Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneeringu arvamuste ärakuulamise protokoll 1- 04-08 -2022 Aeg ja koht: 4. augustil 2022 kell 10.00- 11.30 , Pärnu, Pikk tn 16b, II korruse saal. Koosolekut juhatas Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna planeeringute järelevalve nõunik Tiiu Pärn. P rotokollis ruumilise planeerimise peaspetsialist Raine Viitas. Osalejad: Pärnu Linnavalitsuse esindajad Janno Poopuu ja Silver Smeljanski , Pärnu Jahtklubi esindajad Väino Hallikmägi ja Egon Elstein . Arvamuste esitaja kohale ei ilmunud. Pärnu Linnavalitsus esitas Rahandusministeeriumile planeeringujärelevalve teostamiseks Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneeringu materjalid. Nimetatud detailplaneeringu avalikustamise käigus ( 15.02-17.03.2022 ) esitas Advokaadibüroo Indela OÜ SP1 nimel arvamusi, millega Pärnu Linnavalitsus planeeringulahenduses arvestanud ei ole. Vastavalt planeerimisseaduse ( PlanS ) § 90 lõike 3 punktile 2 on Rahandus ministeeriumi pädevuses üldplaneeringut muutva detail planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ning planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine. ESITATUD SELGITUSED Janno Poopuu : Planeeringuala asub Pärnu jõe kaldal, V all i kääru suudmes, talvesadama ligiduses. Kinnistul on kütuse tankla. Detailp laneeringuga kavandatakse l isaks tanklale avastuskeskus ja restoran. Läbi planeeringuala kulgeb avalikult kasutatav kallasrada, a valik promenaad . E tte on nähtud ujuvkai , sildumisala . Planeeringuala hoonestamiseks on kohustus korraldada arhitektuurikonkurss. Kinnistu on väike . T äismahus on lubatud hoonestada maa -a lu ne korrus. Esimese korruse ehitisealune pindala on 1200 m 2 , teise ja kolmanda korruse ehitusmahu ehitisealune pind ala on 300 m 2 . Üldplaneerin gu muutmine, ehituskeeluvööndi vähendamine Janno Poopuu : Üldplaneeringu koostamisel linnavalitsus kaalus ehituskeeluvööndi vähendamise võimalust Lootsi tn 1 kinnistul. Kuna aga üldplaneeringu menetlus ja detailplaneeringu menetlus toimusid eraldi ja ajalise nihkega, siis üldplaneeringu vastuvõtmise ajaks ei olnud selge Lootsi tn 1 täpne planeeringulahendus, planeering oli saadetud alles arvamuste avaldamiseks ja kooskõlastamiseks. Üldplaneeringu ga me kergekäeliselt ei teinud ettepanekuid ehituskeeluvööndi vähendamiseks, seepärast me tol hetkel ei saanud teha ka ettepaneku t vähendada üldplaneeringuga ehituskeeluvööndit Lootsi tn 1 kinnistul. Ehituskeeluvööndit on vajalik vähendada ja see on Lootsi tn 1 kinnistul ka põhjendatud. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei ole vaid era- ega ärihuvides vaid olulisel määral ka avalikes huvides - bensiinijaama on vaja jõe äärde, see on linna s ainuke , kus saab tankida veesõidukeid . E hituskeeluvööndi sse kavandatakse kaldapromenaad, rekonstrueeritakse kaldakindlustu s. K alda kindlustamine ja detailplaneeringu kohaselt planeeringuala väljaarendamine aitab suunata inimesi jõe ja mere äärde , muulile, Vallikääru jalakäijate sillale, kesklinna. Kaldakindlustus vajab korda tegemist, tagatakse nii jalakäijate kui ka veeliikl ejate turvalisus. Arhitektuurikonkurss Janno Poopuu : Detailplaneeringus on seatud nõue korraldada arhitektuurikonkurss. Rahvusvahelist konkurssi me selles asukohas ei nõua, niisuguse nõude seadmine ei ole põhjendatud. Kallasraja avalik kasutus , veeliikluse takistamine Janno Poopuu : Kallasrada läbib hoone stusala . Avaliku kasutuse tagamiseks on ette nähtud servituudiala. Ujuvkai ei takista veeliiklust, tegemist on linnale väga olulise rajatisega. Väino Hallikmägi : Planeerin g muudab olemasolevat olukorda paremaks - muudame piirkonna jalakäijasõbraliku ma ks, viime kallasraja jõe äärde . Kokkuleppe : S eletuskirja täiendatakse ning peatükki 7.2 lisatakse, et kallasraja servituut seatakse Pärnu Linnavalitsuse kasuks enne ehitusloa väljastamist. Haljastus ja parkimine Janno Poopuu : Minimaalne haljastuse protsen t on detailplaneeringuga määra t ud . Üldplane eri ngu ga on lubatud teatud erisused nii haljastusele kui ka parkimisele. Kuna piirkond on eriline , siis oleme üldplaneeringu erisusi ka õigustatult kasutama pidanud. Segahoonestusala l on üldplaneeringus ette nähtud haljastusprotsent 30% , planeeringus on haljastuse minimaalseks osakaaluks 1 0% (ülejäänud osa kompenseeritakse linnaruumis) . Väino Hallikmägi: Võimalik on kasutada ka haljastuse osakaalu suurendamiseks konteinerhaljastust, roheseina. K una kallasrada ja bensiinijaam on avalikuks kasutamiseks, siis parkimiskohtadeks krundil ruumi pole. Võimalik on parkida mujal (Akadeemia tänaval, kolledži parklas), inimesi ei pea suunama autoga jõe äärde. Kokkulepe : Haljastuse peatükki 6.6.1. täiendatakse ‒ haljastuse suurendamiseks nähakse lisaks pindhaljastusele ette vertikaalhaljastus, konteinerhaljastus ja muud sellised alternatiivsed lahendused. Seletuskirja lisatakse põhjendused, miks antud detailplaneeringu lahenduse puhul kasutatakse üldplaneeringus toodud erisusi, nii haljastuse kui ka parkimise osas. Täisehitusprotsent Janno Poopuu : Segahoonestusala le täiehitusprotsenti üldplaneeringuga määratud ei ole . Maksimaalne ehitusmaht on viidud maa all a. Lähtuvalt planeeringulahendusest on ehitusmaht põhjendatud. Kavandatakse palju linnale olulisi avalikke funktsioone . Ka kald a teed on arvestatud ehitusaluse pinna sisse. Planeeringu elluviimine Janno Poopuu : P laneeringu elluviimine on etapiviisiline , kõigepealt tehakse korda kaldakindlustus ja luuakse uuesti tankimisvõimalus. Seejärel toimub ülejäänud kavandatava ehitamine. Kokkulepe : S eletuskirja peatükki 7.4 täiendatakse ja lisatakse, et iga etapi ga tagatakse heakord ja haljastus. Täiendatud materjal saadetakse Rahandusministeeriumile arvamuste ärakuulamisele järgneva nädala reedeks , so 12.08.2022 . Raine Viitas /allkirjastatud digitaalselt/
Teie 23.05.2022 nr 8-4/190/2022-33
Pärnu Linnavalitsus Meie 22.08.2022 nr 15-3/4527-3
[email protected]
Lootsi tn 1 kinnistu
detailplaneeringu heakskiitmine
Pärnu Linnavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 23.05.2022 taotluse Pärnu linnas Lootsi
tn 1 kinnistu detailplaneeringu (Arhitektibüroo Riho Jagomägi töö nr F1905-DP; edaspidi ka
detailplaneering) heakskiidu saamiseks planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) § 142 lõike 5
ja § 90 lõike 1 alusel. Taotlusele on lisatud detailplaneering, selle menetluse materjalid, sh
avalikul väljapanekul esitatud kirjalikud arvamused, mida planeeringu koostamisel ei
arvestatud ja detailplaneeringu koostamise korraldaja seisukohad nende arvestamata jätmise
kohta.
Heakskiidu andmise otsustamisel on valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud
ametniku pädevuses PlanS § 90 lõigete 3 ja 4 kohaselt detailplaneeringu õigusaktidele
vastavuse kontrollimine, avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja
planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ning seisukoha
andmine arvestamata jäänud arvamuste kohta, kui vaidlevad osapooled ärakuulamisel
kokkulepet ei saavuta. Samuti üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava
detailplaneeringu puhul üldplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine.
1. Detailplaneeringu vastavus õigusaktidele
Lootsi tn 1 kinnistu, suurusega 1738 m², asub Pärnu linnas, Pärnu jõe vasakkaldal, Pärnu
vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala kaitsevööndis. Kinnistul paikneb bensiinijaam ja
sadamakai. Detailplaneeringuga kavandatakse kinnistule avalikkusele suunatud funktsiooniga
hoone, säilitatakse tankla ja lisatakse tankur jahtlaevade teenindamiseks, korrastatakse
kaldakindlustus ning jõe äärde kujundatakse jalakäijate promenaad. Krundi kasutamise
sihtotstarveteks määratakse ärimaa ja tootmismaa.
Detailplaneeringuga krundi piire ei muudeta. Määratud hoonestusalale antakse õigus ehitada
üks avaliku kasutusega hoone, millel on üks maa-alune ja kolm maapealset korrust. Maa-aluse
korruse maksimaalne lubatud täisehitusprotsent on 100%. See osa kavandatavast hoonestusest
on mõeldud nii tehniliste ja olmeruumide kui osaliselt avastuskeskuse väljapanekute ja
atraktsioonide ruumideks.
Maapealne hoonestusala on jagatud kaheks. Hoonestusalale I on kavandatud avastuskeskuse
ekspositsioonipinna põhiosa, katuslaele rajatakse kergliiklustee ja vabaõhukohviku terrassid.
Hoone maapealne ehitisealune pindala esimese korruse osas võib olla maksimaalselt 1200 m2,
see sisaldab ka kaldapromenaadi terrasside alust pindala.
Hoonestusalale III on lubatud ehitada hoonele teine ja kolmas korrus, ehitusmahu ehitisealune
pind on 300 m2. Sellesse hooneosasse on kavandatud restorani põhiruumid, võimalusel köök.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Hoone kaldapromenaadist kõrgemal olev suletud ehituslik maht on ca 50% ulatuses
läbipaistev. Hoone kavandatav kõrgus maapinnast (Lootsi tänava tasapinnast) võib olla kuni
11.0 m, abs kõrgus kuni 13.2 m.
Detailplaneeringuga on ette nähtud rekonstrueerida olemasolev kaldakindlustus. Veesõidukite
tarbeks on planeeringualaga külgnevale vee-alale kavandatud sildumisala, tanklasse pääsuks
võib paigaldada kai äärde täiendava ujuvkai.
Detailplaneeringuga nähakse ette kinnistule avalikult ligipääsetav – erinevas tasapinnas
atraktiivne kaldapromenaad, mis ühendab linna erinevad promenaadid pikemaks
terviserajaks. Terrasside alust pinda võib vajadusel kasutada kaldapromenaadil liiklejatele
vajalike teenuste pakkumiseks. Jalakäijatele on planeeritud kaks kinnistut läbivat jalgtee
marsruuti.
Detailplaneeringuga kavandatava haljastuse osakaal krundi pinnast peab olema vähemalt
10%. Üldplaneeringuga ettenähtud haljastuse osakaalust (30%) puuduv osa tuleb
kompenseerida koostöös linna aednikuga asendusistutusega. Parkimine on lahendatud Lootsi
tänaval. Planeeringualale on kavandatud vähemalt 20 kohaline jalgrattaparkla.
Detailplaneeringu koostamine algatati Pärnu Linnavolikogu 21.03.2019 otsusega nr 26. Sama
otsusega jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), kuna
detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma olulist keskkonnamõju. Detailplaneeringu
algatamisest ja KSH algatamata jätmisest on linnavalitsus teavitanud ajalehes Pärnu
Postimees 02.04.2019, Ametlikes Teadaannetes 28.03.2019. Detailplaneeringu koostamise
aluseks on muinsuskaitse eritingimused ning KSH eelhinnang. Keskkonnaamet 23.01.2019
kirjas nr 6-2/19/969-2 nõustus KSH algatamata jätmisega. Eskiislahenduse avalik väljapanek
toimus 09.06-12.07.2020 (sellest teavitati ajalehes Pärnu Postimees 29.05.2020).
Detailplaneering võeti vastu Pärnu Linnavolikogu 20.01.2022 otsusega nr 14.
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 15.02-17.03.2022, teade avaldati
Pärnu Postimehes ja linnavalitsuse veebilehel. Kirjad väljapaneku kohta saadeti
koostöötegijatele ja kaasatud isikutele 01.02.2022. Planeeringumaterjalidega oli võimalik
tutvuda Pärnu Linnavalitsuse veebilehel ja paberkandjal linnavalitsuses.
Kuna avalikul väljapanekul esitati planeeringulahenduse kohta arvamusi, siis toimus
linnavalitsuses 02.05.2022 detailplaneeringu avalik arutelu. Avaliku väljapaneku ja arutelu
tulemustest teavitati Pärnu Postimehes 17.05.2022.
Detailplaneeringu on enne selle vastuvõtmist ja avalikku väljapanekut kooskõlastanud
Terviseamet (22.09.2020), Keskkonnaamet (28.09.2021), Muinsuskaitseamet (03.06.2021),
Päästeamet (20.09.2021), Transpordiamet (31.08.2021) ja võrguvaldajad.
Detailplaneeringu koostamist on korraldanud Pärnu Linnavalitsus. Detailplaneeringu on
koostanud arhitekt Riho Jagomägi, kes vastab PlanS § 4 lõikes 5 nõutud kvalifikatsioonile.
Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringu koostamine Pärnu Linnavalitsuses
läbi viidud vastavuses planeerimisseaduses sätestatud avaliku menetluse nõuetega.
Planeeringulahendus on koostatud vastavuses PlanS §-s 126 sätestatud detailplaneeringu
ülesannetega.
2. Üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendamine
2
PlanS § 74 lõike 5 kohaselt on kehtestatud üldplaneering aluseks detailplaneeringute
koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt
võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu põhilahenduse
muutmise ettepanekut.
Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2030+ (kehtestatud 2021) kohaselt asub Lootsi tn
1 kinnistu segahoonestusega maa-alal, kuhu on võimalik ehitada nii äri- kui ka piirkonda
sobivaid tootmishooneid. Kavandatav vastab antud osas üldplaneeringu tingimustele.
Detailplaneeringuga nähakse ette Lootsi tn 1 kinnistul ehituskeeluvööndi ulatuseks 25 m
asemel 0 m. Ruumilise kitsikuse tingimustes annab see võimaluse kaldarajatistega
integreeritud hoonestuse püstitamiseks, mis mahutab terviklahendusena kaldakindlustustele
ehitatava avalikus kasutuses kallasraja, jahisadama kaid ja tankla ning Pärnut tõmbekeskusena
tugevdava avaliku funktsiooniga avastuskeskuse.
Looduskaitseseaduse (LKS) § 40 lõike 3 kohaselt võib kalda ehituskeeluvööndi vähendamine
toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik
omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava
vastuvõetud detailplaneeringu (LKS § 40 lg 4).
Pärnu Linnavalitsus esitas 31.01.2022 kirjaga nr 8-4/190-23 Keskkonnaametile taotluse Pärnu
Linnavolikogu poolt vastu võetud Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneeringu ehituskeeluvööndi
vähendamiseks. Keskkonnaamet 14.03.2022 kirjaga nr 7-13/22/2053-3 andis nõusoleku
Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneeringuga Lootsi tn 1 kinnistu osas Pärnu jõe kalda
ehituskeeluvööndi vähendamiseks detailplaneeringu joonisel „Ehituskeeluvööndi muutmine“
(kuupäev 20.03.2020) näidatud ulatuses. Keskkonnaamet on kirjas välja toonud, et
arvestades, mida plaanitakse planeeringuga ellu viia ja et tegemist on reisisadama (ehk vana
sadama) ning jahisadama vahelise alaga, on Keskkonnaamet seisukohal, et kavandatav
tegevus ei ole vastuolus piirkonnas väljakujunenud asustusega. Detailplaneeringuga
kavandatu arvestab ka Pärnu jõe kallaste eripäraga…. Samuti leiab Keskkonnaamet, et
planeeringulahenduse näol on tegemist avalikkusele mõeldud kohaga, mis ühendab endas
veesõidukite teenindava ja vabaaja veetmise ala ning annab juba praegu kinnistul toimuvale
tegevusele lisandväärtust. Planeeringualal paikneva veekogu kallasrada jääb edaspidi
inimestele avalikult kasutatavaks, kaldakindlustusele ehitatava kallasraja (3 m), jahisadama
kai ja vesialuste tankla näol.
Ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus tingib üldplaneeringu muutmise vajaduse. Pärnu
linna üldplaneeringu muutmise vajadust on põhjendatud detailplaneeringu seletuskirja
peatükis 5 „Üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendus“.
Lähtuvalt detailplaneeringust ja arvestades, et Keskkonnaamet on andnud nõusoleku
ehituskeeluvööndi vähendamiseks, nõustub Rahandusministeerium Pärnu linna asustusüksuse
üldplaneeringu 2030+ muutmise ettepanekuga. Tulenevalt PlanS § 142 lõikest 8 palun
kohalikul omavalitsusel kanda muudatus üldplaneeringusse 30 päeva jooksul pärast
detailplaneeringu kehtestamist.
3. Arvestamata jäänud arvamused ning neile antud kohaliku omavalitsuse vastused
ja Rahandusministeeriumi seisukoht
3
Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitas OÜ SP1 nimel
Advokaadibüroo Indela (edaspidi ka arvamuse esitaja) planeeringulahenduse kohta kirjaliku
avamuse, millele Pärnu Linnavalitsus vastas 08.04.2022 kirjaga nr 8-4/190-30.
Kuna linnavalitsus ei arvestanud esitatud arvamustega, siis vastavalt PlanS § 90 lõike 3
punktile 2 toimus 04.08.2022 Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu
talituses vaidlevate osapoolte ̶ kirjalikke arvamusi esitanud isiku ja Pärnu Linnavalitsuse
esindajate ärakuulamine. Sellel osalesid linnavalitsuse ja planeeringust huvitatud isiku
esindajad, arvamuste esitaja kohale ei ilmunud.
Arvamuste ärakuulamise tulemusena otsustas Pärnu Linnavalitsus detailplaneeringu
seletuskirja täiendada järgmiselt:
a) Peatükki 7.2 lisatakse, et kallasraja servituut seatakse Pärnu Linnavalitsuse kasuks
enne ehitusloa väljastamist.
b) Haljastuse peatükki 6.6.1. täiendatakse ‒ haljastuse suurendamiseks nähakse lisaks
pindhaljastusele ette vertikaalhaljastus, konteinerhaljastus ja muud sellised
alternatiivsed lahendused. Seletuskirja lisatakse põhjendused, miks antud
detailplaneeringu lahenduse puhul kasutatakse üldplaneeringus toodud erisusi, nii
haljastuse kui ka parkimise osas.
c) Seletuskirja peatükki 7.4 lisatakse, et iga ehitusetapiga tagatakse heakord ja haljastus.
Pärnu Linnavalitsus esitas 11.08.2022 kirjaga nr 8-4/190-35 Rahandusministeeriumile
täiendatud detailplaneeringu seletuskirja. Rahandusministeerium kontrollis seletuskirja ning
tõdeb, et seletuskirja on vastavalt täiendatud.
Lähtuvalt Pärnu Linnavalitsuse esitatud detailplaneeringu materjalidest ja täiendatud
seletuskirjast, ärakuulamisel antud selgitustest ning PlanS § 90 lõike 4 alusel annab
Rahandusministeerium seisukoha arvestamata jäänud arvamuste kohta.
3.1. Arvamuse esitaja leiab, et ehituskeeluvööndi vähendamine ning vaid aasta tagasi
kehtestatud üldplaneeringu muutmine ei ole põhjendatud, selleks puudub avalik huvi.
Pärnu Linnavalitsus vastuskirjas arvamuse esitajale on selgitanud, et planeeringuala
väljaarendamise eesmärk on kvaliteetse keskkonna loomine ja jõeäärse ala linnaruumiline
lõimimine. Pärnu linna ruumilise arengu üheks eesmärgiks on avaliku linnaruumi kvaliteedi
tõstmine ja ruumiliste võimaluste loomine turistide külastushooaja pikendamiseks ning
külastuskoormuse hajutamiseks, luua tingimused linnaruumi aktiivseks ja mitmekülgseks
kasutamiseks ning avaliku huvi objektide heakorrastamine.
Pärnu Linnavolikogu on detailplaneeringu vastuvõtmisega leidnud, et olemuselt on
kavandatav üldplaneeringu eesmärkide ja suundumustega kooskõlas ning asukohta sobilik.
Tegemist on erandliku olukorraga ning üldplaneeringu põhilahenduse muutmise vajalikkust
on kaalutud põhjalikult. Ehituskeeluvööndi muutmine on olnud detailplaneeringu koostamise
üheks eesmärgiks selle algatamisest alates.
Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks saadetud kirjas on selgitatud, et kohalik
omavalitsus kohtleb kõiki isikuid võrdväärselt, sealhulgas neid, kes on huvitatud
arendustegevusest oma kinnistutel. Võrdväärne kohtlemine seisneb ka selles, et igat juhtu
kaalutakse hoolikalt ja kohalik omavalitsus selle kaalutlusõiguse teostamisel arvestab
4
tasakaalustatult nii avalikke huve ja väärtusi kui ka puudutatud isikute õigusi ja huve ning
konkreetses olukorras leiab sobivaima lahenduse.
Arvamuste ärakuulamisel selgitas linnavalitsuse esindaja, et üldplaneeringu koostamisel
kaaluti ehituskeeluvööndi vähendamise võimalust Lootsi tn 1 kinnistul. Kuna aga
üldplaneeringu menetlus ja detailplaneeringu menetlus toimusid eraldi ja ajalise nihkega, siis
üldplaneeringu vastuvõtmise ajaks ei olnud selge Lootsi tn 1 täpne planeeringulahendus,
planeering oli saadetud alles arvamuste avaldamiseks ja kooskõlastamiseks.
Üldplaneeringuga kergekäeliselt ei tehtud ettepanekuid ehituskeeluvööndi vähendamiseks,
seepärast linnavalitsus ei saanud teha üldplaneeringuga ettepanekut Lootsi tn 1 kinnistul
ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
Ehituskeeluvööndi vähendamine ei ole era- ega ärihuvides, vaid olulisel määral ka avalikes
huvides ‒ bensiinijaama jõe äärde on vaja jahtide ja mootorpaatide tankimiseks. Lisaks
kavandatakse ehituskeeluvööndisse kaldapromenaad, rekonstrueeritakse kaldakindlustus.
Kalda kindlustamine ja detailplaneeringu kohaselt planeeringuala väljaarendamine aitab
suunata inimesi jõe ja mere äärde, muulile, Vallikääru jalakäijate sillale, kesklinna.
Kaldakindlustus vajab korda tegemist, millega tagatakse nii jalakäijate kui ka veeliiklusaluste
turvalisus.
Rahandusministeerium (heakskiidu andja) on seisukohal, et üldplaneeringu muutmine ning
ehituskeeluvööndi vähendamine saab olla vaid erandlik. Erandi kasutamise võimaluse annab
LKS § 40 lõige 3, mille kohaselt võib ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda
Keskkonnaameti nõusolekul. Erandi tegemine saab toimuda vaid põhjendatud vajadusel läbi
avaliku planeerimisprotsessi.
Keskkonnaamet 14.03.2022 kirjaga nr 7-13/22/2053-3 on andnud nõusoleku
detailplaneeringuga Lootsi tn 1 kinnistu osas Pärnu jõe kalda ehituskeeluvööndi
vähendamiseks. Seega on Keskkonnaamet pidanud ehituseeluvööndi vähendamist antud
detailplaneeringu alusel põhjendatuks. Sellega on täidetud looduskaitseseaduse nõue.
Rahandusministeeriumi pädevuses ei ole hinnata ehituskeeluvööndi vähendamise
otstarbekust, seda hindab Keskkonnaamet nõusoleku andmisel. Rahandusministeerium saab
Keskkonnaameti nõusolekut käsitleda kui instrumenti detailplaneeringu õiguspärasuse
tagamisel ja lugeda detailplaneeringu selles osas vastavaks keskkonnakaitse nõuetele.
Ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus tingib ka üldplaneeringu muutmise vajaduse.
Rahandusministeeriumi hinnangul on planeeringulahenduses arvestatud nii erahuvi kui ka
avaliku huviga. Kinnistu asub linnaruumis olulises asukohas ning planeeringulahendus aitab
kaasa piirkonna atraktiivsuse ja külastatavuse suurendamisele. Säilitatakse ning
renoveeritakse Pärnu jõe kaldal olev kütusetankla, mis on vajalik Pärnu jõel ja lahel liikuvate
aluste tankimiseks.
3.2 Arvamuse esitaja leiab, et tagatud ei ole kallasraja katkematu läbimine erakinnistul, kui
rada on tõstetud hoone ühekorruselise hooneosa katuslaele.
Pärnu Linnavalitsus vastuskirjas arvamuse esitajale on selgitanud, et tagamaks avaliku
kallasraja läbitavus Lootsi tn 1 kinnistu ulatuses kantakse vastav servituudiala planeeringu
joonistele ja täiendatakse seletuskirja.
Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks saadetud kirjas on linnavalitsus selgitanud, et
arvestades Lootsi tn 1 kinnistu külgnemist jõega ning kavandatava hoonestusala paiknemist,
5
on kallasraja tagamine servituudiala kaudu proportsionaalne ja vajalik meede ning omab
sisulist tähendust.
Arvamuste ärakuulamisel selgitas linnavalitsuse esindaja, et kallasraja avaliku kasutuse
tagamiseks on detailplaneeringut täiendatud ning ette nähtud servituudiala.
Rahandusministeerium märgib, et seletuskirja peatükis 6.13.1 „Servituudid“ on fikseeritud, et
planeering näeb ette jalakäijate vaba läbipääsu Lootsi 1 kinnistult veepiiri kohale rajatava
promenaadi kaudu. Läbipääsu tagamiseks seatakse promenaadile Pärnu linna kasuks
läbipääsu servituut S3.
Seletuskirja detailplaneeringu elluviimise peatükki 7.2 „Servituutide seadmine“ on lisatud, et
enne ehitusloa väljastamist seatakse Lootsi tn 1 kinnistule Pärnu Linnavalitsuse kasuks
kallasraja servituut S3. Servituudiala S3 on märgitud ka planeeringujoonisele.
Rahandusministeerium on seisukohal, et detailplaneeringuga on ette nähtud avalikuks
kasutamiseks mõeldud kallasrada ning tagatud kallasraja katkematu läbimine planeeringualal,
so Lootsi tn 1 kinnistul. Kallasraja avalikuks kasutamiseks mõeldud servituut seatakse
kinnistule ning see ei sõltu omaniku muutusest. Kallasrajale tuleb seada avalikuks
kasutamiseks servituut Pärnu Linnavalitsuse kasuks enne ehituslubade väljastamist.
PlanS § 126 lõike 1 punkt 17 kohaselt on detailplaneeringu ülesanne kallasrajale avaliku
juurdepääsu tagamine, servituutide seadmise vajaduse märkimine. Keskkonnaseadustiku
üldosa seaduse § 38 lõike 4 kohaselt peab kaldaomanik igaühel lubama kallasrada kasutada.
Seega on seadustega pandud ülesanne täidetud, detailplaneeringuga on tagatud avalik
juurdepääs kallasrajale ning seal vaba liikumine.
3.3 Arvamuse esitaja leiab, et ujuvkai ehitamine ei ole põhjendatud, see segab jõeliiklust.
Lootsi tn 1 kinnistut suurendatakse varjatult sellega, et antakse võimalus jõe kohale ehitada
uus betoonist kai.
Pärnu Linnavalitsus vastuskirjas arvamuse esitajale on selgitanud, et jõe kasutamine erinevate
jõesõidukite poolt on jõeäärse linna seisukohalt igati tervitatav ja asjaoludest ei nähtu, et
ujuvkai rajamine planeeringus ettenähtud viisil võiks takistada veesõidukite liiklust jõel.
Olemasoleva kai rekonstrueerimine ja laiemaks ehitamine tagab selle parema turvalisuse ja
kasutamise ning ei ole vastuolus avalikkuse ootustega kvaliteetse jõeäärse linnaruumi
tekkimisel. Lootsi tn 1 kinnistu piire ei suurendata jõe arvelt ja planeeringulahendusega
kinnistu piiride muutmist ei kavandata.
Rahandusministeerium on seisukohal, et veesõiduohutuse Pärnu jõel peab tagama
Transpordiamet koostöös Pärnu Linnavalitsusega. Pärnu jõgi kuni Reiu jõe suudmeni on
meresõiduohutuse seaduse kohaselt laevatav veekogu, lisaks on Pärnu jõgi avalikult kasutatav
veekogu. Kui planeering käsitleb veesõiduohutuse küsimusi, siis Vabariigi Valitsuse
17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja
planeeringute kooskõlastamise alused“ järgi tuleb planeering Transpordiametiga
kooskõlastada. Transpordiamet on Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneeringu märkusteta sisu osas
kooskõlastanud 31.08.2021 kirjaga nr 6.3-1/18931-2. Kooskõlastamise eesmärgiks on tagada,
et kohalik omavalitsus võtab vastu ja paneb avalikule väljapanekule planeeringu, mille
vastavust õigusaktidele ja üldisele huvile on kinnitanud riigiamet. Kui Transpordiamet on
detailplaneeringu kooskõlastanud, siis saab Rahandusministeerium lugeda detailplaneeringu
vastavaks veesõiduohutuse nõuetele.
6
Seletuskirja peatükis 7.2 „Servituutide seadmine“ on toodud, et üleehitusservituut S1 seatakse
Lootsi 1 kinnistu kasuks kinnistule Pärnu jõgi L1 (62520:001:0004). Servituut S1 on vajalik,
kui betoonkaide rekonstrueerimiseks tuleb uus tarindisein rajada olemasoleva
konstruktsiooni ette veekogu poole või kui kallasraja alune kandev konstruktsioon on vaja
paigutada üle olemasoleva veepiiri (krundi piiri) veeala kohale. Servituudiala S1 on märgitud
ka planeeringujoonisele.
Seega planeeringulahendusest on aru saada, kuhu servituudialad on määratud, miks need on
kavandatud ja missugustel tingimustel. Konstruktiivsetel ja ehitustehnilistel põhjustel on
olemasoleva betoonkai rekonstrueerimine võimalik uue tarindiseina rajamisega olemasoleva
konstruktsiooni ette veekogu poole. Sellise lahenduse võimaldamiseks on planeeritud
üleehitusservituut S1.
Täiendavalt lisan, et Rahandusministeerium koostab Pärnu maakonna planeeringu
teemaplaneeringut „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed
mereplaneeringuga“. Erinevate huvigruppidega toimunud koostöö tulemusena on selgunud,
et Pärnu jõele on vajalik kavandada uusi ujuvkaisid-sildumisalasid ning bensiinijaam jõe
ääres veesõidukite tankimiseks on hädavajalik. Detailplaneeringus on arvestatud Pärnu jõel
veeliikluse arenguks olulise tehnilise infrastruktuuri rajamise vajadusega.
3.4. Arvamuse esitaja leiab, et kinnistu täisehituseks peaks olema 35%, siis mahuks ära
üldplaneeringuga ettenähtud parkimine (parkimine üldjuhul omal kinnistul) ja
detailplaneeringu algatamise otsuses ette nähtud haljastus (20%).
Pärnu Linnavalitsus on selgitanud, et kavandatava hoone mahtu, selle funktsioonide paljusust
ja teisalt üldplaneeringu erisust arvestades, on lahendatud parkimine planeeritava kinnistuga
külgnevalt. Samas tagatakse avaliku kergliiklustee kulgemine üle Lootsi tn 1 erakinnistu.
Planeeringulahendusega kavandatav hoonemaht ja korruselisus on optimaalne ja tagab
kõikide hoonesse kavandatud funktsioonide koostoimimise. Kinnistu täisehitusega 35%
seevastu hoonesse kõiki eesmärgipäraseid tegevusi ei mahuta. Segahoonestuse maa-ala
hoonestamise põhimõtted (korruselisus, hoonete arv krundil, hoonete paiknemine krundil jms)
määratakse igakordselt eraldi lähtudes konkreetse piirkonna ja funktsiooni eripärast.
Tehnoruumide paigutamisega hoonesse täiendavaid korruseid ei lisandu.
Arvamuste ärakuulamisel selgitas linnavalitsuse esindaja, et detailplaneeringuga on määratud
minimaalne haljastuse protsent. Üldplaneeringuga on segahoonestusalal lubatud teatud
haljastuslahenduse erisused. Kuna piirkond on eriline, siis linnavalitsus on üldplaneeringu
erisusi ka õigustatult kasutama pidanud. Ka parkimiseks on üldplaneeringus toodud erisused,
nende kasutamine on antud detailplaneeringu puhul põhjendatud.
Rahandusministeerium nõustub linnavalitsuse selgitustega ja on seisukohal, et kohalik
omavalitsus on kaalunud ning asjakohaselt põhjendanud, miks esitatud arvamusega ei ole
võimalik arvestada.
Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2030+ kohaselt asub Lootsi tn 1 kinnistu
segahoonestusalal. Seletuskirja peatüki 4.3.2“ Segahoonestuse maa-ala (S)“ kohaselt on
tegemist funktsionaalselt mitmekülgse piirkonnaga, kus erinevad otstarbed on omavahel
põimunud luues aktiivses kasutuses oleva ja mitmekülgse linnakeskkonna. Peatükis on seatud
tingimused alal parkimise korraldamiseks, haljastamiseks.
7
- Reeglina tuleb tagada standardikohane (sh jalgrataste) parkimisvõimalus hoonestusega
samal krundil arvestades kesklinna transporditsooni erisusi.
- Kohalikul omavalitsusel on õigus parkimiskohtade arvu kaalutlusotsuse aluse vähendada
muinsuskaitsealal, selle kaitsevöönd ja miljööväärtuslikul alal, kus juba väljakujunenud
väärtuslik hoonestus ja õueala ei võimalda krundile mõistlikku juurdepääsu parkimiseks või
krundile kavandatav parkimislahendus vähendab ala või üksikobjekti eripära ja väärtust.
Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 8.2 „Liikluskorraldus ja parkimine“ on selgitatud, et
parkimiskorraldusega mõjutatakse inimeste liikumisharjumusi. Parkimise korraldus ja nõuded
parkimisvõimaluste tagamiseks peavad lähtuma kogu piirkonna funktsioonidest ja
arengueesmärkidest terviklikuna. Lähtuvalt säästva linnalise liikuvuse kavandamise
eesmärgist võib linn vajaduse korral parkimisnõuet muuta arvestades ala asukohta, krundi
eripära ja võimalusi, kavandatavast tegevusest tulenevat vajadust ning muid asjakohaseid
kaalutlusi. Linnakeskuse alal tuleb eelistada jalakäija ja jalgrattasõbraliku linnaruumi
arendamist ja parkimisalade kavandamisel tuleb tagada inimsõbralik linnaruum.
Üldplaneeringu seletuskirja segahoonestuse peatükis on haljastuse kohta toodud järgmist.
Väikseim lubatud haljastuse osakaal 30% krundi pinnast (v.a. kesklinnas, miljööväärtuslikul
alal, väärtuslikul üksikobjektid kus haljastuse osakaal määratakse igakordselt eraldi).
Põhjendatud juhul võib kohalik omavalitsus lubada haljastusprotsendi vähendamist.
Märkusena on toodud, et haljastusprotsendi vähendamise eelduseks on reeglina kokkulepe,
mille alusel puudujääv haljastuse osakaal kompenseeritakse mujal linna territooriumil
(tänaval, avalikul haljasalal). Veel on fikseeritud, et lähtuvalt hoonestuslaadist ja funktsioonist
võib kohalik omavalitsus nõuda haljastuse erilahendusi (katusehaljastus, vertikaalhaljastus,
konteinerhaljastus vms).
Detailplaneering näeb ette Lootsi tn 1 kinnistule 10% krundi pinnast haljastuse kavandamist.
Seletuskirja peatükis 6.6.1 „Haljastuse kontseptsioon“ on fikseeritud, et juhul, kui pole
võimalik tagada ettenähtud üldplaneeringu kohast haljastust 30%, nähakse puudujääva osa
ulatuses ette asendusistutus. Arvamuste ärakuulamisel kokku lepitud täiendav selgitus
parkimis- ja haljastuslahenduste puhul üldplaneeringu erisuste kasutamine kohta on
seletuskirja lisatud. Peatükis 6.6.1 on selgitatud, et Lootsi 1 kinnistu asub kesklinnas,
muinsuskaitseala kaitsevööndis, so väärtusliku miljööga alal ehk üldplaneeringu kohaselt
saab krundi haljastusprotsendi määrata detailplaneeringuga. Väiksem haljastusprotsent on
antud juhul põhjendatud krundi väiksuse ja selle erilise asukohaga. Just asukoha tõttu on
oluline kinnistule läbi kvaliteetse ja läbimõeldud hoonestamise säilitada nii jahisadamale
oluline funktsionaalsus kui anda linnaruumile maksimaalselt lisaväärtust kaldapromenaadi
ja seda teenindava avalikkusele suunatud hoone väljaehitamisega. Avalikkuse teenindamisele
suunatud ärifunktsioon eeldab piisava suurusega hoone olemasolu, samuti vajavad palju
ruumi kergliiklusteed ja juurdepääsud hoonele, mis samuti kõik kinnistu maakasutust
koormavad.
Lootsi 1 kinnistu on jõe akvatooriumilt ja vastaskaldalt avanevatele vaadetele avatud ja
Lootsi 1 kinnistult avanevad Pärnu jõele väärtuslikud vaated. Miljöö kujundamisel on oluline
haljastuse olemasolu, aga ka avatud vaated, mis võimaldavad linnaruumi ja maastikku
tajuda.
Lootsi 1 krunt on ise küll kõrghaljastuseta, kuid naaberkrundil Lootsi 6/8 ja Lootsi tänaval
Lootsi 1 krundi kõrval kasvavad suured puud koos Vallikääru pargi ja Sadama tänava
puiesteega annavad piirkonnale tervikuna pargiliku ilme ja kompenseerivad täielikult
kõrghaljastuse puudumise väikesel maa-alal Lootsi 1 kinnistul.
8
Samuti on seletuskirja lisatud põhimõte, mille kohaselt haljastuse osakaalu suurendamiseks
peab arhitektuurne lahendus ette nägema vertikaalhaljastuse, konteinerhaljastuse jms
alternatiivsete haljastusvõtete kasutamist.
Rahandusministeeriumi hinnangul on planeeringulahendus läbi kaalutletud ning kohalik
omavalistus on detailplaneeringu koostamisel arvestanud asukohast tulenevaid asjaolusid.
Pärnu Linnavolikogu 20.01.2022 otsusega nr 14 on detailplaneeringu vastu võtnud ja sellega
pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on linnavolikogu
kinnitanud, et planeering vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses linna ruumilise arengu
eesmärkidega (PlanS § 86 lg 2).
Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev
otsustama kohalik omavalitsus, kelle ülesanne kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
kohaselt on kohaliku elu küsimuste, muuhulgas ka ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
otsustamine ning korraldamine. Planeeringulahenduse otstarbekuse üle hinnangu andmine ei
ole Rahandusministeeriumi pädevuses.
3.5. Arvamuse esitaja leiab, et detailplaneering tuleb realiseerida ühes etapis või siis
kõigepealt rajada avalikkusele suunatud kallasrada, parkimine, haljastus ja seejärel ujuvkai,
hoone. Ta leiab, et ehitustegevuse aluseks tuleb läbi viia avalik rahvusvaheline
arhitektuurikonkurss.
Pärnu Linnavalitsus on vastanud, et ehitustehniliselt ei ole võimalik kinnistule rajada hoonet,
kui jõe kallas jäetakse eelnevalt kindlustamata. Planeeringu seletuskirjas fikseeritakse
arhitektuurikonkursi korraldamise nõue.
Rahandusministeeriumile saadetud heakiitmise kirjas on selgitatud, et detailplaneeringu
etapiviisiline realiseerimine ei ole välistatud, kuid tagada tuleb terviklahenduse elluviimine.
Esmalt on vajalik ohtliku betoonkai asemel uue kaldakindlustuse rajamine, et üldse oleks
võimalik edasisi etappe realiseerima hakata.
Arhitektuurikonkursi korraldamise nõue on detailplaneeringusse lisatud, konkursi tüüp
selgitatakse välja koostöös alaliiduga. Lõppeesmärgiks on planeeringualale arhitektuurselt
sobiva hoone rajamine koos kasutajasõbraliku ja funktsionaalse väliruumiga.
Arvamuste ärakuulamisel selgitas linnavalitsuse esindaja veelkord, et planeeringu elluviimine
on etapiviisiline, kõigepealt tehakse korda kaldakindlustus ja luuakse uuesti
tankimisvõimalus. Seejärel toimub ülejäänud kavandatava ehitamine. Rahvusvahelist
arhitektuurikonkurssi linnavalitsus selles asukohas ei nõua, niisuguse nõude seadmine ei ole
põhjendatud.
Rahandusministeerium märgib, et PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneering lähiaastate
ehitustegevuse aluseks. Planeerimisseaduses sätestatud põhimõtte kohaselt on planeeringu
kehtestaja ülesanne kehtestatud planeeringu järgimine, ülevaatamine ja selle elluviimine
(planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise
tagamine). Kohalik omavalitsus oma tegevuses peab järgima planeerimisseaduses toodud
põhimõtteid.
Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 7.4 „Projekteerimine ja ehitamine“ on tingimus, et
Lootsi tn 1 hoonestuse parima arhitektuurse tulemuse saavutamiseks tuleb läbi viia EAL-i
nõuetele vastav arhitektuurikonkurss. Peatükki lisati ka põhimõte, mille kohaselt iga
ehitusetapi elluviimisel tagatakse, et peale ehitustööde lõppu krunt heakorrastatakse ja
9
haljastatakse. Tingimuseks on seatud, et iga etapi lõppedes valmib iseseisvalt kasutatav tervik,
millele on võimalik taotleda kasutusluba. Kõik varasemad etapid tuleb projekteerida ja ehitada
viisil, mis ei saa takistuseks hilisemate etappide elluviimisel.
Kui detailplaneering ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, siis
planeeringulahenduse sobivuse üle otsustajaks on kohalik omavalitsus. Kuna Lootsi tn 1
kinnistu detailplaneeringu puhul on tegemist Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringut
2030+ muutva detailplaneeringuga, siis antud asukohas planeeringulahenduse, sh ka
detailplaneeringu elluviimise kava, sobivuse üle otsustamine on üksnes Pärnu Linnavolikogu
pädevuses.
4. Kokkuvõte
Planeerimisalase tegevuse korraldamine PlanS § 4 kohaselt on kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute olemasolu. PlanS § 124 lõige
10 sätestab, et detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohalik omavalitsus. Vastavalt
PlanS §-le 10 peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve,
sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja
planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Detailplaneeringu
sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu
küsimuste, k.a ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine.
Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on
erinevate huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja
maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.
Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringulahenduse seadustele ja normidele
vastavuse kontrollimine. Planeeringulahenduse otstarbekuse (sh piirkonna keskkonda
sobivuse) üle õigusliku hinnangu andmine ei ole Rahandusministeeriumi pädevuses.
Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima
planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute
subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks
planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu,
et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute
soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku
arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse
planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks
otsuseks esitatud arvamuste suhtes on detailplaneeringu kehtestamise otsus, mitte vastus
esitatud arvamustele.
Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest nähtub, et arvamusi esitanud isik on olnud
teadlik planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti detailplaneeringu
koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuste esitamine planeeringu avalikul väljapanekul.
Arvamusi esitanud isiku arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma
seisukoha. Seega on arvamusi esitanud isik saanud kasutada oma protsessiõigusi
detailplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi
planeerimisseadusest tulenevalt planeerimise üks eesmärke. PlanS § 9 kohaselt on planeeringu
koostamine avalik ning antud juhul on avalikkust detailplaneeringu algatamisest ja
vastuvõtmisest teavitatud planeerimisseaduses ette nähtud korras ning järgitud on ka teisi
avaliku menetluse nõudeid.
10
Heakskiidu andja asub seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud
vastuväiteid esitanud isiku seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja poolt
tagamisele ning puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks otsustada detailplaneeringule
heakskiidu andmise üle vastavalt PlanS §-s 90 sätestatud pädevusele. Detailplaneeringu
koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud üldplaneeringut muutva
detailplaneeringu avaliku menetluse nõuetega. Detailplaneeringu lahendus vastab PlanS §-s
126 sätestatud detailplaneeringu ülesannetele. Detailplaneering on kooskõlastatud kõikide
asjakohaste riigiasutuste ja võrguvaldajatega.
Käesoleva detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Antud
juhul otsustab Pärnu Linnavolikogu, kas Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneeringu lahendus tagab
võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka arvamusi esitanud isiku
huvide) arvestamise. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan
kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse
üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab,
et kohalik omavalitsus peab õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele vastava
planeerimisotsuse tegemiseks olema eelnevalt analüüsinud erinevaid lahendusvariante.
Siinjuures juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et Riigikohus on välja toonud
planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui
motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis
olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis
peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon
kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. Haldusmenetluse seaduse § 56 vastaselt
haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on
haldusakti tühistamise aluseks1. Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid,
millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud
vastuväiteid planeeringu koostamise käigus2. Palun kohalikul omavalitsusel Lootsi tn 1
kinnistu detailplaneeringu kehtestamise otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada
eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega.
Lähtudes heakskiidu andja pädevuse piiridest ja võttes aluseks PlanS § 142 lõike 5 ja
§ 90 lõike 2 ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2
antud volitust, annan heakskiidu Pärnu linnas Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneeringule
ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele detailplaneeringu edasiseks
menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.
Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on
haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on
menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist
kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.3
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikutel võimalik
kohaliku omavalitsusega kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma
1
RKHKo 3-3-1-39-07
2
RKHKo 3-3-1-37-04
3
RKHKo 3-3-1-12-07
11
subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 141.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisa: Protokoll 1-04-08-2022, 2 lk
Lisaadressaadid:
Indela Advokaadibüroo
V. Hallikmägi
Raine Viitas 715 5865
[email protected]
12