dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kehtna valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku järgsed avalikud arutelud

Rahandusministeerium · 26. august 2022
Viit
15-3/6763-1
Registreeritud
26. august 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Aire Müürsepp (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Lääne talitus (Hiiu_ Lääne ja Saare maakond))
Lahendamise tähtaeg
25. september 2022

Failid

  • 📎MEM_Kehtna_UPL_av_arutelu_kodaniku_markus_aug2022.asice226 KB

Sisu (failidest)

Tanel Viks Teie: 22.08.2022 nr 7-6/2022/1829-1 Kehtna Vallavalitsus Meie: 26.08.2022 nr 4.1-5/322-11 Kehtna valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku järgsed avalikud arutelud Austatud härra Viks Kehtna Vallavalitsus teavitas meid Kehtna valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku järgsetest avalikest aruteludest ning ühtlasi edastasite meile ka T. Sepa e-kirja koopia. T. Sepp märgib, et tema ettepanekuga, et Keskkonnaamet jääks kaitsealadel otsustama põllumajandusmaade metsastamise/metsastumise lubatavuse üle, ei ole arvestatud ning palub see märkida ministeeriumitele ja teistele asutustele kooskõlastusele saatmisel kui lahenduseta jäänud eriarvamus. T. Sepp ei ole nõus, et Kehtna valla üldplaneeringuga soovitakse maade omanikel keelata väärtuslike põllumajandusmaade metsastamine, sh kaitsealadel, märkides, et kaitsealadel ei ole põhjendatud metsade juurde tekkimise vältimine. T. Sepp on seisukohal, et metsakooslused hoiavad süsinikku, leevendades seeläbi kliimakriisi ning pakuvad elupaiku paljudele liikidele. Samuti võimaldavad metsad ka loodushoidlikku toidu tootmist (nt mesi pärna-, paju-, vahtra- või pihlakapuudelt, kase- ja vahtramahl, sarapuupähklid, jahiulukid, musta pässiku ja teiste puiduseente kasvatus, jne), mis sobib kaitsealadele paremini kui nt intensiivne põllumajandus. Metsad võivad olla vajalikud müra ja valgusreostuse tõkkeks, toimides ka väärtuslike elupaikade puhveraladena. T. Sepp märgib, et põllumaad on tekkinud metsade asemele, seega on võimalik ka vastupidine protsess ehk metsa kujunemine ei ole pöördumatu protsess. Üldplaneeringu seletuskirja eelnõu jaotises 6.3.4 „Väärtuslikud põllumajandusmaad“ on esmase tingimusena märgitud, et väärtuslikud põllumajandusmaad tuleb hoida kasutuses põllumajandusmaana või avatud maastikuna ning selle metsastamine ei ole lubatud. Maaeluministeerium, olles 26.01.2022 kirjaga nr 4.1-5/322-8 kooskõlastanud Kehtna valla üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu, märgib T. Sepa eelpoolkirjeldatud ettepaneku kohta järgmist. 1) Väärtuslikud põllumajandusmaad ja kaitsealad. Nagu üldplaneeringu seletuskirja eelnõu jaotises 6.3.4 on märgitud, siis on väärtuslikud põllumajandusmaad maatulundusmaa sihtotstarbega haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvikud. See tähendab, et kui kaitseala on maakatastriseaduse § 181 lõike 8 kohane kaitsealuse maa sihtotstarbega maa, siis selle maa suhtes väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 kasutustingimused ei kohaldu. Kui aga väärtuslikud põllumajandusmaad jäävad kaitsealale maatulundusmaadena, siis kehtivad nende maade suhtes eelduslikult kaitse-eeskirjaga määratletud nõuded. 2) Metsamaad on põllumajandusmaast rohkem kui miljoni hektari võrra enam. Meie andmetel oli 1993. aastal vabariigi metsamaa pindala 2 015 500 hektarit, 2002. aastal 2 250,7 mln hektarit ning 2020. aastal 2 324 900 hektarit. See tähendab, et umbes kolmekümne aastaga on metsamaa pindala suurenenud ligi 310 000 hektari võrra. Ajavahemikul 2002. aastast kuni 2020 aastani on põllumajandusmaa (haritav maa ja looduslik rohumaa) pindala vähenenud rohkem kui 100 000 hektari võrra. Kui 2002. aastal oli põllumajandusmaad 1 328,7 mln ha, siis 2020. aastal 1 225,8 mln hektarit. Seega T. Sepa väitega, et põllumaad on tekkinud metsa asemele, ei saa nõustuda. 3) Põllumajandusmaa (rohumaa) säilitamine soodustab liigirikkust ja võimaldab tagada orgaanilise süsiniku talletamist. Maaeluministeerium on seisukohal, et põllumajandusmaad tuleks hoida avatuna, sest põllumajandusmaastik pakub metsarikastele piirkondadele, nagu seda on ka Eesti, teistsugust liigirikkust ja seda tuleks soodustada. See on ka üks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika uue perioodi eesmärkidest. Mosaiikne maastik, kus avatud alad vahelduvad metsaaladega, on elurikkuse säilitamiseks vajalik ja oluline meetod. Peab silmas pidama, et põllumajandusmaade metsastamisel kaovad avatud maastiku liigid, kes pakuvad põllumeestele vajalikke ökosüsteemi teenuseid (tolmeldamine, kahjuritõrje jne). Kuna Eestis on metsamaad võrreldes põllumajandusmaaga märgatavalt rohkem, siis on oluline tagada elupaigad ja levikukoridorid just avatud maastikualade liikidele. Lisaks sellele seovad ja talletavad hooldatud rohumaade mullad orgaanilist süsinikku. See toetab kliimaeesmärkide saavutamist ning on oluliseks abistavaks teguriks ka avamaastike liigirikkuse jaoks. Olukorra nö tagasipööramine ehk metsa muutmine põllumajandusmaaks on vaieldamatult suure ressursikuluga. Seega ei saa me olla nõus väitega, et üksnes metsakooslused hoiavad süsinikku, leevendades seeläbi kliimakriisi ning pakuvad elupaiku paljudele liikidele, vaid selle tagavad ka avatud maastikul olevad põllu- ja rohumaad, eesmärgipäraselt rajatud või kujundatud maastikuelemendid ning põllu- ja rohumaade säästlik ja keskkonnahoidlik majandamine. Lisaks eelnevale on eluliselt oluline rõhutada, et peame põllumajandusmaa puhul rohkem kui kunagi varem mõtlema toidujulgeolekule ja toidutootmise hajutamisele üle riigi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler kantsleri ülesannetes Teadmiseks: Rahandusministeerium Helve Hunt 625 6511 [email protected] 2 (2)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel