Draft ID: 0080d38a-9d64-49e3-b876-48d9df6fc99b
Date: 02/08/2022 14:46:09
Avalik konsultatsioon võimaliku mulla seisundit
käsitleva ELi õigusakti üle, et tegeleda ELi
muldade kaitse, kestliku majandamise ja
taastamisega
Tärniga (*) märgitud väljad on kohustuslikud.
Sissejuhatus
Dokumendis „ELi mullastrateegia 2030. aastaks. Heas seisundis muld inimeste, toidu, looduse ja kliima
hüvanguks“ on kavandatud, et kõik ELi mullad on 2050. aastaks heas seisundis ning et mulla kaitsmine,
kestlik kasutamine ja taastamine on muutunud heaks tavaks. Strateegias teatatakse, et komisjon esitab
uue seadusandliku ettepaneku mulla seisundi kohta, et tagada mulla kaitse samal tasemel kui on vee,
merekeskkonna ja õhu kaitse ELis. Selline seadusandlik algatus põhineb mõjuhinnangul, sealhulgas
subsidiaarsuse kontrollil, ning selles võetakse täielikult arvesse parema õigusloome nõudeid ja
liikmesriikide pädevusi.
Mulda on peamiselt seostatud toidu tootmisega, kuid heas seisundis muld on planeedi Maa jaoks
elulise tähtsusega ja mulla kui ökosüsteemiga on seotud paljud muud olulised teenused, nagu
energia ja toorained, süsiniku sidumine, vee puhastamine ja infiltratsioon. Heas seisundis mullastik
toetab paljusid majandussektoreid, seega ei puuduta muldade seisund ainult üksikuid maatükke, olgu need
siis era- või riigiomandis. Muld on äärmiselt keeruline, mitmekesine ja elav elukeskkond, kus võib leida
kogu planeedi elurikkusest üle 25% ja kust saab alguse toiduahel. See vaid mõne sentimeetri paksune kiht
peab läbi laskma ja filtreerima tarbimiskõlblikku joogivett kogu maailma elanikkonnale, mis 2050. aastaks
ulatub ligi 10 miljardi inimeseni.
Maakera suurima süsinikureservuaarina on heas seisundis muld väga oluline kliimamuutustega
kohanemisel ja nende leevendamisel ning aitab saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke,
nagu kliimaneutraalsus, nullsaaste, kestlikud toidusüsteemid ja vastupanuvõimeline keskkond.
Pinnase ja mulla degradeerumisprotsessid on siiski ulatuslikud: hinnanguliselt on 60-70% ELi
mullaökosüsteemide seisund halb ja halveneb üha edasi, vähendades veelgi ökosüsteemiteenuste
osutamist. Peamised pinnase ja mulla degradeerumise põhjustajad on pinnase erosioon, mulla katmine (st
pinnase katmine betooni või muu veekindla materjaliga), kaevepinnase jäätmed, mulla tihenemine (st
pinnase kokkusurumine, mille tulemusena takistatakse vee pinnasesse imbumist), hajus ja kohalik pinnase
saastumine, sooldumine ja turbaalade kuivendamine. Prognooside kohaselt ei muutu enamik neist
teguritest lähiaastatel soodsas suunas, sest kliimamuutused ja jätkusuutmatu mullaharimine toovad kaasa
ökosüsteemiteenuste osutamise edasise vähenemise.
1
Mulla degradeerumist põhjustavaid tegureid on väga mitmeid ja mulla degradeerumise mõju on lõputu.
Mulla degradeerumise probleemi koordineerimata ja killustatud viisil lahendamine liikmesriikides on
tekitanud ebavõrdsed tingimused ettevõtjatele, kes peavad järgima erinevaid mullakaitse eeskirju, kuigi nad
konkureerivad samal turul. Killustatud reageerimine on takistanud ka mulla degradeerumise peatamist ELis
ja mulla tõhusat taastamist.
Selleks et tegeleda mulla degradeerumise piiriülese mõjuga, tagada võrdsed turutingimused, edendada
poliitika sidusust ELi ja liikmesriikide tasandil ning seeläbi saavutada ELi eesmärgid kliimamuutuste,
elurikkuse, toiduga kindlustatuse ja toiduohutuse ning veekaitse valdkonnas, teeb komisjon tööd
selle nimel, et esitada 2023. aastaks mulla seisundit käsitlev seadusandlik ettepanek.
Küsimustiku täitmise juhend
Käesolev konsultatsioon on avatud kõigile, et aidata komisjonil valmistada ette mulla ja pinnase kaitset,
kestlikku majandamist ja taastamist käsitlevat algatust, nagu on kirjeldatud ELi 2030. aasta
mullastrateegias.
Ulatusliku tagasiside huvides on küsimustik jagatud kahte ossa. Esimene osa (kuni 13. küsimuseni) on
üldisem ja mõeldud kõigile, samas kui teine osa (alates 14. küsimusest kuni 21. küsimuseni) on suunatud
sidusrühmadele, kellel on selles valdkonnas teatav oskusteave. Küsimustiku esimese osa võib esitada ka
siis, kui teine, ekspertidele mõeldud osa jääb täitmata.
Esimese osa täitmise eeldatav aeg on 10 minutit ja teise osa küsimustele vastamise korral kulub
küsimustiku täitmisele kokku 25 minutit.
Palun lugege isikuandmete kaitse põhimõtteid selle kohta, kuidas Teie vastustega seotud isikuandmeid
töödeldakse.
Kõiki konsultatsiooni käigus saadud vastuseid hinnatakse ja neist antakse aru komisjoni esitatavas mulla
seisundit käsitleva õigusakti mõjuhinnangus. Konsultatsiooni tulemuste kohta koostatakse ka eraldi
kokkuvõte.
Täname Teid konsultatsioonis osalemise eest!
Teie andmed
Tekst
* Minu vastus on järgmises keeles:
bulgaaria
eesti
hispaania
hollandi
horvaadi
2
iiri
inglise
itaalia
kreeka
läti
leedu
malta
poola
portugali
prantsuse
rootsi
rumeenia
saksa
slovaki
sloveeni
soome
taani
tšehhi
ungari
* Eesnimi
Eliise
* Perekonnanimi
Merila
* E-posti aadress (ei avalikustata)
[email protected]
* Vastan kui
akadeemiline asutus / teadusasutus
ettevõtjate ühendus
ettevõtja/äriorganisatsioon
tarbijaorganisatsioon
ELi kodanik
3
keskkonnaorganisatsioon
ELi mittekuuluva riigi kodanik
vabaühendus
avaliku sektori asutus
ametiühing
muu
* Palun märkige sektor, milles tegutsete.
Põllumajandus
Agrotööstus (kemikaalid, seemned, masinad)
Biotehnoloogia
Ehitus, linnaplaneerimine ja -arendus
Katastroofide ennetamine
Haridus
Energeetika (elekter, gaas ja vesi)
Keskkonna- ja looduskaitse
Finantstegevus (pangandus, kindlustus jne)
Toidu ja jookide tootmine
Metsandus ja jahindus
Tervishoid ja sotsiaaltöö
Mäetööstus
Mulla tervendamine
Turism / vaba aja veetmine
Jäätmed ja jäätmete ringlussevõtt
Muu
* Päritoluriik
Märkige enda või oma organisatsiooni päritoluriik.
Käesolev loetelu ei kajasta Euroopa institutsioonide ametlikku seisukohta nimetatud üksuste õigusliku seisundi või
poliitika suhtes. Sellesse on koondatud sageli lahknevad loetelud ja tavad.
Afganistan Ghana Lõuna-Georgia Saint Kitts ja
ja Lõuna- Nevis
Sandwichi saared
Ahvenamaa Gibraltar Lõuna-Korea Saint Lucia
Albaania Grenada Lõuna-Sudaan Saint-Martin
4
Alžeeria Gröönimaa Luksemburg Saint-Pierre ja
Miquelon
Ameerika Samoa Gruusia Macau Saint Vincent
Ameerika Guadeloupe Madagaskar Saksamaa
Ühendriigid
Andorra Guam Madalmaad Sambia
Angola Guatemala Malaisia Samoa
Anguilla Guernsey Malawi San Marino
Antarktis Guinea Maldiivid São Tomé ja
Príncipe
Antigua ja Guinea-Bissau Mali Saudi Araabia
Barbuda
Araabia Guyana Malta Seišellid
Ühendemiraadid
Argentina Haiti Mani saar Senegal
Armeenia Heard ja Maroko Serbia
McDonald
Aruba Hiina Marshalli Saared Sierra Leone
Aserbaidžaan Hispaania Martinique Singapur
Austraalia Honduras Mauritaania Sint-Maarten
Austria Hongkong Mauritius Slovakkia
Bahama Horvaatia Mayotte Sloveenia
Bahrein Ida-Timor Mehhiko Somaalia
Bangladesh Iirimaa Mikroneesia Soome
Barbados Iisrael Moldova Sri Lanka
Belau India Monaco Sudaan
Belgia Indoneesia Mongoolia Suriname
Belize Iraak Montenegro Süüria
Benin Iraan Montserrat Svalbard ja Jan
Mayen
Bermuda Island Mosambiik Šveits
Bhutan Itaalia Myanmar/Birma Taani
Boliivia Jaapan Namiibia Tadžikistan
Bonaire, Sint Jamaica Nauru Tai
Eustatius ja Saba
5
Bosnia ja Jeemen Nepal Taiwan
Hertsegoviina
Botswana Jersey Nicaragua Tansaania
Bouvet’ saar Jordaania Nigeeria Togo
Brasiilia Jõulusaar Niger Tokelau
Briti India Kaimanisaared Niue Tonga
ookeani ala
Briti Neitsisaared Kambodža Norfolki saar Trinidad ja
Tobago
Brunei Kamerun Norra Tšaad
Bulgaaria Kanada Omaan Tšehhi
Burkina Faso Kasahstan Paapua Uus- Tšiili
Guinea
Burundi Katar Pakistan Tuneesia
Clipperton Keenia Palestiina Türgi
Colombia Kesk-Aafrika Panama Türkmenistan
Vabariik
Cooki saared Kiribati Paraguay Turks ja Caicos
Costa Rica Komoorid Peruu Tuvalu
Côte d’Ivoire Kongo Pitcairn Uganda
Demokraatlik
Vabariik
Curaçao Kongo Vabariik Põhja-Korea Ühendkuningriik
Djibouti Kookossaared Põhja- Ühendriikide
Makedoonia hajasaared
Dominica Kõrgõzstan Põhja-Mariaanid Ühendriikide
Neitsisaared
Dominikaani Kosovo Poola Ukraina
Vabariik
Ecuador Kreeka Portugal Ungari
Eesti Küpros Prantsuse Uruguay
Antarktilised ja
Lõunaalad
Egiptus Kuuba Prantsuse Usbekistan
Guajaana
6
Ekvatoriaal- Kuveit Prantsuse Uus-Kaledoonia
Guinea Polüneesia
El Salvador Lääne-Sahara Prantsusmaa Uus-Meremaa
Eritrea Laos Puerto Rico Valgevene
Eswatini Läti Réunion Vanuatu
Etioopia Leedu Roheneemesaar Vatikani Linnriik
ed
Fääri saared Lesotho Rootsi Venemaa
Falklandi saared Libeeria Rumeenia Venezuela
Fidži Liechtenstein Rwanda Vietnam
Filipiinid Liibanon Saalomoni Wallis ja Futuna
Saared
Gabon Liibüa Saint-Barthélemy Zimbabwe
Gambia Lõuna-Aafrika Saint Helena,
Ascension ja
Tristan da Cunha
Komisjon avaldab kõik selle avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas nõustute
oma andmete avaldamisega või eelistate jääda vastuse avaldamisel anonüümseks. Läbipaistvuse
huvides avaldatakse alati vastaja liik (näiteks „ettevõtjate ühendus“, „tarbijaorganisatsioon“, „ELi
kodanik“), päritoluriik, organisatsiooni nimi ja suurus ning sellele läbipaistvusregistris määratud
tunnusnumber. Teie e-posti aadressi ei avaldata. Valige enda jaoks kõige sobivamad privaatsussätted.
Vaikimisi kasutatavad privaatsussätted olenevad vastaja liigist.
Olen nõus isikuandmete kaitse valdkonnas kohaldatavate sätetega.
I osa
1. küsimus.
Palun hinnake, kui oluline on tegeleda ELi tasandil järgmiste küsimustega.
Ei oska
Väga Täiesti öelda
Oluline Väheoluline
oluline ebaoluline / arvamus
puudub
* Mulla seisundi kaitse
* Muldade kestlik kasutamine
* Mulla taastamine, sealhulgas
saastatud alade seisundi parandamine
7
2. küsimus.
Palun hinnake, kuivõrd olulised on järgmised tegurid mulla degradeerumise
põhjustajatena.
Ei oska
Väga Täiesti öelda
Oluline Väheoluline
oluline ebaoluline / arvamus
puudub
* Kliimamuutused, põud, äärmuslikud
ilmaolud
* Jätkusuutmatu mullaharimine ning
põllumajandus- ja metsandustavade
intensiivistamine (nt monokultuuride
kasvatamine ja intensiivne
loomakasvatus)
* Tööstustegevus, jätkusuutmatu
jäätmekäitlus ja energiatootmine
* Väärad veemajandus-, vee
taaskasutamise ja niisutustavad
* Loodusvarade ülekasutamine ja
tarbimine
* Pinnase katmine ning maahõive
taristute ja ehitiste (nt hooned, teed ja
raudteed, parklad, lennujaamad) jaoks
* Muud maakasutuse muutused, näiteks
looduslike rohumaade ja metsade
muutmine põllumaaks
Muu [palun täpsustage]:
Tekst peab olema vahemikus 10 kuni 100 tähemärki
* 3. küsimus.
Kas Teie arvates on mulla ja pinnase degradeerumise põhjustega ELi tasandil
piisavalt tegeletud?
Piisavalt
Ebapiisavalt
Üldse mitte
Ei oska öelda / arvamus puudub
8
* Kas Teie arvates on mulla ja pinnase degradeerumise põhjustega riigi tasandil
piisavalt tegeletud?
Piisavalt
Ebapiisavalt
Üldse mitte
Ei oska öelda / arvamus puudub
4. küsimus.
Kuigi mulda kui sellist seostatakse sageli mulla põllumajandusliku kasutamisega,
on muld osa igast maismaa ökosüsteemist ning mulla seisund on keskkonna ja
paljude ökosüsteemiteenuste osutamise seisukohast väga oluline.
Milliseid mullakasutusviise tuleks algatuses käsitleda?
Pigem Ei ole
Täiesti Pigem Ei oska öelda
ei üldse
nõus nõustun / arvamus puudub
nõustu nõus
* Algatuses tuleks käsitleda
kõiki mullakasutusviise
* Põllumajanduslik muldade
kasutamine
* Tehis- ja hoonestatud alad
* Tööstusalade mullad
* Metsamullad
* Märgalad
Muu [palun täpsustage]:
Tekst peab olema vahemikus 10 kuni 500 tähemärki
Hinnatakse erinevaid poliitikavalikuid, mille abil saaks ELis jõuda 2050. aastaks muldade hea seisundini.
Järgnevad küsimused (5-13) käsitlevad erinevaid meetmeid, mida mõjuhinnangus arvesse võetakse.
* 5. küsimus.
ELi mullastrateegia kohaselt loetakse mulla heaks seisundiks seda, kui mullad on
heas keemilises, bioloogilises ja füüsilises seisundis ning suudavad seega pidevalt
osutada võimalikult paljusid ökosüsteemiteenuseid.
9
Kas Teie arvates peaks mulla seisundit käsitleva kavandatava ELi õigusaktiga
kehtestatama liikmesriikidele õiguslikud kohustused, et jõuda 2050. aastaks
olukorrani, kus mullad on heas seisundis?
Täiesti nõus
Pigem nõustun
Pigem ei nõustu
Ei ole üldse nõus
Ei tea / arvamus puudub / ei ole asjakohane
* 6. küsimus.
Mulla seisund sõltub mulla majandamisest ja maakasutuse muutustest. Kestlik
kasutamine nõuab hoolt ja jõupingutusi ning üleminek jätkusuutmatult kasutamiselt
jätkusuutlikule kasutamisele võib olla keeruline. Hoolimata praegustest
jõupingutustest edendada mulla kestlikku kasutamist, halveneb linna-, tööstus-,
metsa- ja põllumajandusmuldade seisund pidevalt.
Kas nõustute sellega, et liikmesriikidel peaks olema õiguslik kohustus kehtestada
mulla kestliku kasutamise nõuded, millega takistataks toidu tootmiseks, vee
filtreerimiseks, elurikkuse hoidmiseks ja toetamiseks, süsiniku säilitamiseks jne
vajaliku mulla seisundi halvenemist?
Täiesti nõus
Pigem nõustun
Pigem ei nõustu
Ei ole üldse nõus
Ei tea / arvamus puudub / ei ole asjakohane
* 7. küsimus.
Mulla seisundi ja seda ohustavate tegurite mõõtmine ja seire on puudulik. Kogu
Euroopas on vaja parandada mullaseiret, et töötada välja varajased hoiatused
kriitiliste künniste ületamise kohta ja suunata mulla kestlikku majandamist.
Kas nõustute, et liikmesriikidel peaks olema õiguslik kohustus teha oma
territooriumil mulla seisundi seiret ja esitada selle kohta aruanne?
Täiesti nõus
Pigem nõustun
Pigem ei nõustu
10
Ei ole üldse nõus
Ei tea / arvamus puudub / ei ole asjakohane
* 8. küsimus.
Hinnanguliselt võib ELis olla 2,8 miljonit ala, mis on saastava tegevuse tagajärjel
saastunud. ELil on juba olemas mõned õiguslikud vahendid, näiteks tööstusheidete
direktiiv ja keskkonnavastutuse direktiiv, mis sisaldavad mulla uurimist ja mulla
seisundi parandamist käsitlevaid sätteid, kuid neid kohaldatakse pigem
ennetuslikult, ajaliselt piiratult ja konkreetsete riskitegevuste korral.
Kas nõustute, et liikmesriikidel peaks olema õiguslik kohustus teha kindlaks, kus
asuvad saastatud alad, mis kujutavad endast märkimisväärset ohtu inimeste
tervisele ja keskkonnale?
Täiesti nõus
Pigem nõustun
Pigem ei nõustu
Ei ole üldse nõus
Ei tea / arvamus puudub / ei ole asjakohane
* Kas nõustute, et liikmesriikidel peaks olema õiguslik kohustus heastada nende
saastatud alade seisund?
Täiesti nõus
Pigem nõustun
Pigem ei nõustu
Ei ole üldse nõus
Ei tea / arvamus puudub / ei ole asjakohane
* 9. küsimus.
Kas saastatud alade registrisse kantud teave ja keskkonnaandmed peaksid olema
avalikult kättesaadavad?
Täiesti nõus
Pigem nõus, st ainult teatavatel tingimustel
Pigem ei ole nõus, st ainult teatavatel tingimustel
Ei ole üldse nõus
Ei tea / arvamus puudub / ei ole asjakohane
Palun märkige, millistel tingimustel (soovi korral):
11
Tekst peab olema vahemikus 10 kuni 500 tähemärki
* 10. küsimus.
Euroopa Keskkonnaamet on määratlenud, et maahõive on põllumajandus- ja
metsamaa ning muu poolloodusliku ja loodusliku maa kasutusele võtmine linna- ja
muu tehistaristu arendamiseks. ELi eesmärk on saavutada 2050. aastaks olukord,
kus maahõive netoväärtus on null. Maa netohõive on maahõive ja maa
rekultiveerimise vahe.
Kas nõustute, et õigusakti ettepanek peaks sisaldama liikmesriikide jaoks
kohustust jälgida ELi eesmärgi „maahõive netoväärtus on 2050. aastaks null“
täitmist ja selle kohta aru anda?
Täiesti nõus
Pigem nõustun
Pigem ei nõustu
Ei ole üldse nõus
Ei tea / arvamus puudub / ei ole asjakohane
* 11. küsimus.
Mulla seisund on väga oluline põllumajandustootjatele, metsamajandajatele ja
maaomanikele üldiselt, aga ka investoritele, riigiasutustele ja ettevõtjatele. Selleks
et suurendada teadlikkust mulla seisundist, on mõnes liikmesriigis välja töötatud
mulla seisundi sertifikaadid. Mõnel juhul tuleb need esitada maatehingute ajal, et
ostjal oleks mulla seisundi kohta piisavalt teavet (sarnaselt energiamärgisega, mis
annab maja müümisel teavet maja energiatõhususe kohta).
Kas nõustute, et liikmesriikidel peaks olema õiguslik kohustus kehtestada
mehhanism, millega teavitatakse maa müümise korral selle ostjat mulla seisundist?
Täiesti nõus
Pigem nõustun
Pigem ei nõustu
Ei ole üldse nõus
Ei tea / arvamus puudub / ei ole asjakohane
Kui nõustute, siis kuidas tuleks ostjat teavitada?
Ametliku ja kohustusliku sertifikaadiga mulla seisundi kohta
12
Luues tutvustava veebisaidi, kus on kõikide maatükkide kohta esitatud ametlik
teave mulla seisundist
Müüja või rendileandja kirjaliku kinnituse kaudu
Muu
12. küsimus.
Kui ehitatakse uus hoone või taristu ja pinnas sel eesmärgil välja kaevatakse, on
kaevepinnase mullad paljudel juhtudel puhtad ja viljakad ning neid saab
taaskasutada samas või muus sobivas kohas. 2018. aastal kaevati ELis välja üle
530 miljoni tonni pinnast, mis kuulutati jäätmeteks. Selleks et parandada heas
seisundis muldade ohutut ringlussevõttu, võib kavandada mitmesuguseid
meetmeid. Et saastatud pinnas puhtast mullast eraldi hoida, on vaja tõhustada
pinnase seiret kogu väärtusahelas, sealhulgas tuleb tagada jälgitavus ja
kvaliteedikontroll kaevealast kuni vastuvõtukohani.
Milliseid meetmeid kaevepinnase ohutu transportimise, töötlemise või
taaskasutamise tagamiseks tuleks Teie arvates algatuse raames kaaluda?
Ei Ei oska
Pigem
Täiesti Pigem ole öelda
ei
nõus nõustun üldse / arvamus
nõustu
nõus puudub
* Liikmesriigid peavad kaevepinnase jaoks
´kasutusele võtma mullapassi (pass, mis on
lisatud kaevepinnase veosele ja võimaldab
nõuetekohaselt planeerida selle lõppsihtkohta)
* Kohustuslik teavitamine igast pinnaseveost
* Kehtestatakse ELi eesmärk kaevepinnase
taaskasutamiseks
* Kehtestatakse mulla taaskasutamise
kvaliteedistandardid
* Luuakse vahendusorganisatsioonid, kes
jälgivad ja registreerivad kaevepinnase vedu
Muu [palun täpsustage]:
Tekst peab olema vahemikus 10 kuni 500 tähemärki
13
13. küsimus.
Palun märkige, kui olulised on Teie arvates 5.-12. küsimuses kirjeldatud teguviisid
sellest seisukohast, et 2050. aastaks oleks ELi muldade seisund hea.
Ei oska
Väga Täiesti öelda
Oluline Väheoluline
oluline ebaoluline / arvamus
puudub
* Liikmesriikide kohustus saavutada
tulemusi, et jõutaks olukorrani, kus
mullad on heas seisundis (vt 5.
küsimus)
* Mulla kestliku majandamise
kohustuslikud nõuded (vt 6. küsimus)
* Liikmesriikide kohustus mulla seisundi
seire ja aruandlusega seoses (vt 7.
küsimus)
* Kohustus teha kindlaks saastatud alad
(vt 8. küsimus)
* Kohustus parandada saastatud alade
seisundit (vt 8. küsimus)
* Saastatud alasid käsitlevate andmete
kättesaadavus üldsusele (vt 9.
küsimus)
* Liikmesriikide kohustuslik aruandlus
selle kohta, mida on tehtud maahõive
netoväärtuse nullini viimiseks (vt 10.
küsimus)
* Õiguslik kohustus teavitada maa ostjat
mulla seisundist (mulla seisundit
käsitlev sertifikaat) (vt 11. küsimus)
* Õiguslik kohustus võtta kaevepinnase
jaoks kasutusele mullapass (vt 12.
küsimus)
Kui soovite esitada muid märkusi, sealhulgas selle kohta, kas on täiendavaid
lahendamist vajavaid küsimusi või vajalikke lähenemisviise, siis palun loetlege ja
kirjeldage neid siin:
Tekst peab olema vahemikus 10 kuni 1000 tähemärki
14
Kas soovite vastata ka tehnilisema iseloomuga küsimustele, kus võib olla
kasulik oskusteave mulla või sellega seotud valdkondade kohta?
Jah
Ei
II osa
14. küsimus.
Muldade tohutu varieeruvuse tõttu Euroopas tuleb heas seisundis mulla
määratluses (parameetrid ja näitajad) võtta mulla omaduste ja maakasutusviiside
kõrval arvesse ka majandamistavadest sõltuvaid tegureid. Millised neist näitajatest
on Teie arvates mulla seisundi hindamisel kõige tõhusamad?
Ei ole
Ei ole Ei tea / arvamus
Keemiline koostis Väga Küllaltki mõnes
üldse puudub / ei ole
Näitajad: tõhus tõhus osas
tõhus asjakohane
tõhus
* Hapestumine / aluseliseks
muutumine
* Mulla orgaanilise süsinikusisalduse
mitteoptimaalne tase
mineraalmullas
* Toitainete kadu
* Saasteainete rohkus
B.
Ei ole Ei ole Ei tea / arvamus
Füüsikaline olek Väga Küllaltki
mõnes osas üldse puudub / ei ole
Näitajad: tõhus tõhus
tõhus tõhus asjakohane
* Kriitiline mullakadu
(tuuled)
* Kriitiline mullakadu (vesi)
* Pinnakate
* Pealismulla
kokkusurumine
* Maapinna all toimuv
pinnase kokkusurumine
C.
15
Veega seotud Väga Küllaltki Ei ole mõnes Ei ole Ei tea / arvamus puudub /
näitajad tõhus tõhus osas tõhus üldse ei ole asjakohane
Näitajad: tõhus
* Veemahutavus
* Mulla niiskuse
puudujääk
* Igikelts
D.
Ei ole Ei ole
Bioloogiline seisund Väga Küllaltki Ei tea / arvamus puudub
mõnes osas üldse
Näitajad: tõhus tõhus / ei ole asjakohane
tõhus tõhus
* Mikroobne biomass
* Vihmausside arvukus
ja mitmekesisus
* Seeni kirjeldavad
parameetrid
Muu [palun täpsustage]:
Tekst peab olema vahemikus 10 kuni 1000 tähemärki
* 15. küsimus.
Selleks, et ELis oleksid heas seisundis mullad, siis millisel tasandil peaksid
liikmesriigid Teie arvates olema kohustatud mulla seisundit hindama ja seirama
(arvestades, et liikmesriigid võivad otsustada teha seda ka põhjalikumalt)? (võimalik
valida rohkem kui üks variant)
Riigi tasandil
Piirkondlikul tasandil
Kohalikul haldustasandil
Maastiku tasandil
Mullastiku- ja kliimatingimuste ning maakasutuse poolest homogeense vööndi
tasandil
Mullastiku- ja kliimatingimuste poolest homogeense vööndi tasandil
(maakasutusest sõltumata)
Põllu/maatüki tasandil
Ei oska öelda / arvamus puudub
16
Muu
16. küsimus.
Milline on Teie arvates järgmiste meetmete tõhusus aitamaks tagada mulla kestliku
majandamise tavade rakendamist eri majandussektorites?
Ei tea /
Ei ole Ei
arvamus
Väga Küllaltki mõnes ole
puudub /
tõhus tõhus osas üldse
ei ole
tõhus tõhus
asjakohane
* EL kehtestab mulla kestliku majandamise
kohustuslikud miinimumstandardid
* Liikmesriigid kehtestavad mulla kestliku
majandamise kohustuslikud
miinimumstandardid
* ELi toetused muudetakse sõltuvaks mulla
kestliku majandamise tavade rakendamisest
* Igasuguste ELi toetuste ärajätmine juhul, kui
nendega toetatakse selliseid mulla
majandamise tavasid, mis ei ole kestlikud.
* Liikmesriigid rahastavad teadlikkuse
suurendamise kampaaniaid mulla tähtsusest
üldiselt ja mulla kestliku majandamise
positiivsest mõjust
* Liikmesriigid rahastavad
põllumajandustootjatele mõeldud mulla
kestliku majandamise koolitusi ning
põllumajandusettevõtete nõustamisteenuseid
* Võrgustike loomine, heade tavade ja
edulugude kogumine ja levitamine
* Platvormide loomine mulla kestliku
majandamise tavade edendamiseks (nt
juhtalgatused, eluslaborid)
Muu [palun täpsustage]:
Tekst peab olema vahemikus 10 kuni 1000 tähemärki
17. küsimus.
Euroopa Komisjon on seadnud eesmärgiks vähendada 2030. aastaks toitainete
kadu vähemalt 50% (mille tulemusel väheneb väetiste kasutamine vähemalt 20%
17
võrra), tagades samal ajal, et mullaviljakus ei halvene.
Kuidas hindaksite järgmiste meetmete tõhusust, et vähendada 2030. aastaks
toitainete kadu 50% võrra?
Ei tea /
Ei ole Ei
arvamus
Väga Küllaltki mõnes ole
puudub /
tõhus tõhus osas üldse
ei ole
tõhus tõhus
asjakohane
* Põllumajandustootjate nõustamise teenused
* Soovitused liikmesriikidele toitainete
majandamise kohta
* ELi tasandi tegevuskava
* Riiklikud/piirkondlikud tegevuskavad
* Õiguslikult siduvad põhikultuuride väetamise
määrad, mis on kohandatud vastavalt
piirkondlikele mullastiku- ja kliimatingimustele
* Õiguslikult siduvad eesmärgid ELi tasandil
* Õiguslikult siduvad eesmärgid riigi/piirkonna
tasandil
* Jätkuv teadus- ja innovatsioonimeetmete
rahastamine, et leida ohutuid ja
keskkonnahoidlikke lahendusi
Muu [palun täpsustage]:
Tekst peab olema vahemikus 10 kuni 500 tähemärki
18. küsimus.
Kas Teie arvates tuleks mulla seisundit käsitlevasse õigusakti lisada järgmised
mulla saastumisega seotud meetmed?
Ei tea /
Ei
Pigem arvamus
Täiesti Pigem ole
ei puudub /
nõus nõustun üldse
nõustu ei ole
nõus
asjakohane
* Tugineda potentsiaalselt saastatud alade
riskihindamisel praegusele ja kavandatavale
maakasutusele
*
18
Ühtlustada ELi tasandil saasteainete
läviväärtused, mis käivitaksid riskihindamise
* Ühtlustada ELi tasandil „märkimisväärse ohu
“ kriteeriumid, mille põhjal loetakse ala
saastunuks
* Luua mehhanismid, millega seatakse
esikohale meetmed kõige suurema riskiga
alade jaoks
* Kehtestada ELi tasandil saastatud alade
taastamisel kasutatavate
heastamismeetmete hierarhia (saastest
puhastamine, isoleerimine, katmine,
prügilasse ladestamine jne)
* Seada praegusest hetkest kuni 2050. aastani
siduvad vahe-eesmärgid saastatud alade
kindlakstegemiseks, registreerimiseks ja
taastamiseks
Ainult teatavatel tingimustel [palun märkige, millistel]:
Tekst peab olema vahemikus 10 kuni 1000 tähemärki
Muud meetmed [palun täpsustage]:
Tekst peab olema vahemikus 10 kuni 500 tähemärki
* 19. küsimus.
Kas nõustute sellega, et liikmesriikidelt tuleks õiguslikult siduva ajavahemiku
jooksul nõuda, et nad koostaksid ja rakendaksid riikliku kava selliste alade korda
tegemiseks, mis kujutavad endast märkimisväärset ohtu inimeste tervisele või
keskkonnale?
Täiesti nõus
Pigem nõustun
Pigem ei nõustu
Ei ole üldse nõus
Ainult teatavatel tingimusel
Ei tea / arvamus puudub / ei ole asjakohane
Palun märkige, millistel tingimustel:
Tekst peab olema vahemikus 10 kuni 1000 tähemärki
19
20. küsimus.
Milliste aspektide kohta peaksid liikmesriigid aru andma seoses 2050. aasta
eesmärgiga „maahõive netoväärtus on null“?
Ei ole
Aspektid, mida Täiesti Pigem Pigem ei Ei tea / arvamus puudub / ei
üldse
tuleb jälgida: nõus nõustun nõustu ole asjakohane
nõus
* Pinnase katmine
* Maahõive
* Maa ringlussevõtt
* Maade osadeks
jagamine
B.
Ei tea /
Ei
Pigem arvamus
Konkreetsed maakasutuse muutused, mida Täiesti Pigem ole
ei puudub /
tuleb seirata: nõus nõustun üldse
nõustu ei ole
nõus
asjakohane
* Kaubandustegevuseks ja logistikakeskusteks
kasutatud ala
* Taastuvenergiaks kasutatud ala
* „Süsinikku tarbivate“ pindade, näiteks
lennujaamade, teede, süsinikku sisaldavate
mineraalide kaevanduste jaoks kasutatud ala
C.
Ei tea /
Ei
Pigem arvamus
Täiesti Pigem ole
Maahõive tagajärjed, mida tuleb seirata: ei puudub /
nõus nõustun üldse
nõustu ei ole
nõus
asjakohane
* Ökosüsteemiteenuste kadu maahõive
tagajärjel
* Üldsuse huve puudutav mulla rahalise
väärtuse vähenemine maahõive tagajärjel
* Maahõivega seotud keskkonnaseisundi
halvenemine väljaspool hõivatud ala
(muudetud suundumuste mõju jõgedele,
üleujutused jne)
20
D.
Pigem Ei ole Ei tea / arvamus
Täiesti Pigem
Võetud meetmed ei üldse puudub / ei ole
nõus nõustun
nõustu nõus asjakohane
* Maahõive hierarhia
rakendamisel tehtud
edusammud
* Liikmesriikide võetud
õiguslike meetmete tulemused
* Vabatahtlike meetmete
tulemused
Ainult teatavatel tingimustel [palun märkige, millistel]:
Tekst peab olema vahemikus 10 kuni 1000 tähemärki
Muud tegurid [palun täpsustage]:
Tekst peab olema vahemikus 10 kuni 500 tähemärki
21. küsimus.
Kuidas hindaksite järgmise meetme tõhusust kaevepinnase ohutu transportimise,
töötlemise või taaskasutamise tagamisel?
Ei tea /
Ei ole Ei
arvamus
Väga Küllaltki mõnes ole
puudub /
tõhus tõhus osas üldse
ei ole
tõhus tõhus
asjakohane
* Liikmesriigid peavad kaevepinnase jaoks
kasutusele võtma mullapassi (pass, mis on
lisatud pinnaseveosele ja võimaldab
nõuetekohaselt planeerida selle lõppsihtkohta)
* Kohustuslik teavitamine igast pinnaseveost
* Kehtestatakse ELi eesmärk kaevepinnase
taaskasutamiseks
* Kehtestatakse mulla taaskasutamise
kvaliteedistandardid
* Luuakse vahendusorganisatsioonid, kes
jälgivad ja registreerivad kaevepinnase vedu
21
Muu [palun täpsustage]:
Tekst peab olema vahemikus 10 kuni 500 tähemärki
Kas soovite lisada muid ettepanekuid/arvamusi?
Tekst peab olema vahemikus 10 kuni 1000 tähemärki
Siin saate üles laadida kõik asjakohased dokumendid, mida soovite jagada:
Lubatud on üksnes pdf,txt,doc,docx,odt,rtf tüüpi failid
Contact
[email protected]
22
Christina Rees Teie 08.08.2022 nr 2-5/22-01503
Riigikantselei Meie 26.08.2022 nr 15-4/6760-1
[email protected]
Ettepanekud Eesti seisukohtadeks
Euroopa Komisjoni avaliku
konsultatsiooni kohta „võimaliku
mulla seisundit käsitleva ELi
õigusakti üle, et tegeleda ELi
muldade kaitse, kestliku
majandamise ja taastamisega“
Austatud proua Rees
Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile nr 2-5/22-01503 esitame Rahandusministeeriumi
regionaalvaldkonna ettepanekud Eesti seisukohtadeks Euroopa Komisjoni avaliku
konsultatsiooni „Mulla seisund – ELi mullakaitse, säästev majandamine ja taastamine“ kohta.
Palume Keskkonnaministeeriumil arvestada EL koordinatsioonikogu istungile esitatavas
seletuskirjas ja komisjonile esitatavas sisendis käesolevas vastuskirjas toodud seisukohtadega.
1. Euroopa Liidu tasandil peab mulla kaitse, säästev majandamine ja taastamine
(mullapoliitika) käsitlema mulla ja maaga seotud küsimusi sidusa ja tervikliku
strateegiana, mis pakub laia raamistiku koordineeritud tegevusteks EL-s ja arvestab
samas, et tegevusi on kõige tõhusam reguleerida ja seirata liikmesriikide tasandil.
2. Mulla seisundiga seotud tegevuste koordineerimine peab arvestama regionaalsete ja
kohalike eripäradega ning lähtuma nii mulla seisundi kindlaks tegemisel kui ka
meetmete valikul põhimõttest, et mullad on väga erinevad ja otseselt sõltuvuses
asukoha geoloogiast ja kliimast.
3. Mulla majandamist ja seisundit mõjutav maakasutuse ruumiline planeerimine kuulub
EL-s liikmesriikide autonoomia alla. ELi õiguse kohandamisega kaasnev täiendava
reguleerimise vajadus lisab riski üksikasjalikuma ja jäigema planeerimise suunas.
4. Liikmesriikide jaoks siduvate kohustuste määramisele peab eelnema igakülgne ja
põhjalik asjakohaste mõjude hindamine, sh sotsiaalmajanduslike aspektidega
arvestamine.
5. Leiame, et mullapoliitika riigisisene koordinatsioon võiks olla paremini korraldatud,
teema eest vastutaks üks ministeerium ja kaasvastutajateks on teised asjakohased
ministeeriumid.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
6. Muldade hea seisund ja säästev majandamine on võtmetähtsusega roheleppe
eesmärkide saavutamisel, mistõttu mullapoliitika eesmärgid peavad olema
integreeritud eri poliitikatesse, sh teistesse roheleppe algatustesse.
7. Maa ja mulla katmise kui ühe olulisema maa ja mulla degradeerumise põhjustaja
vältimine on üks uue mullapoliitika olulisi eesmärke.
8. Koostatavas valdkondlikus arengukavas „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ on
vajalik mullavaldkonda käsitleda kui keskset keskkonnavaldkonda, mis loob eelduse
teiste keskkonnaeesmärkide saavutamiseks.
9. Maa ja mulla kaitsmiseks eelistada poliitikameetmeid, mis toetavad ruumilise
planeerimise vahendeid ja planeerimise hierarhilisi suuniseid, maakasutajate poolt
vabatahtlikult võetavaid tegevusi, häid praktikaid ning koolitus- ja teavitustegevusi.
10. Mullapoliitika eesmärkide saavutamine eeldab elluviimiseks piisavate rahaliste
vahendite ja inimressursi olemasolu, mille tagamiseks tuleb luua asjakohane
tegevuskava ja määratleda vastutajad.
Alljärgnevalt toome täiendavalt küsimustikus toodud järjekorras välja punktid, mis selgitavad
Rahandusministeeriumi vastuseid:
2. küsimus. Palun hinnake, kuivõrd olulised on järgmised tegurid mulla degradeerumise
põhjustajatena. Valikurida: Pinnase katmine ning maahõive taristute ja ehitiste (nt hooned,
teed ja raudteed, parklad, lennujaamad) jaoks. Vastus: Täiesti nõus. Täpsustus: pinnase
katmise ja maahõive riigi sisene seire on vajalik, samas ei toeta me vastavat kohustuslikku
aruandlust EL tasandil. Oleme seisukohal, et liikmesriikide andmekogudes avalikult
kättesaadavatest seireandmetest peaks piisama.
4. küsimus. Milliseid mullakasutusviise tuleks algatuses käsitleda? Valikurida: Algatuses
tuleks käsitleda kõiki mullakasutusviise. Vastus: Täiesti nõus.
6. küsimus. Kas nõustute sellega, et liikmesriikidel peaks olema õiguslik kohustus kehtestada
mulla kestliku kasutamise nõuded, millega takistataks toidu tootmiseks, vee filtreerimiseks,
elurikkuse hoidmiseks ja toetamiseks, süsiniku säilitamiseks jne vajaliku mulla seisundi
halvenemist? Vastus: Täiesti nõus.
7. küsimus. Kas nõustute, et liikmesriikidel peaks olema õiguslik kohustus teha oma
territooriumil mulla seisundi seiret ja esitada selle kohta aruanne? Vastus: Pigem nõustun.
Selgitus: Oleme täiesti nõus kohustusega teha oma territooriumil mulla seisundi seiret. Samas
ei selgu, mida tähendab „esitada selle kohta aruanne“? Oleme seisukohal, et liikmesriikide
andmekogudes avalikult kättesaadavatest seireandmetest peaks piisama.
8. küsimus. Kas nõustute, et liikmesriikidel peaks olema õiguslik kohustus teha kindlaks, kus
asuvad saastatud alad, mis kujutavad endast märkimisväärset ohtu inimeste tervisele ja
keskkonnale? Vastus: Täiesti nõus.
9. küsimus. Kas saastatud alade registrisse kantud teave ja keskkonnaandmed peaksid olema
avalikult kättesaadavad? Vastus: Täiesti nõus.
10. küsimus. Kas nõustute, et õigusakti ettepanek peaks sisaldama liikmesriikide jaoks
kohustust jälgida ELi eesmärgi „maahõive netoväärtus on 2050. aastaks null“ täitmist ja selle
kohta aru anda? Vastus: Pigem nõustun. Selgitus: Oleme täiesti nõus kohustusega jälgida ELi
eesmärgi „maahõive netoväärtus on 2050. aastaks null“ täitmist. Samas ei selgu, mida
tähendab „esitada selle kohta aruanne“? Oleme seisukohal, et liikmesriikide andmekogudes
avalikult kättesaadavatest seireandmetest peaks piisama.
2
20. küsimus Milliste aspektide kohta peaksid liikmesriigid aru andma seoses 2050. aasta
eesmärgiga „maahõive netoväärtus on null“? Oleme seisukohal, et liikmesriikide
andmekogudes avalikult kättesaadavatest seireandmetest peaks piisama.
A. Aspektid, mida tuleb jälgida:
Pinnase katmine – täiesti nõus
Maahõive – täiesti nõus
Maa ringlussevõtt – täiesti nõus
Maade osadeks jagamine – arvamus puudub Põhjendus: arvamuse kujundamiseks
puudub selgitus, mida tähendab maade osadeks jagamine ja selle jälgimine. Oleme
täiesti nõus, et ruumilise planeerimise, maakorralduse ja maakasutuse riigi sisene seire
on vajalik, samas ei toeta täiendava aruandluse kohustust EL tasandil. Oleme
seisukohal, et liikmesriikide andmekogudes avalikult kättesaadavatest seireandmetest
peaks piisama.
B. Konkreetsed maakasutuse muutused, mida tuleb seirata:
Kaubandustegevuseks ja logistikakeskusteks kasutatud ala – täiesti nõus
Taastuvenergiaks kasutatud ala – täiesti nõus
„Süsinikku tarbivate“ pindade, näiteks lennujaamade, teede, süsinikku sisaldavate
mineraalide kaevanduste jaoks kasutatud ala – täiesti nõus.
C. Maahõive tagajärjed, mida tuleb seirata:
Ökosüsteemiteenuste kadu maahõive tagajärjel – täiesti nõus
Üldsuse huve puudutav mulla rahalise väärtuse vähenemine maahõive tagajärjel –
pigem nõustun. Selgitus: Seire on sisuliselt oluline, samas mulla rahalise väärtuse
hindamiseks puudub ühtne maakasutuste ülene metoodika, mis võimaldaks teha
üheselt mõistetavaid üldistusi ja järeldusi.
Maahõivega seotud keskkonnaseisundi halvenemine väljaspool hõivatud ala
(muudetud suundumuste mõju jõgedele, üleujutused jne) – täiesti nõus.
D. Võetud meetmed:
Maahõive hierarhia rakendamisel tehtud edusammud – täiesti nõus
Liikmesriikide võetud õiguslike meetmete tulemused – täiesti nõus
Vabatahtlike meetmete tulemused – täiesti nõus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
3
Lisa: Avalik konsultatsioon võimaliku mulla seisundit käsitleva ELi õigusakti üle,…
Küsimustik-EE.pdf. Vastused küsimustele koos selgitustega on kirja põhitekstis.
Lisaadressaadid:
Keskkonnaministeerium, Eliise Merila
Andres Levald 6113125
[email protected]
4