Detailplaneeringust
huvitatud isik: AS LeVa
koostamise aeg: 25. juuli 2022
töö number: DP21-06
koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Hindu küla
Raima maaüksuse
detailplaneering
Kärdla, 2022
AA Arhitektid OÜ SEB +372 5621 4955
Reg.kood. 11484739 IBAN: EE841010220082898013
[email protected]
Telliskivi 60A, 10412 Tallinn KMK nr. EE101391391 www.aaarhitektid.ee
Sisukord
Üldosa............................................................................................................................................3
1. Planeeringuala kruntideks jaotamine........................................................................................4
2. Krundi hoonestusala määramine...............................................................................................4
3. Krundi ehitusõiguse määramine................................................................................................5
4. Hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste ja rajatiste ning juurdepääsuteede võimaliku
asukoha määramine.......................................................................................................................5
5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine...................................................................................6
6. Tuleohutus.................................................................................................................................6
7. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine.................................................6
8. Liikluskorralduse põhimõtete määramine..................................................................................7
9. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine................................................................7
10. Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine.....................................................................8
10.1. Maaparandus...................................................................................................................8
10.2. Väärtuslikud maastikud....................................................................................................8
10.3. Tegevused rohelise võrgustiku koridoris..........................................................................9
10.4. Puhkeala.........................................................................................................................10
10.5. Tegevused hoiualal.........................................................................................................11
10.6. Tegevused ranna piiranguvööndis..................................................................................11
11. Kuja määramine.....................................................................................................................12
12. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine........................................................12
13. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi
tagavate nõuete seadmine...........................................................................................................12
14. Servituutide seadmise vajaduse märkimine..........................................................................13
15. Ettepanek Emmaste valla üldplaneeringu muutmiseks........................................................13
16. Nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu
koostamine nõutav........................................................................................................................14
17. Planeeringu elluviimine..........................................................................................................14
17.1. Maakorraldustoimingud..................................................................................................15
17.2. Kruntide juurdepääsuteede ja parkimiskohtade rajamine..............................................15
17.3. Elektriühenduse projekteerimine ja rajamine.................................................................15
17.4. Hoone projekteerimistööde teostamine.........................................................................15
17.5. Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimine....................................................15
17.6. Ehitustööde teostamine..................................................................................................16
Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 2
Koostaja: AA Arhitektid OÜ
Koostamise aeg: 25. juuli 2022
Üldosa
Käesoleva detailplaneeringu planeeringualana käsitletakse Hiiu maakonna Hiiumaa valla
Emmaste osavalla Hindu küla Raima maaüksust (katastritunnus 17501:003:0690, maaüksuse
pindala 9,39 ha).
Planeeringuala asukoht – Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Hindu küla, Raima mü
Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiismaterjalidega esitatakse olulisemad
lahendused, et anda nii planeeringu koostamise korraldajale kui huvitatud isikutele aimu
kavandatud tegevuste iseloomust ja põhilahendustest - kõik detailsemad määrangud esitatakse
detailplaneeringu koostamise järgmises etapis peale eskiisi heaks kiitmist.
Detailplaneeringu koostamine on algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 19. mai 2022 otsusega nr 53,
millega on kinnitatud ka detailplaneeringu lähteseisukohad. Detailplaneeringu koostamise
eesmärgiks on olemasoleva maatulundusmaa sihtotstarbega 9,38 ha suuruse maaüksuse
jagamine eraldiseisvateks kruntideks, kruntidele ehitusõiguse ja hoonestusalade määramine,
tehnovõrkude ja juurdepääsude lahendamine, haljastuse-, heakorra- ja keskkonnatingimuste
määramine ning olulisemate arhitektuuri- ja ehitusnõuete seadmine. Planeeringuga tehakse
ettepanek valla üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe osaliseks muutmiseks.
Planeeritav maaüksus on hoonestamata, kuid planeeringuala kesk- ja idaosas on võimalik leida
jälgi endiste talukohtade hoonete vundamentidest ja müürijuppidest. Loodusliku haljastusega
maa-ala on osaliselt kaetud kõrghaljastusega ning osaliselt lage. Maa-ala reljeef on tasane,
läänepoolne osa piirneb rannaga. Maapinna absoluutkõrgus jääb vahemikku ca 0...4,5 m
merepinnast. Planeeringuala juurdepääs toimub 12132 Emmaste-Tohvri riigimaanteelt avaliku
kasutusega eratee (Liivalauka tee) kaudu.
Planeeritaval maaüksusel on teostatud maaparanduslikke töid. Eesvooluks on piki maaüksuse
Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 3
Koostaja: AA Arhitektid OÜ
Koostamise aeg: 25. juuli 2022
põhjapiiri ca 0,25 km pikkune Raima kraav, lisaks on rajatud kraavkuivendusel põhinev
põllumajandusmaa ja metsakuivendussüsteem.
Hindu küla, Raima mü
1. Planeeringuala kruntideks jaotamine
Planeeritav maaüksus jaotatakse kaheksaks erineva suurusega maaüksuseks.
Vastavalt kehtivale üldplaneeringule on piirkonnas elamumaa kruntide minimaalne suurus 1,0
ha, planeeritud kruntide suurused jäävad keskmiselt 1..1,2 ha.
Liivalauka teest mere poole jäävale maaüksusele (Krunt 1) määratakse kaitsehaljastuse (HK)
sihtotstarve. Liivalauka teest ida poole jäävale seitsmele krundile (Krundid 2-8) määratakse
elamumaa (EP) sihtotstarve.
2. Krundi hoonestusala määramine
Planeeringuala paikneb osaliselt ranna ehituskeeluvööndis. Emmaste valla üldplaneeringuga on
Raima kinnistu osas ehituskeeluvööndit vähendatud osaliselt Liivalauka teeni ja osaliselt sellelt
algava vana külateeni. Planeeritud hoonestusalad paiknevad ranna ehituskeeluvööndist
väljapool ning detailplaneering on ehituskeeluvööndiga seotud piirangute osas üldplaneeringu
nõudeid järgiv.
Planeeritud kruntide hoonestusalade suuruste ja asukohtade valikul ning piiritlemisel on
lähtutud põhimõttest, et hoonestusala paikneb krundi piiridest igas suunas minimaalselt 10 m
kaugusel, Kuna tegu on hajaasustatud piirkonnaga, siis on peetud oluliseks, et iga
hoonestusala paiknemine ja suurus võimaldaks luua privaatse elukeskkonna.
Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 4
Koostaja: AA Arhitektid OÜ
Koostamise aeg: 25. juuli 2022
Hooned tuleb paigutada loodusesse hajusalt, et ei tekiks häirivat ebakõla ning et maastiku
väärtus piirkonnas ei kahaneks.
Planeeritavate kruntide hoonestusalade pindalad on vähemalt 3000 m². Hoonestusaladele ei
planeerita olulise avaliku huviga rajatisi, millest tulenev mõju ulatuks mitmele kinnisasjale, mille
ehitamise osas oleks suur avalik huvi või millest võib tõusetuda kõrgendatud oht või mis oleks
suure külastajate hulga ja pika külastusajaga ehitis.
3. Krundi ehitusõiguse määramine
Planeeringuga määratakse Kruntide 2-8 hoonestusaladele ehitusõigus. Igale krundile on
lubatud püstitada kuni viis uut hoonet. Planeeritud hoonete funktsioonidena nähakse elamut ja
seda teenindavaid abihooneid: näiteks kuurid, garaaž, saun, jne.
Krundi hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 500 m².
Planeeritud hoonete maksimaalne kõrgus kuni 8 m ja kuni 2 korrust, sh abihoone maksimaalne
kõrgus kuni 6 m ja 1 korrus.
Planeeringualale maa-aluste ruumide ehitamist ei planeerita ning vastavat ehitisealust pindala
ei määrata.
4. Hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste ja
rajatiste ning juurdepääsuteede võimaliku asukoha
määramine
Hoonete ja rajatiste toimimiseks rajatakse igale krundile elektrivarustus, kaev, veetrass ning
kanalisatsioonisüsteem. Kuna kaasaegsete mobiilsideteenustega on võimalik tagada vajalik
telefoni- ja internetiühendus, siis käesolev detailplaneering planeeritud maaüksuste sidevõrguga
liitumist ette ei näe - hilisemal vajadusel taotletakse vastava valdkonna teenusepakkujalt
täiendavad tehnilised tingimused.
Elektrilevi OÜ tehniliste tingimuste nr 389015 kohaselt tuleb Raima maaüksuse elektrivarustuse
tagamiseks näha ette planeeritavast alast põhjapoole jääva Pere ja Luige maaüksuste
detailplaneeringuga planeeritud alajaamast rajada eraldi fiidritel 0,4 kV maakaabelliinid.
Kruntide piiridele, juurdepääsutee serva planeeritakse jaotuskilbid ja mitmekohalised
liitumiskilbid. Kuni jaotus- ja liitumiskilpideni kulgevate tehnorajatiste maakasutusõigus
tagatakse servituudialana, liitumiskilpidest kuni hooneteni jääva taristu rajab planeeringust
huvitatud isik. Planeeritud liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.
Veevarustuse tagamiseks nähakse igale krundile ette eraldiseisev puurkaev. Igast planeeritud
puurkaevust võetakse vett alla 10 m³ ööpäevas ning kaevu ümber sanitaarkaitseala ei määrata,
on vaid 10 m ulatusega hooldusala, kus piiratakse tegevusi põhjavee saastumise vältimiseks.
Piirkonna põhjavesi on suhteliselt kaitstud. Hoonetes tekkiva reovee kanaliseerimiseks nähakse
igale krundile ette lokaalne biopuhasti, milles puhastatud heitvesi juhitakse kraavi.
Hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalsete lahendustega hoonete projekteerimise käigus.
Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 5
Koostaja: AA Arhitektid OÜ
Koostamise aeg: 25. juuli 2022
Soovituslikult eelistada kütteviisidena maakütet, päikesekütet, -paneele ning muid
keskkonnasõbralikke viise.
Kuna planeeritav maa-ala on osaliselt liigniiske, tuleb järjepidevalt hoida korras planeeringuala
olemasolevad kraavid, vajadusel tõsta täitepinnasega kruntide maapinna reljeefi ning rajada
uusi lõike olemasolevate kraavidega ühendamiseks.
Nii olemasolevate kui planeeritud kraavide kallaste kaitsmiseks määratakse kraavi pervest 1 m
ulatusega kaitsevöönd, mille ulatuses peab hoiduma tegevusest, mis võivad kahjustada kraave,
takistada nende nõuetekohast toimimist või hooldustööde tegemist (nt ei tohi rajada
kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda, tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele
ega harida maad).
5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine
Detailplaneeringu alal ei paikne kohapealseid loodusvarasid, mida saaks planeeritud
ehitustegevuse tarvis kasutada, kõik materjalid tuleb planeeringualale transportida kaugemalt.
Kõiki loodusvarasid tuleb kasutada säästlikult. Planeeritud tegevusel puudub oluline mõju
üleüldisele loodusvarade kasutamisel.
Uute hoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb rõhku panna energiatõhususele ja tarbimise
säästlikkusele. Tehnovõrkude rajamisel või rekonstrueerimisel tuleb lähtuda tehnovõrkude
valdajate poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimustest.
6. Tuleohutus
Planeeritud hoonete minimaalne tulepüsivusklass on TP3 (tuldkartev). Tuleohutuse seaduse
alusel peab kinnisasja ja ehitise ohutust, nõuetekohasust, päästevahendite ja ehitises nõutavate
tuleohutuspaigaldiste olemasolu kontrollima ja nõuetest kinni pidamist tagama isik, kelle
valduses kinnisasi või ehitis on. Tulekahju avastamiseks ja selle kustutamiseks ehitises tuleb
kasutada autonoomseid tehnilisi lahendusi.
Tuletõrje veevarustuse tagamise tarbeks on planeeringuala kagunurgas olemasolev
veekaevuga veevõtukoht, mille juures veevõtukaev ning sõidukite manööverdusala.
7. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste
määramine
Planeeringualale püstitatavate ehitiste põhilised arhitektuuri- ja kujundusnõuded:
kõikide ühe krundi hoonestusalale püstitatavate hoonete materjalikasutus, arhitektuurne
vorm ja -stiil peavad olema sarnased ning omavahel kokkusobituvad. Hoonete
välisfassaadidel kasutada looduslikke materjale (nt puit, kivi) vms kaasaegse
arhitektuuriga sobituvaid lahendusi. Fassaadi värvilahenduste määramisel mitte
kasutada erksavärvilisi ja looduskeskkonnas silmatorkavaid värvitoone;
Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 6
Koostaja: AA Arhitektid OÜ
Koostamise aeg: 25. juuli 2022
ei ole lubatud viimistlusmaterjalide imiteerimist (nt visuaalselt näiv kivi peab ka olema
kivist, mitte vormist valatud komposiitmaterjal);
ehitised tuleb projekteerida ja püstitada keskkonna- ja energiasäästlikest põhimõtetest
lähtuvalt;
iga hoone asukohavalikul tuleb arvestada, et sellele oleks tagatud sõidukiga ning
päästetehnikaga aastaringne juurdepääs ja vajadusel tehnilise teenindamise võimalus;
hoonete asukohavalikul tuleb arvesse võtta hoone fassaadi paiknemist ilmakaarte
suhtes;
krundi, hoonestusala või selle osa võib piirata piirdeaiaga. Piirdena kasutada
traditsioonilist kiviaeda või kuni 1,5 m kõrgust statsionaarset puidust piiret;
hooned projekteerida ja püstitada kelp- või viilkatustega, mille kalle jääb vahemikku
30°..45°, lamekatusega hoonestus ei ole lubatud. Katusekattematerjalina eelistada
tumedat kivi või plekki, puitu, roogu või muid kaasaegse arhitektuuriga sobituvaid
materjale.
8. Liikluskorralduse põhimõtete määramine
Planeeringuala läbib lääneosas põhja-lõuna suunaliselt avaliku kasutusega eraomandis
Liivalauka tee, planeeringuala lõuna- ja idaosas paiknevad olemasolevad erateed.
Kruntide 1 ja 3 juurdepääs toimub Liivalauka teelt, Kruntide 2 ning 4-8 juurdepääs toimub
olemasolevalt erateelt, millele rajatakse mahasõit ja juurdepääsutee kuni krundi
hoonestusaladeni. Juurdepääsuteed jäävad kruntide omanike ja külaliste kasutamiseks ning
neile avalikku kasutust ei planeerita.
Nii olemasolevate kui planeeritavate teelõikude minimaalne laius peab olema 3,5 m ning selle
konstruktsioon peab olema aastaringselt piisava kandevõimega, et kanda ka rasketehnikat (nt
ehitustehnika, jäätmeveok, talvine teehooldus jne). Juurdepääsutee ning juurdepääsud
hooneteni peavad olema takistustest vabad ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras.
Mahasõitudel ja erinevate teede lõikumiskohtadel peab olema erineva pikkusega sõidukite
gabariitidega arvestav pöörderaadius ning tagatud nähtavus igas suunas.
Parkimine lahendatakse täies ulatuses iga krundi territooriumil. Iga hoonestusala koosseisus
nähakse ette minimaalselt 2 sõiduautole sobilikku parkimiskohta (min 2,5 M X 5 m).
9. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete
määramine
Krunt 1 maa-alal paikneva kõrghaljastuse eesmärk on lisaks miljööväärtuse pakkumisele kaitsta
teeäärseid alasid tuule, müra, tolmu jm mõjutuste eest. Antud alal tuleb kõrghaljastus säilitada.
Kuna krunt paikneb täies ulatuses ranna piiranguvööndis, ei ole kogu krundi ulatuses lubatud
teostada lageraiet. Valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada Looduskaitseseaduse lisas
sätestatud tingimustega.
Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 7
Koostaja: AA Arhitektid OÜ
Koostamise aeg: 25. juuli 2022
Raadamine on lubatud Kruntide 2-6 juurdepääsuteede, hoonete ja tehnovõrkude rajamiseks
vajalikul maa-alal ning hoonete lähiümbruses õueala moodustamiseks. Muudel
kõrghaljastusega aladel tuleb puud võimalusel vähemalt 80% ulatuses säilitada ning alasid
erinevate hooldusraietega hooldada, lageraie ei ole lubatud.
Kruntidel 7-8 on lubatud teha vajalikus ulatuses sanitaarraiet, et alalt maha võtta aastate jooksul
liigniiske pinnase tõttu surnud ja kahjustunud puud. Vajadusel tuleb maha võetud puude alusel
maa-alal ette võtta täiendavad meetmed maa-ala niiskusrežiimi tagamiseks ning alale istutada
uued puud.
Kinnistutel tekkivate olmejäätmete äraandmine on kohustuslik, teiste jäätmeliikide äraandmine
on võimalik ja täiendava tasu ees. Jäätmekäitluse üldised põhimõtted:
erinevad jäätmeliigid tuleb krundil kohapeal sorteerida;
kõik ehitusjäätmed tuleb toimetada Hiiumaa jäätmejaama (Ristivälja küla, Käina
osavald);
ehitustegevuse lõppedes tuleb hoonete ümbrus haljastada ja heakorrastada;
hoonete eesmärgipärasel kasutamisel tekkivad segaolemejäätmed tuleb sorteerida,
koguda kinnisesse jäätmemahutisse ning anda üle korraldatud jäätmeveoga tegelevale
jäätmevedajale;
nii ehitusperioodil kui hoonete kasutamisel tekkivad pakendijäätmed tuleb koguda ning
kas viia pakendijäätmete tasuta kogumiskohta või anda üle korraldatud jäätmeveoga
tegelevale jäätmevedajale.
10. Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine
10.1.Maaparandus
Planeeringualal paikneb kraavkuivendusega Raima maaparandusehitise alal (ehitise kood
70323200000020/001). Maaparanduse eesmärk on maatulundusmaa sihtotstarbega maa
viljelusväärtuse suurendamine selliselt, et on tagatud ka keskkonnakaitse.
Kuna muu sihtotstarbega maa (nt elamumaa) kuivendamine ei ole maaparandusseaduse
mõistes maaparandus, siis peale peale detailplaneeringu kehtestamist ja planeeringu elluviimist
pole enam tegu maaparandusehitisega. Olemasoleva maaparandusehitise koosseisu kuuluvaid
kraave, truupe, teid, puhastuslodu ja veevõtukohta tuleb samaselt senisega säilitada, hooldada
ja vajadusel täiendada.
10.2.Väärtuslikud maastikud
Hiiu maakonnaplaneeringu järgi jääb planeeringuala Sõru-Hindu-Tohvri I klassi kohaliku
tähtsusega väärtusliku maastiku alale, mille osas on maakonnaplaneeringuga esitatud
ettepanek rahvusmaastikuks1 määramiseks.
__________
1
Rahvusmaastik - sümbolväärtusega maastikud, mis on omased identiteedile ja enesemääratlusele ning olulised
aja- ja kultuuriloole
Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 8
Koostaja: AA Arhitektid OÜ
Koostamise aeg: 25. juuli 2022
Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ väärtuslikule maastikule määratud kasutustingimused ja
hooldussoovitused:
ala sobib ala elamu- ja suvilaehituseks, sobivad ehituskohad on eelkõige endised
taluasemed ja külade kultuurmaad;
jälgida tuleb kohalikku ehitustraditsiooni ning hooned hoolikalt maastikku paigutada;
uute madalpingeliinide tõmbamisel kasutada maa-alust kaablit;
vältida teede õgvendamist, metsaistutamist põllu- ja rohumaadele, tuulegeneraatorite
püstitamist;
nii uusehituste püstitamisel kui vanade renoveerimisel tuleks arvestada vana
külastruktuuri ning ehitustraditsioonidega
___________
Lähtuvalt asjaolust, et planeeringualal paiknevad ehitiste jäänused endistest taluasemetest,
planeeritud kruntide hoonestusalad ja hoonete soovituslikud asukohad järgivad looduslikku
situatsiooni ning planeeritud hoonestuse olemus ja muster järgib lähipiirkonna hoonestuslaadi,
planeeritud krundid on pindalalt suured ning hooned on planeeringualal hajutatud, kruntide
elektrivarustuseks vajalikud madalpingekaablid on planeeritud maakaablitena, saab järeldada,
et detailplaneeringuga kavandatud tegevus järgib Hiiu maakonnaplaneeringus toodud
väärtuslike maastike kasutustingimusi ja hooldussoovitusi.
10.3.Tegevused rohelise võrgustiku koridoris
Planeeringuala paikneb Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ kohalselt rohelise võrgustiku 2
koridoris, mis ühendab rohelise võrgustiku tuumalasid.
__________
Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ määratud rohelise võrgustiku arengu põhimõtted ja
kasutustingimused:
Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib arendada majandustegevust, kui see ei
ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei
ohusta rohelise võrgustiku toimimist;
Vajadusel täpsustada üldplaneeringuga rohelise võrgustiku alade piire ning võrgustiku
toimimist tagavaid tingimusi. Arvestada rohelise võrgustikuga teede ja liinitrasside
ehitusel jt arendustegevuste, mis muudavad maa sihtotstarvet, kavandamisel;
metsamaa raadamisel jälgida, et looduslike alade (mets, märgala, niit) osatähtsus
rohelise võrgustikuna piiritletud aladel ei langeks alla 80%;
niitude säilimiseks jätkata nende traditsioonilist majandamist – niitmist, karjatamist, puu-
ja põõsasrinde harvendamist. Vastunäidustatud on niitude ülesharimine, väetamine ja
2
Roheline võrgustik - eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse
mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem
Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 9
Koostaja: AA Arhitektid OÜ
Koostamise aeg: 25. juuli 2022
mürkkemikaalidega pritsimine, samuti metsaistutamine ja niiskusrežiimi muutmine.
____________
Suurele osale planeeringualast on kehtiva üldplaneeringuga määratud elamumaa funktsioon.
planeeringuala idaosale ja selle lähiümbrusesse on määratud puhke- ja virgestusmaa
funktsioon. Lähtuvalt asjaolust, et tänaseks on suur osa piirkonna maaomandist eraomandis
ning terviklikku puhke- ja virgestusala loomiseks puudub vajadus ning avalik huvi, nähakse ette
elamumaa funktsiooni laiendamist maa-ala idaossa.
Kuna planeeritud tegevuste elluviimisega ei kaasne ettevõtlusega seotud majandustegevust,
maa-alale ei planeerita lageraiet ning raadamine toimub väikeses mahus eelkõige planeeritud
hoonestusalal ja selle lähiümbruses, siis võib järeldada, et detailplaneering järgib
maakonnaplaneeringus toodud rohelise võrgustiku koridori põhimõtteid ja kasutustingimusi.
10.4.Puhkeala
Sõru-Tohvri rannaala on Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ kohaselt määratud oluliseks
puhkealaks3, mille puhul on määratud puhkeväärtusega aladeks kaitstavate aladega kattuv rand
ning poolavatud kadastikega kultuurmaastik.
________
Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ määratud puhkealade arengu põhimõtted ja
kasutustingimused:
Juhul kui puhkemajandus konkureerib metsamajandusega, arvestada metsade
majandamisel puhkeala kasutamise vajadustega;
Puhkealade kasutuse planeerimisel ja vajaliku taristu rajamisel arvestada mõjudega
kaitstavale alale ja Natura alale ning nende kaitse-eesmärkidele, alal levivatele
kooslustele (Natura elupaikadele) ja kaitstavatele liikidele, samuti naabruses
paiknevatele inimpelglikele kaitstavatele linnuliikidele. Vajadusel läbi viia mõjude
hindamine või Natura hindamine. Kavandatavad tegevused kooskõlastada kaitseala
valitsejaga.
__________
Puhkeala on oma olemustelt avalikus kasutuses olev ala, mis täidab kas majanduslikke (nt
turismiga seotud ettevõtlus) või rekreatsioonivõimalusi pakkuvaid ja loodusväärtusi tutvustavaid
eesmärke. Maakonnaplaneeringuga määratud puhkealad annavad võimaluse
turismipotentsiaali kasutamiseks.
Maakonnaplaneeringus on välja toodud ka asjaolu, et puhkealade kasutamiseks on olulisel
kohal läbimõeldud infrastruktuuri ja puhkerajatiste planeerimine ning nende regulaarne hooldus.
Valdav osa Hiiumaa puhkealadest paikneb riigimetsa territooriumil, mida haldab Riigimetsa
Majandamise Keskus.
Tervikliku puhkeala loomine, mis ühest küljest kasutaks ära looduslikke eeldusi ning teisalt
3
Puhkeala - piirkond, mis sobib puhkeotstarbeks ning mida arvestatav hulk inimesi kasutab puhkamiseks,
taastumiseks, liikumisharrastusteks jne
Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 10
Koostaja: AA Arhitektid OÜ
Koostamise aeg: 25. juuli 2022
pakuks puhkealalt eeldatavaid võimalusi ja/või teenuseid, eeldab sellekohast huvi ning sõltub
kümnete piirkonna eraomanike ühisest koostööst ja investeeringutest infrastruktuuri ning
rajatistesse. Kuna planeeringu koostamise hetkel need puuduvad, siis koostatava
detailplaneeringuga planeeringualale vastavat maakasutust, hooneid ega rajatisi ei planeerita.
Ka peale detailplaneeringu kehtestamist säilib võimalus maakonnaplaneringuga võimaldatud
tervikliku puhkeala perspektiivseks loomiseks. Vajalik infrastruktuur, rajatiste planeerimine ning
nende hooldamine tuleks lahendada terviklikult koostöös kogu puhkealale jäävate kinnistute
omanikega.
Kuna puhkeala üheks funktsiooniks on ka liikumisharrastustega tegelemine, siis selle tarbeks
säilib planeeringuala kaldaribal Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 kohane 10 m laiune
kallasrada, mida on igaühel õigus kasutada. Kallasrajale juurdepääs toimub planeeringualast ca
500 m põhjapool paikneva avalikus kasutuses oleva Tohvri küla Supelranna maaüksuse
(katastritunnus 17501:003:0272) kaudu.
10.5.Tegevused hoiualal
Planeeritava maaüksuse lääneosa paikneb osaliselt Vanamõisa lahe hoiuala koosseisus
(hoiuala piir ühtib üldplaneeringuga vähendatud ranna ehituskeeluvööndi piiriga). Vanamõisa
lahe hoiuala kaitse-eesmärgiks on EÜ nõukogu direktiivi lisas nimetatud elupaigatüüpide,
linnuliikide ning rändlinnuliikide elupaikade kaitse, planeeringualal on hoiuala elupaigatüüpidest
inventeeritud rannaniidud (1630*), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) ja
sinihelmikakooslused (6410). Hoiuala on arvatud Natura 2000 võrgustikku Vanamõisa loodus- ja
linnualana.
Kaitstavate loodusobjektide esinemisaladel on vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav
tegevus, nagu niitmine, karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine.
Hoiuala ulatub Krunt 1 (mis jääb loodusliku haljasmaa sihtotstarbega ning kuhu ehitustegevust
ei planeerita) ning osaliselt Krunt 2 alale (hoiualale krundi hoonestusala ja planeeritud
ehitustegevus ei ulatu). Planeeringualal planeeritud ehitustegevuse aega ja kohta on võimalik
valida, et hoiuala kaitse-eesmärkideks olevate koosluste ja liikide kahjustamist vältida või
vähendada.
Planeeringualal on inventeeritud III kaitsekategooria taimeliikide Orchis militaris (hall käpp),
Platanthera bifolia (kahelehine käokeel), Platanthera chlorantha (rohekas käokeel) ja
Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat) kasvukohti. III kaitsekategooria taimede, seente ja
selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi
säilimist selles elupaigas. Arvestades, et nimetatud liikide esinemisalad on oluliselt laiemad kui
Raima kinnistu, ei ohusta planeeringuga kavandatav tegevus nende liikide säilimist selles
elupaigas. Planeeritud hooned on võimalik paigutada selliselt, et kaitstavaid taimeliike ei
kahjustataks või toimub üksikute taimede loodusest korjamine või ehitustegevuse käigus
väljakaevamine sellises ulatuses, mis ei ohusta liigi säilimist antud kasvukohas.
10.6.Tegevused ranna piiranguvööndis
Planeeringuala lääneosa paikneb osaliselt ranna piiranguvööndis, mille ulatus on 200 m.
Piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja
puhketingimuste säilitamine.
Piiranguvööndis keelatud tegevused on loetletud Looduskaitseseaduse § 37. Arvestades maa-
Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 11
Koostaja: AA Arhitektid OÜ
Koostamise aeg: 25. juuli 2022
ala senist ja planeeritud kasutust on kõige enam kohaldatav piirang mootorsõidukiga sõitmine
väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine (välja arvatud kaitstava
loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul
kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks).
11. Kuja määramine
Kuja ulatus näitab vähimat lubatud ehitiste vahemaad.
Planeeringuga määratakse kehtivast seadusandlusest tulenevad kujad:
nii olemasolevate kui planeeritud kraavide kallaste kaitseks määratakse kraavide pervest
1 m laiune kuja;
naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline tuleohutuskuja peab olema minimaalselt 8
m. Kui hoonetevaheline kaugus on väiksem, tuleb tule levikut piirata ehituslike
abinõudega;
biopuhasti kuja 10 m.
12. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste
määramine
Planeeringuala paiknemine haja-asustatud piirkonnas loob head võimalused varjatud
tegevuseks, mistõttu tuleb hoonete projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel arvestada
võimaliku kuritegevuse ohuga. Hooned tuleb projekteerida ja püstitada vastupidavad ning
kasutada tuleb kvaliteetseid ehitusmaterjale. Võimalike kuritegude ärahoidmisel on oluline osa
turvanõuetega arvestaval ehitusprojektil.
Hoonestuse projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et
hoonestusele ei oleks võimalik märkamatult ligi pääseda – hoonestust või hoonestusala piirav
aed on sobiliku kõrgusega, hoonete vahel on hea vaadeldavus, võimalusel välditakse tagumisi
juurdepääsusid, väljas on liikumisele reageerivad valgustid. Krundid on aastaringselt
korrastatud ja haljastatud, piiratud on metsloomade sissepääs hoonetesse ning hoonete
ümbruses ei teostata tegevusi, mis võiks metsloomi ligi meelitada.
13. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja
insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi
tagavate nõuete seadmine
Planeeritaval alal ei asu keskkonnaohtlikke objekte ega kaitsevööndeid vajavaid rajatisi ning
planeeritav maakasutus ei kujuta keskkonnale ohtu.
Planeeringualale planeeritavad elamud koos abihoonetega ei suurenda oluliselt vee, pinnase
Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 12
Koostaja: AA Arhitektid OÜ
Koostamise aeg: 25. juuli 2022
ega õhu saastatust, müra, vibratsiooni, valgust, soojust, lõhna ega jäätmete teket. Eeldatavalt
tekivad kruntide kasutamisest eelkõige olmejäätmed, mis sorteeritakse ja antakse üle
jäätmevedajale.
Olemasolevast kõrghaljastusest tuleks võimalikult suur osa säilitada ja/või korrastada.
14. Servituutide seadmise vajaduse märkimine
Planeeringuala kruntidele määratakse notariaalne isiklik kasutusõigus maa-alale
planeeritavate elektrimaakaablite igakordse valdaja kasuks;
planeeringuala kruntide ligipääsu tagamiseks määratakse notariaalne tee kasutamise ja
juurdepääsuõigus igakordse kinnistu omaniku kasuks.
15. Ettepanek Emmaste valla üldplaneeringu
muutmiseks
30.09.2005 kehtestatud Emmaste valla üldplaneeringuga on planeeringualale määratud mitu
juhtotstarvet:
Liivalauka teest mere poole jääval maa-alal valdavalt kaitsehaljastuse maa ning
lahesopis väikeses osas sadama maa;
planeeringuala keskosa pere- ja ridaelamu maa;
planeeringuala idaosa kaitsehaljastuse- ning puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve ning
militaarkeskuse matkarajad.
Detailplaneeringu koostamise hetkel on üldplaneeringu kehtestamisest möödunud 17 aastat.
Üldplaneeringuga on planeeringuala idaossa ja selle lähiümbrusesse määratud puhke- ja
virgestusmaa juhtotstarbed eelkõige lähtuvalt Sõru ja Tohvri piirkonna militaarobjektide
rohkusest ning toonasest militaarturismi perspektiivist. Kuna möödunud aastate jooksul ei ole
toimunud arenguid ühtse ja tervikliku militaarturismi objekti ega ala väljaarendamiseks ning
piirkonna maaomand on killustatud, siis esitab detailplaneering ettepaneku Emmaste valla
üldplaneeringuga määratud juhtotstarvete muutmiseks:
määrata Liivalauka teest mere poole jääva maa-ala maakasutuse juhtotstarbeks HL
(looduslik haljasmaa);
laiendada planeeringuala keskosale määratud elamumaa juhtotstarbega maa-ala ulatust
ja määrata kogu Liivalauka teest ida poole jääva maa-ala maaksustuse juhtotstarbeks
elamumaa;
eemaldada üldplaneeringu kaardilt militaarkeskuse matkaraja tingmärk, sest
planeeringualal ei paikne ühtegi militaarajalooobjekti.
Elamumaa juhtfunktsiooniga ala suurendamine võimaldab aktiivsesse kasutusse võtta kogu
planeeritava maa-ala ning luua tervikliku elamurajooni. Planeeringuala territooriumil ei paikne
militaarmälestisi ning lähipiirkonnas paiknevaid üksikuid mälestisi on võimalik eksponeerida ja
Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 13
Koostaja: AA Arhitektid OÜ
Koostamise aeg: 25. juuli 2022
tutvustada ka ilma vastava juhtotstarbeta.
Emmaste valla üldplaneeringu põhijoonise muutmise ettepanek
16. Nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille
ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav
Planeeringualale on lubatud täiendavalt püstitada hoonestuse kasutamiseks ja teenindamiseks
vajalikke ehitisi, mida ei käsitleta detailplaneeringu koostamise kohustusega hoonete või
ehitistena – näiteks sõidukite parkimisplats, hoonete või rajatiste vahelised liikumisteed või -
rajad, lipumast, erinevad väikevormid vms. Nimetatud ehitised ei tohi paikneda naaberkinnistu
hoonestuse tuleohutuskujas.
Kõik ehitised peavad vormilt, mahult ja kujunduslikult sobituma ülejäänud ehitiste ning
hoonetega.
17. Planeeringu elluviimine
Projekteerimistööde aluseks on käesolev detailplaneering. Detailplaneeringu täpsustamiseks
võib kas kohalik omavalitsus, tehnovõrkude valdaja või teenusepakkuja välja anda täiendavaid
projekteerimistingimusi tagades, et projekteerimistingimustega ei muudetaks olemusliikult
detailplaneeringuga määratud planeerimislahendust - täpsustamine eeldab, et üldiselt on
kehtestatud detailplaneeringu elluviimine võimalik ja osapooled seda endiselt soovivad.
Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 14
Koostaja: AA Arhitektid OÜ
Koostamise aeg: 25. juuli 2022
Planeeritud tegevuste planeerimisel, projekteerimisel, elluviimisel ega valminud objektide
kasutamisel ei tohi põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltele. Kahju tekkel peab kahju
hüvitama kinnistu omanik, kes kahju põhjustas või kelle tellimusel kahju põhjustatud tegevus
toimus.
17.1.Maakorraldustoimingud
Planeeringu elluviimiseks peab maamõõtja teostama katastrimõõdistamise toimingud ning
koostama toimikud kaheksa eraldiseisva katastriüksuse maakatastrisse kandmiseks.
Kuna planeeringuala kruntideks jagamisel ei ole avalikku huvi, siis tellib ja finantseerib
maakorraldustoimingute teostamise tegevuslitsentsi omavalt maamõõtjalt puudutatud või
huvitatud isik.
17.2.Kruntide juurdepääsuteede ja parkimiskohtade rajamine
Olemasolevale teele rajatakse mahasõidud ning krundisisene juurdepääsutee, sõidukite
parkimiskohad ja manööverdamisalad. Parkimiskohad nähakse ette vähemalt krundi
omaniku/elaniku ning külalise jaoks.
Planeeritud kruntide juurdepääsuteede, parkimiskohtade rajamisel puudub avalik huvi ning
nendega seotud tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja
omanik.
17.3.Elektriühenduse projekteerimine ja rajamine
Ehitusperioodil on võimalik elektrivajadus tagada lokaalsete elektrigeneraatorite abil. Hiljemalt
hoonestuse kasutuselevõtu perioodiks rajatakse püsiv elektriühendus planeeritud alajaamaga.
Elektriühenduse rajamisega seotud projekteerimis- ja ehitustööd tellib ja finantseerib
planeeringus huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik.
Teenusepakkuja omandisse jääb alajaamast kuni krundi liitumiskilbini kulgev maakaabel.
Liitumiskilbist kuni hoone peakilbini ja kogu krundisisene võrguühendus jääb igakordse
kinnisasja omaniku omandisse.
17.4.Hoone projekteerimistööde teostamine
Hoone ja rajatise projekteerimisel tuleb lähtuda konkreetse objekti iseloomust. Lähtuvalt
kehtivatele õigusaktidele tuleb koostada nõutud staadiumis projekt ning esitada kohalikule
omavalitsusele või valdkonda reguleerivale riigiasutusele enne tegevuse algust vastava
tegevuse elluviimise eeldusena nõutud teatis, taotlus või muus vormis tahteavaldus koos
lisadega. Enne ehitusloa väljastamist taotleb kohalik omavalitsus ehitusprojektile heakskiidu
Päästeametilt.
Planeeritud hoone projekteerimisel puudub avalik huvi. Hoone projekteerimistööd tellib ja
finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik.
17.5.Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimine
Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise (nt kanalisatsioonisüsteem, veetorustik, elektrivõrk,
maaküte jne) võib lahendada hoone ehitusprojekti koosseisus või eraldiseisva projektiga.
Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 15
Koostaja: AA Arhitektid OÜ
Koostamise aeg: 25. juuli 2022
Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimisel puudub avalik huvi. Krundisisese
tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimistööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või
igakordne kinnisasja omanik. Tehnovõrgu ja -rajatise rajamisel või olemasoleva
rekonstrueerimisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt
seatud tingimusi.
17.6.Ehitustööde teostamine
Projekteeritud hoone ja rajatis püstitatakse vastavalt ehitusprojektis määratud asukohale,
mahule ja vastava kvaliteediga materjalidest.
Krundi piirides paikneva hoone või rajatise püstitamisel puudub avalik huvi. Krundisisese hoone
ja rajatise ehitustööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja
omanik.
Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 16
Koostaja: AA Arhitektid OÜ
Koostamise aeg: 25. juuli 2022
Krundi ehitusõigused
ALUSANDMED PLANEERINGULAHENDUSE LEPPEMÄRGID
Hoonete Hoonete
Krundi nr
Krundi Krundi Hoonete suurim suurim Hoonete Katastriüksuse piir Planeeringuala piir Hoone
Olemasolev pindala lubatud lubatud suurim
kasutamise suurim Katastriüksuse tunnus Krundi piir
maaüksus
sihtotstarve (ha) lubatud arv ehitisealune maksimaalne lubatud Krundi maapealne hoonestusala
pind (m²) kõrgus (m)
korruselisus
Katastriüksuse nimi KRUNT 1 Krundi number Ranna kallasraja ulatus
1 HL100 1,22 - - - - Maapinna kõrguspunkt Servituudi seadmise vajadus Kraav, veekogu
Maapinna kõrgusjoon Avaliku kasutusega eratee Puurkaev
2 EP100 1,03 5 500 8 2 Tee, tänav Eratee Biopuhasti
Likvideeritav objekt Tee kaitsevööndi piir lk Elektrivõrgu liitumiskilp
3 EP100 1,33 5 500 8 2
Lubjarikas aruniit Juurdepääs krundile Madalpinge maakaabel
Hoiuala inventeeritud elupaigatüüp
4 EP100 1,16 5 500 8 2
ELP0010318 p2 Parkimiskohtade arv krundil KRUNT 8
Raima Ranna ehituskeeluvööndi piir
5 EP100 1,2 5 500 8 2 Ranna piiranguvööndi piir
Rannaniit p2
ELP0007043 p2
6 EP100 1,18 5 500 8 2
7 EP100 1,23 5 500 8 2
KRUNT 5
lk
KRUNT 7
8 EP100 1,03 5 500 8 2 lk
lk p2 p2
Sinihelmika kooslus
Krundi kasutamise piirangud ja ehitusnõuded ELP0021233
Parkimiskohtade
Krundi nr
arv Minimaalne
Olemasolev Kehtivad Planeeritud
maaüksus Norma- Planee-
tulepüsivus- piirangud piirangud KRUNT 3 Joonise koostamisel kasutatud alusmaterjal:
klass
tiivne ritud
Ranna
KRUNT 6
Rannaniit lk lk
1 - - - ehituskeeluvöönd, tee -
ELP0007043
kaitsevöönd p2
Maaüksuse Juurdepääsuservituut,
lähiaadress 2 - ≥2 TP3 Tee kaitsevöönd biopuhasti kuja,
puurkaevu hooldusala
Biopuhasti kuja,
3 - ≥2 TP3 Tee kaitsevöönd
puurkaevu hooldusala
Juurdepääsuservituut, KRUNT 1 KRUNT 4
4 - ≥2 TP3 - biopuhasti kuja,
puurkaevu hooldusala
Raima
Biopuhasti kuja, p2 p2
5 - ≥2 TP3 - puurkaevu hooldusala
Juurdepääsuservituut,
KRUNT 2
6 - ≥2 TP3 - biopuhasti kuja,
puurkaevu hooldusala
Juurdepääsuservituut,
7 - ≥2 TP3 - biopuhasti kuja,
puurkaevu hooldusala
Biopuhasti kuja,
8 - ≥2 TP3 - puurkaevu hooldusala Lubjarikas aruniit
ELP0010318
MAAKASUTUS lk lk
Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneering Töö nr. 21-06
EP EP - üksikelamu maa Rannaniit Joonis: ESKIIS
ELP0007043 Väljatrüki aeg: 25. juuli 2022 Esituskuju mõõtkava: M 1:500
HL HL - looduslik maa Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Väljatrüki fail: DP-21-06_Raima_Detailplaneering_ESKIIS_.dwg
Väljatrüki formaat: Previous paper size (1189.00 x 297.00 mm)
Emmaste Osavalla Valitsus Teie 22.03.2022 nr 8-4.1/153
[email protected]
Meie 21.04.2022 nr 6-2/22/5518-2
Seisukoht Hindu küla Raima
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamise vajalikkuse kohta
Küsisite Keskkonnaameti arvamust Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõu „Raima
detailplaneeringu koostamise algatamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmine“ kohta.
Detailplaneeringuala hõlmab Hiiumaa vallas Hindu külas asuva Raima1 kinnistut. Planeeringu
koostamise eesmärgiks on Raima kinnistu jagamine kaheksaks krundiks, millest seitsmele
krundile määratakse hoonestusala ning ehitusõigus ühe elamu ja kuni nelja abihoone
püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate
koridoride määramisega ning parkimiskorralduse ja liikluse lahendamine, vajalike servituutide
asukoha määramine, üldplaneeringu muutmine üldplaneeringuga määratud maakasutuse
juhtotstarbe muutmise osas.
Lähtudes esitatud materjalidest ja teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet
seisukohal2, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt keskkonnamõju hindamise
ja keskkonnasüsteemi seaduse § 22 mõistes olulist keskkonnamõju, sh Natura 2000
võrgustiku aladele, hoiualale ning ranna- ja kalda kaitse eesmärkidele, ning
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.
Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti
12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.
Keskkonnaamet peab vajalikuks, et saadetud planeeringu materjale täiendatakse
järgnevalt esitatud märkuste alusel.
Raima kinnistu asub osaliselt Vanamõisa lahe hoiualal3, mis on arvatud Natura 2000
võrgustikku Vanamõisa loodusalana ja Vanamõisa linnualana. Hoiuala piiriks Raima kinnistul
on Vabariigi Valitsuse 08.09.2005 määruse nr 233 lisa „Vanamõisa lahe hoiuala“ kohaselt
osaliselt Liivalauka tee4 ja osaliselt sellelt algav vana külatee. Raima kinnistul on ajavahemikul
2011-2014. a toimunud ehitustegevuse (maaparandustööd) käigus muudetud ka vana külatee
asukohta ning ehitatud pinnastee ümber kruuskattega teeks. Seoses sellega on 2021. a
põhikaardil korrigeeritud kõnealuse tee asukohta. Kuna ehitustegevuse tulemusel on muudetud
1
Katastritunnus 17501:003:0690, pindala 9,39 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa
2
Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas
3
Vabariigi Valitsuse 08.09.2005 määrus nr 233 „Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas”
4
Teeregistri nr 1750063
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
tee asukohta Raima kinnistul, ei kulge Vanamõisa lahe hoiuala piir enam mööda olemasolevat
teed, vaid selle tee algses asukohas. Hoiuala piir kajastub korrektselt keskkonnaregistris ja Maa-
ameti kaardirakendustes. Palume detailplaneeringus arvestada eeltooduga ning korrigeerida
vastavalt ka detailplaneeringu lähteseisukohti ja KSH eelhinnangut.
Vanamõisa lahe hoiuala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi5 I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – liivaste ja mudaste pagurandade (Natura kood 1140), rannikulõugaste
(1150*), suurte ja madalate lahtede (1160), väikesaarte ja laidude (1620), rannaniitude (1630*),
püsitaimestuga liivarandade (1640), taimestunud kivirandade (1220), kadastike (5130) ja
vanade loodusmetsade (9010*) kaitse ning linnudirektiivi6 I lisas nimetatud linnuliikide ning I
lisas nimetamata, kaitset vajavate rändlinnuliikide elupaikade kaitse.
Raima kinnistul on hoiualale jäävas osas inventeeritud elupaigatüübid rannaniidud (1630*),
kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) ja sinihelmikakooslused (6410). Rannaniitude kaitse
on Vanamõisa lahe hoiuala kaitse-eesmärgiks ning Vanamõisa lahe kaitsekorralduskavaga7 on
tehtud ettepanek ka elupaigatüüpide kuivad niidud lubjarikkal mullal ja sinihelmikakooslused
lisamine hoiuala kaitse-eesmärkide hulka.
Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille
kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab
ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi8.
Detailplaneeringu lähteseisukohtades näidatud krunt nr 1, mille sihtotstarbeks jääb
maatulundusmaa, asub tervikuna Vanamõisa lahe hoiualal. Sellele krundile ehitustegevust ei
kavandata. Joonisel näidatud krunt nr 2, mille sihtotstarbeks määratakse elamumaa, jääb
osaliselt Vanamõisa lahe hoiualale. Ülejäänud krundid ei asu hoiualal.
KSH eelhinnangus on küll nimetatud Vanamõisa hoiuala kaitse-eesmärgid, sh kaitstavad
elupaigatüübid, kuid puudub info Raima kinnistule jäävate elupaigatüüpide ja nende
esinemisalade kohta, samuti planeeringuga kavandatava tegevuse võimaliku mõju hinnang
elupaigatüüpidele. Kuigi krunt nr 2 jääb osaliselt Vanamõisa lahe hoiualale ja kattub
elupaigatüübi kuivad niidud lubjarikkal mullal esinemisalaga, ei ole detailplaneeringu
lähteülesandega seatud tingimusi selle krundi hoonestusala paiknemisele. Kuna ehitustegevus
kaitstaval elupaigatüübil ja seeläbi elupaigatüübi kahjustamine ning pindala vähenemine oleks
vastuolus Vanamõisa lahe hoiuala kaitse-eesmärkidega ja looduskaitseseaduses sätestatuga, ei
ole lubatud ehitustegevus kaitstavatel elupaigatüüpidel.
Planeeringu lähteseisukohtade kohaselt jääb krundi nr 1 sihtotstarbeks maatulundusmaa.
Keskkonnaamet on seisukohal, et maatulundusmaa sihtotstarve vastab selle puhul
õigusaktidega sätestatud maakasutuse otstarbele, kuna sellel maal on suures osas põllu- või
metsamajanduslik potentsiaal ning selle maaüksuse kasutamine muuks otstarbeks on seal
esinevate loodusväärtuste ja kitsenduste tõttu piiratud. Maatulundusmaa sihtotstarve on
kooskõlas looduskaitseseaduses9 toodud tegevustega poollooduslike koosluste (sh
maaüksustele jääva rannaniidu ja sinihelmikakoosluse) soodsa seisundi tagamiseks.
Kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Vanamõisa lahe poollooduslike koosluste
esinemisaladel on vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus, nagu niitmine,
karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine10. Detailplaneeringus tuleb
5
Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta
6
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta
7
Vanamõisa lahe hoiuala kaitsekorralduskava 2016–2025, lk 77, https://eelis.ee/GetFile.aspx?fail=706677718
8
Looduskaitseseadus (LKS) § 32 lg 2
9
LKS § 17
10
LKS § 17 lg 1
2 (3)
käsitleda nimetatud poollooduslike koosluste hooldamisvajadust ning lisada planeeringusse
hooldussoovitused ja –tingimused.
Juhul kui planeeringuga ei kavandata tegevusi Vanamõisa lahe hoiualal ning planeeringu
elluviimine ei takista hoiuala kaitse-eesmärkideks olevate poollooduslike koosluste hooldamist,
ei avalda planeeringuga kavandatav tõenäoliselt olulist mõju hoiualale.
Keskkonnaregistri andmetel jäävad Raima kinnistule III kaitsekategooria taimeliikide hall käpp
(Orchis militaris), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), rohekas käokeel (Platanthera
chlorantha), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) ja kahkjaspunane sõrmkäpp
(Dactylorhiza incarnata) elupaigad.
III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine
on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas11.
Arvestades, et nimetatud liikide esinemisalad on oluliselt laiemad kui Raima kinnistu, ei ohusta
planeeringuga kavandatav tegevus nende liikide säilimist selles elupaigas.
Raima kinnistu asub osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndis. Meresaartel on
ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit12. Planeeringu lähteseisukohtades ja KSH eelhinnangus on
öeldud, et Emmaste valla üldplaneeringuga13 on Raima kinnistul vähendatud ehituskeeluvööndi
ulatust Liivalauka teeni. Peame vajalikuks märkida, et Emmaste valla üldplaneeringuga on
Raima kinnistul vähendatud ehituskeeluvööndi ulatust siiski osaliselt Liivalauka teeni ja
osaliselt sellelt algava vana külateeni14. Vähendatud ranna ehituskeeluvööndi ulatus kattub
Raima kinnistul Vanamõisa lahe hoiuala piiriga. Palume detailplaneeringu algatamise
dokumentides korrigeerida ehituskeeluvööndi piiri kulgemise sõnastust ning arvestada
ehitustegevuse kavandamisel ehituskeeluvööndiga ja seal kehtivate kitsendustega15.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Kadri Tamm 5300 2210 (keskkonnakorraldus)
[email protected]
Meeli Kesküla 5345 4246 (looduskasutus)
[email protected]
11
LKS § 55 lg 8
12
LKS § 38 lg 1 p 1
13
Kehtestatud Emmaste Vallavolikogu 30.09.2005 määrusega nr 39
14
Emmaste valla üldplaneeringu põhijoonis, leht nr 1
15
Ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud (LKS § 38 lg 3)
3 (3)
Tiit Reha Teie: 14.04.2022 nr 8-4.1/185
Hiiumaa Vallavalitsus
Emmaste Osavalla Valitsus Meie: 21.04.2022 nr 4.1-5/794-1
Arvamus Hiiumaa vallas Hindu külas asuva Raima kinnistu detailplaneeringu algatamise
eelnõu kohta
Austatud härra Reha
Hiiumaa Vallavalitsusele on esitatud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Hiiumaa vallas
Hindu külas asuval Raima kinnistul (katastritunnus 17501:003:0690, pindala 9,39 ha,
sihtotstarve 100% maatulundusmaa) eesmärgiga jagada kinnistu kaheksaks katastriüksuseks,
millest seitsmele määratakse hoonestusala ning ehitusõigus ühe elamu ja kuni nelja abihoone
püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnosüsteemidega, lahendatakse juurdepääs
kruntidele ning määratakse haljastuse-, heakorra- ja keskkonnatingimused. Hoonestamisele
kuuluvatele katastriüksustele määratakse elamumaa sihtotstarve.
Maakatastri andmetel on Raima maaüksuse kõlvikulises koosseisus 3,71 hektarit looduslikku
rohumaad, 3,44 hektarit metsamaad ja 2,23 hektarit muud maad. Maakatastri kaardiandmetelt
nähtub, et looduslik rohumaa on metsastumas. Maaüksusel olev looduslik rohumaa ei ole
kantud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandustoetuste ja
põllumassiivide registrisse ja selle maa kohta ei ole makstud toetusi.
Raima maaüksusel paikneb maaparandussüsteem ning seda maa-ala läbib ka alla 10 km2
valgalaga maaparandussüsteemi eesvool. Täpsemad seisukohad ja juhised seoses
maaparandusehitistega annab Põllumajandus- ja Toiduamet.
Maaeluministeerium, vaadanud läbi Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Raima detailplaneeringu
koostamise algatamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu ja
selle lisad, võtab need teadmiseks ja nõustub seal toodud põhimõtetega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiina Saron
Kantsler
Helve Hunt
625 6511
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Hiiumaa Vallavalitsuse Teie: 22.03.2022 nr 8-
Emmaste Osavalla Valitsus 4.1/155
[email protected] Meie: 29.03.2022 reg nr
6.2-6/3199-1
Arvamus Hindu küla Raima detailplaneeringu algatamise eelnõu kohta
Esitasite Raima detailplaneeringu koostamise algatamise eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmise eelnõu arvamuse avaldamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile.
Raima katastriüksus (17501:003:0690) paikneb Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Hindu külas
tervikuna Raima maaparandussüsteemi ehitisel (maaparandussüsteemi kood/ehitise kood
7032320000010/001) ning ehitis hõlmab ainult Raima maaüksust.
Raima maaparandusehitise eesvooluks on Raima kraav, pikkusega 0,25 km. Reguleeriva
võrguga maa-ala pindala on 8,2 ha, maakasutusviisiga - põllumajandusmaa kuivendussüsteem
(4,1 ha) ja metsakuivendussüsteem (4,1 ha). Kuivendusviisiks on kraavkuivendus.
Kuivendusvõrk rekonstrueeriti 2011 - 2013 aastatel.AS Leva tellimusel.
Eeltoodust lähtuvalt juhime tähelepanu, et tegemist on liigniiske maaga, millega tuleb arvestada
detailplaneeringu koostamisel. Olemasolevat kuivendussüsteemi tuleb hooldada, säilitada,
täiendada. Eriti tähtis on tagada kraavide toimimise ja hooldamise võimalus.
Detailplaneeringu joonisele (geo-alusele) peavad olema kantud kraavid, truubid, teed,
puhastuslodu, tuletõrje veevõtukoht.
Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõus „Raima detailplaneeringu koostamise algatamine,
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ on viidatud maaparandusseaduse
§-le 4, 48, 50 ja 51, millede nõuetest me oma tulevastes kooskõlastustes lähtume.
Tutvunud eelnõuga, avaldame arvamust, et detailplaneeringuga võib jätkata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 /+(372) 605 1710/
[email protected] / www.pta.agri.ee
Registrikood 77001458
Epp Kikas
peaspetsialist-koordinaator
Lääne regiooni
Kuressaare esindus
Mait Must
+372 515 3637
[email protected]
2 (2)
Hiiumaa Vallavalitsus Emmaste Osavalla Teie 22.03.2022 nr 8-4.1/152
Valitsus Meie 13.04.2022 nr 15-3/2725-2
[email protected]
Hindu küla Raima kinnistu
detailplaneeringu algatamine
Hiiumaa Valla Emmaste Osavalla Valitsus esitas 22.03.2022 Rahandusministeeriumile
taotluse Hindu külas asuva Raima kinnistu detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering)
keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkuse kohta seisukoha
saamiseks lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33
lõikest 6. Samuti on palutud ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõule.
Taotlusele on lisatud KSH eelhinnangu, detailplaneeringu algatamise otsuse ja
lähteseisukohtade eelnõud (edaspidi ka eelnõu).
Planeeringuala, 9,39 ha suurusega hoonestamata Raima kinnistu (17501:003:0690), on
maatulundusmaa sihtotstarbega, kõlvikuliselt koosseisult rohumaa, metsamaa ja muu maa.
Detailplaneeringu eesmärk on kinnistu jagada kaheksaks krundiks. Seitsmele krundile
määratakse ehitusõigus ja hoonestusala elamu ja kuni nelja abihoone rajamiseks.
Kaheksandale, Vanamõisa hoiualal paiknevale krundile ehitusõigust ei määrata. Samuti
lahendatakse tehnovõrkude ja juurdepääsutee paiknemine, liiklus- ja parkimiskorraldus,
seatakse olulisemad arhitektuuri-ja ehitusnõuded, määratakse servituutide vajadus.
Juurdepääs planeeringualale on Emmaste-Tohvri riigimaanteelt (12132) ja avalikult
kasutatavalt Liivalauka erateelt (1750063).
Planeeringuala asub vastavalt Emmaste Vallavolikogu 30.09.2005 määrusega nr 39
kehtestatud Emmaste valla üldplaneeringule (edaspidi üldplaneering) detailplaneeringu
kohustusega puhke- ja virgestusmaa juhtotstarbega alal. Üldplaneeringuga on määratud
minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1 ha ja vähendatud ranna ehituskeeluvööndi
ulatust planeeringualal. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta üldplaneeringuga
määratud puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve elamumaa juhtotstarbeks.
Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja koostatud KSH eelhinnangu kohaselt ei kaasne
detailplaneeringuga olulist negatiivset keskkonnamõju.
Lähtudes esitatud materjalidest märgime järgmist:
1. Raima kinnistu detailplaneeringu KSH menetlust ei ole otstarbekas algatada, kui
kavandatava tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju.
Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et
detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid
majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid
ning seatakse tingimused võimalike mõjude leevandamiseks. Kui menetluse käigus
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks on vajalik
teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha.
2. Planeeringuala paikneb Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi
maakonnaplaneering) kohaselt Sõru-Hindu-Tohvri I klassi maakondliku tähtsusega
väärtusliku maastiku alal. Maakonnaplaneeringuga on tehtud ettepanek määrata see
rahvusmaastikuks. Maakonnaplaneeringu kohaselt sobib ala elamu- ja
suvilaehituseks, sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja kultuurmaad.
Nii uusehitiste püstitamisel kui vanade hoonete renoveerimisel tuleks arvestada vana
külastruktuuri ning ehitustraditsioonidega ning hooned tuleb hoolikalt maastikku
paigutada. Tuleb vältida teede õgvendamist, teega piirnevaid külapõlde ja rohumaid
tuleks niita ja karjatada, samuti tuleks harvendada ja karjatada rannaniitusid ja -metsi.
Palume detailplaneeringu koostamisel järgida maakonnaplaneeringus toodud
väärtusliku maastiku hooldus- ja kasutussoovitusi.
3. Maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala osaliselt Sõru- Tohvri rannaala
puhkealal. Maakonnaplaneeringuga määratud puhkealad on puhkamiseks,
taastumiseks, liikumisharrastusteks kasutatavad alad, seal leidub ujumisrandu, seene-
ja marjametsi. Palume detailplaneeringu koostamisel järgida maakonnaplaneeringus
toodud puhkealade arengu põhimõtted ja kasutustingimusi.
4. Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt osaliselt rohelise võrgustiku
koridoris. Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib maakonnaplaneeringu
kohaselt arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste,
kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku
toimimist. Palume detailplaneeringu koostamisel arvestada rohelise võrgustiku
põhimõtete ja kasutustingimustega.
5. Planeeringuala piirneb Läänemere kallasrajaga1. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse
(KeÜS) § 38 lõike 4 kohaselt peab kaldaomanik igaühel lubama kallasrada kasutada
ja § 38 lõike 71 kohaselt juurdepääsu kallasrajale planeeringuga kehtestatud
tingimustel tagama. Palume detailplaneeringus käsitleda, kuidas ja millistel
tingimustel läbipääs tagatakse, samuti milliseid meetmeid tuleb selleks
rakendada.
6. Suur osa kinnistust on väärtuslik põllumajandusmaa keskmise boniteediga 31 ja 352.
Palume lähteseisukohtadesse lisada täiendavalt Maaeluministeerium asutusteks,
kellega tuleb detailplaneeringu koostamisel koostööd teha.
7. Planeeringualal on maaparandushoiuala. Eelnõu kohaselt tehakse detailplaneeringu
koostamisel koostööd Põllumajandus- ja Toiduametiga.
8. Planeeringuala asub osaliselt Väinamere hoiualal, Natura 2000 Väinamere linnu- ja
loodusalal. Alal on III kategooria kaitsealuse liikide esinemise tõenäosus. Eelnõu
kohaselt tehakse detailplaneeringu koostamisel koostööd Keskkonnaametiga.
9. Juhime tähelepanu, et eelnõus kasutatud mõiste juhtsihtotstarve ei ole asjakohane.
Maakasutuse juhtotstarve on PlanS § 6 ja § 75 kohaselt üldplaneeringuga määratav
maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab määratud piirkonnale edaspidise
maakasutuse põhisuunad. Üks detailplaneeringu kohustuslikest ülesannetest on krundi
ehitusõiguse määramine, sealhulgas määratav krundi kasutamise sihtotstarve näitab,
1
Kallasrada on keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 1 kohaselt kaldariba avalikult kasutatava
veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks.
2
Hiiu maakonna põllumajandusmaa keskmine reaalboniteet on 29.
2
millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada (PlanS § 126
lõige 5). Palume eelnõu planeerimisseadusega kooskõlla viia, samuti palume
edaspidises planeerimisalases töös järjepidevalt kasutada mõisteid nende õiges,
seadusekohases tähenduses.
PlanS § 127 lõike 5 kohaselt avalikustatakse detailplaneeringu koostamise vältel see koos
olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega
detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Vastavalt PlanS § 3 lõikele 4 kuuluvad
planeeringu koosseisu lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning
planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu
elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud
planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.
Palun kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik
isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja isikud, kes on
avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel. Koostöö tegemisel palume lähtuda
Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise
kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatud nõuetest.
Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Lääne talitust kursis
detailplaneeringu koostamisega, sh esitada detailplaneeringu eelnõu (eskiis) täiendavate
kooskõlastuste määramiseks ja arvamuse avaldamiseks enne PlanS § 134 kohast vastuvõtmist
(PlanS § 133 lõige 1).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaadid: Hiiumaa Vallavalitsus
Urve Pill 715 5809
[email protected]
3
Sheet1
7';ngmtlrQld:
N
==:z cV kalmõl kniilv
=* 104
102
Tr".,,,,,". kr""vll"lj".t
I)
4
Pore
W+E
S
17501:003:0680
).n( [
o '1+26
sa
•....•....•....
V
12/~/y'/ ,'73+56
IL"
!/
~~ 4+12
Ii' ... _..•
RÜnkQm"t:öQ
17501.003:0236
f·;otkap)j ••
I lOO 1 :0C;J:02GI
17501 :OO~I0701
\," MwrlkotkQ
17CO 1:003:0139
Raima maaparandusehitise teostusjoonis
• Kraavid omavahel kokku kaevatud
Koostas: Üllar Padari
~
1":'\ -_ Veeviimar
Geotekstiil teekatte all 1906.2013
~
~ Page 1
TEHNILISED TINGIMUSED 389015
TAOTLUSE ESITAJA
Nimi / ärinimi Isiku- või registrikood
Kuusk, Arno 38208210236
Kontaktaadress Tänav / maja / korter Sihtnumber Maakond
Kärdla, Metsa tn, 35a 92413 Hiiu maakond
Telefon e-post
526 7075
[email protected]
Kontaktisik Nimi
Telefon e-post
VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT
Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress
Raima Hindu küla Hiiumaa vald Hiiu maakond
Tarbimiskoht Katastriüksuse number
17501:003:0690
Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool
Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider
TOOTEVALIK
Tasuta tehnilised tingimused detailplaneeringuks
SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED
Faaside arv Amprite arv
3 150 A
ELEKTRILEVI TEGEVUSED
Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab
Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.
1/2
TEHNILISED TINGIMUSED 389015
KLIENDI TEGEVUSED
1. Detailplaneeringu alal näha Pere ja Luige detailplaneeringu planeeritavast alajaamast uutele objektidele
välja eraldi fiidridelt 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks planeerida kinnistute piiridele
0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid planeerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt
mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.
2. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga.
3. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi
mitte moodustada.
4. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor.
5. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi
kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Enefit Connecti
piirkonna võrguplaneerija poole (Kardo Link, tel. 5884 4354,
[email protected]).
7. Detailplaneering kooskõlastada Enefit Connectiga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada
läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel: https://www.elektrilevi.ee/et/
teenused/projektide-kooskolastamine
8. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise
projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad.
Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada
Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
9. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida
liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu
sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.
TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA
Nimi: Kardo Link Koostatud: 05.10.2021
Elektrilevi OÜ volitatud esindaja Kehtib kuni: 05.10.2023
5884 4354 |
[email protected]
2/2
HIIUMAA VALLAVALITSUS
EMMASTE OSAVALLA VALITSUS
Rahandusministeerium
[email protected] 18.08.2022 nr 8-4.1/380
koopia: Urve Pill
[email protected]
Raima detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek,
koostöötegijate määramine
Emmaste Osavalla Valitsus korraldab Hindu külas asuva Raima kinnistu, katastritunnusega
17501:003:0690, detailplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku 12. septembrist – 12.
oktoobrini 2022 tööpäevadel tööajal Emmaste Osavalla Valitsuses (aadress Vallamaja
Emmaste küla Hiiumaa vald). Detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu toimub 13. oktoobril
2022 kl 10.00 Emmaste Osavalla Valitsuses. Täiendav info Pilvi Post, 462 2445,
[email protected]
Hiiumaa Vallavolikogu 19.05.2022 otsusega nr 53 „Raima detailplaneeringu koostamise
algatamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ algatati Hindu külas
asuval Raima, katastritunnusega 17501:003:0690, kinnistul detailplaneering. Planeeringuala
hõlmab tervet kinnistut. Detailplaneeringu algatamise eesmärkideks on kinnistu jagamine
kaheksaks (8) krundiks, millest seitsmele (7) määratakse hoonestusala ja ehitusõigus ühe
elamu ja abihoonete püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnosüsteemidega,
kruntidele juurdepääsutee võimaliku asukoha määramine, hoonestatavate kruntide sihtotstarbe
muutmine 100% elamumaaks, üldplaneeringu muutmine: üldplaneeringujärgse sihtotstarbe
(kaitsehaljastuse ning puhke- ja virgestusmaa) muutmine elamumaaks. Otsusega ei algatata
keskkonnamõju strateegilist hindamist. Täiendavaid uuringuid ei ole vaja teostada.
Vastavalt planeerimisseaduse § 81 lg 3 palun määrata Raima kü detailplaneeringu
lähteseisukohtades nimetatud koostöötegijatele ja kaasatavatele lisaks isikuid ning asutusi,
kellega tuleb teha planeeringu koostamisel koostööd või keda tuleb planeeringu koostamisse
kaasata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Reha
osavallavanem
Lisa: Raima detailplaneeringu eskiis
Pilvi Post
maa- ja ehitusspetsialist
[email protected], 462 2445
Vallamaja Telefon: 372 462 2444
92001 Emmaste Faks: 372 462 2440
reg nr 77000571 E–post:
[email protected]
A/arve: EE342200001120124153 Tehingupartneri kood: 166101
Makse saaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Detailplaneeringust
huvitatud isik: AS LeVa
koostamise aeg: 25. juuli 2022
töö number: DP21-06
koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Hindu küla
Raima maaüksuse
detailplaneering
Kärdla, 2022
AA Arhitektid OÜ SEB +372 5621 4955
Reg.kood. 11484739 IBAN: EE841010220082898013
[email protected]
Telliskivi 60A, 10412 Tallinn KMK nr. EE101391391 www.aaarhitektid.ee
Sisukord
Üldosa............................................................................................................................................3
1. Planeeringuala kruntideks jaotamine........................................................................................4
2. Krundi hoonestusala määramine...............................................................................................4
3. Krundi ehitusõiguse määramine................................................................................................5
4. Hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste ja rajatiste ning juurdepääsuteede võimaliku
asukoha määramine.......................................................................................................................5
5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine...................................................................................6
6. Tuleohutus.................................................................................................................................6
7. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine.................................................6
8. Liikluskorralduse põhimõtete määramine..................................................................................7
9. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine................................................................7
10. Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine.....................................................................8
10.1. Maaparandus...................................................................................................................8
10.2. Väärtuslikud maastikud....................................................................................................8
10.3. Tegevused rohelise võrgustiku koridoris..........................................................................9
10.4. Puhkeala.........................................................................................................................10
10.5. Tegevused hoiualal.........................................................................................................11
10.6. Tegevused ranna piiranguvööndis..................................................................................11
11. Kuja määramine.....................................................................................................................12
12. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine........................................................12
13. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi
tagavate nõuete seadmine...........................................................................................................12
14. Servituutide seadmise vajaduse märkimine..........................................................................13
15. Ettepanek Emmaste valla üldplaneeringu muutmiseks........................................................13
16. Nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu
koostamine nõutav........................................................................................................................14
17. Planeeringu elluviimine..........................................................................................................14
17.1. Maakorraldustoimingud..................................................................................................15
17.2. Kruntide juurdepääsuteede ja parkimiskohtade rajamine..............................................15
17.3. Elektriühenduse projekteerimine ja rajamine.................................................................15
17.4. Hoone projekteerimistööde teostamine.........................................................................15
17.5. Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimine....................................................15
17.6. Ehitustööde teostamine..................................................................................................16
Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 2
Koostaja: AA Arhitektid OÜ
Koostamise aeg: 25. juuli 2022
Üldosa
Käesoleva detailplaneeringu planeeringualana käsitletakse Hiiu maakonna Hiiumaa valla
Emmaste osavalla Hindu küla Raima maaüksust (katastritunnus 17501:003:0690, maaüksuse
pindala 9,39 ha).
Planeeringuala asukoht – Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Hindu küla, Raima mü
Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiismaterjalidega esitatakse olulisemad
lahendused, et anda nii planeeringu koostamise korraldajale kui huvitatud isikutele aimu
kavandatud tegevuste iseloomust ja põhilahendustest - kõik detailsemad määrangud esitatakse
detailplaneeringu koostamise järgmises etapis peale eskiisi heaks kiitmist.
Detailplaneeringu koostamine on algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 19. mai 2022 otsusega nr 53,
millega on kinnitatud ka detailplaneeringu lähteseisukohad. Detailplaneeringu koostamise
eesmärgiks on olemasoleva maatulundusmaa sihtotstarbega 9,38 ha suuruse maaüksuse
jagamine eraldiseisvateks kruntideks, kruntidele ehitusõiguse ja hoonestusalade määramine,
tehnovõrkude ja juurdepääsude lahendamine, haljastuse-, heakorra- ja keskkonnatingimuste
määramine ning olulisemate arhitektuuri- ja ehitusnõuete seadmine. Planeeringuga tehakse
ettepanek valla üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe osaliseks muutmiseks.
Planeeritav maaüksus on hoonestamata, kuid planeeringuala kesk- ja idaosas on võimalik leida
jälgi endiste talukohtade hoonete vundamentidest ja müürijuppidest. Loodusliku haljastusega
maa-ala on osaliselt kaetud kõrghaljastusega ning osaliselt lage. Maa-ala reljeef on tasane,
läänepoolne osa piirneb rannaga. Maapinna absoluutkõrgus jääb vahemikku ca 0...4,5 m
merepinnast. Planeeringuala juurdepääs toimub 12132 Emmaste-Tohvri riigimaanteelt avaliku
kasutusega eratee (Liivalauka tee) kaudu.
Planeeritaval maaüksusel on teostatud maaparanduslikke töid. Eesvooluks on piki maaüksuse
Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 3
Koostaja: AA Arhitektid OÜ
Koostamise aeg: 25. juuli 2022
põhjapiiri ca 0,25 km pikkune Raima kraav, lisaks on rajatud kraavkuivendusel põhinev
põllumajandusmaa ja metsakuivendussüsteem.
Hindu küla, Raima mü
1. Planeeringuala kruntideks jaotamine
Planeeritav maaüksus jaotatakse kaheksaks erineva suurusega maaüksuseks.
Vastavalt kehtivale üldplaneeringule on piirkonnas elamumaa kruntide minimaalne suurus 1,0
ha, planeeritud kruntide suurused jäävad keskmiselt 1..1,2 ha.
Liivalauka teest mere poole jäävale maaüksusele (Krunt 1) määratakse kaitsehaljastuse (HK)
sihtotstarve. Liivalauka teest ida poole jäävale seitsmele krundile (Krundid 2-8) määratakse
elamumaa (EP) sihtotstarve.
2. Krundi hoonestusala määramine
Planeeringuala paikneb osaliselt ranna ehituskeeluvööndis. Emmaste valla üldplaneeringuga on
Raima kinnistu osas ehituskeeluvööndit vähendatud osaliselt Liivalauka teeni ja osaliselt sellelt
algava vana külateeni. Planeeritud hoonestusalad paiknevad ranna ehituskeeluvööndist
väljapool ning detailplaneering on ehituskeeluvööndiga seotud piirangute osas üldplaneeringu
nõudeid järgiv.
Planeeritud kruntide hoonestusalade suuruste ja asukohtade valikul ning piiritlemisel on
lähtutud põhimõttest, et hoonestusala paikneb krundi piiridest igas suunas minimaalselt 10 m
kaugusel, Kuna tegu on hajaasustatud piirkonnaga, siis on peetud oluliseks, et iga
hoonestusala paiknemine ja suurus võimaldaks luua privaatse elukeskkonna.
Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 4
Koostaja: AA Arhitektid OÜ
Koostamise aeg: 25. juuli 2022
Hooned tuleb paigutada loodusesse hajusalt, et ei tekiks häirivat ebakõla ning et maastiku
väärtus piirkonnas ei kahaneks.
Planeeritavate kruntide hoonestusalade pindalad on vähemalt 3000 m². Hoonestusaladele ei
planeerita olulise avaliku huviga rajatisi, millest tulenev mõju ulatuks mitmele kinnisasjale, mille
ehitamise osas oleks suur avalik huvi või millest võib tõusetuda kõrgendatud oht või mis oleks
suure külastajate hulga ja pika külastusajaga ehitis.
3. Krundi ehitusõiguse määramine
Planeeringuga määratakse Kruntide 2-8 hoonestusaladele ehitusõigus. Igale krundile on
lubatud püstitada kuni viis uut hoonet. Planeeritud hoonete funktsioonidena nähakse elamut ja
seda teenindavaid abihooneid: näiteks kuurid, garaaž, saun, jne.
Krundi hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 500 m².
Planeeritud hoonete maksimaalne kõrgus kuni 8 m ja kuni 2 korrust, sh abihoone maksimaalne
kõrgus kuni 6 m ja 1 korrus.
Planeeringualale maa-aluste ruumide ehitamist ei planeerita ning vastavat ehitisealust pindala
ei määrata.
4. Hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste ja
rajatiste ning juurdepääsuteede võimaliku asukoha
määramine
Hoonete ja rajatiste toimimiseks rajatakse igale krundile elektrivarustus, kaev, veetrass ning
kanalisatsioonisüsteem. Kuna kaasaegsete mobiilsideteenustega on võimalik tagada vajalik
telefoni- ja internetiühendus, siis käesolev detailplaneering planeeritud maaüksuste sidevõrguga
liitumist ette ei näe - hilisemal vajadusel taotletakse vastava valdkonna teenusepakkujalt
täiendavad tehnilised tingimused.
Elektrilevi OÜ tehniliste tingimuste nr 389015 kohaselt tuleb Raima maaüksuse elektrivarustuse
tagamiseks näha ette planeeritavast alast põhjapoole jääva Pere ja Luige maaüksuste
detailplaneeringuga planeeritud alajaamast rajada eraldi fiidritel 0,4 kV maakaabelliinid.
Kruntide piiridele, juurdepääsutee serva planeeritakse jaotuskilbid ja mitmekohalised
liitumiskilbid. Kuni jaotus- ja liitumiskilpideni kulgevate tehnorajatiste maakasutusõigus
tagatakse servituudialana, liitumiskilpidest kuni hooneteni jääva taristu rajab planeeringust
huvitatud isik. Planeeritud liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.
Veevarustuse tagamiseks nähakse igale krundile ette eraldiseisev puurkaev. Igast planeeritud
puurkaevust võetakse vett alla 10 m³ ööpäevas ning kaevu ümber sanitaarkaitseala ei määrata,
on vaid 10 m ulatusega hooldusala, kus piiratakse tegevusi põhjavee saastumise vältimiseks.
Piirkonna põhjavesi on suhteliselt kaitstud. Hoonetes tekkiva reovee kanaliseerimiseks nähakse
igale krundile ette lokaalne biopuhasti, milles puhastatud heitvesi juhitakse kraavi.
Hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalsete lahendustega hoonete projekteerimise käigus.
Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 5
Koostaja: AA Arhitektid OÜ
Koostamise aeg: 25. juuli 2022
Soovituslikult eelistada kütteviisidena maakütet, päikesekütet, -paneele ning muid
keskkonnasõbralikke viise.
Kuna planeeritav maa-ala on osaliselt liigniiske, tuleb järjepidevalt hoida korras planeeringuala
olemasolevad kraavid, vajadusel tõsta täitepinnasega kruntide maapinna reljeefi ning rajada
uusi lõike olemasolevate kraavidega ühendamiseks.
Nii olemasolevate kui planeeritud kraavide kallaste kaitsmiseks määratakse kraavi pervest 1 m
ulatusega kaitsevöönd, mille ulatuses peab hoiduma tegevusest, mis võivad kahjustada kraave,
takistada nende nõuetekohast toimimist või hooldustööde tegemist (nt ei tohi rajada
kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda, tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele
ega harida maad).
5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine
Detailplaneeringu alal ei paikne kohapealseid loodusvarasid, mida saaks planeeritud
ehitustegevuse tarvis kasutada, kõik materjalid tuleb planeeringualale transportida kaugemalt.
Kõiki loodusvarasid tuleb kasutada säästlikult. Planeeritud tegevusel puudub oluline mõju
üleüldisele loodusvarade kasutamisel.
Uute hoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb rõhku panna energiatõhususele ja tarbimise
säästlikkusele. Tehnovõrkude rajamisel või rekonstrueerimisel tuleb lähtuda tehnovõrkude
valdajate poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimustest.
6. Tuleohutus
Planeeritud hoonete minimaalne tulepüsivusklass on TP3 (tuldkartev). Tuleohutuse seaduse
alusel peab kinnisasja ja ehitise ohutust, nõuetekohasust, päästevahendite ja ehitises nõutavate
tuleohutuspaigaldiste olemasolu kontrollima ja nõuetest kinni pidamist tagama isik, kelle
valduses kinnisasi või ehitis on. Tulekahju avastamiseks ja selle kustutamiseks ehitises tuleb
kasutada autonoomseid tehnilisi lahendusi.
Tuletõrje veevarustuse tagamise tarbeks on planeeringuala kagunurgas olemasolev
veekaevuga veevõtukoht, mille juures veevõtukaev ning sõidukite manööverdusala.
7. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste
määramine
Planeeringualale püstitatavate ehitiste põhilised arhitektuuri- ja kujundusnõuded:
kõikide ühe krundi hoonestusalale püstitatavate hoonete materjalikasutus, arhitektuurne
vorm ja -stiil peavad olema sarnased ning omavahel kokkusobituvad. Hoonete
välisfassaadidel kasutada looduslikke materjale (nt puit, kivi) vms kaasaegse
arhitektuuriga sobituvaid lahendusi. Fassaadi värvilahenduste määramisel mitte
kasutada erksavärvilisi ja looduskeskkonnas silmatorkavaid värvitoone;
Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 6
Koostaja: AA Arhitektid OÜ
Koostamise aeg: 25. juuli 2022
ei ole lubatud viimistlusmaterjalide imiteerimist (nt visuaalselt näiv kivi peab ka olema
kivist, mitte vormist valatud komposiitmaterjal);
ehitised tuleb projekteerida ja püstitada keskkonna- ja energiasäästlikest põhimõtetest
lähtuvalt;
iga hoone asukohavalikul tuleb arvestada, et sellele oleks tagatud sõidukiga ning
päästetehnikaga aastaringne juurdepääs ja vajadusel tehnilise teenindamise võimalus;
hoonete asukohavalikul tuleb arvesse võtta hoone fassaadi paiknemist ilmakaarte
suhtes;
krundi, hoonestusala või selle osa võib piirata piirdeaiaga. Piirdena kasutada
traditsioonilist kiviaeda või kuni 1,5 m kõrgust statsionaarset puidust piiret;
hooned projekteerida ja püstitada kelp- või viilkatustega, mille kalle jääb vahemikku
30°..45°, lamekatusega hoonestus ei ole lubatud. Katusekattematerjalina eelistada
tumedat kivi või plekki, puitu, roogu või muid kaasaegse arhitektuuriga sobituvaid
materjale.
8. Liikluskorralduse põhimõtete määramine
Planeeringuala läbib lääneosas põhja-lõuna suunaliselt avaliku kasutusega eraomandis
Liivalauka tee, planeeringuala lõuna- ja idaosas paiknevad olemasolevad erateed.
Kruntide 1 ja 3 juurdepääs toimub Liivalauka teelt, Kruntide 2 ning 4-8 juurdepääs toimub
olemasolevalt erateelt, millele rajatakse mahasõit ja juurdepääsutee kuni krundi
hoonestusaladeni. Juurdepääsuteed jäävad kruntide omanike ja külaliste kasutamiseks ning
neile avalikku kasutust ei planeerita.
Nii olemasolevate kui planeeritavate teelõikude minimaalne laius peab olema 3,5 m ning selle
konstruktsioon peab olema aastaringselt piisava kandevõimega, et kanda ka rasketehnikat (nt
ehitustehnika, jäätmeveok, talvine teehooldus jne). Juurdepääsutee ning juurdepääsud
hooneteni peavad olema takistustest vabad ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras.
Mahasõitudel ja erinevate teede lõikumiskohtadel peab olema erineva pikkusega sõidukite
gabariitidega arvestav pöörderaadius ning tagatud nähtavus igas suunas.
Parkimine lahendatakse täies ulatuses iga krundi territooriumil. Iga hoonestusala koosseisus
nähakse ette minimaalselt 2 sõiduautole sobilikku parkimiskohta (min 2,5 M X 5 m).
9. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete
määramine
Krunt 1 maa-alal paikneva kõrghaljastuse eesmärk on lisaks miljööväärtuse pakkumisele kaitsta
teeäärseid alasid tuule, müra, tolmu jm mõjutuste eest. Antud alal tuleb kõrghaljastus säilitada.
Kuna krunt paikneb täies ulatuses ranna piiranguvööndis, ei ole kogu krundi ulatuses lubatud
teostada lageraiet. Valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada Looduskaitseseaduse lisas
sätestatud tingimustega.
Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 7
Koostaja: AA Arhitektid OÜ
Koostamise aeg: 25. juuli 2022
Raadamine on lubatud Kruntide 2-6 juurdepääsuteede, hoonete ja tehnovõrkude rajamiseks
vajalikul maa-alal ning hoonete lähiümbruses õueala moodustamiseks. Muudel
kõrghaljastusega aladel tuleb puud võimalusel vähemalt 80% ulatuses säilitada ning alasid
erinevate hooldusraietega hooldada, lageraie ei ole lubatud.
Kruntidel 7-8 on lubatud teha vajalikus ulatuses sanitaarraiet, et alalt maha võtta aastate jooksul
liigniiske pinnase tõttu surnud ja kahjustunud puud. Vajadusel tuleb maha võetud puude alusel
maa-alal ette võtta täiendavad meetmed maa-ala niiskusrežiimi tagamiseks ning alale istutada
uued puud.
Kinnistutel tekkivate olmejäätmete äraandmine on kohustuslik, teiste jäätmeliikide äraandmine
on võimalik ja täiendava tasu ees. Jäätmekäitluse üldised põhimõtted:
erinevad jäätmeliigid tuleb krundil kohapeal sorteerida;
kõik ehitusjäätmed tuleb toimetada Hiiumaa jäätmejaama (Ristivälja küla, Käina
osavald);
ehitustegevuse lõppedes tuleb hoonete ümbrus haljastada ja heakorrastada;
hoonete eesmärgipärasel kasutamisel tekkivad segaolemejäätmed tuleb sorteerida,
koguda kinnisesse jäätmemahutisse ning anda üle korraldatud jäätmeveoga tegelevale
jäätmevedajale;
nii ehitusperioodil kui hoonete kasutamisel tekkivad pakendijäätmed tuleb koguda ning
kas viia pakendijäätmete tasuta kogumiskohta või anda üle korraldatud jäätmeveoga
tegelevale jäätmevedajale.
10. Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine
10.1.Maaparandus
Planeeringualal paikneb kraavkuivendusega Raima maaparandusehitise alal (ehitise kood
70323200000020/001). Maaparanduse eesmärk on maatulundusmaa sihtotstarbega maa
viljelusväärtuse suurendamine selliselt, et on tagatud ka keskkonnakaitse.
Kuna muu sihtotstarbega maa (nt elamumaa) kuivendamine ei ole maaparandusseaduse
mõistes maaparandus, siis peale peale detailplaneeringu kehtestamist ja planeeringu elluviimist
pole enam tegu maaparandusehitisega. Olemasoleva maaparandusehitise koosseisu kuuluvaid
kraave, truupe, teid, puhastuslodu ja veevõtukohta tuleb samaselt senisega säilitada, hooldada
ja vajadusel täiendada.
10.2.Väärtuslikud maastikud
Hiiu maakonnaplaneeringu järgi jääb planeeringuala Sõru-Hindu-Tohvri I klassi kohaliku
tähtsusega väärtusliku maastiku alale, mille osas on maakonnaplaneeringuga esitatud
ettepanek rahvusmaastikuks1 määramiseks.
__________
1
Rahvusmaastik - sümbolväärtusega maastikud, mis on omased identiteedile ja enesemääratlusele ning olulised
aja- ja kultuuriloole
Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 8
Koostaja: AA Arhitektid OÜ
Koostamise aeg: 25. juuli 2022
Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ väärtuslikule maastikule määratud kasutustingimused ja
hooldussoovitused:
ala sobib ala elamu- ja suvilaehituseks, sobivad ehituskohad on eelkõige endised
taluasemed ja külade kultuurmaad;
jälgida tuleb kohalikku ehitustraditsiooni ning hooned hoolikalt maastikku paigutada;
uute madalpingeliinide tõmbamisel kasutada maa-alust kaablit;
vältida teede õgvendamist, metsaistutamist põllu- ja rohumaadele, tuulegeneraatorite
püstitamist;
nii uusehituste püstitamisel kui vanade renoveerimisel tuleks arvestada vana
külastruktuuri ning ehitustraditsioonidega
___________
Lähtuvalt asjaolust, et planeeringualal paiknevad ehitiste jäänused endistest taluasemetest,
planeeritud kruntide hoonestusalad ja hoonete soovituslikud asukohad järgivad looduslikku
situatsiooni ning planeeritud hoonestuse olemus ja muster järgib lähipiirkonna hoonestuslaadi,
planeeritud krundid on pindalalt suured ning hooned on planeeringualal hajutatud, kruntide
elektrivarustuseks vajalikud madalpingekaablid on planeeritud maakaablitena, saab järeldada,
et detailplaneeringuga kavandatud tegevus järgib Hiiu maakonnaplaneeringus toodud
väärtuslike maastike kasutustingimusi ja hooldussoovitusi.
10.3.Tegevused rohelise võrgustiku koridoris
Planeeringuala paikneb Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ kohalselt rohelise võrgustiku 2
koridoris, mis ühendab rohelise võrgustiku tuumalasid.
__________
Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ määratud rohelise võrgustiku arengu põhimõtted ja
kasutustingimused:
Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib arendada majandustegevust, kui see ei
ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei
ohusta rohelise võrgustiku toimimist;
Vajadusel täpsustada üldplaneeringuga rohelise võrgustiku alade piire ning võrgustiku
toimimist tagavaid tingimusi. Arvestada rohelise võrgustikuga teede ja liinitrasside
ehitusel jt arendustegevuste, mis muudavad maa sihtotstarvet, kavandamisel;
metsamaa raadamisel jälgida, et looduslike alade (mets, märgala, niit) osatähtsus
rohelise võrgustikuna piiritletud aladel ei langeks alla 80%;
niitude säilimiseks jätkata nende traditsioonilist majandamist – niitmist, karjatamist, puu-
ja põõsasrinde harvendamist. Vastunäidustatud on niitude ülesharimine, väetamine ja
2
Roheline võrgustik - eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse
mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem
Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 9
Koostaja: AA Arhitektid OÜ
Koostamise aeg: 25. juuli 2022
mürkkemikaalidega pritsimine, samuti metsaistutamine ja niiskusrežiimi muutmine.
____________
Suurele osale planeeringualast on kehtiva üldplaneeringuga määratud elamumaa funktsioon.
planeeringuala idaosale ja selle lähiümbrusesse on määratud puhke- ja virgestusmaa
funktsioon. Lähtuvalt asjaolust, et tänaseks on suur osa piirkonna maaomandist eraomandis
ning terviklikku puhke- ja virgestusala loomiseks puudub vajadus ning avalik huvi, nähakse ette
elamumaa funktsiooni laiendamist maa-ala idaossa.
Kuna planeeritud tegevuste elluviimisega ei kaasne ettevõtlusega seotud majandustegevust,
maa-alale ei planeerita lageraiet ning raadamine toimub väikeses mahus eelkõige planeeritud
hoonestusalal ja selle lähiümbruses, siis võib järeldada, et detailplaneering järgib
maakonnaplaneeringus toodud rohelise võrgustiku koridori põhimõtteid ja kasutustingimusi.
10.4.Puhkeala
Sõru-Tohvri rannaala on Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ kohaselt määratud oluliseks
puhkealaks3, mille puhul on määratud puhkeväärtusega aladeks kaitstavate aladega kattuv rand
ning poolavatud kadastikega kultuurmaastik.
________
Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ määratud puhkealade arengu põhimõtted ja
kasutustingimused:
Juhul kui puhkemajandus konkureerib metsamajandusega, arvestada metsade
majandamisel puhkeala kasutamise vajadustega;
Puhkealade kasutuse planeerimisel ja vajaliku taristu rajamisel arvestada mõjudega
kaitstavale alale ja Natura alale ning nende kaitse-eesmärkidele, alal levivatele
kooslustele (Natura elupaikadele) ja kaitstavatele liikidele, samuti naabruses
paiknevatele inimpelglikele kaitstavatele linnuliikidele. Vajadusel läbi viia mõjude
hindamine või Natura hindamine. Kavandatavad tegevused kooskõlastada kaitseala
valitsejaga.
__________
Puhkeala on oma olemustelt avalikus kasutuses olev ala, mis täidab kas majanduslikke (nt
turismiga seotud ettevõtlus) või rekreatsioonivõimalusi pakkuvaid ja loodusväärtusi tutvustavaid
eesmärke. Maakonnaplaneeringuga määratud puhkealad annavad võimaluse
turismipotentsiaali kasutamiseks.
Maakonnaplaneeringus on välja toodud ka asjaolu, et puhkealade kasutamiseks on olulisel
kohal läbimõeldud infrastruktuuri ja puhkerajatiste planeerimine ning nende regulaarne hooldus.
Valdav osa Hiiumaa puhkealadest paikneb riigimetsa territooriumil, mida haldab Riigimetsa
Majandamise Keskus.
Tervikliku puhkeala loomine, mis ühest küljest kasutaks ära looduslikke eeldusi ning teisalt
3
Puhkeala - piirkond, mis sobib puhkeotstarbeks ning mida arvestatav hulk inimesi kasutab puhkamiseks,
taastumiseks, liikumisharrastusteks jne
Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 10
Koostaja: AA Arhitektid OÜ
Koostamise aeg: 25. juuli 2022
pakuks puhkealalt eeldatavaid võimalusi ja/või teenuseid, eeldab sellekohast huvi ning sõltub
kümnete piirkonna eraomanike ühisest koostööst ja investeeringutest infrastruktuuri ning
rajatistesse. Kuna planeeringu koostamise hetkel need puuduvad, siis koostatava
detailplaneeringuga planeeringualale vastavat maakasutust, hooneid ega rajatisi ei planeerita.
Ka peale detailplaneeringu kehtestamist säilib võimalus maakonnaplaneringuga võimaldatud
tervikliku puhkeala perspektiivseks loomiseks. Vajalik infrastruktuur, rajatiste planeerimine ning
nende hooldamine tuleks lahendada terviklikult koostöös kogu puhkealale jäävate kinnistute
omanikega.
Kuna puhkeala üheks funktsiooniks on ka liikumisharrastustega tegelemine, siis selle tarbeks
säilib planeeringuala kaldaribal Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 kohane 10 m laiune
kallasrada, mida on igaühel õigus kasutada. Kallasrajale juurdepääs toimub planeeringualast ca
500 m põhjapool paikneva avalikus kasutuses oleva Tohvri küla Supelranna maaüksuse
(katastritunnus 17501:003:0272) kaudu.
10.5.Tegevused hoiualal
Planeeritava maaüksuse lääneosa paikneb osaliselt Vanamõisa lahe hoiuala koosseisus
(hoiuala piir ühtib üldplaneeringuga vähendatud ranna ehituskeeluvööndi piiriga). Vanamõisa
lahe hoiuala kaitse-eesmärgiks on EÜ nõukogu direktiivi lisas nimetatud elupaigatüüpide,
linnuliikide ning rändlinnuliikide elupaikade kaitse, planeeringualal on hoiuala elupaigatüüpidest
inventeeritud rannaniidud (1630*), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) ja
sinihelmikakooslused (6410). Hoiuala on arvatud Natura 2000 võrgustikku Vanamõisa loodus- ja
linnualana.
Kaitstavate loodusobjektide esinemisaladel on vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav
tegevus, nagu niitmine, karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine.
Hoiuala ulatub Krunt 1 (mis jääb loodusliku haljasmaa sihtotstarbega ning kuhu ehitustegevust
ei planeerita) ning osaliselt Krunt 2 alale (hoiualale krundi hoonestusala ja planeeritud
ehitustegevus ei ulatu). Planeeringualal planeeritud ehitustegevuse aega ja kohta on võimalik
valida, et hoiuala kaitse-eesmärkideks olevate koosluste ja liikide kahjustamist vältida või
vähendada.
Planeeringualal on inventeeritud III kaitsekategooria taimeliikide Orchis militaris (hall käpp),
Platanthera bifolia (kahelehine käokeel), Platanthera chlorantha (rohekas käokeel) ja
Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat) kasvukohti. III kaitsekategooria taimede, seente ja
selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi
säilimist selles elupaigas. Arvestades, et nimetatud liikide esinemisalad on oluliselt laiemad kui
Raima kinnistu, ei ohusta planeeringuga kavandatav tegevus nende liikide säilimist selles
elupaigas. Planeeritud hooned on võimalik paigutada selliselt, et kaitstavaid taimeliike ei
kahjustataks või toimub üksikute taimede loodusest korjamine või ehitustegevuse käigus
väljakaevamine sellises ulatuses, mis ei ohusta liigi säilimist antud kasvukohas.
10.6.Tegevused ranna piiranguvööndis
Planeeringuala lääneosa paikneb osaliselt ranna piiranguvööndis, mille ulatus on 200 m.
Piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja
puhketingimuste säilitamine.
Piiranguvööndis keelatud tegevused on loetletud Looduskaitseseaduse § 37. Arvestades maa-
Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 11
Koostaja: AA Arhitektid OÜ
Koostamise aeg: 25. juuli 2022
ala senist ja planeeritud kasutust on kõige enam kohaldatav piirang mootorsõidukiga sõitmine
väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine (välja arvatud kaitstava
loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul
kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks).
11. Kuja määramine
Kuja ulatus näitab vähimat lubatud ehitiste vahemaad.
Planeeringuga määratakse kehtivast seadusandlusest tulenevad kujad:
nii olemasolevate kui planeeritud kraavide kallaste kaitseks määratakse kraavide pervest
1 m laiune kuja;
naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline tuleohutuskuja peab olema minimaalselt 8
m. Kui hoonetevaheline kaugus on väiksem, tuleb tule levikut piirata ehituslike
abinõudega;
biopuhasti kuja 10 m.
12. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste
määramine
Planeeringuala paiknemine haja-asustatud piirkonnas loob head võimalused varjatud
tegevuseks, mistõttu tuleb hoonete projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel arvestada
võimaliku kuritegevuse ohuga. Hooned tuleb projekteerida ja püstitada vastupidavad ning
kasutada tuleb kvaliteetseid ehitusmaterjale. Võimalike kuritegude ärahoidmisel on oluline osa
turvanõuetega arvestaval ehitusprojektil.
Hoonestuse projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et
hoonestusele ei oleks võimalik märkamatult ligi pääseda – hoonestust või hoonestusala piirav
aed on sobiliku kõrgusega, hoonete vahel on hea vaadeldavus, võimalusel välditakse tagumisi
juurdepääsusid, väljas on liikumisele reageerivad valgustid. Krundid on aastaringselt
korrastatud ja haljastatud, piiratud on metsloomade sissepääs hoonetesse ning hoonete
ümbruses ei teostata tegevusi, mis võiks metsloomi ligi meelitada.
13. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja
insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi
tagavate nõuete seadmine
Planeeritaval alal ei asu keskkonnaohtlikke objekte ega kaitsevööndeid vajavaid rajatisi ning
planeeritav maakasutus ei kujuta keskkonnale ohtu.
Planeeringualale planeeritavad elamud koos abihoonetega ei suurenda oluliselt vee, pinnase
Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 12
Koostaja: AA Arhitektid OÜ
Koostamise aeg: 25. juuli 2022
ega õhu saastatust, müra, vibratsiooni, valgust, soojust, lõhna ega jäätmete teket. Eeldatavalt
tekivad kruntide kasutamisest eelkõige olmejäätmed, mis sorteeritakse ja antakse üle
jäätmevedajale.
Olemasolevast kõrghaljastusest tuleks võimalikult suur osa säilitada ja/või korrastada.
14. Servituutide seadmise vajaduse märkimine
Planeeringuala kruntidele määratakse notariaalne isiklik kasutusõigus maa-alale
planeeritavate elektrimaakaablite igakordse valdaja kasuks;
planeeringuala kruntide ligipääsu tagamiseks määratakse notariaalne tee kasutamise ja
juurdepääsuõigus igakordse kinnistu omaniku kasuks.
15. Ettepanek Emmaste valla üldplaneeringu
muutmiseks
30.09.2005 kehtestatud Emmaste valla üldplaneeringuga on planeeringualale määratud mitu
juhtotstarvet:
Liivalauka teest mere poole jääval maa-alal valdavalt kaitsehaljastuse maa ning
lahesopis väikeses osas sadama maa;
planeeringuala keskosa pere- ja ridaelamu maa;
planeeringuala idaosa kaitsehaljastuse- ning puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve ning
militaarkeskuse matkarajad.
Detailplaneeringu koostamise hetkel on üldplaneeringu kehtestamisest möödunud 17 aastat.
Üldplaneeringuga on planeeringuala idaossa ja selle lähiümbrusesse määratud puhke- ja
virgestusmaa juhtotstarbed eelkõige lähtuvalt Sõru ja Tohvri piirkonna militaarobjektide
rohkusest ning toonasest militaarturismi perspektiivist. Kuna möödunud aastate jooksul ei ole
toimunud arenguid ühtse ja tervikliku militaarturismi objekti ega ala väljaarendamiseks ning
piirkonna maaomand on killustatud, siis esitab detailplaneering ettepaneku Emmaste valla
üldplaneeringuga määratud juhtotstarvete muutmiseks:
määrata Liivalauka teest mere poole jääva maa-ala maakasutuse juhtotstarbeks HL
(looduslik haljasmaa);
laiendada planeeringuala keskosale määratud elamumaa juhtotstarbega maa-ala ulatust
ja määrata kogu Liivalauka teest ida poole jääva maa-ala maaksustuse juhtotstarbeks
elamumaa;
eemaldada üldplaneeringu kaardilt militaarkeskuse matkaraja tingmärk, sest
planeeringualal ei paikne ühtegi militaarajalooobjekti.
Elamumaa juhtfunktsiooniga ala suurendamine võimaldab aktiivsesse kasutusse võtta kogu
planeeritava maa-ala ning luua tervikliku elamurajooni. Planeeringuala territooriumil ei paikne
militaarmälestisi ning lähipiirkonnas paiknevaid üksikuid mälestisi on võimalik eksponeerida ja
Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 13
Koostaja: AA Arhitektid OÜ
Koostamise aeg: 25. juuli 2022
tutvustada ka ilma vastava juhtotstarbeta.
Emmaste valla üldplaneeringu põhijoonise muutmise ettepanek
16. Nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille
ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav
Planeeringualale on lubatud täiendavalt püstitada hoonestuse kasutamiseks ja teenindamiseks
vajalikke ehitisi, mida ei käsitleta detailplaneeringu koostamise kohustusega hoonete või
ehitistena – näiteks sõidukite parkimisplats, hoonete või rajatiste vahelised liikumisteed või -
rajad, lipumast, erinevad väikevormid vms. Nimetatud ehitised ei tohi paikneda naaberkinnistu
hoonestuse tuleohutuskujas.
Kõik ehitised peavad vormilt, mahult ja kujunduslikult sobituma ülejäänud ehitiste ning
hoonetega.
17. Planeeringu elluviimine
Projekteerimistööde aluseks on käesolev detailplaneering. Detailplaneeringu täpsustamiseks
võib kas kohalik omavalitsus, tehnovõrkude valdaja või teenusepakkuja välja anda täiendavaid
projekteerimistingimusi tagades, et projekteerimistingimustega ei muudetaks olemusliikult
detailplaneeringuga määratud planeerimislahendust - täpsustamine eeldab, et üldiselt on
kehtestatud detailplaneeringu elluviimine võimalik ja osapooled seda endiselt soovivad.
Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 14
Koostaja: AA Arhitektid OÜ
Koostamise aeg: 25. juuli 2022
Planeeritud tegevuste planeerimisel, projekteerimisel, elluviimisel ega valminud objektide
kasutamisel ei tohi põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltele. Kahju tekkel peab kahju
hüvitama kinnistu omanik, kes kahju põhjustas või kelle tellimusel kahju põhjustatud tegevus
toimus.
17.1.Maakorraldustoimingud
Planeeringu elluviimiseks peab maamõõtja teostama katastrimõõdistamise toimingud ning
koostama toimikud kaheksa eraldiseisva katastriüksuse maakatastrisse kandmiseks.
Kuna planeeringuala kruntideks jagamisel ei ole avalikku huvi, siis tellib ja finantseerib
maakorraldustoimingute teostamise tegevuslitsentsi omavalt maamõõtjalt puudutatud või
huvitatud isik.
17.2.Kruntide juurdepääsuteede ja parkimiskohtade rajamine
Olemasolevale teele rajatakse mahasõidud ning krundisisene juurdepääsutee, sõidukite
parkimiskohad ja manööverdamisalad. Parkimiskohad nähakse ette vähemalt krundi
omaniku/elaniku ning külalise jaoks.
Planeeritud kruntide juurdepääsuteede, parkimiskohtade rajamisel puudub avalik huvi ning
nendega seotud tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja
omanik.
17.3.Elektriühenduse projekteerimine ja rajamine
Ehitusperioodil on võimalik elektrivajadus tagada lokaalsete elektrigeneraatorite abil. Hiljemalt
hoonestuse kasutuselevõtu perioodiks rajatakse püsiv elektriühendus planeeritud alajaamaga.
Elektriühenduse rajamisega seotud projekteerimis- ja ehitustööd tellib ja finantseerib
planeeringus huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik.
Teenusepakkuja omandisse jääb alajaamast kuni krundi liitumiskilbini kulgev maakaabel.
Liitumiskilbist kuni hoone peakilbini ja kogu krundisisene võrguühendus jääb igakordse
kinnisasja omaniku omandisse.
17.4.Hoone projekteerimistööde teostamine
Hoone ja rajatise projekteerimisel tuleb lähtuda konkreetse objekti iseloomust. Lähtuvalt
kehtivatele õigusaktidele tuleb koostada nõutud staadiumis projekt ning esitada kohalikule
omavalitsusele või valdkonda reguleerivale riigiasutusele enne tegevuse algust vastava
tegevuse elluviimise eeldusena nõutud teatis, taotlus või muus vormis tahteavaldus koos
lisadega. Enne ehitusloa väljastamist taotleb kohalik omavalitsus ehitusprojektile heakskiidu
Päästeametilt.
Planeeritud hoone projekteerimisel puudub avalik huvi. Hoone projekteerimistööd tellib ja
finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik.
17.5.Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimine
Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise (nt kanalisatsioonisüsteem, veetorustik, elektrivõrk,
maaküte jne) võib lahendada hoone ehitusprojekti koosseisus või eraldiseisva projektiga.
Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 15
Koostaja: AA Arhitektid OÜ
Koostamise aeg: 25. juuli 2022
Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimisel puudub avalik huvi. Krundisisese
tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimistööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või
igakordne kinnisasja omanik. Tehnovõrgu ja -rajatise rajamisel või olemasoleva
rekonstrueerimisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt
seatud tingimusi.
17.6.Ehitustööde teostamine
Projekteeritud hoone ja rajatis püstitatakse vastavalt ehitusprojektis määratud asukohale,
mahule ja vastava kvaliteediga materjalidest.
Krundi piirides paikneva hoone või rajatise püstitamisel puudub avalik huvi. Krundisisese hoone
ja rajatise ehitustööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja
omanik.
Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 16
Koostaja: AA Arhitektid OÜ
Koostamise aeg: 25. juuli 2022
Krundi ehitusõigused
ALUSANDMED PLANEERINGULAHENDUSE LEPPEMÄRGID
Hoonete Hoonete
Krundi nr
Krundi Krundi Hoonete suurim suurim Hoonete Katastriüksuse piir Planeeringuala piir Hoone
Olemasolev pindala lubatud lubatud suurim
kasutamise suurim Katastriüksuse tunnus Krundi piir
maaüksus
sihtotstarve (ha) lubatud arv ehitisealune maksimaalne lubatud Krundi maapealne hoonestusala
pind (m²) kõrgus (m)
korruselisus
Katastriüksuse nimi KRUNT 1 Krundi number Ranna kallasraja ulatus
1 HL100 1,22 - - - - Maapinna kõrguspunkt Servituudi seadmise vajadus Kraav, veekogu
Maapinna kõrgusjoon Avaliku kasutusega eratee Puurkaev
2 EP100 1,03 5 500 8 2 Tee, tänav Eratee Biopuhasti
Likvideeritav objekt Tee kaitsevööndi piir lk Elektrivõrgu liitumiskilp
3 EP100 1,33 5 500 8 2
Lubjarikas aruniit Juurdepääs krundile Madalpinge maakaabel
Hoiuala inventeeritud elupaigatüüp
4 EP100 1,16 5 500 8 2
ELP0010318 p2 Parkimiskohtade arv krundil KRUNT 8
Raima Ranna ehituskeeluvööndi piir
5 EP100 1,2 5 500 8 2 Ranna piiranguvööndi piir
Rannaniit p2
ELP0007043 p2
6 EP100 1,18 5 500 8 2
7 EP100 1,23 5 500 8 2
KRUNT 5
lk
KRUNT 7
8 EP100 1,03 5 500 8 2 lk
lk p2 p2
Sinihelmika kooslus
Krundi kasutamise piirangud ja ehitusnõuded ELP0021233
Parkimiskohtade
Krundi nr
arv Minimaalne
Olemasolev Kehtivad Planeeritud
maaüksus Norma- Planee-
tulepüsivus- piirangud piirangud KRUNT 3 Joonise koostamisel kasutatud alusmaterjal:
klass
tiivne ritud
Ranna
KRUNT 6
Rannaniit lk lk
1 - - - ehituskeeluvöönd, tee -
ELP0007043
kaitsevöönd p2
Maaüksuse Juurdepääsuservituut,
lähiaadress 2 - ≥2 TP3 Tee kaitsevöönd biopuhasti kuja,
puurkaevu hooldusala
Biopuhasti kuja,
3 - ≥2 TP3 Tee kaitsevöönd
puurkaevu hooldusala
Juurdepääsuservituut, KRUNT 1 KRUNT 4
4 - ≥2 TP3 - biopuhasti kuja,
puurkaevu hooldusala
Raima
Biopuhasti kuja, p2 p2
5 - ≥2 TP3 - puurkaevu hooldusala
Juurdepääsuservituut,
KRUNT 2
6 - ≥2 TP3 - biopuhasti kuja,
puurkaevu hooldusala
Juurdepääsuservituut,
7 - ≥2 TP3 - biopuhasti kuja,
puurkaevu hooldusala
Biopuhasti kuja,
8 - ≥2 TP3 - puurkaevu hooldusala Lubjarikas aruniit
ELP0010318
MAAKASUTUS lk lk
Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneering Töö nr. 21-06
EP EP - üksikelamu maa Rannaniit Joonis: ESKIIS
ELP0007043 Väljatrüki aeg: 25. juuli 2022 Esituskuju mõõtkava: M 1:500
HL HL - looduslik maa Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Väljatrüki fail: DP-21-06_Raima_Detailplaneering_ESKIIS_.dwg
Väljatrüki formaat: Previous paper size (1189.00 x 297.00 mm)
Emmaste Osavalla Valitsus Teie 22.03.2022 nr 8-4.1/153
[email protected]
Meie 21.04.2022 nr 6-2/22/5518-2
Seisukoht Hindu küla Raima
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamise vajalikkuse kohta
Küsisite Keskkonnaameti arvamust Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõu „Raima
detailplaneeringu koostamise algatamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmine“ kohta.
Detailplaneeringuala hõlmab Hiiumaa vallas Hindu külas asuva Raima1 kinnistut. Planeeringu
koostamise eesmärgiks on Raima kinnistu jagamine kaheksaks krundiks, millest seitsmele
krundile määratakse hoonestusala ning ehitusõigus ühe elamu ja kuni nelja abihoone
püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate
koridoride määramisega ning parkimiskorralduse ja liikluse lahendamine, vajalike servituutide
asukoha määramine, üldplaneeringu muutmine üldplaneeringuga määratud maakasutuse
juhtotstarbe muutmise osas.
Lähtudes esitatud materjalidest ja teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet
seisukohal2, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt keskkonnamõju hindamise
ja keskkonnasüsteemi seaduse § 22 mõistes olulist keskkonnamõju, sh Natura 2000
võrgustiku aladele, hoiualale ning ranna- ja kalda kaitse eesmärkidele, ning
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.
Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti
12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.
Keskkonnaamet peab vajalikuks, et saadetud planeeringu materjale täiendatakse
järgnevalt esitatud märkuste alusel.
Raima kinnistu asub osaliselt Vanamõisa lahe hoiualal3, mis on arvatud Natura 2000
võrgustikku Vanamõisa loodusalana ja Vanamõisa linnualana. Hoiuala piiriks Raima kinnistul
on Vabariigi Valitsuse 08.09.2005 määruse nr 233 lisa „Vanamõisa lahe hoiuala“ kohaselt
osaliselt Liivalauka tee4 ja osaliselt sellelt algav vana külatee. Raima kinnistul on ajavahemikul
2011-2014. a toimunud ehitustegevuse (maaparandustööd) käigus muudetud ka vana külatee
asukohta ning ehitatud pinnastee ümber kruuskattega teeks. Seoses sellega on 2021. a
põhikaardil korrigeeritud kõnealuse tee asukohta. Kuna ehitustegevuse tulemusel on muudetud
1
Katastritunnus 17501:003:0690, pindala 9,39 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa
2
Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas
3
Vabariigi Valitsuse 08.09.2005 määrus nr 233 „Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas”
4
Teeregistri nr 1750063
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
tee asukohta Raima kinnistul, ei kulge Vanamõisa lahe hoiuala piir enam mööda olemasolevat
teed, vaid selle tee algses asukohas. Hoiuala piir kajastub korrektselt keskkonnaregistris ja Maa-
ameti kaardirakendustes. Palume detailplaneeringus arvestada eeltooduga ning korrigeerida
vastavalt ka detailplaneeringu lähteseisukohti ja KSH eelhinnangut.
Vanamõisa lahe hoiuala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi5 I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – liivaste ja mudaste pagurandade (Natura kood 1140), rannikulõugaste
(1150*), suurte ja madalate lahtede (1160), väikesaarte ja laidude (1620), rannaniitude (1630*),
püsitaimestuga liivarandade (1640), taimestunud kivirandade (1220), kadastike (5130) ja
vanade loodusmetsade (9010*) kaitse ning linnudirektiivi6 I lisas nimetatud linnuliikide ning I
lisas nimetamata, kaitset vajavate rändlinnuliikide elupaikade kaitse.
Raima kinnistul on hoiualale jäävas osas inventeeritud elupaigatüübid rannaniidud (1630*),
kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) ja sinihelmikakooslused (6410). Rannaniitude kaitse
on Vanamõisa lahe hoiuala kaitse-eesmärgiks ning Vanamõisa lahe kaitsekorralduskavaga7 on
tehtud ettepanek ka elupaigatüüpide kuivad niidud lubjarikkal mullal ja sinihelmikakooslused
lisamine hoiuala kaitse-eesmärkide hulka.
Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille
kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab
ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi8.
Detailplaneeringu lähteseisukohtades näidatud krunt nr 1, mille sihtotstarbeks jääb
maatulundusmaa, asub tervikuna Vanamõisa lahe hoiualal. Sellele krundile ehitustegevust ei
kavandata. Joonisel näidatud krunt nr 2, mille sihtotstarbeks määratakse elamumaa, jääb
osaliselt Vanamõisa lahe hoiualale. Ülejäänud krundid ei asu hoiualal.
KSH eelhinnangus on küll nimetatud Vanamõisa hoiuala kaitse-eesmärgid, sh kaitstavad
elupaigatüübid, kuid puudub info Raima kinnistule jäävate elupaigatüüpide ja nende
esinemisalade kohta, samuti planeeringuga kavandatava tegevuse võimaliku mõju hinnang
elupaigatüüpidele. Kuigi krunt nr 2 jääb osaliselt Vanamõisa lahe hoiualale ja kattub
elupaigatüübi kuivad niidud lubjarikkal mullal esinemisalaga, ei ole detailplaneeringu
lähteülesandega seatud tingimusi selle krundi hoonestusala paiknemisele. Kuna ehitustegevus
kaitstaval elupaigatüübil ja seeläbi elupaigatüübi kahjustamine ning pindala vähenemine oleks
vastuolus Vanamõisa lahe hoiuala kaitse-eesmärkidega ja looduskaitseseaduses sätestatuga, ei
ole lubatud ehitustegevus kaitstavatel elupaigatüüpidel.
Planeeringu lähteseisukohtade kohaselt jääb krundi nr 1 sihtotstarbeks maatulundusmaa.
Keskkonnaamet on seisukohal, et maatulundusmaa sihtotstarve vastab selle puhul
õigusaktidega sätestatud maakasutuse otstarbele, kuna sellel maal on suures osas põllu- või
metsamajanduslik potentsiaal ning selle maaüksuse kasutamine muuks otstarbeks on seal
esinevate loodusväärtuste ja kitsenduste tõttu piiratud. Maatulundusmaa sihtotstarve on
kooskõlas looduskaitseseaduses9 toodud tegevustega poollooduslike koosluste (sh
maaüksustele jääva rannaniidu ja sinihelmikakoosluse) soodsa seisundi tagamiseks.
Kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Vanamõisa lahe poollooduslike koosluste
esinemisaladel on vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus, nagu niitmine,
karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine10. Detailplaneeringus tuleb
5
Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta
6
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta
7
Vanamõisa lahe hoiuala kaitsekorralduskava 2016–2025, lk 77, https://eelis.ee/GetFile.aspx?fail=706677718
8
Looduskaitseseadus (LKS) § 32 lg 2
9
LKS § 17
10
LKS § 17 lg 1
2 (3)
käsitleda nimetatud poollooduslike koosluste hooldamisvajadust ning lisada planeeringusse
hooldussoovitused ja –tingimused.
Juhul kui planeeringuga ei kavandata tegevusi Vanamõisa lahe hoiualal ning planeeringu
elluviimine ei takista hoiuala kaitse-eesmärkideks olevate poollooduslike koosluste hooldamist,
ei avalda planeeringuga kavandatav tõenäoliselt olulist mõju hoiualale.
Keskkonnaregistri andmetel jäävad Raima kinnistule III kaitsekategooria taimeliikide hall käpp
(Orchis militaris), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), rohekas käokeel (Platanthera
chlorantha), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) ja kahkjaspunane sõrmkäpp
(Dactylorhiza incarnata) elupaigad.
III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine
on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas11.
Arvestades, et nimetatud liikide esinemisalad on oluliselt laiemad kui Raima kinnistu, ei ohusta
planeeringuga kavandatav tegevus nende liikide säilimist selles elupaigas.
Raima kinnistu asub osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndis. Meresaartel on
ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit12. Planeeringu lähteseisukohtades ja KSH eelhinnangus on
öeldud, et Emmaste valla üldplaneeringuga13 on Raima kinnistul vähendatud ehituskeeluvööndi
ulatust Liivalauka teeni. Peame vajalikuks märkida, et Emmaste valla üldplaneeringuga on
Raima kinnistul vähendatud ehituskeeluvööndi ulatust siiski osaliselt Liivalauka teeni ja
osaliselt sellelt algava vana külateeni14. Vähendatud ranna ehituskeeluvööndi ulatus kattub
Raima kinnistul Vanamõisa lahe hoiuala piiriga. Palume detailplaneeringu algatamise
dokumentides korrigeerida ehituskeeluvööndi piiri kulgemise sõnastust ning arvestada
ehitustegevuse kavandamisel ehituskeeluvööndiga ja seal kehtivate kitsendustega15.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Kadri Tamm 5300 2210 (keskkonnakorraldus)
[email protected]
Meeli Kesküla 5345 4246 (looduskasutus)
[email protected]
11
LKS § 55 lg 8
12
LKS § 38 lg 1 p 1
13
Kehtestatud Emmaste Vallavolikogu 30.09.2005 määrusega nr 39
14
Emmaste valla üldplaneeringu põhijoonis, leht nr 1
15
Ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud (LKS § 38 lg 3)
3 (3)
Tiit Reha Teie: 14.04.2022 nr 8-4.1/185
Hiiumaa Vallavalitsus
Emmaste Osavalla Valitsus Meie: 21.04.2022 nr 4.1-5/794-1
Arvamus Hiiumaa vallas Hindu külas asuva Raima kinnistu detailplaneeringu algatamise
eelnõu kohta
Austatud härra Reha
Hiiumaa Vallavalitsusele on esitatud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Hiiumaa vallas
Hindu külas asuval Raima kinnistul (katastritunnus 17501:003:0690, pindala 9,39 ha,
sihtotstarve 100% maatulundusmaa) eesmärgiga jagada kinnistu kaheksaks katastriüksuseks,
millest seitsmele määratakse hoonestusala ning ehitusõigus ühe elamu ja kuni nelja abihoone
püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnosüsteemidega, lahendatakse juurdepääs
kruntidele ning määratakse haljastuse-, heakorra- ja keskkonnatingimused. Hoonestamisele
kuuluvatele katastriüksustele määratakse elamumaa sihtotstarve.
Maakatastri andmetel on Raima maaüksuse kõlvikulises koosseisus 3,71 hektarit looduslikku
rohumaad, 3,44 hektarit metsamaad ja 2,23 hektarit muud maad. Maakatastri kaardiandmetelt
nähtub, et looduslik rohumaa on metsastumas. Maaüksusel olev looduslik rohumaa ei ole
kantud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandustoetuste ja
põllumassiivide registrisse ja selle maa kohta ei ole makstud toetusi.
Raima maaüksusel paikneb maaparandussüsteem ning seda maa-ala läbib ka alla 10 km2
valgalaga maaparandussüsteemi eesvool. Täpsemad seisukohad ja juhised seoses
maaparandusehitistega annab Põllumajandus- ja Toiduamet.
Maaeluministeerium, vaadanud läbi Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Raima detailplaneeringu
koostamise algatamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu ja
selle lisad, võtab need teadmiseks ja nõustub seal toodud põhimõtetega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiina Saron
Kantsler
Helve Hunt
625 6511
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Hiiumaa Vallavalitsuse Teie: 22.03.2022 nr 8-
Emmaste Osavalla Valitsus 4.1/155
[email protected] Meie: 29.03.2022 reg nr
6.2-6/3199-1
Arvamus Hindu küla Raima detailplaneeringu algatamise eelnõu kohta
Esitasite Raima detailplaneeringu koostamise algatamise eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmise eelnõu arvamuse avaldamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile.
Raima katastriüksus (17501:003:0690) paikneb Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Hindu külas
tervikuna Raima maaparandussüsteemi ehitisel (maaparandussüsteemi kood/ehitise kood
7032320000010/001) ning ehitis hõlmab ainult Raima maaüksust.
Raima maaparandusehitise eesvooluks on Raima kraav, pikkusega 0,25 km. Reguleeriva
võrguga maa-ala pindala on 8,2 ha, maakasutusviisiga - põllumajandusmaa kuivendussüsteem
(4,1 ha) ja metsakuivendussüsteem (4,1 ha). Kuivendusviisiks on kraavkuivendus.
Kuivendusvõrk rekonstrueeriti 2011 - 2013 aastatel.AS Leva tellimusel.
Eeltoodust lähtuvalt juhime tähelepanu, et tegemist on liigniiske maaga, millega tuleb arvestada
detailplaneeringu koostamisel. Olemasolevat kuivendussüsteemi tuleb hooldada, säilitada,
täiendada. Eriti tähtis on tagada kraavide toimimise ja hooldamise võimalus.
Detailplaneeringu joonisele (geo-alusele) peavad olema kantud kraavid, truubid, teed,
puhastuslodu, tuletõrje veevõtukoht.
Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõus „Raima detailplaneeringu koostamise algatamine,
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ on viidatud maaparandusseaduse
§-le 4, 48, 50 ja 51, millede nõuetest me oma tulevastes kooskõlastustes lähtume.
Tutvunud eelnõuga, avaldame arvamust, et detailplaneeringuga võib jätkata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 /+(372) 605 1710/
[email protected] / www.pta.agri.ee
Registrikood 77001458
Epp Kikas
peaspetsialist-koordinaator
Lääne regiooni
Kuressaare esindus
Mait Must
+372 515 3637
[email protected]
2 (2)
Hiiumaa Vallavalitsus Emmaste Osavalla Teie 22.03.2022 nr 8-4.1/152
Valitsus Meie 13.04.2022 nr 15-3/2725-2
[email protected]
Hindu küla Raima kinnistu
detailplaneeringu algatamine
Hiiumaa Valla Emmaste Osavalla Valitsus esitas 22.03.2022 Rahandusministeeriumile
taotluse Hindu külas asuva Raima kinnistu detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering)
keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkuse kohta seisukoha
saamiseks lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33
lõikest 6. Samuti on palutud ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõule.
Taotlusele on lisatud KSH eelhinnangu, detailplaneeringu algatamise otsuse ja
lähteseisukohtade eelnõud (edaspidi ka eelnõu).
Planeeringuala, 9,39 ha suurusega hoonestamata Raima kinnistu (17501:003:0690), on
maatulundusmaa sihtotstarbega, kõlvikuliselt koosseisult rohumaa, metsamaa ja muu maa.
Detailplaneeringu eesmärk on kinnistu jagada kaheksaks krundiks. Seitsmele krundile
määratakse ehitusõigus ja hoonestusala elamu ja kuni nelja abihoone rajamiseks.
Kaheksandale, Vanamõisa hoiualal paiknevale krundile ehitusõigust ei määrata. Samuti
lahendatakse tehnovõrkude ja juurdepääsutee paiknemine, liiklus- ja parkimiskorraldus,
seatakse olulisemad arhitektuuri-ja ehitusnõuded, määratakse servituutide vajadus.
Juurdepääs planeeringualale on Emmaste-Tohvri riigimaanteelt (12132) ja avalikult
kasutatavalt Liivalauka erateelt (1750063).
Planeeringuala asub vastavalt Emmaste Vallavolikogu 30.09.2005 määrusega nr 39
kehtestatud Emmaste valla üldplaneeringule (edaspidi üldplaneering) detailplaneeringu
kohustusega puhke- ja virgestusmaa juhtotstarbega alal. Üldplaneeringuga on määratud
minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1 ha ja vähendatud ranna ehituskeeluvööndi
ulatust planeeringualal. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta üldplaneeringuga
määratud puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve elamumaa juhtotstarbeks.
Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja koostatud KSH eelhinnangu kohaselt ei kaasne
detailplaneeringuga olulist negatiivset keskkonnamõju.
Lähtudes esitatud materjalidest märgime järgmist:
1. Raima kinnistu detailplaneeringu KSH menetlust ei ole otstarbekas algatada, kui
kavandatava tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju.
Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et
detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid
majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid
ning seatakse tingimused võimalike mõjude leevandamiseks. Kui menetluse käigus
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks on vajalik
teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha.
2. Planeeringuala paikneb Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi
maakonnaplaneering) kohaselt Sõru-Hindu-Tohvri I klassi maakondliku tähtsusega
väärtusliku maastiku alal. Maakonnaplaneeringuga on tehtud ettepanek määrata see
rahvusmaastikuks. Maakonnaplaneeringu kohaselt sobib ala elamu- ja
suvilaehituseks, sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja kultuurmaad.
Nii uusehitiste püstitamisel kui vanade hoonete renoveerimisel tuleks arvestada vana
külastruktuuri ning ehitustraditsioonidega ning hooned tuleb hoolikalt maastikku
paigutada. Tuleb vältida teede õgvendamist, teega piirnevaid külapõlde ja rohumaid
tuleks niita ja karjatada, samuti tuleks harvendada ja karjatada rannaniitusid ja -metsi.
Palume detailplaneeringu koostamisel järgida maakonnaplaneeringus toodud
väärtusliku maastiku hooldus- ja kasutussoovitusi.
3. Maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala osaliselt Sõru- Tohvri rannaala
puhkealal. Maakonnaplaneeringuga määratud puhkealad on puhkamiseks,
taastumiseks, liikumisharrastusteks kasutatavad alad, seal leidub ujumisrandu, seene-
ja marjametsi. Palume detailplaneeringu koostamisel järgida maakonnaplaneeringus
toodud puhkealade arengu põhimõtted ja kasutustingimusi.
4. Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt osaliselt rohelise võrgustiku
koridoris. Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib maakonnaplaneeringu
kohaselt arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste,
kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku
toimimist. Palume detailplaneeringu koostamisel arvestada rohelise võrgustiku
põhimõtete ja kasutustingimustega.
5. Planeeringuala piirneb Läänemere kallasrajaga1. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse
(KeÜS) § 38 lõike 4 kohaselt peab kaldaomanik igaühel lubama kallasrada kasutada
ja § 38 lõike 71 kohaselt juurdepääsu kallasrajale planeeringuga kehtestatud
tingimustel tagama. Palume detailplaneeringus käsitleda, kuidas ja millistel
tingimustel läbipääs tagatakse, samuti milliseid meetmeid tuleb selleks
rakendada.
6. Suur osa kinnistust on väärtuslik põllumajandusmaa keskmise boniteediga 31 ja 352.
Palume lähteseisukohtadesse lisada täiendavalt Maaeluministeerium asutusteks,
kellega tuleb detailplaneeringu koostamisel koostööd teha.
7. Planeeringualal on maaparandushoiuala. Eelnõu kohaselt tehakse detailplaneeringu
koostamisel koostööd Põllumajandus- ja Toiduametiga.
8. Planeeringuala asub osaliselt Väinamere hoiualal, Natura 2000 Väinamere linnu- ja
loodusalal. Alal on III kategooria kaitsealuse liikide esinemise tõenäosus. Eelnõu
kohaselt tehakse detailplaneeringu koostamisel koostööd Keskkonnaametiga.
9. Juhime tähelepanu, et eelnõus kasutatud mõiste juhtsihtotstarve ei ole asjakohane.
Maakasutuse juhtotstarve on PlanS § 6 ja § 75 kohaselt üldplaneeringuga määratav
maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab määratud piirkonnale edaspidise
maakasutuse põhisuunad. Üks detailplaneeringu kohustuslikest ülesannetest on krundi
ehitusõiguse määramine, sealhulgas määratav krundi kasutamise sihtotstarve näitab,
1
Kallasrada on keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 1 kohaselt kaldariba avalikult kasutatava
veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks.
2
Hiiu maakonna põllumajandusmaa keskmine reaalboniteet on 29.
2
millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada (PlanS § 126
lõige 5). Palume eelnõu planeerimisseadusega kooskõlla viia, samuti palume
edaspidises planeerimisalases töös järjepidevalt kasutada mõisteid nende õiges,
seadusekohases tähenduses.
PlanS § 127 lõike 5 kohaselt avalikustatakse detailplaneeringu koostamise vältel see koos
olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega
detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Vastavalt PlanS § 3 lõikele 4 kuuluvad
planeeringu koosseisu lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning
planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu
elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud
planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.
Palun kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik
isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja isikud, kes on
avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel. Koostöö tegemisel palume lähtuda
Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise
kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatud nõuetest.
Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Lääne talitust kursis
detailplaneeringu koostamisega, sh esitada detailplaneeringu eelnõu (eskiis) täiendavate
kooskõlastuste määramiseks ja arvamuse avaldamiseks enne PlanS § 134 kohast vastuvõtmist
(PlanS § 133 lõige 1).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaadid: Hiiumaa Vallavalitsus
Urve Pill 715 5809
[email protected]
3
Sheet1
7';ngmtlrQld:
N
==:z cV kalmõl kniilv
=* 104
102
Tr".,,,,,". kr""vll"lj".t
I)
4
Pore
W+E
S
17501:003:0680
).n( [
o '1+26
sa
•....•....•....
V
12/~/y'/ ,'73+56
IL"
!/
~~ 4+12
Ii' ... _..•
RÜnkQm"t:öQ
17501.003:0236
f·;otkap)j ••
I lOO 1 :0C;J:02GI
17501 :OO~I0701
\," MwrlkotkQ
17CO 1:003:0139
Raima maaparandusehitise teostusjoonis
• Kraavid omavahel kokku kaevatud
Koostas: Üllar Padari
~
1":'\ -_ Veeviimar
Geotekstiil teekatte all 1906.2013
~
~ Page 1
TEHNILISED TINGIMUSED 389015
TAOTLUSE ESITAJA
Nimi / ärinimi Isiku- või registrikood
Kuusk, Arno 38208210236
Kontaktaadress Tänav / maja / korter Sihtnumber Maakond
Kärdla, Metsa tn, 35a 92413 Hiiu maakond
Telefon e-post
526 7075
[email protected]
Kontaktisik Nimi
Telefon e-post
VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT
Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress
Raima Hindu küla Hiiumaa vald Hiiu maakond
Tarbimiskoht Katastriüksuse number
17501:003:0690
Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool
Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider
TOOTEVALIK
Tasuta tehnilised tingimused detailplaneeringuks
SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED
Faaside arv Amprite arv
3 150 A
ELEKTRILEVI TEGEVUSED
Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab
Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.
1/2
TEHNILISED TINGIMUSED 389015
KLIENDI TEGEVUSED
1. Detailplaneeringu alal näha Pere ja Luige detailplaneeringu planeeritavast alajaamast uutele objektidele
välja eraldi fiidridelt 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks planeerida kinnistute piiridele
0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid planeerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt
mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.
2. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga.
3. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi
mitte moodustada.
4. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor.
5. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi
kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Enefit Connecti
piirkonna võrguplaneerija poole (Kardo Link, tel. 5884 4354,
[email protected]).
7. Detailplaneering kooskõlastada Enefit Connectiga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada
läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel: https://www.elektrilevi.ee/et/
teenused/projektide-kooskolastamine
8. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise
projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad.
Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada
Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
9. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida
liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu
sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.
TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA
Nimi: Kardo Link Koostatud: 05.10.2021
Elektrilevi OÜ volitatud esindaja Kehtib kuni: 05.10.2023
5884 4354 |
[email protected]
2/2
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 18.08.2022 11:51
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: 8-4.1/380 Raima detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek,
koostöötegijate määramine
Tere
Emmaste Osavalla Valitsus edastab digitaalselt allkirjastatud kirja
"Raima detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek, koostöötegijate
määramine" (lisatud manuses).
LugupidamisegaHeli Üksiksekretär462 2444