dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus planeeringute andmekogu põhimääruse ja vormistusnõuete määruse muudatuste eelnõudele

Rahandusministeerium · 22. august 2022
Viit
15-4/6347-3
Registreeritud
22. august 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Andmekaitse Inspektsioon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-4 Kirjavahetus planeeringute korraldamise küsimustes
Toimik
15-4/2022
Vastutaja
Taavi Pipar (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Planeeringute osakond)

Failid

  • 📎1.2.-4221919 19.08.2022 Väljaminev kiri.bdoc354 KB

Sisu (failidest)

Lp Riina Solman Teie: 05.08.2022 nr 15-4/6347-1 Rahandusministeerium [email protected] Meie: 19.08.2022 nr 1.2.-4/22/1919 Arvamus planeeringute andmekogu põhimääruse ja vormistusnõuete määruse muudatuste eelnõudele Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks planeeringute andmekogu põhimääruse ja vormistusnõuete määruse muudatuste eelnõud. I. Planeeringute andmekogu põhimääruse eelnõu osas mõned märkused: 1. Põhimääruse eelnõu § 1 lõige 1 sätestab, et määrusega kinnitatakse planeeringute andmekogu (edaspidi andmekogu) põhimäärus. Sellisel kujul on säte üleliigne. Tegemist on andmekogu põhimäärusega, millega ei kinnitata põhimäärust, vaid asutatakse planeeringute andmekogu (st põhimäärus ei saa iseennast kinnitada). 2. Eelnõu § 4 sätestab andmekogu pidamise. Selle paragrahvi lõike 1 järgi peetakse andmekogu digitaalse andmekoguna, milles lõike 2 järgi toimub automatiseeritud andmetöötlus. Mõlemad lõiked on üleliigsed, kuna elektroonilise andmekogu puhul teistmoodi ei saakski. Tänapäeval ei ole enam vaja täpsustada, et andmekogu peetakse digitaalselt. Avaliku teabe seadus (AvTS) § 431 sätestab, et andmekogu on infosüsteem ning infosüsteem on defineeritud küberturvalisuse seaduses ja selle järgi infosüsteem kujutabki endast digitaalset andmete töötlust. Viidatud paragrahvis tuleks pigem sätestada, kas ja millistest osadest andmekogu koosneb. 3. Põhimääruse eelnõu § 12 sätestab andmete esitajad viitega planeerimisseaduse § 4 lõikele 1, mille kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldaja vastavalt pädevusele Rahandusministeerium, muu valitsusasutus või kohaliku omavalitsuse üksus. Eelnõu §-s 13 on loetletud andmekogusse kantavate andmete koosseis. Samas ei nähtu eelnõust, kes milliseid andmeid andmekogusse esitab ja millise aja jooksul tuleb korrektsed andmed esitada. Samuti jääb segaseks, kuidas toimub andmete andmekogusse kandmine ning kuidas on valitud andmete säilitustähtaeg. 4. Eelnõu § 16 lõike 1 järgi on andmekogu avalik, v.a andmed, millele seadus on seadnud juurdepääsupiirangu on seatud juurdepääsupiirang. Ilmselt on sättega silmas peetud seda, et avalikud ei ole need andmed, millele on seaduse alusel piiratud juurdepääsu. Avalikule teabele juurepääspiirangu kehtestamise alused tulenevad AvTS-st. Põhimõtteliselt on võimalik põhimäärusega ära otsustada, et andmekogusse kogutavad mingid andmed on AvTS § 35 mõne punkti alusel juurdepääspiiranguga. Samas, kui andmekogu põhimäärus konkreetsele alusele ei viita, siis tekib hiljem praktikas probleem, kuna ei pruugita teada, mis alusel juurdepääsupiirang andmetele seatud on. Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 Sellisel juhul tekib olukord, kus määrusandja on küll piirangu ette ära otsustanud, aga andmekogu vastutav töötleja, kes muidu peaks juurdepääsupiirangute üle otsustama, ei tea, millisel AvTS sätte alusel seda tehtud on. Vastutav töötleja on aga sunnitud määrust täitma, mis võib ta panna väga komplitseeritud olukorda. Sellise olukorra vältimiseks peaks põhimääruses olema selgelt öeldud, millisel AvTS § 35 sätte alusel mingitele andmetele juurdepääsupiirang on seatud. Sama puudutab ka eelnõu § 16 lõiget 2. 5. Eelnõu § 16 lõike 4 järgi on andmekogu andmetele juurdepääs ja andmeid väljastatakse kooskõlas avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse seadusega. Näib, et andmekogu ei saa sisaldama olulises osas isikuandmeid, v.a planeeringu koostaja ja esitaja andmed (eelnõu § 11) ning autenditud kasutajate andmed (eelnõu § 16 lg 5). Viide isikuandmete kaitse seadusele näitab, et eeldatavasti on antud sätte puhul eelnimetatud andmeid silmas peetudki, kuigi põhimäärusest ei nähtu, milliseid tuvastatud kasutaja andmeid logi sisaldab. Isikuandmete töötlemist reguleerib peaasjalikult isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) ja täpsustab isikuandmete kaitse seadus. Juhul kui § 16 lõike 4 eesmärgiks on sätestada, kuidas toimub isikuandmete, sh logide väljastamine, siis tulekski põhimääruses täpsustada, kas, kellele ja millistel juhtudel seda tehakse ning kes andmed väljastab. 6. Põhimääruse eelnõu § 17 sätestab, et andmete säilitamisel, arhiveerimisel ja hävitamisel lähtutakse arhiiviseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. Arhiiviseadusele viitamine on sisutu, kuna arhiiviseadus ei anna tähtaegu. Säilitamistähtajad tuleb ise selgelt kindlaks määrata, lähtudes andmete kasutamise eesmärgist. Lisaks näevad IKÜM artiklid 13 ja 14 ette, et isikuandmete säilitamise tähtaeg tuleb andmesubjektile teatavaks teha. Kui seda põhimääruses või seaduses kirjas pole, tuleb ühe kuu jooksul andmete saamisest andmesubjekti teavitada. Antud juhul on põhimääruses sätestatud, et registrisse kantud andmeid säilitatakse alaliselt. Eelnõu seletuskirjas on alalist säilitamist põhjendatud sellega, et planeeringu kehtivusaeg ei ole piiratud ning ka pärast planeeringu kehtetuks tunnistamist on vajalik õiguslik selgus, milline planeering tunnistas ühe või teise planeeringu ning millises osas kehtetuks. Märgime, et IKÜM artikli 5 lõike 1 punktist e tulenevalt ei tohi ükski isikuandmete hulk olla igavene. Isikuandmete säilitamiseks peab olema konkreetne põhjus ning kui andmete töötlemise eesmärk on saavutatud ja kui ei ole muid seadusest tulenevaid õigustusi, miks andmeid säilitada, siis tuleb andmed hävitada. See tähendab, et isikuandmed on alati kindla säilitustähtajaga. Antud juhul ei selgu seletuskirjast, miks on isikuandmeid vaja säilitada alaliselt. Isikuandmete säilitamise osas peavad säilitustähtajad olema konkreetselt reguleeritud, ideaalis peaks lausa volitusnorm ette nägema vähemalt säilitamise maksimaalse aja ja see ei saa olla tähtajatu. Lisaks näeb eelnõu § 16 lõige 5 ette andmekogus tehtavate tegevuste logimise ning logifailide säilitamise 7 aastat. Samas ei selgu seletuskirjast, millisel eesmärgil üldse on logide säilitamine vajalik ja seda veel nii kaua. Kuigi ühtegi selget nõuet logide säilitamise osas kuskilt ei tulene, siis on inspektsiooni senise praktika kohaselt logide säilitamine 7 aastat pigem tavapäratu ja pikk aeg ja vajab kindlasti selgitusi. Kokkuvõtvalt soovitab Andmekaitse Inspektsioon kogu põhimääruse struktuuri ja ülesehituse selguse huvides uuesti üle vaadata, täpsustada viiteid, sõnastust, mõisteid ja säilitustähtaegu. Andmekogu põhimääruse eesmärk on luua selgust ja läbipaistvust ning selles osas on eelnõul teatavaid vajakajäämisi. 2 (3) II. Riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019. aasta määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ muutmise eelnõule Andmekatse Inspektsioonil muudatusettepanekud ja märkused puuduvad. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor 3 (3)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel