Rahandusministeerium Teie 11.07.2022 nr 15-3/5564-2
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn Meie 24.08.2022 nr 5-2/3986-7
[email protected]
Vastus esitatud arvamusele
Olete esitanud Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) arvamuse (registreeritud
vallavalitsuse dokumendiregistris 11.07.2022 nr 5-2/3986-5) Muratsi külas Sülla, Kadaka,
Tammiku, Väike-Kaardi ja Muratsi detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) osalise
kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu kohta.
Olete oma arvamuses märkinud:
1. Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise eelnõus on toodud põhjenduseks, et
kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Edasisest kirjeldusest selgub, et
krundil on toimunud ehitustegevus ja maaomanik soovib elluviimist edasi realiseerida erinevalt
detailplaneeringu tingimustest. Seega ei loobu maaomanik detailplaneeringu elluviimisest.
PlanS § 6 punkt 11 sätestab, et planeeringu elluviimine on tegevus, mille eesmärgiks on
planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine,
mis on eelkõige avaliku võimu asutuse ülesanne. See tähendab, et elluviimine on pidev protsess,
mille kestel avalik võim jätkuvalt hoiab kinni planeeringus seatud eesmärgist ja tingimustest.
Vastus: Planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punkt 2 ütleb, et planeeringu võib kehtetuks tunnistada
kui planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Seaduses ei ole
seatud takistavat tingimust juba toimunud ehitustegevuse osas. Kinnistu omanik edaspidi ei
soovi detailplaneeringus kehtestatud tingimustel planeeringut ellu viia.
Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Antud detailplaneering on kehtestatud
2003. aastal, peale mida on muutunud seadused ja koos seadustega ka mõisted näiteks nagu
ehitusalune pind vs ehitisalune pind ja nende arvutamise alused ning hoonestamise põhimõtted.
2015. a kehtima hakanud ehitusseadustiku üldprintsiibi kohaselt antakse ehitusõigus arvestades
piirkonnas väljakujunenud keskkonda, sh hoonestuslaadi. Ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt on
võimaldatud elamut selle esialgsest (ehitisregistris olevast) mahust kuni 33% laiendada
ehitusteatisega, ilma projekteerimistingimusi taotlemata.
Detailplaneeringuga on 5094 m2 suurusele Männiku tee 4 krundile lubatud rajada kolm hoonet
ehitisealuse pindalaga kokku 300 m2, kehtiva üldplaneeringu kohaselt on sellele krundile lubatud
täisehituse protsent 20%.
Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /
452 5000 /
[email protected] / www.saaremaavald.ee
Omanik soovib katusealusega kokku ehitada olemasoleva elamu ja kõrvale ehitada abihoone.
Katusealune ei ole hoone, vaid ehitusseadustiku kohaselt liigitub rajatiseks, kuid
horisontaalprojektsioonina läheb ehitisaluse pinna arvestusse ja seetõttu ületab
detailplaneeringuga kehtestatud suurimat ehitusalust pindala - kavandatava abihoone ehitisalune
pindala 52,4 m², krundil kokku hoonete ehitisalune pindala on 291,2 m2, kuid koos katusealusega
tuleks ehitisalune pindala 347,6 m2, mis ületab 38,8 m2 (13%) võrra detailplaneeringuga
määratud ehitusalust pindala, mistõttu kinnistu omanikul ei ole võimalik kehtiva
detailplaneeringu alusel hoonet laiendada nagu üldplaneering seda võimaldaks. Antud
situatsioonis on kehtiva detailplaneeringu olemasolu Männiku tee 4 kinnistu omanikule
kitsendavaks asjaoluks, piirates võimalust juurdeehituste tegemiseks üldplaneeringus lubatud
täisehitusprotsendi ulatuses. Kinnistu omanikul ei ole võimalik kehtiva detailplaneeringu alusel
oma soove ellu viia.
Saaremaa vald leiab, et kavandatava ehitise puhul on tegemist rajatisega, mille ehitisaluse pinna
suurus ei ületa üldplaneeringuga määratud täisehituse protsenti, ega detailplaneeringu suurimat
ehitusalust pindala üle 33%. Soovitud ehitusõigus sobitub piirkonda ja arvestab hoonestuslaadi,
mistõttu planeeringu nõuetest kinnipidamine ei ole käesoleval juhul vajalik. Tagatud on PlanS §
140 lg 2 kohane planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist
kehtetuks tunnistamist.
2. Detailplaneeringu seletuskirja erinevates peatükkides on välja toodud detailplaneeringu
elluviimise eesmärk ja tingimused:
- Säilitada väljakujunenud struktuure, maastikulist omapära ja piirkonnale omast taimestikku;
- On soovitud anda maaomanikule ehitusvõimalus, mis on sobiv loodusmaastikule ega mõjuta
oluliselt looduskooslust;
- Säilitada võimalikult looduslik keskkond; moodustada võimalikult hajutatud hoonestus;
- Elamute rajamisel metsastatud alale tuleb krundil olevast metsaalast säilitada vähemalt 50%;
- Kruntidele märgitud ehitusalad on määratud lähtuvalt iga krundi asukohast planeeritaval alal
ja selle looduslikest tingimustest;
- Planeeritavat ala iseloomustab põhjapool metsa rohkus. Seal saab rajatavaid hooneid
ümbritsema mets (majad on "istutatud" metsa sisse).
Seega detailplaneeringu seletuskirjast tuleb väga selgelt välja, et eesmärk on kavandada
looduslähedane elupiirkond. Eesmärgi saavutamiseks on kruntide ehitusõigused antud
läbimõeldult, erinevate tingimustega. Ühele maaomanikule eeliseid andes tekivad ka teistel
omanikel õigustatud ootused, mis viib detailplaneeringu eesmärgi – looduslähedane keskkond –
tasakaalust välja. Detailplaneering on ühiskondlik kokkulepe, mille tulemus on saavutatud
kaasates erinevaid osapooli. Detailplaneeringu koostamise käigus on antud looduskeskkonnast
lähtuvalt läbimõeldud sarnased tingimused kogu planeeringu alale.
Vastus: Saaremaa vald on seisukohal, et soovitud ehitusõiguse realiseerimisel ei minda vastuollu
kehtiva detailplaneeringu eesmärgiga ja tingimustega moodustada looduslähedane elupiirkond.
Juurdeehituse puhul ehitatakse katusealune elamu ja ehitatava abihoone vahele, kus on hetkel
parkla ja kõrghaljastust eemaldada ei ole vaja.
3. Juhul kui detailplaneeringut ei soovita ellu viia vastavalt planeeringus esitatud tingimustele,
on võimalus koostada osaliselt uus detailplaneering, mille menetlemisse kaasatakse
planeeringuala kruntide omanikud ja laiem üldsus. Kui detailplaneeringu lahendus ei ole
elluviidav ja soovitakse kehtivast detailplaneeringust erinevat lahendust, siis on vajalik kaaluda
uue detailplaneeringu algatamist. Planeerimisseaduse § 140 lõike 8 kohaselt muutub uue
detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud
detailplaneering kehtetuks.
2
Vastus: Saaremaa vald kaalus juurdeehituse erinevaid võimalusi ja leidis, et uue
detailplaneeringu koostamine alla 20% juurdeehituse tarbeks ei ole mõistlik ega otstarbekas.
Kavandatava elamu laiendamise jaoks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav, samuti võib
ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt olemasoleva elamu mahust alla 33% laiendamine toimuda ilma
projekteerimistingimusi andmata, mistõttu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine
Männiku tee 4 katastriüksuse osas ei avalda mõju kehtima jäävale detailplaneeringu lahendusele.
Kehtima jäävas osas on detailplaneeringus kavandatu ellu viidav. Detailplaneeringu osalise
kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu saadeti kõigile maaüksuste omanikele arvamuse
avaldamiseks, seega maaomanikud on menetlusse kaasatud.
4. Riigikohtu halduskolleegium on asjas 3-13-385 punktis 12 rõhutanud, et “…/
detailplaneeringu elluviimine ei ole arendajale (planeeringu koostamisest huvitatud isikule)
kohustuslik, kui seadus või planeering ei näe ette teisiti. Seega ei ole naaberkinnisasja omanikul
üldjuhul õigust nõuda arendajalt detailplaneeringu realiseerimist. Kui aga detailplaneeringut on
asutud ellu viima, tuleb selle käigus järgida detailplaneeringuga kehtestatud nõudeid. Kohalik
omavalitsus peab väljastatud lubadega ja sõlmitud lepingutega tagama, et detailplaneeringuga
ettenähtu viiakse ellu nii, nagu planeering naabrite õigusi või avalikke huvi kaitsvaid tingimusi
silmas pidades kindlaks määras.“
Vastus: Saaremaa vald järgib detailplaneeringuga kehtestatud nõudeid, mistõttu ei ole ehitusluba
katusealuse ehitamiseks antud. Kehtiva detailplaneeringu alusel ei ole võimalik hoonestust
suurendada, mistõttu on vajalik detailplaneering kehtetuks tunnistada. Saaremaa vald on
seisukohal, et käesoleval juhul on detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine põhjendatud, ei piira
naabrite õigusi ja kehtima jäävas osas on detailplaneeringus kavandatu ellu viidav.
Kokkuvõttes eelnevatest asjaoludest Rahandusministeerium ei nõustu detailplaneeringu osalise
kehtetuks tunnistamisega.
Saaremaa vald jääb eeltoodud vastuste põhjal seisukohale, et detailplaneeringu osaline kehtetuks
tunnistamine on võimalik ja põhjendatud.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Siim Kuusik
planeeringuteenistuse juhataja
Piret Paiste, 452 5093
[email protected]
3
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 24.08.2022 09:26
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: Vastus esitatud arvamusele
Tere!Teile on saadetud Saaremaa Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi
Delta kaudu dokument Vastus esitatud arvamusele, mis on registreeritud
24.08.2022, numbriga 5-2/3986-7.
KontaktinfoSaaremaa VallavalitsusTallinna 10, Kuressaare, Saaremaa
valdTel 452 5000e-post: