Tanel Viks Teie: 22.08.2022 nr 7-6/2022/1829-1
Kehtna Vallavalitsus
Meie: 26.08.2022 nr 4.1-5/322-11
Kehtna valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku järgsed avalikud arutelud
Austatud härra Viks
Kehtna Vallavalitsus teavitas meid Kehtna valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku järgsetest
avalikest aruteludest ning ühtlasi edastasite meile ka T. Sepa e-kirja koopia.
T. Sepp märgib, et tema ettepanekuga, et Keskkonnaamet jääks kaitsealadel otsustama
põllumajandusmaade metsastamise/metsastumise lubatavuse üle, ei ole arvestatud ning palub
see märkida ministeeriumitele ja teistele asutustele kooskõlastusele saatmisel kui lahenduseta
jäänud eriarvamus.
T. Sepp ei ole nõus, et Kehtna valla üldplaneeringuga soovitakse maade omanikel keelata
väärtuslike põllumajandusmaade metsastamine, sh kaitsealadel, märkides, et kaitsealadel ei ole
põhjendatud metsade juurde tekkimise vältimine. T. Sepp on seisukohal, et metsakooslused
hoiavad süsinikku, leevendades seeläbi kliimakriisi ning pakuvad elupaiku paljudele liikidele.
Samuti võimaldavad metsad ka loodushoidlikku toidu tootmist (nt mesi pärna-, paju-, vahtra-
või pihlakapuudelt, kase- ja vahtramahl, sarapuupähklid, jahiulukid, musta pässiku ja teiste
puiduseente kasvatus, jne), mis sobib kaitsealadele paremini kui nt intensiivne põllumajandus.
Metsad võivad olla vajalikud müra ja valgusreostuse tõkkeks, toimides ka väärtuslike
elupaikade puhveraladena. T. Sepp märgib, et põllumaad on tekkinud metsade asemele, seega
on võimalik ka vastupidine protsess ehk metsa kujunemine ei ole pöördumatu protsess.
Üldplaneeringu seletuskirja eelnõu jaotises 6.3.4 „Väärtuslikud põllumajandusmaad“ on
esmase tingimusena märgitud, et väärtuslikud põllumajandusmaad tuleb hoida kasutuses
põllumajandusmaana või avatud maastikuna ning selle metsastamine ei ole lubatud.
Maaeluministeerium, olles 26.01.2022 kirjaga nr 4.1-5/322-8 kooskõlastanud Kehtna valla
üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu, märgib T. Sepa
eelpoolkirjeldatud ettepaneku kohta järgmist.
1) Väärtuslikud põllumajandusmaad ja kaitsealad.
Nagu üldplaneeringu seletuskirja eelnõu jaotises 6.3.4 on märgitud, siis on väärtuslikud
põllumajandusmaad maatulundusmaa sihtotstarbega haritava maa ja loodusliku rohumaa
kõlvikud. See tähendab, et kui kaitseala on maakatastriseaduse § 181 lõike 8 kohane kaitsealuse
maa sihtotstarbega maa, siis selle maa suhtes väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
kasutustingimused ei kohaldu. Kui aga väärtuslikud põllumajandusmaad jäävad kaitsealale
maatulundusmaadena, siis kehtivad nende maade suhtes eelduslikult kaitse-eeskirjaga
määratletud nõuded.
2) Metsamaad on põllumajandusmaast rohkem kui miljoni hektari võrra enam.
Meie andmetel oli 1993. aastal vabariigi metsamaa pindala 2 015 500 hektarit, 2002. aastal
2 250,7 mln hektarit ning 2020. aastal 2 324 900 hektarit. See tähendab, et umbes kolmekümne
aastaga on metsamaa pindala suurenenud ligi 310 000 hektari võrra. Ajavahemikul 2002.
aastast kuni 2020 aastani on põllumajandusmaa (haritav maa ja looduslik rohumaa) pindala
vähenenud rohkem kui 100 000 hektari võrra. Kui 2002. aastal oli põllumajandusmaad 1 328,7
mln ha, siis 2020. aastal 1 225,8 mln hektarit. Seega T. Sepa väitega, et põllumaad on tekkinud
metsa asemele, ei saa nõustuda.
3) Põllumajandusmaa (rohumaa) säilitamine soodustab liigirikkust ja võimaldab tagada
orgaanilise süsiniku talletamist.
Maaeluministeerium on seisukohal, et põllumajandusmaad tuleks hoida avatuna, sest
põllumajandusmaastik pakub metsarikastele piirkondadele, nagu seda on ka Eesti, teistsugust
liigirikkust ja seda tuleks soodustada. See on ka üks Euroopa Liidu ühise
põllumajanduspoliitika uue perioodi eesmärkidest. Mosaiikne maastik, kus avatud alad
vahelduvad metsaaladega, on elurikkuse säilitamiseks vajalik ja oluline meetod. Peab silmas
pidama, et põllumajandusmaade metsastamisel kaovad avatud maastiku liigid, kes pakuvad
põllumeestele vajalikke ökosüsteemi teenuseid (tolmeldamine, kahjuritõrje jne). Kuna Eestis
on metsamaad võrreldes põllumajandusmaaga märgatavalt rohkem, siis on oluline tagada
elupaigad ja levikukoridorid just avatud maastikualade liikidele.
Lisaks sellele seovad ja talletavad hooldatud rohumaade mullad orgaanilist süsinikku. See
toetab kliimaeesmärkide saavutamist ning on oluliseks abistavaks teguriks ka avamaastike
liigirikkuse jaoks. Olukorra nö tagasipööramine ehk metsa muutmine põllumajandusmaaks on
vaieldamatult suure ressursikuluga.
Seega ei saa me olla nõus väitega, et üksnes metsakooslused hoiavad süsinikku, leevendades
seeläbi kliimakriisi ning pakuvad elupaiku paljudele liikidele, vaid selle tagavad ka avatud
maastikul olevad põllu- ja rohumaad, eesmärgipäraselt rajatud või kujundatud
maastikuelemendid ning põllu- ja rohumaade säästlik ja keskkonnahoidlik majandamine.
Lisaks eelnevale on eluliselt oluline rõhutada, et peame põllumajandusmaa puhul rohkem kui
kunagi varem mõtlema toidujulgeolekule ja toidutootmise hajutamisele üle riigi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marko Gorban
Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler
kantsleri ülesannetes
Teadmiseks: Rahandusministeerium
Helve Hunt
625 6511
[email protected]
2 (2)