dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

EL konsultatsioon muldade kaitse reguleerimiseks

Rahandusministeerium · 26. august 2022
Viit
15-4/6760-1
Registreeritud
26. august 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei, Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-4 Kirjavahetus planeeringute korraldamise küsimustes
Toimik
15-4/2022
Vastutaja
Andres Levald (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Planeeringute osakond)

Failid

  • 📎15-46760-1 26.08.2022 Väljaminev kiri.asice544 KB

Sisu (failidest)

Draft ID: 0080d38a-9d64-49e3-b876-48d9df6fc99b Date: 02/08/2022 14:46:09 Avalik konsultatsioon võimaliku mulla seisundit käsitleva ELi õigusakti üle, et tegeleda ELi muldade kaitse, kestliku majandamise ja taastamisega Tärniga (*) märgitud väljad on kohustuslikud. Sissejuhatus Dokumendis „ELi mullastrateegia 2030. aastaks. Heas seisundis muld inimeste, toidu, looduse ja kliima hüvanguks“ on kavandatud, et kõik ELi mullad on 2050. aastaks heas seisundis ning et mulla kaitsmine, kestlik kasutamine ja taastamine on muutunud heaks tavaks. Strateegias teatatakse, et komisjon esitab uue seadusandliku ettepaneku mulla seisundi kohta, et tagada mulla kaitse samal tasemel kui on vee, merekeskkonna ja õhu kaitse ELis. Selline seadusandlik algatus põhineb mõjuhinnangul, sealhulgas subsidiaarsuse kontrollil, ning selles võetakse täielikult arvesse parema õigusloome nõudeid ja liikmesriikide pädevusi. Mulda on peamiselt seostatud toidu tootmisega, kuid heas seisundis muld on planeedi Maa jaoks elulise tähtsusega ja mulla kui ökosüsteemiga on seotud paljud muud olulised teenused, nagu energia ja toorained, süsiniku sidumine, vee puhastamine ja infiltratsioon. Heas seisundis mullastik toetab paljusid majandussektoreid, seega ei puuduta muldade seisund ainult üksikuid maatükke, olgu need siis era- või riigiomandis. Muld on äärmiselt keeruline, mitmekesine ja elav elukeskkond, kus võib leida kogu planeedi elurikkusest üle 25% ja kust saab alguse toiduahel. See vaid mõne sentimeetri paksune kiht peab läbi laskma ja filtreerima tarbimiskõlblikku joogivett kogu maailma elanikkonnale, mis 2050. aastaks ulatub ligi 10 miljardi inimeseni. Maakera suurima süsinikureservuaarina on heas seisundis muld väga oluline kliimamuutustega kohanemisel ja nende leevendamisel ning aitab saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke, nagu kliimaneutraalsus, nullsaaste, kestlikud toidusüsteemid ja vastupanuvõimeline keskkond. Pinnase ja mulla degradeerumisprotsessid on siiski ulatuslikud: hinnanguliselt on 60-70% ELi mullaökosüsteemide seisund halb ja halveneb üha edasi, vähendades veelgi ökosüsteemiteenuste osutamist. Peamised pinnase ja mulla degradeerumise põhjustajad on pinnase erosioon, mulla katmine (st pinnase katmine betooni või muu veekindla materjaliga), kaevepinnase jäätmed, mulla tihenemine (st pinnase kokkusurumine, mille tulemusena takistatakse vee pinnasesse imbumist), hajus ja kohalik pinnase saastumine, sooldumine ja turbaalade kuivendamine. Prognooside kohaselt ei muutu enamik neist teguritest lähiaastatel soodsas suunas, sest kliimamuutused ja jätkusuutmatu mullaharimine toovad kaasa ökosüsteemiteenuste osutamise edasise vähenemise. 1 Mulla degradeerumist põhjustavaid tegureid on väga mitmeid ja mulla degradeerumise mõju on lõputu. Mulla degradeerumise probleemi koordineerimata ja killustatud viisil lahendamine liikmesriikides on tekitanud ebavõrdsed tingimused ettevõtjatele, kes peavad järgima erinevaid mullakaitse eeskirju, kuigi nad konkureerivad samal turul. Killustatud reageerimine on takistanud ka mulla degradeerumise peatamist ELis ja mulla tõhusat taastamist. Selleks et tegeleda mulla degradeerumise piiriülese mõjuga, tagada võrdsed turutingimused, edendada poliitika sidusust ELi ja liikmesriikide tasandil ning seeläbi saavutada ELi eesmärgid kliimamuutuste, elurikkuse, toiduga kindlustatuse ja toiduohutuse ning veekaitse valdkonnas, teeb komisjon tööd selle nimel, et esitada 2023. aastaks mulla seisundit käsitlev seadusandlik ettepanek. Küsimustiku täitmise juhend Käesolev konsultatsioon on avatud kõigile, et aidata komisjonil valmistada ette mulla ja pinnase kaitset, kestlikku majandamist ja taastamist käsitlevat algatust, nagu on kirjeldatud ELi 2030. aasta mullastrateegias. Ulatusliku tagasiside huvides on küsimustik jagatud kahte ossa. Esimene osa (kuni 13. küsimuseni) on üldisem ja mõeldud kõigile, samas kui teine osa (alates 14. küsimusest kuni 21. küsimuseni) on suunatud sidusrühmadele, kellel on selles valdkonnas teatav oskusteave. Küsimustiku esimese osa võib esitada ka siis, kui teine, ekspertidele mõeldud osa jääb täitmata. Esimese osa täitmise eeldatav aeg on 10 minutit ja teise osa küsimustele vastamise korral kulub küsimustiku täitmisele kokku 25 minutit. Palun lugege isikuandmete kaitse põhimõtteid selle kohta, kuidas Teie vastustega seotud isikuandmeid töödeldakse. Kõiki konsultatsiooni käigus saadud vastuseid hinnatakse ja neist antakse aru komisjoni esitatavas mulla seisundit käsitleva õigusakti mõjuhinnangus. Konsultatsiooni tulemuste kohta koostatakse ka eraldi kokkuvõte. Täname Teid konsultatsioonis osalemise eest! Teie andmed Tekst * Minu vastus on järgmises keeles: bulgaaria eesti hispaania hollandi horvaadi 2 iiri inglise itaalia kreeka läti leedu malta poola portugali prantsuse rootsi rumeenia saksa slovaki sloveeni soome taani tšehhi ungari * Eesnimi Eliise * Perekonnanimi Merila * E-posti aadress (ei avalikustata) [email protected] * Vastan kui akadeemiline asutus / teadusasutus ettevõtjate ühendus ettevõtja/äriorganisatsioon tarbijaorganisatsioon ELi kodanik 3 keskkonnaorganisatsioon ELi mittekuuluva riigi kodanik vabaühendus avaliku sektori asutus ametiühing muu * Palun märkige sektor, milles tegutsete. Põllumajandus Agrotööstus (kemikaalid, seemned, masinad) Biotehnoloogia Ehitus, linnaplaneerimine ja -arendus Katastroofide ennetamine Haridus Energeetika (elekter, gaas ja vesi) Keskkonna- ja looduskaitse Finantstegevus (pangandus, kindlustus jne) Toidu ja jookide tootmine Metsandus ja jahindus Tervishoid ja sotsiaaltöö Mäetööstus Mulla tervendamine Turism / vaba aja veetmine Jäätmed ja jäätmete ringlussevõtt Muu * Päritoluriik Märkige enda või oma organisatsiooni päritoluriik. Käesolev loetelu ei kajasta Euroopa institutsioonide ametlikku seisukohta nimetatud üksuste õigusliku seisundi või poliitika suhtes. Sellesse on koondatud sageli lahknevad loetelud ja tavad. Afganistan Ghana Lõuna-Georgia Saint Kitts ja ja Lõuna- Nevis Sandwichi saared Ahvenamaa Gibraltar Lõuna-Korea Saint Lucia Albaania Grenada Lõuna-Sudaan Saint-Martin 4 Alžeeria Gröönimaa Luksemburg Saint-Pierre ja Miquelon Ameerika Samoa Gruusia Macau Saint Vincent Ameerika Guadeloupe Madagaskar Saksamaa Ühendriigid Andorra Guam Madalmaad Sambia Angola Guatemala Malaisia Samoa Anguilla Guernsey Malawi San Marino Antarktis Guinea Maldiivid São Tomé ja Príncipe Antigua ja Guinea-Bissau Mali Saudi Araabia Barbuda Araabia Guyana Malta Seišellid Ühendemiraadid Argentina Haiti Mani saar Senegal Armeenia Heard ja Maroko Serbia McDonald Aruba Hiina Marshalli Saared Sierra Leone Aserbaidžaan Hispaania Martinique Singapur Austraalia Honduras Mauritaania Sint-Maarten Austria Hongkong Mauritius Slovakkia Bahama Horvaatia Mayotte Sloveenia Bahrein Ida-Timor Mehhiko Somaalia Bangladesh Iirimaa Mikroneesia Soome Barbados Iisrael Moldova Sri Lanka Belau India Monaco Sudaan Belgia Indoneesia Mongoolia Suriname Belize Iraak Montenegro Süüria Benin Iraan Montserrat Svalbard ja Jan Mayen Bermuda Island Mosambiik Šveits Bhutan Itaalia Myanmar/Birma Taani Boliivia Jaapan Namiibia Tadžikistan Bonaire, Sint Jamaica Nauru Tai Eustatius ja Saba 5 Bosnia ja Jeemen Nepal Taiwan Hertsegoviina Botswana Jersey Nicaragua Tansaania Bouvet’ saar Jordaania Nigeeria Togo Brasiilia Jõulusaar Niger Tokelau Briti India Kaimanisaared Niue Tonga ookeani ala Briti Neitsisaared Kambodža Norfolki saar Trinidad ja Tobago Brunei Kamerun Norra Tšaad Bulgaaria Kanada Omaan Tšehhi Burkina Faso Kasahstan Paapua Uus- Tšiili Guinea Burundi Katar Pakistan Tuneesia Clipperton Keenia Palestiina Türgi Colombia Kesk-Aafrika Panama Türkmenistan Vabariik Cooki saared Kiribati Paraguay Turks ja Caicos Costa Rica Komoorid Peruu Tuvalu Côte d’Ivoire Kongo Pitcairn Uganda Demokraatlik Vabariik Curaçao Kongo Vabariik Põhja-Korea Ühendkuningriik Djibouti Kookossaared Põhja- Ühendriikide Makedoonia hajasaared Dominica Kõrgõzstan Põhja-Mariaanid Ühendriikide Neitsisaared Dominikaani Kosovo Poola Ukraina Vabariik Ecuador Kreeka Portugal Ungari Eesti Küpros Prantsuse Uruguay Antarktilised ja Lõunaalad Egiptus Kuuba Prantsuse Usbekistan Guajaana 6 Ekvatoriaal- Kuveit Prantsuse Uus-Kaledoonia Guinea Polüneesia El Salvador Lääne-Sahara Prantsusmaa Uus-Meremaa Eritrea Laos Puerto Rico Valgevene Eswatini Läti Réunion Vanuatu Etioopia Leedu Roheneemesaar Vatikani Linnriik ed Fääri saared Lesotho Rootsi Venemaa Falklandi saared Libeeria Rumeenia Venezuela Fidži Liechtenstein Rwanda Vietnam Filipiinid Liibanon Saalomoni Wallis ja Futuna Saared Gabon Liibüa Saint-Barthélemy Zimbabwe Gambia Lõuna-Aafrika Saint Helena, Ascension ja Tristan da Cunha Komisjon avaldab kõik selle avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas nõustute oma andmete avaldamisega või eelistate jääda vastuse avaldamisel anonüümseks. Läbipaistvuse huvides avaldatakse alati vastaja liik (näiteks „ettevõtjate ühendus“, „tarbijaorganisatsioon“, „ELi kodanik“), päritoluriik, organisatsiooni nimi ja suurus ning sellele läbipaistvusregistris määratud tunnusnumber. Teie e-posti aadressi ei avaldata. Valige enda jaoks kõige sobivamad privaatsussätted. Vaikimisi kasutatavad privaatsussätted olenevad vastaja liigist. Olen nõus isikuandmete kaitse valdkonnas kohaldatavate sätetega. I osa 1. küsimus. Palun hinnake, kui oluline on tegeleda ELi tasandil järgmiste küsimustega. Ei oska Väga Täiesti öelda Oluline Väheoluline oluline ebaoluline / arvamus puudub * Mulla seisundi kaitse * Muldade kestlik kasutamine * Mulla taastamine, sealhulgas saastatud alade seisundi parandamine 7 2. küsimus. Palun hinnake, kuivõrd olulised on järgmised tegurid mulla degradeerumise põhjustajatena. Ei oska Väga Täiesti öelda Oluline Väheoluline oluline ebaoluline / arvamus puudub * Kliimamuutused, põud, äärmuslikud ilmaolud * Jätkusuutmatu mullaharimine ning põllumajandus- ja metsandustavade intensiivistamine (nt monokultuuride kasvatamine ja intensiivne loomakasvatus) * Tööstustegevus, jätkusuutmatu jäätmekäitlus ja energiatootmine * Väärad veemajandus-, vee taaskasutamise ja niisutustavad * Loodusvarade ülekasutamine ja tarbimine * Pinnase katmine ning maahõive taristute ja ehitiste (nt hooned, teed ja raudteed, parklad, lennujaamad) jaoks * Muud maakasutuse muutused, näiteks looduslike rohumaade ja metsade muutmine põllumaaks Muu [palun täpsustage]: Tekst peab olema vahemikus 10 kuni 100 tähemärki * 3. küsimus. Kas Teie arvates on mulla ja pinnase degradeerumise põhjustega ELi tasandil piisavalt tegeletud? Piisavalt Ebapiisavalt Üldse mitte Ei oska öelda / arvamus puudub 8 * Kas Teie arvates on mulla ja pinnase degradeerumise põhjustega riigi tasandil piisavalt tegeletud? Piisavalt Ebapiisavalt Üldse mitte Ei oska öelda / arvamus puudub 4. küsimus. Kuigi mulda kui sellist seostatakse sageli mulla põllumajandusliku kasutamisega, on muld osa igast maismaa ökosüsteemist ning mulla seisund on keskkonna ja paljude ökosüsteemiteenuste osutamise seisukohast väga oluline. Milliseid mullakasutusviise tuleks algatuses käsitleda? Pigem Ei ole Täiesti Pigem Ei oska öelda ei üldse nõus nõustun / arvamus puudub nõustu nõus * Algatuses tuleks käsitleda kõiki mullakasutusviise * Põllumajanduslik muldade kasutamine * Tehis- ja hoonestatud alad * Tööstusalade mullad * Metsamullad * Märgalad Muu [palun täpsustage]: Tekst peab olema vahemikus 10 kuni 500 tähemärki Hinnatakse erinevaid poliitikavalikuid, mille abil saaks ELis jõuda 2050. aastaks muldade hea seisundini. Järgnevad küsimused (5-13) käsitlevad erinevaid meetmeid, mida mõjuhinnangus arvesse võetakse. * 5. küsimus. ELi mullastrateegia kohaselt loetakse mulla heaks seisundiks seda, kui mullad on heas keemilises, bioloogilises ja füüsilises seisundis ning suudavad seega pidevalt osutada võimalikult paljusid ökosüsteemiteenuseid. 9 Kas Teie arvates peaks mulla seisundit käsitleva kavandatava ELi õigusaktiga kehtestatama liikmesriikidele õiguslikud kohustused, et jõuda 2050. aastaks olukorrani, kus mullad on heas seisundis? Täiesti nõus Pigem nõustun Pigem ei nõustu Ei ole üldse nõus Ei tea / arvamus puudub / ei ole asjakohane * 6. küsimus. Mulla seisund sõltub mulla majandamisest ja maakasutuse muutustest. Kestlik kasutamine nõuab hoolt ja jõupingutusi ning üleminek jätkusuutmatult kasutamiselt jätkusuutlikule kasutamisele võib olla keeruline. Hoolimata praegustest jõupingutustest edendada mulla kestlikku kasutamist, halveneb linna-, tööstus-, metsa- ja põllumajandusmuldade seisund pidevalt. Kas nõustute sellega, et liikmesriikidel peaks olema õiguslik kohustus kehtestada mulla kestliku kasutamise nõuded, millega takistataks toidu tootmiseks, vee filtreerimiseks, elurikkuse hoidmiseks ja toetamiseks, süsiniku säilitamiseks jne vajaliku mulla seisundi halvenemist? Täiesti nõus Pigem nõustun Pigem ei nõustu Ei ole üldse nõus Ei tea / arvamus puudub / ei ole asjakohane * 7. küsimus. Mulla seisundi ja seda ohustavate tegurite mõõtmine ja seire on puudulik. Kogu Euroopas on vaja parandada mullaseiret, et töötada välja varajased hoiatused kriitiliste künniste ületamise kohta ja suunata mulla kestlikku majandamist. Kas nõustute, et liikmesriikidel peaks olema õiguslik kohustus teha oma territooriumil mulla seisundi seiret ja esitada selle kohta aruanne? Täiesti nõus Pigem nõustun Pigem ei nõustu 10 Ei ole üldse nõus Ei tea / arvamus puudub / ei ole asjakohane * 8. küsimus. Hinnanguliselt võib ELis olla 2,8 miljonit ala, mis on saastava tegevuse tagajärjel saastunud. ELil on juba olemas mõned õiguslikud vahendid, näiteks tööstusheidete direktiiv ja keskkonnavastutuse direktiiv, mis sisaldavad mulla uurimist ja mulla seisundi parandamist käsitlevaid sätteid, kuid neid kohaldatakse pigem ennetuslikult, ajaliselt piiratult ja konkreetsete riskitegevuste korral. Kas nõustute, et liikmesriikidel peaks olema õiguslik kohustus teha kindlaks, kus asuvad saastatud alad, mis kujutavad endast märkimisväärset ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale? Täiesti nõus Pigem nõustun Pigem ei nõustu Ei ole üldse nõus Ei tea / arvamus puudub / ei ole asjakohane * Kas nõustute, et liikmesriikidel peaks olema õiguslik kohustus heastada nende saastatud alade seisund? Täiesti nõus Pigem nõustun Pigem ei nõustu Ei ole üldse nõus Ei tea / arvamus puudub / ei ole asjakohane * 9. küsimus. Kas saastatud alade registrisse kantud teave ja keskkonnaandmed peaksid olema avalikult kättesaadavad? Täiesti nõus Pigem nõus, st ainult teatavatel tingimustel Pigem ei ole nõus, st ainult teatavatel tingimustel Ei ole üldse nõus Ei tea / arvamus puudub / ei ole asjakohane Palun märkige, millistel tingimustel (soovi korral): 11 Tekst peab olema vahemikus 10 kuni 500 tähemärki * 10. küsimus. Euroopa Keskkonnaamet on määratlenud, et maahõive on põllumajandus- ja metsamaa ning muu poolloodusliku ja loodusliku maa kasutusele võtmine linna- ja muu tehistaristu arendamiseks. ELi eesmärk on saavutada 2050. aastaks olukord, kus maahõive netoväärtus on null. Maa netohõive on maahõive ja maa rekultiveerimise vahe. Kas nõustute, et õigusakti ettepanek peaks sisaldama liikmesriikide jaoks kohustust jälgida ELi eesmärgi „maahõive netoväärtus on 2050. aastaks null“ täitmist ja selle kohta aru anda? Täiesti nõus Pigem nõustun Pigem ei nõustu Ei ole üldse nõus Ei tea / arvamus puudub / ei ole asjakohane * 11. küsimus. Mulla seisund on väga oluline põllumajandustootjatele, metsamajandajatele ja maaomanikele üldiselt, aga ka investoritele, riigiasutustele ja ettevõtjatele. Selleks et suurendada teadlikkust mulla seisundist, on mõnes liikmesriigis välja töötatud mulla seisundi sertifikaadid. Mõnel juhul tuleb need esitada maatehingute ajal, et ostjal oleks mulla seisundi kohta piisavalt teavet (sarnaselt energiamärgisega, mis annab maja müümisel teavet maja energiatõhususe kohta). Kas nõustute, et liikmesriikidel peaks olema õiguslik kohustus kehtestada mehhanism, millega teavitatakse maa müümise korral selle ostjat mulla seisundist? Täiesti nõus Pigem nõustun Pigem ei nõustu Ei ole üldse nõus Ei tea / arvamus puudub / ei ole asjakohane Kui nõustute, siis kuidas tuleks ostjat teavitada? Ametliku ja kohustusliku sertifikaadiga mulla seisundi kohta 12 Luues tutvustava veebisaidi, kus on kõikide maatükkide kohta esitatud ametlik teave mulla seisundist Müüja või rendileandja kirjaliku kinnituse kaudu Muu 12. küsimus. Kui ehitatakse uus hoone või taristu ja pinnas sel eesmärgil välja kaevatakse, on kaevepinnase mullad paljudel juhtudel puhtad ja viljakad ning neid saab taaskasutada samas või muus sobivas kohas. 2018. aastal kaevati ELis välja üle 530 miljoni tonni pinnast, mis kuulutati jäätmeteks. Selleks et parandada heas seisundis muldade ohutut ringlussevõttu, võib kavandada mitmesuguseid meetmeid. Et saastatud pinnas puhtast mullast eraldi hoida, on vaja tõhustada pinnase seiret kogu väärtusahelas, sealhulgas tuleb tagada jälgitavus ja kvaliteedikontroll kaevealast kuni vastuvõtukohani. Milliseid meetmeid kaevepinnase ohutu transportimise, töötlemise või taaskasutamise tagamiseks tuleks Teie arvates algatuse raames kaaluda? Ei Ei oska Pigem Täiesti Pigem ole öelda ei nõus nõustun üldse / arvamus nõustu nõus puudub * Liikmesriigid peavad kaevepinnase jaoks ´kasutusele võtma mullapassi (pass, mis on lisatud kaevepinnase veosele ja võimaldab nõuetekohaselt planeerida selle lõppsihtkohta) * Kohustuslik teavitamine igast pinnaseveost * Kehtestatakse ELi eesmärk kaevepinnase taaskasutamiseks * Kehtestatakse mulla taaskasutamise kvaliteedistandardid * Luuakse vahendusorganisatsioonid, kes jälgivad ja registreerivad kaevepinnase vedu Muu [palun täpsustage]: Tekst peab olema vahemikus 10 kuni 500 tähemärki 13 13. küsimus. Palun märkige, kui olulised on Teie arvates 5.-12. küsimuses kirjeldatud teguviisid sellest seisukohast, et 2050. aastaks oleks ELi muldade seisund hea. Ei oska Väga Täiesti öelda Oluline Väheoluline oluline ebaoluline / arvamus puudub * Liikmesriikide kohustus saavutada tulemusi, et jõutaks olukorrani, kus mullad on heas seisundis (vt 5. küsimus) * Mulla kestliku majandamise kohustuslikud nõuded (vt 6. küsimus) * Liikmesriikide kohustus mulla seisundi seire ja aruandlusega seoses (vt 7. küsimus) * Kohustus teha kindlaks saastatud alad (vt 8. küsimus) * Kohustus parandada saastatud alade seisundit (vt 8. küsimus) * Saastatud alasid käsitlevate andmete kättesaadavus üldsusele (vt 9. küsimus) * Liikmesriikide kohustuslik aruandlus selle kohta, mida on tehtud maahõive netoväärtuse nullini viimiseks (vt 10. küsimus) * Õiguslik kohustus teavitada maa ostjat mulla seisundist (mulla seisundit käsitlev sertifikaat) (vt 11. küsimus) * Õiguslik kohustus võtta kaevepinnase jaoks kasutusele mullapass (vt 12. küsimus) Kui soovite esitada muid märkusi, sealhulgas selle kohta, kas on täiendavaid lahendamist vajavaid küsimusi või vajalikke lähenemisviise, siis palun loetlege ja kirjeldage neid siin: Tekst peab olema vahemikus 10 kuni 1000 tähemärki 14 Kas soovite vastata ka tehnilisema iseloomuga küsimustele, kus võib olla kasulik oskusteave mulla või sellega seotud valdkondade kohta? Jah Ei II osa 14. küsimus. Muldade tohutu varieeruvuse tõttu Euroopas tuleb heas seisundis mulla määratluses (parameetrid ja näitajad) võtta mulla omaduste ja maakasutusviiside kõrval arvesse ka majandamistavadest sõltuvaid tegureid. Millised neist näitajatest on Teie arvates mulla seisundi hindamisel kõige tõhusamad? Ei ole Ei ole Ei tea / arvamus Keemiline koostis Väga Küllaltki mõnes üldse puudub / ei ole Näitajad: tõhus tõhus osas tõhus asjakohane tõhus * Hapestumine / aluseliseks muutumine * Mulla orgaanilise süsinikusisalduse mitteoptimaalne tase mineraalmullas * Toitainete kadu * Saasteainete rohkus B. Ei ole Ei ole Ei tea / arvamus Füüsikaline olek Väga Küllaltki mõnes osas üldse puudub / ei ole Näitajad: tõhus tõhus tõhus tõhus asjakohane * Kriitiline mullakadu (tuuled) * Kriitiline mullakadu (vesi) * Pinnakate * Pealismulla kokkusurumine * Maapinna all toimuv pinnase kokkusurumine C. 15 Veega seotud Väga Küllaltki Ei ole mõnes Ei ole Ei tea / arvamus puudub / näitajad tõhus tõhus osas tõhus üldse ei ole asjakohane Näitajad: tõhus * Veemahutavus * Mulla niiskuse puudujääk * Igikelts D. Ei ole Ei ole Bioloogiline seisund Väga Küllaltki Ei tea / arvamus puudub mõnes osas üldse Näitajad: tõhus tõhus / ei ole asjakohane tõhus tõhus * Mikroobne biomass * Vihmausside arvukus ja mitmekesisus * Seeni kirjeldavad parameetrid Muu [palun täpsustage]: Tekst peab olema vahemikus 10 kuni 1000 tähemärki * 15. küsimus. Selleks, et ELis oleksid heas seisundis mullad, siis millisel tasandil peaksid liikmesriigid Teie arvates olema kohustatud mulla seisundit hindama ja seirama (arvestades, et liikmesriigid võivad otsustada teha seda ka põhjalikumalt)? (võimalik valida rohkem kui üks variant) Riigi tasandil Piirkondlikul tasandil Kohalikul haldustasandil Maastiku tasandil Mullastiku- ja kliimatingimuste ning maakasutuse poolest homogeense vööndi tasandil Mullastiku- ja kliimatingimuste poolest homogeense vööndi tasandil (maakasutusest sõltumata) Põllu/maatüki tasandil Ei oska öelda / arvamus puudub 16 Muu 16. küsimus. Milline on Teie arvates järgmiste meetmete tõhusus aitamaks tagada mulla kestliku majandamise tavade rakendamist eri majandussektorites? Ei tea / Ei ole Ei arvamus Väga Küllaltki mõnes ole puudub / tõhus tõhus osas üldse ei ole tõhus tõhus asjakohane * EL kehtestab mulla kestliku majandamise kohustuslikud miinimumstandardid * Liikmesriigid kehtestavad mulla kestliku majandamise kohustuslikud miinimumstandardid * ELi toetused muudetakse sõltuvaks mulla kestliku majandamise tavade rakendamisest * Igasuguste ELi toetuste ärajätmine juhul, kui nendega toetatakse selliseid mulla majandamise tavasid, mis ei ole kestlikud. * Liikmesriigid rahastavad teadlikkuse suurendamise kampaaniaid mulla tähtsusest üldiselt ja mulla kestliku majandamise positiivsest mõjust * Liikmesriigid rahastavad põllumajandustootjatele mõeldud mulla kestliku majandamise koolitusi ning põllumajandusettevõtete nõustamisteenuseid * Võrgustike loomine, heade tavade ja edulugude kogumine ja levitamine * Platvormide loomine mulla kestliku majandamise tavade edendamiseks (nt juhtalgatused, eluslaborid) Muu [palun täpsustage]: Tekst peab olema vahemikus 10 kuni 1000 tähemärki 17. küsimus. Euroopa Komisjon on seadnud eesmärgiks vähendada 2030. aastaks toitainete kadu vähemalt 50% (mille tulemusel väheneb väetiste kasutamine vähemalt 20% 17 võrra), tagades samal ajal, et mullaviljakus ei halvene. Kuidas hindaksite järgmiste meetmete tõhusust, et vähendada 2030. aastaks toitainete kadu 50% võrra? Ei tea / Ei ole Ei arvamus Väga Küllaltki mõnes ole puudub / tõhus tõhus osas üldse ei ole tõhus tõhus asjakohane * Põllumajandustootjate nõustamise teenused * Soovitused liikmesriikidele toitainete majandamise kohta * ELi tasandi tegevuskava * Riiklikud/piirkondlikud tegevuskavad * Õiguslikult siduvad põhikultuuride väetamise määrad, mis on kohandatud vastavalt piirkondlikele mullastiku- ja kliimatingimustele * Õiguslikult siduvad eesmärgid ELi tasandil * Õiguslikult siduvad eesmärgid riigi/piirkonna tasandil * Jätkuv teadus- ja innovatsioonimeetmete rahastamine, et leida ohutuid ja keskkonnahoidlikke lahendusi Muu [palun täpsustage]: Tekst peab olema vahemikus 10 kuni 500 tähemärki 18. küsimus. Kas Teie arvates tuleks mulla seisundit käsitlevasse õigusakti lisada järgmised mulla saastumisega seotud meetmed? Ei tea / Ei Pigem arvamus Täiesti Pigem ole ei puudub / nõus nõustun üldse nõustu ei ole nõus asjakohane * Tugineda potentsiaalselt saastatud alade riskihindamisel praegusele ja kavandatavale maakasutusele * 18 Ühtlustada ELi tasandil saasteainete läviväärtused, mis käivitaksid riskihindamise * Ühtlustada ELi tasandil „märkimisväärse ohu “ kriteeriumid, mille põhjal loetakse ala saastunuks * Luua mehhanismid, millega seatakse esikohale meetmed kõige suurema riskiga alade jaoks * Kehtestada ELi tasandil saastatud alade taastamisel kasutatavate heastamismeetmete hierarhia (saastest puhastamine, isoleerimine, katmine, prügilasse ladestamine jne) * Seada praegusest hetkest kuni 2050. aastani siduvad vahe-eesmärgid saastatud alade kindlakstegemiseks, registreerimiseks ja taastamiseks Ainult teatavatel tingimustel [palun märkige, millistel]: Tekst peab olema vahemikus 10 kuni 1000 tähemärki Muud meetmed [palun täpsustage]: Tekst peab olema vahemikus 10 kuni 500 tähemärki * 19. küsimus. Kas nõustute sellega, et liikmesriikidelt tuleks õiguslikult siduva ajavahemiku jooksul nõuda, et nad koostaksid ja rakendaksid riikliku kava selliste alade korda tegemiseks, mis kujutavad endast märkimisväärset ohtu inimeste tervisele või keskkonnale? Täiesti nõus Pigem nõustun Pigem ei nõustu Ei ole üldse nõus Ainult teatavatel tingimusel Ei tea / arvamus puudub / ei ole asjakohane Palun märkige, millistel tingimustel: Tekst peab olema vahemikus 10 kuni 1000 tähemärki 19 20. küsimus. Milliste aspektide kohta peaksid liikmesriigid aru andma seoses 2050. aasta eesmärgiga „maahõive netoväärtus on null“? Ei ole Aspektid, mida Täiesti Pigem Pigem ei Ei tea / arvamus puudub / ei üldse tuleb jälgida: nõus nõustun nõustu ole asjakohane nõus * Pinnase katmine * Maahõive * Maa ringlussevõtt * Maade osadeks jagamine B. Ei tea / Ei Pigem arvamus Konkreetsed maakasutuse muutused, mida Täiesti Pigem ole ei puudub / tuleb seirata: nõus nõustun üldse nõustu ei ole nõus asjakohane * Kaubandustegevuseks ja logistikakeskusteks kasutatud ala * Taastuvenergiaks kasutatud ala * „Süsinikku tarbivate“ pindade, näiteks lennujaamade, teede, süsinikku sisaldavate mineraalide kaevanduste jaoks kasutatud ala C. Ei tea / Ei Pigem arvamus Täiesti Pigem ole Maahõive tagajärjed, mida tuleb seirata: ei puudub / nõus nõustun üldse nõustu ei ole nõus asjakohane * Ökosüsteemiteenuste kadu maahõive tagajärjel * Üldsuse huve puudutav mulla rahalise väärtuse vähenemine maahõive tagajärjel * Maahõivega seotud keskkonnaseisundi halvenemine väljaspool hõivatud ala (muudetud suundumuste mõju jõgedele, üleujutused jne) 20 D. Pigem Ei ole Ei tea / arvamus Täiesti Pigem Võetud meetmed ei üldse puudub / ei ole nõus nõustun nõustu nõus asjakohane * Maahõive hierarhia rakendamisel tehtud edusammud * Liikmesriikide võetud õiguslike meetmete tulemused * Vabatahtlike meetmete tulemused Ainult teatavatel tingimustel [palun märkige, millistel]: Tekst peab olema vahemikus 10 kuni 1000 tähemärki Muud tegurid [palun täpsustage]: Tekst peab olema vahemikus 10 kuni 500 tähemärki 21. küsimus. Kuidas hindaksite järgmise meetme tõhusust kaevepinnase ohutu transportimise, töötlemise või taaskasutamise tagamisel? Ei tea / Ei ole Ei arvamus Väga Küllaltki mõnes ole puudub / tõhus tõhus osas üldse ei ole tõhus tõhus asjakohane * Liikmesriigid peavad kaevepinnase jaoks kasutusele võtma mullapassi (pass, mis on lisatud pinnaseveosele ja võimaldab nõuetekohaselt planeerida selle lõppsihtkohta) * Kohustuslik teavitamine igast pinnaseveost * Kehtestatakse ELi eesmärk kaevepinnase taaskasutamiseks * Kehtestatakse mulla taaskasutamise kvaliteedistandardid * Luuakse vahendusorganisatsioonid, kes jälgivad ja registreerivad kaevepinnase vedu 21 Muu [palun täpsustage]: Tekst peab olema vahemikus 10 kuni 500 tähemärki Kas soovite lisada muid ettepanekuid/arvamusi? Tekst peab olema vahemikus 10 kuni 1000 tähemärki Siin saate üles laadida kõik asjakohased dokumendid, mida soovite jagada: Lubatud on üksnes pdf,txt,doc,docx,odt,rtf tüüpi failid Contact [email protected] 22 Christina Rees Teie 08.08.2022 nr 2-5/22-01503 Riigikantselei Meie 26.08.2022 nr 15-4/6760-1 [email protected] Ettepanekud Eesti seisukohtadeks Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni kohta „võimaliku mulla seisundit käsitleva ELi õigusakti üle, et tegeleda ELi muldade kaitse, kestliku majandamise ja taastamisega“ Austatud proua Rees Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile nr 2-5/22-01503 esitame Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna ettepanekud Eesti seisukohtadeks Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni „Mulla seisund – ELi mullakaitse, säästev majandamine ja taastamine“ kohta. Palume Keskkonnaministeeriumil arvestada EL koordinatsioonikogu istungile esitatavas seletuskirjas ja komisjonile esitatavas sisendis käesolevas vastuskirjas toodud seisukohtadega. 1. Euroopa Liidu tasandil peab mulla kaitse, säästev majandamine ja taastamine (mullapoliitika) käsitlema mulla ja maaga seotud küsimusi sidusa ja tervikliku strateegiana, mis pakub laia raamistiku koordineeritud tegevusteks EL-s ja arvestab samas, et tegevusi on kõige tõhusam reguleerida ja seirata liikmesriikide tasandil. 2. Mulla seisundiga seotud tegevuste koordineerimine peab arvestama regionaalsete ja kohalike eripäradega ning lähtuma nii mulla seisundi kindlaks tegemisel kui ka meetmete valikul põhimõttest, et mullad on väga erinevad ja otseselt sõltuvuses asukoha geoloogiast ja kliimast. 3. Mulla majandamist ja seisundit mõjutav maakasutuse ruumiline planeerimine kuulub EL-s liikmesriikide autonoomia alla. ELi õiguse kohandamisega kaasnev täiendava reguleerimise vajadus lisab riski üksikasjalikuma ja jäigema planeerimise suunas. 4. Liikmesriikide jaoks siduvate kohustuste määramisele peab eelnema igakülgne ja põhjalik asjakohaste mõjude hindamine, sh sotsiaalmajanduslike aspektidega arvestamine. 5. Leiame, et mullapoliitika riigisisene koordinatsioon võiks olla paremini korraldatud, teema eest vastutaks üks ministeerium ja kaasvastutajateks on teised asjakohased ministeeriumid. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 6. Muldade hea seisund ja säästev majandamine on võtmetähtsusega roheleppe eesmärkide saavutamisel, mistõttu mullapoliitika eesmärgid peavad olema integreeritud eri poliitikatesse, sh teistesse roheleppe algatustesse. 7. Maa ja mulla katmise kui ühe olulisema maa ja mulla degradeerumise põhjustaja vältimine on üks uue mullapoliitika olulisi eesmärke. 8. Koostatavas valdkondlikus arengukavas „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ on vajalik mullavaldkonda käsitleda kui keskset keskkonnavaldkonda, mis loob eelduse teiste keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. 9. Maa ja mulla kaitsmiseks eelistada poliitikameetmeid, mis toetavad ruumilise planeerimise vahendeid ja planeerimise hierarhilisi suuniseid, maakasutajate poolt vabatahtlikult võetavaid tegevusi, häid praktikaid ning koolitus- ja teavitustegevusi. 10. Mullapoliitika eesmärkide saavutamine eeldab elluviimiseks piisavate rahaliste vahendite ja inimressursi olemasolu, mille tagamiseks tuleb luua asjakohane tegevuskava ja määratleda vastutajad. Alljärgnevalt toome täiendavalt küsimustikus toodud järjekorras välja punktid, mis selgitavad Rahandusministeeriumi vastuseid: 2. küsimus. Palun hinnake, kuivõrd olulised on järgmised tegurid mulla degradeerumise põhjustajatena. Valikurida: Pinnase katmine ning maahõive taristute ja ehitiste (nt hooned, teed ja raudteed, parklad, lennujaamad) jaoks. Vastus: Täiesti nõus. Täpsustus: pinnase katmise ja maahõive riigi sisene seire on vajalik, samas ei toeta me vastavat kohustuslikku aruandlust EL tasandil. Oleme seisukohal, et liikmesriikide andmekogudes avalikult kättesaadavatest seireandmetest peaks piisama. 4. küsimus. Milliseid mullakasutusviise tuleks algatuses käsitleda? Valikurida: Algatuses tuleks käsitleda kõiki mullakasutusviise. Vastus: Täiesti nõus. 6. küsimus. Kas nõustute sellega, et liikmesriikidel peaks olema õiguslik kohustus kehtestada mulla kestliku kasutamise nõuded, millega takistataks toidu tootmiseks, vee filtreerimiseks, elurikkuse hoidmiseks ja toetamiseks, süsiniku säilitamiseks jne vajaliku mulla seisundi halvenemist? Vastus: Täiesti nõus. 7. küsimus. Kas nõustute, et liikmesriikidel peaks olema õiguslik kohustus teha oma territooriumil mulla seisundi seiret ja esitada selle kohta aruanne? Vastus: Pigem nõustun. Selgitus: Oleme täiesti nõus kohustusega teha oma territooriumil mulla seisundi seiret. Samas ei selgu, mida tähendab „esitada selle kohta aruanne“? Oleme seisukohal, et liikmesriikide andmekogudes avalikult kättesaadavatest seireandmetest peaks piisama. 8. küsimus. Kas nõustute, et liikmesriikidel peaks olema õiguslik kohustus teha kindlaks, kus asuvad saastatud alad, mis kujutavad endast märkimisväärset ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale? Vastus: Täiesti nõus. 9. küsimus. Kas saastatud alade registrisse kantud teave ja keskkonnaandmed peaksid olema avalikult kättesaadavad? Vastus: Täiesti nõus. 10. küsimus. Kas nõustute, et õigusakti ettepanek peaks sisaldama liikmesriikide jaoks kohustust jälgida ELi eesmärgi „maahõive netoväärtus on 2050. aastaks null“ täitmist ja selle kohta aru anda? Vastus: Pigem nõustun. Selgitus: Oleme täiesti nõus kohustusega jälgida ELi eesmärgi „maahõive netoväärtus on 2050. aastaks null“ täitmist. Samas ei selgu, mida tähendab „esitada selle kohta aruanne“? Oleme seisukohal, et liikmesriikide andmekogudes avalikult kättesaadavatest seireandmetest peaks piisama. 2 20. küsimus Milliste aspektide kohta peaksid liikmesriigid aru andma seoses 2050. aasta eesmärgiga „maahõive netoväärtus on null“? Oleme seisukohal, et liikmesriikide andmekogudes avalikult kättesaadavatest seireandmetest peaks piisama. A. Aspektid, mida tuleb jälgida:  Pinnase katmine – täiesti nõus  Maahõive – täiesti nõus  Maa ringlussevõtt – täiesti nõus  Maade osadeks jagamine – arvamus puudub Põhjendus: arvamuse kujundamiseks puudub selgitus, mida tähendab maade osadeks jagamine ja selle jälgimine. Oleme täiesti nõus, et ruumilise planeerimise, maakorralduse ja maakasutuse riigi sisene seire on vajalik, samas ei toeta täiendava aruandluse kohustust EL tasandil. Oleme seisukohal, et liikmesriikide andmekogudes avalikult kättesaadavatest seireandmetest peaks piisama. B. Konkreetsed maakasutuse muutused, mida tuleb seirata:  Kaubandustegevuseks ja logistikakeskusteks kasutatud ala – täiesti nõus  Taastuvenergiaks kasutatud ala – täiesti nõus  „Süsinikku tarbivate“ pindade, näiteks lennujaamade, teede, süsinikku sisaldavate mineraalide kaevanduste jaoks kasutatud ala – täiesti nõus. C. Maahõive tagajärjed, mida tuleb seirata:  Ökosüsteemiteenuste kadu maahõive tagajärjel – täiesti nõus  Üldsuse huve puudutav mulla rahalise väärtuse vähenemine maahõive tagajärjel – pigem nõustun. Selgitus: Seire on sisuliselt oluline, samas mulla rahalise väärtuse hindamiseks puudub ühtne maakasutuste ülene metoodika, mis võimaldaks teha üheselt mõistetavaid üldistusi ja järeldusi.  Maahõivega seotud keskkonnaseisundi halvenemine väljaspool hõivatud ala (muudetud suundumuste mõju jõgedele, üleujutused jne) – täiesti nõus. D. Võetud meetmed:  Maahõive hierarhia rakendamisel tehtud edusammud – täiesti nõus  Liikmesriikide võetud õiguslike meetmete tulemused – täiesti nõus  Vabatahtlike meetmete tulemused – täiesti nõus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler 3 Lisa: Avalik konsultatsioon võimaliku mulla seisundit käsitleva ELi õigusakti üle,… Küsimustik-EE.pdf. Vastused küsimustele koos selgitustega on kirja põhitekstis. Lisaadressaadid: Keskkonnaministeerium, Eliise Merila Andres Levald 6113125 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel