Arne Tilk 18.08.2022 nr 6-3/22/7007-12
Põlva Vallavalitsus
[email protected]
Peri oja paisutatud osa süvendamise
keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju
hindamise aruande edastamine
kooskõlastamiseks
Arendaja, Põlva Vallavalitsus esitas Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande nõuetele vastavuse tuvastamiseks keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 22 lg 1 alusel.
Keskkonnaamet peab edastama KMH aruande asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks
KeHJS § 22 lg 2 alusel. Palume KMH aruanne kooskõlastada või jätta kooskõlastamata
oma pädevusvaldkonnast tulenevalt 30 päeva jooksul KMH aruande saamisest arvates
lähtudes KeHJS § 22 lg 3.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Lisa: KMH aruanne
Sama: Terviseamet info@terviseamet, Muinsuskaitseamet info@muinsuskaitseamet,
Transpordiamet info@transpordiamet, Rahandusministeerium
[email protected]
Siret Punnisk 512 8350
[email protected]
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Kobras OÜ
Registrikood 10171636
[email protected]
TÖÖ NR 2021-108
August 2022
Tellija: Põlva Vallavalitsus
PERI OJA PAISUTATUD OSA SÜVENDAMISE
KESKKONNALOA TAOTLUSE
KESKKONNAMÕJU HINDAMISE
ARUANNE
KOOSKÕLASTAMISEKS
Juhataja: Urmas Uri
Juhtekspert: Noeela Kulm (litsents nr KMH0159)
Kontrollija: Ene Kõnd
Objekti asukoht: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
X= 6437677, Y= 681226
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
ÜLDINFO
TÖÖ NIMETUS: Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamine
OBJEKTI ASUKOHT: Mati (kü tunnus 61903:002:0033), Veski tee 1 (kü tunnus 61903:002:0029),
Veskitammi (kü tunnus 61903:002:0360) ja Jaanimäe tee L1 (kü tunnus
61903:002:0034) katastriüksused, Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa
TÖÖ EESMÄRK: Põlvamaal Põlva vallas Rosma külas Peri ojal Rosma paisuga paisutatud osa
puhastamisega kaasnevate oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamine ning
Keskkonnaametile (keskkonnaloa andjale) teabe andmine veekogu
puhastamise reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise
keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima
lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada
ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.
TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju hindamine
TÖÖ STAADIUM: Keskkonnamõju hindamise aruanne
TÖÖ TELLIJA (KeHJS § 8 lg 1 Põlva Vallavalitsus
alusel arendaja, kes kavandab Registrikood 75038581
tegevust ja soovib seda ellu Kesk 15, 93308 Põlva linn
viia): Põlva vald, Põlvamaa
Kontaktisik: Birgit Purga
Tel +372 5332 3061
[email protected]
OTSUSTAJA (KeHJS § 9 lg 1 Keskkonnaamet
alusel keskkonnaloa
väljaandja):
TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ
Registrikood 10171636
Riia 35, 50410 Tartu
Tel 730 0310
http://www.kobras.ee
Eksperdid: Noeela Kulm – KMH juhtekspert (KMH litsents nr KMH0159)
Tel +372 730 0316, +372 5693 9300
[email protected]
Urmas Uri – keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0046)
[email protected]
Maris Palo – keskkonnaekspert
[email protected]
Marite Blankin – keskkonnaekspert
[email protected]
Erki Kõnd – veekogude puhastamise insenertehnilised lahendused
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
Koostaja: Kobras OÜ 2 / 72
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
[email protected]
Tanel Mäger – geoloog
[email protected]
Kontrollija: Ene Kõnd - tehniline kontrollija
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
Koostaja: Kobras OÜ 3 / 72
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:
1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:
KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.
2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:
Urmas Uri; Teele Nigola.
3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:
Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.
4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.
5. MTR-i majandustegevusteated:
Ehitusuuringud EG10171636-0001;
Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;
Omanikujärelevalve EO10171636-0001;
Projekteerimine EP10171636-0001;
Muinsuskaitse E 377/2008.
6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:
Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;
Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;
Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;
Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.
7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:
Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.
Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja
restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline
järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade
koostamine.
8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja
reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.
9. Kutsetunnistused:
Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;
Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;
Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;
Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;
Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;
Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R.
Piirsalu;
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;
Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;
Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131951 – Ivo Maasik;
Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131953 – Marek Maaring;
Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;
Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik.
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
Koostaja: Kobras OÜ 4 / 72
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................................. 7
1.1. KESKKONNALOA MENETLUSSE VÕTMINE JA KMH ALGATAMINE .............................................................................................. 9
1.2. KMH OBJEKT JA EESMÄRK ............................................................................................................................................ 10
1.3. KMH MENETUS .......................................................................................................................................................... 10
2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA REAALSETE ALTERNATIIVSED VÕIMALUSTE KIRJELDUS ..................................... 12
3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................................................................... 15
3.1. ASUSTUS JA MAAKASUTUS ............................................................................................................................................ 15
3.2. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ............................................................................................ 16
3.3. HÜDROLOOGILISED TINGIMUSED .................................................................................................................................... 17
3.3.1. Peri oja ............................................................................................................................................................ 17
3.3.2. Orajõgi ............................................................................................................................................................ 25
3.4. LOODUSKAITSELISED OBJEKTID JA ALAD ............................................................................................................................ 25
3.5. KULTUURIMÄLESTISED.................................................................................................................................................. 26
4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ......................................... 27
5. KAVANDATAVA TEGEVUSE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT KAASNEVA
KESKKONNAMÕJU PROGNOOSMEETODITE KIRJELDUS ........................................................................................... 28
6. OLULISTE KESKKONNAMÕJUDE SELGITAMINE ................................................................................................ 29
6.1. MÕJUALA ULATUS ....................................................................................................................................................... 30
6.2. MÕJU MAAKASUTUSELE ............................................................................................................................................... 30
6.3. MÕJU TEEDE KONSTRUKTSIOONI PÜSIVUSELE SEOSES SETTE TRANSPORTIMISEGA KÄITLUSKOHTADESSE ......................................... 34
6.4. MÕJU PINNAVEELE ...................................................................................................................................................... 35
6.4.1. Mõju Peri oja paisutatud osa, sellest allavoolu oleva Peri oja ning Orajõe veerežiimile ................................ 35
6.4.2. Mõju Peri oja paisutatud osa, sellest allavoolu oleva Peri oja, Orajõe ning Põlva järve veekvaliteedile ........ 36
6.4.3. Mõju Peri oja paisutatud osa ja sellest allavoolu jääva ojalõigu ja Orajõe ökoloogilisele seisundile ............. 43
6.5. MÕJU INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE ........................................................................................................................... 46
6.5.1. Mõju müratasemele........................................................................................................................................ 46
6.5.2. Lõhnahäiringu teke ja mõju kaudu ................................................................................................................. 49
6.6. MÕJU KULTUURIMÄLESTISTELE ...................................................................................................................................... 51
6.7. JÄÄTMEKÄITLUSEST TULENEVAD MÕJUD .......................................................................................................................... 53
6.8. I JA II ALTERNATIIVI VÕRDLEMINE ................................................................................................................................... 53
7. PERI OJA PAISUTATUD OSA PUHASTAMISEGA KAASNEVA VÕIMALIKU NEGATIIVSE MÕJU ENNETAMISE JA/VÕI
VÄHENDAMISE MEETMED ..................................................................................................................................... 57
7.1. PERI OJA PAISUTATUD OSA PUHASTAMISEGA KAASNEVA VÕIMALIKU NEGATIIVSE MÕJU ENNETAMISE JA/VÕI VÄHENDAMISE MEETMED 57
7.2. KESKKONNARISKID....................................................................................................................................................... 60
8. KESKKONNASEIRE MEETMED.......................................................................................................................... 61
9. RASKUSED KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL .................................................................................................... 62
10. HINDAMISTULEMUSTE LÜHIKOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED ........................................................................... 63
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
Koostaja: Kobras OÜ 5 / 72
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................................................................. 65
LISAD..................................................................................................................................................................... 68
LISA 1. PERI OJA PAISUTATUD OSA SÜVENDAMISE KESKKONNALOA TAOTLUSE KESKKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMM ..................... 69
LISA 2. KMH PROGRAMMI VASTAVAKS TUNNISTAMINE (KESKKONNAAMETI 15.09.2021 KIRI NR 6‐3/21/11701‐12)........................ 70
LISA 3. KMH ARUANDE EELNÕU KOHTA ESITATUD SEISUKOHAD NING NENDEGA ARVESTAMINE ......................................................... 71
LISA 4. KMH ARUANDE AVALIKU ARUTELU KOOSOLEKU PROTOKOLL JA OSAVÕTJATE NIMEKIRI........................................................... 72
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
Koostaja: Kobras OÜ 6 / 72
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
1. SISSEJUHATUS
Põlva vallas Põlva linnast lõunas tiheasustusega Rosma külas asub Peri oja paisutatud osa (edaspidi ka Peri oja
paisutiik ja paisutiik) veepeegli pindalaga ca 1200 m2 (joonis 1 ja 2, foto 1).
Joonis 1. Peri oja paisutatud osa paiknemine Põlva vallas Rosma külas (Maa-ameti kaardirakendus,
https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis, 2021).
Peri oja paisutiik asub Peri ojal ((VEE1049200) Põlva-Karisilla tugimaantee nr 90 (külas Värska maantee),
mitteavaliku Rosma krossimäe tee nr 6190075 (külas Jaanimäe tee) ja Veskimäe tee nr 6190098 (külas Veski
tee) vahelisel alal (joonis 2, foto 1). Oja paisutatud osaga seotud katastriüksused on Mati (katastriüksuse tunnus
61903:002:0033), Veski tee 1 (kü tunnus 61903:002:0029), Veskitammi (kü tunnus 61903:002:0360) ja Jaanimäe
tee L1 (kü tunnus 61903:002:0034). Peri oja on paisutatud Rosma paisuga (PAIS020860), mis asub Veski tee 1
ja Veskitammi katastriüksusel ja mille omanikule Kairi Treierile1 on Keskkonnaameti poolt oja paisutamiseks
väljastatud keskkonnaluba nr L.VV/327922.
1
Keskkonnaluba oli varasemalt Kaarel Treieri nimel, alates 08.10.2021 on loa omaja Kairi Treier (alus: Keskkonnaameti 08.10.2021 korraldus
nr DM-117120-4 „Keskkonnaloa nr L.VV/327922 muutmise korraldus”).
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
Koostaja: Kobras OÜ 7 / 72
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
Joonis 2. Peri oja paisutatud osaga seotud katastriüksused (Maa-ameti kaardirakendus,
https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis, 2021).
Foto 1. Peri oja paisutatud osa Põlva-Karisilla maantee Rosma terastruubi silla ja Rosma paisu vahelisel alal
(Kobras OÜ, 12.05.2021).
Peri oja paisutiik on valdavas ulatuses täis settinud ja taimestikku täis kasvanud, vaba vesi on valdaval ainult
settesse kujunenud voolusängis. 2020. aastal esitas Rosma Küla Selts MTÜ taotluse “Rosma vesiveski paisu ja
veehoidla rekonstrueerimistööd” Põlva valla kaasavasse eelarvesse eesmärgiga eemaldada veehoidlast setted,
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
Koostaja: Kobras OÜ 8 / 72
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
korrastada kaldad ja eemaldada kaldalt puud ja võsa, et veesilm oleks paremini eksponeeritav. Taotluses
toodud info kohaselt puhastati paisutatud oja viimati 1990-ndatel ja peale seda on paisutuse tagajärjel
tekkinud Peri oja paisutiik aastate jooksul setetega täitunud. Taotluse kohaselt aitaks veskipaisu ja paisutiigi
rekonstrueerimine kaasa ajaloolise Rosma veskveski paremale eksponeerimisele ning tööde käigus
lahendatakse ära küla seisukohalt ülioluline vajadus – rajatakse tuletõrje veevõtukoht. Taotlus sai Põlva valla
kaasavast eelarvest rahastuse, mis hõlmab konkreetselt sette eemaldamisega kaasnevaid töid nagu puude ja
võsa eemaldamine, sette eemaldamine ja ladustamine 5 km raadiuses.
Reaalprojekt OÜ koostas 2021. aastal Rosma paisjärve2 saneerimise projekti (töö nr P20080). Projekti
koostamisele eelnes hüdrotehnilise uurimistöö läbiviimine, mille käigus mõõdeti Peri oja paisutiigis vee
sügavust ja sette paksust. Mõõtmistulemused näitasid, et sette paksus on kuni 2,3 m ning sette sisse on
kujunenud 60-90 cm sügavune voolusäng.
Põlva Vallavalitsus esitas 29.01.2021 Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS keskkonnaloa
taotluse vee erikasutuseks nr T-KL/1006804 Peri oja süvendamiseks (puhastamiseks) mahus kuni 495 m3 (lisa 1
koosseisus olev lisa 1). Keskkonnaloa taotlemise aluseks on Reaalprojekt OÜ koostatud paisjärve saneerimise
projekt (2021), mille kohaselt on saneerimise tegevusena kavandatud paisjärve puhastamine settest etapiti
kogumahus 1270 m3. Keskkonnaluba taotletakse tähtajaliselt (1 aastaks).
1.1. KESKKONNALOA MENETLUSSE VÕTMINE JA KMH ALGATAMINE
Põlva Vallavalitsuse poolt Keskkonnaametile esitatud keskkonnaloa taotluse kohaselt on sette eemaldamise
tööd Peri oja paisutatud osast jaotatud kolme erinevasse etappi. Esimeses etapis on paisutatud osast
väljakaevatava sette ja pinnase maht kokku 495 m3, teises etapis samuti 495 m3 ning kolmandas etapis 280 m3.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 2 kohaselt vaatab otsustaja
tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH)
algatamise või algatamata jätmise kohta keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses
(edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 nimetatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja
jooksul.
Keskkonnaameti poolt 04.02.2021 lisateabena küsitud teabele (kiri nr DM-114628-2) vastas Põlva Vallavalitsus
(12.02.2021 kiri nr DM-114628-3), et: „Põlva Vallavalitsus on teadlik, et süvendamine alates pinnase mahust
500 kuupmeetrit on olulise keskkonnamõjuga tegevus, mille korral tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine.
Kavandatud tööd on planeeritud etapiti ning hajutatult, lähtuvalt eelarvelistest vahendistest. Iga etapi tarvis
taotletakse uus keskkonnaluba.“
Keskkonnaamet viitas 17.02.2021 keskkonnamõju algatamise otsuse eelnõus (nr DM-114628-4) käsiraamatus
“Keskkonnamõju hindamise käsiraamat“ (Põder T., 2018) toodud selgitusele: Sealjuures ei ole aktsepteeritav
projekti „viilutamine” (nn salami slicing) – terviktegevuse jagamine väikesteks osadeks, mille negatiivne
keskkonnamõju oleks ebaoluline, et niiviisi varjata olulist kogumõju ja seeläbi vältida KMH-d (lk 99). Lisaks viitas
Keskkonnaamet Tallinna Ringkonnakohtu lahendile 3-17-2271, mille kohaselt hoolimata projekti jagamisest
erinevateks osadeks on siiski tegemist ühe projekti/tegevusega KMH direktiivi ja KeHJS mõttes.
2
Projektis nimetati Peri oja paisutatud osa ehk Peri oja paisutiiki Rosma paisjärveks.
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
Koostaja: Kobras OÜ 9 / 72
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
Eelnevast tulenevalt oli Keskkonnaamet seisukohal, et taotluse nr T-KL/1006804 menetluses tuleb läbi viia
keskkonnamõju hindamine, kuna saneerimise käigus on kavandatud paisjärve puhastamine settest ning sette
maht on 1200 m3 (millele lisandub ajutise tõkketammi maht 70 m3). KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hinnata
keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise
põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.
Põlva Vallavalitsus edastas 05.03.2021 kirjaga nr 6-3/21-504-2 arvamuse KMH algatamise otsuse eelnõu kohta,
märkides, et ei oma täiendavaid arvamusi ega vastuväiteid keskkonnamõju hindamise algatamise suhtes ning
lähtuvalt Keskkonnaameti märkustest on esitanud parandustaotluse nr (T-KL/1006804) infosüsteemis KOTKAS.
Põlva Vallavalitsus andis teada, et etapiti planeeritud tööd kavatseb läbi viia peale KMH läbiviimist korraga ühe
aasta jooksul.
Keskkonnaamet võttis 08.03.2021 (kiri nr DM-114628-8) Peri oja (VEE1049200) paisutatud osa süvendamise
taotluse menetlusse ning algatas keskkonnamõjude hindamise (edaspidi KMH) (lisa 1 koosseisus olev lisa 2).
Keskkonnaamet teatas 08.03.2021 nr DM-114628-7 kirjaga asjaosalisi asutusi Peri oja (VEE1049200) paisutatud
osa süvendamise taotluse menetlusse võtmisest ning KMH algatamisest.
1.2. KMH OBJEKT JA EESMÄRK
Keskkonnamõju hindamise objektiks on Põlva Vallavalitsuse esitatud keskkonnaloa taotlus vee erikasutuseks -
Peri oja paisutatud osa puhastamiseks.
Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on anda otsustajale (Keskkonnaametile) teavet keskkonnaloa
taotlusega kavandatu ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada
ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.
KeHJS § 11 lg 11 kohaselt peatub keskkonnaloa taotluse menetlus kuni KMH aruande nõuetele vastavaks
tunnistamise otsusest teavitamiseni ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded või KeHJS § 18 lg 7 sätestatud
asjaolude ilmnemiseni. See tähendab, et kuni KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamiseni Keskkonnaameti
poolt ja sellest teavitamiseni ei ole võimalik keskkonnaloa taotluse menetlusega jätkata ja luba väljastada.
KMH programmi koostamise ajal kehtinud veeseaduse redaktsioonis oli veekogu süvendamine defineeritud
kui veekogu põhjast setendi eemaldamine ning veeseaduse eelnõu seletuskirja täpsustuste kohaselt sisaldab
setend nii pudedaid (sh orgaanilisi) setteid kui ka juba kivistunud setteid ehk settekivimeid. Käesoleva KMH
aruande koostamise ajal jõustus veeseaduse uus redaktsioon (01.10.2021), mille järgi ei loeta veekogu
süvendamiseks sette eemaldamist veekogust selle korrashoiu eesmärgil. Veeseaduse § 196 lg 2 p 31 kohaselt
on sette eemaldamine veekogust korrashoiu eesmärgil mahuga alates viiest kuupmeetrist veekeskkonnariskiga
tegevus, mis tuleb registreerida. See tähendab, et veekogu puhastamise korral on keskkonnaloa omamine
asendatud registreeringu vajadusega. Samas Peri oja paisutiigi puhastamise projekti ristprofiilidelt nähtub, et
põhja ebatasasuste tõttu on vajalik ikkagi teha ka kohati, väiksemas mahus süvendustöid, mistõttu tuleb
projekteerijal täpsustada süvendatava pinnase maht. Juhul, kui see on üle 100 m3, on keskkonnaloa taotlemine
ikkagi vajalik (alus: veeseadus § 197 p 8).
1.3. KMH MENETUS
Pärast keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu valmimist küsis Keskkonnaamet sellele 06.06.2021 kirjaga
nr 6-3/21/11701-2 seisukohti Terviseametilt, Põlva Vallavalitsuselt, Muinsuskaitseametilt,
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
Koostaja: Kobras OÜ 10 / 72
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
Rahandusministeeriumilt, Transpordiametilt. Omapoolseid seisukohti programmi eelnõu edastas
Transpordiamet 04.06.2021 (kiri nr 8-5/21/13732-2), Põlva Vallavalitsus 09.06.2021
(kiri nr 6-3/21-1161-3), Rahandusministeerium 10.06.2021 (kiri nr 14-11/4301-2), Terviseamet 21.06.2021 (kiri
nr 9-3/21/6817-2) ja Muinsuskaitseamet 21.06.2021 (kiri nr 5.1-17.6/1721-1).
Seisukohti KMH programmi täiendamiseks ja täpsustamiseks esitas ainult Transpordiamet ning see puudutas
riigitee nr 90 konstruktsiooni püsivuse tagamist ning sette tansportimise tingimusi ladustamisalale lähtuvalt
liiklusseaduses toodud nõudest, et tee kahjustamine ja risustamine on keelatud. Keskkonnaamet hindas
Transpordiameti kirjas toodud märkuseid asjakohaseks ning palus esitatud seisukohtadega mõju hindamisel
arvestada ning vajalikus ulatuses KMH programmi täiendada. Teised asutused andsid teada, et KMH programm
ning ekspertrühm on asjakohane ja piisav, et jätkata KMH protsessi. Keskkonnaamet palus käsitleda sette
tahendamise võimalikke lahendusi ja esitada asjakohased mõju hinnangud KMH aruandes ning juhtis
tähelepanu, et veekogu kallastele setet ladustades tuleb vältida settest nõrguva toitainete rikka nõrgvee tagasi
veekogusse sattumist. KMH programmi ptk 7 mõjude kirjelduse osa täiendati selles osas.
Asjaomaste asutuste esitatud seisukohad ja nendega arvestamine on esitatud lisa 1 (KMH programm)
koosseisus olevas lisas 3. Edastatud seisukohtade alusel täiendati asjakohases ulatuses KMH programmi
eelnõud ning edastati see Keskkonnaametile avaliku väljapaneku korraldamiseks.
Keskkonnaamet teavitas KMH programmi eelnõu avaliku väljapaneku ja arutelu toimumisest 16.07.2021 kirjaga
nr 6-3/21/11701-10 Põlva Vallavalitsust, Terviseametit, Transpordiametit, Muinsuskaitseametit,
Rahandusministeeriumit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, kavandatud tegevuse asukoha ja sellega piirnevate
kinnisasjade omanikke. Avalikustamisest teavitati Ametlikes Teadaannetes 16.07.2021, Põlva valla kodulehel,
Põlva valla facebooki lehel ja ajalehes Lõuna-Eesti Postimees (21.07.2021) ning teadete tahvlitel (15.07.2021):
Põlvas Uus tn 5 asuval teadete tahvlil; Põlva Keskraamatukogu sisestendil (Kesk tn 16) ning raamatukogu vastas
üle tee asuval teadete tahvlil ning Rosma bussijaama juures asuval stendil. Kirjalikke küsimusi, arvamusi ega
seisukohti avaliku väljapaneku kestel (26.07.2021 – 09.08.2021) ei laekunud. KMH programmi avalik arutelu
toimus 16.08.2021 Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse salongis, aadressil Kesk tn 15, Põlva linn ja veebikeskkonnas
Zoom. Avaliku arutelu koosoleku protokoll ja osavõtjate nimekiri on esitatud lisa 3 (KMH programm) koosseisus
olevas lisas 4.
Põlva Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile 09.09.2021 (kiri nr 6-3/21/11701-11) Peri oja paisutatud osa
süvendamise KMH programmi (lisa 1) nõuetele vastavaks kontrollimiseks. Keskkonnaamet tunnistas KMH
programmi 15.09.2021 kirjaga nr 6-3/21/11701-12 nõuetele vastavaks (käesoleva KMH aruande lisa 2).
Põlva Vallavalitsus edastas 11.04.2022 Keskkonnaametile KMH aruande eelnõu, mille palus edastada KeHJS §
201 alusel asjaomastele asutustele seisukohtade küsimiseks. Keskkonnaamet Keskkonnaamet kontrollis KMH
aruande eelnõ vastavust KeHJS § 20 sätestatud nõuetele ning edastas 19.04.2022 kirjaga nr
6-3/22/7007-2 KeHJS § 201 alusel Põlva Vallavalitsusele, Terviseametile, Transpordiametile,
Muinsuskaitseametile, Keskkonnaametile ja Rahandusministeriumile seisukohtade esitamiseks. KeHJS § 151 lg
1 ja lg 4 alusel palus Keskkonnaamet esitada asjaomastel asutustel 30 päeva jooksul KMH aruande saamisest
alates seisukohad KMH aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta. Põlva Vallavalitsus, Transpordiamet,
Muinsuskaitseamet ja Rahandusministeerium pidasid KMH aruande eelnõud piisavaks ning täiendus- ega
korrigeerimisettepanekuid ei olnud. Terviseamet juhtis tähelepanu müra ja lõhnateemadele. Keskkonnaamet
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
Koostaja: Kobras OÜ 11 / 72
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
esitas 20.05.2022 kirjaga nr 6-3/22/7007-8 KMH aruande eelnõule märkused. Esitatud kirjalikud seisukohad
ning nendega arvestamine on esitatud Lisas 3.
KMH aruande avalik väljapanek toimus 27.06.2022 – 29.07.2022 ning avalik arutelu 04.08.2022 algusega kell
16.00 Põlva Kultuuri- ja Huvikeskusese salongis (Kesk 15, Põlva) ning samal ajal veebikeskkonnas Microsoft
Teams. Põlva Vallavalitsus teavitas avaliku väljapaneku ja arutelu toimumisest Ametlikes Teadaannetes
20.06.2022 (parandatud teade ilmus 04.07.2022), Lõuna-Eesti Postimehes 27.06.2022, samuti Põlva
raamatukogu juures oleval stendil ja Rosma bussipeatuse juures asuval stendil. Avaliku väljapaneku ajal ei
laekunud ühtegi kirjalikku seisukohta, ettepanekut ega küsimust. Avaliku arutelu koosoleku protokoll ja
osavõtjate nimekiri on esitatud Lisas 4.
2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA REAALSETE ALTERNATIIVSED VÕIMALUSTE
KIRJELDUS
Reaalprojekt OÜ (2021) poolt koostatud Rosma paisjärve saneerimise projektiga on taimestiku, põhjasette ja
vesiveski remondi järgselt eemaldamata jäänud ajutine tõkketamm ette nähtud eemaldada ekskavaatoriga
eelnevalt veetaset alandades. Alternatiivse võimalusena on antud projektis mainitud ujuvvahendite kasutamist.
Käesoleval juhul käsitletakse alternatiivina nn setete pumpamist ehk nn mudapumba kasutamist setete
eemaldamiseks.
KMH aruandes käsitletakse sette eemaldamisel seega kahte reaalset alternatiivi:
I alternatiiv – sette eemaldamine ekskavaatoriga eelnevalt veetaset alandades
II alternatiiv – sette eemaldamine veetaset alandamata setete pumpamisega ehk nn mudapumbaga
I alternatiiv – veetaimestiku, sette ja veski turbiinikanali ajutise tõkketammi eemaldamine ekskavaatoriga
eelnevalt veetaset alandades
Veelaskme abil on võimalik veetaset alandada ligikaudu tasemeni 44,60 m abs (Reaalprojekt OÜ, 2020). Rosma
paisule Peri oja paisutamiseks väljastatud keskkonnaloaga (L.VV/327922, kehtiv alates 25.07.2016) on paisuga
Peri oja normaalpaisutustasemeks 45,26 m abs. See tähendab, et veetaset oleks võimalik alandada
normaalpaisutustasemest ca 65 cm võrra. Pärast veetaseme alandamist enne sette eemaldamist jääb Peri oja
paisutiiki vesi üksnes voolusängi alale (ca 0,13-0,43 m sügavuselt). Sette eemaldamine on ette nähtud abs
kõrguseni 43,80 m sissevoolu poolses otsas kuni 42,82-43,50 m veelaskme poolses otsas (projekteeritud põhja
kõrgus). Sette paksus on suurem ja mineraalne põhi sügavamal tiigi parempoolse kalda piirkonnas väljavoolu
poolses otsas. See tähendab, et tööde teostamise ajal (sette eemaldamise lõpustaadiumis) võib ulatuda vee
sügavus kohati kuni 2,44 meetrini (väljavoolu poolses otsas). Ka sellise veesügavuse korral on ekskavaatoriga
sette eemaldamine kaldalt veel teostatav. Reaalprojekt OÜ koostatud paisutiigi saneerimise projektis on
kirjeldatud, et sette väljakaevamiseks ei saa paisutatud osasse ekskavaatoriga sisse sõita, kuna paisutatud
lõigus on jõe kaldad liiga järsud. Seepärast on taimestiku, sette ja pinnase (sh ajutise tõkketammi) eemaldamine
kavandatud kalda nõlva pealt Triinu ja Veski tee 1 katastriüksuselt ja osaliselt Jaanimäe teelt. Arvestades Peri
oja paisutatud osa laiust, peab kaevamistöid teostama pika noolega ekskavaatoriga.
Peri oja paisutamiseks Rosma paisuga väljastatud keskkonnaloa kohaselt ei tohi veetaseme alandamine
toimuda kiiremini kui 30 cm ööpäevas (tuleneb ka keskkonnaministri 09.10.2019 määrusest nr 54). See
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
Koostaja: Kobras OÜ 12 / 72
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
tähendab, et veetaseme isevoolseks alandamiseks tasemeni, mida võimaldab olemasolev paisregulaator, kulub
2-3 ööpäeva.
Projektis ei ole käsitletud transportimisele eelnevat sette tahendamise lahendust, kuid seda saaks teha vahetult
kuival kaldal või kuivaks lastud paisutiigi põhjas, kuhu see jäetakse tahenema. Kui sete on transportimiseks
kõlbulik (st ei ole vedel ja voolav), veetakse see lõppkäitluskohta.
Projektis on toodud, et sette tahenemisel väheneb sette maht ligikaudu 33%, mistõttu on käideldava sette
mahuks arvestatud ligikaudu 800 m3. Paisutiigi puhastamise projektis on kirjas, et väljakaevatav pinnas tuleb
vedada selleks ette nähtud pinnaseladestuskohta või vastavalt kokkuleppele läheduses asuva(te) kinnistu(te)
omanikega kasutada täitematerjalina. KMH programmi koostamise ajal lähtuti projektis välja toodud
lõppkäitluskohast – Värska mnt 5 kinnistust (62201:001:0790), veoteekonna pikkusega ca 700 m Peri oja
paisutiigist. KMH aruande koostamise ajal loobus kinnistu omanik nõusolekust setet enda kinnistule vedada ja
seal maapinna täiteks/ala planeerimiseks kasutada. KMH aruande koostamise jooksul selgusid sette lõpliku
käitlemise kohad: sete veetakse Rosma külas Rosma-Tiike-Leevi teelt (nr 18110) lähtuva Sooküla põik tee (nr
6190025) ääres paiknevale Soosaare kinnistule (kü tunnus 61903:003:0664; veoteekonna pikkus ca 1,4 km) ning
osaliselt Rosma-Tiike-Leevi tee ääres asuvale Päkamäe tee 12 kinnistule (kü tunnus 61903:002:0286;
veoteekonna pikkus ca 350 m). Soosaare kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, tegu on suures osas
haritava maaga (PRIA veebilehe andmeil 1,71 ha püsirohumaa ning 1,74 ha liblikõieliste ja muude
põllumajanduskultuuride segu). Päkamäe tee 12 kinnistu sihtotstarve on 100% elamumaa, setet kasutataks
kinnistul haljastuses. Sette vedamiseks kinnistutele on Põlva Vallavalitsusel olemas maaomaniku (kinnistutel on
sama omanik) kirjalik nõusolek.
II alternatiiv – sette eemaldamine veetaset alandamata setete pumpamisega ehk nn mudapumbaga
Kuigi oja on paisutatud lõigus suures osas tihedalt taimestikku täis kasvanud suure sette paksuse ja väikese
vee sügavuse tõttu, ei ole setete eemaldamine pumpamise teel otseselt välistatud. Osad ujuvad
pinnasepumbad on varustatud spetsiaalsete rehadega, mis eemaldavad veesisese ja veest välja kasvava
taimestiku ning on võimelised seda ka kohapeal vajadusel purustama (juhul, kui töid tehakse suveperioodil ja
taimestik eraldatakse settest). Saab kasutada ka amfiibseadmeid (joonis 3), mille külge saab ühendada
mudapumba ja veetaimede niitmiseks niiduki. Arvestades ümbritsevat maakasutust, siis ei ole settebasseinide
rajamine muda setitamiseks võimalik. Väljapumbatavat setet oleks võimalik käidelda suurtes geotekstiilist
valmistatud geokottides ehk nn geotuubides (joonis 4), kuhu väljaimetav sette ja vee segu torustikuga
suunatakse. Sette tahenemise protsessi kiirendamiseks võib lisada pinnasepumbast tulevale pulbile (muda ja
vee segu) enne geokotti(desse) jõudmist looduslikku polümeeri (flokulanti), mis soodustab vee eraldumist.
Pärast vee väljanõrgumist pumbatakse geokonteiner(id) uuesti pulpi täis ning tegevust korratakse seni, kuni
kotid saavutavad ettenähtud kõrguse. Kottidest välja nõrgunud vesi juhitakse tagasi ojasse.
Harjumaal Kuusalu vallas asuva Kahala järve sette eemaldamise näitel on 1 m3 sette kohta tarbitav lisavee hulk
ca 1,5 m3. Kahala järve setet on iseloomustatud kui suure niiskuse sisaldusega setet (Maves AS, 2015). Peri oja
paisutiigi sete on pigem keskmise niiskuse sisaldusega ning seetõttu on tarbitava lisavee hulk pigem suurem.
Geotuube on võimalik paigutada paisutiigi paremkaldal olevale Triinu katastriüksusele.
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
Koostaja: Kobras OÜ 13 / 72
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
Joonis 3. Mudapumbaga amfiibmasina kasutamine tiigi puhastamisel (fotol on amfiibmasin Truxor,
http://preisor.veehool.ee/...).
Joonis 4. Pumbatud muda käitlemine geokotis (https://progroupe.net/...).
Mõlema käsitletava alternatiivi korral kaldajoont ei muudeta. Veepiirist allapoole jäävad kalda nõlvad on
projekti järgi ette nähtud kujundada nõlvusega 1:2.
Töö teostamiseks on ette nähtud eemaldada puud ja võsa Peri oja paremalt (Veski tee poolselt) kaldalt
ca 250 m2 suuruselt alalt.
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
Koostaja: Kobras OÜ 14 / 72
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
Sarnaselt alternatiivile I veetakse tahendatud sete Rosma külas Rosma-Tiike-Leevi teelt (nr 18110) lähtuva
Sooküla põik tee (nr 6190025) ääres paiknevale Soosaare kinnistule (kü tunnus 61903:003:0664; veoteekonna
pikkus ca 1,4 km) ning osaliselt Rosma-Tiike-Leevi tee ääres asuvale Päkamäe tee 12 kinnistule (kü tunnus
61903:002:0286; veoteekonna pikkus ca 350 m).
Tihtipeale loetakse alternatiivide hulka tinglikult ka nn 0-alternatiiv, mis tähendab kõigist tegevusvariantidest
loobumist ja olemasoleva olukorra jätkumist. Arvestades seda, et alternatiivid peavad olema omavahel
võrreldavad ja täitma sama eesmärki, siis sisuliselt on mõistlik alternatiividena käsitleda erinevaid võimalusi
keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tegevuse ehk veesilma puhastamise elluviimiseks ja olemasoleva olukorra
jätkumist alternatiivina ei käsitleta, kuna see ei täida taotletud eesmärgi saavutamist. Erinevaid alternatiive
võrreldakse omavahel olemasoleva olukorra taustal ehk nn 0-alternatiiv annab aluse, mille suhtes prognoosida
ja hinnata Peri oja paisutatud osa puhastustöödel esile kutsutud mõjusid. KMH aruandes kirjeldatakse üksnes
arenguid, mis eeldatavasti toimuksid seal kavandatava tegevuseta. Alternatiivide omavahelisel võrdlusel
leitakse sobivaim lahendus Peri oja paisutatud osa puhastamistööde läbiviimiseks ja settekäitluseks.
Asukohast tulenevaid alternatiive keskkonnamõju hindamise käigus ei kaalutud, kuna keskkonnamõju
hindamise objektiks olev keskkonnaloa taotlus on paisutatud Peri oja puhastamiseks.
Tööde läbiviimise ajalisi alternatiive ei kaalutud, kuna sellise iseloomuga töid on mõistlik võimaluse korral
niikuinii madalvee perioodil teha.
3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS
Peamised mõjutatavad keskkonnaelemendid on nii puhastatav Peri oja paisutatud osa ja oja puhastustööde
alast allavoolu kuni võimaliku heljumi leviku piirkonnani, samuti paisutatud osa kaldapiirkond (võimalik
settekäitluse ala ning ehitustegevuse ala). Kuna oja paisutatud osa on nähtav ka kaugemalt sõidutee pealt ning
omab ajaloolist ja tulevikus rekreatiivsest tähtsust kogu Rosma külale, siis on kaudselt mõjutatav ala kogu
Rosma küla. Edaspidi käsitletakse kirjeldatud ala kui KMH ala.
3.1. ASUSTUS JA MAAKASUTUS
Peri oja paisutatud osa paikneb Mati katastriüksusel (katastriüksuse tunnus 61903:002:0033, sihtotstarve 100%
maatulundusmaa), Veski tee 1 (kü tunnus 61903:002:0029, sihtotstarve 100% elamumaa), Veskitammi (kü
tunnus 61903:002:0360, sihtotstarve 100% tootmismaa) ja Jaanimäe tee L1 (kü tunnus 61903:002:0034,
sihtotstarve 100% transpordimaa) katastriüksustel (joonis 2). Peri oja paisutatud osaga piirneb idast Triinu
katastriüksus (kü tunnus 61903:002:0027, sihtotstarve 100% elamumaa).
KMH alal paikneb Rosma vesiveski hoone, Rosma vesiveski pais ja paisutuse tagajärjel tekkinud veesilm, mille
kaldal paiknevad hajusalt või väiksemate gruppidena puud ja põõsad.
Peri oja paisutatud osa asub tiheasustusega Rosma külas, kus seisuga 01.01.2020 elas 382 elanikku
(Statistikaamet, 2022).
Paisutatud osa ümbruses asuvad peamiselt väikeelamud koos abihoonetega. Teisel pool Veski teed (aadressil
Veski tee 6) asub majutusteenust pakkuv ettevõte Rosma Veski Puhkemaja MTÜ. Läheduses paiknevad mitmed
kultuurimälestised (seotud Rosma vesiveski ja Rosma vesiveski paisuga), millest on lähemalt juttu peatükis 3.5
Kultuurimälestised. Peri ojal Rosma külas paikneb Rosma pais (PAIS020860), millest on täpsemalt juttu peatükis
3.3.1.
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
Koostaja: Kobras OÜ 15 / 72
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
Peri oja paisutatud osa külgneb lõunast Põlva-Karisilla tugimaanteega (tee nr 90), läänest Rosma krossimäe
teega (tee nr 6190075) ning põhjast ja idast Veskimäe teega (tee nr 6190098). Põlva-Karisilla tugimaanteel on
kaitsevöönd laiusega 30 m (ehitusseadustik § 71 lg 2), mis ulatub osaliselt lõunapoolsele Peri oja paisutatud
osale Jaanimäe tee L1, Mati ja Veski tee 1 katastriüksustel. Tee kaitsevööndis keelatud tegevused on loetletud
ehitusseadustiku § 72 lõikes 1, milledest ükski ei ole seotud KMH objektiks oleva keskkonnaloaga kavandatud
tegevusega.
Rosma küla peamine asustus paikneb Rosma linnamäe (Maa-ameti põhikaardil märgitud ka kui Liinamägi),
Hurdamäe ja Põlva linna vahelisel alal. Vahelduv maastik (mäed vahelduvad ojade ja väikeste veekogudega,
metsaalad soisemate aladega) on tinginud kompaktse asustusstruktuuri. Peri oja paisutatud osa paikneb
tiheasustusega Rosma küla keskel.
Paisutatud ala on seotud Rosma vesiveskiga (foto 2), mis ehitati 1883. aastal ning mille ümber on koondunud
Rosma küla tiheasustus.
Foto 2. Rosma vesiveski ja Rosma pais (Kobras AS, 12.05.2021).
Peri oja paisutatud osa ulatub kinnismälestise kaitsevööndisse (vt ptk 3.5) ning osaliselt avalikult kasutatava tee
kaitsevööndisse.
3.2. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED
Põlva vald asub Lõuna-Eesti Kesk-Devoni lavamaal ning valla kaguosa ulatub Ülem-Devoni avamusalale.
Pinnakatteks on valdavalt erineva paksusega moreen, vähemal määral ka jääjärvede setteid. Reljeefilt on
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
Koostaja: Kobras OÜ 16 / 72
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
piirkond valdavalt lainjas tasandik, mida läbivad suhteliselt sügavad ürgorud (Põlva valla ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030).
Puhastatava veesilma lähipiirkonnas moodustavad pinnakatte ülemise osa glatsiofluviaalsed setted ehk
veeristik, kruus ja liiv, ala asub setetega mattunud orus. Rosma küla geoloogiline aluspõhi koosneb Aruküla
lademe Kesk-Devoni ladestiku Aruküla liivakivist ja aleuroliidist (Maa-ameti geoloogia kaardirakendus,
https://xgis.maaamet.ee, 2022).
Peri oja paisutatud osa läheduses ei paikne maavarade maardlaid (Maa-ameti kaardirakenduse maardlate kaart,
2021).
Põlva vallas kasutatakse Kesk-Devoni ning Kesk-Alam-Devon veekihi põhjavett, ülejäänud põhjaveekihid
lasuvad sügavamal ning vesi on kõrge mineraalainete sisaldusega. Valdavalt kasutatakse tarbeveeks Kesk-
Devoni kivimites levivat põhjavett (Põlva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-
2029).
Rosma küla poorsete aluspõhjakivimite põhjaveekihid on suhteliselt kaitstud (madal reostusohtlikkus,
joonis 5), kuna antud alal levivaid Kesk-Devoni ja Kesk-Alam-Devoni veekihte katab suhteliselt paks pinnakate.
Joonis 5. Põhjavee kaitstus Peri oja paisutatud osa piirkonnas (Maa-ameti kaardirakendus, 2021).
Lähipiirkonnas ei paikne puurkaeve. Piirkond on hõlmatud Põlva reoveekogumisalaga. (EELIS, 2022).
3.3. HÜDROLOOGILISED TINGIMUSED
3.3.1. Peri oja
Peri oja (VEE1049200) suubub Orajõkke (VEE1048800) (joonis 6). Oja pikkus koos lisaharudega on 18,9 km. Oja
valgala pindala on 24,1 km². Peri oja kuulub heledaveeliste ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõgede (IB,
IIB, IIIB) hulka (EELIS, 2022). Peri oja ei kuulu riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu3.
3
„Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu“, Vabariigi Valitsuse 01.11.2018 korraldus nr 264.
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
Koostaja: Kobras OÜ 17 / 72
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
Peri oja ei kuulu pinnaveekogumite nimekirja (pole eraldi veekogum), mille seisundiklassi tuleb määrata4 ning
seetõttu ei teostata ojal riiklikku veekvaliteedi ega ökoloogilist seiret.
Joonis 6. Peri oja ja Rosma paisu paiknemine Peri ojal (aluskaart: Maa-amet, andmed: EELIS, 2022).
Peri oja paisutatud osa ei ole eraldi veekoguna keskkonnaregistris arvel. Oja paisutatud osa veelase paikneb
paisutatud osa kirdepoolses otsas. Peri oja paisutatud osa sissevool asub selle edelapoolses otsas, kus Peri oja
ületab Põlva-Karisilla 0,18 kilomeetril 2005. aastal ehitatud Rosma terastruubi sild nr 857 (silla ametlik nimetus).
Paisutatud osa pikkus on ca 65 m ja laius kõige laiemas kohas ca 25 m.
Peri oja kalda piiranguvööndi ulatus on tulenevalt looduskaitseseadusest 50 m ja ehituskeeluvööndi ulatus
25 m põhikaardile kantud veekogu piirist; veekaitsevööndi ulatus tulenevalt veeseadusest on 10 m põhikaardile
kantud veekogu piirist (EELIS, 2022). Peri oja kaldakaitse vööndite lähtejoon arvestab paisutatud osa ulatust.
Rosma Küla Selts MTÜ (2020)5 andmetel teostati Rosma vesiveski paisu puhastamistööd viimati 1990ndatel.
Sellest alates on Peri oja paisutatud osa setetega täitunud ja kinni kasvanud. Analüüsides Maa-ameti
kaardirakenduse ortofotosid erinevatest aastatest on näha, et paisutatud osa veepeegli pindala on perioodil
1999-2021 silmnähtavalt vähenenud setete kuhjumise tõttu (joonis 7).
4
„Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste
seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“,
keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19.
5
Rosma Küla Selts MTÜ. Taotlus Põlva valla 2020 kaasavasse eelarvesse.
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
Koostaja: Kobras OÜ 18 / 72
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
1999
2021
Joonis 7. Peri oja paisutatud osa veepeegli vähenemine aastatel 1999 – 2021 (ülemine 1999. aasta ortofoto
ning alumine 2021. aasta ortofoto) (Maa-ameti ajalooliste kaartide kaardirakendus,
https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis, 2022).
Peri oja paisutatud osa lähedal paikneb nimetu allikas VEE4619000 (ca 40 m kaugusel paisutatud osast). Allika
veekaitsevööndi ulatus on 10 meetrit, ehituskeeluvööndi ulatus 25 m ning piiranguvööndi ulatus
50 m allikast. Allika piiranguvöönd ulatub Rosma paisuga paisutatud oja osale (EELIS, 2022).
Peri oja paisutatud osa iseloomustus läbi viidud uuringute alusel
Reaalprojekt OÜ teostas enne Rosma paisjärve saneerimise projekti koostamist Peri oja paisutatud osa
hüdrotehnilise uurimistöö, mille läbiviimise ajal (20.11.2020) oli paisutatud osa veetaseme kõrgus 45,32 m abs.
Hüdrotehnilise uurimistöö andmete põhjal koostati paisutatud osale 10 m vahekaugustega 6 ristprofiili, kus on
näha setete paksus ning veetase (joonis 8; ristprofiilide paiknemine joonisel 9). Ristprofiilidelt on näha, et
paisutatud osa keskel olevas voolusängis on vee sügavus 85…115 cm ning sette paksus kuni 2,3 m. Enim on
setteid oja idapoolsemas osas, kus settekiht ulatub uurimistöö teostamise ajal peaaegu mõõdetud
veetasemeni. Settekiht kasvab sissevoolu poolt Rosma vesiveski paisu poole liikudes.
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
Koostaja: Kobras OÜ 19 / 72
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
Joonis 8. Peri oja paisutatud osa asendiplaan (Reaalprojekt OÜ, 2021).
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
Koostaja: Kobras OÜ 20 / 72
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
Joonis 9. Peri oja paisutatud osa uurimistöö ristprofiilid Rosma paisjärve saneerimise projektist (Reaalprojekt
OÜ, 2021).
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
Koostaja: Kobras OÜ 21 / 72
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
Hüdrotehnilise uurimistöö käigus ei uuritud Peri oja vee keemilisi ja füüsikalisi omadusi.
Kobras OÜ töötajad võtsid Peri oja paisutatud osast 05.11.2021 setteproovid (proovide võtmise asukohad
näidatud joonisel 10), mille analüüsimisel OÜ Keskonnauuringute Keskuse laboris määrati sette raskmetallide
sisaldus ja tulemuste vastavus keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse
piirväärtused pinnases” lisas toodud sihtarvude ja piirarvudega. Analüüsitulemuste kohaselt ei ületa settes
olevate raskmetallide sisaldus määruses nr 26 lisas toodud sihtarve (tabel 1). Sihtarv näitab ohtliku aine sellist
sisaldust pinnases, millega võrdse või väiksema väärtuse korral loetakse pinnase seisund heaks.
Joonis 10. Setteproovide võtmise asukohad Peri oja paisutatud osal (Kobras OÜ, 2021).
Tabel 1. Peri oja paisutatud osast võetud setteproovide raskmetallide sisalduse analüüsitulemused
(Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2021).
Piirarv Piirarv
Näitaja Sihtarv* elumaal* tööstusmaal* P‐1 P‐2
Kuivaine (%) ‐ ‐ ‐ 37.1 21.7
Orgaanilise aine sisaldus
(% KA) ‐ ‐ ‐ 27.1 35.9
pH ‐ ‐ ‐ 6.9 6.5
Põletusjääk (% KA) ‐ ‐ ‐ 78.9 64.1
Kaadmium (mg/kg KA) 1 5 20 0.14 0.3
Kroom (mg/kg KA) 100 300 800 9.7 17
Nikkel (mg/kg KA) 50 150 500 7.5 14
Plii (mg/kg KA) 50 300 600 4.8 8.6
Tsink (mg/kg KA) 200 500 1000 29 59
Vask (mg/kg KA) 100 150 500 6.4 11
Elavhõbe (mg/kg KA) 0.5 2 10 0.026 0.054
* Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” Lisa.
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
22 / 72
Koostaja: Kobras OÜ
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
Peri oja paisutatud osas on kuivaine sisaldus settes suur (proovivõtukohas P-1 37,1% ja P-2 21,7%). See
tähendab, et põhjasete on üpris tihke (tahke). Sette orgaanilise aine sisaldus on keskmine (proovivõtukohas
P-1 27,1 % kuivaine sisaldusest ja P-2 35,9 % kuivaine sisaldusest).
Varasemalt on Peri oja ökoloogilist seisundit uuritud Kobras AS 2019. aasta töös „Põlva järvest ülesvoolu jääva
Orajõe lõigu osavalgala reostuskoormuse uuring“. Töö koostamise käigus võeti 24.04.2019, 23.10.2019 ja
14.11.2019 Peri ojast Rosma paisust vahetult allvoolu (Veski tee sillast ülesvoolu, 180 m enne suubumist
Orajõkke) veeproovid. Peri oja paisutatud osast allavoolu jääv oja vooluhulk oli 0,34-0,52 m3/sek (keskmine
vooluhulk 0,46 m3/sek). Vooluhulkade mõõtmistulemused näitasid, et Peri oja vooluhulk moodustab kuni ¾
Orajõkke suubuvate vooluveekogude kaudu lisanduvast vooluhulgast, seega suurema osa.
Analüüsitud kvaliteedinäitajate alusel vastas Peri oja paisutatud osast allavoolu jääva oja vee kvaliteet
(iseloomustab ühtlasi paisutatud osa veekvaliteeti) 2019. aastal kolme proovikorra andmeil heale
seisundiklassile, välja arvatud üldfosfori (Püld) sisalduse osas, mille alusel vastas veekvaliteet kesisele
seisundiklassile. Veeproovide analüüsitulemuste alusel jäi hapniku sisaldus vahemikku 8,26-10,7 mg/l ja 68,2-
97,7 % (keskmine 85,7%) (vastab heale kuni väga heale seisundiklassile), bioloogilise hapnikutarbe (BHT5)
sisaldus 1,5-1,6 mg/l (vastab väga heale seisundiklassile), üldfosfori sisaldus 0,08-0,1 mg/l (vastab heale kuni
kesisele seisundiklassile), üldlämmastiku (Nüld) sisaldus 1,8-2 mg/l (vastab heale seisundiklassile),
ammooniumlämmastiku (NH4-N) sisaldus 0,026-0,048 mg/l (vastab väga heale seisundiklassile) ja pH 7,91-8,59
(vastab väga heale seisundiklassile) (tabel 2).
Tabel 2. Peri oja veekvaliteet 2019. aastal (Kobras AS, 2019).
Vooluhulk Q, NH4, BHT5, Püld, Nüld,
3 3
Kpv Q, m /sek m /ööp T, ˚C O2, % O2, mg/l pH mg/l mgO2/l mg/l mg/l
23.04.2019 0,34 29 162,2 13,2 97,7 10,18 8,59 0,026 1,5 0,1 2
23.10.2019 0,52 44 928,0 8,5 91,3 10,7 8 0,08 2
14.11.2019 0,51 43 934,4 7 68,2 8,26 7,91 0,048 1,6 0,1 1,8
Kobras AS 2019. aasta töös on käsitletud võimalikke reostusallikaid Orajõele, sh ka Peri ojale. Töö andmetel ei
suubu Peri ojasse heitvee ja sademevee väljalaske. Peri POÜ veisefarmi silohoidlad asuvad lähimas punktis Peri
ojast ca 350 m kaugusel. Enne Põlluveere tee 7 katastriüksusele (kü tunnus 61903:001:0022) uue silohoidla
rajamist kogunes nõrgvesi ja sademevesi platsi äärde, mistõttu on ka praegu näha varasemale reostuse levikule
viitavaid jälgi. Käitise läheduses asub kraave, kuid Peri ojani need ei kulge ning kraavidest imbub vesi
pinnasesse. Veeveebi vedelsõnniku laotamise kaardirakenduse (vaadatud 30.04.2021) alusel on Peri oja
läheduses arvukalt põllumajandusmassiive (enamik jäävad Peri ojast vähemalt 100 m kaugusele), kuhu
laotatakse vedelsõnnikut.
Peri ojal paikneb kolm paisu: Peri, Rosma ja Sika (Peri). Peri pais (PAIS018870), mis paikneb Rosma paisust ca
3,5 km kaugusel ülesvoolu, on rajatud hüdroenergia tootmiseks ning sellel on ka rekreatiivne otstarve. Paisu
paisutuskõrgus on 2,2 m. Rosma paisust ca 6 km ülesvoolu paikneva Sika (Peri) paisu (PAIS010920)
paisutuskõrgus on 1,75 m. Mõlemad paisud on kaladele ületamatud, kuid läbipääsu mõju kalastikule on
väheoluline ja seega pole rändetingimuste parandamine pigem vajalik. Nii Sika (Peri) paisu kui ka Peri paisu
lävendis on oja paisutamiseks väljastatud keskkonnaload, vastavalt nr L.VV/325788 (loa omaja Anne Serma) ja
nr KL-509342 (loa omaja AS Generaator) (EELIS, 10.03.2022; Eesti Veeprojekt OÜ jt, 2013).
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
23 / 72
Koostaja: Kobras OÜ
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
Rosma paisul (PAIS020860) on kehtiv keskkonnaluba Peri oja paisutamiseks (L.VV/327922, kehtiv alates
25.07.2016, omanik Kairi Treier). Loas on määratud Peri oja normaalpaisutustasemeks
45,26 m abs (keskkonnalubade infosüsteem KOTKAS, 2022).
Rosma vesiveski pais on rajatud 19. sajandi viimasel veerandil, tõenäoliselt koos vesiveski hoonega, mis asub
paisu mulde alavee poolses nõlvas. Paisu on remonditud Nõukogude Liidu perioodil, viimased korrastustööd
leidsid aset aastatel 2003 kuni 2005 (Kultuurimälestiste register, 2021).
Vesi voolab üle paisu eriprofiilülevoolu kaudu. Paisregulaatoril toimub veetaseme reguleerimine
puitkilpvarjadega. Varjabaasid jagavad ülevooluava neljaks avaks, kogulaiusega 4,5 m, millest varjadega
reguleeritav osa on 4,0 m. Puitvarjad on varustatud tõstepostiga. Varjapaasideks kasutatakse betoonist
tugimüüride sisse valatud karpraudu ja nelikanttorusid (Eesti Veeprojekt OÜ jt, 2013). 2021. aastal Reaalprojekt
OÜ poolt koostatud Rosma paisjärve saneerimise projekti kohaselt on võimalik veetaset varjadega alandada ca
70 cm (kuni 44,50 m abs).
Piki muldkeha ülavee poolset serva asub maakivist müür.
Paisul puudub põhjalask, samuti puudub kalapääs. Tõkestusrajatiste inventariseerimise käigus hinnati paisu
läbipääsu mõju kalastikule väga oluliseks ning tehti ettepanek kalastiku rändetingimuste parandamiseks rajada
möödaviikpääs või kalapääs oja sängis (Eesti Veeprojekt OÜ jt, 2013). Keskkonnaamet vaatas keskkonnaloa nr
L.VV/327922 tingimused 08.10.2021 korraldusega nr DM-117120-4 üle ning otsustas, et Rosma paisul ei ole
vaja kalade läbipääsu siiski tagada. Keskkonnaamet tõi välja, et Peri ojal pole tehtud hüdrobioloogilist seiret,
mis toetaks kalapääsu rajamise vajalikkust ning pole toonud välja paisu probleemina elustikule ja paisul ei ole
olulist mõju siirdekaladele. Rosma paisust ülesvoolu asub Peri pais, mis on kaladele ületamatu, samuti on
kaladele ületamatu allavoolu Peri oja suublaks oleval Orajõel asuv Põlva pais. Koondaruande "Tõkestusrajatiste
inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks" põhjal on Peri oja Rosma pais
teiste veekogude (veekogum Orajõgi_1) kalastiku seisundile väheoluline. Eelnevast tulenevalt ei ole kalade
läbipääsu rajamine Keskkonnaameti hinnangul vajalik.
2012. aastal toimunud ülevaatuse käigus tuvastati, et liigveelasu parema tugimüüri ülavee poolsest (põhja
nurgast) on betoonil tükk puudu ja toimub vee voolamine ning vasakpoolsest tugimüüri betooniga parandatud
osast toimub allavoolu vee filtratsioon läbi müüri. 2013. aasta tõkestusrajatiste inventariseerimise käigus hinnati
Rosma paisu tehniline seisukord puudulikuks (P)6. Puuduliku tehnilise seisukorra puhul on
põhikonstruktsioonide ja pinnase vahelt märgatav filtratsioon, konstruktsioonid on sedavõrd lagunenud, et
vajavad osaliselt või täielikult asendamist, rajatiste algsed kontuurid on tuvastatavad ning pais vajab remonti.
2019. aastal koostas Edepol OÜ Rosma Küla Selts MTÜ tellimusel Rosma vesiveski turbiinikanali ja paisu
parandustööde teostamise kohta tegevuskava, mis käsitles Rosma vesiveski turbiinikanali sulgemist vee
sissevoolu peatamiseks ja üldosas on viidatud ka tegevuskava paisu avariitööde teostamiseks, kuid
planeeritavate ehitustööde kirjelduses puuduvad konkreetsed tegevused paisu puudutavate tööde kohta.
Tegevuskava alusel viidi 2019 ja 2020. aastal läbi veski turbiinikanali avariitöid – korrastati lagunenud
maakivimüürid ja tõkestati vee sissevool turbiinikanalisse. Ajutine tõkketamm Rosma vesiveskit läbiva veevoolu
6
Eesti Veeprojekt OÜ jt, 2013. Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks. Töö nr 0712.
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
24 / 72
Koostaja: Kobras OÜ
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
tõkestamiseks on peale turbiinikanali renoveerimist jäetud likvideerimata. Paisu remonttöid tänaseks tehtud ei
ole.
Rosma pais on ehitismälestisena kantud kultuurimälestiste registrisse (nr 23790). Rosma veskiveski on väliselt
korras ning on samuti kantud ehitismälestisena kultuurimälestiste registrisse (vt ptk 3.5 Kultuurimälestised).
3.3.2. Orajõgi
Peri oja suubub Rosma paisust ligikaudu 200 m allavoolu Orajõkke (VEE1048800). Orajõe pikkus koos
lisaharudega on 48 km ning selle ametlik valgala pindala on 181,1 km2. Orajõgi suubub Ahja jõkke
(VEE1047200) ning läbib Põlva järve (VEE2111610). Orajõgi kuulub lõiguna (Puskaru–Väimela tee sillast 2,31
km kuni Erastvere–Ridali tee truubist 5,15 km) riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetellu.
Orajõe valgalal on kaks veekogumit: Orajõgi lähtest Põlva ringteeni 87 (1048800_1) ja Orajõgi Põlva ringteest
87 suudmeni (1048800_2). Peri oja suubub veekogumisse Orajõgi lähtest Põlva ringteeni 87 (1048800_1) (EELIS,
2022). Eesti pinnaveekogumite seisundi 2020. aasta ajakohastatud vahehinnangu põhjal oli Orajõgi_1
veekogumi koondseisund aastatel 2010 – 2020 kesine. Orajõgi_1 veekogumi 2012. aastal kesise seisundi
mitteheaks elemendiks on märgitud kalastik (viidatud omakorda 2009. aasta andmetele) ning mittehea seisundi
põhjuseks paisud. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava7 kohaselt on eesmärgiks saavutada 2027. aastaks hea
seisund.
Kobras AS 2019. aastal koostatud Põlva järvest ülesvoolu jääva Orajõe lõigu osavalgala reostuskoormuse
uuringu raames läbi viidud veeproovivõtmise analüüsitulemuste põhjal viitasid 2019. a kevadised tulemused
üldlämmastiku kontsentratsiooni osas kogu Orajõe ulatuses heale seisundile ning üldfosfori kontsentratsioon
oli pigem kõrge ning viitas enamikes proovipunktides kesisele seisundile. Oktoobris 2019 oli veeproovides
määratud üldfosfori sisaldus võrreldes kevadiste tulemustega madalam ning viitas enamikes proovipunktides
heale seisundile, kuid sama aasta novembris oli kontsentratsioon enamikes proovipunktides kevadisest kõrgem
ning viitas jällegi kesisele seisundile. Üldlämmastiku sisaldus jõevees oli sügisel selgelt suurem kui kevadel.
Sügisel toimunud mõõtmistel oli novembris tuvastatud üldlämmastiku kontsentratsioon suurem oktoobris
määratud sisaldusest. Novembrikuised tulemused viitasid enamikus kesisele seisundiklassile. Sügisesed suured
kontsentratsioonid on tõenäoliselt tingitud taimede aktiivse kasvuperioodi lõpust, mistõttu jäävad toitained
taimestikku sidumata ja kanduvad põldudelt siseveekogudesse. Lisaks võib mõju avaldada põldude väetamine
niiskemal perioodil (Kobras AS, 2020).
Orajõe valgala analüüsi andmetel tuleneb toitainete koormus eelkõige põllumajandusmaade aktiivsest
kasutamisest ja vähem loomakasvatusest. Olulisemat koormuse kasvu põhjustab suurema vooluhulga tõttu
eelkõige Peri oja.
3.4. LOODUSKAITSELISED OBJEKTID JA ALAD
Lähim looduskaitsealune objekt Intsikurmu parkmets (KLO1200100) jääb kavandatud tegevuste alast ca 800 m
kaugusele lääne suunas (EELIS, 2022).
Ca 800 m läänes asub III kaitsekategooria taimeliigi kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) leiukoht (EELIS,
2022).
7 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016.
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
25 / 72
Koostaja: Kobras OÜ
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
Lähiümbruses Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid ei ole.
3.5. KULTUURIMÄLESTISED
Muinsuskaitseseaduse alusel on Peri oja paisutatud osaga piirneval alal ja selle lähistel arhitektuurimälestiseks
tunnistatud järgmised ehitised: Rosma vesiveski (ehitatud 1883, reg-nr 23789), Rosma vesiveski pais (ehitatud
20. sajandi I pool, reg-nr 23790), Rosma vesiveski elamu (ehitatud 19. sajand, reg-nr 23791), Rosma vesiveski
laut (ehitatud 19. sajand, reg-nr 23792), Rosma küla elamu I tiibhoonega (ehitatud 1920. aastatel, reg-nr
23793), Rosma küla elamu I kelder (ehitatud 20. sajandi I pool, reg-nr 23794), Rosma küla elamu I kaev (ehitatud
20. sajandi I pool, reg-nr 23795), Rosma küla kauplus-elamu II (ehitatud 1920. aastatel, reg-nr 23796), Rosma
küla kauplus-elamu II ait-kelder (ehitatud 1920. aastatel, reg-nr 23797), Rosma küla elamu III (ehitatud
tõenäoliselt 19. sajandi lõpus, reg-nr 23798) (kultuurimälestiste register, 2022). Eelnevalt nimetatud ehitistele
on kehtestatud ühine kaitsevöönd8, kuhu ulatub ka Peri oja paisutatud osa (joonis 11).
Joonis 11. Peri oja paisutatud osa läheduses paiknevad kultuurimälestised ja nende ühine kaitsevöönd (Maa-
ameti kaardirakendus, 2022).
Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 14 lg 2) on kinnismälestise kaitsevööndi eesmärk tagada:
1) kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning seda ümbritsevate mälestisega seotud
kultuuriväärtuslike objektide ja elementide säilimine;
2) kinnismälestise vaadeldavus ja mälestiselt avanevate algupäraste vaadete säilimine;
3) kinnismälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine.
8
„Kultuurimälestiseks tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja kaitsevööndi määramine“, kultuuriministri käskkiri
24.08.2005 nr 265.
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
26 / 72
Koostaja: Kobras OÜ
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
Antud piirkonda hõlmavad kõrgematasandilised strateegilised planeerimisdokumendid toetavad Peri oja
paisutatud osa puhastamist.
Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007)9 eesmärk on saavutada pinnavee hea seisund ning hoida
veekogusid, mille seisund on juba hea või väga hea.
Peri oja paisutatud osa puhastamine aitab parandada oja üleüldist tervislikku seisundit ning aitab kaudselt
parandada ka Peri oja suubla, Orajõe, ökoloogilist seisundit.
Põlva maakonnaplaneeringu 2030+ (2017)10 alusel asub Peri oja paisutatud ala linnalise asutusega alal. Põlva
järve, Orajõe ja Peri oja ümbrus kuulub II tähtsusklassi ehk maakondliku tähtsusega väärtuslike maastike hulka.
Põlva järve, Orajõe ja Peri oja väärtusliku maastiku säilimiseks tuleb säilitada maastikuline miljöö ning hoida
traditsioonilist maastikku. Peri oja paisutatud osa on oluline maastiku komponent, kuna kuulub selle ümber ja
lähistel asuvate mälestiste ühisesse kaitsevööndisse ning paisutatud osa veepeeglit tuleks ajaloolistel põhjustel
säilitada.
Põlva maakonnaplaneeringu alusel ei jää Peri oja paisutatud osa ega selle kaldapiirkond rohevõrgustiku alale.
Põlva maakonnaplaneering 2030+ toetab Peri osa paisutatud osa puhastamiseks keskkonnaloa taotlemist, et
tagada Põlva järve, Orajõe ja Peri oja väärtusliku maastiku säilimine ning traditsioonilise maastiku hoidmine.
Põlva valla üldplaneeringuga 2029+ (2018)11 on Rosma paisu ja Peri oja paisutatud osa lähipiirkond määratud
elamualaks (joonis 12) (väikeelamumaa). Elamuala peamiseks maakasutuse otstarbeks on elamumaa ja
elamumaaga seonduvad kõrvalkasutused nagu haljastus, äri, liiklus, kogukondlikud tegevused jmt.
Üldplaneeringus on väärtuslike maastike määramisel lähtututud maakonnaplaneeringuga määratletud
väärtuslikest maastikest, st kavandatava tegevuse ala jääb ka üldplaneeringu järgi väärtuslikule maastikule.
Väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks on seatud kasutustingimused, mille hulka
kuulub väärtuslike maastike arhitektuurilise ja maastikulise miljöö säilitamine, traditsioonilise maakasutuse
maastike hoidmine (eelistatud aladel, kus on säilinud asustusstruktuur, teedevõrk ja arhitektuur), silmapaistvalt
ilusate vaatekohtade säilitamine ja avamine (eriti üldkasutatavatel aladel avalike teede ääres).
Piki Põlva-Karisilla tugimaanteed on kavandatud perspektiivne kergliiklustee algusega Võru-Põlva 43
tugimaanteega (riigiteega nr 64) ristumisest kuni Rosma külas reserveeritud tootmisaladeni. Perspektiivse
kergliiklustee täpne kulgemine (sh kummal pool avalikku teed kergliiklustee paikneb) ja tehnilised lahendused
selgitatakse projekteerimisel. Kavandatavad tegevused ei takista kergliiklustee rajamist.
9
Vastu võetud/heaks kiidetud Riigikogu poolt 14.02.2007.
10
Kehtestatud Põlva maavanema 18.08.2017 korraldusega nr 1-1/17/676.
11
Kehtestatud Põlva Vallavolikogu 20.12.2018 otsusega nr 1-3/60 „Põlva valla üldplaneeringu 2029+ osaline kehtestamine“.
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
27 / 72
Koostaja: Kobras OÜ
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
Joonis 12. Väljavõte Põlva valla üldplaneeringu 2029+ (2018) joonisest 1:15 000 (Põlva valla üldplaneering).
Põlva valla üldplaneering 2029+ toetab Peri oja paisutatud osa puhastamiseks keskkonnaloa taotlemist, kuna
kavandatav tegevus aitab taastada Peri oja paisutatud osa veepeegli ning parandab Rosma küla üldilmet.
Planeeritaval tegevusel puudub seos lähipiirkonnas asuvate detailplaneeringutega.
5. KAVANDATAVA TEGEVUSE REAALSETE ALTERNATIIVSETE
VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT KAASNEVA KESKKONNAMÕJU
PROGNOOSMEETODITE KIRJELDUS
Peri oja paisutiigi puhastamise tööprojekti koostamise käigus teostati tiigi põhjas oleva sette paksuste
mõõdistus, et määrata eemaldatava sette maht. Sette paksuse mõõdistus andis informatsiooni sette paksuste
kohta paisutiigi erinevates osades.
Keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel kasutati:
Maa-ameti kaardirakendusi,
EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur) andmeid,
erialakirjandust,
varasemaid uuringuandmeid,
varasemaid analoogseid keskkonnamõju hindamise tulemusi,
strateegilisi planeerimisdokumente ja Eesti Vabariigi õigusakte,
välivaatluste tulemusi,
muud asjakohast informatsiooni.
Mõju hinnangute andmisel ja alternatiivide omavahelisel võrdlemisel kasutati täisarvulisel skaalal põhinevat
kvalitatiivset hindamissüsteemi (nt -3...+3), kus negatiivsed hinded tähistavad kavandatava tegevuse
negatiivset mõju ning positiivsed hinded positiivset mõju.
Peatükis 2 käsitletud põhialternatiivide hindamisel ja omavahelisel võrdlemisel hinnati ja võrreldi omavahel I
alternatiivi (veetaimestiku, sette ja veski turbiinikanali ajutise tõkketammi eemaldamine ekskavaatoriga
eelnevalt veetaset alandades) ja II alternatiivi (sette eemaldamine veetaset alandamata setete pumpamisega
ehk nn mudapumbaga).
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
28 / 72
Koostaja: Kobras OÜ
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
6. OLULISTE KESKKONNAMÕJUDE SELGITAMINE
Kavandatava tegevusega avaldub eeldatavalt mõju:
Peri oja paisutatud osale, sellest allavoolu olevale Peri oja ning Orajõe veerežiimile ja -kvaliteedile,
maakasutusele,
kultuurimälestistele, eelkõige Rosma vesiveskile ja Rosma vesiveski paisule,
jäätmekäitlusest tulenevad mõjud,
Peri oja paisutatud osa ökoloogilise seisundi parandamise kaudu,
loodusressursside kokkuhoidmise kaudu,
tekitatava müra kaudu,
settekäitlusel tekkiva lõhna kaudu.
Tulenevalt Transpordiameti poolt esitatud seisukohast (04.06.2021 kiri nr 8-5/21/13732-2) käsitletakse KMH
aruandes lisaks riigitee nr 90 konstruktsiooni püsivuse temaatikat seoses sette transportimisega ladestuskohta.
Peri oja paisutatud osa süvendamise mõju erinevatele valdkondadele saab jaotada puhastamistööde aegseks
(lühiajaline, seotud kavandatavate tegevuste elluviimise perioodiga) ja puhastamistööde järgseks (kestvaks)
mõjuks. Puhastamistööde perioodi hulka on arvestatud ka sette äravedu lõpliku käitlemise alale. Sette
laialiplaneerimine, sellele eelnev seismine (täiendav tahenemine ja stabiliseerumine kohapeal) ning sellega
seotud mõju käsitletakse puhastamistööde järgse mõjuna.
Kavandatava tegevusega kaasnevad negatiivsed mõjud ja häiringud avalduvad peamiselt Peri oja paisutatud
osa puhastustööde läbiviimise ajal. Puhastamistööde järgne periood on pigem seotud positiivsete mõjude
avaldumisega, kuna tegevuse eesmärk on suunatud Peri oja paisutatud osa ökoloogilise seisundi
parandamisele ning esteetilise väljanägemise parandamisele. Samas ulatub puhastamistööde järgsesse
perioodi ka Peri oja paisutatud osale omase vee-elustiku ja ökoloogilise tasakaalu rikkumisega seotud häiring,
mis taandub aja möödudes, mil puhastatavas osas järk-järgult taastub veeökosüsteem ja iseregulatsioon
suurenenud veemahu ja toitainete sisekoormuse vähenemise tingimustes.
Alternatiivide hindamisel mõjuvaldkondade lõikes ja omavahelisel võrdlemisel kasutati täisarvulisel skaalal
põhinevat kvalitatiivset hindamissüsteemi (-3...+3), kus negatiivsed hinded tähistavad kavandatava tegevuse
negatiivset mõju ning positiivsed hinded positiivset mõju. Mõju puudumise korral anti hindepall 0 (tabel 3).
Tabel 3. Mõjude olulisuse hindamise skaala ja selgitused.
Kriteeriumi hindepunkt Selgitus
-3 oluline negatiivne mõju
-2 mõõdukas negatiivne mõju
-1 nõrk (vähene) negatiivne mõju
0 mõju puudub
+1 nõrk (vähene) positiivne mõju
+2 mõõdukas positiivne mõju
+3 oluline positiivne mõju
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
29 / 72
Koostaja: Kobras OÜ
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
Kui mõju suurusele omistatud hinnang ei langenud kokku ühegi täisarvulisel skaalal toodud väärtusega või
esines varieerumist, esitati mõju hinnang kahe täisarvulise väärtuse vahemikuna (nt tegemist on nõrga kuni
mõõduka negatiivse mõjuga, hindepall -1 … -2).
Tegevuse mõjuallikaks, mis võib eeldatavalt põhjustada olulist keskkonnamõju, on Peri oja paisutatud osa
puhastamine setetest ning settekäitlus (tahendamine/veetustamine ja transport sihtkohta taaskasutamiseks).
6.1. MÕJUALA ULATUS
Setete eemaldamine ja käitlemine mõjutavad nii Peri oja paisutatud lõiku, seda ümbritsevat kaldapiirkonda,
mida kasutavad ehitusmasinad ja kus ladustatakse setet selle tahendamiseks, kui ka allavoolu jäävat Peri oja ja
selle suublaks olevat Orajõge. Oja puhastustööde käigus paisatakse vette heljumit, mis kandub veevooluga
ojas allavoolu ja seetõttu sõltub mõju ulatus ojas allavoolu just puhastusmeetodist ja leevendusmeetmete
rakendamisest. Peri oja suublaks olev Orajõgi asub tegevustööde alast ca 200 m allavoolu.
Peri oja paisutatud osa süvendamise vahetu ehk kõige intensiivsema mõjuga haaratud ala (mõjuala) on
kujutatud joonisel 13.
Joonis 13. Eeldatav vahetu keskkonnamõju hindamise ala (tähistatud musta viirutusega) (aluskaart: Maa-ameti
kaardirakendus, 2021).
6.2. MÕJU MAAKASUTUSELE
I alternatiiv
Puhastustööde teostamise aegne mõju
Puhastustööde teostamine ekskavaatoriga toimub peamiselt Triinu ja Veski tee 1 katastriüksustelt.
Puhastamistööde ajal võib olla vajalik ekskavaatoriga eemaldatud sette ajutine ladustamine selle veetustamise
ja/või ümberlaadimise eesmärgil Triinu katastriüksusel. Triinu ja Veski tee 1 kinnistud ei ole aktiivselt kasutuses,
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
30 / 72
Koostaja: Kobras OÜ
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
vaid üksnes hooldatavad hea visuaalse väljanägemise eesmärgil, seega otsene mõju kinnistute maa-ala
kasutamisele puhastamistööde tegemise ajal konkureeriva maakasutuse tõttu puudub.
Juhul, kui osutub vajalikuks paisutiigi puhastamine Jaanimäe teelt, siis võib see seotud olla lühiajalise
liikumispiiranguga Jaanimäe tee ääres paiknevale Jaanimäe tee 1 katastriüksusele ja seega on takistatud
teemaa kasutamine ning võib olla halvendatud juurdepääs kinnistule.
Tegevus toimub riigitee nr 90 Põlva – Karisilla teekaitsevööndis, mille laius on 30 m tulenevalt ehitusseadustiku
§-st 71. Ehitusseadustiku § 72 lg 1 loetletud tegevusi teekaitsevööndis ei teostata, seega ei mõjutata teehoiu
korraldamist.
Kokkuvõttes võib hinnata mõju maakasutusele pigem ebaoluliseks (hindepall 0).
Puhastamistööde aegne mõju leevendusmeetmete rakendamisel
Leevendusmeetmeid rakendada ei ole vajalik (säilib hindepall 0).
Puhastustööde teostamise järgne mõju
Peri oja paisutatud osa paremalt kaldalt ehk Veski tee poolsest küljest eemaldatakse projekti kohaselt enne
tööde teostamist puud ja võsa ca 250 m2 suuruselt alalt. Triinu ja Veski tee 1 katastriüksustel paikneb
kõlvikuliselt looduslik rohumaa. Puude ja põõsaste eemaldamisel Triinu ja Veski tee 1 katastriüksuste
kõlvikuline koosseis ei muutu (mõlemal katastriüksusel ei paikne hõredalt kasvavate üksikute puude tõttu Eesti
põhikaardi alusel metsakõlvikut).
Rosma paisutiigi puhastamise järgselt mõju Triinu katastriüksuse kasutamisele puudub, kuna paisutatud osast
väljatõstetud sete viiakse pärast tahenemist alalt minema lõpliku käitluse alale ning ala heakorrastatakse. Pärast
tööde lõppu taastatakse kogu töödeks kasutatud kaldapiirkond endisesse olukorda. Paisutiigi puhastamine ei
sea piiranguid paisutiigi kaldapiirkonna edasisele kasutamisele. Peri oja paisutatud osa puhastamise, sette
äravedamise ja heakorrastustööde järgselt on mõju paisutatud osa lähiümbruse maakasutuse väärtusele igati
positiivne. Kavandatud tööde elluviimine tõstab Rosma külakeskuse esteetilist ning puhkeotstarbelist väärtust.
Külakeskuse üldise visuaalse väljanägemise paranemise tõttu on mõju lähiümbruse kinnistute väärtusele
positiivne, tõstes seega kaudselt maa kasutamise väärtust.
Peri oja paisutatud osast võetud setteproovide analüüsitulemuste kohaselt ei ületa settes olevate raskmetallide
sisaldus keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 “Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases”
määruses nr 26 lisas toodud sihtarve, mis tähendab, et setet saab edukalt kasutada madalama ala täitmiseks
(maapinna tõstmiseks), maapinna ebatasasuste korrigeerimiseks ja/või haljastuskihi rajamiseks. Niiviisi on
võimalik säästa taastumatuid loodusressursse (mulda, muud looduslikku pinnast) ala aktiivsesse kasutusse
võtmise eelduste loomisel või maakasutuse väärtuse tõstmisel näiteks põllumaal või haljasalal.
Sete veetakse kokkuleppe alusel Rosma külas Soosaare kinnistule (kü tunnus 61903:003:0664) ning väga
väikeses mahus (1-2 koormatäit) Päkamäe tee 12 kinnistule (kü tunnus 61903:002:0286). Soosaare kinnistul
kasutatakse setet (enamik settest) mullaparandusainena, segades selle mulla sisse.
Järvemuda kui orgaaniline väetis on ühelt poolt sobilik sisend põllumajandusse ja teiselt poolt on selle
põldudele laotamine lahenduseks järvede tervendamisel tekkiva massi kasutamisele. Järvemuda on hea
orgaaniline väetis. Õhukuivas mudas sisaldub enamikel juhtudel 25–30% orgaanilist ainet, tuhasus on 20–85%,
lämmastikusisaldus 0,56–3,6%, valdavalt 1,4% piirides, fosforit 0,1–0,26%, kaaliumi 0,2–0,44% ja kaltsiumi 1,2–
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
31 / 72
Koostaja: Kobras OÜ
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
2,1%. Peale nimetatute sisaldab muda veel magneesiumi, mangaani, tsinki, molübdeeni, boori jt elemente.
Mineraalainete rohkus mudas sõltub järve asukohast ja seda ümbritseva keskkonna taimetoiteelementide
sisaldusest (Raudväli, 1996; Kalvi Tamm, 2013).
Järve sete sisaldab palju suuremas koguses fosforit kui veekogu. Sette koostisosana võib fosfor akumuleeruda
järve põhjas ja sobivate tingimuste korral jääda sinna muutumatuna (Phillips jt 2000).
Mullareaktsioon mõjutab oluliselt taimetoiteelementide liikuvust mullas. Mulla happesus vähendab oluliselt
fosfaatioonide liikuvust ning ka nende omastatavust taimede poolt. Samas väheneb fosfaatioonide
omastatavus ka pH tõusul üle 7,5. Mullas valitseb parim fosforirežiim, kui mulla pH on 6,5 - 7,5. (Kevvai 1996).
Agrokeemilise koostise, bioloogiliselt väärtuslike komponentide ja mikroorganismide sisalduse tõttu võib
järvemuda oluliselt parandada muldade viljakust. Vanemate katsete kohaselt parandab järvemudaga
väetamine kerge lõimisega kamar-leetmuldade agrokeemilisi omadusi: suurendab huumuse- ja
lämmastikusisaldust, vähendab muldade happesust (Raudsepp 1984). On leitud, et sette lisamine mulda
parandab niiskusrežiimi ja poorsust ning vähendab mulla tihedust (Bakšiene 2009).
Katsed kinnitasid, et järvemuda kasutamise efektiivsus on eriti kõrge, kui seda kasutada koos mineraalväetiste
ja sõnnikuga (Raudsepp 1984).
Sette kasutamisel tuleb arvestada eelkõige selle tuhasust ja karbonaatide sisaldust, sest erineva koostisega
setted avaldavad erinevat mõju. Järvemudaväetistele esitatavad peamised nõuded on: orgaanilise aine sisaldus
48 - 56%, niiskus mitte üle 50%, tuhasus mitte üle 70% absoluutkuiva aine kohta, pH mitte alla 5 ning 10
millimeetrist suuremate osakeste sisaldus mitte üle 15% (Raudsepp 1984).
Järvemuda põllukatsed on tehtud Eesti Taimekasvatuse Instituudi poolt 2015 aastal. Põldkatsetest selgus, et nii
saagikuse, mulla keemiliste-füüsikaliste kui ka mikrobioloogiliste näitajate seisukohalt oli kõige efektiivsemaks
mullaparandusaineks järvemuda kasutusnormiga 100 t/ha (Eesti Taimekasvatuse Instituut, 2015). Päkamäe tee
12 kinnistul kasutatakse setet väiksel alal (ca 100 m2) haljastuskihi loomiseks. Sette kasutamisega maade
kasutamise otstarvet ei muudeta, senine alade kasutamine jätkub tavapärasel viisil. Positiivne mõju on seotud
potentsiaalselt maa viljakuse tõstmisega.
Seadusandlikud nõuded veekogu põhjast väljatõstetud sette kasutamiseks põllumaal, rekultiveerimisel ja
haljastuses puuduvad. Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 29 „Haljastuses, rekultiveerimisel ja
põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded“ reguleerib
reoveesette kasutamist põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel, et vältida selle kahjulikku mõju pinna-
ja põhjaveele, mullale, taimedele, loomade ja inimese tervisele. Rosma paisutiigi põhjast eemaldatav muda ei
ole määruse definitsiooni kohaselt reoveesete, seega selle alusel nõuete otsekohaldamine ja järelduste
tegemine ei ole asjakohane.
Keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28 “Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri,
prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi
piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi
piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused” on kehtestatud prioriteetsete ainete, prioriteetsete
ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused. Ka selle määrusega
kehtestatud piirväärtustega saadud tulemuste võrdlemine ei ole asjakohane, kuna määrusega on kehtestatud
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
32 / 72
Koostaja: Kobras OÜ
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
vesikeskkonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused pinnaveekogumite ökoloogilise
seisundi hindamiseks, mitte tiigi põhjast väljavõetud sette edasise kasutamise võimaluste üle otsustamiseks.
Kokkuvõttes võib öelda, et mõju maakasutusele Peri oja paisutiigi ümbruses pärast puhastamistööde elluviimist
puudub, kuna kaldapiirkond heakorrastatakse (hindepall 0). Sette kasutamisel mullaparandusainena põllumaal
või peenramaal on võimalik tõsta maakasutuse viljelusväärtust. Samas tuleb märkida, et enne tiigisette
stabiliseerimist ei anna selle kasutamine põllumaal või peenramaal suure tõenäosusega oodatud tulemust,
kuna mõjub taimestiku kasvule pigem pärssivalt. Seetõttu sõltub mõju avaldumise iseloom sellest, kas sete
planeeritakse koheselt laiali ja segatakse mulda või käideldakse teadlikult enne kasutusele võtmist (hindepall
-1 kuni +1).
Puhastamistööde järgne mõju leevendusmeetmete rakendamisel
Sette väetisväärtuse suurendamiseks on soovitav seda kompostida allapanuta sõnnikuga
(vahekorras 1:1), parima tulemuse saavutamiseks tuleks iga tonni muda kohta lisada 20 -
25 kg põhku. Õhustatud järvemuda võib kasutada kas otseselt orgaanilise väetisena või
komposteeritult orgaaniliste ja mineraalväetistega. Taliteraviljadele on soovitatav anda
järvemuda 30 - 40 t/ha (Raudväli 1996). Olles konsulteerinud Eesti Maaülikooli
Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Mullateaduse õppetooli dotsent Enn Leeduga,
peaks lisatav põhu kogus olema märksa suurem (ideaalsel juhul isegi suhtes settega 1:1), et
suurendada sette õhutamise ja stabiliseerimise efektiivsust.
Enne põllumaale laialiplaneerimist ja mulda segamist (sissekündmist) peab sete läbima
kohapeal kuhjas seistes ühe külmumistsükli, misjärel muutub sete kobedaks massiks, mis
võib erinevalt külmumistsüklit läbimata settest uuesti niiskuda ja kuivada, muutmata
seejuures oma füüsikalisi omadusi (Raudväli, 1996).
Stabiliseerimisprotsessi vältel tuleks setet mitu korda ühest hunnikust teise tõsta, tõstes
õhutamisprotsessi efektiivsust.
Kuna rauarikka sette lisamine võib vähendada taimedele kättesaadava fosfori hulka mullas,
siis on soovitatav enne sette kasutamist põllumaal määrata raua sisaldus settes. Kui
tulemused viitavad kõrgele raua sisaldusele, siis ei tähenda see, et sellist setet ei tohiks
põllumaal kasutada, vaid et seda ei tohi mulda lisada suurtes kogustes (st otstarbekas on
suuremale alale see laiali jaotada).
Ülalkirjeldatud meetmete rakendamisel on mõju põllumaa viljakuse tõstmise kaudu maakasutusele pigem
positiivne (hindepall +1).
II alternatiiv
Puhastustööde teostamise aegne mõju
Pinnasepumba kasutamisel on vajalik eemaldada Triinu katastriüksuselt puud ja põõsad, et võimaldada alale
sette tahendamiseks geokottide ja torustiku paigaldamist.
Geokotte on võimalik ladustada Triinu katastriüksusele. Eemaldatud pulbi geokotti pumpamiseks saab
kasutada lühikest torustiku, mis välistab vajaduse vahepumpamise järele. Geotuubides sette setitamine Triinu
katastriüksusel välistab maa-ala muul viisil kasutamise sette käitlemise perioodi jooksul, kuid kuna alal aktiivne
maakasutus puudub, siis mõju maakasutusele on ebaoluline (hindepall 0).
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
33 / 72
Koostaja: Kobras OÜ
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
Puhastamistööde aegne mõju leevendusmeetmete rakendamisel
Leevendusmeetmeid rakendada ei ole vajalik (säilib hindepall 0).
Puhastamistööde järgne mõju
Peri oja paisutatud osa puhastamise järgselt mõju Triinu katastriüksusele puudub, pärast sette veetustamist
lõigatakse geotuubid katki, viiakse minema lõpliku käitluse alale, tuubid antakse üle vastavat liiki jäätmeid
käitlevale ettevõttele ning tuubide alune plats likvideeritakse. Puhastustöödele eelnenud olukord Triinu
kinnistul ja mujal paisutiigi ümbruses taastatakse (hindepall 0).
Sette kasutamisel mullaparandusainena põllumaal saab tõsta maakasutuse viljelusväärtust ning madalama
maa-ala täitmisel või maapinna ebatasasuste tasanamisel võib luua sellel alal eeldused ala aktiivseks
kasutuselevõtuks, tõstes seega maakasutuse väärtust. Põllumaal sette kasutamise mõju viljelusväärtusele
sõltub selle käitlemisest (vt täpsemalt kirjeldust alternatiiv I juures, mis kohaldub ka siinkohal) (hindepall -1
kuni +1).
Puhastamistööde järgne mõju leevendusmeetmete rakendamisel
Kohalduvad samad meetmed, mis alternatiiv I korral (kompostimine, settes raua sisalduse
määramine, külmumistsükli läbimine (hindepall +1).
6.3. MÕJU TEEDE KONSTRUKTSIOONI PÜSIVUSELE SEOSES SETTE TRANSPORTIMISEGA
KÄITLUSKOHTADESSE
Rosma küla läbiv riigitee nr 90 Põlva – Karisilla pikkus Teeregistri andmeil on 34 219 m. Riigitee nr 90 lõik km
0 – 0,282 (Võru-Põlva tugimaantee ja Rosma - Tiike – Leevi kõrvalmaantee vahelises lõigus) on rekonstrueeritud
2005. aastal (vanus 17 aastat). Teelõigu katend koosneb tihedast asfaltbetoonist. Vastavalt Maanteeameti
„Elastsete teekatendite projekteerimise juhendile“ (2017) on tihe asfaltbetoon püsikatend, mille kasutusaeg on
20 aastat. Sellest lähtuvalt peaks riigitee katend selles lõigus olema kasutuskõlbulik veel paar-kolm aastat.
Transpordiameti veebilehe Tark Tee (https://tarktee.mnt.ee/#/et) andmetel ei ole terve riigitee nr 90 ulatuses
massipiiranguid autodele.
Rosma-Tiike-Leevi teelt (kõrvalmaantee nr 18110) on kuni Sooküla põik teega ristumiseni mustkattega
(bituumenstabiliseeritud kate), kate rajatud 1987. aastal. Kohalik Sooküla põik tee (nr 6190025), mille ääres
paikneb Soosaare kinnistu, on kohalik kruusatee. Kummalgi teel ei ole massipiiranguid autodele.
Sette äraveol tuleb järgida liiklusseaduse § 72 sätestatud nõuet (keelatud on teed kahjustada ja risustada).
Liiklusseaduse § 72 lg 2 kohaselt peab tee kasutamisel veoste või sõitjate veoga tegelev isik andma tee
omanikule tema nõudmisel andmeid teed kasutavate sõidukite, vedude mahu, teekonna ja sõidusageduse
kohta. Tagamaks nii Põlva – Karisilla kõrvalmaantee, Rosma-Tiike-Leevi kõrvalmaantee kui Sooküla põik tee
püsivus ja kvaliteedi halvenemise vältimine sette vedamisel, on Peri oja paisutiigi puhastamise ehitustööde
töövõtjal vajalik Transpordiametit ja kohalikku omavalitsust eelnevalt teavitada sette äravedamise perioodist,
veokordade arvust ja sellest, kui suure kandevõimega masinatega plaanitakse setet mööda riigiteed vedama
hakata. Transpordiamet ja kohalik omnavalitsus saavad lähtuvalt neile teadaolevast infost seada vajadusel sette
äravedamisele tingimusi.
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
34 / 72
Koostaja: Kobras OÜ
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
6.4. MÕJU PINNAVEELE
6.4.1. Mõju Peri oja paisutatud osa, sellest allavoolu oleva Peri oja ning Orajõe veerežiimile
I alternatiiv
Puhastustööde teostamise aegne mõju
Sette eemaldamisele eelnevalt alandatakse Peri oja paisutiigis veetaset niipalju, kui pais seda võimaldab (vt
täpsemalt ptk 2). Seega on juba enne setete eemaldamisele asumist Peri oja paisutatud osas võrreldes
olemasoleva olukorraga uus veerežiim. See puudutab üksnes Rosma paisutiigi ala, paisust allavoolu veerežiim
puhastustööde vältel säilib. Paisutiigi tühjendamise ajal suureneb mõnevõrra allavoolu juhitav vooluhulk.
Kuna paisutiigi näol on tegemist kunstlikult rajatud veekogu osaga, kus looduslik veerežiim on niikuinii juba
varasemalt muudetud, siis võib veetaseme allalaskmisega kaasnevat mõju veerežiimile ebaoluliselt lugeda, kuid
allavoolu lühiajaliselt juhitava vooluhulga tõttu võib mõju lugeda ka kuni mõõdukalt negatiivseks, kuna sõltub
veetaseme alandamise kiirusest ja seega allavoolu juhitavast vooluhulgast (hindepall 0 kuni -2).
Puhastustööde teostamise aegne mõju leevendusmeetmete rakendamisel
Vältimaks Rosma paisust allavoolu jääva Peri oja veerežiimi olulist mõjutamist, peab
paisutiigis veetaseme alandamine toimuma aeglaselt - mitte kiiremini kui 30 cm ööpäevas.
Kuigi see nõue on kirja ka Peri oja paisutamiseks Rosma paisuga väljastatud keskkonnaloas
ja keskkonnaministri 09.10.2019 määruses nr 54, on see siinkohal siiski veelkord asjakohane
negatiivse mõju ennetamiseks välja tuua (hindepall 0).
Puhastustööde teostamise järgne mõju
Endine veerežiim taastatakse puhastamistööde teostamise järgselt veetaseme tõstmisega Rosma paisul
(šandooride paigaldamisega endisele kõrgusele) normaalpaisutustasemele. Veetaseme taastumiseks võib Peri
oja paisutatud osal madalveeperioodil kuluda hinnanguliselt vähem kui 1 ööpäev (arvestades Peri ojas
mõõdetud vooluhulki (0,52 m3/s 23.10.2019 ja 0,51 m3/sek 14.11.2019) ja paisutatud osa mahtu (ca 2300 m3),
kuid seejuures peab igal ajahetkel tagama paisust allpool ökoloogiline miinimumvooluhulk või looduslik
vooluhulk, kui see on ökoloogilisest miinimumvooluhulgast väiksem12.
Puhastatud paisutiigi veemahutavus veeala pindala ja veekihi paksuse suurenemise tõttu suureneb ja seega ka
vee viibeaeg. Pärast puhastamistööde läbiviimist mõju paisutiigi ning sellest allavoolu oleva Peri oja ja Orajõe
veerežiimile puudub - läbi paisutatud osa voolava Peri oja vee vooluhulka edaspidi ei piirata ehk vooluhulk ei
muutu (hindepall 0).
Puhastustööde teostamise järgne mõju leevendusmeetmete rakendamisel
Leevendusmeetmeid ei ole vaja välja pakkuda (säilib hindepall 0).
II alternatiiv
Puhastustööde teostamise aegne mõju
12
Veeseaduse § 174 lg 5 p 3.
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
35 / 72
Koostaja: Kobras OÜ
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
II alternatiivi puhul võidakse muuta Peri oja paisutatud osa veerežiimi, kuna pinnasepumba tööks vajalikku vee
kogust paisutiigis ei ole. Peri oja paisutiiki sissevoolava vee vooluhulk on väikem pinnasepumba poolt samas
ajaühikus tarbitavast vee hulgast. Tuubidest nõrgub vesi välja ja juhitakse tagasi Peri oja paisutiiki teatava
viibega. Seetõttu tekkib vajadus sette eemaldamiseks tsükliliselt.
Kuna paisutiigi näol on tegemist kunstlikult rajatud veekogu osaga, kus looduslik veerežiim on niikuinii juba
varasemalt muudetud, siis võib veetaseme kõigutamisega kaasnevat mõju veerežiimile ebaoluliseks lugeda.
Paisutiigist allavoolu jääva Peri oja ning Orajõe veerežiim võib samuti saada mõjutatud seoses allavoolu
juhitavate vooluhulga kõikumistega. Mõju on ajutine, samas kui allavoolu ökoloogilise miinimumvooluhulga
tagamise nõuet ei täideta, siis võib esineda ka olukord, kus puhastusperioodi vältel (olenevalt pumba
tootlikkusest, mis võib jääda 10-200 m3 setet tunnis ehk ca 20-400 m3 pulpi tunni) allavoolu juhitav vee hulk
on väga väike või olematu (ehk et allavoolu olev oja säng võib juurdevooluta jääda ja seega väheneb ka Orajõe
vooluhulk) (hindepall -1 kuni -3).
Puhastustööde teostamise aegne mõju leevendusmeetmete rakendamisel
Igal ajahetkel tuleb tagada paisust allavoolu ökoloogiline miinimumvooluhulk (või looduslik
vooluhulk, kui see on ökoloogilisest miinimumvooluhulgast väiksem), mis tähendab, et
kogu paisutiigis olevat vett ei tohi korraga ära tarbida. Kuigi see nõue on kirjas nii ka Peri
oja paisutamiseks Rosma paisuga väljastatud keskkonnaloas ja veeseaduses, on see
siinkohal siiski veelkord asjakohane negatiivse mõju ennetamiseks välja tuua. Ökoloogilise
miinimumvooluhulga tagamise korral võib allavoolu juhitav vooluhulk siiski
puhastusprotsessi vältel muutuda seoses tsüklilise pumpamise vajadusega
(hindepall -1).
Puhastustööde teostamise järgne mõju
Puhastatud paisutiigi veemahutavus veeala pindala ja veekihi paksuse suurenemise tõttu suureneb ja seega ka
vee viibeaeg. Pärast puhastamistööde läbiviimist mõju paisutiigi ning sellest allavoolu oleva Peri oja ja Orajõe
veerežiimile puudub - läbi paisutatud osa voolava Peri oja vee vooluhulka edaspidi ei piirata ehk vooluhulk ei
muutu (hindepall 0).
Puhastustööde teostamise järgne mõju leevendusmeetmete rakendamisel
Leevendusmeetmeid ei ole vaja välja pakkuda (säilib hindepall 0).
6.4.2. Mõju Peri oja paisutatud osa, sellest allavoolu oleva Peri oja, Orajõe ning Põlva järve
veekvaliteedile
Setete eemaldamise käigus sete resuspendeerub veesambasse (seguneb veega) ja läbivoolu tõttu mõjutab Peri
oja veekvaliteeti heljumiga ja toitainetega Rosma paisust allavoolu jäävas Peri oja lõigus. Peri oja suubub Rosma
paisust kõigest 200 m allavoolu Orajõkke. Mudaosakesed on väikesed ja nende settimiseks peab veevool olema
sisuliselt olematu, seega on mõjutatud ka Orajõe veekvaliteet ning veevool kannab osa settest ka Põlva järve.
I alternatiiv
Puhastamistööde teostamise aegne mõju
Veetaseme alandamisel osa settest resuspendeerub veesambasse ja mõjutab teataval määral Peri oja
paisutatud osa ja sellest allavoolu jääva Peri oja veekvaliteeti heljumi ja vabade toitainete sisalduse kasvuga
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
36 / 72
Koostaja: Kobras OÜ
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
vees. Paisutiigi puhastamisega alustamisel on vesi üksnes oja voolusängis ja setet saab eemaldada kuivale
jäänud äärealadelt, ent pärast sette eemaldamist täitub puhastatud ala veega ja seega kulgeb valdav osa
puhastamistöödest lõpuks vees, mis on kokkupuutes paisutatud osast läbi voolava Peri ojaga. Paisutiigist läbi
voolav vesi „peseb“ tööde teostamise ala pidevalt läbi.
Veetaseme alandamisega ja eelkõige oja paisutatud osa puhastamistöödega kaasnev heljumi ja vette paistatud
toitainete sisalduse kasv paisust allavoolu jäävas ojalõigus ning Orajões on suuresti määratud vooluveekogude
morfoloogiaga ja hüdroloogiliste tingimustega, eelkõige oja voolukiiruse ja -vooluhulgaga. Voolukiirus on
suuresti määratud oja languga kuni Orajõeni ja Orajõe languga Peri oja suubumiskoha ja Põlva järve vahelises
lõigus (joonis 14). Veekogude põhja langus määrab voolukiiruse, mis määrab heljumi settimise kiiruse ja
kauguse, olenedes sealjuures ka heljumi (pinnaseosakeste) suurusest (joonis 15).
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
37 / 72
Koostaja: Kobras OÜ
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
Joonis 14. Orajõe profiil põhikaardi täpsusega (aluskaart: Maa-amet, 13.12.2019; vooluveekogu: EELIS,
05.06.2019; kõrgusandmed: Maa-amet, ETAK maapinna kõrgusmudelid eraldusvõimega 1 m GeoTIFF,
05.06.2019) (Kobras AS, 2020).
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
38 / 72
Koostaja: Kobras OÜ
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
Joonis 15. Mineraalsete osakeste settimine olenevalt osakeste suurusest ja voolukiirusest (Earle, 2015).
Joonisel 14 toodud Orajõe kõrgusprofiilil on selgelt näha, et Peri oja suubumiskoha lähistel jõuab jõgi
mattunud orgu ning järgnevas jõelõigus on jõe lang väga väike. Sellel lõigul settib olulisel määral jõe suurema
languga piirkonnast kaasa kantud mineraalset materjali. Maa-ameti maakatte kõrgusinfole tuginedes on ka
Peri oja põhja langus Rosma paisu järgselt väga väike. Suuremad voolukiirused esinevad vee vertikaalse
langemise tõttu vahetult paisust allavoolu – 2019. aastal mõõdeti voolukiirusteks 1,33 m/s (23.10.2019) ja 0,94
m/s (14.11.2019) (Kobras AS, 2020) ning see viitab intensiivsele materjali kandele ja muda, liiva, osaliselt savi ja
osaliselt ka kruusa (selle jämedama osa) erosioonile (st juba põhja settinud osakeste veevooluga kaasa
kandmisele), kuid väheneb peagi tavapärasele kiirusele. Täpsemad andmed voolukiiruse kohta puuduvad.
Kindlasti on see suurem kui Põlva järve suubumiskoha juures Orajões mõõdetud voolukiirused 2019. aastal
(0,14 m/s (23.10.2019) ja 0,27 m/s (14.11.2019)). Juba selliste voolukiiruste juures toimub savi, muda ja
liivaosakeste kanne, seega suuremate voolukiiruste juures suudab veevool ka liivast jämedamaid setteid kanda.
Samas on oluline ka vooluveekogu kuju (sängi looklevus), mida joonis 15 ei arvesta. Orajõgi on suubumiseelses
lõigus väga looklev, mis soodustab ka väiksemate osade settimist jõe sisekurvis (laugveerul) (peamiselt liiv, aga
osaliselt ka liivast peenemad setted, sh muda).
Rosma paisutiigi puhastamisel vette liikuvate setteosakeste suurusjaotus ei ole küll täpselt teada, ent
arvestades, et tegemist on eelkõige mudaga, siis jääb enamjaolt osakeste läbimõõt pigem alla 0,1 mm. Joonis
15 põhjal ning eelnevalt välja toodud Peri oja ja Orajõe voolukiiruste ning teiselt poolt veekogude morfoloogia
iseärasuste põhjal võib eeldada, et puhastustööde alast allavoolu sattunud setteosakesed kanduvad
veevooluga Peri ojas edasi Orajõkke ning kanduvad ka Orajões edasi, ent mingi osa nendest settib ära enne
Põlva järve jõudmist.
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
39 / 72
Koostaja: Kobras OÜ
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
Heljumi sisalduse kasvu tõttu halveneb ajutiselt Peri oja ja Orajõe veekvaliteet Peri oja suubumiskohast
allavoolu ka toitainete (lämmastik ja fosfor) koormuse kasvu tõttu, kuna toitained võrreldes tahkete osakestega
„ei setti“. Orajõe vooluhulk on Peri oja suubumiskohast allavoolu ca 2,5 korda suurem ning lahjendava efekti
tõttu seega mõju sellevõrra väiksem. Veekvaliteeti paisust allavoolu olevas vooluvees mõjutab mõnevõrra ka
kaldapiirkonda kuivama kuhjatud settest selle tahenemisel välja nõrguv vesi, mis kontsentratsiooni mõistes on
tõenäoliselt üsna toitaineterikas. Mida väiksem on vooluhulk tööde läbiviimise ajal Peri ojas, seda tundlikum
on veekvaliteet lisanduva koormuse suhtes (seda suuremad on toitainete sisaldused vees).
Arvestades, et (pöörd)kopp-ekskavaator suudab ühe tööpäeva jooksul eemaldada ligikaudu 400 m3 setet, siis
ideaalsel juhul peaks töö tehtud saama ligikaudu 3-4 päevaga. Tõenäoliselt on sette eemaldamisperiood siiski
pikem, kuna tööde edenedes veesügavus paisutiigis suureneb ja suurem osa settest tuleb välja kaevata veest.
Sellisel juhul liiguvad sette liigutamisel veekeskkonnal toitained settest vette. Rosma paisutiigi, Peri oja ja
Orajõe veekvaliteeti mõjutavad muutused avalduvad nii puhastamistööde ajal kui pärast seda teatud
ajaperioodi, kuna veekeskkonnast kaldale nõrguma tõstetud settest tiiki tagasinõrguv vesi on heljumi- ja
toitaineterikas. Suurem osa veest nõrgub settest tiiki tagasi pärast tiigist väljatõstmist ca mõne päeva kuni
nädala jooksul.
Seega võib öelda, et paisutiigi puhastamine halvendab tööde tegemise ajal, mil setteid põhjast liigutatakse ja
mil kaldale nõrguma tõstetud settest heljumi- ja toitaineterikas vesi tiiki tagasi nõrgub, nii Peri oja paisutatud
osa kui sellest allavoolu Peri oja, samuti Orajõe ja osaliselt Põlva järve veekvaliteeti. Lühiajalise ja pöörduva
iseloomuga mõju tõttu võib mõju lugeda väheselt kuni mõõdukalt negatiivseks (hindepall -1 kuni -2). Põlva
järve mastaapi arvestades on sedavõrd lühikese aja jooksul järve jõudev heljumi ja toitainete koormus pigem
ebaoluline.
Puhastamistööde aegne mõju leevendusmeetmete kasutamisel
Ekskavaatoriga paisutiigi põhjast lahtiliigutatud sette veevooluga allavoolu kandumise
vältimiseks on mõistlik tööde ala eraldamiseks vooluveest rajada ajutine tõkkevall tööde ala
ning ajutise voolusängi vahelisele alale. Sellega on välditud ka kaldale tahenema tõstetud
settest väljanõrguva vee sattumine vooluvette (vesi nõrgub „kuivale“ tööde alale ja ei satu
otse vooluvette). See on tagatud siis, kui töid teostatakse Triinu kinnistu poolses osas. Kui
setteid hakatakse eemaldama Jaanimäe tee poolselt alalt ja vooluvesi suunatakse Triinu
kinnistu poolsesse külge, siis on soovitatav väljanõrguva vee Peri ojja sattumise vältimiseks
rajada ajutine tõkkevall vooluvee ja sette tahenemise ala vahelisele alale. Seda, kas vall või
muu tõkend tuleks/saaks rajada Triinu kinnistule või sängi põhja, võiks jääda ehitaja
otsustada.
Kõige parem lahendus oleks jooksvalt tööde teostamise vältel veetaset kogu paisutiigi alal
pumpamisega all hoida. Sellisel juhul voolab vesi ainult kindlas, tööde alast eraldatud
voolusängis, mille asukohta muudetakse vastavalt puhastusprotsessi edenemisele ning
ülejäänud tööde teostamise ala on kuiv. Kuivast sängist sette eemaldamine võimaldab
suurel osal toitainetest jääda eemaldatavasse settesse ning sellisel juhul võiks jääda ehitaja
hinnata, kas omakorda ajutise tõkkevalli rajamine sette ladustusala ja voolusängi vahelisele
alale on üldse vajalik. Kui on ilmne, et kaldale tahenema tõstetud settest nõrgub vett
marginaalselt välja, siis ei ole tõkkevalli rajamine põhjendatud.
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
40 / 72
Koostaja: Kobras OÜ
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
Kuivast sängist sette eemaldamine on ka töö tehnilise teostamise vaatevinklist mugavam ja
kiiremini teostatav. Sifooni kasutamiseks vee juhtimiseks paisust allavoolu on tõenäoliselt
vaja suuremat kõrguste vahet, seega ei ole see ilma lisaenergiat rakendamata tõenäoliselt
teostatav.
Pumpamine tuleb korraldada selliselt, et pumbatav vesi juhitakse enne pumbani jõudmist
läbi geotekstiilist filterkanga, takistamaks heljumi kandumist Rosma paisust allavoolu.
Filterkanga kasutamine võimaldab oluliselt kinni hoida vette paisatud heljumit ning vältida
heljumi allavoolu sattumist. Teine võimalus on pumba sissevoolu torude juurde rajada
betoonist kaev, mille põhja tuleb paigaldada piisava paksusega jämekruusa kiht, mis toimib
filtrina. Võimaluse korral tuleks geotekstiili kasutada (ka) paisust allavoolu paikneval lõigul,
mis minimeerib juba veetaseme isevoolselt alandamisel allavoolu heljumi kannet.
Väljakaevatud sete ladustatakse nõrutamiseks tiigi kaldale Triinu kinnistule tahenema. Kui
sete eemaldatakse kogu tööde perioodi vältel kuivast sängist, siis jääb kaldale tõstetud
settesse suur osa toitainetest pidama ning Orajõe veekvaliteedi mõjutamine on
minimaalne. Settes sisalduva vee eraldumine toimub üsna lühikese aja jooksul ja edasine
vee eraldumine on väga aeglane (st sete ei anna kogu vett korraga välja, vee eraldumine
toimub järk-järgult), mida lahjendab läbi voolav Peri oja.
Settest väljanõrguva toitaineterikka vee mõju oja veekvaliteedile on veelgi väiksem, kui sete
veetakse paisutiigi kaldalt ära kohe, kui see on veoautokasti laadimiseks ja transportimiseks
kõlbulik. Sellisel juhul jääb settest vee nõrgumisaeg lühikeseks. Settest eralduva vee kogus
on sellisel juhul pigem väike ja allavoolu jõudev toitainete koormus marginaalne.
Tööde tegemiseks vajalike masinate hooldus, tankimine ja muu hooldusega seotud töö
peab olema Peri oja veepiirist piisavalt kaugel (kindlasti väljaspool veekaitsevööndit), et
vältida veekogu kütuse ja muuga reostumist.
Pikema perioodi vältel esineva valingvihma korral on mõistlik sette eemaldamistööd
katkestada, kui on oht, et vooluveest valliga eraldatud tööde alas tõuseb veetase nii kõrgele,
et võib tõusta üle valli.
Eelkirjeldatud leevendusmeetmete rakendamisel on eeldatavalt tegemist vähese negatiivse mõjuga kuni
selleni, et mõju puudub (hindepall -1 kuni 0).
Puhastustööde teostamise järgne mõju
Pärast paisutiigi puhastamist taimestikust ja settest on mõju paisutiigi veekvaliteedile kindlasti positiivne
(hindepall +1 kuni +2). Muda eemaldamise tulemusena väheneb proportsionaalselt puhastatud alalt lähtuv
sisekoormus (väheneb tiigi toitelisus sette arvelt) ning paisutiigi üldine seisund, sh veekvaliteet paraneb.
Tegevuse elluviimine ei aita küll kaasa Orajõe_2 veekogumi hea seisundi saavutamisele, küll aga võib paraneda
Peri oja veekvaliteet Rosma paisust allavoolu potentsiaalse sekundaarse koormusallika eemaldamise tõttu
paisutiigist, toetades hea ökoloogilise seisundi säilimist. Aja jooksul paisutiigi põhja ladestunud sette
eemaldamise järgselt väheneb orgaanilise aine hulk ja paisutiigi sisene fosfori- ja lämmastiku koormus ning
suureneb vee läbipaistvus ja paranevad hapnikuolud. Puhastatav paisutiik muudetakse sügavamaks ning selle
ainevahetus muutub stabiilsemaks. Paisutiigi suurenemisega suureneb ka selle koormustaluvus.
Puhastamisjärgselt taastatakse endine Peri oja paisutatud osa veerežiim ja paraneb veekvaliteet paisutatud
osas ja Peri ojas paisutiigist allavoolu (hindepall +1 kuni +2).
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
41 / 72
Koostaja: Kobras OÜ
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
Puhastamistööde järgne mõju leevendusmeetmete kasutamisel
Puhastamistööde järgselt ei ole positiivse mõju võimendamiseks Peri oja paisutatud osale
ja sellest allavoolu Peri ojale meetmeid välja pakkuda (säilib hindepall +1 kuni +2).
II alternatiiv
Pinnaspumbaga sette imemisel kasutatakse järve põhjas sette eemaldamise lihtsustamiseks pinnasekobestajat
(freesi). Kobestatud pinnase ja vee segu (pulp) imetakse pinnasepumbaga ja suunatakse torustiku kaudu
geotuubidesse, kus sete settib ja eraldunud vesi suunatakse toru kaudu tagasi veekogusse. Veekogusse
tagasijuhitavas vees on heljumina vees olevate pinnaseosakeste sisaldus madal. Samas ei ole võimalik veest
eraldada sette pumpamisega settest vette paisatud ja seal lahustunud toitaineid.
Kobestaja töö tõttu paisatakse vette põhjasetet, mis muudab häguseks nii puhastatava paisutiigi kui allavoolu
asuva oja vee ja selle suublaks oleva Orajõe tänu tööde alast läbi voolavale Peri ojale. Orgaanikarikka sette
liigutamisel paisatakse vette taimetoitaineid, mis veekogu põhja on varasemalt settinud.
Peri oja paisutatud osa sete on suhteliselt tahke (vt. ptk. 3.3. Hüdroloogilised tingimused), mistõttu lisavee
tarbimise vajadus sette pumpamiseks on üsna suur (hinnanguliselt 1 m3 sette kohta ca 2-2,5 m3). Ilma pulpi
veega lahjendamata ei saa pump töötada. Eemaldatava sette lahjendamiseks oleva „vaba vee“ kogus võib olla
piiratud, kuna geotuubidest ei toimu vee väljanõrgumine ja veekogusse tagasijuhtimine koheselt. Seetõttu võib
olla vajadus sette pumpamist teha tsükliliselt, oodates vahepeal veetaseme ja veehulga taastumist tööde alas.
Seejuures tuleb silmas pidada asjaolu, et tööde vältel peab pidevalt tagama allavoolu ökoloogilise
miinimumvooluhulga või loodusliku vooluhulga, kui see on ökoloogilisest miinimumvooluhulgast väiksem (st
kogu pealetulevat vett ei tohi paisu taha koguda (paisust allavoolu ei tohi oja kuivale jääda)).
Pinnasepumba kasutamise mõju paisutatud osale ja sellest allavoolu jäävatele vooluveekogude veekvaliteedile
on mõõdukalt negatiivne (hindepall -2), kuna veekvaliteeti muudetakse kobestaja poolt vette paisatud rohke
heljumi ja settest vette vabaneva toitainete sisalduse koormuse kasvu tõttu. Mõju on küll pöörduv ja kestab
ajutiselt, ent avalduva intensiivsuse tõttu sellegipoolest mõõdukalt negatiivne. Tagasijuhitava vee täiendav
puhastamine taimetoitainetest järeltöötlusbasseinis koagulandiga (nt polümeeri Superfloc C496HMW või
selleks otstarbeks ette nähtud alumiiniumsoolade (alumiiniumsulfaat, polüalumiiniumkloriid (PAC)) või
kaltsiumkarbonaadi lisamisega (https://www1.epa.ee/...) ei ole tööde mastaapi ja sellega kaasnevaid kulusid
arvesse võttes proportsionaalne, st on ebamõistlik.
Puhastamistööde aegne mõju leevendusmeetmete kasutamisel
Peri oja paisutatud osa põhjast lahtikobestatud sette kandumist veevooluga allavoolu on
võimalik suures osas vältida spetsiaalse filterkanga kasutamisega, mis peab kinni suurema
osa vette paisatud heljumit ja väldib selle allavoolu sattumist. Sellega on võimalik säästa
allavoolu jääva Peri oja ja Orajõe veekvaliteeti.
Tööde tegemiseks vajalike masinate hooldus, tankimine ja muu hooldusega seotud töö
peab olema Peri oja veepiirist piisavalt kaugel (kindlasti väljaspool veekaitsevööndit), et
vältida veekogu kütuse ja muuga reostumist.
Leevendusmeetmete rakendamise korral on võimalik minimeerida heljumi kannet allavoolu, kuid settest vette
paisatud toitaineid geotekstiil kinni ei pea (hindepall -2 kuni -1).
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
42 / 72
Koostaja: Kobras OÜ
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
Puhastustööde teostamise järgne mõju
Mõju on analoogne alternatiivile I.
Peale Peri oja paisutatud osa puhastamist settest ja taimestikust on mõju Peri oja paisutatud osa, Peri oja ja
Orajõe veekvaliteedile kindlasti positiivne. Sette eemaldamise tulemusena väheneb proportsionaalselt
puhastatud alalt lähtuv sisekoormus ja paisutatud osa seisund paraneb.
Peri oja paisutatud osa sügavuse suurenedes paranevad eeldatavalt paisutatud osa hapnikuolud. Sette
eemaldamine Peri oja paisutatud osast vähendab veesilma sisekoormust ning suurenenud veekihi paksus
muudab paisutatud osa ainevahetuse stabiilsemaks.
Puhastamisjärgselt puudub mõju Peri oja paisutatud osa veerežiimile ja paraneb veekvaliteet paisutatud osa ja
sellest allavoolu jäävate vooluveekogude veekvaliteet (hindepall +1 kuni +2).
Puhastustööde teostamise järgne mõju leevendusmeetmete rakendamisel
Leevendusmeetmeid välja pakkuda ei ole (säilib hindepall +1 kuni +2).
6.4.3. Mõju Peri oja paisutatud osa ja sellest allavoolu jääva ojalõigu ja Orajõe ökoloogilisele
seisundile
Sette eemaldamisel suureneb veepeegli pindala. Lähtuvalt kavandatud tegevuste eesmärgist on tegemist
eeldatavalt positiivse mõjuga Peri oja paisutatud osa ökoloogilisele seisundile, kuna puhastustööde käigus
eemaldatakse aja jooksul paisutatud ossa settinud orgaanilise ja anorgaanilise päritoluga sete ja taimestik.
Puhastustööde käigus senine välja kujunenud elukeskkond hävitatakse.
I alternatiiv
Puhastustööde teostamise aegne mõju
Kavandatava tegevuse tulemusena hävitatakse paisutiigis välja kujunenud veetaimestik ja põhjaloomastik, kuna
nende kasvu- ja elupaiga substraat muda näol eemaldatakse. Veetaimestik on omakorda peamiseks varje-,
sigimis- ja toitumisalaks suurselgrootutele ja kaladele. Veetaimed ja neid kattev epifüüton hoiavad vee selge,
nad takistavad sette liikumist, lisavad fotosünteesi ajal järve hapnikku, konkureerivad toidu pärast
fütoplanktoniga ning seovad suveks endasse toitaineid. Samas on negatiivne mõju looduslikule paisutamata
ojale omasele vee-elustikule avaldunud juba paisutiigi rajamise järgselt, mil paisu taha kujunenud tiigis muudeti
oja voolukiirust, vee sügavust, kaldajoont ja koos sellega vee gaasirežiimi, valgustingimusi, soojusbilanssi,
toitainete tasakaalu, mille tõttu vee-elustikule välja kujunenud omane keskkond muutus ja seega ka liigid ja
nende arvukus. Paisu taha on aja jooksul kogunenud pehme, mineraalset põhja kattev mudane sete, lõksu
jäänud muda on avaldanud negatiivset mõju varem looduslikus oja sängis olevale põhjaelustikule mitut moodi.
Väheliikuvad organismid, sh põhjavetikas ja veetaimed, tõenäoliselt hävisid, sest neile ei jätkunud enam valgust.
Hapnikunõudlikud organismid, eriti need, kes ei ela päris kivide pinnal, vaid kruusakihi sees, tõenäoliselt
lämbusid. Muda- ja roosteosakesed võivad õrnemate loomade lõpused ka lihtsalt ummistada. Muda kaudne
mõju elustikule on seotud organismide toiduobjektide kaudu, kellele uus olukord ei pruugi vastuvõetav olla.
Seega saavad paisutiigi puhastamisega kaasnevad mõjud vee-elustikule olla seotud üksnes paisutiigile
omastele, paisutiigi rajamise järgselt välja kujunenud liikidele, mis ei ole omased looduslikule vooluveekogule.
On ilmne, et paisutiik on paksu mudakihi tõttu suures osas taimestikku täis kasvanud ning selle eemaldamisel
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
43 / 72
Koostaja: Kobras OÜ
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
ei ole kohane rääkida negatiivse mõju avaldamisest väheväärtuslikule taimestikule. Põhjaloomastik on sellises
ebatervisliku olekuga tiigis selgelt vaesunud, seega võib mõju pigem väheoluliseks pidada.
Veetaseme alandamine paisutiigis Rosma paisust allavoolu jäävale Peri oja lõigu veetaimestikule olulist
negatiivset mõju ei avalda. Heljumi lisandumine võib allavoolu jääva Peri ojasse ja selle suublasse, Orajõkke ja
osaliselt Põlva järve settimisel avaldada mõningast negatiivset mõju põhjaloomastikule, kes on selle suhtes
tundlikud. Osa heljumist settib veekogude põhja, kattes põhjaloomastiku ning muudab tööde teostamise ajal
mõningal määral nende jaoks olulisi valgus- ja troofsustingimusi.
Puitvarjadega veetaseme reguleerimine võimaldab paisutatud osas olevatel kaladel liikuda veetaseme
alanemise perioodil paisust allavoolu paiknevasse Peri ojja. Peri oja paisutatud lõigus ega sellest allavoolu
paiknevas ojas ega Orajões ei ole kaitsealuste liikide elupaiku ega teisi looduskaitselisi objekte ning Natura-
alasid registreeritud. Ihtüoloogi Rein Järvekülje hinnangul peaks potentsiaalselt olema tegemist forellijõe tüüpi
ojaga, aga kas praegu seal forell on säilinud või mitte, seda ei tea. Keskkonnaameti viimatise hinnangu järgi ei
ole Peri oja kalastiku seisukohalt oluline, toetudes hinanngu andmisel tiigist üles ja allavoolu olevatele kaladele
ületamatutele paisudele ning sellele, et hüdrobioloogilist seiret ei ole ojal tehtud. Samas on loogiline, et ojas
kalu ikkagi on ja ei saa välistada, et võib esineda ka forelli. Seega on asjakohane hinnata paisutiigi puhastamise
mõju kalastikule ka üldisemalt.
Kui sette eemaldustöid teostada puhastustööde edenedes veekeskkonnas ilma vee täiendava pumpamiseta,
siis võidakse tekitada sellega kahju kalastikule, kuna on oht neid kopaga vigastada või koos settega kaldale
tõsta, mille käigus nad hukkuvad.
Kokkuvõttes võib alternatiiv I mõju Peri oja paisutatud osa ja sellest allavoolu jäävale oja lõigule hinnata nõrgalt
kuni mõõdukalt negatiivseks, seda eelkõige kalastikule ja põhjaloomastikule avalduva mõju tõttu (hindepall -1
kuni -2).
Puhastustööde teostamise aegne mõju leevendusmeetmete rakendamisel
Paisutiigi veetaseme alandamine peab toimuma aeglaselt (kuni 30 cm ööpäevas). Paisjärve
veetaseme aeglasel alandamisel saavad põhja- ja põhjalähedase eluviisiga kalad liikuda
koos veetaseme alanemisega aegamööda oja voolusängi (ajutisse voolusängi), kus vesi
säilib. Pärast veetaseme alandamist tuleb oja voolusängi (ajutisse voolusängi) jäänud kalad
sealt välja püüda ja paisust allavoolu ümber asustada. Kalade väljapüügi ja
ümberasustamise peab teostama/korraldama ihtüoloog.
Veetaseme all hoidmiseks kuivas keskkonnas sette eemaldamise võimaldamiseks tuleb
pumpamisel pumba veevõtu koha ümbrus piirata võrega, mille avade suurus vertikaalselt
ja horisontaalselt on ≤ 20 mm. See väldib Peri ojast paisutiigist ülesvoolu pärinevate
suuremate kalade sattumise pumpa ning nende hukkumise seal. Väiksematel kaladel on
oluliselt suurem võimalus pumba läbimisel ellu jääda.
Pärast setete eemaldamist tuleb veetaset paisutiigis tõsta aeglaselt, et mitte põhjustada vee
liigvähendamist allpool Rosma paisu. Paisutiigis veetaseme tõstmise perioodil peab
allavoolu ojas säilima vooluhulk vähemalt 0,1 m³/s. Oja vooluhulka tuleb veetaseme
tõstmise perioodil allpool Rosma paisu mõõta ja tulemused dokumenteerida. Kui oja
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
44 / 72
Koostaja: Kobras OÜ
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
äravool on looduslikult väiksem kui 0,1 m³/s, siis veetaset paisutiigis (varjade lisamisega)
tõsta ei tohi.
Vee pumpamisel ja sette eemaldamistööde käigus sette kandumise minimeerimiseks
veevooluga allavoolu tuleb kasutada spetsiaalset filterkangast, mis võimaldab oluliselt kinni
hoida vette paisatud heljumit ja vältida selle allavoolu sattumist. Kui tööde front eraldada
vooluveest, siis on efekt sama.
Eelloetletud meetmed on kooskõlas looduskaitseseaduse § 55 lõikega 6.
Loetletud meetmete rakendamisel on eeldatavalt kalastikule ja muule elustikule avalduv negatiivne mõju
olematu või vähene (hindepall 0 kuni -1).
Leevendusmeetmeid veetaimestikule avalduva negatiivse mõju minimeerimiseks ei ole välja pakkuda.
Puhastustööde teostamise järgne mõju
Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007) eesmärk on saavutada pinnavee hea seisund ning hoida
veekogusid, mille seisund on juba hea väga hea. Peri oja paisutatud osa puhastamine aitab parandada oja
üleüldist tervislikku seisundit. Suurenenud veekihi paksus ja veesilma maht muudab tiigi ainevahetuse
stabiilsemaks, mida toetab ka hapnikuolude paranemine. Setete ja veesisese taimestiku eemaldamine
vähendab Peri oja paisutatud osast lähtuvat sisekoormust oja ja selle suublaks oleva Orajõe veekvaliteedile
ning sellest lähtuvalt paisutiigi ökoloogiline seisund eeldatavalt paraneb.
Peale tööde teostamist võtab vee-elustiku taastumine aega, näiteks suurselgrootute taastumine sõltub suuresti
suurtaimestiku taastumisest, kuna paljude suurselgrootute elutsükkel on seotud suurtaimedega. Pärast
paisutiigi puhastamist hakkavad domineerima vabanenud ala asustavad lageda põhja või pioneerliigid. Aja
jooksul taastuvad paisutiigis vooluveekogule omased kooslused ning tasakaal kujuneb välja järk-järgult.
Eeldada võib pikemas perspektiivis Peri oja puhastatud osa taimestiku ja põhjaloomastiku liigilise koosseisu
muutumist mitmekesisemaks ja väärtuslikumaks (hindepall +2).
Kavandatava tegevuse läbiviimine ei mõjuta tulevikus kalastiku rändevõimalusi.
Mõju hinnang leevendusmeetmete rakendamisel:
Puhastamistööde järgselt ei ole positiivse mõju võimendamiseks paisutiigi, Peri oja ja
Orajõe vee-elustikule meetmeid välja pakkuda (säilib hindepall +2).
II alternatiiv
Puhastustööde teostamise aegne mõju
Kavandatava tegevuse tulemusena hävitatakse kogu Peri oja paisutatud osa veetaimestik ja põhjaloomastik,
kuna nende kasvu- ja elupaiga substraat eemaldatakse. Mõju paisutatud osa ökoloogilisele seisundile on
analoogne alternatiiviga I, kuna olemasolev elustik hävitatakse. Paisutiigi taimestik ja põhjaloomastik on pigem
liigivaene ja väheväärtuslik.
Pinnasepumba kasutamisel sattub vette märksa rohkem heljumit, mis kandudes veevooluga allavoolu matab
settides (osa kantavast settest ka settib enne Põlva järve jõudmist) enda alla oja ja Orajõe põhjaloomastiku
ning muudab tööde teostamise ajal mõningal määral nende jaoks olulisi valgus- ja troofsustingimusi. Kuna
tegemist on ajutise lühiajalise pöörduva mõjuga, siis võib hinnata seda väheselt negatiivseks.
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
45 / 72
Koostaja: Kobras OÜ
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
Setete väljapumpamise korral sattuks suur osa põhja- ja põhjalähedase eluviisiga kaladest settepumpa ning
hukkuks, kui mitte pumbas, siis kindlasti väljapumbatud ja kaldele kuivama pumbatud sette sees.
Väljapumbatud settest kalade päästmine pole reaalselt teostatav, settepumba ette pole võimalik panna tihedat
võret, mis väldiks kalade sattumise pumpa. Veekihis elunevate ja liikuvama eluviisiga kalade (haug, särg,
roosärg, turb, mudamaim, viidikas) jaoks pole sette eemaldamine järvedest pumpamise teel probleemiks, sest
enamik veekihis elunevatest liikuva eluviisiga kaladest suudaks pumba eest minema ujuda ning nende pumpa
sattumise oht on väike (Järvekülg R., 2021).
Kui allavoolu ökoloogilise miinimumvooluhulga tagamise nõuet tsüklilise pumpamise läbiviimisel ei täideta,
siis võib esineda ka olukord, kus puhastusperioodi vältel (olenevalt pumba tootlikkusest, mis võib jääda 10-200
m3 setet tunnis ehk ca 20-400 m3 pulpi tunni) allavoolu juhitav vee hulk on väga väike või olematu. See võib
kaasa tuua olukorra, mil puhastustööde perioodi vältel allavoolu olev oja säng võib juurdevooluta jääda ja
seega väheneb ka Orajõe vooluhulk, mis võib oluliselt mõjutada veekogude elustikku.
Seega paisutiigi puhastamine avaldab nii puhastatavale paisutiigile kui ka allavoolu olevale Peri ojale ja Orajõe
vee-elustikule mõõdukat kuni olulist negatiivset mõju (hindepall -2 kuni -3).
Mõju hinnang leevendusmeetmete rakendamisel
Igal ajahetkel tuleb Rosma paisust allavoolu tagada ökoloogiline miinimumvooluhulk või
looduslik vooluhulk, kui see on ökoloogilisest miinimumvooluhulgast väiksem.
Rosma paisutiigi põhjast lahtikobestatud sette kandumist veevooluga allavoolu on võimalik
suures osas vältida spetsiaalse filterkanga kasutamisega, mis peab kinni suurema osa vette
paisatud heljumit ja väldib selle allavoolu sattumist.
Võimalused põhjaeluviisiga kalade hukkumise vähendamiseks praktiliselt puuduvad.
Leevendusmeetmete rakendamisel on võimalik veidi mõju leevendada, kuid kalastiku tõttu jääb mõju ikkagi
väheselt negatiivseks (hindepall -1).
Puhastustööde teostamise järgne mõju
Peri oja paisutatud osa puhastamine aitab parandada oja üleüldist tervislikku seisundit ning aitab kaudselt
parandada ka Peri oja suubla, Orajõe, ökoloogilist seisundit.
Kavandatavate tegevuste puhastamisjärgne mõju vee-elustikule ühtib I alternatiivi mõjudega (hindepall +2).
Mõju hinnang leevendusmeetmete rakendamisel
Puhastamistööde järgselt ei ole positiivse mõju võimendamiseks Peri paisutiigi, Rosma
paisust allavoolu jääva Peri oja paisutatud osa ning Orajõe ökoloogilisele seisundile
meetmeid välja pakkuda (säilib hindepall +2).
6.5. MÕJU INIMESE TERVISELE JA HEAOLULE
6.5.1. Mõju müratasemele
Rosma pais ja Peri oja paisutatud osa paikneb tiheasustusega Rosma küla keskel, mille ümbruses paiknevad
valdavalt ühepereelamud, samuti ka Rosma veski puhkemaja, kus pakutakse majutusteenust. Tegemist on
üldjoontes vaikse piirkonnaga, kus müra tekitab peamiselt autoliiklus Põlva-Karisilla maanteel ning Rosma
paisust allakukkuv vesi.
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
46 / 72
Koostaja: Kobras OÜ
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
Paisutiigi puhastustööde läbiviimise perioodil kaasneb paratamatult nii tööde tsoonis kui selle vahetus
ümbruses mürataseme tõus, mida vältida pole võimalik. Kavandatava tegevusega esineb kahte tüüpi
müraallikaid:
- statsionaarsed masinad ja seadmed ehk punktmüraallikad: alternatiiv I puhul koppekskavaator/-
ekskavaatorid, kallur-dumper ja veepump, alternatiiv II puhul pinnasepump ning kallur-dumper;
- transport ehk joonallikad: eemaldatud sette vedu veoautoga lõpliku käitlemise alale.
Punktallikatel on olulisimaks parameetriks nende tekitatav helivõimsustase. Helivõimsustase on akustiline
energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, mis
tähendab, et müratase mingis punktis sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest ning allika
helivõimsustasemest.
Joonallikate puhul on olulisimaks parameetriks liiklussagedus, millest sõltub transpordivahendite
müraemissioon keskkonda. Mida suurem on liiklussagedus, seda suuremaks ja ühtlasemaks kujuneb müratase
teede lähiümbruses. Lisaks liiklussagedusele mõjutab transpordi puhul müra teket ka raskete sõidukite osakaal,
teekate (asfalt, kruuskate) ning liikumiskiirus.
Paisutiigi puhastamise ajal tekitatud müratase võib liigitada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“
reguleeritud ehitusmüra hulka, mis alusel ei ole päevasel ajal (ajavahemikul 07.00-23.00) normeeritud, kuna
ehitamisel kaasnev müra on teatud aja kestev müra ning ehitustööde eripärast tingitult ei ole sellele päevaseks
ajaks normtasemeid kehtestatud, vaid üksnes õhtuse ja öise ajavahemiku (21.00-07.00) jaoks. Sellest lähtudes
peab öisel ajal töötades müratase vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud
asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtasemele.
Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Põlva valla
üldplaneeringuga 2029+ (2018) on Rosma paisu ja Peri oja paisutatud osa lähipiirkond määratud elamualaks
(väikeelamumaa). Elamuala peamiseks maakasutuse otstarbeks on elamumaa ja elamumaaga seonduvad
kõrvalkasutused nagu haljastus, äri, liiklus, kogukondlikud tegevused jmt. Elamumaa kuulub II
mürakategooriasse (tööstusmüra piirväärtus 45 dB(A)). Ajavahemikul 21.00-07.00 on piirnevatel elamualadel
lubatud müratase 45 dB(A). Rosma paisust allakukkuva vee tõttu on tõenäoliselt looduslik foon lähimate
elamute juures sellest kõrgem, mis sisuliselt välistab lisanduva müraallika lisandumise.
Sette äraveoga kaasnevat müra liiklussageduse suurenemise tõttu äraveotee marsruudil käsitletakse
hinnangute andmisel puhastamistööde aegse mõju all, kuna tegevus loetakse puhastustööde läbiviimise etapi
alla kuuluvaks.
I alternatiiv
Puhastamistööde aegne mõju
Peamiseks müraallikaks on koppekskavaator. Selliste masinate müratase on ca 103 dB.
Pärast sette tahenemist on müraallikaks kallur-dumper, mida kasutatakse tahenenud sette transportimiseks
otse lõppkäitlusalale. Kallur-dumperi müratase on samas suurusjärgus ekskavaatori müratasemega (ca
103 dB). Tõenäoliselt ei tööta kallur-dumper samaaegselt ekskavaatoriga, vaid eraldiseisvalt pärast sette
kokkukuhjamist ja tahenemist, kui see on vajalik transportida objektilt ära lõppkäitluskohta. Samas ei saa
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
47 / 72
Koostaja: Kobras OÜ
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
välistada olukorda, kui ekskavaatoriga eemaldatakse veel paisutatud osa põhjast setet ning juba kokkukuhjatud
setet on võimalik selle piisava tahenemise tõttu transportida lõppkäitlusalale. Ühe sama suure müratasemega
sõiduki lisandumine üldist mürafooni sisuliselt ei muuda ning kahe sarnase müratasemega (ekskavaator ja
kallur-dumper) masina tekitatava mürafoon (ca 106 dB) ei suurene oluliselt.
Arvestades, et tegemist on tiheasustusalaga, siis eeldatakse, et pärast kella 21 töid ei teostata, seega ei ole ka
ohtu, et lähimatel elamualadel oleks oluline häiring13 tekitatava müra tõttu.
Päevasele ajale ei ole küll piirväärtusi puhastustöödest tingitud mürale kehtestatud, ent puhastamistöid
teostavate masinate ja seadmete tekitatud müra levib ka lähimatele elamualadele. Müratase väheneb vahemaa
kahekordsel suurenemisel 4-5 dB(A) võrra. Seega võttes lähtetasemeks 106 dB, on 20 m kaugusel müratase 4-
5 dB(A), 40 m kaugusel 8-10 dB(A) võrra ja 80 m kaugusel 12-15 dB(A) võrra madalam. See tähendab, et kõigest
mõnekümne meetri kaugusel asuvate lähimate elamute juures võib müratase ulatuda 100 dB-ni. Müratase
vastuvõtja juures oleneb sellest, kus ekskavaator parajasti töid teeb, samuti ilmastikutingimustest (eelkõige
tuule suunast). Siinkohal toimub paisust alla kukkuva veekohina müraga müratasemete kumuleerumine,
looduslike olude tõttu ei mõju lisanduvate töömasinate müratase seetõttu nii häirivalt võrreldes vaikses
keskkonnas tööle hakkavate masinate müraga. Mõju on ajutine ja lakkab pärast puhastustööde teostamist.
Sette transportimisel lõppkäitluskohta kaasneb väljaveotee marsruudil liikluskoormuse kasv. Arvestades
äraveetavat muda kogust, siis on vedude arv tagasihoidlik ja kõrvalpaiknevatel müratundlikel aladel müra
normtaseme ületamist ei põhjusta.
Kokkuvõttes: Peri oja paisutatud osa puhastamisega kaasneb mürataseme tõus tööpiirkonnas (paisutatud osa
sängis) ning selle vahetus läheduses, mis põhjustab üldist mürataseme kasvu ümbritseval alal ja mõningal
(pigem ebaolulisel) määral äraveoteedega piirnevatel aladel. Päevasele ajale paisutiigi puhastamisel tekitatud
mürale normtasemeid kehtestatud ei ole, kuid üldist mürahäiringut tegevus siiski põhjustab. Samas arvestades
tööde läbiviimise lühiajalisust võib häiringut hinnata pigem väheoluliseks (hindepall -1).
Puhastamistööde aegne mõju hinnang leevendusmeetmete rakendamisel
Müra leevendavaid meetmeid ei ole välja pakkuda (säilib hindepall -1).
Puhastamistööde järgne mõju
Pärast puhastamistööde teostamist, sh pärast sette äravedu müra tekitamist enam ei kaasne. Soosaare kinnistul
sette laotamisel ja sissekündmisel mulda kaasnev müratase on analoogne põllumasinate tekitatavale mürale
põllu harimisel, ühtlasi on tegemist hajaasustatud piirkonnaga (hindepall 0).
Puhastamistööde järgne mõju leevendusmeetmete rakendamisel
Leevendusmeetmeid välja pakkuda ei ole tarvis (säilib hindepall 0).
13
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 lg 2 kohaselt eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist keskkonna
kvaliteedi piirväärtuse ületamisel; § 7 lg 3 kohaselt on keskkonna kvaliteedi piirväärtus keskkonna keemilisele,
füüsikalisele või bioloogilisele näitajale kehtestatud piirväärtus, mida ei tohi inimese tervise ja keskkonna kaitsmise
huvides ületada.
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
48 / 72
Koostaja: Kobras OÜ
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
II alternatiiv
Müraallikateks on ujuv pinnasepump, mille tekitatav müratase on samaväärne I alternatiivi puhul kasutatava
kopp-ekskavaatori müratasemega, näiteks amfiibmasina Watermaster IV müratase tootja andmetel on 103 dB.
Arvestades, et tegemist on tiheasustusalaga, siis eeldatakse, et pärast kella 21 töid ei teostata, seega ei ole ka
ohtu, et lähimatel elamualadel oleks oluline häiring tekitatava müra ja võimaliku müra normtaseme ületamise
tõttu.
Päevasele ajale ei ole küll piirväärtusi puhastustöödest tingitud mürale kehtestatud, ent puhastamistöid
teostavate masinate ja seadmete tekitatud müra levib ka lähimatele elamualadele. Müratase väheneb vahemaa
kahekordsel suurenemisel 4-5 dB(A) võrra. Seega võttes lähtetasemeks 103 dB (ka separeerimismeetodi korral,
kus pinnasepumba või amfiibseadme müratase on ca 103 dB, on 20 m kaugusel on müratase 4-5 dB(A), 40 m
kaugusel 8-10 dB(A) võrra ja 80 m kaugusel 12-15 dB(A) võrra madalam. See tähendab, et paisutatud osast
kõigest mõnekümne meetri kaugusel asuvate lähimate elamute juures võib müratase ulatuda ca 97 dB-ni.
Müratase vastuvõtja juures oleneb sellest, kus pinnasepump parasjagu veesilmal töötab, samuti
ilmastikutingimustest (eelkõige tuule suunast). Mõju on ajutine ja lakkab pärast puhastustööde teostamist.
Eemaldatud sette transportimisel lõppkäitluskohta suureneb väljaveotee marsruudile jäävatel tänavatel ja
teedel liiklussagedus, mis sõltub vedude arvust ja ajalisest jaotumisest ööpäeva lõikes.
Kokkuvõttes: Peri oja paisutatud osa puhastamisega kaasneb mürataseme tõus tööpiirkonnas (puhastatavas
veesilma sängis) ning selle vahetus läheduses, mis põhjustab üldist mürataseme kasvu veesilma ümbritseval
alal ja mõningal määral äraveoteedega piirnevatel aladel. Mõju kestus on lühiajaline ja seega pigem väheoluline
(hindepall -1).
Puhastamistööde järgne mõju
Pärast puhastamistööde teostamist, sh pärast sette äravedu müra tekitamist enam ei kaasne. Soosaare kinnistul
sette laotamisel ja sissekündmisel mulda kaasnev müratase on analoogne põllumasinate tekitatavale mürale
põllu harimisel, ühtlasi on tegemist hajaasustatud piirkonnaga (hindepall 0).
Puhastamistööde järgne mõju leevendusmeetmete rakendamisel
Leevendusmeetmeid välja pakkuda ei ole tarvis (säilib hindepall 0).
6.5.2. Lõhnahäiringu teke ja mõju kaudu
Veekogust eemaldatud sete võib hakata kuivades ebameeldivalt lõhna eritama settes olevate orgaaniliste
taimsete ja loomsete osakeste lagunemisel eralduvate laguproduktide tõttu. Lagunemisprotsessi käigus
eraldub lõhn, mis sõltuvalt tuule suunast ja tugevusest võib levida enam kui saja meetri kaugusele.
Lõhnahäiring on alati subjektiivne, sõltudes konkreetse inimese tundlikkusest ja vastuvõtlikkusest ning
ootustest oma elukeskkonna suhtes.
I alternatiiv
Puhastamistööde aegne mõju
Pärast veetaseme allalaskmist ulatub osa eelnevalt vee all olnud settest üle veepinna ning hakkab kuivama.
Selle tagajärjel võib hakata eralduma ebameeldivat lõhna, mis võib intensiivistuda sette eemaldustööde ning
igasuguse liigutamise (ühest kohast teise tõstmise ja kuhjamise) käigus.
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
49 / 72
Koostaja: Kobras OÜ
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
Settes olevad orgaanilised ühendid ja osakesed hakkavad lagunema ning lagunemisgaaside eraldumise tõttu
hakkab kuhjas olev sete lõhnama. Mõju avaldumine sõltub palju ilmastikutingimustest, sh tuule leviku suunast
ja kiirusest (sellest sõltub mõjutavate elanike hulk).
Eemaldatud setet ei jäeta pikemaks ajaks veesilma kaldale kuivama, vaid veetakse lõplikule käitlusalale. Ajutise
iseloomuga tegevuse tõttu ei ole kuigi asjakohane rääkida ka lõhnaaine esinemise häiringutasemest ehk
olulisest häiringust, mis on keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 81 järgi 15% aasta lõhnatundidest.
Eeldatavasti ei ulatu puhastustööde periood ühe aastani. Sellegipoolest lõhahäiring ümbruskonnas tõenäoliselt
ajutiselt tekib.
Kokkuvõttes: I alternatiivi puhastamistööde aegne mõju õhukvaliteedile võib olla mõningal määral negatiivne,
kuna sette ümbertõstmise tööde käigus ja kaldale tahenema tõstetud settest võib eralduda mingil määral
ebameeldivat lõhna ja see võib (kuid ei pruugi) põhjustada ebameeldivusi Peri oja paisutatud osa ääres ja
naabruses elavatele inimestele. Tegemist ei ole otsese terviseriskiga ja lõhn ei ole kindlasti võrreldav
reoveesette lagunemisel eralduva lõhnaga, kuid mõningane ebameeldiv ja häiriv aisting võib siiski kaasneda
(hindepall -1).
Mõju hinnang puhastamistööde aegselt leevendusmeetmete kasutamisel
Puhastustööde aegsel perioodil saab lõhna levikut paisutiigi ümbritsevale alale vähendada,
kui sette ümbertõstmisi tööde tsoonis ning Triinu kinnistul minimeerida ning sete ära
vedada alalt kohe, kui see on vedamiskõlbulik. Sellegipoolest võib mingil määral häiring
esineda (säilib hindepall -1).
Puhastamistööde järgne mõju
Puhastustööde järgselt, mil sete on Triinu kinnistult ära veetud, Peri oja paisutatud osa lähipiirkonnas
lõhnahäiringut ei teki.
Lühiajaline ebameeldiva lõhna levik Päkamäe tee 12 kinnistul ja ümbruses lähimate elamute juures ei ole
välistatud, samas arvestades ala suurust, kus setet õhukese kihina haljastuses kasutatakse, on alale veetav sette
kogus väike, kuivab kiiresti ja eralduva ebameeldiva lõhna teke ja levik marginaalne. Soosaare kinnistule
veetava sette kogus on küll suurem, kuid ka seal ei ole võimaliku ebameeldiva lõhna eraldumine pikaaegne.
Tuleb märkida, et isegi, kui mingil määral ebameeldivat lõhna settest eraldub, ei ole see võrreldav sõnniku või
reoveesette vedamise ja laotamisega kaasneva lõhnaga. Seistes võimaliku lõhna eraldumise intensiivsus langeb
kiiresti, intensiivistudes lühiajaliselt vaid ümbertõstmise hetkel. Võimalike vastuvõtjate hulk on väike (läheduses
on ca 10 majapidamist). (hindepall 0 kuni -1).
Puhastamistööde järgne mõju leevendusmeetmete rakendamisel
Leevendusmeetmeid ei ole välja pakkuda (säilib hindepall 0 kuni -1).
II alternatiiv
Puhastamistööde aegne mõju
Võrreldes alternatiiviga I ei langetata paisutatud osa veetaset enne sette eemaldamist ja pumpamisel
veesilmast lähtuv lõhnahäiring puudub. Ebameeldivat lõhna võib eralduda geotuubide kasutamise korral
settekäitluse alalt.
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
50 / 72
Koostaja: Kobras OÜ
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
Võrreldes alternatiiviga I on ebameeldiva lõhna intensiivsus puhastustööde ajal geotuubidest pigem väiksem.
Sete pumbatakse otse kotti ning see ei ole õhuga otseses kokkupuutes. Samas hoitakse setet võrreldes
alternatiiviga I kauem kohapeal ning võimaliku lõhnahäiringu kestus on pikem (hindepall -1).
Ajutise iseloomuga tegevuse tõttu ei ole kuigi asjakohane rääkida lõhnaaine esinemise häiringutasemest ehk
olulisest häiringust, mis on keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 81 järgi 15% aasta lõhnatundidest.
Sellegipoolest võib lõhnahäiring ümbruskonnas ajutiselt tekkida.
Mõju hinnang leevendusmeetmete rakendamisel
Leevendusmeetmeid lõhna tekke ja leviku vähendamiseks geotuubides veetustamisel ei ole
välja pakkuda (säilib hindepall -1).
Puhastamistööde järgne mõju
Puhastustööde järgselt, mil sete on Triinu kinnistult ära veetud, Peri oja paisutatud osa lähipiirkonnas
lõhnahäiringut ei teki.
Lühiajaline ebameeldiva lõhna levik Päkamäe tee 12 kinnistul ja ümbruses lähimate elamute juures ei ole
välistatud, samas arvestades ala suurust, kus setet õhukese kihina haljastuses kasutatakse, on alale veetav sette
kogus väike, kuivab kiiresti ja eralduva ebameeldiva lõhna teke ja levik marginaalne. Soosaare kinnistule
veetava sette kogus on küll suurem, kuid ka seal ei ole võimaliku ebameeldiva lõhna eraldumine pikaaegne.
Tuleb märkida, et isegi, kui mingil määral ebameeldivat lõhna settest eraldub, ei ole see võrreldav sõnniku või
reoveesette vedamise ja laotamisega kaasneva lõhnaga. Seistes võimaliku lõhna eraldumise intensiivsus langeb
kiiresti, intensiivistudes lühiajaliselt vaid ümbertõstmise hetkel. Võimalike vastuvõtjate hulk on väike (läheduses
on ca 10 majapidamist). (hindepall 0 kuni -1).
Puhastamistööde järgne mõju leevendusmeetmete rakendamisel
Leevendusmeetmeid ei ole välja pakkuda (säilib hindepall 0 kuni -1).
6.6. MÕJU KULTUURIMÄLESTISTELE
I alternatiiv
Puhastustööde aegne mõju
Rosma vesiveski pais (Rosma pais) ja Rosma vesiveski on arhitektuurimälestised ning nendega otseselt piirneval
alal viiakse läbi kavandatavad tööd – paisu ülemises bjefis alandatakse veetaset, paisutatud ojast eemaldatakse
taimestik ja sete, samuti eemaldatakse ajutine pinnasest tõkketamm Rosma vesiveski turbiinikanali eest (mahus
ca 70 m3), mis paigaldati sinna 2020. aastal, kui tõkestati vee sissevool turbiinikanalisse. Taimestiku, sette ja
pinnase eemaldamiseks kasutatakse ekskavaatorit, mis liigub ringi peamiselt Triinu, Veski tee ja Jaanimäe tee
L1 katastriüksustel.
Veetaseme alandamine ja sette ning pinnase eemaldamine ei mõjuta Rosma vesiveski hoone ja turbiinikanali
seisukorda. Ehitusmasinatel (kopp, laadur, veoauto) on vajadus liikuda mälestiste kaitsevööndis, kuid sellega ei
põhjustata kahju tekitamist mälestisele. Eeldatakse, et ehitusmasinate juhid on pädevad ja kogenud ning paisu
ja turibiinikanali tahtmatu vigastamise oht on minimaalne.
Sette ladustamine paisutiigi kaldal ei ole vastuolus muinsuskaitseseadusega kaitsevööndile pandud eesmärgi
täitmisega tagada mälestise säilimine, vaadeldavus ja ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine. Puudub
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
51 / 72
Koostaja: Kobras OÜ
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
info Peri oja paisutatud osas arheoloogiliste leidude kohta. Arvestades asjaolu, et tegemist on vooluveekoguga,
mida on paisutatud vesiveski funktsioonide täitmise tarvis ja ajalooliselt ei ole seda ala muudel otstarvetel
kasutatud, on vähetäenäoline paisutatud osas arheoloogilise kultuurikihi esinemine ja seega selle mõjutamine
või rikkumine (hindepall 0). Siiski tuleb meeles pidada muinsuskaitseseaduse § 60 toodud kohustust tööd
peatada, kui ilmneb mõni arheoloogiline kultuurkiht või leid.
Mõju hinnang puhastamistööde aegselt leevendusmeetmete kasutamisel
Sette ladustamist tuleb vältida ehitismälestise Rosma vesiveski juures, samuti tuleb vältida
piirneval alal rasketehnikaga liikumist, ennetamaks võimalike füüsiliste kahjustuste teket.
Muinsuskaitseseaduse § 58 lg 3 alusel tuleb Muinsuskaitseametit ette teavitada
süvendamisest veealuse mälestise kaitsevööndis. Rosma vesiveski pais on oma olemuselt
osaliselt veealune mälestis, seega on asjakohane eeltoodud nõude täitmine. Nõuded
kaitsevööndis tööde tegemise teatisele on esitatud muinsuskaitseseaduse § 59 (säilib
hindepall 0).
Puhastamistööde järgne mõju
Puhastamistööde järgne mõju Rosma vesiveskile ja Rosma vesiveski paisule puudub, kuna ei kaasne selliseid
tagajärgi, mis võiks mälestisi ebasoodsalt mõjutada. Paisutiigi puhastamine toetab sellega piirnevate mälestiste
ühise kaitsevööndi eesmärki tagada mälestiselt avanevate algupäraste vaadete säilimine, kuna paisutiigi
puhastamise tagajärjeks on sisuliselt alguspärase tiigi tekitamine (algupärane vee sügavus ja paisutatud osa
pindala taastatakse). See tähendab, et vaated Rosma vesiveskilt ja Rosma vesiveski paisult tiigi suunas
taastatakse (hindepall +1).
Mõju hinnang puhastamistööde järgselt leevendusmeetmete kasutamisel
Leevendusmeetmeid ei ole vajalik välja pakkuda (säilib hindepall +1).
II alternatiiv
Puhastustööde aegne mõju
Pinnasepumbaga sette ja taimestiku eemaldamine ja sette käitlemine paisutiigi kaldal Rosma vesiveskit ega
Rosma vesiveski paisu seisundit ei mõjuta. Ehitusmasinatel on vajadus liikuda mälestiste kaitsevööndis, kuid
sellega ei põhjustata kahju tekitamist mälestisele. Eeldatakse, et masinate juhid on pädevad ja kogenud ning
paisu ja turibiinikanali tahtmatu vigastamise oht on minimaalne.
Sette ladustamine paisutiigi kaldal ei ole vastuolus muinsuskaitseseadusega kaitsevööndile pandud eesmärgi
täitmisega tagada mälestise säilimine, vaadeldavus ja ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine. Puudub
info Peri oja paisutatud osas arheoloogiliste leidude kohta. Arvestades asjaolu, et tegemist on vooluveekoguga,
mida on paisutatud vesiveski funktsioonide täitmise tarvis ja ajalooliselt ei ole seda ala muudel otstarvetel
kasutatud, on vähetäenäoline paisutatud osas arheoloogilise kultuurikihi esinemiseks ja seega selle
mõjutamiseks või rikkumiseks (hindepall 0). Siiski tuleb meeles pidada muinsuskaitseseaduse § 60 toodud
kohustust tööd peatada, kui ilmneb mõni arheoloogiline kultuurkiht või leid.
Mõju hinnang puhastamistööde aegselt leevendusmeetmete kasutamisel
Leevendusmeetmeid ei ole vajalik välja pakkuda (säilib hindepall 0).
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
52 / 72
Koostaja: Kobras OÜ
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
Puhastamistööde järgne mõju
Puhastamistööde järgne mõju Rosma vesiveskile ja Rosma vesiveski paisule on sama, mis alternatiivil I
(hindepall +1).
Mõju hinnang puhastamistööde järgselt leevendusmeetmete kasutamisel
Leevendusmeetmeid ei ole vajalik välja pakkuda (säilib hindepall +1).
6.7. JÄÄTMEKÄITLUSEST TULENEVAD MÕJUD
Kobras OÜ töötajad võtsid Peri oja paisutatud osa setteproovid, mille analüüsimisel OÜ Keskonnauuringute
Keskuse laboris määrati settes raskmetallide sisaldus ja hinnati tulemuste vastavust keskkonnaministri
28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases” lisas toodud sihtarvu ja piirarvudega.
Analüüsitulemuste kohaselt ei ületa settes olevate raskmetallide sisaldus määruses toodud sihtarve, rääkimata
piirarvudest, mis tähendab, et sete ei ole jääde.
Mõlema alternatiivi settekäitluse lahendustega on tulemiks veetustatud põhjasete – ressurss, mida on võimalik
taaskasutada kas maapinna täitmiseks, rekultiveerimisel, haljastuses või põldudel mullaparandusaineks ning
millega on võimalik säästa taastumatuid loodusressursse. KMH aruande koostamisel ajal andis Põlva
Vallavalitsus teada, et on saavutanud kokkuleppe lähedal paiknevate Soosaare ja Päkamäe tee 12 kinnistu
omanikuga (üks ja sama omanik), kes on nõus/soovib setet kasutada põllumaal mullaparandusainena
(väetiseks) (Soosaare kinnistul) ja väikeses koguses haljastuses (Päkamäe tee 12 kinnistul). Selliselt toimides on
võimalik jäätmeid taaskasutada, mida soodustab jäätmekäitlushierarhia, ja säästa taastumatuid
loodusressursse (kehtib mõlema alternatiivi korral) (hindepall +1).
II alternatiivi sette pumpamise ja geokonteinerite kasutamisel tekkivad jäätmed. Geotuubid on ühekordse
kasutusega, mistõttu tuleb pärast muda käitlemist need nõuetekohaselt utiliseerida, andes need üle vastavat
liiki jäätmeid käitlevale ettevõttele. Eeldades, et jäätmed antakse üle vastavale ettevõttele ja käideldakse
nõuetekohaset, ei ole jäätmetekke mõjud keskkonnale olulised.
Pärast veetaseme alandamist ning enne taimestiku ja sette eemaldamist tuleb kokku koguda kõik paisutatud
osa põhja sattunud jäätmed, liigiti kohapeal sorteerida ning üle anda jäätmekäitlusettevõttele.
6.8. I JA II ALTERNATIIVI VÕRDLEMINE
Peri oja paisutatud osast sette ja taimestiku eemaldamise alternatiivide omavaheliseks võrdlemiseks on
kasutatud delphi-meetodit, mille aluseks on kaalutud intervallskaalal põhinev eksperdiarvamus.
Keskkonnamõju hindamise kriteeriumite määramisel lähtuti nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmis
eelnevalt nimetatud eeldatavalt olulistest mõjuvaldkondadest, mis on käsitletud käesolevas KMH aruandes
peatükkides 6.2 - 6.7 (v.a ptk 6.3).
Alternatiividele hindepallide andmisel arvestati avalduva tagajärje ja mõju suurust (st vaadeldava
keskkonnaelemendi omaduse muutuse suurust), tähtsust (väljendab mõjutatavale objektile ning selle
muutuvale omadusele omistatavat väärtust), mis võtab omakorda arvesse ruumilist ulatust ja mõjutatud
objektide hulka (iseloomustab ala, milles muutus esineb). Alternatiividele antud hinnangud mõjuvaldkondade
lõikes koos omistatud hindepunktidega on lahti kirjutatud peatükkides 6.2-6.5.
Kriteeriumitele kaalude omistamiseks võrreldi neid omavahel ning järjestati tähtsuse alusel, arvestades nii
alternatiivide olemust kui ka konkreetsele mõjuvaldkonnale eeldatavalt kaasneva mõju olulisust alternatiivide
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
53 / 72
Koostaja: Kobras OÜ
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
rakendamisel. Mõjukriteeriumile kaalu andmisel kasutati paariti võrdlemist ehk iga kriteeriumi võrreldi
paarikaupa teiste kriteeriumitega. Olulisemaks peetud kriteeriumile omistati väärtus 1, vähem olulisele 0 ning
kui kaks kriteeriumit on üksteistega võrreldes sama kaaluga (sama olulised alternatiivide võrdlemisel), siis anti
mõlema kriteeriumi väärtuseks 0,5. Lõplikud kaalud saadi kriteeriumite olulisuse aritmeetilise keskmise teel,
kusjuures kõikide mõjuvaldkondade kaalude summa on võrdne ühega ehk 100%. Seega iga kriteerium
moodustab osakaalu 100 protsendist ehk kogukaalude summast.
Kriteeriumite olulisust arvesse võtvate alternatiivide lõplike hindepallide saamiseks korrutati kriteeriumite
kaupa alternatiividele antud hindepallid kriteeriumitele antud kaaluga ehk niiviisi saadi kaalkriteeriumid.
Alternatiivide lõplik paremusjärjestus saadi kõigi delphi-meetodil kaalutud kaalkriteeriumide hindepallide
summeerimisel alternatiivide lõikes.
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
54 / 72
Koostaja: Kobras OÜ
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju
hindamise aruanne. Töö nr 2021-108
Tabel 2. I ja II alternatiivi võrdlus
Alternatiiv I Alternatiiv II
Puhastamistööde aegne mõju Puhastamistööde järgne mõju Puhastamistööde aegne mõju Puhastamistööde järgne mõju
Mõju hinnang Mõju hinnang Mõju hinnang Mõju hinnang
Kriteerium leevendusmeetmete leevendusmeetmete leevendusmeetmete leevendusmeetmete
(mõjuvaldkond) Kaal Mõju hinnang kasutamisel Mõju hinnang kasutamisel Mõju hinnang kasutamisel Mõju hinnang kasutamisel
Kaalutud Kaalutud Kaalutud Kaalutud Kaalutud Kaalutud Kaalutud Kaalutud
Hindepunkt hindepunkt Hindepunkt hindepunkt Hindepunkt hindepunkt Hindepunkt hindepunkt Hindepunkt hindepunkt Hindepunkt hindepunkt Hindepunkt hindepunkt Hindepunkt hindepunkt
-0,028… -0,028…
0,028
Mõju maakasutusele 0 0 0 0 -1 … +1 0,028 1 0,028 0 0 0 0 -1 … +1 0,028 1 0,028
Mõju Peri oja
paisutatud osa, sellest
0,185
allavoolu Peri oja ja -0,555 …
Orajõe veerežiimile -2 -0,370 0 0 0 0 0 0 -3 … -1 -0,185 -1 -0,185 0 0 0 0
Mõju Peri oja
paisutatud osa, sellest
allavoolu Peri oja, 0,196
Orajõe ja Põlva järve -0,392 … -0,392…-
veekvaliteedile -2 … -1 -0,196 -1 … 0 -0,196 … 0 1 … 2 0,196…0,392 1 … 2 0,196…0,392 -2 -0,392 -2…-1 0,196 1 … 2 0,196…0,392 1 … 2 0,196…0,392
Mõju Peri oja
paisutatud osa, sellest
allavoolu Peri oja ja 0,196
Orajõe ökoloogilisele -0,392 … -0,588 …
seisundile -2 … -1 -0,196 -1 … 0 -0,196 … 0 2 0,392 2 0,392 -3 … -2 -0,392 -1 -0,196 2 0,392 2 0,392
Mõju müratasemele 0,049 -1 -0,049 -1 -0,049 0 0 0 0 -1 -0,049 -1 -0,049 0 0 0 0
Lõhnahäiringu teke ja
0,049
mõju -1 -0,049 -1 -0,049 -1 … 0 -0,049 … 0 -1 … 0 -0,049 … 0 -1 -0,049 -1 -0,049 -1 … 0 -0,049 … 0 -1 … 0 -0,049 … 0
Mõju
ehitismälestistele
Rosma vesiveskile ja 0,218
Rosma vesiveski
paisule 0 0 0 0 1 0,218 1 0,218 0 0 0 0 1 0,218 1 0,218
Mõju
loodusressursside
0,078
kokkuhoidmisele
(sette taaskasutamine) 0 0 0 0 1 0,078 1 0,078 0 0 0 0 1 0,078 1 0,078
-1,253 -0,490 -1,634 -0,872
kuni kuni 0,808 kuni 0,864 kuni kuni kuni 0,808 kuni 0,864 kuni
KOKKU 1,000 -0,490 -0,098 1,109 1,109 -1,068 -0,676 1,109 1,109
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
Koostaja: Kobras OÜ 55 / 72
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
Alternatiivide võrdluses selgub, et Peri oja paisutatud osa puhastamisel on eelistatuimaks lahenduseks I
alternatiiv ehk veetaimestiku, sette ja veski turbiinikanali ajutise tõkketammi eemaldamine ekskavaatoriga
eelnevalt veetaset alandades. Alternatiivide võrdlemisel oli tähtsaima kaaluga selle puhastustööde aegne ja
järgne mõju ehitismälestistele Rosma vesiveskile ja Rosma vesiveski paisule, samuti Peri oja paisutatud osa,
sellest allavoolu olevale Peri oja ning Orajõe veerežiimile, -kvaliteedile ja ökoloogilisele seisundile.
Kui Rosma paisust allavoolu jääva Peri oja veerežiimi olulise mõjutamise vältimiseks alandatakse
puhastustööde läbiviimiseks veetaset Rosma paisul aeglaselt, siis II alternatiivi puhul võib allavoolu juhitav
vooluhulk siiski puhastusprotsessi vältel muutuda seoses tsüklilise pumpamise vajadusega. Alternatiiv I korral
seda ohtu ei ole.
Pinnasepumba kasutamise mõju paisutatud osale ja sellest allavoolu jäävale Peri ojale ja Orajõe veekvaliteedile
on mõõdukalt negatiivne, kuna veekvaliteeti muudetakse kobestaja poolt vette paisatud rohke heljumi ja
settest vette vabaneva toitainete sisalduse koormuse kasvu tõttu. Tagasijuhitava vee täiendav puhastamise
taimetoitainetest järeltöötlusbasseinis koagulandiga ei ole tööde mastaapi ja sellega kaasnevaid kulusid
arvesse võttes proportsionaalne ehk et on ebamõistlik. Spetsiaalse filterkanga kasutamisega on võimalik kinni
pidada suurema osa vette paisatud heljumist ja vältida selle allavoolu sattumist, kuid settest vette paisatud
toitaineid geotekstiil kinni ei pea. Alternatiiv I korral pärast veetaseme alandamist kuivast sängist sette
eemaldamine võimaldab suurel osal toitainetest jääda eemaldatavasse settesse ja seega on allavoolu jõudev
toitainete koormus väike.
Kui allavoolu ökoloogilise miinimumvooluhulga tagamise nõuet tsüklilise pumpamise läbiviimisel ei täideta,
siis võib esineda ka olukord, kus puhastusperioodi vältel allavoolu juhitav vee hulk on väga väike või olematu.
See võib kaasa tuua olukorra, mil puhastustööde perioodi vältel allavoolu olev oja säng võib juurdevooluta
jääda ja seega väheneb ka Orajõe vooluhulk, mis võib oluliselt mõjutada veekogude elustikku. Vajaliku
vooluhulga nõude täitmisel ja filterkanga kasutamisel on võimalik vee-elustikku säästa, kuid võimalused
põhjaeluviisiga kalade hukkumise vähendamiseks pinnasepumba kasutamisel praktiliselt puuduvad.
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
Koostaja: Kobras OÜ 56 / 72
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
7. PERI OJA PAISUTATUD OSA PUHASTAMISEGA KAASNEVA VÕIMALIKU
NEGATIIVSE MÕJU ENNETAMISE JA/VÕI VÄHENDAMISE MEETMED
7.1. PERI OJA PAISUTATUD OSA PUHASTAMISEGA KAASNEVA VÕIMALIKU NEGATIIVSE
MÕJU ENNETAMISE JA/VÕI VÄHENDAMISE MEETMED
Peri oja paisutatud osa puhastamisega kaasneda võivate negatiivsete keskkonnamõjude avaldumise
vältimiseks või vähendamiseks on Peri oja paisutatud osa puhastamisel vajalik arvestada järgnevate
meetmetega:
Vältimaks Rosma paisust allavoolu jääva Peri oja veerežiimi olulist mõjutamist, peab paisutiigis
veetaseme alandamine toimuma aeglaselt - mitte kiiremini kui 30 cm ööpäevas. Kuigi see nõue
on kirja ka Peri oja paisutamiseks Rosma paisuga väljastatud keskkonnaloas, on see siinkohal
siiski veelkord asjakohane negatiivse mõju ennetamiseks välja tuua.
Pärast veetaseme isevoolset alandamist tuleb lasta mõni aeg väljaspool oja voolusängi kuivale
jäänud paisutiigi põhjal taheneda ning seejärel kaevata taimestik ja sete vajalikus mahus välja,
kusjuures tööde tsoon ei tohi kokku puutuda voolava veega.
Väljakaevatud sete ladustatakse nõrutamiseks tiigi kaldale Triinu kinnistule tahenema. Kui sete
eemaldatakse kogu tööde perioodi vältel kuivast sängist, siis jääb kaldale tõstetud settesse suur
osa toitainetest pidama ning Orajõe veekvaliteedi mõjutamine on minimaalne. Settes sisalduva
vee eraldumine toimub üsna lühikese aja jooksul ja edasine vee eraldumine on väga aeglane (st
sete ei anna kogu vett korraga välja, vee eraldumine toimub järk-järgult), mida lahjendab läbi
voolav Peri oja.
Settest väljanõrguva toitaineterikka vee mõju oja veekvaliteedile on veelgi väiksem, kui sete
veetakse paisutiigi kaldalt ära kohe, kui see on veoautokasti laadimiseks ja transportimiseks
kõlbulik. Sellisel juhul jääb settest vee nõrgumisaeg lühikeseks. Settest eralduva vee kogus on
sellisel juhul pigem väike ja allavoolu jõudev toitainete koormus marginaalne.
Ekskavaatoriga paisutiigi põhjast lahtiliigutatud sette veevooluga allavoolu kandumise
vältimiseks on mõistlik tööde ala eraldamiseks vooluveest rajada ajutine tõkkevall tööde ala ning
ajutise voolusängi vahelisele alale. Sellega on välditud ka kaldale tahenema tõstetud settest
väljanõrguva vee sattumine vooluvette (vesi nõrgub „kuivale“ tööde alale ja ei satu otse
vooluvette). See on tagatud siis, kui töid teostatakse Triinu kinnistu poolses osas. Kui setteid
hakatakse eemaldama Jaanimäe tee poolselt alalt ja vooluvesi suunatakse Triinu kinnistu
poolsesse külge, siis on soovitatav väljanõrguva vee Peri ojja sattumise vältimiseks rajada ajutine
tõkkevall vooluvee ja sette tahenemise ala vahelisele alale. Seda, kas vall või muu tõkend
tuleks/saaks rajada Triinu kinnistule või sängi põhja, võiks jääda ehitaja otsustada.
Kõige parem lahendus oleks jooksvalt tööde teostamise vältel veetaset kogu paisutiigi alal
pumpamisega all hoida. Sellisel juhul voolab vesi ainult kindlas, tööde alast eraldatud
voolusängis, mille asukohta muudetakse vastavalt puhastusprotsessi edenemisele ning
ülejäänud tööde teostamise ala on kuiv. Kuivast sängist sette eemaldamine võimaldab suurel
osal toitainetest jääda eemaldatavasse settesse ning sellisel juhul võiks jääda ehitaja hinnata, kas
omakorda ajutise tõkkevalli rajamine sette ladustusala ja voolusängi vahelisele alale on üldse
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
Koostaja: Kobras OÜ 57 / 72
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
vajalik. Kui on ilmne, et kaldale tahenema tõstetud settest nõrgub vett marginaalselt välja, siis ei
ole tõkkevalli rajamine põhjendatud.
Kuivast sängist sette eemaldamine on ka töö tehnilise teostamise vaatevinklist mugavam ja
kiiremini teostatav. Sifooni kasutamiseks vee juhtimiseks paisust allavoolu on tõenäoliselt vaja
suuremat kõrguste vahet, seega ei ole see ilma lisaenergiat rakendamata tõenäoliselt teostatav.
Pumpamine tuleb korraldada selliselt, et pumbatav vesi juhitakse enne pumbani jõudmist läbi
geotekstiilist filterkanga, takistamaks heljumi kandumist Rosma paisust allavoolu. Filterkanga
kasutamine võimaldab oluliselt kinni hoida vette paisatud heljumit ning vältida heljumi allavoolu
sattumist. Teine võimalus on pumba sissevoolu torude juurde rajada betoonist kaev, mille põhja
tuleb paigaldada piisava paksusega jämekruusa kiht, mis toimib filtrina. Võimaluse korral tuleks
geotekstiili kasutada (ka) paisust allavoolu paikneval lõigul, mis minimeerib juba veetaseme
isevoolselt alandamisel allavoolu heljumi kannet.
Tööde tegemiseks vajalike masinate hooldus, tankimine ja muu hooldusega seotud töö peab
olema Peri oja veepiirist piisavalt kaugel (kindlasti väljaspool veekaitsevööndit), et vältida
veekogu kütuse ja muuga reostumist.
Vastavalt veeseaduse § 119 punktile 2 tohib puu- ja põõsarinnet raiuda veekogu
veekaitsevööndis ainult Keskkonnaameti nõusolekul. Tulenevalt sellest tuleb Triinu ja Veski tee
1 katastriüksustelt puude ja põõsaste eemaldamiseks küsida Keskkonnaametilt nõusolek.
Kui sette eemaldamine ei ole võimalik kogu ulatuses Triinu ja Veski tee 1 kinnistult, siis tuleb
arvestada, et tööde teostamiseks Jaanimäe tee poolsest küljest ei tohi seal kasvavaid puid maha
võtta.
Paisutiigi veetaseme alandamine peab toimuma aeglaselt (kuni 30 cm ööpäevas). Paisutiigi
veetaseme aeglasel alandamisel saavad põhja- ja põhjalähedase eluviisiga kalad liikuda koos
veetaseme alanemisega aegamööda oja voolusängi (ajutisse voolusängi), kus vesi säilib. Pärast
veetaseme alandamist tuleb oja voolusängi (ajutisse voolusängi) jäänud kalad sealt välja püüda
ja paisust allavoolu ümber asustada. Kalade väljapüügi ja ümberasustamise peab
teostama/korraldama ihtüoloog.
Veetaseme all hoidmiseks kuivas keskkonnas sette eemaldamise võimaldamiseks tuleb
pumpamisel pumba veevõtu koha ümbrus piirata võrega, mille avade suurus vertikaalselt ja
horisontaalselt on ≤ 20 mm. See väldib Peri ojast paisutiigist ülesvoolu pärinevate suuremate
kalade sattumise pumpa ning nende hukkumise seal. Väiksematel kaladel on oluliselt suurem
võimalus pumba läbimisel ellu jääda.
Pärast setete eemaldamist tuleb veetaset paisutiigis tõsta aeglaselt, et mitte põhjustada vee
liigvähendamist allpool Rosma paisu. Paisutiigis veetaseme tõstmise perioodil peab allavoolu
ojas säilima vooluhulk vähemalt 0,1 m³/s. Oja vooluhulka tuleb veetaseme tõstmise perioodil
allpool Rosma paisu mõõta ja tulemused dokumenteerida. Kui oja äravool on looduslikult
väiksem kui 0,1 m³/s, siis veetaset paisutiigis (varjade lisamisega) tõsta ei tohi.
Vee pumpamisel ja sette eemaldamistööde käigus sette kandumise minimeerimiseks
veevooluga allavoolu tuleb kasutada spetsiaalset filterkangast, mis võimaldab oluliselt kinni
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
Koostaja: Kobras OÜ 58 / 72
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
hoida vette paisatud heljumit ja vältida selle allavoolu sattumist. Kui tööde front eraldada
vooluveest, siis on efekt sama.
Sette väetisväärtuse suurendamiseks on soovitav seda kompostida allapanuta sõnnikuga
(vahekorras 1:1), parima tulemuse saavutamiseks tuleks iga tonni muda kohta lisada 20 - 25 kg
põhku. Õhustatud järvemuda võib kasutada kas otseselt orgaanilise väetisena või
komposteeritult orgaaniliste ja mineraalväetistega. Taliteraviljadele on soovitav anda järvemuda
30 - 40 t/ha (Raudväli 1996). Olles konsulteerinud Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja
keskkonnainstituudi Mullateaduse õppetooli dotsent Enn Leeduga, peaks lisatav põhu kogus
olema märksa suurem (ideaalsel juhul isegi suhtes settega 1:1), et suurendada sette õhutamise
ja stabiliseerimise efektiivsust.
Enne põllumaale laialiplaneerimist ja mulda segamist (sissekündmist) peab sete läbima kohapeal
kuhjas seistes ühe külmumistsükli, misjärel muutub sete kobedaks massiks, mis võib erinevalt
külmumistsüklit läbimata settest uuesti niiskuda ja kuivada, muutmata seejuures oma füüsikalisi
omadusi.
Stabiliseerimisprotsessi vältel tuleks setet mitu korda ühest hunnikust teise tõsta, tõstes
õhutamisprotsessi efektiivsust.
Kuna rauarikka sette lisamine võib vähendada taimedele kättesaadava fosfori hulka mullas, siis
on soovitatav enne sette kasutamist põllumaal määrata raua sisaldus settes. Kui tulemused
viitavad kõrgele raua sisaldusele, siis ei tähenda see, et sellist setet ei tohiks põllumaal kasutada,
vaid et seda ei tohi mulda lisada suurtes kogustes (st otstarbekas on suuremale alale see laiali
jaotada).
Puhastustööde aegsel perioodil saab lõhna levikut paisutiigi ümbritsevale alale vähendada, kui
sette ümbertõstmisi tööde tsoonis ning Triinu kinnistul minimeerida ning sete ära vedada alalt
kohe, kui see on vedamiskõlbulik. Sellegipoolest võib mingil määral häiring esineda.
Sette ladustamist tuleb vältida ehitismälestise Rosma vesiveski juures, samuti tuleb vältida
piirneval alal rasketehnikaga liikumist, ennetamaks võimalike füüsiliste kahjustuste teket.
Muinsuskaitseseaduse § 58 lg 3 alusel tuleb Muinsuskaitseametit ette teavitada süvendamisest
veealuse mälestise kaitsevööndis. Rosma vesiveski pais on oma olemuselt osaliselt veealune
mälestis, seega on asjakohane eeltoodud nõude täitmine. Nõuded kaitsevööndis tööde
tegemise teatisele on esitatud muinsuskaitseseaduse paragrahvis 59.
Turbiinikanali ajutine tõkketamm on mineraalpinnas, mis tuleb eemaldada tiigi mudast eraldi
ning mida saab kasutada ajutise piirdevalli tegemiseks (sängi põhjas tööde ala eraldamiseks
vooluveest või Triinu kinnistul). Kui see mingil põhjusel ei ole võimalik, siis saab seda
taaskasutada lähialal madalama maa-ala täiteks või lihtsalt ebatasasuste korrigeerimiseks.
Pärast veetaseme alandamist ning enne taimestiku ja sette eemaldamist tuleb kokku koguda
kõik paisutatud osa põhja sattunud jäätmed, liigiti kohapeal sorteerida ning üle anda
jäätmekäitlusettevõttele.
Sette äraveol tuleb järgida liiklusseaduse § 72 sätestatud nõuet (keelatud on teed kahjustada ja
risustada). Liiklusseaduse § 72 lg 2 kohaselt peab tee kasutamisel veoste või sõitjate veoga
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
Koostaja: Kobras OÜ 59 / 72
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
tegelev isik andma tee omanikule tema nõudmisel andmeid teed kasutavate sõidukite, vedude
mahu, teekonna ja sõidusageduse kohta. Tagamaks nii Põlva – Karisilla kõrvalmaantee, Rosma-
Tiike-Leevi kõrvalmaantee kui Sooküla põik tee püsivus ja kvaliteedi halvenemise vältimine sette
vedamisel, on Peri oja paisutiigi puhastamise ehitustööde töövõtjal vajalik Transpordiametit ja
kohalikku omavalitsust eelnevalt teavitada sette äravedamise perioodist, veokordade arvust ja
sellest, kui suure kandevõimega masinatega plaanitakse setet mööda riigiteed vedama hakata.
Transpordiamet ja kohalik omavalitsus saavad lähtuvalt neile teadaolevast infost seada vajadusel
sette äravedamisele tingimusi.
7.2. KESKKONNARISKID
Peri oja paisutatud osa puhastamisega on seotud reostuse oht (õlid, kütused, praht ja muu), mis võib paisutatud
osa puhastamistööde käigus erinevatel masinatel lekke korral vette või maapinnale sattuda. Jälgides
puhastamistööde käigus kõiki veekaitselisi ja muid asjakohaseid ohutusabinõusid, kasutades korras ning
korrektselt hooldatud masinad ja töövõtteid, on maapinna ja veekeskkonna reostamise risk minimeeritud.
Setete eemaldamiseks paisutiigist ei tohi veetaset alla lasta liiga kiiresti, vastasel juhul võib saada kahjustada
Peri oja ja Orajõe vee-elustik. Peri oja paisutamiseks Rosma paisuga väljastatud keskkonnaloa kohaselt ei tohi
veetaseme alandamine toimuda kiiremini kui 30 cm ööpäevas.
Pärast setete eemaldamist tuleb veetaset paisutiigis tõsta aeglaselt, et mitte põhjustada vee liigvähendamist
allpool Rosma paisu. Paisutiigis veetaseme tõstmise perioodil peab allavoolu ojas säilima vooluhulk vähemalt
0,1 m³/s vältimaks allavoolu jääva oja lõigu kuivale jäämist ja seega vee-elustiku toimivuse halvendamist või
hävitamist. Kui oja äravool on looduslikult väiksem kui 0,1 m³/s, siis veetaset paisutiigis (varjade lisamisega)
tõsta ei tohi.
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
Koostaja: Kobras OÜ 60 / 72
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
8. KESKKONNASEIRE MEETMED
Rosma paisutiigi puhastustööde aegse mõju hindamiseks tuleb vahetult puhastustöödele eelnevalt, sette
eemaldamise ajal ja tööde järgselt seirata puhastatavast paisutiigist ülesvoolu ja paisust allavoolu paiknevas
Peri ojas veekvaliteedi ökoloogilist seisundit iseloomustavaid näitajaid: heljum, üldN, NH4+-N, üldP, KHT, BHT5,
pH, vee läbipaistvus.
Seire sagedus:
1 kord enne töödega alustamist;
tööde teostamise perioodil;
1 kord pärast tööde teostamist,
Seirepunktide asukohad:
Puhastatavast paisutiigist vahetult ülesvoolu jäävast Peri ojast, Põlva-Karisilla Rosma terastruubist
ülesvoolu asuvast kohast, Linnamäe tee 1 katastriüksuselt.
Rosma paisust allavoolu olevast Peri ojast, turbulentsest hästisegunenud kohast, kus paisu mõju
puudub.
Pärast paisutiigi puhastamist veetaseme tõstmise perioodil tuleb kord päevas allpool Rosma paisu mõõta oja
vooluhulk. Tulemused tuleb dokumenteerida. Kui oja äravool on looduslikult väiksem kui 0,1 m³/s, siis veetaset
oja paisutatud osas tõsta ei tohi.
Paisutiigi puhastamine ei ole ühekordne tegevus. Selline veekogu on oma olemuselt ojale rajatud “settetiik”,
kus aja jooksul veevooluga paisutatud ossa kantud osakesed, samuti lagunemata orgaaniline materjal
(taimejäänused) taas veekogu põhja settivad. Paisutiigi puhastamine vajadus tuleb määrata sette paksuste
mõõtmise teel (esimest korda soovitatavalt ca 15 aasta pärast).
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
Koostaja: Kobras OÜ 61 / 72
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
9. RASKUSED KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL
Raskused keskkonnamõju hindamisel puudusid.
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
Koostaja: Kobras OÜ 62 / 72
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
10. HINDAMISTULEMUSTE LÜHIKOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED
Peri oja paisutatud osa on valdavas ulatuses täis settinud ja taimestikku täis kasvanud. 2020. aastal esitas Rosma
Küla Selts MTÜ taotluse “Rosma vesiveski paisu ja veehoidla rekonstrueerimistööd” Põlva valla kaasavasse
eelarvesse eesmärgiga eemaldada veehoidlast setted, korrastada kaldad ja eemaldada kaldalt puud ja võsa, et
veesilm oleks paremini eksponeeritav. Taotlus sai Põlva valla kaasavast eelarvest rahastuse, mis hõlmab
konkreetselt sette eemaldamisega kaasnevaid töid nagu puude ja võsa eemaldamine, sette kaevandamine ning
eemaldamine ja ladustamine 5 km raadiuses.
Reaalprojekt OÜ koostas 2021. aastal Rosma paisjärve saneerimise projekti (töö nr P20080). Projekti
koostamisele eelnes hüdrotehnilise uurimistöö läbiviimine, mille käigus mõõdeti paisutatud oja osa vee
sügavust ja sette paksust. Sette paksus on paisjärve saneerimise projekti koostamisele eelnenud hüdrotehnilise
uurimistöö andmeil kuni 2,3 m ning sette sisse on kujunenud 60-90 cm sügavune voolusäng.
Põlva Vallavalitsus esitas 29.01.2021 Keskkonnaametile infosüsteemis KOTKAS keskkonnaloa taotluse vee
erikasutuseks nr T-KL/1006804 Peri oja (VEE1049200) süvendamiseks mahus kuni 495 m3. Keskkonnaloa
taotlemise aluseks on eelnevalt nimetatud Reaalprojekt OÜ koostatud paisjärve saneerimise projekt (2021),
mille kohaselt on saneerimise tegevusena kavandatud paisjärve puhastamine settest etapiti kogumahus
1270 m3. Keskkonnaluba taotletakse tähtajaliselt (1 aastaks).
Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Peri oja paisutatud osast (Rosma paisjärvest) sette eemaldamine ja
vesiveski peavoolukanali remondi järgselt eemaldamata jäänud ajutise pinnasest tõkketammi väljakaevamine
paisjärvest mahus 1270 m3.
Keskkonnamõju hindamise objektiks on Põlva Vallavalitsuse esitatud keskkonnaloa taotlus vee erikasutuseks -
Peri oja paisutatud osa süvendamiseks.
Keskkonnaamet võttis 08.03.2021 (kiri nr DM-114628-8) Peri oja (VEE1049200) paisutatud osa süvendamise
taotluse menetlusse ning algatas keskkonnamõjude hindamise (edaspidi KMH).
Reaalprojekt OÜ (2021) poolt koostatud Rosma paisjärve saneerimise projektiga on taimestiku, sette ja
vesiveski remondi järgselt eemaldamata jäänud ajutine tõkketamm ette nähtud eemaldada ekskavaatoriga
eelnevalt veetaset alandades. Alternatiivse võimalusena on antud projektis mainitud ujuvvahendite kasutamist.
Käesoleval juhul käsitletakse alternatiivina nn setete pumpamist ehk nn mudapumba kasutamist setete
eemaldamiseks.
KMH aruandes käsitletakse sette eemaldamisel seega kahte reaalset alternatiivi:
I alternatiiv – sette eemaldamine ekskavaatoriga eelnevalt veetaset alandades
II alternatiiv – sette eemaldamine veetaset alandamata setete pumpamisega ehk nn mudapumbaga
Alternatiivide võrdluses selgus, et Peri oja paisutatud osa puhastamisel on eelistatuimaks lahenduseks I
alternatiiv ehk veetaimestiku, sette ja veski turbiinikanali ajutise tõkketammi eemaldamine ekskavaatoriga
eelnevalt veetaset alandades. Alternatiivide võrdlemisel oli tähtsaima kaaluga selle puhastustööde aegne ja
järgne mõju ehitismälestistele Rosma vesiveskile ja Rosma vesiveski paisule, samuti Peri oja paisutatud osa,
sellest allavoolu olevale Peri oja ning Orajõe veerežiimile, -kvaliteedile ja ökoloogilisele seisundile.
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
Koostaja: Kobras OÜ 63 / 72
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
Kui Rosma paisust allavoolu jääva Peri oja veerežiimi olulise mõjutamise vältimiseks alandatakse puhastustööde
läbiviimiseks veetaset Rosma paisul aeglaselt, siis II alternatiivi puhul võib allavoolu juhitav vooluhulk siiski
puhastusprotsessi vältel muutuda seoses tsüklilise pumpamise vajadusega. Alternatiiv I korral seda ohtu ei ole.
Pinnasepumba kasutamise mõju paisutatud osale ja sellest allavoolu jäävale Peri ojale ja Orajõe veekvaliteedile
on mõõdukalt negatiivne, kuna veekvaliteeti muudetakse kobestaja poolt vette paisatud rohke heljumi ja
settest vette vabaneva toitainete sisalduse koormuse kasvu tõttu. Tagasijuhitava vee täiendav puhastamine
taimetoitainetest järeltöötlusbasseinis koagulandiga ei ole tööde mastaapi ja sellega kaasnevaid kulusid
arvesse võttes proportsionaalne ehk et on ebamõistlik. Spetsiaalse filterkanga kasutamisega on võimalik kinni
pidada suurema osa vette paisatud heljumist ja vältia selle allavoolu sattumist, kuid settest vette paisatud
toitaineid geotekstiil kinni ei pea. Alternatiiv I korral pärast veetaseme alandamist kuivast sängist sette
eemaldamine võimaldab suurel osal toitainetest jääda eemaldatavasse settesse ja seega on allavoolu jõudev
toitainete koormus väike.
Kui allavoolu ökoloogilise miinimumvooluhulga tagamise nõuet tsüklilise pumpamise läbiviimisel ei täideta,
siis võib esineda ka olukord, kus puhastusperioodi vältel allavoolu juhitav vee hulk on väga väike või olematu.
See võib kaasa tuua olukorra, mil puhastustööde perioodi vältel allavoolu olev oja säng võib juurdevooluta
jääda ja seega väheneb ka Orajõe vooluhulk, mis võib oluliselt mõjutada veekogude elustikku. Vajaliku
vooluhulga nõude täitmisel ja filterkanga kasutamisel on võimalik vee-elustikku säästa, kuid võimalused
põhjaeluviisiga kalade hukkumise vähendamiseks pinnasepumba kasutamisel praktiliselt puuduvad.
Tuleb välja tuua, et sette pumpamine geokottidesse on rahaliselt kallim lahendus võrreldes koppekskavaatoriga
sette eemaldamisega eelnevalt veetaset alandades.
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
Koostaja: Kobras OÜ 64 / 72
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
KASUTATUD ALLIKAD
Õigusaktid
1. Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015.
2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005.
3. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011.
4. Liiklusseadus, vastu võetud 17.06.2010.
5. Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004.
6. Muinsuskaitseseadus, vastu võetud 20.02.2019.
7. Veeseadus, vastu võetud 30.01.2019.
8. Ehituseadustik, vastu võetud 11.02.2015.
9. „Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning
kasutamise nõuded“, keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 29.
10. „Kultuurimälestiseks tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja kaitsevööndi
määramine“, kultuuriministri 24.08.2005 käskkiri nr 265.
11. „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise
häiringutasemed“, keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81.
12. „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“, keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26.
13. „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord,
pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga
hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“, keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19.
14. “Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete
ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende
kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete
jälgimisnimekirjaga seotud tegevused”, keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28.
15. „Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu“, Vabariigi Valitsuse 01.11.2018 korraldus nr 264.
16. “Veekaitsevööndis puu- või põõsarinde raie kooskõlastamise teenusstandard”, keskkonnaameti
25.10.2016 käskkiri nr 1-1/16/400.
17. “Veekogu paisutamise, paisu likvideerimise ja veetaseme alandamise täpsustatud nõuded ning
ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika”, keskkonnaministri 09.10.2019 määrus nr 54.
18. „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“,
keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71.
Muud allikad
1. Baksiene, E. (2009). The influence of lake sediments on the fertility of Cambisol. Agronomy Research,
7(Special Issue 1).
2. Earle, S. , 2015. Physical Geology. Victoria, B.C.: BCcampus.
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
Koostaja: Kobras OÜ 65 / 72
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
3. Edepol OÜ, 2019. Tegevuskava Rosma vesiveski turbiinikanali ja paisu parandustööde teostamise
kohta. Töö nr TK 2019121.
4. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur. Info seisuga 10.03.2022.
5. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030, vastu võetud Riigikogu poolt 14.02.2007.
6. Eesti Taimekasvatuse Instituut, 2015. Projekti „Ülevaade alternatiivsete mullaparandusainete
kasutusvõimalustest ja tehnoloogiatest mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses„ lõpparuanne.
http://www.maheklubi.ee/upload/Editor/alternatiivsed_mullaparandusained.pdf
7. Eesti Veeprojekt OÜ, Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Piiber
Projekt OÜ, Projektbüroo Koda OÜ, Maves AS, Kobras AS, Merin OÜ, Ökokonsult OÜ. 2013.
Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks. Hange
II.
8. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016.
9. Järvekülg R., Kalastiku kaitsemeetmed Pedeli ülemise ja keskmise paisjärve puhastamisel setetest.
Ekspertarvamus, 2021.
10. Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeerium. 2020. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2020. aasta
ajakohastatud vahehinnang.
11. Keskkonnalubade infosüsteem KOTKAS: https://kotkas.envir.ee
12. Keskkonnaameti kiri 08.03.2021 nr DM-114628-7. Peri oja (VEE1049200) paisutatud osa süvendamise
taotluse menetlusse võtmisest teavitamine ja keskkonnamõju hindamise algatamise teade.
13. Keskkonnaameti 08.10.2021 korraldus nr DM-117120-4 „Keskkonnaloa nr L.VV/327922 muutmise
korraldus“.
14. Kalmet, R., Kanger J., Kevvai L jt.1996. Muld taimetoitainete allikana. - Taimede toitumise ja väetamise
käsiraamat. Koostaja: H. Kärblane.
15. Kobras AS, 2020. Põlva järvest ülesvoolu jääva Orajõe osavalgala reostuskoormuse uuring. Töö nr.
2019-077.
16. Kultuurimälestiste register: https://register.muinas.ee/.
17. Maa-ameti kaardirakendused: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis/.
18. Maanteeamet „Elastsete teekatendite projekteerimise juhend“, 2017.
19. Maves AS, 2015. Kahala järve tervendamise insenerterhnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 13106.
20. Phillips, N., Kelly, M., Taggart, J., Reeder, R. (2000). The Lake Pocket Book. Alexandria: Terrene Institute
in cooperation with U.S. Environmental Protection Agency Region 5.
21. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) veebileht www.pria.ee.
22. Põder, T., 2018. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat.
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
Koostaja: Kobras OÜ 66 / 72
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
23. Põlva ja Valga põhjaveemaardlate põhjaveevaru kinnitamine. Keskkonnaministri 06.12.2016 käskkiri nr
1-2/16/1244.
24. Põlva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030, Põlva Vallavolikogu
21.02.2019 määrus nr 4.
25. Põlva maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud Põlva maavanema 18.08.2017 korraldusega nr 1-
1/17/676.
26. Põlva valla üldplaneering 2029+, kehtestatud Põlva Vallavolikogu 20.12.2018 otsusega nr 1-3/60 „Põlva
valla üldplaneeringu 2029+ osaline kehtestamine“.
27. Põlva Vallavalitsuse vee erikasutuse keskkonnaloa taotlus nr T-KL/1006804-2,
https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=&proceeding_id=14717&a
pplication_id=1007271.
28. Preisor. Tehtud tööd 2020. aastal. http://preisor.veehool.ee/wp-
content/uploads/2020/04/IMG_7537.jpeg .
29. Progroupe. Geotube. https://progroupe.net/wp-content/uploads/2018/04/Geovak.jpg
30. Raudsepp, T. (1984) Järvemuda kasutamisest. Tallinn: Eesti teadus- ja tehnikainformatsiooni ning
majandusuuringute instituut.
31. Raudväli, E., 1996. Orgaanilised väetised. - Taimede toitumise ja väetamise käsiraamat. Koostaja: H.
Kärblane.
32. Rosma Küla Selts MTÜ, 2020. Põlva kaasava eelarve 2020 taotlus “Rosma vesiveski paisu ja veehoidla
rekonstrueerimistööd”.
33. Reaalprojekt OÜ, 2021. Rosma paisjärve saneerimine. Töö nr P20080.
34. Snelli tiigi puhastamiseks algas uus hange. Tallinn.ee. https://www.tallinn.ee/gal_pildid/157154.jpg.
35. Statistikaamet, stat.ee.
36. Tamm, Kalvi (koostaja); Vettik, Raivo; Võsa, Taavi; Siim, Jaanus; Viil, Peeter (2013). Väetiste
käitlustehnoloogiad ja masinad. Saku: Estonian Research Institute of Agriculture.
37. Transpordiameti veebileht Tark Tee (https://tarktee.mnt.ee/#/et
38. Veeveeb: https://veeveeb.envir.ee/vesi/.
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
Koostaja: Kobras OÜ 67 / 72
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
LISAD
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
Koostaja: Kobras OÜ
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
LISA 1. PERI OJA PAISUTATUD OSA SÜVENDAMISE KESKKONNALOA TAOTLUSE
KESKKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMM
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
Koostaja: Kobras OÜ
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
LISA 2. KMH PROGRAMMI VASTAVAKS TUNNISTAMINE (KESKKONNAAMETI 15.09.2021
KIRI NR 6-3/21/11701-12)
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
Koostaja: Kobras OÜ
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
LISA 3. KMH ARUANDE EELNÕU KOHTA ESITATUD SEISUKOHAD NING NENDEGA
ARVESTAMINE
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
Koostaja: Kobras OÜ
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
LISA 4. KMH ARUANDE AVALIKU ARUTELU KOOSOLEKU PROTOKOLL JA OSAVÕTJATE
NIMEKIRI
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
Koostaja: Kobras OÜ
Registrikood 10171636
Riia 35, Tartu 50410
Tel 730 0310
[email protected]
TÖÖ NR 2021-108
Asukoht (L-Est’97) X 6437677
• Y 681226
•
Peri oja paisutatud osa
süvendamise keskkonnaloa
taotluse
keskkonnamõju hindamise
programm
Objekti aadress: PÕLVAMAA, PÕLVA VALD, ROSMA
KÜLA
Tellija: PÕLVA VALLAVALITSUS
Töö täitja: Kobras AS
Juhataja: URMAS URI
Juhtkspert: NOEELA KULM ( litsents nr KMH0159)
Juhteksperdi abi, MERILIN MÜHLBERG
keskkonnaeksperdi assistent:
Kontrollija: ENE KÕND
September 2021 TARTU
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
Üldinfo
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
TÖÖ NIMETUS:
keskkonnamõju hindamine
OBJEKTI ASUKOHT: Mati (kü tunnus 61903:002:0033), Veski tee 1 kü tunnus (kü tunnus
61903:002:0029), Veskitammi (kü tunnus 61903:002:0360) ja
Jaanimäe tee L1 (kü tunnus 61903:002:0034) katastriüksused,
Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa
TÖÖ EESMÄRK: Põlvamaal Põlva vallas Rosma külas Peri ojal Rosma paisuga
paisutatud osa puhastamisega kaasnevate oluliste
keskkonnamõjude väljaselgitamine ning Keskkonnaametile
(keskkonnaloa andjale) teabe andmine veekogu puhastamise
reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise
keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima
lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada
ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.
TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju hindamine
TÖÖ STAADIUM: Keskkonnamõju hindamise programm
TÖÖ TELLIJA (KeHJS § 8 lg 1 Põlva Vallavalitsus
alusel arendaja, kes kavandab Registrikood 75038581
Kesk 15, 93308
tegevust ja soovib seda ellu Põlva linn
viia): Põlva vald
Põlvamaa
Kontaktisik: Reelika Raig
Tel +372 5332 3061
[email protected]
OTSUSTAJA (KeHJS § 9 lg 1 Keskkonnaamet
alusel keskkonnaloa
väljaandja):
TÖÖ TÄITJA (KeHJS § 14 Kobras AS
alusel keskkonnamõju hindaja, Registrikood 10171636
Riia 35, 50410 Tartu
kes hindab keskkonnamõju Tel 730 0310
KMH litsentsiga töötaja http://www.kobras.ee
kaudu):
Eksperdid: Noeela Kulm – KMH juhtekspert (KMH litsents nr KMH0159)
Tel +372 730 0316, +372 5693 9300
[email protected]
Urmas Uri – keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0046)
[email protected]
Maris Palo – keskkonnaekspert
[email protected]
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 2 / 45
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
Marite Blankin – keskkonnaekspert
[email protected]
Merilin Mühlberg – keskkonnaeksperdi assistent, juhteksperdi abi
[email protected]
Erki Kõnd – veekogude puhastamise insenertehnilised lahendused
[email protected]
Tanel Mäger – geoloog
[email protected]
Kontrollija: Ene Kõnd
[email protected]
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 3 / 45
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
Kobras AS litsentsid / tegevusload:
• Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:
• KMH0046 Urmas Uri;
• KMH0159 Noeela Kulm.
• Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:
• Urmas Uri;
• Teele Nigola.
• Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379.
• Hüdrogeoloogilised uuringud.
• Hüdrogeoloogiline kaardistamine.
• Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.
• MTR-i majandustegevusteated:
o Ehitusuuringud EG10171636-0001;
o Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;
o Omanikujärelevalve EO10171636-0001;
o Projekteerimine EP10171636-0001;
o Muinsuskaitse E 377/2008.
• Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:
o Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;
o Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;
o Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;
o Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.
• Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:
• Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.
• Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja
restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas,
muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja
uuringu tegevuskavade koostamine.
• Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest,
heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr 1535/18.
• Kutsetunnistused:
o Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger;
o Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;
o Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;
o Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru;
o Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;
o Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482
– Ervin R. Piirsalu;
o Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau;
o Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029
– Kert Kartau;
o Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;
o Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;
o Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;
o Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;
o Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083232 – Ivo Maasik;
o Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083233 – Marek Maaring;
o Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;
o Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik.
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 4 / 45
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
SISUKORD
1. Kavandatava tegevuse asukoht......................................................................................................... 6
2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ..................................................................................... 9
3. Keskkonnamõju hindamise menetlus, mõju hindamise objekt ja eesmärk .................................. 10
4. Kavandatava tegevuse alternatiivsed võimalused .......................................................................... 12
5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus .................................................................................... 16
5.1. Asustus ja maakasutus .................................................................................................................... 16
5.2. Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused .................................................................... 17
5.3. Hüdroloogilised tingimused.............................................................................................................. 18
5.4. Looduskaitselised objektid ja alad ................................................................................................... 24
5.5. Kultuurimälestised ........................................................................................................................... 24
6. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ....................................... 25
7. Mõjuallikad, mõjuala suurus ning eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ...................................... 27
8. Keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus, sh vajalike uuringute
kirjeldus................................................................................................................................................ 31
9. Isikud ja asjaomased asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või
kellel võib olla põhjendatud huvi kavandatava tegevuse vastu..................................................... 31
10.Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju
hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava ................................................................ 34
11.Ekspertrühma koosseis ...................................................................................................................... 36
Kasutatud materjalid ................................................................................................................................ 38
Lisad .......................................................................................................................................................... 41
Lisa 1. Põlva Vallavalitsuse keskkonnaloa taotlus Peri oja paisutatud osa süvendamiseks
(puhastamiseks)
Lisa 2. KMH algatamine Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotlusele
(Keskkonnaameti 08.03.2021 kiri nr DM-114628-8) ning sellest teavitamine.
Lisa 3. Asjaomastelt asutustelt saabunud seisukohad KMH programmi kohta ning nendega
arvestamine
Lisa 4. KMH programmi avaliku arutelu koosoleku protokoll ja osavõtjate nimekiri
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 5 / 45
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
1. Kavandatava tegevuse asukoht
Põlva vallas, Põlva linnast lõunas tiheasustusega Rosma külas asub Peri oja (VEE1049200) paisutatud
osa veepeegli pindalaga ca 1200 m2 (joonis 1).
Joonis 1. Rosma paisjärve paiknemine Rosma külas Põlva vallas (Maa-ameti kaardirakendus,
https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis, 2021).
Peri oja paisutatud osa asub Põlva-Karisilla tugimaantee nr 90 (külas Värska maantee), mitteavaliku
Rosma krossimäe tee nr 6190075 (külas Jaanimäe tee) ja Veskimäe tee nr 6190098 (külas Veski tee)
vahelisel alal (joonis 2, foto 1). Oja paisutatud osaga seotud katastriüksused on Mati (katastriüksuse
tunnus 61903:002:0033), Veski tee 1 (kü tunnus 61903:002:0029), Veskitammi (kü tunnus
61903:002:0360) ja Jaanimäe tee L1 (kü tunnus 61903:002:0034). Peri oja on paisutatud Rosma paisuga
(PAIS020860), mis asub Veski tee 1 ja Veskitammi katastriüksusel ja mille omanikule Kaarel Treierile1
on Keskkonnaameti poolt oja paisutamiseks väljastatud keskkonnaluba nr L.VV/327922.
1
Kaarel Treier suri 2020. aastal, ent keskkonnaluba on seisuga 10.05.2021 omaja osas ümber vormistamata.
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 6 / 45
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
Joonis 2. Peri oja paisutatud osaga seotud katastriüksused (Maa-ameti kaardirakendus,
https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis, 2021).
Foto 1. Peri oja paisutatud osa Põlva-Karisilla maantee Rosma terastruubi silla ja Rosma paisu
vahelisel alal (Kobras AS, 12.05.2021).
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 7 / 45
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
Rosma küla peamine asustus paikneb Rosma linnamäe (Maa-ameti põhikaardil märgitud ka kui
Liinamägi), Hurdamäe ja Põlva linna vahelisel alal. Vahelduv maastik (mäed vahelduvad ojade ja väikeste
veekogudega, metsaalad soisemate aladega) on tinginud kompaktse asustusstruktuuri. Peri oja
paisutatud osa paikneb tiheasustusega Rosma küla keskel.
Paisutatud ala on seotud Rosma vesiveskiga (foto 2), mis ehitati 1883. aastal ning mille ümber on
koondunud Rosma küla tiheasustus.
Foto 2. Rosma vesiveski ja Rosma pais (Kobras AS, 12.05.2021).
Peri oja paisutatud osa ulatub kinnismälestise kaitsevööndisse (vt ptk 5.5) ning osaliselt avalikult
kasutatava tee kaitsevööndisse (vt lisaks ptk 5.1).
Rosma Külaselts MTÜ tellimusel koostas Edepol OÜ 2019. aastal tegevuskava Rosma Vesiveski
turbiinikanali ja paisu parandustööde teostamise kohta. Antud tegevuskava käsitleb ehitismälestisena
riikliku kaitse all oleva Rosma vesiveski turbiinikanali avariitöid – lagunenud maakivimüüride korrastamist
ja turbiinikanali sulgemist vee sissevoolu peatamiseks. Keskkonnaamet kooskõlastas 13.08.2019 kirjaga
nr 14-6/19/506-5 veetaseme ajutise alandamise Rosma vesiveski turbiinikanali remondi ajaks ning
pikendas seda 20.09.2019 kirjaga nr 14-6/19/506-7 kuni 31.10.2019. 2019. aastal tõkestati ajutise
tammiga vee läbivool Rosma vesiveski hoonet läbivast turbiinikanalist ning 2020. aastal renoveeriti
koostöös Muinsuskaitseametiga turbiinkanal ning tõkestati täielikult vee läbivool veskist (foto 3). Kuigi
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 8 / 45
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
tegevuskava pealkiri viitab ka paisu parandamistööde kavandamisele, siis paisu renoveerimisega seotud
töid see siiski ei kajastata.
Foto 3. Rosma vesiveski turbiinikanal pärast 2020. aastal teostatud renoveerimist (Kobras AS,
12.05.2021).
2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus
Peri oja paisutatud osa on valdavas ulatuses täis settinud ja taimestikku täis kasvanud. 2020. aastal
esitas Rosma Küla Selts MTÜ taotluse “Rosma vesiveski paisu ja veehoidla rekonstrueerimistööd” Põlva
valla kaasavasse eelarvesse eesmärgiga eemaldada veehoidlast setted, korrastada kaldad ja eemaldada
kaldalt puud ja võsa, et veesilm oleks paremini eksponeeritav. Taotluses toodud info kohaselt teostati
Rosma vesiveski paisu parandustöid viimati 1990-ndatel ja peale seda on paisutuse tagajärjel tekkinud
Peri oja paisutatud osa aastate jooksul setetega täitunud. Taotluse kohaselt aitaks veskipaisu ja
paisutatud oja osa rekonstrueerimine kaasa ajaloolise Rosma veskveski paremale eksponeerimisele ning
tööde käigus lahendatakse ära küla seisukohalt ülioluline vajadus – rajatakse tuletõrje veevõtukoht.
Taotlus sai Põlva valla kaasavast eelarvest rahastuse, mis hõlmab konkreetselt sette eemaldamisega
kaasnevaid töid nagu puude ja võsa eemaldamine, sette kaevandamine ning eemaldamine ja
ladustamine 5 km raadiuses.
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 9 / 45
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
Reaalprojekt OÜ koostas 2021. aastal Rosma paisjärve saneerimise projekti (töö nr P20080). Projekti
koostamisele eelnes hüdrotehnilise uurimistöö läbiviimine, mille käigus mõõdeti paisutatud oja osa vee
sügavust ja sette paksust. Sette paksus on paisjärve saneerimise projekti koostamisele eelnenud
hüdrotehnilise uurimistöö andmeil kuni 2,3 m ning sette sisse on kujunenud 60-90 cm sügavune
voolusäng.
Põlva Vallavalitsus esitas 29.01.2021 Keskkonnaametile infosüsteemis KOTKAS keskkonnaloa taotluse
vee erikasutuseks nr T-KL/1006804 Peri oja (VEE1049200) süvendamiseks mahus kuni 495 m3.
Keskkonnaloa taotlemise aluseks on Reaalprojekt OÜ koostatud paisjärve saneerimise projekt (2021),
mille kohaselt on saneerimise tegevusena kavandatud paisjärve puhastamine settest etapiti kogumahus
1270 m3. Keskkonnaluba taotletakse tähtajaliselt (1 aastaks).
Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Peri oja paisutatud osast sette eemaldamine ja vesiveski
peavoolukanali remondi järgselt eemaldamata jäänud ajutise pinnasest tõkketammi väljakaevamine
paisjärvest.
Rosma Küla Selts MTÜ juhatuse liikme andmetel on lähitulevikus plaanis renoveerida Rosma vesiveski
vundament ja vahetada katusekate. Rosma paisu renoveerimistöid ega muid paisuga seotud töid lähiajal
plaanis ei ole.
3. Keskkonnamõju hindamise menetlus, mõju hindamise objekt ja eesmärk
Põlva Vallavalitsuse poolt Keskkonnaametile esitatud keskkonnaloa taotluse kohaselt on sette
eemaldamise tööd Peri oja paisutatud osast jaotatud kolme erinevasse etappi. Esimeses etapis oli
paisutatud osast väljakaevatava sette ja pinnase maht kokku 495 m3, teises etapis samuti 495 m3 ning
kolmandas etapis 280 m3.
Keskkonnaameti poolt 04.02.2021 lisateabena küsitud teabele (kiri nr DM-114628-2) vastas Põlva
Vallavalitsus (12.02.2021 kiri nr DM-114628-3), et: „Põlva Vallavalitsus on teadlik, et süvendamine alates
pinnase mahust 500 kuupmeetrit on olulise keskkonnamõjuga tegevus, mille korral tuleb läbi viia
keskkonnamõjude hindamine. Kavandatud tööd on planeeritud etapiti ning hajutatult, lähtuvalt
eelarvelistest vahendistest. Iga etapi tarvis taotletakse uus keskkonnaluba.“
Keskkonnaamet viitas 17.02.2021 keskkonnamõju algatamise otsuse eelnõus (nr DM-114628-4)
käsiraamatus “Keskkonnamõju hindamise käsiraamat“ (Põder T., 2018) toodud selgitusele: Sealjuures ei
ole aktsepteeritav projekti „viilutamine” (nn salami slicing) – terviktegevuse jagamine väikesteks osadeks,
mille negatiivne keskkonnamõju oleks ebaoluline, et niiviisi varjata olulist kogumõju ja seeläbi vältida
KMH-d (lk 99). Lisaks viitas Keskkonnaamet Tallinna Ringkonnakohtu lahendile 3-17-2271, mille kohaselt
hoolimata projekti jagamisest erinevateks osadeks on siiski tegemist ühe projekti/tegevusega KMH
direktiivi ja KeHJS mõttes.
Eelnevast tulenevalt oli Keskkonnaamet seisukohal, et taotluse nr T-KL/1006804 menetluses tuleb läbi
viia keskkonnamõju hindamine, kuna saneerimise käigus on kavandatud paisjärve puhastamine settest
ning sette maht on 1200 m3 (millele lisandub ajutise tõkketammi maht 70 m3). KeHJS § 3 lg 1 p 1
kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa
taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 10 / 45
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 p 17 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena veekogu
süvendamise alates pinnase mahust 500 m3. KeHJS § 11 lg 3 järgi KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuse
korral algatatakse kavandatava tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata.
Põlva Vallavalitsus edastas 05.03.2021 kirjaga nr 6-3/21-504-2 arvamuse KMH algatamise otsuse eelnõu
kohta, märkides, et ei oma täiendavaid arvamusi ega vastuväiteid keskkonnamõju hindamise algatamise
suhtes ning lähtuvalt Keskkonnaameti märkustest on esitanud parandustaotluse nr (T-KL/1006804)
infosüsteemis KOTKAS. Põlva Vallavalitsus andis teada, et etapiti planeeritud tööd kavatseb läbi viia
peale KMH läbiviimist korraga ühe aasta jooksul.
Keskkonnaamet võttis 08.03.2021 (kiri nr DM-114628-8) Peri oja (VEE1049200) paisutatud osa
süvendamise taotluse menetlusse ning algatas keskkonnamõjude hindamise (edaspidi KMH).
Keskkonnaamet teatas 08.03.2021 nr DM-114628-7 kirjaga asjaosalisi asutusi Peri oja (VEE1049200)
paisutatud osa süvendamise taotluse menetlusse võtmisest ning KMH algatamisest.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 2 kohaselt vaatab otsustaja
tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi
KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduses (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 nimetatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse
menetlemise aja jooksul. KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt tuleb keskkonnamõju hinnata, kui taotletakse
tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav
tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 p 17 kohaselt on olulise
keskkonnamõjuga tegevus veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit. KeHJS § 9
kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, veeseaduse § 191 järgi annab keskkonnaloa vee erikasutuseks
Keskkonnaamet.
Pärast keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu valmimist küsis Keskkonnaamet sellele 06.06.2021
kirjaga nr 6-3/21/11701-2 seisukohti Terviseametilt, Põlva Vallavalitsuselt, Muinsuskaitseametilt,
Rahandusministeeriumilt, Transpordiametilt. Omapoolseid seisukohti programmi eelnõu edastas
Transpordiamet 04.06.2021 (kiri nr 8-5/21/13732-2), Põlva Vallavalitsus 09.06.2021
(kiri nr 6-3/21-1161-3), Rahandusministeerium 10.06.2021 (kiri nr 14-11/4301-2), Terviseamet 21.06.2021
(kiri nr 9-3/21/6817-2) ja Muinsuskaitseamet 21.06.2021 (kiri nr 5.1-17.6/1721-1). Seisukohti KMH
programmi täiendamiseks ja täpsustamiseks esitas ainult Transpordiamet ning see puudutas riigitee nr 90
konstruktsiooni püsivuse tagamist ning sette tansportimise tingimusi ladustamisalale lähtuvalt
liiklusseaduses toodud nõudest, et tee kahjustamine ja risustamine on keelatud. Keskkonnaamet hindas
Transpordiameti kirjas toodud märkuseid asjakohaseks ning palus esitatud seisukohtadega mõju
hindamisel arvestada ning vajalikus ulatuses KMH programmi täiendada. Teised asutused andsid teada,
et KMH programm ning ekspertrühm on asjakohane ja piisav, et jätkata KMH protsessi. Keskkonnaamet
palus käsitleda sette tahendamise võimalikke lahendusi ja esitada asjakohased mõju hinnangud KMH
aruandes ning juhtis tähelepanu, et veekogu kallastele setet ladustades tuleb vältida settest nõrguva
toitainete rikka nõrgvee tagasi veekogusse sattumist. KMH programmi ptk 7 mõjude kirjelduse osa
täiendati selles osas. Asjaomaste asutuste esitatud seisukohad ja nendega arvestamine on esitatud
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 11 / 45
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
käeosoleva programmi lisas 3. Edastatud seisukohtade alusel täiendati asjakohases ulatuses KMH
programmi eelnõud ning edastati see Keskkonnaametile avaliku väljapaneku korraldamiseks.
KMH programmi avalik väljapanek toimus 26.07-20021 - 09.08.2021 ning KMH programmi avalik arutelu
toimus 16.08.2021 kell 16.00 Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse salongis, aadressil Kesk tn 15, Põlva linn ja
veebikeskkonnas Zoom, millega sai liituda lingil https://bit.ly/Kopra_YP_N6up. Avaliku väljapaneku käigus
ei laekunud ühtegi kirjalikku seisukohta, ettepanekut, küsimust ega vastuväidet. Avaliku arutelu koosoleku
protokoll ning osavõtjate nimekiri on esitatud lisas 4.
Keskkonnamõju hindamise objektiks on Põlva Vallavalitsuse esitatud keskkonnaloa taotlus vee
erikasutuseks - Peri oja paisutatud osa süvendamiseks. Veeseaduse § 176 lõige 1 sätestab, et veekogu
süvendamine on veekogu põhjast setendi eemaldamine ning veeseaduse eelnõu seletuskiri täpsustab, et
setend on üldmõiste, mis sisaldab nii pudedaid (sh orgaanilisi) setteid kui ka juba kivistunud setteid ehk
settekivimeid.
Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on anda otsustajale (Keskkonnaametile) teavet keskkonnaloa
taotlusega kavandatu ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju
kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida
või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.
KeHJS § 11 lg 11 kohaselt peatub keskkonnaloa taotluse menetlus kuni KMH aruande nõuetele
vastavaks tunnistamise otsusest teavitamiseni ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded või KeHJS §
18 lg 7 sätestatud asjaolude ilmnemiseni. See tähendab, et kuni KMH aruande nõuetele vastavaks
tunnistamiseni Keskkonnaameti poolt ja sellest teavitamiseni ei ole võimalik keskkonnaloa taotluse
menetlusega jätkata ja luba väljastada.
4. Kavandatava tegevuse alternatiivsed võimalused
Reaalprojekt OÜ (2021) poolt koostatud Rosma paisjärve saneerimise projektiga on taimestiku, sette ja
vesiveski remondi järgselt eemaldamata jäänud ajutine tõkketamm ette nähtud eemaldada
ekskavaatoriga eelnevalt veetaset alandades. Alternatiivse võimalusena on antud projektis mainitud
ujuvvahendite kasutamist. Käesoleval juhul käsitletakse alternatiivina nn setete pumpamist ehk nn
mudapumba kasutamist setete eemaldamiseks.
KMH aruandes käsitletakse sette eemaldamisel seega kahte reaalset alternatiivi:
• I alternatiiv – sette eemaldamine ekskavaatoriga eelnevalt veetaset alandades
• II alternatiiv – sette eemaldamine veetaset alandamata setete pumpamisega ehk nn
mudapumbaga
I alternatiiv – veetaimestiku, sette ja veski turbiinikanali ajutise tõkketammi eemaldamine
ekskavaatoriga eelnevalt veetaset alandades
Veelaskme abil on võimalik veetaset alandada ligikaudu tasemeni 44,60 m abs. Rosma paisule
Peri oja paisutamiseks väljastatud keskkonnaloaga (L.VV/327922, kehtiv alates 25.07.2016) on
Rosma paisuga Peri oja normaalpaisutustasemeks 45,10 m abs. See tähendab, et veetaset oleks
võimalik alandada normaalpaisutustasemest 50 cm võrra. Sette eemaldamine on ette nähtud abs
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 12 / 45
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
kõrguseni 43,80 m sissevoolu poolses otsas kuni 42,82-43,50 m veelaskme poolses otsas
(projekteeritud põhja kõrgus). See tähendab, et tööde teostamise ajal võib ulatuda vee sügavus
kohati kuni 1,78 meetrini. Ka sellise veesügavuse korral on ekskavaatoriga sette eemaldamine
teostatav. Sette väljakaevamiseks ei saa paisutatud osasse ekskavaatoriga sisse sõita, kuna
paisutatud lõigus on jõe kaldad liiga järsud. Seepärast on taimestiku, sette ja pinnase
eemaldamine kavandatud kalda nõlva pealt Triinu ja Veski tee 1 katastriüksuselt ja osaliselt
Jaanimäe teelt. Arvestades Peri oja paisutatud osa laiust, peab ekskavaatori kaevamise ulatus
olema vähemalt 20 m.
Peri oja paisutamiseks Rosma paisuga väljastatud keskkonnaloa kohaselt ei tohi veetaseme
alandamine toimuda kiiremini kui 30 cm ööpäevas. See tähendab, et veetaseme alandamiseks
tasemeni, mida võimaldab olemasolev paisregulaator, kulub veidi rohkem kui 2 ööpäeva.
Projektis ei ole käsitletud transportimisele eelnevat sette tahendamise lahendust, kuid
eeldatavasti saab seda teha vahetult kuival kaldal, kuhu see jäetakse tahenema. Sette
tahenemisel väheneb sette maht ligikaudu 33%, mille tõttu ladestatava sette mahuks on projektis
arvestatud ligikaudu 800 m3. 500 m2 suuruse ala puhul tuleb sete ja pinnas laiali planeerida ca
1,6 m paksuse kihina.
II alternatiiv – sette eemaldamine veetaset alandamata setete pumpamisega ehk nn mudapumbaga
Kuigi oja on paisutatud lõigus suures osas tihedalt taimestikku täis kasvanud suure sette paksuse
ja väikese vee sügavuse tõttu, ei ole setete eemaldamine pumpamise teel välistatud. Osad
ujuvad pinnasepumbad on varustatud spetsiaalsete rehadega, mis eemaldavad veesisese ja
veest välja kasvava taimestiku ning on võimelised seda ka kohapeal vajadusel purustama. Saab
kasutada ka amfiibseadmeid (joonis 3), mille külge saab ühendada mudapumba ja veetaimede
niitmiseks niiduki. Arvestades ümbritsevat maakasutust, siis ei ole settebasseinide rajamine
muda setitamiseks võimalik. Väljapumbatavat setet oleks võimalik käidelda suurtes geotekstiilist
valmistatud geokottides ehk nn geotuubides (joonis 4), kuhu väljaimetav setete ja vee segu
torustikuga suunatakse. Sette tahenemise protsessi kiirendamiseks võib lisada pinnasepumbast
tulevale pulbile (muda ja vee segu) enne geokotti(desse) jõudmist looduslikku polümeeri
(flokulanti), mis soodustab vee eraldumist. Pärast vee väljanõrgumist pumbatakse
geokonteiner(id) uuesti pulpi täis ning tegevust korratakse seni, kuni kott/kotid saavutavad
ettenähtud kõrguse. Kottidest välja nõrgunud vesi juhitakse tagasi ojasse. Geotuubide võimalikke
asukohti ning käideldud sette ladustamisalasid käsitletakse KMH aruandes.
Tahenemine on geokotis oluliselt kiirem kui settetiikides, sest eralduv vesi juhitakse kohe settest
eemale ja muda saab hakata kuivama.
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 13 / 45
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
Joonis 3. Mudapumbaga amfiibmasina kasutamine tiigi puhastamisel (fotol on amfiibmasin
Truxor, http://preisor.veehool.ee/...).
Joonis 4. Pumbatud muda käitlemine geokotis (https://progroupe.net/...).
Mõlema käsitletava alternatiivi korral kaldajoont ei muudeta. Veepiirist allapoole jäävad kalda nõlvad on
projekti järgi ette nähtud kujundada nõlvusega 1:2.
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 14 / 45
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
Töö teostamiseks on ette nähtud eemaldada puud ja võsa Peri oja paremalt (Veski tee poolselt) kaldalt
ca 250 m2 suuruselt alalt.
Väljakaevatav sete on kavandatud vedada läheduses asuvale Värska mnt 5 (kü tunnus 62201:001:0790)
kinnistule ja ladestada joonisel 5 näidatud asukohta ca 500 m2 suurusele alale. Veoteekonna pikkus on
ca 700 m.
Sette ladestamise asukoht
Värska mnt 5
Voolumäe
Männi
Joonis 5. Sette ladestamise asukoha plaan Rosma paisjärve saneerimise projekti kohaselt
(Reaalprojekt OÜ, 2020).
Kui mingil põhjusel ei ole võimalik joonisel 5 näidatud asukohta setet ladestada (laiali planeerida), tuleb
leida kokkulepped piirkonna elanikega selle täitematerjalina lähipiirkonnas kasutamiseks. Arvestades
seda, et sette maht ei ole väga suur, ei tohiks täitematerjalina kasutamiseks koha/kohtade leidmisel olla
suuri probleeme. Võimalikud sette kasutuskohad selgitatakse KMH aruande koostamisel.
Tihtipeale loetakse alternatiivide hulka tinglikult ka nn 0-alternatiiv, mis tähendab kõigist
tegevusvariantidest loobumist ja olemasoleva olukorra jätkumist. Arvestades seda, et alternatiivid peavad
olema omavahel võrreldavad ja täitma sama eesmärki, siis sisuliselt on mõistlik alternatiividena käsitleda
erinevaid võimalusi keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tegevuse ehk veesilma puhastamise elluviimiseks
ja olemasoleva olukorra jätkumist alternatiivina ei käsitleta, kuna see ei täida taotletud eesmärgi
saavutamist. Erinevaid alternatiive võrreldakse omavahel olemasoleva olukorra taustal ehk nn 0-
alternatiiv annab aluse, mille suhtes prognoosida ja hinnata paisjärvede puhastustöödel esile kutsutud
mõjusid. KMH aruandes kirjeldatakse üksnes arenguid, mis eeldatavasti toimuskid seal kavandatava
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 15 / 45
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
tegevuseta. Alternatiivide omavahelisel võrdlusel leitakse sobivaim lahendus Peri oja paisutatud osa
puhastamistööde läbiviimiseks ja settekäitluseks.
Asukohast tulenevaid alternatiive keskkonnamõju hindamise käigus ei kaaluta, kuna keskkonnamõju
hindamise objektiks olev keskkonnaloa taotlus on paisutatud Peri oja puhastamiseks.
Tööde läbiviimise ajalisi alternatiive kaaluda ei ole vajalik, kuna sellise iseloomuga töid on mõistlik
võimaluse korral niikuinii madalvee perioodil teha.
Keskkonnamõju hindamise käigus võrreldakse eelnevalt mainitud kahte alternatiivi omavahel väljavalitud
kriteeriumite alusel ja leitakse nende alusel Peri oja paisutatud osa puhastamiseks ning sette edasiseks
käitluseks parim alternatiiv.
5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus
Peamised mõjutatavad keskkonnaelemendid on nii puhastatav Peri oja paisutatud osa, paisutatud osa
kaldapiirkond (võimalik settekäitluse ala ning ehitustegevuse ala), paisutatud osast läbi voolav Peri oja
(puhastatavast paisutatud osast allavoolu kuni võimaliku heljumi leviku piirkonnani). Kuna oja paisutatud
osa on nähtav ka kaugemalt sõidutee pealt ning omab ajaloolist ja tulevikus rekreatiivsest tähtsust kogu
Rosma külale, siis on kaudselt mõjutatav ala kogu Rosma küla. Edaspidi käsitletakse kirjeldatud ala kui
KMH ala.
5.1. Asustus ja maakasutus
Peri oja paisutatud osa paikneb Mati katastriüksusel (katastriüksuse tunnus 61903:002:0033, sihtotstarve
100% maatulundusmaa), Veski tee 1 (kü tunnus 61903:002:0029, sihtotstarve 100% elamumaa),
Veskitammi (kü tunnus 61903:002:0360, sihtotstarve 100% tootmismaa) ja Jaanimäe tee L1 (kü tunnus
61903:002:0034, sihtotstarve 100% transpordimaa) katastiüksustel (joonis 2).
KMH alal paikneb Rosma vesiveski hoone, Rosma vesiveski pais ja paisutuse tagajärjel tekkinud veesilm,
mille kaldal paiknevad hajusalt või väiksemate gruppidena puud ja põõsad.
Peri oja paisutatud osa asub tiheasustusega Rosma külas, kus seisuga 01.01.2020 elas 377 elanikku
(Statistikaamet, 2021).
Paisutatud osa ümbruses asuvad peamiselt väikeelamud koos abihoonetega. Teisel pool Veski teed
(aadressil Veski tee 6) asub majutusteenust pakkuv ettevõte Rosma Veski Puhkemaja MTÜ. Läheduses
paiknevad mitmed kultuurimälestised (seotud Rosma vesiveski ja Rosma vesiveski paisuga), millest on
lähemalt juttu peatükis 5.5 Kultuurimälestised. Peri jõel Rosma külas paikneb Rosma pais (PAIS020860),
millest on täpsemalt juttu peatükis 5.3.1
Peri oja paisutatud osa külgneb lõunast Põlva-Karisilla tugimaanteega (tee nr 90), läänest Rosma
krossimäe teega (tee nr 6190075) ning põhjast ja idast Veskimäe teega (tee nr 6190098). Põlva-Karisilla
tugimaanteel on kaitsevöönd laiusega 30 m (ehitusseadustik § 71 lg 2), mis ulatub osaliselt lõunapoolsele
Peri oja paisutatud osale Jaanimäe tee L1, Mati ja Veski tee 1 katastriüksustel. Tee kaitsevööndis
keelatud tegevused on loetletud ehitusseadustiku § 72 lõikes 1, milledest ükski ei ole seotud KMH
objektiks oleva keskkonnaloaga kavandatud tegevusega.
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 16 / 45
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
5.2. Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused
Põlva vald asub Lõuna-Eesti Kesk-Devoni lavamaal ning valla kaguosa ulatub Ülem-Devoni avamusalale.
Pinnakatteks on valdavalt erineva paksusega moreen, vähemal määral ka jääjärvede setteid. Reljeefilt on
piirkond valdavalt lainjas tasandik, mida läbivad suhteliselt sügavad ürgorud (Põlva valla ühisveevärgi ja
kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030).
Puhastatava veesilma lähipiirkonnas moodustavad pinnakatte ülemise osa glatsiofluviaalsed setted ehk
veeristik, kruus ja liiv, ala asub setetega mattunud orus. Rosma küla geoloogiline aluspõhi koosneb
Aruküla lademe Kesk-Devoni ladestiku Aruküla liivakivist ja aleuroliidist (Maa-ameti geoloogia
kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee, 2021).
Rosma küla poorsete aluspõhjakivimite põhjaveekihid on suhteliselt kaitstud (madal reostusohtlikkus,
joonis 6), kuna antud alal levivaid Kesk-Devoni ja Kesk-Alam-Devoni veekihte katab suhteliselt paks
pinnakate.
Joonis 6. Põhjavee kaitstus Peri oja paisutatud osa piirkonnas (Maa-ameti kaardirakendus, 2021).
Lähipiirkonnas ei paikne puurkaeve. Piirkond on hõlmatud Põlva reoveekogumisalaga. (EELIS, 2021).
Põlva vallas kasutatakse Kesk-Devoni ning Kesk-Alam-Devon veekihi põhjavett, ülejäänud põhjaveekihid
lasuvad sügavamal ning vesi on kõrge mineraalainete sisaldusega. Valdavalt kasutatakse tarbeveeks
Kesk-Devoni kivimites levivat põhjavett (Põlva valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava
aastateks 2017-2029).
Peri oja paisutatud osa läheduses ei paikne maardlaid (Maa-ameti kaardirakenduse maardlate kaart,
2021).
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 17 / 45
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
5.3. Hüdroloogilised tingimused
Peri oja (VEE1049200) suubub Orajõkke (VEE1048800) (joonis 7). Oja pikkus koos lisaharudega on
18,9 km. Jõe valgala pindala on 24,1 km². Peri oja kuulub heledaveeliste ja vähese orgaanilise aine
sisaldusega jõgede (IB, IIB, IIIB) hulka (EELIS, 2021). Peri oja ei kuulu riigi poolt korrashoitavate
ühiseesvoolude loetellu2.
Peri oja ei kuulu pinnaveekogumite nimekirja (pole eraldi veekogum), mille seisundiklassi tuleb määrata3
ning seetõttu ei teostata ojal riiklikku veekvaliteedi ega ökoloogilist seiret.
Joonis 7. Peri oja (aluskaart: Maa-amet, andmed: EELIS, 2021).
Peri oja paisutatud osa ei ole eraldi veekoguna keskkonnaregistris arvel. Oja paisutatud osa veelase
paikneb järve kirdepoolses otsas. Järve sissevool asub selle edelapoolses otsas, kus Peri oja ületab
Põlva-Karisilla 0,18 kilomeetril 2005. aastal ehitatud Rosma terastruubi sild nr 857 (silla ametlik nimetus).
Paisutatud osa pikkus on ca 65 m ja laius kõige laiemas kohas ca 25 m.
Peri oja kalda piiranguvööndi ulatus on tulenevalt looduskaitseseadusest 50 m, ehituskeeluvööndi ulatus
25 m, veekaitsevööndi ulatus veeseadusest tulenevalt 10 m (EELIS, 2021). Peri oja kaldakaitse vööndite
lähtejoon arvestab paisutatud osa ulatust.
Rosma Küla Selts MTÜ (2020)4 andmetel teostati Rosma vesiveski paisu puhastamistööd viimati 1990-
datel. Sellest alates on Peri oja paisutatud osa setetega täitunud ja kinni kasvanud. Analüüsides Maa-
2
„Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu“, Vabariigi Valitsuse 01.11.2018 korraldus nr 264.
3
„Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite
ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate
väärtused“, keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19.
4
Rosma Küla Selts MTÜ. Taotlus Põlva valla 2020 kaasavasse eelarvesse
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 18 / 45
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
ameti kaardirakenduse ortofotosid erinevatest aastatest on näha, et paisutatud osa veepeegli pindala on
perioodil 1999-2021 silmnähtavalt vähenenud setete kuhjumise tõttu (joonis 8).
1999
2021
ORTOFOTO
Joonis 8. Peri oja paisutatud osa veepeegli vähenemine aastatel 1999 – 2021 (ülemine 1999. aasta
ortofoto ning alumine 2021. aasta ortofoto) (Maa-ameti ajalooliste kaartide kaardirakendus,
https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis, 2021).
Peri oja paisutatud osa lähedal paikneb nimetu allikas VEE4619000 (ca 40 m kaugusel paisutatud osast).
Allika veekaitsevööndi ulatus on 10 meetrit, ehituskeeluvööndi ulatus 25 m ning piiranguvööndi ulatus
50 m allikast. Allika piiranguvöönd ulatub Rosma paisuga paisutatud oja osale (EELIS, 2021).
Peri oja paisutatud osa iseloomustus läbi viidud uuringute alusel. Reaalprojekt OÜ teostas enne
Rosma paisjärve saneerimise projekti koostamist Peri oja paisutatud osa hüdrotehnilise uurimistöö, mille
läbiviimise ajal (20.11.2020) oli paisutatud osa veetaseme kõrgus 45,32 m abs. Hüdrotehnilise uurimistöö
andmete põhjal koostati paisutatud osale 10 m vahekaugustega 6 ristprofiili, kus on näha setete paksus
ning veetase (joonis 9; ristprofiilide paiknemine joonisel 10). Ristprofiilidelt on näha, et paisutatud osa
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 19 / 45
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
keskel olevas voolusängis on vee sügavus 85…115 cm ning sette paksus kuni 2,3 m. Enim on setteid oja
paremapoolsel kaldal, kus settekiht ulatub uurimistöö teostamise ajal peaaegu mõõdetud veetasemeni.
Settekiht kasvab sissevoolu poolt Rosma vesiveski paisu poole liikudes. Voolusäng asub truubi poolses
otsas veekogu keskel ning nihkub Rosma paisu poole liikudes paisutatud osa vasaku kalda poole
(ristprofiili 6-6 asukohas asub voolusäng keskel ning ristprofiili 1-1 asukohas asub voolusäng rohkem
vasaku kalda pool (joonis 10)).
Joonis 9. Peri oja paisutatud osa asendiplaan (Reaalprojekt OÜ, 2021).
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 20 / 45
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
Joonis 10. Rosma paisjärve saneerimise projekti Peri oja paisutatud osa uurimistöö ristprofiilid
(Reaalprojekt OÜ, 2021).
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 21 / 45
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
Hüdrotehnilise uurimistöö käigus ei uuritud Peri jõe vee keemilisi ja füüsikalisi omadusi.
Varasemalt on Peri oja ökoloogilist seisundit uuritud Kobras AS 2019. aasta töös „Põlva järvest ülesvoolu
jääva Orajõe lõigu osavalgala reostuskoormuse uuring“. Vooluhulkade mõõtmistulemused näitasid, et
Peri oja vooluhulk moodustab kuni ¾ Orajõkke suubuvate vooluveekogude kaudu lisanduvast
vooluhulgast ehk suurema osa. Töö koostamise käigus võeti 24.04.2019, 23.10.2019 ja 14.11.2019 Peri
ojast Rosma paisust vahetult allvoolu ja Veski tee sillast ülesvoolu 180 m enne suubumist Orajõkke
veeproovid. Peri oja paisutatud osast allavoolu jääv vooluhulk oli 0,34-0,52 m3/sek (keskmine vooluhulk
0,46 m3/sek). Määratud näitajate alusel vastas Peri oja paisutatud osast allavoolu jääva vee kvaliteet
(iseloomustab ühtlasi paisutatud osa veekvaliteeti) 2019. aastal heale seisundiklassile, välja arvatud
üldfosfori (Püld) sisaldus, mille alusel vastas veekvaliteet kesisele seisundiklassile. Veeproovide
analüüsitulemuste alusel jäi hapniku sisaldus vahemikku 8,26-10,7 mg/l ja 68,2-97,7 % (keskmine 85,7%)
(vastas heale kuni väga heale seisundiklassile), bioloogilise hapnikutarbe (BHT5) sisaldus 1,5-1,6 mg/l
(vastas väga heale seisundiklassile), üldfosfori sisaldus 0,08-0,1 mg/l (vastas heale kuni kesisele
seisundiklassile), üldlämmastiku (Nüld) sisaldus 1,8-2 mg/l (vastab heale seisundiklassile),
ammooniumlämmastiku (NH4-N) sisaldus 0,026-0,048 mg/l (vastas väga heale seisundiklassile) ja pH
7,91-8,59 (vastab väga heale seisundiklassile) (tabel 1).
Tabel 1. Peri oja veekvaliteet 2019. aastal (Kobras AS, 2019).
Vooluhulk Q, BHT5, Püld, Nüld,
Kpv Q, m3/sek m3/ööp T, ˚C O2 , % O2, mg/l pH NH4, mg/l mgO2/l mg/l mg/l
23.04.2019 0,34 29 162,2 13,2 97,7 10,18 8,59 0,026 1,5 0,1 2
23.10.2019 0,52 44 928,0 8,5 91,3 10,7 8 0,08 2
14.11.2019 0,51 43 934,4 7 68,2 8,26 7,91 0,048 1,6 0,1 1,8
Kobras AS 2019. aasta töös on käsitletud võimalikke reostusallikaid Orajõele, sh ka Peri ojale. Töö
andmetel ei suubu Peri ojasse heitvee ja sademevee väljalaske. Peri POÜ veisefarmi silohoidlad asuvad
lähimas punktis Peri ojast ca 350 m kaugusel. Enne Põlluveere tee 7 katastriüksusele (kü tunnus
61903:001:0022) uue silohoidla rajamist kogunes nõrgvesi ja sademevesi platsi äärde, mistõttu on ka
praegu näha varasemale reostuse levikule viitavaid jälgi. Käitise läheduses asub kraave, kuid Peri ojani
need ei kulge ning kraavidest imbub vesi pinnasesse. Veeveebi vedelsõnniku laotamise kaardirakenduse
(vaadatud 30.04.2021) alusel on Peri oja läheduses arvukalt põllumajandusmassiive (enamik jäävad Peri
ojast vähemalt 100 m kaugusele), kuhu laotatakse vedelsõnnikut.
Peri ojal paikeb kolm paisu: Peri, Rosma ja Sika (Peri). Peri pais (PAIS018870), mis paikneb Rosma
paisust ca 3,5 km kaugusel ülesvoolu, on rajatud hüdroenergia tootmiseks ning sellel on ka rekreatiivne
otstarve. Paisu paisutuskõrgus on 2,2 m. Sika (Peri) pais (PAIS010920), mis paikneb Rosma paisust ca
6 km ülesvoolu, paisu paisutuskõrgus on 1,75 m. Mõlemad paisud on kaladele ületamatud (EELIS,
10.05.2021).
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 22 / 45
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
Rosma paisul (PAIS020860) on kehtiv keskkonnaluba Peri oja paisutamiseks (L.VV/327922, kehtiv
alates 25.07.2016, omanik Kaarel Treier5). Rosma paisuga on Peri oja normaalpaisutustasemeks
45,10 m abs (EELIS, 10.05.2021).
Rosma vesiveski pais on rajatud 19. sajandi viimasel veerandil, tõenäoliselt koos vesiveski hoonega, mis
asub paisu mulde alavee poolses nõlvas. Paisu on remonditud Nõukogude Liidu perioodil, viimased
korrastustööd leidsid aset aastatel 2003 kuni 2005 (Kultuurimälestiste register, 2021).
2013. aasta tõkestusrajatiste inventariseerimise käigus hinnati Rosma paisu tehniline seisukord
puudulikuks (P)6. Puuduliku tehnilise seisukorra puhul on põhikonstruktsioonide ja pinnase vahelt
märgatav filtratsioon, konstruktsioonid on sedavõrd lagunenud, et vajavad osaliselt või täielikult
asendamist, rajatiste algsed kontuurid on tuvastatavad ning pais vajab remonti.
Vesi voolab üle paisu eriprofiilülevoolu kaudu. Paisregulaatoril toimub veetaseme reguleerimine
puitkilpvarjadega. Varjabaasid jagavad ülevooluava neljaks avaks, kogulaiusega 4,5 m, millest varjadega
reguleeritav osa on 4,0 m. Puitvarjad on varustatud tõstepostiga. Varjapaasideks kasutatakse betoonist
tugimüüride sisse valatud karpraudu ja nelikanttorusid (Eesti Veeprojekt OÜ jt, 2013). 2021. aastal
Reaalprojekt OÜ poolt koostatud Rosma paisjärve saneerimise projekti kohaselt on võimalik veetaset
varjadega alandada ca 70 cm (kuni 44,50 m abs).
Piki muldkeha ülavee poolset serva asub maakivist müür.
Paisul puudub põhjalask, samuti puudub kalapääs. Tõkestusrajatiste inventariseerimise käigus hinnati
paisu läbipääsu mõju kalastikule väga oluliseks ning tehti ettepanek kalastiku rändetingimuste
parandamiseks rajada möödaviikpääs või kalapääs jõesängis.
2012. aastal toimunud ülevaatuse käigus tuvastati, et liigveelasu parema tugimüüri ülavee poolsest
(põhja nurgast) on betooni tükk puudu ja toimub vee voolamine ning vasakpoolsest tugimüüri betooniga
parandatud osast toimub allavoolu vee filtratsioon läbi müüri.
Rosma Külaselts MTÜ tellimusel koostas Edepol OÜ 2019. aastal tegevuskava Rosma Vesiveski
turbiinikanali ja paisu parandustööde teostamise kohta, mille alusel teostati 2019 ja 2020. aastal veski
turbiinikanali avariitöid – korrastati lagunenud maakivimüürid ja tõkestati vee sissevool turbiinikanalisse.
Ajutine tõkketamm Rosma vesiveskit läbiva veevoolu tõkestamiseks on peale turbiinikanali renoveerimist
jäetud likvideerimata.
Rosma pais on ehitismälestisena kantud kultuurimälestiste registrisse (nr 23790). Rosma veskiveski on
väliselt korras ning on samuti kantud ehitismälestisena kultuurimälestiste registrisse (vt ptk 5.5
Kultuurimälestised).
Peri oja suubub Rosma paisust ligikaudu 200 m allavoolu Orajõkke (VEE1048800). Orajõe pikkus koos
lisaharudega on 48 km ning selle ametlik valgala pindala on 181,1 km2. Orajõgi suubub Ahja jõkke
5
Kaarel Treier suri 2020. aastal, ent keskkonnaluba on seisuga 10.05.2021 omaja osas ümber vormistamata.
6
Eesti Veeprojekt OÜ jt, 2013. Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks. Töö
nr 0712.
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 23 / 45
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
(VEE1047200) ning läbib Põlva järve (VEE2111610). Orajõgi kuulub lõiguna (Puskaru–Väimela tee sillast
2,31 km kuni Erastvere–Ridali tee truubist 5,15 km) riigi poolt hoitavate ühiseesvoolude loetellu.
Orajõe valgalal on kaks veekogumit: Orajõgi lähtest Põlva ringteeni 87 (1048800_1) ja Orajõgi Põlva
ringteest 87 suudmeni (1048800_2). Peri jõgi suubub veekogumisse Orajõgi lähtest Põlva ringteeni 87
(1048800_1) (EELIS, 2021). Eesti pinnaveekogumite seisundi 2019. aasta ajakohastatud vahehinnangu
põhjal oli Orajõgi_1 veekogumi koondseisund aastatel 2010 – 2019 kesine. Orajõgi_1 veekogumi 2012. ja
2013. aastal kesise seisundi mitteheaks elemendiks on märgitud kalastik ning mittehea seisundi
põhjuseks paisud. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava7 kohaselt on eesmärgiks saavutada 2027.
aastaks hea seisund. Kobras AS 2019. aasta Põlva järvest ülesvoolu jääva Orajõe lõigu osavalgala
reostuskoormuse uuringu andmetel tuleneb toitainete koormus eelkõige põllumajandusmaade aktiivsest
kasutamisest ja vähem loomakasvatusest. Olulisemat koormuse kasvu põhjustab suurema vooluhulga
tõttu eelkõige Peri oja.
5.4. Looduskaitselised objektid ja alad
Lähim looduskaitsealune objekt Intsikurmu parkmets (KLO1200100) jääb kavandatud tegevuste alast ca
800 m kaugusele lääne suunas (EELIS, 2021).
Ca 800 m läänes asub III kaitsekategooria taimeliigi kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) leiukoht
(EELIS, 2021).
Lähiümbruses Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid ei ole.
5.5. Kultuurimälestised
Muinsuskaitseseaduse alusel on Peri oja paisutatud osaga piirneval alal ja selle lähistel
arhitektuurimälestiseks tunnistatud järgmised ehitised: Rosma vesiveski (ehitatud 1883, reg. nr 23789),
Rosma vesiveski pais (ehitatud 20. sajandi I pool, reg. nr 23790), Rosma vesiveski elamu (ehitatud 19.
sajand, reg. nr 23791), Rosma vesiveski laut (ehitatud 19. sajand, reg. nr 23792), Rosma küla elamu I
tiibhoonega (ehitatud 1920. aastatel, reg. nr 23796), Rosma küla elamu I kelder (ehitatud 20. sajandi I
pool, reg. nr 23794), Rosma küla elamu I kaev (ehitatud 20. sajandi I pool, reg. nr 23795), Rosma küla
kauplus-elamu II (ehitatud 1920. aastatel, reg. nr 23796), Rosma küla kauplus-elamu II ait-kelder
(ehitatud 1920. aastatel, reg. nr 23797), Rosma küla elamu III (ehitatud tõenäoliselt 19. sajandi lõpus,
reg. nr 23798) (kultuurimälestiste register, 2021). Eelnevalt nimetatud ehitistele on kehtestatud ühine
kaitsevöönd8, kuhu ulatub ka Peri oja paisutatud osa (joonis 11).
7 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016
8
„Kultuurimälestiseks tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja kaitsevööndi määramine“, kultuuriministri käskkiri
24.08.2005 nr 265.
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 24 / 45
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
Joonis 11. Peri oja paisutatud osa läheduses paiknevad kultuurimälestised (Maa-ameti
kaardirakendus, 2021).
Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 14 lg 2) on kinnismälestise kaitsevööndi eesmärk tagada:
1) kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning seda ümbritsevate mälestisega seotud
kultuuriväärtuslike objektide ja elementide säilimine;
2) kinnismälestise vaadeldavus ja mälestiselt avanevate algupäraste vaadete säilimine;
3) kinnismälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine.
6. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega
Antud piirkonda hõlmavad kõrgematasandilised strateegilised planeerimisdokumendid toetavad Peri oja
paisutatud osa puhastamist.
Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007) eesmärk on saavutada pinnavee hea seisund ning
hoida veekogusid, mille seisund on juba hea või väga hea.
Peri oja paisutatud osa puhastamine aitab parandada oja üleüldist tervislikku seisundit ning aitab kaudselt
parandada ka Peri oja suubla, Orajõe, ökoloogilist seisundit.
Põlva maakonnaplaneering 2030+ (20179) alusel asub Peri oja paisutatud ala linnalise asustusega alal.
Põlva järve, Orajõe ja Peri oja ümbrus kuulub II tähtsusklassi ehk maakondliku tähtsusega väärtuslike
maastike hulka. Põlva järve, Orajõe ja Peri oja väärtusliku maastiku säilimiseks tuleb säilitada
maastikuline miljöö ning hoida traditsioonilist maastikku. Peri oja paisutatud osa on oluline maastiku
kultuurimälestis
9 kinnismälestise kaitsevöönd
Kehtestatud Põlva maavanema 18.08.2017 korraldusega nr 1-1/17/676
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 25 / 45
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
komponent, kuna kuulub selle ümber ja lähistel asuvate mälestiste ühisesse kaitsevööndisse ning
paisutatud osa veepeeglit tuleks ajaloolistel põhjustel säilitada.
Põlva maakonnaplaneeringu alusel ei jää Peri paisutatud osa ega selle kaldapiirkond rohevõrgustiku
alale.
Põlva maakonnaplaneering 2030+ toetab Peri osa paisutatud osa puhastamiseks keskkonnaloa
taotlemist, et tagada Põlva järve, Orajõe ja Peri oja väärtusliku maastiku säilimine ning traditsioonilise
maastiku hoidmine.
Põlva valla üldplaneeringuga 2029+ (201810) on Rosma paisu ja Peri oja paisutatud osa lähipiirkond
määratud elamualaks (joonis 12) (väikeelamumaa). Elamuala peamiseks maakasutuse otstarbeks on
elamumaa ja elamumaaga seonduvad kõrvalkasutused nagu haljastus, äri, liiklus, kogukondlikud
tegevused jmt.
Üldplaneeringus on väärtuslike maastike määramisel lähtututud maakonnaplaneeringuga määratletud
väärtuslikest maastikest, st kavandatava tegevuse ala jääb ka üldplaneeringu järgi väärtuslikule
maastikule. Väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks on seatud
kasutustingimused, mille hulka kuulub väärtuslike maastike arhitektuurilise ja maastikulise miljöö
säilitamine, traditsioonilise maakasutuse maastike hoidmine (eelistatud aladel, kus on säilinud
asustusstruktuur, teedevõrk ja arhitektuur), silmapaistvalt ilusate vaatekohtade säilitamine ja avamine
(eriti üldkasutatavatel aladel avalike teede ääres).
Piki Põlva-Karisilla tugimaanteed on kavandatud perspektiivne kergliiklustee algusega Võru-Põlva 43
tugimaanteega (riigiteega nr 64) ristumisest kuni Rosma külas reserveeritud tootmisaladeni. Perspektiivse
kergliiklustee täpne kulgemine (sh kummal pool avalikku teed kergliiklustee paikneb) ja tehnilised
lahendused selgitatakse projekteerimisel. Kavandatavad tegevused ei takista kergliiklustee rajamist.
Joonis 12. Väljavõte Põlva valla üldplaneeringu joonisest 1:15 000 (Põlva üldplaneering 2029+,
2018).
10
kehtestatud Põlva Vallavolikogu 20.12.2018 otsusega nr 1-3/60 „Põlva valla üldplaneeringu 2029+ osaline kehtestamine“
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 26 / 45
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
Põlva valla üldplaneering 2029+ toetab Peri oja paisutatud osa puhastamiseks keskkonnaloa taotlemist,
kuna kavandatav tegevus aitab taastada Peri oja paisutatud osa veepeegli ning parandab Rosma küla
üldilmet.
Planeeritaval tegevusel puudub seos lähipiirkonnas asuvate detailplaneeringutega.
7. Mõjuallikad, mõjuala suurus ning eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju
Tegevuse mõjuallikaks, mis võib eeldatavalt põhjustada olulist keskkonnamõju, on Peri oja paisutatud
osa puhastamine setetest ning settekäitlus (tahendamine/veetustamine ja transport sihtkohta
taaskasutamiseks).
Setete eemaldamine ja käitlemine mõjutavad nii Peri oja paisutatud lõiku, seda ümbritsevat
kaldapiirkonda, mida kasutavad ehitusmasinad, kui ka allavoolu jäävat Peri oja. Oja puhastustööde
käigus paisatakse vette heljumit, mis kandub veevooluga ojas allavoolu ja seetõttu sõltub mõju ulatus
ojas allavoolu just puhastusmetoodikast ja leevendusmeetmete rakendamisest. Peri oja suublaks olev
Orajõgi asub tegevustööde alast ainult ca 200 m allavoolu, mistõttu võib sette heljundamine vette ja
edasikanne veevooluga mõjutada ka selle vee kvaliteeti.
Oja põhjast väljatõstetud setet on vajalik enne edasist kasutamist käidelda. Käitlemise mõju oleneb
kasutatavast puhastustehnoloogiast (tõstetakse ekskavaatoriga kaldale tahenema või pumbatakse
geotuubidesse).
Peri oja paisutatud osa puhastamisega kaasnevad mõjud avalduvad nii puhastamistööde läbiviimise ajal
(edasipidi ehitustööde ajal) kui ka hiljem (edaspidi kasutusperioodil). Oluline on analüüsida Peri oja
paisutatud osa puhastamise tehnilistest lahendustest tulenevaid negatiivsete keskkonnamõjude
minimeerimise võimalusi.
Peri oja paisutatud osa süvendamise vahetu mõjuala on kujutatud joonisel 13.
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 27 / 45
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
Joonis 13. Eeldatav vahetu keskkonnamõju hindamise ala (aluskaart: Maa-ameti kaardirakendus,
2021).
Kavandatava tegevuse mõju avaldub enam paisutatud osa puhastamise ehk ehitustööde ajal ning
tuleneb paisutatud osa setete eemaldamisest ning sette käitlemisest. Ehitusaegne mõju avaldub ka Peri
oja paisutatud osa ümbruses paiknevatele elamutele töö teostamise ajal tekkiva müra näol, lisaks võib
settekäitlusega ajutiselt kaasneda ebameeldiva lõhna teke ja levimine ümbruskonnas.
Peri osa paisutatud osa puhastamise käigus võivad setted edasi kanduda Rosma vesiveski paisust
allavoolu Peri ojja. Peri ojas ei leidu looduskaitsealuseid liike ning seega puudub mõju kaitsealustele
liikidele.
Võimalikud Peri oja paisutatud osa puhastamisega kaasnevad eeldatavalt olulised negatiivsed
keskkonnamõjud võivad avalduda eelkõige järgmistele keskkonnaelementidele:
o Mõju Peri oja paisutatud osale, sellest allavoolu olevale Peri oja ning Orajõe veerežiimile ja -
kvaliteedile. Setete eemaldamise käigus sete resuspendeerub veesambasse (seguneb veega) ja
mõjutab veekvaliteeti heljumiga ja toitainetega Rosma paisust allavoolu jäävas Peri oja lõigus.
Peri oja suubub Rosma paisust 200 m allavoolu Orajõkke, millest lähtuvalt võib olla kavandataval
tegevusel mõju ka Orajõe veekvaliteedile.
o Mõju maakasutusele. Settekäitluseks on vajalik olenevalt alternatiivist täiendavalt maad
kasutusele võtta. KMH koostamisel hinnatakse võimalikke settekäitluse ja ladustamise alasid ja
selle mõju maa kasutamisele.
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 28 / 45
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
o Mõju kultuurimälestistele, eelkõige Rosma vesiveskile ja Rosma vesiveski paisule. Peri oja
paisutatud osa puhastamistööd jäävad kinnismälestiste ühisesse kaitsevööndisse. Kaitsevööndi
eesmärk tulenevalt muinsuskaitseseadusest on tagada mälestise säilimine sobivas ja toetavas
keskkonnas ning seda ümbritsevate mälestisega seotud kultuuriväärtuslike objektide ja
elementide säilimine. Mõjude hindamisel käsitletakse kavandatava tegevuse ehitusaegset mõju
kaitsevööndi eesmärgi täitmisele.
o Jäätmekäitlusest tulenevad mõjud. KMH koostamise käigus teostatakse setteproovide võtmine ja
analüüs, millest lähtuvalt on võimalik määrata sette edasise käitlemise võimalused. Kui selgub, et
sete on reostunud, siis ei ole võimalik seda taaskasutada, vaid on vaja suunata see koheselt
käitlemisele. Võimalikud käitlemise viisid selguvad sel juhul KMH koostamise käigus.
Võimalikud Peri oja paisutatud osa puhastamisega kaasnevad eeldatavalt olulised positiivsed
keskkonnamõjud võivad avalduda eelkõige järgmistele keskkonnaelementidele:
o Peri oja paisutatud osa ökoloogilise seisundi parandamise kaudu. Sette eemaldamisel suureneb
veepeegli pindala. Lähtuvalt kavandatud tegevuste eesmärgist on tegemist eeldatavalt positiivse
mõjuga paisutatud osa ökoloogilisele seisundile, kuna puhastustööde käigus eemaldatakse aja
jooksul järvede põhja settinud orgaanilise ja anorgaanilise päritoluga sete.
o loodusressursside kokkuhoidmise kaudu. Peri oja paisutatud osast eemaldatav setet on kavas
pärast veetustamist (tahendamist) taaskasutada. KMH koostamise käigus teostatakse
setteproovide võtmine ja analüüs, millest lähtuvalt on võimalik määrata sette edasise käitlemise
võimalused. Kui selgub, et sete ei ole reostunud ja seda on võimalik pärast tahendamist
taaskasutada, siis võimalik taaskasutamise koht või kohad leitakse koostöös kohaliku
omavalitsusega keskkonnamõju hindamise käigus. Sette taaskasutamine täitepinnasena,
haljastuses või põldudel väetisena säästab taastumatuid loodusressursse.
Võimalikud Peri oja paisutatud osa puhastamisega kaasnevad eeldatavalt olulised
keskkonnamõjud võivad avalduda inimese tervisele ja heaolule:
o Tekitatava müra kaudu. Rosma pais ja Peri oja paisutatud osa paikneb tiheasustusega Rosma
küla keskel, mille ümbruses paiknevad valdavalt ühepereelamud. Puhastustööde läbiviimise
perioodil kaasneb paratamatult nii tööde tsoonis kui selle vahetus ümbruses mürataseme tõus.
Müra tekitamine on seotud järgmiste tegevustega: puhastamistöödeks vajaliku varustuse
transport, Peri oja paisutatud osa puhastamine settest ning sette käitlemine (käitlemine kohapeal
ning transport taaskasutamise sihtkohta), puhastustööde järgselt ala korrastamine. Tööde
teostamise perioodil tekitatav müra võib mõjutada lähimate elanike tervist ja heaolu.
o Settekäitlusel tekkiva lõhna kaudu. Kuna sete sisaldab üsna palju orgaanikat, siis ei saa välistada
ebameeldiva lõhna teket ja levimist sette eemaldamise ja ladustamise ajal sette käitlemise alal ja
läheduses. Kuivaval settel on spetsiifiline ebameeldiv lõhn ning võib ebasoodsa tuule kiiruse ja
suuna korral levida suurele maa-alale.
KMH aruandes täpsustatakse seoses kontaktalal olevate ja kavandatavate tegevustega võimaliku
kumulatiivse mõju tekkimist.
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 29 / 45
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
Tulenevalt Transpordiameti poolt esitatud seisukohast (04.06.2021 kiri nr 8-5/21/13732-2) käsitletakse
KMH aruandes lisaks riigitee nr 90 konstruktsiooni püsivust seoses sette transportimisega käitluskohta.
KMH aruandes esitatakse eeldatavalt (oluliste) negatiivsete mõjude ennetus- ja leevendusmeetmed, sh
vajalikud seiremeetmed.
Järgnevalt on käsitletud mõjuvaldkonnad, millede edasist käsitlemist KMH aruandes ei peeta
vajalikuks eeldatavalt olulise mõju puudumise tõttu:
• Peri oja paisutatud osa puhastamisega ei kaasne eeldatavalt olulisi õhuheitmeid
puhastustöödeks ja sette transpordiks kasutatavate masinate kasutamise ega ka settekäitluse
tagajärjel. Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad muutused piirkonna õhu kvaliteedis
on ajutised ja marginaalsed (õhku paisatavate saasteainete hulk ei ole suur), mistõttu võib need
lugeda mitteoluliseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole ka olulist mõju kliimale ette näha.
• Geokonteinerite kasutamisel tekkivad jäätmed. Geotuubid on ühekordse kasutusega, mistõttu
tuleb pärast muda käitlemist need nõuetekohaselt utiliseerida, andes need üle vastavat liiki
jäätmeid käitlevale ettevõttele. Eeldades, et jäätmed antakse üle vastavale ettevõttele ja
käideldakse nõuetekohaset, ei ole jäätmetekke mõjud keskkonnale olulised.
• Liikluse suurenemine ja sellest tingitud täiendav mürakoormus ja üldine häiring. Sette
transportimisega suureneb piirkonnas ajutiselt liikluskoormus, ent sette mahtu arvestades ei ole
see kuigi suur (18 t kandevõimega autodega vedamisel ca 70 veokorda (koormatäit)).
• Mõju rohevõrgustikule puudub, kuna töid ei teostata rohevõrgustiku alal.
• Kaasnev positiivne mõju, mis on seotud süvendatud Peri oja paisutatud osa visuaalse välimuse
olulise paranemisega. Rosma paisuga paisutatud Peri oja lõik kuulub Põlva
maakonnaplaneeringu alusel II klassi maakondliku tähtsusega väärtuslike maastike hulka. Põlva
järve, Orajõe ja Peri oja väärtusliku maastiku säilimiseks tuleks säilitada maastikuline miljöö,
millele kavandatav tegevus kaasa aitab.
• Mõju looduskaitse all olevatele aladele, samuti Natura 2000 aladele puudub, kuna Intsikurmu
parkmets on 800 m kaugusel kavandatud tööde alast ning lähim Natura 2000 võrgustiku ala jääb
enam kui 6 km kaugusele.
• Mõju kaitsealustele liikidele puudub, kuna 800 m kaugusel asuv kahelehise käokeele (Platanthera
bifolia) leiukoha seisundit kavandatav tegevus ei mõjuta.
• Kavandataval tegevusel puudub kumulatiivne mõju. Rosma paisu renoveerimise aeg on hetkel
teadmata. Sellest lähtuvalt ei käsitleta KMH aruandes Rosma paisu renoveerimise ja setete
eemaldamise võimalikke koosmõjusid.
• Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju, mis on välja toodud ka KMH algatamise
korralduses.
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 30 / 45
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
8. Keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus, sh
vajalike uuringute kirjeldus
Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse kvalitatiivset meetodit ehk eksperthinnangut, tuginedes
sealjuures mõju hindamise ala asukoha (looduslikele) iseärastele ja läbiviidud setteuuringule. Lisaks
võetakse paisutatud osast mudaproovid ning analüüsitakse need akrediteeritud laboris, hindamaks
väljavõetud sette seisundit ja otsustamaks selle edasise käitlemise võimalused (sh asukohad). Saadud
tulemusi võrreldakse keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 “Ohtlike ainete sisalduse
piirväärtused pinnases” toodud ohtlike ainete sisalduse piirväärtusega. Määruse eesmärk on kehtestada
ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases pinnase seisundi hindamiseks ning pinnase seisundi
parandamise meetmete kavandamiseks ja rakendamiseks. Määrusega kehtestatud ohtliku aine piirarv
näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millest suurema väärtuse korral loetakse pinnas saastunuks
ja sihtarv ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millega võrdse või väiksema väärtuse korral loetakse
pinnase seisund heaks.
KMH käigus erinevate sette käitlemise ja ladustamise alternatiivide väljapakkumisel hinnataka ka sette
eemaldamise ja ära viimise prognoosmaksumusi.
Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 29 „Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses
kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded“ reguleerib üksnes reoveesette
kasutamist põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel, et vältida selle kahjulikku mõju pinna- ja
põhjaveele, mullale, taimedele, loomade ja inimese tervisele. Veekogu põhjast eemaldatav muda (sete) ei
ole määruse definitsiooni kohaselt reoveesete, seega selle alusel nõuete otsekohaldamine ja järelduste
tegemine ei ole asjakohane.
KMH aruande koostamisel hinnatakse mõju keskkonnale erinevate keskkonnaelementide ja valdkondade
kaudu. Kirjeldatakse mõjuallikat või potentsiaalset ohtu keskkonnaelemendile, selle avaldumisviisi ning
tagajärge.
Täiendavate andmeallikatena kasutatakse teemakohast kirjandust, asjakohaseid andmebaase,
varasemaid analoogseid uuringuid ja mõju hindamisi, konsultatsioone tellijaga ja vajadusel teiste
ekspertidega.
KMH aruande koostamise käigus võrreldakse peatükis 4 kirjeldatud paisutatud osa puhastamismeetodite
alternatiivseid lahendusi. Alternatiivide võrdlemisel kasutatakse täisarvulisel skaalal põhinevat
kvalitatiivset hindamissüsteemi (nt -3...+3), kus negatiivsed hinded tähistavad kavandatava tegevuse
negatiivset mõju ning positiivsed hinded positiivset mõju.
Erinevate sette eemaldamise ja käitlemise lahenduste väljapakkumisel arvestatakse ja hinnatakse ka
tööde prognoosmaksumusi, mida kajastatakse KMH aruandes.
9. Isikud ja asjaomased asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt
mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi kavandatava tegevuse vastu
Vastavalt KeHJS § 13 p 9 peab KMH programm sisaldama asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse
kaasamise põhjendusega. Loetelu Peri oja paisutatud osa puhastamise keskkonnaloa taotlusega
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 31 / 45
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
kavandatud tegevusest potentsiaalselt huvitatud asutustest ja nende menetlusse kaasamise
põhjendusest ja viisist on esitatud tabelis 2.
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 32 / 45
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
Tabel 2. Peri oja paisutatud osa puhastamise keskkonnaloa taotlusega kavandatud tegevusest
potentsiaalselt huvitatud osapooled.
Huvitatud asutus/osapool ja Kaasamise põhjendus Teavitamise/kaasamise viis
roll
Keskkonnaamet - otsustaja Keskkonnaloa andja ehk tegevuse Otsustajana teavitab
ehk tegevusloa elluviimise lubaja. Keskkonnaamet KMH
(keskkonnaloa) andja. programmi ja aruande
KMH programmi ja aruande avalikustamistest ning küsib
kontrollija (vastavus KeHJS seisukohti asjaomastelt
toodud nõuetele), KMH asutustelt.
programmi ja aruande
nõuetele vastavaks
tunnistamise otsuse tegija.
Põlva Vallavalitsus - arendaja • huvitatud tegevuse elluviimisest, a) Põlva Vallavalitsus edastab
keskkonnaloa taotleja vajalike menetluste läbiviimiseks
• Peri oja paisutatud osa paikneb dokumendid Keskkonnaametile.
Põlva valla territooriumil. Keskkonnaamet teavitab otsuste
Kohaliku arengu suunaja ja kohaliku tegemisest elektrooniliselt.
elu edendaja. Huvitatud kohalikule b) KMH programmi ja aruande
elukeskkonnale (elanikkonnale ja kohta seisukoha küsimine ja
looduskeskkonnale) avalduva avalikustamistest teavitamine
negatiivsete mõjude minimeerimisest ja elektrooniliselt (e-kirja teel).
positiivsete mõjude võimendamisest.
Terviseamet Kohaliku elanikkonna tervise ja heaolu Elektrooniliselt (e-kirja teel)
(keskkonnatervise) eest seisja,
müraolukorra eest vastutav asutus.
Muinsuskaitseamet Kultuurimälestiste kaitsja. Peri oja Elektrooniliselt (e-kirja teel)
paisutatud osa paikneb
kinnismälestiste (Rosma vesiveski,
Rosma vesiveski pais jt)
kaitsevööndis.
Transpordiamet Tööde läbiviimise ala asub osaliselt Elektrooniliselt (e-kirja teel)
riigitee (Põlva-Karisilla tugimaantee)
kaitsevööndis.
Valitsusvälised Avaliku huvi esindaja keskkonna Elektrooniliselt (e-kirja teel)
keskkonnaorganisatsioonid valdkonnas. Huvitatud
(neid ühendav organisatsioon looduskeskkonna alaste väärtuste
on Eesti Keskkonna- kaitse tagamisest.
ühenduste Koda ja eesistuja
2021. aastal on SA Eestimaa
Looduse Fond)
Kavandatud tegevuse asukoha Tegevuse asukoha kinnistutele ja Elektrooniliselt (e-kirja teel)
ja sellega piirnevate naaberkinnistutele vahetult ulatuv mõju
kinnisasjade (potentsiaalsed häiringud
omanikud puhastustööde ajal; puhastustööde
järgselt huvitatud meeldiva ja
täisväärtusliku elukeskkonna
loomisest).
Rosma küla elanikud ja teised Peri oja paisutatud osa paikneb Rosma KMH programmi ja aruande
huvitatud isikud (laiem üldsus) küla keskel ning paisutatud osa avalikustamine - üleriigilise
ümbrust kasutatakse avaliku päevalehe või ühe kohaliku või
kogunemiskohana. maakondliku levikuga ajalehe,
Keskkonnaameti veebilehe
(www.keskkonnaamet.ee) ning
Ametlike Teadaannete kaudu;
teade kavandatava tegevuse
asukohas vähemalt ühes
üldkasutatavas hoones või
kohas (näiteks raamatukogu,
kauplus, kool, bussipeatus).
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 33 / 45
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
KMH programmi ja aruande avalikustamistest teavitatakse Ametlike Teadaannete, ajalehtede ja
Keskkonnaameti veebilehe vahendusel, millega on võimalik KMH protsessi kaasata kõik huvitatud isikud
ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju ja/või
kavandatud tegevuse elluviimise vastu.
10. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste
keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava
Tabelis 3 on esitatud keskkonnamõju hindamise koostamise ajakava.
Tabel 3. Keskkonnamõju hindamise läbiviimise eeldatav ajakava.
Menetlusetapp ja kestus Etapp koos viitega KeHJS-le Eeldatav
KeHJS alusel läbiviimise aeg
KMH algatamine Keskkonnaamet algatas 08.03.2021 KMH (kiri nr 08.03.2021
DM-114628-8).
KMH programmi koostamine Kobras AS (juhtekspert) koostöös Põlva 14.04.2021 - mai
Vallavalitsusega (arendaja) koostab KMH 2021
programmi (KeHJS § 13).
KMH programmi esitamine Põlva Vallavalitsus (arendaja) esitab otsustajale Mai 2021
selle vastavuse kontrollimiseks (Keskkonnaametile) KMH programmi selle
KeHJS § 13 sätestatud vastavusele kontrollimiseks KeHJS § 13
nõuetele (14 p) sätestatud nõuetele (KeHJS § 151 lg 2).
KMH programmi kohta Keskkonnaamet (otsustaja) edastab KMH Juuni / juuli 2021
seisukoha küsimine (30 p) programmi seisukohtade saamiseks asjaomastele
asutustele (KeHJS § 151 lg 2-4).
Otsustaja poolne seisukohtade Keskkonnaamet (otsustaja) vaatab asjaomaste Juuli 2021
läbivaatamine ja omapoolse asutuste seisukohad läbi ning annab Põlva
seisukoha esitamine (14 p) Vallavalitsusele (arendaja) ja Kobras AS-le
(juhteksperdile) oma seisukoha keskkonnamõju
hindamise programmi asjakohasuse ja piisavuse
kohta (KeHJS § 151 lg 5).
KMH programmi täiendamine Kobras AS (juhtekspert) koostöös Põlva Juuli 2021
vastavalt laekunud Vallavalitsusega (arendaja) korrigeerib KMH
seisukohtadele programmi (KeHJS § 151 lg 6).
Täiendatud KMH programmi Keskkonnaamet (otsustaja) kontrollib parandatud Juuli 2021
ülevaatamine (14 p) KMH programmi, sh asjaomaste asutuste
seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist
(KeHJS § 151 lg 7).
KMH programmi avaliku Keskkonnaamet (otsustaja) teatab ametlikus August 2021
väljapaneku (14 p) ja avaliku väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehes
arutelu korraldamine KMH programmi avalikust väljapanekust ja avaliku
arutelu toimumisest. KMH programm
avalikustatakse Keskkonnaameti
(www.keskkonnaamet.ee) veebilehel (KeHJS §
16).
KMH programmi avalik arutelu KMH programmi avalik arutelu August 2021
(1 p)
KMH programmi avaliku Kobras AS (juhtekspert) koostöös Põlva August 2021
väljapaneku ja avaliku arutelu Vallavalitsusega (arendajaga) (KeHJS § 17).
raames esitatud küsimustele
vastamine (30 p jooksul)
KMH programmi nõuetele Põlva Vallavalitsus (arendaja) koostöös Kobras September 2021
vastavaks tunnistamine (30 p) AS-ga (juhteksperdiga) esitab KMH programmi
pärast paranduste ja täienduste sisseviimist
Keskkonnaametile (otsustajale) nõuetele
vastavaks tunnistamiseks (KeHJS § 18 lg 1-3, 6)
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 34 / 45
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
KMH programmi nõuetele Keskkonnaamet (otsustaja) teavitab KMH September 2021
vastavaks tunnistamisest programmi nõuetele vastavaks tunnistamisest
teavitamine (14 p) menetlusosalisi ning avaldab teate väljaandes
Ametlikud Teadaanded (KeHJS § 18 lg 4-5).
KMH aruande koostamine Kobras AS (juhtekspert) koostöös Põlva ... – märts 2022
Vallavalitsusega (arendaja) koostab
nõuetekohase KMH aruande (KeHJS § 20)
KMH aruande esitamine selle Põlva Vallavalitsus (arendaja) esitab otsustajale Aprill 2022
vastavuse kontrollimiseks (Keskkonnaametile) KMH aruande selle
KeHJS § 20 sätestatud vastavusele kontrollimiseks KeHJS § 20
nõuetele sätestatud nõuetele (KeHJS § 201).
KMH aruande kohta Keskkonnaamet (otsustaja) edastab KMH Aprill – mai 2022
seisukohtade küsimine (30 p) aruande seisukohtade saamiseks asjaomastele
asutustele.
Otsustaja poolne seisukohtade Keskkonnaamet (otsustaja) vaatab asjaomaste Mai - juuni 2022
läbivaatamine ja omapoolse asutuste seisukohad läbi ning annab Põlva
seisukoha esitamine (21 p) Vallavalitsusele (arendaja) ja Kobras AS-le
(juhteksperdile) oma seisukoha keskkonnamõju
hindamise aruande asjakohasuse ja piisavuse
kohta (KeHJS § 201 lg 1).
KMH aruande täiendamine Kobras AS (juhtekspert) koostöös Põlva Juuli 2022
vastavalt laekunud Vallavalitsusega (arendajaga) korrigeerib KMH
seisukohtadele aruannet vastavalt saadetud seisukohtadele.
KMH aruande avaliku Keskkonnaamet (otsustaja) teatab ametlikus August -
väljapaneku (30 p) ja avaliku väljaandes Ametlikud Teadaanded KMH aruande september 2022
arutelu korraldamine avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu
toimumisest. Keskkonnaamet (otsustaja)
avalikustab KMH aruande oma veebilehel
www.keskkonnaamet.ee. Põlva Vallavalitsus
(arendaja) koostöös Keskkonnaametiga
(otsustajaga) korraldab KMH aruande avaliku
arutelu (KeHJS § 21).
KMH aruande avaliku Kobras AS (juhtekspert) koostöös Põlva September 2022
väljapaneku ja avaliku arutelu Vallavalitsusega (arendajaga) saadab KMH
raames esitatud küsimustele aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid või
vastamine küsimusi esitanud isikutele ja asutustele
elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga esitatud
ettepanekute ja vastuväidete arvestamise
selgituse või arvestamata jätmise põhjenduse
ning vastused esitatud küsimustele (KeHJS § 21).
KMH aruande esitamine Põlva Vallavalitsus (arendaja) koostöös Kobras Oktoober 2022
kooskõlastamiseks (30 p) AS-ga (juhteksperdiga) esitab KMH aruande
pärast paranduste ja täienduste sisseviimist
Keskkonaametile (otsustajale) nõuetele vastavaks
kontrollimiseks ja sellele eelnevaks
kooskõlastamiseks. Keskkonnaamet (otsustaja)
edastab KMH aruande asjaomastele asutustele
kooskõlastamiseks (KeHJS § 22 lg 2-4).
KMH aruande nõuetele Tuginedes asjaomaste asutuste kooskõlastustele, November 2022
vastavaks tunnistamine (30 p) kontrollib Keskkonnaamet (otsustaja) KMH
aruande nõuetele vastavust 30 päeva jooksul
(KeHJS § 22 lg 5) ja teeb KMH aruande nõuetele
vastavaks tunnistamise otsuse (KeHJS § 22 lg 6).
KMH aruande nõuetele Keskkonnaamet (otsustaja) teatab KMH aruande Detsember 2022
vastavaks tunnistamisest nõuetele vastavaks tunnistamisest
teavitamine menetlusosalisi ning avaldab teate väljaandes
Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul aruande
nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse
tegemisest (KeHJS § 22 lg 7-8).
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 35 / 45
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
KMH lõpparuande koostamine KMH lõpparuanne (koos avalikustamise Hiljemalt
ja esitamine tellijale materjalidega, vajalike täienduste ja kolmandate 31.01.2023
isikute ettepanekutega ning kooskõlastusega)
esitatakse tellijale.
11. Ekspertrühma koosseis
Keskkonnamõju hindamist viib läbi Kobras AS (Riia 35, 50410 Tartu), tel 730 0310, e-post:
[email protected], litsentseeritud keskkonnamõju hindamise ekspert Noeela Kulm (litsents KMH0159).
KMH eksperdirühma liikmed koos mõju hindamise valdkonnaga on:
• Noeela Kulm – KMH juhtekspert (KMH litsents nr KMH0159), keskkonnaekspert / projektijuht.
Valdkonnad: pinnavee režiim ja kvaliteet, kultuurimälestised, jäätmekäitlus, alternatiivide võrdlus.
Omandanud 2009. aastal Tartu Ülikoolis loodusteaduste magistrikraadi (cum laude)
keskkonnatehnoloogia erialal (heitmete tehnoloogia). Omab erialast töökogemust alates 2008.
aastast. Osalenud KMH-de ja KSH-de koostamisel eksperdina, juhteksperdi abina ja pärast KMH
litsentsi saamist on lisaks käesolevale KMH-le veel 1 KMH ja 2 KSH läbiviimisel juhtekspert,
koostanud KMH ja KSH eelhinnanguid, ekspertavamusi, keskkonnaloa taotlusi jne.
• Urmas Uri – geoloog / keskkonnaekspert, omab KMH litsentsi nr KMH0046. Valdkonnad:
pinnavee režiim ja kvaliteet, maastik, sotsiaalne keskkond (inimese tervis ja heaolu).
Urmas Uri on saanud geoloogiainseneri diplomi (võrdsustatud magistrikraadiga) Tartu Ülikoolis
(end Tartu Riiklik Ülikool) ning omab erialast töökogemust alates 1975. aastast. Urmas Uri omab
KMH litsentsi alates ajast, mil KeHJS alusel hakati neid väljastama (ja alates sellest olnud
järjepidevalt KMHde juhtekspert ning hinnanud erinevaid mõjuvaldkondi), ühtlasi vastab KSH
juhteksperdi nõuetele (olnud KSH-de juhtekspert). Omab hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr
379.
• Maris Palo – keskkonnaekspert. Valdkonnad: maakasutus, kultuurimälestised, sotsiaalne
keskkond (inimese tervis ja heaolu), loodusressursid. Omandanud Tartu Ülikoolis
keskkonnatehnoloogia erialal (keskkonnaseire tehnoloogia) magistrikraadi (cum laude) 2014.
aastal, erialane töökogemus alates 2018. aastast. Osalenud ja osaleb käesoleval ajal eksperdina
mitmes KMHs ja KSHs, omab kogemust keskkonnaalaste ekspertarvamuste ja keskkonnaloa
taotluse koostamisel, kus on muuhulgas vajalik hinnata mõju erinevatele looduskeskkonna
komponentidele, samuti inimese tervisele ja heaolule.
• Marite Blankin – keskkonnaekspert. Valdkonnad: vee-elustik, maastik, sotsiaalne keskkond
(inimese tervis ja heaolu).
Omandanud Tartu Ülikoolis keskkonnatehnoloogia magistrikraadi (cum laude) 2020. aastal,
erialane töökogemus alates 2018. aastast. Osalenud ja osaleb käesoleval ajal eksperdina mitmes
KMHs ja KSHs, omab kogemust keskkonnaalaste ekspertarvamuste ja keskkonnaloa taotluse
koostamisel, kus on muuhulgas vajalik hinnata mõju erinevatele looduskeskkonna
komponentidele, samuti inimese tervisele ja heaolule.
• Merilin Mühlberg – keskkonnaekspert. Valdkonnad: elanikkonna heaolu (müra, lõhn, vibratsioon).
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 36 / 45
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
Omandanud Tallinna Tehnikaülikoolis tehnikateaduse magistrikraadi 2020. aastal puidu-, plasti-
ja tekstiilitehnoloogia erialal, erialane töökogemus alates 2020. aastast. On koostanud mitu
KMH/KSH eelhinnangut, osaleb käesoleval ajal juhteksperdi abina ja keskkonnaeksperdi
assistendina kahe KMH ja kahe KSH koostamisel.
• Erki Kõnd – projektijuht / projekteerija, volitatud hüdrotehnikainsener. Valdkond: veekogude
puhastamise insenertehnilised lahendused.
Erki Kõnd on omandanud Eesti Maaülikoolis tehnikateaduse magistrikraadi 2008. aastal
veemajanduse erialal (ehitusinsener), erialane töökogemus alates aastast 2001.
• Tanel Mäger – geoloog. Valdkond: settekäitlus, setteproovide võtmine.
Tanel Mäger on omandanud Tartu Ülikooli magistrikraadi 2013. aastal geoloogia erialal,
diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (kutsetunnistus nr 116662), omab erialast töökogemust alates
2011. aastast. Osalenud mitmetes KMH-des konsultandina ja juhteksperdi abina (eelkõige
hinnanud mõjusid, mis on seotud mõjudega, mis sõltuvad piirkonna geoloogilistest ja
hüdrogeoloogilistest tingimustest).
Vajadusel kaasatakse KMH protsessi täiendavaid eksperte.
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 37 / 45
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
Kasutatud materjalid
Õigusaktid
1. Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015.
2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005.
3. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011.
4. Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004.
5. Muinsuskaitseseadus, vastu võetud 20.02.2019.
6. Veeseadus, vastu võetud 30.01.2019.
7. Ehituseadustik, vastu võetud 11.02.2015.
8. „Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused
ning kasutamise nõuded“, keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 29.
9. „Kultuurimälestiseks tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja kaitsevööndi
määramine“, kultuuriministri 24.08.2005käskkiri nr 265.
10. „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“, keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26.
11. „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise
kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja
pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“, keskkonnaministri
16.04.2020 määrus nr 19.
12. „Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu“, Vabariigi Valitsuse 01.11.2018 korraldus nr
264.
13. “Veekaitsevööndis puu-või põõsarinde raie kooskõlastamise teenusstandard”, Keskkonnaameti
25.10.2016 käskkiri nr 1-1/16/400.
14. “Veekogu paisutamise, paisu likvideerimise ja veetaseme alandamise täpsustatud nõuded ning
ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika”, keskkonnaministri 09.10.2019 määrus
nr 54.
Muud allikad
1. Edepol OÜ, 2019. Tegevuskava Rosma vesiveski turbiinikanali ja paisu parandustööde
teostamise kohta. Töö nr TK 2019121.
2. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur. Info seisuga
10.05.2021.
3. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030, vastu võetud Riigikogu poolt 14.02.2007.
4. Eesti Veeprojekt OÜ, Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ,
Piiber Projekt OÜ, Projektbüroo Koda OÜ, Maves AS, Kobras AS, Merin OÜ, Ökokonsult OÜ.
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 38 / 45
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
2013. Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste
parandamiseks. Hange II.
5. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016.
6. Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeerium. 2020. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2019.
aasta ajakohastatud vahehinnang.
7. Keskkonnalubade infosüsteem KOTKAS: https://kotkas.envir.ee
8. Keskkonnaameti kiri 08.03.2021 nr DM-114628-7. Peri oja (VEE1049200) paisutatud osa
süvendamise taotluse menetlusse võtmisest teavitamine ja keskkonnamõju hindamise
algatamise teade.
9. Kobras AS, 2019. Põlva järvest ülesvoolu jääva Orajõe osavalgala reostuskoormuse uuring. Töö
nr. 2019-077.
10. Kultuurimälestiste register: https://register.muinas.ee/.
11. Maa-ameti kaardirakendused: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis/.
12. Põder, T., 2018. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat.
13. Põlva ja Valga põhjaveemaardlate põhjaveevaru kinnitamine. Keskkonnaministri 06.12.2016
käskkiri nr 1-2/16/1244.
14. Põlva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030, Põlva
Vallavolikogu 21.02.2019 määrus nr 4.
15. Põlva maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud Põlva maavanema 18.08.2017 korraldusega nr 1-
1/17/676.
16. Põlva valla üldplaneering 2029+, kehtestatud Põlva Vallavolikogu 20.12.2018 otsusega nr 1-3/60
„Põlva valla üldplaneeringu 2029+ osaline kehtestamine“.
17. Põlva Vallavalitsuse vee erikasutuse keskkonnaloa taotlus nr T-KL/1006804-2,
https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=&proceeding_id=14717
&application_id=1007271.
18. Preisor. Tehtud tööd 2020. aastal. http://preisor.veehool.ee/wp-
content/uploads/2020/04/IMG_7537.jpeg .
19. Rosma Küla Selts MTÜ, 2020. Põlva kaasav eelarve 2020 taotlus “Rosma vesiveski paisu ja
veehoidla rekonstrueerimistööd”.
20. Reaalprojekt OÜ, 2021. Rosma paisjärve saneerimine. Töö nr P20080.
21. Statistikaamet: stat.ee.
22. Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 3-17-2271:
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=244219359.
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 39 / 45
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
23. Snelli tiigi puhastamiseks algas uus hange. Tallinn.ee.
https://www.tallinn.ee/gal_pildid/157154.jpg.
24. Veeveeb: https://veeveeb.envir.ee/vesi/.
25. Progroupe. Geotube. https://progroupe.net/wp-content/uploads/2018/04/Geovak.jpg
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa 40 / 45
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
Lisad
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
Lisa 1. Põlva Vallavalitsuse keskkonnaloa taotlus Peri oja paisutatud osa süvendamiseks
(puhastamiseks)
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
Lisa 2. KMH algatamine Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotlusele
(Keskkonnaameti 08.03.2021 kiri nr DM-114628-8) ning sellest teavitamine.
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
Lisa 3. Asjaomastelt asutustelt saabunud seisukohad KMH programmi kohta ning nendega
arvestamine
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programm
Lisa 4. KMH programmi avaliku arutelu koosoleku protokoll ja osavõtjate nimekiri
Kobras AS töö nr 2021-108 Objekti aadress: Rosma küla, Põlva vald, Põlvamaa
20.5.2021 KOTKAS - AVE 2.5.59
Taotlused ja menetlused » Menetlus M- Tagasi menetluse vaatesse
114628
Taotlus T-KL/1006804-2
1. Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi Põlva Vallavalitsus
Kontaktisik Reelika Raig
Tegevusvaldkond
https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=&proceeding_id=14717&application_id=1007271 1/9
20.5.2021 KOTKAS - AVE 2.5.59
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, Töödega on kavandatud Peri ojal (Keskkonnaregistri kood VEE1049200)
eesmärk ja põhjendus paikneva Rosma paisjärve saneerimine. Rosma paisjärv asub Põlva maakonnas
Põlva vallas Rosma külas. Paisjärv külgneb lõunast Põlva – Karisilla
tugimaanteega (tee nr 90), läänest Rosma krossimäe teega (tee nr 6190075) ning
põhjast ja idast Veskimäe teega (tee nr 6190098). Saneerimise tegevusena on
kavandatud paisjärve puhastamine settest.
Kavandatud tegevus jääb Mati (61903:002:0033), Veski tee 1 (61903:002:0029),
Veskitammi (61903:002:0360), Jaanimäe tee L1 (61903:002:0034) ja Triinu
(61903:002:0027) kinnistutele. Projekti alusplaanina on kasutatud A & O
Maamõõdubüroo OÜ poolt 2020. a märtsikuus koostatud topo-geodeetilist plaani
mõõtkavas 1:500 (töö nr 80/20). Käesoleva töö koostamisele eelnes
hüdrotehnilise uurimistöö läbiviimine, mille käigus mõõdeti paisjärve vee sügavust
ja sette paksust.
Projektiga on kavandatud sette eemaldamine ja vesiveski pealevoolukanali
remondi järgselt eemaldamata jäänud ajutise tõkketammi pinnase väljakaevamine
paisjärvest. Sette eemaldamine on kavandatud kolmes etapis. Esimese etapiga
on ette nähtud eemaldada sete parema kalda äärest valdavalt kuni sügavuseni
44.05 m abs. Sette eemaldamise maht on 425 m3 . Koos sette eemaldamisega on
esimeses etapis kavandatud välja kaevata ajutise tõkketammi pinnas (ca 70 m3 ).
Esimeses etapis on paisjärvest väljakaevatava sette ja pinnase maht kokku 495
m3. Teise etapiga on ette nähtud eemaldada sete vasaku kalda äärest kuni
sügavuseni 43.50 m abs. Teises etapis on väljakaevatava
sette maht 495 m3. Kolmandas etapis on ette nähtud sette eemaldamine kuni
paisjärve põhjani. Kolmandas etapis on väljakaevatava sette maht ca 280 m3.
Kaldajoone muutmist ei ole kavandatud. Töö teostamiseks on ette nähtud
eemaldada puud ja võsa paisjärve paremalt (Veski tee poolselt) kaldalt ca 250 m2
suuruselt alalt. Paisjärve kalda nõlva püsivuse tagamiseks ei tohi nõlvadelt juuri
eemaldada. Kännud on vajalik lõigata madalaks või freesida. Kokku on kolme
etapiga väljakaevatava sette ja
pinnase maht ca 1200 m3.
Väljakaevatav sete on kavandatud vedada läheduses asuva Värska mnt 5
(62201:001:0790) kinnistule ja ladestada. Ladestatava pinnasekihi paksus on ca
1,6 m. Sette veokaugus on ca 600 m. Väljakaevatav pinnas on tuleb vedada
selleks ette nähtud pinnaseladestuskohta või vastavalt kokkuleppele läheduses
asuva(te) kinnistu(te) omanikega kasutada täitematerjalina.
Tööde läbiviimiseks tuleb alandada paisjärve veetase. Veelaskme abil on võimalik
veetaset alandada ca 70 cm võrra s.o ligikaudu tasemeni 44.60 m abs.
Veetaseme alandamine ei tohi toimuda kiiremini kui 30 cm ööpäevas. Veetaseme
alandamisel tuleb vältida sette kandumist allavoolu. Järskude kallaste tõttu ei saa
sette väljakaevamiseks paisjärve sisse sõita. Sette väljakaevamine tuleb teha
kalda nõlva pealt. Ekskavaatori kaevamise ulatus peab olema vähemalt 20 m.
https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=&proceeding_id=14717&application_id=1007271 2/9
20.5.2021 KOTKAS - AVE 2.5.59
Tegevusega kaasneda võivate Ehitustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad
keskkonnahäiringute (lõhn, müra, kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Ehitustööde sotsiaalsete
vibratsioon, tolm jne) kirjeldus mõjude vähendamiseks peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema
korras. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja
veekogule lähemal kui 10 meetrit. Masinate kasutamine töös, millel on silmaga
nähtav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus reostuse
eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Kuival perioodil peab tolmutõrjeks
ette nägema veega kastmise. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita
tuleohutusnõudeid. Tulekahju või keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel
informeerida juhtunust Päästeametit telefonil 112 ning asuda koheselt kahju
likvideerima. Kogu ehitusperioodi ajal peavad olema tagatud juurdepääsud
hoonetele. Enne tööde algust on vajalik alandada paisjärve veetaset. Veetaset ei
tohi alandada kiiremini kui 0,3 m ööpäevas.
Lähimad hooned on paisutiigist 10-20 m kaugusel. Hooned on muinsuskaitse all.
Tööde teostamise ajal võib tekkida seoses suurte autodega töötamisest
tavapärasest suurem müra ja vibratsiooni häiring.
Tegevuskoht
Tegevuskoha nimetus Rosma paisutiik
Tegevuskoha aadress Veski tee 1, Rosma küla, Põlva vald, Põlva maakond
Territoriaalkood 7098
Katastritunnus 61903:002:0029
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6437677, Y: 681226
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk.
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 1 aasta
Alates
Kuni
3. Eriosa - Vesi
https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=&proceeding_id=14717&application_id=1007271 3/9
20.5.2021 KOTKAS - AVE 2.5.59
3.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus
Vee erikasutusega mõjutatava ala Kavandatud tegevus jääb Mati (61903:002:0033), Veski tee 1 (61903:002:0029),
kirjeldus Veskitammi (61903:002:0360), Jaanimäe tee L1 (61903:002:0034) ja Triinu
(61903:002:0027) kinnistutele. Paisutiik on enne Rosma Vesiveski paisu. Töödega
on kavandatud Peri ojal (Keskkonnaregistri kood VEE1049200) paikneva Rosma
paisjärve saneerimine. Rosma paisjärv asub Põlva maakonnas Põlva vallas
Rosma külas. Paisjärv külgneb lõunast Põlva – Karisilla tugimaanteega (tee nr
90), läänest Rosma krossimäe teega (tee nr 6190075) ning põhjast ja idast
Veskimäe teega (tee nr 6190098). Saneerimise tegevusena on kavandatud
paisjärve puhastamine settest.
Lähimad hooned asuvad 10-20 m kaugusel ning Rosma vesiveski pais on otseses
seoses tiigiga. Ca 70 m raadiuses asuvad muinsuskaitselased objektid: Rosma
vesiveski pais (23790), Rosma vesiveski (23789), Rosma küla elamu I kelder
(23794), Rosma küla elamu I kaev (23795), Rosma küla elamu I tiibhoonega
(23793), Rosma vesiveski laut (23792), Rosma vesiveski elamu (23791), Rosma
küla kauplus-elamu II (23796), Rosma küla kauplus-elamu II ait-kelder (23797) ja
Rosma küla elamu III (23798).
Piirkond on hõlmatud Põlva reoveekogumisalaga ning asub üldplaneeringu mõttes
tiheasustusalal. Ala asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Lähim kaitsealune
park jääb ca 700 m kaugusele läände, milleks on Intsikurmu parkmets
(KLO1200100). III kaitsekategooria käpaliste kasvukohad jäävad ca 800 m
kaugusele loodesse.
Andmed kavandatava tegevusega Viimase kuue aasta jooksul ei ole Peri ojal seiret teostatud.
mõjutatava
pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi
kohta
Vee erikasutuse asukoha skeem ja Lisa 1: Valjavote.png
kaart
Vee erikasutuse asukoha veekogu, Lisa 2: Veskitammi_Veski_tee_1.asice
maa- ja/või ehitise valdust tõendavad
dokumendid Lisa 3: Mati_Jaanimae_tee_L1.asice
Lisa 4: Triinu.asice
Teave vee erikasutusega seotud Ehitustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad
tehnoloogia ja tehnika kohta kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Ehitustööde sotsiaalsete
mõjude vähendamiseks peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema
korras. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja
veekogule lähemal kui 10 meetrit. Masinate kasutamine töös, millel on silmaga
nähtav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus reostuse
eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Kuival perioodil peab tolmutõrjeks
ette nägema veega kastmise. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita
tuleohutusnõudeid. Tulekahju või keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel
informeerida juhtunust Päästeametit telefonil 112 ning asuda koheselt kahju
likvideerima. Kogu ehitusperioodi ajal peavad olema tagatud juurdepääsud
hoonetele. Enne tööde algust on vajalik alandada paisjärve veetaset. Veetaset ei
tohi alandada kiiremini kui 0,3 m ööpäevas.
Vee erikasutusega seotud tööde Lisa 5: P20080_Rosma_paisj2rve_saneerimine_2021_01_26.asice
teostamise või vee erikasutusega
seotud kavandatava ehitise projekt
3.2. Veevõtt
3.2.1. Veevõtt pinnaveekogust
Ei ole asjakohane
https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=&proceeding_id=14717&application_id=1007271 4/9
20.5.2021 KOTKAS - AVE 2.5.59
3.2.2. Veevõtt põhjaveekihist
Ei ole asjakohane
3.2.3. Reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimine ja veekulu ning vee võtmisega kaasenevad
keskkonnamõjud
Ei ole asjakohane
3.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine
Ei ole asjakohane
3.3. Heitvesi
Ei ole asjakohane
3.3.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni
Ei ole asjakohane
3.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine
Ei ole asjakohane
3.3.3. Äkkheide vette
Ei ole asjakohane
3.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh
kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud
tegevused.
https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=&proceeding_id=14717&application_id=1007271 5/9
20.5.2021 KOTKAS - AVE 2.5.59
3.4.1. Veekogus süvendamine, tahkete ainete paigutamine ja kaadamine
Veekogu
Veekogu nimetus Peri oja
Veekogu kood VEE1049200
Tegevuse tüüp Veekogu süvendamine
Kaadamisala nimetus
Süvendamise maht m³
Tahkete ainete, sh pinnase ja kaadamise 1 200
maht m³
Tahkete ainete, sh pinnase ja
kaadatavate ainete omaduste kirjeldus
Saasteainete sisaldus veekogusse
paigutatavas materjalis
Planeeritava tegevuse põhjendus Projektiga on kavandatud sette eemaldamine ja vesiveski pealevoolukanali remondi
järgselt eemaldamata jäänud ajutise tõkketammi pinnase väljakaevamine paisjärvest.
Sette eemaldamine on kavandatud kolmes etapis. Esimese etapiga on ette nähtud
eemaldada sete parema kalda äärest valdavalt kuni sügavuseni 44.05 m abs. Sette
eemaldamise maht on 425 m3. Koos sette eemaldamisega on esimeses etapis
kavandatud välja kaevata ajutise tõkketammi pinnas (ca 70 m3 ). Esimeses etapis on
paisjärvest väljakaevatava sette ja pinnase maht kokku 495 m3. Teise etapiga on ette
nähtud eemaldada sete vasaku kalda äärest kuni sügavuseni 43.50 m abs. Teises etapis
on väljakaevatava
sette maht 495 m3. Kolmandas etapis on ette nähtud sette eemaldamine kuni paisjärve
põhjani. Kolmandas etapis on maht ca 280 m3. Kaldajoone muutmist ei ole kavandatud.
Töö teostamiseks on ette nähtud eemaldada puud ja võsa paisjärve paremalt (Veski tee
poolselt) kaldalt ca 250 m2 suuruselt alalt. Paisjärve kalda nõlva püsivuse tagamiseks ei
tohi nõlvadelt juuri eemaldada. Kännud on vajalik lõigata madalaks või freesida.
Väljakaevatav sete on kavandatud vedada läheduses asuva Värska mnt 5
(62201:001:0790) kinnistule ja ladestada. Ladestatava pinnasekihi paksus on ca 1,6 m.
Sette veokaugus on ca 600 m. Väljakaevatav pinnas on tuleb vedada selleks ette nähtud
pinnaseladestuskohta või vastavalt kokkuleppele läheduses asuva(te) kinnistu(te)
omanikega kasutada täitematerjalina.
Tööde läbiviimiseks tuleb alandada paisjärve veetase. Veelaskme abil on võimalik
veetaset alandada ca 70 cm võrra s.o ligikaudu tasemeni 44.60 m abs. Veetaseme
alandamine ei tohi toimuda kiiremini kui 30 cm ööpäevas. Veetaseme alandamisel tuleb
vältida sette kandumist allavoolu. Järskude kallaste tõttu ei saa sette väljakaevamiseks
paisjärve sisse sõita. Sette väljakaevamine tuleb teha kalda nõlva pealt. Ekskavaatori
kaevamise ulatus peab olema vähemalt 20 m.
Vee erikasutuse koordinaadid Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid
X: 6437664, Y: 681214
X: 6437665, Y: 681226
X: 6437649, Y: 681229
X: 6437623, Y: 681202
X: 6437612, Y: 681194
https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=&proceeding_id=14717&application_id=1007271 6/9
20.5.2021 KOTKAS - AVE 2.5.59
Vee erikasutusega kaasneva võimaliku Ehitustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja
negatiivse mõju vähendamise meetmete määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Ehitustööde sotsiaalsete mõjude
kirjeldus vähendamiseks peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema korras. Masinate
hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 10
meetrit. Masinate kasutamine töös, millel on silmaga nähtav õlileke, on keelatud.
Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht.
Kuival perioodil peab tolmutõrjeks ette nägema veega kastmise. Tööde teostamisel tuleb
rangelt täita tuleohutusnõudeid. Tulekahju või keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel
informeerida juhtunust Päästeametit.
Tööde tegemise ajal võib kaasneda eeldatavalt suurem müra ja vibratsioon, kuid
tehniliselt korras masinate kasutamine hoiab tõenöoliselt häiringut minimaalsena. Kuna
tiigi põhjast eemaldatakse sinna settinud muda, siis võimalik negatiivne mõju on
elupaikadele ning elustikule. Eeldatavalt peale süvendustöid elustik paraneb.
Veekogusse tahkete ainete paigutamise
sh kaadamise koha valiku põhjendus
Vee füüsikalised ja keemilised omadused Veekogu põhjast eemaldatakse sinna settinud muda, kaldajoont ei muudeta.
Veekogu bioloogilised omadused ja Enne süvendustöid tuleb Rosma vesveski paisul veetaset alandada vastavalt
veerežiim Keskkonnaameti seatud tingimustele.
Kavandatavad seirepunktid Nimetus Koordinaadid Analüüsitav näitaja Seire aeg Seire sagedus
Paisutiik X: 6437661, Y: 681215 BHT7
Paisutiik X: 6437661, Y: 681215 Heljum
500 m eemal X: 6438204, Y: 681282 BHT7
500 m eemal X: 6438204, Y: 681282 Heljum
3.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud
tegevused
Vorm ei ole asjakohane.
3.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine
Ei ole asjakohane
3.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine
Ei ole asjakohane
3.7. Vesiviljelus
Ei ole asjakohane
3.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine
Ei ole asjakohane
https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=&proceeding_id=14717&application_id=1007271 7/9
20.5.2021 KOTKAS - AVE 2.5.59
6. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Tegevuse täpsustus, füüsilised Töödega on kavandatud Peri ojal (Keskkonnaregistri kood VEE1049200)
näitajad ning asjakohasel juhul paikneva Rosma paisjärve saneerimine. Rosma paisjärv asub Põlva maakonnas
lammutustööde kirjeldus Põlva vallas Rosma külas. Paisjärv külgneb lõunast Põlva – Karisilla
tugimaanteega (tee nr 90), läänest Rosma krossimäe teega (tee nr 6190075) ning
põhjast ja idast Veskimäe teega (tee nr 6190098). Saneerimise tegevusena on
kavandatud paisjärve puhastamine settest.
Kavandatud tegevus jääb Mati (61903:002:0033), Veski tee 1 (61903:002:0029),
Veskitammi (61903:002:0360), Jaanimäe tee L1 (61903:002:0034) ja Triinu
(61903:002:0027) kinnistutele. Projekti alusplaanina on kasutatud A & O
Maamõõdubüroo OÜ poolt 2020. a märtsikuus koostatud topo-geodeetilist plaani
mõõtkavas 1:500 (töö nr 80/20). Käesoleva töö koostamisele eelnes
hüdrotehnilise uurimistöö läbiviimine, mille käigus mõõdeti paisjärve vee sügavust
ja sette paksust.
Projektiga on kavandatud sette eemaldamine ja vesiveski pealevoolukanali
remondi järgselt eemaldamata jäänud ajutise tõkketammi pinnase väljakaevamine
paisjärvest. Sette eemaldamine on kavandatud kolmes etapis. Esimese etapiga
on ette nähtud eemaldada sete parema kalda äärest valdavalt kuni sügavuseni
44.05 m abs. Sette eemaldamise maht on 425 m3. Koos sette eemaldamisega on
esimeses etapis kavandatud välja kaevata ajutise tõkketammi pinnas (ca 70 m3 ).
Esimeses etapis on paisjärvest väljakaevatava sette ja pinnase maht kokku 495
m3. Teise etapiga on ette nähtud eemaldada sete
vasaku kalda äärest kuni sügavuseni 43.50 m abs. Teises etapis on
väljakaevatava sette maht 495 m3. Kolmandas etapis on ette nähtud sette
eemaldamine kuni paisjärve põhjani. Kolmandas etapis on väljakaevatava sette
maht ca 280 m3Kaldajoone muutmist ei ole kavandatud. Töö teostamiseks on ette
nähtud eemaldada puud ja võsa paisjärve paremalt (Veski tee poolselt) kaldalt ca
250 m2 suuruselt alalt. Paisjärve kalda nõlva püsivuse tagamiseks ei tohi
nõlvadelt juuri eemaldada. Kännud on vajalik lõigata madalaks või freesida. Kokku
on kolme etapiga väljakaevatava sette ja pinnase maht ca 1200 m3.
Väljakaevatav sete on kavandatud vedada läheduses asuva Värska mnt 5
(62201:001:0790) kinnistule ja ladestada. Ladestatava pinnasekihi paksus on ca
1,6 m. Sette veokaugus on ca 600 m. Väljakaevatav pinnas on tuleb vedada
selleks ette nähtud pinnaseladestuskohta või vastavalt kokkuleppele läheduses
asuva(te) kinnistu(te) omanikega kasutada täitematerjalina.
Tööde läbiviimiseks tuleb alandada paisjärve veetase. Veelaskme abil on võimalik
veetaset alandada ca 70 cm võrra s.o ligikaudu tasemeni 44.60 m abs.
Veetaseme alandamine ei tohi toimuda kiiremini kui 30 cm ööpäevas. Veetaseme
alandamisel tuleb vältida sette kandumist allavoolu. Järskude kallaste tõttu ei saa
sette väljakaevamiseks paisjärve sisse sõita. Sette väljakaevamine tuleb teha
kalda nõlva pealt. Ekskavaatori kaevamise ulatus peab olema vähemalt 20 m.
Tegevuse asukoha ja eeldatava MTÜ Rosma Külaselts on esitanud Põlva Vallavalitsuse kaasavasse eelarvesse
mõjuala kirjeldus taotluse Rosma vesiveski tiigi saneerimiseks, mis on saanud toetuse.
Rosma paisutiik (paisjärv) asub Põlva maakonnas Põlva vallas Rosma külas.
Paisjärv külgneb lõunast Põlva – Karisilla tugimaanteega (tee nr 90), läänest
Rosma krossimäe teega (tee nr 6190075) ning põhjast ja idast Veskimäe teega
(tee nr 6190098). Saneerimise tegevusena on kavandatud paisjärve puhastamine
settest.
Kavandatud tegevus jääb Mati (61903:002:0033), Veski tee 1 (61903:002:0029),
Veskitammi (61903:002:0360), Jaanimäe tee L1 (61903:002:0034) ja Triinu
(61903:002:0027) kinnistutele.
https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=&proceeding_id=14717&application_id=1007271 8/9
20.5.2021 KOTKAS - AVE 2.5.59
Tegevusega oluliselt mõjutatavate Kavandatud tegevuse ajal (muda eemaldamine) mõjutatakse pinnast masinatega
keskkonnaelementide kirjeldus ning muda eemaldamise käigus on tugevalt mõjutatud seal olev elustik.
Vererežiim saab samuti tegevuste käigus mõjutatud, kuna paisus olevat veetaset
tuleb alandada. Kuid pikemas perspektiivis eeldatavalt elustik taastub ja saab
paremad tingimused ning veetase tõstetakse tagasi.
Eelduste kohaselt ei saa oluliselt mõjutatud õhk ja atmosfäär, kuna muda
eemaldamine ning selle transportimine on lühiajaline tegevus.
Lähim looduskaitseala
Piirkond on hõlmatud Põlva reoveekogumisalaga ning asub üldplaneeringu mõttes
tiheasustusalal. Ala asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Lähim kaitsealune
park jääb ca 700 m kaugusele läände, milleks on Intsikurmu parkmets
(KLO1200100). III kaitsekategooria käpaliste kasvukohad jäävad ca 800 m
kaugusele loodesse. Eeldataavlt ei mõjutata tegevusega kaitseala ega kaitstavaid
kasvukohti, kuna tegevus on piisavalt kaugel.
Teave kavandatava tegevusega Kavandatud tegevus ei oma mõju välisõhu kvaliteedile, kuna tegevusega ei
eeldatavalt kaasneva olulise kaasne saasteainete heidet õhku.
keskkonnamõju kohta
Eeldatavaalt oluline keskkonnamõju puudub, kuna tegevus pole nii mastaapne.
Kavandatava tegevuse erisused ja Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja selle
meetmed kõrval oleval alal oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires, vastavalt
Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning tööde tellija juhistele.
Ehitustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad
kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Ehitustööde sotsiaalsete
mõjude vähendamiseks peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema
korras. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja
veekogule lähemal kui 10 meetrit. Masinate kasutamine töös, millel on silmaga
nähtav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus reostuse
eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Kuival perioodil peab tolmutõrjeks
ette nägema veega kastmise. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita
tuleohutusnõudeid. Tulekahju või keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel
informeerida juhtunust Päästeametit.
Enne tööde algust on vajalik alandada paisjärve veetaset. Veetaset ei tohi
alandada kiiremini kui 0,3 m ööpäevas.
7. Taotluse lisad
Nimetus Manus
Omaniku nõusolek, millel paistiik asub Lisa 6: Triinu.asice
Omaniku nõusolek, millel paistiik asub Lisa 7: Mati_Jaanimae_tee_L1.asice
Omaniku nõusolek, millel paistiik asub Lisa 8: Veskitammi_Veski_tee_1.asice
https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_details?represented_id=&proceeding_id=14717&application_id=1007271 9/9
Põlva Vallavalitsus
[email protected]
08.03.2021 nr DM-114628-8
Keskkonnamõju hindamise algatamine Peri oja (VEE1049200) paisutatud osa
süvendamise keskkonnaloa taotlusele
Põlva Vallavalitsus (registrikood 75038581, aadress Kesk 15, Põlva linn, 63308 Põlvamaa) on
29.01.2021 Keskkonnaametile esitanud keskkonnaloa taotluse nr T-KL/1006804 Peri oja
(VEE1049200) paisutatud osal Rosma paisul (PAIS020860) süvendamiseks mahuga kuni 495
m3 Veski tee 1 kinnistul (registriosa nr 1343438; katastritunnus 61903:002:0029) Rosma külas
Põlva vallas Põlvamaal, registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 29.01.2021
dokument nr DM-114628-1.
Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa taotluse vastavust veeseaduses (edaspidi VeeS) ja
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (edaspidi KeHJS) sätestatud
nõuetele. Keskkonnaamet küsis lisateavet taotluse kohta 04.02.2021 kirjaga nr DM-114628-2.
Lisateave esitati 12.02.2021 (registreeritud KOTKAS-s 12.02.2021 nr DM-114628-3) ja
esitatud andmed on piisavad taotluse menetlusse võtmiseks.
Lähtudes KeHJS § 6 lg 1 p 17 on muu veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 m 3
olulise keskkonnamõjuga tegevus ning KeHJS § 11 lg 3 kohaselt algatatakse § 6 lg 1 nimetatud
tegevuse korral kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata.
Põlva Vallavalitsus esitas 29.01.2021 keskkonnaloa taotluses süvendatava mahu kogusena kuni
495 m3. Samas on taotluse lisana esitatud ka Osaühing Reaalprojekt (reg kood 10765904)
projekt „Rosma paisjärve saneerimine“ (Tartu 2021), mille kohaselt on saneerimise tegevusena
kavandatud paisjärve puhastamine settest ning sette maht on ca 1200 m3. Projekti kohaselt on
tööd jagatud kolme etappi, esimeses etapis on paisjärvest väljakaevatava sette ja pinnase maht
kokku 495 m3. Teise etapiga on ette nähtud eemaldada sete vasaku kalda äärest kuni sügavuseni
43.50 m abs, väljakaevatava sette maht 495 m3. Kolmandas etapis on ette nähtud sette
eemaldamine kuni paisjärve põhjani, väljakaevatava sette maht ca 280 m3.
Keskkonnaameti poolt 04.02.2021 lisateabena küsitud teabele vastas Põlva Vallavalitsus, et:
„Põlva Vallavalitsus on teadlik, et süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit on
olulise keskkonnamõjuga tegevus, mille korral tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine.
Kavandatud tööd on planeeritud etapiti ning hajutatult, lähtuvalt eelarvelistest vahendistest. Iga
etapi tarvis taotletakse uus keskkonnaluba.“
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Keskkonnaamet selgitab, et alates 01.10.2020 kehtiva VeeS § 176 lg 1 kohaselt on veekogu
süvendamine veekogu põhjast setendi eemaldamine ning keskkonnaluba vajav tegevus, setend
on üldmõiste VeeS seletuskirja kohaselt, mis sisaldab nii pudedaid (sh orgaanilisi) setteid kui ka
juba kivistunud setteid ehk settekivimeid. Setendi eemaldamisel veekogust mahuga üle 500 m³
on tegemist KeHJS § 6 lg 1 p 17 põhiselt olulise keskkonnamõjuga tegevusega, mille korral
tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine.
Keskkonnaamet viitab, et T. Põdra “Keskkonnamõju hindamise käsiraamat“ [1] (2018) selgitab:
Sealjuures ei ole aktsepteeritav projekti „viilutamine” (nn salami slicing) – terviktegevuse
jagamine väikesteks osadeks, mille negatiivne keskkonnamõju oleks ebaoluline, et niiviisi
varjata olulist kogumõju ja seeläbi vältida KMH-d (lk 99). Samuti selgitab KMH käsiraamat (lk
1 0 0 ) : “Kui kavandatav projekt on osa suuremast projektist, tuleb KMH vajaduse üle
otsustamisel silmas pidada kogu projekti mõju, et vältida olukorda, kus seeria väikseid olulise
mõjuta jäänud projekte võimaldab suure projekti elluviimist ilma KMH-d algatamata (vt ka
eestpoolt projektide „viilutamist”).“
Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et Tallinna Ringkonnakohtu lahendi 3-17-2271 kohaselt:
„Halduskohus asus seisukohale, et hoolimata tee-ehituse jagamisest erinevatesse lõikudesse
koos neile osaehituslubade väljastamisega on tegemist ühe projekti/tegevusega KMH direktiivi
ja KeHJS mõttes. KMH direktiivi art 1 lg 2 punkti a järgi mõeldakse mõiste „projekt“ all
ehitiste või muude käitiste püstitamist või kavade teostamist ning muud sekkumist
looduskeskkonda, kaasa arvatud maavarade kaevandamine./.../ Ringkonnakohus märgib, et
projekti osadeks jagamine, kui sellega kaasneb keskkonnamõju nõuetekohane hindamata
jätmine, vähendab KMH direktiivi kasulikku mõju (vt Euroopa Kohtu seisukoht direktiivi
2001/42/EÜ ehk keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) direktiivi kontekstis –
27.11.2016 otsus kohtuasjas C-290/15, p 48)“ (p 13).
Eelnevast tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et taotluse nr T-KL/1006804 menetluses
tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine, kuna saneerimise tegevusena on kavandatud paisjärve
puhastamine settest ning sette maht on ca 1200 m3.
Keskkonnaamet edastas 17.02.2021 kirjaga nr DM-114628-4 Põlva
Vallavalitsusele keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse eelnõu, paludes arvamus esitada
hiljemalt 05.03.2021. Põlva Vallvalitsus edastas 05.03.2021 kirjaga nr 6-3/21-504-2
(registreeritud infosüsteemis KOTKAS 08.03.2021 nr DM-114628-6) arvamuse KMH eelnõu
kohta, milles märgiti: "Põlva Vallavalitsus, olles tutvunud edastatud dokumentidega, ei oma
täiendavaid arvamusi ega vastuväiteid keskkonnamõju hindamise alagatamise suhtes. Põlva
Vallavalitsus on esitanud pranadustaotluse infosüsteemis KOTKAS taotlusele nr T-KL/1006804.
Kuna keskkonnamõju hindamine on kohustuslik on soov etapiti planeeritud tööd viia läbi peale
KMH läbiviimist korraga."
KeHJS § 11 lg 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava
tegevuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta
KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise
2(4)
aja jooksul. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, veeseaduse § 191 järgi annab
keskkonnaloa Keskkonnaamet ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemine
kuulub Keskkonnaameti pädevusse.
KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle
muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob
eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 p 17 sätestab olulise
keskkonnamõjuga tegevusena veekogu süvendamise alates pinnase mahust 500 m3. KeHJS § 11
lg 3 järgi KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse KMH
selle vajadust põhjendamata.
KeHJS § 11 lg 6 kohaselt, kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline
keskkonnamõju, jätab otsustaja selle KMH algatamata, kui eelhinnangu tulemusena selgub, et
kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba KMH või keskkonnamõju strateegilise hindamise
(edaspidi ka KSH) käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt
teavet. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole varem kavandatava tegevuse KMH-d ega KSH-d
läbi viidud.
Arvestades eeltoodut ning tuginedes KeHJS § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 1 p 17, § 9, § 11 lg 2 ja 3,
VeeS §-le 191 ning Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/230 lisa
16 “Veeosakonna põhimäärus” punktiga 2.2.2 ning Keskkonnaameti peadirektori
10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/232 “Keskkonnaameti teabehalduse kord” punktiga 4.3
algatab Keskkonnaamet KMH Peri oja (VEE1049200) paisutatud osal veekogu
süvendamise keskkonnaloa taotlusele. Keskkonnauuringute vajadus tuleb selgitada KMH
programmi koostamise käigus. KMH menetlusi ei liideta ning teadaoleva informatsiooni alusel
ei ole eeldada piiriülese keskkonnamõju ilmnemist.
KeHJS § 13 kohaselt tuleb Põlva Vallavalitsusel koostada koostöös juhteksperdi või
eksperdirühmaga juhteksperdi juhtimisel KMH programm. Litsentseeritud juhtekspertide
nimekirja leiab Keskkonnaministeeriumi veebilehelt: http://www.envir.ee/et/kmh-
litsentsikomisjon.
KeHJS § 18 lg 7 kohaselt, kui Põlva Vallavalitsus ei ole 18 kuu jooksul käesoleva KMH
algatamise otsusest arvates esitanud Keskkonnaametile KMH programmi KeHJS § 18
kohaseks nõuetele vastavuse kontrollimiseks, jätab Keskkonnaamet 29.01.2021esitatud
keskkonnaloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle Põlva Vallavalitsusele.
Keskkonnaamet rõhutab, et enne KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitamist
tuleb läbida vastavalt KeHJS §-dele 15-17 KMH programmi kohta seisukoha küsimise etapp,
KMH programmi avalikustamine ja selle tulemustega arvestamine.
KeHJS § 11 lg 11 kohaselt keskkonnaloa taotluse menetlus peatub kuni KMH aruande
nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamiseni ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded või KeHJS § 18 lg 7 sätestatud asjaolude ilmnemiseni.
3(4)
Vastavalt KeHJS §-le 8 KMH-ga seotud kulud kannab Põlva Vallavalitsus.
[1] https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_kasiraamat_tp_2018.pdf
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Emma Krikova
juhtivspetsialist
veeosakond
Meelis Järvemägi 799 0906
[email protected]
4(4)
Põlva Vallavalitsus
[email protected]
08.03.2021 nr DM-114628-7
Peri oja (VEE1049200) paisutatud osa süvendamise taotluse menetlusse võtmisest
teavitamine ja keskkonnamõju hindamise algatamise teade
Keskkonnaamet teatab, et on võtnud menetlusse Põlva Vallavalitsuse (registrikood 75038581,
aadress Kesk 15, Põlva linn, 63308 Põlvamaa) 29.01.2021 esitatud keskkonnaloa taotluse nr T-
KL/1006804 Peri oja (VEE1049200) paisutatud osal Rosma paisul (PAIS020860)
süvendamiseks mahuga kuni ca 1200 m3 Veski tee 1 kinnistul (registriosa nr 1343438;
katastritunnus 61903:002:0029) Rosma külas Põlva vallas Põlvamaal, registreeritud
keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 29.01.2021 dokument nr DM-114628-1.
Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa taotluse vastavust veeseaduses (edaspidi VeeS) ja
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (edaspidi KeHJS) sätestatud
nõuetele. Keskkonnaamet küsis lisateavet taotluse kohta 04.02.2021 kirjaga nr DM-114628-2.
Lisateave esitati 12.02.2021 (registreeritud KOTKAS-s 12.02.2021 nr DM-114628-3) ja
esitatud andmed on piisavad taotluse menetlusse võtmiseks.
KeÜS § 47 lg 2 alusel avalikustab Keskkonnaamet keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise
kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (www.ametlikudteadaanded.ee) ja
ajalehes "Lõunaleht".
Keskkonnaamet otsustajana teatab, et on algatanud keskkonnamõju hindamise (edaspidi
KMH) Põlva Vallavalitsuse keskkonna loa taotlusele Peri oja (VEE1049200) paisutatud
osa süvendamiseks mahus kuni 1200 m3.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidiKeHJS) § 6 lg 1 p
17 kohaselt on tegemist olulise keskkonnamõjuga, kui tegevusena toimub veekogu süvendamine
alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit. Tegevusele pole varem KMH tehtud. KMH algatati
tuginedes KeHJS § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 1 p 17, § 9, § 11 lg 2 ja 3, ning Keskkonnaameti
peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/230 lisa 16 “Veeosakonna põhimäärus” punktiga
2.2.2 ning Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/232 “Keskkonnaameti
teabehalduse kord” punktiga 4.3 otsustan: KMH menetlusi ei liideta, piiriülest mõju ei ole ette
näha. Keskkonnauuringute vajadus selgitatakse KMH programmi käigus.
Arendaja on Põlva vallavalitsus, kontaktisik: Reelika Raig, e-post:
[email protected], tel
799 9486.
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Otsustaja on Keskkonnaamet (Narva mnt 7a, Tallinn 15172) e-post:
[email protected],
kontaktisikud: Siret Punnisk, e-post
[email protected], telefon 512 8350 (KMH
küsimused); Meelis Järvemägi, e-post
[email protected], tel 506
1821 (keskkonnaloa andmise küsimused).
KMH algatamise otsuse ja keskkonnaloa taotlusega on võimalik tutvuda digitaalselt
keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS https://kotkas.envir.ee sakkide „Keskkonnaload“_
„Keskkonnalubade ja taotluste menetlused“ alt menetluses nr M-112168 dokumendina nr M-
114628-6 ning KMH menetluse edaspidised dokumendid on kättesaadavad Keskkonnaameti
avalikus dokumendiregistris aadressil http://dhs-adr-kea.envir.ee/.
Järgnevalt tuleb Põlva Vallavalitsusel esitada Keskkonnaametile KMH programm, mis on
aluseks keskkonnamõju hindamisele.
Otsustaja teavitab kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamisest KeÜS § 46 lg
1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga ning avalikkust
teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 14 päeva jooksul pärast asjakohase otsuse tegemist
(KeHJS § 12 lg 1).
Huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib kavandatav tegevus puudutada, on õigus kahe nädala
jooksul alates teadete avalikustamisest esitada Keskkonnaametile keskkonnaloa taotluse kohta
ettepanekuid ja vastuväiteid. Kui menetluse käigus esitatakse Keskkonnaametile arvamusi ja
vastuväiteid, siis anname Teile võimaluse nendega tutvuda ning avaldada omapoolset arvamust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Emma Krikova
juhtivspetsialist
veeosakond
Teadmiseks: Alvar Siilbek, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ., Kairi Treier, Mait Kaljas,
Transpordiamet
Meelis Järvemägi 799 0906
[email protected]
2(2)
Keskkonnaamet Teie 02.06.2021 nr 6-3/21/11701-2
[email protected]
Narva mnt 7a Meie 04.06.2021 nr 8-5/21/13732-2
15172, Tallinn, Harju maakond
Peri oja KMH programmi eelnõu
Olete esitanud seisukohavõtuks „Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programmi“, AS Kobras töö nr 2021-108, eelnõu.
Transpordiamet, tutvunud esitatud dokumentidega, märgib järgmist.
- vastavalt EhS § 71 lg 2 on riigitee nr 90 Põlva-Karisilla kaitsevööndi laius 30 m mõlemal
pool äärmise sõiduraja välimisest servast, mitte 25 m nagu tekstis märgitud;
- koostatavas KMH aruandes vajab käsitlemist riigitee nr 90 konstruktsiooni püsivuse
tagamine;
- samuti tuleb käsitleda eemaldatud sette transportimise tingimusi ladustamisalale, sest
vastavalt Liiklusseaduse § 72 on tee kahjustamine ja risustamine keelatud.
Palume vastavate ettepanekutega arvestada KMH programmis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Harjak
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Rein Kallas
[email protected]
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
PÕLVA VALLAVALITSUS
Keskkonnaamet Teie: 02.06.2021 nr 6-3/21/11701-2
[email protected] Meie: 09.06.2021 nr 6-3/21-1161-3
Seisukoha andmine
Edastasite Põlva Vallavalitsusele Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programmi seisukoha küsimiseks KMH programmi asjakohasuse ja
piisavuse kohta. Samuti palute hinnata vallavalitsuse pädevusvaldkonna osas KMH
ekspertrühma koosseisulist piisavust.
Põlva Vallavalitsus, olles tutvunud saadetud dokumendiga, on seisukohal, et keskkonnamõju
hindamise programm on piisav ning asjakohane ning ekspertrühma koosseis on piisav
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Martti Rõigas
abivallavanem
Reelika Raig
799 9486,
[email protected]
Kesk 15 tel 799 9470 Swedbank AS
63308 Põlva e-post
[email protected] EE172200221012204673
Registrikood 75038581 www.polva.ee AS SEB Pank
EE021010402018689001
Keskkonnaamet Teie 02.06.2021 nr 6-3/21/11701-2
[email protected] Meie 10.06.2021 nr 14-11/4301-2
Seisukoht Peri oja paisutatud osa
süvendamise keskkonnaloa taotluse
KMH programmi kohta
Keskkonnaamet esitas Rahandusministeeriumile seisukoha saamiseks Peri oja paisutatud osa
süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi eelnõu
(koostaja AS Kobras) lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (KeHJS) § 15¹ lõikest 1.
Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Peri oja paisutatud osast sette eemaldamine ja vesiveski
peavoolukanali remondi järgselt eemaldamata jäänud ajutise pinnasest tõkketammi
väljakaevamine paisjärvest.
Tutvunud Keskkonnaameti esitatud materjalidega ja lähtudes KeHJS § 15¹ lõikest 4 olen
seisukohal, et KMH programm on koostatud piisava põhjalikkusega ja kooskõlas Põlva
maakonnaplaneeringuga 2030+.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Marika Saks 715 5862
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Keskkonnaamet Teie: 02.06.2021 nr 6-3/21/11701-2
[email protected]
Meie:21.06.2021 nr 9.3-4/21/6817-2
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
seisukoha andmine
Terviseamet (edaspidi amet) on läbi vaadanud Põlvamaal Põlva vallas Rosma külas Peri ojal taotluse
keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi eelnõu.
Ameti hinnangul on süvendamise taotluse KMH programmis kajastatud müra ja keskkonnatervise
osa asjakohane ning piisav.
Ameti pädevusvaldkonna osas (müra ja keskkonnatervis) on KMH ekspertrühma koosseis piisav.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaili Luik
Lõuna regionaalosakonna vaneminspektor
+372 5836 6073,
[email protected]
LÕUNA REGIONAALOSAKOND
Põllu 1a / 50303 Tartu / 5823 8267 /
[email protected] / www.terviseamet.ee/ Registrikood 70008799
Lp Siret Punnisk Teie 02.06.2021 nr 6-3/21/11701-2
Keskkonnaamet
[email protected] Meie 21.06.2021 nr 5.1-17.6/1721-1
Muinsuskaitseameti seisukoht
Küsisite Muinsuskaitseameti seisukohta Põlva maakonnas Põlva vallas Rosma külas Peri oja
paisutatud osa süvendamise keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi asjakohasuse ja
piisavuse kohta.
Peri oja paisutatud osaga asub kultuurimälestistena riikliku kaitse all olevate ehitiste Rosma vesiveski
(reg-nr 23789), Rosma vesiveski pais (reg-nr 23790), Rosma vesiveski elamu (reg-nr 23791), Rosma
vesiveski laut (reg-nr 23792), Rosma küla elamu I tiibhoonega (reg-nr 23796), Rosma küla elamu I
kelder (reg-nr 23794), Rosma küla elamu I kaev (reg-nr 23795), Rosma küla kauplus-elamu II (reg-nr
23796), Rosma küla kauplus-elamu II ait-kelder (reg-nr 23797) ja Rosma küla elamu III (reg-nr 23798)
ühisesse kaitsevööndisse. Otseses puutumuses projektalaga on nimetatud mälestistest Rosma vesiveski
(reg-nr 23789) ja Rosma vesiveski pais (reg-nr 23790).
KMH programmis on info kaitsevööndi eesmärgi kohta olemas, mälestised ja nende kaitsevöönd kantud
joonistele (ptk 5) ning vajadus hinnata kavandavate tegevuste võimalikku ehitusaegset mõju
projektalaga vahetult piirnevate mälestiste säilimisele välja toodud (ptk 7). Muinsuskaitseametil selles
osas täiendusi pole. Samuti peame KMH ekspertrühma pädevust kultuurimälestiste valdkonnas
piisavaks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anu Lepp
Põlvamaa nõunik
[email protected]
58669436
Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 /
[email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee
Registrikood 70000958
Martti Rõigas Teie 24.05.2021 nr 6-3/21-1161-1
Põlva Vallavalitsus
[email protected] Meie 12.07.2021 nr 6-3/21/11701-8
Seisukoht Peri oja paisutatud osa süvendamise
keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju
hindamise programmile
Esitasite Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi
eelnõu seisukoha küsimiseks (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüstee mi
seaduse (KeHJS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks).
Keskkonnaamet hindas, et KMH programmi eelnõu vastab nõuetele, mis on sätestatud KeHJS
§ 13.
Keskkonnaamet edastas KMH programmi eelnõu seisukohta saamiseks asjaomastele
asutustele: Põlva Vallavalitsus, Terviseamet, Transpordiamet, Rahandusministeer ium,
Muinsuskaitseamet (asutuste vastuskirjad on lisas).
I. Järgnevalt analüüsib Keskkonnaamet laekunud ettepanekuid.
1.1 Transpordiamet märkis vastuskirjas (vt lisa nr 1): „- vastavalt EhS § 71 lg 2 on riigitee nr
90 Põlva-Karisilla kaitsevööndi laius 30 m mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast,
mitte 25 m nagu tekstis märgitud;
- koostatavas KMH aruandes vajab käsitlemist riigitee nr 90 konstruktsiooni püsivuse
tagamine;
- samuti tuleb käsitleda eemaldatud sette transportimise tingimusi ladustamisalale, sest
vastavalt Liiklusseaduse § 72 on tee kahjustamine ja risustamine keelatud.“
Keskkonnaamet on seisukohal, et esitatud täpsustus ja ettepanekud on asjakohased ning
palume nende alusel KMH programmi täpsustada ja täiendada.
1.2 Põlva Vallavalitsus, Rahandusministeerium, Muinsuskaitseamet ja Terviseamet oma
vastuskirjades (vt lisa nr 2-5) KMH programmi kohta ettepanekuid ei esitanud.
II. Keskkonnaameti ettepanek KMH programmi täpsustamiseks ning seisukoht KMH
programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta.
Keskkonnaamet, oma esialgsel KMH programmi ülevaatusel tuvastas, et KMH programm
vastab olulises osas nõuetele ning otsustas menetlusaja kokkuhoiu mõttes oma ettepanekud
esitada koos asutuste poolt laekunud seisukohtadega ja ei nõudnud programmi
parandamist/täiendamist enne seisukohtade küsimist. Keskkonnaamet teeb programmi kohta
järgmise ettepaneku:
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
2.1 KMH programmi p 4 „Kavandatava tegevuse alternatiivsed võimalused“ lk 14 märgitakse
„Projektis ei ole käsitletud transportimisele eelnevat sette tahendamise lahendust, kuid
eeldatavasti saab seda teha vahetult kuival kaldal, kuhu see jäetakse tahenema.“ Palume
käsitleda sette tahendamise võimalikke lahendusi ja esitada asjakohased mõju
hinnangud KMH aruandes. Veekogu kallastele setet ladustades tuleb vältida settest nõrguva
toitainete rikka nõrgvee tagasi veekogusse sattumist.
Keskkonnaamet on seisukohal, et KMH programmi tuleb täiendada eeltoodud punktide
1.1 ja 2.1 osas ja kui jääte eriarvamusele, siis seda põhjendada. Jäädes eriarvamusele
punktis 1.1 toodu osas, siis kaasame vajadusel Transpordiameti menetlusse programmi
nõuetele vastamise tuvastamises.
III. Suunised KMH programmi edasiseks menetluseks
3.1 KMH programmi avalikustamiseks täiendatud programmi esitamisel palume nimetada
arendaja poolt korraldatava avaliku arutelu aeg ja koht, et saaksime selle ära tuua avaliku
väljapaneku teadetes.
3.2 Samuti tuleb teatada avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust arendaja kulul ühes
üleriiklikus, maakondlikus või kohalikus lehes. Antud asukohas oleks asjakohaseks leheks
Lõuna-Eesti Postimees. Teate avaldamiseks saadab Keskkonnaamet teate sisu Lõuna-Eesti
Postimehesse koos koopiaga arendaja kontaktidele, mille järel saadab LõunaEesti Postimees
teate kujunduse kinnitamiseks Keskkonnaametile ja hinnapakkumise kinnitamiseks arendajale.
Kinnituste saamisel avaldatakse teade (KeHJS § 16 lg 1 ja 2 alusel).
3.3 Avalik väljapanek peab kestma vähemalt 14 päeva ja seejärel peab saama ekspert koostada
vastused laekunud küsimustele, et neid avalikul arutelul tutvustada. Seega palume
avalikustamise teate avaldamise ja arutelu vaheks arvestada vähemalt kolm nädalat.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Lisa: 1. Transpordiameti 04.06.2021 kiri nr 8-5/21/13732-2
2. Põlva Vallavalitsuse 09.06.2021 kiri nr 6-3/21-1161-3
3. Rahandusministeeriumi 10.06.2021 kiri nr 14-11/4301-2
4. Muinsuskaitseameti 21.06.2021 kiri nr 5.1-17.6/1721-1
5. Terviseameti 21.06.2021 kiri nr 9.3-4/21/6817-2
Teadmiseks: aktsiaselts KOBRAS,
[email protected];
[email protected]
Siret Punnisk 512 8350 (keskkonnakorraldus)
[email protected]
Kerli Pettai 5366 2619 (vee-elustik)
[email protected]
2 (2)
Laekunud ettepanekud ja seisukohad Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi
eelnõule ning nendega arvestamine
KMH programmi
Esitaja, kuupäev ja kirja Seisukohaga ja ettepanekuga
Ettepanek, seisukoht korrigeerimise/
nr arvestamine/mittearvestamine
täiendamise vajadus
Transpordiamet Amet on tutvunud esitatud dokumentidega ning märgib Seisukohaga KMH programmi ptk 5.1
04.06.2021 järgmist: arvestatakse, KMH programmi korrigeeritakse.
(kiri nr 8-5/21/13732-2) viiakse parandus sisse.
1.1. Vastavalt EhS § 71 lg 2 on riigitee nr 90 Põlva – Karisilla
kaitsevööndi laius 30 m mõlemal pool äärmise sõiduraja
servast, mitte 25 m nagu tekstis märgitud.
1.2. Koostatavas KMH aruandes vajab käsitlemist riigitee nr 90 Seisukohaga KMH programmi ptk 7
konstruktsiooni püsivuse tagamine. arvestatakse, KMH programmi täiendatakse järgnevalt:
viiakse parandus sisse. Tulenevalt Transpordiameti
Seisukohaga poolt esitatud seisukohast
arvestatakse KMH aruande (04.06.2021 kiri nr
koostamisel. 8-5/21/13732-2)
käsitletakse KMH aruandes
lisaks riigitee nr 90
konstruktsiooni püsivust
seoses sette
transportimisega
käitluskohta.
1.3. Samuti tuleb käsitleda eemaldatud sette transportimise Seisukohaga Puudub vajadus KMH
tingimusi ladustamisalale, sest vastavalt Liiklusseaduse arvestatakse KMH aruande programmi täiendamiseks.
§ 72 on tee kahjustamine ja risustamine keelatud. koostamisel.
Põlva Vallavalitsus, Põlva Vallavalitsus, olles tutvunud saadetud dokumendiga, on Seisukoht teatavaks võetud. Puudub vajadus KMH
09.06.2021 seisukohal, et keskkonnamõju hindamise programm on piisav programmi täiendamiseks.
(kiri nr 6-3/21-1161-3) ning asjakohane ning ekspertrühma koosseis on piisav
Rahandusministeerium, Ministeerium on tutvunud Keskkonnaameti esitatud Seisukoht teatavaks võetud. Puudub vajadus KMH
10.06.2021 materjalidega ja lähtudes KeHJS § 151 lõikest 4 on seisukohal, programmi täiendamiseks.
(kiri nr 14-11/4301-2) et KMH programm on koostatud piisava põhjalikkusega ja
kooskõlas Põlva maakonnaplaneeringuga 2030+.
Terviseamet Ameti hinnangul on süvendamise taotluse KMH programmis Seisukoht teatavaks võetud. Puudub vajadus KMH
21.06.2021 kajastatud müra ja keskkonnatervise osa asjakohane ning programmi täiendamiseks.
(kiri nr 9-3/21/6817-2) piisav. Ameti pädevusvaldkonna osas (müra ja
keskkonnatervis) on KMH ekspertrühma koosseis piisav.
Muinsuskaitseamet Peri oja paisutatud osaga asub kultuurimälestistena riikliku Seisukoht teatavaks võetud. Puudub vajadus KMH
21.06.2021 kaitse all olevate ehitiste Rosma vesiveski (reg-nr 23789), programmi täiendamiseks.
(kiri nr 5.1-17.6/1721-1) Rosma vesiveski pais (reg-nr 23790), Rosma vesiveski elamu
1
Laekunud ettepanekud ja seisukohad Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi
eelnõule ning nendega arvestamine
(reg-nr 23791), Rosma vesiveski laut (reg-nr 23792), Rosma
küla elamu I tiibhoonega (reg-nr 23796), Rosma küla elamu I
kelder (reg-nr 23794), Rosma küla elamu I kaev (reg-nr
23795), Rosma küla kauplus-elamu II (reg-nr 23796), Rosma
küla kauplus-elamu II ait-kelder (reg-nr 23797) ja Rosma küla
elamu III (reg-nr 23798) ühisesse kaitsevööndisse. Otseses
puutumuses projektalaga on nimetatud mälestistest Rosma
vesiveski (reg-nr 23789) ja Rosma vesiveski pais (reg-nr
23790).
KMH programmis on info kaitsevööndi eesmärgi kohta
olemas, mälestised ja nende kaitsevöönd kantud joonistele
(ptk 5) ning vajadus hinnata kavandavate tegevuste
võimalikku ehitusaegset mõju projektalaga vahetult piirnevate
mälestiste säilimisele välja toodud (ptk 7).
Muinsuskaitseametil selles osas täiendusi pole. Samuti peame
KMH ekspertrühma pädevust kultuurimälestiste valdkonnas
piisavaks.
Keskkonnaamet, Keskkonnaamet hindas Transpordiameti kirjas toodud Seisukohaga arvestatud. KMH programmi ptk 5.1
12.07.2021 (kiri nr 6- täpsustust ja ettepanekuid asjakohaseks ning palub nende korrigeeritakse.
3/21/11701-8) alusel KMH programmi täpsustada ja täiendada. KMH programmi ptk 7
täiendatakse järgnevalt:
Tulenevalt Transpordiameti
poolt esitatud seisukohast
(04.06.2021 kiri nr
8-5/21/13732-2)
käsitletakse KMH aruandes
lisaks riigitee nr 90
konstruktsiooni püsivust
seoses sette
transportimisega
käitluskohta.
KMH programmi ptk 4 „kavandatava tegevuse alternatiivsed Seisukohaga arvestatud. KMH programmi ptk 7 mõju
võimalused“ lk 14 märgitakse „Projektis ei ole käsitletud Peri oja paisutatud osale,
transportimisele eelnevat sette tahendamise lahendust, kuid sellest allavoolu olevale
eeldatavasti saab seda teha vahetult kuival kaldal, kuhu see Peri oja ning Orajõe
jäetakse tahenema.“ Palume käsitleda sette tahendamise veerežiimile ja -kvaliteedile
võimalikke lahendusi ja esitada asjakohased mõju hinnangud täiendatakse järgnevalt:
KMH aruandes. Veekogu kallastele setet ladustades tuleb Setete eemaldamise
käigus sete
2
Laekunud ettepanekud ja seisukohad Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi
eelnõule ning nendega arvestamine
vältida settest nõrguva toitainete rikka nõrgvee tagasi resuspendeerub
veekogusse sattumist. veesambasse (seguneb
veega) ja mõjutab
Keskkonnaamet on seisukohal, et KMH programmi tuleb
veekvaliteeti heljumiga ja
täiendada eeltoodud punkti alusel (ja Transpordiameti
toitainetega Rosma paisust
ettepanekud) ja kui jäädakse eriarvamusele, siis seda
allavoolu jäävas Peri oja
põhjendada. Jäädes eriarvamusele Transpordiameti
lõigus.
ettepanekutega, siis kaasatakse vajadusel Transpordiamet
menetluses programmi nõuetele vastamise tuvastamiseks.
3
PÕLVA VALLAVALITSUS
KOOSOLEKU PROTOKOLL
Põlva nr 6-1/21-22-1
Koosolek algas kell 16:00, lõppes kell 16:40, kuupäev: 16.08.2021
Asukoht: Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse salong (Kesk tn 15, Põlva linn) ja veebikeskkonnas
Zoom (https://bit.ly/Kopra_YP_N6up)
Koosolekut juhatas: Noeela Kulm (AS Kobras)
Protokollis: Reelika Raig (Põlva Vallavalitsus)
Koosolekust võttis osa: Kairi Treier (MTÜ Rosma küla Selts), Kaili Kuuse (MTÜ Rosma küla
Selts), Indrek Käo (Põlva Vallavolikogu liige), Siret Punnisk (Keskkonnaamet), Tõnu Lõbu
(külavanem).
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi
avalik arutelu. Avalik väljapanek toimus 26.07.2021 kuni 09.08.2021. Avaliku väljapaneku ajal ei
laekunud ühtegi kirjalikku ettepanekut.
Koosoleku alguses tutvustati keskkonnamõjude hindamise programmi (edaspidi KMH
programmi) ja asjaomaste asutuste esitatud seisukohti KMH programmile.
Ajakava järgi peaks aruanne valmima uue aasta märtsis, aga eeldatavalt sujub protsess kiiremini.
Külavanem küsis, kui proovide osas selgub, et on raskmetallid üle või mõni muu element ületab
piirnormi, mis siis sellega tehakse?
Noeela Kulm vastas, et setet tuleb käsitleda siis ohtlike jäätmetena. Kui näitajad on piirnormidest
üle, siis tuleb üle anda kogu materjal vastavat litsentsi omavale asutusele käitlemiseks. Enne
proovide võtmist ning analüüsimist ei saa midagi täpsemalt öelda.
Noeela Kulm andis teada, et setteproovid võetakse lähiajal ning oht piirnormide ületamise osas on
pigem tööstuspiirkondadele iseloomulikum.
Indrek Käo tunneb huvi, millal võiks olla esimene kuupäev, millal välja kuulutada
ehitustöödehange puhastamise läbiviimiseks?
Noeela Kulm andis teada, et oleme ajakavast veidi ees, pärast KMH aruande vastavaks
tunnistamist kestab veeloa menetlus veel kuni kolm kuud. Eeldatavalt, kui tõrkeid ei tule, võib
reaalse tegevuseni jõuda sügisel 2022.
Indrek Käo küsis, kas KeA teeb järelevalvet (omaniku järelevalve vms) tööde teostamise ajal? Et
kõik nõuded, mis kirja on pandud, kas teostatakse kontrolli?
Noeela Kulm vastas, et KeA väljastab veeloa ja otsest kohustust KeA-l ehitustööde aegseks
järelevalveks ei ole, kuid ehitustööde ajal rakendatakse omanikujärelevalvet. KMH aruandes
pannakse kirja kõik vajalikud seirenõuded.
Lühikokkuvõte
KMH programmi avaliku väljapaneku ajal kirjalikke ettepanekuid ei laekunud.
Aruande käigus analüüsitakse setteproove ning proovitulemuste järel saab planeerida muda edasist
käsitlust.
Reaalsete puhastustöödeni võib jõuda 2022 aasta sügisel, kui ei teki muid tõrkeid.
Noeela Kulm
Koosoleku juhataja Reelika Raig
Protokollija
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
LISA 2. KMH PROGRAMMI VASTAVAKS TUNNISTAMINE (KESKKONNAAMETI 15.09.2021
KIRI NR 6-3/21/11701-12)
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
Koostaja: Kobras OÜ
Martti Rõigas Teie 09.09.2021 nr 6-3/21-1161-5
Põlva Vallavalitsus
[email protected] Meie 15.09.2021 nr 6-3/21/11701-12
Peri oja paisutatud osa (Rosma paisu)
süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programmi
nõuetele vastavaks tunnistamine
Esitasite 09.09.20211 digitaalallkirjastatult Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 18 lg 1 alusel nõuetele vastavuse
kontrollimiseks Peri oja paisutatud osa (Rosma paisu) süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise programmi (KMH programm) koos lisadega.
I. ASJAOLUD
Taotleja, Põlva Vallavalitsus (reg kood 75038581, arendaja) esitas 29.01.20212 keskkonnaloa
taotluse Peri oja (VEE1049200) süvendamiseks mahus kolmes etapis alla 500 m3.
Keskkonnaamet küsis lisateavet 04.02.2021 kirjaga nr DM-114628-2, lisateave esitati
12.02.20213. Keskkonnaloa taotlemise aluseks on Reaalprojekt OÜ koostatud paisjärve
saneerimise projekt (2021), mille kohaselt on saneerimise tegevusena kavandatud paisjärve
puhastamine settest etapiti kogumahus 1270 m3. Keskkonnaamet võttis 08.03.20214
keskkonnaloa taotluse menetlusse ning algatas keskkonnamõju hindamise. Kavandatava
tegevuse eesmärgiks on Peri oja paisutatud osast sette eemaldamine ja vesiveski peavoolukanali
remondi järgselt eemaldamata jäänud ajutise pinnasest tõkketammi väljakaevamine paisjärvest.
Keskkonnaamet teavitas KMH algatamisest Ametlikes Teadannetes 09.03.2021 ning kirjaga
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi5.
KMH algatati, kuna KeHJS § 6 lg 1 p 17 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus veekogu
süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit, taotluse kohaselt kavandatakse Peri oja
paisutatud osa süvendamist mahus 1270 m3, seega KeHJS § 11 lg 3 tulenevalt algatatakse
KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuse korral kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine
selle vajadust põhjendamata.
1
Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 09.09.2021 nr 6-3/21/11701-11
2
Kättesaadav Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS, dokumendi nr DM-114628-1, vt siin
3
Registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS, dokumendi nr DM-114628-3
4
kiri nr DM-114628-8, kättesaadav Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS, vt siin
5
08.03.2021 kiri nr DM-114628-7, kättesaadav Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS, vt
siin
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Arendaja esitas 25.05.20216 KMH programmi eelnõu asjaomastelt asutustelt seisukoha
küsimiseks. Keskkonnaamet edastas7 KMH programmi Põlva Vallavalitsusele, Terviseametile,
Muinsuskaitseametile, Transpordiametile, Rahandusministeeriumile kui asjaomastele
asutustele seisukoha esitamiseks, kontrollides eelnevalt KMH programmi vastavust KeHJS §-
s 13 sätestatud nõuetele. KMH programmis olid mõningad puudused, kuid menetluse
kiirendamiseks otsustas Keskkonnaamet saata KMH programmi laiali asjaomastele asutustele
ja esitada oma märkused ja seisukohad koos asutustelt laekunud seisukohtadega. Asjaomased
asutused esitasid Keskkonnaametile lähtudes oma pädevusvaldkonnast seisukoha KMH
programmi kohta – Transpordiamet8, Põlva Vallavalitsus9, Rahandusministeerium10,
Muinsuskaitseamet11, Terviseamet12. Keskkonnaamet edastas13 asjaomaste asutuste seisukohad
koos omapoolse seisukohaga KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta arendajale ning
KMH hindajale aktsiaseltsile KOBRAS.
Keskkonnamõju hindajad täiendasid KMH programmi ja vastasid asutuste poolt esitatud
ettepanekutele.
Arendaja esitas 16.07.202114 Keskkonnaametile KMH programmi asjaomaste asutuste
ettepanekutega täiendatud eelnõu KeHJS § 15¹ lg 7 kohase menetluse läbiviimiseks.
Keskkonnaameti hinnangul oli KMH programm asjakohane ja piisav KMH programmi
avalikustamiseks. Keskkonnaamet teavitas KMH programmi avalikust väljapanekust ja
avalikust arutelust ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (16.07.2021), ajalehes Lõuna-
Eesti Postimees (21.07.2021) ning teadete tahvlitel (15.07.2021): Põlvas Uus tn 5 asuval teadete
tahvlil; Põlva Keskraamatukogu sisestendil (Kesk tn 16) ning raamatukogu vastas üle tee asuval
teadete tahvlil ning Rosma bussijaama juures asuval stendil. Eraldi kiri saadeti15 KeHJS § 16
lg-s 3 nimetatud isikutele. Teated on olemas KMH otsustaja dokumendiregistris.
KMH programmi avalik väljapanek toimus 26.07.2021 - 09.08.2021, kokku 14 päeva. KMH
programmiga oli võimalik tutvuda Keskkonnaameti veebilehel. KMH programmi kohta
ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi sai esitada Keskkonnaametile kirjalikult kuni
09.08.2021.
Avaliku väljapaneku perioodil arvamusi, ettepanekuid või vastuväiteid ei esitatud.
Arendaja korraldas KMH programmi avaliku arutelu Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse salongis,
aadressil Kesk tn 15, Põlva linn, 16.08.2021 kell 16.00, arutelul oli võimalus osaleda ka
veebikeskkonna Zoom vahendusel. Avalikul arutelul osales osalejate nimekirja kohaselt 7
inimest. KMH programmi avalikul arutelul tutvustati juhteksperdi poolt kavandatavat tegevust
ja KMH programmi kohta laekunud asjaomaste asutuste seisukohti. Avaliku arutelu protokoll
koos registreerimislehega on esitatud KMH programmi lisas 4.
Arendaja esitas 09.09.202116 Keskkonnaametile KeHJS § 18 lg 1 alusel digitaalallkirjastatud
KMH programmi koos lisadega nõuetele vastavuse kontrollimiseks. KeHJS § 18 lg-te 2 ja 3
kohaselt otsustaja kontrollib 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest arvates KMH
programmi vastavust nõuetele.
6
Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 25.05.2021 nr 6-3/21/11701
7
Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 02.06.2021 nr 6-3/21/11701-2
8
Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 07.06.2021 nr 6-3/21/11701-3
9
Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 10.06.2021 nr 6-3/21/11701-4
10
Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 10.06.2021 nr 6-3/21/11701-5
11
Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 21.06.2021 nr 6-3/21/11701-6
12
Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.06.2021 nr 6-3/21/11701-7
13
Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 12.07.2021 nr 6-3/21/11701-8
14
Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 16.07.2021 nr 6-3/21/11701-9
15
Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 16.07.2021 nr 6-3/21/11701-10
16
Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 09.09.2021 nr 6-3/21/11701-11
2 (5)
KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, veeseaduse § 191 lg 1 järgi keskkonnaloa
andja Keskkonnaamet. Seega, KeHJS § 18 lg-te 2 ja 3 kohane KMH programmi nõuetele
vastavuse kontrollimine kuulub Keskkonnaameti pädevusse.
II. KAALUTLUSED
KeHJS § 18 lg 1 kohaselt arendaja esitab pärast KMH programmi avalikku arutelu programmi
koos selle kohta esitatud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega ning KeHJS § 17 lg 3
nimetatud kirjade koopiate ja avaliku arutelu protokolliga otsustajale nõuetele vastavuse
kontrollimiseks. Arendaja esitas 09.09.202117 digitaalallkirjastatult Keskkonnaametile kõik
nõutud dokumendid. Keskkonnaamet peab KeHJS § 18 lg-te 2 ja 3 alusel tuginedes KeHJS §
151 kohaselt esitatud asjaomaste asutuste seisukohtadele kontrollima programmi vastavust
KeHJS § 13 sätestatud nõuetele, programmi asjakohasust ja piisavust kavandatava tegevuse
KMH-ks ning programmi kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata
jätmist.
2.1. KMH programmi vastavus KeHJS §-s 13 sätestatud nõuetele
KMH programmi sisu määrab KeHJS § 13. KMH programmis on nimetatud kavandatava
tegevuse eesmärk ja selle asukoht (KMH programmi ptk 1 ja 2), kavandatava tegevuse ja selle
reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus (ptk 4) ning eeldatavalt mõjutatava keskkonna
kirjeldus (ptk 5). Esitatud on kavandatava tegevuse seos strateegilise
planeerimisdokumentidega (ptk 6) ning teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete
alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate
mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta (ptk 7).
Programmis on antud KMH läbiviimisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus (sh teave
vajalike uuringute kohta, ptk 8), kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete
võimaluste KMH ning selle tulemuste avalikustamise ajakava (ptk 10), andmed arendaja,
juhteksperdi, eksperdirühma kooseisu kohta (sh nimetades milliseid valdkondi ja millist mõju
hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama, ptk 11) ning asjaomaste asutuste loetelu koos
menetlusse kaasamise põhjendustega ning puudutatud isikute loetelu, keda peaks menetlusse
kaasama (ptk 9). Lähtudes eelnevast on KMH programm koostatud vastavalt KeHJS § 13
sätestatud nõuetele.
Asjaomastel asutustel ei olnud ettepanekuid ega märkusi KMH programmi vastavuse osas
KeHJS §-le 13.
2.2. KMH programmi asjakohasus ja piisavus kavandatava tegevuse KMH-ks
Keskkonnaameti hinnangul on KMH programm asjakohane ja piisav kavandatava tegevuse
KMH-ks, mis loob eeldused taotletava keskkonnaloa andmise üle otsustamiseks.
KMH programmi ptk 11 kohaselt on KMH juhteksperdiks Noeela Kulm (litsents KMH 0159),
mõju hindamise valdkonnad: pinnavee režiim ja kvaliteet, kultuurimälestised, jäätmekäitlus,
alternatiivide võrdlus.
Lisaks KMH juhteksperdile kuuluvad KMH eksperdirühma:
Urmas Uri, valdkonnad: pinnavee režiim ja kvaliteet, maastik, sotsiaalne keskkond (inimese
tervis ja heaolu);
Maris Palo, valdkonnad: maakasutus, kultuurimälestised, sotsiaalne keskkond (inimese tervis
ja heaolu), loodusressursid;
17
Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 09.09.2021 nr 6-3/21/11701-11
3 (5)
Marite Blankin, valdkonnad: vee-elustik, maastik, sotsiaalne keskkond (inimese tervis ja
heaolu);
Merilin Mühlberg, valdkonnad: elanikkonna heaolu (müra, lõhn, vibratsioon);
Erki Kõnd volitatud hüdrotehnikainsener, valdkond: veekogude puhastamise insenertehnilised
lahendused;
Tanel Mäger, valdkond: settekäitlus, setteproovide võtmine.
KMH juhteksperdil on kehtiv KMH litsents. KMH programmis on nimetatud ja selgitatud,
milliseid valdkondi ning millist mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama ja milline
on tal selleks vajalik pädevus. Arvestades KMH juhteksperdi pädevust ja eksperdirühma
koosseisu, on Keskkonnaameti hinnangul eksperdirühm pädev ja piisav kavandatava tegevuse
keskkonnamõju hindama. Asjaomased asutused ei esitanud Keskkonnaametile ettepanekuid
ning märkusi KMH programmi sisu asjakohasuse ja piisavuse kohta (KMH programmi sisu
osas, eksperdirühma koosseisu pädevuse ning piisavuse osas vastuväiteid ei esitatud). Kirjades
esitatud täpsustavate küsimuste ja märkustega on arvestatud. KMH programmi parandamisel ja
täiendamisel on arvestatud esitatud seisukohtadega ning KMH programmi on vastavalt nendele
täiendatud. Keskkonnaamet nõustub KMH programmis tehtud paranduste ja muudatustega.
2.3. KMH programmi kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete arvestamine
KeHJS § 151 kohaselt peab enne KeHJS § 16 kohast KMH programmi avalikustamist otsustaja
küsima programmi sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Tulenevalt KeHJS §
151 lg-st 4 esitab asjaomane asutus otsustajale oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoha,
sealhulgas hinnangu programmi asjakohasuse ja piisavuse ning eksperdirühma koosseisulise
piisavuse kohta. Keskkonnaamet analüüsis asjaomastelt asutustelt laekunud ettepanekuid ning
kujundas oma seisukoha nende alusel ning edastas arendajale ja eksperdile. Arendaja ja ekspert
on ettepanekuid analüüsinud ning ettepanekutega arvestanud ja KMH programmi täiendanud
(ülevaade lisas 3).
KeHJS § 16 lg-te 1 ja 5 kohaselt tuleb korraldada KMH programmi avalik väljapanek ja avalik
arutelu, mille käigus on igaühel õigus tutvuda KMH programmi ning muude asjakohaste
dokumentidega, esitada programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi ning saada
neile vastuseid. Avaliku väljapaneku käigus ettepanekuid, arvamusi ega vastuväiteid ei esitatud.
Avaliku arutelu käigus esitatud küsimustele ja ettepanekutele vastati kohapeal (protokoll on
leitav lisas 3).
2.4. KMH aruande esitamise tähtaeg
KeHJS § 18 lg 8 kohaselt, kui arendaja ei ole kahe aasta jooksul käesoleva otsuse tegemisest
arvates esitanud otsustajale KMH aruannet avalikuks väljapanekuks, kaotab programm
kehtivuse ning KMH-ks peab koostama uue programmi. Juhime tähelepanu, et enne avalikku
väljapanekut tuleb otsustajal selgitada aruande vastavust kehtestatud nõuetele (maksimaalselt
21 päeva jooksul) ja saada asjaomastelt asutustelt seisukohad (30 päeva) ning arvestada
nendega või selgitada arvestamata jätmist (21 päeva ja eksperdi vastuste aeg). Lähtudes
eelnevast, tuleb arendajal esitada KMH aruanne Keskkonnaametile avaliku väljapaneku
korraldamiseks hiljemalt kahe aasta jooksul käesolevast otsusest arvates. Vastasel juhul kaotab
KMH programm kehtivuse ja KMH läbiviimiseks tuleb koostada uus KMH programm.
III. OTSUSTUS
Arvestades eeltoodut ning tuginedes KeHJS § 9, § 18 lg-tele 2-4 ja 8, VeeS § 191 lg 1,
Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/230 “Keskkonnaameti
4 (5)
struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 13 „Keskkonnaameti ringmajanduse
osakonna põhimäärus“ p-dele 2.4.1 ja 3.5 ja Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja
nr 1-1/20/232 „Keskkonnaameti teabehalduse kord“ punktile 4.3 ja lisa 14 „Allkirjaõigused“
Keskkonnakasutuse punktile 19 ning arvestades käesolevas otsuses toodud asjaolusid:
1. Keskkonnaamet tunnistab Peri oja paisutatud osa (Rosma paisu) süvendamise
keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks.
2. Põlva Vallavalitsusel esitada Peri oja paisutatud osa (Rosma paisu) süvendamise
keskkonnamõju hindamise aruanne Keskkonnaametile avaliku väljapaneku
korraldamiseks hiljemalt kahe aasta jooksul käesolevast otsusest arvates. Vastasel juhul
kaotab KMH programm kehtivuse ja KMH läbiviimiseks tuleb koostada uus KMH
programm.
KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitatakse 14 päeva jooksul
ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi
eraldi kirjaga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Teadmiseks: aktsiaselts KOBRAS e-post:
[email protected];
[email protected]
Siret Punnisk 512 8350
[email protected]
5 (5)
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
LISA 3. KMH ARUANDE EELNÕU KOHTA ESITATUD SEISUKOHAD NING NENDEGA
ARVESTAMINE
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
Koostaja: Kobras OÜ
Arne Tilk Meie 19.04.2022 nr 6-3/22/7007-2
Põlva Vallavalitsus
[email protected]
Seisukoha küsimine Rosma külas Peri oja
paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa
taotluse keskkonnamõju hindamise aruandele
Austatud asjaomane asutus
Põlva Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 20¹ kohase menetluse läbiviimiseks Rosma
külas Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
(KMH) aruande eelnõu (koostaja aktsiaselts KOBRAS). KMH aruanne on koos lisadega
kättesaadav ja allalaetav lingilt: Keskkond -
2022.04.06_Peri_paisutiik_KMH_aruande_eelnõu_seisukohtade_küsimiseks - Kõik
dokumendid (sharepoint.com)
Keskkonnaamet peab enne avalikustamist küsima seisukohti KMH aruande sisu kohta kõigilt
asjaomastelt asutustelt (asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt
kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva
keskkonnamõju vastu).
Palume Teil esitada seisukoht 30 päeva jooksul KMH aruande saamisest alates KMH
aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta (lähtudes KeHJS § 201 lg 1 koosmõjus 151 lõikega
4).
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Sama: Terviseamet info@terviseamet, Muinsuskaitseamet info@muinsuskaitseamet,
Transpordiamet info@transpordiamet, Rahandusministeerium
[email protected]
Siret Punnisk 512 8350
[email protected]
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
PÕLVA VALLAVALITSUS
Siret Punnisk Teie: 19.04.2022 nr 6-3/22/7007-2
Keskkonnaamet Meie: 22.04.2022 nr 6-3/22-909-2
[email protected]
Vastuskiri
Edastasite Põlva Vallavalitsusele seisukoha päringu Rosma külas Peri oja paisutatud osa
süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruandele.
Põlva Vallavalitsus ei oma täiendavaid ettepanekuid aruande sisu kohta.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Arne Tilk
abivallavanem
Birgit Purga
5332 3061,
[email protected]
Kesk 15 tel 799 9470 Swedbank AS
63308 Põlva e-post
[email protected] EE172200221012204673
Registrikood 75038581 www.polva.ee AS SEB Pank
EE021010402018689001
Keskkonnaamet Teie 19.04.2022 nr 6-3/22/7007-2
[email protected]
Narva mnt 7a Meie 22.04.2022 nr 8-5/22/8496-2
15172, Tallinn, Harju maakond
Peri oja KMH aruande eelnõu
Olete esitanud seisukoha võtuks Peri oja paisutatud osa süvendamiseks keskkonnaloa taotluse
KMH aruande, OÜ Kobras töö nr 2021-108, eelnõu.
Transpordiamet, tutvunud esitatud dokumentidega, nõustub Peri oja süvendamiseks keskkonnaloa
taotluse KMH aruande eelnõuga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Harjak
juhtivspetsialist
projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus
Rein Kallas
[email protected]
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Lp Helen Manguse
Keskkonnaamet Teie: 19.04.2022, nr 6-3/22/7007-2
[email protected] Meie: 28.04.2022, nr 5.1-17.6/1721-4
Muinsuskaitseameti seisukoht
Küsisite Muinsuskaitseameti seisukohta Rosma külas Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa
taotluse keskkonnamõju hindamise aruande (koost AS Kobras, töö 2021-108, tellija Põlva vallavalitsus)
eelnõu kohta.
Peri oja paisutatud osaga asub kultuurimälestistena riikliku kaitse all olevate ehitiste Rosma vesiveski
(reg-nr 23789), Rosma vesiveski pais (reg-nr 23790), Rosma vesiveski elamu (reg-nr 23791), Rosma
vesiveski laut (reg-nr 23792), Rosma küla elamu I tiibhoonega (reg-nr 23796), Rosma küla elamu I
kelder (reg-nr 23794), Rosma küla elamu I kaev (reg-nr 23795), Rosma küla kauplus-elamu II (reg-nr
23796), Rosma küla kauplus-elamu II ait-kelder (reg-nr 23797) ja Rosma küla elamu III (reg-nr
23798) ühisesse kaitsevööndisse. Otseses puutumuses projektalaga on nimetatud mälestistest Rosma
vesiveski (reg-nr 23789) ja Rosma vesiveski pais (reg-nr 23790).
Planeeritud puhastamistööd ei ole vastuolus muinsuskaitseseadusega ei mälestiste säilimise ega
kaitsevööndile pandud eesmärgi täitmisega. Keskkonnamõju aruande eelnõus on mälestised ära
nimetatud ja koos kaitsevööndiga asukohaplaanile kantud. Piisavalt põhjalikult on hinnatud kavandavate
tegevuste võimalikku ehitusaegset ja ka -järgset mõju piirnevate mälestiste säilimisele ja kaitsevööndi
eesmärgi tagada mälestisi toetava ajaloolise keskkonna ja mälestiselt avanevate algupäraste vaadete
säilimine täitmisele.
Muinsuskaitseametil Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju
hindamise aruandesse täiendusi ega parandusi pole.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anu Lepp
Põlvamaa nõunik
[email protected]
58669436
Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 /
[email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee
Registrikood 70000958
03.05.2022 nr 9.3-
Vastuskiri KMH aruande eelnõule 4/21/6817-8
Rosma küla Peri oja paisutatud osa
süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruandele
seisukoha küsimine
Esitasite Terviseameti Lõuna regionaalosakonnale (edaspidi amet) kooskõlastamiseks või
arvamuse avaldamiseks Rosma külas Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruande kavandatavatele tegevustele.
Võttes aluseks KeHJS § 201 lg 1 ning § 151 lg 1 ja lg 4, esitab amet seisukoha Rosma külas Peri
oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruande
kavandatavate tegevuste KMH aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta 30 päeva jooksul selle
saamisest.
Amet on tutvunud edastatud KMH aruande eelnõuga ja märgib selle asjakohaseks ning piisavaks.
Amet juhib täiendavalt tähelepanu järgmistele nõuetele:
Paisutiigi puhastamise ajal tekitatud müratasemed peavad vastama keskkonnaministri
16.12.2016 määruse nr 71 ”Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 (edaspidi KeM määrus nr 71) kehtestatud müra
normtasemetele.
Planeeritava tegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi planeeritava ala lähedusse jäävatel
elamualadel ületada kella 21.00 - 07.00 KeM määrus nr 71 lisas 1 kehtestatud asjakohase
mürakategooria tööstusmüra normtaset.
Lõhnahäiringu leevendamisel soovitab amet lähtuda alternatiiv I esitatust st väljakaevatud
sete tuleb alalt ära vedada kohe, kui see on vedamiskõlbulik.
(allkirjastatud digitaalselt)
Liis Kukk
Vaneminspektor (keskkonnatervis)
+372 5593 7141
[email protected]
Teie 19.04.2022 nr 6-3/22/7007-2
Keskkonnaamet Meie 07.05.2022 nr 14-13/3450-2
[email protected]
Seisukoht Rosma külas Peri oja
paisutatud osa süvendamise
keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise
aruandele
Küsisite Rahandusministeeriumi seisukohta Põlva vallas Rosma külas Peri oja Rosma paisuga
paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH)
aruandele.
Keskkonnamõju hindamise eesmärk on Peri oja Rosma paisuga paisutatud osa süvendamisega
kaasnevate oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamine. Samuti Keskkonnaametile kui
keskkonnaloa andjale teabe andmine veekogu puhastamise reaalsete alternatiivsete
võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks
sobivaima lahendusvariandi valikuks, et vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale
ning edendada säästvat arengut. KMH objekti asukoht on Põlva vallas Rosma külas asuvad
Mati, Veski tee 1 ja Jaanimäe tee L1 katastriüksused.
Esitatud taotluse ja valdkonna pädevuse alusel on Rahandusministeerium seisukohal, et Peri
oja Rosma paisuga paisutatud osa süvendamise KMH aruanne on kooskõlas kehtiva Põlva
maakonnaplaneeringuga. KMH objekt asub väärtusliku maastiku alal ja kavandatav tegevus
toetab ala väärtuste hoidmist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Väino Tõemets
regionaalhalduse osakonna juhataja
Marika Saks 715 5862
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Arne Tilk Teie 11.04.2022 nr 6-3/22-850-1
Põlva Vallavalitsus
[email protected] Meie 20.05.2022 nr 6-3/22/7007-8
Seisukoht Rosma külas Peri oja paisutatud osa
süvendamise keskkonnaloa taotluse
keskkonnamõju hindamise aruandele
Esitasite 11.04.2022 Keskkonnaametile Rosma külas Peri oja paisutatud osa süvendamise
keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande eelnõu keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 20¹ kohase menetluse
läbiviimiseks.
KeHJS § 201 koostoimes § 151 lg 1 sätestab, et otsustaja (Keskkonnaamet) peab enne KMH
aruande KeHJS § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti aruande sisu kohta kõigilt
asjaomastelt asutustelt (asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt
kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva
keskkonnamõju vastu).
Keskkonnaamet kontrollis KMH aruande vastavust KeHJS §-s 20 sätestatud nõuetele ning
edastas 19.04.2022 kirjaga nr 6-3/22/7007-2 KMH aruande asjaomastele asutustele (Põlva
Vallavalitsus, Terviseamet, Muinsuskaitseamet, Transpordiamet ja Rahandusministeerium)
seisukoha andmiseks. KeHJS § 151 lg 1 ja lg 4 alusel palus Keskkonnaamet esitada asjaomastel
asutustel 30 päeva jooksul KMH aruande saamisest alates seisukohad KMH aruande
asjakohasuse ja piisavuse kohta.
Keskkonnaametile andsid tagasisidet Põlva Vallavalitsus, Transpordiamet, Muinsuskaitseamet,
Terviseamet, Rahandusministeerium.
Järgnevalt analüüsib Keskkonnaamet laekunud ettepanekuid ning kujundab seisukoha KMH
aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta.
Põlva Vallavalitsus (22.04.2022 kiri nr 6-3/22-909-2), Transpordiamet (22.04.2022 kiri nr 8-
5/22/8496-2), Muinsuskaitseamet (28.04.2022 kiri nr 5.1-17.6/735) ja Rahandusministeerium
(07.05.2022 kiri nr 14-13/3450-2) eraldi ettepanekuid KMH aruande osas ei esitanud.
Terviseamet oma 03.05.2022 kirjas nr 9.3- 4/21/6817-8 märgib KMH aruande asjakohaseks
ning piisavaks ning juhib tähelepanu järgmistele nõuetele:
„Paisutiigi puhastamise ajal tekitatud müratasemed peavad vastama keskkonnaministri
16.12.2016 määruse nr 71 ”Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 (edaspidi KeM määrus nr 71) kehtestatud müra
normtasemetele.
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Planeeritava tegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi planeeritava ala lähedusse jäävatel
elamualadel ületada kella 21.00 - 07.00 KeM määrus nr 71 lisas 1 kehtestatud asjakohase
mürakategooria tööstusmüra normtaset.
Lõhnahäiringu leevendamisel soovitab amet lähtuda alternatiiv I esitatust st väljakaevatud sete
tuleb alalt ära vedada kohe, kui see on vedamiskõlbulik.“
Keskkonnaamet palub Terviseameti poolt väljatoodud nõuetega arvestada või põhjendada
arvestamata jätmist.
Keskkonnaamet on jooksvalt edastanud laekunud seisukohad e-kirja teel eksperdile. Vajadusel
on võimalik laekunud seisukohad alla laadida ka Keskkonnaameti avalikust
dokumendiregistrist https://adr.envir.ee/ sisestades registreerimisnumbri väljale „6-3/22/7007“.
KeHJS § 201 koostoimes § 151 eeldab, et Keskkonnaamet kontrollib enne seisukohtade küsimist
aruannet ning esitab oma märkused enne asutustele saatmist arendajale ja eksperdile.
Keskkonnaamet küll kontrollis aruannet ja avastas mõningaid puuduseid, kuid ei pidanud neid
nii olulisteks, et nendega ei saaks saata aruannet asutustele. Eelnev tagastamine parandamiseks
oleks venitanud menetlust. Seega esitab Keskkonnaamet oma märkused käesoleva kirjaga:
1. KMH aruandes on märgitud (lk 23), et Peri paisul keskkonnaluba puudub. Täpsustame, et
Peri paisul on kehtiv keskkonnaluba nr KL-509342, kättesaadav Keskkonnaameti
keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS, vt siin
2. KMH aruandes on märgitud (lk 24), et paisul puudub kalapääs ning inventariseerimise
käigus tehti ettepanek kalastiku rändetingimuste parandamiseks rajada möödaviikpääs või
kalapääs oja sängis. Märgime, et Keskkonnaamet vaatas loa nr L.VV/327922 tingimused
08.10.2021 korraldusega nr DM-117120-4 üle ning otsustas, et Rosma paisul ei ole vaja kalade
läbipääsu tagada, vt siin.
3. KMH aruandes on märgitud (lk 31), et puude ja põõsaste eemaldamisel Triinu ja Veski tee 1
katastriüksuste kõlvikuline koosseis ei muutu/…/ Täpsustame, et puu- ja põõsarinde raie
veekaitsevööndis peab toimuma Keskkonnaameti nõusolekul (Veeseaduse § 119 p 2).
4. KMH aruande kohaselt (lk 39) ladustatakse väljakaevatud sete nõrutamiseks tiigi kaldale
Triinu kinnistule tahenema. Palume täpsustada, kas tahenemisala piiratakse ka kinnistul valliga,
minimeerimaks tagasivalguva vee sattumist ojja? Millist mõju võib eeldada tahenemisalal valli
või vallita variandi puhul? Kas sademerohkel ajal on sette eemaldamine mõistlik?
5. KMH aruandes (lk 55 ) on märgitud, et pärast veetaseme isevoolset alandamist tuleb lasta
mõni aeg väljaspool oja voolusängi kuivale jäänud paisutiigi põhjal taheneda ning seejärel
kaevata taimestik ja sete vajalikus mahus välja. Palume täpsustada, mis võiks olla hinnanguline
tahenemise aeg?
6. KMH aruande kohaselt (lk 57) on turbiinikanali ajutine tõkketamm mineraalpinnas, mis
tuleb eemaldada tiigi mudast eraldi ning mida saab eraldiseisvalt taaskasutada lähialal
madalama maa-ala täiteks või lihtsalt ebatasasuste korrigeerimiseks. Palume täpsustada, kas
seda materjali võiks kasutada ka Triinu kinnistul sette ladustamise ala piirdevallina ja hiljem
tasandada?
Pärast aruande täiendamist aruande avalikustamiseks esitamist KeHJS § 21 koostoimes § 16 lg
1 palume kokku leppida arendaja poolt korraldatava avaliku arutelu aeg ja koht, et saaksime
selle ära tuua avaliku väljapaneku teadetes. Samuti tuleb KeHJS § 21 ja § 16 lg 2 p 2 kohaselt
teatada avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust arendaja kulul ühes üleriiklikus,
2 (3)
maakondlikus või kohalikus lehes. Antud asukohas oleks asjakohaseks leheks „Lõuna-Eesti
Postimees“. Teate avaldamiseks saadab Keskkonnaamet teate sisu ajalehte „Lõuna-Eesti
Postimees“, saates e-kirja koopia arendaja kontaktidele, mille järel saadab „Lõuna-Eesti
Postimees“ teate kujunduse kinnitamiseks Keskkonnaametile ja hinnapakkumise kinnitamiseks
arendajale. Kinnituste saamisel avaldatakse teade. Avalik väljapanek peab kestma vähemalt 30
päeva ja seejärel peab saama ekspert koostada vastused laekunud küsimustele, et KeHJS § 16
lg 51 kohaselt neid avalikul arutelul tutvustada. Seega palume avalikustamise teate avaldamise
ja arutelu vaheks arvestada vähemalt viis nädalat.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Teadmiseks: Kobras OÜ,
[email protected]
Siret Punnisk 512 8350 (keskkonnakorraldus)
[email protected]
Meelis Järvemägi 5061821 (vesi, keskkonnaload)
[email protected]
3 (3)
Laekunud ettepanekud ja seisukohad Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõule ning nendega
arvestamine
Esitaja, kuupäev ja Seisukohaga ja ettepanekuga KMH aruande korrigeerimise/
Ettepanek, seisukoht
kirja nr arvestamine/mittearvestamine täiendamise vajadus
Transpordiamet Transpordiamet, tutvunud esitatud Seisukoht teatavaks võetud. Puudub vajadus MH aruande
22.04.2022 (kiri nr dokumentidega, nõustub Peri oja korrigeerimiseks/täiendamiseks.
8-5/22/8496-2) süvendamiseks keskkonnaloa taotluse
KMH aruande eelnõuga.
Põlva Vallavalitsus, Põlva Vallavalitsus ei oma täiendavaid Seisukoht teatavaks võetud. Puudub vajadus MH aruande
22.04.2022 (kiri nr ettepanekuid aruande sisu kohta. korrigeerimiseks/täiendamiseks.
6-3/22-909-2)
Muinsuskaitseamet, Planeeritud puhastamistööd ei ole Seisukoht teatavaks võetud. Puudub vajadus MH aruande
28.04.2022 (kiri nr 5.1- vastuolus muinsuskaitseseadusega ei korrigeerimiseks/täiendamiseks.
17.6/1721-4) mälestiste säilimise ega kaitsevööndile
pandud eesmärgi täitmisega.
Keskkonnamõju aruande eelnõus on
mälestised ära nimetatud ja koos
kaitsevööndiga asukohaplaanile kantud.
Piisavalt põhjalikult on hinnatud
kavandavate tegevuste võimalikku
ehitusaegset ja ka -järgset mõju piirnevate
mälestiste säilimisele ja kaitsevööndi
eesmärgi tagada mälestisi toetava
ajaloolise keskkonna ja mälestiselt
avanevate algupäraste vaadete säilimine
täitmisele. Muinsuskaitseametil Peri oja
paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa
taotluse keskkonnamõju hindamise
aruandesse täiendusi ega parandusi pole.
Terviseamet, 03.05.2022 Amet on tutvunud edastatud KMH Seisukohaga osaliselt mitte Puudub vajadus MH aruande
(kiri nr 9.3-4/21/6817-8) aruande eelnõuga ja märgib selle arvestatud, selgitus. korrigeerimiseks/täiendamiseks.
asjakohaseks ning piisavaks. Amet juhib Paisutiigi puhastamise ajal tekitatud
täiendavalt tähelepanu järgmistele müratase võib liigitada
nõuetele: keskkonnaministri 16.12.2016
• Paisutiigi puhastamise ajal tekitatud määrusega nr 71 „Välisõhus leviva
müratasemed peavad vastama müra normtasemed ja mürataseme
1
Laekunud ettepanekud ja seisukohad Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõule ning nendega
arvestamine
keskkonnaministri 16.12.2016 määruse mõõtmise, määramise ja hindamise
nr 71 ”Välisõhus leviva müra meetodid“ reguleeritud ehitusmüra
normtasemed ja mürataseme hulka, mis alusel ei ole päevasel ajal
mõõtmise, määramise ja hindamise (ajavahemikul 07.00-23.00)
meetodid” lisas 1 (edaspidi KeM normeeritud, kuna ehitamisel
määrus nr 71) kehtestatud müra kaasnev müra on teatud aja kestev
normtasemetele. müra ning ehitustööde eripärast
• Planeeritava tegevusega kaasnevad tingitult ei ole sellele päevaseks ajaks
müratasemed ei tohi planeeritava ala normtasemeid kehtestatud, vaid
lähedusse jäävatel elamualadel ületada üksnes õhtuse ja öise ajavahemiku
kella 21.00 - 07.00 KeM määrus nr 71 (21.00-07.00) jaoks. Sellest lähtudes
lisas 1 kehtestatud asjakohase peab öisel ajal töötades müratase
mürakategooria tööstusmüra vastama keskkonnaministri
normtaset. 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1
kehtestatud asjakohase
mürakategooria tööstusmüra
normtasemele.
Arvestades, et tegemist on
tiheasustusalaga, siis eeldatakse, et
pärast kella 21 töid ei teostata, seega
ei ole ka ohtu, et lähimatel
elamualadel oleks oluline häiring1
tekitatava müra tõttu.
Mõju on ajutine ja lakkab pärast
puhastustööde teostamist.
Eeltoodud kirjeldus on esitatud ka
KMH aruande peatükis 6.5.1.
Lõhnahäiringu leevendamisel soovitab Seisukohaga arvestatud. Puudub vajadus MH aruande
amet lähtuda alternatiiv I esitatust st KMH aruande peatükis 6.5.2 ja 7.1 on korrigeerimiseks/täiendamiseks.
väljakaevatud sete tuleb alalt ära vedada toodud järgnev:
kohe, kui see on vedamiskõlbulik.
1
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 lg 2 kohaselt eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamisel; § 7 lg 3 kohaselt on keskkonna kvaliteedi
piirväärtus keskkonna keemilisele, füüsikalisele või bioloogilisele näitajale kehtestatud piirväärtus, mida ei tohi inimese tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada.
2
Laekunud ettepanekud ja seisukohad Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõule ning nendega
arvestamine
Puhastustööde aegsel perioodil saab
lõhna levikut paisutiigi ümbritsevale
alale vähendada, kui sette
ümbertõstmisi tööde tsoonis ning
Triinu kinnistul minimeerida ning sete
ära vedada alalt kohe, kui see on
vedamiskõlbulik.
Rahandusministeerium Esitatud taotluse ja valdkonna pädevuse Seisukoht teatavaks võetud. Puudub vajadus MH aruande
07.05.2022 (kiri alusel on Rahandusministeerium korrigeerimiseks/täiendamiseks.
nr 14-13/3450-2) seisukohal, et Peri oja Rosma paisuga
paisutatud osa süvendamise KMH aruanne
on kooskõlas kehtiva Põlva
maakonnaplaneeringuga. KMH objekt
asub väärtusliku maastiku alal ja
kavandatav tegevus toetab ala väärtuste
hoidmist.
Keskkonnaamet, KMH aruandes on märgitud (lk 23), et Peri Märkusega arvestatud, KMH KMH aruande ptk 3.3.1 (Peri oja) korrigeeriti
12.07.2021 (kiri nr 6- paisul keskkonnaluba puudub. aruannet korrigeeritud järgnevalt:
3/21/11701-8) Täpsustame, et Peri paisul on kehtiv
Nii Sika (Peri) paisu kui ka Peri paisu lävendis on
keskkonnaluba nr KL-509342, kättesaadav
oja paisutamiseks väljastatud keskkonnaload,
Keskkonnaameti keskkonnaotsuste
vastavalt nr L.VV/325788 (loa omaja Anne Serma)
infosüsteemis KOTKAS, vt siin
ja nr KL-509342 (loa omaja AS Generaator) (EELIS,
10.03.2022; Eesti Veeprojekt OÜ jt, 2013).
KMH aruandes on märgitud (lk 24), et Märkusega arvestatud, KMH KMH aruande ptk 3.3.1 (Peri oja) lisati järgnev:
paisul puudub kalapääs ning aruannet korrigeeritud
Keskkonnaamet vaatas keskkonnaloa nr
inventariseerimise käigus tehti ettepanek
L.VV/327922 tingimused 08.10.2021
kalastiku rändetingimuste parandamiseks
korraldusega nr DM-117120-4 üle ning
rajada möödaviikpääs või kalapääs oja
otsustas, et Rosma paisul ei ole vaja kalade
sängis. Märgime, et Keskkonnaamet vaatas
läbipääsu tagada. Keskkonnaamet tõi välja, et
loa nr L.VV/327922 tingimused 08.10.2021
Peri ojal pole tehtud hüdrobioloogilist seiret,
korraldusega nr DM-117120-4 üle ning
mis toetaks kalapääsu rajamise vajalikkust ning
otsustas, et Rosma paisul ei ole vaja kalade
pole toonud välja paisu probleemina elustikule
läbipääsu tagada, vt siin.
ja paisul ei ole olulist mõju siirdekaladele.
3
Laekunud ettepanekud ja seisukohad Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõule ning nendega
arvestamine
Rosma paisust ülesvoolu asub Peri pais, mis on
kaladele ületamatu, samuti on kaladele
ületamatu allavoolu Peri oja suublaks oleval
Orajõel asuv Põlva pais. Koondaruande
"Tõkestusrajatiste inventariseerimine
vooluveekogudel kalade rändetingimuste
parandamiseks" põhjal on Peri oja Rosma pais
teiste veekogude (veekogum Orajõgi_1)
kalastiku seisundile väheoluline. Eelnevast
tulenevalt ei ole kalade läbipääsu rajamine
Keskkonnaameti hinnangul vajalik.
Märkusega arvestatud, KMH Selguse huvides lisati ptk 7.1 (Peri oja paisutatud
KMH aruandes on märgitud (lk 31), et aruannet korrigeeritud osa puhastamisega kaasneva võimaliku
puude ja põõsaste eemaldamisel Triinu negatiivse mõju ennetamise ja/või vähendamise
ja Veski tee 1 katastriüksuste kõlvikuline meetmed) järgnev: Vastavalt veeseaduse § 119
koosseis ei muutu/…/ Täpsustame, et punktile 2 tohib puu- ja põõsarinnet raiuda
puu- ja põõsarinde raie veekogu veekaitsevööndis ainult
veekaitsevööndis peab toimuma Keskkonnaameti nõusolekul. Tulenevalt sellest
Keskkonnaameti nõusolekul tuleb Triinu ja Veski tee 1 katastriüksustelt puude
ja põõsaste eemaldamiseks küsida
(Veeseaduse § 119 p 2).
Keskkonnaametilt nõusolek.
KMH aruande kohaselt (lk 39) ladustatakse Selgitus Meetmete loetelu ptk 6.4.2 ja 7.1 täiendatakse ja
väljakaevatud sete nõrutamiseks tiigi KMH aruande peatükis 6.4.2 on korrigeeritakse järgnevalt:
kaldale Triinu kinnistule tahenema. kirjeldatud puhastamistööde aegset
• Pärast veetaseme isevoolset alandamist tuleb
Palume täpsustada, kas tahenemisala mõju Peri oja paisutatud osa, sellest
lasta mõni aeg väljaspool oja voolusängi kuivale
piiratakse ka kinnistul valliga, allavoolu oleva Peri oja, Orajõe ning
jäänud paisutiigi põhjal taheneda ning seejärel
minimeerimaks tagasivalguva vee Põlva järve veekvaliteedile. Lk 40 ja 41
kaevata taimestik ja sete vajalikus mahus välja,
sattumist ojja? Millist mõju võib eeldada on esitatud leevendusmeetmed, mille
kusjuures tööde tsoon ei tohi kokku puutuda
tahenemisalal valli või vallita variandi rakendamisel oleks võimalik mõju
voolava veega.
puhul? Kas sademerohkel ajal on sette pinnaveekvaliteedile minimeerida.
eemaldamine mõistlik? Üheks meetmeks on tööde ala • Väljakaevatud sete ladustatakse nõrutamiseks
eraldamine vooluveest (setteid tiigi kaldale Triinu kinnistule tahenema. Kui sete
eemaldatakse kuivas keskkonnas) eemaldatakse kogu tööde perioodi vältel kuivast
rajades selleks tõkkevalli tööde ala sängist, siis jääb kaldale tõstetud settesse suur
4
Laekunud ettepanekud ja seisukohad Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõule ning nendega
arvestamine
ning ajutise voolusängi vahelisele osa toitainetest pidama ning Orajõe
alale. Sellega on välditud kaldale veekvaliteedi mõjutamine on minimaalne. Settes
tahenema tõstetud settest sisalduva vee eraldumine toimub üsna lühikese
väljanõrguva vee sattumine aja jooksul ja edasine vee eraldumine on väga
vooluvette (vesi nõrgub „kuivale“ aeglane (st sete ei anna kogu vett korraga välja,
tööde alale. See on tagatud siis, kui vee eraldumine toimub järk-järgult), mida
töid teostatakse Triinu kinnistu lahjendab läbi voolav Peri oja.
poolses osas. Kui setteid hakatakse
• Settest väljanõrguva toitaineterikka vee mõju
eemaldama Jaanimäe tee poolselt
oja veekvaliteedile on veelgi väiksem, kui sete
alalt ja vooluvesi suunatakse Triinu
veetakse paisutiigi kaldalt ära kohe, kui see on
kinnistu poolsesse külge, siis on
veoautokasti laadimiseks ja transportimiseks
soovitatav väljanõrguva vee sattumise
kõlbulik. Sellisel juhul jääb settest vee
vältimiseks vooluvette rajada ajutine
nõrgumisaeg lühikeseks. Settest eralduva vee
tõkkevall vooluvee ja sette
kogus on sellisel juhul pigem väike ja allavoolu
tahenemise ala vahelisele alale. Seda,
jõudev toitainete koormus marginaalne.
kas vall tuleks/saaks rajada Triinu
kinnistule või sängi põhja, võiks jääda • Ekskavaatoriga paisutiigi põhjast lahtiliigutatud
ehitaja otsustada. sette veevooluga allavoolu kandumise
vältimiseks on mõistlik tööde ala eraldamiseks
Tõkkevalli rajamine on parim
vooluveest rajada ajutine tõkkevall tööde ala
lahendus, kuidas vältida settesse
ning ajutise voolusängi vahelisele alale. Sellega
akumuleerunud toitainete uuesti vette
on välditud ka kaldale tahenema tõstetud settest
sattumist ja seda ka vihmarohkete
väljanõrguva vee sattumine vooluvette (vesi
perioodide korral. KMH aruande ptk
nõrgub „kuivale“ tööde alale ja ei satu otse
6.4.2 lk 40 on kirjeldatud alternatiiv I
vooluvette). See on tagatud siis, kui töid
mõju veekvaliteedile ilma tõkkevallita:
teostatakse Triinu kinnistu poolses osas. Kui
„Rosma paisutiigi, Peri oja ja Orajõe setteid hakatakse eemaldama Jaanimäe tee
veekvaliteeti mõjutavad muutused poolselt alalt ja vooluvesi suunatakse Triinu
avalduvad nii puhastamistööde ajal kinnistu poolsesse külge, siis on soovitatav
kui pärast seda teatud ajaperioodi, väljanõrguva vee Peri ojja sattumise vältimiseks
kuna veekeskkonnast kaldale rajada ajutine tõkkevall vooluvee ja sette
nõrguma tõstetud settest tiiki tahenemise ala vahelisele alale. Seda, kas vall või
tagasinõrguv vesi on heljumi- ja muu tõkend tuleks/saaks rajada Triinu kinnistule
toitaineterikas. Suurem osa veest või sängi põhja, võiks jääda ehitaja otsustada.
nõrgub settest tiiki tagasi pärast tiigist
5
Laekunud ettepanekud ja seisukohad Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõule ning nendega
arvestamine
väljatõstmist ca mõne päeva kuni • Kõige parem lahendus oleks jooksvalt tööde
nädala jooksul“. teostamise vältel veetaset kogu paisutiigi alal
pumpamisega all hoida. Sellisel juhul voolab vesi
„Veekvaliteeti paisust allavoolu olevas
ainult kindlas, tööde alast eraldatud voolusängis,
vooluvees mõjutab mõnevõrra ka
mille asukohta muudetakse vastavalt
kaldapiirkonda kuivama kuhjatud
puhastusprotsessi edenemisele ning ülejäänud
settest selle tahenemisel välja nõrguv
tööde teostamise ala on kuiv. Kuivast sängist
vesi, mis kontsentratsiooni mõistes on
sette eemaldamine võimaldab suurel osal
tõenäoliselt üsna toitaineterikas. Mida
toitainetest jääda eemaldatavasse settesse ning
väiksem on vooluhulk tööde
sellisel juhul võiks jääda ehitaja hinnata, kas
läbiviimise ajal Peri ojas, seda
omakorda ajutise tõkkevalli rajamine sette
tundlikum on veekvaliteet lisanduva
ladustusala ja voolusängi vahelisele alale on
koormuse suhtes (seda suuremad on
üldse vajalik. Kui on ilmne, et kaldale tahenema
toitainete sisaldused vees)“.
tõstetud settest nõrgub vett marginaalselt välja,
„Seega võib öelda, et paisutiigi siis ei ole tõkkevalli rajamine põhjendatud.
puhastamine halvendab tööde
Kuivast sängist sette eemaldamine on ka töö
tegemise ajal, mil setteid põhjast
tehnilise teostamise vaatevinklist mugavam ja
liigutatakse ja mil kaldale nõrguma
kiiremini teostatav. Sifooni kasutamiseks vee
tõstetud settest heljumi- ja
juhtimiseks paisust allavoolu on tõenäoliselt vaja
toitaineterikas vesi tiiki tagasi nõrgub,
suuremat kõrguste vahet, seega ei ole see ilma
nii Peri oja paisutatud osa kui sellest
lisaenergiat rakendamata tõenäoliselt teostatav.
allavoolu Peri oja, samuti Orajõe ja
osaliselt Põlva järve veekvaliteeti. • Pumpamine tuleb korraldada selliselt, et
Lühiajalise ja pöörduva iseloomuga pumbatav vesi juhitakse enne pumbani jõudmist
mõju tõttu võib mõju lugeda väheselt läbi geotekstiilist filterkanga, takistamaks heljumi
kuni mõõdukalt negatiivseks kandumist Rosma paisust allavoolu. Filterkanga
(hindepall -1 kuni -2). Põlva järve kasutamine võimaldab oluliselt kinni hoida vette
mastaapi arvestades on sedavõrd paisatud heljumit ning vältida heljumi allavoolu
lühikese aja jooksul järve jõudev sattumist. Teine võimalus on pumba sissevoolu
heljumi ja toitainete koormus pigem torude juurde rajada betoonist kaev, mille põhja
ebaoluline“. tuleb paigaldada piisava paksusega jämekruusa
kiht, mis toimib filtrina. Võimaluse korral tuleks
KMH aruande ptk 2 on viidatud, et
geotekstiili kasutada (ka) paisust allavoolu
sellise iseloomuga töid on mõistlik
võimaluse korral madalvee perioodil
6
Laekunud ettepanekud ja seisukohad Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõule ning nendega
arvestamine
teha. Suvine periood ei kattu paikneval lõigul, mis minimeerib juba veetaseme
otseselt sademeterohke ajaga isevoolselt alandamisel allavoolu heljumi kannet.
(milleks on pigem kevad ja sügis).
• Tööde tegemiseks vajalike masinate hooldus,
Suvisel perioodil saab rääkida
tankimine ja muu hooldusega seotud töö peab
sademeterikastest päevadest ja
olema Peri oja veepiirist piisavalt kaugel (kindlasti
pigem pikema perioodi vältel esineva
väljaspool veekaitsevööndit), et vältida veekogu
valingvihma korral on mõistlik sette
kütuse ja muuga reostumist.
eemaldamistööd katkestada, kui on
oht, et vooluveest valliga eraldatud KMH aruande ptk 6.4.2 meetmete loetellu
tööde alas tõuseb veetase nii lisatakse järgnev:
kõrgele, et võib tõusta üle valli. • Pikema perioodi vältel esineva valingvihma
korral on mõistlik sette eemaldamistööd
katkestada, kui on oht, et vooluveest valliga
eraldatud tööde alas tõuseb veetase nii
kõrgele, et võib tõusta üle valli.
KMH aruandes (lk 55 ) on märgitud, et Selgitus Puudub vajadus KMH aruande täiendamiseks.
pärast veetaseme isevoolset alandamist Tahenemise aega on raske üheselt
tuleb lasta mõni aeg väljaspool oja määratleda, see selgub tööde
voolusängi kuivale jäänud paisutiigi põhjal tegemise käigus pärast veetaseme
taheneda ning seejärel kaevata taimestik alandamist. Võib piisata mõnest
ja sete vajalikus mahus välja. Palume päevast, kuid sõltudes muda
täpsustada, mis võiks olla hinnanguline omadustest (selle konsistentsist,
tahenemise aeg? koostisest, vee kinnihoidmise
võimest) ja ilmastikutingimustest võib
tahenemiseks kuluda ka nädal, paar
nädalat või isegi kauem). Ehitaja
otsustab, millal sete on piisavalt tahe,
et seda on võimalik hakata välja
tõstma kaldale.
KMH aruande kohaselt (lk 57) on Selgitus KMH aruande ptk 7.1 täiendatakse järgmiselt:
turbiinikanali ajutine tõkketamm Jah, turbiinikanali ajutise tõkketammi
• Turbiinikanali ajutine tõkketamm on
mineraalpinnas, mis tuleb eemaldada tiigi mineraalpinnast saab tõenäoliselt
mineraalpinnas, mis tuleb eemaldada tiigi
mudast eraldi ning mida saab kasutada ka ajutise piirdevalli
mudast eraldi ning mida saab kasutada
eraldiseisvalt taaskasutada lähialal tegemiseks (sängi põhjas tööde ala
7
Laekunud ettepanekud ja seisukohad Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise aruande eelnõule ning nendega
arvestamine
madalama maa-ala täiteks või lihtsalt eraldamiseks vooluveest või Triinu ajutise piirdevalli tegemiseks (sängi põhjas
ebatasasuste korrigeerimiseks. Palume kinnistul). tööde ala eraldamiseks vooluveest või Triinu
täpsustada, kas seda materjali võiks kinnistul). Kui see mingil põhjusel ei ole
kasutada ka Triinu kinnistul sette võimalik, siis saab seda taaskasutada lähialal
ladustamise ala piirdevallina ja hiljem madalama maa-ala täiteks või lihtsalt
tasandada? ebatasasuste korrigeerimiseks.
8
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruanne. Töö nr 2021-108
LISA 4. KMH ARUANDE AVALIKU ARUTELU KOOSOLEKU PROTOKOLL JA OSAVÕTJATE
NIMEKIRI
Aadress: Põlvamaa, Põlva vald, Rosma küla
Koostaja: Kobras OÜ
Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruande avalik arutelu
PROTOKOLL
Toimumiskoht: Põlva kultuuri- ja huvikeskuse salong (Kesk tn 15, Põlva linn) ja samal ajal
veebikeskkonnas Microsoft Teams
Toimumisaeg: 04.08.2022
Avalik arutelu algas: 16:00
lõppes: 16:45
Osavõtjad: registreeritud eraldi lehel, lisatud protokollile
Päevakava: Peri oja paisutatud osa süvendamise keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise
aruande, selle kohta asjaomaste asutuste esitatud ja avaliku väljapaneku käigus laekunud seisukohtade
ja ettepanekute tutvustamine ning tehtud ettepanekutega arvestamise või arvestamata jätmise
selgitamine.
Noeela Kulm (Kobras OÜ) tutvustas KMH aruande eelnõud ning asjaomastelt asutustelt saabunud
seisukohti ja ettepanekuid ning nendega arvestamist. Põlva Vallavalitsus, Transpordiamet,
Muinsuskaitseamet ja Rahandusministeerium pidasid KMH aruande eelnõud piisavaks ning täiendus-
ega korrigeerimisettepanekuid ei olnud. Terviseamet juhtis tähelepanu müra ja lõhnateemadele.
Keskkonnaamet andis teada, et: Peri oja paisul on keskkonnaluba olemas; keskkonnaloa nr
L.VV/327922 tingimuste ülevaatusel otsustas, et Rosma paisul ei ole vaja kalade läbipääsu tagada; puu-
ja põõsarinde eemaldamisel veekaitsevööndis on vajalik Keskkonnaameti nõusolek. Samuti soovis
Keskkonnaamet täpsustada, kas tahenemisala piiratakse ka kinnistul valliga, minimeerimaks
tagasivalguva vee sattumist ojja? Millist mõju võib eeldada tahenemisalal valli või vallita variandi puhul?
Kas sademerohkel ajal on sette eemaldamine mõistlik? Milline võiks olla hinnanguline sette tahenemise
aeg kaldal? Kas turbiinikanali ajutise tõkketammi mineraalset materjali võiks kasutada ka Triinu kinnistul
sette ladustamise ala piirdevallina ja hiljem tasandada? Noeela Kulm (Kobras OÜ) andis ülevaate
esitatud ettepanekutega arvestamise osas ning vastas esitatud küsimustele.
KMH aruande avaliku väljapaneku ajal kirjalikke küsimusi, seisukohti, ettepanekuid ega vastuväiteid ei
saadetud.
Järgnes arutelu.
Birgit Purga (Põlva Vallavalitsus): Täpsustan, et KMH aruande avaliku väljapaneku teade sai üles
Rosma bussipeatuse stendile Lina tn stendi asemel
Noeela Kulm (Kobras OÜ): Hästi, siis on teada. Kui keskkonnamõju hindamise aruannet täpsustan, siis
lisan selle.
Noeela Kulm (Kobras OÜ): Kui rohkem küsimusi ei ole, siis täname osalemast. Järgmise sammuna
korrigeerime KMH programmi ära ja esitame Narva-Jõesuu Linnavalitsusele nõuetele vastavaks
tunnistamiseks.
1
Tõnu Lõbu (Rosma külavanem): Arvan, et parim aeg tööde tegemiseks on talv. Kas on erisusi suvisel
ajal ja talvisel ajal tööde tegemise osas?
Noeela Kulm (Kobras OÜ): Tavaliselt viiakse tööd läbi suvisel madalveeperioodil, aga võib teha ka talvel.
Oluline on see, et töödega vooluveekogu ehk siis Peri oja ja sellest allavoolu Orajõge minimaalselt
mõjutatakse, seega oleks parim, kui töid saaks teha vooluveekoguga mitte kokkupuutes,
vooluveekogust eraldatult.
Tõnu Lõbu (Rosma külavanem): Kui palju on neid ettevõtteid, kes tööga hakkama saaksid, kes reaalselt
töid teha võiksid?
Noeela Kulm (Kobras OÜ): Ei oska öelda, 1270 m3 on suhteliselt väike ja sellise mahu eemaldamiseks
peaks piisavalt ettevõtteid lähikonnas olema. Pigem on isegi sette maht sedavõrd väike, et suuremad
tegijad ei ole nii väikese töömahuga objektidest huvitatud. Paisutatud osa puhastamiseks kuulutatakse
välja avalik hange ja kõik, kes soovivad, saavad pakkuda. See hange saab olema avalikult kättesaadav.
Mait Kaljas (Jaanimäe tee1 kinnistu omanik): Kuna Jaanimäe tee ääres olevate puude eemaldamist ei
ole ette nähtud, mismoodi on mõeldud Jaanimäe teelt puhastustööde teostamist ellu viia?
Noeela Kulm (Kobras OÜ): Arvestades vajalikku kaevelaiust ja pika noolega ekskavaatorite
kaeveulatust, siis ei pruugi kogu ulatuses olla võimalik sette eemaldamine Triinu ja Veski tee 1 kinnistult
ehk paisutiigi idakaldalt. Seepärast võib olla vajalik sette eemaldamine osaliselt Jaanimäe teelt. Kui töö
läbiviija omab tehnikat, millega on võimalik sette eemaldamine kogu ulatuses Triinu ja Veski tee 1
kinnistult, siis ei ole üldse probleemi ja Jaanimäe teelt ei ole tööde läbiviimine vajalik. Jaanimäe tee
ääres on tõepoolest puud ees ja sealtpoolt tööde läbiviimine kindlasti lihtne ei ole.
Mait Kaljas (Jaanimäe tee1 kinnistu omanik): Puud on pikka aega paisutiigi lääneküljes Jaanimäe tee
ääres kasvanud ja kui need puud sealt eemaldada, siis omab see keskkonnamõju.
Noeela Kulm (Kobras OÜ): Seda ma kindlasti ei poolda, et sealt puud eemaldatakse. Reaalprojekt OÜ
nägi puude ja põõsaste eemaldamise ette Triinu kinnistult ja mitte Jaanimäe tee poolsest küljest. Sealt
ei ole puude eemaldamine mõistlik.
Kui rohkem küsimusi ei ole, siis ma tänan teid. Menetlusprotseduur näeb ette, et järgmisena saadame
KMH aruande kooskõlastamiseks asjaomastele asutustele ja seejärel peaks toimuma KMH aruande
nõuetele vastaks tunnistamine, peale mida on võimalik jätkata veekeskkonnariskiga tegevuse
registreeringu menetlusega.
Protokollis: Noeela Kulm (Kobras OÜ)
2