Rahandusministeerium · 25. august 2022
- Viit
- 12.5-4/6717-1
- Registreeritud
- 25. august 2022
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- AS Eesti Energia
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 12.5 RIIGI HUVIDE KAITSE KORRALDAMINE RIIGI OSALUSEGA ERAÕIGUSLIKES JA AVALIK-ÕIGUSLIKES JURIIDILISTES ISIKUTES
- Sari
- 12.5-4 Aktsionäri-, osaniku-, asutaja-, liikmeõiguste teostamisel tehtud üldkoosoleku ja asutaja otsused (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 12.5-4/2022
- Vastutaja
- Kaupo Raag (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigivara osakond)
Sisu (failidest)
EESTI ENERGIA AS
Tallinn, Lelle 22, registrikood äriregistris 10421629
Eesti Energia AS-i ainuaktsionäri otsus
25.08.2022
Tallinn
Omaniku ootuste kehtestamine
Käesolev otsus on vastu võetud „Äriseadustiku“ § 305 lõike 1 ning Eesti Energia AS-i
põhikirja punkti 4.1.16 alusel.
Eesti Energia AS-i ainuaktsionär Eesti Vabariik (häälte arv vastavalt äriregistrile
746 645 750, mis moodustab 100% kõigist aktsiatega määratud häältest), mida esindab
aktsiate valitseja Rahandusministeeriumi poolt rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus,
võttis vastu otsuse:
1. Kehtestada Eesti Energia AS-le omaniku ootused otsusele lisatud sõnastuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusminister
Lisa 1: Omaniku ootused Eesti Energia AS-le
Omaniku ootused Eesti Energia AS-le
Riigi osalemise põhjused Eesti Energia AS-s
Energiamajandus on Eesti heaolu üks olulisi tagajaid panustades turupõhise energiavarustuse ja -hinnaga
Eesti majanduskeskkonna konkurentsivõime ning keskkonnaseisundi parandamisse. Riik omab osalust Eesti
Energia AS-s sellest tulenevalt – et tagada omanikutulu genereeriv ja majanduse jätkusuutlikkust toetav
energiavarustus kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega.
Üldised eesmärgid
Riigi kui omaniku üldised ootused Eesti Energiale on järgmised:
põlevkivi ja teisi loodusressursse kasutades kasvatada ettevõtte väärtust ja teenida stabiilset
dividenditulu;
järgida vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid, hinnates muuhulgas ühingu ärisuhteid Venemaa
Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigiga ning loobuda nimetatud riikidega seotud ebaeetilistest
ärisuhetest;
riigisiseste ja rahvusvaheliste kliimaeesmärkide saavutamise kindlustamiseks energiasektori
moderniseerimine ning majandusliku jätkusuutlikkuse tagamine;
panustada tasakaalustatud piirkondlikku arengusse pöörates erilist tähelepanu Ida-Virumaale ning
värvata töötajaid Eestis eelistatult väljapoole Tallinna;
panustada valdkondlikku teadus- ja arendustegevusse ning teha rahvusvahelist koostööd;
minimeerida majandustegevuse keskkonnamõju, kasutada loodusvarasid ja mõjutada maastikke
säästvalt, suurendada jäätmete taaskasutust, vähendada keskkonnaheiteid ning jõuda
süsinikuneutraalse tööstuseni aastaks 2045.
Strateegilised eesmärgid
Riigi kui omaniku valdkonnapõhised ootused Eesti Energiale on järgmised:
Eesti Energia kui oluline elektrituru osaline:
o Tagab konkurentsivõimelise ja mitmekesise elektritootmisportfelli, mis võimaldab edukat
tegutsemist elektritootjana ja -müüjana;
o Tagab 2026. aasta lõpuni Eesti-sisese juhitava elektritootmisvõimekuse vähemalt 1000 MW
sõltumata veetasemest Narva jões ja veehoidlas, va korraliste hoolduste ja remontide
teostamiseks või avariide kõrvaldamiseks vajaliku perioodi ajal. Sealjuures säilitab külmas
reservis 1. novembrist 28. veebruarini võimsusi vähemalt 900 MW ja 1. märtsist kuni 31.
oktoobrini vähemalt 600 MW;
o Suurendab taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaalu vähemalt 40%-ni
aastaks 2030, et vähendada elektri tootmise CO2-mahukus alla 400 kg CO2/MWh;
o Arendab põlevkivigaasi, biomassi ja jäätmete kasutamise võimekust ning teisi taastuvenergia
lahendusi elektri tootmises.
Eesti Energia kui keemiatööstusettevõtja:
o Kooskõlas riigi energia- ja kliimapoliitika arengudokumentidega1 liigub põlevkivi
väärindamisel järkjärguliselt elektritootmiselt üle kütuste, keemiatoodete ja elektri
koostootmisele eesmärgiga suurendada põlevkivi ühiku energia- ja emissiooniefektiivsust;
o Arendab keemiatööstusettevõtjana põlevkivi kõrge väärindamise viise ringmajanduse
põhimõttel. Selleks arendab alternatiivsete toormete kasutamist vedelkütuse ja
põlevkivikeemia tootmises ja teeb koostööd riigi ja teiste põlevkivi-, keemia- ja
ringmajandussektoris tegutsevate ettevõtjatega;
1
Energiamajanduse arengukava aastani 2030, Eesti 2035, Põlevkivi arengukava 2016-2030, Kliimapoliitika põhialused
aastani 2050
Eesti Energia kui jaotusvõrgu omanik:
o Tõstab võrguteenuse kvaliteeti pakkudes innovaatilisi võrgulahendusi, investeerides mahus,
mis:
- parandab või säilitab jaotusvõrgu varustuskindlust;
- parandab uute taastuvenergia tootmisvõimsuste liitumisvõimalusi;
- tagab võrgutasu konkurentsivõime püsimise Läänemere piirkonnas;
o Lähtub võrgu arendamisel riigi energiapoliitika põhimõtetest ning teeb võrgu arendamisel
ning investeeringute tegemisel koostööd teiste võrguettevõtjatega (sh läbi ühise elektrivõrgu
arengukava), et vältida dubleerivaid investeeringuid ning leida ühiskonnale kulutõhusaid
lahendusi;
o Rakendab kõigi turuosaliste suhtes võrdse kohtlemise põhimõtteid ja lähtub
jaotusvõrguettevõtja nõukogu liikmete valimisel elektrituru seadusest tulenevalt
nimetamiskomitee ettepanekust riigivaraseaduse põhimõtteid järgides.
Finantseesmärgid
Strateegiliste eesmärkide saavutamist ja tegevuse jätkusuutlikkust peavad toetama järgmised
finantseesmärgid:
Kasumlikkus – Äriühingu omakapitali tootlus peab olema võrreldav sarnastel tegevusaladel
tegutsevate ettevõtjate tootlusega. Lähtuda alates omaniku ootuste kinnitamisest
investeerimisotsustes omakapitali hinnast 6,1% ning tagada iga-aastaselt äriühingu omakapitali
tootlus vähemalt eelmise viie aasta keskmise omakapitali hinna tasemel.
Efektiivsus – tagada keskpikas ajahorisondis tulude proportsionaalselt kiirem kasv kuludest.
Defineerida tegevusvaldkondadele kohased efektiivsusmõõdikud ning püüelda nende parandamise
poole.
Dividendipoliitika – stabiilse ja ajas kasvava omanikutulu tagamine. Ootuspäraseks dividendiks on
viie aasta keskmisena 50-100% konsolideeritud emaettevõtja omaniku osa puhaskasumist, võttes
arvesse ettevõtte kapitalistruktuuri ja investeerimisvajadust.
Riskijuhtimine – majandustegevuse kavandamisel tuleb lähtuda optimaalsest riskitasemest ja
kapitalistruktuurist. Tagada:
o optimaalne omakapitali ja varade suhte tasemel 50-55% ja
o netovõla suhte EBITDA-sse igal ajahetkel alla 4,5.
Investeerimispoliitika – investeeringutele teostatakse põhjalik eelnev riskide hindamine ja neid
finantseeritakse reeglina äriühingu põhitegevuse rahavoogude, võõrkapitali ning tütarühingu(te)
tasemel erasektorist täiendava omakapitali kaasamise abil, sh Enefit Green AS-i aktsiate avalik
pakkumine ja noteerimine kuni 49% ulatuses.
Tegevusvaldkondade sõltumatus – kõik tegevusvaldkonnad peavad olema kontsernisiseselt
iseseisvalt mõõdetavad ja tasuvad.
25.08.2022
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister