattumist, kuid settest vette paisatud toitaineid geotekstiil kinni ei pea. Alternatiiv I korral pärast veetaseme alandamist kuivast sängist sette eemaldamine võimaldab suurel osal toitainetest jääda eemaldatavasse settesse ja seega on allavoolu jõudev toitainete koormus väike. Kui allavoolu ökoloogilise miinimumvooluhulga tagamise nõuet tsüklilise pumpamise läbiviimisel ei täideta, siis võib esineda ka olukord, kus puhastusperioodi vältel allavoolu juhitav vee hulk on väga väike või olematu. See võib kaasa tuua olukorra, mil puhastustööde perioodi vältel allavoolu olev oja säng võib juurdevooluta jääda ja seega väheneb ka Orajõe vooluhulk, mis võib oluliselt mõjutada veekogude elustikku. Vajaliku vooluhulga nõude täitmisel ja filterkanga kasutamisel on võimalik vee-elustikku säästa, kuid võimalused põhjaeluviisiga kalade hukkumise vähendamiseks pinnasepumba kasutamisel praktiliselt puuduvad. Tuleb välja tuua, et sette pumpamine geokottidesse on rahaliselt kallim lahendus võrreldes koppekskavaatoriga sette eemaldamisega eelnevalt veetaset alandades. Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla Koostaja: Kobras OÜ 64 / 72 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 KASUTATUD ALLIKAD Õigusaktid 1. Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015. 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005. 3. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011. 4. Liiklusseadus, vastu võetud 17.06.2010. 5. Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004. 6. Muinsuskaitseseadus, vastu võetud 20.02.2019. 7. Veeseadus, vastu võetud 30.01.2019. 8. Ehituseadustik, vastu võetud 11.02.2015. 9. „Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded“, keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 29. 10. „Kultuurimälestiseks tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja kaitsevööndi määramine“, kultuuriministri 24.08.2005 käskkiri nr 265. 11. „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“, keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81. 12. „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“, keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26. 13. „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“, keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19. 14. “Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused”, keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28. 15. „Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu“, Vabariigi Valitsuse 01.11.2018 korraldus nr 264. 16. “Veekaitsevööndis puu- või põõsarinde raie kooskõlastamise teenusstandard”, keskkonnaameti 25.10.2016 käskkiri nr 1-1/16/400. 17. “Veekogu paisutamise, paisu likvideerimise ja veetaseme alandamise täpsustatud nõuded ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika”, keskkonnaministri 09.10.2019 määrus nr 54. 18. „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“, keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71. Muud allikad 1. Baksiene, E. (2009). The influence of lake sediments on the fertility of Cambisol. Agronomy Research, 7(Special Issue 1). 2. Earle, S. , 2015. Physical Geology. Victoria, B.C.: BCcampus. Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla Koostaja: Kobras OÜ 65 / 72 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 3. Edepol OÜ, 2019. Tegevuskava Rosma vesiveski turbiinikanali ja paisu parandustööde teostamise kohta. Töö nr TK 2019121. 4. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur. Info seisuga 10.03.2022. 5. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030, vastu võetud Riigikogu poolt 14.02.2007. 6. Eesti Taimekasvatuse Instituut, 2015. Projekti „Ülevaade alternatiivsete mullaparandusainete kasutusvõimalustest ja tehnoloogiatest mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses„ lõpparuanne. http://www.maheklubi.ee/upload/Editor/alternatiivsed_mullaparandusained.pdf 7. Eesti Veeprojekt OÜ, Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Piiber Projekt OÜ, Projektbüroo Koda OÜ, Maves AS, Kobras AS, Merin OÜ, Ökokonsult OÜ. 2013. Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks. Hange II. 8. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016. 9. Järvekülg R., Kalastiku kaitsemeetmed Pedeli ülemise ja keskmise paisjärve puhastamisel setetest. Ekspertarvamus, 2021. 10. Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeerium. 2020. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2020. aasta ajakohastatud vahehinnang. 11. Keskkonnalubade infosüsteem KOTKAS: https://kotkas.envir.ee 12. Keskkonnaameti kiri 08.03.2021 nr DM-114628-7. Peri oja (VEE1049200) paisutatud osa süvendamise taotluse menetlusse võtmisest teavitamine ja keskkonnamõju hindamise algatamise teade. 13. Keskkonnaameti 08.10.2021 korraldus nr DM-117120-4 „Keskkonnaloa nr L.VV/327922 muutmise korraldus“. 14. Kalmet, R., Kanger J., Kevvai L jt.1996. Muld taimetoitainete allikana. - Taimede toitumise ja väetamise käsiraamat. Koostaja: H. Kärblane. 15. Kobras AS, 2020. Põlva järvest ülesvoolu jääva Orajõe osavalgala reostuskoormuse uuring. Töö nr. 2019-077. 16. Kultuurimälestiste register: https://register.muinas.ee/. 17. Maa-ameti kaardirakendused: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis/. 18. Maanteeamet „Elastsete teekatendite projekteerimise juhend“, 2017. 19. Maves AS, 2015. Kahala järve tervendamise insenerterhnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 13106. 20. Phillips, N., Kelly, M., Taggart, J., Reeder, R. (2000). The Lake Pocket Book. Alexandria: Terrene Institute in cooperation with U.S. Environmental Protection Agency Region 5. 21. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) veebileht www.pria.ee. 22. Põder, T., 2018. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat. Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla Koostaja: Kobras OÜ 66 / 72 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 23. Põlva ja Valga põhjaveemaardlate põhjaveevaru kinnitamine. Keskkonnaministri 06.12.2016 käskkiri nr 1-2/16/1244. 24. Põlva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030, Põlva Vallavolikogu 21.02.2019 määrus nr 4. 25. Põlva maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud Põlva maavanema 18.08.2017 korraldusega nr 1- 1/17/676. 26. Põlva valla üldplaneering 2029+, kehtestatud Põlva Vallavolikogu 20.12.2018 otsusega nr 1-3/60 „Põlva valla üldplaneeringu 2029+ osaline kehtestamine“. 27. Põlva Vallavalitsuse vee erikasutuse keskkonnaloa taotlus nr T-KL/1006804-2, https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=&proceeding_id=14717&a pplication_id=1007271. 28. Preisor. Tehtud tööd 2020. aastal. http://preisor.veehool.ee/wp- content/uploads/2020/04/IMG_7537.jpeg . 29. Progroupe. Geotube. https://progroupe.net/wp-content/uploads/2018/04/Geovak.jpg 30. Raudsepp, T. (1984) Järvemuda kasutamisest. Tallinn: Eesti teadus- ja tehnikainformatsiooni ning majandusuuringute instituut. 31. Raudväli, E., 1996. Orgaanilised väetised. - Taimede toitumise ja väetamise käsiraamat. Koostaja: H. Kärblane. 32. Rosma Küla Selts MTÜ, 2020. Põlva kaasava eelarve 2020 taotlus “Rosma vesiveski paisu ja veehoidla rekonstrueerimistööd”. 33. Reaalprojekt OÜ, 2021. Rosma paisjärve saneerimine. Töö nr P20080. 34. Snelli tiigi puhastamiseks algas uus hange. Tallinn.ee. https://www.tallinn.ee/gal_pildid/157154.jpg. 35. Statistikaamet, stat.ee. 36. Tamm, Kalvi (koostaja); Vettik, Raivo; Võsa, Taavi; Siim, Jaanus; Viil, Peeter (2013). Väetiste käitlustehnoloogiad ja masinad. Saku: Estonian Research Institute of Agriculture. 37. Transpordiameti veebileht Tark Tee (https://tarktee.mnt.ee/#/et 38. Veeveeb: https://veeveeb.envir.ee/vesi/. Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla Koostaja: Kobras OÜ 67 / 72 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 LISAD Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla Koostaja: Kobras OÜ Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 LISA 1. PERI OJA PAISUTATUD OSA SÜVENDAMISE KESKKONNALOA TAOTLUSE KESKKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMM Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla Koostaja: Kobras OÜ Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 LISA 2. KMH PROGRAMMI VASTAVAKS TUNNISTAMINE (KESKKONNAAMETI 15.09.2021 KIRI NR 6-3/21/11701-12) Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla Koostaja: Kobras OÜ Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 LISA 3. KMH ARUANDE EELNÕU KOHTA ESITATUD SEISUKOHAD NING NENDEGA ARVESTAMINE Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla Koostaja: Kobras OÜ Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 LISA 4. KMH ARUANDE AVALIKU ARUTELU KOOSOLEKU PROTOKOLL JA OSAVÕTJATE NIMEKIRI Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla Koostaja: Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2021-108 Asukoht (L-Est’97) X 6437677 • Y 681226 • Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Objekti aadress: PÕLVAMAA, PÕLVA VALD, ROSMA KÜLA Tellija: PÕLVA VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Juhtkspert: NOEELA KULM ( litsents nr KMH0159) Juhteksperdi abi, MERILIN MÜHLBERG keskkonnaeksperdi assistent: Kontrollija: ENE KÕND September 2021 TARTU Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Üldinfo Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse TÖÖ NIMETUS: keskkonnamõju hindamine OBJEKTI ASUKOHT: Mati (kü tunnus 61903:002:0033), Veski tee 1 kü tunnus (kü tunnus 61903:002:0029), Veskitammi (kü tunnus 61903:002:0360) ja Jaanimäe tee L1 (kü tunnus 61903:002:0034) katastriüksused, Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa TÖÖ EESMÄRK: Põlvamaal Põlva vallas Rosma külas Peri ojal Rosma paisuga paisutatud osa puhastamisega kaasnevate oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamine ning Keskkonnaametile (keskkonnaloa andjale) teabe andmine veekogu puhastamise reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju hindamine TÖÖ STAADIUM: Keskkonnamõju hindamise programm TÖÖ TELLIJA (KeHJS § 8 lg 1 Põlva Vallavalitsus alusel arendaja, kes kavandab Registrikood 75038581 Kesk 15, 93308 tegevust ja soovib seda ellu Põlva linn viia): Põlva vald Põlvamaa Kontaktisik: Reelika Raig Tel +372 5332 3061 [email protected] OTSUSTAJA (KeHJS § 9 lg 1 Keskkonnaamet alusel keskkonnaloa väljaandja): TÖÖ TÄITJA (KeHJS § 14 Kobras AS alusel keskkonnamõju hindaja, Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu kes hindab keskkonnamõju Tel 730 0310 KMH litsentsiga töötaja http://www.kobras.ee kaudu): Eksperdid: Noeela Kulm – KMH juhtekspert (KMH litsents nr KMH0159) Tel +372 730 0316, +372 5693 9300 [email protected] Urmas Uri – keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0046) [email protected] Maris Palo – keskkonnaekspert [email protected] Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 2 / 45 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Marite Blankin – keskkonnaekspert [email protected] Merilin Mühlberg – keskkonnaeksperdi assistent, juhteksperdi abi [email protected] Erki Kõnd – veekogude puhastamise insenertehnilised lahendused [email protected] Tanel Mäger – geoloog [email protected] Kontrollija: Ene Kõnd [email protected] Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 3 / 45 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Kobras AS litsentsid / tegevusload: • Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: • KMH0046 Urmas Uri; • KMH0159 Noeela Kulm. • Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: • Urmas Uri; • Teele Nigola. • Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379. • Hüdrogeoloogilised uuringud. • Hüdrogeoloogiline kaardistamine. • Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. • MTR-i majandustegevusteated: o Ehitusuuringud EG10171636-0001; o Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002; o Omanikujärelevalve EO10171636-0001; o Projekteerimine EP10171636-0001; o Muinsuskaitse E 377/2008. • Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud: o Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00; o Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00; o Maaparanduse uurimistöö MU0010-00; o Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. • Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: • Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. • Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. • Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr 1535/18. • Kutsetunnistused: o Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger; o Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd; o Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski; o Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru; o Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu; o Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R. Piirsalu; o Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau; o Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029 – Kert Kartau; o Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola; o Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai; o Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo; o Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola; o Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083232 – Ivo Maasik; o Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083233 – Marek Maaring; o Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik; o Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik. Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 4 / 45 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm SISUKORD 1. Kavandatava tegevuse asukoht......................................................................................................... 6 2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ..................................................................................... 9 3. Keskkonnamõju hindamise menetlus, mõju hindamise objekt ja eesmärk .................................. 10 4. Kavandatava tegevuse alternatiivsed võimalused .......................................................................... 12 5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus .................................................................................... 16 5.1. Asustus ja maakasutus .................................................................................................................... 16 5.2. Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused .................................................................... 17 5.3. Hüdroloogilised tingimused.............................................................................................................. 18 5.4. Looduskaitselised objektid ja alad ................................................................................................... 24 5.5. Kultuurimälestised ........................................................................................................................... 24 6. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ....................................... 25 7. Mõjuallikad, mõjuala suurus ning eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ...................................... 27 8. Keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus, sh vajalike uuringute kirjeldus................................................................................................................................................ 31 9. Isikud ja asjaomased asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi kavandatava tegevuse vastu..................................................... 31 10.Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava ................................................................ 34 11.Ekspertrühma koosseis ...................................................................................................................... 36 Kasutatud materjalid ................................................................................................................................ 38 Lisad .......................................................................................................................................................... 41 Lisa 1. Põlva Vallavalitsuse keskkonnaloa taotlus Peri oja paisutatud osa süvendamiseks (puhastamiseks) Lisa 2. KMH algatamine Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotlusele (Keskkonnaameti 08.03.2021 kiri nr DM-114628-8) ning sellest teavitamine. Lisa 3. Asjaomastelt asutustelt saabunud seisukohad KMH programmi kohta ning nendega arvestamine Lisa 4. KMH programmi avaliku arutelu koosoleku protokoll ja osavõtjate nimekiri Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 5 / 45 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm 1. Kavandatava tegevuse asukoht Põlva vallas, Põlva linnast lõunas tiheasustusega Rosma külas asub Peri oja (VEE1049200) paisutatud osa veepeegli pindalaga ca 1200 m2 (joonis 1). Joonis 1. Rosma paisjärve paiknemine Rosma külas Põlva vallas (Maa-ameti kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis, 2021). Peri oja paisutatud osa asub Põlva-Karisilla tugimaantee nr 90 (külas Värska maantee), mitteavaliku Rosma krossimäe tee nr 6190075 (külas Jaanimäe tee) ja Veskimäe tee nr 6190098 (külas Veski tee) vahelisel alal (joonis 2, foto 1). Oja paisutatud osaga seotud katastriüksused on Mati (katastriüksuse tunnus 61903:002:0033), Veski tee 1 (kü tunnus 61903:002:0029), Veskitammi (kü tunnus 61903:002:0360) ja Jaanimäe tee L1 (kü tunnus 61903:002:0034). Peri oja on paisutatud Rosma paisuga (PAIS020860), mis asub Veski tee 1 ja Veskitammi katastriüksusel ja mille omanikule Kaarel Treierile1 on Keskkonnaameti poolt oja paisutamiseks väljastatud keskkonnaluba nr L.VV/327922. 1 Kaarel Treier suri 2020. aastal, ent keskkonnaluba on seisuga 10.05.2021 omaja osas ümber vormistamata. Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 6 / 45 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Joonis 2. Peri oja paisutatud osaga seotud katastriüksused (Maa-ameti kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis, 2021). Foto 1. Peri oja paisutatud osa Põlva-Karisilla maantee Rosma terastruubi silla ja Rosma paisu vahelisel alal (Kobras AS, 12.05.2021). Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 7 / 45 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Rosma küla peamine asustus paikneb Rosma linnamäe (Maa-ameti põhikaardil märgitud ka kui Liinamägi), Hurdamäe ja Põlva linna vahelisel alal. Vahelduv maastik (mäed vahelduvad ojade ja väikeste veekogudega, metsaalad soisemate aladega) on tinginud kompaktse asustusstruktuuri. Peri oja paisutatud osa paikneb tiheasustusega Rosma küla keskel. Paisutatud ala on seotud Rosma vesiveskiga (foto 2), mis ehitati 1883. aastal ning mille ümber on koondunud Rosma küla tiheasustus. Foto 2. Rosma vesiveski ja Rosma pais (Kobras AS, 12.05.2021). Peri oja paisutatud osa ulatub kinnismälestise kaitsevööndisse (vt ptk 5.5) ning osaliselt avalikult kasutatava tee kaitsevööndisse (vt lisaks ptk 5.1). Rosma Külaselts MTÜ tellimusel koostas Edepol OÜ 2019. aastal tegevuskava Rosma Vesiveski turbiinikanali ja paisu parandustööde teostamise kohta. Antud tegevuskava käsitleb ehitismälestisena riikliku kaitse all oleva Rosma vesiveski turbiinikanali avariitöid – lagunenud maakivimüüride korrastamist ja turbiinikanali sulgemist vee sissevoolu peatamiseks. Keskkonnaamet kooskõlastas 13.08.2019 kirjaga nr 14-6/19/506-5 veetaseme ajutise alandamise Rosma vesiveski turbiinikanali remondi ajaks ning pikendas seda 20.09.2019 kirjaga nr 14-6/19/506-7 kuni 31.10.2019. 2019. aastal tõkestati ajutise tammiga vee läbivool Rosma vesiveski hoonet läbivast turbiinikanalist ning 2020. aastal renoveeriti koostöös Muinsuskaitseametiga turbiinkanal ning tõkestati täielikult vee läbivool veskist (foto 3). Kuigi Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 8 / 45 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm tegevuskava pealkiri viitab ka paisu parandamistööde kavandamisele, siis paisu renoveerimisega seotud töid see siiski ei kajastata. Foto 3. Rosma vesiveski turbiinikanal pärast 2020. aastal teostatud renoveerimist (Kobras AS, 12.05.2021). 2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus Peri oja paisutatud osa on valdavas ulatuses täis settinud ja taimestikku täis kasvanud. 2020. aastal esitas Rosma Küla Selts MTÜ taotluse “Rosma vesiveski paisu ja veehoidla rekonstrueerimistööd” Põlva valla kaasavasse eelarvesse eesmärgiga eemaldada veehoidlast setted, korrastada kaldad ja eemaldada kaldalt puud ja võsa, et veesilm oleks paremini eksponeeritav. Taotluses toodud info kohaselt teostati Rosma vesiveski paisu parandustöid viimati 1990-ndatel ja peale seda on paisutuse tagajärjel tekkinud Peri oja paisutatud osa aastate jooksul setetega täitunud. Taotluse kohaselt aitaks veskipaisu ja paisutatud oja osa rekonstrueerimine kaasa ajaloolise Rosma veskveski paremale eksponeerimisele ning tööde käigus lahendatakse ära küla seisukohalt ülioluline vajadus – rajatakse tuletõrje veevõtukoht. Taotlus sai Põlva valla kaasavast eelarvest rahastuse, mis hõlmab konkreetselt sette eemaldamisega kaasnevaid töid nagu puude ja võsa eemaldamine, sette kaevandamine ning eemaldamine ja ladustamine 5 km raadiuses. Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 9 / 45 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Reaalprojekt OÜ koostas 2021. aastal Rosma paisjärve saneerimise projekti (töö nr P20080). Projekti koostamisele eelnes hüdrotehnilise uurimistöö läbiviimine, mille käigus mõõdeti paisutatud oja osa vee sügavust ja sette paksust. Sette paksus on paisjärve saneerimise projekti koostamisele eelnenud hüdrotehnilise uurimistöö andmeil kuni 2,3 m ning sette sisse on kujunenud 60-90 cm sügavune voolusäng. Põlva Vallavalitsus esitas 29.01.2021 Keskkonnaametile infosüsteemis KOTKAS keskkonnaloa taotluse vee erikasutuseks nr T-KL/1006804 Peri oja (VEE1049200) süvendamiseks mahus kuni 495 m3. Keskkonnaloa taotlemise aluseks on Reaalprojekt OÜ koostatud paisjärve saneerimise projekt (2021), mille kohaselt on saneerimise tegevusena kavandatud paisjärve puhastamine settest etapiti kogumahus 1270 m3. Keskkonnaluba taotletakse tähtajaliselt (1 aastaks). Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Peri oja paisutatud osast sette eemaldamine ja vesiveski peavoolukanali remondi järgselt eemaldamata jäänud ajutise pinnasest tõkketammi väljakaevamine paisjärvest. Rosma Küla Selts MTÜ juhatuse liikme andmetel on lähitulevikus plaanis renoveerida Rosma vesiveski vundament ja vahetada katusekate. Rosma paisu renoveerimistöid ega muid paisuga seotud töid lähiajal plaanis ei ole. 3. Keskkonnamõju hindamise menetlus, mõju hindamise objekt ja eesmärk Põlva Vallavalitsuse poolt Keskkonnaametile esitatud keskkonnaloa taotluse kohaselt on sette eemaldamise tööd Peri oja paisutatud osast jaotatud kolme erinevasse etappi. Esimeses etapis oli paisutatud osast väljakaevatava sette ja pinnase maht kokku 495 m3, teises etapis samuti 495 m3 ning kolmandas etapis 280 m3. Keskkonnaameti poolt 04.02.2021 lisateabena küsitud teabele (kiri nr DM-114628-2) vastas Põlva Vallavalitsus (12.02.2021 kiri nr DM-114628-3), et: „Põlva Vallavalitsus on teadlik, et süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit on olulise keskkonnamõjuga tegevus, mille korral tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine. Kavandatud tööd on planeeritud etapiti ning hajutatult, lähtuvalt eelarvelistest vahendistest. Iga etapi tarvis taotletakse uus keskkonnaluba.“ Keskkonnaamet viitas 17.02.2021 keskkonnamõju algatamise otsuse eelnõus (nr DM-114628-4) käsiraamatus “Keskkonnamõju hindamise käsiraamat“ (Põder T., 2018) toodud selgitusele: Sealjuures ei ole aktsepteeritav projekti „viilutamine” (nn salami slicing) – terviktegevuse jagamine väikesteks osadeks, mille negatiivne keskkonnamõju oleks ebaoluline, et niiviisi varjata olulist kogumõju ja seeläbi vältida KMH-d (lk 99). Lisaks viitas Keskkonnaamet Tallinna Ringkonnakohtu lahendile 3-17-2271, mille kohaselt hoolimata projekti jagamisest erinevateks osadeks on siiski tegemist ühe projekti/tegevusega KMH direktiivi ja KeHJS mõttes. Eelnevast tulenevalt oli Keskkonnaamet seisukohal, et taotluse nr T-KL/1006804 menetluses tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine, kuna saneerimise käigus on kavandatud paisjärve puhastamine settest ning sette maht on 1200 m3 (millele lisandub ajutise tõkketammi maht 70 m3). KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 10 / 45 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 p 17 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena veekogu süvendamise alates pinnase mahust 500 m3. KeHJS § 11 lg 3 järgi KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata. Põlva Vallavalitsus edastas 05.03.2021 kirjaga nr 6-3/21-504-2 arvamuse KMH algatamise otsuse eelnõu kohta, märkides, et ei oma täiendavaid arvamusi ega vastuväiteid keskkonnamõju hindamise algatamise suhtes ning lähtuvalt Keskkonnaameti märkustest on esitanud parandustaotluse nr (T-KL/1006804) infosüsteemis KOTKAS. Põlva Vallavalitsus andis teada, et etapiti planeeritud tööd kavatseb läbi viia peale KMH läbiviimist korraga ühe aasta jooksul. Keskkonnaamet võttis 08.03.2021 (kiri nr DM-114628-8) Peri oja (VEE1049200) paisutatud osa süvendamise taotluse menetlusse ning algatas keskkonnamõjude hindamise (edaspidi KMH). Keskkonnaamet teatas 08.03.2021 nr DM-114628-7 kirjaga asjaosalisi asutusi Peri oja (VEE1049200) paisutatud osa süvendamise taotluse menetlusse võtmisest ning KMH algatamisest. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 nimetatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt tuleb keskkonnamõju hinnata, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 p 17 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, veeseaduse § 191 järgi annab keskkonnaloa vee erikasutuseks Keskkonnaamet. Pärast keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu valmimist küsis Keskkonnaamet sellele 06.06.2021 kirjaga nr 6-3/21/11701-2 seisukohti Terviseametilt, Põlva Vallavalitsuselt, Muinsuskaitseametilt, Rahandusministeeriumilt, Transpordiametilt. Omapoolseid seisukohti programmi eelnõu edastas Transpordiamet 04.06.2021 (kiri nr 8-5/21/13732-2), Põlva Vallavalitsus 09.06.2021 (kiri nr 6-3/21-1161-3), Rahandusministeerium 10.06.2021 (kiri nr 14-11/4301-2), Terviseamet 21.06.2021 (kiri nr 9-3/21/6817-2) ja Muinsuskaitseamet 21.06.2021 (kiri nr 5.1-17.6/1721-1). Seisukohti KMH programmi täiendamiseks ja täpsustamiseks esitas ainult Transpordiamet ning see puudutas riigitee nr 90 konstruktsiooni püsivuse tagamist ning sette tansportimise tingimusi ladustamisalale lähtuvalt liiklusseaduses toodud nõudest, et tee kahjustamine ja risustamine on keelatud. Keskkonnaamet hindas Transpordiameti kirjas toodud märkuseid asjakohaseks ning palus esitatud seisukohtadega mõju hindamisel arvestada ning vajalikus ulatuses KMH programmi täiendada. Teised asutused andsid teada, et KMH programm ning ekspertrühm on asjakohane ja piisav, et jätkata KMH protsessi. Keskkonnaamet palus käsitleda sette tahendamise võimalikke lahendusi ja esitada asjakohased mõju hinnangud KMH aruandes ning juhtis tähelepanu, et veekogu kallastele setet ladustades tuleb vältida settest nõrguva toitainete rikka nõrgvee tagasi veekogusse sattumist. KMH programmi ptk 7 mõjude kirjelduse osa täiendati selles osas. Asjaomaste asutuste esitatud seisukohad ja nendega arvestamine on esitatud Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 11 / 45 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm käeosoleva programmi lisas 3. Edastatud seisukohtade alusel täiendati asjakohases ulatuses KMH programmi eelnõud ning edastati see Keskkonnaametile avaliku väljapaneku korraldamiseks. KMH programmi avalik väljapanek toimus 26.07-20021 - 09.08.2021 ning KMH programmi avalik arutelu toimus 16.08.2021 kell 16.00 Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse salongis, aadressil Kesk tn 15, Põlva linn ja veebikeskkonnas Zoom, millega sai liituda lingil https://bit.ly/Kopra_YP_N6up. Avaliku väljapaneku käigus ei laekunud ühtegi kirjalikku seisukohta, ettepanekut, küsimust ega vastuväidet. Avaliku arutelu koosoleku protokoll ning osavõtjate nimekiri on esitatud lisas 4. Keskkonnamõju hindamise objektiks on Põlva Vallavalitsuse esitatud keskkonnaloa taotlus vee erikasutuseks - Peri oja paisutatud osa süvendamiseks. Veeseaduse § 176 lõige 1 sätestab, et veekogu süvendamine on veekogu põhjast setendi eemaldamine ning veeseaduse eelnõu seletuskiri täpsustab, et setend on üldmõiste, mis sisaldab nii pudedaid (sh orgaanilisi) setteid kui ka juba kivistunud setteid ehk settekivimeid. Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on anda otsustajale (Keskkonnaametile) teavet keskkonnaloa taotlusega kavandatu ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. KeHJS § 11 lg 11 kohaselt peatub keskkonnaloa taotluse menetlus kuni KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamiseni ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded või KeHJS § 18 lg 7 sätestatud asjaolude ilmnemiseni. See tähendab, et kuni KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamiseni Keskkonnaameti poolt ja sellest teavitamiseni ei ole võimalik keskkonnaloa taotluse menetlusega jätkata ja luba väljastada. 4. Kavandatava tegevuse alternatiivsed võimalused Reaalprojekt OÜ (2021) poolt koostatud Rosma paisjärve saneerimise projektiga on taimestiku, sette ja vesiveski remondi järgselt eemaldamata jäänud ajutine tõkketamm ette nähtud eemaldada ekskavaatoriga eelnevalt veetaset alandades. Alternatiivse võimalusena on antud projektis mainitud ujuvvahendite kasutamist. Käesoleval juhul käsitletakse alternatiivina nn setete pumpamist ehk nn mudapumba kasutamist setete eemaldamiseks. KMH aruandes käsitletakse sette eemaldamisel seega kahte reaalset alternatiivi: • I alternatiiv – sette eemaldamine ekskavaatoriga eelnevalt veetaset alandades • II alternatiiv – sette eemaldamine veetaset alandamata setete pumpamisega ehk nn mudapumbaga I alternatiiv – veetaimestiku, sette ja veski turbiinikanali ajutise tõkketammi eemaldamine ekskavaatoriga eelnevalt veetaset alandades Veelaskme abil on võimalik veetaset alandada ligikaudu tasemeni 44,60 m abs. Rosma paisule Peri oja paisutamiseks väljastatud keskkonnaloaga (L.VV/327922, kehtiv alates 25.07.2016) on Rosma paisuga Peri oja normaalpaisutustasemeks 45,10 m abs. See tähendab, et veetaset oleks võimalik alandada normaalpaisutustasemest 50 cm võrra. Sette eemaldamine on ette nähtud abs Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 12 / 45 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm kõrguseni 43,80 m sissevoolu poolses otsas kuni 42,82-43,50 m veelaskme poolses otsas (projekteeritud põhja kõrgus). See tähendab, et tööde teostamise ajal võib ulatuda vee sügavus kohati kuni 1,78 meetrini. Ka sellise veesügavuse korral on ekskavaatoriga sette eemaldamine teostatav. Sette väljakaevamiseks ei saa paisutatud osasse ekskavaatoriga sisse sõita, kuna paisutatud lõigus on jõe kaldad liiga järsud. Seepärast on taimestiku, sette ja pinnase eemaldamine kavandatud kalda nõlva pealt Triinu ja Veski tee 1 katastriüksuselt ja osaliselt Jaanimäe teelt. Arvestades Peri oja paisutatud osa laiust, peab ekskavaatori kaevamise ulatus olema vähemalt 20 m. Peri oja paisutamiseks Rosma paisuga väljastatud keskkonnaloa kohaselt ei tohi veetaseme alandamine toimuda kiiremini kui 30 cm ööpäevas. See tähendab, et veetaseme alandamiseks tasemeni, mida võimaldab olemasolev paisregulaator, kulub veidi rohkem kui 2 ööpäeva. Projektis ei ole käsitletud transportimisele eelnevat sette tahendamise lahendust, kuid eeldatavasti saab seda teha vahetult kuival kaldal, kuhu see jäetakse tahenema. Sette tahenemisel väheneb sette maht ligikaudu 33%, mille tõttu ladestatava sette mahuks on projektis arvestatud ligikaudu 800 m3. 500 m2 suuruse ala puhul tuleb sete ja pinnas laiali planeerida ca 1,6 m paksuse kihina. II alternatiiv – sette eemaldamine veetaset alandamata setete pumpamisega ehk nn mudapumbaga Kuigi oja on paisutatud lõigus suures osas tihedalt taimestikku täis kasvanud suure sette paksuse ja väikese vee sügavuse tõttu, ei ole setete eemaldamine pumpamise teel välistatud. Osad ujuvad pinnasepumbad on varustatud spetsiaalsete rehadega, mis eemaldavad veesisese ja veest välja kasvava taimestiku ning on võimelised seda ka kohapeal vajadusel purustama. Saab kasutada ka amfiibseadmeid (joonis 3), mille külge saab ühendada mudapumba ja veetaimede niitmiseks niiduki. Arvestades ümbritsevat maakasutust, siis ei ole settebasseinide rajamine muda setitamiseks võimalik. Väljapumbatavat setet oleks võimalik käidelda suurtes geotekstiilist valmistatud geokottides ehk nn geotuubides (joonis 4), kuhu väljaimetav setete ja vee segu torustikuga suunatakse. Sette tahenemise protsessi kiirendamiseks võib lisada pinnasepumbast tulevale pulbile (muda ja vee segu) enne geokotti(desse) jõudmist looduslikku polümeeri (flokulanti), mis soodustab vee eraldumist. Pärast vee väljanõrgumist pumbatakse geokonteiner(id) uuesti pulpi täis ning tegevust korratakse seni, kuni kott/kotid saavutavad ettenähtud kõrguse. Kottidest välja nõrgunud vesi juhitakse tagasi ojasse. Geotuubide võimalikke asukohti ning käideldud sette ladustamisalasid käsitletakse KMH aruandes. Tahenemine on geokotis oluliselt kiirem kui settetiikides, sest eralduv vesi juhitakse kohe settest eemale ja muda saab hakata kuivama. Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 13 / 45 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Joonis 3. Mudapumbaga amfiibmasina kasutamine tiigi puhastamisel (fotol on amfiibmasin Truxor, http://preisor.veehool.ee/...). Joonis 4. Pumbatud muda käitlemine geokotis (https://progroupe.net/...). Mõlema käsitletava alternatiivi korral kaldajoont ei muudeta. Veepiirist allapoole jäävad kalda nõlvad on projekti järgi ette nähtud kujundada nõlvusega 1:2. Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 14 / 45 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Töö teostamiseks on ette nähtud eemaldada puud ja võsa Peri oja paremalt (Veski tee poolselt) kaldalt ca 250 m2 suuruselt alalt. Väljakaevatav sete on kavandatud vedada läheduses asuvale Värska mnt 5 (kü tunnus 62201:001:0790) kinnistule ja ladestada joonisel 5 näidatud asukohta ca 500 m2 suurusele alale. Veoteekonna pikkus on ca 700 m. Sette ladestamise asukoht Värska mnt 5 Voolumäe Männi Joonis 5. Sette ladestamise asukoha plaan Rosma paisjärve saneerimise projekti kohaselt (Reaalprojekt OÜ, 2020). Kui mingil põhjusel ei ole võimalik joonisel 5 näidatud asukohta setet ladestada (laiali planeerida), tuleb leida kokkulepped piirkonna elanikega selle täitematerjalina lähipiirkonnas kasutamiseks. Arvestades seda, et sette maht ei ole väga suur, ei tohiks täitematerjalina kasutamiseks koha/kohtade leidmisel olla suuri probleeme. Võimalikud sette kasutuskohad selgitatakse KMH aruande koostamisel. Tihtipeale loetakse alternatiivide hulka tinglikult ka nn 0-alternatiiv, mis tähendab kõigist tegevusvariantidest loobumist ja olemasoleva olukorra jätkumist. Arvestades seda, et alternatiivid peavad olema omavahel võrreldavad ja täitma sama eesmärki, siis sisuliselt on mõistlik alternatiividena käsitleda erinevaid võimalusi keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tegevuse ehk veesilma puhastamise elluviimiseks ja olemasoleva olukorra jätkumist alternatiivina ei käsitleta, kuna see ei täida taotletud eesmärgi saavutamist. Erinevaid alternatiive võrreldakse omavahel olemasoleva olukorra taustal ehk nn 0- alternatiiv annab aluse, mille suhtes prognoosida ja hinnata paisjärvede puhastustöödel esile kutsutud mõjusid. KMH aruandes kirjeldatakse üksnes arenguid, mis eeldatavasti toimuskid seal kavandatava Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 15 / 45 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm tegevuseta. Alternatiivide omavahelisel võrdlusel leitakse sobivaim lahendus Peri oja paisutatud osa puhastamistööde läbiviimiseks ja settekäitluseks. Asukohast tulenevaid alternatiive keskkonnamõju hindamise käigus ei kaaluta, kuna keskkonnamõju hindamise objektiks olev keskkonnaloa taotlus on paisutatud Peri oja puhastamiseks. Tööde läbiviimise ajalisi alternatiive kaaluda ei ole vajalik, kuna sellise iseloomuga töid on mõistlik võimaluse korral niikuinii madalvee perioodil teha. Keskkonnamõju hindamise käigus võrreldakse eelnevalt mainitud kahte alternatiivi omavahel väljavalitud kriteeriumite alusel ja leitakse nende alusel Peri oja paisutatud osa puhastamiseks ning sette edasiseks käitluseks parim alternatiiv. 5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus Peamised mõjutatavad keskkonnaelemendid on nii puhastatav Peri oja paisutatud osa, paisutatud osa kaldapiirkond (võimalik settekäitluse ala ning ehitustegevuse ala), paisutatud osast läbi voolav Peri oja (puhastatavast paisutatud osast allavoolu kuni võimaliku heljumi leviku piirkonnani). Kuna oja paisutatud osa on nähtav ka kaugemalt sõidutee pealt ning omab ajaloolist ja tulevikus rekreatiivsest tähtsust kogu Rosma külale, siis on kaudselt mõjutatav ala kogu Rosma küla. Edaspidi käsitletakse kirjeldatud ala kui KMH ala. 5.1. Asustus ja maakasutus Peri oja paisutatud osa paikneb Mati katastriüksusel (katastriüksuse tunnus 61903:002:0033, sihtotstarve 100% maatulundusmaa), Veski tee 1 (kü tunnus 61903:002:0029, sihtotstarve 100% elamumaa), Veskitammi (kü tunnus 61903:002:0360, sihtotstarve 100% tootmismaa) ja Jaanimäe tee L1 (kü tunnus 61903:002:0034, sihtotstarve 100% transpordimaa) katastiüksustel (joonis 2). KMH alal paikneb Rosma vesiveski hoone, Rosma vesiveski pais ja paisutuse tagajärjel tekkinud veesilm, mille kaldal paiknevad hajusalt või väiksemate gruppidena puud ja põõsad. Peri oja paisutatud osa asub tiheasustusega Rosma külas, kus seisuga 01.01.2020 elas 377 elanikku (Statistikaamet, 2021). Paisutatud osa ümbruses asuvad peamiselt väikeelamud koos abihoonetega. Teisel pool Veski teed (aadressil Veski tee 6) asub majutusteenust pakkuv ettevõte Rosma Veski Puhkemaja MTÜ. Läheduses paiknevad mitmed kultuurimälestised (seotud Rosma vesiveski ja Rosma vesiveski paisuga), millest on lähemalt juttu peatükis 5.5 Kultuurimälestised. Peri jõel Rosma külas paikneb Rosma pais (PAIS020860), millest on täpsemalt juttu peatükis 5.3.1 Peri oja paisutatud osa külgneb lõunast Põlva-Karisilla tugimaanteega (tee nr 90), läänest Rosma krossimäe teega (tee nr 6190075) ning põhjast ja idast Veskimäe teega (tee nr 6190098). Põlva-Karisilla tugimaanteel on kaitsevöönd laiusega 30 m (ehitusseadustik § 71 lg 2), mis ulatub osaliselt lõunapoolsele Peri oja paisutatud osale Jaanimäe tee L1, Mati ja Veski tee 1 katastriüksustel. Tee kaitsevööndis keelatud tegevused on loetletud ehitusseadustiku § 72 lõikes 1, milledest ükski ei ole seotud KMH objektiks oleva keskkonnaloaga kavandatud tegevusega. Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 16 / 45 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm 5.2. Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused Põlva vald asub Lõuna-Eesti Kesk-Devoni lavamaal ning valla kaguosa ulatub Ülem-Devoni avamusalale. Pinnakatteks on valdavalt erineva paksusega moreen, vähemal määral ka jääjärvede setteid. Reljeefilt on piirkond valdavalt lainjas tasandik, mida läbivad suhteliselt sügavad ürgorud (Põlva valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030). Puhastatava veesilma lähipiirkonnas moodustavad pinnakatte ülemise osa glatsiofluviaalsed setted ehk veeristik, kruus ja liiv, ala asub setetega mattunud orus. Rosma küla geoloogiline aluspõhi koosneb Aruküla lademe Kesk-Devoni ladestiku Aruküla liivakivist ja aleuroliidist (Maa-ameti geoloogia kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee, 2021). Rosma küla poorsete aluspõhjakivimite põhjaveekihid on suhteliselt kaitstud (madal reostusohtlikkus, joonis 6), kuna antud alal levivaid Kesk-Devoni ja Kesk-Alam-Devoni veekihte katab suhteliselt paks pinnakate. Joonis 6. Põhjavee kaitstus Peri oja paisutatud osa piirkonnas (Maa-ameti kaardirakendus, 2021). Lähipiirkonnas ei paikne puurkaeve. Piirkond on hõlmatud Põlva reoveekogumisalaga. (EELIS, 2021). Põlva vallas kasutatakse Kesk-Devoni ning Kesk-Alam-Devon veekihi põhjavett, ülejäänud põhjaveekihid lasuvad sügavamal ning vesi on kõrge mineraalainete sisaldusega. Valdavalt kasutatakse tarbeveeks Kesk-Devoni kivimites levivat põhjavett (Põlva valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2029). Peri oja paisutatud osa läheduses ei paikne maardlaid (Maa-ameti kaardirakenduse maardlate kaart, 2021). Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 17 / 45 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm 5.3. Hüdroloogilised tingimused Peri oja (VEE1049200) suubub Orajõkke (VEE1048800) (joonis 7). Oja pikkus koos lisaharudega on 18,9 km. Jõe valgala pindala on 24,1 km². Peri oja kuulub heledaveeliste ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõgede (IB, IIB, IIIB) hulka (EELIS, 2021). Peri oja ei kuulu riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu2. Peri oja ei kuulu pinnaveekogumite nimekirja (pole eraldi veekogum), mille seisundiklassi tuleb määrata3 ning seetõttu ei teostata ojal riiklikku veekvaliteedi ega ökoloogilist seiret. Joonis 7. Peri oja (aluskaart: Maa-amet, andmed: EELIS, 2021). Peri oja paisutatud osa ei ole eraldi veekoguna keskkonnaregistris arvel. Oja paisutatud osa veelase paikneb järve kirdepoolses otsas. Järve sissevool asub selle edelapoolses otsas, kus Peri oja ületab Põlva-Karisilla 0,18 kilomeetril 2005. aastal ehitatud Rosma terastruubi sild nr 857 (silla ametlik nimetus). Paisutatud osa pikkus on ca 65 m ja laius kõige laiemas kohas ca 25 m. Peri oja kalda piiranguvööndi ulatus on tulenevalt looduskaitseseadusest 50 m, ehituskeeluvööndi ulatus 25 m, veekaitsevööndi ulatus veeseadusest tulenevalt 10 m (EELIS, 2021). Peri oja kaldakaitse vööndite lähtejoon arvestab paisutatud osa ulatust. Rosma Küla Selts MTÜ (2020)4 andmetel teostati Rosma vesiveski paisu puhastamistööd viimati 1990- datel. Sellest alates on Peri oja paisutatud osa setetega täitunud ja kinni kasvanud. Analüüsides Maa- 2 „Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu“, Vabariigi Valitsuse 01.11.2018 korraldus nr 264. 3 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“, keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19. 4 Rosma Küla Selts MTÜ. Taotlus Põlva valla 2020 kaasavasse eelarvesse Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 18 / 45 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm ameti kaardirakenduse ortofotosid erinevatest aastatest on näha, et paisutatud osa veepeegli pindala on perioodil 1999-2021 silmnähtavalt vähenenud setete kuhjumise tõttu (joonis 8). 1999 2021 ORTOFOTO Joonis 8. Peri oja paisutatud osa veepeegli vähenemine aastatel 1999 – 2021 (ülemine 1999. aasta ortofoto ning alumine 2021. aasta ortofoto) (Maa-ameti ajalooliste kaartide kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis, 2021). Peri oja paisutatud osa lähedal paikneb nimetu allikas VEE4619000 (ca 40 m kaugusel paisutatud osast). Allika veekaitsevööndi ulatus on 10 meetrit, ehituskeeluvööndi ulatus 25 m ning piiranguvööndi ulatus 50 m allikast. Allika piiranguvöönd ulatub Rosma paisuga paisutatud oja osale (EELIS, 2021). Peri oja paisutatud osa iseloomustus läbi viidud uuringute alusel. Reaalprojekt OÜ teostas enne Rosma paisjärve saneerimise projekti koostamist Peri oja paisutatud osa hüdrotehnilise uurimistöö, mille läbiviimise ajal (20.11.2020) oli paisutatud osa veetaseme kõrgus 45,32 m abs. Hüdrotehnilise uurimistöö andmete põhjal koostati paisutatud osale 10 m vahekaugustega 6 ristprofiili, kus on näha setete paksus ning veetase (joonis 9; ristprofiilide paiknemine joonisel 10). Ristprofiilidelt on näha, et paisutatud osa Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 19 / 45 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm keskel olevas voolusängis on vee sügavus 85…115 cm ning sette paksus kuni 2,3 m. Enim on setteid oja paremapoolsel kaldal, kus settekiht ulatub uurimistöö teostamise ajal peaaegu mõõdetud veetasemeni. Settekiht kasvab sissevoolu poolt Rosma vesiveski paisu poole liikudes. Voolusäng asub truubi poolses otsas veekogu keskel ning nihkub Rosma paisu poole liikudes paisutatud osa vasaku kalda poole (ristprofiili 6-6 asukohas asub voolusäng keskel ning ristprofiili 1-1 asukohas asub voolusäng rohkem vasaku kalda pool (joonis 10)). Joonis 9. Peri oja paisutatud osa asendiplaan (Reaalprojekt OÜ, 2021). Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 20 / 45 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Joonis 10. Rosma paisjärve saneerimise projekti Peri oja paisutatud osa uurimistöö ristprofiilid (Reaalprojekt OÜ, 2021). Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 21 / 45 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Hüdrotehnilise uurimistöö käigus ei uuritud Peri jõe vee keemilisi ja füüsikalisi omadusi. Varasemalt on Peri oja ökoloogilist seisundit uuritud Kobras AS 2019. aasta töös „Põlva järvest ülesvoolu jääva Orajõe lõigu osavalgala reostuskoormuse uuring“. Vooluhulkade mõõtmistulemused näitasid, et Peri oja vooluhulk moodustab kuni ¾ Orajõkke suubuvate vooluveekogude kaudu lisanduvast vooluhulgast ehk suurema osa. Töö koostamise käigus võeti 24.04.2019, 23.10.2019 ja 14.11.2019 Peri ojast Rosma paisust vahetult allvoolu ja Veski tee sillast ülesvoolu 180 m enne suubumist Orajõkke veeproovid. Peri oja paisutatud osast allavoolu jääv vooluhulk oli 0,34-0,52 m3/sek (keskmine vooluhulk 0,46 m3/sek). Määratud näitajate alusel vastas Peri oja paisutatud osast allavoolu jääva vee kvaliteet (iseloomustab ühtlasi paisutatud osa veekvaliteeti) 2019. aastal heale seisundiklassile, välja arvatud üldfosfori (Püld) sisaldus, mille alusel vastas veekvaliteet kesisele seisundiklassile. Veeproovide analüüsitulemuste alusel jäi hapniku sisaldus vahemikku 8,26-10,7 mg/l ja 68,2-97,7 % (keskmine 85,7%) (vastas heale kuni väga heale seisundiklassile), bioloogilise hapnikutarbe (BHT5) sisaldus 1,5-1,6 mg/l (vastas väga heale seisundiklassile), üldfosfori sisaldus 0,08-0,1 mg/l (vastas heale kuni kesisele seisundiklassile), üldlämmastiku (Nüld) sisaldus 1,8-2 mg/l (vastab heale seisundiklassile), ammooniumlämmastiku (NH4-N) sisaldus 0,026-0,048 mg/l (vastas väga heale seisundiklassile) ja pH 7,91-8,59 (vastab väga heale seisundiklassile) (tabel 1). Tabel 1. Peri oja veekvaliteet 2019. aastal (Kobras AS, 2019). Vooluhulk Q, BHT5, Püld, Nüld, Kpv Q, m3/sek m3/ööp T, ˚C O2 , % O2, mg/l pH NH4, mg/l mgO2/l mg/l mg/l 23.04.2019 0,34 29 162,2 13,2 97,7 10,18 8,59 0,026 1,5 0,1 2 23.10.2019 0,52 44 928,0 8,5 91,3 10,7 8 0,08 2 14.11.2019 0,51 43 934,4 7 68,2 8,26 7,91 0,048 1,6 0,1 1,8 Kobras AS 2019. aasta töös on käsitletud võimalikke reostusallikaid Orajõele, sh ka Peri ojale. Töö andmetel ei suubu Peri ojasse heitvee ja sademevee väljalaske. Peri POÜ veisefarmi silohoidlad asuvad lähimas punktis Peri ojast ca 350 m kaugusel. Enne Põlluveere tee 7 katastriüksusele (kü tunnus 61903:001:0022) uue silohoidla rajamist kogunes nõrgvesi ja sademevesi platsi äärde, mistõttu on ka praegu näha varasemale reostuse levikule viitavaid jälgi. Käitise läheduses asub kraave, kuid Peri ojani need ei kulge ning kraavidest imbub vesi pinnasesse. Veeveebi vedelsõnniku laotamise kaardirakenduse (vaadatud 30.04.2021) alusel on Peri oja läheduses arvukalt põllumajandusmassiive (enamik jäävad Peri ojast vähemalt 100 m kaugusele), kuhu laotatakse vedelsõnnikut. Peri ojal paikeb kolm paisu: Peri, Rosma ja Sika (Peri). Peri pais (PAIS018870), mis paikneb Rosma paisust ca 3,5 km kaugusel ülesvoolu, on rajatud hüdroenergia tootmiseks ning sellel on ka rekreatiivne otstarve. Paisu paisutuskõrgus on 2,2 m. Sika (Peri) pais (PAIS010920), mis paikneb Rosma paisust ca 6 km ülesvoolu, paisu paisutuskõrgus on 1,75 m. Mõlemad paisud on kaladele ületamatud (EELIS, 10.05.2021). Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 22 / 45 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Rosma paisul (PAIS020860) on kehtiv keskkonnaluba Peri oja paisutamiseks (L.VV/327922, kehtiv alates 25.07.2016, omanik Kaarel Treier5). Rosma paisuga on Peri oja normaalpaisutustasemeks 45,10 m abs (EELIS, 10.05.2021). Rosma vesiveski pais on rajatud 19. sajandi viimasel veerandil, tõenäoliselt koos vesiveski hoonega, mis asub paisu mulde alavee poolses nõlvas. Paisu on remonditud Nõukogude Liidu perioodil, viimased korrastustööd leidsid aset aastatel 2003 kuni 2005 (Kultuurimälestiste register, 2021). 2013. aasta tõkestusrajatiste inventariseerimise käigus hinnati Rosma paisu tehniline seisukord puudulikuks (P)6. Puuduliku tehnilise seisukorra puhul on põhikonstruktsioonide ja pinnase vahelt märgatav filtratsioon, konstruktsioonid on sedavõrd lagunenud, et vajavad osaliselt või täielikult asendamist, rajatiste algsed kontuurid on tuvastatavad ning pais vajab remonti. Vesi voolab üle paisu eriprofiilülevoolu kaudu. Paisregulaatoril toimub veetaseme reguleerimine puitkilpvarjadega. Varjabaasid jagavad ülevooluava neljaks avaks, kogulaiusega 4,5 m, millest varjadega reguleeritav osa on 4,0 m. Puitvarjad on varustatud tõstepostiga. Varjapaasideks kasutatakse betoonist tugimüüride sisse valatud karpraudu ja nelikanttorusid (Eesti Veeprojekt OÜ jt, 2013). 2021. aastal Reaalprojekt OÜ poolt koostatud Rosma paisjärve saneerimise projekti kohaselt on võimalik veetaset varjadega alandada ca 70 cm (kuni 44,50 m abs). Piki muldkeha ülavee poolset serva asub maakivist müür. Paisul puudub põhjalask, samuti puudub kalapääs. Tõkestusrajatiste inventariseerimise käigus hinnati paisu läbipääsu mõju kalastikule väga oluliseks ning tehti ettepanek kalastiku rändetingimuste parandamiseks rajada möödaviikpääs või kalapääs jõesängis. 2012. aastal toimunud ülevaatuse käigus tuvastati, et liigveelasu parema tugimüüri ülavee poolsest (põhja nurgast) on betooni tükk puudu ja toimub vee voolamine ning vasakpoolsest tugimüüri betooniga parandatud osast toimub allavoolu vee filtratsioon läbi müüri. Rosma Külaselts MTÜ tellimusel koostas Edepol OÜ 2019. aastal tegevuskava Rosma Vesiveski turbiinikanali ja paisu parandustööde teostamise kohta, mille alusel teostati 2019 ja 2020. aastal veski turbiinikanali avariitöid – korrastati lagunenud maakivimüürid ja tõkestati vee sissevool turbiinikanalisse. Ajutine tõkketamm Rosma vesiveskit läbiva veevoolu tõkestamiseks on peale turbiinikanali renoveerimist jäetud likvideerimata. Rosma pais on ehitismälestisena kantud kultuurimälestiste registrisse (nr 23790). Rosma veskiveski on väliselt korras ning on samuti kantud ehitismälestisena kultuurimälestiste registrisse (vt ptk 5.5 Kultuurimälestised). Peri oja suubub Rosma paisust ligikaudu 200 m allavoolu Orajõkke (VEE1048800). Orajõe pikkus koos lisaharudega on 48 km ning selle ametlik valgala pindala on 181,1 km2. Orajõgi suubub Ahja jõkke 5 Kaarel Treier suri 2020. aastal, ent keskkonnaluba on seisuga 10.05.2021 omaja osas ümber vormistamata. 6 Eesti Veeprojekt OÜ jt, 2013. Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks. Töö nr 0712. Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 23 / 45 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm (VEE1047200) ning läbib Põlva järve (VEE2111610). Orajõgi kuulub lõiguna (Puskaru–Väimela tee sillast 2,31 km kuni Erastvere–Ridali tee truubist 5,15 km) riigi poolt hoitavate ühiseesvoolude loetellu. Orajõe valgalal on kaks veekogumit: Orajõgi lähtest Põlva ringteeni 87 (1048800_1) ja Orajõgi Põlva ringteest 87 suudmeni (1048800_2). Peri jõgi suubub veekogumisse Orajõgi lähtest Põlva ringteeni 87 (1048800_1) (EELIS, 2021). Eesti pinnaveekogumite seisundi 2019. aasta ajakohastatud vahehinnangu põhjal oli Orajõgi_1 veekogumi koondseisund aastatel 2010 – 2019 kesine. Orajõgi_1 veekogumi 2012. ja 2013. aastal kesise seisundi mitteheaks elemendiks on märgitud kalastik ning mittehea seisundi põhjuseks paisud. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava7 kohaselt on eesmärgiks saavutada 2027. aastaks hea seisund. Kobras AS 2019. aasta Põlva järvest ülesvoolu jääva Orajõe lõigu osavalgala reostuskoormuse uuringu andmetel tuleneb toitainete koormus eelkõige põllumajandusmaade aktiivsest kasutamisest ja vähem loomakasvatusest. Olulisemat koormuse kasvu põhjustab suurema vooluhulga tõttu eelkõige Peri oja. 5.4. Looduskaitselised objektid ja alad Lähim looduskaitsealune objekt Intsikurmu parkmets (KLO1200100) jääb kavandatud tegevuste alast ca 800 m kaugusele lääne suunas (EELIS, 2021). Ca 800 m läänes asub III kaitsekategooria taimeliigi kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) leiukoht (EELIS, 2021). Lähiümbruses Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid ei ole. 5.5. Kultuurimälestised Muinsuskaitseseaduse alusel on Peri oja paisutatud osaga piirneval alal ja selle lähistel arhitektuurimälestiseks tunnistatud järgmised ehitised: Rosma vesiveski (ehitatud 1883, reg. nr 23789), Rosma vesiveski pais (ehitatud 20. sajandi I pool, reg. nr 23790), Rosma vesiveski elamu (ehitatud 19. sajand, reg. nr 23791), Rosma vesiveski laut (ehitatud 19. sajand, reg. nr 23792), Rosma küla elamu I tiibhoonega (ehitatud 1920. aastatel, reg. nr 23796), Rosma küla elamu I kelder (ehitatud 20. sajandi I pool, reg. nr 23794), Rosma küla elamu I kaev (ehitatud 20. sajandi I pool, reg. nr 23795), Rosma küla kauplus-elamu II (ehitatud 1920. aastatel, reg. nr 23796), Rosma küla kauplus-elamu II ait-kelder (ehitatud 1920. aastatel, reg. nr 23797), Rosma küla elamu III (ehitatud tõenäoliselt 19. sajandi lõpus, reg. nr 23798) (kultuurimälestiste register, 2021). Eelnevalt nimetatud ehitistele on kehtestatud ühine kaitsevöönd8, kuhu ulatub ka Peri oja paisutatud osa (joonis 11). 7 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016 8 „Kultuurimälestiseks tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja kaitsevööndi määramine“, kultuuriministri käskkiri 24.08.2005 nr 265. Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 24 / 45 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Joonis 11. Peri oja paisutatud osa läheduses paiknevad kultuurimälestised (Maa-ameti kaardirakendus, 2021). Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 14 lg 2) on kinnismälestise kaitsevööndi eesmärk tagada: 1) kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning seda ümbritsevate mälestisega seotud kultuuriväärtuslike objektide ja elementide säilimine; 2) kinnismälestise vaadeldavus ja mälestiselt avanevate algupäraste vaadete säilimine; 3) kinnismälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine. 6. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega Antud piirkonda hõlmavad kõrgematasandilised strateegilised planeerimisdokumendid toetavad Peri oja paisutatud osa puhastamist. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007) eesmärk on saavutada pinnavee hea seisund ning hoida veekogusid, mille seisund on juba hea või väga hea. Peri oja paisutatud osa puhastamine aitab parandada oja üleüldist tervislikku seisundit ning aitab kaudselt parandada ka Peri oja suubla, Orajõe, ökoloogilist seisundit. Põlva maakonnaplaneering 2030+ (20179) alusel asub Peri oja paisutatud ala linnalise asustusega alal. Põlva järve, Orajõe ja Peri oja ümbrus kuulub II tähtsusklassi ehk maakondliku tähtsusega väärtuslike maastike hulka. Põlva järve, Orajõe ja Peri oja väärtusliku maastiku säilimiseks tuleb säilitada maastikuline miljöö ning hoida traditsioonilist maastikku. Peri oja paisutatud osa on oluline maastiku kultuurimälestis 9 kinnismälestise kaitsevöönd Kehtestatud Põlva maavanema 18.08.2017 korraldusega nr 1-1/17/676 Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 25 / 45 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm komponent, kuna kuulub selle ümber ja lähistel asuvate mälestiste ühisesse kaitsevööndisse ning paisutatud osa veepeeglit tuleks ajaloolistel põhjustel säilitada. Põlva maakonnaplaneeringu alusel ei jää Peri paisutatud osa ega selle kaldapiirkond rohevõrgustiku alale. Põlva maakonnaplaneering 2030+ toetab Peri osa paisutatud osa puhastamiseks keskkonnaloa taotlemist, et tagada Põlva järve, Orajõe ja Peri oja väärtusliku maastiku säilimine ning traditsioonilise maastiku hoidmine. Põlva valla üldplaneeringuga 2029+ (201810) on Rosma paisu ja Peri oja paisutatud osa lähipiirkond määratud elamualaks (joonis 12) (väikeelamumaa). Elamuala peamiseks maakasutuse otstarbeks on elamumaa ja elamumaaga seonduvad kõrvalkasutused nagu haljastus, äri, liiklus, kogukondlikud tegevused jmt. Üldplaneeringus on väärtuslike maastike määramisel lähtututud maakonnaplaneeringuga määratletud väärtuslikest maastikest, st kavandatava tegevuse ala jääb ka üldplaneeringu järgi väärtuslikule maastikule. Väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks on seatud kasutustingimused, mille hulka kuulub väärtuslike maastike arhitektuurilise ja maastikulise miljöö säilitamine, traditsioonilise maakasutuse maastike hoidmine (eelistatud aladel, kus on säilinud asustusstruktuur, teedevõrk ja arhitektuur), silmapaistvalt ilusate vaatekohtade säilitamine ja avamine (eriti üldkasutatavatel aladel avalike teede ääres). Piki Põlva-Karisilla tugimaanteed on kavandatud perspektiivne kergliiklustee algusega Võru-Põlva 43 tugimaanteega (riigiteega nr 64) ristumisest kuni Rosma külas reserveeritud tootmisaladeni. Perspektiivse kergliiklustee täpne kulgemine (sh kummal pool avalikku teed kergliiklustee paikneb) ja tehnilised lahendused selgitatakse projekteerimisel. Kavandatavad tegevused ei takista kergliiklustee rajamist. Joonis 12. Väljavõte Põlva valla üldplaneeringu joonisest 1:15 000 (Põlva üldplaneering 2029+, 2018). 10 kehtestatud Põlva Vallavolikogu 20.12.2018 otsusega nr 1-3/60 „Põlva valla üldplaneeringu 2029+ osaline kehtestamine“ Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 26 / 45 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Põlva valla üldplaneering 2029+ toetab Peri oja paisutatud osa puhastamiseks keskkonnaloa taotlemist, kuna kavandatav tegevus aitab taastada Peri oja paisutatud osa veepeegli ning parandab Rosma küla üldilmet. Planeeritaval tegevusel puudub seos lähipiirkonnas asuvate detailplaneeringutega. 7. Mõjuallikad, mõjuala suurus ning eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju Tegevuse mõjuallikaks, mis võib eeldatavalt põhjustada olulist keskkonnamõju, on Peri oja paisutatud osa puhastamine setetest ning settekäitlus (tahendamine/veetustamine ja transport sihtkohta taaskasutamiseks). Setete eemaldamine ja käitlemine mõjutavad nii Peri oja paisutatud lõiku, seda ümbritsevat kaldapiirkonda, mida kasutavad ehitusmasinad, kui ka allavoolu jäävat Peri oja. Oja puhastustööde käigus paisatakse vette heljumit, mis kandub veevooluga ojas allavoolu ja seetõttu sõltub mõju ulatus ojas allavoolu just puhastusmetoodikast ja leevendusmeetmete rakendamisest. Peri oja suublaks olev Orajõgi asub tegevustööde alast ainult ca 200 m allavoolu, mistõttu võib sette heljundamine vette ja edasikanne veevooluga mõjutada ka selle vee kvaliteeti. Oja põhjast väljatõstetud setet on vajalik enne edasist kasutamist käidelda. Käitlemise mõju oleneb kasutatavast puhastustehnoloogiast (tõstetakse ekskavaatoriga kaldale tahenema või pumbatakse geotuubidesse). Peri oja paisutatud osa puhastamisega kaasnevad mõjud avalduvad nii puhastamistööde läbiviimise ajal (edasipidi ehitustööde ajal) kui ka hiljem (edaspidi kasutusperioodil). Oluline on analüüsida Peri oja paisutatud osa puhastamise tehnilistest lahendustest tulenevaid negatiivsete keskkonnamõjude minimeerimise võimalusi. Peri oja paisutatud osa süvendamise vahetu mõjuala on kujutatud joonisel 13. Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 27 / 45 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Joonis 13. Eeldatav vahetu keskkonnamõju hindamise ala (aluskaart: Maa-ameti kaardirakendus, 2021). Kavandatava tegevuse mõju avaldub enam paisutatud osa puhastamise ehk ehitustööde ajal ning tuleneb paisutatud osa setete eemaldamisest ning sette käitlemisest. Ehitusaegne mõju avaldub ka Peri oja paisutatud osa ümbruses paiknevatele elamutele töö teostamise ajal tekkiva müra näol, lisaks võib settekäitlusega ajutiselt kaasneda ebameeldiva lõhna teke ja levimine ümbruskonnas. Peri osa paisutatud osa puhastamise käigus võivad setted edasi kanduda Rosma vesiveski paisust allavoolu Peri ojja. Peri ojas ei leidu looduskaitsealuseid liike ning seega puudub mõju kaitsealustele liikidele. Võimalikud Peri oja paisutatud osa puhastamisega kaasnevad eeldatavalt olulised negatiivsed keskkonnamõjud võivad avalduda eelkõige järgmistele keskkonnaelementidele: o Mõju Peri oja paisutatud osale, sellest allavoolu olevale Peri oja ning Orajõe veerežiimile ja - kvaliteedile. Setete eemaldamise käigus sete resuspendeerub veesambasse (seguneb veega) ja mõjutab veekvaliteeti heljumiga ja toitainetega Rosma paisust allavoolu jäävas Peri oja lõigus. Peri oja suubub Rosma paisust 200 m allavoolu Orajõkke, millest lähtuvalt võib olla kavandataval tegevusel mõju ka Orajõe veekvaliteedile. o Mõju maakasutusele. Settekäitluseks on vajalik olenevalt alternatiivist täiendavalt maad kasutusele võtta. KMH koostamisel hinnatakse võimalikke settekäitluse ja ladustamise alasid ja selle mõju maa kasutamisele. Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 28 / 45 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm o Mõju kultuurimälestistele, eelkõige Rosma vesiveskile ja Rosma vesiveski paisule. Peri oja paisutatud osa puhastamistööd jäävad kinnismälestiste ühisesse kaitsevööndisse. Kaitsevööndi eesmärk tulenevalt muinsuskaitseseadusest on tagada mälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning seda ümbritsevate mälestisega seotud kultuuriväärtuslike objektide ja elementide säilimine. Mõjude hindamisel käsitletakse kavandatava tegevuse ehitusaegset mõju kaitsevööndi eesmärgi täitmisele. o Jäätmekäitlusest tulenevad mõjud. KMH koostamise käigus teostatakse setteproovide võtmine ja analüüs, millest lähtuvalt on võimalik määrata sette edasise käitlemise võimalused. Kui selgub, et sete on reostunud, siis ei ole võimalik seda taaskasutada, vaid on vaja suunata see koheselt käitlemisele. Võimalikud käitlemise viisid selguvad sel juhul KMH koostamise käigus. Võimalikud Peri oja paisutatud osa puhastamisega kaasnevad eeldatavalt olulised positiivsed keskkonnamõjud võivad avalduda eelkõige järgmistele keskkonnaelementidele: o Peri oja paisutatud osa ökoloogilise seisundi parandamise kaudu. Sette eemaldamisel suureneb veepeegli pindala. Lähtuvalt kavandatud tegevuste eesmärgist on tegemist eeldatavalt positiivse mõjuga paisutatud osa ökoloogilisele seisundile, kuna puhastustööde käigus eemaldatakse aja jooksul järvede põhja settinud orgaanilise ja anorgaanilise päritoluga sete. o loodusressursside kokkuhoidmise kaudu. Peri oja paisutatud osast eemaldatav setet on kavas pärast veetustamist (tahendamist) taaskasutada. KMH koostamise käigus teostatakse setteproovide võtmine ja analüüs, millest lähtuvalt on võimalik määrata sette edasise käitlemise võimalused. Kui selgub, et sete ei ole reostunud ja seda on võimalik pärast tahendamist taaskasutada, siis võimalik taaskasutamise koht või kohad leitakse koostöös kohaliku omavalitsusega keskkonnamõju hindamise käigus. Sette taaskasutamine täitepinnasena, haljastuses või põldudel väetisena säästab taastumatuid loodusressursse. Võimalikud Peri oja paisutatud osa puhastamisega kaasnevad eeldatavalt olulised keskkonnamõjud võivad avalduda inimese tervisele ja heaolule: o Tekitatava müra kaudu. Rosma pais ja Peri oja paisutatud osa paikneb tiheasustusega Rosma küla keskel, mille ümbruses paiknevad valdavalt ühepereelamud. Puhastustööde läbiviimise perioodil kaasneb paratamatult nii tööde tsoonis kui selle vahetus ümbruses mürataseme tõus. Müra tekitamine on seotud järgmiste tegevustega: puhastamistöödeks vajaliku varustuse transport, Peri oja paisutatud osa puhastamine settest ning sette käitlemine (käitlemine kohapeal ning transport taaskasutamise sihtkohta), puhastustööde järgselt ala korrastamine. Tööde teostamise perioodil tekitatav müra võib mõjutada lähimate elanike tervist ja heaolu. o Settekäitlusel tekkiva lõhna kaudu. Kuna sete sisaldab üsna palju orgaanikat, siis ei saa välistada ebameeldiva lõhna teket ja levimist sette eemaldamise ja ladustamise ajal sette käitlemise alal ja läheduses. Kuivaval settel on spetsiifiline ebameeldiv lõhn ning võib ebasoodsa tuule kiiruse ja suuna korral levida suurele maa-alale. KMH aruandes täpsustatakse seoses kontaktalal olevate ja kavandatavate tegevustega võimaliku kumulatiivse mõju tekkimist. Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 29 / 45 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Tulenevalt Transpordiameti poolt esitatud seisukohast (04.06.2021 kiri nr 8-5/21/13732-2) käsitletakse KMH aruandes lisaks riigitee nr 90 konstruktsiooni püsivust seoses sette transportimisega käitluskohta. KMH aruandes esitatakse eeldatavalt (oluliste) negatiivsete mõjude ennetus- ja leevendusmeetmed, sh vajalikud seiremeetmed. Järgnevalt on käsitletud mõjuvaldkonnad, millede edasist käsitlemist KMH aruandes ei peeta vajalikuks eeldatavalt olulise mõju puudumise tõttu: • Peri oja paisutatud osa puhastamisega ei kaasne eeldatavalt olulisi õhuheitmeid puhastustöödeks ja sette transpordiks kasutatavate masinate kasutamise ega ka settekäitluse tagajärjel. Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad muutused piirkonna õhu kvaliteedis on ajutised ja marginaalsed (õhku paisatavate saasteainete hulk ei ole suur), mistõttu võib need lugeda mitteoluliseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole ka olulist mõju kliimale ette näha. • Geokonteinerite kasutamisel tekkivad jäätmed. Geotuubid on ühekordse kasutusega, mistõttu tuleb pärast muda käitlemist need nõuetekohaselt utiliseerida, andes need üle vastavat liiki jäätmeid käitlevale ettevõttele. Eeldades, et jäätmed antakse üle vastavale ettevõttele ja käideldakse nõuetekohaset, ei ole jäätmetekke mõjud keskkonnale olulised. • Liikluse suurenemine ja sellest tingitud täiendav mürakoormus ja üldine häiring. Sette transportimisega suureneb piirkonnas ajutiselt liikluskoormus, ent sette mahtu arvestades ei ole see kuigi suur (18 t kandevõimega autodega vedamisel ca 70 veokorda (koormatäit)). • Mõju rohevõrgustikule puudub, kuna töid ei teostata rohevõrgustiku alal. • Kaasnev positiivne mõju, mis on seotud süvendatud Peri oja paisutatud osa visuaalse välimuse olulise paranemisega. Rosma paisuga paisutatud Peri oja lõik kuulub Põlva maakonnaplaneeringu alusel II klassi maakondliku tähtsusega väärtuslike maastike hulka. Põlva järve, Orajõe ja Peri oja väärtusliku maastiku säilimiseks tuleks säilitada maastikuline miljöö, millele kavandatav tegevus kaasa aitab. • Mõju looduskaitse all olevatele aladele, samuti Natura 2000 aladele puudub, kuna Intsikurmu parkmets on 800 m kaugusel kavandatud tööde alast ning lähim Natura 2000 võrgustiku ala jääb enam kui 6 km kaugusele. • Mõju kaitsealustele liikidele puudub, kuna 800 m kaugusel asuv kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) leiukoha seisundit kavandatav tegevus ei mõjuta. • Kavandataval tegevusel puudub kumulatiivne mõju. Rosma paisu renoveerimise aeg on hetkel teadmata. Sellest lähtuvalt ei käsitleta KMH aruandes Rosma paisu renoveerimise ja setete eemaldamise võimalikke koosmõjusid. • Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju, mis on välja toodud ka KMH algatamise korralduses. Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 30 / 45 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm 8. Keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus, sh vajalike uuringute kirjeldus Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse kvalitatiivset meetodit ehk eksperthinnangut, tuginedes sealjuures mõju hindamise ala asukoha (looduslikele) iseärastele ja läbiviidud setteuuringule. Lisaks võetakse paisutatud osast mudaproovid ning analüüsitakse need akrediteeritud laboris, hindamaks väljavõetud sette seisundit ja otsustamaks selle edasise käitlemise võimalused (sh asukohad). Saadud tulemusi võrreldakse keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 “Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” toodud ohtlike ainete sisalduse piirväärtusega. Määruse eesmärk on kehtestada ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases pinnase seisundi hindamiseks ning pinnase seisundi parandamise meetmete kavandamiseks ja rakendamiseks. Määrusega kehtestatud ohtliku aine piirarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millest suurema väärtuse korral loetakse pinnas saastunuks ja sihtarv ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millega võrdse või väiksema väärtuse korral loetakse pinnase seisund heaks. KMH käigus erinevate sette käitlemise ja ladustamise alternatiivide väljapakkumisel hinnataka ka sette eemaldamise ja ära viimise prognoosmaksumusi. Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 29 „Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded“ reguleerib üksnes reoveesette kasutamist põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel, et vältida selle kahjulikku mõju pinna- ja põhjaveele, mullale, taimedele, loomade ja inimese tervisele. Veekogu põhjast eemaldatav muda (sete) ei ole määruse definitsiooni kohaselt reoveesete, seega selle alusel nõuete otsekohaldamine ja järelduste tegemine ei ole asjakohane. KMH aruande koostamisel hinnatakse mõju keskkonnale erinevate keskkonnaelementide ja valdkondade kaudu. Kirjeldatakse mõjuallikat või potentsiaalset ohtu keskkonnaelemendile, selle avaldumisviisi ning tagajärge. Täiendavate andmeallikatena kasutatakse teemakohast kirjandust, asjakohaseid andmebaase, varasemaid analoogseid uuringuid ja mõju hindamisi, konsultatsioone tellijaga ja vajadusel teiste ekspertidega. KMH aruande koostamise käigus võrreldakse peatükis 4 kirjeldatud paisutatud osa puhastamismeetodite alternatiivseid lahendusi. Alternatiivide võrdlemisel kasutatakse täisarvulisel skaalal põhinevat kvalitatiivset hindamissüsteemi (nt -3...+3), kus negatiivsed hinded tähistavad kavandatava tegevuse negatiivset mõju ning positiivsed hinded positiivset mõju. Erinevate sette eemaldamise ja käitlemise lahenduste väljapakkumisel arvestatakse ja hinnatakse ka tööde prognoosmaksumusi, mida kajastatakse KMH aruandes. 9. Isikud ja asjaomased asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi kavandatava tegevuse vastu Vastavalt KeHJS § 13 p 9 peab KMH programm sisaldama asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega. Loetelu Peri oja paisutatud osa puhastamise keskkonnaloa taotlusega Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 31 / 45 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm kavandatud tegevusest potentsiaalselt huvitatud asutustest ja nende menetlusse kaasamise põhjendusest ja viisist on esitatud tabelis 2. Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 32 / 45 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Tabel 2. Peri oja paisutatud osa puhastamise keskkonnaloa taotlusega kavandatud tegevusest potentsiaalselt huvitatud osapooled. Huvitatud asutus/osapool ja Kaasamise põhjendus Teavitamise/kaasamise viis roll Keskkonnaamet - otsustaja Keskkonnaloa andja ehk tegevuse Otsustajana teavitab ehk tegevusloa elluviimise lubaja. Keskkonnaamet KMH (keskkonnaloa) andja. programmi ja aruande KMH programmi ja aruande avalikustamistest ning küsib kontrollija (vastavus KeHJS seisukohti asjaomastelt toodud nõuetele), KMH asutustelt. programmi ja aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegija. Põlva Vallavalitsus - arendaja • huvitatud tegevuse elluviimisest, a) Põlva Vallavalitsus edastab keskkonnaloa taotleja vajalike menetluste läbiviimiseks • Peri oja paisutatud osa paikneb dokumendid Keskkonnaametile. Põlva valla territooriumil. Keskkonnaamet teavitab otsuste Kohaliku arengu suunaja ja kohaliku tegemisest elektrooniliselt. elu edendaja. Huvitatud kohalikule b) KMH programmi ja aruande elukeskkonnale (elanikkonnale ja kohta seisukoha küsimine ja looduskeskkonnale) avalduva avalikustamistest teavitamine negatiivsete mõjude minimeerimisest ja elektrooniliselt (e-kirja teel). positiivsete mõjude võimendamisest. Terviseamet Kohaliku elanikkonna tervise ja heaolu Elektrooniliselt (e-kirja teel) (keskkonnatervise) eest seisja, müraolukorra eest vastutav asutus. Muinsuskaitseamet Kultuurimälestiste kaitsja. Peri oja Elektrooniliselt (e-kirja teel) paisutatud osa paikneb kinnismälestiste (Rosma vesiveski, Rosma vesiveski pais jt) kaitsevööndis. Transpordiamet Tööde läbiviimise ala asub osaliselt Elektrooniliselt (e-kirja teel) riigitee (Põlva-Karisilla tugimaantee) kaitsevööndis. Valitsusvälised Avaliku huvi esindaja keskkonna Elektrooniliselt (e-kirja teel) keskkonnaorganisatsioonid valdkonnas. Huvitatud (neid ühendav organisatsioon looduskeskkonna alaste väärtuste on Eesti Keskkonna- kaitse tagamisest. ühenduste Koda ja eesistuja 2021. aastal on SA Eestimaa Looduse Fond) Kavandatud tegevuse asukoha Tegevuse asukoha kinnistutele ja Elektrooniliselt (e-kirja teel) ja sellega piirnevate naaberkinnistutele vahetult ulatuv mõju kinnisasjade (potentsiaalsed häiringud omanikud puhastustööde ajal; puhastustööde järgselt huvitatud meeldiva ja täisväärtusliku elukeskkonna loomisest). Rosma küla elanikud ja teised Peri oja paisutatud osa paikneb Rosma KMH programmi ja aruande huvitatud isikud (laiem üldsus) küla keskel ning paisutatud osa avalikustamine - üleriigilise ümbrust kasutatakse avaliku päevalehe või ühe kohaliku või kogunemiskohana. maakondliku levikuga ajalehe, Keskkonnaameti veebilehe (www.keskkonnaamet.ee) ning Ametlike Teadaannete kaudu; teade kavandatava tegevuse asukohas vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks raamatukogu, kauplus, kool, bussipeatus). Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 33 / 45 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm KMH programmi ja aruande avalikustamistest teavitatakse Ametlike Teadaannete, ajalehtede ja Keskkonnaameti veebilehe vahendusel, millega on võimalik KMH protsessi kaasata kõik huvitatud isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju ja/või kavandatud tegevuse elluviimise vastu. 10. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava Tabelis 3 on esitatud keskkonnamõju hindamise koostamise ajakava. Tabel 3. Keskkonnamõju hindamise läbiviimise eeldatav ajakava. Menetlusetapp ja kestus Etapp koos viitega KeHJS-le Eeldatav KeHJS alusel läbiviimise aeg KMH algatamine Keskkonnaamet algatas 08.03.2021 KMH (kiri nr 08.03.2021 DM-114628-8). KMH programmi koostamine Kobras AS (juhtekspert) koostöös Põlva 14.04.2021 - mai Vallavalitsusega (arendaja) koostab KMH 2021 programmi (KeHJS § 13). KMH programmi esitamine Põlva Vallavalitsus (arendaja) esitab otsustajale Mai 2021 selle vastavuse kontrollimiseks (Keskkonnaametile) KMH programmi selle KeHJS § 13 sätestatud vastavusele kontrollimiseks KeHJS § 13 nõuetele (14 p) sätestatud nõuetele (KeHJS § 151 lg 2). KMH programmi kohta Keskkonnaamet (otsustaja) edastab KMH Juuni / juuli 2021 seisukoha küsimine (30 p) programmi seisukohtade saamiseks asjaomastele asutustele (KeHJS § 151 lg 2-4). Otsustaja poolne seisukohtade Keskkonnaamet (otsustaja) vaatab asjaomaste Juuli 2021 läbivaatamine ja omapoolse asutuste seisukohad läbi ning annab Põlva seisukoha esitamine (14 p) Vallavalitsusele (arendaja) ja Kobras AS-le (juhteksperdile) oma seisukoha keskkonnamõju hindamise programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta (KeHJS § 151 lg 5). KMH programmi täiendamine Kobras AS (juhtekspert) koostöös Põlva Juuli 2021 vastavalt laekunud Vallavalitsusega (arendaja) korrigeerib KMH seisukohtadele programmi (KeHJS § 151 lg 6). Täiendatud KMH programmi Keskkonnaamet (otsustaja) kontrollib parandatud Juuli 2021 ülevaatamine (14 p) KMH programmi, sh asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist (KeHJS § 151 lg 7). KMH programmi avaliku Keskkonnaamet (otsustaja) teatab ametlikus August 2021 väljapaneku (14 p) ja avaliku väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehes arutelu korraldamine KMH programmi avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest. KMH programm avalikustatakse Keskkonnaameti (www.keskkonnaamet.ee) veebilehel (KeHJS § 16). KMH programmi avalik arutelu KMH programmi avalik arutelu August 2021 (1 p) KMH programmi avaliku Kobras AS (juhtekspert) koostöös Põlva August 2021 väljapaneku ja avaliku arutelu Vallavalitsusega (arendajaga) (KeHJS § 17). raames esitatud küsimustele vastamine (30 p jooksul) KMH programmi nõuetele Põlva Vallavalitsus (arendaja) koostöös Kobras September 2021 vastavaks tunnistamine (30 p) AS-ga (juhteksperdiga) esitab KMH programmi pärast paranduste ja täienduste sisseviimist Keskkonnaametile (otsustajale) nõuetele vastavaks tunnistamiseks (KeHJS § 18 lg 1-3, 6) Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 34 / 45 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm KMH programmi nõuetele Keskkonnaamet (otsustaja) teavitab KMH September 2021 vastavaks tunnistamisest programmi nõuetele vastavaks tunnistamisest teavitamine (14 p) menetlusosalisi ning avaldab teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (KeHJS § 18 lg 4-5). KMH aruande koostamine Kobras AS (juhtekspert) koostöös Põlva ... – märts 2022 Vallavalitsusega (arendaja) koostab nõuetekohase KMH aruande (KeHJS § 20) KMH aruande esitamine selle Põlva Vallavalitsus (arendaja) esitab otsustajale Aprill 2022 vastavuse kontrollimiseks (Keskkonnaametile) KMH aruande selle KeHJS § 20 sätestatud vastavusele kontrollimiseks KeHJS § 20 nõuetele sätestatud nõuetele (KeHJS § 201). KMH aruande kohta Keskkonnaamet (otsustaja) edastab KMH Aprill – mai 2022 seisukohtade küsimine (30 p) aruande seisukohtade saamiseks asjaomastele asutustele. Otsustaja poolne seisukohtade Keskkonnaamet (otsustaja) vaatab asjaomaste Mai - juuni 2022 läbivaatamine ja omapoolse asutuste seisukohad läbi ning annab Põlva seisukoha esitamine (21 p) Vallavalitsusele (arendaja) ja Kobras AS-le (juhteksperdile) oma seisukoha keskkonnamõju hindamise aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta (KeHJS § 201 lg 1). KMH aruande täiendamine Kobras AS (juhtekspert) koostöös Põlva Juuli 2022 vastavalt laekunud Vallavalitsusega (arendajaga) korrigeerib KMH seisukohtadele aruannet vastavalt saadetud seisukohtadele. KMH aruande avaliku Keskkonnaamet (otsustaja) teatab ametlikus August - väljapaneku (30 p) ja avaliku väljaandes Ametlikud Teadaanded KMH aruande september 2022 arutelu korraldamine avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest. Keskkonnaamet (otsustaja) avalikustab KMH aruande oma veebilehel www.keskkonnaamet.ee. Põlva Vallavalitsus (arendaja) koostöös Keskkonnaametiga (otsustajaga) korraldab KMH aruande avaliku arutelu (KeHJS § 21). KMH aruande avaliku Kobras AS (juhtekspert) koostöös Põlva September 2022 väljapaneku ja avaliku arutelu Vallavalitsusega (arendajaga) saadab KMH raames esitatud küsimustele aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid või vastamine küsimusi esitanud isikutele ja asutustele elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamise selgituse või arvestamata jätmise põhjenduse ning vastused esitatud küsimustele (KeHJS § 21). KMH aruande esitamine Põlva Vallavalitsus (arendaja) koostöös Kobras Oktoober 2022 kooskõlastamiseks (30 p) AS-ga (juhteksperdiga) esitab KMH aruande pärast paranduste ja täienduste sisseviimist Keskkonaametile (otsustajale) nõuetele vastavaks kontrollimiseks ja sellele eelnevaks kooskõlastamiseks. Keskkonnaamet (otsustaja) edastab KMH aruande asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks (KeHJS § 22 lg 2-4). KMH aruande nõuetele Tuginedes asjaomaste asutuste kooskõlastustele, November 2022 vastavaks tunnistamine (30 p) kontrollib Keskkonnaamet (otsustaja) KMH aruande nõuetele vastavust 30 päeva jooksul (KeHJS § 22 lg 5) ja teeb KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse (KeHJS § 22 lg 6). KMH aruande nõuetele Keskkonnaamet (otsustaja) teatab KMH aruande Detsember 2022 vastavaks tunnistamisest nõuetele vastavaks tunnistamisest teavitamine menetlusosalisi ning avaldab teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemisest (KeHJS § 22 lg 7-8). Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 35 / 45 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm KMH lõpparuande koostamine KMH lõpparuanne (koos avalikustamise Hiljemalt ja esitamine tellijale materjalidega, vajalike täienduste ja kolmandate 31.01.2023 isikute ettepanekutega ning kooskõlastusega) esitatakse tellijale. 11. Ekspertrühma koosseis Keskkonnamõju hindamist viib läbi Kobras AS (Riia 35, 50410 Tartu), tel 730 0310, e-post: [email protected], litsentseeritud keskkonnamõju hindamise ekspert Noeela Kulm (litsents KMH0159). KMH eksperdirühma liikmed koos mõju hindamise valdkonnaga on: • Noeela Kulm – KMH juhtekspert (KMH litsents nr KMH0159), keskkonnaekspert / projektijuht. Valdkonnad: pinnavee režiim ja kvaliteet, kultuurimälestised, jäätmekäitlus, alternatiivide võrdlus. Omandanud 2009. aastal Tartu Ülikoolis loodusteaduste magistrikraadi (cum laude) keskkonnatehnoloogia erialal (heitmete tehnoloogia). Omab erialast töökogemust alates 2008. aastast. Osalenud KMH-de ja KSH-de koostamisel eksperdina, juhteksperdi abina ja pärast KMH litsentsi saamist on lisaks käesolevale KMH-le veel 1 KMH ja 2 KSH läbiviimisel juhtekspert, koostanud KMH ja KSH eelhinnanguid, ekspertavamusi, keskkonnaloa taotlusi jne. • Urmas Uri – geoloog / keskkonnaekspert, omab KMH litsentsi nr KMH0046. Valdkonnad: pinnavee režiim ja kvaliteet, maastik, sotsiaalne keskkond (inimese tervis ja heaolu). Urmas Uri on saanud geoloogiainseneri diplomi (võrdsustatud magistrikraadiga) Tartu Ülikoolis (end Tartu Riiklik Ülikool) ning omab erialast töökogemust alates 1975. aastast. Urmas Uri omab KMH litsentsi alates ajast, mil KeHJS alusel hakati neid väljastama (ja alates sellest olnud järjepidevalt KMHde juhtekspert ning hinnanud erinevaid mõjuvaldkondi), ühtlasi vastab KSH juhteksperdi nõuetele (olnud KSH-de juhtekspert). Omab hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379. • Maris Palo – keskkonnaekspert. Valdkonnad: maakasutus, kultuurimälestised, sotsiaalne keskkond (inimese tervis ja heaolu), loodusressursid. Omandanud Tartu Ülikoolis keskkonnatehnoloogia erialal (keskkonnaseire tehnoloogia) magistrikraadi (cum laude) 2014. aastal, erialane töökogemus alates 2018. aastast. Osalenud ja osaleb käesoleval ajal eksperdina mitmes KMHs ja KSHs, omab kogemust keskkonnaalaste ekspertarvamuste ja keskkonnaloa taotluse koostamisel, kus on muuhulgas vajalik hinnata mõju erinevatele looduskeskkonna komponentidele, samuti inimese tervisele ja heaolule. • Marite Blankin – keskkonnaekspert. Valdkonnad: vee-elustik, maastik, sotsiaalne keskkond (inimese tervis ja heaolu). Omandanud Tartu Ülikoolis keskkonnatehnoloogia magistrikraadi (cum laude) 2020. aastal, erialane töökogemus alates 2018. aastast. Osalenud ja osaleb käesoleval ajal eksperdina mitmes KMHs ja KSHs, omab kogemust keskkonnaalaste ekspertarvamuste ja keskkonnaloa taotluse koostamisel, kus on muuhulgas vajalik hinnata mõju erinevatele looduskeskkonna komponentidele, samuti inimese tervisele ja heaolule. • Merilin Mühlberg – keskkonnaekspert. Valdkonnad: elanikkonna heaolu (müra, lõhn, vibratsioon). Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 36 / 45 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Omandanud Tallinna Tehnikaülikoolis tehnikateaduse magistrikraadi 2020. aastal puidu-, plasti- ja tekstiilitehnoloogia erialal, erialane töökogemus alates 2020. aastast. On koostanud mitu KMH/KSH eelhinnangut, osaleb käesoleval ajal juhteksperdi abina ja keskkonnaeksperdi assistendina kahe KMH ja kahe KSH koostamisel. • Erki Kõnd – projektijuht / projekteerija, volitatud hüdrotehnikainsener. Valdkond: veekogude puhastamise insenertehnilised lahendused. Erki Kõnd on omandanud Eesti Maaülikoolis tehnikateaduse magistrikraadi 2008. aastal veemajanduse erialal (ehitusinsener), erialane töökogemus alates aastast 2001. • Tanel Mäger – geoloog. Valdkond: settekäitlus, setteproovide võtmine. Tanel Mäger on omandanud Tartu Ülikooli magistrikraadi 2013. aastal geoloogia erialal, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (kutsetunnistus nr 116662), omab erialast töökogemust alates 2011. aastast. Osalenud mitmetes KMH-des konsultandina ja juhteksperdi abina (eelkõige hinnanud mõjusid, mis on seotud mõjudega, mis sõltuvad piirkonna geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest). Vajadusel kaasatakse KMH protsessi täiendavaid eksperte. Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 37 / 45 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Kasutatud materjalid Õigusaktid 1. Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015. 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005. 3. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011. 4. Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004. 5. Muinsuskaitseseadus, vastu võetud 20.02.2019. 6. Veeseadus, vastu võetud 30.01.2019. 7. Ehituseadustik, vastu võetud 11.02.2015. 8. „Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded“, keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 29. 9. „Kultuurimälestiseks tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja kaitsevööndi määramine“, kultuuriministri 24.08.2005käskkiri nr 265. 10. „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“, keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26. 11. „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“, keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19. 12. „Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu“, Vabariigi Valitsuse 01.11.2018 korraldus nr 264. 13. “Veekaitsevööndis puu-või põõsarinde raie kooskõlastamise teenusstandard”, Keskkonnaameti 25.10.2016 käskkiri nr 1-1/16/400. 14. “Veekogu paisutamise, paisu likvideerimise ja veetaseme alandamise täpsustatud nõuded ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika”, keskkonnaministri 09.10.2019 määrus nr 54. Muud allikad 1. Edepol OÜ, 2019. Tegevuskava Rosma vesiveski turbiinikanali ja paisu parandustööde teostamise kohta. Töö nr TK 2019121. 2. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur. Info seisuga 10.05.2021. 3. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030, vastu võetud Riigikogu poolt 14.02.2007. 4. Eesti Veeprojekt OÜ, Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Piiber Projekt OÜ, Projektbüroo Koda OÜ, Maves AS, Kobras AS, Merin OÜ, Ökokonsult OÜ. Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 38 / 45 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm 2013. Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks. Hange II. 5. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016. 6. Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeerium. 2020. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2019. aasta ajakohastatud vahehinnang. 7. Keskkonnalubade infosüsteem KOTKAS: https://kotkas.envir.ee 8. Keskkonnaameti kiri 08.03.2021 nr DM-114628-7. Peri oja (VEE1049200) paisutatud osa süvendamise taotluse menetlusse võtmisest teavitamine ja keskkonnamõju hindamise algatamise teade. 9. Kobras AS, 2019. Põlva järvest ülesvoolu jääva Orajõe osavalgala reostuskoormuse uuring. Töö nr. 2019-077. 10. Kultuurimälestiste register: https://register.muinas.ee/. 11. Maa-ameti kaardirakendused: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis/. 12. Põder, T., 2018. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat. 13. Põlva ja Valga põhjaveemaardlate põhjaveevaru kinnitamine. Keskkonnaministri 06.12.2016 käskkiri nr 1-2/16/1244. 14. Põlva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030, Põlva Vallavolikogu 21.02.2019 määrus nr 4. 15. Põlva maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud Põlva maavanema 18.08.2017 korraldusega nr 1- 1/17/676. 16. Põlva valla üldplaneering 2029+, kehtestatud Põlva Vallavolikogu 20.12.2018 otsusega nr 1-3/60 „Põlva valla üldplaneeringu 2029+ osaline kehtestamine“. 17. Põlva Vallavalitsuse vee erikasutuse keskkonnaloa taotlus nr T-KL/1006804-2, https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=&proceeding_id=14717 &application_id=1007271. 18. Preisor. Tehtud tööd 2020. aastal. http://preisor.veehool.ee/wp- content/uploads/2020/04/IMG_7537.jpeg . 19. Rosma Küla Selts MTÜ, 2020. Põlva kaasav eelarve 2020 taotlus “Rosma vesiveski paisu ja veehoidla rekonstrueerimistööd”. 20. Reaalprojekt OÜ, 2021. Rosma paisjärve saneerimine. Töö nr P20080. 21. Statistikaamet: stat.ee. 22. Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 3-17-2271: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=244219359. Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 39 / 45 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm 23. Snelli tiigi puhastamiseks algas uus hange. Tallinn.ee. https://www.tallinn.ee/gal_pildid/157154.jpg. 24. Veeveeb: https://veeveeb.envir.ee/vesi/. 25. Progroupe. Geotube. https://progroupe.net/wp-content/uploads/2018/04/Geovak.jpg Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 40 / 45 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Lisad Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Lisa 1. Põlva Vallavalitsuse keskkonnaloa taotlus Peri oja paisutatud osa süvendamiseks (puhastamiseks) Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Lisa 2. KMH algatamine Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotlusele (Keskkonnaameti 08.03.2021 kiri nr DM-114628-8) ning sellest teavitamine. Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Lisa 3. Asjaomastelt asutustelt saabunud seisukohad KMH programmi kohta ning nendega arvestamine Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Lisa 4. KMH programmi avaliku arutelu koosoleku protokoll ja osavõtjate nimekiri Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 20.5.2021 KOTKAS - AVE 2.5.59 Taotlused ja menetlused » Menetlus M-  Tagasi menetluse vaatesse 114628 Taotlus T-KL/1006804-2 1. Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi Põlva Vallavalitsus Kontaktisik Reelika Raig Tegevusvaldkond https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=&proceeding_id=14717&application_id=1007271 1/9 20.5.2021 KOTKAS - AVE 2.5.59 Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, Töödega on kavandatud Peri ojal (Keskkonnaregistri kood VEE1049200) eesmärk ja põhjendus paikneva Rosma paisjärve saneerimine. Rosma paisjärv asub Põlva maakonnas Põlva vallas Rosma külas. Paisjärv külgneb lõunast Põlva – Karisilla tugimaanteega (tee nr 90), läänest Rosma krossimäe teega (tee nr 6190075) ning põhjast ja idast Veskimäe teega (tee nr 6190098). Saneerimise tegevusena on kavandatud paisjärve puhastamine settest. Kavandatud tegevus jääb Mati (61903:002:0033), Veski tee 1 (61903:002:0029), Veskitammi (61903:002:0360), Jaanimäe tee L1 (61903:002:0034) ja Triinu (61903:002:0027) kinnistutele. Projekti alusplaanina on kasutatud A & O Maamõõdubüroo OÜ poolt 2020. a märtsikuus koostatud topo-geodeetilist plaani mõõtkavas 1:500 (töö nr 80/20). Käesoleva töö koostamisele eelnes hüdrotehnilise uurimistöö läbiviimine, mille käigus mõõdeti paisjärve vee sügavust ja sette paksust. Projektiga on kavandatud sette eemaldamine ja vesiveski pealevoolukanali remondi järgselt eemaldamata jäänud ajutise tõkketammi pinnase väljakaevamine paisjärvest. Sette eemaldamine on kavandatud kolmes etapis. Esimese etapiga on ette nähtud eemaldada sete parema kalda äärest valdavalt kuni sügavuseni 44.05 m abs. Sette eemaldamise maht on 425 m3 . Koos sette eemaldamisega on esimeses etapis kavandatud välja kaevata ajutise tõkketammi pinnas (ca 70 m3 ). Esimeses etapis on paisjärvest väljakaevatava sette ja pinnase maht kokku 495 m3. Teise etapiga on ette nähtud eemaldada sete vasaku kalda äärest kuni sügavuseni 43.50 m abs. Teises etapis on väljakaevatava sette maht 495 m3. Kolmandas etapis on ette nähtud sette eemaldamine kuni paisjärve põhjani. Kolmandas etapis on väljakaevatava sette maht ca 280 m3. Kaldajoone muutmist ei ole kavandatud. Töö teostamiseks on ette nähtud eemaldada puud ja võsa paisjärve paremalt (Veski tee poolselt) kaldalt ca 250 m2 suuruselt alalt. Paisjärve kalda nõlva püsivuse tagamiseks ei tohi nõlvadelt juuri eemaldada. Kännud on vajalik lõigata madalaks või freesida. Kokku on kolme etapiga väljakaevatava sette ja pinnase maht ca 1200 m3. Väljakaevatav sete on kavandatud vedada läheduses asuva Värska mnt 5 (62201:001:0790) kinnistule ja ladestada. Ladestatava pinnasekihi paksus on ca 1,6 m. Sette veokaugus on ca 600 m. Väljakaevatav pinnas on tuleb vedada selleks ette nähtud pinnaseladestuskohta või vastavalt kokkuleppele läheduses asuva(te) kinnistu(te) omanikega kasutada täitematerjalina. Tööde läbiviimiseks tuleb alandada paisjärve veetase. Veelaskme abil on võimalik veetaset alandada ca 70 cm võrra s.o ligikaudu tasemeni 44.60 m abs. Veetaseme alandamine ei tohi toimuda kiiremini kui 30 cm ööpäevas. Veetaseme alandamisel tuleb vältida sette kandumist allavoolu. Järskude kallaste tõttu ei saa sette väljakaevamiseks paisjärve sisse sõita. Sette väljakaevamine tuleb teha kalda nõlva pealt. Ekskavaatori kaevamise ulatus peab olema vähemalt 20 m. https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=&proceeding_id=14717&application_id=1007271 2/9 20.5.2021 KOTKAS - AVE 2.5.59 Tegevusega kaasneda võivate Ehitustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad keskkonnahäiringute (lõhn, müra, kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Ehitustööde sotsiaalsete vibratsioon, tolm jne) kirjeldus mõjude vähendamiseks peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema korras. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 10 meetrit. Masinate kasutamine töös, millel on silmaga nähtav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Kuival perioodil peab tolmutõrjeks ette nägema veega kastmise. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Tulekahju või keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel informeerida juhtunust Päästeametit telefonil 112 ning asuda koheselt kahju likvideerima. Kogu ehitusperioodi ajal peavad olema tagatud juurdepääsud hoonetele. Enne tööde algust on vajalik alandada paisjärve veetaset. Veetaset ei tohi alandada kiiremini kui 0,3 m ööpäevas. Lähimad hooned on paisutiigist 10-20 m kaugusel. Hooned on muinsuskaitse all. Tööde teostamise ajal võib tekkida seoses suurte autodega töötamisest tavapärasest suurem müra ja vibratsiooni häiring. Tegevuskoht Tegevuskoha nimetus Rosma paisutiik Tegevuskoha aadress Veski tee 1, Rosma küla, Põlva vald, Põlva maakond Territoriaalkood 7098 Katastritunnus 61903:002:0029 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6437677, Y: 681226 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 1 aasta Alates Kuni 3. Eriosa - Vesi https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=&proceeding_id=14717&application_id=1007271 3/9 20.5.2021 KOTKAS - AVE 2.5.59 3.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus Vee erikasutusega mõjutatava ala Kavandatud tegevus jääb Mati (61903:002:0033), Veski tee 1 (61903:002:0029), kirjeldus Veskitammi (61903:002:0360), Jaanimäe tee L1 (61903:002:0034) ja Triinu (61903:002:0027) kinnistutele. Paisutiik on enne Rosma Vesiveski paisu. Töödega on kavandatud Peri ojal (Keskkonnaregistri kood VEE1049200) paikneva Rosma paisjärve saneerimine. Rosma paisjärv asub Põlva maakonnas Põlva vallas Rosma külas. Paisjärv külgneb lõunast Põlva – Karisilla tugimaanteega (tee nr 90), läänest Rosma krossimäe teega (tee nr 6190075) ning põhjast ja idast Veskimäe teega (tee nr 6190098). Saneerimise tegevusena on kavandatud paisjärve puhastamine settest. Lähimad hooned asuvad 10-20 m kaugusel ning Rosma vesiveski pais on otseses seoses tiigiga. Ca 70 m raadiuses asuvad muinsuskaitselased objektid: Rosma vesiveski pais (23790), Rosma vesiveski (23789), Rosma küla elamu I kelder (23794), Rosma küla elamu I kaev (23795), Rosma küla elamu I tiibhoonega (23793), Rosma vesiveski laut (23792), Rosma vesiveski elamu (23791), Rosma küla kauplus-elamu II (23796), Rosma küla kauplus-elamu II ait-kelder (23797) ja Rosma küla elamu III (23798). Piirkond on hõlmatud Põlva reoveekogumisalaga ning asub üldplaneeringu mõttes tiheasustusalal. Ala asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Lähim kaitsealune park jääb ca 700 m kaugusele läände, milleks on Intsikurmu parkmets (KLO1200100). III kaitsekategooria käpaliste kasvukohad jäävad ca 800 m kaugusele loodesse. Andmed kavandatava tegevusega Viimase kuue aasta jooksul ei ole Peri ojal seiret teostatud. mõjutatava pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta Vee erikasutuse asukoha skeem ja  Lisa 1: Valjavote.png kaart Vee erikasutuse asukoha veekogu,  Lisa 2: Veskitammi_Veski_tee_1.asice maa- ja/või ehitise valdust tõendavad dokumendid  Lisa 3: Mati_Jaanimae_tee_L1.asice  Lisa 4: Triinu.asice Teave vee erikasutusega seotud Ehitustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad tehnoloogia ja tehnika kohta kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Ehitustööde sotsiaalsete mõjude vähendamiseks peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema korras. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 10 meetrit. Masinate kasutamine töös, millel on silmaga nähtav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Kuival perioodil peab tolmutõrjeks ette nägema veega kastmise. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Tulekahju või keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel informeerida juhtunust Päästeametit telefonil 112 ning asuda koheselt kahju likvideerima. Kogu ehitusperioodi ajal peavad olema tagatud juurdepääsud hoonetele. Enne tööde algust on vajalik alandada paisjärve veetaset. Veetaset ei tohi alandada kiiremini kui 0,3 m ööpäevas. Vee erikasutusega seotud tööde  Lisa 5: P20080_Rosma_paisj2rve_saneerimine_2021_01_26.asice teostamise või vee erikasutusega seotud kavandatava ehitise projekt 3.2. Veevõtt 3.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Ei ole asjakohane https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=&proceeding_id=14717&application_id=1007271 4/9 20.5.2021 KOTKAS - AVE 2.5.59 3.2.2. Veevõtt põhjaveekihist Ei ole asjakohane 3.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad keskkonnamõjud Ei ole asjakohane 3.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine Ei ole asjakohane 3.3. Heitvesi Ei ole asjakohane 3.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 3.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine Ei ole asjakohane 3.3.3. Äkkheide vette Ei ole asjakohane 3.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused. https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=&proceeding_id=14717&application_id=1007271 5/9 20.5.2021 KOTKAS - AVE 2.5.59 3.4.1. Veekogus süvendamine, tahkete ainete paigutamine ja kaadamine Veekogu Veekogu nimetus Peri oja Veekogu kood VEE1049200 Tegevuse tüüp Veekogu süvendamine Kaadamisala nimetus Süvendamise maht m³ Tahkete ainete, sh pinnase ja kaadamise 1 200 maht m³ Tahkete ainete, sh pinnase ja kaadatavate ainete omaduste kirjeldus Saasteainete sisaldus veekogusse paigutatavas materjalis Planeeritava tegevuse põhjendus Projektiga on kavandatud sette eemaldamine ja vesiveski pealevoolukanali remondi järgselt eemaldamata jäänud ajutise tõkketammi pinnase väljakaevamine paisjärvest. Sette eemaldamine on kavandatud kolmes etapis. Esimese etapiga on ette nähtud eemaldada sete parema kalda äärest valdavalt kuni sügavuseni 44.05 m abs. Sette eemaldamise maht on 425 m3. Koos sette eemaldamisega on esimeses etapis kavandatud välja kaevata ajutise tõkketammi pinnas (ca 70 m3 ). Esimeses etapis on paisjärvest väljakaevatava sette ja pinnase maht kokku 495 m3. Teise etapiga on ette nähtud eemaldada sete vasaku kalda äärest kuni sügavuseni 43.50 m abs. Teises etapis on väljakaevatava sette maht 495 m3. Kolmandas etapis on ette nähtud sette eemaldamine kuni paisjärve põhjani. Kolmandas etapis on maht ca 280 m3. Kaldajoone muutmist ei ole kavandatud. Töö teostamiseks on ette nähtud eemaldada puud ja võsa paisjärve paremalt (Veski tee poolselt) kaldalt ca 250 m2 suuruselt alalt. Paisjärve kalda nõlva püsivuse tagamiseks ei tohi nõlvadelt juuri eemaldada. Kännud on vajalik lõigata madalaks või freesida. Väljakaevatav sete on kavandatud vedada läheduses asuva Värska mnt 5 (62201:001:0790) kinnistule ja ladestada. Ladestatava pinnasekihi paksus on ca 1,6 m. Sette veokaugus on ca 600 m. Väljakaevatav pinnas on tuleb vedada selleks ette nähtud pinnaseladestuskohta või vastavalt kokkuleppele läheduses asuva(te) kinnistu(te) omanikega kasutada täitematerjalina. Tööde läbiviimiseks tuleb alandada paisjärve veetase. Veelaskme abil on võimalik veetaset alandada ca 70 cm võrra s.o ligikaudu tasemeni 44.60 m abs. Veetaseme alandamine ei tohi toimuda kiiremini kui 30 cm ööpäevas. Veetaseme alandamisel tuleb vältida sette kandumist allavoolu. Järskude kallaste tõttu ei saa sette väljakaevamiseks paisjärve sisse sõita. Sette väljakaevamine tuleb teha kalda nõlva pealt. Ekskavaatori kaevamise ulatus peab olema vähemalt 20 m. Vee erikasutuse koordinaadid Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid X: 6437664, Y: 681214 X: 6437665, Y: 681226 X: 6437649, Y: 681229 X: 6437623, Y: 681202 X: 6437612, Y: 681194 https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=&proceeding_id=14717&application_id=1007271 6/9 20.5.2021 KOTKAS - AVE 2.5.59 Vee erikasutusega kaasneva võimaliku Ehitustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja negatiivse mõju vähendamise meetmete määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Ehitustööde sotsiaalsete mõjude kirjeldus vähendamiseks peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema korras. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 10 meetrit. Masinate kasutamine töös, millel on silmaga nähtav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Kuival perioodil peab tolmutõrjeks ette nägema veega kastmise. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Tulekahju või keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel informeerida juhtunust Päästeametit. Tööde tegemise ajal võib kaasneda eeldatavalt suurem müra ja vibratsioon, kuid tehniliselt korras masinate kasutamine hoiab tõenöoliselt häiringut minimaalsena. Kuna tiigi põhjast eemaldatakse sinna settinud muda, siis võimalik negatiivne mõju on elupaikadele ning elustikule. Eeldatavalt peale süvendustöid elustik paraneb. Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise koha valiku põhjendus Vee füüsikalised ja keemilised omadused Veekogu põhjast eemaldatakse sinna settinud muda, kaldajoont ei muudeta. Veekogu bioloogilised omadused ja Enne süvendustöid tuleb Rosma vesveski paisul veetaset alandada vastavalt veerežiim Keskkonnaameti seatud tingimustele. Kavandatavad seirepunktid Nimetus Koordinaadid Analüüsitav näitaja Seire aeg Seire sagedus Paisutiik X: 6437661, Y: 681215 BHT7 Paisutiik X: 6437661, Y: 681215 Heljum 500 m eemal X: 6438204, Y: 681282 BHT7 500 m eemal X: 6438204, Y: 681282 Heljum 3.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Vorm ei ole asjakohane. 3.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane 3.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane 3.7. Vesiviljelus Ei ole asjakohane 3.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=&proceeding_id=14717&application_id=1007271 7/9 20.5.2021 KOTKAS - AVE 2.5.59 6. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised Töödega on kavandatud Peri ojal (Keskkonnaregistri kood VEE1049200) näitajad ning asjakohasel juhul paikneva Rosma paisjärve saneerimine. Rosma paisjärv asub Põlva maakonnas lammutustööde kirjeldus Põlva vallas Rosma külas. Paisjärv külgneb lõunast Põlva – Karisilla tugimaanteega (tee nr 90), läänest Rosma krossimäe teega (tee nr 6190075) ning põhjast ja idast Veskimäe teega (tee nr 6190098). Saneerimise tegevusena on kavandatud paisjärve puhastamine settest. Kavandatud tegevus jääb Mati (61903:002:0033), Veski tee 1 (61903:002:0029), Veskitammi (61903:002:0360), Jaanimäe tee L1 (61903:002:0034) ja Triinu (61903:002:0027) kinnistutele. Projekti alusplaanina on kasutatud A & O Maamõõdubüroo OÜ poolt 2020. a märtsikuus koostatud topo-geodeetilist plaani mõõtkavas 1:500 (töö nr 80/20). Käesoleva töö koostamisele eelnes hüdrotehnilise uurimistöö läbiviimine, mille käigus mõõdeti paisjärve vee sügavust ja sette paksust. Projektiga on kavandatud sette eemaldamine ja vesiveski pealevoolukanali remondi järgselt eemaldamata jäänud ajutise tõkketammi pinnase väljakaevamine paisjärvest. Sette eemaldamine on kavandatud kolmes etapis. Esimese etapiga on ette nähtud eemaldada sete parema kalda äärest valdavalt kuni sügavuseni 44.05 m abs. Sette eemaldamise maht on 425 m3. Koos sette eemaldamisega on esimeses etapis kavandatud välja kaevata ajutise tõkketammi pinnas (ca 70 m3 ). Esimeses etapis on paisjärvest väljakaevatava sette ja pinnase maht kokku 495 m3. Teise etapiga on ette nähtud eemaldada sete vasaku kalda äärest kuni sügavuseni 43.50 m abs. Teises etapis on väljakaevatava sette maht 495 m3. Kolmandas etapis on ette nähtud sette eemaldamine kuni paisjärve põhjani. Kolmandas etapis on väljakaevatava sette maht ca 280 m3Kaldajoone muutmist ei ole kavandatud. Töö teostamiseks on ette nähtud eemaldada puud ja võsa paisjärve paremalt (Veski tee poolselt) kaldalt ca 250 m2 suuruselt alalt. Paisjärve kalda nõlva püsivuse tagamiseks ei tohi nõlvadelt juuri eemaldada. Kännud on vajalik lõigata madalaks või freesida. Kokku on kolme etapiga väljakaevatava sette ja pinnase maht ca 1200 m3. Väljakaevatav sete on kavandatud vedada läheduses asuva Värska mnt 5 (62201:001:0790) kinnistule ja ladestada. Ladestatava pinnasekihi paksus on ca 1,6 m. Sette veokaugus on ca 600 m. Väljakaevatav pinnas on tuleb vedada selleks ette nähtud pinnaseladestuskohta või vastavalt kokkuleppele läheduses asuva(te) kinnistu(te) omanikega kasutada täitematerjalina. Tööde läbiviimiseks tuleb alandada paisjärve veetase. Veelaskme abil on võimalik veetaset alandada ca 70 cm võrra s.o ligikaudu tasemeni 44.60 m abs. Veetaseme alandamine ei tohi toimuda kiiremini kui 30 cm ööpäevas. Veetaseme alandamisel tuleb vältida sette kandumist allavoolu. Järskude kallaste tõttu ei saa sette väljakaevamiseks paisjärve sisse sõita. Sette väljakaevamine tuleb teha kalda nõlva pealt. Ekskavaatori kaevamise ulatus peab olema vähemalt 20 m. Tegevuse asukoha ja eeldatava MTÜ Rosma Külaselts on esitanud Põlva Vallavalitsuse kaasavasse eelarvesse mõjuala kirjeldus taotluse Rosma vesiveski tiigi saneerimiseks, mis on saanud toetuse. Rosma paisutiik (paisjärv) asub Põlva maakonnas Põlva vallas Rosma külas. Paisjärv külgneb lõunast Põlva – Karisilla tugimaanteega (tee nr 90), läänest Rosma krossimäe teega (tee nr 6190075) ning põhjast ja idast Veskimäe teega (tee nr 6190098). Saneerimise tegevusena on kavandatud paisjärve puhastamine settest. Kavandatud tegevus jääb Mati (61903:002:0033), Veski tee 1 (61903:002:0029), Veskitammi (61903:002:0360), Jaanimäe tee L1 (61903:002:0034) ja Triinu (61903:002:0027) kinnistutele. https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=&proceeding_id=14717&application_id=1007271 8/9 20.5.2021 KOTKAS - AVE 2.5.59 Tegevusega oluliselt mõjutatavate Kavandatud tegevuse ajal (muda eemaldamine) mõjutatakse pinnast masinatega keskkonnaelementide kirjeldus ning muda eemaldamise käigus on tugevalt mõjutatud seal olev elustik. Vererežiim saab samuti tegevuste käigus mõjutatud, kuna paisus olevat veetaset tuleb alandada. Kuid pikemas perspektiivis eeldatavalt elustik taastub ja saab paremad tingimused ning veetase tõstetakse tagasi. Eelduste kohaselt ei saa oluliselt mõjutatud õhk ja atmosfäär, kuna muda eemaldamine ning selle transportimine on lühiajaline tegevus. Lähim looduskaitseala Piirkond on hõlmatud Põlva reoveekogumisalaga ning asub üldplaneeringu mõttes tiheasustusalal. Ala asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Lähim kaitsealune park jääb ca 700 m kaugusele läände, milleks on Intsikurmu parkmets (KLO1200100). III kaitsekategooria käpaliste kasvukohad jäävad ca 800 m kaugusele loodesse. Eeldataavlt ei mõjutata tegevusega kaitseala ega kaitstavaid kasvukohti, kuna tegevus on piisavalt kaugel. Teave kavandatava tegevusega Kavandatud tegevus ei oma mõju välisõhu kvaliteedile, kuna tegevusega ei eeldatavalt kaasneva olulise kaasne saasteainete heidet õhku. keskkonnamõju kohta Eeldatavaalt oluline keskkonnamõju puudub, kuna tegevus pole nii mastaapne. Kavandatava tegevuse erisused ja Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja selle meetmed kõrval oleval alal oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires, vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning tööde tellija juhistele. Ehitustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Ehitustööde sotsiaalsete mõjude vähendamiseks peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema korras. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 10 meetrit. Masinate kasutamine töös, millel on silmaga nähtav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Kuival perioodil peab tolmutõrjeks ette nägema veega kastmise. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Tulekahju või keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel informeerida juhtunust Päästeametit. Enne tööde algust on vajalik alandada paisjärve veetaset. Veetaset ei tohi alandada kiiremini kui 0,3 m ööpäevas. 7. Taotluse lisad Nimetus Manus Omaniku nõusolek, millel paistiik asub  Lisa 6: Triinu.asice Omaniku nõusolek, millel paistiik asub  Lisa 7: Mati_Jaanimae_tee_L1.asice Omaniku nõusolek, millel paistiik asub  Lisa 8: Veskitammi_Veski_tee_1.asice https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=&proceeding_id=14717&application_id=1007271 9/9 Põlva Vallavalitsus [email protected] 08.03.2021 nr DM-114628-8 Keskkonnamõju hindamise algatamine Peri oja (VEE1049200) paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotlusele Põlva Vallavalitsus (registrikood 75038581, aadress Kesk 15, Põlva linn, 63308 Põlvamaa) on 29.01.2021 Keskkonnaametile esitanud keskkonnaloa taotluse nr T-KL/1006804 Peri oja (VEE1049200) paisutatud osal Rosma paisul (PAIS020860) süvendamiseks mahuga kuni 495 m3 Veski tee 1 kinnistul (registriosa nr 1343438; katastritunnus 61903:002:0029) Rosma külas Põlva vallas Põlvamaal, registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 29.01.2021 dokument nr DM-114628-1. Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa taotluse vastavust veeseaduses (edaspidi VeeS) ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (edaspidi KeHJS) sätestatud nõuetele. Keskkonnaamet küsis lisateavet taotluse kohta 04.02.2021 kirjaga nr DM-114628-2. Lisateave esitati 12.02.2021 (registreeritud KOTKAS-s 12.02.2021 nr DM-114628-3) ja esitatud andmed on piisavad taotluse menetlusse võtmiseks. Lähtudes KeHJS § 6 lg 1 p 17 on muu veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 m 3 olulise keskkonnamõjuga tegevus ning KeHJS § 11 lg 3 kohaselt algatatakse § 6 lg 1 nimetatud tegevuse korral kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata. Põlva Vallavalitsus esitas 29.01.2021 keskkonnaloa taotluses süvendatava mahu kogusena kuni 495 m3. Samas on taotluse lisana esitatud ka Osaühing Reaalprojekt (reg kood 10765904) projekt „Rosma paisjärve saneerimine“ (Tartu 2021), mille kohaselt on saneerimise tegevusena kavandatud paisjärve puhastamine settest ning sette maht on ca 1200 m3. Projekti kohaselt on tööd jagatud kolme etappi, esimeses etapis on paisjärvest väljakaevatava sette ja pinnase maht kokku 495 m3. Teise etapiga on ette nähtud eemaldada sete vasaku kalda äärest kuni sügavuseni 43.50 m abs, väljakaevatava sette maht 495 m3. Kolmandas etapis on ette nähtud sette eemaldamine kuni paisjärve põhjani, väljakaevatava sette maht ca 280 m3. Keskkonnaameti poolt 04.02.2021 lisateabena küsitud teabele vastas Põlva Vallavalitsus, et: „Põlva Vallavalitsus on teadlik, et süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit on olulise keskkonnamõjuga tegevus, mille korral tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine. Kavandatud tööd on planeeritud etapiti ning hajutatult, lähtuvalt eelarvelistest vahendistest. Iga etapi tarvis taotletakse uus keskkonnaluba.“ Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Keskkonnaamet selgitab, et alates 01.10.2020 kehtiva VeeS § 176 lg 1 kohaselt on veekogu süvendamine veekogu põhjast setendi eemaldamine ning keskkonnaluba vajav tegevus, setend on üldmõiste VeeS seletuskirja kohaselt, mis sisaldab nii pudedaid (sh orgaanilisi) setteid kui ka juba kivistunud setteid ehk settekivimeid. Setendi eemaldamisel veekogust mahuga üle 500 m³ on tegemist KeHJS § 6 lg 1 p 17 põhiselt olulise keskkonnamõjuga tegevusega, mille korral tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Keskkonnaamet viitab, et T. Põdra “Keskkonnamõju hindamise käsiraamat“ [1] (2018) selgitab: Sealjuures ei ole aktsepteeritav projekti „viilutamine” (nn salami slicing) – terviktegevuse jagamine väikesteks osadeks, mille negatiivne keskkonnamõju oleks ebaoluline, et niiviisi varjata olulist kogumõju ja seeläbi vältida KMH-d (lk 99). Samuti selgitab KMH käsiraamat (lk 1 0 0 ) : “Kui kavandatav projekt on osa suuremast projektist, tuleb KMH vajaduse üle otsustamisel silmas pidada kogu projekti mõju, et vältida olukorda, kus seeria väikseid olulise mõjuta jäänud projekte võimaldab suure projekti elluviimist ilma KMH-d algatamata (vt ka eestpoolt projektide „viilutamist”).“ Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et Tallinna Ringkonnakohtu lahendi 3-17-2271 kohaselt: „Halduskohus asus seisukohale, et hoolimata tee-ehituse jagamisest erinevatesse lõikudesse koos neile osaehituslubade väljastamisega on tegemist ühe projekti/tegevusega KMH direktiivi ja KeHJS mõttes. KMH direktiivi art 1 lg 2 punkti a järgi mõeldakse mõiste „projekt“ all ehitiste või muude käitiste püstitamist või kavade teostamist ning muud sekkumist looduskeskkonda, kaasa arvatud maavarade kaevandamine./.../ Ringkonnakohus märgib, et projekti osadeks jagamine, kui sellega kaasneb keskkonnamõju nõuetekohane hindamata jätmine, vähendab KMH direktiivi kasulikku mõju (vt Euroopa Kohtu seisukoht direktiivi 2001/42/EÜ ehk keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) direktiivi kontekstis – 27.11.2016 otsus kohtuasjas C-290/15, p 48)“ (p 13). Eelnevast tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et taotluse nr T-KL/1006804 menetluses tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine, kuna saneerimise tegevusena on kavandatud paisjärve puhastamine settest ning sette maht on ca 1200 m3. Keskkonnaamet edastas 17.02.2021 kirjaga nr DM-114628-4 Põlva Vallavalitsusele keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse eelnõu, paludes arvamus esitada hiljemalt 05.03.2021. Põlva Vallvalitsus edastas 05.03.2021 kirjaga nr 6-3/21-504-2 (registreeritud infosüsteemis KOTKAS 08.03.2021 nr DM-114628-6) arvamuse KMH eelnõu kohta, milles märgiti: "Põlva Vallavalitsus, olles tutvunud edastatud dokumentidega, ei oma täiendavaid arvamusi ega vastuväiteid keskkonnamõju hindamise alagatamise suhtes. Põlva Vallavalitsus on esitanud pranadustaotluse infosüsteemis KOTKAS taotlusele nr T-KL/1006804. Kuna keskkonnamõju hindamine on kohustuslik on soov etapiti planeeritud tööd viia läbi peale KMH läbiviimist korraga." KeHJS § 11 lg 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise 2(4) aja jooksul. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, veeseaduse § 191 järgi annab keskkonnaloa Keskkonnaamet ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemine kuulub Keskkonnaameti pädevusse. KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 p 17 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena veekogu süvendamise alates pinnase mahust 500 m3. KeHJS § 11 lg 3 järgi KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata. KeHJS § 11 lg 6 kohaselt, kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle KMH algatamata, kui eelhinnangu tulemusena selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba KMH või keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole varem kavandatava tegevuse KMH-d ega KSH-d läbi viidud. Arvestades eeltoodut ning tuginedes KeHJS § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 1 p 17, § 9, § 11 lg 2 ja 3, VeeS §-le 191 ning Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/230 lisa 16 “Veeosakonna põhimäärus” punktiga 2.2.2 ning Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/232 “Keskkonnaameti teabehalduse kord” punktiga 4.3 algatab Keskkonnaamet KMH Peri oja (VEE1049200) paisutatud osal veekogu süvendamise keskkonnaloa taotlusele. Keskkonnauuringute vajadus tuleb selgitada KMH programmi koostamise käigus. KMH menetlusi ei liideta ning teadaoleva informatsiooni alusel ei ole eeldada piiriülese keskkonnamõju ilmnemist. KeHJS § 13 kohaselt tuleb Põlva Vallavalitsusel koostada koostöös juhteksperdi või eksperdirühmaga juhteksperdi juhtimisel KMH programm. Litsentseeritud juhtekspertide nimekirja leiab Keskkonnaministeeriumi veebilehelt: http://www.envir.ee/et/kmh- litsentsikomisjon. KeHJS § 18 lg 7 kohaselt, kui Põlva Vallavalitsus ei ole 18 kuu jooksul käesoleva KMH algatamise otsusest arvates esitanud Keskkonnaametile KMH programmi KeHJS § 18 kohaseks nõuetele vastavuse kontrollimiseks, jätab Keskkonnaamet 29.01.2021esitatud keskkonnaloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle Põlva Vallavalitsusele. Keskkonnaamet rõhutab, et enne KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitamist tuleb läbida vastavalt KeHJS §-dele 15-17 KMH programmi kohta seisukoha küsimise etapp, KMH programmi avalikustamine ja selle tulemustega arvestamine. KeHJS § 11 lg 11 kohaselt keskkonnaloa taotluse menetlus peatub kuni KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamiseni ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded või KeHJS § 18 lg 7 sätestatud asjaolude ilmnemiseni. 3(4) Vastavalt KeHJS §-le 8 KMH-ga seotud kulud kannab Põlva Vallavalitsus. [1] https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_kasiraamat_tp_2018.pdf Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Emma Krikova juhtivspetsialist veeosakond Meelis Järvemägi 799 0906 [email protected] 4(4) Põlva Vallavalitsus [email protected] 08.03.2021 nr DM-114628-7 Peri oja (VEE1049200) paisutatud osa süvendamise taotluse menetlusse võtmisest teavitamine ja keskkonnamõju hindamise algatamise teade Keskkonnaamet teatab, et on võtnud menetlusse Põlva Vallavalitsuse (registrikood 75038581, aadress Kesk 15, Põlva linn, 63308 Põlvamaa) 29.01.2021 esitatud keskkonnaloa taotluse nr T- KL/1006804 Peri oja (VEE1049200) paisutatud osal Rosma paisul (PAIS020860) süvendamiseks mahuga kuni ca 1200 m3 Veski tee 1 kinnistul (registriosa nr 1343438; katastritunnus 61903:002:0029) Rosma külas Põlva vallas Põlvamaal, registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 29.01.2021 dokument nr DM-114628-1. Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa taotluse vastavust veeseaduses (edaspidi VeeS) ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (edaspidi KeHJS) sätestatud nõuetele. Keskkonnaamet küsis lisateavet taotluse kohta 04.02.2021 kirjaga nr DM-114628-2. Lisateave esitati 12.02.2021 (registreeritud KOTKAS-s 12.02.2021 nr DM-114628-3) ja esitatud andmed on piisavad taotluse menetlusse võtmiseks. KeÜS § 47 lg 2 alusel avalikustab Keskkonnaamet keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (www.ametlikudteadaanded.ee) ja ajalehes "Lõunaleht". Keskkonnaamet otsustajana teatab, et on algatanud keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) Põlva Vallavalitsuse keskkonna loa taotlusele Peri oja (VEE1049200) paisutatud osa süvendamiseks mahus kuni 1200 m3. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidiKeHJS) § 6 lg 1 p 17 kohaselt on tegemist olulise keskkonnamõjuga, kui tegevusena toimub veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit. Tegevusele pole varem KMH tehtud. KMH algatati tuginedes KeHJS § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 1 p 17, § 9, § 11 lg 2 ja 3, ning Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/230 lisa 16 “Veeosakonna põhimäärus” punktiga 2.2.2 ning Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/232 “Keskkonnaameti teabehalduse kord” punktiga 4.3 otsustan: KMH menetlusi ei liideta, piiriülest mõju ei ole ette näha. Keskkonnauuringute vajadus selgitatakse KMH programmi käigus. Arendaja on Põlva vallavalitsus, kontaktisik: Reelika Raig, e-post: [email protected], tel 799 9486. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Otsustaja on Keskkonnaamet (Narva mnt 7a, Tallinn 15172) e-post: [email protected], kontaktisikud: Siret Punnisk, e-post [email protected], telefon 512 8350 (KMH küsimused); Meelis Järvemägi, e-post [email protected], tel 506 1821 (keskkonnaloa andmise küsimused). KMH algatamise otsuse ja keskkonnaloa taotlusega on võimalik tutvuda digitaalselt keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS https://kotkas.envir.ee sakkide „Keskkonnaload“_ „Keskkonnalubade ja taotluste menetlused“ alt menetluses nr M-112168 dokumendina nr M- 114628-6 ning KMH menetluse edaspidised dokumendid on kättesaadavad Keskkonnaameti avalikus dokumendiregistris aadressil http://dhs-adr-kea.envir.ee/. Järgnevalt tuleb Põlva Vallavalitsusel esitada Keskkonnaametile KMH programm, mis on aluseks keskkonnamõju hindamisele. Otsustaja teavitab kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamisest KeÜS § 46 lg 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga ning avalikkust teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 14 päeva jooksul pärast asjakohase otsuse tegemist (KeHJS § 12 lg 1). Huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib kavandatav tegevus puudutada, on õigus kahe nädala jooksul alates teadete avalikustamisest esitada Keskkonnaametile keskkonnaloa taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Kui menetluse käigus esitatakse Keskkonnaametile arvamusi ja vastuväiteid, siis anname Teile võimaluse nendega tutvuda ning avaldada omapoolset arvamust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Emma Krikova juhtivspetsialist veeosakond Teadmiseks: Alvar Siilbek, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ., Kairi Treier, Mait Kaljas, Transpordiamet Meelis Järvemägi 799 0906 [email protected] 2(2) Keskkonnaamet Teie 02.06.2021 nr 6-3/21/11701-2 [email protected] Narva mnt 7a Meie 04.06.2021 nr 8-5/21/13732-2 15172, Tallinn, Harju maakond Peri oja KMH programmi eelnõu Olete esitanud seisukohavõtuks „Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi“, AS Kobras töö nr 2021-108, eelnõu. Transpordiamet, tutvunud esitatud dokumentidega, märgib järgmist. - vastavalt EhS § 71 lg 2 on riigitee nr 90 Põlva-Karisilla kaitsevööndi laius 30 m mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast, mitte 25 m nagu tekstis märgitud; - koostatavas KMH aruandes vajab käsitlemist riigitee nr 90 konstruktsiooni püsivuse tagamine; - samuti tuleb käsitleda eemaldatud sette transportimise tingimusi ladustamisalale, sest vastavalt Liiklusseaduse § 72 on tee kahjustamine ja risustamine keelatud. Palume vastavate ettepanekutega arvestada KMH programmis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Rein Kallas [email protected] Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 PÕLVA VALLAVALITSUS Keskkonnaamet Teie: 02.06.2021 nr 6-3/21/11701-2 [email protected] Meie: 09.06.2021 nr 6-3/21-1161-3 Seisukoha andmine Edastasite Põlva Vallavalitsusele Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi seisukoha küsimiseks KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palute hinnata vallavalitsuse pädevusvaldkonna osas KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust. Põlva Vallavalitsus, olles tutvunud saadetud dokumendiga, on seisukohal, et keskkonnamõju hindamise programm on piisav ning asjakohane ning ekspertrühma koosseis on piisav Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Martti Rõigas abivallavanem Reelika Raig 799 9486, [email protected] Kesk 15 tel 799 9470 Swedbank AS 63308 Põlva e-post [email protected] EE172200221012204673 Registrikood 75038581 www.polva.ee AS SEB Pank EE021010402018689001 Keskkonnaamet Teie 02.06.2021 nr 6-3/21/11701-2 [email protected] Meie 10.06.2021 nr 14-11/4301-2 Seisukoht Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse KMH programmi kohta Keskkonnaamet esitas Rahandusministeeriumile seisukoha saamiseks Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi eelnõu (koostaja AS Kobras) lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 15¹ lõikest 1. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Peri oja paisutatud osast sette eemaldamine ja vesiveski peavoolukanali remondi järgselt eemaldamata jäänud ajutise pinnasest tõkketammi väljakaevamine paisjärvest. Tutvunud Keskkonnaameti esitatud materjalidega ja lähtudes KeHJS § 15¹ lõikest 4 olen seisukohal, et KMH programm on koostatud piisava põhjalikkusega ja kooskõlas Põlva maakonnaplaneeringuga 2030+. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Marika Saks 715 5862 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Keskkonnaamet Teie: 02.06.2021 nr 6-3/21/11701-2 [email protected] Meie:21.06.2021 nr 9.3-4/21/6817-2 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise seisukoha andmine Terviseamet (edaspidi amet) on läbi vaadanud Põlvamaal Põlva vallas Rosma külas Peri ojal taotluse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi eelnõu. Ameti hinnangul on süvendamise taotluse KMH programmis kajastatud müra ja keskkonnatervise osa asjakohane ning piisav. Ameti pädevusvaldkonna osas (müra ja keskkonnatervis) on KMH ekspertrühma koosseis piisav. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaili Luik Lõuna regionaalosakonna vaneminspektor +372 5836 6073, [email protected] LÕUNA REGIONAALOSAKOND Põllu 1a / 50303 Tartu / 5823 8267 /[email protected] / www.terviseamet.ee/ Registrikood 70008799 Lp Siret Punnisk Teie 02.06.2021 nr 6-3/21/11701-2 Keskkonnaamet [email protected] Meie 21.06.2021 nr 5.1-17.6/1721-1 Muinsuskaitseameti seisukoht Küsisite Muinsuskaitseameti seisukohta Põlva maakonnas Põlva vallas Rosma külas Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Peri oja paisutatud osaga asub kultuurimälestistena riikliku kaitse all olevate ehitiste Rosma vesiveski (reg-nr 23789), Rosma vesiveski pais (reg-nr 23790), Rosma vesiveski elamu (reg-nr 23791), Rosma vesiveski laut (reg-nr 23792), Rosma küla elamu I tiibhoonega (reg-nr 23796), Rosma küla elamu I kelder (reg-nr 23794), Rosma küla elamu I kaev (reg-nr 23795), Rosma küla kauplus-elamu II (reg-nr 23796), Rosma küla kauplus-elamu II ait-kelder (reg-nr 23797) ja Rosma küla elamu III (reg-nr 23798) ühisesse kaitsevööndisse. Otseses puutumuses projektalaga on nimetatud mälestistest Rosma vesiveski (reg-nr 23789) ja Rosma vesiveski pais (reg-nr 23790). KMH programmis on info kaitsevööndi eesmärgi kohta olemas, mälestised ja nende kaitsevöönd kantud joonistele (ptk 5) ning vajadus hinnata kavandavate tegevuste võimalikku ehitusaegset mõju projektalaga vahetult piirnevate mälestiste säilimisele välja toodud (ptk 7). Muinsuskaitseametil selles osas täiendusi pole. Samuti peame KMH ekspertrühma pädevust kultuurimälestiste valdkonnas piisavaks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anu Lepp Põlvamaa nõunik [email protected] 58669436 Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958 Martti Rõigas Teie 24.05.2021 nr 6-3/21-1161-1 Põlva Vallavalitsus [email protected] Meie 12.07.2021 nr 6-3/21/11701-8 Seisukoht Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmile Esitasite Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi eelnõu seisukoha küsimiseks (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüstee mi seaduse (KeHJS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks). Keskkonnaamet hindas, et KMH programmi eelnõu vastab nõuetele, mis on sätestatud KeHJS § 13. Keskkonnaamet edastas KMH programmi eelnõu seisukohta saamiseks asjaomastele asutustele: Põlva Vallavalitsus, Terviseamet, Transpordiamet, Rahandusministeer ium, Muinsuskaitseamet (asutuste vastuskirjad on lisas). I. Järgnevalt analüüsib Keskkonnaamet laekunud ettepanekuid. 1.1 Transpordiamet märkis vastuskirjas (vt lisa nr 1): „- vastavalt EhS § 71 lg 2 on riigitee nr 90 Põlva-Karisilla kaitsevööndi laius 30 m mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast, mitte 25 m nagu tekstis märgitud; - koostatavas KMH aruandes vajab käsitlemist riigitee nr 90 konstruktsiooni püsivuse tagamine; - samuti tuleb käsitleda eemaldatud sette transportimise tingimusi ladustamisalale, sest vastavalt Liiklusseaduse § 72 on tee kahjustamine ja risustamine keelatud.“ Keskkonnaamet on seisukohal, et esitatud täpsustus ja ettepanekud on asjakohased ning palume nende alusel KMH programmi täpsustada ja täiendada. 1.2 Põlva Vallavalitsus, Rahandusministeerium, Muinsuskaitseamet ja Terviseamet oma vastuskirjades (vt lisa nr 2-5) KMH programmi kohta ettepanekuid ei esitanud. II. Keskkonnaameti ettepanek KMH programmi täpsustamiseks ning seisukoht KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Keskkonnaamet, oma esialgsel KMH programmi ülevaatusel tuvastas, et KMH programm vastab olulises osas nõuetele ning otsustas menetlusaja kokkuhoiu mõttes oma ettepanekud esitada koos asutuste poolt laekunud seisukohtadega ja ei nõudnud programmi parandamist/täiendamist enne seisukohtade küsimist. Keskkonnaamet teeb programmi kohta järgmise ettepaneku: Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 2.1 KMH programmi p 4 „Kavandatava tegevuse alternatiivsed võimalused“ lk 14 märgitakse „Projektis ei ole käsitletud transportimisele eelnevat sette tahendamise lahendust, kuid eeldatavasti saab seda teha vahetult kuival kaldal, kuhu see jäetakse tahenema.“ Palume käsitleda sette tahendamise võimalikke lahendusi ja esitada asjakohased mõju hinnangud KMH aruandes. Veekogu kallastele setet ladustades tuleb vältida settest nõrguva toitainete rikka nõrgvee tagasi veekogusse sattumist. Keskkonnaamet on seisukohal, et KMH programmi tuleb täiendada eeltoodud punktide 1.1 ja 2.1 osas ja kui jääte eriarvamusele, siis seda põhjendada. Jäädes eriarvamusele punktis 1.1 toodu osas, siis kaasame vajadusel Transpordiameti menetlusse programmi nõuetele vastamise tuvastamises. III. Suunised KMH programmi edasiseks menetluseks 3.1 KMH programmi avalikustamiseks täiendatud programmi esitamisel palume nimetada arendaja poolt korraldatava avaliku arutelu aeg ja koht, et saaksime selle ära tuua avaliku väljapaneku teadetes. 3.2 Samuti tuleb teatada avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust arendaja kulul ühes üleriiklikus, maakondlikus või kohalikus lehes. Antud asukohas oleks asjakohaseks leheks Lõuna-Eesti Postimees. Teate avaldamiseks saadab Keskkonnaamet teate sisu Lõuna-Eesti Postimehesse koos koopiaga arendaja kontaktidele, mille järel saadab LõunaEesti Postimees teate kujunduse kinnitamiseks Keskkonnaametile ja hinnapakkumise kinnitamiseks arendajale. Kinnituste saamisel avaldatakse teade (KeHJS § 16 lg 1 ja 2 alusel). 3.3 Avalik väljapanek peab kestma vähemalt 14 päeva ja seejärel peab saama ekspert koostada vastused laekunud küsimustele, et neid avalikul arutelul tutvustada. Seega palume avalikustamise teate avaldamise ja arutelu vaheks arvestada vähemalt kolm nädalat. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Lisa: 1. Transpordiameti 04.06.2021 kiri nr 8-5/21/13732-2 2. Põlva Vallavalitsuse 09.06.2021 kiri nr 6-3/21-1161-3 3. Rahandusministeeriumi 10.06.2021 kiri nr 14-11/4301-2 4. Muinsuskaitseameti 21.06.2021 kiri nr 5.1-17.6/1721-1 5. Terviseameti 21.06.2021 kiri nr 9.3-4/21/6817-2 Teadmiseks: aktsiaselts KOBRAS, [email protected]; [email protected] Siret Punnisk 512 8350 (keskkonnakorraldus) [email protected] Kerli Pettai 5366 2619 (vee-elustik) [email protected] 2 (2) Laekunud ettepanekud ja seisukohad Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõule ning nendega arvestamine KMH programmi Esitaja, kuupäev ja kirja Seisukohaga ja ettepanekuga Ettepanek, seisukoht korrigeerimise/ nr arvestamine/mittearvestamine täiendamise vajadus Transpordiamet Amet on tutvunud esitatud dokumentidega ning märgib Seisukohaga KMH programmi ptk 5.1 04.06.2021 järgmist: arvestatakse, KMH programmi korrigeeritakse. (kiri nr 8-5/21/13732-2) viiakse parandus sisse. 1.1. Vastavalt EhS § 71 lg 2 on riigitee nr 90 Põlva – Karisilla kaitsevööndi laius 30 m mõlemal pool äärmise sõiduraja servast, mitte 25 m nagu tekstis märgitud. 1.2. Koostatavas KMH aruandes vajab käsitlemist riigitee nr 90 Seisukohaga KMH programmi ptk 7 konstruktsiooni püsivuse tagamine. arvestatakse, KMH programmi täiendatakse järgnevalt: viiakse parandus sisse. Tulenevalt Transpordiameti Seisukohaga poolt esitatud seisukohast arvestatakse KMH aruande (04.06.2021 kiri nr koostamisel. 8-5/21/13732-2) käsitletakse KMH aruandes lisaks riigitee nr 90 konstruktsiooni püsivust seoses sette transportimisega käitluskohta. 1.3. Samuti tuleb käsitleda eemaldatud sette transportimise Seisukohaga Puudub vajadus KMH tingimusi ladustamisalale, sest vastavalt Liiklusseaduse arvestatakse KMH aruande programmi täiendamiseks. § 72 on tee kahjustamine ja risustamine keelatud. koostamisel. Põlva Vallavalitsus, Põlva Vallavalitsus, olles tutvunud saadetud dokumendiga, on Seisukoht teatavaks võetud. Puudub vajadus KMH 09.06.2021 seisukohal, et keskkonnamõju hindamise programm on piisav programmi täiendamiseks. (kiri nr 6-3/21-1161-3) ning asjakohane ning ekspertrühma koosseis on piisav Rahandusministeerium, Ministeerium on tutvunud Keskkonnaameti esitatud Seisukoht teatavaks võetud. Puudub vajadus KMH 10.06.2021 materjalidega ja lähtudes KeHJS § 151 lõikest 4 on seisukohal, programmi täiendamiseks. (kiri nr 14-11/4301-2) et KMH programm on koostatud piisava põhjalikkusega ja kooskõlas Põlva maakonnaplaneeringuga 2030+. Terviseamet Ameti hinnangul on süvendamise taotluse KMH programmis Seisukoht teatavaks võetud. Puudub vajadus KMH 21.06.2021 kajastatud müra ja keskkonnatervise osa asjakohane ning programmi täiendamiseks. (kiri nr 9-3/21/6817-2) piisav. Ameti pädevusvaldkonna osas (müra ja keskkonnatervis) on KMH ekspertrühma koosseis piisav. Muinsuskaitseamet Peri oja paisutatud osaga asub kultuurimälestistena riikliku Seisukoht teatavaks võetud. Puudub vajadus KMH 21.06.2021 kaitse all olevate ehitiste Rosma vesiveski (reg-nr 23789), programmi täiendamiseks. (kiri nr 5.1-17.6/1721-1) Rosma vesiveski pais (reg-nr 23790), Rosma vesiveski elamu 1 Laekunud ettepanekud ja seisukohad Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõule ning nendega arvestamine (reg-nr 23791), Rosma vesiveski laut (reg-nr 23792), Rosma küla elamu I tiibhoonega (reg-nr 23796), Rosma küla elamu I kelder (reg-nr 23794), Rosma küla elamu I kaev (reg-nr 23795), Rosma küla kauplus-elamu II (reg-nr 23796), Rosma küla kauplus-elamu II ait-kelder (reg-nr 23797) ja Rosma küla elamu III (reg-nr 23798) ühisesse kaitsevööndisse. Otseses puutumuses projektalaga on nimetatud mälestistest Rosma vesiveski (reg-nr 23789) ja Rosma vesiveski pais (reg-nr 23790). KMH programmis on info kaitsevööndi eesmärgi kohta olemas, mälestised ja nende kaitsevöönd kantud joonistele (ptk 5) ning vajadus hinnata kavandavate tegevuste võimalikku ehitusaegset mõju projektalaga vahetult piirnevate mälestiste säilimisele välja toodud (ptk 7). Muinsuskaitseametil selles osas täiendusi pole. Samuti peame KMH ekspertrühma pädevust kultuurimälestiste valdkonnas piisavaks. Keskkonnaamet, Keskkonnaamet hindas Transpordiameti kirjas toodud Seisukohaga arvestatud. KMH programmi ptk 5.1 12.07.2021 (kiri nr 6- täpsustust ja ettepanekuid asjakohaseks ning palub nende korrigeeritakse. 3/21/11701-8) alusel KMH programmi täpsustada ja täiendada. KMH programmi ptk 7 täiendatakse järgnevalt: Tulenevalt Transpordiameti poolt esitatud seisukohast (04.06.2021 kiri nr 8-5/21/13732-2) käsitletakse KMH aruandes lisaks riigitee nr 90 konstruktsiooni püsivust seoses sette transportimisega käitluskohta. KMH programmi ptk 4 „kavandatava tegevuse alternatiivsed Seisukohaga arvestatud. KMH programmi ptk 7 mõju võimalused“ lk 14 märgitakse „Projektis ei ole käsitletud Peri oja paisutatud osale, transportimisele eelnevat sette tahendamise lahendust, kuid sellest allavoolu olevale eeldatavasti saab seda teha vahetult kuival kaldal, kuhu see Peri oja ning Orajõe jäetakse tahenema.“ Palume käsitleda sette tahendamise veerežiimile ja -kvaliteedile võimalikke lahendusi ja esitada asjakohased mõju hinnangud täiendatakse järgnevalt: KMH aruandes. Veekogu kallastele setet ladustades tuleb Setete eemaldamise käigus sete 2 Laekunud ettepanekud ja seisukohad Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõule ning nendega arvestamine vältida settest nõrguva toitainete rikka nõrgvee tagasi resuspendeerub veekogusse sattumist. veesambasse (seguneb veega) ja mõjutab Keskkonnaamet on seisukohal, et KMH programmi tuleb veekvaliteeti heljumiga ja täiendada eeltoodud punkti alusel (ja Transpordiameti toitainetega Rosma paisust ettepanekud) ja kui jäädakse eriarvamusele, siis seda allavoolu jäävas Peri oja põhjendada. Jäädes eriarvamusele Transpordiameti lõigus. ettepanekutega, siis kaasatakse vajadusel Transpordiamet menetluses programmi nõuetele vastamise tuvastamiseks. 3 PÕLVA VALLAVALITSUS KOOSOLEKU PROTOKOLL Põlva nr 6-1/21-22-1 Koosolek algas kell 16:00, lõppes kell 16:40, kuupäev: 16.08.2021 Asukoht: Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse salong (Kesk tn 15, Põlva linn) ja veebikeskkonnas Zoom (https://bit.ly/Kopra_YP_N6up) Koosolekut juhatas: Noeela Kulm (AS Kobras) Protokollis: Reelika Raig (Põlva Vallavalitsus) Koosolekust võttis osa: Kairi Treier (MTÜ Rosma küla Selts), Kaili Kuuse (MTÜ Rosma küla Selts), Indrek Käo (Põlva Vallavolikogu liige), Siret Punnisk (Keskkonnaamet), Tõnu Lõbu (külavanem). Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu. Avalik väljapanek toimus 26.07.2021 kuni 09.08.2021. Avaliku väljapaneku ajal ei laekunud ühtegi kirjalikku ettepanekut. Koosoleku alguses tutvustati keskkonnamõjude hindamise programmi (edaspidi KMH programmi) ja asjaomaste asutuste esitatud seisukohti KMH programmile. Ajakava järgi peaks aruanne valmima uue aasta märtsis, aga eeldatavalt sujub protsess kiiremini. Külavanem küsis, kui proovide osas selgub, et on raskmetallid üle või mõni muu element ületab piirnormi, mis siis sellega tehakse? Noeela Kulm vastas, et setet tuleb käsitleda siis ohtlike jäätmetena. Kui näitajad on piirnormidest üle, siis tuleb üle anda kogu materjal vastavat litsentsi omavale asutusele käitlemiseks. Enne proovide võtmist ning analüüsimist ei saa midagi täpsemalt öelda. Noeela Kulm andis teada, et setteproovid võetakse lähiajal ning oht piirnormide ületamise osas on pigem tööstuspiirkondadele iseloomulikum. Indrek Käo tunneb huvi, millal võiks olla esimene kuupäev, millal välja kuulutada ehitustöödehange puhastamise läbiviimiseks? Noeela Kulm andis teada, et oleme ajakavast veidi ees, pärast KMH aruande vastavaks tunnistamist kestab veeloa menetlus veel kuni kolm kuud. Eeldatavalt, kui tõrkeid ei tule, võib reaalse tegevuseni jõuda sügisel 2022. Indrek Käo küsis, kas KeA teeb järelevalvet (omaniku järelevalve vms) tööde teostamise ajal? Et kõik nõuded, mis kirja on pandud, kas teostatakse kontrolli? Noeela Kulm vastas, et KeA väljastab veeloa ja otsest kohustust KeA-l ehitustööde aegseks järelevalveks ei ole, kuid ehitustööde ajal rakendatakse omanikujärelevalvet. KMH aruandes pannakse kirja kõik vajalikud seirenõuded. Lühikokkuvõte KMH programmi avaliku väljapaneku ajal kirjalikke ettepanekuid ei laekunud. Aruande käigus analüüsitakse setteproove ning proovitulemuste järel saab planeerida muda edasist käsitlust. Reaalsete puhastustöödeni võib jõuda 2022 aasta sügisel, kui ei teki muid tõrkeid. Noeela Kulm Koosoleku juhataja Reelika Raig Protokollija Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 LISA 2. KMH PROGRAMMI VASTAVAKS TUNNISTAMINE (KESKKONNAAMETI 15.09.2021 KIRI NR 6-3/21/11701-12) Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla Koostaja: Kobras OÜ Martti Rõigas Teie 09.09.2021 nr 6-3/21-1161-5 Põlva Vallavalitsus [email protected] Meie 15.09.2021 nr 6-3/21/11701-12 Peri oja paisutatud osa (Rosma paisu) süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine Esitasite 09.09.20211 digitaalallkirjastatult Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 18 lg 1 alusel nõuetele vastavuse kontrollimiseks Peri oja paisutatud osa (Rosma paisu) süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi (KMH programm) koos lisadega. I. ASJAOLUD Taotleja, Põlva Vallavalitsus (reg kood 75038581, arendaja) esitas 29.01.20212 keskkonnaloa taotluse Peri oja (VEE1049200) süvendamiseks mahus kolmes etapis alla 500 m3. Keskkonnaamet küsis lisateavet 04.02.2021 kirjaga nr DM-114628-2, lisateave esitati 12.02.20213. Keskkonnaloa taotlemise aluseks on Reaalprojekt OÜ koostatud paisjärve saneerimise projekt (2021), mille kohaselt on saneerimise tegevusena kavandatud paisjärve puhastamine settest etapiti kogumahus 1270 m3. Keskkonnaamet võttis 08.03.20214 keskkonnaloa taotluse menetlusse ning algatas keskkonnamõju hindamise. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Peri oja paisutatud osast sette eemaldamine ja vesiveski peavoolukanali remondi järgselt eemaldamata jäänud ajutise pinnasest tõkketammi väljakaevamine paisjärvest. Keskkonnaamet teavitas KMH algatamisest Ametlikes Teadannetes 09.03.2021 ning kirjaga keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi5. KMH algatati, kuna KeHJS § 6 lg 1 p 17 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit, taotluse kohaselt kavandatakse Peri oja paisutatud osa süvendamist mahus 1270 m3, seega KeHJS § 11 lg 3 tulenevalt algatatakse KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuse korral kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata. 1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 09.09.2021 nr 6-3/21/11701-11 2 Kättesaadav Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS, dokumendi nr DM-114628-1, vt siin 3 Registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS, dokumendi nr DM-114628-3 4 kiri nr DM-114628-8, kättesaadav Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS, vt siin 5 08.03.2021 kiri nr DM-114628-7, kättesaadav Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS, vt siin Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Arendaja esitas 25.05.20216 KMH programmi eelnõu asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimiseks. Keskkonnaamet edastas7 KMH programmi Põlva Vallavalitsusele, Terviseametile, Muinsuskaitseametile, Transpordiametile, Rahandusministeeriumile kui asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks, kontrollides eelnevalt KMH programmi vastavust KeHJS §- s 13 sätestatud nõuetele. KMH programmis olid mõningad puudused, kuid menetluse kiirendamiseks otsustas Keskkonnaamet saata KMH programmi laiali asjaomastele asutustele ja esitada oma märkused ja seisukohad koos asutustelt laekunud seisukohtadega. Asjaomased asutused esitasid Keskkonnaametile lähtudes oma pädevusvaldkonnast seisukoha KMH programmi kohta – Transpordiamet8, Põlva Vallavalitsus9, Rahandusministeerium10, Muinsuskaitseamet11, Terviseamet12. Keskkonnaamet edastas13 asjaomaste asutuste seisukohad koos omapoolse seisukohaga KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta arendajale ning KMH hindajale aktsiaseltsile KOBRAS. Keskkonnamõju hindajad täiendasid KMH programmi ja vastasid asutuste poolt esitatud ettepanekutele. Arendaja esitas 16.07.202114 Keskkonnaametile KMH programmi asjaomaste asutuste ettepanekutega täiendatud eelnõu KeHJS § 15¹ lg 7 kohase menetluse läbiviimiseks. Keskkonnaameti hinnangul oli KMH programm asjakohane ja piisav KMH programmi avalikustamiseks. Keskkonnaamet teavitas KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (16.07.2021), ajalehes Lõuna- Eesti Postimees (21.07.2021) ning teadete tahvlitel (15.07.2021): Põlvas Uus tn 5 asuval teadete tahvlil; Põlva Keskraamatukogu sisestendil (Kesk tn 16) ning raamatukogu vastas üle tee asuval teadete tahvlil ning Rosma bussijaama juures asuval stendil. Eraldi kiri saadeti15 KeHJS § 16 lg-s 3 nimetatud isikutele. Teated on olemas KMH otsustaja dokumendiregistris. KMH programmi avalik väljapanek toimus 26.07.2021 - 09.08.2021, kokku 14 päeva. KMH programmiga oli võimalik tutvuda Keskkonnaameti veebilehel. KMH programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi sai esitada Keskkonnaametile kirjalikult kuni 09.08.2021. Avaliku väljapaneku perioodil arvamusi, ettepanekuid või vastuväiteid ei esitatud. Arendaja korraldas KMH programmi avaliku arutelu Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse salongis, aadressil Kesk tn 15, Põlva linn, 16.08.2021 kell 16.00, arutelul oli võimalus osaleda ka veebikeskkonna Zoom vahendusel. Avalikul arutelul osales osalejate nimekirja kohaselt 7 inimest. KMH programmi avalikul arutelul tutvustati juhteksperdi poolt kavandatavat tegevust ja KMH programmi kohta laekunud asjaomaste asutuste seisukohti. Avaliku arutelu protokoll koos registreerimislehega on esitatud KMH programmi lisas 4. Arendaja esitas 09.09.202116 Keskkonnaametile KeHJS § 18 lg 1 alusel digitaalallkirjastatud KMH programmi koos lisadega nõuetele vastavuse kontrollimiseks. KeHJS § 18 lg-te 2 ja 3 kohaselt otsustaja kontrollib 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest arvates KMH programmi vastavust nõuetele. 6 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 25.05.2021 nr 6-3/21/11701 7 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 02.06.2021 nr 6-3/21/11701-2 8 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 07.06.2021 nr 6-3/21/11701-3 9 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 10.06.2021 nr 6-3/21/11701-4 10 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 10.06.2021 nr 6-3/21/11701-5 11 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 21.06.2021 nr 6-3/21/11701-6 12 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.06.2021 nr 6-3/21/11701-7 13 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 12.07.2021 nr 6-3/21/11701-8 14 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 16.07.2021 nr 6-3/21/11701-9 15 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 16.07.2021 nr 6-3/21/11701-10 16 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 09.09.2021 nr 6-3/21/11701-11 2 (5) KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, veeseaduse § 191 lg 1 järgi keskkonnaloa andja Keskkonnaamet. Seega, KeHJS § 18 lg-te 2 ja 3 kohane KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimine kuulub Keskkonnaameti pädevusse. II. KAALUTLUSED KeHJS § 18 lg 1 kohaselt arendaja esitab pärast KMH programmi avalikku arutelu programmi koos selle kohta esitatud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega ning KeHJS § 17 lg 3 nimetatud kirjade koopiate ja avaliku arutelu protokolliga otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Arendaja esitas 09.09.202117 digitaalallkirjastatult Keskkonnaametile kõik nõutud dokumendid. Keskkonnaamet peab KeHJS § 18 lg-te 2 ja 3 alusel tuginedes KeHJS § 151 kohaselt esitatud asjaomaste asutuste seisukohtadele kontrollima programmi vastavust KeHJS § 13 sätestatud nõuetele, programmi asjakohasust ja piisavust kavandatava tegevuse KMH-ks ning programmi kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist. 2.1. KMH programmi vastavus KeHJS §-s 13 sätestatud nõuetele KMH programmi sisu määrab KeHJS § 13. KMH programmis on nimetatud kavandatava tegevuse eesmärk ja selle asukoht (KMH programmi ptk 1 ja 2), kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus (ptk 4) ning eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus (ptk 5). Esitatud on kavandatava tegevuse seos strateegilise planeerimisdokumentidega (ptk 6) ning teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta (ptk 7). Programmis on antud KMH läbiviimisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus (sh teave vajalike uuringute kohta, ptk 8), kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste KMH ning selle tulemuste avalikustamise ajakava (ptk 10), andmed arendaja, juhteksperdi, eksperdirühma kooseisu kohta (sh nimetades milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama, ptk 11) ning asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendustega ning puudutatud isikute loetelu, keda peaks menetlusse kaasama (ptk 9). Lähtudes eelnevast on KMH programm koostatud vastavalt KeHJS § 13 sätestatud nõuetele. Asjaomastel asutustel ei olnud ettepanekuid ega märkusi KMH programmi vastavuse osas KeHJS §-le 13. 2.2. KMH programmi asjakohasus ja piisavus kavandatava tegevuse KMH-ks Keskkonnaameti hinnangul on KMH programm asjakohane ja piisav kavandatava tegevuse KMH-ks, mis loob eeldused taotletava keskkonnaloa andmise üle otsustamiseks. KMH programmi ptk 11 kohaselt on KMH juhteksperdiks Noeela Kulm (litsents KMH 0159), mõju hindamise valdkonnad: pinnavee režiim ja kvaliteet, kultuurimälestised, jäätmekäitlus, alternatiivide võrdlus. Lisaks KMH juhteksperdile kuuluvad KMH eksperdirühma: Urmas Uri, valdkonnad: pinnavee režiim ja kvaliteet, maastik, sotsiaalne keskkond (inimese tervis ja heaolu); Maris Palo, valdkonnad: maakasutus, kultuurimälestised, sotsiaalne keskkond (inimese tervis ja heaolu), loodusressursid; 17 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 09.09.2021 nr 6-3/21/11701-11 3 (5) Marite Blankin, valdkonnad: vee-elustik, maastik, sotsiaalne keskkond (inimese tervis ja heaolu); Merilin Mühlberg, valdkonnad: elanikkonna heaolu (müra, lõhn, vibratsioon); Erki Kõnd volitatud hüdrotehnikainsener, valdkond: veekogude puhastamise insenertehnilised lahendused; Tanel Mäger, valdkond: settekäitlus, setteproovide võtmine. KMH juhteksperdil on kehtiv KMH litsents. KMH programmis on nimetatud ja selgitatud, milliseid valdkondi ning millist mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama ja milline on tal selleks vajalik pädevus. Arvestades KMH juhteksperdi pädevust ja eksperdirühma koosseisu, on Keskkonnaameti hinnangul eksperdirühm pädev ja piisav kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindama. Asjaomased asutused ei esitanud Keskkonnaametile ettepanekuid ning märkusi KMH programmi sisu asjakohasuse ja piisavuse kohta (KMH programmi sisu osas, eksperdirühma koosseisu pädevuse ning piisavuse osas vastuväiteid ei esitatud). Kirjades esitatud täpsustavate küsimuste ja märkustega on arvestatud. KMH programmi parandamisel ja täiendamisel on arvestatud esitatud seisukohtadega ning KMH programmi on vastavalt nendele täiendatud. Keskkonnaamet nõustub KMH programmis tehtud paranduste ja muudatustega. 2.3. KMH programmi kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete arvestamine KeHJS § 151 kohaselt peab enne KeHJS § 16 kohast KMH programmi avalikustamist otsustaja küsima programmi sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Tulenevalt KeHJS § 151 lg-st 4 esitab asjaomane asutus otsustajale oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoha, sealhulgas hinnangu programmi asjakohasuse ja piisavuse ning eksperdirühma koosseisulise piisavuse kohta. Keskkonnaamet analüüsis asjaomastelt asutustelt laekunud ettepanekuid ning kujundas oma seisukoha nende alusel ning edastas arendajale ja eksperdile. Arendaja ja ekspert on ettepanekuid analüüsinud ning ettepanekutega arvestanud ja KMH programmi täiendanud (ülevaade lisas 3). KeHJS § 16 lg-te 1 ja 5 kohaselt tuleb korraldada KMH programmi avalik väljapanek ja avalik arutelu, mille käigus on igaühel õigus tutvuda KMH programmi ning muude asjakohaste dokumentidega, esitada programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ning saada neile vastuseid. Avaliku väljapaneku käigus ettepanekuid, arvamusi ega vastuväiteid ei esitatud. Avaliku arutelu käigus esitatud küsimustele ja ettepanekutele vastati kohapeal (protokoll on leitav lisas 3). 2.4. KMH aruande esitamise tähtaeg KeHJS § 18 lg 8 kohaselt, kui arendaja ei ole kahe aasta jooksul käesoleva otsuse tegemisest arvates esitanud otsustajale KMH aruannet avalikuks väljapanekuks, kaotab programm kehtivuse ning KMH-ks peab koostama uue programmi. Juhime tähelepanu, et enne avalikku väljapanekut tuleb otsustajal selgitada aruande vastavust kehtestatud nõuetele (maksimaalselt 21 päeva jooksul) ja saada asjaomastelt asutustelt seisukohad (30 päeva) ning arvestada nendega või selgitada arvestamata jätmist (21 päeva ja eksperdi vastuste aeg). Lähtudes eelnevast, tuleb arendajal esitada KMH aruanne Keskkonnaametile avaliku väljapaneku korraldamiseks hiljemalt kahe aasta jooksul käesolevast otsusest arvates. Vastasel juhul kaotab KMH programm kehtivuse ja KMH läbiviimiseks tuleb koostada uus KMH programm. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ning tuginedes KeHJS § 9, § 18 lg-tele 2-4 ja 8, VeeS § 191 lg 1, Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/230 “Keskkonnaameti 4 (5) struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 13 „Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna põhimäärus“ p-dele 2.4.1 ja 3.5 ja Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/232 „Keskkonnaameti teabehalduse kord“ punktile 4.3 ja lisa 14 „Allkirjaõigused“ Keskkonnakasutuse punktile 19 ning arvestades käesolevas otsuses toodud asjaolusid: 1. Keskkonnaamet tunnistab Peri oja paisutatud osa (Rosma paisu) süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks. 2. Põlva Vallavalitsusel esitada Peri oja paisutatud osa (Rosma paisu) süvendamise keskkonnamõju hindamise aruanne Keskkonnaametile avaliku väljapaneku korraldamiseks hiljemalt kahe aasta jooksul käesolevast otsusest arvates. Vastasel juhul kaotab KMH programm kehtivuse ja KMH läbiviimiseks tuleb koostada uus KMH programm. KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitatakse 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Teadmiseks: aktsiaselts KOBRAS e-post: [email protected]; [email protected] Siret Punnisk 512 8350 [email protected] 5 (5) Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 LISA 3. KMH ARUANDE EELNÕU KOHTA ESITATUD SEISUKOHAD NING NENDEGA ARVESTAMINE Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla Koostaja: Kobras OÜ Arne Tilk Meie 19.04.2022 nr 6-3/22/7007-2 Põlva Vallavalitsus [email protected] Seisukoha küsimine Rosma külas Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruandele Austatud asjaomane asutus Põlva Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 20¹ kohase menetluse läbiviimiseks Rosma külas Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande eelnõu (koostaja aktsiaselts KOBRAS). KMH aruanne on koos lisadega kättesaadav ja allalaetav lingilt: Keskkond - 2022.04.06_Peri_paisutiik_KMH_aruande_eelnõu_seisukohtade_küsimiseks - Kõik dokumendid (sharepoint.com) Keskkonnaamet peab enne avalikustamist küsima seisukohti KMH aruande sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu). Palume Teil esitada seisukoht 30 päeva jooksul KMH aruande saamisest alates KMH aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta (lähtudes KeHJS § 201 lg 1 koosmõjus 151 lõikega 4). (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Sama: Terviseamet info@terviseamet, Muinsuskaitseamet info@muinsuskaitseamet, Transpordiamet info@transpordiamet, Rahandusministeerium [email protected] Siret Punnisk 512 8350 [email protected] Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 PÕLVA VALLAVALITSUS Siret Punnisk Teie: 19.04.2022 nr 6-3/22/7007-2 Keskkonnaamet Meie: 22.04.2022 nr 6-3/22-909-2 [email protected] Vastuskiri Edastasite Põlva Vallavalitsusele seisukoha päringu Rosma külas Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruandele. Põlva Vallavalitsus ei oma täiendavaid ettepanekuid aruande sisu kohta. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Arne Tilk abivallavanem Birgit Purga 5332 3061, [email protected] Kesk 15 tel 799 9470 Swedbank AS 63308 Põlva e-post [email protected] EE172200221012204673 Registrikood 75038581 www.polva.ee AS SEB Pank EE021010402018689001 Keskkonnaamet Teie 19.04.2022 nr 6-3/22/7007-2 [email protected] Narva mnt 7a Meie 22.04.2022 nr 8-5/22/8496-2 15172, Tallinn, Harju maakond Peri oja KMH aruande eelnõu Olete esitanud seisukoha võtuks Peri oja paisutatud osa süvendamiseks keskkonnaloa taotluse KMH aruande, OÜ Kobras töö nr 2021-108, eelnõu. Transpordiamet, tutvunud esitatud dokumentidega, nõustub Peri oja süvendamiseks keskkonnaloa taotluse KMH aruande eelnõuga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus Rein Kallas [email protected] Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Lp Helen Manguse Keskkonnaamet Teie: 19.04.2022, nr 6-3/22/7007-2 [email protected] Meie: 28.04.2022, nr 5.1-17.6/1721-4 Muinsuskaitseameti seisukoht Küsisite Muinsuskaitseameti seisukohta Rosma külas Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruande (koost AS Kobras, töö 2021-108, tellija Põlva vallavalitsus) eelnõu kohta. Peri oja paisutatud osaga asub kultuurimälestistena riikliku kaitse all olevate ehitiste Rosma vesiveski (reg-nr 23789), Rosma vesiveski pais (reg-nr 23790), Rosma vesiveski elamu (reg-nr 23791), Rosma vesiveski laut (reg-nr 23792), Rosma küla elamu I tiibhoonega (reg-nr 23796), Rosma küla elamu I kelder (reg-nr 23794), Rosma küla elamu I kaev (reg-nr 23795), Rosma küla kauplus-elamu II (reg-nr 23796), Rosma küla kauplus-elamu II ait-kelder (reg-nr 23797) ja Rosma küla elamu III (reg-nr 23798) ühisesse kaitsevööndisse. Otseses puutumuses projektalaga on nimetatud mälestistest Rosma vesiveski (reg-nr 23789) ja Rosma vesiveski pais (reg-nr 23790). Planeeritud puhastamistööd ei ole vastuolus muinsuskaitseseadusega ei mälestiste säilimise ega kaitsevööndile pandud eesmärgi täitmisega. Keskkonnamõju aruande eelnõus on mälestised ära nimetatud ja koos kaitsevööndiga asukohaplaanile kantud. Piisavalt põhjalikult on hinnatud kavandavate tegevuste võimalikku ehitusaegset ja ka -järgset mõju piirnevate mälestiste säilimisele ja kaitsevööndi eesmärgi tagada mälestisi toetava ajaloolise keskkonna ja mälestiselt avanevate algupäraste vaadete säilimine täitmisele. Muinsuskaitseametil Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruandesse täiendusi ega parandusi pole. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anu Lepp Põlvamaa nõunik [email protected] 58669436 Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958 03.05.2022 nr 9.3- Vastuskiri KMH aruande eelnõule 4/21/6817-8 Rosma küla Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruandele seisukoha küsimine Esitasite Terviseameti Lõuna regionaalosakonnale (edaspidi amet) kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks Rosma külas Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruande kavandatavatele tegevustele. Võttes aluseks KeHJS § 201 lg 1 ning § 151 lg 1 ja lg 4, esitab amet seisukoha Rosma külas Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruande kavandatavate tegevuste KMH aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta 30 päeva jooksul selle saamisest. Amet on tutvunud edastatud KMH aruande eelnõuga ja märgib selle asjakohaseks ning piisavaks. Amet juhib täiendavalt tähelepanu järgmistele nõuetele:  Paisutiigi puhastamise ajal tekitatud müratasemed peavad vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 ”Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 (edaspidi KeM määrus nr 71) kehtestatud müra normtasemetele.  Planeeritava tegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi planeeritava ala lähedusse jäävatel elamualadel ületada kella 21.00 - 07.00 KeM määrus nr 71 lisas 1 kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.  Lõhnahäiringu leevendamisel soovitab amet lähtuda alternatiiv I esitatust st väljakaevatud sete tuleb alalt ära vedada kohe, kui see on vedamiskõlbulik. (allkirjastatud digitaalselt) Liis Kukk Vaneminspektor (keskkonnatervis) +372 5593 7141 [email protected] Teie 19.04.2022 nr 6-3/22/7007-2 Keskkonnaamet Meie 07.05.2022 nr 14-13/3450-2 [email protected] Seisukoht Rosma külas Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruandele Küsisite Rahandusministeeriumi seisukohta Põlva vallas Rosma külas Peri oja Rosma paisuga paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH) aruandele. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on Peri oja Rosma paisuga paisutatud osa süvendamisega kaasnevate oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamine. Samuti Keskkonnaametile kui keskkonnaloa andjale teabe andmine veekogu puhastamise reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, et vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. KMH objekti asukoht on Põlva vallas Rosma külas asuvad Mati, Veski tee 1 ja Jaanimäe tee L1 katastriüksused. Esitatud taotluse ja valdkonna pädevuse alusel on Rahandusministeerium seisukohal, et Peri oja Rosma paisuga paisutatud osa süvendamise KMH aruanne on kooskõlas kehtiva Põlva maakonnaplaneeringuga. KMH objekt asub väärtusliku maastiku alal ja kavandatav tegevus toetab ala väärtuste hoidmist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Väino Tõemets regionaalhalduse osakonna juhataja Marika Saks 715 5862 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Arne Tilk Teie 11.04.2022 nr 6-3/22-850-1 Põlva Vallavalitsus [email protected] Meie 20.05.2022 nr 6-3/22/7007-8 Seisukoht Rosma külas Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruandele Esitasite 11.04.2022 Keskkonnaametile Rosma külas Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande eelnõu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 20¹ kohase menetluse läbiviimiseks. KeHJS § 201 koostoimes § 151 lg 1 sätestab, et otsustaja (Keskkonnaamet) peab enne KMH aruande KeHJS § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti aruande sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu). Keskkonnaamet kontrollis KMH aruande vastavust KeHJS §-s 20 sätestatud nõuetele ning edastas 19.04.2022 kirjaga nr 6-3/22/7007-2 KMH aruande asjaomastele asutustele (Põlva Vallavalitsus, Terviseamet, Muinsuskaitseamet, Transpordiamet ja Rahandusministeerium) seisukoha andmiseks. KeHJS § 151 lg 1 ja lg 4 alusel palus Keskkonnaamet esitada asjaomastel asutustel 30 päeva jooksul KMH aruande saamisest alates seisukohad KMH aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta. Keskkonnaametile andsid tagasisidet Põlva Vallavalitsus, Transpordiamet, Muinsuskaitseamet, Terviseamet, Rahandusministeerium. Järgnevalt analüüsib Keskkonnaamet laekunud ettepanekuid ning kujundab seisukoha KMH aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta. Põlva Vallavalitsus (22.04.2022 kiri nr 6-3/22-909-2), Transpordiamet (22.04.2022 kiri nr 8- 5/22/8496-2), Muinsuskaitseamet (28.04.2022 kiri nr 5.1-17.6/735) ja Rahandusministeerium (07.05.2022 kiri nr 14-13/3450-2) eraldi ettepanekuid KMH aruande osas ei esitanud. Terviseamet oma 03.05.2022 kirjas nr 9.3- 4/21/6817-8 märgib KMH aruande asjakohaseks ning piisavaks ning juhib tähelepanu järgmistele nõuetele: „Paisutiigi puhastamise ajal tekitatud müratasemed peavad vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 ”Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 (edaspidi KeM määrus nr 71) kehtestatud müra normtasemetele. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Planeeritava tegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi planeeritava ala lähedusse jäävatel elamualadel ületada kella 21.00 - 07.00 KeM määrus nr 71 lisas 1 kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Lõhnahäiringu leevendamisel soovitab amet lähtuda alternatiiv I esitatust st väljakaevatud sete tuleb alalt ära vedada kohe, kui see on vedamiskõlbulik.“ Keskkonnaamet palub Terviseameti poolt väljatoodud nõuetega arvestada või põhjendada arvestamata jätmist. Keskkonnaamet on jooksvalt edastanud laekunud seisukohad e-kirja teel eksperdile. Vajadusel on võimalik laekunud seisukohad alla laadida ka Keskkonnaameti avalikust dokumendiregistrist https://adr.envir.ee/ sisestades registreerimisnumbri väljale „6-3/22/7007“. KeHJS § 201 koostoimes § 151 eeldab, et Keskkonnaamet kontrollib enne seisukohtade küsimist aruannet ning esitab oma märkused enne asutustele saatmist arendajale ja eksperdile. Keskkonnaamet küll kontrollis aruannet ja avastas mõningaid puuduseid, kuid ei pidanud neid nii olulisteks, et nendega ei saaks saata aruannet asutustele. Eelnev tagastamine parandamiseks oleks venitanud menetlust. Seega esitab Keskkonnaamet oma märkused käesoleva kirjaga: 1. KMH aruandes on märgitud (lk 23), et Peri paisul keskkonnaluba puudub. Täpsustame, et Peri paisul on kehtiv keskkonnaluba nr KL-509342, kättesaadav Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS, vt siin 2. KMH aruandes on märgitud (lk 24), et paisul puudub kalapääs ning inventariseerimise käigus tehti ettepanek kalastiku rändetingimuste parandamiseks rajada möödaviikpääs või kalapääs oja sängis. Märgime, et Keskkonnaamet vaatas loa nr L.VV/327922 tingimused 08.10.2021 korraldusega nr DM-117120-4 üle ning otsustas, et Rosma paisul ei ole vaja kalade läbipääsu tagada, vt siin. 3. KMH aruandes on märgitud (lk 31), et puude ja põõsaste eemaldamisel Triinu ja Veski tee 1 katastriüksuste kõlvikuline koosseis ei muutu/…/ Täpsustame, et puu- ja põõsarinde raie veekaitsevööndis peab toimuma Keskkonnaameti nõusolekul (Veeseaduse § 119 p 2). 4. KMH aruande kohaselt (lk 39) ladustatakse väljakaevatud sete nõrutamiseks tiigi kaldale Triinu kinnistule tahenema. Palume täpsustada, kas tahenemisala piiratakse ka kinnistul valliga, minimeerimaks tagasivalguva vee sattumist ojja? Millist mõju võib eeldada tahenemisalal valli või vallita variandi puhul? Kas sademerohkel ajal on sette eemaldamine mõistlik? 5. KMH aruandes (lk 55 ) on märgitud, et pärast veetaseme isevoolset alandamist tuleb lasta mõni aeg väljaspool oja voolusängi kuivale jäänud paisutiigi põhjal taheneda ning seejärel kaevata taimestik ja sete vajalikus mahus välja. Palume täpsustada, mis võiks olla hinnanguline tahenemise aeg? 6. KMH aruande kohaselt (lk 57) on turbiinikanali ajutine tõkketamm mineraalpinnas, mis tuleb eemaldada tiigi mudast eraldi ning mida saab eraldiseisvalt taaskasutada lähialal madalama maa-ala täiteks või lihtsalt ebatasasuste korrigeerimiseks. Palume täpsustada, kas seda materjali võiks kasutada ka Triinu kinnistul sette ladustamise ala piirdevallina ja hiljem tasandada? Pärast aruande täiendamist aruande avalikustamiseks esitamist KeHJS § 21 koostoimes § 16 lg 1 palume kokku leppida arendaja poolt korraldatava avaliku arutelu aeg ja koht, et saaksime selle ära tuua avaliku väljapaneku teadetes. Samuti tuleb KeHJS § 21 ja § 16 lg 2 p 2 kohaselt teatada avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust arendaja kulul ühes üleriiklikus, 2 (3) maakondlikus või kohalikus lehes. Antud asukohas oleks asjakohaseks leheks „Lõuna-Eesti Postimees“. Teate avaldamiseks saadab Keskkonnaamet teate sisu ajalehte „Lõuna-Eesti Postimees“, saates e-kirja koopia arendaja kontaktidele, mille järel saadab „Lõuna-Eesti Postimees“ teate kujunduse kinnitamiseks Keskkonnaametile ja hinnapakkumise kinnitamiseks arendajale. Kinnituste saamisel avaldatakse teade. Avalik väljapanek peab kestma vähemalt 30 päeva ja seejärel peab saama ekspert koostada vastused laekunud küsimustele, et KeHJS § 16 lg 51 kohaselt neid avalikul arutelul tutvustada. Seega palume avalikustamise teate avaldamise ja arutelu vaheks arvestada vähemalt viis nädalat. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Teadmiseks: Kobras OÜ, [email protected] Siret Punnisk 512 8350 (keskkonnakorraldus) [email protected] Meelis Järvemägi 5061821 (vesi, keskkonnaload) [email protected] 3 (3) Laekunud ettepanekud ja seisukohad Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõule ning nendega arvestamine Esitaja, kuupäev ja Seisukohaga ja ettepanekuga KMH aruande korrigeerimise/ Ettepanek, seisukoht kirja nr arvestamine/mittearvestamine täiendamise vajadus Transpordiamet Transpordiamet, tutvunud esitatud Seisukoht teatavaks võetud. Puudub vajadus MH aruande 22.04.2022 (kiri nr dokumentidega, nõustub Peri oja korrigeerimiseks/täiendamiseks. 8-5/22/8496-2) süvendamiseks keskkonnaloa taotluse KMH aruande eelnõuga. Põlva Vallavalitsus, Põlva Vallavalitsus ei oma täiendavaid Seisukoht teatavaks võetud. Puudub vajadus MH aruande 22.04.2022 (kiri nr ettepanekuid aruande sisu kohta. korrigeerimiseks/täiendamiseks. 6-3/22-909-2) Muinsuskaitseamet, Planeeritud puhastamistööd ei ole Seisukoht teatavaks võetud. Puudub vajadus MH aruande 28.04.2022 (kiri nr 5.1- vastuolus muinsuskaitseseadusega ei korrigeerimiseks/täiendamiseks. 17.6/1721-4) mälestiste säilimise ega kaitsevööndile pandud eesmärgi täitmisega. Keskkonnamõju aruande eelnõus on mälestised ära nimetatud ja koos kaitsevööndiga asukohaplaanile kantud. Piisavalt põhjalikult on hinnatud kavandavate tegevuste võimalikku ehitusaegset ja ka -järgset mõju piirnevate mälestiste säilimisele ja kaitsevööndi eesmärgi tagada mälestisi toetava ajaloolise keskkonna ja mälestiselt avanevate algupäraste vaadete säilimine täitmisele. Muinsuskaitseametil Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruandesse täiendusi ega parandusi pole. Terviseamet, 03.05.2022 Amet on tutvunud edastatud KMH Seisukohaga osaliselt mitte Puudub vajadus MH aruande (kiri nr 9.3-4/21/6817-8) aruande eelnõuga ja märgib selle arvestatud, selgitus. korrigeerimiseks/täiendamiseks. asjakohaseks ning piisavaks. Amet juhib Paisutiigi puhastamise ajal tekitatud täiendavalt tähelepanu järgmistele müratase võib liigitada nõuetele: keskkonnaministri 16.12.2016 • Paisutiigi puhastamise ajal tekitatud määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müratasemed peavad vastama müra normtasemed ja mürataseme 1 Laekunud ettepanekud ja seisukohad Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõule ning nendega arvestamine keskkonnaministri 16.12.2016 määruse mõõtmise, määramise ja hindamise nr 71 ”Välisõhus leviva müra meetodid“ reguleeritud ehitusmüra normtasemed ja mürataseme hulka, mis alusel ei ole päevasel ajal mõõtmise, määramise ja hindamise (ajavahemikul 07.00-23.00) meetodid” lisas 1 (edaspidi KeM normeeritud, kuna ehitamisel määrus nr 71) kehtestatud müra kaasnev müra on teatud aja kestev normtasemetele. müra ning ehitustööde eripärast • Planeeritava tegevusega kaasnevad tingitult ei ole sellele päevaseks ajaks müratasemed ei tohi planeeritava ala normtasemeid kehtestatud, vaid lähedusse jäävatel elamualadel ületada üksnes õhtuse ja öise ajavahemiku kella 21.00 - 07.00 KeM määrus nr 71 (21.00-07.00) jaoks. Sellest lähtudes lisas 1 kehtestatud asjakohase peab öisel ajal töötades müratase mürakategooria tööstusmüra vastama keskkonnaministri normtaset. 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtasemele. Arvestades, et tegemist on tiheasustusalaga, siis eeldatakse, et pärast kella 21 töid ei teostata, seega ei ole ka ohtu, et lähimatel elamualadel oleks oluline häiring1 tekitatava müra tõttu. Mõju on ajutine ja lakkab pärast puhastustööde teostamist. Eeltoodud kirjeldus on esitatud ka KMH aruande peatükis 6.5.1. Lõhnahäiringu leevendamisel soovitab Seisukohaga arvestatud. Puudub vajadus MH aruande amet lähtuda alternatiiv I esitatust st KMH aruande peatükis 6.5.2 ja 7.1 on korrigeerimiseks/täiendamiseks. väljakaevatud sete tuleb alalt ära vedada toodud järgnev: kohe, kui see on vedamiskõlbulik. 1 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 lg 2 kohaselt eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamisel; § 7 lg 3 kohaselt on keskkonna kvaliteedi piirväärtus keskkonna keemilisele, füüsikalisele või bioloogilisele näitajale kehtestatud piirväärtus, mida ei tohi inimese tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada. 2 Laekunud ettepanekud ja seisukohad Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõule ning nendega arvestamine Puhastustööde aegsel perioodil saab lõhna levikut paisutiigi ümbritsevale alale vähendada, kui sette ümbertõstmisi tööde tsoonis ning Triinu kinnistul minimeerida ning sete ära vedada alalt kohe, kui see on vedamiskõlbulik. Rahandusministeerium Esitatud taotluse ja valdkonna pädevuse Seisukoht teatavaks võetud. Puudub vajadus MH aruande 07.05.2022 (kiri alusel on Rahandusministeerium korrigeerimiseks/täiendamiseks. nr 14-13/3450-2) seisukohal, et Peri oja Rosma paisuga paisutatud osa süvendamise KMH aruanne on kooskõlas kehtiva Põlva maakonnaplaneeringuga. KMH objekt asub väärtusliku maastiku alal ja kavandatav tegevus toetab ala väärtuste hoidmist. Keskkonnaamet, KMH aruandes on märgitud (lk 23), et Peri Märkusega arvestatud, KMH KMH aruande ptk 3.3.1 (Peri oja) korrigeeriti 12.07.2021 (kiri nr 6- paisul keskkonnaluba puudub. aruannet korrigeeritud järgnevalt: 3/21/11701-8) Täpsustame, et Peri paisul on kehtiv Nii Sika (Peri) paisu kui ka Peri paisu lävendis on keskkonnaluba nr KL-509342, kättesaadav oja paisutamiseks väljastatud keskkonnaload, Keskkonnaameti keskkonnaotsuste vastavalt nr L.VV/325788 (loa omaja Anne Serma) infosüsteemis KOTKAS, vt siin ja nr KL-509342 (loa omaja AS Generaator) (EELIS, 10.03.2022; Eesti Veeprojekt OÜ jt, 2013). KMH aruandes on märgitud (lk 24), et Märkusega arvestatud, KMH KMH aruande ptk 3.3.1 (Peri oja) lisati järgnev: paisul puudub kalapääs ning aruannet korrigeeritud Keskkonnaamet vaatas keskkonnaloa nr inventariseerimise käigus tehti ettepanek L.VV/327922 tingimused 08.10.2021 kalastiku rändetingimuste parandamiseks korraldusega nr DM-117120-4 üle ning rajada möödaviikpääs või kalapääs oja otsustas, et Rosma paisul ei ole vaja kalade sängis. Märgime, et Keskkonnaamet vaatas läbipääsu tagada. Keskkonnaamet tõi välja, et loa nr L.VV/327922 tingimused 08.10.2021 Peri ojal pole tehtud hüdrobioloogilist seiret, korraldusega nr DM-117120-4 üle ning mis toetaks kalapääsu rajamise vajalikkust ning otsustas, et Rosma paisul ei ole vaja kalade pole toonud välja paisu probleemina elustikule läbipääsu tagada, vt siin. ja paisul ei ole olulist mõju siirdekaladele. 3 Laekunud ettepanekud ja seisukohad Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõule ning nendega arvestamine Rosma paisust ülesvoolu asub Peri pais, mis on kaladele ületamatu, samuti on kaladele ületamatu allavoolu Peri oja suublaks oleval Orajõel asuv Põlva pais. Koondaruande "Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks" põhjal on Peri oja Rosma pais teiste veekogude (veekogum Orajõgi_1) kalastiku seisundile väheoluline. Eelnevast tulenevalt ei ole kalade läbipääsu rajamine Keskkonnaameti hinnangul vajalik. Märkusega arvestatud, KMH Selguse huvides lisati ptk 7.1 (Peri oja paisutatud KMH aruandes on märgitud (lk 31), et aruannet korrigeeritud osa puhastamisega kaasneva võimaliku puude ja põõsaste eemaldamisel Triinu negatiivse mõju ennetamise ja/või vähendamise ja Veski tee 1 katastriüksuste kõlvikuline meetmed) järgnev: Vastavalt veeseaduse § 119 koosseis ei muutu/…/ Täpsustame, et punktile 2 tohib puu- ja põõsarinnet raiuda puu- ja põõsarinde raie veekogu veekaitsevööndis ainult veekaitsevööndis peab toimuma Keskkonnaameti nõusolekul. Tulenevalt sellest Keskkonnaameti nõusolekul tuleb Triinu ja Veski tee 1 katastriüksustelt puude ja põõsaste eemaldamiseks küsida (Veeseaduse § 119 p 2). Keskkonnaametilt nõusolek. KMH aruande kohaselt (lk 39) ladustatakse Selgitus Meetmete loetelu ptk 6.4.2 ja 7.1 täiendatakse ja väljakaevatud sete nõrutamiseks tiigi KMH aruande peatükis 6.4.2 on korrigeeritakse järgnevalt: kaldale Triinu kinnistule tahenema. kirjeldatud puhastamistööde aegset • Pärast veetaseme isevoolset alandamist tuleb Palume täpsustada, kas tahenemisala mõju Peri oja paisutatud osa, sellest lasta mõni aeg väljaspool oja voolusängi kuivale piiratakse ka kinnistul valliga, allavoolu oleva Peri oja, Orajõe ning jäänud paisutiigi põhjal taheneda ning seejärel minimeerimaks tagasivalguva vee Põlva järve veekvaliteedile. Lk 40 ja 41 kaevata taimestik ja sete vajalikus mahus välja, sattumist ojja? Millist mõju võib eeldada on esitatud leevendusmeetmed, mille kusjuures tööde tsoon ei tohi kokku puutuda tahenemisalal valli või vallita variandi rakendamisel oleks võimalik mõju voolava veega. puhul? Kas sademerohkel ajal on sette pinnaveekvaliteedile minimeerida. eemaldamine mõistlik? Üheks meetmeks on tööde ala • Väljakaevatud sete ladustatakse nõrutamiseks eraldamine vooluveest (setteid tiigi kaldale Triinu kinnistule tahenema. Kui sete eemaldatakse kuivas keskkonnas) eemaldatakse kogu tööde perioodi vältel kuivast rajades selleks tõkkevalli tööde ala sängist, siis jääb kaldale tõstetud settesse suur 4 Laekunud ettepanekud ja seisukohad Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõule ning nendega arvestamine ning ajutise voolusängi vahelisele osa toitainetest pidama ning Orajõe alale. Sellega on välditud kaldale veekvaliteedi mõjutamine on minimaalne. Settes tahenema tõstetud settest sisalduva vee eraldumine toimub üsna lühikese väljanõrguva vee sattumine aja jooksul ja edasine vee eraldumine on väga vooluvette (vesi nõrgub „kuivale“ aeglane (st sete ei anna kogu vett korraga välja, tööde alale. See on tagatud siis, kui vee eraldumine toimub järk-järgult), mida töid teostatakse Triinu kinnistu lahjendab läbi voolav Peri oja. poolses osas. Kui setteid hakatakse • Settest väljanõrguva toitaineterikka vee mõju eemaldama Jaanimäe tee poolselt oja veekvaliteedile on veelgi väiksem, kui sete alalt ja vooluvesi suunatakse Triinu veetakse paisutiigi kaldalt ära kohe, kui see on kinnistu poolsesse külge, siis on veoautokasti laadimiseks ja transportimiseks soovitatav väljanõrguva vee sattumise kõlbulik. Sellisel juhul jääb settest vee vältimiseks vooluvette rajada ajutine nõrgumisaeg lühikeseks. Settest eralduva vee tõkkevall vooluvee ja sette kogus on sellisel juhul pigem väike ja allavoolu tahenemise ala vahelisele alale. Seda, jõudev toitainete koormus marginaalne. kas vall tuleks/saaks rajada Triinu kinnistule või sängi põhja, võiks jääda • Ekskavaatoriga paisutiigi põhjast lahtiliigutatud ehitaja otsustada. sette veevooluga allavoolu kandumise vältimiseks on mõistlik tööde ala eraldamiseks Tõkkevalli rajamine on parim vooluveest rajada ajutine tõkkevall tööde ala lahendus, kuidas vältida settesse ning ajutise voolusängi vahelisele alale. Sellega akumuleerunud toitainete uuesti vette on välditud ka kaldale tahenema tõstetud settest sattumist ja seda ka vihmarohkete väljanõrguva vee sattumine vooluvette (vesi perioodide korral. KMH aruande ptk nõrgub „kuivale“ tööde alale ja ei satu otse 6.4.2 lk 40 on kirjeldatud alternatiiv I vooluvette). See on tagatud siis, kui töid mõju veekvaliteedile ilma tõkkevallita: teostatakse Triinu kinnistu poolses osas. Kui „Rosma paisutiigi, Peri oja ja Orajõe setteid hakatakse eemaldama Jaanimäe tee veekvaliteeti mõjutavad muutused poolselt alalt ja vooluvesi suunatakse Triinu avalduvad nii puhastamistööde ajal kinnistu poolsesse külge, siis on soovitatav kui pärast seda teatud ajaperioodi, väljanõrguva vee Peri ojja sattumise vältimiseks kuna veekeskkonnast kaldale rajada ajutine tõkkevall vooluvee ja sette nõrguma tõstetud settest tiiki tahenemise ala vahelisele alale. Seda, kas vall või tagasinõrguv vesi on heljumi- ja muu tõkend tuleks/saaks rajada Triinu kinnistule toitaineterikas. Suurem osa veest või sängi põhja, võiks jääda ehitaja otsustada. nõrgub settest tiiki tagasi pärast tiigist 5 Laekunud ettepanekud ja seisukohad Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõule ning nendega arvestamine väljatõstmist ca mõne päeva kuni • Kõige parem lahendus oleks jooksvalt tööde nädala jooksul“. teostamise vältel veetaset kogu paisutiigi alal pumpamisega all hoida. Sellisel juhul voolab vesi „Veekvaliteeti paisust allavoolu olevas ainult kindlas, tööde alast eraldatud voolusängis, vooluvees mõjutab mõnevõrra ka mille asukohta muudetakse vastavalt kaldapiirkonda kuivama kuhjatud puhastusprotsessi edenemisele ning ülejäänud settest selle tahenemisel välja nõrguv tööde teostamise ala on kuiv. Kuivast sängist vesi, mis kontsentratsiooni mõistes on sette eemaldamine võimaldab suurel osal tõenäoliselt üsna toitaineterikas. Mida toitainetest jääda eemaldatavasse settesse ning väiksem on vooluhulk tööde sellisel juhul võiks jääda ehitaja hinnata, kas läbiviimise ajal Peri ojas, seda omakorda ajutise tõkkevalli rajamine sette tundlikum on veekvaliteet lisanduva ladustusala ja voolusängi vahelisele alale on koormuse suhtes (seda suuremad on üldse vajalik. Kui on ilmne, et kaldale tahenema toitainete sisaldused vees)“. tõstetud settest nõrgub vett marginaalselt välja, „Seega võib öelda, et paisutiigi siis ei ole tõkkevalli rajamine põhjendatud. puhastamine halvendab tööde Kuivast sängist sette eemaldamine on ka töö tegemise ajal, mil setteid põhjast tehnilise teostamise vaatevinklist mugavam ja liigutatakse ja mil kaldale nõrguma kiiremini teostatav. Sifooni kasutamiseks vee tõstetud settest heljumi- ja juhtimiseks paisust allavoolu on tõenäoliselt vaja toitaineterikas vesi tiiki tagasi nõrgub, suuremat kõrguste vahet, seega ei ole see ilma nii Peri oja paisutatud osa kui sellest lisaenergiat rakendamata tõenäoliselt teostatav. allavoolu Peri oja, samuti Orajõe ja osaliselt Põlva järve veekvaliteeti. • Pumpamine tuleb korraldada selliselt, et Lühiajalise ja pöörduva iseloomuga pumbatav vesi juhitakse enne pumbani jõudmist mõju tõttu võib mõju lugeda väheselt läbi geotekstiilist filterkanga, takistamaks heljumi kuni mõõdukalt negatiivseks kandumist Rosma paisust allavoolu. Filterkanga (hindepall -1 kuni -2). Põlva järve kasutamine võimaldab oluliselt kinni hoida vette mastaapi arvestades on sedavõrd paisatud heljumit ning vältida heljumi allavoolu lühikese aja jooksul järve jõudev sattumist. Teine võimalus on pumba sissevoolu heljumi ja toitainete koormus pigem torude juurde rajada betoonist kaev, mille põhja ebaoluline“. tuleb paigaldada piisava paksusega jämekruusa kiht, mis toimib filtrina. Võimaluse korral tuleks KMH aruande ptk 2 on viidatud, et geotekstiili kasutada (ka) paisust allavoolu sellise iseloomuga töid on mõistlik võimaluse korral madalvee perioodil 6 Laekunud ettepanekud ja seisukohad Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõule ning nendega arvestamine teha. Suvine periood ei kattu paikneval lõigul, mis minimeerib juba veetaseme otseselt sademeterohke ajaga isevoolselt alandamisel allavoolu heljumi kannet. (milleks on pigem kevad ja sügis). • Tööde tegemiseks vajalike masinate hooldus, Suvisel perioodil saab rääkida tankimine ja muu hooldusega seotud töö peab sademeterikastest päevadest ja olema Peri oja veepiirist piisavalt kaugel (kindlasti pigem pikema perioodi vältel esineva väljaspool veekaitsevööndit), et vältida veekogu valingvihma korral on mõistlik sette kütuse ja muuga reostumist. eemaldamistööd katkestada, kui on oht, et vooluveest valliga eraldatud KMH aruande ptk 6.4.2 meetmete loetellu tööde alas tõuseb veetase nii lisatakse järgnev: kõrgele, et võib tõusta üle valli. • Pikema perioodi vältel esineva valingvihma korral on mõistlik sette eemaldamistööd katkestada, kui on oht, et vooluveest valliga eraldatud tööde alas tõuseb veetase nii kõrgele, et võib tõusta üle valli. KMH aruandes (lk 55 ) on märgitud, et Selgitus Puudub vajadus KMH aruande täiendamiseks. pärast veetaseme isevoolset alandamist Tahenemise aega on raske üheselt tuleb lasta mõni aeg väljaspool oja määratleda, see selgub tööde voolusängi kuivale jäänud paisutiigi põhjal tegemise käigus pärast veetaseme taheneda ning seejärel kaevata taimestik alandamist. Võib piisata mõnest ja sete vajalikus mahus välja. Palume päevast, kuid sõltudes muda täpsustada, mis võiks olla hinnanguline omadustest (selle konsistentsist, tahenemise aeg? koostisest, vee kinnihoidmise võimest) ja ilmastikutingimustest võib tahenemiseks kuluda ka nädal, paar nädalat või isegi kauem). Ehitaja otsustab, millal sete on piisavalt tahe, et seda on võimalik hakata välja tõstma kaldale. KMH aruande kohaselt (lk 57) on Selgitus KMH aruande ptk 7.1 täiendatakse järgmiselt: turbiinikanali ajutine tõkketamm Jah, turbiinikanali ajutise tõkketammi • Turbiinikanali ajutine tõkketamm on mineraalpinnas, mis tuleb eemaldada tiigi mineraalpinnast saab tõenäoliselt mineraalpinnas, mis tuleb eemaldada tiigi mudast eraldi ning mida saab kasutada ka ajutise piirdevalli mudast eraldi ning mida saab kasutada eraldiseisvalt taaskasutada lähialal tegemiseks (sängi põhjas tööde ala 7 Laekunud ettepanekud ja seisukohad Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõule ning nendega arvestamine madalama maa-ala täiteks või lihtsalt eraldamiseks vooluveest või Triinu ajutise piirdevalli tegemiseks (sängi põhjas ebatasasuste korrigeerimiseks. Palume kinnistul). tööde ala eraldamiseks vooluveest või Triinu täpsustada, kas seda materjali võiks kinnistul). Kui see mingil põhjusel ei ole kasutada ka Triinu kinnistul sette võimalik, siis saab seda taaskasutada lähialal ladustamise ala piirdevallina ja hiljem madalama maa-ala täiteks või lihtsalt tasandada? ebatasasuste korrigeerimiseks. 8 Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr 2021-108 LISA 4. KMH ARUANDE AVALIKU ARUTELU KOOSOLEKU PROTOKOLL JA OSAVÕTJATE NIMEKIRI Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla Koostaja: Kobras OÜ Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruande avalik arutelu PROTOKOLL Toimumiskoht: Põlva kultuuri- ja huvikeskuse salong (Kesk tn 15, Põlva linn) ja samal ajal veebikeskkonnas Microsoft Teams Toimumisaeg: 04.08.2022 Avalik arutelu algas: 16:00 lõppes: 16:45 Osavõtjad: registreeritud eraldi lehel, lisatud protokollile Päevakava: Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruande, selle kohta asjaomaste asutuste esitatud ja avaliku väljapaneku käigus laekunud seisukohtade ja ettepanekute tutvustamine ning tehtud ettepanekutega arvestamise või arvestamata jätmise selgitamine. Noeela Kulm (Kobras OÜ) tutvustas KMH aruande eelnõud ning asjaomastelt asutustelt saabunud seisukohti ja ettepanekuid ning nendega arvestamist. Põlva Vallavalitsus, Transpordiamet, Muinsuskaitseamet ja Rahandusministeerium pidasid KMH aruande eelnõud piisavaks ning täiendus- ega korrigeerimisettepanekuid ei olnud. Terviseamet juhtis tähelepanu müra ja lõhnateemadele. Keskkonnaamet andis teada, et: Peri oja paisul on keskkonnaluba olemas; keskkonnaloa nr L.VV/327922 tingimuste ülevaatusel otsustas, et Rosma paisul ei ole vaja kalade läbipääsu tagada; puu- ja põõsarinde eemaldamisel veekaitsevööndis on vajalik Keskkonnaameti nõusolek. Samuti soovis Keskkonnaamet täpsustada, kas tahenemisala piiratakse ka kinnistul valliga, minimeerimaks tagasivalguva vee sattumist ojja? Millist mõju võib eeldada tahenemisalal valli või vallita variandi puhul? Kas sademerohkel ajal on sette eemaldamine mõistlik? Milline võiks olla hinnanguline sette tahenemise aeg kaldal? Kas turbiinikanali ajutise tõkketammi mineraalset materjali võiks kasutada ka Triinu kinnistul sette ladustamise ala piirdevallina ja hiljem tasandada? Noeela Kulm (Kobras OÜ) andis ülevaate esitatud ettepanekutega arvestamise osas ning vastas esitatud küsimustele. KMH aruande avaliku väljapaneku ajal kirjalikke küsimusi, seisukohti, ettepanekuid ega vastuväiteid ei saadetud. Järgnes arutelu. Birgit Purga (Põlva Vallavalitsus): Täpsustan, et KMH aruande avaliku väljapaneku teade sai üles Rosma bussipeatuse stendile Lina tn stendi asemel Noeela Kulm (Kobras OÜ): Hästi, siis on teada. Kui keskkonnamõju hindamise aruannet täpsustan, siis lisan selle. Noeela Kulm (Kobras OÜ): Kui rohkem küsimusi ei ole, siis täname osalemast. Järgmise sammuna korrigeerime KMH programmi ära ja esitame Narva-Jõesuu Linnavalitsusele nõuetele vastavaks tunnistamiseks. 1 Tõnu Lõbu (Rosma külavanem): Arvan, et parim aeg tööde tegemiseks on talv. Kas on erisusi suvisel ajal ja talvisel ajal tööde tegemise osas? Noeela Kulm (Kobras OÜ): Tavaliselt viiakse tööd läbi suvisel madalveeperioodil, aga võib teha ka talvel. Oluline on see, et töödega vooluveekogu ehk siis Peri oja ja sellest allavoolu Orajõge minimaalselt mõjutatakse, seega oleks parim, kui töid saaks teha vooluveekoguga mitte kokkupuutes, vooluveekogust eraldatult. Tõnu Lõbu (Rosma külavanem): Kui palju on neid ettevõtteid, kes tööga hakkama saaksid, kes reaalselt töid teha võiksid? Noeela Kulm (Kobras OÜ): Ei oska öelda, 1270 m3 on suhteliselt väike ja sellise mahu eemaldamiseks peaks piisavalt ettevõtteid lähikonnas olema. Pigem on isegi sette maht sedavõrd väike, et suuremad tegijad ei ole nii väikese töömahuga objektidest huvitatud. Paisutatud osa puhastamiseks kuulutatakse välja avalik hange ja kõik, kes soovivad, saavad pakkuda. See hange saab olema avalikult kättesaadav. Mait Kaljas (Jaanimäe tee1 kinnistu omanik): Kuna Jaanimäe tee ääres olevate puude eemaldamist ei ole ette nähtud, mismoodi on mõeldud Jaanimäe teelt puhastustööde teostamist ellu viia? Noeela Kulm (Kobras OÜ): Arvestades vajalikku kaevelaiust ja pika noolega ekskavaatorite kaeveulatust, siis ei pruugi kogu ulatuses olla võimalik sette eemaldamine Triinu ja Veski tee 1 kinnistult ehk paisutiigi idakaldalt. Seepärast võib olla vajalik sette eemaldamine osaliselt Jaanimäe teelt. Kui töö läbiviija omab tehnikat, millega on võimalik sette eemaldamine kogu ulatuses Triinu ja Veski tee 1 kinnistult, siis ei ole üldse probleemi ja Jaanimäe teelt ei ole tööde läbiviimine vajalik. Jaanimäe tee ääres on tõepoolest puud ees ja sealtpoolt tööde läbiviimine kindlasti lihtne ei ole. Mait Kaljas (Jaanimäe tee1 kinnistu omanik): Puud on pikka aega paisutiigi lääneküljes Jaanimäe tee ääres kasvanud ja kui need puud sealt eemaldada, siis omab see keskkonnamõju. Noeela Kulm (Kobras OÜ): Seda ma kindlasti ei poolda, et sealt puud eemaldatakse. Reaalprojekt OÜ nägi puude ja põõsaste eemaldamise ette Triinu kinnistult ja mitte Jaanimäe tee poolsest küljest. Sealt ei ole puude eemaldamine mõistlik. Kui rohkem küsimusi ei ole, siis ma tänan teid. Menetlusprotseduur näeb ette, et järgmisena saadame KMH aruande kooskõlastamiseks asjaomastele asutustele ja seejärel peaks toimuma KMH aruande nõuetele vastaks tunnistamine, peale mida on võimalik jätkata veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu menetlusega. Protokollis: Noeela Kulm (Kobras OÜ) 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →