dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Raima detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek, koostöötegijate määramine

Rahandusministeerium · 18. august 2022
Viit
15-3/6582-1
Registreeritud
18. august 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Hiiumaa Vallavalitsus Emmaste Osavalla Valitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Urve Pill (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Lääne talitus (Hiiu_ Lääne ja Saare maakond))
Lahendamise tähtaeg
17. september 2022

Failid

  • 📎DP-21-06_Raima_Detailplaneering_ESKIIS_25072022.pdf5924 KB
  • 📎E-kiri.pdf66 KB
  • 📎Raima DP eskiisi avalikustamine; Rahandusministeerium.asice5584 KB

Sisu (failidest)

Detailplaneeringust huvitatud isik: AS LeVa koostamise aeg: 25. juuli 2022 töö number: DP21-06 koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneering Kärdla, 2022 AA Arhitektid OÜ SEB +372 5621 4955 Reg.kood. 11484739 IBAN: EE841010220082898013 [email protected] Telliskivi 60A, 10412 Tallinn KMK nr. EE101391391 www.aaarhitektid.ee Sisukord Üldosa............................................................................................................................................3 1. Planeeringuala kruntideks jaotamine........................................................................................4 2. Krundi hoonestusala määramine...............................................................................................4 3. Krundi ehitusõiguse määramine................................................................................................5 4. Hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste ja rajatiste ning juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine.......................................................................................................................5 5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine...................................................................................6 6. Tuleohutus.................................................................................................................................6 7. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine.................................................6 8. Liikluskorralduse põhimõtete määramine..................................................................................7 9. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine................................................................7 10. Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine.....................................................................8 10.1. Maaparandus...................................................................................................................8 10.2. Väärtuslikud maastikud....................................................................................................8 10.3. Tegevused rohelise võrgustiku koridoris..........................................................................9 10.4. Puhkeala.........................................................................................................................10 10.5. Tegevused hoiualal.........................................................................................................11 10.6. Tegevused ranna piiranguvööndis..................................................................................11 11. Kuja määramine.....................................................................................................................12 12. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine........................................................12 13. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine...........................................................................................................12 14. Servituutide seadmise vajaduse märkimine..........................................................................13 15. Ettepanek Emmaste valla üldplaneeringu muutmiseks........................................................13 16. Nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav........................................................................................................................14 17. Planeeringu elluviimine..........................................................................................................14 17.1. Maakorraldustoimingud..................................................................................................15 17.2. Kruntide juurdepääsuteede ja parkimiskohtade rajamine..............................................15 17.3. Elektriühenduse projekteerimine ja rajamine.................................................................15 17.4. Hoone projekteerimistööde teostamine.........................................................................15 17.5. Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimine....................................................15 17.6. Ehitustööde teostamine..................................................................................................16 Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 2 Koostaja: AA Arhitektid OÜ Koostamise aeg: 25. juuli 2022 Üldosa Käesoleva detailplaneeringu planeeringualana käsitletakse Hiiu maakonna Hiiumaa valla Emmaste osavalla Hindu küla Raima maaüksust (katastritunnus 17501:003:0690, maaüksuse pindala 9,39 ha). Planeeringuala asukoht – Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Hindu küla, Raima mü Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiismaterjalidega esitatakse olulisemad lahendused, et anda nii planeeringu koostamise korraldajale kui huvitatud isikutele aimu kavandatud tegevuste iseloomust ja põhilahendustest - kõik detailsemad määrangud esitatakse detailplaneeringu koostamise järgmises etapis peale eskiisi heaks kiitmist. Detailplaneeringu koostamine on algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 19. mai 2022 otsusega nr 53, millega on kinnitatud ka detailplaneeringu lähteseisukohad. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasoleva maatulundusmaa sihtotstarbega 9,38 ha suuruse maaüksuse jagamine eraldiseisvateks kruntideks, kruntidele ehitusõiguse ja hoonestusalade määramine, tehnovõrkude ja juurdepääsude lahendamine, haljastuse-, heakorra- ja keskkonnatingimuste määramine ning olulisemate arhitektuuri- ja ehitusnõuete seadmine. Planeeringuga tehakse ettepanek valla üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe osaliseks muutmiseks. Planeeritav maaüksus on hoonestamata, kuid planeeringuala kesk- ja idaosas on võimalik leida jälgi endiste talukohtade hoonete vundamentidest ja müürijuppidest. Loodusliku haljastusega maa-ala on osaliselt kaetud kõrghaljastusega ning osaliselt lage. Maa-ala reljeef on tasane, läänepoolne osa piirneb rannaga. Maapinna absoluutkõrgus jääb vahemikku ca 0...4,5 m merepinnast. Planeeringuala juurdepääs toimub 12132 Emmaste-Tohvri riigimaanteelt avaliku kasutusega eratee (Liivalauka tee) kaudu. Planeeritaval maaüksusel on teostatud maaparanduslikke töid. Eesvooluks on piki maaüksuse Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 3 Koostaja: AA Arhitektid OÜ Koostamise aeg: 25. juuli 2022 põhjapiiri ca 0,25 km pikkune Raima kraav, lisaks on rajatud kraavkuivendusel põhinev põllumajandusmaa ja metsakuivendussüsteem. Hindu küla, Raima mü 1. Planeeringuala kruntideks jaotamine Planeeritav maaüksus jaotatakse kaheksaks erineva suurusega maaüksuseks. Vastavalt kehtivale üldplaneeringule on piirkonnas elamumaa kruntide minimaalne suurus 1,0 ha, planeeritud kruntide suurused jäävad keskmiselt 1..1,2 ha. Liivalauka teest mere poole jäävale maaüksusele (Krunt 1) määratakse kaitsehaljastuse (HK) sihtotstarve. Liivalauka teest ida poole jäävale seitsmele krundile (Krundid 2-8) määratakse elamumaa (EP) sihtotstarve. 2. Krundi hoonestusala määramine Planeeringuala paikneb osaliselt ranna ehituskeeluvööndis. Emmaste valla üldplaneeringuga on Raima kinnistu osas ehituskeeluvööndit vähendatud osaliselt Liivalauka teeni ja osaliselt sellelt algava vana külateeni. Planeeritud hoonestusalad paiknevad ranna ehituskeeluvööndist väljapool ning detailplaneering on ehituskeeluvööndiga seotud piirangute osas üldplaneeringu nõudeid järgiv. Planeeritud kruntide hoonestusalade suuruste ja asukohtade valikul ning piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et hoonestusala paikneb krundi piiridest igas suunas minimaalselt 10 m kaugusel, Kuna tegu on hajaasustatud piirkonnaga, siis on peetud oluliseks, et iga hoonestusala paiknemine ja suurus võimaldaks luua privaatse elukeskkonna. Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 4 Koostaja: AA Arhitektid OÜ Koostamise aeg: 25. juuli 2022 Hooned tuleb paigutada loodusesse hajusalt, et ei tekiks häirivat ebakõla ning et maastiku väärtus piirkonnas ei kahaneks. Planeeritavate kruntide hoonestusalade pindalad on vähemalt 3000 m². Hoonestusaladele ei planeerita olulise avaliku huviga rajatisi, millest tulenev mõju ulatuks mitmele kinnisasjale, mille ehitamise osas oleks suur avalik huvi või millest võib tõusetuda kõrgendatud oht või mis oleks suure külastajate hulga ja pika külastusajaga ehitis. 3. Krundi ehitusõiguse määramine Planeeringuga määratakse Kruntide 2-8 hoonestusaladele ehitusõigus. Igale krundile on lubatud püstitada kuni viis uut hoonet. Planeeritud hoonete funktsioonidena nähakse elamut ja seda teenindavaid abihooneid: näiteks kuurid, garaaž, saun, jne. Krundi hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 500 m². Planeeritud hoonete maksimaalne kõrgus kuni 8 m ja kuni 2 korrust, sh abihoone maksimaalne kõrgus kuni 6 m ja 1 korrus. Planeeringualale maa-aluste ruumide ehitamist ei planeerita ning vastavat ehitisealust pindala ei määrata. 4. Hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste ja rajatiste ning juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine Hoonete ja rajatiste toimimiseks rajatakse igale krundile elektrivarustus, kaev, veetrass ning kanalisatsioonisüsteem. Kuna kaasaegsete mobiilsideteenustega on võimalik tagada vajalik telefoni- ja internetiühendus, siis käesolev detailplaneering planeeritud maaüksuste sidevõrguga liitumist ette ei näe - hilisemal vajadusel taotletakse vastava valdkonna teenusepakkujalt täiendavad tehnilised tingimused. Elektrilevi OÜ tehniliste tingimuste nr 389015 kohaselt tuleb Raima maaüksuse elektrivarustuse tagamiseks näha ette planeeritavast alast põhjapoole jääva Pere ja Luige maaüksuste detailplaneeringuga planeeritud alajaamast rajada eraldi fiidritel 0,4 kV maakaabelliinid. Kruntide piiridele, juurdepääsutee serva planeeritakse jaotuskilbid ja mitmekohalised liitumiskilbid. Kuni jaotus- ja liitumiskilpideni kulgevate tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana, liitumiskilpidest kuni hooneteni jääva taristu rajab planeeringust huvitatud isik. Planeeritud liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Veevarustuse tagamiseks nähakse igale krundile ette eraldiseisev puurkaev. Igast planeeritud puurkaevust võetakse vett alla 10 m³ ööpäevas ning kaevu ümber sanitaarkaitseala ei määrata, on vaid 10 m ulatusega hooldusala, kus piiratakse tegevusi põhjavee saastumise vältimiseks. Piirkonna põhjavesi on suhteliselt kaitstud. Hoonetes tekkiva reovee kanaliseerimiseks nähakse igale krundile ette lokaalne biopuhasti, milles puhastatud heitvesi juhitakse kraavi. Hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalsete lahendustega hoonete projekteerimise käigus. Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 5 Koostaja: AA Arhitektid OÜ Koostamise aeg: 25. juuli 2022 Soovituslikult eelistada kütteviisidena maakütet, päikesekütet, -paneele ning muid keskkonnasõbralikke viise. Kuna planeeritav maa-ala on osaliselt liigniiske, tuleb järjepidevalt hoida korras planeeringuala olemasolevad kraavid, vajadusel tõsta täitepinnasega kruntide maapinna reljeefi ning rajada uusi lõike olemasolevate kraavidega ühendamiseks. Nii olemasolevate kui planeeritud kraavide kallaste kaitsmiseks määratakse kraavi pervest 1 m ulatusega kaitsevöönd, mille ulatuses peab hoiduma tegevusest, mis võivad kahjustada kraave, takistada nende nõuetekohast toimimist või hooldustööde tegemist (nt ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda, tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele ega harida maad). 5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine Detailplaneeringu alal ei paikne kohapealseid loodusvarasid, mida saaks planeeritud ehitustegevuse tarvis kasutada, kõik materjalid tuleb planeeringualale transportida kaugemalt. Kõiki loodusvarasid tuleb kasutada säästlikult. Planeeritud tegevusel puudub oluline mõju üleüldisele loodusvarade kasutamisel. Uute hoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb rõhku panna energiatõhususele ja tarbimise säästlikkusele. Tehnovõrkude rajamisel või rekonstrueerimisel tuleb lähtuda tehnovõrkude valdajate poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimustest. 6. Tuleohutus Planeeritud hoonete minimaalne tulepüsivusklass on TP3 (tuldkartev). Tuleohutuse seaduse alusel peab kinnisasja ja ehitise ohutust, nõuetekohasust, päästevahendite ja ehitises nõutavate tuleohutuspaigaldiste olemasolu kontrollima ja nõuetest kinni pidamist tagama isik, kelle valduses kinnisasi või ehitis on. Tulekahju avastamiseks ja selle kustutamiseks ehitises tuleb kasutada autonoomseid tehnilisi lahendusi. Tuletõrje veevarustuse tagamise tarbeks on planeeringuala kagunurgas olemasolev veekaevuga veevõtukoht, mille juures veevõtukaev ning sõidukite manööverdusala. 7. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine Planeeringualale püstitatavate ehitiste põhilised arhitektuuri- ja kujundusnõuded:  kõikide ühe krundi hoonestusalale püstitatavate hoonete materjalikasutus, arhitektuurne vorm ja -stiil peavad olema sarnased ning omavahel kokkusobituvad. Hoonete välisfassaadidel kasutada looduslikke materjale (nt puit, kivi) vms kaasaegse arhitektuuriga sobituvaid lahendusi. Fassaadi värvilahenduste määramisel mitte kasutada erksavärvilisi ja looduskeskkonnas silmatorkavaid värvitoone; Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 6 Koostaja: AA Arhitektid OÜ Koostamise aeg: 25. juuli 2022  ei ole lubatud viimistlusmaterjalide imiteerimist (nt visuaalselt näiv kivi peab ka olema kivist, mitte vormist valatud komposiitmaterjal);  ehitised tuleb projekteerida ja püstitada keskkonna- ja energiasäästlikest põhimõtetest lähtuvalt;  iga hoone asukohavalikul tuleb arvestada, et sellele oleks tagatud sõidukiga ning päästetehnikaga aastaringne juurdepääs ja vajadusel tehnilise teenindamise võimalus;  hoonete asukohavalikul tuleb arvesse võtta hoone fassaadi paiknemist ilmakaarte suhtes;  krundi, hoonestusala või selle osa võib piirata piirdeaiaga. Piirdena kasutada traditsioonilist kiviaeda või kuni 1,5 m kõrgust statsionaarset puidust piiret;  hooned projekteerida ja püstitada kelp- või viilkatustega, mille kalle jääb vahemikku 30°..45°, lamekatusega hoonestus ei ole lubatud. Katusekattematerjalina eelistada tumedat kivi või plekki, puitu, roogu või muid kaasaegse arhitektuuriga sobituvaid materjale. 8. Liikluskorralduse põhimõtete määramine Planeeringuala läbib lääneosas põhja-lõuna suunaliselt avaliku kasutusega eraomandis Liivalauka tee, planeeringuala lõuna- ja idaosas paiknevad olemasolevad erateed. Kruntide 1 ja 3 juurdepääs toimub Liivalauka teelt, Kruntide 2 ning 4-8 juurdepääs toimub olemasolevalt erateelt, millele rajatakse mahasõit ja juurdepääsutee kuni krundi hoonestusaladeni. Juurdepääsuteed jäävad kruntide omanike ja külaliste kasutamiseks ning neile avalikku kasutust ei planeerita. Nii olemasolevate kui planeeritavate teelõikude minimaalne laius peab olema 3,5 m ning selle konstruktsioon peab olema aastaringselt piisava kandevõimega, et kanda ka rasketehnikat (nt ehitustehnika, jäätmeveok, talvine teehooldus jne). Juurdepääsutee ning juurdepääsud hooneteni peavad olema takistustest vabad ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras. Mahasõitudel ja erinevate teede lõikumiskohtadel peab olema erineva pikkusega sõidukite gabariitidega arvestav pöörderaadius ning tagatud nähtavus igas suunas. Parkimine lahendatakse täies ulatuses iga krundi territooriumil. Iga hoonestusala koosseisus nähakse ette minimaalselt 2 sõiduautole sobilikku parkimiskohta (min 2,5 M X 5 m). 9. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine Krunt 1 maa-alal paikneva kõrghaljastuse eesmärk on lisaks miljööväärtuse pakkumisele kaitsta teeäärseid alasid tuule, müra, tolmu jm mõjutuste eest. Antud alal tuleb kõrghaljastus säilitada. Kuna krunt paikneb täies ulatuses ranna piiranguvööndis, ei ole kogu krundi ulatuses lubatud teostada lageraiet. Valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada Looduskaitseseaduse lisas sätestatud tingimustega. Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 7 Koostaja: AA Arhitektid OÜ Koostamise aeg: 25. juuli 2022 Raadamine on lubatud Kruntide 2-6 juurdepääsuteede, hoonete ja tehnovõrkude rajamiseks vajalikul maa-alal ning hoonete lähiümbruses õueala moodustamiseks. Muudel kõrghaljastusega aladel tuleb puud võimalusel vähemalt 80% ulatuses säilitada ning alasid erinevate hooldusraietega hooldada, lageraie ei ole lubatud. Kruntidel 7-8 on lubatud teha vajalikus ulatuses sanitaarraiet, et alalt maha võtta aastate jooksul liigniiske pinnase tõttu surnud ja kahjustunud puud. Vajadusel tuleb maha võetud puude alusel maa-alal ette võtta täiendavad meetmed maa-ala niiskusrežiimi tagamiseks ning alale istutada uued puud. Kinnistutel tekkivate olmejäätmete äraandmine on kohustuslik, teiste jäätmeliikide äraandmine on võimalik ja täiendava tasu ees. Jäätmekäitluse üldised põhimõtted:  erinevad jäätmeliigid tuleb krundil kohapeal sorteerida;  kõik ehitusjäätmed tuleb toimetada Hiiumaa jäätmejaama (Ristivälja küla, Käina osavald);  ehitustegevuse lõppedes tuleb hoonete ümbrus haljastada ja heakorrastada;  hoonete eesmärgipärasel kasutamisel tekkivad segaolemejäätmed tuleb sorteerida, koguda kinnisesse jäätmemahutisse ning anda üle korraldatud jäätmeveoga tegelevale jäätmevedajale;  nii ehitusperioodil kui hoonete kasutamisel tekkivad pakendijäätmed tuleb koguda ning kas viia pakendijäätmete tasuta kogumiskohta või anda üle korraldatud jäätmeveoga tegelevale jäätmevedajale. 10. Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine 10.1.Maaparandus Planeeringualal paikneb kraavkuivendusega Raima maaparandusehitise alal (ehitise kood 70323200000020/001). Maaparanduse eesmärk on maatulundusmaa sihtotstarbega maa viljelusväärtuse suurendamine selliselt, et on tagatud ka keskkonnakaitse. Kuna muu sihtotstarbega maa (nt elamumaa) kuivendamine ei ole maaparandusseaduse mõistes maaparandus, siis peale peale detailplaneeringu kehtestamist ja planeeringu elluviimist pole enam tegu maaparandusehitisega. Olemasoleva maaparandusehitise koosseisu kuuluvaid kraave, truupe, teid, puhastuslodu ja veevõtukohta tuleb samaselt senisega säilitada, hooldada ja vajadusel täiendada. 10.2.Väärtuslikud maastikud Hiiu maakonnaplaneeringu järgi jääb planeeringuala Sõru-Hindu-Tohvri I klassi kohaliku tähtsusega väärtusliku maastiku alale, mille osas on maakonnaplaneeringuga esitatud ettepanek rahvusmaastikuks1 määramiseks. __________ 1 Rahvusmaastik - sümbolväärtusega maastikud, mis on omased identiteedile ja enesemääratlusele ning olulised aja- ja kultuuriloole Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 8 Koostaja: AA Arhitektid OÜ Koostamise aeg: 25. juuli 2022 Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ väärtuslikule maastikule määratud kasutustingimused ja hooldussoovitused:  ala sobib ala elamu- ja suvilaehituseks, sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad;  jälgida tuleb kohalikku ehitustraditsiooni ning hooned hoolikalt maastikku paigutada;  uute madalpingeliinide tõmbamisel kasutada maa-alust kaablit;  vältida teede õgvendamist, metsaistutamist põllu- ja rohumaadele, tuulegeneraatorite püstitamist;  nii uusehituste püstitamisel kui vanade renoveerimisel tuleks arvestada vana külastruktuuri ning ehitustraditsioonidega ___________ Lähtuvalt asjaolust, et planeeringualal paiknevad ehitiste jäänused endistest taluasemetest, planeeritud kruntide hoonestusalad ja hoonete soovituslikud asukohad järgivad looduslikku situatsiooni ning planeeritud hoonestuse olemus ja muster järgib lähipiirkonna hoonestuslaadi, planeeritud krundid on pindalalt suured ning hooned on planeeringualal hajutatud, kruntide elektrivarustuseks vajalikud madalpingekaablid on planeeritud maakaablitena, saab järeldada, et detailplaneeringuga kavandatud tegevus järgib Hiiu maakonnaplaneeringus toodud väärtuslike maastike kasutustingimusi ja hooldussoovitusi. 10.3.Tegevused rohelise võrgustiku koridoris Planeeringuala paikneb Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ kohalselt rohelise võrgustiku 2 koridoris, mis ühendab rohelise võrgustiku tuumalasid. __________ Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ määratud rohelise võrgustiku arengu põhimõtted ja kasutustingimused:  Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist;  Vajadusel täpsustada üldplaneeringuga rohelise võrgustiku alade piire ning võrgustiku toimimist tagavaid tingimusi. Arvestada rohelise võrgustikuga teede ja liinitrasside ehitusel jt arendustegevuste, mis muudavad maa sihtotstarvet, kavandamisel;  metsamaa raadamisel jälgida, et looduslike alade (mets, märgala, niit) osatähtsus rohelise võrgustikuna piiritletud aladel ei langeks alla 80%;  niitude säilimiseks jätkata nende traditsioonilist majandamist – niitmist, karjatamist, puu- ja põõsasrinde harvendamist. Vastunäidustatud on niitude ülesharimine, väetamine ja 2 Roheline võrgustik - eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 9 Koostaja: AA Arhitektid OÜ Koostamise aeg: 25. juuli 2022 mürkkemikaalidega pritsimine, samuti metsaistutamine ja niiskusrežiimi muutmine. ____________ Suurele osale planeeringualast on kehtiva üldplaneeringuga määratud elamumaa funktsioon. planeeringuala idaosale ja selle lähiümbrusesse on määratud puhke- ja virgestusmaa funktsioon. Lähtuvalt asjaolust, et tänaseks on suur osa piirkonna maaomandist eraomandis ning terviklikku puhke- ja virgestusala loomiseks puudub vajadus ning avalik huvi, nähakse ette elamumaa funktsiooni laiendamist maa-ala idaossa. Kuna planeeritud tegevuste elluviimisega ei kaasne ettevõtlusega seotud majandustegevust, maa-alale ei planeerita lageraiet ning raadamine toimub väikeses mahus eelkõige planeeritud hoonestusalal ja selle lähiümbruses, siis võib järeldada, et detailplaneering järgib maakonnaplaneeringus toodud rohelise võrgustiku koridori põhimõtteid ja kasutustingimusi. 10.4.Puhkeala Sõru-Tohvri rannaala on Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ kohaselt määratud oluliseks puhkealaks3, mille puhul on määratud puhkeväärtusega aladeks kaitstavate aladega kattuv rand ning poolavatud kadastikega kultuurmaastik. ________ Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ määratud puhkealade arengu põhimõtted ja kasutustingimused:  Juhul kui puhkemajandus konkureerib metsamajandusega, arvestada metsade majandamisel puhkeala kasutamise vajadustega;  Puhkealade kasutuse planeerimisel ja vajaliku taristu rajamisel arvestada mõjudega kaitstavale alale ja Natura alale ning nende kaitse-eesmärkidele, alal levivatele kooslustele (Natura elupaikadele) ja kaitstavatele liikidele, samuti naabruses paiknevatele inimpelglikele kaitstavatele linnuliikidele. Vajadusel läbi viia mõjude hindamine või Natura hindamine. Kavandatavad tegevused kooskõlastada kaitseala valitsejaga. __________ Puhkeala on oma olemustelt avalikus kasutuses olev ala, mis täidab kas majanduslikke (nt turismiga seotud ettevõtlus) või rekreatsioonivõimalusi pakkuvaid ja loodusväärtusi tutvustavaid eesmärke. Maakonnaplaneeringuga määratud puhkealad annavad võimaluse turismipotentsiaali kasutamiseks. Maakonnaplaneeringus on välja toodud ka asjaolu, et puhkealade kasutamiseks on olulisel kohal läbimõeldud infrastruktuuri ja puhkerajatiste planeerimine ning nende regulaarne hooldus. Valdav osa Hiiumaa puhkealadest paikneb riigimetsa territooriumil, mida haldab Riigimetsa Majandamise Keskus. Tervikliku puhkeala loomine, mis ühest küljest kasutaks ära looduslikke eeldusi ning teisalt 3 Puhkeala - piirkond, mis sobib puhkeotstarbeks ning mida arvestatav hulk inimesi kasutab puhkamiseks, taastumiseks, liikumisharrastusteks jne Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 10 Koostaja: AA Arhitektid OÜ Koostamise aeg: 25. juuli 2022 pakuks puhkealalt eeldatavaid võimalusi ja/või teenuseid, eeldab sellekohast huvi ning sõltub kümnete piirkonna eraomanike ühisest koostööst ja investeeringutest infrastruktuuri ning rajatistesse. Kuna planeeringu koostamise hetkel need puuduvad, siis koostatava detailplaneeringuga planeeringualale vastavat maakasutust, hooneid ega rajatisi ei planeerita. Ka peale detailplaneeringu kehtestamist säilib võimalus maakonnaplaneringuga võimaldatud tervikliku puhkeala perspektiivseks loomiseks. Vajalik infrastruktuur, rajatiste planeerimine ning nende hooldamine tuleks lahendada terviklikult koostöös kogu puhkealale jäävate kinnistute omanikega. Kuna puhkeala üheks funktsiooniks on ka liikumisharrastustega tegelemine, siis selle tarbeks säilib planeeringuala kaldaribal Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 kohane 10 m laiune kallasrada, mida on igaühel õigus kasutada. Kallasrajale juurdepääs toimub planeeringualast ca 500 m põhjapool paikneva avalikus kasutuses oleva Tohvri küla Supelranna maaüksuse (katastritunnus 17501:003:0272) kaudu. 10.5.Tegevused hoiualal Planeeritava maaüksuse lääneosa paikneb osaliselt Vanamõisa lahe hoiuala koosseisus (hoiuala piir ühtib üldplaneeringuga vähendatud ranna ehituskeeluvööndi piiriga). Vanamõisa lahe hoiuala kaitse-eesmärgiks on EÜ nõukogu direktiivi lisas nimetatud elupaigatüüpide, linnuliikide ning rändlinnuliikide elupaikade kaitse, planeeringualal on hoiuala elupaigatüüpidest inventeeritud rannaniidud (1630*), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) ja sinihelmikakooslused (6410). Hoiuala on arvatud Natura 2000 võrgustikku Vanamõisa loodus- ja linnualana. Kaitstavate loodusobjektide esinemisaladel on vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus, nagu niitmine, karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine. Hoiuala ulatub Krunt 1 (mis jääb loodusliku haljasmaa sihtotstarbega ning kuhu ehitustegevust ei planeerita) ning osaliselt Krunt 2 alale (hoiualale krundi hoonestusala ja planeeritud ehitustegevus ei ulatu). Planeeringualal planeeritud ehitustegevuse aega ja kohta on võimalik valida, et hoiuala kaitse-eesmärkideks olevate koosluste ja liikide kahjustamist vältida või vähendada. Planeeringualal on inventeeritud III kaitsekategooria taimeliikide Orchis militaris (hall käpp), Platanthera bifolia (kahelehine käokeel), Platanthera chlorantha (rohekas käokeel) ja Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat) kasvukohti. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Arvestades, et nimetatud liikide esinemisalad on oluliselt laiemad kui Raima kinnistu, ei ohusta planeeringuga kavandatav tegevus nende liikide säilimist selles elupaigas. Planeeritud hooned on võimalik paigutada selliselt, et kaitstavaid taimeliike ei kahjustataks või toimub üksikute taimede loodusest korjamine või ehitustegevuse käigus väljakaevamine sellises ulatuses, mis ei ohusta liigi säilimist antud kasvukohas. 10.6.Tegevused ranna piiranguvööndis Planeeringuala lääneosa paikneb osaliselt ranna piiranguvööndis, mille ulatus on 200 m. Piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Piiranguvööndis keelatud tegevused on loetletud Looduskaitseseaduse § 37. Arvestades maa- Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 11 Koostaja: AA Arhitektid OÜ Koostamise aeg: 25. juuli 2022 ala senist ja planeeritud kasutust on kõige enam kohaldatav piirang mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine (välja arvatud kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks). 11. Kuja määramine Kuja ulatus näitab vähimat lubatud ehitiste vahemaad. Planeeringuga määratakse kehtivast seadusandlusest tulenevad kujad:  nii olemasolevate kui planeeritud kraavide kallaste kaitseks määratakse kraavide pervest 1 m laiune kuja;  naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline tuleohutuskuja peab olema minimaalselt 8 m. Kui hoonetevaheline kaugus on väiksem, tuleb tule levikut piirata ehituslike abinõudega;  biopuhasti kuja 10 m. 12. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine Planeeringuala paiknemine haja-asustatud piirkonnas loob head võimalused varjatud tegevuseks, mistõttu tuleb hoonete projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel arvestada võimaliku kuritegevuse ohuga. Hooned tuleb projekteerida ja püstitada vastupidavad ning kasutada tuleb kvaliteetseid ehitusmaterjale. Võimalike kuritegude ärahoidmisel on oluline osa turvanõuetega arvestaval ehitusprojektil. Hoonestuse projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et hoonestusele ei oleks võimalik märkamatult ligi pääseda – hoonestust või hoonestusala piirav aed on sobiliku kõrgusega, hoonete vahel on hea vaadeldavus, võimalusel välditakse tagumisi juurdepääsusid, väljas on liikumisele reageerivad valgustid. Krundid on aastaringselt korrastatud ja haljastatud, piiratud on metsloomade sissepääs hoonetesse ning hoonete ümbruses ei teostata tegevusi, mis võiks metsloomi ligi meelitada. 13. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine Planeeritaval alal ei asu keskkonnaohtlikke objekte ega kaitsevööndeid vajavaid rajatisi ning planeeritav maakasutus ei kujuta keskkonnale ohtu. Planeeringualale planeeritavad elamud koos abihoonetega ei suurenda oluliselt vee, pinnase Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 12 Koostaja: AA Arhitektid OÜ Koostamise aeg: 25. juuli 2022 ega õhu saastatust, müra, vibratsiooni, valgust, soojust, lõhna ega jäätmete teket. Eeldatavalt tekivad kruntide kasutamisest eelkõige olmejäätmed, mis sorteeritakse ja antakse üle jäätmevedajale. Olemasolevast kõrghaljastusest tuleks võimalikult suur osa säilitada ja/või korrastada. 14. Servituutide seadmise vajaduse märkimine  Planeeringuala kruntidele määratakse notariaalne isiklik kasutusõigus maa-alale planeeritavate elektrimaakaablite igakordse valdaja kasuks;  planeeringuala kruntide ligipääsu tagamiseks määratakse notariaalne tee kasutamise ja juurdepääsuõigus igakordse kinnistu omaniku kasuks. 15. Ettepanek Emmaste valla üldplaneeringu muutmiseks 30.09.2005 kehtestatud Emmaste valla üldplaneeringuga on planeeringualale määratud mitu juhtotstarvet:  Liivalauka teest mere poole jääval maa-alal valdavalt kaitsehaljastuse maa ning lahesopis väikeses osas sadama maa;  planeeringuala keskosa pere- ja ridaelamu maa;  planeeringuala idaosa kaitsehaljastuse- ning puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve ning militaarkeskuse matkarajad. Detailplaneeringu koostamise hetkel on üldplaneeringu kehtestamisest möödunud 17 aastat. Üldplaneeringuga on planeeringuala idaossa ja selle lähiümbrusesse määratud puhke- ja virgestusmaa juhtotstarbed eelkõige lähtuvalt Sõru ja Tohvri piirkonna militaarobjektide rohkusest ning toonasest militaarturismi perspektiivist. Kuna möödunud aastate jooksul ei ole toimunud arenguid ühtse ja tervikliku militaarturismi objekti ega ala väljaarendamiseks ning piirkonna maaomand on killustatud, siis esitab detailplaneering ettepaneku Emmaste valla üldplaneeringuga määratud juhtotstarvete muutmiseks:  määrata Liivalauka teest mere poole jääva maa-ala maakasutuse juhtotstarbeks HL (looduslik haljasmaa);  laiendada planeeringuala keskosale määratud elamumaa juhtotstarbega maa-ala ulatust ja määrata kogu Liivalauka teest ida poole jääva maa-ala maaksustuse juhtotstarbeks elamumaa;  eemaldada üldplaneeringu kaardilt militaarkeskuse matkaraja tingmärk, sest planeeringualal ei paikne ühtegi militaarajalooobjekti. Elamumaa juhtfunktsiooniga ala suurendamine võimaldab aktiivsesse kasutusse võtta kogu planeeritava maa-ala ning luua tervikliku elamurajooni. Planeeringuala territooriumil ei paikne militaarmälestisi ning lähipiirkonnas paiknevaid üksikuid mälestisi on võimalik eksponeerida ja Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 13 Koostaja: AA Arhitektid OÜ Koostamise aeg: 25. juuli 2022 tutvustada ka ilma vastava juhtotstarbeta. Emmaste valla üldplaneeringu põhijoonise muutmise ettepanek 16. Nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav Planeeringualale on lubatud täiendavalt püstitada hoonestuse kasutamiseks ja teenindamiseks vajalikke ehitisi, mida ei käsitleta detailplaneeringu koostamise kohustusega hoonete või ehitistena – näiteks sõidukite parkimisplats, hoonete või rajatiste vahelised liikumisteed või - rajad, lipumast, erinevad väikevormid vms. Nimetatud ehitised ei tohi paikneda naaberkinnistu hoonestuse tuleohutuskujas. Kõik ehitised peavad vormilt, mahult ja kujunduslikult sobituma ülejäänud ehitiste ning hoonetega. 17. Planeeringu elluviimine Projekteerimistööde aluseks on käesolev detailplaneering. Detailplaneeringu täpsustamiseks võib kas kohalik omavalitsus, tehnovõrkude valdaja või teenusepakkuja välja anda täiendavaid projekteerimistingimusi tagades, et projekteerimistingimustega ei muudetaks olemusliikult detailplaneeringuga määratud planeerimislahendust - täpsustamine eeldab, et üldiselt on kehtestatud detailplaneeringu elluviimine võimalik ja osapooled seda endiselt soovivad. Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 14 Koostaja: AA Arhitektid OÜ Koostamise aeg: 25. juuli 2022 Planeeritud tegevuste planeerimisel, projekteerimisel, elluviimisel ega valminud objektide kasutamisel ei tohi põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltele. Kahju tekkel peab kahju hüvitama kinnistu omanik, kes kahju põhjustas või kelle tellimusel kahju põhjustatud tegevus toimus. 17.1.Maakorraldustoimingud Planeeringu elluviimiseks peab maamõõtja teostama katastrimõõdistamise toimingud ning koostama toimikud kaheksa eraldiseisva katastriüksuse maakatastrisse kandmiseks. Kuna planeeringuala kruntideks jagamisel ei ole avalikku huvi, siis tellib ja finantseerib maakorraldustoimingute teostamise tegevuslitsentsi omavalt maamõõtjalt puudutatud või huvitatud isik. 17.2.Kruntide juurdepääsuteede ja parkimiskohtade rajamine Olemasolevale teele rajatakse mahasõidud ning krundisisene juurdepääsutee, sõidukite parkimiskohad ja manööverdamisalad. Parkimiskohad nähakse ette vähemalt krundi omaniku/elaniku ning külalise jaoks. Planeeritud kruntide juurdepääsuteede, parkimiskohtade rajamisel puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik. 17.3.Elektriühenduse projekteerimine ja rajamine Ehitusperioodil on võimalik elektrivajadus tagada lokaalsete elektrigeneraatorite abil. Hiljemalt hoonestuse kasutuselevõtu perioodiks rajatakse püsiv elektriühendus planeeritud alajaamaga. Elektriühenduse rajamisega seotud projekteerimis- ja ehitustööd tellib ja finantseerib planeeringus huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik. Teenusepakkuja omandisse jääb alajaamast kuni krundi liitumiskilbini kulgev maakaabel. Liitumiskilbist kuni hoone peakilbini ja kogu krundisisene võrguühendus jääb igakordse kinnisasja omaniku omandisse. 17.4.Hoone projekteerimistööde teostamine Hoone ja rajatise projekteerimisel tuleb lähtuda konkreetse objekti iseloomust. Lähtuvalt kehtivatele õigusaktidele tuleb koostada nõutud staadiumis projekt ning esitada kohalikule omavalitsusele või valdkonda reguleerivale riigiasutusele enne tegevuse algust vastava tegevuse elluviimise eeldusena nõutud teatis, taotlus või muus vormis tahteavaldus koos lisadega. Enne ehitusloa väljastamist taotleb kohalik omavalitsus ehitusprojektile heakskiidu Päästeametilt. Planeeritud hoone projekteerimisel puudub avalik huvi. Hoone projekteerimistööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik. 17.5.Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimine Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise (nt kanalisatsioonisüsteem, veetorustik, elektrivõrk, maaküte jne) võib lahendada hoone ehitusprojekti koosseisus või eraldiseisva projektiga. Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 15 Koostaja: AA Arhitektid OÜ Koostamise aeg: 25. juuli 2022 Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimisel puudub avalik huvi. Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimistööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik. Tehnovõrgu ja -rajatise rajamisel või olemasoleva rekonstrueerimisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi. 17.6.Ehitustööde teostamine Projekteeritud hoone ja rajatis püstitatakse vastavalt ehitusprojektis määratud asukohale, mahule ja vastava kvaliteediga materjalidest. Krundi piirides paikneva hoone või rajatise püstitamisel puudub avalik huvi. Krundisisese hoone ja rajatise ehitustööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik. Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 16 Koostaja: AA Arhitektid OÜ Koostamise aeg: 25. juuli 2022 Krundi ehitusõigused ALUSANDMED PLANEERINGULAHENDUSE LEPPEMÄRGID Hoonete Hoonete Krundi nr Krundi Krundi Hoonete suurim suurim Hoonete Katastriüksuse piir Planeeringuala piir Hoone Olemasolev pindala lubatud lubatud suurim kasutamise suurim Katastriüksuse tunnus Krundi piir maaüksus sihtotstarve (ha) lubatud arv ehitisealune maksimaalne lubatud Krundi maapealne hoonestusala pind (m²) kõrgus (m) korruselisus Katastriüksuse nimi KRUNT 1 Krundi number Ranna kallasraja ulatus 1 HL100 1,22 - - - - Maapinna kõrguspunkt Servituudi seadmise vajadus Kraav, veekogu Maapinna kõrgusjoon Avaliku kasutusega eratee Puurkaev 2 EP100 1,03 5 500 8 2 Tee, tänav Eratee Biopuhasti Likvideeritav objekt Tee kaitsevööndi piir lk Elektrivõrgu liitumiskilp 3 EP100 1,33 5 500 8 2 Lubjarikas aruniit Juurdepääs krundile Madalpinge maakaabel Hoiuala inventeeritud elupaigatüüp 4 EP100 1,16 5 500 8 2 ELP0010318 p2 Parkimiskohtade arv krundil KRUNT 8 Raima Ranna ehituskeeluvööndi piir 5 EP100 1,2 5 500 8 2 Ranna piiranguvööndi piir Rannaniit p2 ELP0007043 p2 6 EP100 1,18 5 500 8 2 7 EP100 1,23 5 500 8 2 KRUNT 5 lk KRUNT 7 8 EP100 1,03 5 500 8 2 lk lk p2 p2 Sinihelmika kooslus Krundi kasutamise piirangud ja ehitusnõuded ELP0021233 Parkimiskohtade Krundi nr arv Minimaalne Olemasolev Kehtivad Planeeritud maaüksus Norma- Planee- tulepüsivus- piirangud piirangud KRUNT 3 Joonise koostamisel kasutatud alusmaterjal: klass tiivne ritud Ranna KRUNT 6 Rannaniit lk lk 1 - - - ehituskeeluvöönd, tee - ELP0007043 kaitsevöönd p2 Maaüksuse Juurdepääsuservituut, lähiaadress 2 - ≥2 TP3 Tee kaitsevöönd biopuhasti kuja, puurkaevu hooldusala Biopuhasti kuja, 3 - ≥2 TP3 Tee kaitsevöönd puurkaevu hooldusala Juurdepääsuservituut, KRUNT 1 KRUNT 4 4 - ≥2 TP3 - biopuhasti kuja, puurkaevu hooldusala Raima Biopuhasti kuja, p2 p2 5 - ≥2 TP3 - puurkaevu hooldusala Juurdepääsuservituut, KRUNT 2 6 - ≥2 TP3 - biopuhasti kuja, puurkaevu hooldusala Juurdepääsuservituut, 7 - ≥2 TP3 - biopuhasti kuja, puurkaevu hooldusala Biopuhasti kuja, 8 - ≥2 TP3 - puurkaevu hooldusala Lubjarikas aruniit ELP0010318 MAAKASUTUS lk lk Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneering Töö nr. 21-06 EP EP - üksikelamu maa Rannaniit Joonis: ESKIIS ELP0007043 Väljatrüki aeg: 25. juuli 2022 Esituskuju mõõtkava: M 1:500 HL HL - looduslik maa Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Väljatrüki fail: DP-21-06_Raima_Detailplaneering_ESKIIS_.dwg Väljatrüki formaat: Previous paper size (1189.00 x 297.00 mm) Emmaste Osavalla Valitsus Teie 22.03.2022 nr 8-4.1/153 [email protected] Meie 21.04.2022 nr 6-2/22/5518-2 Seisukoht Hindu küla Raima detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kohta Küsisite Keskkonnaameti arvamust Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõu „Raima detailplaneeringu koostamise algatamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ kohta. Detailplaneeringuala hõlmab Hiiumaa vallas Hindu külas asuva Raima1 kinnistut. Planeeringu koostamise eesmärgiks on Raima kinnistu jagamine kaheksaks krundiks, millest seitsmele krundile määratakse hoonestusala ning ehitusõigus ühe elamu ja kuni nelja abihoone püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramisega ning parkimiskorralduse ja liikluse lahendamine, vajalike servituutide asukoha määramine, üldplaneeringu muutmine üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe muutmise osas. Lähtudes esitatud materjalidest ja teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet seisukohal2, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnasüsteemi seaduse § 22 mõistes olulist keskkonnamõju, sh Natura 2000 võrgustiku aladele, hoiualale ning ranna- ja kalda kaitse eesmärkidele, ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Keskkonnaamet peab vajalikuks, et saadetud planeeringu materjale täiendatakse järgnevalt esitatud märkuste alusel. Raima kinnistu asub osaliselt Vanamõisa lahe hoiualal3, mis on arvatud Natura 2000 võrgustikku Vanamõisa loodusalana ja Vanamõisa linnualana. Hoiuala piiriks Raima kinnistul on Vabariigi Valitsuse 08.09.2005 määruse nr 233 lisa „Vanamõisa lahe hoiuala“ kohaselt osaliselt Liivalauka tee4 ja osaliselt sellelt algav vana külatee. Raima kinnistul on ajavahemikul 2011-2014. a toimunud ehitustegevuse (maaparandustööd) käigus muudetud ka vana külatee asukohta ning ehitatud pinnastee ümber kruuskattega teeks. Seoses sellega on 2021. a põhikaardil korrigeeritud kõnealuse tee asukohta. Kuna ehitustegevuse tulemusel on muudetud 1 Katastritunnus 17501:003:0690, pindala 9,39 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa 2 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas 3 Vabariigi Valitsuse 08.09.2005 määrus nr 233 „Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas” 4 Teeregistri nr 1750063 Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 tee asukohta Raima kinnistul, ei kulge Vanamõisa lahe hoiuala piir enam mööda olemasolevat teed, vaid selle tee algses asukohas. Hoiuala piir kajastub korrektselt keskkonnaregistris ja Maa- ameti kaardirakendustes. Palume detailplaneeringus arvestada eeltooduga ning korrigeerida vastavalt ka detailplaneeringu lähteseisukohti ja KSH eelhinnangut. Vanamõisa lahe hoiuala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi5 I lisas nimetatud elupaigatüüpide – liivaste ja mudaste pagurandade (Natura kood 1140), rannikulõugaste (1150*), suurte ja madalate lahtede (1160), väikesaarte ja laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), taimestunud kivirandade (1220), kadastike (5130) ja vanade loodusmetsade (9010*) kaitse ning linnudirektiivi6 I lisas nimetatud linnuliikide ning I lisas nimetamata, kaitset vajavate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Raima kinnistul on hoiualale jäävas osas inventeeritud elupaigatüübid rannaniidud (1630*), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) ja sinihelmikakooslused (6410). Rannaniitude kaitse on Vanamõisa lahe hoiuala kaitse-eesmärgiks ning Vanamõisa lahe kaitsekorralduskavaga7 on tehtud ettepanek ka elupaigatüüpide kuivad niidud lubjarikkal mullal ja sinihelmikakooslused lisamine hoiuala kaitse-eesmärkide hulka. Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi8. Detailplaneeringu lähteseisukohtades näidatud krunt nr 1, mille sihtotstarbeks jääb maatulundusmaa, asub tervikuna Vanamõisa lahe hoiualal. Sellele krundile ehitustegevust ei kavandata. Joonisel näidatud krunt nr 2, mille sihtotstarbeks määratakse elamumaa, jääb osaliselt Vanamõisa lahe hoiualale. Ülejäänud krundid ei asu hoiualal. KSH eelhinnangus on küll nimetatud Vanamõisa hoiuala kaitse-eesmärgid, sh kaitstavad elupaigatüübid, kuid puudub info Raima kinnistule jäävate elupaigatüüpide ja nende esinemisalade kohta, samuti planeeringuga kavandatava tegevuse võimaliku mõju hinnang elupaigatüüpidele. Kuigi krunt nr 2 jääb osaliselt Vanamõisa lahe hoiualale ja kattub elupaigatüübi kuivad niidud lubjarikkal mullal esinemisalaga, ei ole detailplaneeringu lähteülesandega seatud tingimusi selle krundi hoonestusala paiknemisele. Kuna ehitustegevus kaitstaval elupaigatüübil ja seeläbi elupaigatüübi kahjustamine ning pindala vähenemine oleks vastuolus Vanamõisa lahe hoiuala kaitse-eesmärkidega ja looduskaitseseaduses sätestatuga, ei ole lubatud ehitustegevus kaitstavatel elupaigatüüpidel. Planeeringu lähteseisukohtade kohaselt jääb krundi nr 1 sihtotstarbeks maatulundusmaa. Keskkonnaamet on seisukohal, et maatulundusmaa sihtotstarve vastab selle puhul õigusaktidega sätestatud maakasutuse otstarbele, kuna sellel maal on suures osas põllu- või metsamajanduslik potentsiaal ning selle maaüksuse kasutamine muuks otstarbeks on seal esinevate loodusväärtuste ja kitsenduste tõttu piiratud. Maatulundusmaa sihtotstarve on kooskõlas looduskaitseseaduses9 toodud tegevustega poollooduslike koosluste (sh maaüksustele jääva rannaniidu ja sinihelmikakoosluse) soodsa seisundi tagamiseks. Kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Vanamõisa lahe poollooduslike koosluste esinemisaladel on vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus, nagu niitmine, karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine10. Detailplaneeringus tuleb 5 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta 7 Vanamõisa lahe hoiuala kaitsekorralduskava 2016–2025, lk 77, https://eelis.ee/GetFile.aspx?fail=706677718 8 Looduskaitseseadus (LKS) § 32 lg 2 9 LKS § 17 10 LKS § 17 lg 1 2 (3) käsitleda nimetatud poollooduslike koosluste hooldamisvajadust ning lisada planeeringusse hooldussoovitused ja –tingimused. Juhul kui planeeringuga ei kavandata tegevusi Vanamõisa lahe hoiualal ning planeeringu elluviimine ei takista hoiuala kaitse-eesmärkideks olevate poollooduslike koosluste hooldamist, ei avalda planeeringuga kavandatav tõenäoliselt olulist mõju hoiualale. Keskkonnaregistri andmetel jäävad Raima kinnistule III kaitsekategooria taimeliikide hall käpp (Orchis militaris), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), rohekas käokeel (Platanthera chlorantha), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) ja kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata) elupaigad. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas11. Arvestades, et nimetatud liikide esinemisalad on oluliselt laiemad kui Raima kinnistu, ei ohusta planeeringuga kavandatav tegevus nende liikide säilimist selles elupaigas. Raima kinnistu asub osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndis. Meresaartel on ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit12. Planeeringu lähteseisukohtades ja KSH eelhinnangus on öeldud, et Emmaste valla üldplaneeringuga13 on Raima kinnistul vähendatud ehituskeeluvööndi ulatust Liivalauka teeni. Peame vajalikuks märkida, et Emmaste valla üldplaneeringuga on Raima kinnistul vähendatud ehituskeeluvööndi ulatust siiski osaliselt Liivalauka teeni ja osaliselt sellelt algava vana külateeni14. Vähendatud ranna ehituskeeluvööndi ulatus kattub Raima kinnistul Vanamõisa lahe hoiuala piiriga. Palume detailplaneeringu algatamise dokumentides korrigeerida ehituskeeluvööndi piiri kulgemise sõnastust ning arvestada ehitustegevuse kavandamisel ehituskeeluvööndiga ja seal kehtivate kitsendustega15. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Kadri Tamm 5300 2210 (keskkonnakorraldus) [email protected] Meeli Kesküla 5345 4246 (looduskasutus) [email protected] 11 LKS § 55 lg 8 12 LKS § 38 lg 1 p 1 13 Kehtestatud Emmaste Vallavolikogu 30.09.2005 määrusega nr 39 14 Emmaste valla üldplaneeringu põhijoonis, leht nr 1 15 Ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud (LKS § 38 lg 3) 3 (3) Tiit Reha Teie: 14.04.2022 nr 8-4.1/185 Hiiumaa Vallavalitsus Emmaste Osavalla Valitsus Meie: 21.04.2022 nr 4.1-5/794-1 Arvamus Hiiumaa vallas Hindu külas asuva Raima kinnistu detailplaneeringu algatamise eelnõu kohta Austatud härra Reha Hiiumaa Vallavalitsusele on esitatud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Hiiumaa vallas Hindu külas asuval Raima kinnistul (katastritunnus 17501:003:0690, pindala 9,39 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) eesmärgiga jagada kinnistu kaheksaks katastriüksuseks, millest seitsmele määratakse hoonestusala ning ehitusõigus ühe elamu ja kuni nelja abihoone püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnosüsteemidega, lahendatakse juurdepääs kruntidele ning määratakse haljastuse-, heakorra- ja keskkonnatingimused. Hoonestamisele kuuluvatele katastriüksustele määratakse elamumaa sihtotstarve. Maakatastri andmetel on Raima maaüksuse kõlvikulises koosseisus 3,71 hektarit looduslikku rohumaad, 3,44 hektarit metsamaad ja 2,23 hektarit muud maad. Maakatastri kaardiandmetelt nähtub, et looduslik rohumaa on metsastumas. Maaüksusel olev looduslik rohumaa ei ole kantud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse ja selle maa kohta ei ole makstud toetusi. Raima maaüksusel paikneb maaparandussüsteem ning seda maa-ala läbib ka alla 10 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvool. Täpsemad seisukohad ja juhised seoses maaparandusehitistega annab Põllumajandus- ja Toiduamet. Maaeluministeerium, vaadanud läbi Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Raima detailplaneeringu koostamise algatamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu ja selle lisad, võtab need teadmiseks ja nõustub seal toodud põhimõtetega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler Helve Hunt 625 6511 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 Hiiumaa Vallavalitsuse Teie: 22.03.2022 nr 8- Emmaste Osavalla Valitsus 4.1/155 [email protected] Meie: 29.03.2022 reg nr 6.2-6/3199-1 Arvamus Hindu küla Raima detailplaneeringu algatamise eelnõu kohta Esitasite Raima detailplaneeringu koostamise algatamise eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu arvamuse avaldamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile. Raima katastriüksus (17501:003:0690) paikneb Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Hindu külas tervikuna Raima maaparandussüsteemi ehitisel (maaparandussüsteemi kood/ehitise kood 7032320000010/001) ning ehitis hõlmab ainult Raima maaüksust. Raima maaparandusehitise eesvooluks on Raima kraav, pikkusega 0,25 km. Reguleeriva võrguga maa-ala pindala on 8,2 ha, maakasutusviisiga - põllumajandusmaa kuivendussüsteem (4,1 ha) ja metsakuivendussüsteem (4,1 ha). Kuivendusviisiks on kraavkuivendus. Kuivendusvõrk rekonstrueeriti 2011 - 2013 aastatel.AS Leva tellimusel. Eeltoodust lähtuvalt juhime tähelepanu, et tegemist on liigniiske maaga, millega tuleb arvestada detailplaneeringu koostamisel. Olemasolevat kuivendussüsteemi tuleb hooldada, säilitada, täiendada. Eriti tähtis on tagada kraavide toimimise ja hooldamise võimalus. Detailplaneeringu joonisele (geo-alusele) peavad olema kantud kraavid, truubid, teed, puhastuslodu, tuletõrje veevõtukoht. Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõus „Raima detailplaneeringu koostamise algatamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ on viidatud maaparandusseaduse §-le 4, 48, 50 ja 51, millede nõuetest me oma tulevastes kooskõlastustes lähtume. Tutvunud eelnõuga, avaldame arvamust, et detailplaneeringuga võib jätkata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 /+(372) 605 1710/ [email protected] / www.pta.agri.ee Registrikood 77001458 Epp Kikas peaspetsialist-koordinaator Lääne regiooni Kuressaare esindus Mait Must +372 515 3637 [email protected] 2 (2) Hiiumaa Vallavalitsus Emmaste Osavalla Teie 22.03.2022 nr 8-4.1/152 Valitsus Meie 13.04.2022 nr 15-3/2725-2 [email protected] Hindu küla Raima kinnistu detailplaneeringu algatamine Hiiumaa Valla Emmaste Osavalla Valitsus esitas 22.03.2022 Rahandusministeeriumile taotluse Hindu külas asuva Raima kinnistu detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering) keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkuse kohta seisukoha saamiseks lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6. Samuti on palutud ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõule. Taotlusele on lisatud KSH eelhinnangu, detailplaneeringu algatamise otsuse ja lähteseisukohtade eelnõud (edaspidi ka eelnõu). Planeeringuala, 9,39 ha suurusega hoonestamata Raima kinnistu (17501:003:0690), on maatulundusmaa sihtotstarbega, kõlvikuliselt koosseisult rohumaa, metsamaa ja muu maa. Detailplaneeringu eesmärk on kinnistu jagada kaheksaks krundiks. Seitsmele krundile määratakse ehitusõigus ja hoonestusala elamu ja kuni nelja abihoone rajamiseks. Kaheksandale, Vanamõisa hoiualal paiknevale krundile ehitusõigust ei määrata. Samuti lahendatakse tehnovõrkude ja juurdepääsutee paiknemine, liiklus- ja parkimiskorraldus, seatakse olulisemad arhitektuuri-ja ehitusnõuded, määratakse servituutide vajadus. Juurdepääs planeeringualale on Emmaste-Tohvri riigimaanteelt (12132) ja avalikult kasutatavalt Liivalauka erateelt (1750063). Planeeringuala asub vastavalt Emmaste Vallavolikogu 30.09.2005 määrusega nr 39 kehtestatud Emmaste valla üldplaneeringule (edaspidi üldplaneering) detailplaneeringu kohustusega puhke- ja virgestusmaa juhtotstarbega alal. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1 ha ja vähendatud ranna ehituskeeluvööndi ulatust planeeringualal. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta üldplaneeringuga määratud puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve elamumaa juhtotstarbeks. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja koostatud KSH eelhinnangu kohaselt ei kaasne detailplaneeringuga olulist negatiivset keskkonnamõju. Lähtudes esitatud materjalidest märgime järgmist: 1. Raima kinnistu detailplaneeringu KSH menetlust ei ole otstarbekas algatada, kui kavandatava tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning seatakse tingimused võimalike mõjude leevandamiseks. Kui menetluse käigus Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha. 2. Planeeringuala paikneb Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohaselt Sõru-Hindu-Tohvri I klassi maakondliku tähtsusega väärtusliku maastiku alal. Maakonnaplaneeringuga on tehtud ettepanek määrata see rahvusmaastikuks. Maakonnaplaneeringu kohaselt sobib ala elamu- ja suvilaehituseks, sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja kultuurmaad. Nii uusehitiste püstitamisel kui vanade hoonete renoveerimisel tuleks arvestada vana külastruktuuri ning ehitustraditsioonidega ning hooned tuleb hoolikalt maastikku paigutada. Tuleb vältida teede õgvendamist, teega piirnevaid külapõlde ja rohumaid tuleks niita ja karjatada, samuti tuleks harvendada ja karjatada rannaniitusid ja -metsi. Palume detailplaneeringu koostamisel järgida maakonnaplaneeringus toodud väärtusliku maastiku hooldus- ja kasutussoovitusi. 3. Maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala osaliselt Sõru- Tohvri rannaala puhkealal. Maakonnaplaneeringuga määratud puhkealad on puhkamiseks, taastumiseks, liikumisharrastusteks kasutatavad alad, seal leidub ujumisrandu, seene- ja marjametsi. Palume detailplaneeringu koostamisel järgida maakonnaplaneeringus toodud puhkealade arengu põhimõtted ja kasutustingimusi. 4. Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt osaliselt rohelise võrgustiku koridoris. Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib maakonnaplaneeringu kohaselt arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist. Palume detailplaneeringu koostamisel arvestada rohelise võrgustiku põhimõtete ja kasutustingimustega. 5. Planeeringuala piirneb Läänemere kallasrajaga1. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 38 lõike 4 kohaselt peab kaldaomanik igaühel lubama kallasrada kasutada ja § 38 lõike 71 kohaselt juurdepääsu kallasrajale planeeringuga kehtestatud tingimustel tagama. Palume detailplaneeringus käsitleda, kuidas ja millistel tingimustel läbipääs tagatakse, samuti milliseid meetmeid tuleb selleks rakendada. 6. Suur osa kinnistust on väärtuslik põllumajandusmaa keskmise boniteediga 31 ja 352. Palume lähteseisukohtadesse lisada täiendavalt Maaeluministeerium asutusteks, kellega tuleb detailplaneeringu koostamisel koostööd teha. 7. Planeeringualal on maaparandushoiuala. Eelnõu kohaselt tehakse detailplaneeringu koostamisel koostööd Põllumajandus- ja Toiduametiga. 8. Planeeringuala asub osaliselt Väinamere hoiualal, Natura 2000 Väinamere linnu- ja loodusalal. Alal on III kategooria kaitsealuse liikide esinemise tõenäosus. Eelnõu kohaselt tehakse detailplaneeringu koostamisel koostööd Keskkonnaametiga. 9. Juhime tähelepanu, et eelnõus kasutatud mõiste juhtsihtotstarve ei ole asjakohane. Maakasutuse juhtotstarve on PlanS § 6 ja § 75 kohaselt üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Üks detailplaneeringu kohustuslikest ülesannetest on krundi ehitusõiguse määramine, sealhulgas määratav krundi kasutamise sihtotstarve näitab, 1 Kallasrada on keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 1 kohaselt kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. 2 Hiiu maakonna põllumajandusmaa keskmine reaalboniteet on 29. 2 millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada (PlanS § 126 lõige 5). Palume eelnõu planeerimisseadusega kooskõlla viia, samuti palume edaspidises planeerimisalases töös järjepidevalt kasutada mõisteid nende õiges, seadusekohases tähenduses. PlanS § 127 lõike 5 kohaselt avalikustatakse detailplaneeringu koostamise vältel see koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Vastavalt PlanS § 3 lõikele 4 kuuluvad planeeringu koosseisu lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Palun kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel. Koostöö tegemisel palume lähtuda Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatud nõuetest. Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Lääne talitust kursis detailplaneeringu koostamisega, sh esitada detailplaneeringu eelnõu (eskiis) täiendavate kooskõlastuste määramiseks ja arvamuse avaldamiseks enne PlanS § 134 kohast vastuvõtmist (PlanS § 133 lõige 1). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: Hiiumaa Vallavalitsus Urve Pill 715 5809 [email protected] 3 Sheet1 7';ngmtlrQld: N ==:z cV kalmõl kniilv =* 104 102 Tr".,,,,,". kr""vll"lj".t I) 4 Pore W+E S 17501:003:0680 ).n( [ o '1+26 sa •....•....•.... V 12/~/y'/ ,'73+56 IL" !/ ~~ 4+12 Ii' ... _..• RÜnkQm"t:öQ 17501.003:0236 f·;otkap)j •• I lOO 1 :0C;J:02GI 17501 :OO~I0701 \," MwrlkotkQ 17CO 1:003:0139 Raima maaparandusehitise teostusjoonis • Kraavid omavahel kokku kaevatud Koostas: Üllar Padari ~ 1":'\ -_ Veeviimar Geotekstiil teekatte all 1906.2013 ~ ~ Page 1 TEHNILISED TINGIMUSED 389015 TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi Isiku- või registrikood Kuusk, Arno 38208210236 Kontaktaadress Tänav / maja / korter Sihtnumber Maakond Kärdla, Metsa tn, 35a 92413 Hiiu maakond Telefon e-post 526 7075 [email protected] Kontaktisik Nimi Telefon e-post VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress Raima Hindu küla Hiiumaa vald Hiiu maakond Tarbimiskoht Katastriüksuse number 17501:003:0690 Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider TOOTEVALIK Tasuta tehnilised tingimused detailplaneeringuks SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED Faaside arv Amprite arv 3 150 A ELEKTRILEVI TEGEVUSED Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu. 1/2 TEHNILISED TINGIMUSED 389015 KLIENDI TEGEVUSED 1. Detailplaneeringu alal näha Pere ja Luige detailplaneeringu planeeritavast alajaamast uutele objektidele välja eraldi fiidridelt 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks planeerida kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid planeerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. 2. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. 3. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi mitte moodustada. 4. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. 5. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. 6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Enefit Connecti piirkonna võrguplaneerija poole (Kardo Link, tel. 5884 4354, [email protected]). 7. Detailplaneering kooskõlastada Enefit Connectiga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel: https://www.elektrilevi.ee/et/ teenused/projektide-kooskolastamine 8. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 9. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid. TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA Nimi: Kardo Link Koostatud: 05.10.2021 Elektrilevi OÜ volitatud esindaja Kehtib kuni: 05.10.2023 5884 4354 | [email protected] 2/2 HIIUMAA VALLAVALITSUS EMMASTE OSAVALLA VALITSUS Rahandusministeerium [email protected] 18.08.2022 nr 8-4.1/380 koopia: Urve Pill [email protected] Raima detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek, koostöötegijate määramine Emmaste Osavalla Valitsus korraldab Hindu külas asuva Raima kinnistu, katastritunnusega 17501:003:0690, detailplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku 12. septembrist – 12. oktoobrini 2022 tööpäevadel tööajal Emmaste Osavalla Valitsuses (aadress Vallamaja Emmaste küla Hiiumaa vald). Detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu toimub 13. oktoobril 2022 kl 10.00 Emmaste Osavalla Valitsuses. Täiendav info Pilvi Post, 462 2445, [email protected] Hiiumaa Vallavolikogu 19.05.2022 otsusega nr 53 „Raima detailplaneeringu koostamise algatamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“ algatati Hindu külas asuval Raima, katastritunnusega 17501:003:0690, kinnistul detailplaneering. Planeeringuala hõlmab tervet kinnistut. Detailplaneeringu algatamise eesmärkideks on kinnistu jagamine kaheksaks (8) krundiks, millest seitsmele (7) määratakse hoonestusala ja ehitusõigus ühe elamu ja abihoonete püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnosüsteemidega, kruntidele juurdepääsutee võimaliku asukoha määramine, hoonestatavate kruntide sihtotstarbe muutmine 100% elamumaaks, üldplaneeringu muutmine: üldplaneeringujärgse sihtotstarbe (kaitsehaljastuse ning puhke- ja virgestusmaa) muutmine elamumaaks. Otsusega ei algatata keskkonnamõju strateegilist hindamist. Täiendavaid uuringuid ei ole vaja teostada. Vastavalt planeerimisseaduse § 81 lg 3 palun määrata Raima kü detailplaneeringu lähteseisukohtades nimetatud koostöötegijatele ja kaasatavatele lisaks isikuid ning asutusi, kellega tuleb teha planeeringu koostamisel koostööd või keda tuleb planeeringu koostamisse kaasata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Reha osavallavanem Lisa: Raima detailplaneeringu eskiis Pilvi Post maa- ja ehitusspetsialist [email protected], 462 2445 Vallamaja Telefon: 372 462 2444 92001 Emmaste Faks: 372 462 2440 reg nr 77000571 E–post: [email protected] A/arve: EE342200001120124153 Tehingupartneri kood: 166101 Makse saaja: Hiiumaa Vallavalitsus Detailplaneeringust huvitatud isik: AS LeVa koostamise aeg: 25. juuli 2022 töö number: DP21-06 koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneering Kärdla, 2022 AA Arhitektid OÜ SEB +372 5621 4955 Reg.kood. 11484739 IBAN: EE841010220082898013 [email protected] Telliskivi 60A, 10412 Tallinn KMK nr. EE101391391 www.aaarhitektid.ee Sisukord Üldosa............................................................................................................................................3 1. Planeeringuala kruntideks jaotamine........................................................................................4 2. Krundi hoonestusala määramine...............................................................................................4 3. Krundi ehitusõiguse määramine................................................................................................5 4. Hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste ja rajatiste ning juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine.......................................................................................................................5 5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine...................................................................................6 6. Tuleohutus.................................................................................................................................6 7. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine.................................................6 8. Liikluskorralduse põhimõtete määramine..................................................................................7 9. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine................................................................7 10. Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine.....................................................................8 10.1. Maaparandus...................................................................................................................8 10.2. Väärtuslikud maastikud....................................................................................................8 10.3. Tegevused rohelise võrgustiku koridoris..........................................................................9 10.4. Puhkeala.........................................................................................................................10 10.5. Tegevused hoiualal.........................................................................................................11 10.6. Tegevused ranna piiranguvööndis..................................................................................11 11. Kuja määramine.....................................................................................................................12 12. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine........................................................12 13. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine...........................................................................................................12 14. Servituutide seadmise vajaduse märkimine..........................................................................13 15. Ettepanek Emmaste valla üldplaneeringu muutmiseks........................................................13 16. Nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav........................................................................................................................14 17. Planeeringu elluviimine..........................................................................................................14 17.1. Maakorraldustoimingud..................................................................................................15 17.2. Kruntide juurdepääsuteede ja parkimiskohtade rajamine..............................................15 17.3. Elektriühenduse projekteerimine ja rajamine.................................................................15 17.4. Hoone projekteerimistööde teostamine.........................................................................15 17.5. Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimine....................................................15 17.6. Ehitustööde teostamine..................................................................................................16 Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 2 Koostaja: AA Arhitektid OÜ Koostamise aeg: 25. juuli 2022 Üldosa Käesoleva detailplaneeringu planeeringualana käsitletakse Hiiu maakonna Hiiumaa valla Emmaste osavalla Hindu küla Raima maaüksust (katastritunnus 17501:003:0690, maaüksuse pindala 9,39 ha). Planeeringuala asukoht – Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Hindu küla, Raima mü Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiismaterjalidega esitatakse olulisemad lahendused, et anda nii planeeringu koostamise korraldajale kui huvitatud isikutele aimu kavandatud tegevuste iseloomust ja põhilahendustest - kõik detailsemad määrangud esitatakse detailplaneeringu koostamise järgmises etapis peale eskiisi heaks kiitmist. Detailplaneeringu koostamine on algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 19. mai 2022 otsusega nr 53, millega on kinnitatud ka detailplaneeringu lähteseisukohad. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasoleva maatulundusmaa sihtotstarbega 9,38 ha suuruse maaüksuse jagamine eraldiseisvateks kruntideks, kruntidele ehitusõiguse ja hoonestusalade määramine, tehnovõrkude ja juurdepääsude lahendamine, haljastuse-, heakorra- ja keskkonnatingimuste määramine ning olulisemate arhitektuuri- ja ehitusnõuete seadmine. Planeeringuga tehakse ettepanek valla üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe osaliseks muutmiseks. Planeeritav maaüksus on hoonestamata, kuid planeeringuala kesk- ja idaosas on võimalik leida jälgi endiste talukohtade hoonete vundamentidest ja müürijuppidest. Loodusliku haljastusega maa-ala on osaliselt kaetud kõrghaljastusega ning osaliselt lage. Maa-ala reljeef on tasane, läänepoolne osa piirneb rannaga. Maapinna absoluutkõrgus jääb vahemikku ca 0...4,5 m merepinnast. Planeeringuala juurdepääs toimub 12132 Emmaste-Tohvri riigimaanteelt avaliku kasutusega eratee (Liivalauka tee) kaudu. Planeeritaval maaüksusel on teostatud maaparanduslikke töid. Eesvooluks on piki maaüksuse Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 3 Koostaja: AA Arhitektid OÜ Koostamise aeg: 25. juuli 2022 põhjapiiri ca 0,25 km pikkune Raima kraav, lisaks on rajatud kraavkuivendusel põhinev põllumajandusmaa ja metsakuivendussüsteem. Hindu küla, Raima mü 1. Planeeringuala kruntideks jaotamine Planeeritav maaüksus jaotatakse kaheksaks erineva suurusega maaüksuseks. Vastavalt kehtivale üldplaneeringule on piirkonnas elamumaa kruntide minimaalne suurus 1,0 ha, planeeritud kruntide suurused jäävad keskmiselt 1..1,2 ha. Liivalauka teest mere poole jäävale maaüksusele (Krunt 1) määratakse kaitsehaljastuse (HK) sihtotstarve. Liivalauka teest ida poole jäävale seitsmele krundile (Krundid 2-8) määratakse elamumaa (EP) sihtotstarve. 2. Krundi hoonestusala määramine Planeeringuala paikneb osaliselt ranna ehituskeeluvööndis. Emmaste valla üldplaneeringuga on Raima kinnistu osas ehituskeeluvööndit vähendatud osaliselt Liivalauka teeni ja osaliselt sellelt algava vana külateeni. Planeeritud hoonestusalad paiknevad ranna ehituskeeluvööndist väljapool ning detailplaneering on ehituskeeluvööndiga seotud piirangute osas üldplaneeringu nõudeid järgiv. Planeeritud kruntide hoonestusalade suuruste ja asukohtade valikul ning piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et hoonestusala paikneb krundi piiridest igas suunas minimaalselt 10 m kaugusel, Kuna tegu on hajaasustatud piirkonnaga, siis on peetud oluliseks, et iga hoonestusala paiknemine ja suurus võimaldaks luua privaatse elukeskkonna. Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 4 Koostaja: AA Arhitektid OÜ Koostamise aeg: 25. juuli 2022 Hooned tuleb paigutada loodusesse hajusalt, et ei tekiks häirivat ebakõla ning et maastiku väärtus piirkonnas ei kahaneks. Planeeritavate kruntide hoonestusalade pindalad on vähemalt 3000 m². Hoonestusaladele ei planeerita olulise avaliku huviga rajatisi, millest tulenev mõju ulatuks mitmele kinnisasjale, mille ehitamise osas oleks suur avalik huvi või millest võib tõusetuda kõrgendatud oht või mis oleks suure külastajate hulga ja pika külastusajaga ehitis. 3. Krundi ehitusõiguse määramine Planeeringuga määratakse Kruntide 2-8 hoonestusaladele ehitusõigus. Igale krundile on lubatud püstitada kuni viis uut hoonet. Planeeritud hoonete funktsioonidena nähakse elamut ja seda teenindavaid abihooneid: näiteks kuurid, garaaž, saun, jne. Krundi hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 500 m². Planeeritud hoonete maksimaalne kõrgus kuni 8 m ja kuni 2 korrust, sh abihoone maksimaalne kõrgus kuni 6 m ja 1 korrus. Planeeringualale maa-aluste ruumide ehitamist ei planeerita ning vastavat ehitisealust pindala ei määrata. 4. Hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste ja rajatiste ning juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine Hoonete ja rajatiste toimimiseks rajatakse igale krundile elektrivarustus, kaev, veetrass ning kanalisatsioonisüsteem. Kuna kaasaegsete mobiilsideteenustega on võimalik tagada vajalik telefoni- ja internetiühendus, siis käesolev detailplaneering planeeritud maaüksuste sidevõrguga liitumist ette ei näe - hilisemal vajadusel taotletakse vastava valdkonna teenusepakkujalt täiendavad tehnilised tingimused. Elektrilevi OÜ tehniliste tingimuste nr 389015 kohaselt tuleb Raima maaüksuse elektrivarustuse tagamiseks näha ette planeeritavast alast põhjapoole jääva Pere ja Luige maaüksuste detailplaneeringuga planeeritud alajaamast rajada eraldi fiidritel 0,4 kV maakaabelliinid. Kruntide piiridele, juurdepääsutee serva planeeritakse jaotuskilbid ja mitmekohalised liitumiskilbid. Kuni jaotus- ja liitumiskilpideni kulgevate tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana, liitumiskilpidest kuni hooneteni jääva taristu rajab planeeringust huvitatud isik. Planeeritud liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Veevarustuse tagamiseks nähakse igale krundile ette eraldiseisev puurkaev. Igast planeeritud puurkaevust võetakse vett alla 10 m³ ööpäevas ning kaevu ümber sanitaarkaitseala ei määrata, on vaid 10 m ulatusega hooldusala, kus piiratakse tegevusi põhjavee saastumise vältimiseks. Piirkonna põhjavesi on suhteliselt kaitstud. Hoonetes tekkiva reovee kanaliseerimiseks nähakse igale krundile ette lokaalne biopuhasti, milles puhastatud heitvesi juhitakse kraavi. Hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalsete lahendustega hoonete projekteerimise käigus. Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 5 Koostaja: AA Arhitektid OÜ Koostamise aeg: 25. juuli 2022 Soovituslikult eelistada kütteviisidena maakütet, päikesekütet, -paneele ning muid keskkonnasõbralikke viise. Kuna planeeritav maa-ala on osaliselt liigniiske, tuleb järjepidevalt hoida korras planeeringuala olemasolevad kraavid, vajadusel tõsta täitepinnasega kruntide maapinna reljeefi ning rajada uusi lõike olemasolevate kraavidega ühendamiseks. Nii olemasolevate kui planeeritud kraavide kallaste kaitsmiseks määratakse kraavi pervest 1 m ulatusega kaitsevöönd, mille ulatuses peab hoiduma tegevusest, mis võivad kahjustada kraave, takistada nende nõuetekohast toimimist või hooldustööde tegemist (nt ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda, tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele ega harida maad). 5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine Detailplaneeringu alal ei paikne kohapealseid loodusvarasid, mida saaks planeeritud ehitustegevuse tarvis kasutada, kõik materjalid tuleb planeeringualale transportida kaugemalt. Kõiki loodusvarasid tuleb kasutada säästlikult. Planeeritud tegevusel puudub oluline mõju üleüldisele loodusvarade kasutamisel. Uute hoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb rõhku panna energiatõhususele ja tarbimise säästlikkusele. Tehnovõrkude rajamisel või rekonstrueerimisel tuleb lähtuda tehnovõrkude valdajate poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimustest. 6. Tuleohutus Planeeritud hoonete minimaalne tulepüsivusklass on TP3 (tuldkartev). Tuleohutuse seaduse alusel peab kinnisasja ja ehitise ohutust, nõuetekohasust, päästevahendite ja ehitises nõutavate tuleohutuspaigaldiste olemasolu kontrollima ja nõuetest kinni pidamist tagama isik, kelle valduses kinnisasi või ehitis on. Tulekahju avastamiseks ja selle kustutamiseks ehitises tuleb kasutada autonoomseid tehnilisi lahendusi. Tuletõrje veevarustuse tagamise tarbeks on planeeringuala kagunurgas olemasolev veekaevuga veevõtukoht, mille juures veevõtukaev ning sõidukite manööverdusala. 7. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine Planeeringualale püstitatavate ehitiste põhilised arhitektuuri- ja kujundusnõuded:  kõikide ühe krundi hoonestusalale püstitatavate hoonete materjalikasutus, arhitektuurne vorm ja -stiil peavad olema sarnased ning omavahel kokkusobituvad. Hoonete välisfassaadidel kasutada looduslikke materjale (nt puit, kivi) vms kaasaegse arhitektuuriga sobituvaid lahendusi. Fassaadi värvilahenduste määramisel mitte kasutada erksavärvilisi ja looduskeskkonnas silmatorkavaid värvitoone; Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 6 Koostaja: AA Arhitektid OÜ Koostamise aeg: 25. juuli 2022  ei ole lubatud viimistlusmaterjalide imiteerimist (nt visuaalselt näiv kivi peab ka olema kivist, mitte vormist valatud komposiitmaterjal);  ehitised tuleb projekteerida ja püstitada keskkonna- ja energiasäästlikest põhimõtetest lähtuvalt;  iga hoone asukohavalikul tuleb arvestada, et sellele oleks tagatud sõidukiga ning päästetehnikaga aastaringne juurdepääs ja vajadusel tehnilise teenindamise võimalus;  hoonete asukohavalikul tuleb arvesse võtta hoone fassaadi paiknemist ilmakaarte suhtes;  krundi, hoonestusala või selle osa võib piirata piirdeaiaga. Piirdena kasutada traditsioonilist kiviaeda või kuni 1,5 m kõrgust statsionaarset puidust piiret;  hooned projekteerida ja püstitada kelp- või viilkatustega, mille kalle jääb vahemikku 30°..45°, lamekatusega hoonestus ei ole lubatud. Katusekattematerjalina eelistada tumedat kivi või plekki, puitu, roogu või muid kaasaegse arhitektuuriga sobituvaid materjale. 8. Liikluskorralduse põhimõtete määramine Planeeringuala läbib lääneosas põhja-lõuna suunaliselt avaliku kasutusega eraomandis Liivalauka tee, planeeringuala lõuna- ja idaosas paiknevad olemasolevad erateed. Kruntide 1 ja 3 juurdepääs toimub Liivalauka teelt, Kruntide 2 ning 4-8 juurdepääs toimub olemasolevalt erateelt, millele rajatakse mahasõit ja juurdepääsutee kuni krundi hoonestusaladeni. Juurdepääsuteed jäävad kruntide omanike ja külaliste kasutamiseks ning neile avalikku kasutust ei planeerita. Nii olemasolevate kui planeeritavate teelõikude minimaalne laius peab olema 3,5 m ning selle konstruktsioon peab olema aastaringselt piisava kandevõimega, et kanda ka rasketehnikat (nt ehitustehnika, jäätmeveok, talvine teehooldus jne). Juurdepääsutee ning juurdepääsud hooneteni peavad olema takistustest vabad ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras. Mahasõitudel ja erinevate teede lõikumiskohtadel peab olema erineva pikkusega sõidukite gabariitidega arvestav pöörderaadius ning tagatud nähtavus igas suunas. Parkimine lahendatakse täies ulatuses iga krundi territooriumil. Iga hoonestusala koosseisus nähakse ette minimaalselt 2 sõiduautole sobilikku parkimiskohta (min 2,5 M X 5 m). 9. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine Krunt 1 maa-alal paikneva kõrghaljastuse eesmärk on lisaks miljööväärtuse pakkumisele kaitsta teeäärseid alasid tuule, müra, tolmu jm mõjutuste eest. Antud alal tuleb kõrghaljastus säilitada. Kuna krunt paikneb täies ulatuses ranna piiranguvööndis, ei ole kogu krundi ulatuses lubatud teostada lageraiet. Valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada Looduskaitseseaduse lisas sätestatud tingimustega. Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 7 Koostaja: AA Arhitektid OÜ Koostamise aeg: 25. juuli 2022 Raadamine on lubatud Kruntide 2-6 juurdepääsuteede, hoonete ja tehnovõrkude rajamiseks vajalikul maa-alal ning hoonete lähiümbruses õueala moodustamiseks. Muudel kõrghaljastusega aladel tuleb puud võimalusel vähemalt 80% ulatuses säilitada ning alasid erinevate hooldusraietega hooldada, lageraie ei ole lubatud. Kruntidel 7-8 on lubatud teha vajalikus ulatuses sanitaarraiet, et alalt maha võtta aastate jooksul liigniiske pinnase tõttu surnud ja kahjustunud puud. Vajadusel tuleb maha võetud puude alusel maa-alal ette võtta täiendavad meetmed maa-ala niiskusrežiimi tagamiseks ning alale istutada uued puud. Kinnistutel tekkivate olmejäätmete äraandmine on kohustuslik, teiste jäätmeliikide äraandmine on võimalik ja täiendava tasu ees. Jäätmekäitluse üldised põhimõtted:  erinevad jäätmeliigid tuleb krundil kohapeal sorteerida;  kõik ehitusjäätmed tuleb toimetada Hiiumaa jäätmejaama (Ristivälja küla, Käina osavald);  ehitustegevuse lõppedes tuleb hoonete ümbrus haljastada ja heakorrastada;  hoonete eesmärgipärasel kasutamisel tekkivad segaolemejäätmed tuleb sorteerida, koguda kinnisesse jäätmemahutisse ning anda üle korraldatud jäätmeveoga tegelevale jäätmevedajale;  nii ehitusperioodil kui hoonete kasutamisel tekkivad pakendijäätmed tuleb koguda ning kas viia pakendijäätmete tasuta kogumiskohta või anda üle korraldatud jäätmeveoga tegelevale jäätmevedajale. 10. Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine 10.1.Maaparandus Planeeringualal paikneb kraavkuivendusega Raima maaparandusehitise alal (ehitise kood 70323200000020/001). Maaparanduse eesmärk on maatulundusmaa sihtotstarbega maa viljelusväärtuse suurendamine selliselt, et on tagatud ka keskkonnakaitse. Kuna muu sihtotstarbega maa (nt elamumaa) kuivendamine ei ole maaparandusseaduse mõistes maaparandus, siis peale peale detailplaneeringu kehtestamist ja planeeringu elluviimist pole enam tegu maaparandusehitisega. Olemasoleva maaparandusehitise koosseisu kuuluvaid kraave, truupe, teid, puhastuslodu ja veevõtukohta tuleb samaselt senisega säilitada, hooldada ja vajadusel täiendada. 10.2.Väärtuslikud maastikud Hiiu maakonnaplaneeringu järgi jääb planeeringuala Sõru-Hindu-Tohvri I klassi kohaliku tähtsusega väärtusliku maastiku alale, mille osas on maakonnaplaneeringuga esitatud ettepanek rahvusmaastikuks1 määramiseks. __________ 1 Rahvusmaastik - sümbolväärtusega maastikud, mis on omased identiteedile ja enesemääratlusele ning olulised aja- ja kultuuriloole Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 8 Koostaja: AA Arhitektid OÜ Koostamise aeg: 25. juuli 2022 Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ väärtuslikule maastikule määratud kasutustingimused ja hooldussoovitused:  ala sobib ala elamu- ja suvilaehituseks, sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad;  jälgida tuleb kohalikku ehitustraditsiooni ning hooned hoolikalt maastikku paigutada;  uute madalpingeliinide tõmbamisel kasutada maa-alust kaablit;  vältida teede õgvendamist, metsaistutamist põllu- ja rohumaadele, tuulegeneraatorite püstitamist;  nii uusehituste püstitamisel kui vanade renoveerimisel tuleks arvestada vana külastruktuuri ning ehitustraditsioonidega ___________ Lähtuvalt asjaolust, et planeeringualal paiknevad ehitiste jäänused endistest taluasemetest, planeeritud kruntide hoonestusalad ja hoonete soovituslikud asukohad järgivad looduslikku situatsiooni ning planeeritud hoonestuse olemus ja muster järgib lähipiirkonna hoonestuslaadi, planeeritud krundid on pindalalt suured ning hooned on planeeringualal hajutatud, kruntide elektrivarustuseks vajalikud madalpingekaablid on planeeritud maakaablitena, saab järeldada, et detailplaneeringuga kavandatud tegevus järgib Hiiu maakonnaplaneeringus toodud väärtuslike maastike kasutustingimusi ja hooldussoovitusi. 10.3.Tegevused rohelise võrgustiku koridoris Planeeringuala paikneb Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ kohalselt rohelise võrgustiku 2 koridoris, mis ühendab rohelise võrgustiku tuumalasid. __________ Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ määratud rohelise võrgustiku arengu põhimõtted ja kasutustingimused:  Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist;  Vajadusel täpsustada üldplaneeringuga rohelise võrgustiku alade piire ning võrgustiku toimimist tagavaid tingimusi. Arvestada rohelise võrgustikuga teede ja liinitrasside ehitusel jt arendustegevuste, mis muudavad maa sihtotstarvet, kavandamisel;  metsamaa raadamisel jälgida, et looduslike alade (mets, märgala, niit) osatähtsus rohelise võrgustikuna piiritletud aladel ei langeks alla 80%;  niitude säilimiseks jätkata nende traditsioonilist majandamist – niitmist, karjatamist, puu- ja põõsasrinde harvendamist. Vastunäidustatud on niitude ülesharimine, väetamine ja 2 Roheline võrgustik - eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 9 Koostaja: AA Arhitektid OÜ Koostamise aeg: 25. juuli 2022 mürkkemikaalidega pritsimine, samuti metsaistutamine ja niiskusrežiimi muutmine. ____________ Suurele osale planeeringualast on kehtiva üldplaneeringuga määratud elamumaa funktsioon. planeeringuala idaosale ja selle lähiümbrusesse on määratud puhke- ja virgestusmaa funktsioon. Lähtuvalt asjaolust, et tänaseks on suur osa piirkonna maaomandist eraomandis ning terviklikku puhke- ja virgestusala loomiseks puudub vajadus ning avalik huvi, nähakse ette elamumaa funktsiooni laiendamist maa-ala idaossa. Kuna planeeritud tegevuste elluviimisega ei kaasne ettevõtlusega seotud majandustegevust, maa-alale ei planeerita lageraiet ning raadamine toimub väikeses mahus eelkõige planeeritud hoonestusalal ja selle lähiümbruses, siis võib järeldada, et detailplaneering järgib maakonnaplaneeringus toodud rohelise võrgustiku koridori põhimõtteid ja kasutustingimusi. 10.4.Puhkeala Sõru-Tohvri rannaala on Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ kohaselt määratud oluliseks puhkealaks3, mille puhul on määratud puhkeväärtusega aladeks kaitstavate aladega kattuv rand ning poolavatud kadastikega kultuurmaastik. ________ Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ määratud puhkealade arengu põhimõtted ja kasutustingimused:  Juhul kui puhkemajandus konkureerib metsamajandusega, arvestada metsade majandamisel puhkeala kasutamise vajadustega;  Puhkealade kasutuse planeerimisel ja vajaliku taristu rajamisel arvestada mõjudega kaitstavale alale ja Natura alale ning nende kaitse-eesmärkidele, alal levivatele kooslustele (Natura elupaikadele) ja kaitstavatele liikidele, samuti naabruses paiknevatele inimpelglikele kaitstavatele linnuliikidele. Vajadusel läbi viia mõjude hindamine või Natura hindamine. Kavandatavad tegevused kooskõlastada kaitseala valitsejaga. __________ Puhkeala on oma olemustelt avalikus kasutuses olev ala, mis täidab kas majanduslikke (nt turismiga seotud ettevõtlus) või rekreatsioonivõimalusi pakkuvaid ja loodusväärtusi tutvustavaid eesmärke. Maakonnaplaneeringuga määratud puhkealad annavad võimaluse turismipotentsiaali kasutamiseks. Maakonnaplaneeringus on välja toodud ka asjaolu, et puhkealade kasutamiseks on olulisel kohal läbimõeldud infrastruktuuri ja puhkerajatiste planeerimine ning nende regulaarne hooldus. Valdav osa Hiiumaa puhkealadest paikneb riigimetsa territooriumil, mida haldab Riigimetsa Majandamise Keskus. Tervikliku puhkeala loomine, mis ühest küljest kasutaks ära looduslikke eeldusi ning teisalt 3 Puhkeala - piirkond, mis sobib puhkeotstarbeks ning mida arvestatav hulk inimesi kasutab puhkamiseks, taastumiseks, liikumisharrastusteks jne Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 10 Koostaja: AA Arhitektid OÜ Koostamise aeg: 25. juuli 2022 pakuks puhkealalt eeldatavaid võimalusi ja/või teenuseid, eeldab sellekohast huvi ning sõltub kümnete piirkonna eraomanike ühisest koostööst ja investeeringutest infrastruktuuri ning rajatistesse. Kuna planeeringu koostamise hetkel need puuduvad, siis koostatava detailplaneeringuga planeeringualale vastavat maakasutust, hooneid ega rajatisi ei planeerita. Ka peale detailplaneeringu kehtestamist säilib võimalus maakonnaplaneringuga võimaldatud tervikliku puhkeala perspektiivseks loomiseks. Vajalik infrastruktuur, rajatiste planeerimine ning nende hooldamine tuleks lahendada terviklikult koostöös kogu puhkealale jäävate kinnistute omanikega. Kuna puhkeala üheks funktsiooniks on ka liikumisharrastustega tegelemine, siis selle tarbeks säilib planeeringuala kaldaribal Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 kohane 10 m laiune kallasrada, mida on igaühel õigus kasutada. Kallasrajale juurdepääs toimub planeeringualast ca 500 m põhjapool paikneva avalikus kasutuses oleva Tohvri küla Supelranna maaüksuse (katastritunnus 17501:003:0272) kaudu. 10.5.Tegevused hoiualal Planeeritava maaüksuse lääneosa paikneb osaliselt Vanamõisa lahe hoiuala koosseisus (hoiuala piir ühtib üldplaneeringuga vähendatud ranna ehituskeeluvööndi piiriga). Vanamõisa lahe hoiuala kaitse-eesmärgiks on EÜ nõukogu direktiivi lisas nimetatud elupaigatüüpide, linnuliikide ning rändlinnuliikide elupaikade kaitse, planeeringualal on hoiuala elupaigatüüpidest inventeeritud rannaniidud (1630*), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) ja sinihelmikakooslused (6410). Hoiuala on arvatud Natura 2000 võrgustikku Vanamõisa loodus- ja linnualana. Kaitstavate loodusobjektide esinemisaladel on vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus, nagu niitmine, karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine. Hoiuala ulatub Krunt 1 (mis jääb loodusliku haljasmaa sihtotstarbega ning kuhu ehitustegevust ei planeerita) ning osaliselt Krunt 2 alale (hoiualale krundi hoonestusala ja planeeritud ehitustegevus ei ulatu). Planeeringualal planeeritud ehitustegevuse aega ja kohta on võimalik valida, et hoiuala kaitse-eesmärkideks olevate koosluste ja liikide kahjustamist vältida või vähendada. Planeeringualal on inventeeritud III kaitsekategooria taimeliikide Orchis militaris (hall käpp), Platanthera bifolia (kahelehine käokeel), Platanthera chlorantha (rohekas käokeel) ja Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat) kasvukohti. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Arvestades, et nimetatud liikide esinemisalad on oluliselt laiemad kui Raima kinnistu, ei ohusta planeeringuga kavandatav tegevus nende liikide säilimist selles elupaigas. Planeeritud hooned on võimalik paigutada selliselt, et kaitstavaid taimeliike ei kahjustataks või toimub üksikute taimede loodusest korjamine või ehitustegevuse käigus väljakaevamine sellises ulatuses, mis ei ohusta liigi säilimist antud kasvukohas. 10.6.Tegevused ranna piiranguvööndis Planeeringuala lääneosa paikneb osaliselt ranna piiranguvööndis, mille ulatus on 200 m. Piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Piiranguvööndis keelatud tegevused on loetletud Looduskaitseseaduse § 37. Arvestades maa- Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 11 Koostaja: AA Arhitektid OÜ Koostamise aeg: 25. juuli 2022 ala senist ja planeeritud kasutust on kõige enam kohaldatav piirang mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine (välja arvatud kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks). 11. Kuja määramine Kuja ulatus näitab vähimat lubatud ehitiste vahemaad. Planeeringuga määratakse kehtivast seadusandlusest tulenevad kujad:  nii olemasolevate kui planeeritud kraavide kallaste kaitseks määratakse kraavide pervest 1 m laiune kuja;  naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline tuleohutuskuja peab olema minimaalselt 8 m. Kui hoonetevaheline kaugus on väiksem, tuleb tule levikut piirata ehituslike abinõudega;  biopuhasti kuja 10 m. 12. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine Planeeringuala paiknemine haja-asustatud piirkonnas loob head võimalused varjatud tegevuseks, mistõttu tuleb hoonete projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel arvestada võimaliku kuritegevuse ohuga. Hooned tuleb projekteerida ja püstitada vastupidavad ning kasutada tuleb kvaliteetseid ehitusmaterjale. Võimalike kuritegude ärahoidmisel on oluline osa turvanõuetega arvestaval ehitusprojektil. Hoonestuse projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et hoonestusele ei oleks võimalik märkamatult ligi pääseda – hoonestust või hoonestusala piirav aed on sobiliku kõrgusega, hoonete vahel on hea vaadeldavus, võimalusel välditakse tagumisi juurdepääsusid, väljas on liikumisele reageerivad valgustid. Krundid on aastaringselt korrastatud ja haljastatud, piiratud on metsloomade sissepääs hoonetesse ning hoonete ümbruses ei teostata tegevusi, mis võiks metsloomi ligi meelitada. 13. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine Planeeritaval alal ei asu keskkonnaohtlikke objekte ega kaitsevööndeid vajavaid rajatisi ning planeeritav maakasutus ei kujuta keskkonnale ohtu. Planeeringualale planeeritavad elamud koos abihoonetega ei suurenda oluliselt vee, pinnase Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 12 Koostaja: AA Arhitektid OÜ Koostamise aeg: 25. juuli 2022 ega õhu saastatust, müra, vibratsiooni, valgust, soojust, lõhna ega jäätmete teket. Eeldatavalt tekivad kruntide kasutamisest eelkõige olmejäätmed, mis sorteeritakse ja antakse üle jäätmevedajale. Olemasolevast kõrghaljastusest tuleks võimalikult suur osa säilitada ja/või korrastada. 14. Servituutide seadmise vajaduse märkimine  Planeeringuala kruntidele määratakse notariaalne isiklik kasutusõigus maa-alale planeeritavate elektrimaakaablite igakordse valdaja kasuks;  planeeringuala kruntide ligipääsu tagamiseks määratakse notariaalne tee kasutamise ja juurdepääsuõigus igakordse kinnistu omaniku kasuks. 15. Ettepanek Emmaste valla üldplaneeringu muutmiseks 30.09.2005 kehtestatud Emmaste valla üldplaneeringuga on planeeringualale määratud mitu juhtotstarvet:  Liivalauka teest mere poole jääval maa-alal valdavalt kaitsehaljastuse maa ning lahesopis väikeses osas sadama maa;  planeeringuala keskosa pere- ja ridaelamu maa;  planeeringuala idaosa kaitsehaljastuse- ning puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve ning militaarkeskuse matkarajad. Detailplaneeringu koostamise hetkel on üldplaneeringu kehtestamisest möödunud 17 aastat. Üldplaneeringuga on planeeringuala idaossa ja selle lähiümbrusesse määratud puhke- ja virgestusmaa juhtotstarbed eelkõige lähtuvalt Sõru ja Tohvri piirkonna militaarobjektide rohkusest ning toonasest militaarturismi perspektiivist. Kuna möödunud aastate jooksul ei ole toimunud arenguid ühtse ja tervikliku militaarturismi objekti ega ala väljaarendamiseks ning piirkonna maaomand on killustatud, siis esitab detailplaneering ettepaneku Emmaste valla üldplaneeringuga määratud juhtotstarvete muutmiseks:  määrata Liivalauka teest mere poole jääva maa-ala maakasutuse juhtotstarbeks HL (looduslik haljasmaa);  laiendada planeeringuala keskosale määratud elamumaa juhtotstarbega maa-ala ulatust ja määrata kogu Liivalauka teest ida poole jääva maa-ala maaksustuse juhtotstarbeks elamumaa;  eemaldada üldplaneeringu kaardilt militaarkeskuse matkaraja tingmärk, sest planeeringualal ei paikne ühtegi militaarajalooobjekti. Elamumaa juhtfunktsiooniga ala suurendamine võimaldab aktiivsesse kasutusse võtta kogu planeeritava maa-ala ning luua tervikliku elamurajooni. Planeeringuala territooriumil ei paikne militaarmälestisi ning lähipiirkonnas paiknevaid üksikuid mälestisi on võimalik eksponeerida ja Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 13 Koostaja: AA Arhitektid OÜ Koostamise aeg: 25. juuli 2022 tutvustada ka ilma vastava juhtotstarbeta. Emmaste valla üldplaneeringu põhijoonise muutmise ettepanek 16. Nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav Planeeringualale on lubatud täiendavalt püstitada hoonestuse kasutamiseks ja teenindamiseks vajalikke ehitisi, mida ei käsitleta detailplaneeringu koostamise kohustusega hoonete või ehitistena – näiteks sõidukite parkimisplats, hoonete või rajatiste vahelised liikumisteed või - rajad, lipumast, erinevad väikevormid vms. Nimetatud ehitised ei tohi paikneda naaberkinnistu hoonestuse tuleohutuskujas. Kõik ehitised peavad vormilt, mahult ja kujunduslikult sobituma ülejäänud ehitiste ning hoonetega. 17. Planeeringu elluviimine Projekteerimistööde aluseks on käesolev detailplaneering. Detailplaneeringu täpsustamiseks võib kas kohalik omavalitsus, tehnovõrkude valdaja või teenusepakkuja välja anda täiendavaid projekteerimistingimusi tagades, et projekteerimistingimustega ei muudetaks olemusliikult detailplaneeringuga määratud planeerimislahendust - täpsustamine eeldab, et üldiselt on kehtestatud detailplaneeringu elluviimine võimalik ja osapooled seda endiselt soovivad. Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 14 Koostaja: AA Arhitektid OÜ Koostamise aeg: 25. juuli 2022 Planeeritud tegevuste planeerimisel, projekteerimisel, elluviimisel ega valminud objektide kasutamisel ei tohi põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltele. Kahju tekkel peab kahju hüvitama kinnistu omanik, kes kahju põhjustas või kelle tellimusel kahju põhjustatud tegevus toimus. 17.1.Maakorraldustoimingud Planeeringu elluviimiseks peab maamõõtja teostama katastrimõõdistamise toimingud ning koostama toimikud kaheksa eraldiseisva katastriüksuse maakatastrisse kandmiseks. Kuna planeeringuala kruntideks jagamisel ei ole avalikku huvi, siis tellib ja finantseerib maakorraldustoimingute teostamise tegevuslitsentsi omavalt maamõõtjalt puudutatud või huvitatud isik. 17.2.Kruntide juurdepääsuteede ja parkimiskohtade rajamine Olemasolevale teele rajatakse mahasõidud ning krundisisene juurdepääsutee, sõidukite parkimiskohad ja manööverdamisalad. Parkimiskohad nähakse ette vähemalt krundi omaniku/elaniku ning külalise jaoks. Planeeritud kruntide juurdepääsuteede, parkimiskohtade rajamisel puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik. 17.3.Elektriühenduse projekteerimine ja rajamine Ehitusperioodil on võimalik elektrivajadus tagada lokaalsete elektrigeneraatorite abil. Hiljemalt hoonestuse kasutuselevõtu perioodiks rajatakse püsiv elektriühendus planeeritud alajaamaga. Elektriühenduse rajamisega seotud projekteerimis- ja ehitustööd tellib ja finantseerib planeeringus huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik. Teenusepakkuja omandisse jääb alajaamast kuni krundi liitumiskilbini kulgev maakaabel. Liitumiskilbist kuni hoone peakilbini ja kogu krundisisene võrguühendus jääb igakordse kinnisasja omaniku omandisse. 17.4.Hoone projekteerimistööde teostamine Hoone ja rajatise projekteerimisel tuleb lähtuda konkreetse objekti iseloomust. Lähtuvalt kehtivatele õigusaktidele tuleb koostada nõutud staadiumis projekt ning esitada kohalikule omavalitsusele või valdkonda reguleerivale riigiasutusele enne tegevuse algust vastava tegevuse elluviimise eeldusena nõutud teatis, taotlus või muus vormis tahteavaldus koos lisadega. Enne ehitusloa väljastamist taotleb kohalik omavalitsus ehitusprojektile heakskiidu Päästeametilt. Planeeritud hoone projekteerimisel puudub avalik huvi. Hoone projekteerimistööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik. 17.5.Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimine Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise (nt kanalisatsioonisüsteem, veetorustik, elektrivõrk, maaküte jne) võib lahendada hoone ehitusprojekti koosseisus või eraldiseisva projektiga. Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 15 Koostaja: AA Arhitektid OÜ Koostamise aeg: 25. juuli 2022 Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimisel puudub avalik huvi. Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimistööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik. Tehnovõrgu ja -rajatise rajamisel või olemasoleva rekonstrueerimisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi. 17.6.Ehitustööde teostamine Projekteeritud hoone ja rajatis püstitatakse vastavalt ehitusprojektis määratud asukohale, mahule ja vastava kvaliteediga materjalidest. Krundi piirides paikneva hoone või rajatise püstitamisel puudub avalik huvi. Krundisisese hoone ja rajatise ehitustööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik. Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiis 16 Koostaja: AA Arhitektid OÜ Koostamise aeg: 25. juuli 2022 Krundi ehitusõigused ALUSANDMED PLANEERINGULAHENDUSE LEPPEMÄRGID Hoonete Hoonete Krundi nr Krundi Krundi Hoonete suurim suurim Hoonete Katastriüksuse piir Planeeringuala piir Hoone Olemasolev pindala lubatud lubatud suurim kasutamise suurim Katastriüksuse tunnus Krundi piir maaüksus sihtotstarve (ha) lubatud arv ehitisealune maksimaalne lubatud Krundi maapealne hoonestusala pind (m²) kõrgus (m) korruselisus Katastriüksuse nimi KRUNT 1 Krundi number Ranna kallasraja ulatus 1 HL100 1,22 - - - - Maapinna kõrguspunkt Servituudi seadmise vajadus Kraav, veekogu Maapinna kõrgusjoon Avaliku kasutusega eratee Puurkaev 2 EP100 1,03 5 500 8 2 Tee, tänav Eratee Biopuhasti Likvideeritav objekt Tee kaitsevööndi piir lk Elektrivõrgu liitumiskilp 3 EP100 1,33 5 500 8 2 Lubjarikas aruniit Juurdepääs krundile Madalpinge maakaabel Hoiuala inventeeritud elupaigatüüp 4 EP100 1,16 5 500 8 2 ELP0010318 p2 Parkimiskohtade arv krundil KRUNT 8 Raima Ranna ehituskeeluvööndi piir 5 EP100 1,2 5 500 8 2 Ranna piiranguvööndi piir Rannaniit p2 ELP0007043 p2 6 EP100 1,18 5 500 8 2 7 EP100 1,23 5 500 8 2 KRUNT 5 lk KRUNT 7 8 EP100 1,03 5 500 8 2 lk lk p2 p2 Sinihelmika kooslus Krundi kasutamise piirangud ja ehitusnõuded ELP0021233 Parkimiskohtade Krundi nr arv Minimaalne Olemasolev Kehtivad Planeeritud maaüksus Norma- Planee- tulepüsivus- piirangud piirangud KRUNT 3 Joonise koostamisel kasutatud alusmaterjal: klass tiivne ritud Ranna KRUNT 6 Rannaniit lk lk 1 - - - ehituskeeluvöönd, tee - ELP0007043 kaitsevöönd p2 Maaüksuse Juurdepääsuservituut, lähiaadress 2 - ≥2 TP3 Tee kaitsevöönd biopuhasti kuja, puurkaevu hooldusala Biopuhasti kuja, 3 - ≥2 TP3 Tee kaitsevöönd puurkaevu hooldusala Juurdepääsuservituut, KRUNT 1 KRUNT 4 4 - ≥2 TP3 - biopuhasti kuja, puurkaevu hooldusala Raima Biopuhasti kuja, p2 p2 5 - ≥2 TP3 - puurkaevu hooldusala Juurdepääsuservituut, KRUNT 2 6 - ≥2 TP3 - biopuhasti kuja, puurkaevu hooldusala Juurdepääsuservituut, 7 - ≥2 TP3 - biopuhasti kuja, puurkaevu hooldusala Biopuhasti kuja, 8 - ≥2 TP3 - puurkaevu hooldusala Lubjarikas aruniit ELP0010318 MAAKASUTUS lk lk Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneering Töö nr. 21-06 EP EP - üksikelamu maa Rannaniit Joonis: ESKIIS ELP0007043 Väljatrüki aeg: 25. juuli 2022 Esituskuju mõõtkava: M 1:500 HL HL - looduslik maa Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Väljatrüki fail: DP-21-06_Raima_Detailplaneering_ESKIIS_.dwg Väljatrüki formaat: Previous paper size (1189.00 x 297.00 mm) Emmaste Osavalla Valitsus Teie 22.03.2022 nr 8-4.1/153 [email protected] Meie 21.04.2022 nr 6-2/22/5518-2 Seisukoht Hindu küla Raima detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kohta Küsisite Keskkonnaameti arvamust Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõu „Raima detailplaneeringu koostamise algatamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ kohta. Detailplaneeringuala hõlmab Hiiumaa vallas Hindu külas asuva Raima1 kinnistut. Planeeringu koostamise eesmärgiks on Raima kinnistu jagamine kaheksaks krundiks, millest seitsmele krundile määratakse hoonestusala ning ehitusõigus ühe elamu ja kuni nelja abihoone püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramisega ning parkimiskorralduse ja liikluse lahendamine, vajalike servituutide asukoha määramine, üldplaneeringu muutmine üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe muutmise osas. Lähtudes esitatud materjalidest ja teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet seisukohal2, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnasüsteemi seaduse § 22 mõistes olulist keskkonnamõju, sh Natura 2000 võrgustiku aladele, hoiualale ning ranna- ja kalda kaitse eesmärkidele, ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Keskkonnaamet peab vajalikuks, et saadetud planeeringu materjale täiendatakse järgnevalt esitatud märkuste alusel. Raima kinnistu asub osaliselt Vanamõisa lahe hoiualal3, mis on arvatud Natura 2000 võrgustikku Vanamõisa loodusalana ja Vanamõisa linnualana. Hoiuala piiriks Raima kinnistul on Vabariigi Valitsuse 08.09.2005 määruse nr 233 lisa „Vanamõisa lahe hoiuala“ kohaselt osaliselt Liivalauka tee4 ja osaliselt sellelt algav vana külatee. Raima kinnistul on ajavahemikul 2011-2014. a toimunud ehitustegevuse (maaparandustööd) käigus muudetud ka vana külatee asukohta ning ehitatud pinnastee ümber kruuskattega teeks. Seoses sellega on 2021. a põhikaardil korrigeeritud kõnealuse tee asukohta. Kuna ehitustegevuse tulemusel on muudetud 1 Katastritunnus 17501:003:0690, pindala 9,39 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa 2 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas 3 Vabariigi Valitsuse 08.09.2005 määrus nr 233 „Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas” 4 Teeregistri nr 1750063 Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 tee asukohta Raima kinnistul, ei kulge Vanamõisa lahe hoiuala piir enam mööda olemasolevat teed, vaid selle tee algses asukohas. Hoiuala piir kajastub korrektselt keskkonnaregistris ja Maa- ameti kaardirakendustes. Palume detailplaneeringus arvestada eeltooduga ning korrigeerida vastavalt ka detailplaneeringu lähteseisukohti ja KSH eelhinnangut. Vanamõisa lahe hoiuala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi5 I lisas nimetatud elupaigatüüpide – liivaste ja mudaste pagurandade (Natura kood 1140), rannikulõugaste (1150*), suurte ja madalate lahtede (1160), väikesaarte ja laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), taimestunud kivirandade (1220), kadastike (5130) ja vanade loodusmetsade (9010*) kaitse ning linnudirektiivi6 I lisas nimetatud linnuliikide ning I lisas nimetamata, kaitset vajavate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Raima kinnistul on hoiualale jäävas osas inventeeritud elupaigatüübid rannaniidud (1630*), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) ja sinihelmikakooslused (6410). Rannaniitude kaitse on Vanamõisa lahe hoiuala kaitse-eesmärgiks ning Vanamõisa lahe kaitsekorralduskavaga7 on tehtud ettepanek ka elupaigatüüpide kuivad niidud lubjarikkal mullal ja sinihelmikakooslused lisamine hoiuala kaitse-eesmärkide hulka. Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi8. Detailplaneeringu lähteseisukohtades näidatud krunt nr 1, mille sihtotstarbeks jääb maatulundusmaa, asub tervikuna Vanamõisa lahe hoiualal. Sellele krundile ehitustegevust ei kavandata. Joonisel näidatud krunt nr 2, mille sihtotstarbeks määratakse elamumaa, jääb osaliselt Vanamõisa lahe hoiualale. Ülejäänud krundid ei asu hoiualal. KSH eelhinnangus on küll nimetatud Vanamõisa hoiuala kaitse-eesmärgid, sh kaitstavad elupaigatüübid, kuid puudub info Raima kinnistule jäävate elupaigatüüpide ja nende esinemisalade kohta, samuti planeeringuga kavandatava tegevuse võimaliku mõju hinnang elupaigatüüpidele. Kuigi krunt nr 2 jääb osaliselt Vanamõisa lahe hoiualale ja kattub elupaigatüübi kuivad niidud lubjarikkal mullal esinemisalaga, ei ole detailplaneeringu lähteülesandega seatud tingimusi selle krundi hoonestusala paiknemisele. Kuna ehitustegevus kaitstaval elupaigatüübil ja seeläbi elupaigatüübi kahjustamine ning pindala vähenemine oleks vastuolus Vanamõisa lahe hoiuala kaitse-eesmärkidega ja looduskaitseseaduses sätestatuga, ei ole lubatud ehitustegevus kaitstavatel elupaigatüüpidel. Planeeringu lähteseisukohtade kohaselt jääb krundi nr 1 sihtotstarbeks maatulundusmaa. Keskkonnaamet on seisukohal, et maatulundusmaa sihtotstarve vastab selle puhul õigusaktidega sätestatud maakasutuse otstarbele, kuna sellel maal on suures osas põllu- või metsamajanduslik potentsiaal ning selle maaüksuse kasutamine muuks otstarbeks on seal esinevate loodusväärtuste ja kitsenduste tõttu piiratud. Maatulundusmaa sihtotstarve on kooskõlas looduskaitseseaduses9 toodud tegevustega poollooduslike koosluste (sh maaüksustele jääva rannaniidu ja sinihelmikakoosluse) soodsa seisundi tagamiseks. Kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Vanamõisa lahe poollooduslike koosluste esinemisaladel on vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus, nagu niitmine, karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine10. Detailplaneeringus tuleb 5 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta 7 Vanamõisa lahe hoiuala kaitsekorralduskava 2016–2025, lk 77, https://eelis.ee/GetFile.aspx?fail=706677718 8 Looduskaitseseadus (LKS) § 32 lg 2 9 LKS § 17 10 LKS § 17 lg 1 2 (3) käsitleda nimetatud poollooduslike koosluste hooldamisvajadust ning lisada planeeringusse hooldussoovitused ja –tingimused. Juhul kui planeeringuga ei kavandata tegevusi Vanamõisa lahe hoiualal ning planeeringu elluviimine ei takista hoiuala kaitse-eesmärkideks olevate poollooduslike koosluste hooldamist, ei avalda planeeringuga kavandatav tõenäoliselt olulist mõju hoiualale. Keskkonnaregistri andmetel jäävad Raima kinnistule III kaitsekategooria taimeliikide hall käpp (Orchis militaris), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), rohekas käokeel (Platanthera chlorantha), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) ja kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata) elupaigad. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas11. Arvestades, et nimetatud liikide esinemisalad on oluliselt laiemad kui Raima kinnistu, ei ohusta planeeringuga kavandatav tegevus nende liikide säilimist selles elupaigas. Raima kinnistu asub osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndis. Meresaartel on ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit12. Planeeringu lähteseisukohtades ja KSH eelhinnangus on öeldud, et Emmaste valla üldplaneeringuga13 on Raima kinnistul vähendatud ehituskeeluvööndi ulatust Liivalauka teeni. Peame vajalikuks märkida, et Emmaste valla üldplaneeringuga on Raima kinnistul vähendatud ehituskeeluvööndi ulatust siiski osaliselt Liivalauka teeni ja osaliselt sellelt algava vana külateeni14. Vähendatud ranna ehituskeeluvööndi ulatus kattub Raima kinnistul Vanamõisa lahe hoiuala piiriga. Palume detailplaneeringu algatamise dokumentides korrigeerida ehituskeeluvööndi piiri kulgemise sõnastust ning arvestada ehitustegevuse kavandamisel ehituskeeluvööndiga ja seal kehtivate kitsendustega15. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Kadri Tamm 5300 2210 (keskkonnakorraldus) [email protected] Meeli Kesküla 5345 4246 (looduskasutus) [email protected] 11 LKS § 55 lg 8 12 LKS § 38 lg 1 p 1 13 Kehtestatud Emmaste Vallavolikogu 30.09.2005 määrusega nr 39 14 Emmaste valla üldplaneeringu põhijoonis, leht nr 1 15 Ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud (LKS § 38 lg 3) 3 (3) Tiit Reha Teie: 14.04.2022 nr 8-4.1/185 Hiiumaa Vallavalitsus Emmaste Osavalla Valitsus Meie: 21.04.2022 nr 4.1-5/794-1 Arvamus Hiiumaa vallas Hindu külas asuva Raima kinnistu detailplaneeringu algatamise eelnõu kohta Austatud härra Reha Hiiumaa Vallavalitsusele on esitatud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Hiiumaa vallas Hindu külas asuval Raima kinnistul (katastritunnus 17501:003:0690, pindala 9,39 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) eesmärgiga jagada kinnistu kaheksaks katastriüksuseks, millest seitsmele määratakse hoonestusala ning ehitusõigus ühe elamu ja kuni nelja abihoone püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnosüsteemidega, lahendatakse juurdepääs kruntidele ning määratakse haljastuse-, heakorra- ja keskkonnatingimused. Hoonestamisele kuuluvatele katastriüksustele määratakse elamumaa sihtotstarve. Maakatastri andmetel on Raima maaüksuse kõlvikulises koosseisus 3,71 hektarit looduslikku rohumaad, 3,44 hektarit metsamaad ja 2,23 hektarit muud maad. Maakatastri kaardiandmetelt nähtub, et looduslik rohumaa on metsastumas. Maaüksusel olev looduslik rohumaa ei ole kantud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse ja selle maa kohta ei ole makstud toetusi. Raima maaüksusel paikneb maaparandussüsteem ning seda maa-ala läbib ka alla 10 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvool. Täpsemad seisukohad ja juhised seoses maaparandusehitistega annab Põllumajandus- ja Toiduamet. Maaeluministeerium, vaadanud läbi Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Raima detailplaneeringu koostamise algatamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu ja selle lisad, võtab need teadmiseks ja nõustub seal toodud põhimõtetega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler Helve Hunt 625 6511 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 Hiiumaa Vallavalitsuse Teie: 22.03.2022 nr 8- Emmaste Osavalla Valitsus 4.1/155 [email protected] Meie: 29.03.2022 reg nr 6.2-6/3199-1 Arvamus Hindu küla Raima detailplaneeringu algatamise eelnõu kohta Esitasite Raima detailplaneeringu koostamise algatamise eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu arvamuse avaldamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile. Raima katastriüksus (17501:003:0690) paikneb Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Hindu külas tervikuna Raima maaparandussüsteemi ehitisel (maaparandussüsteemi kood/ehitise kood 7032320000010/001) ning ehitis hõlmab ainult Raima maaüksust. Raima maaparandusehitise eesvooluks on Raima kraav, pikkusega 0,25 km. Reguleeriva võrguga maa-ala pindala on 8,2 ha, maakasutusviisiga - põllumajandusmaa kuivendussüsteem (4,1 ha) ja metsakuivendussüsteem (4,1 ha). Kuivendusviisiks on kraavkuivendus. Kuivendusvõrk rekonstrueeriti 2011 - 2013 aastatel.AS Leva tellimusel. Eeltoodust lähtuvalt juhime tähelepanu, et tegemist on liigniiske maaga, millega tuleb arvestada detailplaneeringu koostamisel. Olemasolevat kuivendussüsteemi tuleb hooldada, säilitada, täiendada. Eriti tähtis on tagada kraavide toimimise ja hooldamise võimalus. Detailplaneeringu joonisele (geo-alusele) peavad olema kantud kraavid, truubid, teed, puhastuslodu, tuletõrje veevõtukoht. Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõus „Raima detailplaneeringu koostamise algatamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ on viidatud maaparandusseaduse §-le 4, 48, 50 ja 51, millede nõuetest me oma tulevastes kooskõlastustes lähtume. Tutvunud eelnõuga, avaldame arvamust, et detailplaneeringuga võib jätkata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 /+(372) 605 1710/ [email protected] / www.pta.agri.ee Registrikood 77001458 Epp Kikas peaspetsialist-koordinaator Lääne regiooni Kuressaare esindus Mait Must +372 515 3637 [email protected] 2 (2) Hiiumaa Vallavalitsus Emmaste Osavalla Teie 22.03.2022 nr 8-4.1/152 Valitsus Meie 13.04.2022 nr 15-3/2725-2 [email protected] Hindu küla Raima kinnistu detailplaneeringu algatamine Hiiumaa Valla Emmaste Osavalla Valitsus esitas 22.03.2022 Rahandusministeeriumile taotluse Hindu külas asuva Raima kinnistu detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering) keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkuse kohta seisukoha saamiseks lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6. Samuti on palutud ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõule. Taotlusele on lisatud KSH eelhinnangu, detailplaneeringu algatamise otsuse ja lähteseisukohtade eelnõud (edaspidi ka eelnõu). Planeeringuala, 9,39 ha suurusega hoonestamata Raima kinnistu (17501:003:0690), on maatulundusmaa sihtotstarbega, kõlvikuliselt koosseisult rohumaa, metsamaa ja muu maa. Detailplaneeringu eesmärk on kinnistu jagada kaheksaks krundiks. Seitsmele krundile määratakse ehitusõigus ja hoonestusala elamu ja kuni nelja abihoone rajamiseks. Kaheksandale, Vanamõisa hoiualal paiknevale krundile ehitusõigust ei määrata. Samuti lahendatakse tehnovõrkude ja juurdepääsutee paiknemine, liiklus- ja parkimiskorraldus, seatakse olulisemad arhitektuuri-ja ehitusnõuded, määratakse servituutide vajadus. Juurdepääs planeeringualale on Emmaste-Tohvri riigimaanteelt (12132) ja avalikult kasutatavalt Liivalauka erateelt (1750063). Planeeringuala asub vastavalt Emmaste Vallavolikogu 30.09.2005 määrusega nr 39 kehtestatud Emmaste valla üldplaneeringule (edaspidi üldplaneering) detailplaneeringu kohustusega puhke- ja virgestusmaa juhtotstarbega alal. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1 ha ja vähendatud ranna ehituskeeluvööndi ulatust planeeringualal. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta üldplaneeringuga määratud puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve elamumaa juhtotstarbeks. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja koostatud KSH eelhinnangu kohaselt ei kaasne detailplaneeringuga olulist negatiivset keskkonnamõju. Lähtudes esitatud materjalidest märgime järgmist: 1. Raima kinnistu detailplaneeringu KSH menetlust ei ole otstarbekas algatada, kui kavandatava tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning seatakse tingimused võimalike mõjude leevandamiseks. Kui menetluse käigus Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha. 2. Planeeringuala paikneb Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohaselt Sõru-Hindu-Tohvri I klassi maakondliku tähtsusega väärtusliku maastiku alal. Maakonnaplaneeringuga on tehtud ettepanek määrata see rahvusmaastikuks. Maakonnaplaneeringu kohaselt sobib ala elamu- ja suvilaehituseks, sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja kultuurmaad. Nii uusehitiste püstitamisel kui vanade hoonete renoveerimisel tuleks arvestada vana külastruktuuri ning ehitustraditsioonidega ning hooned tuleb hoolikalt maastikku paigutada. Tuleb vältida teede õgvendamist, teega piirnevaid külapõlde ja rohumaid tuleks niita ja karjatada, samuti tuleks harvendada ja karjatada rannaniitusid ja -metsi. Palume detailplaneeringu koostamisel järgida maakonnaplaneeringus toodud väärtusliku maastiku hooldus- ja kasutussoovitusi. 3. Maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala osaliselt Sõru- Tohvri rannaala puhkealal. Maakonnaplaneeringuga määratud puhkealad on puhkamiseks, taastumiseks, liikumisharrastusteks kasutatavad alad, seal leidub ujumisrandu, seene- ja marjametsi. Palume detailplaneeringu koostamisel järgida maakonnaplaneeringus toodud puhkealade arengu põhimõtted ja kasutustingimusi. 4. Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt osaliselt rohelise võrgustiku koridoris. Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib maakonnaplaneeringu kohaselt arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist. Palume detailplaneeringu koostamisel arvestada rohelise võrgustiku põhimõtete ja kasutustingimustega. 5. Planeeringuala piirneb Läänemere kallasrajaga1. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 38 lõike 4 kohaselt peab kaldaomanik igaühel lubama kallasrada kasutada ja § 38 lõike 71 kohaselt juurdepääsu kallasrajale planeeringuga kehtestatud tingimustel tagama. Palume detailplaneeringus käsitleda, kuidas ja millistel tingimustel läbipääs tagatakse, samuti milliseid meetmeid tuleb selleks rakendada. 6. Suur osa kinnistust on väärtuslik põllumajandusmaa keskmise boniteediga 31 ja 352. Palume lähteseisukohtadesse lisada täiendavalt Maaeluministeerium asutusteks, kellega tuleb detailplaneeringu koostamisel koostööd teha. 7. Planeeringualal on maaparandushoiuala. Eelnõu kohaselt tehakse detailplaneeringu koostamisel koostööd Põllumajandus- ja Toiduametiga. 8. Planeeringuala asub osaliselt Väinamere hoiualal, Natura 2000 Väinamere linnu- ja loodusalal. Alal on III kategooria kaitsealuse liikide esinemise tõenäosus. Eelnõu kohaselt tehakse detailplaneeringu koostamisel koostööd Keskkonnaametiga. 9. Juhime tähelepanu, et eelnõus kasutatud mõiste juhtsihtotstarve ei ole asjakohane. Maakasutuse juhtotstarve on PlanS § 6 ja § 75 kohaselt üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Üks detailplaneeringu kohustuslikest ülesannetest on krundi ehitusõiguse määramine, sealhulgas määratav krundi kasutamise sihtotstarve näitab, 1 Kallasrada on keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 1 kohaselt kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. 2 Hiiu maakonna põllumajandusmaa keskmine reaalboniteet on 29. 2 millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada (PlanS § 126 lõige 5). Palume eelnõu planeerimisseadusega kooskõlla viia, samuti palume edaspidises planeerimisalases töös järjepidevalt kasutada mõisteid nende õiges, seadusekohases tähenduses. PlanS § 127 lõike 5 kohaselt avalikustatakse detailplaneeringu koostamise vältel see koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Vastavalt PlanS § 3 lõikele 4 kuuluvad planeeringu koosseisu lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Palun kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel. Koostöö tegemisel palume lähtuda Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatud nõuetest. Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Lääne talitust kursis detailplaneeringu koostamisega, sh esitada detailplaneeringu eelnõu (eskiis) täiendavate kooskõlastuste määramiseks ja arvamuse avaldamiseks enne PlanS § 134 kohast vastuvõtmist (PlanS § 133 lõige 1). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: Hiiumaa Vallavalitsus Urve Pill 715 5809 [email protected] 3 Sheet1 7';ngmtlrQld: N ==:z cV kalmõl kniilv =* 104 102 Tr".,,,,,". kr""vll"lj".t I) 4 Pore W+E S 17501:003:0680 ).n( [ o '1+26 sa •....•....•.... V 12/~/y'/ ,'73+56 IL" !/ ~~ 4+12 Ii' ... _..• RÜnkQm"t:öQ 17501.003:0236 f·;otkap)j •• I lOO 1 :0C;J:02GI 17501 :OO~I0701 \," MwrlkotkQ 17CO 1:003:0139 Raima maaparandusehitise teostusjoonis • Kraavid omavahel kokku kaevatud Koostas: Üllar Padari ~ 1":'\ -_ Veeviimar Geotekstiil teekatte all 1906.2013 ~ ~ Page 1 TEHNILISED TINGIMUSED 389015 TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi Isiku- või registrikood Kuusk, Arno 38208210236 Kontaktaadress Tänav / maja / korter Sihtnumber Maakond Kärdla, Metsa tn, 35a 92413 Hiiu maakond Telefon e-post 526 7075 [email protected] Kontaktisik Nimi Telefon e-post VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress Raima Hindu küla Hiiumaa vald Hiiu maakond Tarbimiskoht Katastriüksuse number 17501:003:0690 Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider TOOTEVALIK Tasuta tehnilised tingimused detailplaneeringuks SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED Faaside arv Amprite arv 3 150 A ELEKTRILEVI TEGEVUSED Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu. 1/2 TEHNILISED TINGIMUSED 389015 KLIENDI TEGEVUSED 1. Detailplaneeringu alal näha Pere ja Luige detailplaneeringu planeeritavast alajaamast uutele objektidele välja eraldi fiidridelt 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks planeerida kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid planeerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. 2. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. 3. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi mitte moodustada. 4. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. 5. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. 6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Enefit Connecti piirkonna võrguplaneerija poole (Kardo Link, tel. 5884 4354, [email protected]). 7. Detailplaneering kooskõlastada Enefit Connectiga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel: https://www.elektrilevi.ee/et/ teenused/projektide-kooskolastamine 8. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 9. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid. TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA Nimi: Kardo Link Koostatud: 05.10.2021 Elektrilevi OÜ volitatud esindaja Kehtib kuni: 05.10.2023 5884 4354 | [email protected] 2/2 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 18.08.2022 11:51 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: 8-4.1/380 Raima detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek, koostöötegijate määramine Tere Emmaste Osavalla Valitsus edastab digitaalselt allkirjastatud kirja &quot;Raima detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek, koostöötegijate määramine&quot; (lisatud manuses). LugupidamisegaHeli Üksiksekretär462 2444
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel