Lp Riina Solman Teie: 05.08.2022 nr 15-4/6347-1
Rahandusministeerium
[email protected] Meie: 19.08.2022 nr 1.2.-4/22/1919
Arvamus planeeringute andmekogu põhimääruse ja vormistusnõuete määruse
muudatuste eelnõudele
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks planeeringute
andmekogu põhimääruse ja vormistusnõuete määruse muudatuste eelnõud.
I. Planeeringute andmekogu põhimääruse eelnõu osas mõned märkused:
1. Põhimääruse eelnõu § 1 lõige 1 sätestab, et määrusega kinnitatakse planeeringute
andmekogu (edaspidi andmekogu) põhimäärus. Sellisel kujul on säte üleliigne.
Tegemist on andmekogu põhimäärusega, millega ei kinnitata põhimäärust, vaid
asutatakse planeeringute andmekogu (st põhimäärus ei saa iseennast kinnitada).
2. Eelnõu § 4 sätestab andmekogu pidamise. Selle paragrahvi lõike 1 järgi peetakse
andmekogu digitaalse andmekoguna, milles lõike 2 järgi toimub automatiseeritud
andmetöötlus. Mõlemad lõiked on üleliigsed, kuna elektroonilise andmekogu puhul
teistmoodi ei saakski. Tänapäeval ei ole enam vaja täpsustada, et andmekogu peetakse
digitaalselt. Avaliku teabe seadus (AvTS) § 431 sätestab, et andmekogu on infosüsteem
ning infosüsteem on defineeritud küberturvalisuse seaduses ja selle järgi infosüsteem
kujutabki endast digitaalset andmete töötlust. Viidatud paragrahvis tuleks pigem
sätestada, kas ja millistest osadest andmekogu koosneb.
3. Põhimääruse eelnõu § 12 sätestab andmete esitajad viitega planeerimisseaduse § 4
lõikele 1, mille kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldaja vastavalt pädevusele
Rahandusministeerium, muu valitsusasutus või kohaliku omavalitsuse üksus. Eelnõu
§-s 13 on loetletud andmekogusse kantavate andmete koosseis. Samas ei nähtu
eelnõust, kes milliseid andmeid andmekogusse esitab ja millise aja jooksul tuleb
korrektsed andmed esitada. Samuti jääb segaseks, kuidas toimub andmete
andmekogusse kandmine ning kuidas on valitud andmete säilitustähtaeg.
4. Eelnõu § 16 lõike 1 järgi on andmekogu avalik, v.a andmed, millele seadus on seadnud
juurdepääsupiirangu on seatud juurdepääsupiirang. Ilmselt on sättega silmas peetud
seda, et avalikud ei ole need andmed, millele on seaduse alusel piiratud juurdepääsu.
Avalikule teabele juurepääspiirangu kehtestamise alused tulenevad AvTS-st.
Põhimõtteliselt on võimalik põhimäärusega ära otsustada, et andmekogusse kogutavad
mingid andmed on AvTS § 35 mõne punkti alusel juurdepääspiiranguga. Samas, kui
andmekogu põhimäärus konkreetsele alusele ei viita, siis tekib hiljem praktikas
probleem, kuna ei pruugita teada, mis alusel juurdepääsupiirang andmetele seatud on.
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Sellisel juhul tekib olukord, kus määrusandja on küll piirangu ette ära otsustanud, aga
andmekogu vastutav töötleja, kes muidu peaks juurdepääsupiirangute üle otsustama, ei
tea, millisel AvTS sätte alusel seda tehtud on. Vastutav töötleja on aga sunnitud
määrust täitma, mis võib ta panna väga komplitseeritud olukorda. Sellise olukorra
vältimiseks peaks põhimääruses olema selgelt öeldud, millisel AvTS § 35 sätte alusel
mingitele andmetele juurdepääsupiirang on seatud. Sama puudutab ka eelnõu § 16
lõiget 2.
5. Eelnõu § 16 lõike 4 järgi on andmekogu andmetele juurdepääs ja andmeid
väljastatakse kooskõlas avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse seadusega. Näib,
et andmekogu ei saa sisaldama olulises osas isikuandmeid, v.a planeeringu koostaja ja
esitaja andmed (eelnõu § 11) ning autenditud kasutajate andmed (eelnõu § 16 lg 5).
Viide isikuandmete kaitse seadusele näitab, et eeldatavasti on antud sätte puhul
eelnimetatud andmeid silmas peetudki, kuigi põhimäärusest ei nähtu, milliseid
tuvastatud kasutaja andmeid logi sisaldab. Isikuandmete töötlemist reguleerib
peaasjalikult isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) ja täpsustab isikuandmete kaitse
seadus. Juhul kui § 16 lõike 4 eesmärgiks on sätestada, kuidas toimub isikuandmete,
sh logide väljastamine, siis tulekski põhimääruses täpsustada, kas, kellele ja millistel
juhtudel seda tehakse ning kes andmed väljastab.
6. Põhimääruse eelnõu § 17 sätestab, et andmete säilitamisel, arhiveerimisel ja
hävitamisel lähtutakse arhiiviseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.
Arhiiviseadusele viitamine on sisutu, kuna arhiiviseadus ei anna tähtaegu.
Säilitamistähtajad tuleb ise selgelt kindlaks määrata, lähtudes andmete kasutamise
eesmärgist. Lisaks näevad IKÜM artiklid 13 ja 14 ette, et isikuandmete säilitamise
tähtaeg tuleb andmesubjektile teatavaks teha. Kui seda põhimääruses või seaduses
kirjas pole, tuleb ühe kuu jooksul andmete saamisest andmesubjekti teavitada.
Antud juhul on põhimääruses sätestatud, et registrisse kantud andmeid säilitatakse
alaliselt. Eelnõu seletuskirjas on alalist säilitamist põhjendatud sellega, et planeeringu
kehtivusaeg ei ole piiratud ning ka pärast planeeringu kehtetuks tunnistamist on
vajalik õiguslik selgus, milline planeering tunnistas ühe või teise planeeringu ning
millises osas kehtetuks.
Märgime, et IKÜM artikli 5 lõike 1 punktist e tulenevalt ei tohi ükski isikuandmete
hulk olla igavene. Isikuandmete säilitamiseks peab olema konkreetne põhjus ning kui
andmete töötlemise eesmärk on saavutatud ja kui ei ole muid seadusest tulenevaid
õigustusi, miks andmeid säilitada, siis tuleb andmed hävitada. See tähendab, et
isikuandmed on alati kindla säilitustähtajaga.
Antud juhul ei selgu seletuskirjast, miks on isikuandmeid vaja säilitada alaliselt.
Isikuandmete säilitamise osas peavad säilitustähtajad olema konkreetselt reguleeritud,
ideaalis peaks lausa volitusnorm ette nägema vähemalt säilitamise maksimaalse aja ja
see ei saa olla tähtajatu. Lisaks näeb eelnõu § 16 lõige 5 ette andmekogus tehtavate
tegevuste logimise ning logifailide säilitamise 7 aastat. Samas ei selgu seletuskirjast,
millisel eesmärgil üldse on logide säilitamine vajalik ja seda veel nii kaua. Kuigi
ühtegi selget nõuet logide säilitamise osas kuskilt ei tulene, siis on inspektsiooni senise
praktika kohaselt logide säilitamine 7 aastat pigem tavapäratu ja pikk aeg ja vajab
kindlasti selgitusi.
Kokkuvõtvalt soovitab Andmekaitse Inspektsioon kogu põhimääruse struktuuri ja
ülesehituse selguse huvides uuesti üle vaadata, täpsustada viiteid, sõnastust, mõisteid
ja säilitustähtaegu. Andmekogu põhimääruse eesmärk on luua selgust ja läbipaistvust
ning selles osas on eelnõul teatavaid vajakajäämisi.
2 (3)
II. Riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019. aasta määruse nr 50 „Planeeringu
vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ muutmise eelnõule Andmekatse
Inspektsioonil muudatusettepanekud ja märkused puuduvad.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
3 (3)