dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Paldiski mnt 217b detailplaneering

Rahandusministeerium · 17. august 2022
Viit
15-3/3805-6
Registreeritud
17. august 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, OÜ Laesson ja Parnerid
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Lea Teeääre (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Harju talitus)

Failid

  • 📎15-33805-6 17.08.2022 Väljaminev kiri.asice22786 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 [email protected] [email protected] 10.08.2022.a Taotlus Paldiski mnt 217b detailplaneeringu järelevalve menetluse uuendamiseks Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi „amet”) esitas Rahandusministeeriumile 01.05.2022 kirjaga nr 3-2/20/3827-9 järelevalve teostamiseks ja heakskiidu saamiseks Paldiski mnt 217b kinnistu detailplaneeringu (OÜ Hendrikson & Ko töö nr 19003396, edaspidi „detailplaneering“). Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Harju talitus korraldas 07.06.2022 detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud vastuväidete ärakuulamise, kus osalesid Tallinna Linnaplaneerimise Ameti esindajad, vastuväidete esitajad ja nende lepinguline esindaja, planeerija ja planeeringust huvitatud isiku esindajad. Detailplaneeringule esitas vastuväite ja osales kohtumisel ka Korteriühistu Viisik ja korteriühistu esindajad. Rahandusministeeriumis toimunud kohtumisel lepiti kokku, et detailplaneeringust huvitatud isik kaalub Paldiski mnt 217b kinnistule kavandatava hoone tagasiastet vastavalt, et see mõjutaks vähem Paldiski mnt 193 elamu korteri nr 15 insolatsiooni tingimusi. Huvitatud isiku poolt pärast Rahandusministeeriumis aset leidnud kohtumist esitatud detailplaneeringu lahenduses ei olnud hoone arhitektuurset lahendust muudetud ning ei kavandatud hoonele ka tagasiastet, mistõttu Paldiski mnt 193 korteri nr 15 insolatsioonitingimused halvenevad oluliselt. Rahandusministeerium andis oma 26.07.2022 kirjaga nr 15-3/3805-4 detailplaneeringule heakskiidu. Rahandusministeerium tõi viidatud kirjas välja muuhulgas ameti seisukoha, mille kohaselt arvestab detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud lahendus olemasolevate elamute normikohase insolatsiooni säilimisega. Rahandusministeerium on aga jätnud tähelepanuta, et detailplaneeringu seletuskirja (taotluse lisa 1) punkti 1 kohaselt on detailplaneeringu lähtedokumentideks olnud muuhulgas Eesti Standard EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“. Antud standard on alates 31.12.2021.a kehtetu. Selle asemel kehtib uus standard EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“, mis näeb võrreldes varem kehtinud standardiga ette oluliselt rangemad nõuded uute hoonete planeerimiseks ja projekteerimiseks. Näiteks tuleb uue kehtiva standardi kohaselt insolatsiooni arvutada mitte perioodil algusega 22 aprill, vaid 21. märtsist, mis mõjutab oluliselt insolatsiooniarvutuste tulemusi. Kuivõrd näeb uus kehtiv päevavalguse (insolatsiooni) standard ette oluliselt karmimad nõuded, koostati Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu eestvedamisel juhend „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend“ (esitatud lisas 2). Juhendi on lisaks Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Planeerijate Ühingule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Omanike Keskliidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile heaks kiitnud ka Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Seega olukorras, kus ameti osavõtul on koostatud insolatsiooninõudeid reguleeriv juhend, mille amet on ka ise heaks kiitnud, tuleb ametil muuhulgas järgida ka juhendis sisalduvaid tingimusi. Nimetatud juhendi kohaselt rakendatakse juhendit planeeringute koostamisel ja hoonete projekteerimisel ning käsitletakse kui pikaajaliselt välja kujunenud ja kasutuses olnud head planeerimis- ja ehitustava Eestis. On veelkord oluline rõhutada, et juhendi on muuhulgas heaks kiitnud ka Tallinna Linnaplaneerimise Amet, millest tulenevalt on amet võtnud endale ka kohustuse juhendis kirja pandud head tava insolatsiooninõuete täitmisega seonduvalt järgida. Juhendi kohaselt tuleb planeerimisel ja projekteerimisel olemasolevates, insolatsiooni kestuse rakendusalas olevates ruumides tagada piisava insolatsiooni säilimine, kusjuures insolatsiooni kestuse vähenemine ei tohi ületada 50% esialgsest kogukestusest vaadeldavas ruumis. Vaidlusaluse detailplaneeringu menetluse raames on koostatud OÜ LOOVMAASTIK poolt 05.07.2021.a insolatsioonianalüüs (lisatud käesoleva taotluse lisasse 3), mille seletuskirja ja skeemi nr 6 kohaselt väheneb Paldiski mnt 193 korteris nr 15 insolatsiooni kestus läänepoolses eluruumis 3 tunni ja 30 minuti pealt 1 tunni ja 15 minuti peale ehk vähenemine toimub 2 tunni ja 15 minuti ulatuses, mida on üle 50% olemasolevast insolatsiooni kogukestusest. Seega on vaidlusaluse detailplaneeringuga kavandatud vähendada Paldiski mnt 193 korteris nr 15 insolatsiooni kestust allapoole, kui seda lubab ameti enda poolt heaks kiidetud insolatsiooni kestuse arvutamise juhend. Sellise detailplaneeringu lahendusega nõustumisega on amet läinud vastuollu planeerimismenetluse hea tavaga seoses insolatsiooniga, mille osas on amet ise võtnud kohustuse head tava täita. Vastuväidete esitaja tõi insolatsiooni vähenemise allapoole lubatud piire välja ka detailplaneeringule esitatud vastuväidetes, samuti viitas vastuväidete esitaja sellele, et detailplaneering ei ole kooskõlas ameti poolt heaks kiidetud juhendiga ka Rahandusministeeriumis toimunud arutelul. Detailplaneeringus on seega juhendmaterjalina välja toodud alates 31.12.2021.a kehtetu standard. Detailplaneeringus ei ole välja toodud, kas ja kuidas on detailplaneeringus arvestatud kehtiva päevavalgusstandardiga (EVS-EN 17037:2019+A1:2021) ega ka seda, kas ja kuidas arvestab detailplaneering Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt heaks kiidetud ruumi otsese päikesevalguse kestuse arvutamise juhendit. Vastuväidete esitaja rõhutab, et detailplaneeringu lahendus on antud juhendi ja kehtiva standardiga selges vastuolus, kuna Paldiski mnt 193 korteris nr 15 väheneb insolatsiooni kestus allapoole lubatud piiri. Rahandusministeerium näib olevat järelevalvemenetluses eelkirjeldatud vastuolu detailplaneeringumenetluses jätnud tähelepanuta. HMS § 44 lõike 1 punkti 2 kohaselt on haldusorganil õigus menetlusosalise taotlusel haldusmenetlust uuendada, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule (sh haldusorganile) haldusmenetluse ajal teada. Suhtluses vastuväidete esitaja esindaja ja Rahandusministeeriumi vahel on leidnud kinnitust asjaolu, et Rahandusministeeriumile ei olnud teada asjaolu, et erinevate erialaliitude ja omavalitsuste koostöös on koostatud juhend ruumi otsese päikesevalguse arvutamiseks ning insolatsiooniga seotud nõuete kindlaks määramiseks. Samuti puudus Rahandusministeeriumil informatsioon, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet on insolatsioonikestust käsitleva juhendi heaks kiitnud. Antud juhul on tegemist olulise asjaoluga detailplaneeringu järelevalve menetluses, mis mõjutas oluliselt Rahandusministeeriumi poolt läbiviidud järelevalvemenetluse lõpptulemust. Rahandusministeerium ei ole oma 26.07.2022.a otsuses esitanud põhjendusi selle kohta, miks peab Rahandusministeerium praegusel juhul põhjendatuks Paldiski mnt 193 korteri nr 15 insolatsiooni vähendamist rohkem kui 50% olemasolevast insolatsooni kestusest ning miks ei tule detailplaneeringu menetluses arvestada juhendit ja kehtivat standardit. Eeltoodust tulenevalt palub vastuväidete esitaja Rahandusministeeriumil uuendada Paldiski mnt 217b detailplaneeringu järelevalvemenetlust eelpool toodud asjaoludest tulenevalt. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tuulikki Laesson Korteriühistu Viisik lepinguline esindaja [email protected] tel 5014340 Lisatud: 1. Paldiski mnt 217b detailplaneeringu seletuskiri 2. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt heaks kiidetud juhend „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend“ 3. Paldiski mnt 217b detailplaneeringu menetluses koostatud insolatsioonianalüüs PALDISKI MNT 217B KINNISTU DETAILPLANEERING DP034840 Seletuskiri ja joonised Töö nr 19003396 Tallinn 2022 Koostaja: Huvitatud isik: Ingrid Saaroja UUS 1 EST OÜ Projektijuht-planeerija [email protected] [email protected] Tel: 5622 2256 Tel: 617 7694 Koordinaator: Planeeringu koostamise tellija: Jaanus Aavik Tallinna Linnaplaneerimise Amet [email protected] Vabaduse väljak 7 15199 Tallinn PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 2 SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................. 2 A – SELETUSKIRI.................................................................................................... 3 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEDOKUMENDID ................... 3 2. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS ......................................... 4 3. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ....................... 4 4. PLANEERINGUS KAVANDATU KIRJELDUS ..................................................... 4 Planeeritud maa-ala krundijaotus ................................................................ 4 Hoonestusala, hoone paiknemise ja suuruse kavandamise põhimõtted ........ 5 Hoone kasutusotstarbed, hoone ja maaüksuse koormusnäitajad .................. 5 Vertikaalplaneerimise põhimõtted ................................................................ 6 Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted .................................. 6 Tänavate maa-alad, liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted . 8 Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted....................................................... 9 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted ...................................................... 10 Kavandatud ja kehtivad kitsendused .......................................................... 11 Kavandatu vastavus planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele 12 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele ............................................................................................. 13 Kuritegevuse ennetamine ning kavandatu vastavus avalikele huvi dele ja väärtustele .......................................................................................................... 13 5. NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS ................................................ 14 Hoone olulisemad arhitektuurinõuded ........................................................ 14 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks .......................................................... 15 Nõuded tehnovõrkude ehitusprojekti koostamiseks .................................... 19 6. PLANEERINGUS KAVANDATU VASTAVUS PLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENTIDELE JA -SEISUKOHTADELE ................................................. 20 Vastavus kehtivale Haabersti linnaosa üldplaneeringule ............................ 20 Vastavus algatamise korralduses esitatud lisanõuetele .............................. 20 Vastavus müra normatasemetele............................................................... 21 Vastavus insolatsioonitingimustele ............................................................ 21 Radooniuuringu tulemused ........................................................................ 22 Eskiislahenduse avalikul arutelul tehtud ettepanekutega arvestamine ........ 22 Pärast vastuvõtmist avalikustamise käigus tehtud ettepanekutega arvestamine ........................................................................................................ 24 B – PLANEERINGU JOONISED .............................................................................. 25 1. SITUATSIOONISKEEM ..................................................................................... 25 2. PÕHIJOONIS M 1:500 ................................................................................. 25 3. TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN M 1:500 ..................................................... 25 PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 3 A – SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEDOKUMENDID Detailplaneeringu koostamise alused on: Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015); Tallinna Linnavolikogu 06.09.2012 määrus nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus“; Aktsiaselts Lasbet 29.06.2010 taotlus, reg nr DP034840 detailplaneeringu algatamiseks; Tallinna Linnavalitsuse 25.04.2012 korraldus nr 589-k „Paldiski mnt 217b kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine Haabersti linnaosas“. Detailplaneeringu koostamiseks on teostatud järgmised uuringud: Paldiski mnt 217b maa-ala plaan tehnovõrkudega, geodeetiliste tööde aruanne (A GEO OÜ töö nr 10094, 25.08.2010) Paldiski mnt 217b lähiala plaan tehnovõrkudega, geodeetiliste tööde aruanne (A GEO OÜ töö nr 13045, 29.05.2013) Paldiski mnt 217b haljastuse mõõdistus, geodeetiliste tööde aruanne (A GEO OÜ töö nr 17165, 23.10.2017) Paldiski mnt 217b ala puittaimestiku haljastuslik hinnang (dendroloog Olev Abner, 09.11.2017) Paldiski mnt 217b kinnistu detailplaneeringu insolatsioonianalüüs, OÜ Loovmaastik töö nr 209IA21, 05.07.2021 Paldiski mnt 217b, Tallinnas asuval kinnistul radoonitaseme määramine maapinnas ning radooniohtlikkuse hinnang ( Osaühing Tulelaev, 15.05.2015) Paldiski mnt 217b detailplaneeringuala liiklusmüra modelleering (OÜ A depte Ekspert, 15.05.2015) Detailplaneeringu koostamise lähtedokumentideks on: Ehitusseadustik (vastu võetud 11.02.2015); Haabersti linnaosa üldplaneering, kehtestatud 20.04.2017 Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 40; Tallinna Linnavolikogu 06.09.2012 määr us nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus“; Majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrus nr 84 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ Tallinna Linnavolikogu 08.09.2011 määrus nr 28 „Tallinna jäätmehooldus- eeskiri“; Tallinna Linnavolikogu 19.05.2011 määrus nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“; Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määrus nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus “; „Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2010–2021“, vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 18.11.2010 määrusega nr 54 ; „Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord “, vastu võetud Tallinna Linnavalitsuse 3.05.2006 määrusega nr 34; PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 4 Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“; „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja müra mõõtmise meetodid“, Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42; EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“; EVS 843:2016 „Linnatänavad“; EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“; Insolatsiooni kestuse arvutamise juhend 16.04.2020; EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest “; Teised asjakohased kehtivad õigusaktid ja projekteerimisnormid . 2. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS Planeeringuala asub Haabersti linnaosas, Väike-Õismäe asumis, Paldiski mnt ja Õismäe tee ristmiku läheduses. Planeeritav kinnistu on kolmnurkse kujuga – läänes piirneb see kvartalisisese tänavaga, millest teisel pool on ulatuslik 5-korruseliste korterelamute rajoon. Loodes paikneb planeeringuala naabruses olemasolevate 1- kuni 2-korruseliste üksikelamute ala ning lõunas asub pool-maa-alune garaaž, mille katusel on kuni 100-kohaline parkimisala. Planeeringuala suurus on 0,23 ha. 3. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID Planeeritava ala ruumilise arengu eesmärgid on järgmised: viia ellu üldplaneeringu järgne lahendus täiendades olemasolevat korterelamute ala seni arendamata kinnistul uue piirkonda sobiva korterelamuga; korrastatud, kvaliteetse ja turvalis e elukeskkonna loomine; toimiva ning vajadustele vastava taristu loomine . 4. PLANEERINGUS KAVANDATU KIRJELDUS PLANEERITUD MAA-ALA KRUNDIJAOTUS Detailplaneeringu lahendusega nähakse ette elamumaa sihtotstarbega Paldiski mnt 217 b kinnistu jagamine kaheks krundiks: Krunt pos 1: pindala 1 557 m 2 , sihtotstarve on EK 100% (vähemalt kolmekorruseline, mitme korteriga elamu). Krunt pos 2: pindala 204 m 2 , sihtotstarve on L 100 % (tee, tänav). Krundi kasutamise sihtotstarbed on toodud vastavalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhendile „Detailplaneeringu vormistamise täpsustatud nõuded“. PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 5 HOONESTUSALA, HOONE PAIKNEMISE JA SUURUSE KAVANDAMISE PÕHIMÕTTED Hoonestusala paiknemise kavandamise põhimõtted Planeeritava hoone asukoha valikul on arvestatud olemasoleva kõrghaljastuse paiknemist, olemasolevate elamute insolatsiooninõudeid ja krundi ebakorrapärasest kujust tulenevaid iseärasusi. Seega on hoonestusala kavandatud krundi lõunapoolsesse, laiemasse ossa selliselt, et see piiraks võimalikult vähe loomulikku valgustust naaberhoonetes. Planeeritav hoonestusala on ette nähtud 4 m kaugusele krundi ida-, lõuna- ja loodepoolsest piirist ning ca 38 m krundi kirdepoolsest piirist. Hoonele on lubatud ehitada rõdusid hoonestusala piires. Andmeid kruntide ehitusõiguse kohta vt jooniselt nr 2 „Põhijoonis“. Hoone suuruse kavandamise põhimõtted Hoone suuruse kavandamisel on arvestatud ümbritsevate hoonetega ja Haabersti linnaosa üldplaneeringuga, mille kohaselt on antud piirkonna hoonestustihedus 1,2 ja hoonete korruselisus 5. Kuna planeeritav hoone paikneb 2-korruseliste ühepereelamute naabruses, ei ole rakendatud maksimaalset lubatud korruselisust, vaid planeeritud on 4 maapealse korrusega hoone. Kavandatud hoone suletud brutopind on kuni 1450 m². Planeeritud suurim lubatud korterite arv on 14. Vastavalt Majandus- ja taristuministri 06.05.2015 a määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ ei ole kavandatud rõdusid arvestatud suletud brutopinna hulka. Lubatud on ehitada rõdusid planeeritud hoonestusala ulatuses ning rõdude alune pind peab mahtuma planeeritud ehitisealuse pinna sisse. Detailplaneeringu lahenduse aluseks on Allianss Arhitektid OÜ arhitekt Tarmo Teedumäe poolt koostatud hoone arhitektuurne eskiis koos asendiplaanilise lahendusega (Vt Lisade kaust – Lisa 12 „Planeeritud hoone illustratsioon“). Planeeringuga määratakse kruntidele järgmine ehitusõigus: Pos nr Krundi aadressi Hoone suurim Hoonete Suurim Hoone max. kõrgus ettepanek lubatud ehitisealune suurim lubatud ol.ol. maapinnast // abs pind (maapealne) lubatud korterite arv kõrgus // arv krundil korruselisus krundil (maapealne) Krunt 1 Paldiski mnt 530 1 14 13** m // abs 18,75 // 217 b 4k Krunt 2 - - - - * Hoone ehitisealune pind on toodud vastavalt Majandus- ja taristuministri määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused “. ** Planeeritud hoone kõrguse määramisel on arvestatud, et see ei ületaks Paldiski mnt 195 kinnistul oleva hoone kõrgust. HOONE KASUTUSOTSTARBED, HOONE JA MAAÜKSUSE KOORMUSNÄITAJAD Vastavalt Majandus- ja taristuministri määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ on planeeritava hoone kasutusotstarve „kolme ja enama korteriga elamud“ (kood 11220). Detailplaneeringu lahendusega lubatud planeeringuala hoonestustihedus (suletud brutopinna m²/ PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 6 plan. kruntide pindala m²) on 0,82 (1 450 / 1 761). Planeeritud hoone suurim lubatud korterite arv on 14. Lähialal paiknevad korterelamud on 5-korruselised ning üksikelamud on 1- kuni 2-korruselised. Väike-Õismäe asumis, Paldiski maantee ja Õismäe tee vahelisel alal domineerivad 5-korruselised korterelamud. Samuti on üldplaneeringuga antud korterelamumaa juhtotstarve olemasolevale, planeeringuala naabruses paiknevale, üksikelamutega elamualale. Planeeritava maa-ala kontaktvööndis on olemasoleva korterelamute ala hoonestustihedus 1,20 ning praegune üksikelamute ala tihedus on 0,11. Planeeritud hoonestatava krundi tiheduseks on ette nähtud 0,82, mis on väiksem nii üldplaneeringuga lubatust, kui ka olemasoleva korterelamute ala hoonestustihedusest. (vt detailplaneeringu lisad, lisa 11 – Ruumilise keskkonna analüüsi joonis). VERTIKAALPLANEERIMISE PÕHIMÕTTED Planeeritud krundi maapinna kõrgust ei muudeta. Likvideeritakse Paldiski mnt 217 b kinnistule ulatuv nõlv ning kinnistu piirile ehitatakse tugimüür, mis jääb toetama Paldiski mnt 219 a kinnistu osas säilivat nõlva. Vältida tuleb sademevee valgumist naaberkinnistutele. Võimalikult suures ulatuses immutada sademevesi omal krundil oleval haljasalal, üleliigne sademetevesi juhitakse planeeritud sademetevee kanalisatsiooni torusse. Arvestuslik sademevee vooluhulk on toodud ptk 4.7 „Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted“. Vertikaalplaneerimine ja täpne sademetevee ärajuhtimise lahendus ja mahud antakse ehitusprojektis. HALJASTUSE RAJAMISE JA HEAKORRA TAGAMISE PÕHIMÕTTED Haabersti linnaosa üldplaneeringu rohelise võrgustiku kaardi kohaselt paikneb planeeringuala parklinna asustuspiirkonnas, mille määratud haljasala osakaal on min 40%, mille hulka ei kuulu katuse- ja garaažipealne ja muu haljastus, mis ei ole rajatud maapinnale. Lisaks tuleb üldplaneeringu kohaselt parklinna alal kõrghaljastust, kui olulist miljööelementi, väärtustada ja maksimaalselt säilitada. Planeeritaval alal on läbi viidud dendroloogiline hindamine, mille koostas dendroloog Olev Abner, 09.11.2017 (vt detailplaneeringu lisad, lisa 4). Planeeritava ala olemasolev kõrghaljastus paikneb ala põhja- ja loodeservas, ala kaguosa on lage. Dendroloogilise hinnangu kohaselt Paldiski mnt 217 b kinnistul haljastuslikult väärtuslikud puud puuduvad. Haljastuslikult olulised on püsivad ja heas tervislikus seisundis, kuid ühekülgse võraga kased ja sanglepad; praegu veel püsivas, kuid tüvevigastuse tõttu halvenevas tervislikus seisundis punakas remmelgas; suurte puude varjus mõõdukalt hõrenenud võraga elupuud. Haljastuslikult väheväärtuslikud on alt või küljelt tugevasti laasunud ja liigitüüpilise võrakuju kaotanud puud; mõõdukalt kaldus harudega puud, mis tulevikus võivad kaotada püsivuse; mitmete tüvevigastustega või mädanikest kahjustunud puud; suuremate puude varjus rõhutud seisundis olevad puud; vananenud põõsad. Likvideerida tuleb maha vajunud puud; murdumisohtlikud puud; hääbuvad puud; väärtuslikumaid puid kahjustavad puud ja noored ise alale levinud puud, millel puudub kasvuruum. Detailplaneeringu lahendusega nähakse ette, ala korrastamise ja ohutuse tõstmise eesmärgil, kõigi V klassi puude, põõsaste ja puudegruppide likvideerimine, mida on kokku 12 hinnatud objekti. IV klassi isenditest likvideeritakse vaid 8 objekti – 2 sookaske, 2 halli leppa, 1 saarvaher, 1 halli lepa puudegrupp, 1 elupuude puuderida, ja 1 hariliku vaarika põõsarühm. III klassi puid likvideeritakse alal kuni 6 tk, millest 3 on sanglepad, 2 kuldkased ja 1 sookask. Ala põhjaosas oleva kõrghaljastus suures osas säilitatakse, selle hulgast likvideeritakse perspektiivitud ja/või ohtlikud V klassi puud. Likvideeritavad III-IV klassi puud tuleb asendada uute väärtuslike liikidega sobivamas kohas. PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 7 Likvideeritav haljastus ja asendusistutuse haljastuslike ühikute arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19.05.2011 a määrusele nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“: Rinnas- diameeter Likvi- Puu Puu Raie- Haljas- (mitmetüve Puu liigi- deeritav Puittaime nimi väärtus- seisukorra põhjuse tuse puhul koefitsient puu nr klass koefitsient koefitsient ühik läbimõõtude summa), cm 3 saarvaher 73 IV 0,5 0,3 0,7 37 5 hall lepp 20 IV 0,5 0,3 0,7 10 6 hall lepp 8 V - - - - 7 harilik vaarikas IV 0,5 0,3 0,7 - 8 sookask 53 III 1,0 1,0 0,7 48 9 hall lepp 33 V - - - - 10 hall lepp 64 IV 0,5 0,3 0,7 32 11 sanglepp 38 III 1,0 1,0 0,7 34 12 sanglepp 54 III 1,0 1,0 0,7 49 13 hall lepp V - - - - 14 hall lepp 10 V - - - - 15 hall lepp 12 IV 0,5 0,3 0,7 6 16 sanglepp 29 III 1,0 1,0 0,7 26 17 sanglepp 9 V - - - - 18 siidjas paju 108 V - - - - 19 siidjas paju 23 V - - - - 20 harilik elupuu 283 IV 0,5 0,3 0,7 142 21 vitspaju 33 V - - - - 24 saarvaher 45 V - - - - 26 saarvaher 24 V - - - - 27 saarvaher 24 V - - - - 28 saarvaher 37 V - - - - 29 kuldkask 31 III 1,0 1,0 0,7 28 36 sookask 23 IV 0,5 0,3 0,7 12 40 sookask 15 IV 0,5 0,3 0,7 8 41 kuldkask 20 III 1,0 1,0 0,7 18 448 Haljastuslike ühikute arv vastavalt arvutusele on 448 ühikut. Planeeringus on toodud maksimaalne võimalik likvideeritava haljastuse hulk, täpne likvideeritav haljastus ja asemele istutatavate haljastuse ühikute hulk selgub ehitusprojekti koostamise staadiumis. Asendusistutus teostatakse koostöös Haabersti linnaosa valitsusega ning Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga, kes määrab ka asendusistutuste asukoha, istikute arvu, liigid ning mõõtmed. Detailplaneeringu lahendusega on hoonestatava krundi (pos 1) haljaspinna osakaal ette nähtud vähemalt 54 % ning kokku on pos 1 ja pos 2 haljastuse osakaal ette nähtud 50 %. Seega on detailplaneeringuala planeeritud haljastuse osakaal suurem Haabersti linnaosa üldplaneeringuga ettenähtust (40%). Planeeringualale on ette nähtud uute puude istutamine kinnistu põhja- ja läänenurka. Lisaks on ette nähtud heki istutamine Mihkli tn 6 kinnistuga külgnevale piirile, mis PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 8 eraldab visuaalselt planeeritud hoone naaberkinnistust ja krundi pos 2, Mihkli tn 8 kinnistuga külgnevale piirile, mis eraldab kavandatud süvamahutid naaberkinnistust. Vastavalt dendroloogilises hinnangus antud soovitustele tuleks juurde istutamisel eelistada valgusele avatud kohtades erineva kõrgusega põõsaid nagu sireleid, ebajasmiine, enelaid, põisenelaid, varjulistes kohtades okaspõõsastest jugapuid ning lehtpõõsastest aga villast lodjapuud, magesõstart ja pihlenelat. Ehitustööde ajal tuleb säilivate puude tüvesid, võrasid ja juurestikku kaitsta. Täpsemad nõuded vt ptk 5.2 „Nõuded ehitusprojekti koostamiseks“. Krundi pos 1 loodepoolsele piirile on ette nähtud kuni 1,5 m kõrgune piirdeaed, mis eraldab planeeringuala vahetult külgnevatest üksikelamute kinnistutest. Piirdeaed on ette nähtud ka krundi edelaosas lõppeva tugimüüri ja eelpool kirjeldatud piirdeaia vahelisele alale. Krundi Õismäe tee poolsele küljele piirdeaeda ette nähtud ei ole, sellele küljele on lubatud piirdeks rajada hekk. Kõrghaljastusega alale on kavandatud lastemänguväljak/puhkeala. Planeeritud kinnistusisesed teed (pos 1) võib rajada asfaltkattega ja/või (betoon-) kivikattega. Pos 1 sorteeritud jäätmete kogumise koht on kajastatud joonisel nr 2 „Põhijoonis“ (omal kinnistul, hoone konsoole osa all). Sorteeritud jäätmete kogumise koht täpsustub projekteerimisel ning võib paikneda ka muus Keskkonna - ja Kommunaalametiga kokkulepitud kohas omal kinnistul (ka väljaspool hoone mahtu). Nõuded jäätmema hutite arvu, liigiti kogumise ja asukoha osas on toodud ptk 5.2. „Nõuded ehitusprojekti koostamiseks“. Pos 2 krundile on planeeritud süvamahutid (kogus ja suurused vt ptk 5.2), mis teenindavad naaberkinnistute, Paldiski mnt 189, 191, 193, 195 ja 197 , korterelamuid. Jäätmekonteinerite arv ja mahud võivad täpsustuda projekteerimise staadiumis, koostöös Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga. Jäätmekonteinerite väljaehitamise kohustus on Paldiski mnt 217 b detailplaneeringust huvitatud isikul. Hoonealuse huumusmulla käitlemine peab vastama Tallinna Linnavolikogu 08.03.2007 määruse nr 6 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ nõuetele. TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUSKORRALDUSE JA PARKIMISE KORRALDAMISE PÕHIMÕTTED Juurdepääs planeeringualale on ette nähtud Õismäe tee kvartalisiseselt tänavalt – krundile pos 1 krundi lõunanurgast. Krundile pos 2 on planeeritud kergliiklustee, mis ühendatakse planeeritud künnistele ettenähtud ülekäiguradadega olemasoleva kergliiklusteega teiselpool Õismäe teed. Planeeritud kergliiklusteele on ette nähtud perspektiivsed jätkamise võimalused nii põhja- kui lõuna suunas. Krundile pos 2 planeeritud jäätmemahutitele on ette nähtud juurdepääs otse olemasolevalt tänavalt, kuhu on ette nähtud peatumiskoht prügiautole. Käesoleval ajal on Õismäe tee kvartalisisesel tänaval liiklemine reguleeritud õuealal liiklemise põhimõttel. Lisaks on planeeringus ette nähtud liiklust rahustava meetmena künniste rajamine. Planeeringuala paikneb hea ühistranspordiühendusega piirkonnas. Parkimine on lahendatud vastavalt Eesti Standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“, mille kohaselt on kinnistu arvutuslik normatiivne parkimiskohtade arv 20. Käesolevale, Paldiski mnt 217b kinnistu detailplaneeringule, mis on vastu võetud 11.11.2015, ei rakendu „Tallinna parkimiskohtade arvu normid“, mis jõustusid Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020 otsusega nr 84, sest otsuse punkti nr 2. kohaselt ei rakendata Tallinna parkimiskohtade arvu norme enne otsuse jõustumist vastuvõetud või kehtestatud detailplaneeringutele. PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 9 Normatiivsete parkimiskohtade kontrollarvutus (korruselamute ala): Normatiiv Normatiivne Kortereid (kohta/korterile) parkimiskohtade arv 50% korteritest 1- kuni 2- toalised ja 14 1,4 19,6 50% korteritest 3- ja enamatoalised KOKKU: 20 Planeeringuga on krundile pos 1, kavandatud hoone 1-korruse tasapinnale, ette nähtud 20 parkimiskohta, millest 7 jäävad täielikult planeeritud hoone alla ning 13 jäävad osaliselt või täielikult hoone alt välja. Täpne korterite arv ja sellest tulenev vajalike parkimiskohtade arv selgub ehitusprojekti koostamisel, mille juures tuleb tagada normatiivne parkimiskohtade arv. TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus. Veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendus Planeeringuala vee- ja kanalisatsioonilahenduse koostamise aluseks on AS Tallinna Vesi poolt 16.08.2019 nr PR/1949032-1 väljastatud tehnilised tingimused. Väljastatud tehnilised tingimused kehtivad 1 aasta. Krundi pos 1 veevarustus on ette nähtud Paldiski mnt 217b kinnistu ees tänaval paiknevast DN 200 mm ühisveetorustikust. Veevarustuse liitumispunkt on planeeritud tänava maa-alale, kinnistu piirist kuni 1 m kaugusele. Eeldatav veevarustuse arvutuslik vooluhulk on 1 l/s. Planeeritud veetorustiku pikkus on ca 10,5 m. Kavandatud kuni 18 korteriga elamu arvutuslik veevajadus on 10 m3/d. Piirkonnas on tagatud tavaolukorras vabasurve 480 kPa ja tulekahju olukorras 100 kPa. Tulekustutusvesi 10 l/sek on tagatud ühisveetorustiku hüdrantidest, millest lähim paikneb Paldiski mnt 217b kinnistu ees. Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Krundi pos 1 reovesi juhitakse Õismäe tee 113 kinnistu ees olevasse AKTSIASELTS TALLINNA VESI reoveekanalisatsiooni. Planeeringuala teenindava kanalisatsioonitoru rajamine on kavandatud piki avalikult kasutatavat maad. Planeeritud kanalisatsioonitorustiku pikkus on ca 140 m. Kanalisatsiooni liitumispunkt on planeeritud tänava maa-alale, kinnistu piirist kuni 1 m kaugusele. Planeeritud torustikule on ette nähtud ümber ühendada Paldiski mnt 219 a kinnistu kanalisatsioon. Lahendust on Paldiski mnt 219 a kinnistu omanike esindajale tutvustatud, vt Lisade kaust ptk 2 „Teave planeeringu koostamise käigus tehtud koostöö kohta“. Sademevesi on osaliselt ette nähtud juhtida Paldiski mnt 217 b kinnistu ees olevasse d 400 mm sademetevee kanalisatsiooni torusse ning osaliselt immutada oma krundi piires pinnasesse. Eeldatav sademetevee vooluhulk on arvutuslikult 9,19 l/s. Täpsed voolu hulgad, sademevee ühiskanalisatsiooni pealevoolu reguleerimise vajadus ja täpne sademetevee ärajuhtimise lahendus antakse projekteerimise staadiumis, kusjuures vooluhulkade ühtlustamisel ja piiramisel tuleb arvestada AKTSIASELTS TALLINNA VESI tehniliste nõuetega. Planeeritud sademevee torustiku pikkus on ca 5,5 m. Paldiski mnt 217b kinnistut läbib Paldiski mnt 219 a kinnistut teenindav drenaažitorustik, mis on käesolevas detailplaneeringus ette nähtud säilitada ning tagatud on nõuetekohased vahekaugused planeeritud hooneni. PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 10 Planeeritud sademevee, reovee ja veetorustikule ning säilivale kuivendustorustikule on ette nähtud servituudi vajadusega alad nende kaitsevööndite ulatuses, torustike tulevase omaniku (võrgu valdaja) kasuks. Tagatud on nõuetekohased tehnovõrkude vahelised kujad ning kaugused torustikest teiste ehitiste ja puudeni. Elektrilahendus Planeeringuala elektrivarustuse lahenduse koostamise aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 14.02.2013 väljastatud tehnilised tingimused nr 207911. Kavandatud korterelamu elektrienergiaga varustamine on ette nähtud krundi pos 1 piirile paigaldatavast liitumiskilbist, mille toide saadakse 0,4 kV kaabliga alajaama nr 868 0,4 kV jaotla vabalt fiidrilt. Nimetatud alajaam paikneb Paldiski mnt 217b kinnistust kirdesuunas. Planeeritud 0,4 kV kaabelliini ja liitumiskilbi paiknemine on põhimõtteline ning täpsustatakse projekteerimise staadiumis. Planeeritud madalpinge kaablikoridori pikkus on ca 202 m. Planeeritud maakaablile on ette nähtud servituudi vajadusega ala koridori laiusega 2 m, võrgu valdaja kasuks. Tänavavalgustus Antud planeeringuga tänavavalgustuse lahendust ei muudeta. Planeeritav kõnnitee on valgustatud olemasoleva tänavavalgustuse poolt. Sidelahendus Sidevarustus kavandatud vastavalt Telia Eesti AS 13.09.2019 tehnilistele tingimustele nr 32649527. Planeeritava hoone sideühenduseks on ette nähtud kaks võimlaust: variant 1 kohaselt ehitatakse sidekanalisatsiooni trass alates Õismäe tee sidekaevust nr k2026, variant 2 kohaselt Paldiski mnt 209 kinnistul asuvast sidekaevust nr 17116. Valik variantide vahel tehakse ehitusprojekti koostamise staadiumis. Enne projekteerimist taotleda Telia Eesti AS täiendavad tehnilised tingimused. Ehitustööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast. Küttelahendus Planeeringuala küttelahendus on lahendatud vastavalt AS Tallinna Küte (praeguse nimega AS Utilitas Tallinn) 15.02.2013 a tehnilistele tingimustele nr 21300-01-13/8. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 27.05.2004 määrusele nr 19 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus“ kuulub Paldiski mnt 217b kinnistu kaugkütte piirkonda. Planeeritud korterelamu arvutuslik soojakoormus on 0,15 MW. Vastavalt AS Tallinna Küte tehnilistes tingimustes toodud kolmele ühenduskoha variandile on planeeritud korterelamu kaugkütte ühenduspunkt olemasoleva soojusvõrguga DN 80 valitud Paldiski mnt 195 ja Paldiski mnt 219 a hoonete vahel, tänava maa-alal. Ühenduspunkti asukoht vaata joonisel nr 3 „Tehnovõrkude koondplaan“. Ühenduskoht ja täpne kaugküttetorustiku paiknemine selgub projekteerimise staadiumis. Planeeritud kaugküttetorustiku pikkus on ca 19 m. AVALIKU RUUMI PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED Planeeringu lahendusega on ette nähtud avaliku kergliiklustee rajamine planeeringuala naabrusesse, mille jaoks on olemasolevast kinnistust eraldatud transpordimaa sihtotstarbega krunt (pos 2). Samale krundile on ette nähtud ka (süvistatud) jäätmekonteinerid, mis teenindavad lähedalasuvaid olemasolevaid (Paldiski mnt 189, 191, 193, 195 ja 197) kortermaju. PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 11 Planeeritud kergliiklustee ja süvamahutite väljaehitamise järel antakse planeeritud krunt pos 2 üle Tallinna linnale ning määratakse avalikku kasutusse. KAVANDATUD JA KEHTIVAD KITSENDUSED Kehtivad kitsendused on kajastatud detailplaneeringu lisade kaustas oleval joonisel „Tugiplaan“ (vt Lisa 10). Kehtivad ja kavandatud kitsendused on kajastatud joonisel nr 2 „Põhijoonis“. Krundile pos 1 on ette nähtud järgmised kitsendused (SV – servituudi vajadusega ala): SV: plan. soojatorule ja liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuse s (2m torust ja liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: plan. veetorule ja liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (2m torust ja liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: plan. kanalisatsioonitorule ja liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (2m torust ja liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: plan. sademetevee kanalisatsioonitorule ja liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (2m torust ja liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: plan. sidekanalisatsioonile ja liitumispunktile, kaitsevööndi ula tuses (1m torust ja liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: plan. elektri liitumiskilbile, kaitsevööndi ulatuses (2m kilbist), võrgu valdaja kasuks SV: ol.ol. soojatorule, kaitsevööndi ulatuses (2m torust isolatsiooni välispinnast), võrgu valdaja kasuks SV: ol.ol. drenaažitorule, kaitsevööndi ulatuses (2 -2,5m (olenevalt toru läbimõõdust) toru välispinnast), võrgu valdaja kasuks Krundile pos 2 on ette nähtud järgmised kitsendused (SV – servituudi vajadusega ala): SV: plan. soojatorule ja liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (2m torust ja liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: plan. veetorule ja liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (2m torust ja liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: plan. kanalisatsioonitorule ja liitumispu nktile, kaitsevööndi ulatuses (2m torust ja liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: plan. sademetevee kanalisatsioonitorule ja liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (2m torust ja liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: plan. sidekanalisatsioonile ja liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (1m torust ja liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks SV: plan. elektri liitumiskilbile, kaitsevööndi ulatuses (2m kilbist), võrgu valdaja kasuks SV: ol.ol. soojatorule, kaitsevööndi ulatuses (2m torust isolatsio oni välispinnast), võrgu valdaja kasuks SV: ol.ol. drenaažitorule, kaitsevööndi ulatuses (2 -2,5m (olenevalt toru läbimõõdust) toru välispinnast), võrgu valdaja kasuks JSV: prügi kogumismahutitele, Paldiski mnt 189, 191, 193, 195 ja 197 kinnistute kasuks. Krunt määratakse avalikku kasutusse Planeeritud kitsendused Õismäe tee T13 transpordimaa kinnistule (SV – servituudi vajadusega ala): PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 12 SV: plan. soojatorule, kaitsevööndi ulatuses (2m torust isolatsiooni välispinnast), võrgu valdaja kasuks SV: plan. veetorule, kaitsevööndi ulatuses (2m toru välispinnast), võrgu valdaja kasuks SV: plan. kanalisatsioonitorule, kaitsevööndi ulatuses (2m toru välispinnast), võrgu valdaja kasuks SV: plan. sademetevee kanalisatsioonitorule, kaitsevööndi ulatuses (2m toru välispinnast), võrgu valdaja kasuks SV: plan. sidekanalisatsioonile, kaitsevööndi ulatuses (1m trassist), võrgu valdaja kasuks SV: plan. elektrikaablile, kaitsevööndi ulatuses (1m kaablist), võrgu valdaja kasuks Planeeritud Õismäe tee transpordimaa kinnistule (SV – servituudi vajadusega ala): SV: plan. kanalisatsioonitorule, kaitsevööndi ulatuses (2 -2,5m toru välispinnast), võrgu valdaja kasuks SV: plan. sidekanalisatsioonile variant 1, kaitsevööndi ulatuses (1m trassist), võrgu valdaja kasuks Planeeritud kitsendus Õismäe tee õueala 6 kinnistule (SV – servituudi vajadusega ala): SV: plan. kanalisatsioonitorule, kaitsevööndi ulatuses (2 -2,5m toru välispinnast), võrgu valdaja kasuks Planeeritud kitsendus Paldiski mnt 209 kinnistule (SV – servituudi vajadusega ala): SV: plan. sidekanalisatsioonile variant 2, kaitsevööndi ulatuses (1m trassist), võrgu valdaja kasuks Planeeritud kitsendus Paldiski mnt 183a kinnistule (SV – servituudi vajadusega ala): SV: plan. sidekanalisatsioonile variant 2, kaitsevööndi ulatuses (1m trass ist), võrgu valdaja kasuks Planeeritud kitsendus Paldiski mnt 185a kinnistule (SV – servituudi vajadusega ala): SV: plan. elektrikaablile, kaitsevööndi ulatuses (1m kaablist), võrgu valdaja kasuks KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE Viia ellu üldplaneeringu järgne lahendus täiendades olemasolevat korterelamute ala seni arendamata kinnistul uue piirkonda sobiva korterelamuga Planeeringu koostamisel on aluseks võetud Haabersti linnaosa üldplaneering ning kavandatud lahendus vastab üldplaneeringus etteantud tingimustele. Hoonestuse korruselisus ja hoonetsustihedus on kooskõlas ka naaberala korterelamute ala korruselisuse ja hoonestustihedusega. Korrastatud, kvaliteetse ja turvalise elukeskkonna loomine PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 13 Planeeringu lahendusega on ette nähtud ala korrastamise eesmärgil kergliiklustee rajamine, avalike parkimiskohtade rajamine olemasoleva sisetänava äärde, sorteeritud jäätmete kogumismahutite ala rajamine piirkonda teenindavate süvakogumismahutite tarvis, perspektiivitu ja ohtliku kõrghaljastuse likvideerimine, haljasala korrastamine ja uute puude ning põõsaste istutamine. Ala korrastamine ja uute elanike lisandumine ja seni kasutuseta ala kasutuselevõtt mõjub positiivselt piirkonna turvalisusele. Toimiva ning vajadustele vastava taristu loomine Ette on nähtud rajada uus kergliiklustee sisetänava lääneserva, prügikonteinerite ala piirkonda teenindavate süvakogumismahutitega ning parkimiskohtade väljaehitamine avaliku tänava ääres. Planeeritud kortermaja parkimine on lahendatud omal kinnistul ning ette on nähtud vajalikud ühendused tehnovõrkudega. Planeeritud lahendus on kooskõlas maa-ala ruumilise arengu eesmärkidega. KAVANDATU MÕJU LÄHIPIIRKONNA LINNAKESKKONNALE JA SELLE ARENGUVÕIMALUSTELE Planeeringulahenduse väljatöötamisel ja ehitusõiguse määramisel on lähtutud eelkõige väljakujunenud linnaehituslikust situatsioonist, olemasolevast kontaktvööndi hoonestusest, Haabersti linnaosa üldplaneeringus määratud tingimustest jms. Üldplaneeringu järgi on kogu Paldiski mnt ja Õismäe tee vaheline piirkond korterelamute ala (Ek), millest tulenevalt on planeeringuala kõrvale jääva praeguse väikeelamute ala perspektiiv samuti areneda korterelamute piirkonnaks. Selle ala võimalik hoonestusskeem on toodud detailplaneeringu lisade kaustas – lisa 13 „Piirkonna perspektiivne võimalik hoonestusskeem“. Väikeelamute asemele kavandatava perspektiivse võimaliku hoonestuse paigutus on välja töötatud lähtuvalt olemasolevast lähiala hoonestusskeemist, kus hooned paiknevad üksteise suhtes risti, paralleelselt või väikese nurga all paralleelselt. Arvestades ala naabrusesse jäävat pikka hoonetekompleksi (Paldiski mnt 189, 191, 193, 195, 197), on lähim perspektiivne hoonestus paigutatud sellega risti. Selliselt on tagatud suurem privaatsus olemasolevas hoones ning samas võimalikult suur distants perspektiivsete hoonete ja Paldiski maantee vahel. Käesoleva planeeringuga kavandatud hoone moodustab jätku perspektiivsele hoonele kohas, kus selle kaugus olemasolevast hoonestusest on piisavalt suur. Detailplaneeringu lahenduse elluviimine toob kaasa positiivseid muutusi tänavaruumis – ehitatakse välja parkimiskohad avalikult kasutatava tänava äärde. Eraldatakse krunt transpordimaa laiendamiseks ja täiendava kergliiklustee rajamiseks tänava läänepoolsele küljele, mis ühendatakse olemasoleva kergliiklusteega ülekäiguradadega künnistel. Samuti mõjub lähiala positiivselt piirkonna jäätmekäitluse korrastamine, uue prügikogumisala ja jäätmete süvakogumismahutite paigaldamisega, millele vajalik maa-ala eraldatakse samuti Paldiski mnt 217 b kinnistust. Lisaks korrastatakse olemasolev haljastus, likvideerides väheväärtuslikud ja ohtlikud puud ning istutades juurde uusi puid ja põõsaid. Kavandatud lahendus ei oma negatiivset mõju linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele. KURITEGEVUSE ENNETAMINE NING KAVANDATU VASTAVUS AVALIKELE HUVIDELE JA VÄÄRTUSTELE Planeeritavale alale on ette nähtud üks elamumaa sihtotstarbega krunt ja üks transpordimaa sihtotstarbega krunt. Kuritegevuse ennetamise abinõud on määratud Eesti Standardi PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 14 EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ soovituste alusel. Planeering näeb ette valgustada rajatava hoone sissepääsud, lisaks säilib olemasolev tänavavalgustus. Planeeringu realiseerimisel ehitatakse välja konkreetsed juurdepääsud ja liikumisteed ning märgistatakse ja piiritletakse selgesti eravalduse piirid. Soovitatav on kasutada automaatvalvet ning piirata krundile planeeritud parkimisalale juurdepääs ainult maja elanikele. Planeeritud uuselamu kuju võimaldab rakendada video- ja naabrivalvet – ette on nähtud tagada uuselamu ja olemasolevate hoonete vaheline hea nähtavus ning jälgitavus. Sisenemisruumid ja hoiuruumid peavad olema lukustatud ning jälgitavad. Projekteerimisel ja ehitamisel on soovitatav kasutada kvaliteetseid ja vastupidavaid materjale, mis ei ole kergesti süttivad. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata hoonete uste, akende ja lukkude ning puhkeala ja mänguväljaku elementide kvaliteedile ning turvalisusele. Vt täpsemalt nõudeid projekteerimiseks: ptk 5.2 - Turvalisusest tulenevad nõuded. Käesolev planeering tihendab linnaruumi ja muudab aktiivselt kasutatavaks kasutuseta seisnud Paldiski mnt 217 b kinnistu. Planeeritu on kooskõlas avalike huvide ja väärtustega. 5. NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS HOONE OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED Planeeritud hoonele on 04.09.2018 a tehtud arhitektuurne eskiiskavand Allianss Arhitektid OÜ arhitekt Tarmo Teedumäe poolt (töö nr 1821 – vt Lisade kaust, Lisa 12). Olulisemad arhitektuurinõuded planeeritavale hoonele: Rajatav hoone peab olema kaasaegse ja kõrge arhitektuurse tasemega, samas sobituma naabruses olevate korrushoonetega . Kasutada antud keskkonnale iseloomulikke ja arhitektuurselt sobivaid ehitusmaterjale. Hoone fassaad kujundada kaasaegsete, antud asukohta sobivate fassaadikattematerjalidega, nt betoon, klaas, tellis, ehituslikud viimistlusplaadid. Tänava poolne fassaad on soovitatav teha suletum, et tagada privaatsus nii olemasoleva kui ka uue kortermaja elanikele. Tänava- ja hoovipoolne fassaad tuleb kujundada selliselt, e t I korruse parkimine ei oleks sammastel ega ka kinnine tumm müür. Fassaadist väljapoole jäävaid rõdusid on lubatud kavandada hoonestusala piires, hoone põhja-kirdeküljele. Teistes osades rõdude kavandamise korral lahendada need hoonemahu sees. Katuse tüüp: lamekatus, katuse kalle kuni 10°. Tagada, et hoone fassaadilt, katuse parapetilt või räästalt sulav lumi ja jää ei langeks alla parkivatele autodele. Planeeringuala ning naaberkruntide, Mihkli 6 ja Mihkli 8, vaheline metall - võrkpiire on amortiseerunud, mis on ette nähtud likvideerida ja r ajada uus piire koos hekiga, kõrgusega kuni 1,5 m. Piirde vahetamiseks on vajalik küsida Mihkli 6 ja Mihkli 8 omanike nõusolekud. Paldiski mnt 219 a poolsele piirile rajatakse nõlva kindlustamiseks tugimüür, tugimüüri ja Mihkli tn 6 kinnistu piirde vahelin e ala piiratakse samuti piirdega, mis on lubatud kuni väikeelamute säilimiseni. PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 15 Piirde materjal: metallvõrk piire või puidust lippaed läbipaistvusega vähemalt 30%. Ehitatav piirdeaed on lubatud kuni väikeelamute säilimiseni. Krundi tänavapoolsele piirile ei ole piirdeaia rajamine lubatud. NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS Detailplaneeringus määratakse järgmised nõuded ehitusprojekti koostamiseks: Nõuded kahjulike mõjude vältimiseks naaberhoonetele: Hoone ehitamise ajal tuleb jälgida naaberhoonete stabiilsu st. Ehitusprojekti koosseisus peab olema ehitustööde organiseerimise projekt. Ehituse organiseerimise projektis kirjeldada ehitamiseks seatavaid tingimusi konkreetselt, sh meetmeid naaberhoonete seisukorra säilitamiseks. Ehitus- ja omanikujärelevalve teostaja peab tagama selle, et ehitustegevus ei mõjutaks negatiivselt naabruses asuvate hoonete seisukorda . Tööprojektis määrata täpsemad meetmed naabermajade kahjustamise vältimiseks. Müra nõuded: Hoone projekteerimisel ja ehitamisel arvestada Sotsiaalministri 04.03.2002 a määruses nr 42 ”Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” ja EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ toodud nõudeid. Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717. Ehitusprojekti koostamisel arvestada OÜ Adepte Ekspert 15.05.2015 koostatud eksperthinnangus „Paldiski mnt 217 b detailplaneeringuala liiklusmüra modelleering“ esitatud järelduste ja leevendavate meetmetega. Eestis kehtiva standardi EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" tabeli 6.3 "Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded ole nevalt välismüratasemest" kohaselt tuleks planeeritud hoone Paldiski mnt poolsed välispiirded projekteerida selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R'w+Ctr ≥ 35 dB ja teiste välispiirete puhul R'w+Ctr ≥ 30 dB. (R’w (dB) on õhumüra isolatsiooni indeks - arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ehitise ruumide vahel (iseloomustab heli ülekannet läbi vaadeldava piirdekonstruktsiooni ja sellega külgnevate konstruktsioonide). Ctr on transpordi müra spektri lähendustegur vastavalt standardile EVS-EN ISO 717, mida kasutatakse ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikelementide valikul. ) Akende valikul hoone teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Kui akna pind on väiksem kui 50 %, siis võib akna heliisolatsiooni väärtust vähendada suuruse 10lgS/Sa võrra, kus S on ruumi välispiirdepind ja Sa on ruumi akende pind. Kasutada on soovitav tõhusa heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid. Hoone ruumide paigutusel arvestada kõrgendatud müratasemeid ja võimalusel kavandada vaiksemat siseruumi nõudvad ruumid Õismäe tee ja sisehoovi poolsele küljele. PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 16 Planeeritava hoone tehnosüsteemide väljaehitamisel ja tehnoseadmete paigaldamisel arvestada, et müra tekitavad seadmed paikneksid olemasolevatest üksikelamutest ( Mihkli tn 6 ja 8) ja naaberelamute korteritest (Paldiski mnt 191, 193, 195, 197 korrustest 1 -5) võimalikult kaugel. Vajadusel arvestada täiendavate tehniliste lahendustega vältimaks perspektiivseid müraprobleeme. Ehitatava hoone tehnoseadmete müra ei tohi vastavalt So tsiaalministri määrusele nr 42 § 7 lg 3 p 1.2 elamute välisterritooriumitel ületada päeval 50 dB ja öösel 40 dB. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud. Hoone põhikonstruktsioonideks kasutada raudbetoon, kivi, pakettaknaid. Hoone ehitusprojektis esitada müratasemete kinnipidamise tingimus ehitustööde ajaks. Kui mürataseme ületamine on ehituse eripärast lähtuvalt vältimatult vajalik, siis tuleb seda teha päevasel ajal (soovitatavalt 8.00 kuni 18.00, kuid kindlasti mitte ajavahemikus 21.00 kuni 8.00). Insolatsioonitingimused: Korterelamu ehitusprojektis tuleb tagada eluruumide insolatsiooninõuded. 16.04.2020 juhendi „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend“ kohaselt tuleb piisava loomuliku valgustuse saavutamiseks rakendada insolatsiooni kestuse nõudeid – insolatsiooni kestus eluruumides on piisav, kui 2,5- tunnine katkematu insolatsioon või 3- tunnine katkestustega insolatsioon on tagatud kuni 3- toaliste korterite puhul vähemalt ühes toas, nelja või enama tubade arvuga korterite puhul vähemalt kahes toas. Insolatsiooni kestus on piisav ka juhul, kui 2-tunnine katkematu insolatsioon on tagatud 2 - ja 3- toaliste korterite puhul vähemalt kahes toas, 4 ja enama tubade arvuga korterite puhul kolmes toas. Insolatsiooni kestus peab olema tagatud ajavahemikus 22. aprillist kuni 22. augus tini. Radoon: Elamu projekteerimisel arvestada Eesti standardiga EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning Osaühing Tulelaev Radoonitõrjekeskus poolt 15.05.2015 koostatud „Paldiski mnt 217 b krundi radoonitaseme määramine maapinnas ning radooniohtlikkuse hinnang“ nõudeid ja soovitusi (vt Lisade seletuskiri, lis a 7 „Radooniohtlikkuse hinnang“). Ehitusprojekti koostamiseks on radoonieksperdi poolt esitatud järgmised nõuded: o projekteerimisel arvestada radooniohuga; o kasutada vundamendis radoonitõkkekilet ning tuulutust (radoonikaevud); o kõik läbiviigud vundamendist hoolikalt hermetiseerida; o ehitada nõuetele vastav ventilatsioon. Teed ja juurdepääsud: Juurdepääsude, teede ja platside projekteerimisel arvestad a Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetega. Rajatavad teed ja platsid on ette nähtud katta asfaldi ja/või (betoon)kividega. Täpne lahendus esitada hoone ehitusprojektis ja jalgtee ning avalike parkimiskohtade ehitusprojektis. PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 17 Hoone püstitamisel tuleb näha ette Ehitusseadustiku § 651 alusel elektriauto laadimistaristu. Keskkonnahoiust tulenevad nõuded: Hoone ja tehnovõrkude projekteerimisel tuleb tagada säilitatavate/istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele; Säilivale kõrghaljastusele tuleb tagada kasvutingimused ning kaitse (juurestiku kaitse, tüvekaitse) ehitustööde ajal vastavalt Tallinna Linnavolikogu 02.09.2004 määrusele nr 32 „Tallinna linna kaevetööde eeski ri“; Ehitusprojekt koos haljastuse projektiga esitada Tallinna Keskkonna - ja Kommunaalametile kooskõlastamiseks enne ehitusloa taotlemist; Välistada vertikaalplaneerimisega sademevee valgumine naaberkinnistutele. Katuselt ärajuhitav sademetevesi immutada h aljasalal. Maa-aluse korruse põrandavesi juhtida reoveekanalisatsiooni. Täpsustada õlipüüdurite kasutamise vajadust parkimiskohtade rajamisel. Pos 1 jäätmemahutite arvu kavandamisel arvestada Tallinna jäätmehoolduseeskirja lisa 3 nõuetega. Vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirjale § 4 lõikele 2 tuleb võimaldada elanikel liigiti koguda ja jäätmekäitlejale üle anda jäätmeliike võimalikult suures koguses. 14 -korterile tuleb kavandada: o 1 tk 800L segaolmejäätmed o 1 tk 240L biojäätmed o 1 tk 600L paber ja kartong o 1 tk 370L segapakend (plast-ja metallpakend) o 1 tk 240L klaaspakend o lisaks arvestada vaba ruum ka suurjäätmete kogumiseks Jäätmemahutite asukoht peab vastama Tallinna jäätmehoolduseeskirja §16 esitatud nõuetele. Pos 2 jäätmemahutite arvu kavandamisel arvestada Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 4 lõikega 2, mille kohaselt tuleb võimaldada elanikel liigiti koguda ja jäätmekäitlejale üle anda jäätmeliike võimalikult suures koguses. Segaolmejäätmete mahutite arvelt planeerida segapakendi - (plast-ja metallpakend) ja klaasimahutid. Seetõttu projekteerida süvamahutid: o 1x5m3 segapakend (plast-ja metallpakend) o 1x5m3 segaolme o 2x1,3m3 paber ja kartong o 1x0,8m3 biojäätmed o 1x0,8m3 klaaspakend või o 1x3m3 segapakend (plast-ja metallpakend) o 1x5m3 segaolme o 2x1,3m3 paber ja kartong o 1x0,8m3 biojäätmed o 1x1,3m3 klaaspakend. Haljastus: Prügi süvakogumismahutite juures olevale haljasalale on ette nähtud madalhaljastuse istutamine. PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 18 Puhkealad, väikevormid ja haljastuse liigiline koosseis lahendada ehitusprojekti koosseisus tehtava haljastuse projektiga . Haljastusprojekti koostamiseks kaasata tase 7 kutsetunnistusega maastikuarhitekt. Hoonestus: Väljaulatuvad hooneosad, nt rõdud, varikatused, trepid, jms, peavad olema lahendatud hoonestusala piires. Vähemalt 50% korteritest peab kavandama kolme - või enamatoalised. Elamu konstruktiivsete ja tehniliste lahenduste kavandamisel tuleb lähtuda energiasäästlike hoonete kontseptsioonist. Ehitusprojektis tuleb anda täpsed fassaadide lahendused - kasutada kaasaegseid, antud asukohta sobivaid fassaadikattematerjale, nt betoon, klaas, tellis, ehituslikud viimistlusplaadid. Turvalisusest tulenevad nõuded: Ehitusprojekti koostamisel arvestada Eesti standardis EVS 809-1:2002 ”Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimin e ja Arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine” esitatud nõudeid, sh: - Rajatava hoone sissepääsud tuleb valgustada ning säilitada olemasolev tänavavalgustus. - Soovitav on kasutada automaatvalvet. - Eravalduse selge eristamine ja piiritlemine. - Juurdepääsude ja liikumisteede konkreetne määratlemine. - Autodega seotud kuritegude riski vähendamiseks juurdepääs krundile planeeritud parkimisalale ainult maja elanikele. - Tagada tuleb uuselamu ja olemasolevate hoonete vaheline hea nähtavus ning jälgitavus, uuselamu kuju võimaldab rakendada video - ja naabrivalvet. - Varguste riski vähendamiseks peavad sisenemisruumid ja hoiuruumid olema lukustatud ning jälgitavad. - Süütamiste riski vähendamiseks mitte kasutada kerg esti süttivaid materjalide. - Hoonete ja rajatiste materjalid peavad olema kvaliteetsed ja vastupidavad. - Tähelepanu pöörata hoonete uste, akende ja lukkude ning puhkeala ja mänguväljaku elementide kvaliteedile ning turvalisusele. Tuleohutusest tulenevad nõuded: Tulekahju ja selle ohu vältimiseks ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ning nõuded tuletõrje veevarustusele peavad vastama Siseministri 30.03.2017 a määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ ja 21.11.2018 a määrusest nr 29 „Siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ muutmine“. Korterelamu projekteerimisel lähtuda Eesti standarditest EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad, tuleohutusnõuded“. Tuletõrje veevõtu vajadus lahendada vastavalt Eesti Standardile EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus “. Planeeritud korterelamu tulepüsivusklass on TP -1. Tuletõrjetehnika juurdepääs hoonele tagada vähemalt kolmest küljest. Hoone sisemise tulekustutusvee vajadus ja hulk arvutada hoone eelprojekti mahus. Hoone ehitusprojekt kooskõlastada Päästeametiga. PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 19 NÕUDED TEHNOVÕRKUDE EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS Planeeringus antud tehnovõrkude, liitumispunktide ja servituudi vajadusega alade lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse projekteerimise staadiumis. Ehitusprojektide koostamiseks tuleb taotleda kõikidelt võrguvaldajatelt uued tehnilised tingimused ja ehitusprojektidele (mitte ainult tööjoonistele) tuleb kü sida võrguvaldajate arvamused/kooskõlastused. Võrguvaldajate arvamused/ nõusolekud on vajalikud nii vastavate tehnorajatistega ühenduste kui ka kõikide teiste tehnorajatiste katsevööndites ette nähtud ehitustööde kohta. Telia Eesti AS: Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise Kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast. Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised. Sidevarustusega liitumiseks taotleda tehnilised tingimused ja ko ostada tööprojekt. Ehitustööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast. Elektrilevi OÜ: Täpsustada vajalikud koormused ning kaablite asukohad. Elektrivarustuse ehitusprojekti koostamiseks taotleda tehnilised tingimused Elektrilevi OÜ-lt. Jaotus- ja liitumiskilp paigaldada kruntide piirile selliselt, et oleks tagatud ööpäevaringne vaba juurdepääs. Ehitusprojekt täiendavat kooskõlastada võrguvalda jaga (Elektrilevi OÜ). AKTSIASELTS TALLINNA VESI: Enne järgnevaid projekteerimisstaadiumeid taotleda AS -ilt Tallinna Vesi tehnilised tingimused. Täpsustada liitumispunktide tehnilised lahendused ja torustike tehnilised parameetrid ning asukohad. Täpsustada sademevee pealevoolu ühiskanalisatsiooni reguleerimise vajadus vastavalt sademevee voolhulkade selgumisele. Liitumispunktid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga peavad asuma kuni 1 m kaugusel kinnistu piirist, tänava maa-alal. Veevarustuse ning reovee ja sademevee ärajuhtimise lahendused (sh kinnistuväliste vee ja kanalisatsiooni ühistorustike ehitamise mahud) kuuluvad täpsustamisele ehitusprojekti koostamisel. Ehitusprojekt kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga (AKTSIASELTS TALLINNA VESI). AS Utilitas Tallinn: Täpsustada vajalikud võimsused. Küttevarustuse ehitusprojekti koostamiseks taotleda tehnilised tingimused AS -ilt Utilitas Tallinn (endise nimega AS Tallinna Küte). Küttetorustiku projekteerimiseks ja ehitamiseks sõlmida liitumisleping. Projekteerimise käigus üle vaadata planeeritud soojustorustiku kulgemisjoon ja vajadusel (termiline kompensatsioon, keskkonnakaitse piirangud jms) see sobival viisil ümber kujundada. PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 20 Soojuskandja parameetriteks on: maksimaalne rõhk soojusvõrgust katsetuse ajal 1,6 MPa, maksimaalne temperatuur 1300C. Maa-aluse soojusvõrgu kavandada signaaljuhtmetega eelisoleeritud torudest. Ühenduskoht olemasoleva torustikuga on vaja kooskõlastada toru omanikuga. Ehitusprojekt täiendavat kooskõlastada võrguvaldajaga (AS Utilit as Tallinn). Vastavalt Majandus- ja Taristuministri 25.06.2015 a määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ on planeeritud kaugküttetorude kaitsevööndi ulatus 2 m kummalegi poole alates toru isolatsiooni välispinnast. 6. PLANEERINGUS KAVANDATU VASTAVUS PLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEDOKUMENTIDELE JA -SEISUKOHTADELE VASTAVUS KEHTIVALE HAABERSTI LINNAOSA ÜLDPLANEERINGULE Tallinna Linnavolikogu 20.04.2017 otsusega nr 40 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu kohaselt on antud ala juhtotstarve Ek – korterelamute ala, kus võivad paikneda kahe või enama korrusega korterelamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad kaubanduse, teeninduse, lastehoiu ja vabaaja harrastusega seonduvad ettevõtted. Rohelise võrgustiku kaardi kohaselt paikneb ala parklinna asustuspiirkonnas, kus on ette nähtud 40% haljastust. Hoonestustiheduseks on antud 1,2 ja korruselisuseks 5 korrust. Planeeringuga krundile pos 1 kavandatava lahenduse võrdlus Haabersti linnaosa üldplaneeringuga: Üldplaneeringuga lubatud Planeeringuga kavandatud Hoonestustihedus 1,2 0,82 Korruselisus 5 4 Haljastus 40% 51% Detailplaneering on kooskõlas kehtiva Haabersti linnaosa üldplaneeringuga. VASTAVUS ALGATAMISE KORRALDUSES ESITATUD LISANÕUETELE Detailplaneeringu algatamise korraldusest (Tallinna Linnavalitsuse 25.04.2012 korraldus number 589-k) lähtuvalt tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lisatingimusi: kooskõlastada detailplaneering Tervise ameti Põhja talitusega Nõue on täidetud, vt Lisade kaust ptk 2 „Teave planeeringu käigus tehtud koostöö kohta“. kavandada planeeringualaga külgneva tänava mõlemale küljele kõnnitee Nõue on täidetud. Paldiski mnt 217b kinnistust on eraldatud riba transpordimaa tarbeks ja ette on nähtud sellele üldkasutatava kõnnitee rajamine. uushoonestuse fassaadide vahe olemasolevate hoonete fassaadidest kavandada minimaalselt 1,5 hoone kõrgust PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 21 Nõue on täidetud. Planeeritud hoone kõrgus on 13 m ning planeeritud hoone kauguseks olemasolevast elamust on ette nähtud vähemalt 21 m, mis on rohkem, kui 1,5 hoone kõrgust (19,5 m). VASTAVUS MÜRA NORMATASEMETELE OÜ Adepte Ekspert poolt on 15.05.2015 koostatud „Paldiski mnt 217 b detailplaneeringuala liiklusmüra modelleering“ (vt Detailplaneeringu lisad – lisa 6), mille eesmärk oli hinnata ja analüüsida planeeritavale alale autoliikluse poolt tekitatavat mõju läänes oleva Paldiski mnt poolt ja idas oleva Õismäe tee poolt. Sotsiaalministri 04.03.2002 a määruse nr 42 ”Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” alusel võib liigitada ala II kategooria alaks (elamuala), kus on müra taotlustasemed 55 dB päeval ja 45 dB öösel. Müra modelleeringust ilmnes, et Paldiski mnt 217 b kinnistu hoone puhul võib Paldiski mnt poolsel fassaadil kõrgematel korrustel päevane liiklusmüra tase ulatuda kuni 55,5 dB ja öine 47,9 dB. Seega esineb hoone teepoolsel küljel uutele planeeritavatele aladele kehtivate müra taotlustasemete ületamist. Olemasolevatele aladele kehtivat taotlustaset ja piirtaset ei ületata ning linnakeskkonna kontekstis võib müratasemeid fassaadidel pidada suhteliselt madalaks. Hoone Õismäe tee poolsel küljel jääb liiklusmüra tase taotlustasemest madalamaks. Kuna mürahinnangu põhjal esineb hoone Paldiski mnt poolesel fassaadil uutele planeeritavatele aladele kehtivat müra taotlustaseme ületamist, on soovitatav sellel fassaadil rakendada müra vähendavaid ehituslikke meetmeid. Vt meetmeid ptk 5.2. „Nõuded ehitusprojekti koostamiseks“. VASTAVUS INSOLATSIOONITINGIMUSTELE Paldiski mnt 217 b kinnistu detailplaneeringuala kohta on OÜ Loovmaastik poolt 05.07.2021 a koostatud insolatsioonianalüüs (vt Detailplaneeringu lisad – lisa 5). Insolatsioonianalüüsi lähtedokumentideks on Eesti Standard EVS 894:2008 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ ja juhend „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend“. Insolatsioonianalüüsis on vaadeldud kahel planeeritava ala krundiga külgneval kinnistul asuvaid ühepereelamuid, Mihkli tn 6 ja Mihkli tn 8 kinnistutel. Idapoolseks lähimaks naabriks, mille insolatsioon võiks olla planeeringualast mõjutatud, on Paldiski mnt 193 kinnistul olev 5-korrueline elamu. Planeeringu materjalidele on lisatud Paldiski mnt 193 hoone korruste plaanid (vt Detailplaneeringu lisad – lisa 8), kust nähtub, et selles majas ei ole ühtegi korterit, mille kõik aknad jää ksid planeeringuala suunas, hoone lääneküljele. Selle hoone idapoolsel fassaadil on aga kõik toad takistamatult päikese juurdepääsule avatud. Maja orientatsiooni tõttu on idapoolsel küljel insolatsioon pikem, kui läänepoolsel küljel. Seega on tagatud Paldiski mnt 193 hoones olevate korterite nõuetekohane insolatsioon isegi juhul, kui läänepoolsel küljel peaks mõne toa insolatsioon vähenema. Vastavalt koostatud insolatsioonianalüüsile, on kõigis Mihkli tn 6, Paldiski mnt 193 ja Paldiski mnt 195 üksikelamute ning korterelamute eluruumides tagatud piisav insolatsiooni kestus, mis üheski eluruumis ei vähene olemasoleva olukorraga võrreldes üle 50%. Nõuded insolatsiooninõuete täitmiseks on toodud ptk 5.2. „Nõuded ehitusprojekti koostamiseks“. PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 22 RADOONIUURINGU TULEMUSED Osaühing Tulelaev poolt on 12.05.2015 a koostatud töö „Paldiski mnt 217b, Tallinnas asuval kinnistul radoonitaseme määrmaine maapinnas ning radooniohtlikkuse hinnang“ (vt Detailplaneeringu lisad – lisa 7). Uuringu tulemusena on leitud, et kinnistu asub kõrge radooniriskiga piirkonnas, mille piires jääb radooni sisaldus pinnaseõhus piiranguteta ehitustegevuseks lubatud piiridest välja (>50 kBq/m 3 ). Soovitused radooniohu vähendamiseks on toodud ptk 5.2. „Nõuded ehitusprojekti koostamiseks“. ESKIISLAHENDUSE AVALIKUL ARUTELUL TEHTUD ETTEPANEKUTEGA ARVESTAMINE Vähenevad parkimiskohad. Kavandatud on 19 avalikku parkimiskohta. Vahemaa hoonete vahel on väiksem kui nägi ette Tallinna Linnavalitsuse 25.04.2012 korraldus nr 589-k, 1,5 korda. Ka see on liiga vähe, kuid ka sellest pole kinni peetud. Hoone asukohta on muudetud, tagatud on rohkem, kui 1,5 kordne hoone kõrguse suurune kaugus Paldiski mnt 195 ja Paldiski mnt 193 korterelamutest (vt ptk 6.2). Detailplaneeringu eskiisi toimingutest teavitamine on puudulik. Korteriühistule saadeti Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 04.05.2012 tähitud kiri nr 3-2/184. Liiklusmärgid tuleb detailplaneeringu liikluskorralduse peatükis täpselt paika panna, ka see et tegemist on „õuealaga“ Ptk 4.6. on lisatud, et käesoleval ajal on Õismäe tee kvartalisisesel tänaval liiklemine reguleeritud õuealal liiklemise põhimõttel. Lisaks on planeeringus kavandatud liiklust rahustava meetmena künniste rajamine. Kirja tuleb panna kõik ehitamisega seotud tingimused, et ehitustegevus ei kahjustaks kõrvalasuvaid hooneid. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks on toodud ptk 5.2. Kuna uue elamu ümber soovitakse rajada piirdeaed, siis peaks tekkima garaaži ja uue elamu vahele servituut, mis võimaldab jalakäijate läbipääsu Paldiski maanteele. Jalakäijate pääs Paldiski maanteele on tagatud olemasoleva teedevõrgu kaudu. Kui uue elamu ja KÜ Viisik konteinerid paigaldatakse ühisele alale siis tuleb seada tasuta servituut KÜ Viisik kasuks ning ehitada välja korralik turvaline prügimaja. Planeeritud transpordimaa (pos 2) on ette nähtud peale käesolevas detailplaneeringus kavandatud rajatiste ehitamist ja süvistatud prügikonteinerite paigaldamist üle anda Tallinna linnale. Ette on nähtud servituudi vajadusega ala prügi süvakogumismahutitele Paldiski mnt 189, 191, 193, 195 ja 197 kinnistute kasuks. Peeti ebaotstarbekaks ehitada hoone nii kitsale alele kui Paldiski mnt ääres on palju tühja maad PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 23 Hoone eskiisi koostamisel on leitud krundi hoonestamiseks optimaalne sobiv lahendus. Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse korraldusele on ette nähtud kõnniteede rajamine kahele poole planeeringuga külgnevat tänavat mitte parkimiskohti vähendades, sellega tuleb arvestada detailplaneeringu koostamisel. Kõnnitee rajamiseks on eraldatud transpordimaa sihtotstarbega krunt Paldiski mnt 217b kinnistust ning tänava äärde on kavandatud 19 avalikku parkimiskohta. KÜ Viisik 28.05.2012 a kirjas olnud ettepanekutega arvestamine: KÜ Viisik poolset krundi osa tarastada ei tohi kuna see tekitab Väike -Õismäele esmakordselt olukorra kus kortermaja krunt on kinnine ning avalikkusele ligipääsmatu. Kui Paldiski mnt 217b tarastamise loa saab, siis tekib samasugune õigustatud ootus ka teistel Väike-Õismäe KÜ-del. Ma arvan, et keegi ei soovi olukorda kus enamus KÜ kruntidest Väike-Õismäel on tarastatud. Detailplaneeringu lahendusega on ette nähtud piire vaid planeeritava ala ja olemasolevate üksikelamute (Mihkli tn 6 ja 8) piirile, kus on käesoleval ajal juba ka olemasolev piirdeaed. Lisaks piiratakse planeeritud tugimüüri ja Mihkli 6 piirdeaia vaheline ala. Planeeritud elamumaa krundi tänavapoolsesse serva piirdeaeda ette nähtud pole. KÜ Viisik elanikud pole rahul, et seoses 217b planeeringuga liigutatakse prügikastid KÜ Viisik elanike jaoks ebasoodsamasse kohta. Pikim vahemaa trepikoja ja prügikastide vahel saab olema 110m. Prügimaja ehitamise punktile protokollis peaks lisama: kui olemasolevate prügikastide asukohta muudetakse, ehitab prügimaja 217b omanik enda vahenditest, kooskõlas tades selle KÜ Viisikuga. Prügimaja lahendus tuleb detailplaneeringus paika panna. Prügikonteinerite praegune asukoht, otse elamute akende all, ei ole kõige sobivam, kuna see kasutab ära parkimiseks vajaliku ruumi ja reostab visuaalselt tänavaruumi. Detailplaneeringu koostamise käigus on leitud, et prügimaja asemel on antud asukohas otstarbekam ja visuaalselt sobivam lahendada prügi kogumine süvistatud mahutite abil. Süvamahutitele on eraldatud maa-ala Paldiski mnt 217b kinnistust, mis on planeeritud transpordimaa laiendusena ja antakse pärast väljaehitamist üle Tallinna linnale. Lahendus on kooskõlastatud Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga ja Haabersti Linnaosa Valitsusega. Paldiski mnt 217b korruselisus ning kaugus olemasolevatest majadest tuleb üle vaadata. Väike-Õismäe on valmis ehitatud linnajagu kus planeeringu piirkonnas on ringi seespool kõrgemad ning väljaspool madalamad majad. Arvestades Väike-Õismäe praeguseks välja kujunenud tava majade asetuse ja korruselisusega, siis antud krundile sobiks k uni 2-korruseline ühe- või kahepereelamu. Samast tavast lähtudes peaks planeeritav 5 -korruseline hoone KÜ Viisiku majadest olema vähemalt 35 meetri kaugusel. Samuti peaks olemasolevate 5-kordsete majade asetusest lähtuvalt planeeritav maja olema ristküliku kujuline kus kitsam külg (ei oleks laiem kui olemasolevad majad) oleks KÜ Viisiku esifassaadi poole ning laiem külg olemasoleva garaaži -parkla (Paldiski mnt 219 a) poole. Lahendus vastab Haabersti linnaosa üldplaneeringule, mille järgi on sellele alale ette nähtud kuni 5-korruseliste kortermajade ehitamine (kavandatud hoone on 4-korruseline), hoonestustihedusega 1,2 (kavandatud tihedus on 0,82). Üldplaneering ei näe selles asukohas ette üksik-, kaksik- ega ridamaja ehitamist, mis eeldavad privaatsemat asukohta. Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 25.04.2012 korralduses nr 589-k toodud nõudele on Paldiski mnt 217b hoone ja olemasolevate kortermajade vaheline kaugus kavandatud 1,5 kordse hoone kõrgune (vajalik kaugus 19,5 m, kavandatud kaugus 21 m). Hoone asukoht ja kuju on valitud arvestusega, PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 24 et võimalikult suures osas säilitada olemasolevat haljastust ning sellest tulenevalt on hoone kitsam külg kavandatud olemasoleva Paldiski mnt 195 maja fassaadi poole ning laiem külg olemasoleva garaaži poole. Kui 217b detailplaneeringu tõttu parkimiskohad KÜ Viisik maja ees vähenevad, peaks need kompenseerima 127b krundil. Käesolevas detailplaneeringus on Tallinna linna maale, Paldiski mnt 191, Paldiski mnt 193 ja Paldiski mnt 195 korterelamute ees oleva sõidutee äärde, ette nähtud välja ehitada 19 parkimiskohta, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks, st kasutamiseks ka KÜ Viisik elanike autode parkimiseks. Sõidutee laiuseks parkimiskohtade juures jääb 7m. Mis saab 217b krundil asuvatest pesukuivatustorudes? Kus saavad elanikud edaspidi pesu kuivatada? Paldiski mnt 217b kinnistu tagastamisel pole sellele seatud kitsendust pesukuivatusrestide osas. PÄRAST VASTUVÕTMIST AVALIKUSTAMISE KÄIGUS TEHTUD ETTEPANEKUTEGA ARVESTAMINE Seletuskirja ptk 2.2. on lisatud nõuded kahjulike mõjude vältimiseks naaberhoonetele. Analüüsimaks kavandatava hoone sobivust olemasolevate kortermajade ning Paldiski maantee vahelisele alale, on detailplaneeringu materjalidele lisatud täiendav illustratiivne analüüs – piirkonna hoonestusskeem (vt Seletuskiri lisad, lisa 13), mis käsitleb olemasolevate paneelmajade ja Paldiski maantee vahelist ala. Perspektiivse hoonestuse lahenduse väljatöötamise põhimõtete kirjeldus on toodud ptk 4.11. „Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele“. Detailplaneeringu lahendus toetab linna kompaktset arengut ja olemasoleva infrastruktuuri efektiivset kasutamist. Vastavalt Tallinna Linnaplaneerimise ameti 02.12.2019 a otsusele on planeeritud hoone korruselisust vähendatud – detailplaneeringu vastuvõtmise hetkel kavandatud 5 korruselise hoone asemel on planeeritav hoone ette nähtud nüüd 4-korruselisena. Samuti vähendati hoone mahtu 650 m2 võrra (enne 2100 m2, nüüd 1450 m2) ning sellest tulenevalt ka korterite arvu 6 korteri võrra (enne 20 korterit, nüüd 14). Seletuskirjas ptk 5.1 ja joonisel nr 2 „Põhijoonis“ on täiendatud planeeritud hoone fassaadiviimistlusele nõudeid. Seletuskirja ptk 5.1. ja joonisele nr 2 „Põhijoonis“ on lisatud piirdeaedu puudutavad märkused, et need on lubatud vaid olemasolevate üksikelamute (Mihkli 6 ja Mihkli 8) kruntide piirile ning see on lubatud vaid kuni väikeelamute säilimiseni. Krundi tänavapoolsele piirile ja Paldiski mnt 219 a poolsele piirile ei ole piirdeaia rajamine lubatud. Planeeritud on varasema 22 parkimiskoha asemel 20 parkimiskohta vastavalt Linnatänavate normatiivile EVS 843:2016. Seletuskirja ptk 2.2. on lisatud nõue, et ehitusprojekti koostamisel tuleb täpsustada õlipüüdurite kasutamise vajadust. Joonisel nr 2 „Põhijoonis“ on märgitud võimalik jalakäijate sissepääsu asukoht hoonesse. PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 25 B – PLANEERINGU JOONISED 1. SITUATSIOONISKEEM 2. PÕHIJOONIS M 1:500 3. TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN M 1:500 1 RUUMI OTSESE PÄIKESEVALGUSE (INSOLATSIOONI) KESTUSE ARVUTAMISE JUHEND Ruumi otsese päikesevalguse (edaspidi „insolatsioon“) kestuse arvutamise juhendit rakendatakse planeeringute koostamisel ja hoonete projekteerimisel ning käsitletakse kui pikaajaliselt välja kujunenud ja kasutuses olnud head planeerimis- ja ehitustava Eestis. Käesolev juhend on ühtlasi juhindumiseks omavalitsustes planeeringute lähtetingimuste ja projekteerimistingimuste koostamisel ning planeeringute ja ehitusprojektide menetlemisel. Juhendi rakendamine on kohustuslik alaliste elupaikade (eluruumide); koolieelsete lasteasutuste mänguruumide ja mänguväljakute; hoolekandeasutuste hoolealuste ja haiglate patsientide ruumide (nt. eluruumides, palatites ja puhkeruumides) insolatsiooni arvutamisel. Juhendi rakendamine ei ole kohustuslik ajutise elupaigana kasutatavates eluruumides (näiteks ühiselamu jms.). Juhendi rakendamine ei ole kohustuslik majutusruumides (näiteks hotell, hostel jms.). Majutusruume ja ajutisi elupaikasid on võimalik kasutusele võtta alalise elupaigana kui juhendikohane insolatsioon on tagatud. Päikese otsekiirgust loetakse insolatsiooniks käesoleva juhendi mõistes kui päikese tõusunurk on vähemalt 6 kraadi ja nurk päikese asimuudi ja vaadeldava fassaadi vahel on vähemalt 10 kraadi. Insolatsiooni kestuse hindamisel on vaatluspunkt seina välispinnal akna keskel 90 cm kõrgusel ruumi põrandast. Insolatsioon toimib, kui akna pinnast vähemalt pool on otsese päikesevalguse käes. Kui aken asub põrandast kõrgemal kui 90 cm lähtutakse akna alumise serva kõrgusest. Insolatsiooni analüüsi koostamise aluseks on päikese näilik liikumine ning kirjeldab ehitise varju horisontaalpinnal sõltuvalt hoone kõrgusest ja kellaajast. Insolatsiooni kestvuse arvutamisel arvestatakse maapinna reljeefi ja ümbritsevaid ehitisi. Ajutisi takistusi nagu reklaamkandjad jms. ning haljastust arvesse ei võeta. Insolatsiooni kestus peab olema tagatud ajavahemikus 22. aprillist kuni 22. augustini. Arvestuse ühik on üks päev. Lubatav kõrvalekalle insolatsiooni kestuse arvutamisel on +/- 5 minutit). Insolatsiooni kestus eluruumides on piisav, kui 2,5- tunnine katkematu insolatsioon või 3- tunnine katkestustega insolatsioon on tagatud kuni 3- toaliste korterite puhul vähemalt ühes toas, nelja või enama tubade arvuga korterite puhul vähemalt kahes toas. Tubadeks loetakse ka kööktoad ja kööginurgaga toad. Insolatsiooni kestus on piisav ka juhul, kui 2-tunnine katkematu insolatsioon on tagatud 2- ja 3- toaliste korterite puhul vähemalt kahes toas, 4 ja enama tubade arvuga korterite puhul kolmes toas. Elamute põhja- lõunasuunalise orientatsiooni puhul kus päike saab paista kõikidesse tubadesse võib katkestusega insolatsiooni piirnormi vähendada 2,5 tunnini. Hoonete asukoht ja orientatsioon tuleb valida selliselt, et oleks tagatud piisav insolatsioon. Planeerimisel ja projekteerimisel tuleb olemasolevates, insolatsiooni kestuse rakendusalas olevates ruumides tagada piisava insolatsiooni säilimine, kusjuures insolatsiooni kestuse vähenemine ei tohi ületada 50% esialgsest kogukestusest vaadeldavas ruumis. Kui ruumi (sh. korteri) insolatsioon ei ole piisav, siis insolatsiooni kestuse vähendamine ei ole lubatud ja suurendamine ei ole vajalik. Veebruar 2020 2 Avalikes huvides on kohalikul omavalitsusel õigus lubada piisava insolatsiooni kestuse vähendamist 0,5 tunni võrra väljakujunenud tänavastruktuuriga ja tiheda hoonestusega aladel tänavaseina väljaehitamise võimaldamiseks. Koolieelsete lasteasutuste mänguruumidele kohaldatakse 3-tunnist katkematu insolatsiooni nõuet. Tervishoiuasutuste (haiglad, kliinikud) ühes hoones olevatele palatitele kohaldatakse insolatsiooni nõuet vähemalt 60%-le palatitest. Hoolekandeasutuste, seal hulgas pansionaatide, ühes hoones olevatele tubadele ja palatitele kohaldatakse 3- tunnist insolatsiooni nõuet vähemalt 60%-le hoolealuste elutubadele või palatitele. Koolieelsete lasteasutuste, tervishoiuasutuste, hoolekandeasutuste juurde kuuluvatel välialade mängu- ja puhkealadel peab olema tagatud kolme tunnine insolatsioon vähemalt 50% ala ulatuses. Insolatsiooni kestust on lubatud arvutada kas graafilise metoodikaga või arvutiprogramme kasutades. Insolatsiooni kestuse analüüsi koostaja valib metoodika. Arvutuse tulemus peab olema esitatud viisil, mis võimaldab arvutuskäiku kontrollida ning hinnata insolatsiooni kestust ja/või selle muutumise ulatust. Graafilise isolatsiooni kestuse arvutamisel on soovitatav kasutada nomogramme, kus graafik koostatakse kindla geograafilise koha ja kuupäeva tarvis (Tallinna jaoks koostatud nomogrammi võib kasutada kogu EV territooriumil). Käesoleva juhendi koostamist on korraldanud Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Juhendi on heaks kiitnud: Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Tehnikaülikool ning Majandus -ja Kommunikatsiooniministeerium Veebruar 2020 LOOVMAASTIK OÜ Aadress: L. Tolstoi 14-1 Tartu 50106 tel: +372 52 39 277 email: [email protected] reg nr: 11892958 mtr nr: EEP002663 Töö nr: 209IA21 A - 209IA21 Huvitatud isik: OÜ Hendrikson & Ko Aadress: Raekoja plats 8, Tartu 51004 Tel: 740 9800 Email: [email protected] Objekti asukoht: Tallinn PALDISKI MNT 217B KINNISTU DETAILPLANEERINGU INSOLATSIOONIANALÜÜS Volitatud maastikuarhitekt VII Toomas Põld (allkirjastatud digitaalselt) Tartu 2021 PALDISKI MNT 217B KINNISTU DETAILPLANEERINGU INSOLATSIOONIANALÜÜS Sisukord 1. Seletuskiri ............................................................................................... 3 1.1. Lähtedokumendid .................................................................................. 3 1.2. Sissejuhatus ........................................................................................... 3 1.3. Insolatsioonianalüüsi arvutuse käik ja tulemus .................................. 3 1.4. Insolatsioonianalüüsi arvutuse kokkuvõte .......................................... 5 2. Insolatsioonianalüüsi skeemid ............................................................. 6 2.1. SKEEM 1 ................................................................................................... 2.2. SKEEM 2 ................................................................................................... 2.3. SKEEM 3 ................................................................................................... 2.4. SKEEM 4 ................................................................................................... 2.5. SKEEM 5 ................................................................................................... 2.6. SKEEM 6 ................................................................................................... 2.7. SKEEM 7 ................................................................................................... 2.8. SKEEM 8 ................................................................................................... 2.9. SKEEM 9 ................................................................................................... 3. Lisa 1 - Planeeringuala ja lähiümbruse hoonete inventariseerimise/projekti joonised (vaated, lõiked, korruste plaanid ja ruumide eksplikatsioonid); .................................................................................. Koostaja: Toomas Põld (allkirjastatud digitaalselt) 2 PALDISKI MNT 217B KINNISTU DETAILPLANEERINGU INSOLATSIOONIANALÜÜS 1. Seletuskiri 1.1. Lähtedokumendid  Paldiski mnt 217B kinnistu detailplaneering, töö nr 19003396, koostaja: OÜ Hendrikson & Ko, seisuga 10.06.2021;  Planeeringuala ja lähiümbruse hoonete inventariseerimise/projekti joonised (vaated, lõiked, korruste plaanid ja ruumide eksplikatsioonid);  EVS 894:2008+A1:2010/A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“;  Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend, koostatud: 02.2020;  Ehitisregister (www.ehr.ee);  Maaamet (www.maaamet.ee, wms rakendus). 1.2. Sissejuhatus Töö eesmärk on kontrollida, kas ja kui palju Paldiski mnt 217B kinnistu detailplaneeringuga ettenähtud hoonemaht mõjutab insolatsiooni kestust naabruses olevatesse elamutesse (Mihkli tn 6, Paldiski mnt 193 ja Paldiski mnt 195) ning, kas naabruses olevatesse korterelamutesse on tagatud nõuetele vastav insolatsiooni kestus. 1.3. Insolatsioonianalüüsi arvutuse käik ja tulemus Insolatsioonianalüüsi arvutused tehti nomogrammi alusel. Insolatsioonianalüüs on koostatud vastavalt Eestis kehtivale standardile EVS 894:2008+A1:2010/A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“. Eestis kehtiva standardi EVS 894:2008+A1:2010/A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ kohaselt tuleb ühe kuni kolmetoalistel korteritel tagada vähemalt ühte elutuppa 2,5 tunnine katkematu insolatsioon päevas, suurematel Koostaja: Toomas Põld (allkirjastatud digitaalselt) 3 PALDISKI MNT 217B KINNISTU DETAILPLANEERINGU INSOLATSIOONIANALÜÜS (rohkema tubade arvuga) korteritel kahte tuppa. Katkestuse korral peab olema tagatud 3 tunnine insolatsioon päevas, kusjuures inoslatsiooni vähenemine ei tohi ületada 50% esialgsest kestusest. Insolatsiooni arvestatakse ajavahemikul 22. aprill kuni 22. august. Päikesekiirgus läheb insolatsioonina arvesse, kui päikese tõusunurk on vähemalt 6° (sellisel juhul on insolatsiooni arvutamisel päikese tõusu alguskellaajaks 6:43) ja nurk päikese ja vaadeldava fassaadi vahel on vähemalt 10°. Vaatluspunkt asub seina välispinnal, akna keskel, 90 cm kõrgusel ruumi põrandast. Arvutamisel arvestatakse maha veel uuritava ruumi põranda kõrgus maapinnast. Antud juhul on arvestatud, et ruumi põranda kõrgus on 1m maapinna kõrgusest kõrgemal, sest sokli kõrgus uuritud hoonetel on maapinnast vähemalt 1m kõrgem. Arvutusel on kõrguste puhul arvestatud 0,5m varuga, mis tähendab, et reaalsuses on insolatsiooni kestus pigem isegi 5 min pikem. Analüüsitud on tubade aknaid, mis paiknevad insolatsiooni osas kõige kriitilisemates kohtades. Kui esimese korruse aknas on insolatsioon tagatud on teise korruse aknas samal kohal insolatsioon igal juhul tagatud. Kõik analüüsitud korterid olid 1-3 toalised. Planeeringuala mõjusfääri jäid insolatsiooni osas järgmised üksikelamud ja korterelamud: Mihkli tn 6, Paldiski mnt 193 ja Paldiski mnt 195. Skeemil 1 ja 2 on näha, et Mihkli tn 6 üksikelamul säilib olemasolev piisav insolatsiooni kestus. Skeemil 3 on näha, et Paldiski mnt 193 korteris 2 säilib olemasolev piisav insolatsiooni kestus. Skeemil 4 on näha, et Paldiski mnt 193 korteris 1 väheneb insolatsiooni kestus 1 tund ja 40 minutit, kuid väheneb alla 50% ja säilib piisav insolatsiooni kestus. Skeemil 5 on näha, et Paldiski mnt 193 korteris 17 väheneb insolatsiooni kestus 1 tund ja 50 minutit, kuid väheneb alla 50% ja säilib piisav insolatsiooni kestus. Koostaja: Toomas Põld (allkirjastatud digitaalselt) 4 PALDISKI MNT 217B KINNISTU DETAILPLANEERINGU INSOLATSIOONIANALÜÜS Skeemil 6 on näha, et Paldiski mnt 193 korteris 15 väheneb insolatsiooni kestus läänepoolses eluruumis 2 tundi ja 15minutit ning väheneb üle 50%, säilib 1 tunni ja 15 minuti pikkune insolatsiooni kestus. Skeemil 7 on näha, et Paldiski mnt 193 korteris 15 insolatsiooni kestus idapoolses eluruumis ei vähene, säilib 5 tunni ja 25 min pikkune insolatsiooni kestus. Skeemi 6 ja 7 arvutuste tulemusel saab väita, et Paldiski mnt 193 korteris 15 on piisav insolatsiooni kestus tagatud ja korteris tervikuna väheneb insolatsiooni kestus 25% Skeemil 8 on näha, et Paldiski mnt 195 korteris 2 väheneb insolatsiooni kestus 2 tundi, kuid väheneb alla 50% ja säilib piisav insolatsiooni kestus. Skeemil 9 on näha, et Paldiski mnt 195 korteris 1 säilib olemasolev piisav insolatsiooni kestus. 1.4. Insolatsioonianalüüsi arvutuse kokkuvõte Vastavalt Eestis kehtivale standardile EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ on kõigis Mihkli tn 6, Paldiski mnt 193 ja Paldiski mnt 195 üksikelamute ning korterelamute eluruumides tagatud piisav insolatsiooni kestus, mis üheski eluruumis ei vähene olemasoleva olukorraga võrreldes üle 50%. Koostaja: Toomas Põld (allkirjastatud digitaalselt) 5 PALDISKI MNT 217B KINNISTU DETAILPLANEERINGU INSOLATSIOONIANALÜÜS 2. Insolatsioonianalüüsi skeemid 2.1. SKEEM 1 2.2. SKEEM 2 2.3. SKEEM 3 2.4. SKEEM 4 2.5. SKEEM 5 2.6. SKEEM 6 2.7. SKEEM 7 2.8. SKEEM 8 2.9. SKEEM 9 Koostaja: Toomas Põld (allkirjastatud digitaalselt) 6 PALDISKI MNT 217B KINNISTU DETAILPLANEERINGU INSOLATSIOONIANALÜÜS 3. Lisa 1 - Planeeringuala ja lähiümbruse hoonete inventariseerimise/projekti joonised (vaated, lõiked, korruste plaanid ja ruumide eksplikatsioonid); Koostaja: Toomas Põld (allkirjastatud digitaalselt) 7 KE Varjava hoone NORM 6.02 5.88 6.07 6.04 6.20 5.57 27 INSOLATSIOONI KESTUSE SKEEM (põhjapool 58 PL 22.04-22.08) K kõrgus (m) 5 6. 3 tundi 0 5 SKEEM 1, MIHKLI TN 6, I KORRUS, ELURUUM .6 5 5.76 78406:603:0750 OLEMASOLEV INSOLATSIOONI KESTUS 5 tundi ja 45 minutit 18. 3 PLANEERITUD INSOLATSIOONI KESTUS 5 tundi ja 45 minutit 3 .0 0 5 6.01 5.86 5.98 6.39 6.06 6.20 6.29 N 8 10 10 .7 5 5 .4 0 18 6 6.29 6.41 KE 4 .6 2E 5 6.02 5.82 15 15 5.99 6.05 6.17 5.95 E 5.35 2K 5.65 KE pä 6.36 i keset õ 6.29 SUHTELINE usunur k6k 2 raadik e l l6: 43 .3 KÕRGUS 5 .3 5 räästas I korrus 2,5m 5.09 7 hari 4m 7 20 20 .8 5 5.87 5.56 7 7 6.31 1 4 6.37 .2 5.00 5 78406:603:0870 5.80 5.46 2 5.25 3 5.9 25 25 .5 5 4.89 5.40 5.20 5 78406:603:0310 6.15 6.2 9 4.67 0 8 5.91 .1 5.8 5.7 5.72 5 6 30 30 5.75 9 4 5.9 6.0 5.8 5.31 1 räästas I korrus 3,5m 5.25 6.1 16 8 5 4.62 5.40 66 6.1 5. 5.19 0 .9 T13 79 4 35 35 4.42 4.75 5.82 01 9 .0 tee 3: 5 4.57 SUHTELINE KÕRGUS 4.35 60 13m äe 9 Paldiski mnt 1 6.14 5. : 5.36 83 6.0 a 40 40 06 22 5. 5.09 bs1 5.53 78406:603:149 sm 4. 69 3 8 84 1 5. 5.10 , 7 Õi 5.05 5 4 8 5.7 4 5 7 10 5.6 88 k 4 4. 5.12 6. 5.16 8 5 5.7 .3 5.10 Paldiski mnt 217b 6.0 9 5 5.8 1 45 45 5.9 5. .8 22 4 4. 77 5.05 78406:603:0480 4.84 5.50 6. 5. 27 16 5.66 6. 4. 85 9 15 98 Paldiski 38 mnt 217b 5. 75 6. 4 45 50 50 5.6 5. 2 03 6. 6. 1 6.0 1 78406:603:0480 6. 85 5 .6 1 27 6. 00 92 55 55 6. 6. 59 6. 9 5 .72 5.9 7. 7.05 04 Paldiski mnt 195 78406:603:1488 60 60 65 68 51 97 38 5. 5. 5. 2 5. 6. 1 6. 95 4 0 8 1 00 5. 2 6. 6.0 7.04 M 1:500 13 1 1 OLEMASOLEV INSOLATSIOONI KESTUS UURITAVASSSE AKNASSE 12 OLEMASOLEV AT INSOLATSIOONI KESTUST VARJAV ALA UURITAVASSSE AKNASSE PROJEKTEERITUD INSOLATSIOONI KESTUS UURITAVASSSE AKNASSE PROJEKTEERITUD INSOLATSIOONI KESTUST VARJAV ALA UURITAVASSSE AKNASSE 6.02 5.88 6.04 5.57 K 0 .6 Varjava hoone NORM 5 5.76 78406:603:0750 kõrgus (m) INSOLATSIOONI KESTUSE SKEEM (põhjapool 58 PL 22.04-22.08) 3 tundi 5 5 SKEEM 2, MIHKLI TN 6, I KORRUS, ELURUUM lõuna suunas 6.01 5.86 5.98 6.06 OLEMASOLEV INSOLATSIOONI KESTUS 9 tundi ja 25 minutit 8 .7 5 5 18. 3 PLANEERITUD INSOLATSIOONI KESTUS 9 tundi ja 25 minutit .4 0 3 .0 0 5 KE N 4 10 10 .6 2E 5 6.02 5.82 18 6 5.99 6.05 6.17 5.95 E 5.35 2K 5.65 KE 6.29 SUHTELINE 15 15 2 .3 KÕRGUS 5 .3 5 räästas I korrus 2,5m 5.09 7 hari 4m 7 .8 5 5.87 5.56 6.31 4 päi ke s etõusu .2 nur k6k raadi 5 5.00 k e l l6: 43 78406:603:0870 20 20 5.80 5.46 2 5.25 3 7 7 5.9 1 .5 5 4.89 5.40 5.20 .25 78406:603:0310 6.15 9 4.67 25 625 0 8 5.91 .1 5.8 5.7 5.72 5 6 5.75 9 4 5.9 6.0 5.8 5.31 1 räästas I korrus 3,5m 5.25 6.1 5 4.62 5.40 66 6.1 5. 5.19 0 30 30 .9 T13 79 4 4.42 4.75 5.82 01 9 8 .0 16 tee 3: 5 4.57 SUHTELINE KÕRGUS 4.35 60 13m 35 35 äe 9 Paldiski 6.14 5. : 5.36 83 6.0 a 06 22 5. 5.09 bs1 5.53 78406:60 sm 4. 69 3 8 84 1 5. 5.10 , 7 Õi 5.05 5 4 8 5.7 4 5 7 10 5.6 88 k 4 4. 5.12 6. 5.16 8 5 5.7 3 40 40 5.10 . Paldiski mnt 217b 6.0 9 5 5.8 1 5.9 5. .8 22 4 4. 77 5.05 78406:603:0480 4.84 5.50 6. 5. 27 16 5.66 6. 4. 85 98 45 45 Paldiski 38 mnt 217b 5. 75 6. 4 45 5.6 5. 2 03 6. 6. 1 6.0 1 78406:603:0480 6. 85 5 .6 1 9 27 15 6. 00 50 50 92 6. 6. 59 6. 9 5 .72 5.9 7. 7.05 04 Paldiski mnt 195 78406:603:1488 55 55 65 68 51 97 38 5. 5. 5. 2 5. 6. 6. 95 8 00 5. 2 6. 6.0 7.04 60 60 14 10 M 1:500 13 1 1 OLEMASOLEV INSOLATSIOONI KESTUS UURITAVASSSE AKNASSE 12 OLEMASOLEV AT INSOLATSIOONI KESTUST VARJAV ALA UURITAVASSSE AKNASSE PROJEKTEERITUD INSOLATSIOONI KESTUS UURITAVASSSE AKNASSE PROJEKTEERITUD INSOLATSIOONI KESTUST VARJAV ALA UURITAVASSSE AKNASSE 6.01 5.86 5.98 6.39 6.06 6.20 6.29 8 .7 5 5 Varjava hoone .4 0 NORM kõrgus (m) INSOLATSIOONI KESTUSE SKEEM (põhjapool 58 PL 22.04-22.08) 6.29 3 tundi 6.41 4 .6 5 5 SKEEM 3, PALDISKI MNT 193, I KORRUS, KORTER 2, ELURUUM 5 6.02 5.82 OLEMASOLEV INSOLATSIOONI KESTUS 5 tundi ja 15 minutit 5.99 6.05 6.17 18 PLANEERITUD INSOLATSIOONI KESTUS 5 tundi ja 15 minutit 5.95 0 E . 30 5.35 53 . 2K 5.65 Paldiski mnt 191 6.36 N 6.29 SUHTELINE 2 10 10 KÕRGUS .3 5 .3 78406:603:1487 5 räästas I korrus 2,5m 5.09 7 hari 4m 7 .8 5 5.87 18 5.56 6 6.31 4 6.37 .2 5.00 5 8406:603:0870 5.80 5.46 15 15 2 5.25 3 5.9 .5 5 4.89 5.40 5.20 päi keset õusunur k6k 5 raadik e l l6: 43 6.15 6.2 9 4.67 0 8 5.91 .1 5.8 5.7 5.72 5 6 20 20 5.75 9 4 5.9 6.0 5.8 5.31 17 7 1 räästas I korrus 3,5m 5.25 6.1 5 4.62 5.40 66 6.1 5. 5.19 0 .9 T13 79 4 25 25 4.42 5.82 01 9 .0 tee 3: 5 4.57 SUHTELINE KÕRGUS 4.35 60 13m äe 9 Paldiski mnt 193 6.14 5. : 5.36 83 6.0 a 06 22 5. 5.09 bs1 5.53 30 30 78406:603:1493 sm 3 8 84 1 5. 5.10 , 7 Õi 5.05 5 4 8 5.7 4 5 7 10 5.6 k 8 16 4 5.12 6. 5.16 8 5 5.7 .3 5.10 Paldiski mnt 217b 6.0 9 5 5.8 5.9 5. 22 35 35 5.05 78406:603:0480 5.50 5. 27 5.66 Paldiski 38 mnt 217b 5. 75 6. 4 45 5.6 5. 2 03 6.0 78406:603:0480 40 40 6. 5 .6 1 00 6. 6. 59 9 5 .72 5.9 7. 04 Paldiski mnt 195 45 45 78406:603:1488 9 65 15 68 51 97 38 5. 5. 5. 2 5. 6. 6. 95 50 50 8 00 5. 2 6. 6.0 55 55 60 60 14 10 M 1:500 13 1 1 OLEMASOLEV INSOLATSIOONI KESTUS UURITAVASSSE AKNASSE 12 OLEMASOLEV AT INSOLATSIOONI KESTUST VARJAV ALA UURITAVASSSE AKNASSE PROJEKTEERITUD INSOLATSIOONI KESTUS UURITAVASSSE AKNASSE PROJEKTEERITUD INSOLATSIOONI KESTUST VARJAV ALA UURITAVASSSE AKNASSE 5.99 6 5 6.05 6.17 5.95 E 5.35 2K 5.65 Paldiski mnt 191 Varjava hoone 6.36 6.29 SUHTELINE NORM 2 .3 KÕRGUS 5 .3 INSOLATSIOONI 78406:603:1487 KESTUSE SKEEM (põhjapool 58 PL 22.04-22.08) 5 kõrgus (m) räästas hari 4m I korrus 2,5m 7 5.09 7 3 tundi .8 5 5.87 5 5 SKEEM5.56 4, PALDISKI MNT 193, I KORRUS, KORTER 1, ELURUUM 6.31 4 6.37 .2 5.00 5 78406:603:0870 OLEMASOLEV INSOLATSIOONI KESTUS 5 tundi ja 15 minutit 5.80 18. 3 PLANEERITUD 5.46 INSOLATSIOONI KESTUS 3 tundi ja 35 minutit 30 2 0 5.25 . 3 5 5.9 .5 5 4.89 5.40 N 10 10 5.20 5 6.15 6.2 9 4.67 0 8 5.91 18 .1 5.8 6 5.7 5.72 5 6 5.75 9 4 5.9 6.0 5.8 5.31 1 räästas I korrus 3,5m 5.25 6.1 5 4.62 5.40 15 15 66 6.1 5. 5.19 0 .9 T13 79 4 4.42 5.82 01 9 päi k .0 eset õusunu tee r k6k ra 3: a 5 4.57 SUHTELINE dik e l l6: 43 KÕRGUS 4.35 60 13m 20 20 äe 9 Paldiski mnt 193 6.14 5. : 5.36 83 6.0 a 06 5.09 b 7 17 22 5. s1 5.53 78406:603:1493 sm 3 8 84 1 5. 5.10 , 7 Õi 5.05 5 4 8 5.7 4 5 7 10 5.6 k 4 5.12 6. 5.16 8 5 5.7 .3 5.10 Paldiski mnt 217b 6.0 9 5 25 25 5.8 5.9 5. 22 5.05 78406:603:0480 5.50 5. 27 5.66 Paldiski 38 mnt 217b 5. 75 6. 4 45 30 30 5.6 5. 2 03 6.0 78406:603:0480 6. 5 .6 1 16 8 00 6. 6. 59 9 5 35 35 .72 5.9 7. 04 Paldiski mnt 195 78406:603:1488 65 68 51 97 38 40 40 5. 5. 5. 2 5. 6. 6. 95 8 00 5. 2 6. 6.0 45 45 9 15 50 50 55 55 60 60 14 10 M 1:500 13 1 1 OLEMASOLEV INSOLATSIOONI KESTUS UURITAVASSSE AKNASSE 12 OLEMASOLEV AT INSOLATSIOONI KESTUST VARJAV ALA UURITAVASSSE AKNASSE PROJEKTEERITUD INSOLATSIOONI KESTUS UURITAVASSSE AKNASSE PROJEKTEERITUD INSOLATSIOONI KESTUST VARJAV ALA UURITAVASSSE AKNASSE 6. 6 2K 5.65 Paldiski mnt 191 6.36 6.29 SUHTELINE 2 .3 KÕRGUS 5 .3 78406:603:1487 5 räästas I korrus 2,5m 5.09 7 Varjava hoone hari 4m .8 7 NORM 5 5.87 kõrgus (m) INSOLATSIOONI 5.56 KESTUSE SKEEM (põhjapool 58 PL 22.04-22.08) 6.31 4 3 tundi 6.37 .2 5.00 5 78406:603:0870 5 5 SKEEM 5, PALDISKI 5.80 MNT 193, I KORRUS, KORTER 17, ELURUUM 5.46 OLEMASOLEV INSOLATSIOONI KESTUS 5 tundi ja 15 minutit 2 5.25 3 5.9 .5 5 5.40 18. 3 4.89 PLANEERITUD INSOLATSIOONI KESTUS 3 tundi ja 25 minutit 3 .0 0 5.20 5 N 5 6.15 6.2 9 4.67 10 10 0 8 5.91 .1 5.8 5.7 5.72 5 6 5.75 9 4 5.9 6.0 5.31 5.8 18 6 1 räästas I korrus 3,5m 5.25 6.1 5 4.62 5.40 66 6.1 5. 5.19 0 .9 T13 79 4 15 15 4.42 5.82 01 9 .0 tee 3: 5 4.57 SUHTELINE KÕRGUS 4.35 60 13m päi keset õusunur k6k raa äe 9 Paldiski mnt 193 dik e 6.14 5. l l6 6: 5.36 83 : 43 6.0 5.09 a b 22 5. s1 5.53 40 78406:603:1493 sm 20 20 1 5.3 5.10 8, 7 Õi 5.05 5 78 7 4 17 8 5.7 4 10 5.6 k 4 5.12 6. 5.16 8 5 5.7 3 5 5.10 . Paldiski mnt 217b 6.0 9 5 5.8 5.9 5. 22 5.05 78406:603:0480 25 25 5.50 6. 5. 27 16 5.66 6. 85 Paldiski 38 mnt 217b 5. 75 6. 4 45 5.6 5. 2 03 6.0 78406:603:0480 6. 5 .6 30 30 1 00 6. 16 8 6. 59 9 5 .72 5.9 7. 04 Paldiski mnt 195 35 35 78406:603:1488 65 68 51 97 38 5. 5. 5. 2 5. 6. 6. 95 8 00 5. 2 6. 6.0 40 40 45 45 9 15 50 50 55 55 60 60 14 10 M 1:500 13 1 1 OLEMASOLEV INSOLATSIOONI KESTUS UURITAVASSSE AKNASSE 12 OLEMASOLEV AT INSOLATSIOONI KESTUST VARJAV ALA UURITAVASSSE AKNASSE PROJEKTEERITUD INSOLATSIOONI KESTUS UURITAVASSSE AKNASSE PROJEKTEERITUD INSOLATSIOONI KESTUST VARJAV ALA UURITAVASSSE AKNASSE 2 3 5.9 .5 5 4.89 5.40 5.20 Varjava hoone 5 NORM 6.15 6.2 9 4.67 0 8 5.91 .1 5.8 INSOLATSIOONI KESTUSE SKEEM (põhjapool 58 PL 22.04-22.08) 5.7 5.72 kõrgus (m) 5 3 tundi 6 5.75 9 4 5.9 6.0 5.8 5.31 5 5 SKEEM 6, PALDISKI MNT 193, I KORRUS, KORTER 15, ELURUUM 1 räästas I korrus 3,5m 5.25 6.1 5 4.62 5.40 66 6.1 OLEMASOLEV INSOLATSIOONI KESTUS 3 tundi ja 30 minutit 5. 5.19 0 .9 T13 1 PLANEERITUD INSOLATSIOONI KESTUS 1 tundi ja 15 minutit 79 8 0 4 . 30 4.42 5.82 53 . 01 9 .0 N tee 3: 5 4.57 SUHTELINE 10 10 KÕRGUS 4.35 60 13m äe 9 Paldiski mnt 193 6.14 5. 6: 5.36 83 6.0 a 18 22 5. 5.09 bs1 5.53 6 40 78406:603:1493 sm 1 5.3 5.10 8, 7 Õi 5.05 5 78 4 8 5.7 4 10 5.6 k 4 5.12 6. 5.16 8 5 5.7 3 15 15 5 5.10 . Paldiski mnt 217b 6.0 9 5 5.8 5.9 5. 22 5.05 78406:603:0480 5.50 6. 5. 27 16 5.66 päi keset õusu 6. nur k6k raadi 85 k e l l6: 43 Paldiski 38 mnt 217b 5. 75 6. 4 45 5.6 5. 20 20 2 03 6.0 78406:603:0480 6. 17 5 .6 1 7 00 6. 6. 59 9 5 .72 5.9 7. Paldiski mnt 195 25 25 04 78406:603:1488 65 68 51 97 38 5. 5. 5. 2 5. 6. 6. 95 8 30 30 00 5. 2 6. 6.0 7.04 16 8 35 35 40 40 45 45 9 15 50 50 55 55 60 60 14 10 M 1:500 13 1 1 OLEMASOLEV INSOLATSIOONI KESTUS UURITAVASSSE AKNASSE 12 OLEMASOLEV AT INSOLATSIOONI KESTUST VARJAV ALA UURITAVASSSE AKNASSE PROJEKTEERITUD INSOLATSIOONI KESTUS UURITAVASSSE AKNASSE PROJEKTEERITUD INSOLATSIOONI KESTUST VARJAV ALA UURITAVASSSE AKNASSE 5.20 5 6.15 6.2 9 4.67 0 8 5.91 .1 5.8 5.7 5.72 5 Varjava hoone 6 5.75 9 NORM 4 5.9 6.0 5.8 5.31 kõrgus (m)3,5m INSOLATSIOONI KESTUSE SKEEM (põhjapool 58 PL 22.04-22.08) 3 tundi 1 räästas I korrus 5.25 6.1 5 4.62 5.40 66 6.1 5 5 SKEEM 7, PALDISKI MNT 193, I KORRUS, KORTER 15, ELURUUM 2 5. 0 .9 T13 79 4 4.42 5.82 OLEMASOLEV INSOLATSIOONI KESTUS 5 tundi ja 25 minutit 01 9 .0 18 PLANEERITUD INSOLATSIOONI KESTUS 5 tundi ja 25 minutit 0 tee 3: . 30 5 4.35 4.57 SUHTELINE KÕRGUS 53 . 60 13m N äe 9 Paldiski mnt 193 6.14 5. 6: 5.36 83 6.0 10 10 5.09 a b 22 5. s1 5.53 40 78406:603:1493 sm 5.10 8, 7 Õi 5.05 5 1 78 8 4 6 8 5.7 4 10 5.6 k 4 5.12 6. 5.16 8 5 5.7 3 5 . Paldiski mnt 217b 6.0 9 5 5.8 5.9 78406:603:0480 15 15 5.05 5. 27 5.66 Paldiski 38 mnt 217b 5. 75 4 päi keset õu 5.6 5. sunur k6k r 2 03 aadik e l l6: 43 6.0 78406:603:0480 6. 5 .6 1 20 20 17 7 00 6. 6. 59 9 5 .72 5.9 7. 04 Paldiski mnt 195 78406:603:1488 25 25 65 68 51 97 38 5. 5. 5. 2 5. 6. 6. 95 8 00 5. 2 6. 6.0 30 30 16 8 35 35 40 40 45 45 9 15 50 50 55 55 60 60 14 10 M 1:500 13 1 1 OLEMASOLEV INSOLATSIOONI KESTUS UURITAVASSSE AKNASSE 12 OLEMASOLEV AT INSOLATSIOONI KESTUST VARJAV ALA UURITAVASSSE AKNASSE PROJEKTEERITUD INSOLATSIOONI KESTUS UURITAVASSSE AKNASSE PROJEKTEERITUD INSOLATSIOONI KESTUST VARJAV ALA UURITAVASSSE AKNASSE 5.20 5 6.15 6.2 9 4.67 0 8 5.91 .1 5.8 5.7 5.72 5 6 5.75 9 Varjava hoone 4 5.9 NORM 6.0 5.8 5.31 kõrgus (m) INSOLATSIOONI KESTUSE SKEEM (põhjapool 58 PL 22.04-22.08) 1 räästas I korrus 3,5m 5.25 3 tundi 6.1 5 4.62 5.40 66 6.1 5 5 SKEEM 8, PALDISKI MNT 195, I KORRUS, KORTER 2, ELURUUM 5. 5.19 0 .9 T13 79 4 4.42 OLEMASOLEV5.82 INSOLATSIOONI KESTUS 5 tundi ja 5 minutit 01 9 .0 1 PLANEERITUD INSOLATSIOONI KESTUS 3 tundi ja 5 minutit tee 8 3: 5 . 30 4.35 4.57 SUHTELINE KÕRGUS 53 .0 60 13m N äe 9 Paldiski mnt 193 6.14 5. 6: 5.36 83 6.0 a 10 10 22 5. 5.09 bs1 5.53 40 78406:603:1493 sm 1 5.3 5.10 8, 7 Õi 5.05 5 78 4 18 6 8 5.7 4 10 5.6 88 k 4 4. 5.12 6. 5.16 8 5 5.7 3 5 5.10 . Paldiski mnt 217b 6.0 9 5 5.8 5.9 5. 22 78406:603:0480 15 15 5.50 5.05 6. 5. 27 16 5.66 6. 85 Paldiski 38 mnt 217b 5. 75 6. 4 45 pä 5.6 i 5. keset õusu 2 03 nur k6k raadik e l l 6.0 78406:603:0480 6: 43 6. 5 .6 1 20 20 7 7 00 1 92 6. 6. 59 6. 9 5 .72 5.9 7. 04 Paldiski mnt 195 78406:603:1488 25 25 65 68 51 97 38 5. 5. 5. 2 5. 6. 6. 95 8 00 5. 2 6. 6.0 7.04 30 30 16 8 35 35 40 40 45 45 9 15 50 50 55 55 60 60 14 10 M 1:500 13 1 1 OLEMASOLEV INSOLATSIOONI KESTUS UURITAVASSSE AKNASSE 12 OLEMASOLEV AT INSOLATSIOONI KESTUST VARJAV ALA UURITAVASSSE AKNASSE PROJEKTEERITUD INSOLATSIOONI KESTUS UURITAVASSSE AKNASSE PROJEKTEERITUD INSOLATSIOONI KESTUST VARJAV ALA UURITAVASSSE AKNASSE T1 7 4.75 01 9 .0 tee 3: 5 4.57 SUHTELINE KÕRGUS 4.35 60 13m Varjava hoone NORM äe 9 Paldiski mnt 193 6.14 5. 6: 5.36 83 6.0 5.09 a b INSOLATSIOONI KESTUSE SKEEM (põhjapool 58 PL 22.04-22.08) kõrgus (m) 3 22 5. s1 5.53 40 78406:603:1493 3 tundi sm 1 5. 5.10 8, 7 Õi 5.05 5 78 4 5 5 SKEEM 9, PALDISKI MNT 195, I KORRUS, KORTER 1, ELURUUM 8 5.7 4 10 5.6 88 k 4 4. 5.12 6. 5.16 8 5 5.7 3 5 . 5.10 OLEMASOLEV Paldiskimnt 217b INSOLATSIOONI KESTUS 5 tundi ja 5 minutit 6.0 9 5 5.8 1 5.9 5. .8 22 18 PLANEERITUD INSOLATSIOONI KESTUS 5 tundi ja 5 minutit 0 4 78406:603:0480 . 30 6. 16 5.50 5.05 5. 27 5.66 53 . 6. 85 N 10 10 Paldiski 38 mnt 217b 5. 75 6. 4 45 5.6 5. 2 03 6.0 78406:603:0480 6. 18 5 .6 1 6 27 6. 00 92 6. 6. 59 6. 9 5 . 15 15 72 5.9 7. 04 Paldiski mnt 195 78406:603:1488 päi keset õusunur k6k raa 65 di 68 k e l l6: 51 43 97 38 5. 5. 5. 2 5. 6. 6. 95 8 00 5. 20 20 2 6. 6.0 7.04 17 7 25 25 30 30 16 8 35 35 40 40 45 45 9 15 50 50 55 55 60 60 14 10 M 1:500 13 1 1 OLEMASOLEV INSOLATSIOONI KESTUS UURITAVASSSE AKNASSE 12 OLEMASOLEV AT INSOLATSIOONI KESTUST VARJAV ALA UURITAVASSSE AKNASSE PROJEKTEERITUD INSOLATSIOONI KESTUS UURITAVASSSE AKNASSE PROJEKTEERITUD INSOLATSIOONI KESTUST VARJAV ALA UURITAVASSSE AKNASSE Mihhail Kõlvart Tallinna Linnavalitsus Meie 17.08.2022 nr 15-3/3805-6 [email protected] Paldiski mnt 217b detailplaneering Austatud linnapea Korteriühistu Viisik lepinguline esindaja T. Laesson on Rahandusministeeriumile 10.08.2022 esitanud taotluse Paldiski mnt 217b kinnistu detailplaneeringu (OÜ Hendrikson & Ko töö nr 19003396, edaspidi ka detailplaneering) järelevalvemenetluse uuendamiseks (edaspidi ka taotlus) haldusmenetluse seaduse § 44 lõike 1 punkti 2 alusel. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 25.04.2012 korraldusega nr 589- k. Planeeritav ala, suurusega u 0,23 ha, asub Haabersti linnaosas Väike-Õismäel Paldiski maantee ja Õismäe tee ristmiku vahetus läheduses. Planeeritav ala hõlmab Paldiski mnt 217b kinnistut (katastritunnus 78406:603:0480, sihtotstarve elamumaa, pindala 1761 m²). Planeeritav ala on hoonestamata. Detailplaneeringuga on ette nähtud Paldiski mnt 217b kinnistu jagada üheks transpordimaa ja üheks elamumaa sihtotstarbega krundiks ning määrata moodustatavale elamumaa krundile ehitusõigus ühe neljakorruselise 14 korteriga korterelamu ehitamiseks. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringuga ja Tallinna Linnavolikogu 20.04.2017 otsusega nr 40 kehtestatud Haabersti linnaosa üldplaneeringuga. Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 11.11.2015 korraldusega nr 1685-k. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 04.01.2016 kuni 18.01.2016, mille kestel esitas korteriühistu Viisik (Paldiski mnt 189,191,193,195,197) kirjalikult oma vastuväited detailplaneeringu kohta. Kohalik omavalitsus vastas laekunud vastuväidetele ning korraldas 02.03.2016 detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustava avaliku arutelu. Vastuväidete esitajate ja planeeringu koostamise korraldaja vahel kokkulepet ei saavutatud, mistõttu planeering esitati Rahandusministeeriumile järelevalve teostamiseks ja heakskiidu saamiseks. Lähtuvalt Rahandusministeeriumi 11.03.2021 kirjast nr 14-11/8467-2 tutvustas Tallinna Linnaplaneerimise Amet 19.03.2021 kirjaga nr 3-2/20/3827-4 detailplaneeringu korrigeeritud lahendust (5-korruselise 20 korteriga elamu asemel 4-korruseline 14 korteriga elamu) vastuväiteid esitanud puudutatud isikutele. Puudutatud isikute volitatud esindaja T. Laesson esitas 19.04.2021 oma kirjas vastuväited korrigeeritud detailplaneeringu lahendusele, milles Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 muu hulgas toodi välja insolatsiooni analüüsi puudumine. Vastuväidete esitajate ja planeeringu koostamise korraldaja vahel kokkulepet ei saavutatud. Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Harju talitus korraldas 07.06.2022 detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud vastuväidete ärakuulamise, kus osalesid Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) esindajad, vastuväidete esitajad ja nende lepinguline esindaja, planeerija ja planeeringust huvitatud isiku esindajad. Lepiti kokku, et detailplaneeringut korrigeeritakse, sealhulgas kaalutakse kavandatava hoone tagasiastet vastavalt, et see mõjutaks vähem Paldiski mnt 193 elamu korteri nr 15 insolatsiooni tingimusi. Lisaks lepiti kokku, et korrigeeritud detailplaneeringu lahendus esitatakse vastuväite esitajatele tutvumiseks, kes teavitavad hiljemalt 21.06.2022 kohalikku omavalitsust ja Rahandusministeeriumit, kas ollakse nõus korrigeeritud planeeringulahendusega ja valmis loobuma detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetest. Vastavasisulise kirja nr 15-3/3805-3 saatis Rahandusministeerium 10.06.2022 kõikidele menetlusosalistele. Kohalik omavalitsus esitas korrigeeritud detailplaneeringu lahenduse vastuväite esitajatele e- kirjaga 20.06.2021, millest selgub, et kavandatava hoone tagasiastet kaaludes, jõuti järeldusele, et arvestades juba tehtud korruselisuse vähendamist ja maa-alusest korrusest loobumist ei ole detailplaneeringuga kohustusliku tagasiaste kavandamine põhjendatud. Selle otstarbekust saab vajadusel veel kord kaaluda projekteerimise staadiumis. Rahandusministeeriumile ega kohalikule omavalitsusele (TLPA e-kirjad 01. ja 05.07.2022) tagasisidet vastuväite esitajalt ei laekunud. Taotluses on välja toodud, et detailplaneeringu menetluses on jäetud tähelepanuta EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“, mis vastuväidete esitaja hinnangul mõjutab oluliselt insolatsiooniarvutuste tulemusi. Detailplaneeringu lisa nr 5 on Loovmaastik OÜ töö nr 209IA21, 2021 „Paldiski mnt 217b kinnistu detailplaneeringu insolatsioonianalüüs“. Eeltoodust lähtuvalt, palun kohalikul omavalitsusel, kui planeerimisalase tegevuse korraldajal vastata T. Laessonile taotluses välja toodud insolatsiooni puudutavatele küsimustele ning ebatäpsuse või täiendavate asjaolude ilmnemisel teha Rahandusministeeriumile taotlus järelevalve menetluse uuesti läbivaatamiseks. Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.1 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisa: Taotlus Paldiski mnt 217b detailplaneeringu järelevalvemenetluse uuendamiseks Lisaadressaadid: 1 RKHKo 3-3-1-12-07 2 Tallinna Linnaplaneerimise Amet OÜ Laesson ja Parnerid Lea Teeääre 715 5802, [email protected] Kadi-Kaisa Kaljuveer 611 3312, [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel