dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus

Rahandusministeerium · 24. august 2022
Viit
1.1-10.1/6118-2
Registreeritud
24. august 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Marit Maidla (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎24.08.2022_5.1-1_86-1_RM_krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu.asice153 KB
  • 📎E-kiri.pdf68 KB

Sisu (failidest)

Pr Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister Rahandusministeerium Teie 26.07.2022 nr 1.1-10.1/6118-1 Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN Meie 24.08.2022 nr 5.1-1/86-1 Arvamus krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse uue versiooni kohta Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) tutvus Rahandusministeeriumi poolt arvamuse avaldamiseks esitatud krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) uue versiooniga ja esitab selle kohta oma esialgse arvamuse. ITL esitas oma arvamuse ka VTK esimesele versioonile. Oma arvamuses andsime teada, et ITL-i kuulvad elektroonilise side teenuse osutajad, kes pakuvad oma klientidele ka tarbijakrediiditeenust, toetavad VTK-d, kuna füüsiliste isikute finantskohustuste andmevahetusmudeli loomine aitaks tagada vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist ja oleks suureks abiks krediidipakkujatele isiku krediidivõimelisuse hindamisel. Tõdeme ka VTK uue versiooni analüüsimise järgselt, et sel algatusel on mitmeid positiivseid külgi. Samas märkasid ettevõtted seekord ka üksjagu probleemkohti, mis vajavad täiendavat analüüsi ja mis tuleb riskide maandamiseks lahendada enne selle algatusega edasi liikumist. Ühe konkreetse probleemina toome esile, et plaanitava nn positiivse krediidiregistri andmestik on kavandataval kujul põhjendamatult ulatuslik, tekitades liigset halduskoormust ja sattudes vastuollu andmetöötluse minimaalsuse põhimõttega. Loetelus on andmevälju, mille olemasolu ei ole VTK eesmärki arvestades tingimata vajalik või peaks olema kindlasti välistatud. Markeerisime allolevalt andmed, mille küsimist on meie hinnangul otstarbekas vältida (vt all oranžiga ) või mille küsimisest tuleb kindlasti loobuda –(vt all punasega). Alla lisasime ka selgituseks kommentaarid. Oleme seisukohal, et see teema vajab kindlasti tulevikus täiendavaid arutelusid. Märgime, et alltoodu näol on tegu meie esmase ning kiirkorras antud tagasisidega. 2 Krediidibüroole esitatavate andmete koosseis (1) Väljastatud krediidi kohta esitab krediiditeabe andja krediidibüroole järgmise info: 1) krediidilepingu number, sõlmimise kuupäev ja krediidilepingu kehtivus (krediidi lõpptähtaeg); Lepingu number pole üldjuhul oluline info, pigem soovitame selle välja võtta. Lihtsam on nummerdada antud laenud/sõlmitud laenulepingud viisil – isikule antud laen 1, laen 2 ja seda saab teha automaatselt vastava IT rakenduse poolt. 2) krediiditaotleja tuvastamist võimaldavad andmed (nimi, isikukood); Kui isikukood on olemas, siis see on unikaalne. Nime pole tingimata vaja sel juhul lisada. 3) krediidi tüüp (näiteks hüpoteeklaen, väikelaen, liising, krediitkaart, käendus) ja valuuta; 4) isiku roll lepingu raames (krediidivõtja, kaastaotleja, käendaja); 5) krediidi summa; Olulisus sõltub finantstootest – oluline kui krediitkaart või arvelduskrediit, ebaoluline kui laen, järelmaks, liising. Pigem eelistame seda andmevälja vältida või küsida vaid teatud krediiditoodete (krediitkaart, arvelduskrediit) korral. 6) järgmise kuue kuu maksed, liigne halduskoormus andmete esitajale, soovitame täiendavalt kaaluda, kas see on tingimata vajalik. 8) krediidi vaba limiit; 9) 7 päeva üle maksetähtaja hilinenud maksete summa; 7 päeva hilinenud maksete kuvamine tekitab liigselt halduskoormust. Kuni 7 päevane tasumisega hilinemine ei ole reeglina pahatahtlik ega ka oluline, vaid pigem juhusliku iseloomuga. Otstarbekas on selle asemel küsida infot selle kohta, kas on hilinetud 30 päeva ja rohkem. 10) maksepuhkus; Krediidiandjale oluline info kas isikul on maksepuhkus vormistatud või mitte, kuid infoks saab olla ainult „jah/ei“. 11) Intress Intress on ärisaladus, see ei saa kuuluda avaldamisele. Äärmisel juhul võib küsida kinnitust, et intressi suurus pole üle teatud piirmäära (saamaks selgust, et tegu pole nn röövelliku kiirlaenuintressiga). 3 Lisame, et enne algatusega edasi liikumist peame vajalikuks läbi mõelda ja selgus luua kasutatavate mõistete (terminoloogiaga) ja veel mitmete muude küsimuste osas. ITL soovib kindlasti olla ka tulevikus krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu menetluses kaasatud. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Doris Põld Tegevjuht Keilin Tammepärg, [email protected] Saatja: Info Aadress <[email protected]> Saadetud: 24.08.2022 14:50 Adressaat: RAM Info <[email protected]>; Marit Maidla <[email protected]> Koopia: Keilin Tammepärg <[email protected]> Teema: Arvamus krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse uue versiooni kohta Tere Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 24.08.2022 kirja nr 5.1-1/86-1 „Arvamus krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse uue versiooni kohta. Lugupidamisega Heleri Vahemäe Büroojuht Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Lõõtsa 2B 11415 Tallinn Mob 5115521 Tel 6177 145
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel