Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
[email protected]
[email protected]
10.08.2022.a
Taotlus Paldiski mnt 217b detailplaneeringu järelevalve menetluse uuendamiseks
Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi „amet”) esitas Rahandusministeeriumile
01.05.2022 kirjaga nr 3-2/20/3827-9 järelevalve teostamiseks ja heakskiidu saamiseks
Paldiski mnt 217b kinnistu detailplaneeringu (OÜ Hendrikson & Ko töö nr 19003396, edaspidi
„detailplaneering“).
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Harju talitus korraldas 07.06.2022
detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud vastuväidete ärakuulamise, kus osalesid
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti esindajad, vastuväidete esitajad ja nende lepinguline
esindaja, planeerija ja planeeringust huvitatud isiku esindajad. Detailplaneeringule esitas
vastuväite ja osales kohtumisel ka Korteriühistu Viisik ja korteriühistu esindajad.
Rahandusministeeriumis toimunud kohtumisel lepiti kokku, et detailplaneeringust huvitatud
isik kaalub Paldiski mnt 217b kinnistule kavandatava hoone tagasiastet vastavalt, et see
mõjutaks vähem Paldiski mnt 193 elamu korteri nr 15 insolatsiooni tingimusi.
Huvitatud isiku poolt pärast Rahandusministeeriumis aset leidnud kohtumist esitatud
detailplaneeringu lahenduses ei olnud hoone arhitektuurset lahendust muudetud ning ei
kavandatud hoonele ka tagasiastet, mistõttu Paldiski mnt 193 korteri nr 15
insolatsioonitingimused halvenevad oluliselt.
Rahandusministeerium andis oma 26.07.2022 kirjaga nr 15-3/3805-4 detailplaneeringule
heakskiidu. Rahandusministeerium tõi viidatud kirjas välja muuhulgas ameti seisukoha, mille
kohaselt arvestab detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud lahendus olemasolevate
elamute normikohase insolatsiooni säilimisega.
Rahandusministeerium on aga jätnud tähelepanuta, et detailplaneeringu seletuskirja
(taotluse lisa 1) punkti 1 kohaselt on detailplaneeringu lähtedokumentideks olnud
muuhulgas Eesti Standard EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja
bürooruumides“. Antud standard on alates 31.12.2021.a kehtetu. Selle asemel kehtib uus
standard EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“, mis näeb võrreldes varem
kehtinud standardiga ette oluliselt rangemad nõuded uute hoonete planeerimiseks ja
projekteerimiseks. Näiteks tuleb uue kehtiva standardi kohaselt insolatsiooni arvutada mitte
perioodil algusega 22 aprill, vaid 21. märtsist, mis mõjutab oluliselt insolatsiooniarvutuste
tulemusi.
Kuivõrd näeb uus kehtiv päevavalguse (insolatsiooni) standard ette oluliselt karmimad
nõuded, koostati Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu eestvedamisel juhend „Ruumi
otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend“ (esitatud lisas 2). Juhendi
on lisaks Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti
Planeerijate Ühingule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Omanike Keskliidule, Eesti
Linnade ja Valdade Liidule ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile heaks
kiitnud ka Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Seega olukorras, kus ameti osavõtul on
koostatud insolatsiooninõudeid reguleeriv juhend, mille amet on ka ise heaks kiitnud, tuleb
ametil muuhulgas järgida ka juhendis sisalduvaid tingimusi.
Nimetatud juhendi kohaselt rakendatakse juhendit planeeringute koostamisel ja hoonete
projekteerimisel ning käsitletakse kui pikaajaliselt välja kujunenud ja kasutuses olnud head
planeerimis- ja ehitustava Eestis. On veelkord oluline rõhutada, et juhendi on muuhulgas
heaks kiitnud ka Tallinna Linnaplaneerimise Amet, millest tulenevalt on amet võtnud endale
ka kohustuse juhendis kirja pandud head tava insolatsiooninõuete täitmisega seonduvalt
järgida.
Juhendi kohaselt tuleb planeerimisel ja projekteerimisel olemasolevates, insolatsiooni
kestuse rakendusalas olevates ruumides tagada piisava insolatsiooni säilimine, kusjuures
insolatsiooni kestuse vähenemine ei tohi ületada 50% esialgsest kogukestusest vaadeldavas
ruumis. Vaidlusaluse detailplaneeringu menetluse raames on koostatud OÜ LOOVMAASTIK
poolt 05.07.2021.a insolatsioonianalüüs (lisatud käesoleva taotluse lisasse 3), mille
seletuskirja ja skeemi nr 6 kohaselt väheneb Paldiski mnt 193 korteris nr 15 insolatsiooni
kestus läänepoolses eluruumis 3 tunni ja 30 minuti pealt 1 tunni ja 15 minuti peale ehk
vähenemine toimub 2 tunni ja 15 minuti ulatuses, mida on üle 50% olemasolevast
insolatsiooni kogukestusest. Seega on vaidlusaluse detailplaneeringuga kavandatud
vähendada Paldiski mnt 193 korteris nr 15 insolatsiooni kestust allapoole, kui seda lubab
ameti enda poolt heaks kiidetud insolatsiooni kestuse arvutamise juhend. Sellise
detailplaneeringu lahendusega nõustumisega on amet läinud vastuollu
planeerimismenetluse hea tavaga seoses insolatsiooniga, mille osas on amet ise võtnud
kohustuse head tava täita. Vastuväidete esitaja tõi insolatsiooni vähenemise allapoole
lubatud piire välja ka detailplaneeringule esitatud vastuväidetes, samuti viitas vastuväidete
esitaja sellele, et detailplaneering ei ole kooskõlas ameti poolt heaks kiidetud juhendiga ka
Rahandusministeeriumis toimunud arutelul.
Detailplaneeringus on seega juhendmaterjalina välja toodud alates 31.12.2021.a kehtetu
standard. Detailplaneeringus ei ole välja toodud, kas ja kuidas on detailplaneeringus
arvestatud kehtiva päevavalgusstandardiga (EVS-EN 17037:2019+A1:2021) ega ka seda, kas
ja kuidas arvestab detailplaneering Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt heaks kiidetud
ruumi otsese päikesevalguse kestuse arvutamise juhendit. Vastuväidete esitaja rõhutab, et
detailplaneeringu lahendus on antud juhendi ja kehtiva standardiga selges vastuolus, kuna
Paldiski mnt 193 korteris nr 15 väheneb insolatsiooni kestus allapoole lubatud piiri.
Rahandusministeerium näib olevat järelevalvemenetluses eelkirjeldatud vastuolu
detailplaneeringumenetluses jätnud tähelepanuta. HMS § 44 lõike 1 punkti 2 kohaselt on
haldusorganil õigus menetlusosalise taotlusel haldusmenetlust uuendada, kui asjas ilmnevad
uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule (sh haldusorganile) haldusmenetluse ajal teada.
Suhtluses vastuväidete esitaja esindaja ja Rahandusministeeriumi vahel on leidnud kinnitust
asjaolu, et Rahandusministeeriumile ei olnud teada asjaolu, et erinevate erialaliitude ja
omavalitsuste koostöös on koostatud juhend ruumi otsese päikesevalguse arvutamiseks ning
insolatsiooniga seotud nõuete kindlaks määramiseks. Samuti puudus Rahandusministeeriumil
informatsioon, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet on insolatsioonikestust käsitleva juhendi
heaks kiitnud. Antud juhul on tegemist olulise asjaoluga detailplaneeringu järelevalve
menetluses, mis mõjutas oluliselt Rahandusministeeriumi poolt läbiviidud
järelevalvemenetluse lõpptulemust. Rahandusministeerium ei ole oma 26.07.2022.a otsuses
esitanud põhjendusi selle kohta, miks peab Rahandusministeerium praegusel juhul
põhjendatuks Paldiski mnt 193 korteri nr 15 insolatsiooni vähendamist rohkem kui 50%
olemasolevast insolatsooni kestusest ning miks ei tule detailplaneeringu menetluses
arvestada juhendit ja kehtivat standardit.
Eeltoodust tulenevalt palub vastuväidete esitaja Rahandusministeeriumil uuendada
Paldiski mnt 217b detailplaneeringu järelevalvemenetlust eelpool toodud asjaoludest
tulenevalt.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Tuulikki Laesson
Korteriühistu Viisik lepinguline esindaja
[email protected]
tel 5014340
Lisatud:
1. Paldiski mnt 217b detailplaneeringu seletuskiri
2. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt heaks kiidetud juhend „Ruumi otsese
päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend“
3. Paldiski mnt 217b detailplaneeringu menetluses koostatud insolatsioonianalüüs
PALDISKI MNT 217B KINNISTU
DETAILPLANEERING
DP034840
Seletuskiri ja joonised
Töö nr 19003396 Tallinn 2022
Koostaja: Huvitatud isik:
Ingrid Saaroja UUS 1 EST OÜ
Projektijuht-planeerija
[email protected]
[email protected] Tel: 5622 2256
Tel: 617 7694
Koordinaator: Planeeringu koostamise tellija:
Jaanus Aavik Tallinna Linnaplaneerimise Amet
[email protected] Vabaduse väljak 7
15199 Tallinn
PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 2
SISUKORD
SISUKORD .............................................................................................................. 2
A – SELETUSKIRI.................................................................................................... 3
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEDOKUMENDID ................... 3
2. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS ......................................... 4
3. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ....................... 4
4. PLANEERINGUS KAVANDATU KIRJELDUS ..................................................... 4
Planeeritud maa-ala krundijaotus ................................................................ 4
Hoonestusala, hoone paiknemise ja suuruse kavandamise põhimõtted ........ 5
Hoone kasutusotstarbed, hoone ja maaüksuse koormusnäitajad .................. 5
Vertikaalplaneerimise põhimõtted ................................................................ 6
Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted .................................. 6
Tänavate maa-alad, liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted . 8
Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted....................................................... 9
Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted ...................................................... 10
Kavandatud ja kehtivad kitsendused .......................................................... 11
Kavandatu vastavus planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkidele
12
Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle
arenguvõimalustele ............................................................................................. 13
Kuritegevuse ennetamine ning kavandatu vastavus avalikele huvi dele ja
väärtustele .......................................................................................................... 13
5. NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS ................................................ 14
Hoone olulisemad arhitektuurinõuded ........................................................ 14
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks .......................................................... 15
Nõuded tehnovõrkude ehitusprojekti koostamiseks .................................... 19
6. PLANEERINGUS KAVANDATU VASTAVUS PLANEERINGU KOOSTAMISE
LÄHTEDOKUMENTIDELE JA -SEISUKOHTADELE ................................................. 20
Vastavus kehtivale Haabersti linnaosa üldplaneeringule ............................ 20
Vastavus algatamise korralduses esitatud lisanõuetele .............................. 20
Vastavus müra normatasemetele............................................................... 21
Vastavus insolatsioonitingimustele ............................................................ 21
Radooniuuringu tulemused ........................................................................ 22
Eskiislahenduse avalikul arutelul tehtud ettepanekutega arvestamine ........ 22
Pärast vastuvõtmist avalikustamise käigus tehtud ettepanekutega
arvestamine ........................................................................................................ 24
B – PLANEERINGU JOONISED .............................................................................. 25
1. SITUATSIOONISKEEM ..................................................................................... 25
2. PÕHIJOONIS M 1:500 ................................................................................. 25
3. TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN M 1:500 ..................................................... 25
PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 3
A – SELETUSKIRI
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA
LÄHTEDOKUMENDID
Detailplaneeringu koostamise alused on:
Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015);
Tallinna Linnavolikogu 06.09.2012 määrus nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus“;
Aktsiaselts Lasbet 29.06.2010 taotlus, reg nr DP034840 detailplaneeringu
algatamiseks;
Tallinna Linnavalitsuse 25.04.2012 korraldus nr 589-k „Paldiski mnt 217b
kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine Haabersti linnaosas“.
Detailplaneeringu koostamiseks on teostatud järgmised uuringud:
Paldiski mnt 217b maa-ala plaan tehnovõrkudega, geodeetiliste tööde aruanne
(A GEO OÜ töö nr 10094, 25.08.2010)
Paldiski mnt 217b lähiala plaan tehnovõrkudega, geodeetiliste tööde aruanne (A
GEO OÜ töö nr 13045, 29.05.2013)
Paldiski mnt 217b haljastuse mõõdistus, geodeetiliste tööde aruanne (A GEO
OÜ töö nr 17165, 23.10.2017)
Paldiski mnt 217b ala puittaimestiku haljastuslik hinnang (dendroloog Olev
Abner, 09.11.2017)
Paldiski mnt 217b kinnistu detailplaneeringu insolatsioonianalüüs, OÜ
Loovmaastik töö nr 209IA21, 05.07.2021
Paldiski mnt 217b, Tallinnas asuval kinnistul radoonitaseme määramine
maapinnas ning radooniohtlikkuse hinnang ( Osaühing Tulelaev, 15.05.2015)
Paldiski mnt 217b detailplaneeringuala liiklusmüra modelleering (OÜ A depte
Ekspert, 15.05.2015)
Detailplaneeringu koostamise lähtedokumentideks on:
Ehitusseadustik (vastu võetud 11.02.2015);
Haabersti linnaosa üldplaneering, kehtestatud 20.04.2017 Tallinna
Linnavolikogu otsusega nr 40;
Tallinna Linnavolikogu 06.09.2012 määr us nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus“;
Majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrus nr 84 „Ehitise tehniliste andmete
loetelu ja arvestamise alused“
Tallinna Linnavolikogu 08.09.2011 määrus nr 28 „Tallinna jäätmehooldus-
eeskiri“;
Tallinna Linnavolikogu 19.05.2011 määrus nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks
loa andmise tingimused ja kord“;
Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määrus nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna
piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord,
kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus “;
„Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2010–2021“, vastu
võetud Tallinna Linnavolikogu 18.11.2010 määrusega nr 54 ;
„Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord “, vastu võetud Tallinna
Linnavalitsuse 3.05.2006 määrusega nr 34;
PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 4
Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja
nõuded tuletõrje veevarustusele“;
„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes
ja müra mõõtmise meetodid“, Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42;
EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur.
Osa 1: Linnaplaneerimine“;
EVS 843:2016 „Linnatänavad“;
EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“;
Insolatsiooni kestuse arvutamise juhend 16.04.2020;
EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest “;
Teised asjakohased kehtivad õigusaktid ja projekteerimisnormid .
2. PLANEERITAVA MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS
Planeeringuala asub Haabersti linnaosas, Väike-Õismäe asumis, Paldiski mnt ja Õismäe tee
ristmiku läheduses. Planeeritav kinnistu on kolmnurkse kujuga – läänes piirneb see kvartalisisese
tänavaga, millest teisel pool on ulatuslik 5-korruseliste korterelamute rajoon. Loodes paikneb
planeeringuala naabruses olemasolevate 1- kuni 2-korruseliste üksikelamute ala ning lõunas
asub pool-maa-alune garaaž, mille katusel on kuni 100-kohaline parkimisala.
Planeeringuala suurus on 0,23 ha.
3. PLANEERITAVA MAA-ALA RUUMILISE ARENGU
EESMÄRGID
Planeeritava ala ruumilise arengu eesmärgid on järgmised:
viia ellu üldplaneeringu järgne lahendus täiendades olemasolevat korterelamute
ala seni arendamata kinnistul uue piirkonda sobiva korterelamuga;
korrastatud, kvaliteetse ja turvalis e elukeskkonna loomine;
toimiva ning vajadustele vastava taristu loomine .
4. PLANEERINGUS KAVANDATU KIRJELDUS
PLANEERITUD MAA-ALA KRUNDIJAOTUS
Detailplaneeringu lahendusega nähakse ette elamumaa sihtotstarbega Paldiski mnt 217 b
kinnistu jagamine kaheks krundiks:
Krunt pos 1: pindala 1 557 m 2 , sihtotstarve on EK 100% (vähemalt
kolmekorruseline, mitme korteriga elamu).
Krunt pos 2: pindala 204 m 2 , sihtotstarve on L 100 % (tee, tänav).
Krundi kasutamise sihtotstarbed on toodud vastavalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhendile
„Detailplaneeringu vormistamise täpsustatud nõuded“.
PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 5
HOONESTUSALA, HOONE PAIKNEMISE JA SUURUSE
KAVANDAMISE PÕHIMÕTTED
Hoonestusala paiknemise kavandamise põhimõtted
Planeeritava hoone asukoha valikul on arvestatud olemasoleva kõrghaljastuse paiknemist,
olemasolevate elamute insolatsiooninõudeid ja krundi ebakorrapärasest kujust tulenevaid
iseärasusi. Seega on hoonestusala kavandatud krundi lõunapoolsesse, laiemasse ossa selliselt,
et see piiraks võimalikult vähe loomulikku valgustust naaberhoonetes.
Planeeritav hoonestusala on ette nähtud 4 m kaugusele krundi ida-, lõuna- ja loodepoolsest piirist
ning ca 38 m krundi kirdepoolsest piirist. Hoonele on lubatud ehitada rõdusid hoonestusala piires.
Andmeid kruntide ehitusõiguse kohta vt jooniselt nr 2 „Põhijoonis“.
Hoone suuruse kavandamise põhimõtted
Hoone suuruse kavandamisel on arvestatud ümbritsevate hoonetega ja Haabersti linnaosa
üldplaneeringuga, mille kohaselt on antud piirkonna hoonestustihedus 1,2 ja hoonete
korruselisus 5. Kuna planeeritav hoone paikneb 2-korruseliste ühepereelamute naabruses, ei ole
rakendatud maksimaalset lubatud korruselisust, vaid planeeritud on 4 maapealse korrusega
hoone. Kavandatud hoone suletud brutopind on kuni 1450 m². Planeeritud suurim lubatud
korterite arv on 14.
Vastavalt Majandus- ja taristuministri 06.05.2015 a määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete
loetelu ja arvestamise alused“ ei ole kavandatud rõdusid arvestatud suletud brutopinna hulka.
Lubatud on ehitada rõdusid planeeritud hoonestusala ulatuses ning rõdude alune pind peab
mahtuma planeeritud ehitisealuse pinna sisse.
Detailplaneeringu lahenduse aluseks on Allianss Arhitektid OÜ arhitekt Tarmo Teedumäe poolt
koostatud hoone arhitektuurne eskiis koos asendiplaanilise lahendusega (Vt Lisade kaust –
Lisa 12 „Planeeritud hoone illustratsioon“).
Planeeringuga määratakse kruntidele järgmine ehitusõigus:
Pos nr Krundi aadressi Hoone suurim Hoonete Suurim Hoone max. kõrgus
ettepanek lubatud ehitisealune suurim lubatud ol.ol. maapinnast // abs
pind (maapealne) lubatud korterite arv kõrgus //
arv krundil korruselisus
krundil (maapealne)
Krunt 1 Paldiski mnt 530 1 14 13** m // abs 18,75 //
217 b 4k
Krunt 2 - - - -
* Hoone ehitisealune pind on toodud vastavalt Majandus- ja taristuministri määrusele nr 57 „Ehitise
tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused “.
** Planeeritud hoone kõrguse määramisel on arvestatud, et see ei ületaks Paldiski mnt 195 kinnistul oleva
hoone kõrgust.
HOONE KASUTUSOTSTARBED, HOONE JA MAAÜKSUSE
KOORMUSNÄITAJAD
Vastavalt Majandus- ja taristuministri määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ on
planeeritava hoone kasutusotstarve „kolme ja enama korteriga elamud“ (kood 11220).
Detailplaneeringu lahendusega lubatud planeeringuala hoonestustihedus (suletud brutopinna m²/
PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 6
plan. kruntide pindala m²) on 0,82 (1 450 / 1 761). Planeeritud hoone suurim lubatud korterite arv
on 14.
Lähialal paiknevad korterelamud on 5-korruselised ning üksikelamud on 1- kuni 2-korruselised.
Väike-Õismäe asumis, Paldiski maantee ja Õismäe tee vahelisel alal domineerivad 5-korruselised
korterelamud. Samuti on üldplaneeringuga antud korterelamumaa juhtotstarve olemasolevale,
planeeringuala naabruses paiknevale, üksikelamutega elamualale. Planeeritava maa-ala
kontaktvööndis on olemasoleva korterelamute ala hoonestustihedus 1,20 ning praegune
üksikelamute ala tihedus on 0,11. Planeeritud hoonestatava krundi tiheduseks on ette nähtud
0,82, mis on väiksem nii üldplaneeringuga lubatust, kui ka olemasoleva korterelamute ala
hoonestustihedusest. (vt detailplaneeringu lisad, lisa 11 – Ruumilise keskkonna analüüsi joonis).
VERTIKAALPLANEERIMISE PÕHIMÕTTED
Planeeritud krundi maapinna kõrgust ei muudeta. Likvideeritakse Paldiski mnt 217 b kinnistule
ulatuv nõlv ning kinnistu piirile ehitatakse tugimüür, mis jääb toetama Paldiski mnt 219 a kinnistu
osas säilivat nõlva. Vältida tuleb sademevee valgumist naaberkinnistutele. Võimalikult suures
ulatuses immutada sademevesi omal krundil oleval haljasalal, üleliigne sademetevesi juhitakse
planeeritud sademetevee kanalisatsiooni torusse. Arvestuslik sademevee vooluhulk on toodud
ptk 4.7 „Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted“. Vertikaalplaneerimine ja täpne sademetevee
ärajuhtimise lahendus ja mahud antakse ehitusprojektis.
HALJASTUSE RAJAMISE JA HEAKORRA TAGAMISE
PÕHIMÕTTED
Haabersti linnaosa üldplaneeringu rohelise võrgustiku kaardi kohaselt paikneb planeeringuala
parklinna asustuspiirkonnas, mille määratud haljasala osakaal on min 40%, mille hulka ei kuulu
katuse- ja garaažipealne ja muu haljastus, mis ei ole rajatud maapinnale. Lisaks tuleb
üldplaneeringu kohaselt parklinna alal kõrghaljastust, kui olulist miljööelementi, väärtustada ja
maksimaalselt säilitada.
Planeeritaval alal on läbi viidud dendroloogiline hindamine, mille koostas dendroloog Olev Abner,
09.11.2017 (vt detailplaneeringu lisad, lisa 4). Planeeritava ala olemasolev kõrghaljastus paikneb
ala põhja- ja loodeservas, ala kaguosa on lage. Dendroloogilise hinnangu kohaselt
Paldiski mnt 217 b kinnistul haljastuslikult väärtuslikud puud puuduvad. Haljastuslikult olulised on
püsivad ja heas tervislikus seisundis, kuid ühekülgse võraga kased ja sanglepad; praegu veel
püsivas, kuid tüvevigastuse tõttu halvenevas tervislikus seisundis punakas remmelgas; suurte
puude varjus mõõdukalt hõrenenud võraga elupuud. Haljastuslikult väheväärtuslikud on alt või
küljelt tugevasti laasunud ja liigitüüpilise võrakuju kaotanud puud; mõõdukalt kaldus harudega
puud, mis tulevikus võivad kaotada püsivuse; mitmete tüvevigastustega või mädanikest
kahjustunud puud; suuremate puude varjus rõhutud seisundis olevad puud; vananenud põõsad.
Likvideerida tuleb maha vajunud puud; murdumisohtlikud puud; hääbuvad puud; väärtuslikumaid
puid kahjustavad puud ja noored ise alale levinud puud, millel puudub kasvuruum.
Detailplaneeringu lahendusega nähakse ette, ala korrastamise ja ohutuse tõstmise eesmärgil,
kõigi V klassi puude, põõsaste ja puudegruppide likvideerimine, mida on kokku 12 hinnatud
objekti. IV klassi isenditest likvideeritakse vaid 8 objekti – 2 sookaske, 2 halli leppa, 1 saarvaher,
1 halli lepa puudegrupp, 1 elupuude puuderida, ja 1 hariliku vaarika põõsarühm. III klassi puid
likvideeritakse alal kuni 6 tk, millest 3 on sanglepad, 2 kuldkased ja 1 sookask. Ala põhjaosas
oleva kõrghaljastus suures osas säilitatakse, selle hulgast likvideeritakse perspektiivitud ja/või
ohtlikud V klassi puud. Likvideeritavad III-IV klassi puud tuleb asendada uute väärtuslike liikidega
sobivamas kohas.
PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 7
Likvideeritav haljastus ja asendusistutuse haljastuslike ühikute arvutus vastavalt Tallinna
Linnavolikogu 19.05.2011 a määrusele nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise
tingimused ja kord“:
Rinnas-
diameeter
Likvi- Puu Puu Raie- Haljas-
(mitmetüve Puu liigi-
deeritav Puittaime nimi väärtus- seisukorra põhjuse tuse
puhul koefitsient
puu nr klass koefitsient koefitsient ühik
läbimõõtude
summa), cm
3 saarvaher 73 IV 0,5 0,3 0,7 37
5 hall lepp 20 IV 0,5 0,3 0,7 10
6 hall lepp 8 V - - - -
7 harilik vaarikas IV 0,5 0,3 0,7 -
8 sookask 53 III 1,0 1,0 0,7 48
9 hall lepp 33 V - - - -
10 hall lepp 64 IV 0,5 0,3 0,7 32
11 sanglepp 38 III 1,0 1,0 0,7 34
12 sanglepp 54 III 1,0 1,0 0,7 49
13 hall lepp V - - - -
14 hall lepp 10 V - - - -
15 hall lepp 12 IV 0,5 0,3 0,7 6
16 sanglepp 29 III 1,0 1,0 0,7 26
17 sanglepp 9 V - - - -
18 siidjas paju 108 V - - - -
19 siidjas paju 23 V - - - -
20 harilik elupuu 283 IV 0,5 0,3 0,7 142
21 vitspaju 33 V - - - -
24 saarvaher 45 V - - - -
26 saarvaher 24 V - - - -
27 saarvaher 24 V - - - -
28 saarvaher 37 V - - - -
29 kuldkask 31 III 1,0 1,0 0,7 28
36 sookask 23 IV 0,5 0,3 0,7 12
40 sookask 15 IV 0,5 0,3 0,7 8
41 kuldkask 20 III 1,0 1,0 0,7 18
448
Haljastuslike ühikute arv vastavalt arvutusele on 448 ühikut. Planeeringus on toodud
maksimaalne võimalik likvideeritava haljastuse hulk, täpne likvideeritav haljastus ja asemele
istutatavate haljastuse ühikute hulk selgub ehitusprojekti koostamise staadiumis. Asendusistutus
teostatakse koostöös Haabersti linnaosa valitsusega ning Tallinna Keskkonna- ja
Kommunaalametiga, kes määrab ka asendusistutuste asukoha, istikute arvu, liigid ning mõõtmed.
Detailplaneeringu lahendusega on hoonestatava krundi (pos 1) haljaspinna osakaal ette nähtud
vähemalt 54 % ning kokku on pos 1 ja pos 2 haljastuse osakaal ette nähtud 50 %. Seega on
detailplaneeringuala planeeritud haljastuse osakaal suurem Haabersti linnaosa üldplaneeringuga
ettenähtust (40%). Planeeringualale on ette nähtud uute puude istutamine kinnistu põhja- ja
läänenurka. Lisaks on ette nähtud heki istutamine Mihkli tn 6 kinnistuga külgnevale piirile, mis
PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 8
eraldab visuaalselt planeeritud hoone naaberkinnistust ja krundi pos 2, Mihkli tn 8 kinnistuga
külgnevale piirile, mis eraldab kavandatud süvamahutid naaberkinnistust.
Vastavalt dendroloogilises hinnangus antud soovitustele tuleks juurde istutamisel eelistada
valgusele avatud kohtades erineva kõrgusega põõsaid nagu sireleid, ebajasmiine, enelaid,
põisenelaid, varjulistes kohtades okaspõõsastest jugapuid ning lehtpõõsastest aga villast
lodjapuud, magesõstart ja pihlenelat. Ehitustööde ajal tuleb säilivate puude tüvesid, võrasid ja
juurestikku kaitsta. Täpsemad nõuded vt ptk 5.2 „Nõuded ehitusprojekti koostamiseks“.
Krundi pos 1 loodepoolsele piirile on ette nähtud kuni 1,5 m kõrgune piirdeaed, mis eraldab
planeeringuala vahetult külgnevatest üksikelamute kinnistutest. Piirdeaed on ette nähtud ka
krundi edelaosas lõppeva tugimüüri ja eelpool kirjeldatud piirdeaia vahelisele alale. Krundi
Õismäe tee poolsele küljele piirdeaeda ette nähtud ei ole, sellele küljele on lubatud piirdeks rajada
hekk. Kõrghaljastusega alale on kavandatud lastemänguväljak/puhkeala. Planeeritud
kinnistusisesed teed (pos 1) võib rajada asfaltkattega ja/või (betoon-) kivikattega.
Pos 1 sorteeritud jäätmete kogumise koht on kajastatud joonisel nr 2 „Põhijoonis“ (omal
kinnistul, hoone konsoole osa all). Sorteeritud jäätmete kogumise koht täpsustub
projekteerimisel ning võib paikneda ka muus Keskkonna - ja Kommunaalametiga
kokkulepitud kohas omal kinnistul (ka väljaspool hoone mahtu). Nõuded jäätmema hutite
arvu, liigiti kogumise ja asukoha osas on toodud ptk 5.2. „Nõuded ehitusprojekti
koostamiseks“.
Pos 2 krundile on planeeritud süvamahutid (kogus ja suurused vt ptk 5.2), mis
teenindavad naaberkinnistute, Paldiski mnt 189, 191, 193, 195 ja 197 , korterelamuid.
Jäätmekonteinerite arv ja mahud võivad täpsustuda projekteerimise staadiumis,
koostöös Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga.
Jäätmekonteinerite väljaehitamise kohustus on Paldiski mnt 217 b detailplaneeringust
huvitatud isikul. Hoonealuse huumusmulla käitlemine peab vastama Tallinna
Linnavolikogu 08.03.2007 määruse nr 6 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ nõuetele.
TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUSKORRALDUSE JA PARKIMISE
KORRALDAMISE PÕHIMÕTTED
Juurdepääs planeeringualale on ette nähtud Õismäe tee kvartalisiseselt tänavalt – krundile pos 1
krundi lõunanurgast. Krundile pos 2 on planeeritud kergliiklustee, mis ühendatakse planeeritud
künnistele ettenähtud ülekäiguradadega olemasoleva kergliiklusteega teiselpool Õismäe teed.
Planeeritud kergliiklusteele on ette nähtud perspektiivsed jätkamise võimalused nii põhja- kui
lõuna suunas. Krundile pos 2 planeeritud jäätmemahutitele on ette nähtud juurdepääs otse
olemasolevalt tänavalt, kuhu on ette nähtud peatumiskoht prügiautole.
Käesoleval ajal on Õismäe tee kvartalisisesel tänaval liiklemine reguleeritud õuealal liiklemise
põhimõttel. Lisaks on planeeringus ette nähtud liiklust rahustava meetmena künniste rajamine.
Planeeringuala paikneb hea ühistranspordiühendusega piirkonnas. Parkimine on lahendatud
vastavalt Eesti Standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“, mille kohaselt on kinnistu arvutuslik
normatiivne parkimiskohtade arv 20. Käesolevale, Paldiski mnt 217b kinnistu detailplaneeringule,
mis on vastu võetud 11.11.2015, ei rakendu „Tallinna parkimiskohtade arvu normid“, mis jõustusid
Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020 otsusega nr 84, sest otsuse punkti nr 2. kohaselt ei rakendata
Tallinna parkimiskohtade arvu norme enne otsuse jõustumist vastuvõetud või kehtestatud
detailplaneeringutele.
PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 9
Normatiivsete parkimiskohtade kontrollarvutus (korruselamute ala):
Normatiiv Normatiivne
Kortereid (kohta/korterile) parkimiskohtade arv
50% korteritest 1- kuni
2- toalised ja
14 1,4 19,6
50% korteritest 3- ja
enamatoalised
KOKKU: 20
Planeeringuga on krundile pos 1, kavandatud hoone 1-korruse tasapinnale, ette nähtud
20 parkimiskohta, millest 7 jäävad täielikult planeeritud hoone alla ning 13 jäävad osaliselt või
täielikult hoone alt välja. Täpne korterite arv ja sellest tulenev vajalike parkimiskohtade arv selgub
ehitusprojekti koostamisel, mille juures tuleb tagada normatiivne parkimiskohtade arv.
TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED
Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus.
Veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendus
Planeeringuala vee- ja kanalisatsioonilahenduse koostamise aluseks on AS Tallinna Vesi poolt
16.08.2019 nr PR/1949032-1 väljastatud tehnilised tingimused. Väljastatud tehnilised tingimused
kehtivad 1 aasta.
Krundi pos 1 veevarustus on ette nähtud Paldiski mnt 217b kinnistu ees tänaval paiknevast
DN 200 mm ühisveetorustikust. Veevarustuse liitumispunkt on planeeritud tänava maa-alale,
kinnistu piirist kuni 1 m kaugusele. Eeldatav veevarustuse arvutuslik vooluhulk on 1 l/s.
Planeeritud veetorustiku pikkus on ca 10,5 m. Kavandatud kuni 18 korteriga elamu arvutuslik
veevajadus on 10 m3/d. Piirkonnas on tagatud tavaolukorras vabasurve 480 kPa ja tulekahju
olukorras 100 kPa.
Tulekustutusvesi 10 l/sek on tagatud ühisveetorustiku hüdrantidest, millest lähim paikneb
Paldiski mnt 217b kinnistu ees.
Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Krundi pos 1 reovesi juhitakse Õismäe tee 113
kinnistu ees olevasse AKTSIASELTS TALLINNA VESI reoveekanalisatsiooni. Planeeringuala
teenindava kanalisatsioonitoru rajamine on kavandatud piki avalikult kasutatavat maad.
Planeeritud kanalisatsioonitorustiku pikkus on ca 140 m. Kanalisatsiooni liitumispunkt on
planeeritud tänava maa-alale, kinnistu piirist kuni 1 m kaugusele. Planeeritud torustikule on ette
nähtud ümber ühendada Paldiski mnt 219 a kinnistu kanalisatsioon. Lahendust on
Paldiski mnt 219 a kinnistu omanike esindajale tutvustatud, vt Lisade kaust ptk 2 „Teave
planeeringu koostamise käigus tehtud koostöö kohta“.
Sademevesi on osaliselt ette nähtud juhtida Paldiski mnt 217 b kinnistu ees olevasse d 400 mm
sademetevee kanalisatsiooni torusse ning osaliselt immutada oma krundi piires pinnasesse.
Eeldatav sademetevee vooluhulk on arvutuslikult 9,19 l/s. Täpsed voolu hulgad, sademevee
ühiskanalisatsiooni pealevoolu reguleerimise vajadus ja täpne sademetevee ärajuhtimise
lahendus antakse projekteerimise staadiumis, kusjuures vooluhulkade ühtlustamisel ja piiramisel
tuleb arvestada AKTSIASELTS TALLINNA VESI tehniliste nõuetega. Planeeritud sademevee
torustiku pikkus on ca 5,5 m.
Paldiski mnt 217b kinnistut läbib Paldiski mnt 219 a kinnistut teenindav drenaažitorustik, mis on
käesolevas detailplaneeringus ette nähtud säilitada ning tagatud on nõuetekohased
vahekaugused planeeritud hooneni.
PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 10
Planeeritud sademevee, reovee ja veetorustikule ning säilivale kuivendustorustikule on ette
nähtud servituudi vajadusega alad nende kaitsevööndite ulatuses, torustike tulevase omaniku
(võrgu valdaja) kasuks. Tagatud on nõuetekohased tehnovõrkude vahelised kujad ning kaugused
torustikest teiste ehitiste ja puudeni.
Elektrilahendus
Planeeringuala elektrivarustuse lahenduse koostamise aluseks on Elektrilevi OÜ poolt
14.02.2013 väljastatud tehnilised tingimused nr 207911.
Kavandatud korterelamu elektrienergiaga varustamine on ette nähtud krundi pos 1 piirile
paigaldatavast liitumiskilbist, mille toide saadakse 0,4 kV kaabliga alajaama nr 868 0,4 kV jaotla
vabalt fiidrilt. Nimetatud alajaam paikneb Paldiski mnt 217b kinnistust kirdesuunas.
Planeeritud 0,4 kV kaabelliini ja liitumiskilbi paiknemine on põhimõtteline ning täpsustatakse
projekteerimise staadiumis. Planeeritud madalpinge kaablikoridori pikkus on ca 202 m.
Planeeritud maakaablile on ette nähtud servituudi vajadusega ala koridori laiusega 2 m, võrgu
valdaja kasuks.
Tänavavalgustus
Antud planeeringuga tänavavalgustuse lahendust ei muudeta. Planeeritav kõnnitee on
valgustatud olemasoleva tänavavalgustuse poolt.
Sidelahendus
Sidevarustus kavandatud vastavalt Telia Eesti AS 13.09.2019 tehnilistele tingimustele
nr 32649527. Planeeritava hoone sideühenduseks on ette nähtud kaks võimlaust: variant 1
kohaselt ehitatakse sidekanalisatsiooni trass alates Õismäe tee sidekaevust nr k2026, variant 2
kohaselt Paldiski mnt 209 kinnistul asuvast sidekaevust nr 17116. Valik variantide vahel tehakse
ehitusprojekti koostamise staadiumis. Enne projekteerimist taotleda Telia Eesti AS täiendavad
tehnilised tingimused. Ehitustööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis
tegutsemise eeskirjast.
Küttelahendus
Planeeringuala küttelahendus on lahendatud vastavalt AS Tallinna Küte (praeguse nimega AS
Utilitas Tallinn) 15.02.2013 a tehnilistele tingimustele nr 21300-01-13/8.
Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 27.05.2004 määrusele nr 19 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid,
kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised
kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus“ kuulub
Paldiski mnt 217b kinnistu kaugkütte piirkonda. Planeeritud korterelamu arvutuslik soojakoormus
on 0,15 MW.
Vastavalt AS Tallinna Küte tehnilistes tingimustes toodud kolmele ühenduskoha variandile on
planeeritud korterelamu kaugkütte ühenduspunkt olemasoleva soojusvõrguga DN 80 valitud
Paldiski mnt 195 ja Paldiski mnt 219 a hoonete vahel, tänava maa-alal. Ühenduspunkti asukoht
vaata joonisel nr 3 „Tehnovõrkude koondplaan“. Ühenduskoht ja täpne kaugküttetorustiku
paiknemine selgub projekteerimise staadiumis. Planeeritud kaugküttetorustiku pikkus on ca 19 m.
AVALIKU RUUMI PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED
Planeeringu lahendusega on ette nähtud avaliku kergliiklustee rajamine planeeringuala
naabrusesse, mille jaoks on olemasolevast kinnistust eraldatud transpordimaa sihtotstarbega
krunt (pos 2). Samale krundile on ette nähtud ka (süvistatud) jäätmekonteinerid, mis teenindavad
lähedalasuvaid olemasolevaid (Paldiski mnt 189, 191, 193, 195 ja 197) kortermaju.
PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 11
Planeeritud kergliiklustee ja süvamahutite väljaehitamise järel antakse planeeritud krunt pos 2 üle
Tallinna linnale ning määratakse avalikku kasutusse.
KAVANDATUD JA KEHTIVAD KITSENDUSED
Kehtivad kitsendused on kajastatud detailplaneeringu lisade kaustas oleval joonisel „Tugiplaan“
(vt Lisa 10). Kehtivad ja kavandatud kitsendused on kajastatud joonisel nr 2 „Põhijoonis“.
Krundile pos 1 on ette nähtud järgmised kitsendused (SV – servituudi vajadusega ala):
SV: plan. soojatorule ja liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuse s (2m torust ja
liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks
SV: plan. veetorule ja liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (2m torust ja
liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks
SV: plan. kanalisatsioonitorule ja liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (2m
torust ja liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks
SV: plan. sademetevee kanalisatsioonitorule ja liitumispunktile, kaitsevööndi
ulatuses (2m torust ja liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks
SV: plan. sidekanalisatsioonile ja liitumispunktile, kaitsevööndi ula tuses (1m
torust ja liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks
SV: plan. elektri liitumiskilbile, kaitsevööndi ulatuses (2m kilbist), võrgu valdaja
kasuks
SV: ol.ol. soojatorule, kaitsevööndi ulatuses (2m torust isolatsiooni
välispinnast), võrgu valdaja kasuks
SV: ol.ol. drenaažitorule, kaitsevööndi ulatuses (2 -2,5m (olenevalt toru
läbimõõdust) toru välispinnast), võrgu valdaja kasuks
Krundile pos 2 on ette nähtud järgmised kitsendused (SV – servituudi vajadusega ala):
SV: plan. soojatorule ja liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (2m torust ja
liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks
SV: plan. veetorule ja liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (2m torust ja
liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks
SV: plan. kanalisatsioonitorule ja liitumispu nktile, kaitsevööndi ulatuses (2m
torust ja liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks
SV: plan. sademetevee kanalisatsioonitorule ja liitumispunktile, kaitsevööndi
ulatuses (2m torust ja liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks
SV: plan. sidekanalisatsioonile ja liitumispunktile, kaitsevööndi ulatuses (1m
torust ja liitumispunktist), võrgu valdaja kasuks
SV: plan. elektri liitumiskilbile, kaitsevööndi ulatuses (2m kilbist), võrgu valdaja
kasuks
SV: ol.ol. soojatorule, kaitsevööndi ulatuses (2m torust isolatsio oni
välispinnast), võrgu valdaja kasuks
SV: ol.ol. drenaažitorule, kaitsevööndi ulatuses (2 -2,5m (olenevalt toru
läbimõõdust) toru välispinnast), võrgu valdaja kasuks
JSV: prügi kogumismahutitele, Paldiski mnt 189, 191, 193, 195 ja 197 kinnistute
kasuks.
Krunt määratakse avalikku kasutusse
Planeeritud kitsendused Õismäe tee T13 transpordimaa kinnistule (SV – servituudi
vajadusega ala):
PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 12
SV: plan. soojatorule, kaitsevööndi ulatuses (2m torust isolatsiooni
välispinnast), võrgu valdaja kasuks
SV: plan. veetorule, kaitsevööndi ulatuses (2m toru välispinnast), võrgu valdaja
kasuks
SV: plan. kanalisatsioonitorule, kaitsevööndi ulatuses (2m toru välispinnast),
võrgu valdaja kasuks
SV: plan. sademetevee kanalisatsioonitorule, kaitsevööndi ulatuses (2m toru
välispinnast), võrgu valdaja kasuks
SV: plan. sidekanalisatsioonile, kaitsevööndi ulatuses (1m trassist), võrgu
valdaja kasuks
SV: plan. elektrikaablile, kaitsevööndi ulatuses (1m kaablist), võrgu valdaja
kasuks
Planeeritud Õismäe tee transpordimaa kinnistule (SV – servituudi vajadusega ala):
SV: plan. kanalisatsioonitorule, kaitsevööndi ulatuses (2 -2,5m toru välispinnast),
võrgu valdaja kasuks
SV: plan. sidekanalisatsioonile variant 1, kaitsevööndi ulatuses (1m trassist),
võrgu valdaja kasuks
Planeeritud kitsendus Õismäe tee õueala 6 kinnistule (SV – servituudi vajadusega ala):
SV: plan. kanalisatsioonitorule, kaitsevööndi ulatuses (2 -2,5m toru välispinnast),
võrgu valdaja kasuks
Planeeritud kitsendus Paldiski mnt 209 kinnistule (SV – servituudi vajadusega ala):
SV: plan. sidekanalisatsioonile variant 2, kaitsevööndi ulatuses (1m trassist),
võrgu valdaja kasuks
Planeeritud kitsendus Paldiski mnt 183a kinnistule (SV – servituudi vajadusega ala):
SV: plan. sidekanalisatsioonile variant 2, kaitsevööndi ulatuses (1m trass ist),
võrgu valdaja kasuks
Planeeritud kitsendus Paldiski mnt 185a kinnistule (SV – servituudi vajadusega ala):
SV: plan. elektrikaablile, kaitsevööndi ulatuses (1m kaablist), võrgu valdaja
kasuks
KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA MAA-ALA
RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE
Viia ellu üldplaneeringu järgne lahendus täiendades olemasolevat korterelamute ala seni
arendamata kinnistul uue piirkonda sobiva korterelamuga
Planeeringu koostamisel on aluseks võetud Haabersti linnaosa üldplaneering ning kavandatud
lahendus vastab üldplaneeringus etteantud tingimustele. Hoonestuse korruselisus ja
hoonetsustihedus on kooskõlas ka naaberala korterelamute ala korruselisuse ja
hoonestustihedusega.
Korrastatud, kvaliteetse ja turvalise elukeskkonna loomine
PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 13
Planeeringu lahendusega on ette nähtud ala korrastamise eesmärgil kergliiklustee rajamine,
avalike parkimiskohtade rajamine olemasoleva sisetänava äärde, sorteeritud jäätmete
kogumismahutite ala rajamine piirkonda teenindavate süvakogumismahutite tarvis, perspektiivitu
ja ohtliku kõrghaljastuse likvideerimine, haljasala korrastamine ja uute puude ning põõsaste
istutamine. Ala korrastamine ja uute elanike lisandumine ja seni kasutuseta ala kasutuselevõtt
mõjub positiivselt piirkonna turvalisusele.
Toimiva ning vajadustele vastava taristu loomine
Ette on nähtud rajada uus kergliiklustee sisetänava lääneserva, prügikonteinerite ala piirkonda
teenindavate süvakogumismahutitega ning parkimiskohtade väljaehitamine avaliku tänava ääres.
Planeeritud kortermaja parkimine on lahendatud omal kinnistul ning ette on nähtud vajalikud
ühendused tehnovõrkudega.
Planeeritud lahendus on kooskõlas maa-ala ruumilise arengu eesmärkidega.
KAVANDATU MÕJU LÄHIPIIRKONNA LINNAKESKKONNALE
JA SELLE ARENGUVÕIMALUSTELE
Planeeringulahenduse väljatöötamisel ja ehitusõiguse määramisel on lähtutud eelkõige
väljakujunenud linnaehituslikust situatsioonist, olemasolevast kontaktvööndi hoonestusest,
Haabersti linnaosa üldplaneeringus määratud tingimustest jms.
Üldplaneeringu järgi on kogu Paldiski mnt ja Õismäe tee vaheline piirkond korterelamute ala (Ek),
millest tulenevalt on planeeringuala kõrvale jääva praeguse väikeelamute ala perspektiiv samuti
areneda korterelamute piirkonnaks. Selle ala võimalik hoonestusskeem on toodud
detailplaneeringu lisade kaustas – lisa 13 „Piirkonna perspektiivne võimalik hoonestusskeem“.
Väikeelamute asemele kavandatava perspektiivse võimaliku hoonestuse paigutus on välja
töötatud lähtuvalt olemasolevast lähiala hoonestusskeemist, kus hooned paiknevad üksteise
suhtes risti, paralleelselt või väikese nurga all paralleelselt. Arvestades ala naabrusesse jäävat
pikka hoonetekompleksi (Paldiski mnt 189, 191, 193, 195, 197), on lähim perspektiivne hoonestus
paigutatud sellega risti. Selliselt on tagatud suurem privaatsus olemasolevas hoones ning samas
võimalikult suur distants perspektiivsete hoonete ja Paldiski maantee vahel. Käesoleva
planeeringuga kavandatud hoone moodustab jätku perspektiivsele hoonele kohas, kus selle
kaugus olemasolevast hoonestusest on piisavalt suur.
Detailplaneeringu lahenduse elluviimine toob kaasa positiivseid muutusi tänavaruumis –
ehitatakse välja parkimiskohad avalikult kasutatava tänava äärde. Eraldatakse krunt
transpordimaa laiendamiseks ja täiendava kergliiklustee rajamiseks tänava läänepoolsele küljele,
mis ühendatakse olemasoleva kergliiklusteega ülekäiguradadega künnistel. Samuti mõjub lähiala
positiivselt piirkonna jäätmekäitluse korrastamine, uue prügikogumisala ja jäätmete
süvakogumismahutite paigaldamisega, millele vajalik maa-ala eraldatakse samuti
Paldiski mnt 217 b kinnistust. Lisaks korrastatakse olemasolev haljastus, likvideerides
väheväärtuslikud ja ohtlikud puud ning istutades juurde uusi puid ja põõsaid.
Kavandatud lahendus ei oma negatiivset mõju linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele.
KURITEGEVUSE ENNETAMINE NING KAVANDATU VASTAVUS
AVALIKELE HUVIDELE JA VÄÄRTUSTELE
Planeeritavale alale on ette nähtud üks elamumaa sihtotstarbega krunt ja üks transpordimaa
sihtotstarbega krunt. Kuritegevuse ennetamise abinõud on määratud Eesti Standardi
PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 14
EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:
Linnaplaneerimine“ soovituste alusel.
Planeering näeb ette valgustada rajatava hoone sissepääsud, lisaks säilib olemasolev
tänavavalgustus. Planeeringu realiseerimisel ehitatakse välja konkreetsed juurdepääsud ja
liikumisteed ning märgistatakse ja piiritletakse selgesti eravalduse piirid. Soovitatav on kasutada
automaatvalvet ning piirata krundile planeeritud parkimisalale juurdepääs ainult maja elanikele.
Planeeritud uuselamu kuju võimaldab rakendada video- ja naabrivalvet – ette on nähtud tagada
uuselamu ja olemasolevate hoonete vaheline hea nähtavus ning jälgitavus. Sisenemisruumid ja
hoiuruumid peavad olema lukustatud ning jälgitavad. Projekteerimisel ja ehitamisel on soovitatav
kasutada kvaliteetseid ja vastupidavaid materjale, mis ei ole kergesti süttivad. Lisaks tuleb
tähelepanu pöörata hoonete uste, akende ja lukkude ning puhkeala ja mänguväljaku elementide
kvaliteedile ning turvalisusele. Vt täpsemalt nõudeid projekteerimiseks: ptk 5.2 - Turvalisusest
tulenevad nõuded.
Käesolev planeering tihendab linnaruumi ja muudab aktiivselt kasutatavaks kasutuseta seisnud
Paldiski mnt 217 b kinnistu.
Planeeritu on kooskõlas avalike huvide ja väärtustega.
5. NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS
HOONE OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED
Planeeritud hoonele on 04.09.2018 a tehtud arhitektuurne eskiiskavand Allianss Arhitektid OÜ
arhitekt Tarmo Teedumäe poolt (töö nr 1821 – vt Lisade kaust, Lisa 12).
Olulisemad arhitektuurinõuded planeeritavale hoonele:
Rajatav hoone peab olema kaasaegse ja kõrge arhitektuurse tasemega, samas
sobituma naabruses olevate korrushoonetega .
Kasutada antud keskkonnale iseloomulikke ja arhitektuurselt sobivaid
ehitusmaterjale.
Hoone fassaad kujundada kaasaegsete, antud asukohta sobivate
fassaadikattematerjalidega, nt betoon, klaas, tellis, ehituslikud viimistlusplaadid.
Tänava poolne fassaad on soovitatav teha suletum, et tagada privaatsus nii
olemasoleva kui ka uue kortermaja elanikele.
Tänava- ja hoovipoolne fassaad tuleb kujundada selliselt, e t I korruse parkimine
ei oleks sammastel ega ka kinnine tumm müür.
Fassaadist väljapoole jäävaid rõdusid on lubatud kavandada hoonestusala
piires, hoone põhja-kirdeküljele. Teistes osades rõdude kavandamise korral
lahendada need hoonemahu sees.
Katuse tüüp: lamekatus, katuse kalle kuni 10°. Tagada, et hoone fassaadilt,
katuse parapetilt või räästalt sulav lumi ja jää ei langeks alla parkivatele
autodele.
Planeeringuala ning naaberkruntide, Mihkli 6 ja Mihkli 8, vaheline metall -
võrkpiire on amortiseerunud, mis on ette nähtud likvideerida ja r ajada uus piire
koos hekiga, kõrgusega kuni 1,5 m. Piirde vahetamiseks on vajalik küsida
Mihkli 6 ja Mihkli 8 omanike nõusolekud.
Paldiski mnt 219 a poolsele piirile rajatakse nõlva kindlustamiseks tugimüür,
tugimüüri ja Mihkli tn 6 kinnistu piirde vahelin e ala piiratakse samuti piirdega,
mis on lubatud kuni väikeelamute säilimiseni.
PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 15
Piirde materjal: metallvõrk piire või puidust lippaed läbipaistvusega vähemalt
30%.
Ehitatav piirdeaed on lubatud kuni väikeelamute säilimiseni.
Krundi tänavapoolsele piirile ei ole piirdeaia rajamine lubatud.
NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS
Detailplaneeringus määratakse järgmised nõuded ehitusprojekti koostamiseks:
Nõuded kahjulike mõjude vältimiseks naaberhoonetele:
Hoone ehitamise ajal tuleb jälgida naaberhoonete stabiilsu st.
Ehitusprojekti koosseisus peab olema ehitustööde organiseerimise projekt.
Ehituse organiseerimise projektis kirjeldada ehitamiseks seatavaid tingimusi
konkreetselt, sh meetmeid naaberhoonete seisukorra säilitamiseks.
Ehitus- ja omanikujärelevalve teostaja peab tagama selle, et ehitustegevus ei
mõjutaks negatiivselt naabruses asuvate hoonete seisukorda .
Tööprojektis määrata täpsemad meetmed naabermajade kahjustamise
vältimiseks.
Müra nõuded:
Hoone projekteerimisel ja ehitamisel arvestada Sotsiaalministri 04.03.2002 a
määruses nr 42 ”Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” ja EVS 842:2003
„Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ toodud nõudeid.
Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul
rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile
EVS-EN ISO 717.
Ehitusprojekti koostamisel arvestada OÜ Adepte Ekspert 15.05.2015 koostatud
eksperthinnangus „Paldiski mnt 217 b detailplaneeringuala liiklusmüra
modelleering“ esitatud järelduste ja leevendavate meetmetega.
Eestis kehtiva standardi EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse
müra eest" tabeli 6.3 "Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded ole nevalt
välismüratasemest" kohaselt tuleks planeeritud hoone Paldiski mnt poolsed
välispiirded projekteerida selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga
elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R'w+Ctr ≥ 35 dB ja teiste
välispiirete puhul R'w+Ctr ≥ 30 dB. (R’w (dB) on õhumüra isolatsiooni indeks -
arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ehitise ruumide vahel
(iseloomustab heli ülekannet läbi vaadeldava piirdekonstruktsiooni ja sellega
külgnevate konstruktsioonide). Ctr on transpordi müra spektri lähendustegur
vastavalt standardile EVS-EN ISO 717, mida kasutatakse ehitiste välispiirete
heliisolatsiooni hindamisel ja üksikelementide valikul. )
Akende valikul hoone teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende
heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50%
välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde
õhumüra isolatsiooni indeks. Kui akna pind on väiksem kui 50 %, siis võib akna
heliisolatsiooni väärtust vähendada suuruse 10lgS/Sa võrra, kus S on ruumi
välispiirdepind ja Sa on ruumi akende pind.
Kasutada on soovitav tõhusa heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid.
Hoone ruumide paigutusel arvestada kõrgendatud müratasemeid ja võimalusel
kavandada vaiksemat siseruumi nõudvad ruumid Õismäe tee ja sisehoovi
poolsele küljele.
PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 16
Planeeritava hoone tehnosüsteemide väljaehitamisel ja tehnoseadmete
paigaldamisel arvestada, et müra tekitavad seadmed paikneksid
olemasolevatest üksikelamutest ( Mihkli tn 6 ja 8) ja naaberelamute korteritest
(Paldiski mnt 191, 193, 195, 197 korrustest 1 -5) võimalikult kaugel. Vajadusel
arvestada täiendavate tehniliste lahendustega vältimaks perspektiivseid
müraprobleeme.
Ehitatava hoone tehnoseadmete müra ei tohi vastavalt So tsiaalministri
määrusele nr 42 § 7 lg 3 p 1.2 elamute välisterritooriumitel ületada päeval 50 dB
ja öösel 40 dB.
Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et
ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või
värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel
määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud.
Hoone põhikonstruktsioonideks kasutada raudbetoon, kivi, pakettaknaid.
Hoone ehitusprojektis esitada müratasemete kinnipidamise tingimus
ehitustööde ajaks. Kui mürataseme ületamine on ehituse eripärast lähtuvalt
vältimatult vajalik, siis tuleb seda teha päevasel ajal (soovitatavalt 8.00 kuni
18.00, kuid kindlasti mitte ajavahemikus 21.00 kuni 8.00).
Insolatsioonitingimused:
Korterelamu ehitusprojektis tuleb tagada eluruumide insolatsiooninõuded.
16.04.2020 juhendi „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse
arvutamise juhend“ kohaselt tuleb piisava loomuliku valgustuse saavutamiseks
rakendada insolatsiooni kestuse nõudeid – insolatsiooni kestus eluruumides on
piisav, kui 2,5- tunnine katkematu insolatsioon või 3- tunnine katkestustega
insolatsioon on tagatud kuni 3- toaliste korterite puhul vähemalt ühes toas, nelja
või enama tubade arvuga korterite puhul vähemalt kahes toas. Insolatsiooni
kestus on piisav ka juhul, kui 2-tunnine katkematu insolatsioon on tagatud 2 - ja
3- toaliste korterite puhul vähemalt kahes toas, 4 ja enama tubade arvuga
korterite puhul kolmes toas. Insolatsiooni kestus peab olema tagatud
ajavahemikus 22. aprillist kuni 22. augus tini.
Radoon:
Elamu projekteerimisel arvestada Eesti standardiga EVS 840:2017 „Juhised
radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ning
Osaühing Tulelaev Radoonitõrjekeskus poolt 15.05.2015 koostatud
„Paldiski mnt 217 b krundi radoonitaseme määramine maapinnas ning
radooniohtlikkuse hinnang“ nõudeid ja soovitusi (vt Lisade seletuskiri, lis a 7
„Radooniohtlikkuse hinnang“).
Ehitusprojekti koostamiseks on radoonieksperdi poolt esitatud järgmised
nõuded:
o projekteerimisel arvestada radooniohuga;
o kasutada vundamendis radoonitõkkekilet ning tuulutust (radoonikaevud);
o kõik läbiviigud vundamendist hoolikalt hermetiseerida;
o ehitada nõuetele vastav ventilatsioon.
Teed ja juurdepääsud:
Juurdepääsude, teede ja platside projekteerimisel arvestad a Eesti standardi
EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetega. Rajatavad teed ja platsid on ette
nähtud katta asfaldi ja/või (betoon)kividega. Täpne lahendus esitada hoone
ehitusprojektis ja jalgtee ning avalike parkimiskohtade ehitusprojektis.
PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 17
Hoone püstitamisel tuleb näha ette Ehitusseadustiku § 651 alusel elektriauto
laadimistaristu.
Keskkonnahoiust tulenevad nõuded:
Hoone ja tehnovõrkude projekteerimisel tuleb tagada säilitatavate/istutatavate
puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti Standard EVS 843:2016
„Linnatänavad“ nõuetele;
Säilivale kõrghaljastusele tuleb tagada kasvutingimused ning kaitse (juurestiku
kaitse, tüvekaitse) ehitustööde ajal vastavalt Tallinna Linnavolikogu 02.09.2004
määrusele nr 32 „Tallinna linna kaevetööde eeski ri“;
Ehitusprojekt koos haljastuse projektiga esitada Tallinna Keskkonna - ja
Kommunaalametile kooskõlastamiseks enne ehitusloa taotlemist;
Välistada vertikaalplaneerimisega sademevee valgumine naaberkinnistutele.
Katuselt ärajuhitav sademetevesi immutada h aljasalal.
Maa-aluse korruse põrandavesi juhtida reoveekanalisatsiooni.
Täpsustada õlipüüdurite kasutamise vajadust parkimiskohtade rajamisel.
Pos 1 jäätmemahutite arvu kavandamisel arvestada Tallinna
jäätmehoolduseeskirja lisa 3 nõuetega. Vastavalt Tallinna
jäätmehoolduseeskirjale § 4 lõikele 2 tuleb võimaldada elanikel liigiti koguda ja
jäätmekäitlejale üle anda jäätmeliike võimalikult suures koguses. 14 -korterile
tuleb kavandada:
o 1 tk 800L segaolmejäätmed
o 1 tk 240L biojäätmed
o 1 tk 600L paber ja kartong
o 1 tk 370L segapakend (plast-ja metallpakend)
o 1 tk 240L klaaspakend
o lisaks arvestada vaba ruum ka suurjäätmete kogumiseks
Jäätmemahutite asukoht peab vastama Tallinna jäätmehoolduseeskirja §16
esitatud nõuetele.
Pos 2 jäätmemahutite arvu kavandamisel arvestada Tallinna
jäätmehoolduseeskirja § 4 lõikega 2, mille kohaselt tuleb võimaldada elanikel
liigiti koguda ja jäätmekäitlejale üle anda jäätmeliike võimalikult suures koguses.
Segaolmejäätmete mahutite arvelt planeerida segapakendi - (plast-ja
metallpakend) ja klaasimahutid. Seetõttu projekteerida süvamahutid:
o 1x5m3 segapakend (plast-ja metallpakend)
o 1x5m3 segaolme
o 2x1,3m3 paber ja kartong
o 1x0,8m3 biojäätmed
o 1x0,8m3 klaaspakend
või
o 1x3m3 segapakend (plast-ja metallpakend)
o 1x5m3 segaolme
o 2x1,3m3 paber ja kartong
o 1x0,8m3 biojäätmed
o 1x1,3m3 klaaspakend.
Haljastus:
Prügi süvakogumismahutite juures olevale haljasalale on ette nähtud
madalhaljastuse istutamine.
PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 18
Puhkealad, väikevormid ja haljastuse liigiline koosseis lahendada ehitusprojekti
koosseisus tehtava haljastuse projektiga .
Haljastusprojekti koostamiseks kaasata tase 7 kutsetunnistusega
maastikuarhitekt.
Hoonestus:
Väljaulatuvad hooneosad, nt rõdud, varikatused, trepid, jms, peavad olema
lahendatud hoonestusala piires.
Vähemalt 50% korteritest peab kavandama kolme - või enamatoalised.
Elamu konstruktiivsete ja tehniliste lahenduste kavandamisel tuleb lähtuda
energiasäästlike hoonete kontseptsioonist.
Ehitusprojektis tuleb anda täpsed fassaadide lahendused - kasutada
kaasaegseid, antud asukohta sobivaid fassaadikattematerjale, nt betoon, klaas,
tellis, ehituslikud viimistlusplaadid.
Turvalisusest tulenevad nõuded:
Ehitusprojekti koostamisel arvestada Eesti standardis EVS 809-1:2002
”Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimin e ja Arhitektuur Osa 1:
Linnaplaneerimine” esitatud nõudeid, sh:
- Rajatava hoone sissepääsud tuleb valgustada ning säilitada olemasolev
tänavavalgustus.
- Soovitav on kasutada automaatvalvet.
- Eravalduse selge eristamine ja piiritlemine.
- Juurdepääsude ja liikumisteede konkreetne määratlemine.
- Autodega seotud kuritegude riski vähendamiseks juurdepääs krundile
planeeritud parkimisalale ainult maja elanikele.
- Tagada tuleb uuselamu ja olemasolevate hoonete vaheline hea nähtavus
ning jälgitavus, uuselamu kuju võimaldab rakendada video - ja naabrivalvet.
- Varguste riski vähendamiseks peavad sisenemisruumid ja hoiuruumid olema
lukustatud ning jälgitavad.
- Süütamiste riski vähendamiseks mitte kasutada kerg esti süttivaid
materjalide.
- Hoonete ja rajatiste materjalid peavad olema kvaliteetsed ja vastupidavad.
- Tähelepanu pöörata hoonete uste, akende ja lukkude ning puhkeala ja
mänguväljaku elementide kvaliteedile ning turvalisusele.
Tuleohutusest tulenevad nõuded:
Tulekahju ja selle ohu vältimiseks ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ning
nõuded tuletõrje veevarustusele peavad vastama Siseministri 30.03.2017 a
määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele“ ja 21.11.2018 a määrusest nr 29 „Siseministri 30. märtsi 2017.
aasta määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele“ muutmine“.
Korterelamu projekteerimisel lähtuda Eesti standarditest EVS 812-7:2018
„Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad, tuleohutusnõuded“.
Tuletõrje veevõtu vajadus lahendada vastavalt Eesti Standardile
EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus “.
Planeeritud korterelamu tulepüsivusklass on TP -1.
Tuletõrjetehnika juurdepääs hoonele tagada vähemalt kolmest küljest. Hoone
sisemise tulekustutusvee vajadus ja hulk arvutada hoone eelprojekti mahus.
Hoone ehitusprojekt kooskõlastada Päästeametiga.
PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 19
NÕUDED TEHNOVÕRKUDE EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS
Planeeringus antud tehnovõrkude, liitumispunktide ja servituudi vajadusega alade
lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse projekteerimise staadiumis.
Ehitusprojektide koostamiseks tuleb taotleda kõikidelt võrguvaldajatelt uued tehnilised
tingimused ja ehitusprojektidele (mitte ainult tööjoonistele) tuleb kü sida võrguvaldajate
arvamused/kooskõlastused. Võrguvaldajate arvamused/ nõusolekud on vajalikud nii
vastavate tehnorajatistega ühenduste kui ka kõikide teiste tehnorajatiste
katsevööndites ette nähtud ehitustööde kohta.
Telia Eesti AS:
Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise Kaitsevööndis tegutsemise
Eeskirjast.
Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada
tööjoonised.
Sidevarustusega liitumiseks taotleda tehnilised tingimused ja ko ostada
tööprojekt.
Ehitustööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise
eeskirjast.
Elektrilevi OÜ:
Täpsustada vajalikud koormused ning kaablite asukohad.
Elektrivarustuse ehitusprojekti koostamiseks taotleda tehnilised tingimused
Elektrilevi OÜ-lt.
Jaotus- ja liitumiskilp paigaldada kruntide piirile selliselt, et oleks tagatud
ööpäevaringne vaba juurdepääs.
Ehitusprojekt täiendavat kooskõlastada võrguvalda jaga (Elektrilevi OÜ).
AKTSIASELTS TALLINNA VESI:
Enne järgnevaid projekteerimisstaadiumeid taotleda AS -ilt Tallinna Vesi
tehnilised tingimused.
Täpsustada liitumispunktide tehnilised lahendused ja torustike tehnilised
parameetrid ning asukohad.
Täpsustada sademevee pealevoolu ühiskanalisatsiooni reguleerimise vajadus
vastavalt sademevee voolhulkade selgumisele.
Liitumispunktid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga peavad asuma kuni 1 m
kaugusel kinnistu piirist, tänava maa-alal.
Veevarustuse ning reovee ja sademevee ärajuhtimise lahendused (sh
kinnistuväliste vee ja kanalisatsiooni ühistorustike ehitamise mahud) kuuluvad
täpsustamisele ehitusprojekti koostamisel.
Ehitusprojekt kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga (AKTSIASELTS
TALLINNA VESI).
AS Utilitas Tallinn:
Täpsustada vajalikud võimsused.
Küttevarustuse ehitusprojekti koostamiseks taotleda tehnilised tingimused AS -ilt
Utilitas Tallinn (endise nimega AS Tallinna Küte).
Küttetorustiku projekteerimiseks ja ehitamiseks sõlmida liitumisleping.
Projekteerimise käigus üle vaadata planeeritud soojustorustiku kulgemisjoon ja
vajadusel (termiline kompensatsioon, keskkonnakaitse piirangud jms) see
sobival viisil ümber kujundada.
PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 20
Soojuskandja parameetriteks on: maksimaalne rõhk soojusvõrgust katsetuse
ajal 1,6 MPa, maksimaalne temperatuur 1300C.
Maa-aluse soojusvõrgu kavandada signaaljuhtmetega eelisoleeritud torudest.
Ühenduskoht olemasoleva torustikuga on vaja kooskõlastada toru omanikuga.
Ehitusprojekt täiendavat kooskõlastada võrguvaldajaga (AS Utilit as Tallinn).
Vastavalt Majandus- ja Taristuministri 25.06.2015 a määrusele nr 73 „Ehitise
kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele
esitatavad nõuded“ on planeeritud kaugküttetorude kaitsevööndi ulatus 2 m
kummalegi poole alates toru isolatsiooni välispinnast.
6. PLANEERINGUS KAVANDATU VASTAVUS
PLANEERINGU KOOSTAMISE
LÄHTEDOKUMENTIDELE JA -SEISUKOHTADELE
VASTAVUS KEHTIVALE HAABERSTI LINNAOSA
ÜLDPLANEERINGULE
Tallinna Linnavolikogu 20.04.2017 otsusega nr 40 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu kohaselt
on antud ala juhtotstarve Ek – korterelamute ala, kus võivad paikneda kahe või enama korrusega
korterelamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad kaubanduse, teeninduse, lastehoiu ja
vabaaja harrastusega seonduvad ettevõtted. Rohelise võrgustiku kaardi kohaselt paikneb ala
parklinna asustuspiirkonnas, kus on ette nähtud 40% haljastust. Hoonestustiheduseks on
antud 1,2 ja korruselisuseks 5 korrust.
Planeeringuga krundile pos 1 kavandatava lahenduse võrdlus Haabersti linnaosa
üldplaneeringuga:
Üldplaneeringuga lubatud Planeeringuga kavandatud
Hoonestustihedus 1,2 0,82
Korruselisus 5 4
Haljastus 40% 51%
Detailplaneering on kooskõlas kehtiva Haabersti linnaosa üldplaneeringuga.
VASTAVUS ALGATAMISE KORRALDUSES ESITATUD
LISANÕUETELE
Detailplaneeringu algatamise korraldusest (Tallinna Linnavalitsuse 25.04.2012 korraldus number
589-k) lähtuvalt tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lisatingimusi:
kooskõlastada detailplaneering Tervise ameti Põhja talitusega
Nõue on täidetud, vt Lisade kaust ptk 2 „Teave planeeringu käigus tehtud koostöö kohta“.
kavandada planeeringualaga külgneva tänava mõlemale küljele kõnnitee
Nõue on täidetud. Paldiski mnt 217b kinnistust on eraldatud riba transpordimaa tarbeks ja ette on
nähtud sellele üldkasutatava kõnnitee rajamine.
uushoonestuse fassaadide vahe olemasolevate hoonete fassaadidest
kavandada minimaalselt 1,5 hoone kõrgust
PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 21
Nõue on täidetud. Planeeritud hoone kõrgus on 13 m ning planeeritud hoone kauguseks
olemasolevast elamust on ette nähtud vähemalt 21 m, mis on rohkem, kui 1,5 hoone kõrgust
(19,5 m).
VASTAVUS MÜRA NORMATASEMETELE
OÜ Adepte Ekspert poolt on 15.05.2015 koostatud „Paldiski mnt 217 b
detailplaneeringuala liiklusmüra modelleering“ (vt Detailplaneeringu lisad – lisa 6), mille
eesmärk oli hinnata ja analüüsida planeeritavale alale autoliikluse poolt tekitatavat mõju
läänes oleva Paldiski mnt poolt ja idas oleva Õismäe tee poolt.
Sotsiaalministri 04.03.2002 a määruse nr 42 ”Müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” alusel võib
liigitada ala II kategooria alaks (elamuala), kus on müra taotlustasemed 55 dB päeval
ja 45 dB öösel. Müra modelleeringust ilmnes, et Paldiski mnt 217 b kinnistu hoone puhul
võib Paldiski mnt poolsel fassaadil kõrgematel korrustel päevane liiklusmüra tase
ulatuda kuni 55,5 dB ja öine 47,9 dB. Seega esineb hoone teepoolsel küljel uutele
planeeritavatele aladele kehtivate müra taotlustasemete ületamist. Olemasolevatele
aladele kehtivat taotlustaset ja piirtaset ei ületata ning linnakeskkonna kontekstis võib
müratasemeid fassaadidel pidada suhteliselt madalaks. Hoone Õismäe tee poolsel
küljel jääb liiklusmüra tase taotlustasemest madalamaks.
Kuna mürahinnangu põhjal esineb hoone Paldiski mnt poolesel fassaadil uutele
planeeritavatele aladele kehtivat müra taotlustaseme ületamist, on soovitatav sellel
fassaadil rakendada müra vähendavaid ehituslikke meetmeid. Vt meetmeid ptk 5.2.
„Nõuded ehitusprojekti koostamiseks“.
VASTAVUS INSOLATSIOONITINGIMUSTELE
Paldiski mnt 217 b kinnistu detailplaneeringuala kohta on OÜ Loovmaastik poolt
05.07.2021 a koostatud insolatsioonianalüüs (vt Detailplaneeringu lisad – lisa 5).
Insolatsioonianalüüsi lähtedokumentideks on Eesti Standard EVS 894:2008 „Loomulik
valgustus elu- ja bürooruumides“ ja juhend „Ruumi otsese päikesevalguse
(insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend“.
Insolatsioonianalüüsis on vaadeldud kahel planeeritava ala krundiga külgneval kinnistul
asuvaid ühepereelamuid, Mihkli tn 6 ja Mihkli tn 8 kinnistutel. Idapoolseks lähimaks
naabriks, mille insolatsioon võiks olla planeeringualast mõjutatud, on Paldiski mnt 193
kinnistul olev 5-korrueline elamu. Planeeringu materjalidele on lisatud Paldiski mnt 193
hoone korruste plaanid (vt Detailplaneeringu lisad – lisa 8), kust nähtub, et selles majas
ei ole ühtegi korterit, mille kõik aknad jää ksid planeeringuala suunas, hoone
lääneküljele. Selle hoone idapoolsel fassaadil on aga kõik toad takistamatult päikese
juurdepääsule avatud. Maja orientatsiooni tõttu on idapoolsel küljel insolatsioon pikem,
kui läänepoolsel küljel. Seega on tagatud Paldiski mnt 193 hoones olevate korterite
nõuetekohane insolatsioon isegi juhul, kui läänepoolsel küljel peaks mõne toa
insolatsioon vähenema.
Vastavalt koostatud insolatsioonianalüüsile, on kõigis Mihkli tn 6, Paldiski mnt 193 ja
Paldiski mnt 195 üksikelamute ning korterelamute eluruumides tagatud piisav
insolatsiooni kestus, mis üheski eluruumis ei vähene olemasoleva olukorraga võrreldes
üle 50%. Nõuded insolatsiooninõuete täitmiseks on toodud ptk 5.2. „Nõuded
ehitusprojekti koostamiseks“.
PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 22
RADOONIUURINGU TULEMUSED
Osaühing Tulelaev poolt on 12.05.2015 a koostatud töö „Paldiski mnt 217b, Tallinnas
asuval kinnistul radoonitaseme määrmaine maapinnas ning radooniohtlikkuse hinnang“
(vt Detailplaneeringu lisad – lisa 7).
Uuringu tulemusena on leitud, et kinnistu asub kõrge radooniriskiga piirkonnas, mille
piires jääb radooni sisaldus pinnaseõhus piiranguteta ehitustegevuseks lubatud
piiridest välja (>50 kBq/m 3 ). Soovitused radooniohu vähendamiseks on toodud ptk 5.2.
„Nõuded ehitusprojekti koostamiseks“.
ESKIISLAHENDUSE AVALIKUL ARUTELUL TEHTUD
ETTEPANEKUTEGA ARVESTAMINE
Vähenevad parkimiskohad.
Kavandatud on 19 avalikku parkimiskohta.
Vahemaa hoonete vahel on väiksem kui nägi ette Tallinna Linnavalitsuse
25.04.2012 korraldus nr 589-k, 1,5 korda. Ka see on liiga vähe, kuid ka sellest
pole kinni peetud.
Hoone asukohta on muudetud, tagatud on rohkem, kui 1,5 kordne hoone kõrguse suurune
kaugus Paldiski mnt 195 ja Paldiski mnt 193 korterelamutest (vt ptk 6.2).
Detailplaneeringu eskiisi toimingutest teavitamine on puudulik.
Korteriühistule saadeti Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 04.05.2012 tähitud kiri nr 3-2/184.
Liiklusmärgid tuleb detailplaneeringu liikluskorralduse peatükis täpselt paika
panna, ka see et tegemist on „õuealaga“
Ptk 4.6. on lisatud, et käesoleval ajal on Õismäe tee kvartalisisesel tänaval liiklemine reguleeritud
õuealal liiklemise põhimõttel. Lisaks on planeeringus kavandatud liiklust rahustava meetmena
künniste rajamine.
Kirja tuleb panna kõik ehitamisega seotud tingimused, et ehitustegevus ei
kahjustaks kõrvalasuvaid hooneid.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks on toodud ptk 5.2.
Kuna uue elamu ümber soovitakse rajada piirdeaed, siis peaks tekkima garaaži
ja uue elamu vahele servituut, mis võimaldab jalakäijate läbipääsu Paldiski
maanteele.
Jalakäijate pääs Paldiski maanteele on tagatud olemasoleva teedevõrgu kaudu.
Kui uue elamu ja KÜ Viisik konteinerid paigaldatakse ühisele alale siis tuleb
seada tasuta servituut KÜ Viisik kasuks ning ehitada välja korralik turvaline
prügimaja.
Planeeritud transpordimaa (pos 2) on ette nähtud peale käesolevas detailplaneeringus
kavandatud rajatiste ehitamist ja süvistatud prügikonteinerite paigaldamist üle anda Tallinna
linnale. Ette on nähtud servituudi vajadusega ala prügi süvakogumismahutitele Paldiski mnt 189,
191, 193, 195 ja 197 kinnistute kasuks.
Peeti ebaotstarbekaks ehitada hoone nii kitsale alele kui Paldiski mnt ääres on
palju tühja maad
PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 23
Hoone eskiisi koostamisel on leitud krundi hoonestamiseks optimaalne sobiv lahendus.
Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse korraldusele on ette nähtud kõnniteede
rajamine kahele poole planeeringuga külgnevat tänavat mitte parkimiskohti
vähendades, sellega tuleb arvestada detailplaneeringu koostamisel.
Kõnnitee rajamiseks on eraldatud transpordimaa sihtotstarbega krunt Paldiski mnt 217b kinnistust
ning tänava äärde on kavandatud 19 avalikku parkimiskohta.
KÜ Viisik 28.05.2012 a kirjas olnud ettepanekutega arvestamine:
KÜ Viisik poolset krundi osa tarastada ei tohi kuna see tekitab Väike -Õismäele
esmakordselt olukorra kus kortermaja krunt on kinnine ning avalikkusele
ligipääsmatu. Kui Paldiski mnt 217b tarastamise loa saab, siis tekib samasugune
õigustatud ootus ka teistel Väike-Õismäe KÜ-del. Ma arvan, et keegi ei soovi
olukorda kus enamus KÜ kruntidest Väike-Õismäel on tarastatud.
Detailplaneeringu lahendusega on ette nähtud piire vaid planeeritava ala ja olemasolevate
üksikelamute (Mihkli tn 6 ja 8) piirile, kus on käesoleval ajal juba ka olemasolev piirdeaed. Lisaks
piiratakse planeeritud tugimüüri ja Mihkli 6 piirdeaia vaheline ala. Planeeritud elamumaa krundi
tänavapoolsesse serva piirdeaeda ette nähtud pole.
KÜ Viisik elanikud pole rahul, et seoses 217b planeeringuga liigutatakse
prügikastid KÜ Viisik elanike jaoks ebasoodsamasse kohta. Pikim vahemaa
trepikoja ja prügikastide vahel saab olema 110m. Prügimaja ehitamise punktile
protokollis peaks lisama: kui olemasolevate prügikastide asukohta muudetakse,
ehitab prügimaja 217b omanik enda vahenditest, kooskõlas tades selle KÜ
Viisikuga. Prügimaja lahendus tuleb detailplaneeringus paika panna.
Prügikonteinerite praegune asukoht, otse elamute akende all, ei ole kõige sobivam, kuna see
kasutab ära parkimiseks vajaliku ruumi ja reostab visuaalselt tänavaruumi. Detailplaneeringu
koostamise käigus on leitud, et prügimaja asemel on antud asukohas otstarbekam ja visuaalselt
sobivam lahendada prügi kogumine süvistatud mahutite abil. Süvamahutitele on eraldatud
maa-ala Paldiski mnt 217b kinnistust, mis on planeeritud transpordimaa laiendusena ja antakse
pärast väljaehitamist üle Tallinna linnale. Lahendus on kooskõlastatud Tallinna Keskkonna- ja
Kommunaalametiga ja Haabersti Linnaosa Valitsusega.
Paldiski mnt 217b korruselisus ning kaugus olemasolevatest majadest tuleb üle
vaadata. Väike-Õismäe on valmis ehitatud linnajagu kus planeeringu piirkonnas
on ringi seespool kõrgemad ning väljaspool madalamad majad. Arvestades
Väike-Õismäe praeguseks välja kujunenud tava majade asetuse ja
korruselisusega, siis antud krundile sobiks k uni 2-korruseline ühe- või
kahepereelamu. Samast tavast lähtudes peaks planeeritav 5 -korruseline hoone
KÜ Viisiku majadest olema vähemalt 35 meetri kaugusel. Samuti peaks
olemasolevate 5-kordsete majade asetusest lähtuvalt planeeritav maja olema
ristküliku kujuline kus kitsam külg (ei oleks laiem kui olemasolevad majad) oleks
KÜ Viisiku esifassaadi poole ning laiem külg olemasoleva garaaži -parkla
(Paldiski mnt 219 a) poole.
Lahendus vastab Haabersti linnaosa üldplaneeringule, mille järgi on sellele alale ette nähtud kuni
5-korruseliste kortermajade ehitamine (kavandatud hoone on 4-korruseline),
hoonestustihedusega 1,2 (kavandatud tihedus on 0,82). Üldplaneering ei näe selles asukohas
ette üksik-, kaksik- ega ridamaja ehitamist, mis eeldavad privaatsemat asukohta. Vastavalt
Tallinna Linnavalitsuse 25.04.2012 korralduses nr 589-k toodud nõudele on Paldiski mnt 217b
hoone ja olemasolevate kortermajade vaheline kaugus kavandatud 1,5 kordse hoone kõrgune
(vajalik kaugus 19,5 m, kavandatud kaugus 21 m). Hoone asukoht ja kuju on valitud arvestusega,
PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 24
et võimalikult suures osas säilitada olemasolevat haljastust ning sellest tulenevalt on hoone
kitsam külg kavandatud olemasoleva Paldiski mnt 195 maja fassaadi poole ning laiem külg
olemasoleva garaaži poole.
Kui 217b detailplaneeringu tõttu parkimiskohad KÜ Viisik maja ees vähenevad,
peaks need kompenseerima 127b krundil.
Käesolevas detailplaneeringus on Tallinna linna maale, Paldiski mnt 191, Paldiski mnt 193 ja
Paldiski mnt 195 korterelamute ees oleva sõidutee äärde, ette nähtud välja ehitada
19 parkimiskohta, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks, st kasutamiseks ka KÜ Viisik elanike
autode parkimiseks. Sõidutee laiuseks parkimiskohtade juures jääb 7m.
Mis saab 217b krundil asuvatest pesukuivatustorudes? Kus saavad elanikud
edaspidi pesu kuivatada?
Paldiski mnt 217b kinnistu tagastamisel pole sellele seatud kitsendust pesukuivatusrestide osas.
PÄRAST VASTUVÕTMIST AVALIKUSTAMISE KÄIGUS TEHTUD
ETTEPANEKUTEGA ARVESTAMINE
Seletuskirja ptk 2.2. on lisatud nõuded kahjulike mõjude vältimiseks naaberhoonetele.
Analüüsimaks kavandatava hoone sobivust olemasolevate kortermajade ning Paldiski maantee
vahelisele alale, on detailplaneeringu materjalidele lisatud täiendav illustratiivne analüüs –
piirkonna hoonestusskeem (vt Seletuskiri lisad, lisa 13), mis käsitleb olemasolevate
paneelmajade ja Paldiski maantee vahelist ala. Perspektiivse hoonestuse lahenduse
väljatöötamise põhimõtete kirjeldus on toodud ptk 4.11. „Kavandatu mõju lähipiirkonna
linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele“. Detailplaneeringu lahendus toetab linna
kompaktset arengut ja olemasoleva infrastruktuuri efektiivset kasutamist.
Vastavalt Tallinna Linnaplaneerimise ameti 02.12.2019 a otsusele on planeeritud hoone
korruselisust vähendatud – detailplaneeringu vastuvõtmise hetkel kavandatud 5 korruselise
hoone asemel on planeeritav hoone ette nähtud nüüd 4-korruselisena. Samuti vähendati hoone
mahtu 650 m2 võrra (enne 2100 m2, nüüd 1450 m2) ning sellest tulenevalt ka korterite arvu 6
korteri võrra (enne 20 korterit, nüüd 14).
Seletuskirjas ptk 5.1 ja joonisel nr 2 „Põhijoonis“ on täiendatud planeeritud hoone
fassaadiviimistlusele nõudeid.
Seletuskirja ptk 5.1. ja joonisele nr 2 „Põhijoonis“ on lisatud piirdeaedu puudutavad märkused, et
need on lubatud vaid olemasolevate üksikelamute (Mihkli 6 ja Mihkli 8) kruntide piirile ning see
on lubatud vaid kuni väikeelamute säilimiseni. Krundi tänavapoolsele piirile ja Paldiski mnt 219 a
poolsele piirile ei ole piirdeaia rajamine lubatud.
Planeeritud on varasema 22 parkimiskoha asemel 20 parkimiskohta vastavalt Linnatänavate
normatiivile EVS 843:2016.
Seletuskirja ptk 2.2. on lisatud nõue, et ehitusprojekti koostamisel tuleb täpsustada õlipüüdurite
kasutamise vajadust.
Joonisel nr 2 „Põhijoonis“ on märgitud võimalik jalakäijate sissepääsu asukoht hoonesse.
PALDI SKI MNT 217B KI NNI STU DET AI LPLANEERING 25
B – PLANEERINGU JOONISED
1. SITUATSIOONISKEEM
2. PÕHIJOONIS M 1:500
3. TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN M 1:500
1
RUUMI OTSESE PÄIKESEVALGUSE (INSOLATSIOONI) KESTUSE ARVUTAMISE JUHEND
Ruumi otsese päikesevalguse (edaspidi „insolatsioon“) kestuse arvutamise juhendit
rakendatakse planeeringute koostamisel ja hoonete projekteerimisel ning käsitletakse kui
pikaajaliselt välja kujunenud ja kasutuses olnud head planeerimis- ja ehitustava Eestis.
Käesolev juhend on ühtlasi juhindumiseks omavalitsustes planeeringute lähtetingimuste ja
projekteerimistingimuste koostamisel ning planeeringute ja ehitusprojektide menetlemisel.
Juhendi rakendamine on kohustuslik alaliste elupaikade (eluruumide); koolieelsete
lasteasutuste mänguruumide ja mänguväljakute; hoolekandeasutuste hoolealuste ja haiglate
patsientide ruumide (nt. eluruumides, palatites ja puhkeruumides) insolatsiooni arvutamisel.
Juhendi rakendamine ei ole kohustuslik ajutise elupaigana kasutatavates eluruumides (näiteks
ühiselamu jms.). Juhendi rakendamine ei ole kohustuslik majutusruumides (näiteks hotell,
hostel jms.). Majutusruume ja ajutisi elupaikasid on võimalik kasutusele võtta alalise
elupaigana kui juhendikohane insolatsioon on tagatud.
Päikese otsekiirgust loetakse insolatsiooniks käesoleva juhendi mõistes kui päikese tõusunurk
on vähemalt 6 kraadi ja nurk päikese asimuudi ja vaadeldava fassaadi vahel on vähemalt 10
kraadi. Insolatsiooni kestuse hindamisel on vaatluspunkt seina välispinnal akna keskel 90 cm
kõrgusel ruumi põrandast. Insolatsioon toimib, kui akna pinnast vähemalt pool on otsese
päikesevalguse käes.
Kui aken asub põrandast kõrgemal kui 90 cm lähtutakse akna alumise serva kõrgusest.
Insolatsiooni analüüsi koostamise aluseks on päikese näilik liikumine ning kirjeldab ehitise
varju horisontaalpinnal sõltuvalt hoone kõrgusest ja kellaajast.
Insolatsiooni kestvuse arvutamisel arvestatakse maapinna reljeefi ja ümbritsevaid ehitisi.
Ajutisi takistusi nagu reklaamkandjad jms. ning haljastust arvesse ei võeta.
Insolatsiooni kestus peab olema tagatud ajavahemikus 22. aprillist kuni 22. augustini. Arvestuse
ühik on üks päev. Lubatav kõrvalekalle insolatsiooni kestuse arvutamisel on +/- 5 minutit).
Insolatsiooni kestus eluruumides on piisav, kui 2,5- tunnine katkematu insolatsioon või 3-
tunnine katkestustega insolatsioon on tagatud kuni 3- toaliste korterite puhul vähemalt ühes
toas, nelja või enama tubade arvuga korterite puhul vähemalt kahes toas. Tubadeks loetakse ka
kööktoad ja kööginurgaga toad.
Insolatsiooni kestus on piisav ka juhul, kui 2-tunnine katkematu insolatsioon on tagatud 2- ja
3- toaliste korterite puhul vähemalt kahes toas, 4 ja enama tubade arvuga korterite puhul kolmes
toas.
Elamute põhja- lõunasuunalise orientatsiooni puhul kus päike saab paista kõikidesse tubadesse
võib katkestusega insolatsiooni piirnormi vähendada 2,5 tunnini.
Hoonete asukoht ja orientatsioon tuleb valida selliselt, et oleks tagatud piisav insolatsioon.
Planeerimisel ja projekteerimisel tuleb olemasolevates, insolatsiooni kestuse rakendusalas
olevates ruumides tagada piisava insolatsiooni säilimine, kusjuures insolatsiooni kestuse
vähenemine ei tohi ületada 50% esialgsest kogukestusest vaadeldavas ruumis. Kui ruumi (sh.
korteri) insolatsioon ei ole piisav, siis insolatsiooni kestuse vähendamine ei ole lubatud ja
suurendamine ei ole vajalik.
Veebruar 2020
2
Avalikes huvides on kohalikul omavalitsusel õigus lubada piisava insolatsiooni kestuse
vähendamist 0,5 tunni võrra väljakujunenud tänavastruktuuriga ja tiheda hoonestusega aladel
tänavaseina väljaehitamise võimaldamiseks.
Koolieelsete lasteasutuste mänguruumidele kohaldatakse 3-tunnist katkematu insolatsiooni
nõuet.
Tervishoiuasutuste (haiglad, kliinikud) ühes hoones olevatele palatitele kohaldatakse
insolatsiooni nõuet vähemalt 60%-le palatitest.
Hoolekandeasutuste, seal hulgas pansionaatide, ühes hoones olevatele tubadele ja palatitele
kohaldatakse 3- tunnist insolatsiooni nõuet vähemalt 60%-le hoolealuste elutubadele või
palatitele.
Koolieelsete lasteasutuste, tervishoiuasutuste, hoolekandeasutuste juurde kuuluvatel välialade
mängu- ja puhkealadel peab olema tagatud kolme tunnine insolatsioon vähemalt 50% ala
ulatuses.
Insolatsiooni kestust on lubatud arvutada kas graafilise metoodikaga või arvutiprogramme
kasutades. Insolatsiooni kestuse analüüsi koostaja valib metoodika. Arvutuse tulemus peab
olema esitatud viisil, mis võimaldab arvutuskäiku kontrollida ning hinnata insolatsiooni kestust
ja/või selle muutumise ulatust.
Graafilise isolatsiooni kestuse arvutamisel on soovitatav kasutada nomogramme, kus graafik
koostatakse kindla geograafilise koha ja kuupäeva tarvis (Tallinna jaoks koostatud
nomogrammi võib kasutada kogu EV territooriumil).
Käesoleva juhendi koostamist on korraldanud Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit
Juhendi on heaks kiitnud: Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti
Planeerijate Ühing, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Linnade ja Valdade Liit,
Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Tehnikaülikool ning Majandus -ja
Kommunikatsiooniministeerium
Veebruar 2020
LOOVMAASTIK OÜ
Aadress: L. Tolstoi 14-1 Tartu 50106
tel: +372 52 39 277 email:
[email protected]
reg nr: 11892958
mtr nr: EEP002663
Töö nr: 209IA21
A - 209IA21
Huvitatud isik: OÜ Hendrikson & Ko
Aadress: Raekoja plats 8, Tartu 51004
Tel: 740 9800
Email:
[email protected]
Objekti asukoht: Tallinn
PALDISKI MNT 217B KINNISTU
DETAILPLANEERINGU
INSOLATSIOONIANALÜÜS
Volitatud maastikuarhitekt VII Toomas Põld (allkirjastatud digitaalselt)
Tartu
2021
PALDISKI MNT 217B KINNISTU DETAILPLANEERINGU
INSOLATSIOONIANALÜÜS
Sisukord
1. Seletuskiri ............................................................................................... 3
1.1. Lähtedokumendid .................................................................................. 3
1.2. Sissejuhatus ........................................................................................... 3
1.3. Insolatsioonianalüüsi arvutuse käik ja tulemus .................................. 3
1.4. Insolatsioonianalüüsi arvutuse kokkuvõte .......................................... 5
2. Insolatsioonianalüüsi skeemid ............................................................. 6
2.1. SKEEM 1 ...................................................................................................
2.2. SKEEM 2 ...................................................................................................
2.3. SKEEM 3 ...................................................................................................
2.4. SKEEM 4 ...................................................................................................
2.5. SKEEM 5 ...................................................................................................
2.6. SKEEM 6 ...................................................................................................
2.7. SKEEM 7 ...................................................................................................
2.8. SKEEM 8 ...................................................................................................
2.9. SKEEM 9 ...................................................................................................
3. Lisa 1 - Planeeringuala ja lähiümbruse hoonete
inventariseerimise/projekti joonised (vaated, lõiked, korruste plaanid ja
ruumide eksplikatsioonid); ..................................................................................
Koostaja: Toomas Põld (allkirjastatud digitaalselt) 2
PALDISKI MNT 217B KINNISTU DETAILPLANEERINGU
INSOLATSIOONIANALÜÜS
1. Seletuskiri
1.1. Lähtedokumendid
Paldiski mnt 217B kinnistu detailplaneering, töö nr 19003396, koostaja:
OÜ Hendrikson & Ko, seisuga 10.06.2021;
Planeeringuala ja lähiümbruse hoonete inventariseerimise/projekti
joonised (vaated, lõiked, korruste plaanid ja ruumide eksplikatsioonid);
EVS 894:2008+A1:2010/A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja
bürooruumides“;
Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend,
koostatud: 02.2020;
Ehitisregister (www.ehr.ee);
Maaamet (www.maaamet.ee, wms rakendus).
1.2. Sissejuhatus
Töö eesmärk on kontrollida, kas ja kui palju Paldiski mnt 217B kinnistu
detailplaneeringuga ettenähtud hoonemaht mõjutab insolatsiooni kestust
naabruses olevatesse elamutesse (Mihkli tn 6, Paldiski mnt 193 ja Paldiski mnt
195) ning, kas naabruses olevatesse korterelamutesse on tagatud nõuetele
vastav insolatsiooni kestus.
1.3. Insolatsioonianalüüsi arvutuse käik ja tulemus
Insolatsioonianalüüsi arvutused tehti nomogrammi alusel.
Insolatsioonianalüüs on koostatud vastavalt Eestis kehtivale standardile EVS
894:2008+A1:2010/A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“.
Eestis kehtiva standardi EVS 894:2008+A1:2010/A2:2015 „Loomulik valgustus
elu- ja bürooruumides“ kohaselt tuleb ühe kuni kolmetoalistel korteritel tagada
vähemalt ühte elutuppa 2,5 tunnine katkematu insolatsioon päevas, suurematel
Koostaja: Toomas Põld (allkirjastatud digitaalselt) 3
PALDISKI MNT 217B KINNISTU DETAILPLANEERINGU
INSOLATSIOONIANALÜÜS
(rohkema tubade arvuga) korteritel kahte tuppa. Katkestuse korral peab olema
tagatud 3 tunnine insolatsioon päevas, kusjuures inoslatsiooni vähenemine ei
tohi ületada 50% esialgsest kestusest. Insolatsiooni arvestatakse ajavahemikul
22. aprill kuni 22. august.
Päikesekiirgus läheb insolatsioonina arvesse, kui päikese tõusunurk on vähemalt
6° (sellisel juhul on insolatsiooni arvutamisel päikese tõusu alguskellaajaks 6:43)
ja nurk päikese ja vaadeldava fassaadi vahel on vähemalt 10°. Vaatluspunkt
asub seina välispinnal, akna keskel, 90 cm kõrgusel ruumi põrandast.
Arvutamisel arvestatakse maha veel uuritava ruumi põranda kõrgus maapinnast.
Antud juhul on arvestatud, et ruumi põranda kõrgus on 1m maapinna kõrgusest
kõrgemal, sest sokli kõrgus uuritud hoonetel on maapinnast vähemalt 1m
kõrgem. Arvutusel on kõrguste puhul arvestatud 0,5m varuga, mis tähendab, et
reaalsuses on insolatsiooni kestus pigem isegi 5 min pikem. Analüüsitud on
tubade aknaid, mis paiknevad insolatsiooni osas kõige kriitilisemates kohtades.
Kui esimese korruse aknas on insolatsioon tagatud on teise korruse aknas samal
kohal insolatsioon igal juhul tagatud. Kõik analüüsitud korterid olid 1-3 toalised.
Planeeringuala mõjusfääri jäid insolatsiooni osas järgmised üksikelamud ja
korterelamud: Mihkli tn 6, Paldiski mnt 193 ja Paldiski mnt 195.
Skeemil 1 ja 2 on näha, et Mihkli tn 6 üksikelamul säilib olemasolev piisav
insolatsiooni kestus.
Skeemil 3 on näha, et Paldiski mnt 193 korteris 2 säilib olemasolev piisav
insolatsiooni kestus.
Skeemil 4 on näha, et Paldiski mnt 193 korteris 1 väheneb insolatsiooni kestus 1
tund ja 40 minutit, kuid väheneb alla 50% ja säilib piisav insolatsiooni kestus.
Skeemil 5 on näha, et Paldiski mnt 193 korteris 17 väheneb insolatsiooni kestus
1 tund ja 50 minutit, kuid väheneb alla 50% ja säilib piisav insolatsiooni kestus.
Koostaja: Toomas Põld (allkirjastatud digitaalselt) 4
PALDISKI MNT 217B KINNISTU DETAILPLANEERINGU
INSOLATSIOONIANALÜÜS
Skeemil 6 on näha, et Paldiski mnt 193 korteris 15 väheneb insolatsiooni kestus
läänepoolses eluruumis 2 tundi ja 15minutit ning väheneb üle 50%, säilib 1 tunni
ja 15 minuti pikkune insolatsiooni kestus.
Skeemil 7 on näha, et Paldiski mnt 193 korteris 15 insolatsiooni kestus
idapoolses eluruumis ei vähene, säilib 5 tunni ja 25 min pikkune insolatsiooni
kestus.
Skeemi 6 ja 7 arvutuste tulemusel saab väita, et Paldiski mnt 193 korteris 15 on
piisav insolatsiooni kestus tagatud ja korteris tervikuna väheneb insolatsiooni
kestus 25%
Skeemil 8 on näha, et Paldiski mnt 195 korteris 2 väheneb insolatsiooni kestus 2
tundi, kuid väheneb alla 50% ja säilib piisav insolatsiooni kestus.
Skeemil 9 on näha, et Paldiski mnt 195 korteris 1 säilib olemasolev piisav
insolatsiooni kestus.
1.4. Insolatsioonianalüüsi arvutuse kokkuvõte
Vastavalt Eestis kehtivale standardile EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik
valgustus elu- ja bürooruumides“ on kõigis Mihkli tn 6, Paldiski mnt 193 ja
Paldiski mnt 195 üksikelamute ning korterelamute eluruumides tagatud
piisav insolatsiooni kestus, mis üheski eluruumis ei vähene olemasoleva
olukorraga võrreldes üle 50%.
Koostaja: Toomas Põld (allkirjastatud digitaalselt) 5
PALDISKI MNT 217B KINNISTU DETAILPLANEERINGU
INSOLATSIOONIANALÜÜS
2. Insolatsioonianalüüsi skeemid
2.1. SKEEM 1
2.2. SKEEM 2
2.3. SKEEM 3
2.4. SKEEM 4
2.5. SKEEM 5
2.6. SKEEM 6
2.7. SKEEM 7
2.8. SKEEM 8
2.9. SKEEM 9
Koostaja: Toomas Põld (allkirjastatud digitaalselt) 6
PALDISKI MNT 217B KINNISTU DETAILPLANEERINGU
INSOLATSIOONIANALÜÜS
3. Lisa 1 - Planeeringuala ja lähiümbruse hoonete
inventariseerimise/projekti joonised (vaated, lõiked,
korruste plaanid ja ruumide eksplikatsioonid);
Koostaja: Toomas Põld (allkirjastatud digitaalselt) 7
KE
Varjava hoone NORM
6.02
5.88
6.07
6.04
6.20
5.57
27
INSOLATSIOONI KESTUSE SKEEM (põhjapool 58 PL 22.04-22.08) K
kõrgus (m)
5 6.
3 tundi
0
5
SKEEM 1, MIHKLI TN 6, I KORRUS, ELURUUM
.6
5
5.76
78406:603:0750
OLEMASOLEV INSOLATSIOONI KESTUS 5 tundi ja 45 minutit
18.
3
PLANEERITUD INSOLATSIOONI KESTUS 5 tundi ja 45 minutit
3
.0
0 5
6.01
5.86
5.98
6.39
6.06
6.20
6.29
N
8
10
10
.7
5
5
.4
0
18 6
6.29
6.41
KE
4
.6
2E
5
6.02
5.82
15
15
5.99
6.05
6.17
5.95
E
5.35
2K
5.65
KE
pä
6.36
i
keset
õ
6.29
SUHTELINE usunur
k6k
2
raadik
e l
l6:
43
.3
KÕRGUS 5
.3
5
räästas I korrus 2,5m 5.09
7
hari 4m 7
20
20
.8
5
5.87
5.56
7 7
6.31
1 4
6.37
.2 5.00
5
78406:603:0870
5.80
5.46
2
5.25
3
5.9
25
25
.5
5
4.89 5.40
5.20
5
78406:603:0310
6.15
6.2
9
4.67
0
8
5.91
.1
5.8
5.7
5.72
5
6
30
30
5.75
9
4
5.9
6.0
5.8
5.31
1
räästas I korrus 3,5m 5.25
6.1
16 8
5
4.62 5.40
66
6.1
5.
5.19
0
.9
T13
79
4
35
35
4.42
4.75
5.82
01
9
.0
tee
3:
5
4.57 SUHTELINE
KÕRGUS
4.35
60
13m
äe
9
Paldiski mnt 1
6.14
5.
:
5.36 83
6.0
a
40
40
06
22
5.
5.09
bs1
5.53 78406:603:149
sm
4.
69
3 8
84
1
5. 5.10
,
7
Õi
5.05
5
4
8
5.7
4
5 7
10
5.6
88
k
4
4. 5.12
6.
5.16 8
5
5.7
.3
5.10 Paldiski mnt 217b
6.0
9
5
5.8
1
45
45
5.9
5.
.8
22
4
4.
77 5.05
78406:603:0480
4.84 5.50
6. 5.
27
16 5.66
6.
4. 85
9
15
98
Paldiski
38 mnt 217b
5.
75
6.
4
45
50
50
5.6
5.
2
03
6.
6. 1
6.0
1 78406:603:0480
6.
85 5
.6
1
27
6.
00
92
55
55
6.
6.
59
6.
9
5
.72
5.9
7.
7.05
04 Paldiski mnt 195
78406:603:1488
60
60
65
68
51
97
38
5.
5.
5. 2
5.
6.
1
6.
95
4 0
8
1
00
5.
2
6.
6.0
7.04
M 1:500
13 1
1
OLEMASOLEV INSOLATSIOONI KESTUS
UURITAVASSSE AKNASSE
12 OLEMASOLEV AT INSOLATSIOONI KESTUST
VARJAV ALA UURITAVASSSE AKNASSE
PROJEKTEERITUD INSOLATSIOONI KESTUS
UURITAVASSSE AKNASSE PROJEKTEERITUD INSOLATSIOONI KESTUST
VARJAV ALA UURITAVASSSE AKNASSE
6.02
5.88
6.04
5.57
K
0
.6
Varjava hoone NORM
5
5.76
78406:603:0750
kõrgus (m) INSOLATSIOONI KESTUSE SKEEM (põhjapool 58 PL 22.04-22.08)
3 tundi
5
5
SKEEM 2, MIHKLI TN 6, I KORRUS, ELURUUM lõuna suunas
6.01
5.86
5.98
6.06
OLEMASOLEV INSOLATSIOONI KESTUS 9 tundi ja 25 minutit
8
.7
5
5
18.
3
PLANEERITUD INSOLATSIOONI KESTUS 9 tundi ja 25 minutit .4
0
3
.0
0 5
KE N
4
10
10
.6
2E
5
6.02
5.82
18 6
5.99
6.05
6.17
5.95
E
5.35
2K
5.65
KE
6.29
SUHTELINE
15
15
2
.3
KÕRGUS 5
.3
5
räästas I korrus 2,5m 5.09
7
hari 4m 7
.8
5
5.87
5.56
6.31
4 päi
ke s
etõusu
.2
nur
k6k
raadi
5
5.00 k
e l
l6:
43
78406:603:0870
20
20
5.80
5.46
2
5.25
3
7 7
5.9
1
.5
5
4.89 5.40
5.20
.25
78406:603:0310
6.15
9
4.67
25
625
0
8
5.91
.1
5.8
5.7
5.72
5
6
5.75
9
4
5.9
6.0
5.8
5.31
1
räästas I korrus 3,5m 5.25
6.1
5
4.62 5.40
66
6.1
5.
5.19
0
30
30
.9
T13
79
4
4.42
4.75
5.82
01
9
8
.0
16
tee
3:
5
4.57 SUHTELINE
KÕRGUS
4.35
60
13m
35
35
äe
9
Paldiski
6.14
5.
:
5.36 83
6.0
a
06
22
5.
5.09
bs1
5.53 78406:60
sm
4.
69
3 8
84
1
5. 5.10
,
7
Õi
5.05
5
4
8
5.7
4
5 7
10
5.6
88
k
4
4. 5.12
6.
5.16 8
5
5.7
3
40
40
5.10 . Paldiski mnt 217b
6.0
9
5
5.8
1
5.9
5.
.8
22
4
4.
77 5.05
78406:603:0480
4.84 5.50
6. 5.
27
16 5.66
6.
4. 85
98
45
45
Paldiski
38 mnt 217b
5.
75
6.
4
45
5.6
5.
2
03
6.
6. 1
6.0
1 78406:603:0480
6.
85 5
.6
1
9
27
15
6.
00
50
50
92
6.
6.
59
6.
9
5
.72
5.9
7.
7.05
04 Paldiski mnt 195
78406:603:1488
55
55
65
68
51
97
38
5.
5.
5. 2
5.
6.
6.
95
8
00
5.
2
6.
6.0
7.04
60
60
14 10
M 1:500
13 1
1
OLEMASOLEV INSOLATSIOONI KESTUS
UURITAVASSSE AKNASSE
12 OLEMASOLEV AT INSOLATSIOONI KESTUST
VARJAV ALA UURITAVASSSE AKNASSE
PROJEKTEERITUD INSOLATSIOONI KESTUS
UURITAVASSSE AKNASSE PROJEKTEERITUD INSOLATSIOONI KESTUST
VARJAV ALA UURITAVASSSE AKNASSE
6.01
5.86
5.98
6.39
6.06
6.20
6.29
8
.7
5
5
Varjava hoone .4
0 NORM
kõrgus (m) INSOLATSIOONI KESTUSE SKEEM (põhjapool 58 PL 22.04-22.08)
6.29
3 tundi
6.41
4
.6
5
5
SKEEM 3, PALDISKI MNT 193, I KORRUS, KORTER 2, ELURUUM
5
6.02
5.82
OLEMASOLEV INSOLATSIOONI KESTUS 5 tundi ja 15 minutit
5.99
6.05
6.17
18 PLANEERITUD INSOLATSIOONI KESTUS 5 tundi ja 15 minutit
5.95
0
E
.
30
5.35
53
.
2K
5.65
Paldiski mnt 191
6.36
N
6.29
SUHTELINE
2
10
10
KÕRGUS
.3
5
.3 78406:603:1487
5
räästas I korrus 2,5m 5.09
7
hari 4m 7
.8
5
5.87
18 5.56
6
6.31
4
6.37
.2 5.00
5
8406:603:0870
5.80
5.46
15
15
2
5.25
3
5.9
.5
5
4.89 5.40
5.20
päi
keset
õusunur
k6k
5
raadik
e l
l6:
43
6.15
6.2
9
4.67
0
8
5.91
.1
5.8
5.7
5.72
5
6
20
20
5.75
9
4
5.9
6.0
5.8
5.31
17 7
1
räästas I korrus 3,5m 5.25
6.1
5
4.62 5.40
66
6.1
5.
5.19
0
.9
T13
79
4
25
25
4.42 5.82
01
9
.0
tee
3:
5
4.57 SUHTELINE
KÕRGUS
4.35
60
13m
äe
9
Paldiski mnt 193
6.14
5.
:
5.36 83
6.0
a
06
22
5.
5.09
bs1
5.53
30
30
78406:603:1493
sm
3 8
84
1
5. 5.10
,
7
Õi
5.05
5
4
8
5.7
4
5 7
10
5.6
k 8
16
4
5.12
6.
5.16 8
5
5.7
.3
5.10 Paldiski mnt 217b
6.0
9
5
5.8
5.9
5.
22
35
35
5.05
78406:603:0480
5.50
5.
27 5.66
Paldiski
38 mnt 217b
5.
75
6.
4
45
5.6
5.
2
03
6.0
78406:603:0480
40
40
6.
5
.6
1
00
6.
6.
59
9
5
.72
5.9
7.
04 Paldiski mnt 195
45
45
78406:603:1488
9
65
15
68
51
97
38
5.
5.
5. 2
5.
6.
6.
95
50
50
8
00
5.
2
6.
6.0
55
55
60
60
14 10
M 1:500
13 1
1
OLEMASOLEV INSOLATSIOONI KESTUS
UURITAVASSSE AKNASSE
12 OLEMASOLEV AT INSOLATSIOONI KESTUST
VARJAV ALA UURITAVASSSE AKNASSE
PROJEKTEERITUD INSOLATSIOONI KESTUS
UURITAVASSSE AKNASSE PROJEKTEERITUD INSOLATSIOONI KESTUST
VARJAV ALA UURITAVASSSE AKNASSE
5.99
6
5
6.05
6.17
5.95
E
5.35
2K
5.65
Paldiski mnt 191
Varjava hoone
6.36
6.29
SUHTELINE
NORM
2
.3
KÕRGUS 5
.3
INSOLATSIOONI 78406:603:1487
KESTUSE SKEEM (põhjapool 58 PL 22.04-22.08)
5
kõrgus (m) räästas
hari 4m
I korrus 2,5m
7 5.09
7 3 tundi
.8
5
5.87
5
5
SKEEM5.56
4, PALDISKI MNT 193, I KORRUS, KORTER 1, ELURUUM
6.31
4
6.37
.2 5.00
5
78406:603:0870 OLEMASOLEV INSOLATSIOONI KESTUS 5 tundi ja 15 minutit
5.80
18.
3
PLANEERITUD
5.46 INSOLATSIOONI KESTUS 3 tundi ja 35 minutit
30
2
0 5.25
.
3
5
5.9
.5
5
4.89 5.40
N
10
10
5.20
5
6.15
6.2
9
4.67
0
8
5.91
18
.1
5.8
6
5.7
5.72
5
6
5.75
9
4
5.9
6.0
5.8
5.31
1
räästas I korrus 3,5m 5.25
6.1
5
4.62 5.40
15
15
66
6.1
5.
5.19
0
.9
T13
79
4
4.42 5.82
01
9
päi
k
.0
eset
õusunu
tee
r
k6k
ra
3:
a
5
4.57 SUHTELINE dik
e l
l6:
43
KÕRGUS
4.35
60
13m
20
20
äe
9
Paldiski mnt 193
6.14
5.
:
5.36 83
6.0
a
06
5.09
b 7
17 22
5. s1
5.53 78406:603:1493
sm
3 8
84
1
5. 5.10
,
7
Õi
5.05
5
4
8
5.7
4
5 7
10
5.6
k
4
5.12
6.
5.16 8
5
5.7
.3
5.10 Paldiski mnt 217b
6.0
9
5
25
25
5.8
5.9
5.
22
5.05
78406:603:0480
5.50
5.
27 5.66
Paldiski
38 mnt 217b
5.
75
6.
4
45
30
30
5.6
5.
2
03
6.0
78406:603:0480
6.
5
.6
1
16 8
00
6.
6.
59
9
5
35
35
.72
5.9
7.
04 Paldiski mnt 195
78406:603:1488
65
68
51
97
38
40
40
5.
5.
5. 2
5.
6.
6.
95
8
00
5.
2
6.
6.0
45
45
9
15
50
50
55
55
60
60
14 10
M 1:500
13 1
1
OLEMASOLEV INSOLATSIOONI KESTUS
UURITAVASSSE AKNASSE
12 OLEMASOLEV AT INSOLATSIOONI KESTUST
VARJAV ALA UURITAVASSSE AKNASSE
PROJEKTEERITUD INSOLATSIOONI KESTUS
UURITAVASSSE AKNASSE PROJEKTEERITUD INSOLATSIOONI KESTUST
VARJAV ALA UURITAVASSSE AKNASSE
6.
6
2K
5.65
Paldiski mnt 191
6.36
6.29
SUHTELINE
2
.3
KÕRGUS 5
.3 78406:603:1487
5
räästas I korrus 2,5m 5.09
7
Varjava hoone hari 4m
.8
7
NORM
5
5.87
kõrgus (m) INSOLATSIOONI
5.56
KESTUSE SKEEM (põhjapool 58 PL 22.04-22.08)
6.31
4 3 tundi
6.37
.2 5.00
5
78406:603:0870
5
5
SKEEM 5, PALDISKI
5.80
MNT 193, I KORRUS, KORTER 17, ELURUUM
5.46
OLEMASOLEV INSOLATSIOONI KESTUS 5 tundi ja 15 minutit
2
5.25
3
5.9
.5
5
5.40
18.
3
4.89
PLANEERITUD INSOLATSIOONI KESTUS 3 tundi ja 25 minutit
3
.0
0 5.20
5
N
5
6.15
6.2
9
4.67
10
10
0
8
5.91
.1
5.8
5.7
5.72
5
6
5.75
9
4
5.9
6.0
5.31
5.8
18 6
1
räästas I korrus 3,5m 5.25
6.1
5
4.62 5.40
66
6.1
5.
5.19
0
.9
T13
79
4
15
15
4.42 5.82
01
9
.0
tee
3:
5
4.57 SUHTELINE
KÕRGUS
4.35
60
13m päi
keset
õusunur
k6k
raa
äe
9
Paldiski mnt 193 dik
e
6.14
5. l
l6
6:
5.36 83 :
43
6.0
5.09 a b
22
5. s1
5.53
40
78406:603:1493
sm
20
20
1
5.3 5.10 8,
7
Õi
5.05
5
78
7
4
17
8
5.7
4
10
5.6
k
4
5.12
6.
5.16 8
5
5.7
3
5
5.10 . Paldiski mnt 217b
6.0
9
5
5.8
5.9
5.
22
5.05
78406:603:0480
25
25
5.50
6. 5.
27
16 5.66
6.
85
Paldiski
38 mnt 217b
5.
75
6.
4
45
5.6
5.
2
03
6.0
78406:603:0480
6.
5
.6
30
30
1
00
6.
16 8
6.
59
9
5
.72
5.9
7.
04 Paldiski mnt 195
35
35
78406:603:1488
65
68
51
97
38
5.
5.
5. 2
5.
6.
6.
95
8
00
5.
2
6.
6.0
40
40
45
45
9
15
50
50
55
55
60
60
14 10
M 1:500
13 1
1
OLEMASOLEV INSOLATSIOONI KESTUS
UURITAVASSSE AKNASSE
12 OLEMASOLEV AT INSOLATSIOONI KESTUST
VARJAV ALA UURITAVASSSE AKNASSE
PROJEKTEERITUD INSOLATSIOONI KESTUS
UURITAVASSSE AKNASSE PROJEKTEERITUD INSOLATSIOONI KESTUST
VARJAV ALA UURITAVASSSE AKNASSE
2
3
5.9
.5
5
4.89 5.40
5.20
Varjava hoone
5
NORM
6.15
6.2
9
4.67
0
8
5.91
.1
5.8
INSOLATSIOONI KESTUSE SKEEM (põhjapool 58 PL 22.04-22.08)
5.7
5.72
kõrgus (m)
5
3 tundi
6
5.75
9
4
5.9
6.0
5.8
5.31
5
5
SKEEM 6, PALDISKI MNT 193, I KORRUS, KORTER 15, ELURUUM
1
räästas I korrus 3,5m 5.25
6.1
5
4.62 5.40
66
6.1
OLEMASOLEV INSOLATSIOONI KESTUS 3 tundi ja 30 minutit
5.
5.19
0
.9
T13
1 PLANEERITUD INSOLATSIOONI KESTUS 1 tundi ja 15 minutit
79
8 0
4
.
30 4.42 5.82
53
.
01
9
.0
N
tee
3:
5
4.57 SUHTELINE
10
10
KÕRGUS
4.35
60
13m
äe
9
Paldiski mnt 193
6.14
5.
6:
5.36 83
6.0
a
18 22
5.
5.09
bs1
5.53
6
40
78406:603:1493
sm
1
5.3 5.10 8,
7
Õi
5.05
5
78
4
8
5.7
4
10
5.6
k
4
5.12
6.
5.16 8
5
5.7
3
15
15
5
5.10 . Paldiski mnt 217b
6.0
9
5
5.8
5.9
5.
22
5.05
78406:603:0480
5.50
6. 5.
27
16 5.66 päi
keset
õusu
6. nur
k6k
raadi
85 k
e l
l6:
43
Paldiski
38 mnt 217b
5.
75
6.
4
45
5.6
5.
20
20
2
03
6.0
78406:603:0480
6.
17 5
.6
1 7
00
6.
6.
59
9
5
.72
5.9
7.
Paldiski mnt 195
25
25
04
78406:603:1488
65
68
51
97
38
5.
5.
5. 2
5.
6.
6.
95
8
30
30
00
5.
2
6.
6.0
7.04
16 8
35
35
40
40
45
45
9
15
50
50
55
55
60
60
14 10
M 1:500
13 1
1
OLEMASOLEV INSOLATSIOONI KESTUS
UURITAVASSSE AKNASSE
12 OLEMASOLEV AT INSOLATSIOONI KESTUST
VARJAV ALA UURITAVASSSE AKNASSE
PROJEKTEERITUD INSOLATSIOONI KESTUS
UURITAVASSSE AKNASSE PROJEKTEERITUD INSOLATSIOONI KESTUST
VARJAV ALA UURITAVASSSE AKNASSE
5.20
5
6.15
6.2
9
4.67
0
8
5.91
.1
5.8
5.7
5.72
5
Varjava hoone
6
5.75
9
NORM
4
5.9
6.0
5.8
5.31
kõrgus (m)3,5m INSOLATSIOONI KESTUSE SKEEM (põhjapool 58 PL 22.04-22.08)
3 tundi
1
räästas I korrus 5.25
6.1
5
4.62 5.40
66
6.1
5
5
SKEEM 7, PALDISKI MNT 193, I KORRUS, KORTER 15, ELURUUM 2
5.
0
.9
T13
79
4
4.42 5.82 OLEMASOLEV INSOLATSIOONI KESTUS 5 tundi ja 25 minutit
01
9
.0
18 PLANEERITUD INSOLATSIOONI KESTUS 5 tundi ja 25 minutit
0
tee
3:
.
30 5
4.35
4.57 SUHTELINE
KÕRGUS
53
.
60
13m
N
äe
9
Paldiski mnt 193
6.14
5.
6:
5.36 83
6.0
10
10
5.09 a b
22
5. s1
5.53
40
78406:603:1493
sm
5.10 8,
7
Õi
5.05
5
1
78
8
4
6
8
5.7
4
10
5.6
k
4
5.12
6.
5.16 8
5
5.7
3
5
. Paldiski mnt 217b
6.0
9
5
5.8
5.9
78406:603:0480
15
15
5.05
5.
27 5.66
Paldiski
38 mnt 217b
5.
75
4
päi
keset
õu
5.6
5.
sunur
k6k
r
2
03
aadik
e l
l6:
43
6.0
78406:603:0480
6.
5
.6
1
20
20
17 7
00
6.
6.
59
9
5
.72
5.9
7.
04 Paldiski mnt 195
78406:603:1488
25
25
65
68
51
97
38
5.
5.
5. 2
5.
6.
6.
95
8
00
5.
2
6.
6.0
30
30
16 8
35
35
40
40
45
45
9
15
50
50
55
55
60
60
14 10
M 1:500
13 1
1
OLEMASOLEV INSOLATSIOONI KESTUS
UURITAVASSSE AKNASSE
12 OLEMASOLEV AT INSOLATSIOONI KESTUST
VARJAV ALA UURITAVASSSE AKNASSE
PROJEKTEERITUD INSOLATSIOONI KESTUS
UURITAVASSSE AKNASSE PROJEKTEERITUD INSOLATSIOONI KESTUST
VARJAV ALA UURITAVASSSE AKNASSE
5.20
5
6.15
6.2
9
4.67
0
8
5.91
.1
5.8
5.7
5.72
5
6
5.75
9
Varjava hoone
4
5.9
NORM
6.0
5.8
5.31
kõrgus (m) INSOLATSIOONI KESTUSE SKEEM (põhjapool 58 PL 22.04-22.08)
1
räästas I korrus 3,5m 5.25
3 tundi
6.1
5
4.62 5.40
66
6.1
5
5
SKEEM 8, PALDISKI MNT 195, I KORRUS, KORTER 2, ELURUUM
5.
5.19
0
.9
T13
79
4
4.42
OLEMASOLEV5.82
INSOLATSIOONI KESTUS 5 tundi ja 5 minutit
01
9
.0
1 PLANEERITUD INSOLATSIOONI KESTUS 3 tundi ja 5 minutit
tee
8
3:
5
.
30 4.35
4.57 SUHTELINE
KÕRGUS
53
.0
60
13m
N
äe
9
Paldiski mnt 193
6.14
5.
6:
5.36 83
6.0
a
10
10
22
5.
5.09
bs1
5.53
40
78406:603:1493
sm
1
5.3 5.10 8,
7
Õi
5.05
5
78
4
18 6
8
5.7
4
10
5.6
88
k
4
4. 5.12
6.
5.16 8
5
5.7
3
5
5.10 . Paldiski mnt 217b
6.0
9
5
5.8
5.9
5.
22
78406:603:0480
15
15
5.50 5.05
6. 5.
27
16 5.66
6.
85
Paldiski
38 mnt 217b
5.
75
6.
4
45
pä
5.6
i
5.
keset
õusu
2
03
nur
k6k
raadik
e l
l
6.0
78406:603:0480 6:
43
6.
5
.6
1
20
20
7 7
00
1
92
6.
6.
59
6.
9
5
.72
5.9
7.
04 Paldiski mnt 195
78406:603:1488
25
25
65
68
51
97
38
5.
5.
5. 2
5.
6.
6.
95
8
00
5.
2
6.
6.0
7.04
30
30
16 8
35
35
40
40
45
45
9
15
50
50
55
55
60
60
14 10
M 1:500
13 1
1
OLEMASOLEV INSOLATSIOONI KESTUS
UURITAVASSSE AKNASSE
12 OLEMASOLEV AT INSOLATSIOONI KESTUST
VARJAV ALA UURITAVASSSE AKNASSE
PROJEKTEERITUD INSOLATSIOONI KESTUS
UURITAVASSSE AKNASSE PROJEKTEERITUD INSOLATSIOONI KESTUST
VARJAV ALA UURITAVASSSE AKNASSE
T1
7
4.75
01
9
.0
tee
3:
5
4.57 SUHTELINE
KÕRGUS
4.35
60
13m
Varjava hoone NORM
äe
9
Paldiski mnt 193
6.14
5.
6:
5.36 83
6.0
5.09 a b
INSOLATSIOONI KESTUSE SKEEM (põhjapool 58 PL 22.04-22.08)
kõrgus (m) 3 22
5. s1
5.53
40
78406:603:1493 3 tundi
sm
1
5. 5.10 8,
7
Õi
5.05
5
78
4
5
5
SKEEM 9, PALDISKI MNT 195, I KORRUS, KORTER 1, ELURUUM
8
5.7
4
10
5.6
88
k
4
4. 5.12
6.
5.16 8
5
5.7
3
5
.
5.10
OLEMASOLEV
Paldiskimnt 217b INSOLATSIOONI KESTUS 5 tundi ja 5 minutit
6.0
9
5
5.8
1
5.9
5.
.8
22
18 PLANEERITUD INSOLATSIOONI KESTUS 5 tundi ja 5 minutit
0
4
78406:603:0480
.
30 6.
16
5.50 5.05
5.
27 5.66 53
.
6.
85
N
10
10
Paldiski
38 mnt 217b
5.
75
6.
4
45
5.6
5.
2
03
6.0
78406:603:0480
6.
18 5
.6
1 6
27
6.
00
92
6.
6.
59
6.
9
5
.
15
15
72
5.9
7.
04 Paldiski mnt 195
78406:603:1488
päi
keset
õusunur
k6k
raa
65
di
68
k
e l
l6:
51
43
97
38
5.
5.
5. 2
5.
6.
6.
95
8
00
5.
20
20
2
6.
6.0
7.04
17 7
25
25
30
30
16 8
35
35
40
40
45
45
9
15
50
50
55
55
60
60
14 10
M 1:500
13 1
1
OLEMASOLEV INSOLATSIOONI KESTUS
UURITAVASSSE AKNASSE
12 OLEMASOLEV AT INSOLATSIOONI KESTUST
VARJAV ALA UURITAVASSSE AKNASSE
PROJEKTEERITUD INSOLATSIOONI KESTUS
UURITAVASSSE AKNASSE PROJEKTEERITUD INSOLATSIOONI KESTUST
VARJAV ALA UURITAVASSSE AKNASSE
Mihhail Kõlvart
Tallinna Linnavalitsus Meie 17.08.2022 nr 15-3/3805-6
[email protected]
Paldiski mnt 217b detailplaneering
Austatud linnapea
Korteriühistu Viisik lepinguline esindaja T. Laesson on Rahandusministeeriumile 10.08.2022
esitanud taotluse Paldiski mnt 217b kinnistu detailplaneeringu (OÜ Hendrikson & Ko töö nr
19003396, edaspidi ka detailplaneering) järelevalvemenetluse uuendamiseks (edaspidi ka
taotlus) haldusmenetluse seaduse § 44 lõike 1 punkti 2 alusel.
Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 25.04.2012 korraldusega
nr 589- k. Planeeritav ala, suurusega u 0,23 ha, asub Haabersti linnaosas Väike-Õismäel
Paldiski maantee ja Õismäe tee ristmiku vahetus läheduses. Planeeritav ala hõlmab Paldiski
mnt 217b kinnistut (katastritunnus 78406:603:0480, sihtotstarve elamumaa, pindala 1761 m²).
Planeeritav ala on hoonestamata. Detailplaneeringuga on ette nähtud Paldiski mnt 217b
kinnistu jagada üheks transpordimaa ja üheks elamumaa sihtotstarbega krundiks ning määrata
moodustatavale elamumaa krundile ehitusõigus ühe neljakorruselise 14 korteriga korterelamu
ehitamiseks. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega
nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringuga ja Tallinna Linnavolikogu 20.04.2017 otsusega
nr 40 kehtestatud Haabersti linnaosa üldplaneeringuga.
Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 11.11.2015 korraldusega nr 1685-k.
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 04.01.2016 kuni 18.01.2016, mille
kestel esitas korteriühistu Viisik (Paldiski mnt 189,191,193,195,197) kirjalikult oma
vastuväited detailplaneeringu kohta. Kohalik omavalitsus vastas laekunud vastuväidetele ning
korraldas 02.03.2016 detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustava avaliku
arutelu. Vastuväidete esitajate ja planeeringu koostamise korraldaja vahel kokkulepet ei
saavutatud, mistõttu planeering esitati Rahandusministeeriumile järelevalve teostamiseks ja
heakskiidu saamiseks.
Lähtuvalt Rahandusministeeriumi 11.03.2021 kirjast nr 14-11/8467-2 tutvustas Tallinna
Linnaplaneerimise Amet 19.03.2021 kirjaga nr 3-2/20/3827-4 detailplaneeringu korrigeeritud
lahendust (5-korruselise 20 korteriga elamu asemel 4-korruseline 14 korteriga elamu)
vastuväiteid esitanud puudutatud isikutele. Puudutatud isikute volitatud esindaja T. Laesson
esitas 19.04.2021 oma kirjas vastuväited korrigeeritud detailplaneeringu lahendusele, milles
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
muu hulgas toodi välja insolatsiooni analüüsi puudumine. Vastuväidete esitajate ja
planeeringu koostamise korraldaja vahel kokkulepet ei saavutatud.
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Harju talitus korraldas 07.06.2022
detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud vastuväidete ärakuulamise, kus osalesid
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) esindajad, vastuväidete esitajad ja nende
lepinguline esindaja, planeerija ja planeeringust huvitatud isiku esindajad. Lepiti kokku, et
detailplaneeringut korrigeeritakse, sealhulgas kaalutakse kavandatava hoone tagasiastet
vastavalt, et see mõjutaks vähem Paldiski mnt 193 elamu korteri nr 15 insolatsiooni tingimusi.
Lisaks lepiti kokku, et korrigeeritud detailplaneeringu lahendus esitatakse vastuväite
esitajatele tutvumiseks, kes teavitavad hiljemalt 21.06.2022 kohalikku omavalitsust ja
Rahandusministeeriumit, kas ollakse nõus korrigeeritud planeeringulahendusega ja valmis
loobuma detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetest. Vastavasisulise kirja
nr 15-3/3805-3 saatis Rahandusministeerium 10.06.2022 kõikidele menetlusosalistele.
Kohalik omavalitsus esitas korrigeeritud detailplaneeringu lahenduse vastuväite esitajatele e-
kirjaga 20.06.2021, millest selgub, et kavandatava hoone tagasiastet kaaludes, jõuti
järeldusele, et arvestades juba tehtud korruselisuse vähendamist ja maa-alusest korrusest
loobumist ei ole detailplaneeringuga kohustusliku tagasiaste kavandamine põhjendatud. Selle
otstarbekust saab vajadusel veel kord kaaluda projekteerimise staadiumis.
Rahandusministeeriumile ega kohalikule omavalitsusele (TLPA e-kirjad 01. ja 05.07.2022)
tagasisidet vastuväite esitajalt ei laekunud.
Taotluses on välja toodud, et detailplaneeringu menetluses on jäetud tähelepanuta EVS-EN
17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“, mis vastuväidete esitaja hinnangul mõjutab
oluliselt insolatsiooniarvutuste tulemusi. Detailplaneeringu lisa nr 5 on Loovmaastik OÜ töö
nr 209IA21, 2021 „Paldiski mnt 217b kinnistu detailplaneeringu insolatsioonianalüüs“.
Eeltoodust lähtuvalt, palun kohalikul omavalitsusel, kui planeerimisalase tegevuse korraldajal
vastata T. Laessonile taotluses välja toodud insolatsiooni puudutavatele küsimustele ning
ebatäpsuse või täiendavate asjaolude ilmnemisel teha Rahandusministeeriumile taotlus
järelevalve menetluse uuesti läbivaatamiseks.
Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on
haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on
menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist
kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.1
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisa: Taotlus Paldiski mnt 217b detailplaneeringu järelevalvemenetluse uuendamiseks
Lisaadressaadid:
1 RKHKo 3-3-1-12-07
2
Tallinna Linnaplaneerimise Amet
OÜ Laesson ja Parnerid
Lea Teeääre 715 5802,
[email protected]
Kadi-Kaisa Kaljuveer 611 3312,
[email protected]
3