dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneeringu heakskiitmine

Rahandusministeerium · 22. august 2022
Viit
15-3/4527-3
Registreeritud
22. august 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Pärnu Linnavalitsus, Indela Advokaadibüroo , V. Hallikmägi
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Pärnu talitus (Pärnu ja Rapla maakond))

Failid

  • 📎15-34527-3 22.08.2022 Väljaminev kiri.asice513 KB

Sisu (failidest)

Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneeringu arvamuste ärakuulamise protokoll 1- 04-08 -2022 Aeg ja koht: 4. augustil 2022 kell 10.00- 11.30 , Pärnu, Pikk tn 16b, II korruse saal. Koosolekut juhatas Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna planeeringute järelevalve nõunik Tiiu Pärn. P rotokollis ruumilise planeerimise peaspetsialist Raine Viitas. Osalejad: Pärnu Linnavalitsuse esindajad Janno Poopuu ja Silver Smeljanski , Pärnu Jahtklubi esindajad Väino Hallikmägi ja Egon Elstein . Arvamuste esitaja kohale ei ilmunud. Pärnu Linnavalitsus esitas Rahandusministeeriumile planeeringujärelevalve teostamiseks Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneeringu materjalid. Nimetatud detailplaneeringu avalikustamise käigus ( 15.02-17.03.2022 ) esitas Advokaadibüroo Indela OÜ SP1 nimel arvamusi, millega Pärnu Linnavalitsus planeeringulahenduses arvestanud ei ole. Vastavalt planeerimisseaduse ( PlanS ) § 90 lõike 3 punktile 2 on Rahandus ministeeriumi pädevuses üldplaneeringut muutva detail planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ning planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine. ESITATUD SELGITUSED Janno Poopuu : Planeeringuala asub Pärnu jõe kaldal, V all i kääru suudmes, talvesadama ligiduses. Kinnistul on kütuse tankla. Detailp laneeringuga kavandatakse l isaks tanklale avastuskeskus ja restoran. Läbi planeeringuala kulgeb avalikult kasutatav kallasrada, a valik promenaad . E tte on nähtud ujuvkai , sildumisala . Planeeringuala hoonestamiseks on kohustus korraldada arhitektuurikonkurss. Kinnistu on väike . T äismahus on lubatud hoonestada maa -a lu ne korrus. Esimese korruse ehitisealune pindala on 1200 m 2 , teise ja kolmanda korruse ehitusmahu ehitisealune pind ala on 300 m 2 . Üldplaneerin gu muutmine, ehituskeeluvööndi vähendamine Janno Poopuu : Üldplaneeringu koostamisel linnavalitsus kaalus ehituskeeluvööndi vähendamise võimalust Lootsi tn 1 kinnistul. Kuna aga üldplaneeringu menetlus ja detailplaneeringu menetlus toimusid eraldi ja ajalise nihkega, siis üldplaneeringu vastuvõtmise ajaks ei olnud selge Lootsi tn 1 täpne planeeringulahendus, planeering oli saadetud alles arvamuste avaldamiseks ja kooskõlastamiseks. Üldplaneeringu ga me kergekäeliselt ei teinud ettepanekuid ehituskeeluvööndi vähendamiseks, seepärast me tol hetkel ei saanud teha ka ettepaneku t vähendada üldplaneeringuga ehituskeeluvööndit Lootsi tn 1 kinnistul. Ehituskeeluvööndit on vajalik vähendada ja see on Lootsi tn 1 kinnistul ka põhjendatud. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei ole vaid era- ega ärihuvides vaid olulisel määral ka avalikes huvides - bensiinijaama on vaja jõe äärde, see on linna s ainuke , kus saab tankida veesõidukeid . E hituskeeluvööndi sse kavandatakse kaldapromenaad, rekonstrueeritakse kaldakindlustu s. K alda kindlustamine ja detailplaneeringu kohaselt planeeringuala väljaarendamine aitab suunata inimesi jõe ja mere äärde , muulile, Vallikääru jalakäijate sillale, kesklinna. Kaldakindlustus vajab korda tegemist, tagatakse nii jalakäijate kui ka veeliikl ejate turvalisus. Arhitektuurikonkurss Janno Poopuu : Detailplaneeringus on seatud nõue korraldada arhitektuurikonkurss. Rahvusvahelist konkurssi me selles asukohas ei nõua, niisuguse nõude seadmine ei ole põhjendatud. Kallasraja avalik kasutus , veeliikluse takistamine Janno Poopuu : Kallasrada läbib hoone stusala . Avaliku kasutuse tagamiseks on ette nähtud servituudiala. Ujuvkai ei takista veeliiklust, tegemist on linnale väga olulise rajatisega. Väino Hallikmägi : Planeerin g muudab olemasolevat olukorda paremaks - muudame piirkonna jalakäijasõbraliku ma ks, viime kallasraja jõe äärde . Kokkuleppe : S eletuskirja täiendatakse ning peatükki 7.2 lisatakse, et kallasraja servituut seatakse Pärnu Linnavalitsuse kasuks enne ehitusloa väljastamist. Haljastus ja parkimine Janno Poopuu : Minimaalne haljastuse protsen t on detailplaneeringuga määra t ud . Üldplane eri ngu ga on lubatud teatud erisused nii haljastusele kui ka parkimisele. Kuna piirkond on eriline , siis oleme üldplaneeringu erisusi ka õigustatult kasutama pidanud. Segahoonestusala l on üldplaneeringus ette nähtud haljastusprotsent 30% , planeeringus on haljastuse minimaalseks osakaaluks 1 0% (ülejäänud osa kompenseeritakse linnaruumis) . Väino Hallikmägi: Võimalik on kasutada ka haljastuse osakaalu suurendamiseks konteinerhaljastust, roheseina. K una kallasrada ja bensiinijaam on avalikuks kasutamiseks, siis parkimiskohtadeks krundil ruumi pole. Võimalik on parkida mujal (Akadeemia tänaval, kolledži parklas), inimesi ei pea suunama autoga jõe äärde. Kokkulepe : Haljastuse peatükki 6.6.1. täiendatakse ‒ haljastuse suurendamiseks nähakse lisaks pindhaljastusele ette vertikaalhaljastus, konteinerhaljastus ja muud sellised alternatiivsed lahendused. Seletuskirja lisatakse põhjendused, miks antud detailplaneeringu lahenduse puhul kasutatakse üldplaneeringus toodud erisusi, nii haljastuse kui ka parkimise osas. Täisehitusprotsent Janno Poopuu : Segahoonestusala le täiehitusprotsenti üldplaneeringuga määratud ei ole . Maksimaalne ehitusmaht on viidud maa all a. Lähtuvalt planeeringulahendusest on ehitusmaht põhjendatud. Kavandatakse palju linnale olulisi avalikke funktsioone . Ka kald a teed on arvestatud ehitusaluse pinna sisse. Planeeringu elluviimine Janno Poopuu : P laneeringu elluviimine on etapiviisiline , kõigepealt tehakse korda kaldakindlustus ja luuakse uuesti tankimisvõimalus. Seejärel toimub ülejäänud kavandatava ehitamine. Kokkulepe : S eletuskirja peatükki 7.4 täiendatakse ja lisatakse, et iga etapi ga tagatakse heakord ja haljastus. Täiendatud materjal saadetakse Rahandusministeeriumile arvamuste ärakuulamisele järgneva nädala reedeks , so 12.08.2022 . Raine Viitas /allkirjastatud digitaalselt/ Teie 23.05.2022 nr 8-4/190/2022-33 Pärnu Linnavalitsus Meie 22.08.2022 nr 15-3/4527-3 [email protected] Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneeringu heakskiitmine Pärnu Linnavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 23.05.2022 taotluse Pärnu linnas Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneeringu (Arhitektibüroo Riho Jagomägi töö nr F1905-DP; edaspidi ka detailplaneering) heakskiidu saamiseks planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) § 142 lõike 5 ja § 90 lõike 1 alusel. Taotlusele on lisatud detailplaneering, selle menetluse materjalid, sh avalikul väljapanekul esitatud kirjalikud arvamused, mida planeeringu koostamisel ei arvestatud ja detailplaneeringu koostamise korraldaja seisukohad nende arvestamata jätmise kohta. Heakskiidu andmise otsustamisel on valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ametniku pädevuses PlanS § 90 lõigete 3 ja 4 kohaselt detailplaneeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine, avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ning seisukoha andmine arvestamata jäänud arvamuste kohta, kui vaidlevad osapooled ärakuulamisel kokkulepet ei saavuta. Samuti üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu puhul üldplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine. 1. Detailplaneeringu vastavus õigusaktidele Lootsi tn 1 kinnistu, suurusega 1738 m², asub Pärnu linnas, Pärnu jõe vasakkaldal, Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala kaitsevööndis. Kinnistul paikneb bensiinijaam ja sadamakai. Detailplaneeringuga kavandatakse kinnistule avalikkusele suunatud funktsiooniga hoone, säilitatakse tankla ja lisatakse tankur jahtlaevade teenindamiseks, korrastatakse kaldakindlustus ning jõe äärde kujundatakse jalakäijate promenaad. Krundi kasutamise sihtotstarveteks määratakse ärimaa ja tootmismaa. Detailplaneeringuga krundi piire ei muudeta. Määratud hoonestusalale antakse õigus ehitada üks avaliku kasutusega hoone, millel on üks maa-alune ja kolm maapealset korrust. Maa-aluse korruse maksimaalne lubatud täisehitusprotsent on 100%. See osa kavandatavast hoonestusest on mõeldud nii tehniliste ja olmeruumide kui osaliselt avastuskeskuse väljapanekute ja atraktsioonide ruumideks. Maapealne hoonestusala on jagatud kaheks. Hoonestusalale I on kavandatud avastuskeskuse ekspositsioonipinna põhiosa, katuslaele rajatakse kergliiklustee ja vabaõhukohviku terrassid. Hoone maapealne ehitisealune pindala esimese korruse osas võib olla maksimaalselt 1200 m2, see sisaldab ka kaldapromenaadi terrasside alust pindala. Hoonestusalale III on lubatud ehitada hoonele teine ja kolmas korrus, ehitusmahu ehitisealune pind on 300 m2. Sellesse hooneosasse on kavandatud restorani põhiruumid, võimalusel köök. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Hoone kaldapromenaadist kõrgemal olev suletud ehituslik maht on ca 50% ulatuses läbipaistev. Hoone kavandatav kõrgus maapinnast (Lootsi tänava tasapinnast) võib olla kuni 11.0 m, abs kõrgus kuni 13.2 m. Detailplaneeringuga on ette nähtud rekonstrueerida olemasolev kaldakindlustus. Veesõidukite tarbeks on planeeringualaga külgnevale vee-alale kavandatud sildumisala, tanklasse pääsuks võib paigaldada kai äärde täiendava ujuvkai. Detailplaneeringuga nähakse ette kinnistule avalikult ligipääsetav – erinevas tasapinnas atraktiivne kaldapromenaad, mis ühendab linna erinevad promenaadid pikemaks terviserajaks. Terrasside alust pinda võib vajadusel kasutada kaldapromenaadil liiklejatele vajalike teenuste pakkumiseks. Jalakäijatele on planeeritud kaks kinnistut läbivat jalgtee marsruuti. Detailplaneeringuga kavandatava haljastuse osakaal krundi pinnast peab olema vähemalt 10%. Üldplaneeringuga ettenähtud haljastuse osakaalust (30%) puuduv osa tuleb kompenseerida koostöös linna aednikuga asendusistutusega. Parkimine on lahendatud Lootsi tänaval. Planeeringualale on kavandatud vähemalt 20 kohaline jalgrattaparkla. Detailplaneeringu koostamine algatati Pärnu Linnavolikogu 21.03.2019 otsusega nr 26. Sama otsusega jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), kuna detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma olulist keskkonnamõju. Detailplaneeringu algatamisest ja KSH algatamata jätmisest on linnavalitsus teavitanud ajalehes Pärnu Postimees 02.04.2019, Ametlikes Teadaannetes 28.03.2019. Detailplaneeringu koostamise aluseks on muinsuskaitse eritingimused ning KSH eelhinnang. Keskkonnaamet 23.01.2019 kirjas nr 6-2/19/969-2 nõustus KSH algatamata jätmisega. Eskiislahenduse avalik väljapanek toimus 09.06-12.07.2020 (sellest teavitati ajalehes Pärnu Postimees 29.05.2020). Detailplaneering võeti vastu Pärnu Linnavolikogu 20.01.2022 otsusega nr 14. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 15.02-17.03.2022, teade avaldati Pärnu Postimehes ja linnavalitsuse veebilehel. Kirjad väljapaneku kohta saadeti koostöötegijatele ja kaasatud isikutele 01.02.2022. Planeeringumaterjalidega oli võimalik tutvuda Pärnu Linnavalitsuse veebilehel ja paberkandjal linnavalitsuses. Kuna avalikul väljapanekul esitati planeeringulahenduse kohta arvamusi, siis toimus linnavalitsuses 02.05.2022 detailplaneeringu avalik arutelu. Avaliku väljapaneku ja arutelu tulemustest teavitati Pärnu Postimehes 17.05.2022. Detailplaneeringu on enne selle vastuvõtmist ja avalikku väljapanekut kooskõlastanud Terviseamet (22.09.2020), Keskkonnaamet (28.09.2021), Muinsuskaitseamet (03.06.2021), Päästeamet (20.09.2021), Transpordiamet (31.08.2021) ja võrguvaldajad. Detailplaneeringu koostamist on korraldanud Pärnu Linnavalitsus. Detailplaneeringu on koostanud arhitekt Riho Jagomägi, kes vastab PlanS § 4 lõikes 5 nõutud kvalifikatsioonile. Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringu koostamine Pärnu Linnavalitsuses läbi viidud vastavuses planeerimisseaduses sätestatud avaliku menetluse nõuetega. Planeeringulahendus on koostatud vastavuses PlanS §-s 126 sätestatud detailplaneeringu ülesannetega. 2. Üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendamine 2 PlanS § 74 lõike 5 kohaselt on kehtestatud üldplaneering aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2030+ (kehtestatud 2021) kohaselt asub Lootsi tn 1 kinnistu segahoonestusega maa-alal, kuhu on võimalik ehitada nii äri- kui ka piirkonda sobivaid tootmishooneid. Kavandatav vastab antud osas üldplaneeringu tingimustele. Detailplaneeringuga nähakse ette Lootsi tn 1 kinnistul ehituskeeluvööndi ulatuseks 25 m asemel 0 m. Ruumilise kitsikuse tingimustes annab see võimaluse kaldarajatistega integreeritud hoonestuse püstitamiseks, mis mahutab terviklahendusena kaldakindlustustele ehitatava avalikus kasutuses kallasraja, jahisadama kaid ja tankla ning Pärnut tõmbekeskusena tugevdava avaliku funktsiooniga avastuskeskuse. Looduskaitseseaduse (LKS) § 40 lõike 3 kohaselt võib kalda ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu (LKS § 40 lg 4). Pärnu Linnavalitsus esitas 31.01.2022 kirjaga nr 8-4/190-23 Keskkonnaametile taotluse Pärnu Linnavolikogu poolt vastu võetud Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneeringu ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Keskkonnaamet 14.03.2022 kirjaga nr 7-13/22/2053-3 andis nõusoleku Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneeringuga Lootsi tn 1 kinnistu osas Pärnu jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks detailplaneeringu joonisel „Ehituskeeluvööndi muutmine“ (kuupäev 20.03.2020) näidatud ulatuses. Keskkonnaamet on kirjas välja toonud, et arvestades, mida plaanitakse planeeringuga ellu viia ja et tegemist on reisisadama (ehk vana sadama) ning jahisadama vahelise alaga, on Keskkonnaamet seisukohal, et kavandatav tegevus ei ole vastuolus piirkonnas väljakujunenud asustusega. Detailplaneeringuga kavandatu arvestab ka Pärnu jõe kallaste eripäraga…. Samuti leiab Keskkonnaamet, et planeeringulahenduse näol on tegemist avalikkusele mõeldud kohaga, mis ühendab endas veesõidukite teenindava ja vabaaja veetmise ala ning annab juba praegu kinnistul toimuvale tegevusele lisandväärtust. Planeeringualal paikneva veekogu kallasrada jääb edaspidi inimestele avalikult kasutatavaks, kaldakindlustusele ehitatava kallasraja (3 m), jahisadama kai ja vesialuste tankla näol. Ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus tingib üldplaneeringu muutmise vajaduse. Pärnu linna üldplaneeringu muutmise vajadust on põhjendatud detailplaneeringu seletuskirja peatükis 5 „Üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendus“. Lähtuvalt detailplaneeringust ja arvestades, et Keskkonnaamet on andnud nõusoleku ehituskeeluvööndi vähendamiseks, nõustub Rahandusministeerium Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2030+ muutmise ettepanekuga. Tulenevalt PlanS § 142 lõikest 8 palun kohalikul omavalitsusel kanda muudatus üldplaneeringusse 30 päeva jooksul pärast detailplaneeringu kehtestamist. 3. Arvestamata jäänud arvamused ning neile antud kohaliku omavalitsuse vastused ja Rahandusministeeriumi seisukoht 3 Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitas OÜ SP1 nimel Advokaadibüroo Indela (edaspidi ka arvamuse esitaja) planeeringulahenduse kohta kirjaliku avamuse, millele Pärnu Linnavalitsus vastas 08.04.2022 kirjaga nr 8-4/190-30. Kuna linnavalitsus ei arvestanud esitatud arvamustega, siis vastavalt PlanS § 90 lõike 3 punktile 2 toimus 04.08.2022 Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talituses vaidlevate osapoolte ̶ kirjalikke arvamusi esitanud isiku ja Pärnu Linnavalitsuse esindajate ärakuulamine. Sellel osalesid linnavalitsuse ja planeeringust huvitatud isiku esindajad, arvamuste esitaja kohale ei ilmunud. Arvamuste ärakuulamise tulemusena otsustas Pärnu Linnavalitsus detailplaneeringu seletuskirja täiendada järgmiselt: a) Peatükki 7.2 lisatakse, et kallasraja servituut seatakse Pärnu Linnavalitsuse kasuks enne ehitusloa väljastamist. b) Haljastuse peatükki 6.6.1. täiendatakse ‒ haljastuse suurendamiseks nähakse lisaks pindhaljastusele ette vertikaalhaljastus, konteinerhaljastus ja muud sellised alternatiivsed lahendused. Seletuskirja lisatakse põhjendused, miks antud detailplaneeringu lahenduse puhul kasutatakse üldplaneeringus toodud erisusi, nii haljastuse kui ka parkimise osas. c) Seletuskirja peatükki 7.4 lisatakse, et iga ehitusetapiga tagatakse heakord ja haljastus. Pärnu Linnavalitsus esitas 11.08.2022 kirjaga nr 8-4/190-35 Rahandusministeeriumile täiendatud detailplaneeringu seletuskirja. Rahandusministeerium kontrollis seletuskirja ning tõdeb, et seletuskirja on vastavalt täiendatud. Lähtuvalt Pärnu Linnavalitsuse esitatud detailplaneeringu materjalidest ja täiendatud seletuskirjast, ärakuulamisel antud selgitustest ning PlanS § 90 lõike 4 alusel annab Rahandusministeerium seisukoha arvestamata jäänud arvamuste kohta. 3.1. Arvamuse esitaja leiab, et ehituskeeluvööndi vähendamine ning vaid aasta tagasi kehtestatud üldplaneeringu muutmine ei ole põhjendatud, selleks puudub avalik huvi. Pärnu Linnavalitsus vastuskirjas arvamuse esitajale on selgitanud, et planeeringuala väljaarendamise eesmärk on kvaliteetse keskkonna loomine ja jõeäärse ala linnaruumiline lõimimine. Pärnu linna ruumilise arengu üheks eesmärgiks on avaliku linnaruumi kvaliteedi tõstmine ja ruumiliste võimaluste loomine turistide külastushooaja pikendamiseks ning külastuskoormuse hajutamiseks, luua tingimused linnaruumi aktiivseks ja mitmekülgseks kasutamiseks ning avaliku huvi objektide heakorrastamine. Pärnu Linnavolikogu on detailplaneeringu vastuvõtmisega leidnud, et olemuselt on kavandatav üldplaneeringu eesmärkide ja suundumustega kooskõlas ning asukohta sobilik. Tegemist on erandliku olukorraga ning üldplaneeringu põhilahenduse muutmise vajalikkust on kaalutud põhjalikult. Ehituskeeluvööndi muutmine on olnud detailplaneeringu koostamise üheks eesmärgiks selle algatamisest alates. Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks saadetud kirjas on selgitatud, et kohalik omavalitsus kohtleb kõiki isikuid võrdväärselt, sealhulgas neid, kes on huvitatud arendustegevusest oma kinnistutel. Võrdväärne kohtlemine seisneb ka selles, et igat juhtu kaalutakse hoolikalt ja kohalik omavalitsus selle kaalutlusõiguse teostamisel arvestab 4 tasakaalustatult nii avalikke huve ja väärtusi kui ka puudutatud isikute õigusi ja huve ning konkreetses olukorras leiab sobivaima lahenduse. Arvamuste ärakuulamisel selgitas linnavalitsuse esindaja, et üldplaneeringu koostamisel kaaluti ehituskeeluvööndi vähendamise võimalust Lootsi tn 1 kinnistul. Kuna aga üldplaneeringu menetlus ja detailplaneeringu menetlus toimusid eraldi ja ajalise nihkega, siis üldplaneeringu vastuvõtmise ajaks ei olnud selge Lootsi tn 1 täpne planeeringulahendus, planeering oli saadetud alles arvamuste avaldamiseks ja kooskõlastamiseks. Üldplaneeringuga kergekäeliselt ei tehtud ettepanekuid ehituskeeluvööndi vähendamiseks, seepärast linnavalitsus ei saanud teha üldplaneeringuga ettepanekut Lootsi tn 1 kinnistul ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei ole era- ega ärihuvides, vaid olulisel määral ka avalikes huvides ‒ bensiinijaama jõe äärde on vaja jahtide ja mootorpaatide tankimiseks. Lisaks kavandatakse ehituskeeluvööndisse kaldapromenaad, rekonstrueeritakse kaldakindlustus. Kalda kindlustamine ja detailplaneeringu kohaselt planeeringuala väljaarendamine aitab suunata inimesi jõe ja mere äärde, muulile, Vallikääru jalakäijate sillale, kesklinna. Kaldakindlustus vajab korda tegemist, millega tagatakse nii jalakäijate kui ka veeliiklusaluste turvalisus. Rahandusministeerium (heakskiidu andja) on seisukohal, et üldplaneeringu muutmine ning ehituskeeluvööndi vähendamine saab olla vaid erandlik. Erandi kasutamise võimaluse annab LKS § 40 lõige 3, mille kohaselt võib ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Erandi tegemine saab toimuda vaid põhjendatud vajadusel läbi avaliku planeerimisprotsessi. Keskkonnaamet 14.03.2022 kirjaga nr 7-13/22/2053-3 on andnud nõusoleku detailplaneeringuga Lootsi tn 1 kinnistu osas Pärnu jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Seega on Keskkonnaamet pidanud ehituseeluvööndi vähendamist antud detailplaneeringu alusel põhjendatuks. Sellega on täidetud looduskaitseseaduse nõue. Rahandusministeeriumi pädevuses ei ole hinnata ehituskeeluvööndi vähendamise otstarbekust, seda hindab Keskkonnaamet nõusoleku andmisel. Rahandusministeerium saab Keskkonnaameti nõusolekut käsitleda kui instrumenti detailplaneeringu õiguspärasuse tagamisel ja lugeda detailplaneeringu selles osas vastavaks keskkonnakaitse nõuetele. Ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus tingib ka üldplaneeringu muutmise vajaduse. Rahandusministeeriumi hinnangul on planeeringulahenduses arvestatud nii erahuvi kui ka avaliku huviga. Kinnistu asub linnaruumis olulises asukohas ning planeeringulahendus aitab kaasa piirkonna atraktiivsuse ja külastatavuse suurendamisele. Säilitatakse ning renoveeritakse Pärnu jõe kaldal olev kütusetankla, mis on vajalik Pärnu jõel ja lahel liikuvate aluste tankimiseks. 3.2 Arvamuse esitaja leiab, et tagatud ei ole kallasraja katkematu läbimine erakinnistul, kui rada on tõstetud hoone ühekorruselise hooneosa katuslaele. Pärnu Linnavalitsus vastuskirjas arvamuse esitajale on selgitanud, et tagamaks avaliku kallasraja läbitavus Lootsi tn 1 kinnistu ulatuses kantakse vastav servituudiala planeeringu joonistele ja täiendatakse seletuskirja. Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks saadetud kirjas on linnavalitsus selgitanud, et arvestades Lootsi tn 1 kinnistu külgnemist jõega ning kavandatava hoonestusala paiknemist, 5 on kallasraja tagamine servituudiala kaudu proportsionaalne ja vajalik meede ning omab sisulist tähendust. Arvamuste ärakuulamisel selgitas linnavalitsuse esindaja, et kallasraja avaliku kasutuse tagamiseks on detailplaneeringut täiendatud ning ette nähtud servituudiala. Rahandusministeerium märgib, et seletuskirja peatükis 6.13.1 „Servituudid“ on fikseeritud, et planeering näeb ette jalakäijate vaba läbipääsu Lootsi 1 kinnistult veepiiri kohale rajatava promenaadi kaudu. Läbipääsu tagamiseks seatakse promenaadile Pärnu linna kasuks läbipääsu servituut S3. Seletuskirja detailplaneeringu elluviimise peatükki 7.2 „Servituutide seadmine“ on lisatud, et enne ehitusloa väljastamist seatakse Lootsi tn 1 kinnistule Pärnu Linnavalitsuse kasuks kallasraja servituut S3. Servituudiala S3 on märgitud ka planeeringujoonisele. Rahandusministeerium on seisukohal, et detailplaneeringuga on ette nähtud avalikuks kasutamiseks mõeldud kallasrada ning tagatud kallasraja katkematu läbimine planeeringualal, so Lootsi tn 1 kinnistul. Kallasraja avalikuks kasutamiseks mõeldud servituut seatakse kinnistule ning see ei sõltu omaniku muutusest. Kallasrajale tuleb seada avalikuks kasutamiseks servituut Pärnu Linnavalitsuse kasuks enne ehituslubade väljastamist. PlanS § 126 lõike 1 punkt 17 kohaselt on detailplaneeringu ülesanne kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine, servituutide seadmise vajaduse märkimine. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 4 kohaselt peab kaldaomanik igaühel lubama kallasrada kasutada. Seega on seadustega pandud ülesanne täidetud, detailplaneeringuga on tagatud avalik juurdepääs kallasrajale ning seal vaba liikumine. 3.3 Arvamuse esitaja leiab, et ujuvkai ehitamine ei ole põhjendatud, see segab jõeliiklust. Lootsi tn 1 kinnistut suurendatakse varjatult sellega, et antakse võimalus jõe kohale ehitada uus betoonist kai. Pärnu Linnavalitsus vastuskirjas arvamuse esitajale on selgitanud, et jõe kasutamine erinevate jõesõidukite poolt on jõeäärse linna seisukohalt igati tervitatav ja asjaoludest ei nähtu, et ujuvkai rajamine planeeringus ettenähtud viisil võiks takistada veesõidukite liiklust jõel. Olemasoleva kai rekonstrueerimine ja laiemaks ehitamine tagab selle parema turvalisuse ja kasutamise ning ei ole vastuolus avalikkuse ootustega kvaliteetse jõeäärse linnaruumi tekkimisel. Lootsi tn 1 kinnistu piire ei suurendata jõe arvelt ja planeeringulahendusega kinnistu piiride muutmist ei kavandata. Rahandusministeerium on seisukohal, et veesõiduohutuse Pärnu jõel peab tagama Transpordiamet koostöös Pärnu Linnavalitsusega. Pärnu jõgi kuni Reiu jõe suudmeni on meresõiduohutuse seaduse kohaselt laevatav veekogu, lisaks on Pärnu jõgi avalikult kasutatav veekogu. Kui planeering käsitleb veesõiduohutuse küsimusi, siis Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ järgi tuleb planeering Transpordiametiga kooskõlastada. Transpordiamet on Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneeringu märkusteta sisu osas kooskõlastanud 31.08.2021 kirjaga nr 6.3-1/18931-2. Kooskõlastamise eesmärgiks on tagada, et kohalik omavalitsus võtab vastu ja paneb avalikule väljapanekule planeeringu, mille vastavust õigusaktidele ja üldisele huvile on kinnitanud riigiamet. Kui Transpordiamet on detailplaneeringu kooskõlastanud, siis saab Rahandusministeerium lugeda detailplaneeringu vastavaks veesõiduohutuse nõuetele. 6 Seletuskirja peatükis 7.2 „Servituutide seadmine“ on toodud, et üleehitusservituut S1 seatakse Lootsi 1 kinnistu kasuks kinnistule Pärnu jõgi L1 (62520:001:0004). Servituut S1 on vajalik, kui betoonkaide rekonstrueerimiseks tuleb uus tarindisein rajada olemasoleva konstruktsiooni ette veekogu poole või kui kallasraja alune kandev konstruktsioon on vaja paigutada üle olemasoleva veepiiri (krundi piiri) veeala kohale. Servituudiala S1 on märgitud ka planeeringujoonisele. Seega planeeringulahendusest on aru saada, kuhu servituudialad on määratud, miks need on kavandatud ja missugustel tingimustel. Konstruktiivsetel ja ehitustehnilistel põhjustel on olemasoleva betoonkai rekonstrueerimine võimalik uue tarindiseina rajamisega olemasoleva konstruktsiooni ette veekogu poole. Sellise lahenduse võimaldamiseks on planeeritud üleehitusservituut S1. Täiendavalt lisan, et Rahandusministeerium koostab Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringut „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“. Erinevate huvigruppidega toimunud koostöö tulemusena on selgunud, et Pärnu jõele on vajalik kavandada uusi ujuvkaisid-sildumisalasid ning bensiinijaam jõe ääres veesõidukite tankimiseks on hädavajalik. Detailplaneeringus on arvestatud Pärnu jõel veeliikluse arenguks olulise tehnilise infrastruktuuri rajamise vajadusega. 3.4. Arvamuse esitaja leiab, et kinnistu täisehituseks peaks olema 35%, siis mahuks ära üldplaneeringuga ettenähtud parkimine (parkimine üldjuhul omal kinnistul) ja detailplaneeringu algatamise otsuses ette nähtud haljastus (20%). Pärnu Linnavalitsus on selgitanud, et kavandatava hoone mahtu, selle funktsioonide paljusust ja teisalt üldplaneeringu erisust arvestades, on lahendatud parkimine planeeritava kinnistuga külgnevalt. Samas tagatakse avaliku kergliiklustee kulgemine üle Lootsi tn 1 erakinnistu. Planeeringulahendusega kavandatav hoonemaht ja korruselisus on optimaalne ja tagab kõikide hoonesse kavandatud funktsioonide koostoimimise. Kinnistu täisehitusega 35% seevastu hoonesse kõiki eesmärgipäraseid tegevusi ei mahuta. Segahoonestuse maa-ala hoonestamise põhimõtted (korruselisus, hoonete arv krundil, hoonete paiknemine krundil jms) määratakse igakordselt eraldi lähtudes konkreetse piirkonna ja funktsiooni eripärast. Tehnoruumide paigutamisega hoonesse täiendavaid korruseid ei lisandu. Arvamuste ärakuulamisel selgitas linnavalitsuse esindaja, et detailplaneeringuga on määratud minimaalne haljastuse protsent. Üldplaneeringuga on segahoonestusalal lubatud teatud haljastuslahenduse erisused. Kuna piirkond on eriline, siis linnavalitsus on üldplaneeringu erisusi ka õigustatult kasutama pidanud. Ka parkimiseks on üldplaneeringus toodud erisused, nende kasutamine on antud detailplaneeringu puhul põhjendatud. Rahandusministeerium nõustub linnavalitsuse selgitustega ja on seisukohal, et kohalik omavalitsus on kaalunud ning asjakohaselt põhjendanud, miks esitatud arvamusega ei ole võimalik arvestada. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2030+ kohaselt asub Lootsi tn 1 kinnistu segahoonestusalal. Seletuskirja peatüki 4.3.2“ Segahoonestuse maa-ala (S)“ kohaselt on tegemist funktsionaalselt mitmekülgse piirkonnaga, kus erinevad otstarbed on omavahel põimunud luues aktiivses kasutuses oleva ja mitmekülgse linnakeskkonna. Peatükis on seatud tingimused alal parkimise korraldamiseks, haljastamiseks. 7 - Reeglina tuleb tagada standardikohane (sh jalgrataste) parkimisvõimalus hoonestusega samal krundil arvestades kesklinna transporditsooni erisusi. - Kohalikul omavalitsusel on õigus parkimiskohtade arvu kaalutlusotsuse aluse vähendada muinsuskaitsealal, selle kaitsevöönd ja miljööväärtuslikul alal, kus juba väljakujunenud väärtuslik hoonestus ja õueala ei võimalda krundile mõistlikku juurdepääsu parkimiseks või krundile kavandatav parkimislahendus vähendab ala või üksikobjekti eripära ja väärtust. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 8.2 „Liikluskorraldus ja parkimine“ on selgitatud, et parkimiskorraldusega mõjutatakse inimeste liikumisharjumusi. Parkimise korraldus ja nõuded parkimisvõimaluste tagamiseks peavad lähtuma kogu piirkonna funktsioonidest ja arengueesmärkidest terviklikuna. Lähtuvalt säästva linnalise liikuvuse kavandamise eesmärgist võib linn vajaduse korral parkimisnõuet muuta arvestades ala asukohta, krundi eripära ja võimalusi, kavandatavast tegevusest tulenevat vajadust ning muid asjakohaseid kaalutlusi. Linnakeskuse alal tuleb eelistada jalakäija ja jalgrattasõbraliku linnaruumi arendamist ja parkimisalade kavandamisel tuleb tagada inimsõbralik linnaruum. Üldplaneeringu seletuskirja segahoonestuse peatükis on haljastuse kohta toodud järgmist. Väikseim lubatud haljastuse osakaal 30% krundi pinnast (v.a. kesklinnas, miljööväärtuslikul alal, väärtuslikul üksikobjektid kus haljastuse osakaal määratakse igakordselt eraldi). Põhjendatud juhul võib kohalik omavalitsus lubada haljastusprotsendi vähendamist. Märkusena on toodud, et haljastusprotsendi vähendamise eelduseks on reeglina kokkulepe, mille alusel puudujääv haljastuse osakaal kompenseeritakse mujal linna territooriumil (tänaval, avalikul haljasalal). Veel on fikseeritud, et lähtuvalt hoonestuslaadist ja funktsioonist võib kohalik omavalitsus nõuda haljastuse erilahendusi (katusehaljastus, vertikaalhaljastus, konteinerhaljastus vms). Detailplaneering näeb ette Lootsi tn 1 kinnistule 10% krundi pinnast haljastuse kavandamist. Seletuskirja peatükis 6.6.1 „Haljastuse kontseptsioon“ on fikseeritud, et juhul, kui pole võimalik tagada ettenähtud üldplaneeringu kohast haljastust 30%, nähakse puudujääva osa ulatuses ette asendusistutus. Arvamuste ärakuulamisel kokku lepitud täiendav selgitus parkimis- ja haljastuslahenduste puhul üldplaneeringu erisuste kasutamine kohta on seletuskirja lisatud. Peatükis 6.6.1 on selgitatud, et Lootsi 1 kinnistu asub kesklinnas, muinsuskaitseala kaitsevööndis, so väärtusliku miljööga alal ehk üldplaneeringu kohaselt saab krundi haljastusprotsendi määrata detailplaneeringuga. Väiksem haljastusprotsent on antud juhul põhjendatud krundi väiksuse ja selle erilise asukohaga. Just asukoha tõttu on oluline kinnistule läbi kvaliteetse ja läbimõeldud hoonestamise säilitada nii jahisadamale oluline funktsionaalsus kui anda linnaruumile maksimaalselt lisaväärtust kaldapromenaadi ja seda teenindava avalikkusele suunatud hoone väljaehitamisega. Avalikkuse teenindamisele suunatud ärifunktsioon eeldab piisava suurusega hoone olemasolu, samuti vajavad palju ruumi kergliiklusteed ja juurdepääsud hoonele, mis samuti kõik kinnistu maakasutust koormavad. Lootsi 1 kinnistu on jõe akvatooriumilt ja vastaskaldalt avanevatele vaadetele avatud ja Lootsi 1 kinnistult avanevad Pärnu jõele väärtuslikud vaated. Miljöö kujundamisel on oluline haljastuse olemasolu, aga ka avatud vaated, mis võimaldavad linnaruumi ja maastikku tajuda. Lootsi 1 krunt on ise küll kõrghaljastuseta, kuid naaberkrundil Lootsi 6/8 ja Lootsi tänaval Lootsi 1 krundi kõrval kasvavad suured puud koos Vallikääru pargi ja Sadama tänava puiesteega annavad piirkonnale tervikuna pargiliku ilme ja kompenseerivad täielikult kõrghaljastuse puudumise väikesel maa-alal Lootsi 1 kinnistul. 8 Samuti on seletuskirja lisatud põhimõte, mille kohaselt haljastuse osakaalu suurendamiseks peab arhitektuurne lahendus ette nägema vertikaalhaljastuse, konteinerhaljastuse jms alternatiivsete haljastusvõtete kasutamist. Rahandusministeeriumi hinnangul on planeeringulahendus läbi kaalutletud ning kohalik omavalistus on detailplaneeringu koostamisel arvestanud asukohast tulenevaid asjaolusid. Pärnu Linnavolikogu 20.01.2022 otsusega nr 14 on detailplaneeringu vastu võtnud ja sellega pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on linnavolikogu kinnitanud, et planeering vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses linna ruumilise arengu eesmärkidega (PlanS § 86 lg 2). Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle ülesanne kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on kohaliku elu küsimuste, muuhulgas ka ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine. Planeeringulahenduse otstarbekuse üle hinnangu andmine ei ole Rahandusministeeriumi pädevuses. 3.5. Arvamuse esitaja leiab, et detailplaneering tuleb realiseerida ühes etapis või siis kõigepealt rajada avalikkusele suunatud kallasrada, parkimine, haljastus ja seejärel ujuvkai, hoone. Ta leiab, et ehitustegevuse aluseks tuleb läbi viia avalik rahvusvaheline arhitektuurikonkurss. Pärnu Linnavalitsus on vastanud, et ehitustehniliselt ei ole võimalik kinnistule rajada hoonet, kui jõe kallas jäetakse eelnevalt kindlustamata. Planeeringu seletuskirjas fikseeritakse arhitektuurikonkursi korraldamise nõue. Rahandusministeeriumile saadetud heakiitmise kirjas on selgitatud, et detailplaneeringu etapiviisiline realiseerimine ei ole välistatud, kuid tagada tuleb terviklahenduse elluviimine. Esmalt on vajalik ohtliku betoonkai asemel uue kaldakindlustuse rajamine, et üldse oleks võimalik edasisi etappe realiseerima hakata. Arhitektuurikonkursi korraldamise nõue on detailplaneeringusse lisatud, konkursi tüüp selgitatakse välja koostöös alaliiduga. Lõppeesmärgiks on planeeringualale arhitektuurselt sobiva hoone rajamine koos kasutajasõbraliku ja funktsionaalse väliruumiga. Arvamuste ärakuulamisel selgitas linnavalitsuse esindaja veelkord, et planeeringu elluviimine on etapiviisiline, kõigepealt tehakse korda kaldakindlustus ja luuakse uuesti tankimisvõimalus. Seejärel toimub ülejäänud kavandatava ehitamine. Rahvusvahelist arhitektuurikonkurssi linnavalitsus selles asukohas ei nõua, niisuguse nõude seadmine ei ole põhjendatud. Rahandusministeerium märgib, et PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Planeerimisseaduses sätestatud põhimõtte kohaselt on planeeringu kehtestaja ülesanne kehtestatud planeeringu järgimine, ülevaatamine ja selle elluviimine (planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine). Kohalik omavalitsus oma tegevuses peab järgima planeerimisseaduses toodud põhimõtteid. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 7.4 „Projekteerimine ja ehitamine“ on tingimus, et Lootsi tn 1 hoonestuse parima arhitektuurse tulemuse saavutamiseks tuleb läbi viia EAL-i nõuetele vastav arhitektuurikonkurss. Peatükki lisati ka põhimõte, mille kohaselt iga ehitusetapi elluviimisel tagatakse, et peale ehitustööde lõppu krunt heakorrastatakse ja 9 haljastatakse. Tingimuseks on seatud, et iga etapi lõppedes valmib iseseisvalt kasutatav tervik, millele on võimalik taotleda kasutusluba. Kõik varasemad etapid tuleb projekteerida ja ehitada viisil, mis ei saa takistuseks hilisemate etappide elluviimisel. Kui detailplaneering ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, siis planeeringulahenduse sobivuse üle otsustajaks on kohalik omavalitsus. Kuna Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneeringu puhul on tegemist Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringut 2030+ muutva detailplaneeringuga, siis antud asukohas planeeringulahenduse, sh ka detailplaneeringu elluviimise kava, sobivuse üle otsustamine on üksnes Pärnu Linnavolikogu pädevuses. 4. Kokkuvõte Planeerimisalase tegevuse korraldamine PlanS § 4 kohaselt on kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute olemasolu. PlanS § 124 lõige 10 sätestab, et detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohalik omavalitsus. Vastavalt PlanS §-le 10 peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, k.a ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringulahenduse seadustele ja normidele vastavuse kontrollimine. Planeeringulahenduse otstarbekuse (sh piirkonna keskkonda sobivuse) üle õigusliku hinnangu andmine ei ole Rahandusministeeriumi pädevuses. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks otsuseks esitatud arvamuste suhtes on detailplaneeringu kehtestamise otsus, mitte vastus esitatud arvamustele. Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest nähtub, et arvamusi esitanud isik on olnud teadlik planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti detailplaneeringu koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuste esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Arvamusi esitanud isiku arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha. Seega on arvamusi esitanud isik saanud kasutada oma protsessiõigusi detailplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi planeerimisseadusest tulenevalt planeerimise üks eesmärke. PlanS § 9 kohaselt on planeeringu koostamine avalik ning antud juhul on avalikkust detailplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest teavitatud planeerimisseaduses ette nähtud korras ning järgitud on ka teisi avaliku menetluse nõudeid. 10 Heakskiidu andja asub seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud vastuväiteid esitanud isiku seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja poolt tagamisele ning puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks otsustada detailplaneeringule heakskiidu andmise üle vastavalt PlanS §-s 90 sätestatud pädevusele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu avaliku menetluse nõuetega. Detailplaneeringu lahendus vastab PlanS §-s 126 sätestatud detailplaneeringu ülesannetele. Detailplaneering on kooskõlastatud kõikide asjakohaste riigiasutuste ja võrguvaldajatega. Käesoleva detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Antud juhul otsustab Pärnu Linnavolikogu, kas Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka arvamusi esitanud isiku huvide) arvestamise. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik omavalitsus peab õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele vastava planeerimisotsuse tegemiseks olema eelnevalt analüüsinud erinevaid lahendusvariante. Siinjuures juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et Riigikohus on välja toonud planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. Haldusmenetluse seaduse § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise aluseks1. Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus2. Palun kohalikul omavalitsusel Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneeringu kehtestamise otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega. Lähtudes heakskiidu andja pädevuse piiridest ja võttes aluseks PlanS § 142 lõike 5 ja § 90 lõike 2 ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, annan heakskiidu Pärnu linnas Lootsi tn 1 kinnistu detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele detailplaneeringu edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks. Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.3 Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikutel võimalik kohaliku omavalitsusega kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma 1 RKHKo 3-3-1-39-07 2 RKHKo 3-3-1-37-04 3 RKHKo 3-3-1-12-07 11 subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 141. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisa: Protokoll 1-04-08-2022, 2 lk Lisaadressaadid: Indela Advokaadibüroo V. Hallikmägi Raine Viitas 715 5865 [email protected] 12
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel