TORI VALLAVALITSUS
Keskkonnaamet 18.08.2022 nr 6-2.1/4309
Rahandusministeerium
Tori vallas, Eametsa külas Tulika tee 1 , Tulika tee 12 ning Meelespea tee 2
detailplaneeringu koostamine
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6
küsime Teie seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse üle
otsustamisel ning esitame Teile Tori vallas, Eametsa külas Tulika tee 1 , Tulika tee 12
ning Meelespea tee 2 detailplaneeringu KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu koos
eelhinnanguga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Rõngas
abivallavanem
Lisa: KSH eelhinnang, otsuse eelnõu
Leles Luhse
detailplaneeringu spetsialist
5359 9927,
[email protected]
Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail:
[email protected]
Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341
86705 PÄRNUMAA
TORI VALLAVOLIKOGU
OTSUS
EELNÕU
Tori 20. oktoober 2022 nr
Tori vallas, Eametsa külas Tulika tee 1 , Tulika tee 12 ning Meelespea tee 2
detailplaneeringu koostamise algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.
OÜ Scanweld Ehitus (registrikood 11010029) juhatuse liige Indrek Küttis esitas Tori
Vallavalitsusele taotluse Tori vallas, Eametsa külas Tulika tee 1 , Tulika tee 12 ning
Meelespea tee 2 kinnistule detailplaneeringu koostamise algatamiseks.
Planeeritava maa-ala katastritunnused on: Tulika tee 1 (73001:001:1533), Tulika tee 12
(73001:001:1086) ning Meelespea tee 2 (73001:001:1128).
Detailplaneeringu peamiseks eesmärgiks on jagada katastriüksus Tulika tee 1 ning katastriüksus
Tulika tee 12 elamumaa kruntideks, määrata kruntidele ehitusõigus elamu ja abihoonete
ehitamiseks ja lahendada vajalik taristu. Katastriüksus Meelespea tee 2 liita Tulika tee 1
moodustatavate kruntidega, jagades seda proportsionaalselt uute, piirnevate kruntide vahel.
Lisaks moodustada krundid tuletõrje veevõtukoha ja kvartalisisesele tee tarbeks. Kruntimine
täpsustatakse detailplaneeringuga. Lähtuvalt kehtivast üldplaneeringust on minimaalne
elamukrundi suurus 1200m2.
Planeeritavad katastriüksused on suurusega:
Tulika tee 1 - 36268 ha (100% ärimaa), Tulika tee 12 - 2679 ha (100% ärimaa), Meelespea tee
2 - 894 ha (100% ärimaa),
Katastriüksused asuvad Nigula tee, katastriüksuste Melluka-Mihkli, Tulika tee 2,4,6,8,10;
Melluka; Tulika tee 14, 1a; Mailase tee 2 ja Meelespea tee vahelisel alal. Lähedusse jääb Pärnu
lennujaam.
Juurdepääs planeeringualale on Nigula teelt, Tulika teelt ja Meelespea teelt.
Algatatava detailplaneeringu alal kehtib Emely kinnistu detailplaneering. Koostaja on AB
Büroo OÜ, Pärnu 2006. Kehtiva detailplaneeringu järgi on alale ette nähtud rajada veepark.
Katastriüksuste sihtotstarve on ärimaa.
Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt on ala juhtfunktsiooniks määratud äri- ja
teenidusettevõtte maa-alaks (Ä), mis on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo-
ja pangahoone, postkontori, tankla ja turu maa-ala.
Tulika tee 1, Tulika tee 12 ning Meelespea tee 2 kinnistute detailplaneeringu eesmärgiks on
kinnistutele elamupiirkonna kavandamine.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Sauga valla üldplaneeringu muutmiseks.
Antud piirkonnas ja planeeritava ala vahetus läheduses on üldplaneeringuga määratud
elamualasid, seega on juhtfunktsiooni muutmine elamualaks olemasoleva olukorraga
kooskõlas. Tegemist on ka Pärnu linnale lähedale jääva alaga.
Ühiskondliku või ärihoone ehitamiseks on piirkond ka ebasobiv, sest juurdepääsuteed on
suhteliselt kitsad.
Pärnu maakonna planeeringu (2018) kohaselt on Sauga alevik määratud linnalise asustusega
alaks. Planeeritav ala asub Sauga aleviku vahetus läheduses. Tegemist on linnalise asustuse
arenguks sobiliku alaga, mida iseloomustavad asustuse kompaktsus – nii olemasoleva
hoonestuse tihedus (määratletud tiheasustusega paikkondadena) naaberkinnistutel ja Sauga
alevikus, maakasutusfunktsioonide mitmekesisus (elamualad, äripiirkonnad, ühiskondlikud
ehitised, kompaktsele asustusele omased puhkealad jms) Sauga alevikus, ühtsed teede- ja
tehnovõrgud ning mitmesuguste teenuste ja töökohtade olemasolu lähikonnas.
Maakonnaplaneeringus on linnalise asustuse alad kavandatud eelisarendatavateks aladeks, mis
on elanike, töökohtade ja teenuste peamisteks koondumiskohtadeks ka rahvastiku kahenemise
tingimustes. Maakonnaplaneeringus on linnalise asustusega alade arendamise tingimusena
välja toodud, et uushoonestuse kavandamisel tuleb arvestada piirkonnas väljakujunenud
ehitusmahtude ja ehituslaadiga ja seada eesmärgiks kõrge arhitektuuriline tase, veeäärsed alad
tuleb siduda avaliku ruumiga, kavandada sinna puhkealasid ja ühiskondlikke ehitisi,
eelisarendada keskkonnasäästlikke ja tervislikke liikumisviise, arendada välja linnasisene ja -
lähedane kergliiklusteede võrgustik ja ühendada see ühistranspordi võrgustikuga.
Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud
keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi,
õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja on OÜ Linnak, (reg nr
12913059).
Eelhindamise alusel ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi keskkonnamõjusid.
Kokkuvõtvalt märgitakse, et piirkond on elamuarenduseks üldiselt sobilik, kuid piirkonna
elukvaliteeti vähendab lennujaama poolt põhjustatud korduv kõrgem müratase. Tegemist on
müraga, mis levib laial maa-alal ning mida ei ole võimalik väliskeskkonnas tavameetmetega
tõkestada. Mürataset on ehituslike vahenditega võimalik reguleerida siseruumides
Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta
küsitakse seisukohta Keskkonnaametilt ja Rahandusministeeriumilt.
Detailplaneeringu algatab Tori Vallavolikogu, koostamist korraldab Tori Vallavalitsus,
kehtestab Tori Vallavolikogu. Otsusega saab tutvuda Tori valla veebilehel www.torivald.ee
Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest
nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu kooskõlastamise
alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega, kelle valitsemisalas
olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.
Tulenevalt planeerimisseaduse § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud, kelle
õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse
kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada.
Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lõike 1, keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 4 ja § 35 lõiked 3 ja 5,
Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja ehitusalase
tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve korraldamine Tori vallas“ § 2
lõike 3 ning OÜ Scanweld Ehitus poolt esitatud detailplaneeringu algatamise taotluse, Tori
Vallavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada detailplaneering Tori vallas, Eametsa külas Tulika tee 1 , Tulika tee 12 ning
Meelespea tee 2 kinnistule.
2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa.
3. Jätta Tori vallas, Eametsa külas Tulika tee 1 , Tulika tee 12 ning Meelespea tee 2
kinnistu detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõju strateegiline hindamine
algatamata, kuna koostatava detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei
oma olulist keskkonnamõju.
4. Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on kättesaadavad
veebilehel http://planeerimine.ee/ ja rahandusministeeriumi veebilehel
(http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Detailplaneeringu seletuskirja mahus
esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord
(PlanS § 3 lõige 5).
5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist tuleb detailplaneeringu koostamisest
huvitatud isikul sõlmida Tori Vallavalitsusega asjakohane leping detailplaneeringu
koostamiseks, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava.
6. Tori Vallavalitsusel korraldada detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõjude
hindamise algatamata jätmisest teavitamine vastavalt kehtivale seadusandlusele.
7. Tori Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus
ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, kinnisasja omanik
esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks; planeeringu koostamise
eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.
8. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide
Tori Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna Halduskohtu
Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras
9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
10.
(allkirjastatud digitaalselt)
volikogu esimees
Jana Malõh
Lisa “Asukohaskeem”
Tori Vallavolikogu 20.10. 2022 otsuse nr … juurde
Tori vallas, Eametsa külas, Tulika tee 1, Tulika tee 12
ning Meelespea tee 2 detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnang
Koostaja: Tori Vallavalitsus
Konsultant: OÜ Linnak
Karri Tiigisoon
Reg nr 12913059
Tel +372 52 75 815
[email protected]
Juuli 2022
SISUKORD
1. EELHINNANGU KOOSTAMISE VAJALIKKUS ........................................................................3
2. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .............................................................................3
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS ......................................................................6
4. SEOTUS TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ..............................................................7
4.1. Sauga valla üldplaneering............................................................................................8
4.2. Strateegiliste planeerimisdokumentide asjakohasus ja olulisus
keskkonnakaalutluste kujundamisel......................................................................................9
5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU ...................................................................9
5.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid....9
5.1. Järeldused..................................................................................................................10
5.2. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale ............................................................11
6. MEETMED KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISEKS, TINGIMUSED PLANEERINGULE .........11
7. KOKKUVÕTE .....................................................................................................................11
Tori vallas, Eametsa külas, Tulika tee 1, Tulika tee 12 ning Meelespea tee 2 kinnistute detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
1. EELHINNANGU KOOSTAMISE VAJALIKKUS
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 33 lõike
2 punktide 3 ja 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH)
algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui:
- koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lg 2 p 22-ga
seotud tegevust (mõni muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju);
- koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 või 3 sätestatud juhul
(üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldav detailplaneering);
Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese
tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
2. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS
Asukoht. Planeeritav ala hõlmab Tulika tee 1 (73001:001:1533), Tulika tee 12 (73001:001:1086)
ning Meelespea tee 2 (73001:001:1128) kinnistuid kogupindalaga 39481 m², mis asuvad Tori
vallas Eametsa külas Pärnu lennujaama lähedal.
Olemasolev juurdepääs kinnistutele on Tulika ja Nigula teelt.
Joonis 1 Planeeritava ala asukoht Pärnu lennujaama lähedal
3/ 11
Tori vallas, Eametsa külas, Tulika tee 1, Tulika tee 12 ning Meelespea tee 2 kinnistute detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
Joonis 2 Planeeritava ala asukoht kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kaardil (punane kontuur)
Hoonestus, maa- ja veekasutus
Joonis 3 Vaade planeeritavale alale
4/ 11
Tori vallas, Eametsa külas, Tulika tee 1, Tulika tee 12 ning Meelespea tee 2 kinnistute detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
Joonis 4 Vaade planeeritavale alale
Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt on ala juhtfunktsiooniks määratud äri- ja
teenidusettevõtte maa-alaks (Ä), mis on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo-
ja pangahoone, postkontori, tankla ja turu maa-ala.
Hoonestus. Ehitisregistri (www.ehr.ee) andmetel on kinnistud hoonestamata.
Heited (müra, vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed, nõrgvesi)
Peamise mõjutegurina jääb lähedusse Pärnu lennujaam.
Looduskaitse ja –keskkond
Vahetus läheduses ei asu looduskaitsealasid.
Olulisemad piirangud
Planeeritavat ala katavad riigikaitseliste piirangutena Eametsa linnaku piiranguvöönd ja Pärnu
maleva staabi- ja tagalakeskuse piiranguvöönd.
Planeeritavale alale jäävad ka elektripaigaldiste ja sideehitiste kaitsevööndid ning Tulika tee 1a
kinnistul asuvate puurkaevude sanitaarkaitseala (vt joonis 5).
5/ 11
Tori vallas, Eametsa külas, Tulika tee 1, Tulika tee 12 ning Meelespea tee 2 kinnistute detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
Joonis 5 Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardilt
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS
Tulika tee 1, Tulika tee 12 ning Meelespea tee 2 kinnistute detailplaneeringu eesmärgiks on
kinnistutele elamupiirkonna kavandamine.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Sauga valla üldplaneeringu muutmiseks.
Joonis 6 esialgne skeem planeeritava ala kruntimiseks (lahendus võib veel muutuda)
6/ 11
Tori vallas, Eametsa külas, Tulika tee 1, Tulika tee 12 ning Meelespea tee 2 kinnistute detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
4. SEOTUS TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
Pärnu maakonna planeering1 näeb maakondlikud ruumilise planeerimise põhimõtted.
Siinkohal on toodud olulisemad tingimused, mis on seotud antud planeeringukontekstiga.
Ruumilise arengu põhimõtted: Asustuse arengu suunamisel on aluseks tugev keskusasulate
võrgustik (p 1.3. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused lk 16)
Asustuse suunamise üldised põhimõtted (lk 36)
• Säilitada väljakujunenud asustusstruktuur, tagada elamisvõimalused kogu maakonnas
ja neid parendada.
• Hoida linnade ja teiste asulate kompaktsust, arendada neid eelkõige sisestruktuure
tihendades ja kasutusest välja jäänud maid ning hooneid uuesti kasutusele võttes.
• Eelisarendada olemasoleva asustuse, teede ja raudteede, ühistranspordiliinide ja
tehnovõrkude vahetus läheduses paiknevaid alasid.
• Toetada ettevõtlusealade toimimist ja uute loomist ning nende kättesaadavust.
Arendada uusi tootmisalasid põhiliselt olemasolevate laiendamise teel.
• Teedevõrku arendada läbi teede kvaliteedi tõstmise. Kogu teedevõrk siduda elu- ja
töökohti pakkuvate ning teenuseid osutavate keskuste vahel. Kujundada ohutu
kergliiklusteede võrgustik.
• Teenuste ja ühistranspordi kättesaadavus tagada võimalikult kodulähedastes asulates,
selle võimaluse puudumisel tagada kättesaadavus muul viisil.
• Veekogude kasutamisvõimalusi suurendada veeäärsete alade väärtustamisega ja
vaadete avamisega.
• Säilitada looduslikud, kultuurilised ja maastikulised väärtused, arvestada nendega
planeeringute koostamisel.
• Planeeringute koostamisel arvestada rohelise võrgustiku sidususega, siduda
puhkeotstarbelised liikumisvõimalused rohelise võrgustikuga (ka linnalise asustusega
aladel).
• Suuremad kaubanduskeskused kavandada üldplaneeringuga.
• Töötada välja terviklikud planeeringulahendused, vältides nn ühe-krundi planeeringuid.
• Kahanevates asulates selgitada välja lagunenud tootmishooned ja elamud. Leida neile
uus kasutusotstarve või likvideerida.
• Tühjaks jäänud ohtlikud hooned lammutada.
• Elamu- ja puhkealasid ei tohi planeerida riigiteede kaitsevööndisse, tööstusalade
lähedusse ja riigikaitselise harjutusvälja ja/või lasketiiru piiranguvööndisse, arvestades
neist tulenevate negatiivsete mõjudega (müra, tolm, heitgaasid jm).
• Vältida elamualade kavandamist veekogude ehituskeeluvöönditesse ja rohelise
võrgustiku aladele.
• Planeeringute ja projektide koostamisel arvestada välisõhu kvaliteedi ja müra
normidega.
1
https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa/parnu-maakonna-planeering/
7/ 11
Tori vallas, Eametsa külas, Tulika tee 1, Tulika tee 12 ning Meelespea tee 2 kinnistute detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
4.1. Sauga valla üldplaneering2
Üldised kasutamis- ja ehitustingimused väikeelamu maa-alal (58):
• Maa-ala juhtotstarve on väikeelamumaa.
• Ehitustegevus ja katastriüksuste jagamine toimub detailplaneeringu alusel.
• Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda suurema ala kohta ühise detailplaneeringu või
hoonestuskava vmt ülevaatliku dokumendi koostamist ehitustegevuse ning
katastriüksuse jagamise ja piiride muutmise alusena. Detailplaneeringu või
hoonestuskava ala suurus ja optimaalne paigutus otsustatakse igal üksikjuhul eraldi,
võttes arvesse elamuala krundistruktuuri, asustuse arengu ruumilist jätkuvust, vajalike
infrastruktuuride olemasolu ning vajalike juurdepääsuteede rajamise või selleks
reserveerimise võimalust jmt.
• Ehitamisel, katastriüksuste jagamisel ja piiride muutmisel tuleb silmas pidada kogu
• elamupiirkonda tervikuna – selle hoonestusloogikat, taristute kulgemist ja nende
rajamise võimalusi jms.
• Krundistruktuur peab järgima väljakujunenud olukorda ja teede struktuuri.
Moodustatavad krundid peavad olema mõistliku kuju ja jaotusega. Soovitav on mitte
planeerida pikki ja kitsaid või teravnurkadega krunte.
• Ehitusõigusega elamumaa krundi minimaalne suurus on 1200 m².
• Tiheasustusaladel uute väikeelamumaade väljaarendamisel lähtuda väljaehitatud
teede, taristu ja asustusstruktuuri olemasolust. Kompaktse asustusega ala saab
laiendada vaid olemasoleva struktuuri jätkuna, et ei tekiks üksikuid elamugruppe
lagealadele.
• Lennuvälja mõjupiirkonda jäävatele aladele elamute rajamisel võib kohalik omavalitsus
nõuda mürauuringu läbiviimist enne detailplaneeringu algatamist.
• Uute elamute kavandamisel tuleb arvestada nende sobivust ümbruskonda ja
harmoneerumist olemasoleva asustusega. Detailplaneeringuga on soovitatav näha ette
planeeritavale alale sarnane ilme kogu ala ulatuses.
• Hoonete rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel tuleb tagada nende
arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetsesse kohta, arvestades alal domineeriva
arhitektuuriga.
• Olemasolevate suvilate ümberehitamisel elamuteks tuleb järgida piirkonna üldist
miljööd (hoonestuse mahud, üldilme, haljastus, krundipiirded jne).
• Juurdepääsude kavandamisel kaaluda olemasolevate teede ja ajalooliste
teedekoridoride ärakasutamise võimalusi ning eelistada lahendusi, mis maksimaalselt
kasutavad olemasolevat teedevõrku ja/või ajaloolisi teekoridore.
• Parkimine lahendada oma kinnistul.
• Detailplaneeringutes näha ette võimalused taristute paigaldamiseks ja väikeelamualale
vajalike teedevõrgu väljaarendamiseks.
• Kohustuslik on uute elamute liitmine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga, kui ala
asub ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni piirkonnas.
• Täielikult või osaliselt metsastatud alal on kohustuslik säilitada kõrghaljastus kuni 2500
m² suurusel elamukrundil vähemalt 20% ja üle 2500 m² suurusel elamukrundil
2
https://www.torivald.ee/kehtivad-uldplaneeringud
8/ 11
Tori vallas, Eametsa külas, Tulika tee 1, Tulika tee 12 ning Meelespea tee 2 kinnistute detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
• vähemalt 30% planeeritud krundi pindalast. Kõrghaljastuse protsent kujuneb
täiskasvanud puude võra projektsiooni osakaalu põhjal kogu krundi pindalast. Täiendav
puude ja põõsaste istutamine on lubatud.
• Maanteede lähedusse (sanitaarkaitsevööndisse) ehitamisel tuleb silmas pidada, et
müra ja õhusaaste tasemed võivad ületada normtasemeid, seetõttu võib vööndis
inimese elamine ja puhkamine kahjustada inimese tervist. Kuna Tallinn-Pärnu-Ikla
maantee võidakse rekonstrueerida I klassi maanteeks, siis tuleb Tallinn-Pärnu-Ikla
maanteel arvestada vööndi laiuseks 300 m tee servast. Pärnu-Rakvere-Sõmeru
maanteel ja Via Baltica Pärnu ümbersõidu maanteel tuleb arvestada vööndi laiuseks
200 m tee servast.
• Uute elamualade kavandamisel raudteele lähemale kui 200 m tuleb läbi viia raudteelt
lähtuva müra modelleerimine ning vajadusel võtta kasutusele meetmed mürataseme
normidega vastavusse viimiseks.
4.2. Strateegiliste planeerimisdokumentide asjakohasus ja olulisus
keskkonnakaalutluste kujundamisel
Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt on ala juhtfunktsiooniks määratud äri- ja
teenidusettevõtte maa-alaks (Ä).
Planeeritava ala juhtfunktsioon on määratud ärimaaks, kuna varem planeeriti alale veekeskust.
Kuna piirkonnas ja planeeritav ala vahetus läheduses on üldplaneeringuga määratud
elamualasid, siis on juhtfunktsiooni muutmine elamualaks igati olemasoleva keskkonnaga
kooskõlas. Tegemist on ka Pärnu linnale suhteliselt lähedale jääva alaga, mistõttu ei ole
pendelrände vahemaa linna suunas väga pikk.
Ühiskondliku või ärihoone ehitamiseks on piirkond ka ebasobiv, sest juurdepääsuteed on
suhteliselt kitsad ja ala paikneb ruumiliselt ebasobiva koha peal (asub peamistest
magistraalidest ja muudest teenustest eemal).
5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU
5.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud
keskkonnaprobleemid
Valdkond Mõju
Lihkeohtlikkus ja geoloogia Kinnistu asub lihkeohtlikest piirkondadest eemal, mistõttu
lihkeohtu antud kohas ei ole.
Pinnas Negatiivne mõju seoses ehitustegevusega. Ehitustegevusega
kaasnevad piirkonnas ühekordsed pinnasetööd. Tegemist on
ehitustegevuse juures tavapärase tegevusega.
Müra, vibratsioon Seoses ehitustegevusega suureneb mürafoon, kuid see on ajutine.
Planeeritavale elamupiirkonnale avaldab peamist mõju eelkõige
lennujaama lähedusest tulenev kõrgendatud mürafoon.
9/ 11
Tori vallas, Eametsa külas, Tulika tee 1, Tulika tee 12 ning Meelespea tee 2 kinnistute detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
Välisõhu kvaliteet Elamupiirkonna väljaarendamine piirkonnas välisõhu kvaliteeti
märkimisväärselt ei muuda. Seoses suureneva liikluse ja
küttekollete lisandumisega võib suureneda teatud määral
peenosakeste hulk, aga mitte märkimisväärsel hulgal.
Jäätmed Jäätmete kogumine lahendatakse elamupiirkonnas vastavalt
jäätmehoolduseeskirjale.
Kultuuripärand Mõju puudub. Planeeritava ala lähedusse ei jää olulise
kultuuriväärtusega objekte.
Looduskaitse Planeeritava ala lähedusse ei jää looduskaitselisi objekte.
Maastikuilme Maastikuilme muutub. Hoonestamata ala asemele kerkib
elamupiirkond.
Insolatsioon Hooned on võimalik paigutada nii, et need ei avalda varjutavat
mõju naaberkinnistule. Täpsemalt määratakse detailplaneeringuga.
Õnnetuste esinemine Olulisem potentsiaalne võimalik õnnetus seosest planeeritava
arendustegevusega on tulekahju. Tuleõnnetusohu minimeerimine
toimub hoone projekteerimise faasis asjakohaste
tuleohutusmeetmete projekteerimise ja rakendamisega.
Lennujaama lähedusest tulenevalt ei ole elamupiirkonnale otsest
ohtu (planeeritava ala kaugus lennuväljast on üle 400 m).
Liiklus Liikluskoormus suureneb. Kuna planeeritakse pereelamu piirkonda
ja ala on suhteliselt hõredalt austatud, siis ei põhjusta
liikluskoormuse kasv probleeme või vajadust teede
ümberehituseks.
Teenused Täiendavaid teenuseid ei planeerita.
Üleujutusala Mõju puudub. Hoonestatav ala ei asu üleujutusohuga piirkonnas.
Sademevesi Kavandatav arendustegevus mõjutab sademevete kogunemist ja
käitumist piirkonnas. Sademevete kogumise ja juhtimise lahendus
antakse detailplaneeringuga.
Mõju suurus ja ruumiline Arvestades, et tegemist on elupiirkondadega, siis piirneb
ulatus planeeritava tegevuse mõju valdavalt planeeritava alaga.
Mõju võimalikkus, kestus, Arendusest tulenev ruumiline mõju on kestev ja pöördumatu.
sagedus ja pöörduvus, Ehitustegevusega seotud mõju planeeringuga hõlmatud kinnistutel
sealhulgas kumulatiivne ja on lühiajaline.
piiriülene mõju
5.1. Järeldused
Koostatav detailplaneering teeb ettepaneku Sauga valla üldplaneeringu muutmiseks. Ala on
sobiv elamuarenduseks, kuid peamise keskkondliku mõjutegurina on läheduses lennujaam, mis
avaldab mõju korduva müra kaudu. Kuna müraallikad (lennukid) asuvad kõrgel, siis ei ole
võimalik müra levikut laiemalt ka takistada. Otstarbekaks lahenduseks sellisel juhul on
mürataseme minimeerimine siseruumides ehituslike võtetega (helipidavad aknad ja
ehituskonstruktsioonid).
Vastavalt Sotsiaalministeeriumi 04.03.2002 määrusele nr 42 Müra normtasemed elu- ja
puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid on
müra normtasemed siseruumides järgmised:
Elamu eluruumides
10/ 11
Tori vallas, Eametsa külas, Tulika tee 1, Tulika tee 12 ning Meelespea tee 2 kinnistute detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang
Päeval 40 LpA,eq,T (dB)
Elamu magamisruumides
Öösel 30 LpA,eq,T (dB)
5.2. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale
Arendatav ala ei avalda mõju Natura 2000 võrgustiku alale, sest asub alast kaugel. Lähim
Natura 2000 ala on Pärnu jõe loodusala (ca 4,2 km kaugusel Planeeritavast alast).
6. MEETMED KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISEKS, TINGIMUSED
PLANEERINGULE
▪ Detailplaneeringus seada tingimused normatiivse müra tagamiseks siseruumides.
7. KOKKUVÕTE
Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese
tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Piirkond on elamuarenduseks üldiselt sobilik, kuid nagu varasemalt juba välja toodud,
siis vähendab piirkonna elukvaliteeti lennujaama poolt põhjustatud korduv kõrgem
müratase. Tegemist on müraga, mis levib laial maa-alal ning mida ei ole võimalik
väliskeskkonnas tavameetmetega tõkestada. Mürataset on ehituslike vahenditega
võimalik reguleerida siseruumides.
Arvestades eelnevat ei ole vajadust algatada Eametsa külas, Tulika tee 1, Tulika tee 12 ning
Meelespea tee 2 kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
menetlust.
11/ 11