VIRU-NIGULA VALLAVALITSUS
Keskkonnaamet Teie 01.12.2021 nr 6-5/21/23467-2
[email protected] 05.04.2022 nr 6-5/22/6574
[email protected] 22.08.2022 nr 6-5/22/6574-5
[email protected] Meie 05.11.2021 nr 7-7/1063
[email protected] 07.03.2022 nr 7-7/1063-19
25.07.2022 nr 7-7/1063-24
25.08.2022 nr 7-7/1063-26
Viru-Nigula valla üldplaneeringu eelnõu kooskõlastamiseks
Täname Teid ettepanekute eest ning esitame Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu uuesti kooskõlastamiseks vastavalt
planeerimisseaduse § 85 lg 1.
Kirjale on lisatud vastavalt Teie ettepanekutele muudetud eelnõud ja koostöö tabel.
ÜP ja KSH materjalid on leitavad lingilt: https://viru-nigula.ee/uldplaneering-viru-nigulas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Einar Vallbaum
vallavanem
Eve Ojala-Bakradze
+ 372 5884 5035
[email protected]
Teadmiseks:
Rahandusministeerium (
[email protected],
[email protected])
_________________________________________________________________________________
Kasemäe tn 19 Telefon 325 5960 Konto EE25220022101193 9622
44107 Kunda linn e-post:
[email protected] registrikood 75020500
Viru-Nigula vald www.viru-nigula.ee
Töö number 2019-0056
Tellija Viru-Nigula Vallavalitsus
Konsultant Skepast&Puhkim OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Telefon: +372 664 5808
e-post:
[email protected]
Registrikood: 11255795
Kuupäev August 2022
Viru-Nigula valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline
hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Versioon 4 (kooskõlastamisele – täiendatud versioon)
Kuupäev 23.08.2022
Koostanud Eike Riis, Raimo Pajula, Moonika Lipping, Aide Kaar, Jüri Hion, Ingo
Valgma, Sander Lõuk
Esikaane foto: Vaade Kunda linnale
Projekti nr 2019-0056
SKEPAST&PUHKIM OÜ
Laki põik 2
12915 Tallinn
Registrikood 11255795
tel +372 664 5808
e-mail
[email protected]
www.skpk.ee
www.skpk.ee
2 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Sisukord
KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 7
1. SISSEJUHATUS ................................................................................................ 17
2. KAVANDATAVA TEGEVUSE SISU JA EESMÄRGID.............................................. 18
2.1. ÜP sisu ja peamised eesmärgid ............................................................................ 18
2.2. KSH eesmärk ja ulatus ning läbiviimise põhimõtted ................................................ 20
2.3. ÜP ja KSH aruande koostamise osapooled ............................................................. 21
3. SEOSES LAIEMATE KESKKONNAKAITSE EESMÄRKIDE JA OLULISEMATE
STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA ................................................................ 22
3.1. Seos laiemate keskkonnakaitse ja jätkusuutliku arengu eesmärkidega ...................... 22
3.2. Seos asjakohaste strateegiliste planeerimise dokumentidega ................................... 24
4. EELDATAVALT OLULISELT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................. 28
5. MÕJU PROGNOOSIMISE MEETODITE (HINDAMISMETOODIKA) KIRJELDUS ..... 29
6. VÕIMALIKU MÕJU EELHINNANG NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADELE .......... 30
6.1. Natura 2000 võrgustiku alad ja nende kaitse-eesmärgid ......................................... 30
6.2. Mõju eelhindamine Natura 2000 võrgustiku aladele ................................................ 32
6.2.1. Võimalik mõju Aseri loodusalale ........................................................................... 32
6.2.2. Võimalik mõju Letipea loodusalale ........................................................................ 33
6.2.3. Võimalik mõju Mahu-Rannametsa loodusalale ........................................................ 34
6.2.4. Võimalik mõju Padaoru loodusalale ....................................................................... 36
6.2.5. Võimalik mõju Sirtsi loodusalale ........................................................................... 37
6.2.6. Võimalik mõju Sämi loodusalale ........................................................................... 39
6.2.7. Võimalik mõju Toolse loodusalale ......................................................................... 40
6.2.8. Võimalik mõju Toolse linnualale ........................................................................... 41
6.3. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ........................................................... 43
7. NATURA ASJAKOHANE HINDAMINE ................................................................ 44
7.1. Teave kavandatava tegevuse kohta ...................................................................... 44
7.2. Mõjud Toolse linnualale ....................................................................................... 44
7.3. Natura asjakohase hindamise tulemused ja järeldus ............................................... 47
8. HINNANG KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVALE KESKKONNAMÕJULE ... 48
8.1. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele..................................................................... 48
8.1.1. Mõju kaitsealadele.............................................................................................. 48
8.1.2. Mõju hoiualadele ................................................................................................ 53
8.1.3. Mõju püsielupaikadele ......................................................................................... 55
8.1.4. Mõju kaitsealustele liikidele ja kivististele .............................................................. 56
8.1.5. Mõju kaitstavatele looduse üksikobjektidele ........................................................... 59
8.1.6. Mõju kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavatele loodusobjektidele ......................... 59
8.2. Mõju vääriselupaikadele ...................................................................................... 59
8.3. Mõju taimestikule ............................................................................................... 60
8.4. Mõju loomastikule .............................................................................................. 61
8.5. Mõju rohevõrgustikule ........................................................................................ 63
8.6. Mõju põhjaveele................................................................................................. 64
8.6.1. Põhjavee kaitstus ............................................................................................... 65
8.6.2. Põhjavee kasutamine .......................................................................................... 69
8.7. Mõju pinnaveekogudele ja maaparandussüsteemidele ............................................. 70
8.8. Mõju maavaradele ja maardlatele ......................................................................... 75
8.9. Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale ................................................................ 77
8.10. Mõju kultuuripärandile ........................................................................................ 78
3 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
8.10.1. Mõju kultuurimälestistele .................................................................................... 79
8.10.2. Mõju XX sajandi arhitektuuripärandi objektidele ..................................................... 80
8.10.3. Mõju militaarpärandi objektidele .......................................................................... 81
8.10.4. Mõju maastikele ................................................................................................. 82
8.10.5. Mõju miljööväärtuslikele aladele ........................................................................... 84
8.10.6. Mõju pärandkultuuriobjektidele ............................................................................ 84
8.10.7. Kultuuriteenuste osutamisega seotud taristu olulisus (suunised tegevuste edaspidiseks
kavandamiseks) ................................................................................................. 85
8.11. Mõju asustusele ja rahvastikule ........................................................................... 86
8.12. Mõju sotsiaalsele taristule ................................................................................... 87
8.13. Mõju ettevõtlusele .............................................................................................. 88
8.14. Mõju inimese tervisele ja heaolule ........................................................................ 89
8.14.1. Mõju joogivee kvaliteedile ................................................................................... 89
8.14.2. Supelrandade/supluskohtade ja suplusvee kvaliteedinõuete tagamisest .................... 90
8.14.3. Mõju välisõhu kvaliteedile.................................................................................... 90
8.14.4. Vibratsioon ........................................................................................................ 97
8.14.5. Radoon ............................................................................................................. 99
8.14.6. Valgusreostuse vältimisest ................................................................................ 100
8.14.7. Puhkealad ja nende kättesaadavus ..................................................................... 101
8.15. Mõju taristule .................................................................................................. 102
8.15.1. Mõju teedevõrgule............................................................................................ 102
8.15.2. Mõju sadamatele .............................................................................................. 104
8.15.3. Mõju raudteedele ............................................................................................. 105
8.15.4. Sademevee ärajuhtimise võimalused .................................................................. 106
8.15.5. Tuletõrje veevarustus ....................................................................................... 107
8.15.6. Mõju soojavarustusele ...................................................................................... 107
8.15.7. Mõju elektrivõrgule........................................................................................... 108
8.15.8. Mõju sidevõrgule .............................................................................................. 108
8.16. Mõjudega arvestamisest taastuvenergeetika arendamise kavandamisel .................. 109
8.16.1. Tuuleenergeetika ............................................................................................. 109
8.16.2. Päikeseenergeetika........................................................................................... 113
8.16.3. Muud taastuvenergiaallikad ............................................................................... 113
8.17. Hinnang jäätmemajandusele ............................................................................. 114
8.18. Hinnang keskkonnaohtlike objektide ning ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetega
arvestamisele .................................................................................................. 114
8.18.1. Keskkonnaohtlikud objektid ............................................................................... 114
8.18.2. Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted ......................................................... 115
8.19. Hinnang üleujutustega arvestamisele.................................................................. 117
8.20. Hinnang kliimamuutustega arvestamisele ............................................................ 118
8.21. Hinnang riigikaitseliste ehitistega arvestamisele ................................................... 120
8.22. Mõjude omavahelised seosed ja piiriülese mõju võimalikkus .................................. 120
9. ÜLEVAADE ALTERNATIIVSETEST ARENGUSTSENAARIUMIDEST .................... 122
10. OLULISE EBASOODSA KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS
KAVANDATUD MEETMED................................................................................ 123
10.1. Natura 2000 võrgustiku aladega arvestamine ...................................................... 123
10.2. Meetmed kaitstavate loodusobjektide kaitse tagamiseks ....................................... 123
10.3. Meetmed vääriselupaikade kaitseks .................................................................... 125
10.4. Meetmed taimestiku ja loomastiku kaitseks ......................................................... 125
10.5. Meetmed rohevõrgustiku kaitseks ...................................................................... 126
10.6. Meetmed põhjavee kaitseks ............................................................................... 127
10.7. Meetmed pinnaveekogude ja maaparandussüsteemide kaitseks ............................. 128
10.8. Meetmed maardlate ja maavarade kaitseks ......................................................... 129
4 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
10.9. Meetmed väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks................................................. 130
10.10. Meetmed kultuuripärandi kaitseks ...................................................................... 130
10.11. Meetmed sotsiaalse taristu ja ettevõtluse arendamiseks ........................................ 132
10.12. Meetmed inimese tervise ja heaolu kaitseks ........................................................ 132
10.12.1. Nõuetekohase joogivee tagamine ....................................................................... 132
10.12.2. Supluskohtade ohutuse ja veekvaliteedi tagamine ................................................ 133
10.12.3. Nõuetekohase välisõhu kvaliteedi tagamine ......................................................... 133
10.12.4. Nõuetekohase vibratsioonitaseme tagamine ........................................................ 135
10.12.5. Nõuetekohase radoonitaseme tagamine .............................................................. 135
10.12.6. Valgusreostuse vähendamise meetmed ............................................................... 135
10.13. Meetmed taristu arendamiseks .......................................................................... 136
10.13.1. Meetmed teede ja liikluse arendamiseks ............................................................. 136
10.13.2. Meetmed sadamate arendamiseks ...................................................................... 136
10.13.3. Meetmed raudteede arendamiseks ..................................................................... 137
10.13.4. Meetmed sademevee ärajuhtimise arendamiseks ................................................. 137
10.13.5. Meetmed tuletõrje veevarustuse tagamiseks ....................................................... 138
10.13.6. Meetmed soojavarustuse arendamiseks .............................................................. 138
10.13.7. Meetmed elektri- ja sidevõrgu arendamiseks ....................................................... 139
10.14. Meetmed taastuvenergeetika arendamiseks......................................................... 139
10.15. Meetmed jäätmekäitluse arendamiseks ............................................................... 142
10.16. Meetmed keskkonnaohtlike objektide ja ohtlike ettevõtetega arvestamiseks ............ 142
10.17. Meetmed üleujutustega arvestamiseks................................................................ 143
10.18. Meetmed kliimamuutustega arvestamiseks .......................................................... 143
11. OLULISE KESKKONNAMÕJU SEIREKS KAVANDATUD MEETMED JA MÕÕDETAVAD
INDIKAATORID ............................................................................................. 144
12. KSH ARUANDE EELNÕU MENETLEMISE TULEMUSED ...................................... 146
12.1. Ülevaade KSH aruande eelnõu avalikustamise tulemustest .................................... 146
12.2. Ülevaade KSH aruande eelnõu kooskõlastamise ja arvamuse andmise tulemustest ... 147
13. KSH LÄBIVIIMISEL KASUTATUD MATERJALID ............................................... 148
5 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Kasutatud lühendeid
AÕKS atmosfääriõhu kaitse seadus
DP detailplaneering
EELIS Eesti Looduse Infosüsteem
EKV ehituskeeluvöönd
eRT elektrooniline Riigi Teataja
KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
KeMÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing
KeÜS keskkonnaseadustiku üldosa seadus
KKR keskkonnaregister
KLIS keskkonnalubade infosüsteem
KMH Keskkonnamõju hindamine
KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine
KOV kohalik omavalitsus
LKA looduskaitseala
LKS looduskaitseseadus
LS lähteseisukohad
MP maakonnaplaneering
PlanS planeerimisseadus
SE21 Säästev Eesti 21
VeeS veeseadus
VTK väljatöötamise kavatsus
VPM väärtuslik põllumajandusmaa
ÜP üldplaneering
ÜVK ühisveevärk ja -kanalisatsioon
6 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Kokkuvõte
Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne on koostatud Viru-Nigula valla
üldplaneeringule (ÜP). ÜP-ga määratakse haldusreformijärgse Viru-Nigula valla pikaajalised
(järgmiseks 15 aastaks) ruumilise arengu eesmärgid ja tingimused, mille kaudu neid ellu viiakse.
ÜP-s seatud kokkulepped ja reeglid on aluseks ruumiotsustele ning elanike ja ettevõtete tegevusele.
ÜP eesmärk on kohandada elanikkonna kahanemisest tingitud nii tihe- kui hajaasustusega piirkonnad
kompaktseks, kvaliteetseks, hästi funktsioneerivaks ning ökonoomseks elu- ja
majanduskeskkonnaks. Selleks antakse valla suurematele asustusüksustele - Kunda linnale ning
Aseri ja Viru-Nigula alevikele, senisest tugevam keskuste roll, eesmärgiga tugevdada asustust ning
edendada äritegevust seal, kus töökohad, teenused ja keskkonna väärtused on elanikele
kättesaadavad. Uusi ulatuslikke elamualasid neisse ei planeerita, kuid ÜP arvestab, et äri- ja
tootmistegevuse arendamisega võib suureneda huvi elamuehituse vastu ning loob selleks vajalikud
eeldused. Uusi elamumaid näeb ÜP ette eeskätt väärtuslikesse loodus- ja puhkepiirkondadesse
Mahu-Letipea rannikul ning Kunda ja Toolse jõgede ääres. Kuna rannikul on suur mereturismi
potentsiaal, siis loob ÜP eeldused ka Mahu ja Kalvi sadamate ning Kunda jahisadama arendamiseks.
Tootmistegevuse arendamisel on põhifookuses Kunda ja Aseri kaubasadamate ning olemasolevate
tootmisalade (samuti eeskätt Kundas ja Aseris) edasiarendamine. Kunda linna osas on eesmärk luua
ruumilised eeldused selle kujunemiseks Põhja-Eesti regiooni üheks olulisemaks tööstus- ja
sadamalinnaks. Nii elu- ja ettevõtluskeskkonna atraktiivsuse tõstmiseks kui ka valla
turismipotentsiaali ärakasutamiseks näeb ÜP muuhulgas ette täiendavaid puhkealasid, toetab puhke-
ja loodusliku maa-ala juhtotstarbega alal multifunktsionaalse ruumi loomist ning panustab taristu
arendamisse.
Kuna Viru-Nigula valla elanike arv on kahanev ning suurt arendussurvet ei ole, siis maakasutus- ja
ehitustingimused seatakse pigem paindlikud ning kindla tegevuse lubamine konkreetses asukohas
saab suuresti põhinema kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusel. ÜP loob eeldused kaalutlusotsuse
tegemiseks, andes ette tingimused seal, kus vaja, kuid olles piisavalt paindlik ka uutele võimalustele.
ÜP lahenduse väljatöötamisega paralleelselt viidi läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine,
mille käigus kirjeldati, analüüsiti ja hinnati ÜP elluviimisega kaasneda võivaid olulisi
keskkonnamõjusid, tehti ettepanekuid soodsaima lahendusvariandi valikuks ning kavandati
meetmed strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa
keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks. Hindamisel võeti arvesse ÜP täpsusastet, sisu ning
lahenduse paindlikkust.
KSH läbiviimise aluseks oli Viru-Nigula valla ÜP KSH VTK ning dokumendis „Ülevaade Viru-Nigula
vallast“ esitatud teave (vt ÜP lisades). Hindamisel on lähtutud asjakohastest õigusaktidest,
strateegilistest planeerimisdokumentidest ja arenduskavadest, juhendmaterjalidest, keskkonnamõju
hindamise alastest teadmistest ning üldtunnustatud hindamismetoodikast.
Erinevaid stsenaariume valla ruumilise arengu suundade osas ÜP koostamise käigus ei tekkinud. ÜP
lahenduse väljatöötamisel analüüsiti erinevaid võimalusi hajaasustuse ja kompaktse asustusega
maakasutuse ja ehitustingimuste osas. Need tingimused on planeeringulahenduse osa, kuid
eraldiseisvana ei kujuta endast põhimõttelisi strateegilisi arengustsenaariume (KeHJS-e § 40
mõistes).
Mõju hindamise tulemusena selgus, et kui ruumiotsuste tegemisel ning tegevuste
kavandamisel ja elluviimisel järgitakse ÜP seletuskirjas toodud maakasutus- ja
ehitustingimusi ning KSH aruandes antud keskkonnameetmeid, siis ei too ÜP kohase
maakasutuse rakendamine eeldatavalt kaasa olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid.
Alljärgnevalt on toodud kokkuvõtlik ülevaade KSH tulemustest ning olulisemad järeldused.
7 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Natura eelhindamise tulemused ja järeldus
Natura eelhindamise käigus tuvastati, et ühegi valla alal paikneva loodusala (Aseri loodusala, Letipea
loodusala, Mahu-Rannametsa loodusala, Padaoru loodusala, Sirtsi loodusala, Sämi loodusala, Toolse
loodusala) puhul ei kavandata ÜP-ga alale või selle vahetusse naabrusse selliseid muudatusi
maakasutuses, infrastruktuuriobjekte või muid ehitisi või tegevusi, mis tõenäoliselt võiksid alade
terviklikkust negatiivselt mõjutada või avaldada alade kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide või
liikide seisundile ebasoodsaid mõjusid. Toolse linnuala puhul ei saa negatiivseid mõjusid ala kaitse-
eesmärgiks olevatele linnuliikidele välistada seoses selle läheduses paikneva veemotosõidukite
alaga. Mõjud ala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele võivad kaasneda seoses
veemotosõidukitest lähtuva müra ja visuaalse häiringuga. Toolse linnuala osas oli vaja läbi viia
Natura asjakohane hindamine.
Tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobivad alad on kavandatud Natura aladest kaugusele, kust
potentsiaalsete tuuleparkide korral ebasoodsad mõjud Natura aladele puuduvad.
Planeeringulahenduse puhul on arvestatud Natura alade kaitse-eesmärkidega ning kavandatud
piisavad puhvrid häiringute suhtes tundlike liikide elupaikadele ning tundliku veerežiimiga
elupaigatüüpidele.
Sirtsi loodusalale jääb osaliselt Kunda vesiveski kompleks, mis ÜP-ga määratakse miljööväärtuslikuks
alaks ning kus asub paisutus (Kunda IV pais), mis kuulub likvideerimisele (lahendatakse ÜP-st
eraldiseisvalt). Paisutuse likvideerimine aitab viia Kunda jõe käsitletavas lõigus looduslähedasse
seisundisse, sh avab kalade rändeteed, millega kaasneb jõe elupaigatüübi seisundi paranemine.
Kunda vesiveski kompleksi miljööväärtuslike kanalite ja tiikide süsteemi väärtustamise võimalikkus
ja viis sõltub Kunda jõel asuva paisutuse likvideerimise tehnilisest lahendusest ja sellega
kaasnevatest mõjudest ning seda saab kaaluda koos paisu lammutusprojekti koostamisega. Kunda
jõega seotud tegevuste kavandamisel miljööväärtuslikul alal tuleb arvestada jõe kuulumisega Sirtsi
loodusala koosseisu ning tegevus ei tohi minna vastuollu loodusala kaitse-eesmärkide täitmise
vajadusega.
Põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva rekonstrueerimise kavandamisel tuleb läbi viia Natura hindamine
nende loodusalade osas, millele ulatub või mille piirkonda jääb rekonstrueeritav teelõik (Aseri
loodusala, Mahu-Rannametsa loodusala, Padaoru loodusala ja Sämi loodusala). Maantee rajamine
alale või selle vahetusse lähedusse võib avaldada alale füüsilisi mõjusid, sealhulgas mõjutada kaitse-
eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe näiteks raadamise, veerežiimi või veekvaliteedi mõjutamise
kaudu. Maantee rekonstrueerimise täpne lahendus selgub järgnevate planeeringutega (nt riigi
eriplaneeringuga) ning mõjude hindamine peab toimuma vastavalt KeHJS-ses sätestatud korrale.
Natura asjakohase hindamise tulemused ja järeldus
Natura asjakohane hindamine tuvastas, et kavandataval tegevusel puuduvad mõjud Toolse linnualale
ja selle terviklikkusele. Piisava vahemaa tõttu ei kaasne olulisi häiringuid ega muid mõjusid ala
kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele. Seega ebasoodsaid mõjusid ala kaitse-eesmärgiks olevate
liikide seisundile ei avaldu. Seega on veemotosõidukite ala kandmine ÜP-sse kavandatud ala piires
lubatud. Leevendusmeetmete rakendamine pole vajalik.
Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
ÜP lahenduse koostamisel on arvestatud kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse-eesmärkidega.
Välditud on otseseid konflikte looduskaitse ja maakasutuse vahel.
Kaitsealad ja hoiualad
Maakasutuse muudatusi, infrastruktuuriobjekte ning tegevusi, mis võiksid avaldada kaitse- ja
hoiualadele olulisi negatiivseid mõjusid, ÜP-ga ei kavandata. Edaspidi võib kaitse- ja hoiualadele
negatiivset mõju avaldada Tallinn-Narva maantee rekonstrueerimine seal, kus teelõik ulatub
kaitstavale alale või kulgeb selle läheduses (Aseri maastikukaitseala, Padaoru maastikukaitseala,
Sämi maastikukaitseala, Pada park, Padaoru jõe hoiuala). Maantee lahenduse planeerimisel tuleb
8 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
hinnata kaasneda võivaid mõjusid. Kaasnevaid mõjusid Padaoru maastikukaitsealale tuleb hinnata
ka Tallinn-Jõhvi-Narva maagaasi ülekandetorustiku rekonstrueerimise kavandamisel.
Kunda jõe hoiualale jääb osaliselt Kunda vesiveski kompleks, mis ÜP-ga määratakse
miljööväärtuslikuks alaks ning kus asub paisutus (Kunda IV pais), mis kuulub likvideerimisele
(kavandatakse ÜP-st eraldiseisvalt). Kuidas on võimalik väärtustada miljööväärtusliku ala kanaleid
ja tiike ning säilitada/konserveerida kaldasambaid, sõltub paisutuse likvideerimise tehnilisest
lahendusest ja sellega kaasnevatest mõjudest ning seda saab kaaluda koos paisu lammutusprojekti
koostamisega. Paisutuse likvideerimine aitab viia Kunda jõe käsitletavas lõigus looduslähedasse
seisundisse, sh avab kalade rändeteed, millega kaasneb jõe elupaigatüübi seisundi paranemine.
Kunda jõega seotud tegevuste kavandamisel tuleb arvestada jõe kuulumisega hoiuala koosseisu ning
tegevus ei tohi minna vastuollu hoiuala kaitse-eesmärkide täitmise vajadusega.
Letipea maastikukaitsealale määratud matkaraja lõpuosale (rannaalale) jääb kaitstava taimeliigi
rand-seaherne elupaik (III kaitsekategooria). Rannaalale määratud raja kavandamisel tuleb
arvestada kaitsvata taimeliigi kasvukohaga ning suunata rada selge tähistusega liigi kogumikest
mööda.
Püsielupaigad
ÜP koostamisel on arvestatud valla alal registreeritud püsielupaikadega, maakasutuse muudatusi,
tegevusi või infrastruktuuriobjekte, mis võiksid avaldada neile olulist negatiivset mõju, ei kavandata.
Tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliste alade määramisel on arvestatud liigi vajadustest
tulenevate puhvritega, kuhu tuuleparkide kaaluda ei ole lubatud. Siiski võib esineda juhte, kus
tuulepark võib jääda püsielupaiga ja liigi toitumisalade vahele ning põhjustada selliselt hukkumisriski
kokkupõrkel tuulikuga. Sellistel juhtudel tuleb tuulepargi kavandamisel (DP staadiumis) läbi viia liigi
toitumisalade uuring, selgitada välja toitumisalade paiknemine ja liiklumine toitumisaladele ning
hinnata liigile kaasneda võivaid mõjusid. Tuulepargi rajamise ja tuulepargilahendusega ei tohi
tekitata liikidele olulist hukkumisriski kokkupõrkel tuulikutega ega ohustada püsielupaiga ja
toitumisalade vahelist sidusust. Sellistel juhtudel selgub uuringu tulemustest, kas ja millistel
tingimustel on võimalik vastavasse asukohta tuuleparki rajada.
Kaitsealused liigid ja kivistised
I kaitsekategooria liikidest on merikotka ja väike-konnakotka pesapaigad kaitse all
püsielupaikadena. Väljaspool pesitsuspaiku (toitumisaladel) on potentsiaalseks mõjutajaks
tuulepargid ja üksikud elektrituulikud (võimaliku mõju osas vt eespool „püsielupaigad“). Rabapüü
teadaolevad elupaigad paiknevad kaitsealal oleval sooalal, millega need on kaitstud. Kaitstavaid I
kategooria taime-, seene- ja samblikuliike teada ei ole.
Teadaolevad II kaitsekategooria loomaliikide elupaigad paiknevad suuremas osas kaitstavatel
aladel. Väljaspoole jääb peamiselt käsitiivaliste lennu- ja toitumisalasid. Ainus võimalik oluline mõju
neile võib olla seotud tuuleparkidega (hukkumine seoses kontaktiga tuuliku liikuvate labadega ning
labade poolt tekitatud lokaalse õhurõhu muutuse tagajärjel tekkinud barotrauma tõttu). Tuuleparkide
kavandamisel tuleb hinnata käsitiivalistele kaasneda võivat mõju. Kanakulli elupaiga säilitamiseks ei
tohi selle alale ning vahetusse naabrusse tuulikuid kavandada ning mõjusid liigile tuleb hinnata juhul,
kui tuuleparki kavandatakse elupaigale lähemale kui 2 km. Hindamise tulemusena selgub, millistel
tingimustel on võimalik tuuleparki kavandatavasse asukohta rajada.
II kaitsekategooria taimeliikidest jääb enamus kaitstavatest aladest väljaspoole, kuid asuvad
valdavalt rohevõrgustiku aladel. Mõju taimeliikide kasvukohtadele on samuti seotud võimalike
tuuleparkidega. II kategooria kaitstavate taimeliikide pindalalised kasvukohad tuuleenergeetika
arendamiseks mõeldud põhimõttelistest aladest on välja lõigatud, kuid suur osa taimeliikide
kasvukohtadest jääb tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobivate alade piirkondadesse. Juhul,
kui tuulepargi taristu rajamisega kaasneb kuivendus ja piirkonna veerežiimi mõjutamine, tuleb
hinnata mõjusid naabruses paiknevatele kaitstavatele taimeliikidele. Tuulepargilahenduse
väljatöötamisel tuleb arvestada kaitstavate liikidega.
9 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Muid võimalikke konflikte ÜP lahenduse ja II kaitsekategooria liikide osas näha ei ole. II kategooria
seene- ja samblikuliikidele negatiivseid mõjusid ei avaldu.
Enamus III kaitsekategooria loomaliikide elupaikadest ning ligikaudu pool taimeliikidest paiknevad
kaitstavatel aladel. Väljaspool kaitsealasid esineb kattumist tuuleenergeetika arendamiseks
põhimõtteliselt sobivate aladega. Tuulikuparkide arendamise kavandamisel tuleb hinnata ja arvesse
võtta kaasnevaid mõjusid. Muid võimalikke konflikte ÜP lahenduse ja III kaitsekategooria liikide osas
näha ei ole.
ÜP-ga ei kavandata tegevusi ega maakasutust, mis võiks ohustada kaitsealuste kivististe leiukohti
või soodustada kivististe eemaldamist nende leiukohtadest.
Kaitstavad looduse üksikobjektid
Kaitstavate looduse üksikobjektide aladele ja lähedusse maakasutuse muudatusi ÜP-ga ei kavandata.
Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid
Viru-Nigula vallas ei ole kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte ning ettepanekuid
loodusobjektide kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavate loodusobjektide hulka arvamiseks ÜP
raames ei tehta.
Mõju vääriselupaikadele
ÜP koostamisel on arvestatud teadaolevate registreeritud vääriselupaikade asukohtadega. Küll
jäävad mitmed vääriselupaigad tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliselt sobivatele aladele.
Nii tuuleparkide kui muude tegevuste kavandamisel tuleb arvestada kaitstavate vääriselupaikadega
ning tagada nende säilimine.
Mõju taimestikule
Kavandatav maakasutus jääb valdavalt väljapoole loodusliku taimkatte ja väärtusliku pool-loodusliku
taimkattega aladest ning suuremal mahul taimkatte raadamist nõudvaid muudatusi ÜP-ga ei
kavandata. Perspektiivis põhjustab taimkattega alade kadu Tallinn-Narva mnt rekonstrueerimine,
kuid kuna maantee rekonstrueerimise täpne lahendus selgub järgnevate planeeringutega, siis
raadamise vajadus ei ole ÜP koostamisel teada. Mõju olulisust tuleb hinnata maantee planeerimisel.
Olulist mõju taimkattele võib põhjustada tuuleparkide arendamine, mille mõju olulisust tuleb hinnata
konkreetse tuulepargi kavandamisel.
Edaspidi on üldjuhul on soovitav vältida suuremaid raadamist nõudvaid arendusi metsaaladel või
niitudel, samuti sooaladel.
Mõju loomastikule
ÜP-ga kavandatav maakasutusega toimuvad muutused enamasti asulates ja tiheasutusaladel, mille
väärtus loomastiku aspektist on madal. Arvestatavat loodusmaastike ning loomastiku elupaikade
kadu ja teisenemist näha ei ole. Tuuleparkide rajamisega kaasnevad loomastikule mõningased
mõjud, kuid loomade elupaiku need oluliselt ei killusta. Küll võivad need omada negatiivset mõju
linnustikule ja nahkhiirtele, põhjustades isendite vigastumist ja hukku, tõenäoline on ka linnustiku
mõningane vaesestumine tuulepargialadel. Iga konkreetse tuulepargi kavandamisel tuleb hinnata
mõju olulisust. Tuulepargi arendamise soovi korral tuleb hinnata mõjusid linnustikule ja
käsitiivalistele, rannikust 5 km kaugusel tuleb hinnata ka mõju lindude rännetele. Kas ja millises
ulatuses on võimalik kavandatavasse asukohta tuuleparki rajada, sõltub mõju hindamise ja uuringute
tulemustest.
Valda läbivate suuremate teede (eeskätt Tallinn-Narva maantee) arendamisel tuleb arvestada ulukite
läbipääsu tagamise vajadusega. Perspektiivsed raudteed on eeldatavalt suhteliselt väikese
kasutusintensiivsusega ning loomastikule oluliseks barjääriks ei kujune, samuti on loomade
hukkumise tõenäosus kokkupõrkel rongiga madal. Kui raudteid kavandatakse tarastada, siis tuleb
seda vältida rohevõrgustikuga lõikuvatel lõikudel, et tagada loomade liikumine.
10 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Mõju rohevõrgustikule
ÜP-ga täpsustatakse rohevõrgustikku ja selle kasutustingimusi. Võrgustikku täiendatakse uute
rohekoridoridega, sellesse liidetakse kaitstavaid alasid (mis olid varem välja jäänud) ja kaitstavate
liikide elupaiku, võrgustiku ribastruktuure täiendatakse sinivõrgustiku aladega ning arvestades
puhkefunktsiooni.
Selliseid maakasutuse muudatusi, infrastruktuuriobjekte või muid rajatisi, mis mõjutaksid oluliselt
rohevõrgustiku sidusust ja toimimist või tekitaksid barjääriefekti, ei kavandata. Rohevõrgustiku alad
kattuvad kohati tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliselt sobivate aladega, kuid kuna tuulikud
paiknevad valdavalt hajusalt, siis üldjoones maastik säilib ning eeldatavasti tugevat konflikti ei teki.
Iga konkreetse tuulepargi kavandamisel tuleb siiski hinnata mõju rohevõrgustikule. Hindamisel tuleb
arvestada koosmõjusid muude objektide ja võimalike arendustega rohevõrgustiku sidususele ja
toimimisele. Kõikide arenduste, sh tuuleparkide kavandamisel rohevõrgustiku alale, tuleb arvestada
planeeringuga kehtestatavate rohevõrgustiku kasutustingimustega, mille järgimisel tagatakse ka
rohevõrgustiku säilimine ja sidusus.
Rohevõrgustiku täpsustamine aitab parandada selle üldist sidusust ja toimimist ning sel on positiivne
mõju taimestikule ja loomastikule, kuna seab inimtegevustele piiranguid ning aitab kindlustada
looduslike alade säilimist.
Mõju põhjaveele
Suur osa Viru-Nigula valla territooriumist paikneb kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alal,
mis tähendab, et arendamisel tuleb arvestada põhjavee väga kõrge ja kõrge reostustundlikkusega.
Põhilisteks koormusallikateks põhjaveele on põllumajandustegevus ning olme- ja tootmisreovee
käitlemine. Põhjavee reostumise vältimise seisukohast on oluline kõikide vajalike keskkonnanõuete
täitmine. Kui keskkonnanõuded on täidetud, siis olulist negatiivset mõju ei kaasne.
ÜP-ga ei kavandata tegevusi, mille puhul saaks näha ette veevõtu olulist suurenemist ning
põhjaveevaru liigvähenemist.
Mõju pinnaveele
Pinnaveekogude lähistele on lähtuvalt valla ruumilise arengu vajadusest ette nähtud sadamate
arendamist, äri- ja tootmismaade laiendusi ning elamualasid. Sadamatega kaasneb oht võõrliikide
levikuks koos ballastveega, setete rändeks, toitainete ja ohtlike ainete sissekandeks ning merepõhja
elupaikade mõjutamiseks. Tootmistegevusest tulenev oht pinnaveele on seotud reo- ja
heitveekäitluse ning sademevee suublasse juhtimisega, elamuarenduse mõju eeskätt reovee
puhastamisega. Nii tegevuse kavandamisel kui elluviimisel on oluline kõikide vajalike
keskkonnanõuete täitmine. Veekaitsenõuete täitmisel ohtu pinnaveekogude olemasolevale seisundile
eeldada ei ole.
Kunda vesiveski kompleksi võimaliku taastamise kavandamisel tuleb arvestada asjaoluga, et
kompleks asub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-ja elupaigana kinnitatud veekogul või
selle lõigul (Kunda jõgi), kus looduskaitseseaduse kohaselt on keelatud olemasolevate paisude
rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku
sängi ja veerežiimi muutmine. Seaduse kohaselt on nimetatud veekogul või selle lõigul on loodusliku
sängi, veerežiimi ning veetaseme muutmine paisude rekonstrueerimisel lubatud üksnes juhul, kui
sellega parandatakse kalade kudemisvõimalusi.
ÜP kavandab maakasutuse muudatusi ka maaparandussüsteemi aladele. Nendel aladel tegevuste
kavandamisel tuleb silmas tuleb pidada, et kavandatava tegevusega ei tohi kahjustada drenaaži või
maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist.
Jõgede, ojade ja järvede ning nende kallastel oleva loodusliku taimestiku vööndi arvamine
rohevõrgustikku toetava sinivõrgustiku koosseisu aitab tagada veekogude head seisundit ning
looduslikku tasakaalu veekogude kallastel.
11 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
ÜP-ga kavandatakse paiguti ka ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamist, mis saab toimuda vaid
Keskkonnaameti nõusolekul.
Mõju maavaradele ja maardlatele
ÜP-ga antakse mäetööstusmaa juhtotstarve nendele mäeeraldistele ja nende teenindusmaale, kuhu
on antud maavara kaevandamisluba ja kus luba on menetluses. Edaspidi toimub uute mäeeraldiste
kavandamine juhtumipõhiselt ning õigusaktidega ettenähtud korras.
Arvele võetud maardlate ja mäeeraldistega kattuvad osaliselt tuuleparkide arendamiseks
põhimõtteliselt sobivad alad. Nii neile tuuleparkide kavandamine kui ka maardla alale igasuguse muu
tegevuse kavandamine peale kaevandamise on võimalik pärast kaevandamise lõppemist ning
üldjuhul ka pärast maavara ammendumist. Kui maavara ei ole ammendunud, on tegevus võimalik
vaid juhul, kui selleks on saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastus või luba.
Muid muudatusi maakasutuses ÜP-ga maardlate/mäeeraldiste aladele ei kavandata. Edaspidi tuleb
tegevuste kavandamisel maardlate piirkonnas lähtuda maavara kaevandamisväärsena ja maavarale
olemasoleva juurdepääsu säilitamise põhimõttest.
Mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele
ÜP kohane maakasutus toob kaasa väärtusliku põllumajandusmaa kogupindala mõningase
vähenemise, kuid see jääb ebaolulisele tasemele (alla 1%). ÜP lahendus ning maakasutus- ja
ehitustingimused tagavad väärtusliku põllumajandusmaa säilimise ja sihtotstarbelises kasutamises
hoidmise võimalikult suures ulatuses ning loovad eeldused jätkusuutlikuks
põllumajandustegevuseks.
Mõju kultuuripärandile
ÜP lahenduse ja seatud tingimustega on kultuurimälestiste, XX sajandi arhitektuuripärandi ning
militaarpärandi objektide säilimine ja kaitse tagatud. Viru-Nigula alevikus ning Vasta, Unukse, Selja,
Malla, Linnuse, Kutsala, Koila ja Kabeli külades, kus on kõige suurem arheoloogiamälestiste
kontsentratsioon, võib tõenäoliselt paikneda võimalikke avastamata muistiseid ning nendel aladel
võib ka uute arheoloogiliste leidude ilmsikstuleku tõenäosus olla suurem. Eelnimetatud piirkondades
ehitus- ja kaevetöödel tuleb arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi
ilmsikstuleku võimalusega.
ÜP-ga seatud tingimused loovad eeldused piirkonna identiteedi, traditsioonilise asustusstruktuuri ja
maastikumustri säilitamiseks ning traditsioonilise elulaadi viljelemiseks. Vajalik on tugevdada
väärtuslike maastike kaitse sotsiaalset poolt, st leida viisid ja vahendid maastiku käsitlemiseks
kohaliku elaniku igapäevase elu- ja töökeskkonnana. ÜP loob võimalused miljööväärtuslike alade
hoidmiseks ja arendamiseks.
Pärandkultuuriobjektide säilitamise ja kaitse vajadust on kohalik omavalitus teadvustanud ÜP
koostamise käigus ning see on ÜP-s kogukondliku kokkuleppena fikseeritud. Kuna
pärandkultuuriobjektid ei ole riikliku kaitse all, siis nende säilimine ja kaitse sõltub eelkõige
maaomaniku teadlikkusest, väärikusest ja soovist. Planeeringute lähtetingimuste koostamisel ning
projekteerimistingimuste väljastamisel on asjakohastel juhtudel soovitav juhtida tähelepanu ka
pärandkultuuriobjekti (sh selle elementide ja jälgede) hoidmise vajadusele.
Mõju asustusele ja rahvastikule, sotsiaalsele taristule ning ettevõtlusele
ÜP-ga korrastatakse olemasolev maakasutus ja luuakse ruumilised eeldused elukeskkonna
atraktiivsuse tõstmiseks läbi looduskeskkonna, kultuurikeskkonna ja asutusstruktuuri väärtustamise
ning sotsiaalse ja tehnilise taristu arendamise. Jalg- ja jalgrattateede võrgustiku väljaarendamisega
paranevad erinevate elanikkonnagruppide liikumisvõimalused, teenuste ning loodus- ja
kultuurikeskkonna väärtuste kättesaadavus. Maakasutuse korrastamine avaldab eeldatavalt
positiivset mõju ka varale ning annab nii elanikele kui ettevõtjatele teatud kindlustunde.
Piisavalt paindlikud arendustingimused soodustavad uute elamute ning äri- ja tootmistegevuse
kavandamist ning seeläbi ka uute töökohtade tekkimist. Negatiivsete mõjudena võib
12 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
ettevõtlustegevus mõjutada looduskeskkonda ning põhjustada inimestele häiringuid eeskätt müra ja
õhusaaste näol. Mõjusid saab ennetada/leevendada tegevuse asukoha hoolikal kaalutlemisel ning
läbi keskkonnanõuete täitmise.
Mõju inimese tervisele ja heaolule
Joogivee kvaliteet
Kui veehaarete rajamine, samuti konserveerimine ja lammutamine toimub õigusaktides sätestatud
korras, siis olulist negatiivset mõju joogivee kvaliteedile ei kaasne. Uute veehaarete kavandamisel
tuleb arvesse võtta põhjavee kaitstust. Kuna vald asub suuresti nõrgalt kaitstud või kaitsmata
põhjaveega alal, siis salvkaevude reostustundlikkuse tõttu ei ole soovitav rajada uusi salvkaeve
joogiveeallikana.
Supluskohad
ÜP-ga kavandatakse supluskohti selleks sobivate veekogude äärde. Supluskohtade kasutusele
võtmisel tuleb tagada nende vastavus asjakohastes õigusaktides kehtestatud nõuetele.
Välisõhu kvaliteet
Praeguste teadmiste põhjal ei ole ÜP kohase maakasutuse realiseerumisega eeldada olulist
negatiivset mõju välisõhu kvaliteedile. Seda võivad mõjutada tulevikus rajatavad tootmisettevõtted,
taristuobjektid ning olemasolevate ettevõtete edasiarendused. ÜP lahenduse kohaselt paiknevad
tootmisalad paiguti kõrvuti nii elamualade, ühiskondlike ehitiste alade kui ka loodus- ja
puhkealadega, sh I mürakategooriasse määratud (nn vaiksete) aladega. Taolisi kohti on nii Kundas
kui Aseris, kus nähakse ette sadamate ja tootmise arendamist. See toob omakorda kaasa liikluse
intensiivistumise asulaid läbivatel teedel ning teelt lähtuvate häiringute suurenemise nendega
vahetult piirnevatel aladel. Taolised erinevad maakasutused ei välista automaatselt üksteist, kuid
tegemist on konfliktaladega, kus tegevuste kavandamisel tuleb lähtuda eelkõige inimese tervise ja
heaolu kaitse põhimõttest.
Tegevuse kavandamisel, millega kaasneb saasteainete välisõhku heitmine, ebameeldiva lõhna või
müra teke ja levik, tuleb juhtumipõhiselt anda hinnang mõju olulisusele. Tegevus on lubatud vaid
juhul, kui sellega ei kaasne olulisi negatiivseid häiringuid. Olemasolevate tootmisalade vahetusse
lähedusse ei tohi üldjuhul lubada uute elamute, puhkealade või teatud otstarbega ühiskondlike
hoonete (lasteasutused, koolid, tervishoiu- ja hooldeasutused) rajamist, kui ilmneb, et tegevus ei
suuda tagada nendel aladel nõuetekohast välisõhu kvaliteeti. Alternatiivina on see lubatud juhul, kui
nõuetekohase välisõhu kvaliteedi tagab vastava arenduse kavandaja ise.
Liiklusest lähtuvate häiringute leevendamiseks on tõhusaim meede raskeliikluse ümbersuunamine
tundlikest aladest. ÜP-ga on ette nähtud võimalus Kunda linna ümbersõidu ehitamiseks, kuid maid
selleks ei reserveerita. KSH annab soovituse ümbersõidu trass siiski ÜP-ga määrata. Aseris tuleb
leida võimalus raskeveokite liikluse suunamiseks mööda elamu-, ühiskondlike ehitiste aladest ja
puhkealadest neid läbimata.
Vibratsioon
Märkimisväärset vibratsiooni võib põhjustada kaevandamine juhul, kui teostatakse lõhkamisi. Selliste
kaevandamiste kavandamisel tuleb analüüsida ja anda hinnang pinnases leviva vibratsiooni mõjule
ning vajadusel näha ette meetmed kahjustuste vältimiseks. Maapinna kaudu leviv vibratsioon võib
olla tajutav ka intensiivse liiklusega raudteeliinide vahetus läheduses. Nii perspektiivse Aseri-Sonda
kui Kunda raudtee kasutamise intensiivsus on prognoositavalt madal, kuid raudtee kavandamisel on
siiski soovitav üle vaadata ka vibratsiooniaspekt.
Radoon
Pinnase radooni sisaldus Viru-Nigula vallas ulatub normaalsest kõrgeni. Madala radoonisisaldusega
on üksnes Malla, Mahu ja Letipea piirkond, iseäranis kõrge radooni sisaldusega endine Aseri valla
piirkond. Aladel, kus radooni (Rn) sisaldus pinnaseõhus ületab lubatud piirväärtuse (50 kBq/m 3) ning
nendega piirnevatel normaalse radoonisisaldusega (30-50 kBq/m3) aladel tuleb teha detailsemad
13 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
radooniriski uuringud enne elamute, olme- ja teiste samaotstarbeliste hoonete projekteerimist ning
vajadusel rakendada radoonikaitse meetmeid. Alternatiivina radoonisisalduse mõõtmisele pinnases
võib kõrge ja nendega vahetult piirnevatel normaalse radoonisisaldusega aladel rakendada
radoonikaitsemeetmeid ennetavalt.
Mõju taristule
Teedevõrk
ÜP kohase maakasutuse realiseerumisel on eeldada veomahtude suurenemist Kunda ja Aseri
sadamatesse ning tööstusettevõtetega seotud liiklusvoogude intensiivistumist, mis tähendab
täiendavat koormust valla sõiduteedele, sh asulasiseste teede seisukorrale. Negatiivseid mõjusid
aitab kõige efektiivsemalt leevendada raskeliikluse ümbersuunamine. Olulisel kohal on ka teede
olukorra parandamine ning nende hea seisukorra tagamine läbi jooksva remondi ja hoolduse.
Perspektiivis on Tallinn-Narva maantee rekonstrueerimisel positiivne mõju, kuna sellega paraneb
teekate, liiklus muutub sujuvamaks ja ohutumaks.
Uute jalg- ja jalgrattateede kavandamisel on otsene positiivne mõju liiklusohutusele ja inimese
heaolule, kuna sellega lahendatakse ära täna täielikult puuduvad ühendused, paraneb sihtkohtade
ja teenuste kättesaadavus ning mitmekesistuvad liikumisvõimalused.
Sadamad
ÜP loob eeldused Kunda ja Aseri kaubasadamate edasiarendamiseks ning väikesadamate võrgustiku
väljaarendamiseks. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hinnatakse sadamate rajamise,
laiendamise ja rekonstrueerimise tegevusloa taotluse menetluse käigus. Juhul, kui kaubasadamates
taotletakse tegevuslubasid, mille realiseerimine toob kaasa CLP määruse kohase ohtliku kemikaali
käitlemise või käitluskoguste suurenemise, tuleb iga kord kindlaks teha ja hinnata kemikaaliseaduses
toodud asjaolud.
Väikesadamate rajamine Mahu ja Kalvi külla suurendab piirkonna atraktiivsust puhkajate hulgas, aga
toob kaasa ka liiklusvoogude suurenemise harjumuspäraselt vaiksetes rannakülades. Sadamate
arendamise projektide osa peab olema juurdepääsude rajamine, vajadusel olemasolevate teede
rekonstrueerimine ja tolmuvabaks muutmine, parkimiskohtade, jäätmekäitlussüsteemi ja WC-de
kasutusvõimaluste läbimõtlemine koostöös kohaliku kogukonnaga.
Raudteed
ÜP-ga on ette nähtud vajadus raudtee ehitamiseks Kunda linnast Kunda sadamani
(raudteetrassikoridori asukoht selgitatakse välja detailsema planeeringu ja täpsemate uuringute
käigus) ning raudteeühenduse taastamine Sondast Aseri kaubasadamani. Kavandatava tegevuse
keskkonnamõju hinnatakse vastavate planeeringute/tegevuslubade menetluse käigus.
Raudteede kavandamisel tuleb arvestada rohevõrgustikuga ning leida lahendused selle sidususe
tagamiseks, samuti loomade läbipääsuks. Trasside asukoha ja laiuse planeerimisel tuleb arvestada
ka müratõkkerajatiste rajamise vajadusega.
Sademevee ärajuhtimise võimalused
Sademevee ärajuhtimisel tuleks eelistada säästvaid lahendusi, mille kohaselt on esmatähtis
kogutava sademevee hulga piiramine. Sademevee ärajuhtimise kavandamisel on oluline lähtuda
kavandatava tegevuse iseloomust, konkreetsest keskkonnast ja piirkonna reostatuse tasemest.
Taastuvenergeetika arendamine
ÜP soodustab taastuvenergeetika arendamist - määratakse põhimõttelised alad, kus edaspidi võib
kaaluda tuuleparke ning tingimused oma majapidamise või väiksema ettevõtte tarbeks
päikeseenergeetika süsteemide rajamiseks.
Tuuleparkide arendamiseks põhimõtteliselt sobivate alade määramisel on lähtutud vältimis- ja
ettevaatuspõhimõttest: tuleenergeetika arendamine on välistatud aladel, kus see võiks avaldada
olulist ebasoodsat mõju looduskeskkonnale ning inimese tervisele ja heaolule. Asukohtade
14 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
määramisel on arvesse võetud ka riigikaitselisi eesmärke ning muud kavandatud maakasutust.
Tuuleparkide kavandamise aluseks on ÜP kohaselt detailplaneering ning otsus tuulepargi sobivuse
osas mõnele ÜP-ga määratud põhimõttelistest aladest tehakse selle koostamise käigus, mille raames
tuleb hinnata ka kaasnevaid mõjusid. ÜP KSH läbiviimisel on välja töötatud nõuded uuringuteks vms
täiendavateks töödeks, millega tuleb DP koostamisel ja selle KSH läbiviimisel arvestada.
Mistahes taastuvenergeetika lahenduse kavandamisel, sh asukohavalikul tuleb arvestada
keskkonnast tulenevate piirangute ja väärtustega, naabrite heaolu tagamise ning riigikaitseliste
piirangutega.
ÜP koostamise protsessis on ÜP seletuskirja täiendatud tingimusega, mis puudutab elamu või
ühiskondliku hoone kavandamist elektrituuliku lähedusse (tuulikule lähemale kui 750 m). Vastava
funktsiooniga hoone kavandamisel tuuliku lähedusse tuleb hinnata tuuliku müra, infraheli, varjutuse
mõju ning analüüside võimalike tuulikuga kaasnevate riskide (süttimine, purunemine) tagajärgi. Kas
ja mis tingimustel on uut hoonet võimalik soovitud asukohta püstitada, sõltub vastavates
valdkondades läbi viidavate hinnangute tulemustest. Kui tuulikuga kaasneb oluline negatiivne mõju
ning seda ei saa leevendada ehitise kavandaja poolt (nt tuuliku müra), ei ole selle püstitamine
soovitud asukohta võimalik. Tuulikuga kaasnevate riskide tagajärgede vältimiseks ei ole soovitav
lubada uute hoonete ehitamist tuulikust kaugusele, mis on võrdne tuuliku kogukõrgusega
(mast+laba pikkus).
Üleujutustega arvestamine
Riiklikult arvestatavaid üleujutusohu piirkondi ja üleujutusohuga seotud riskipiirkondi Viru-Nigula
vallas ei ole, samuti ei jää valla territooriumile suure üleujutusalaga siseveekogusid. Kuna tegemist
on aga rannikuäärse omavalitsusega, võib esineda korduvalt üleujutatavaid alasid ning teada on
piirkondi siseveekogude ääres, kus perioodiliselt tuleb ette üleujutusi. Korduvalt üleujutatavatele
aladele ning piirkondadesse, kus periooditi esineb üleujutusi, muudatusi maakasutuses üldjuhul ei
kavandata. Välja arvatud Kundas ja Mahus, kus on korduvalt üleujutatavale alale kavandatud puhke-
ja looduslik maa-ala ning Kalvis, kus alale ulatub elamuala juhtotstarve. Kuna ettepanekuid
ehituskeeluvööndi vähendamiseks nendel aladel ei tehta, siis ei ole ehitustegevus seal lubatud. Seega
võib öelda, et maakasutuse kavandamisel on üleujutatavate aladega arvestatud.
Edasiste tegevuste kavandamisel tuleb üldjuhul vältida ehitamist alale, kus esineb üleujutusi ning
vältida ehituskeeluvööndi vähendamist. Kui edaspidi on vajadus piirkonda ehitisi kavanda, tuleb
arvestada võimalike üleujutustega ning üleujutustest tulenevate riskidega ning rakendada tehnilisi
meetmeid ehitiste kaitseks.
Jäätmemajandus
ÜP-ga kavandatakse Aseri alevikku jäätmejaama piirkonna elanikelt kodumajapidamises tekkivate
tava- ja ohtlike jäätmete kogumiseks ning Kundasse jäätmekogumiskäitluskohta teatud liiki aia- ja
haljastusjäätmete (okste, kivide, kändude) ladustamiseks. Täiendavate jäätmekäitluskohtade
rajamine aitab kaasa jäätmete liigiti üleandmise võimaluste parandamisele kodukoha lähedal.
Jäätmekäitluskoha kasutamisel peab välistatud olema oluline negatiivne mõju pinna- ja põhjaveele
ning pinnasele ja olulised negatiivsed häiringud müra, õhusaaste ning lõhnahäiringute näol.
Keskkonnaohtlikud objektid ning ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted
Valla territooriumil (Aseri alevikus) asub üks likvideerimata jääkreostusobjekt, millel on märgatav
oht reostada lokaalselt pinnast, põhja- või pinnavett. Maakasutuse muudatusi jääkreostuse alale ei
planeerita. KeM-st saadud info põhjal võib reostunud ala ulatus olla teadaolevast laiem, ulatudes
olemasolevast jääkreostusobjektist idasse ja kagusse. Üldpõhimõttena ei ole likvideerimata
jääkreostusega alal lubatud arendada uusi tegevusi enne, kui reostus on nõuetekohaselt
likvideeritud. Sõltuvalt kavandatava tegevuse iseloomust tuleb likvideerida jääkreostus nii, et
saasteainete sisaldused vastavad kas elamu- või toomismaale kehtestatud piirväärtustele.
ÜP lahendus arvestab valla territooriumil asuvate ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete
paiknemisega ning nende ohualadesse maakasutuse muudatusi ei kavandata. Edaspidi, kui
15 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
kavandatakse tegevusi ohtliku käitise mõjualasse, tuleb planeerimisel ja projekteerimisel juhinduda
kemikaaliseadusest tulenevatest erinõuetest. Tähelepanu tuleb pöörata ka kaitstavate
loodusobjektide ja muude looduskeskkonna väärtuste ning kultuuriväärtuse paiknemisele ja tagada
selline vahemaa või võtta kasutusele muud asjakohased meetmed, mis välistavad neile olulise
negatiivse mõju avaldumise.
Kliimamuutustega arvestamine
ÜP koostamisel on arvestatud võimalike kliimamuutustega läbi maakasutuse kavandamise ning
maakasutus- ja ehitustingimuste. Silmas tuleb aga pidada, et planeerimise meetmed on vaid üks osa
kliimamuutustega kohanemise meetmetest. Kliimamuutustega toimetulek sõltub muuhulgas
sotsiaalmajanduslikest protsessidest, tehnilisest ja sotsiaalsest taristust, omavalitsusüksuse
haldusvõimekusest, indiviidide teadlikkusest kliimamuutustest ning võimekusest ja võimalustest
nendega arvestamisel.
Riigikaitseliste ehitistega arvestamine
Viru-Nigula vallas ei asu ÜP koostamise seisuga piiranguvööndiga riigikaitselisi ehitisi, samuti ei
kavandata neid ÜP-ga.
Olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimise ja leevendamise meetmed ning
seiremeetmed
KSH läbiviimisel kavandati erinevate valdkondade lõikes keskkonnameetmed olulise negatiivse
keskkonnamõju ennetamiseks ja leevendamiseks (ptk 10). Olemuselt on need pigem suunised
edasiste tegevuste kavandamiseks, et ära hoida olulise negatiivse keskkonnamõju tekkimist.
KSH käigus töötati välja ka meetmed keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidevaks
jälgimiseks, mille eesmärgiks on teha varakult kindlaks, kas ÜP elluviimisega kaasneb oluline
negatiivne keskkonnamõju ning vajadusel rakendada ebasoodsat keskkonnamõju vältivaid ja
leevendavaid meetmeid (seiremeetmed, ptk 11).
16 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
1. Sissejuhatus
Viru-Nigula valla üldplaneeringu (ÜP) koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
algatati Viru-Nigula Vallavolikogu 27. juuni 2018 otsusega nr 831.
KSH eesmärk on hinnata ÜP elluviimisega kaasneda võivat olulist keskkonnamõju, selgitada välja
alternatiivsete lahenduste võimalused ning määrata vajadusel meetmed negatiivsete mõjude
ennetamiseks ja leevendamiseks. KSH peab toetama ÜP lahendust ning minimeerima võimalused
arenduseks, millega kaasneb oluline ebasoodne mõju keskkonnale.
KSH käsitlusalaks on ÜP planeeringuala ehk kogu Viru-Nigula valla territoorium ning KSH täpsusaste
vastab ÜP täpsusastmele.
KSH läbiviimise aluseks on olnud Viru-Nigula valla ÜP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise
kavatsuse (ÜP LS ja KSH VTK) dokumendis ning dokumendis „Ülevaade Viru-Nigula vallast“ esitatud
teave (mõlemad dokumendid sisalduvad ÜP lisades). ÜP LS ja KSH VTK koos esitatud ettepanekutega
on avalikustatud ÜP koostamise korraldaja veebilehel.
ÜP koostamise korraldaja on Viru-Nigula vallavalitsus (Kasemäe 19, 44107 Kunda, tel 325 5960, e-
post:
[email protected]).
KSH aruande koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (KeHJS-e) §-st 40.
1
http://atp.amphora.ee/virunigulavv/index.aspx?itm=109531&o=678&u=-1&o2=10308&hdr=hp&tbs=all
17 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
2. Kavandatava tegevuse sisu ja eesmärgid
Viru-Nigula vald asub Lääne-Viru maakonna põhjaosas Soome lahe ääres, piirnedes Haljala, Rakvere,
Vinni ja Lüganuse vallaga. Valla pindala on 312,58 km 2 ning elanike arv 58432. Valla suuremateks
keskusteks on Kunda linn ning Viru-Nigula ja Aseri alevikud, kus elab ca 76% valla elanikest.
Kunda linn on Lääne-Virumaa kontekstis oluline tööstus- ja logistikalinn (tsemenditootmine,
haavapuitmassi tootmine, Kunda sadam), samuti valla põhiliseks teenuskeskuseks ja töökohtade
pakkujaks. Viru-Nigula ja Aseri alevik toimivad piirkondlike väiksemate keskustena.
Valda läbib olulise transpordikoridorina põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva.
Joonis 1. Viru-Nigula valla paiknemine. Allikas: Maa-ameti maainfo kaardirakendus,
seisuga 27.01.2020
2.1. ÜP sisu ja peamised eesmärgid
Koostatava ÜP eesmärk on kohandada elanikkonna kahanemisest tingitud nii tihe- kui
hajaasustusega piirkonnad kompaktseks, kvaliteetseks, hästi funktsioneerivaks ja ökonoomseks elu-
ja majanduskeskkonnaks, rõhuasetusega elamufondi kaasajastamisele ning äri- ja tootmisalade
loomisele. Eesmärgiks on ka soodustada ressurssi (sh energia) säästvaid lahendusi, eelistades
olemasoleva ehitatud keskkonna tihendamist või taaskasutusele võtmist, olemasoleva taristu
kasutamist uute hoonestamata alade kasutusele võtmise asemel.
Viru-Nigula valla visioon
Viru-Nigula vald on turvaline, hooliv ja uuendusmeelne ning elanikke, elu- ja majanduskeskkonda
ning ajalugu väärtustav ettevõtjasõbralik ning tugeva ühtse kogukonnaga tegus kohalik omavalitsus,
kodune ja külalislahke paik Lääne-Virumaal ‒ meretäis võimalusi.
2
Allikas: Statistikaamet, seisuga .
18 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Visiooni elluviimiseks on Viru-Nigula vallas vaja tagada:
• atraktiivne majanduskeskkond, investeeringud ja uued töökohad, maksumaksjate arvu
juurdekasv;
• tugev ja elujõuline kogukond, valla elanike arvu stabiliseerimine ja pikemas vaates elanike
arvu kasvu saavutamine;
• korrastatud taristu, kulude kokkuhoid, optimaalne vallavara kasutamine ja parem avalike
teenuste osutamine;
• valla identiteedi ja tervikliku kuvandi kujundamine, aktiivne mainekujundus ja valla
turundamine.
Viru-Nigula valla ruumilise arengu eesmärgid
Viru-Nigula valla ruumilise arengu põhimõtete väljatöötamisel on arvestatud nii valla ruumiliste
vajaduste kui ka Lääne-Viru maakonna ruumilise arengu suundumustega. Ruumilise arengu
põhimõtted on ÜP lahenduse aluseks, andes suunised edaspidiseks maakasutuseks, ehitamiseks ja
ruumikujunduseks valla territooriumil ning on aluseks maakasutuse juhtotstarvete määramisele ja
hilisemale arendustegevuse suunamisele. Ruumilisteks arengueesmärkideks on:
• tihe- ja hajaasustusega piirkondade sidumine kompaktseks, kvaliteetseks, hästi
funktsioneerivaks ja ökonoomseks elu- ja majanduskeskkonnaks, rõhuasetusega elamufondi
kaasajastamisele ning äri- ja tootmisalade loomisele ja laiendamisele;
• ressurssi (sh energiat) säästvate lahenduste soodustamine;
• olemasoleva ehitatud keskkonna tihendamise või taaskasutusele võtmise eelistamine,
olemasoleva taristu kasutamine uute hoonestamata alade kasutusele võtmise asemel;
• ruumilise terviknägemuse suunas püüdlemine, mis hõlmab erinevaid tasandeid (regioon,
omavalitsus ja asustusüksus), valdkondi (loodus-, elu- ja ettevõtluskeskkond) ning loob
ühtse seostatud arengutee;
• otsuste tegemisel pikaaegsetest strateegilistest plaanidest lähtumine – vaadatakse suurt pilti
ning julgetakse olla uuenduslikud.
Viru-Nigula valla visiooni ja ruumiliste arengueesmärkide elluviimiseks on üldplaneeringus:
• määratud planeeringuala kasutamis- ja ehitustingimused, sh projekteerimistingimuste
andmise aluseks olevad tingimused;
• määratletud väärtused ja piirangud, mis on lähtekohaks erinevate valla piirkondade
arendamiseks;
• määratud maakasutuse juhtotstarbed;
• antud suunised infrastruktuuri valdkonna arendamiseks;
• lahendatud teised üldplaneeringu ülesanded, et luua ruumilised eeldused valla strateegiliseks
arenguks.
ÜP koostamisel on põhifookus valla strateegiliste arengueesmärkide elluviimisel läbi ruumiliste
eelduste tagamise, ennekõike ehitustingimuste ja maakasutuse määramise kaudu. ÜP kehtestamisel
peab KOV olema veendunud, et planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud asjakohaste
avalduvate mõjudega. Selle eesmärgi saavutamiseks viiakse ÜP koostamise raames läbi valla
ruumilise arenguga kaasneda võivate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja
looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sealhulgas KSH. Mõjude hindamine on ruumilise
planeerimise lahutamatu osa ja nendega arvestamine aitab kaasa parima võimaliku
planeeringulahenduse koostamisele.
19 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
2.2. KSH eesmärk ja ulatus ning läbiviimise põhimõtted
KSH eesmärgiks on arvestada laiemalt erinevaid keskkonnast tulenevaid kaalutlusi ÜP koostamisel
ja kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning jätkusuutlik areng. KSH peab
toetama ÜP lahendust ning minimeerima võimalused arenduseks, millega kaasneb oluline ebasoodne
mõju keskkonnale.
KSH käigus kirjeldatakse, analüüsitakse ja hinnatakse ÜP rakendamisega kaasneda võivaid olulisi
keskkonna-, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid, tehakse ettepanekuid soodsaima
lahendusvariandi valikuks ning vajadusel ebasoodsate keskkonnamõjude ennetamiseks ja
vähendamiseks leevendusmeetmete rakendamiseks.
KSH käsitlusalaks on ÜP planeeringuala ehk kogu Viru-Nigula valla territoorium. Vajadusel, sõltuvalt
eeldatavalt mõjutatavast keskkonnaelemendist ja mõju ulatuskaugusest, arvestatakse
keskkonnamõju hindamisel ka ala väljaspool planeeringuala. KSH täpsusaste vastab ÜP
täpsusastmele ning mõjude hindamisel keskendutakse teemadele, mida saab ÜP-ga reguleerida.
KSH lähtub Viru-Nigula valla ÜP LS ja KSH VTK dokumendis ning dokumendis „Ülevaade Viru-Nigula
vallast“ esitatud teabest (mõlemad dokumendid sisalduvad ÜP lisades). Need on ÜP ja seeläbi KSH
aruande lahutamatuteks osadeks.
Viru-Nigula valla KSH VTK dokumendis käsitletakse järgmisi teemasid:
• KSH eesmärk ja ulatus (KSH VTK ptk 2.1);
• KSH olulisemad eesmärgid ja väljakutsed (KSH VTK ptk 2.2);
• strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju (KSH
VTK ptk 2.3);
• koostöö ja kaasamine (KSH VTK ptk 3.1).
ÜP Lisa „Ülevaade Viru-Nigula vallast“ käsitleb järgmisi valdkondi:
- planeeringuala paiknemine, asustus ja rahvastik, sotsiaalne taristu, ettevõtlus;
- turism ja puhkealad;
- reljeef ja geoloogiline ehitus;
- Natura 2000 võrgustiku alad;
- kaitstavad loodusobjektid;
- taimestik ja loomastik;
- rohevõrgustik;
- põhjavesi;
- meri ja pinnaveekogud;
- üleujutusohuga alad;
- väärtuslik põllumajandusmaa;
- maavarad ja maardlad;
- kultuuriväärtused;
- taristu;
- taastuvenergeetika;
- jäätmemajandus ;
- keskkonnaohtlikud objektid ning ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted;
- riigikaitselased ehitised;
- radoon.
KSH aruande koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (KeHJS-e) §-st 40.
20 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
2.3. ÜP ja KSH aruande koostamise osapooled
Viru-Nigula valla ÜP ja KSH aruanne koostati koostöös Viru-Nigula vallavalitsuse ja Skepast&Puhkim
OÜ konsultantidega.
Viru-Nigula vallavalitsuse töörühm:
• Einar Vallbaum, vallavanem
• Raido Tetto, majandusvaldkonna juht
• Lembit Talli, ehitusspetsialist
• Marit Laast, planeerimis- ja maakorraldusspetsialist
• Heiko Källo, keskkonnaspetsialist
• Eve Ojala-Bakradze, arendusjuht
• Lili Lillepea, arendus- ja hankespetsialist
Skepast&Puhkim OÜ töörühm vt Tabel 1.
Tabel 1. Skepast & Puhkim OÜ ÜP ja KSH läbiviimise töörühm
Nimi Valdkonnad / teemad
Anni Konsap ÜP koostamise projektijuht ja planeerija
Mildred Liinat planeerija
Kadri Vaher planeerija
planeerija ja KSH eksperdirühma liige, valdkonnad: seos
Sander Lõuk asjakohaste planeerimisdokumentidega, asustus ja rahvastik,
sotsiaalne taristu, ettevõtlus
Piret Kirs planeerija, maastikuarhitekt
Kati Kraavi GIS-spetsialist
Eike Riis; keskkonnamõju
KSH juhtekspert ja KSH eksperdirühma liige, valdkonnad:
hindamise litsents nr KMH0154
inimese tervis, kultuuriväärtused
(kehtiv kuni 19.09.2026)
KSH projektijuht ja KSH eksperdirühma liige, valdkonnad:
Moonika Lipping inimese tervis, taristu, taastuvenergeetika, üleujutusalad,
kliimamuutused
Aide Kaar; keskkonnamõju
hindamise litsents KMH0123 KSH eksperdirühma liige, valdkonnad: taristu
(kehtiv kuni 03.05.2022)
KSH eksperdirühma liige, valdkonnad: Natura 2000 võrgustiku
Raimo Pajula alad, kaitstavad loodusobjektid, väärtuslikud elupaigad,
rohevõrgustik, taimestik ja loomastik
KSH eksperdirühma liige, valdkonnad: inimese tervis,
väärtuslikud põllumajandusmaad, taristu, jäätmemajandus,
Jüri Hion
keskkonnaohtlikud objektid ja ohtlikud ettevõtted,
riigikaitselised ehitised
KSH eksperdirühma liige, valdkonnad: maardlad ja maavarad,
Ingo Valgma
põhjavesi, pinnavesi
KSH juhtekspert Eike Riis vastab KeHJS-e § 34 lg 4 sätestatud nõuetele. KSH eksperdid Eike Riis,
Moonika Lipping, Aide Kaar ja Raimo Pajula on Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu (KeMÜ)3
liikmed ning lähtuvalt ühingu põhikirjast järgivad oma töös keskkonnamõju hindaja head tava4.
3
KeMÜ on keskkonnamõju hindamisega tegelevate isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärk on keskkonnamõju
hindamise (nii KSH kui ka KSH) süsteemi parendamine Eestis ja rahvusvaheliselt.
4
http://www.eaia.eu/kemu/heatava
21 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
3. Seoses laiemate keskkonnakaitse eesmärkide ja
olulisemate strateegiliste dokumentidega
3.1. Seos laiemate keskkonnakaitse ja jätkusuutliku arengu eesmärkidega
Rahvusvahelised ja Euroopa Liidu keskkonnakaitse eesmärgid kajastuvad vastavates Eesti
siseriiklikes õigusaktides, strateegiates ja arengukavades. Sellest tulenevalt on rahvusvahelisi ja
Euroopa Liidu keskkonnakaitse eesmärke ning muid keskkonnakaalutlusi strateegilise
planeerimisdokumendi koostamisel ÜP ja selle KSH tasandil arvesse võetud kaudselt, läbi vastavate
siseriiklike dokumentide. Siseriiklikele asjakohastele dokumentidele on viidatud vastavalt vajadusele
KSH aruandes erinevate teemade juures.
Strateegilise planeerimise kontekstis on olulisemaks dokumendiks „Eesti Keskkonnastrateegia
aastani 2030“5, millega pannakse paika Eesti keskkonnakaitse ja keskkonnakasutuse raamistik.
Strateegia määratleb Eesti pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks,
lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende
mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Eesti keskkonnastrateegia põhisuunad on
loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine, maastike ja looduse mitmekesisuse
säilitamine, kliimamuutuste leevendamine ja õhu kvaliteet ning keskkond, tervis ja elu kvaliteet.
Viru-Nigula valla ÜP koostamisel on arvesse võetud Eesti keskkonnastrateegia põhisuundi. Nende
saavutamisse panustab ÜP läbi:
• kaitstavate loodusobjektide kaitse tagamise;
• loodusliku ja poolloodusliku taimkatte säilitamise;
• toimiva rohevõrgustiku tagamise;
• mitmekesise ja väärtusi hoidva maakasutuse korraldamise;
• põhja- ja pinnavee saastamist ärahoidva ning piisava põhjaveevaru tagava tegevuse
korraldamise;
• taastuvenergeetika arendamise soodustamise;
• tervist säästva ja toetava välisruumi kujundamise;
• olemasolevate puhkealade säilitamise, puhkevõimaluste mitmekesistamise ja kättesaadavuse
parandamise;
• keskkonnasäästlikke ja tervist edendavate liikumisvõimaluste kavandamise.
Eesti keskkonnastrateegia põhineb omakorda riiklikul strateegial „Säästev Eesti 21“6 (edaspidi
SE21), mille näol on tegemist ühiskondlikul kokkuleppega Eesti jätkusuutliku arendamise osas. Kuna
strateegia on koostatud kooskõlas vastavate ülemaailmsete ja Euroopa Liidu suunisdokumentidega,
siis on ka Eesti keskkonnastrateegias juba arvestatud laiema konteksti ja eesmärkidega. SE21
eesmärk on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukuse nõuded säästva arengu
põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. SE21 säästva arengu põhieesmärgid on
Eesti kultuuriruumi elujõulisus, inimese heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond ning ökoloogiline
tasakaal.
Viru-Nigula valla ÜP koostamisel on arvesse võetud SE21 eesmärke. Nende saavutamisse panustab
ÜP läbi:
• olemasoleva elu- ja ettevõtluskeskkonna parendamise ja arendamise;
• loodusliku mitmekesisuse säilitamise ja väärtustamise;
• rekreatiivsete ressursside väärtustamise ja kasutamise soodustamise;
• olemasoleva kultuurikeskkonna väärtustamise, säilitamise ning kättesaadavuse
parandamise.
5
https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/ks_loplil_riigikokku_pdf.pdf
6
https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/se21_est_web_1.pdf
22 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Looduskaitse arengukava aastani 20207 (LAK) on strateegiline lähtedokument looduse kaitse ja
kasutamisega seotud valdkondade arendamiseks. Arengukava strateegilised eesmärgid on
järgmised:
• inimesed tunnevad, väärtustavad ning hoiavad loodust ja oskavad oma teadmisi igapäevaelus
rakendada;
• liikide ja elupaikade soodne seisund ja maastike mitmekesisus on tagatud ning elupaigad
toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna;
• loodusvarade pikaajaline püsimine on tagatud ning nende kasutamisel arvestatakse
ökosüsteemse lähenemise põhimõtteid.
Viru-Nigula valla ÜP koostamisel on arvesse võetud LAK-i põhisuundi. Nende saavutamisse panustab
ÜP läbi kaitstavate loodusobjektide kaitse, liikide ja elupaikade soodsa seisundi, loodusliku
mitmekesisuse ja toimiva rohevõrgustiku tagamise.
LAK käsitleb maastikku eelkõige kui loodusliku mitmekesisuse elupaigaülest tasandit. Arengukavaga
ette nähtud tegevussuunad ja peamised tegevused (meede: maastike mitmekesisuse tagamine)
puudutavad maastikuväärtusi (rõhuasetusega loodus- ja kultuuriväärtustele), kaitstavaid maastikke
(sh pargid), risustatud alade korrastamist ja risustavate üksikelementide likvideerimist ning
rohevõrgustiku toimimise analüüsi koostamist ja vajadusel täiendavate tegevuste kavandamist.
Maastikuhoolduskavade koostamine on kavandatud rohevõrgustiku toimimise tagamiseks.
Maastiku kui elu- ja töökeskkonna käsitlemisel on ÜP ja KSH aruande koostamisel lähtutud Euroopa
maastikukonventsioonist (European Landscape Convention), mis rõhutab, et igasugune maastik
kui inimeste elukeskkond vajab kaitset, hoolt ja kokkuleppeid. Maastik mõjutab olulisel
määral inimeste elukvaliteeti ja identiteeti. Sel on suur tähtsus ka ühiskonna kultuuri, sotsiaalse
heaolu, ökoloogia ja majanduse seisukohalt.8 Konventsiooni põhimõtted puudutavad ka
planeeringute koostamist.
Konventsioon selgitab ja põhjendab maastike tähtsust järgmiselt:9
- maastikud aitavad kaasa sotsiaalsete vajaduste, majandustegevuse ja keskkonna vahelisele
tasakaalustatud ja harmoonilisel suhtel põhineva säästliku arengu saavutamisele;
- maastik pälvib kultuurilises, ökoloogilises, keskkonnaalases ja ühiskondlikus valdkonnas suurt
avalikkuse huvi ning on kasulik majandusressurss, mille õige kaitse, korraldus ja planeerimine
võib kaasa aidata töökohtade loomisele;
- maastikel on tähtsus kohalike kultuuride kujunemisel ning roll loodus- ja kultuuripärandi ühe
põhiosana, mis edendab inimeste heaolu ning aitab kindlustada piirkonna identiteeti;
- maastik on inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja maapiirkondades,
degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärselt kaunitel kui ka harilikel aladel;
- põllumajanduse, metsanduse, tööstuse ja maavarade kaevandamise tehnoloogiate ning
regionaal- ja linnaplaneerimise, transpordi, infrastruktuuride, turismi ning puhkemajanduse
areng ehk üldisemalt muutused maailma majanduses kiirendavad sageli maastike
ümberkujunemist;
- üldsus soovib näha heatasemelisi maastikke ja maastike kujunemises aktiivselt osaleda;
- maastikud mängivad võtmerolli isikliku ja sotsiaalse heaolu tagamisel ning maastike
kaitsmisel, korraldamisel ja planeerimisel on kõigil nii õigusi kui ka kohustusi;
7
Keskkonnaministeeriumi veebileht: https://www.envir.ee/sites/default/files/lak_lop_0.pdf (vaadatud
03.11.2020)
8
Keskkonnaministeeriumi veebileht: https://www.envir.ee/et/euroopa-maastikukonventsioon
9
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/228022018001
23 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
- maastikukonventsioonil on seosed loodus- ja kultuuripärandi kaitset ja korraldust, regionaal-
ja ruumiplaneerimist ning kohalikke omavalitsusi ja piiriülest koostööd puudutavate
rahvusvaheliste õigusaktidega;10
- maastike kvaliteet ja mitmekesisus on ühiskondlik ressurss, mille kaitseks, korralduseks ja
planeerimiseks on oluline teha koostööd.
Planeerimise kontekstis on oluline ka Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
ja selle juurde kuuluv rakendusplaan11. Arengukava ja rakendusplaani eesmärgiks on suurendada
Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ning võimet kliimamuutuste mõjuga
kohanemiseks. Arengukava annab kohanemismeetmed lühikeses ajavaates (aastani 2030), olles
samas osaks pikaajalisest visioonist (aastani 2100). Arengukava kohaselt on Eestis oodatavateks
kliimamuutusteks temperatuuritõus, sademete hulga suurenemine, merepinna tõus, tormide
sagenemine ning neist tulenevad muutused keskkonnas. ÜP koostamisel on arvesse võetud Viru-
Nigula kontekstis eeldatavaid muutusi ning kliimamuutuste ennetamisse, leevendamisse ja nendega
kohanemisse panustab ÜP läbi maakasutuse kavandamise ning maakasutus- ja ehitustingimuste
seadmise.
3.2. Seos asjakohaste strateegiliste planeerimise dokumentidega
Viru-Nigula valla ÜP koostamise aluseks on üleriigiline planeering Eesti 2030+, Lääne-Viru
maakonnaplaneering 2030+, Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ ning endiste Kunda linna, Aseri
valla ja Viru-Nigula valla üldplaneeringud. Oluliseks sisendiks on ka koostamisel olev Eesti mereala
planeering, Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030+, Viru-Nigula valla arengukava 2019-
2026, valdkondlikud arengukavad (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavad,
soojamajanduse arengukavad).
Üleriigiline planeering Eesti 2030+
Üleriigiline planeering Eesti 2030+12 annab suunised asustusstruktuuri ja üleriigiliste võrgustike
terviklikule arendamisele, arvestades sealhulgas piirkondade eripäradega. Peamine püstitatud
eesmärk on kvaliteetse elu- ja majanduskeskkonna tagamine nii linnalistes kui maalistes
piirkondades. Selle tagamiseks on Eesti 2030+ alameesmärkideks tasakaalustatud ja kestlik
asustuse areng, head ja mugavad liikumisvõimalused, varustatus energiataristuga, rohevõrgustiku
sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine.
Ruumi planeerimisel tuleb lähtuda põhimõttest, et tihedalt asustatud aladel tuleb kompaktsust tõsta
ning hajaasustuses olemasolevat elukeskkonna kvaliteeti hoida, sh säilitada püsiasustus äärealadel.
Elukoha, töökoha, hariduse, teenuste ja vabaaja veetmise võimaluste kättesaadavuse
parandamiseks tuleb tugevdada keskuse ja tagamaa vahelisi ühendusi (nt teedevõrk, kergliiklusteed,
ühistranspordikorraldus) ja keskuste võrgustikku kogu maakonna sh omavalitsuse territooriumil.
Erinevate piirkondade omavaheline sidustamine tugevdab nendevahelist koostööd ja loob sellega
tasakaalustatud majandusliku, kultuurilise ja sotsiaalse keskkonna, mis aitab kahandada
ääremaastumise ohtu.
10
eriti Euroopa looduskeskkonna ja looduslike elupaikade kaitse konventsioon (sõlmitud 19. septembril 1979
Bernis), Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsiooni (sõlmitud 3. oktoobril 1985 Granadas), Euroopa
arhitektuuripärandi kaitse konventsiooni redaktsioon (sõlmitud 16. jaanuaril 1992 Vallettas), territoriaalsete
kogukondade ja võimuorganite vahelise piiriülese koostöö Euroopa raamkonventsioon (sõlmitud 21. mail 1980
Madridis) ja selle lisaprotokollid, Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (sõlmitud 15. oktoobril 1985
Strasbourgis), bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (sõlmitud 5. juunil 1992 Rio de Janeiros), maailma
kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon (sõlmitud 16. novembril 1972 Pariisis) ning konventsioon
üldsuse juurdepääsust infole, osalemisest otsuste tegemisel ja juurdepääsust õigusemõistmisele keskkonna alal
(sõlmitud 25. juunil 1998 Århusis)
11
https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/eesti-tegevused/kliimamuutustega-kohanemise-
arengukava, vaadatud 27.01.2020
12
https://eesti2030.wordpress.com/
24 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Üleriigilises planeeringus seatud eesmärgid on võetud ÜP koostamisel aluseks, täpsustades neid
kohalikust kontekstist lähtuvalt.
Eesti mereala planeering (koostamisel)
Koostamisel olev Eesti mereala planeering13 on riigi tasandi strateegiline ruumilise arengu
alusdokument, mis keskendub ruumilise arengu põhimõtetele ilma detailses mõõtkavas tegevusi
kavandamata. Et mitme traditsioonilise kasutuse puhul (näiteks kalandus, meretransport) on
merekasutuse reeglid valdavalt välja kujunenud, keskendub planeering eelkõige mereala
kooskasutusele ja uutele merekasutusviisidele.
Eesti mereala pikaajalise tulevikuvisiooni kohaselt on mereala hea keskkonnaseisundiga,
mitmekülgse ja tasakaalustatud kasutusega ning sinimajanduse kasvu soosiv.
ÜP koostamisel on arvestatud Eesti mereala planeeringus toodud tingimuste ja suunistega (sh
mereala kooskasutus, meretransport, mereturism, kaitstavad loodus- ja kultuuriobjektid ning
taastuvenergeetika). ÜP-s on samuti käsitletud meri-maismaa seoste all märgitud Soome seose
klastri loomist (Kunda-Loviisa/Kotka ühendus).
Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa maakonnaplaneeringud 2030+
Maakonnaplaneeringute14 peamiseks eesmärgiks on sisendi andmine kohalikul tasandil ruumilise
arengu kavandamiseks, tuues samal ajal tasakaalustatud arengu kontekstis välja olulised riikliku
tasandi vajadused. Maakonnaplaneering lähtub ruumilise arengu põhimõtete kavandamisel
maakonna demograafilistest trendidest, mille kohaselt elanikkond on kahanemas ja koondumas
suuremate linnaliste keskuste juurde. Kasvanud on mobiilsus – inimeste liikuvus ja autostumine on
märgatavalt kasvanud. Lisaks on ökoloogiliste väärtuste mõjujõud kasvamas kõikjal maailmas,
avaldudes puhta keskkonna, tervisliku toitumise ja eluviisi senisest ulatuslikuma väärtustamisena.
Lääne-Viru maakonna ruumilise arengu eesmärgid on:
• maakasutuse tasakaalustatus ja loodusressursside kestlik kasutamine;
• parem integreeritus Harju-Viru (Põhja-Eesti) regionaalsesse toimepiirkonda;
• parem ruumiline integreeritus Soome lahe piirkonnaga;
• toimiv maakondlik teenuskeskuste võrgustik.
Maakonnaplaneeringus käsitletavad olulised teemad on järgmised:
• asustus ja asustussüsteemi seosed (sh keskuste võrgu määramine koos soovituslike teenuste
loeteluga, kvaliteetse elukeskkonna tagamine hajaasustuses);
• väärtuslikud maastikud ja rohevõrgustik;
• ettevõtlus ja tootmine;
• logistika ja sadamad (nt paindlikud lahendused liikumiste ja teenusvajaduste osas,
perspektiivsed jalg- ja jalgrattateed, riigi põhimaantee trassikoridori muutmine, Kunda
sadama arendamine, rööbastranspordi pikendamine Kunda sadamani);
• tehniline taristu.
Ida-Viru maakonnaplaneering lähtub ruumilise arengu põhimõtete kavandamisel sellest, et tegemist
on olulise riigipiiriäärse maakonnaga (riigikaitseline positsioon, hea logistiline asukoht, venekeelse
rahvastiku suur osatähtsus), asustusstruktuur on polariseerunud (Eesti kõige linnastunum maakond,
rahvastik vananeb ja kahaneb), tegemist on Eesti olulisima kaevandamispiirkonna ja energiatootjaga
ning majanduskeskkonna arengusuundadeks on suurettevõtluse kõrval väike ja keskmise suurusega
ettevõtluse arendamine koos turismisektori arendamisega.
13
http://mereala.hendrikson.ee/
14
Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+.
25 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Ida-Viru ruumilise arengu eesmärgid on järgmised:
• maakonna ruumistruktuur põhineb toimival keskuste võrgustikul ning
maakonnaplaneeringuga määratud linnalise asustuse aladel;
• jätkusuutliku majanduskeskkonna arengut toetab kvaliteetne tehniline taristu;
• maakonna elukvaliteedi tagavad loodus- ja kultuurikeskkonna väärtustamine.
Ida-Viru maakonnaplaneeringus käsitletavad olulised teemad on järgmised:
• keskuste võrgustiku määramine;
• linnalise asustuse alade määramine;
• põhimõttelised arengusuunad põlevkivikaevandamise ja -taristu osas;
• lähiajal oluliste joonehitistest taristuobjektide asukohavalikud;
• riigikaitse ruumiliste vajaduste tagamine.
ÜP-s on asustuse suunamisel, tähtsamate liikumissuundade kajastamisel, ettevõtluskeskkonna
arendamisel, rohevõrgustiku määramisel, puhkealade määramisel jne lähtutud
maakonnaplaneeringutes antud põhimõtetest ja tingimustest, mida täpsustakse kohalikust
kontekstist lähtuvalt.
Kehtivad üldplaneeringud
Viru-Nigula valla territooriumi osas kehtib ÜP koostamise ajal kolm üldplaneeringut: endise Kunda
linna, Aseri valla ja Viru-Nigula valla üldplaneering.
Uue ÜP koostamisel on aluseks võetud kehtivate ÜP-de maakasutus ja ehitustingimused, et tagada
arengu järjepidevus. Kriitiliselt analüüsitakse ja hinnatakse, mida väärtuslikku ja asjakohast saab
kehtivatest ÜP-dest üle võtta ning mida tuleb muuta, lähtudes uutest planeeringutest, muutunud
seadustest jt dokumentidest, praeguseks välja kujunenud olukorrast (sh maa sihtotstarvetest) ning
tänastest arenguvajadustest.
Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030+
Maakonna arengustrateegias on paika pandud strateegilised eesmärgid, maakonna arendamise
põhimõtted ja väärtused ning maakonna põhisuunad ja arenguvaldkonnad (sh avalikud teenused,
haridus, kultuur ja sport, turvalisus, rahvatervis ja sotsiaalhoolekanne, noorsootöö, vabaühendused,
ettevõtlus ja tööhõive, keskkonnataristu, ühistransport, energeetika ja IT-taristu).
ÜP lahenduse koostamisel on arvestatud maakonna arengustrateegias seatud eesmärkide ja
lahendustega ning soodustatud nende elluviimist (nt tööstus- ja ettevõtlusalade, logistikakeskuste
jms arendamiseks vajaliku maa reserveerimine, väärtuslike põllumajandusmaade piiride
täpsustamine, taastuvenergia arendamise toetamine).
Viru-Nigula valla arengukava 2019-2026
Arengukava15 kohaselt on valla visiooniks, et Viru-Nigula vald on turvaline, hooliv ja uuendusmeelne
ning elanikke, elu- ja majanduskeskkonda ning ajalugu väärtustav ettevõtjasõbralik ning tugeva
ühtse kogukonnaga tegus kohalik omavalitsus, kodune ja külalislahke paik Lääne-Virumaal ‒
meretäis võimalusi.
Valla arenguvisiooni saavutamiseks pöörab arengukava tähelepanu järgmistele
teemavaldkondadele: tugev ettevõtlus ja tasuvad töökohad, elanikusõbralik, turvaline ja
miljööväärtuslik elukeskkond, kvaliteetsed ja kättesaadavad avalikud teenused, elujõulised
kogukonnad ja vilgas seltsielu, eesmärgistatud, kaasav ja tõhus valla juhtimine. Iga teemavaldkonna
kohta on välja toodud alameesmärgid ja tegevused.
15
https://viru-nigula.ee/documents/7609076/20285005/Viru-Nigula_valla_arengukava_2019-
2026.pdf/f42a04fa-de6c-4e4d-ac32-8f0219818de0
26 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
ÜP lahenduse koostamisel on arvestatud valla visiooni ja selle tagamiseks mõeldud eesmärkidega.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavad
ÜP koostamisel on lähtutud ÜVK arendamise kavades seatud strateegilistest eesmärkidest ning
luuakse ettenähtud tegevustele ruumiline väljund.
Soojamajanduse valdkonna arengukavad
ÜP koostamisel on lähtutud arengukavades seatud strateegilistest eesmärkidest ning luuakse
ettenähtud tegevustele ruumiline väljund.
KSH läbiviimisel on planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude kirjeldamisel ja hindamisel
ning ennetus- ja leevendusmeetmete kavandamisel arvestatud eeltoodud strateegiliste planeerimise
dokumentide sisu ja eesmärkidega.
27 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
4. Eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldus
Eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldus on toodud dokumendis „Ülevaade Viru-Nigula
vallast“, mis sisaldub ÜP lisades. See on ÜP ja seeläbi KSH aruande lahutamatuks osaks ning selles
käsitletavat olemasoleva keskkonna ülevaadet käesolevasse dokumenti ei dubleerita.
KSH läbiviimisel on lähtutud Viru-Nigula valla ÜP LS ja KSH VTK dokumendis ning dokumendis
„Ülevaade Viru-Nigula vallast“ toodud teabest, samas arvestades, et need andmed võivad ajas
muutuda. KSH aruandes on märgitud andmeallikate kasutamise ajaline seis.
28 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
5. Mõju prognoosimise meetodite (hindamismetoodika)
kirjeldus
ÜP koostamise käigus on hinnatud eeldatavalt olulisi keskkonnamõjusid. Keskkonnamõju on oluline,
kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid
muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara16.
Minimeerimaks võimalusi arendusteks, millega võib kaasneda oluline ebasoodne mõju keskkonnale
ning samaaegselt soosimaks positiivseid mõjusid esile kutsuvaid ja võimendavaid lahendusi, on Viru-
Nigula valla ÜP lahenduse väljatöötamisega paralleelselt läbi viidud mõju hindamine järgmiste
valdkondade ja keskkonnaelementide osas:
• mõju looduskeskkonnale, sh põhja- ja pinnaveele, väärtuslikele põllumajandusmaadele,
rohevõrgustikule, loodusväärtuslikele aladele ja objektidele;
• mõju tehiskeskkonnale, sh tehnilisele taristule, liikluskorraldusele, jäätmemajandusele,
riigikaitselistele ehitistele;
• mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh ettevõtluskeskkonnale, teenuste ja
töökohtade kättesaadavusele ja inimese tervisele (välisõhu kvaliteet, suplusvee kvaliteet, radoon
jm);
• mõju ajaloolis-kultuurilisele keskkonnale, sh erinevatele kultuuriväärtuslikele objektidele ja
aladele.
Keskkonnamõju hindamisel juhinduti asjakohaste õigusaktide nõuetest ja juhendmaterjalidest.
Peamised KSH menetlust suunavad õigusaktid on keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)17 ning planeerimisseadus (PlanS)18. Mõjude olulisuse
tuvastamisel ja hindamisel juhinduti eelkõige kehtivates asjakohastes keskkonnakaitselistes
õigusaktides (direktiivid, seadused ja määrused) määratud normidest ja sätestatud nõuetest,
valdkondlikest arengukavadest, kaitsekorralduskavadest jms. Hindamise läbiviimisel on kasutatud
Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjali „Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhend“ jt
asjakohaseid metoodilisi juhendeid.19 Samuti on keskkonnamõju hindamisel arvesse võetud
keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat.
Hindamisel on arvestatud nii otseseid kui kaudseid mõjusid, mõju iseloomu, suurust, ulatust,
esinemise tõenäosust, kestvust (lühi- ja pikaajalisus), sagedust, pöörduvust ning toimet. Muuhulgas
on arvestatud võimalikke koosmõjusid ning väljastpoolt planeeringuala tulenevaid olulisi mõjusid.
Analüüsitud ja hinnatud on nii negatiivseid kui positiivseid mõjusid. Mõju hindamisel on arvestatud
ÜP eesmärke, käsitletavat territooriumi ja täpsusastet. Objektipõhist hindamist, tulenevalt
üldplaneeringu kui strateegilise arengudokumendi iseloomust, KSH raames ei teostatud. Samadel
põhjustel ei kavandatud KSH käigus ka ulatuslikke välitöid.
Hindamise tulemusena on tehtud ettepanekud meetmete rakendamiseks oluliste ebasoodsate
mõjude vältimiseks, mõjude vähendamiseks ja leevendamiseks ning ühtlasi ettepanekud kaasnevate
positiivsete mõjude võimendamiseks.
KSH läbiviimisel juhinduti keskkonna säilitamise, kaitse ja kvaliteedi parandamise,
inimeste tervise ja heaolu kaitse ning loodusressursside kaalutletud ja mõistliku
kasutamise põhimõttest.
16
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 2. eRT:
https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017045
17
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/101092015012?leiaKehtiv
18
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110112015009?leiaKehtiv
19
Keskkonnaministeeriumi koduleht: http://www.envir.ee/et/ksh-juhendid-ja-uuringud
29 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
6. Võimaliku mõju eelhinnang Natura 2000 võrgustiku
aladele
KSH erisused Natura 2000 võrgustiku alal on sätestatud KeHJS-i §-ga 4520. KSH käigus peab eelkõige
arvestama ala kaitse eesmärki ja ala terviklikkust. Strateegilise planeerimisdokumendi võib
kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning strateegilise
planeerimisdokumendi kehtestaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult selle
Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt ala kaitse eesmärki.
Natura hindamisel on metoodiliseks aluseks „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi
artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“21.
Viru-Nigula valla ÜP KSH käigus hinnati võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele kõigepealt
eelhindamise etapis. Eelhindamise eesmärk on välja selgitada ja tuvastada projekti või kava võimalik
mõju Natura 2000 alale (kas eraldi või koos teiste projektide või kavadega) ning hinnata, kas on
võimalik objektiivselt järeldada, et kavandatava tegevuse ebasoodne mõju on välistatud.
Ala kaitse-eesmärgid on saavutatud, kui ala terviklikkus on säilitatud. Ala terviklikkuse all mõeldakse
eelkõige ala ökoloogiliste funktsioonide (liigisiseste ja -vaheliste suhete, toiduahela jt funktsioonide)
toimimist viisil, mis tagab pikas perspektiivis liigi isendite piisava arvukuse neile sobivates
elupaikades ning elupaigatüüpide normaalse suktsessiooni, vastupidamise välistele mõjudele ja
jätkuva uuenemise ning taoline ala vajab minimaalset inimesepoolset abi väljastpoolt seda süsteemi.
Kui oluline mõju ei ole teada ja ei ole piisavalt informatsiooni järelduste tegemiseks mõju puudumise
kohta või tõenäoliselt kaasneb oluline mõju, siis tuleb jätkata asjakohase hindamise etapiga. ÜP
staadiumis on asjakohast hindamist võimalik läbi viia juhul, kui eelhindamise tulemusena tuvastatud
kavandatavate ebasoodsat mõjuga tegevuste kohta on piisava täpsusega informatsiooni mõju
määratlemiseks ja hindamiseks. Kui ÜP staadiumis puudub kavandatava eeldatavalt ebasoodsa
mõjuga tegevuse kohta piisav teave Natura asjakohase hindamise22 läbiviimiseks, siis märgitakse
eelhindamise järeldustes, et asjakohase hindamisega tuleb liikuda ÜP-le järgnevasse tegevuse
kavandamise etappi.
Teave Viru-Nigula valla ÜP-ga kavandatava ruumilise lahenduse kohta ning tingimused arengute
elluviimiseks on toodud ÜP seletuskirjas ja joonistel.
Viru-Nigula valla ÜP-ga kavandatav ei ole Natura 2000 võrgustiku alade
kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik.
6.1. Natura 2000 võrgustiku alad ja nende kaitse-eesmärgid
Viru-Nigula valla territooriumil on registreeritud seitse loodusala ja üks linnuala, mis kuuluvad
üleeuroopalisse Natura 2000 alade võrgustikku23. Täielikult jääb valla territooriumile kolm loodusala:
Aseri loodusala, Mahu-Rannametsa loodusala ja Padaoru loodusala. Osaliselt hõlmavad Viru-
Nigula valda Letipea loodusala, Sämi loodusala, Sirtsi loodusala ja Toolse loodusala ning
Toolse linnuala.
20
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104052017005?leiaKehtiv
21
KeMÜ (koostajad A. Aunapuu, R.Kutsar), Tallinn 2016, http://www.eaia.eu/images/Natura.pdf
22
Natura asjakohase ehk sisulise hindamise eesmärgiks on: 1) eelhindamise käigus tuvastatud Natura alale
avalduva tõenäoliselt olulise negatiivse mõju detailne hindamine lähtudes ala kaitse-eesmärkidest, struktuurist
ja funktsioonist ning tagada Natura-ala kaitse-eesmärkide saavutamine kavandatavast tegevusest hoolimata; 2)
leevendavate meetmete väljatöötamine, mis peavad tagama Natura-ala kaitse-eesmärkide saavutamise
kavandatavast tegevusest hoolimata. Asjakohase hindamine annab vastuse, kas alale avaldub oluline mõju või
mitte. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund
halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada.
23
Keskkonnaregister, seisuga 10.01.2020.
30 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Natura 2000 võrgustiku loodusalad:
• Aseri loodusala (RAH0000178) pindalaga 654,7 ha paikneb kogu ulatuses Viru-Nigula vallas
Loodusala asub Aseriaru, Kalvi, Kestla, Koogu, Kurna, Kõrkküla, Oru ja Rannu külade alal.
Loodusala kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid: püsitaimestuga
kivirannad (1220), kadastikud (5130), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid
- *6280), puisniidud (*6530), rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150), lubjakivipaljandid
(8210), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-
lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180) ning siirdesoo- ja
rabametsad (*91D0).
• Letipea loodusala (RAH0000652) pindala on 516,5 ha, millest maismaale ja Viru-Nigula valla
Letipea ja Simunamäe külade alale jääb 34 ha. Loodusala kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud
kaitstavad elupaigatüübid: veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad
(1140), laiad madalad lahed (1160), metsastunud luited (2180) ja luidetevahelised niisked nõod
(2190), vanad loodusmetsad (*9010) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080).
• Mahu-Rannametsa loodusala (RAH0000532) pindalaga 428,8 ha paikneb kogu ulatuses Viru-
Nigula vallas Aasukalda, Kalvi, Koila, Kurna, Mahu, Pada, Pärna ja Unukse külade alal. Loodusala
kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid jõed ja ojad (3260), vanad
loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), soostuvad ja soo-lehtmetsad
(*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0). Ala eesmärgiks on
ka II lisas nimetatud liik, jõesilm (Lampetra fluviatilis),mille isendite elupaika kaitstakse.
• Padaoru loodusala (RAH0000564) pindalaga 177,1 ha paikneb kogu ulatuses Viru-Nigula vallas
Metsavälja, Pada, Samma ja Võrkla külade alal. Loodusala kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud
kaitstavad elupaigatüübid: jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450), puisniidud (*6530), vanad
loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050) ja
lammi-lodumetsad (*91E0). Ala eesmärgiks on ka II lisas nimetatud liigid, jõesilm (Lampetra
fluviatilis) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus), mille isendite elupaiku kaitstakse.
• Sirtsi loodusala (RAH0000540) pindalaga on 6182 ha, millest Viru-Nigula valda jääb vaid 20,9
ha ehk ala, mis kattub Kunda jõega. Valda jääv loodusala osa paikneb Linnuse ja Siberi külade
ning Kunda linna alal. Loodusala kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad
elupaigatüübid huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), rabad (*7110),
siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad
loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080)
ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Ala eesmärgiks on ka II lisas nimetatud liigid,
tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik lendorav (Pteromys volans*), harilik hink (Cobitis
taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar), väike-
punalamesklane (Cucujus cinnaberinus), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja männisinelane
(Boros schneideri), mille isendite elupaiku kaitstakse.
• Sämi loodusala (RAH0000363) pindala on 946,3 ha, millest Viru-Nigula valda Pikaristi ja
Samma külade alale jääb 752,7 ha. Loodusala kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad
elupaigatüübid: huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood
(7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud
(9050) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).
• Toolse loodusala (RAH0000622) pindala on 467,9 ha, millest Viru-Nigula valda Ojaküla küla ja
Kunda linna alale jääb 171,2 ha. Loodusala kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad
elupaigatüübid veealused liivamadalad (1110), laiad madalad lahed (1160), püsitaimestuga
kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620), eelluited (2110), vanad loodusmetsad (*9010)
ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180). Ala eesmärgiks on II lisas
nimetatud liigid, vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior) ja jõesilm (Lampetra fluviatilis),
mille isendite elupaiku kaitstakse.
31 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Natura 2000 võrgustiku linnualad
• Toolse linnuala (RAH0000087) pindala on 467,9 ha, millest Viru-Nigula valda Ojaküla küla ja
Kunda linna alale jääb 171,2 ha. Linnuala kaitse-eesmärgiks on liigid, soopart e pahlsaba-part
(Anas acuta), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani
(Anser anser), rabahani (Anser fabalis) ja kühmnokk-luik (Cygnus olor), mille isendite elupaiku
kaitstakse.
6.2. Mõju eelhindamine Natura 2000 võrgustiku aladele
6.2.1. Võimalik mõju Aseri loodusalale
Aseri loodusalal ning selle naabruses ei kavandata ÜP-ga maakasutuse muudatusi,
infrastruktuuriobjektide rajamist ega muid tegevusi. Loodusalal ei ole algatatud detailplaneeringuid.
ÜP kohaselt asuvad kõik loodusala lahustükid kogu ulatuses rohevõrgustiku koridoride ja
astmelaudade alal, mis tagab nende parema ökoloogilise sidususe. Ala piiril kulgeb Koogu-Kalvi
kõrvalmaantee ning seda läbib kaks kohalikku teed. Teid pole planeeringuga kavas laiendada ega
õgvendada.
Loodusalale ulatub (vähem kui 100 m sügavuselt) nii Lääne-Virumaa kui Ida-Virumaa
maakonnaplaneeringutega 2030+ ette nähtud Tallinn-Narva mnt oluliselt muudetava teekoridori
perspektiivne 650 m laiuse teekoridori serv. Maantee rajamine alale või selle vahetusse läheduse
võib avaldada alale füüsilisi mõjusid, sealhulgas mõjutada ala kaitse-eesmärgiks olevaid
elupaigatüüpe näiteks raadamise või veerežiimi mõjutamise kaudu. Maantee rekonstrueerimine
loodusala piirkonnas nõuab Natura mõjude hindamist. ÜP seletuskirja kohaselt selgub maantee
rekonstrueerimise täpne lahendus järgnevate planeeringutega (nt riigi eriplaneeringuga). Mõjusid
loodusalale tuleb hinnata selle koostamise käigus.
Loodusala piiril paikneb Kivihunniku ja Reinu maaüksuste detailplaneering, millel loodusalale mõju
puudub, kuna planeeringuala asub klindipealsel avamaastikul, kuid loodusala paikneb klindist allpool.
Ala kattub väikeses ulatuses olemasoleva maaparandusvõrgu alaga ning selle piiril kulgeb mitu
registrisse kantud eesvoolu. Eesvoolude hooldamisel tuleb arvestada võimalike mõjudega loodusala
kaitse-eesmärkidele, eelkõige soo- ja soometsa elupaikadele. Kui eesvoolude hooldamine on vajalik,
siis peab see toimuma kooskõlas ala kaitsekorraga ja kaitseala valitseja kooskõlastusel.
Loodusalale lähimad tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobivad alad paiknevad loodusalast 100
m kaugusel. Elektrituulikud loodusala kaitse-eesmärke otseselt ei mõjutaks. Samuti ei ole
tõenäolised kaudsed mõjud, näiteks taristu rajamise mõjud loodusala veerežiimile. Seega
tuuleparkide rajamisega seoses ebasoodsad mõjud loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele
puuduvad.
Kokkuvõttes puudub ÜP lahendusel tõenäoliselt ebasoodne mõju loodusalale ja selle terviklikkusele.
Tallinn-Narva mnt rekonstrueerimisel tuleb siiski hinnata mõjusid, kuna maantee õgvendamisel
võivad avalduda mõjud alale ja selle kaitse-eesmärkidele nii otsese füüsilise mõjutamise (nt
elupaikade raadamise) kui veerežiimi muutmise kaudu.
Tabel 2. Mõju Aseri loodusala kaitse-eesmärkidele
Kaitse-eesmärk Võimalik mõju
Elupaigatüübid
Püsitaimestuga kivirannad Elupaiga alal ja naabruses puuduvad igasugused planeeringuga
(1220) kavandatavad tegevused ning muutused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud
elupaiga seisundile puuduvad.
Kadastikud (5130) Ala piiril kulgeb Koogu-Kalvi kõrvalmaantee, mida ei ole planeeringuga kavas
laiendada ega õgvendada. Elupaiga alal ja naabruses puuduvad igasugused
planeeringuga kavandatavad tegevused ning muudatused maakasutuses.
Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile puuduvad.
32 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Kaitse-eesmärk Võimalik mõju
Liigirikkad niidud lubjavaesel Elupaiga alal ja naabruses puuduvad igasugused planeeringuga
mullal (*6270) kavandatavad tegevused ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad
mõjud seoses ÜP-ga elupaiga seisundile puuduvad. Elupaik jääb Tallinn-
Narva mnt perspektiivse teekoridori alale, seega nõuab vastav arendus
elupaiga piirkonnas elupaigale avalduvate mõjude hindamist.
Lood (alvarid - *6280) Elupaiga alal ja naabruses puuduvad igasugused planeeringuga
kavandatavad tegevused ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad
mõjud elupaiga seisundile puuduvad.
Puisniidud (*6530) Elupaiga piiril paikneb kohalik tee, mida ei ole planeeringuga kavas
laiendada. Elupaiga alal ja naabruses puuduvad igasugused planeeringuga
kavandatavad tegevused ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad
mõjud elupaiga seisundile puuduvad.
Rabad (*7110) Elupaiga alal ja naabruses puuduvad igasugused planeeringuga
kavandatavad tegevused ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad
mõjud elupaiga seisundile puuduvad.
Nokkheinakooslused (7150) Elupaiga alal ja naabruses puuduvad igasugused planeeringuga
kavandatavad tegevused ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad
mõjud elupaiga seisundile puuduvad.
Lubjakivipaljandid (8210) Elupaiga alal ja naabruses puuduvad igasugused planeeringuga
kavandatavad tegevused ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad
mõjud elupaiga seisundile puuduvad.
Vanad loodusmetsad Elupaiga alal ja naabruses puuduvad igasugused planeeringuga
(*9010) kavandatavad tegevused ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad
mõjud elupaigale ja selle seisundile seoses ÜP-ga puuduvad. Elupaik jääb
Tallinn-Narva mnt perspektiivse teekoridori alale, seega nõuab vastav
arendus elupaiga piirkonnas elupaigale avalduvate mõjude hindamist.
Rohunditerikkad kuusikud Elupaiga alal ja naabruses puuduvad igasugused planeeringuga
(9050) kavandatavad tegevused ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad
mõjud elupaigale ja selle seisundile puuduvad.
Soostuvad ja soo- Elupaiga alal ja naabruses puuduvad igasugused planeeringuga
lehtmetsad (*9080) kavandatavad tegevused ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad
mõjud elupaiga seisundile puuduvad.
Rusukallete ja jäärakute Elupaiga alal ja naabruses puuduvad igasugused planeeringuga
metsad (pangametsad - kavandatavad tegevused ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad
*9180) mõjud elupaiga seisundile puuduvad.
Siirdesoo- ja rabametsad Elupaiga alal ja naabruses puuduvad igasugused planeeringuga
(*91D0) kavandatavad tegevused ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad
mõjud elupaiga seisundile seoses ÜP-ga puuduvad. Elupaik jääb Tallinn-
Narva mnt perspektiivse teekoridori lähedusse ning veerežiimi muutmine võib
elupaika mõjutada. Seega nõuab maantee arendus elupaiga piirkonnas
elupaigale avalduvate mõjude hindamist.
6.2.2. Võimalik mõju Letipea loodusalale
Letipea loodusala valla alale jääv maismaa osa jääb kogu ulatuses kavandatava rohevõrgustiku alale.
Loodusalal ei kavandata maakasutuse muudatusi, infrastruktuuriobjektide rajamist ega muid
tegevusi. Loodusalal ei ole algatatud detailplaneeringuid. Loodusala lähedusse, kuid mitte selle piirile,
on kavandatud elamumaad ja on algatatud Luigeranna kinnistu detailplaneering elamu rajamiseks.
Kuna antud piirkonnas hõlmab loodusala vaid merealasid, siis maismaal toimuvatel arendustel
vahetu mõju ja ka kaudne ebasoodne mõju loodusalale puudub. Loodusala piiril Uluneemel paikneb
olemasolev riigikaitse maa-ala, mille osas planeering muudatusi ei kavanda. Loodusala lõunapoolse
lahustüki idapiiril kulgeb olemasolev kohalik tee, mille õgvendamist planeering ette ei näe.
ÜP-ga on loodusalale määratud matkarada – Letipea matkarada. Matkarada kulgeb valdavas ulatuses
piki olemasolevaid teid, lõpuosas lühikesel lõigul piki mereranda, kus teed pole. Rannaalale tee
rajamist ei kavandata ning see ei oleks looduslike olude tõttu ka võimalik, kuna ala on intensiivse
meretegevuse (lainetus, jää) mõjutsoonis. Raja alale ei jää loodusala kaitse-eesmärgiks olevaid
elupaigatüüpe. Seega negatiivsed mõjud loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele puuduvad. Kõik
matkarajaga seonduvad tegevused tuleb siiski kooskõlastada ala valitsejaga (Keskkonnaamet).
33 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Loodusalale lähim tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobiv ala jääb loodusalast 0,6 km
kaugusele. Elektrituulikud antud ala ega selle kaitse-eesmärke otseselt ei mõjutaks. Samuti ei ole
antud kaugusel tõenäolised kaudsed mõjud, näiteks taristu rajamise mõjud loodusala veerežiimile.
Seega tuuleparkide rajamisega seoses ebasoodsad mõjud loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele
puuduvad.
Kokkuvõttes puudub ÜP lahendusel tõenäoliselt ebasoodne mõju loodusalale ja selle terviklikkusele.
Tabel 3. Mõju Letipea loodusala kaitse-eesmärkidele
Kaitse-eesmärk Võimalik mõju
Elupaigatüübid
Veealused liivamadalad Elupaik levib merealal, valla territooriumist väljaspool kuid selle piiril.
(1110) Elupaiga alal ja naabruses puuduvad igasugused planeeringuga
kavandatavad tegevused ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad
mõjud elupaiga seisundile puuduvad.
Liivased ja mudased Elupaik levib merealal, valla alast väljaspool kuid selle piiril. Elupaiga alal ja
pagurannad (1140) naabruses puuduvad igasugused planeeringuga kavandatavad tegevused
ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile
puuduvad.
Laiad madalad lahed (1160) Elupaik levib merealal, valla alast väljaspool kuid selle piiril. Elupaiga alal ja
piiril puuduvad igasugused planeeringuga kavandatavad tegevused ning
muudatused maakasutuses. Elupaiga lähedusse (ca 50 m kaugusele), kuid
mitte selle piirile, on kavandatud elamumaad ja on algatatud Luigeranna
kinnistu detailplaneering elamu rajamiseks. Elamu(te) rajamine piirkonda
merekeskkonda ja elupaika olulisel määral ei mõjuta. Ebasoodsad mõjud
elupaiga seisundile puuduvad.
Metsastunud luited (2180) Elupaiga piiril kulgeb olemasolev kohalik tee, mida ei ole planeeringuga kavas
õgvendada ega laiendada. Elupaiga alal ja naabruses puuduvad igasugused
planeeringuga kavandatavad tegevused ning muudatused maakasutuses.
Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile puuduvad.
Luidetevahelised niisked Elupaiga alal ja naabruses puuduvad igasugused planeeringuga
nõod (2190) kavandatavad tegevused ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad
mõjud elupaiga seisundile puuduvad.
Vanad loodusmetsad Elupaiga alal ja naabruses puuduvad igasugused planeeringuga
(*9010) kavandatavad tegevused ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad
mõjud elupaiga seisundile puuduvad.
Soostuvad ja soo- Elupaiga alal ja naabruses puuduvad igasugused planeeringuga
lehtmetsad (*9080) kavandatavad tegevused ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad
mõjud elupaiga seisundile puuduvad.
6.2.3. Võimalik mõju Mahu-Rannametsa loodusalale
Mahu-Rannametsa loodusala pindalaga 428,8 ha paikneb Aasukalda, Kalvi, Koila, Kurna, Mahu, Pada,
Pärna ja Unukse küla alal. ÜP kohaselt asub loodusala kogu ulatuses rohevõrgustiku tugiala ja
koridoride alal.
Loodusala piirneb Unukse külas kavandatava tootmise maa juhtotstarbega alaga, mille näol on
tegemist siiski juba olemasoleva tootmisalaga, mille juhtotstarvet korrigeeritakse. Antud alal paikneb
loodusala Pada jõe veealal. Veekaitsenõuete järgimise korral ebasoodsad mõjud loodusalale
puuduvad.
Loodusalale lähimad tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobivad alad jäävad sellest 100 m
kaugusele. Elektrituulikud antud ala ega selle kaitse-eesmärke otseselt ei mõjutaks. Potentsiaalsete
tuuleenergia tootmiseks sobivate alade naabruses paiknevad loodusala osad ei ole tundliku
veerežiimiga. Lähim tundliku veerežiimiga ala kaitse-eesmärgiks olev elupaigatüüp soostuvad ja soo-
lehtmetsad (*9080) paikneb tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliselt sobivast alast (ca 6,2
ha suurune ala Unukse külas, kuhu saaks ilmselt rajada vaid ühe tuuliku) 0,4 km kaugusel. See on
piisav vahemaa välistamaks mõjud elupaigatüübile veerežiimi muutuste kaudu juhul, kui tuulikute
rajamisega kaasneb kuivendus, kuna tuulepargi ala on juba elupaigast eraldatud olemasolevate
kraavidega, ning piirkonnas levivad mineraalmullad (pealiselt leetunud gleimullad), mille puhul on
halva veejuhtivuse tõttu kuivenduskraavide mõju ulatus väike ning loodusalani ja elupaigatüübini ei
34 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
ulatu. Arvestades tuulepargi ala mullatüüpe, pole kuivendus kommunikatsioonide rajamiseks
tõenäoliselt ka vajalik.
Loodusala lõunatipule ulatub nii Lääne-Virumaa kui Ida-Virumaa maakonnaplaneeringutega 2030+
ette nähtud Tallinn-Narva mnt oluliselt muudetava teekoridori perspektiivne 650 m laiune teekoridor
ning maakonnaülese transpordisõlme piirkond, mille täpne lahendus selgub ÜP seletuskirja kohaselt
järgnevate planeeringutega (nt riigi eriplaneeringuga). Maantee rekonstrueerimine ning
transpordisõlme arendamine loodusala piirkonnas nõuab Natura mõjude hindamist, kuna tee
õgvendamise või laiendamise korral kulgeb see üle loodusala ja kaitse-eesmärgiks oleva
elupaigatüübi jõed ja ojad (3260). Tee arenduse korral elupaiga kadu eeldatavalt ei toimu, kuid võib
aset leida ala ja elupaiga mõjutamine ehitustegevuse käigus, eelkõige veekvaliteedi mõjutamise
kaudu.
Loodusala idaosa kattub olemasoleva maaparandussüsteemiga ja seda läbi hooldatav eesvool Adriku
oja. Eesvoolude hooldamine võib avaldada alale negatiivset mõju, eelkõige soometsa elupaikadele.
Eesvoolude hooldamine peab loodusalal toimuma kooskõlas ala kaitsekorraga ja kaitseala valitseja
kooskõlastusel. Käesolev ÜP antud teemat ei reguleeri ning lähtuda tuleb antud teemat reguleerivast
õiguslikust raamistikust.
Kokkuvõttes puudub ÜP rakendamisel tõenäoliselt ebasoodne mõju loodusalale ja selle
terviklikkusele. Tallinn-Narva mnt rekonstrueerimisel tuleb siiski hinnata mõjusid alale, sest
teekoridor ulatub loodusala ja kaitstava elupaiga alale.
Tabel 4. Mõju Mahu-Rannametsa loodusala kaitse-eesmärkidele
Kaitse-eesmärk Võimalik mõju
Elupaigatüübid
Jõed ja ojad (3260) Elupaiga alal ei kavandata planeeringuga tegevusi, mis elupaiga seisundit
võiks ebasoodsalt mõjutada. Jõe naabruses on mitmeid olemasolevaid
elamumaid ning tööstusalasid, mis kõigi veekaitsenõuete täitmisel elupaigale
mõjusid ei avalda. Uusi tööstusalasid ega tiheasustusalasid planeeringuga
elupaiga piirile ei kavandata. Ebasoodsad mõjud elupaigale ja selle seisundile
seoses ÜP-ga puuduvad. Elupaik jääb Tallinn-Narva mnt perspektiivse
teekoridori alale, seega nõuab vastav arendus elupaiga piirkonnas elupaigale
avalduvate mõjude hindamist.
Vanad loodusmetsad Elupaiga alal ja naabruses puuduvad planeeringuga kavandatavad tegevused
(*9010) ning muudatused maakasutuses, mis võiks elupaigale mõjusid avaldada.
Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile puuduvad.
Vanad laialehised metsad Elupaiga alal ja naabruses puuduvad planeeringuga kavandatavad tegevused
(*9020) ning muudatused maakasutuses, mis võiks elupaigale mõjusid avaldada.
Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile puuduvad.
Soostuvad ja soo- Elupaigast 0,4 km kauguses paikneb lähim tuuleenergia tootmiseks
lehtmetsad (*9080) põhimõtteliselt sobiv ala. See on antud maastikus piisav vahemaa
välistamaks mõjud elupaigatüübile veerežiimi muutuste kaudu juhul, kui
tuulikute rajamisega kaasneb kuivendus, kuna tuulepargi ala on juba
elupaigast eraldatud olemasolevate kraavidega, ning piirkonnas levivad
mineraalmullad (pealiselt leetunud gleimullad), mille puhul on halva
veejuhtivuse tõttu kuivenduskraavide mõju ulatus väikene ning loodusalani
ega elupaigatüübini ei ulatu. Arvestades tuulepargi ala mullatüüpe, pole
kuivendus kommunikatsioonide rajamiseks tõenäoliselt ka vajalik.
Siirdesoo- ja rabametsad Elupaiga alal ja naabruses puuduvad planeeringuga kavandatavad tegevused
(*91D0) ning muutused maakasutuses, mis võiks elupaigale mõjusid avaldada.
Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile puuduvad.
Lammi-lodumetsad (*91E0) Elupaiga alal ja naabruses puuduvad planeeringuga kavandatavad tegevused
ning muudatused maakasutuses, mis võiks elupaigale mõjusid avaldada.
Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile puuduvad.
Liik
Jõesilm (Lampetra fluviatilis) Liigi elupaigaks oleva Pada jõe alal ei kavandata planeeringuga tegevusi, mis
elupaiga seisundit võiks mõjutada. Jõe naabruses on mitmeid olemasolevaid
elamumaid ning tööstusalasid, mis kõigi veekaitsenõuete täitmisel jõe
veekeskkonnale ja liigi elutingimustele mõjusid ei avalda. Uusi tööstusalasid
35 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Kaitse-eesmärk Võimalik mõju
ega tiheasustusalasid planeeringuga elupaiga piirile ei kavandata. Seega
planeeringuga seoses liigile ebasoodsad mõjud puuduvad.
6.2.4. Võimalik mõju Padaoru loodusalale
Loodusala põhjatipule ulatub nii Lääne-Virumaa kui Ida-Virumaa maakonnaplaneeringutega 2030+
ette nähtud Tallinn-Narva mnt oluliselt muudetava teelõigu perspektiivne 650 m laiune teekoridor
ning maakonnaülese transpordisõlme piirkond, mille täpne lahendus selgub ÜP seletuskirja kohaselt
järgnevate planeeringutega (nt riigi eriplaneeringuga). Maantee rekonstrueerimine loodusala
piirkonnas või transpordisõlme arendamine nõuab Natura mõjude hindamist, kuna maantee rajamine
alale või selle vahetusse läheduse võib avaldada alale füüsilisi mõjusid, sealhulgas mõjutada
teekoridori kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe otsese kao (nt raadamise) ning veerežiimi ja
veekvaliteedi muutmise kaudu.
Loodusalale lähim tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobiv ala jääb loodusalast 100 m
kaugusele. Elektrituulikud antud ala ega selle kaitse-eesmärke otseselt ega kaudselt ei mõjutaks.
Samuti puuduvad tuulikutega seotud taristuga seoses igasugused mõjud loodusalale, kuna piirkond,
mille läheduses tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliselt sobiv ala paikneb, ei ole tundliku
veerežiimiga. Seega tuuleparkide rajamisega seoses ebasoodsad mõjud loodusalale ja selle kaitse-
eesmärkidele puuduvad.
Planeeringuga ei kavandata loodusalal maakasutuse muudatusi, infrastruktuuriobjektide rajamist
ega muid tegevusi. Loodusalal ei ole algatatud detailplaneeringuid. Loodusalal asub kaks
olemasolevat ja naabruses mitmeid olemasolevaid ning asustatud elamumaa kinnistuid, mille
kasutamine alale ebasoodsaid mõjusid ei põhjusta.
Loodusala läbib 1,3 km pikkusel lõigul Tallinn-Jõhvi-Narva maagaasi ülekandetorustik, mille osas
markeerib ÜP selle rekonstrueerimise vajaduse. ÜP joonisele on informatiivsena kantud
rekonstrueeritava trassilõigu võimalik kulgemine, kuid lõplikku asukohta või mis iganes täpsemat
kavandamist ÜP ette ei näe. Rekonstrueeritav trassilõik ja selle kaitsevöönd (ÜP seletuskirja kohaselt
laieneb rekonstrueerimisega kaitsevöönd seniselt 5 meetrilt 10 meetrile) jäävad loodusalale.
Olemasoleva trassikoridori piirile jäävad kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid vanad
loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning koridor lõikab elupaigatüüpi jõed ja
ojad. Trassilõigu rekonstrueerimine toimub vastavaks protsessiks ette nähtud menetlusega. Kuna
ÜP-ga trassi asukohta ei planeerita ning rekonstrueerimist ei kavandata, siis ÜP KSH raames selle
mõjusid loodusalale ei hinnata. Trassi rekonstrueerimise kavandamisel on vajalik läbi viia Natura
hindamine. Trassi lõplik asukoht selgub Natura hindamise tulemusena.
ÜP kohaselt paikneb kogu loodusala rohevõrgustiku koridori ja astmelaua alal. Loodusalale jääb väga
väikesel alal väärtuslikku põllumaad, kuid selle kasutamine ei sea ala väärtusi ohtu, kuna antud alal
kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ei ole.
Kokkuvõttes puudub ÜP rakendamisel tõenäoliselt ebasoodne mõju loodusalale ja selle
terviklikkusele. Tallinn-Narva mnt rekonstrueerimisel tuleb siiski hinnata mõjusid alale, sest võivad
kaasneda mõjud nii alale kui selle kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele.
Tabel 5. Mõju Padaoru loodusala kaitse-eesmärkidele
Kaitse-eesmärk Võimalik mõju
Elupaigatüübid
Jõed ja ojad (3260) Elupaiga alal ei kavandata planeeringuga tegevusi, mis elupaiga seisundit
võiks mõjutada. Jõe naabruses on mitmeid olemasolevaid elamumaid, mis
kõigi veekaitsenõuete täitmisel elupaigale ebasoodsaid mõjusid ei avalda.
Uusi tööstusalasid ega elamualasid planeeringuga elupaiga alale ega
lähedusse ei kavandata. Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile seoses ÜP-ga
puuduvad.
Elupaik jääb Tallinn-Narva mnt perspektiivse teekoridori alale, seega nõuab
vastav arendus elupaiga piirkonnas sellele avalduvate mõjude hindamist.
Elupaigatüüpi lõikab Tallinn-Jõhvi-Narva maagaasi ülekandetorustik, mille
36 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Kaitse-eesmärk Võimalik mõju
osas markeerib ÜP selle rekonstrueerimise vajaduse. ÜP KSH raames selle
mõjusid loodusalale ei hinnata. Trassi rekonstrueerimise kavandamisel on
vajalik läbi viia Natura hindamine.
Lamminiidud (6450) Elupaiga alal ja naabruses puuduvad igasugused planeeringuga
kavandatavad tegevused ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad
mõjud elupaiga seisundile puuduvad.
Puisniidud (*6530) Elupaiga alal ja naabruses puuduvad igasugused planeeringuga
kavandatavad tegevused ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad
mõjud elupaiga seisundile puuduvad.
Vanad loodusmetsad Elupaiga alal ja naabruses puuduvad igasugused planeeringuga
(*9010) kavandatavad tegevused ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad
mõjud elupaiga seisundile seoses ÜP-ga puuduvad.
Elupaik jääb Tallinn-Narva mnt perspektiivse teekoridori alale, seega nõuab
vastav arendus elupaiga piirkonnas sellele avalduvate mõjude hindamist.
Elupaigatüübi piirile jääb Tallinn-Jõhvi-Narva maagaasi ülekandetorustik,
mille osas markeerib ÜP selle rekonstrueerimise vajaduse. ÜP KSH raames
selle mõjusid loodusalale ei hinnata. Trassi rekonstrueerimise kavandamisel
on vajalik läbi viia Natura hindamine.
Vanad laialehised metsad Elupaiga alal ja naabruses puuduvad igasugused planeeringuga
(*9020) kavandatavad tegevused ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad
mõjud elupaiga seisundile seoses ÜP-ga puuduvad. Elupaik jääb Tallinn-
Narva mnt perspektiivse teekoridori alale, seega nõuab vastav arendus
elupaiga piirkonnas sellele avalduvate mõjude hindamist.
Rohunditerikkad kuusikud Elupaiga alal ja naabruses puuduvad igasugused planeeringuga
(9050) kavandatavad tegevused ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad
mõjud elupaiga seisundile puuduvad.
Elupaigatüübi piirile jääb Tallinn-Jõhvi-Narva maagaasi ülekandetorustik,
mille osas markeerib ÜP selle rekonstrueerimise vajaduse. ÜP KSH raames
selle mõjusid loodusalale ei hinnata. Trassi rekonstrueerimise kavandamisel
on vajalik läbi viia Natura hindamine.
Lammi-lodumetsad (*91E0) Elupaiga alal ja naabruses puuduvad planeeringuga kavandatavad tegevused
ning muudatused maakasutuses, mis võiks elupaigale mõjusid avaldada.
Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile seoses ÜP-ga puuduvad. Elupaik jääb
Tallinn-Narva mnt perspektiivse teekoridori alale, seega nõuab vastav
arendus elupaiga piirkonnas elupaigale avalduvate mõjude hindamist.
Liigid
Jõesilm (Lampetra fluviatilis) Liigi elupaigaks oleva Pada jõe alal ei kavandata planeeringuga tegevusi, mis
elupaiga seisundit võiks mõjutada. Jõe naabruses on mitmeid olemasolevaid
elamumaid, mis kõigi veekaitsenõuete täitmisel jõe veekeskkonnale ja liigi
elutingimustele ebasoodsaid mõjusid ei avalda. Uusi tööstusalasid ega
elamualasid planeeringuga elupaiga piirile ei kavandata. Seega planeeringuga
seoses liigile ebasoodsad mõjud puuduvad.
Paksukojaline jõekarp (Unio Liigi elupaigaks oleva Pada jõe alal ei kavandata planeeringuga tegevusi, mis
crassus) elupaiga seisundit võiks mõjutada. Jõe naabruses on mitmeid olemasolevaid
elamumaid, mis kõigi veekaitsenõuete täitmisel jõe veekeskkonnale ja liigi
elutingimustele ebasoodsaid mõjusid ei avalda. Uusi tööstusalasid ega
elamualasid planeeringuga elupaiga piirile ei kavandata. Seega planeeringuga
seoses liigile ebasoodsad mõjud puuduvad.
6.2.5. Võimalik mõju Sirtsi loodusalale
Sirtsi loodusalast jääb Viru-Nigula valda vaid Kunda jõe veealaga kattuv lahustükk, loodusala
tuumikosa jääb valla piirist 7,5 km kaugusele väljapoole igasuguste võimalike mõjude tsooni.
Loodusala valla alale jääva osaga kattuv jõelõik paikneb kogu ulatuses piki jõge kavandatud
rohekoridori alal.
ÜP-ga määratakse osaliselt loodusalale (Kunda jõe veealale) jääv Kunda vesiveski kompleks
miljööväärtuslikuks alaks (vt ptk 8.10.5). ÜP-ga määratletakse alale jäävad miljööväärtused, kuid
konkreetseid tegevusi nendega seoses ei kavandata. Ala miljööväärtusteks on Kunda mõisa endised
tootmishooned (sh veskihoone), unikaalne pargiarhitektuur ning kanalite ja tiikide süsteem. Kunda
jõel asub ka paistus (Kunda IV pais), mis jääb samuti osaliselt miljööväärtuslikule alale, kuid ei kuulu
ÜP kohaselt miljööväärtuste hulka. Paisutus kuulub likvideerimisele, kuid kuna paisutuse
37 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
likvideerimine on juba otsustatud24, siis ei käsitle ÜP seda kui kavandatavat tegevust. Paisutuse
likvideerimine toimub ÜP-st eraldiseisvalt. Milliseid tegevusi ja kuidas paisutuse likvideerimiseks
teostatakse, ei ole ÜP koostamise seisuga teada, sest likvideerimise kavandamisega
(lammutusprojekti koostamisega) ei ole teadaolevalt alustatud. Lammutusprojekti koostamise
käigus tuleb täpsustada lammutamisega seotud mõjusid jõe veekeskkonnale ja jõe kallaste
stabiilsusele. Kuna paisutuse likvideerimine mõjutab olemasolevat jõekeskkonda, sh vee taset ja vee
liikumist, siis kas ja kuidas on võimalik väärtustada miljööväärtuslikul alal kanaleid ja tiike, sõltub
paisutuse likvideerimise tehnilisest lahendusest ja sellega kaasnevatest mõjudest. Vastavalt on see
toodud ka ÜP seletuskirjas alale antud tingimustes. ÜP tingimustes on juttu ka kaldasammastest ja
nende säilitamisest/konserveerimisest, mis sõltub samuti paisutuse likvideerimisest. Eeltoodud
väärtuste säilitamist ja konserveerimist saab kaaluda koos paisu lammutusprojekti koostamisega.
Kunda vesiveski kompleksi määramine miljööväärtuslikuks alaks, kaldasammaste
säilitamine/konserveerimine ning tiikide ja kanalite süsteemi väärtustamine ei avalda negatiivseid
mõjusid Sirtsi loodusala terviklikkusele. Paisutuse likvideerimine aitab viia Kunda jõe käsitletavas
lõigus looduslähedasse seisundisse, sh avab kalade rändeteed, millega kaasneb jõe elupaigatüübi
seisundi paranemine. Kaldasammaste säilitamine (kui see on tehniliselt võimalik) ei halvenda jõe
elupaigatüübi seisundit. Kunda jõega seotud tegevuste kavandamisel miljööväärtuslikul alal tuleb
arvestada jõe kuulumisega Sirtsi loodusala koosseisu ning tegevus ei tohi minna vastuollu loodusala
kaitse-eesmärkide täitmise vajadusega.
Planeeringuga kavandatakse uut elamu maa-ala juhtotstarvet Linnuse külas Kunda jõe mõlemal
kaldal ning sellega seoses tehakse ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek jõe ääres 30 meetrini.
Linnuse külas Kunda jõe ääres määratakse ÜP-ga elamu maa-ala juhtotstarve juba olemasoleval
elamualal jõe mõlemal kaldal. Sellega seoses tehakse ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek jõe
ääres 10 meetrini. Juhul, kui järgitakse veekaitsenõudeid, siis ebasoodsaid mõjusid uue elamuala
rajamise või olemasoleva edasiarendamise ning ehituskeeluvööndi vähendamisega Kunda jõe
veekeskkonnale ja loodusalale ning selle kaitse-eesmärkidele ei avaldu. Ehituskeeluvööndi
vähendamine saab toimuda Keskkonnaameti nõusolekul.
Planeeringuga kavandatakse ka muid väiksemaid muudatusi maakasutuses jõe naabruses, kuid need
ei põhjusta reostuskoormuse kasvu ega muid ebasoodsaid mõjusid loodusalale. Uusi tööstusalasid
ega tiheasutusalasid loodusala naabrusse ei kavandata.
Loodusalale lähim tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobiv ala jääb loodusalast 0,6 km
kaugusele. Elektrituulikud ega nendega seotud taristu loodusala ei mõjutaks. Ka ei ole tõenäolised
ka mõjud ala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele nende registrisse kantud elupaigas. Samuti ei
avaldu mõjusid liikidele juhul, kui neid peaks esinema tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliselt
sobivale alale lähimas loodusala osas (Kunda jõe lõik valla lõunapiiri lähistel). Antud vahemaa on
piisav välistamaks negatiivsed mõjud ka ala kaitse-eesmärgiks olevale nahkhiireliigile tiigilendlasele.
Kokkuvõttes puudub ÜP rakendamisel ebasoodne mõju loodusalale ja selle terviklikkusele.
Tabel 6. Mõju Sirtsi loodusala kaitse-eesmärkidele
Kaitse-eesmärk Võimalik mõju
Elupaigatüübid
Huumustoitelised järved ja Loetletud elupaiku valla alal ega naabruses ei esine vaid need asuvad
järvikud (3160), rabad loodusala teistel lahustükkidel valla alast üle 7,5 km kaugusel. Piisava
(*7110), siirde- ja ruumilise eraldatuse tõttu puuduvad seoses planeeringuga elupaikadele
õõtsiksood (7140), igasugused otsesed ja kaudsed mõjud. Seega ebasoodsad mõjud elupaikade
nokkheinakooslused (7150), seisundile puuduvad.
24
Keskkonnaamet on keeldunud 15.10.2020 korraldusega nr DM-108734-19 ning 15.10.2020 vaideotsusega OÜ Lammasmäe
Puhkekeskusele veeloa andmisest Kunda jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks Kunda IV paisul. Tallinna Halduskohtu
06.09.2021 otsusega jäeti rahuldamata OÜ Lammasmäe Puhkekeskuse kaebuse Keskkonnaameti 15.10.2020 korralduse nr DM-
108734-19 ja 26.11.2020 vaideotsuse tühistamiseks ja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Riigikohtu 12.04.2022
kohtumäärusega nr 3-20-2608 jõustus Halduskohtu kohtuotsus. Keskkonnaameti 15.10.2020 korraldusest nr DM-108734-19
,,Keskkonnaloa andmisest keeldumine’’ tulenevalt peab paisu omanik või valdaja paisutuse likvideerima, kui veeloa andja keeldub
loa andmisest (veeseadus § 175 lg 4). Paisutuse likvideerimine lahendatakse üldplaneeringust eraldiseisvalt.
38 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Kaitse-eesmärk Võimalik mõju
liigirikkad madalsood
(7230), vanad loodusmetsad
(*9010), rohunditerikkad
kuusikud (9050), soostuvad
ja soo-lehtmetsad (*9080),
siirdesoo- ja rabametsad
(*91D0)
Jõed ja ojad (3260) Planeeringuga kavandatavad tegevused ei ohusta veekeskkonda ega avalda
negatiivseid mõjusid elupaigale. Ühe uue elamuala lisandumine ja
ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku tegemine sellega seoses ei
avalda jõe veekeskkonnale ja elupaiga seisundile olulisi negatiivseid mõjusid.
Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile puuduvad.
Liigid
Tiigilendlane (Myotis Liigi elupaigaks on valla piires jõega kattuvad toitumisalad. Ainsaks
dasycneme) suuremaks maakasutuse muudatuseks on uue elamuala rajamine jõe
naabrusse Linnuse külas ja ehituskeeluvööndi vähendamine 30 meetrile.
Eeldades, et jõeäärsel alal (rohekoridori piires) säilitatakse kõrghaljastust
ning ei valgustata jõe kaldaid, siis olulised mõjud liigi elupaigatingimustele
puuduvad. Seega planeeringuga seoses liigile ebasoodsad mõjud puuduvad.
Lähim võimalik tuuleenergia tootmise ala jääb liigi teadaolevast elupaigast
1,3 km kaugusele, mis on piisav vahemaa, et välistada tuulikute ebasoodsad
mõjud liigi seisundile. Kunda jõele lähim põhimõtteliselt tuuleenergeetika
tootmiseks sobiv ala paikneb sellest 0,6 km kaugusel, mis on piisav
välistamaks negatiivsed mõjud liigile ka juhul, kui antud jõelõik on liigile
elupaigaks (keskkonnaregistrisse25 antud lõigul liigi elupaiku siiski kantud ei
ole). Ebasoodsad mõjud liigi seisundile puuduvad.
Harilik hink (Cobitis taenia), Liikide võimalikud elupaigad paiknevad Kunda jões (EELIS andmebaasi järgi
harilik võldas (Cottus on antud lõigul registreeritud siiski vaid hink, võldas ja paksukojaline
gobio), jõesilm (Lampetra jõekarp). Planeeringuga seoses puuduvad maakasutuse muudatused ja muud
fluviatilis), lõhe (Salmo objektid või rajatised, millega seoses veekeskkonnale ja liikide elupaikadele
salar), paksukojaline ebasoodsaid mõjusid võiks avalduda.
jõekarp (Unio crassus)
ÜP-ga määratakse osaliselt loodusalale jääv Kunda vesiveski kompleks
miljööväärtuslikuks alaks ja määratakse ala miljööväärtused, kuid
konkreetseid tegevusi ei kavandata. ÜP seletuskirjas on antud
miljööväärtusliku ala tingimustes öeldud, et kaldasammaste
säilitamise/konserveerimise ning kanalite ja tiikide edasine väärtustamise viis
sõltub kompleksi alal asuva paisutuse likvideerimisest. Ala miljööväärtuste
säilitamise/konserveerimise võimalikkus ja viis sõltub paisutuse
likvideerimise tehnilisest lahendusest ja saab seega selguda alles paisutuse
lammutusprojekti koostamisel. Miljööväärtusliku ala määramine Kunda jõe
lõigule ja antud liikidele negatiivseid mõjusid ei põhjusta. Pigem luuakse
paisutuse likvideerimisega ja rändetee avamisega vee-elustikule soodsamad
elutingimused (eeldused seisundi paranemiseks). Miljööväärtuslikul alal
olevaid tiike ja kanaleid on võimalik väärtustada ning kaldasambaid säilitada
viisil, millega ei kaasne ebasoodsaid mõjusid liikidele (vastavaid tehnilisi
lahendusi täpsustatakse projekteerimise staadiumis).
Kokkuvõttes seoses ÜP rakendamisega nimetatud liikidele ebasoodsad mõjud
puuduvad.
Harilik lendorav (Pteromys Nimetatud liikide elupaiku valla alaga kattuval loodusala osal ei esine, need
volans*), väike- paiknevad valla alast vähemalt 7,5 km kaugusel. Piisava ruumilise eraldatuse
punalamesklane (Cucujus tõttu puuduvad seoses planeeringuga liikide elupaikadele igasugused otsesed
cinnaberinus), ja kaudsed mõjud. Seega ebasoodsad mõjud liikide seisundile puuduvad.
männisinelane (Boros
schneideri)
6.2.6. Võimalik mõju Sämi loodusalale
Sämi loodusala jääb planeeringu kohaselt kogu ulatuses rohevõrgustiku tugialale. Loodusalal
maakasutuse muudatusi, objekte ega rajatisi ei kavandata.
25
Keskkonnaregister, seisuga 26.09.2021
39 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Loodusalale lähim tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobiv ala jääb loodusalast 100 m
kaugusele. Elektrituulikud antud ala ega selle kaitse-eesmärke otseselt ei mõjutaks. Samuti ei ole
tõenäolised kaudsed mõjud, näiteks taristu rajamise mõjud loodusala veerežiimile, kuna antud
piirkonnas ei ole tegemist tundliku veerežiimiga alaga. Seega tuuleparkide rajamisega seoses
negatiivsed mõjud loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele puuduvad.
Loodusala loodeservale ulatub nii Lääne-Virumaa kui Ida-Virumaa maakonnaplaneeringutega 2030+
ette nähtud Tallinn-Narva mnt oluliselt muudetava teelõigu perspektiivne 650 m laiune teekoridor.
Maantee rekonstrueerimise täpne lahendus selgub ÜP seletuskirja kohaselt järgnevate
planeeringutega (nt riigi eriplaneeringuga). Maantee rekonstrueerimine loodusala piirkonnas nõuab
Natura mõjude hindamist, kuna võivad kaasneda mõjud nii alale kui selle kaitse-eesmärgiks olevale
elupaigatüübile rabad (*7110), mis jääb teekoridori lähedusse. Mõju elupaigale võib avalduda
veerežiimi muutmise kaudu.
Kokkuvõttes puudub ÜP rakendamisel tõenäoliselt negatiivne mõju loodusalale ja selle
terviklikkusele. Tallinn-Narva mnt rekonstrueerimisel tuleb siiski hinnata mõjusid alale, sest võivad
kaasneda mõjud nii alale kui selle kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile.
Tabel 7. Mõju Sämi loodusala kaitse-eesmärkidele
Kaitse-eesmärk Võimalik mõju
Elupaigatüübid
Huumustoitelised järved ja Elupaiga alal ja naabruses puuduvad igasugused planeeringuga
järvikud (3160) kavandatavad tegevused ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad
mõjud elupaiga seisundile puuduvad.
Rabad (*7110) Elupaiga alal ja naabruses puuduvad igasugused planeeringuga
kavandatavad tegevused ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad
mõjud elupaiga seisundile seoses ÜP-ga puuduvad. Elupaik jääb Tallinn-
Narva mnt perspektiivse teekoridori lähedusse, seega nõuab vastav arendus
elupaiga piirkonnas sellele avalduvate mõjude hindamist.
Siirde- ja õõtsiksood (7140) Elupaiga alal ja naabruses puuduvad igasugused planeeringuga
kavandatavad tegevused ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad
mõjud elupaiga seisundile puuduvad.
Nokkheinakooslused (7150) Elupaiga alal ja naabruses puuduvad igasugused planeeringuga
kavandatavad tegevused ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad
mõjud elupaiga seisundile puuduvad.
Vanad loodusmetsad Elupaiga alal ja naabruses puuduvad igasugused planeeringuga
(*9010) kavandatavad tegevused ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad
mõjud elupaiga seisundile puuduvad.
Rohunditerikkad kuusikud Elupaiga alal ja naabruses puuduvad igasugused planeeringuga
(9050) kavandatavad tegevused ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad
mõjud elupaiga seisundile puuduvad.
Siirdesoo- ja rabametsad Elupaiga alal ja naabruses puuduvad igasugused planeeringuga
(*91D0) kavandatavad tegevused ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad
mõjud elupaiga seisundile puuduvad.
6.2.7. Võimalik mõju Toolse loodusalale
Toolse loodusala jääb planeeringu kohaselt kogu ulatuses rohevõrgustiku tugialale. Loodusalal
maakasutuse muudatusi, objekte ega rajatisi ei kavandata.
Loodusalale lähim tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobiv ala jääb sellest 1,4 km kaugusele.
Antud kauguselt on igasugused mõjud alale ja selle kaitse-eesmärkidele välistatud.
Loodusala piiril Kunda ranna alal kavandatakse maakasutuse muutust puhke- ja loodusliku ala
juhtotstarbe määramise näol. Antud piirkond ei ole uus puhkeala ning puhkeala mõju ei ulatu
loodusalale, kuna suurema külastuskoormusega liivarand lõpeb enne loodusala piiri. Seega
loodusalale ja selle eesmärkidele antud maakasutuse muudatusega mõjud puuduvad.
Toolse loodusalast ca 500 m kaugusele jääb ÜP kaardile kantud koht, mis on mõeldud
veemotosõidukite kasutamiseks. Kohalikult omavalitsuselt saadud info kohaselt on tegemist juba
olemasoleva, kuid isetekkelise ja reguleerimata veemotosõidukite (peamiselt skuutrite) kasutamise
40 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
kohaga, mille asukohta ÜP-ga tähistatakse. Samuti on veemotosõidukite ala kavas piiritleda looduses
ning seada selle kasutamiseks tingimused. Veemotosõidukite ala on 13,5 ha suurune mereala, mis
on tähistatud merel poidega. Kavandatav tegevus on piisavas kauguses välistamaks igasugused
mõjud loodusalale ja selle kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele. Veemotosõidukite ala
kasutamine ei põhjusta ka heljumi ja setete kandumist loodusalale, kuna hoovuste liikumise suund
piirkonnas on läänest itta ehk loodusalast eemale. Loodusala on piisavas kauguses välistamaks
skuutrite juhusliku sattumise loodusalale. Pahatahtlik sõitmine loodusalale on samuti ebatõenäoline,
kuna loodusala meri on madalam ja kivisem ning ei sobi skuutritega sõitmiseks. Loodusalaga kattuva
Toolse looduskaitseala kaitse-eeskirja kohaselt on kaitsealal mootoriga ujuvvahendiga sõitmine
keelatud. Kokkuvõttes seoses veemotosõidukite alaga ebasoodsaid mõjusid loodusalale eeldada ei
ole.
Kokkuvõttes puudub ÜP rakendamisel negatiivne mõju loodusalale ja selle terviklikkusele.
Tabel 8. Mõju Toolse loodusala kaitse-eesmärkidele
Kaitse-eesmärk Võimalik mõju
Elupaigatüübid
Veealused liivamadalad Elupaiga alal ja vahetus naabruses puuduvad planeeringuga kavandatavad
(1110) tegevused ning muudatused maakasutuses, mis võiks elupaigale mõjusid
avaldada. Elupaigast 550 m kaugusele jääb olemasolev veemotosõidukite ala.
Tegemist on piisava vahemaaga välistamaks igasugused otsesed või kaudsed
mõjud elupaigatüübile. Skuutrite kasutamine ei põhjusta ka heljumi ja setete
kandumist loodusalale, kuna hoovuste liikumise suund piirkonnas on läänest
itta ehk loodusalast eemale. Seega ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile
puuduvad.
Laiad madalad lahed (1160) Elupaiga alal ja naabruses puuduvad igasugused planeeringuga
kavandatavad tegevused ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad
mõjud elupaiga seisundile puuduvad.
Püsitaimestuga kivirannad Elupaiga alal ja naabruses puuduvad planeeringuga kavandatavad tegevused
(1220) ning muudatused maakasutuses, mis võiks elupaigale mõjusid avaldada.
Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile puuduvad.
Väikesaared ning laiud Elupaiga alal ja naabruses puuduvad igasugused planeeringuga
(1620) kavandatavad tegevused ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad
mõjud elupaiga seisundile puuduvad.
Eelluited (2110) Elupaiga alal ja naabruses puuduvad planeeringuga kavandatavad tegevused
ning muudatused maakasutuses, mis võiks elupaigale mõjusid avaldada.
Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile puuduvad.
Vanad loodusmetsad Elupaiga alal ja naabruses puuduvad planeeringuga kavandatavad tegevused
(*9010) ning muudatused maakasutuses, mis võiks elupaigale mõjusid avaldada.
Ebasoodsad mõjud elupaiga seisundile puuduvad.
Rusukallete ja jäärakute Elupaiga alal ja naabruses puuduvad igasugused planeeringuga
metsad (pangametsad - kavandatavad tegevused ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad
*9180) mõjud elupaiga seisundile puuduvad.
Liigid
Vasakkeermene pisitigu Liigi elupaiga alal ja naabruses puuduvad igasugused planeeringuga
(Vertigo angustior) kavandatavad tegevused ning muudatused maakasutuses. Ebasoodsad
mõjud liigi seisundile puuduvad.
Jõesilm (Lampetra fluviatilis) Liigi elupaiga alal ja naabruses puuduvad planeeringuga kavandatavad
tegevused ning muudatused maakasutuses, mis võiks elupaigale mõjusid
avaldada. Ebasoodsad mõjud liigi seisundile puuduvad.
6.2.8. Võimalik mõju Toolse linnualale
Toolse linnuala jääb planeeringu kohaselt kogu ulatuses rohevõrgustiku tugialale. Alale maakasutuse
muudatusi, objekte ega rajatisi ei kavandata.
Linnualale lähim tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobiv ala jääb sellest 1,4 km kaugusele
sisemaa suunas Selja küla alale. Tegemist on suhteliselt väikese alaga (ca 57 ha), kuhu saaks
tõenäoliselt rajada vaid 2-3 elektrituulikut. Kauguselt järgmine potentsiaalne tuulepargi ala jääb
linnualast 3,1 km kaugusele sisemaa suunas, valdavas osas Paasküla küla alale. Kuna linnuala
eesmärkideks ei ole linnuliike, mis nõuavad elektrituulikutega seoses suurt puhvrit, siis võib ala
41 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele negatiivsed mõjud välistada. Kuna kõik ala kaitse-eesmärgiks
olevad liigid on seotud rannikualadega, siis sisemaa poole jäävate tuuleparkide puhul ei avaldu neile
mõjusid ka seoses liikumistega elu- ja toitumispaikade vahel.
Linnuala piiril, Kunda ranna alal, kavandatakse maakasutuse muudatust puhke- ja loodusliku ala
juhtotstarbe määramise näol. Antud piirkond ei ole uus puhkeala ning selle mõju ei ulatu linnualale,
kuna suurema külastuskoormusega liivarand lõpeb enne linnuala piiri.
Toolse linnualast ca 500 m kaugusele jääb ÜP joonisele kantud koht, mis on mõeldud
veemotosõidukite kasutamiseks. Kohalikult omavalitsuselt saadud info kohaselt on tegemist juba
olemasoleva, kuid isetekkelise ja reguleerimata veemotosõidukite (peamiselt skuutrite) kasutamise
kohaga, mille asukohta ÜP-ga tähistatakse. Samuti on veemotosõidukite ala kavas piiritleda ning
seada selle kasutamiseks tingimused. Veemotosõidukite ala on 13,5 ha suurune ning tähistatud
merel poidega. Kavandatav tegevus on piisavas kauguses välistamaks igasugused otsesed mõjud
linnualale. Veemotosõidukite ala kasutamine ei põhjusta ka heljumi ja setete kandumist linnualale,
kuna hoovuste liikumise suund piirkonnas on läänest itta ehk linnualast eemale. Linnuala on ka
piisavas kauguses välistamaks skuutrite juhusliku sattumise linnualale, kuid veemotoalast välja
sõites võivad need sattuda siiski linnualale lähemale kui veemotoala. Pahatahtlik sõitmine loodusalale
on ebatõenäoline, kuna loodusala meri on madalam ja kivisem ning ei sobi skuutritega sõitmiseks.
Linnualaga kattuva Toolse looduskaitseala kaitse-eeskirja kohaselt on kaitsealal mootoriga
ujuvvahendiga sõitmine ka keelatud. Kokkuvõttes pole tõenõeline mõjude avaldumine linnuala
füüsilisele keskkonnale ega linnuala terviklikkusele.
Veemotosõidukite kasutamine võib aga põhjustada häiringuid linnustikule, kuid mõju sõltub tegevuse
iseloomust, ajast ning kaugusest liikide elupaikade suhtes. Kuna alal korraldatakse ka veemotospordi
võistlusi, võib müratase ning häiringute ulatus olla paiguti ala tavalisest kasutusest kõrgem. Linnuala
veemotosõidukite ala poolsesse ossa jääb sobivaid elupaiku (nii pesitsus-, toitumis-, rändepeatus-
kui puhkepaiku) kõigile ala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele (soopart ehk pahlsaba-part,
rääkspart, suur-laukhani, hallhani ehk roohani, rabahani, kühmnokk-luik). Seetõttu ei saa välistada
negatiivseid mõjusid ala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele veemotospordivahendite
kasutamisega kaasnevate häiringute kaudu (müra, visuaalne häiring). Selgitamaks, kas linnuliikide
seisundile võib avalduda ebasoodsaid mõjusid, tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine.
Tabel 9. Mõju Toolse linnuala kaitse-eesmärkidele
Kaitse-eesmärk Võimalik mõju
Linnuliigid
Soopart e pahlsaba- Liigi elupaiku ega vaatlusi veemotoala läheduses registreeritud pole. Samuti ei leidu
part (Anas acuta) iseloomulikke pesitsuspaiku. Siiski leidub liigile sobivaid puhke- ja toitumispaiku
ning rändepeatuspaiku. Skuutrite kasutamisega võivad kaasneda häiringud liigile
seoses müra ja visuaalse häiringuga. Seega pole võimalik täielikult välistada
negatiivseid mõjusid liigile.
Rääkspart (Anas Veemotoala piirkonnas on registreeritud mitmeid liigi vaatlusi, sealhulgas ka
strepera) tõenäoline pesitsemine mitmes paigas. Skuutrite kasutamisega võivad kaasneda
häiringud liigile seoses müra ja visuaalse häiringuga. Seega pole võimalik välistada
negatiivseid mõjusid liigile.
Suur-laukhani (Anser Veemotoalale lähemas piirkonnas on registreeritud rohkearvulisi vaatlusi
albifrons) rändepeatusel olevatest hanedest. Skuutrite kasutamisega võivad kaasneda
häiringud liigile seoses müra ja visuaalse häiringuga. Seega pole võimalik välistada
negatiivseid mõjusid liigile.
Hallhani e roohani Veemotoalale lähemas piirkonnas on registreeritud hallhane vaatlusi ja piirkonnas
(Anser anser), esinevad hanede rändepeatuseks sobivad alad. Hallhani pesitseb ka Eesti rannikul,
kuid pesitsuspaiku linnualal teada ei ole. Siiski leidub veemotoala piirkonnas
pesitsuseks põhimõtteliselt sobivaid alasid. Seega pole võimalik välistada seoses
müra ja häiringutega avalduvaid negatiivseid mõjusid liigile.
Rabahani (Anser Veemotoalale lähemas piirkonnas on registreeritud rabahane vaatlusi ja piirkonnas
fabalis) esinevad hanede rändepeatuseks sobivad alad. Skuutrite kasutamisega võivad
kaasneda häiringud liigile seoses müra ja visuaalse häiringuga. Seega pole võimalik
välistada negatiivseid mõjusid liigile.
Kühmnokk-luik Veemotoalale lähemas piirkonnas on registreeritud liigi vaatlusi ja piirkonnas esineb
(Cygnus olor) luikedele toitumiseks ja rändepeatusteks sobivaid alasid. Lähimad sobivad
42 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
pesitusalad jäävad tõenäoliselt linnuala piirist ca 300-500 m sissepoole ehk
veemotoalast kaugemale. Skuutrite kasutamisega võivad kaasneda häiringud liigile
seoses müra ja visuaalse häiringuga. Seega pole võimalik täielikult välistada
negatiivseid mõjusid liigile.
6.3. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus
Natura eelhindamise käigus tuvastati, et ühegi valla alal paikneva loodusala (Aseri loodusala,
Letipea loodusala, Mahu-Rannametsa loodusala, Padaoru loodusala, Sirtsi loodusala, Sämi loodusala,
Toolse loodusala) puhul ei kavandata ÜP-ga alale või selle vahetusse naabrusse sellist muudatust
maakasutuses, infrastruktuuriobjekte või muid ehitisi või tegevusi, mis tõenäoliselt võiksid alade
terviklikkust negatiivselt mõjutada või avaldada alade kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide või
liikide seisundile ebasoodsaid mõjusid.
Toolse linnuala puhul ei saa negatiivsed mõjusid ala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele
välistada seoses selle läheduses paikneva veemotosõidukite alaga.Mõjud ala kaitse-eesmärgiks
olevatele linnuliikidele võivad kaasneda seoses veemotosõidukitest lähtuva müra ja visuaalse
häiringuga. Seega on Toolse linnuala osas vaja läbi viia Natura asjakohane hindamine.
Tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobivad alad on kavandatud Natura aladest kaugusele, kust
potentsiaalsete tuuleparkide korral ebasoodsad mõjud Natura aladele puuduvad.
Planeeringulahenduse puhul on arvestatud Natura alade kaitse-eesmärkidega ning kavandatud
piisavad puhvrid häiringute suhtes tundlike liikide elupaikadele ning tundliku veereziimiga
elupaigatüüpidele.
Sirtsi loodusalale jääb osaliselt Kunda vesiveski kompleks, mis ÜP-ga määratakse miljööväärtuslikuks
ala ning asub paisutus (Kunda IV pais), mis kuulub likvideerimisele (lahendatakse ÜP-st
eraldiseisvalt). Paisutuse likvideerimine aitab viia Kunda jõe käsitletavas lõigus looduslähedasse
seisundisse, sh avab kalade rändeteed, millega kaasneb jõe elupaigatüübi seisundi paranemine.
Kunda vesiveski kompleksi miljööväärtuslike kanalite ja tiikide süsteemi väärtustamise võimalikkus
ja viis sõltub Kunda jõel asuva paisutuse likvideerimise tehnilisest lahendusest ja sellega
kaasnevatest mõjudest ning seda saab kaaluda koos paisu lammutusprojekti koostamisega. Kunda
jõega seotud tegevuste kavandamisel miljööväärtuslikul alal tuleb arvestada jõe kuulumisega Sirtsi
loodusala koosseisu ning tegevus ei tohi minna vastuollu loodusala kaitse-eesmärkide täitmise
vajadusega.
Põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva rekonstrueerimise planeerimisel tuleb läbi viia Natura hindamine
nende loodusalade osas, millele ulatub või mille piirkonda jääb rekonstrueeritav teelõik (Aseri
loodusala, Mahu-Rannametsa loodusala, Padaoru loodusala ja Sämi loodusala). Maantee
rekonstrueerimise täpne lahendus selgub ÜP seletuskirja kohaselt järgnevate planeeringutega (nt
riigi eriplaneeringuga). Mõjude hindamine peab toimuma selle raames vastavalt KeHJS sätestatud
korrale.
Kõikide ÜP alusel kavandatavate edasiste arenduste puhul tuleb silmas pidada ettevaatusprintsiipi,
mille kohaselt tuleb Natura mõjusid hinnata igal juhul kui arendusega on võimalus negatiivsete
mõjude avaldamiseks Natura alale. Silmas tuleb pidada, et veerežiimi mõjutamise kaudu või müra
ja muude häiringute tõttu võivad mõjud avalduda ka tegevuste puhul, mis ei toimu Natura alal ega
vahetult selle piiril.
43 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
7. Natura asjakohane hindamine
Natura eelhindamine tuvastas, et Toolse linnuala puhul ei saa negatiivseid mõjusid ala kaitse-
eesmärgiks olevatele linnuliikidele välistada seoses selle läheduses paikneva veemotosõidukite koha
kasutamisega. Mõjud ala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele võivad kaasneda seoses
veemotosõidukitest lähtuva müraja visuaalse häiringuga. Seega on Toolse linnuala osas vaja läbi viia
Natura asjakohane hindamine.
7.1. Teave kavandatava tegevuse kohta
Kavandatav tegevus
Kavandatavaks tegevuseks on Toolse linnualast idas paikneva olemasoleva veemotosõidukite ala
kandmine ÜP-sse. Kavandatav tegevus on kirjeldatud Viru-Nigula vallalt saadud info põhjal.
Ala paikneb linnuala idapiirist ca 500 m kaugusel idas Kunda rannas ning ulatub kuni Kunda jõe
suudmeni. Ala paikneb merel ning ulatub rannajooneni, piirnedes Kunda linna alale jääva
maaüksusega 34501:001:0129. ÜP-sse kantava ala pindala on 13,5 ha. Ala on merel piiritletud
poidega.
Alal kasutatavateks veemotospordivahenditeks on skuutrid/jetid, millega harrastatakse nii
hobisõitmist kui ka korraldatakse võistlusi ja kohalikke üritusi. Korraldatavatel võistlustel ja muudel
üritustel on veesõidukite arv kuni 20, tavapärasel kasutamisel 1-20. Ala kasutatakse ja üritused
toimuvad juuni lõpust (pärast jaanipäeva) kuni septembrini. Ala kasutussagedus on ca 2-3 korda
nädalas.
Kavandatava tegevuse seotus Natura alade kaitsekorraldusega
Veemotosõidukite ala kandmine ÜP-sse ei ole seotud ega vajalikud seoses Toolse linnuala kaitse
korraldamisega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa linnuala kaitse-eesmärkide saavutamisele.
7.2. Mõjud Toolse linnualale
Mõjud Toolse linnuale
Veemotosõidukite ala paikneb linnuala idaservast piki rannikut ca 500 m kaugusel. Kavandatava
tegevuse alast 600 m raadiusse jääb linnuala 2,3 ha ulatuses, 700 m raadiusse 7,8 ha ulatuses ning
1 km kaugusele 39 ha ulatuses, kusjuures linnuala maa ja mereala jääb neil kaugustel mõjuala
raadiusse ligikaudu võrdselt.
Kavandatav tegevus on piisavas kauguses, välistamaks igasugused füüsilised või muud otsesed
mõjud linnualale. Veemotosõidukite ala kasutamine ei põhjusta heljumi ja setete kandumist
linnualale, kuna hoovuste liikumise suund piirkonnas on läänest itta ehk linnualast eemale. Kuna ala
on liivase merepõhjaga, ei toimu skuutritega sõitmisel ka olulist heljumi veesambasse paiskumist.
Tegevus ei mõjuta linnualal toimuvaid looduslikke rannaprotsesse. Skuutrid ei tekita lainetust, mis
võiks linnualani ulatuda.
Kavandatava tegevusega seoses linnualale ei sõideta. Linnuala on ka piisavas kauguses, välistamaks
skuutrite juhusliku sattumise alale, kuid veemotoalast välja sõites võivad need sattuda siiski
linnualale lähemale. Pahatahtlik sõitmine loodusalale on ebatõenäoline, kuna loodusala rannikumeri
on madalam ja kivisem ning skuutritega sõitmiseks ohtlikum ja vähemsobivam. Linnualaga kattuva
Toolse looduskaitseala kaitse-eeskirja kohaselt on kaitsealal mootoriga ujuvvahendiga sõitmine
keelatud.
Kokkuvõttes ei avaldu kavandatava tegevusega seoses linnuala füüsilisele keskkonnale negatiivseid
mõjusid. Puuduvad ka mõjud linnuala terviklikkusele.
44 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Mõjud Toolse linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele
Veemotosõidukite kasutamine võib põhjustada linnustikule häiringuid nii müra kui visuaalsete
häiringute (merel liikuvad objektid) näol. Nimetatud mõjude suurus ja olulisus sõltub kavandatava
tegevuse iseloomust, ajast ning kaugusest liikide elupaikade suhtes. Kuna alal korraldatakse ka
veemotovõistlusi, kus korraga on veel ca 20 sõidukit, siis võib müratase ning häiringute ulatus olla
paiguti ala tavalisest kasutusest kõrgem.
Soopart ehk pahlsaba-part
Soopardi registrisse kantud elupaiku ega ka vaatlusi veemotoala lähipiirkonnas registreeritud pole.
Samuti ei leidu iseloomulikke pesitsuspaiku. Siiski leidub liigile sobivaid puhke- ja toitumispaiku ning
rändepeatuspaiku. Liigi esinemine piirkonnas on siiski pigem juhuslik ja suhteliselt harv.
Kavandatava tegevuse põhjustatud müra on antud kauguselt (üle 500 m) suhteliselt nõrk ja pigem
fooniline ning linde ei häiri. Samuti on visuaalsed mõjud väikesed ja ebaolulised, kuna skuutrid on
väikesed ja kaugemal asuvad objektid linde visuaalselt ei häiri. Tõenäoliselt ei põhjustaks alal toimuv
motoüritus lindude lahkumist oma asupaigast. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et tegu on juba kestva
tegevuse jätkumisega ning pole ette näha kasutuskoormuse ega müratasemete olulist kasvu.
Liigi toitumispaikadele ja elupaigatingimustele puuduvad igasugused mõjud, kuna tegevus linnuala
ei mõjuta.
Kokkuvõttes puuduvad seoses kavandatava tegevusega soopardi seisundile ebasoodsad mõjud.
Rääkspart
Veemotosõidukite ala piirkonnas on registreeritud mitmeid rääkspardi vaatlusi ja suhteliselt arvukalt
isendeid, samuti mitu tõenäolist pesitsust. Liiki on vaadeldud rannikul suhteliselt laialdaselt,
sealhulgas ka veemotosõidukite alal.
Kavandatava tegevuse põhjustatud müra on üle 500 m kauguselt suhteliselt nõrk ja pigem fooniline
ning linde ei häiri. Arvestades koondmüra veemotosõidukite ala keskmest on kaugus linnuala piirini
juba 750 m ja linnuala sees paiknevate elupaikadeni veelgi enam. Veemotoala piirkonda jääb
suhteliselt kitsas ja väikesepindalaline linnuala osa. Näiteks 850 m raadiusse veemotoala keskmest
jääb vaid ca 1,5 ha ja 950 m raadiusse ca 4 ha ulatuses linnuala maismaad ja randa. Samuti on
visuaalsed mõjud väikesed ja lindudele ebaolulised ehk teisisõnu nii kaugel liikuvad objektid linde ei
häiri. Tõenäoliselt ei põhjustaks alal algav motoüritus lindude lahkumist oma asupaigast. Arvestada
tuleb ka asjaoluga, et tegu on juba kestva tegevuse jätkumisega ning pole ette näha
kasutuskoormuse ega müratasemete olulist kasvu.
Rääkspardi elupaigatingimustele ja toitumistingimustele puuduvad igasugused mõjud, kuna tegevus
linnuala ei mõjuta.
Kokkuvõttes seoses kavandatava tegevusega rääkspardi seisundile ebasoodsad mõjud puuduvad.
Suur-laukhani
Veemotoalale lähemas piirkonnas on registreeritud rohkearvulisi vaatlusi rändepeatusel olevatest
suur-laukhanedest ning esinevad liigile sobivad maastikud rändepeatusteks.
Kuna hanede ränne ja rändepeatuspaikade kasutamise toimub kevadel ja sügisel aga veemotoala
kasutamine peamiselt suvel, siis võib häiringud hanedele praktiliselt välistada. Veemotoala kasutus
võib siiski lühiajaliselt kattuda hanede rändega septembri teisel poolel.
Veemotoala kasutamisest põhjustatud müra on üle 500 m kauguselt suhteliselt nõrk ja pigem
fooniline ning linde ei häiri. Arvestades koondmüra veemotosõidukite ala keskmest, on kaugus
linnuala piirini juba 750 m ja linnuala sees paiknevate elupaikadeni veelgi enam. Näiteks 850 m
raadiusse veemotoala keskmest jääb vaid ca 1,5 ha ja 950 m raadiusse ca 4 ha ulatuses linnuala
maismaad ja randa. Antud kaugustelt on müra fooniline ja linde praktiliselt ei häiri. Samuti on
visuaalsed mõjud väikesed ja lindudele ebaolulised ehk teisisõnu nii kaugel liikuvad objektid linde ei
häiri. Näiteks tõenäoliselt ei põhjustaks alal algav motoüritus lindude lahkumist oma asupaigast.
45 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Arvestada tuleb ka asjaoluga, et tegu on juba kestva tegevuse jätkumisega ning pole ette näha
kasutuskoormuse ega müratasemete olulist kasvu.
Hanede elupaigatingimustele ja toitumistingimustele puuduvad samuti igasugused mõjud, kuna
tegevus linnuala ennast ei mõjuta.
Kokkuvõttes puuduvad suur-laukhane seisundile ebasoodsad mõjud seoses kavandatava
tegevusega.
Hallhani ehk roohani
Veemotoalale lähemas piirkonnas on registreeritud rohkearvulisi vaatlusi rändepeatusel olevatest
suur-laukhanedest. Hallhani pesitseb ka Eesti rannikul kuid pesitsuspaiku linnualal teada ei ole. Siiski
leidub veemotoala piirkonnas pesitsuseks põhimõtteliselt sobivaid alasid.
Kuna hallhanede ränne ja rändepeatuspaikade kasutamise toimub kevadel ja sügisel (alates
oktoobrist) aga veemotoala kasutamine peamiselt suvel, siis võib häiringud rändel olevatel hanedele
praktiliselt välistada. Siiski võib esineda alal paikseid linde ka suvel ja välistada ei saa liigi pesitsemist
alal.
Müra, mis on põhjustatud veemotoala kasutamisest, on linnuala piiril ehk üle 500 m kaugusel
motoalast juba suhteliselt nõrk ja pigem fooniline ning hanesid ei häiri. Arvestades veemotoala
keskmest lähtuvat koondmüra, on kaugus linnuala piirini juba 750 m ja linnuala sees paiknevate
elupaikadeni veelgi enam. Näiteks 850 m raadiusse veemotoala keskmest jääb vaid ca 1,5 ha ja 950
m raadiusse ca 4 ha ulatuses linnuala maismaad ja randa. Antud kaugustelt on müra fooniline ja
hanesid kindlasti ei häiri. Samuti on visuaalsed mõjud väikesed ja lindudele ebaolulised ehk nii kaugel
liikuvad objektid linde ei häiri. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et tegu on juba kestva tegevuse
jätkumisega ning pole ette näha kasutuskoormuse ega müratasemete olulist kasvu. Seega
kavandataval tegevusel täiendavad mõjud praktiliselt puuduvad.
Hallhanede elupaigatingimustele ja toitumistingimustele puuduvad igasugused mõjud, kuna tegevus
linnuala ei mõjuta.
Kokkuvõttes seoses kavandatava tegevusega hallhane seisundile ebasoodsad mõjud puuduvad.
Rabahani
Kuna hanede ränne ja rändepeatuspaikade kasutamise toimub kevadel ja sügisel aga veemotoala
kasutamine peamiselt suvel, siis võib häiringud hanedele peaaegu välistada. Veemotoala kasutus
võib siiski lühiajaliselt kattuda rabahanede rändega septembris.
Veemotoala kasutusest tingitud müra on linnuala piiril ehk üle 500 m kaugusel motoalast juba üsna
nõrk ja pigem fooniline ning hanesid ei häiri. Arvestades veemotoala keskmest lähtuvat koondmüra
on kaugus linnuala piirini juba 750 m ja linnuala sees paiknevate elupaikadeni veelgi suurem.
Veemotoala keskmest 850 m raadiusse jääb vaid ca 1,5 ha ja 950 m raadiusse ca 4 ha ulatuses
linnuala maismaad ja randa. Antud kaugustelt on müra fooniline ja hanesid kindlasti ei häiri. Ka
visuaalsed mõjud on väikesed ja lindudele ebaolulised, sest nii kaugel liikuvad objektid linde ei häiri.
Arvestada tuleb ka asjaoluga, et tegu on juba kestva tegevuse jätkumisega ning pole ette näha
kasutuskoormuse ega müratasemete olulist kasvu. Seega kavandataval tegevusel täiendavad mõjud
lindudele praktiliselt puuduvad.
Rabahanede elupaigatingimustele ja toitumistingimustele puuduvad igasugused mõjud, kuna
tegevus linnuala ei mõjuta.
Kokkuvõttes, seoses kavandatava tegevusega rabahane seisundile ebasoodsad mõjud puuduvad.
Kühmnokk-luik
Veemotoalale lähemas piirkonnas on registreeritud kühmnokk-luikede vaatlusi ja piirkonnas esineb
luikedele toitumiseks ja rändepeatusteks sobivaid alasid. Lähimad sobivad pesitusalad jäävad
tõenäoliselt linnuala piirist ca 300-500 m sissepoole ehk veemotoalast selle võrra kaugemale.
46 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Veemotoala kasutusest tingitud müra on linnuala piiril ehk üle 500 m kaugusel motoalast juba üsna
nõrk ja pigem fooniline ning luikesid ei häiri. Arvestades veemotoala keskmest lähtuvat koondmüra
on kaugus linnuala piirini juba 750 m ja linnuala sees paiknevate elupaikadeni veelgi suurem.
Lähimate tõenäoliselt sobivate pesitsusaladeni on kaugus motoala keskmest juba üle kilomeetri.
Antud kaugustelt on müra fooniline ja luikesid kindlasti ei häiri. Ka visuaalsed mõjud on väikesed ja
lindudele ebaolulised, sest nii kaugel liikuvad objektid linde ei häiri. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et
tegu on juba kestva tegevuse jätkumisega ning pole ette näha kasutuskoormuse ega müratasemete
olulist kasvu. Seega kavandataval tegevusel täiendavad mõjud lindudele praktiliselt puuduvad.
Luikede elupaigatingimustele ja toitumistingimustele puuduvad igasugused mõjud, kuna tegevus
linnuala ei mõjuta.
Kokkuvõttes, seoses kavandatava tegevusega kühmnokk-luige seisundile ebasoodsad mõjud
puuduvad.
7.3. Natura asjakohase hindamise tulemused ja järeldus
Natura asjakohane hindamine tuvastas, et kavandataval tegevusel puuduvad mõjud Toolse linnualale
ja selle terviklikkusele. Piisava vahemaa tõttu ei kaasne olulisi häiringuid ega muid mõjusid ala
kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele. Seega ebasoodsaid mõjusid ala kaitse-eesmärgiks olevate
liikide seisundile ei avaldu. Seega on veemotosõidukite ala kandmine ÜP-sse kavandatud ala piires
lubatud. Leevendusmeetmete rakendamine pole vajalik.
Tabel 10. Natura asjakohase hindamise tulemusi kokku võtvad kontrollküsimused
Kas kavandatav tegevus võib … Toolse linnuala
... vähendada alal liikide arvukust, mille Ei. Alale ning liikide elukeskkonnale,
kaitseks ala loodi? pesitusaladele ning toitumistingimustele mõjud
puuduvad.
... põhjustada häirimist, mis võib mõjutada Ei. Liikidele ei põhjustata häiringuid, mis liikide
asurkondade suurust või liikide vahelist käitumist või elupaikade kasutust võiks
tasakaalu või asustustihedust? mõjutada.
... põhjustada liikide ümberasustust ja seega Ei. Tegevusega ei kaasne tegureid, mis võiks
vähendada nende liikide levikuala piirkonnas? sundida liike ümber asuma.
... põhjustada lisa I liikide killustatust? Ei. Tegevus ei isoleeri liikide elupaiku ega
põhjusta populatsioonide killustatust.
... põhjustada peamiste tunnuste (nt Ei. Tegevus ei mõjuta ala füüsiliselt ega mõjuta
puistaimkate, loodetele avatus, iga-aastased selle taimkatet ega veerežiimi.
üleujutused jne) vähenemist või hävimist?
... häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena Ei. Tegevus ei mõjuta ala füüsiliselt ega mõjuta
kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ka ala ökosüsteeme.
ja asustustihedust?
... aeglustada või takistada ala kaitse- Ei. Kuna ebasoodsad mõjud kaitse-eesmärgiks
eesmärkide saavutamist? olevatele liikide seisundile puuduvad, siis kaitse-
eesmärkide saavutamise perspektiiv ei muutu.
... põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, Ei. Tegevus ei põhjusta muutusi ala toitelisuses
ala olemust määravates aspektides (nt ega muudes ökoloogilistes tingimustes, mõjud
toitainete tasakaal), millest sõltub ala soodsa ala ökosüsteemidele puuduvad.
seisundi toimimine elupaiga või
ökosüsteemina?
47 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
8. Hinnang kavandatava tegevusega kaasnevale
keskkonnamõjule
8.1. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
8.1.1. Mõju kaitsealadele
Mõju Aseri maastikukaitsealale
Aseri maastikukaitseala asub Viru-Nigula vallas, Kestla, Aseriaru, Koogu, Rannu, Kõrkküla ja Kalvi
külas. Maastikukaitseala kogupindala on 611,1 ha.
Maastikukaitsealal ning selle naabruses ei kavandata maakasutuse muudatusi,
infrastruktuuriobjektide rajamist ega muid tegevusi. Alal ei ole algatatud detailplaneeringuid. ÜP
kohaselt asuvad kõik kolm kaitseala lahustükki kogu ulatuses rohevõrgustiku koridoride ja
astmelaudade alal, mis tagab nende parema ökoloogilise sidususe. Kaitsealale ulatub (vähem kui
100 m sügavuselt) nii Lääne-Virumaa kui Ida-Virumaa maakonnaplaneeringutega 2030+ ette nähtud
Tallinn-Narva mnt oluliselt muudetava teelõigu perspektiivne 650 m laiuse teekoridori serv. Maantee
rekonstrueerimise täpne lahendus selgub ÜP seletuskirja kohaselt järgnevate planeeringutega (nt
riigi eriplaneeringuga), mille käigus peab mõjude hindamine toimuma vastavalt KeHJS sätestatud
korrale. Maantee rekonstrueerimise kavandamisel tuleb hinnata selle võimalikke mõjusid kaitsealale,
kuna maantee rajamine alale või selle vahetusse läheduse võib avaldada alale füüsilisi mõjusid,
sealhulgas mõjutada kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe.
Kaitseala piiril paikneb Kivihunniku ja Reinu maaüksuste detailplaneering, millel alale mõju puudub,
kuna planeeringuala asub klindipealsel avamaastikul, kuid kaitseala paikneb klindist allpool.
Kaitseala kattub väikeses ulatuses olemasoleva maaparandusvõrgu alaga ning selle piiril kulgeb mitu
maaparandusobjektide registrisse kantud eesvoolu. Eesvoolude hooldamisel tuleb arvestada
võimalike mõjudega ala kaitse-eesmärkidele, eelkõige soo- ja soometsa elupaikadele. Kui eesvoolude
hooldamine on vajalik, siis peab see toimuma kooskõlas ala kaitsekorraga ja kaitseala valitseja
kooskõlastusel.
Kaitsealale lähim tuuleenergia tootmiseks sobiv ala paikneb sellest 100 m kaugusel. Elektrituulikud
antud ala ega selle kaitse-eesmärke otseselt ei mõjutaks. Samuti ei ole tõenäolised ka kaudsed
mõjud, näiteks taristu rajamise mõjud ala veerežiimile. Seega tuuleparkide rajamisega seoses
negatiivsed mõjud kaitsealale ja selle kaitse-eesmärkidele puuduvad.
Kokkuvõttes puudub ÜP rakendamisel tõenäoliselt negatiivne mõju maastikukaitsealale. Tallinn-
Narva mnt rekonstrueerimise kavandamisel tuleb hinnata tegevusega seotud mõjusid alale, sest
maantee õgvendamisel võivad avalduda mõjud alale ja selle kaitse-eesmärkidele nii otsese füüsilise
mõjutamise (nt elupaikade raadamise) kui veerežiimi muutmise kaudu.
Mõju Letipea maastikukaitsealale
Letipea maastikukaitseala asub Viru-Nigula vallas Letipea ja Simunamäe külades. Kaitseala
kogupindala on 601,3 ha, sellest maismaale jääb 119,1 ha. Enamuse kaitsealast moodustab meri.
Letipea maastikukaitseala valla alale jääv maismaa osa jääb kogu ulatuses kavandatava
rohevõrgustiku alale. Kaitsealal ei kavandata maakasutuse muudatusi ega tegevusi. Kaitsealale on
ÜP-ga ette nähtud puhkekohad rannal, kuhu tuleb tagada avalik juurdepääs, samuti surfiala
kaitsealaga piirneval merealal. Antud objektid paiknevad juba praegu kasutatavates, selleks
sobivates paikades. Uusi juurdepääsuteid neile ÜP-ga ei ole kavandatud. Surfialale toimub
juurdepääs olemasolevaid metsateid mööda, juurdepääsuvajaduse kajastamise eesmärgiks ÜP-s on
olemasoleva juurdepääsu säilitamine. Seega toimub juurdepääs olemasolevaid teid ja radu ning
kallasradu pidi. Puhkekohad ei eelda ka autoga juurdepääsu. Seega ÜP-ga kavandatavaga olulisi
negatiivseid mõjusid maastikukaitsealale ei kaasne.
48 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
ÜP-ga on kavandatud kaitsealale Letipea matkarada. Matkarada kulgeb suuremas ulatuses piki
olemasolevaid teid, lõpuosas piki mereranda, kus teed pole ning esineb kaitstava taimeliigi rand-
seaherne elupaik (III kaitsekategooria). Rannaalale tee rajamist ei kavandata ning see poleks
looduslike olude tõttu ka võimalik, kuna ala on intensiivse meretegevuse (lainetus, jää) mõjutsoonis.
Arvestades kavandatava tegevuse asukohta ja seda, et tegemist on looduses kulgeva matkarajaga,
siis suurt külastuskoormust sellega seoses eeldada ei ole. Rannaalale määratud raja kavandamisel
tuleb arvestada kaitsvata taimeliigi kasvukohaga ning suunata rada selge tähistusega liigi
kogumikest mööda. Eelnevat silmas pidades negatiivsed mõjud kaitsealale ja selle kaitse-
eesmärkidele puuduvad. Kõik matkarajaga seonduvad tegevused tuleb siiski kooskõlastada kaitseala
valitsejaga (Keskkonnaamet).
Kaitsealal ei ole algatatud detailplaneeringuid. Kaitseala piirile (kaitseala ja elamuala vahel kulgeb
olemasolev tee) on kavandatud elamumaad ja algatatud Luigeranna kinnistu detailplaneering elamu
rajamiseks. Kuigi võib eeldada, et kaitsealale jääva rannikuala külastuskoormus mõnevõrra
suureneb, siis elamute rajamine ei põhjusta siiski olulisi mõjusid alale ja selle kaitse-eesmärkidele.
Kaitseala piiril Uluneemel paikneb olemasolev riigikatse maa-ala, mille osas planeering muudatusi
kaasa ei too. Kaitseala lõunaosa idapiiril kulgeb olemasolev kohalik tee, mille rekonstrueerimist
planeering ette ei näe.
Kaitsealale lähim tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobiv ala jääb sellest 0,6 km kaugusele.
Elektrituulikud antud ala otseselt ei mõjutaks. Samuti ei ole tõenäolised ka kaudsed mõjud, näiteks
taristu rajamise mõjud ala veerežiimile. Kaitsealal ei ole teadaolevalt tundlike I või II
kaitsekategooriasse kuuluvate linnuliikide elupaiku, mis automaatselt nõuaks suuremat puhvrit26.
Täielikult ei saa aga välistada negatiivseid mõjusid ala kaitse-eesmärgiks olevate lindude
sesoonsetele rännetele. Seega tuleb tuulepargi arenduste korral (DP staadiumis), mida on soov
kavandada rannikule lähemale kui 5 km, hinnata mõjusid kaitsealaga seotud lindude rändeteedele.
Rändeuuringute kohta vt täpsemalt ptk 8.4 (mõju loomastikule). Uuringu tulemustest lähtuvalt
selgub, millistel tingimustel on võimalik vastavasse asukohta tuuleparki rajada.
Lindude toitumisrännetele võimalike tuuleparkidega seoses ilmselt olulisi mõjusid ei avaldu, kuna ala
linnustik on valdavalt seotud ranniku- ja vee-elupaikadega.
Kokkuvõttes ei kaasne ÜP rakendamisega eeldavalt olulist negatiivset mõju kaitsealale ja selle kaitse-
eesmärkidele. ÜP staadiumis ei saa täielikult välistada negatiivseid mõjusid seoses tuuleenergeetika
arendamisega, kuna tuulikud võivad mõjutada ala kaitse-eesmärgiks olevaid linnuliike ka kaugemal,
kui 0,6 km (mõju sesoonsele rändele). Vastavat mõju tuleb täpsustada konkreetse tuulepargi
kavandamisel. Tuulepargilahendus peab arvestama ala kaitse-eesmärgiks olevate liikide
vajadustega.
Mõju Padaoru maastikukaitsealale
Maastikukaitseala põhjatipule ulatub nii Lääne-Virumaa kui Ida-Virumaa maakonnaplaneeringutega
2030+ ette nähtud Tallinn-Narva mnt oluliselt muudetava teelõigu perspektiivne 650 m laiune
teekoridor ning maakonnaülese transpordisõlme piirkond. Maantee rekonstrueerimise täpne
lahendus selgub ÜP seletuskirja kohaselt järgnevate planeeringutega (nt riigi eriplaneeringuga).
Maantee rekonstrueerimine kaitseala piirkonnas või transpordisõlme arendamine nõuab mõjude
hindamist kaitsealale, vältimaks negatiivseid mõjusid, kuna maantee rajamine alale või selle
vahetusse läheduse võib avaldada alale füüsilisi mõjusid, sealhulgas mõjutada teekoridori kaitse-
eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe otsese kao (nt raadamise) ning veerežiimi ja veekvaliteedi
muutmise kaudu.
Kaitsealale lähim tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobiva ala jääb sellest 100 m kaugusele.
Elektrituulikud antud ala ega selle kaitse-eesmärke otseselt ega kaudselt ei mõjutaks. Samuti
26
Kaitstavate loodusobjektidele rakendatavad puhvrite laiused, millesse kokkuleppeliselt tuuleenergeetika alasid
ei kavandata, on välja töötatud koostöös Keskkonnaametiga 11.02.2021 toimunud koosolekul Keskkonnaameti,
ÜP koostamise töörühma ja KSH eksperdirühma esindajate osalusel. Kõik kokku lepitud puhvrid on toodud ÜP
seletuskirjas.
49 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
puuduvad tuulikutega seotud taristuga seoses igasugused mõjud alale, kuna piirkond, mille
läheduses lähim tuuleenergeetika tootmiseks määratud põhimõtteline ala paikneb, ei ole tundliku
veerežiimiga. Seega tuuleparkide rajamisega seoses negatiivsed mõjud kaitsealale ja selle kaitse-
eesmärkidele puuduvad.
Planeeringuga ei kavandata kaitsealal maakasutuse muudatusi, infrastruktuuriobjektide rajamist ega
muid tegevusi. Alal ei ole algatatud detailplaneeringuid. Kaitsealal asub kaks olemasolevat ja
naabruses mitu olemasolevat ning asustatud elamumaa kinnistut, mille kasutamine alale negatiivseid
mõjusid ei põhjusta.
Maastikukaitseala läbib 1,3 km pikkusel lõigul Tallinn-Jõhvi-Narva maagaasi ülekandetorustik, mille
osas markeerib ÜP selle rekonstrueerimise vajaduse. ÜP joonisele on informatiivsena kantud
rekonstrueeritava trassilõigu võimalik kulgemine, kuid lõplikku asukohta või mis iganes täpsemat
kavandamist ÜP ette ei näe. Rekonstrueeritav trassilõik ja selle kaitsevöönd (ÜP seletuskirja kohaselt
laieneb rekonstrueerimisega kaitsevöönd seniselt 5 meetrilt 10 meetrile) jäävad maastikukaitsealale.
Olemasoleva trassikoridori piirile jäävad kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid vanad
loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning koridor lõikab elupaigatüüpi jõed ja
ojad (3260). Trassilõigu rekonstrueerimine toimub vastavaks protsessiks ette nähtud menetlusega.
Kuna ÜP-ga trassi asukohta ei planeerita ning rekonstrueerimist ei kavandata, siis ÜP KSH raames
selle mõjusid maastikukaitsealale ei hinnata. Kuna tegemist on ühtlasi Natura 2000 võrgustiku
Padaoru loodusalaga, siis on gaasitrassi rekonstrueerimise kavandamisel vajalik läbi viia Natura
hindamine. Trassi lõplik asukoht selgub Natura hindamise tulemusena. Vt ka ptk 6.2.4.
ÜP kohaselt paikneb kogu kaitseala rohevõrgustiku koridori ja astmelaua alal. Kaitsealale jääb
väikesel alal väärtuslikku põllumajandusmaad, kuid selle kasutamine ei sea ala väärtusi ohtu, kuna
antud alal kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ei ole.
Kokkuvõttes puudub ÜP rakendamisel tõenäoliselt negatiivne mõju kaitsesalale ja selle kaitse-
eesmärkidele. Tallinn-Narva mnt rekonstrueerimise ning Tallinn-Jõhvi-Narva maagaasi
ülekandetorustiku rekonstrueerimise kavandamisel tuleb siiski hinnata tegevusega seotud mõju
olulisust alale, sest võivad kaasneda mõjud nii alale kui selle kaitse-eesmärgiks olevatele
elupaigatüüpidele.
Mõju Sämi maastikukaitsealale
Sämi maastikukaitseala asub Viru-Nigula vallas Pikaristi ja Samma külas. Maastikukaitseala
kogupindala on 946,3 ha, sellest valla alale jääb 752,7 ha. Sämi maastikukaitseala jääb planeeringu
kohaselt kogu ulatuses rohevõrgustiku tugialale.
Kaitseala loodeservale ulatub nii Lääne-Virumaa kui Ida-Virumaa maakonnaplaneeringutega 2030+
ette nähtud Tallinn-Narva mnt oluliselt muudetava teelõigu perspektiivne 650 m laiune teekoridor.
Maantee rekonstrueerimise täpne lahendus selgub ÜP seletuskirja kohaselt järgnevate
planeeringutega (nt riigi eriplaneeringuga). Maantee rekonstrueerimine kaitseala piirkonnas nõuab
maastikukaitsealale avalduda võivate mõjude hindamist, sest võivad kaasneda mõjud nii alale kui
selle kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile rabad (*7110), mis jääb teekoridori lähedusse. Mõju
elupaigale võib avalduda veerežiimi muutmise kaudu.
Kaitsealal maakasutuse muudatusi, objekte ega rajatisi ÜP-ga ei kavandata. Kaitsealale lähim
tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobiv ala jääb sellest 100 m kaugusele. Elektrituulikud antud
ala ega selle kaitse-eesmärke otseselt ei mõjutaks. Samuti ei ole antud kaugusel tõenäolised kaudsed
mõjud, näiteks taristu rajamise mõjud ala veerežiimile, kuna piirkonnas ei ole tegemist tundliku
veerežiimiga alaga. Seega tuuleparkide rajamisega seoses negatiivsed mõjud kaitsealale ja selle
kaitse-eesmärkidele puuduvad.
Kokkuvõttes puudub ÜP rakendamisel tõenäoliselt negatiivne mõju kaitsealale ja selle kaitse-
eesmärkidele. Tallinn-Narva mnt rekonstrueerimise planeerimisel tuleb siiski hinnata tegevusega
seotud mõju olulisust alale, sest võivad kaasneda mõjud nii alale kui selle kaitse-eesmärgiks olevale
elupaigatüübile.
50 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Mõju Mahu-Rannametsa looduskaitsealale
Mahu-Rannametsa looduskaitseala kogupindalaga 412,8 ha asub Viru-Nigula vallas Pärna, Kalvi,
Mahu, Unukse ja Kurna külas. ÜP kohaselt asub kaitseala kogu ulatuses rohevõrgustiku tugiala ja
koridori alal.
Kaitsealale lähim tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobiv ala jääb sellest 100 m kaugusele.
Elektrituulikud antud ala ega selle kaitse-eesmärke otseselt ei mõjutaks. Lähim tundliku veerežiimiga
kaitse-eesmärgiks olev elupaigatüüp soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) paikneb tuuleenergeetika
arendamiseks põhimõtteliselt sobivast alast 0,4 km kaugusel (6,2 ha suurune ala Unukse külas, kuhu
saaks ilmselt rajada vaid ühe tuuliku), mis on antud maastikus piisav vahemaa välistamaks
igasugused mõjud elupaigatüübile. Sealhulgas ka mõjud veerežiimi mõjutamise kaudu, juhul kui
tuulikute rajamisega kaasneb kuivendus. Seega tuuleenergeetika arendamisega seoses negatiivsed
mõjud kaitsealale ja selle kaitse-eesmärkidele puuduvad.
Looduskaitseala idaosa kattub olemasoleva maaparandussüsteemiga ja seda läbi hooldatav eesvool
Adriku oja. Eesvoolude hooldamine võib avaldada alale negatiivset mõju, eelkõige soometsa
elupaikadele. Eesvoolude hooldamine peab kaitsealal toimuma kooskõlas ala kaitsekorraga ja
kaitseala valitseja kooskõlastusel. Käesolev ÜP antud teemat ei reguleeri ning lähtuda tuleb
õiguslikust raamistikust.
Kokkuvõttes puudub ÜP rakendamisel tõenäoliselt negatiivne mõju kaitsesalale ja selle kaitse-
eesmärkidele.
Mõju Toolse looduskaitsealale
Toolse looduskaitseala asub Viru-Nigula vallas Kunda linnas, Ojaküla külas ja Haljala vallas Toolse
külas. Looduskaitseala kogupindala on 467,9 ha, sellest valla alale jääb 171,2 ha.
Toolse looduskaitseala jääb planeeringu kohaselt kogu ulatuses rohevõrgustiku tugialale. Kaitsealale
ÜP-ga maakasutuse muudatusi, objekte ega rajatisi ei kavandata. Kaitsealale lähim tuuleenergia
tootmiseks põhimõtteliselt sobiv ala jääb sellest 1,4 km kaugusele sisemaa suunas Selja küla alale
ning tegu on väikese pindalaga alaga (ca 57 ha suurune), millele saaks rajada vaid 2-3 elektrituulikut.
Kauguselt järgmine potentsiaalne tuulepargi ala jääb valdavas osas Paasküla küla alale, kaitsealast
3,1 km kaugusele sisemaa suunas. Looduskaitseala kaitse-eesmärkideks ei ole linnuliike, mis
nõuavad elektrituulikutega seoses suurt puhvrit27. Kuna kõik looduskaitseala kaitse-eesmärgiks
olevad liigid on seotud rannikualadega, siis sisemaa poole jäävate tuuleparkide puhul ei avaldu neile
mõjusid ka seoses liikumistega elu- ja toitumispaikade vahel.
Looduskaitseala piiril Kunda ranna alal kavandatakse maakasutuse muudatust puhke- ja loodusliku
juhtotstarbe määramise näol. Antud piirkond ei ole uus puhkeala ning selle mõju ei ulatu kaitsealale,
kuna suurema külastuskoormusega liivarand lõpeb enne kaitseala piiri. Seega looduskaitsealale ja
selle kaitse-eesmärkidele antud maakasutuse muudatusega seoses mõjud puuduvad.
Toolse looduskaitsealast ca 500 m kaugusele jääb koht, mis on mõeldud veemotosõidukite
kasutamiseks. Kohalikult omavalitsuselt saadud info kohaselt on tegemist olemasoleva kohaga
veemotosõidukite kasutamiseks, mille asukoht ÜP-ga tähistatakse. Veemotosõidukite ala on 13,5 ha
suurune mereala, mis on tähistatud merel poidega. Kavandatav tegevus on piisavas kauguses
välistamaks negatiivsed mõjud kaitsealale ja selle kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele.
Veemotosõidukite ala kasutamine ei põhjusta ka heljumi ja setete kandumist looduskaitsealale, kuna
hoovuste liikumise suund piirkonnas on läänest itta ehk loodusalast eemale. Kaitseala on ka piisavas
kauguses välistamaks skuutrite juhusliku sattumise loodusalale. Pahatahtlik sõitmine kaitsealale on
samuti ebatõenäoline, kuna kaitsealal on meri madalam ja kivisem ning ei sobi skuutritega
sõitmiseks. Toolse looduskaitseala kaitse-eeskirja kohaselt on kaitsealal mootoriga ujuvvahendiga
27
Kaitstavate loodusobjektidele rakendatavad puhvrite laiused, millesse kokkuleppeliselt tuuleenergeetika alasid
ei kavandata, on välja töötatud koostöös Keskkonnaametiga 11.02.2021 toimunud koosolekul Keskkonnaameti,
ÜP koostamise töörühma ja KSH eksperdirühma esindajate osalusel. Kõik kokku lepitud puhvrid on toodud ÜP
seletuskirjas.
51 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
sõitmine keelatud. Ala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele ei avaldu olulisi häiringuid ega muid
negatiivseid mõjusid. Mõjusid kaitstavatele liikidele ja elupaigatüüpidele on detailsemalt hinnatud
Natura hindamise ja Natura asjakohase hindamise peatükkides (ptk 6 ja 7).
Kokkuvõttes puudub ÜP rakendamisel tõenäoliselt negatiivne mõju kaitsesalale ja selle kaitse-
eesmärkidele.
Mõju Kalvi mõisa pargile
Kalvi mõisa kaitsealune park pindalaga 13,4 ha asub Kalvi külas. Planeeringuga ei kavandata pargi
alal ega naabruses mingeid maakasutuse muudatusi, rajatisi ega tegevusi. Seega mõjud kaitstavale
pargile puuduvad.
Mõju Kunda linnapargile
Kunda linnapark pindalaga 10,9 ha asub Kunda linnas. Planeeringuga on Kunda linnapargi alale
kavandatud puhke- ja loodusliku maa-ala juhtotstarve, mis on kaitstava pargi jaoks sobivam
kategooria. Planeeringu kohaselt katab osa pargi alast piki Kunda jõge konstrueeritud rohekoridor.
Negatiivsed mõjud seoses planeeringuga puuduvad.
Mõju Malla mõisa pargile
Malla mõisa park pindalaga 8,5 ha asub Malla külas. Pargi põhjaosa jääb kavandatavale
rohevõrgustiku alale. Kaitstava ala edelaosas paikneva teeäärse allee osas jääb kaitstav ala osaliselt
kavandatavale tootmismaa juhtotstarbega alale ja osaliselt kattub Mikkeri kinnistu detailplaneeringu
alaga. Tegemist on mõne meetri laiuse kattuvusega, millel sisuline mõju kaitstavale alale puudub.
Arendustööde puhul tuleb kindlasti arvestada sellega, et kaitstavas allees kasvavaid puid kahjustada
ei tohi. Negatiivsed mõjud kaitstavale pargile seoses planeeringuga eeldatavalt puuduvad.
Mõju Pada pargile
Pada park pindalaga 55,1 ha asub Pada, Samma ja Võrkla külades. Kaitstav park kattub suuremas
osas Padaoru maastikukaitsealaga. ÜP kohaselt paikneb kogu kaitstav park rohevõrgustiku koridori
ja astmelaua alal.
Pada pargi põhjaosale ulatub nii Lääne-Virumaa kui Ida-Virumaa maakonnaplaneeringutega 2030+
ette nähtud Tallinn-Narva mnt oluliselt muudetava teelõigu perspektiivne 650 m laiune teekoridor
ning maakonnaülese transpordisõlme piirkond, mille täpne lahendus selgub ÜP seletuskirja kohaselt
järgnevate planeeringutega (nt riigi eriplaneeringuga). Maantee rekonstrueerimine ja
transpordisõlme arendamine kaitseala piirkonnas võib avaldada alale vahetuid mõjusid ning
põhjustada kaitse-eesmärgiks olevate alade kadu, mistõttu tuleb maantee rekonstrueerimise
kavandamisel hinnata mõjusid Pada pargile, kuna tee rajamine võib mõjutada otseselt nii ala kui
selle kaitseväärtusi.
Käesoleva planeeringuga ei kavandata kaitsealal maakasutuse muudatusi, infrastruktuuriobjektide
rajamist ega muid tegevusi. Alal ei ole algatatud detailplaneeringuid. Kaitsealal asub kaks
olemasolevat ja naabruses mitu olemasolevat ning asustatud elamumaa kinnistut, mille kasutamine
alale negatiivseid mõjusid ei põhjusta. Alale jääb väikesel alal väärtuslikku põllumaad, kuid selle
kasutamine ei sea ala väärtusi ohtu.
Kokkuvõttes puudub ÜP lahenduse rakendamisel negatiivne mõju Pada pargile. Tallinn-Narva mnt
rekonstrueerimise kavandamisel tuleb hinnata pargile tegevusega seotud mõjusid, kuna see võib
avaldada pargile negatiivseid mõjusid.
Mõju Vasta mõisa pargile
Vasta mõisa park pindalaga 3,1 ha asub Vasta külas. Väikesel alal kavandatakse maa juhtotstarbe
muutust määrates olemasolevale elamu maa-alale ühiskondliku ehitise maa. Planeeringuga ei
kavandata maakasutuse muudatusi ega tegevusi, mis avaldaks negatiivset mõju kaitsealusele
pargile. Seega mõjud kaitstavale pargile puuduvad.
52 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Mõju Kunda põlispuudele
Kunda põlispuude kaitseala pindalaga 15,7 ha asub Linnuse külas. Kaitstav ala paikneb suuremas
osas kavandatava rohevõrgustiku astmelaua alal. Ala piiril on kavandatud uue elamu maa-ala
juhtotstarve väikesel alal.
ÜP-ga määratakse kaitstavale alal ja selle piiril paiknev Kunda vesiveski kompleks
miljööväärtuslikuks alaks (vt ptk 8.10.5). ÜP seletuskirjas on antud miljööväärtusliku ala tingimustes
muuhulgas öeldud, et „Säilitada ja konserveerida veskihoone, taastada pargiarhitektuur“. Kaitstavale
alale jäävate objektide säilitamisel ja konserveerimisel tuleb arvestada põlispuude säilitamise
vajadustega. Antud tingimuse täitmisel negatiivsed mõjud kaitstavale alale puuduvad.
Planeeringuga ei kavandata maakasutuse muudatusi ega muid tegevusi, mis avaldaks negatiivset
mõju kaitsealusele pargile. Seega ÜP rakendamise korral mõjud kaitstavale pargile puuduvad.
8.1.2. Mõju hoiualadele
Mõju Kunda jõe hoiualale
Kunda jõe hoiuala Viru-Nigula valda jääv osa asub Kunda linnas, Siberi ja Linnuse külas. Hoiuala
kogupindala on 37,2 ha, sellest Viru-Nigula valda jääb 20,9 ha. Hoiuala hõlmab Kunda jõe veeala.
Hoiuala valla alale jääva osaga kattuv jõelõik paikneb kogu ulatuses piki jõge kavandatud
rohekoridori alal.
ÜP-ga määratakse hoiualale jääv Kunda vesiveski kompleks miljööväärtuslikuks alaks (vt ptk
8.10.5). ÜP-ga määratletakse alale jäävad miljööväärtused, kuid konkreetseid tegevusi nendega
seoses ei kavandata. Ala miljööväärtusteks on Kunda mõisa endised tootmishooned (sh veskihoone),
unikaalne pargiarhitektuur ning kanalite ja tiikide süsteem. Piirkonnas Kunda jõel asub ka paistus
(Kunda IV pais), mis jääb samuti osaliselt miljööväärtuslikule alale, kuid ei kuulu ÜP kohaselt
miljööväärtuste hulka. Paisutus kuulub likvideerimisele, kuid kuna paisutuse likvideerimine on juba
otsustatud28, siis ei käsitle ÜP seda kui kavandatavat tegevust. Paisutuse likvideerimine toimub ÜP-
st eraldiseisvalt. Milliseid tegevusi ja kuidas paisutuse likvideerimiseks teostatakse, ei ole ÜP
koostamise seisuga teada, sest paisu lammutamise kavandamisega (lammutusprojekti
koostamisega) ei ole teadaolevalt alustatud. Lammutusprojekti koostamise käigus tuleb täpsustada
lammutamisega seotud mõjusid jõe veekeskkonnale ja jõe kallaste stabiilsusele. Kuna paisutuse
likvideerimine mõjutab olemasolevat jõekeskkonda, sh veetaset ja vee liikumist, siis kas ja kuidas
on võimalik säilitada jõe kaldasambad ning väärtustada kanaleid ja tiike, sõltub paisutuse
likvideerimise tehnilisest lahendusest ja sellega kaasnevatest mõjudest. Kaldasammaste säilitamine
(kui see on tehniliselt võimalik) ei halvenda jõe elupaigatüübi seisundit. Vastavalt on see toodud ka
ÜP seletuskirjas alale antud tingimustes. Eeltoodud väärtuste säilitamist ja konserveerimist saab
kaaluda koos paisu lammutusprojekti koostamisega. Kunda jõega seotud tegevuste kavandamisel
tuleb arvestada jõe kuulumisega hoiuala koosseisu ning tegevus ei tohi minna vastuollu ala kaitse-
eesmärkide täitmise vajadusega. Paisutuse likvideerimine aitab viia Kunda jõe käsitletavas lõigus
looduslähedasse seisundisse, sh avab kalade rändeteed, millega kaasneb jõe elupaigatüübi seisundi
paranemine.
Arvestada tuleb ka asjaoluga, et lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-ja elupaigana
kinnitatud veekogul (milleks Kunda jõgi on) või selle lõigul on keelatud veekogu loodusliku sängi ja
veerežiimi muutmine (looduskaitseseaduse § 51 lg 1). See on lubatud üksnes juhul, kui sellega
parandatakse kalade kudemisvõimalusi (looduskaitseseaduse § 51 lg 11). Vastavalt LKS § 32 lg 2
28
Keskkonnaamet on keeldunud 15.10.2020 korraldusega nr DM-108734-19 ning 15.10.2020 vaideotsusega OÜ Lammasmäe
Puhkekeskusele veeloa andmisest Kunda jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks Kunda IV paisul. Tallinna Halduskohtu
06.09.2021 otsusega jäeti rahuldamata OÜ Lammasmäe Puhkekeskuse kaebuse Keskkonnaameti 15.10.2020 korralduse nr DM-
108734-19 ja 26.11.2020 vaideotsuse tühistamiseks ja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Riigikohtu 12.04.2022
kohtumäärusega nr 3-20-2608 jõustus Halduskohtu kohtuotsus. Keskkonnaameti 15.10.2020 korraldusest nr DM-108734-19
,,Keskkonnaloa andmisest keeldumine’’ tulenevalt peab paisu omanik või valdaja paisutuse likvideerima, kui veeloa andja keeldub
loa andmisest (veeseadus § 175 lg 4). Paisutuse likvideerimine lahendatakse üldplaneeringust eraldiseisvalt.
53 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
on hoiualal keelatud ka nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille
kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu
elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.
Kunda jõe hoiualale lähim tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobiv ala jääb sellest 0,6 km
kaugusele. Elektrituulikud ega nendega seotud taristu hoiuala ei mõjutaks29. Samuti puuduvad mõjud
hoiuala kaitse-eesmärgiks olevale vee-elustikule.
Planeeringuga kavandatakse uut elamumaa ala Linnuse külas Kunda jõe mõlemal kaldal ning sellega
seoses tehakse ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek jõe ääres 30 meetrini. Linnuse külas
Kunda jõe ääres kavandatakse maa juhtotstarbe muutmist elamumaaks juba olemasoleval elamualal
jõe mõlemal kaldal. Sellega seoses tehakse ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek jõe ääres 10
meetrini. Juhul kui järgitakse veekaitsenõudeid, siis olulisi negatiivseid mõjusid uue elamuala
rajamise ning ehituskeeluvööndi vähendamisega Kunda jõe veekeskkonnale ja hoiualale ning selle
kaitse-eesmärkidele ei avaldu. Ehituskeeluvööndi vähendamine saab toimuda vaid Keskkonnaameti
nõusolekul.
Planeeringuga kavandatakse ka muid väiksemaid muudatusi maakasutuses jõe naabruses, kuid need
ei põhjusta reostuskoormuse kasvu ega muid olulisi mõjusid hoiualale. Uusi tööstusalasid ega
tiheasutusalasid hoiuala naabrusse ei kavandata.
Kokkuvõttes puudub ÜP rakendamisel oluline negatiivne mõju hoiualale ja selle kaitse-eesmärkidele.
Mõju Kalvi hoiualale
Kalvi hoiuala pindalaga 26 ha asub Kurna, Kalvi ja Oru külas. Hoiuala paikneb ÜP kohaselt kogu
ulatuses rohevõrgustiku astmelaua alal. Ala piiril kulgeb Koogu-Kalvi kõrvalmaantee, mida ei ole
planeeringuga kavas laiendada ega õgvendada. Planeeringuga ei kavandata kaitsealal maakasutuse
muudatusi, infrastruktuuriobjektide rajamist ega muid tegevusi. Seega mõjud hoiualale puuduvad.
Mõju Padaoru jõe hoiualale
Padaoru jõe hoiuala pindalaga 14 ha asub Pada, Koila, Pärna, Unukse, Kalvi, Mahu ja Aasukalda
külas. ÜP kohaselt asub loodusala kogu ulatuses rohevõrgustiku koridoride alal.
Hoiuala piirneb Unukse külas ÜP-ga kavandatava tootmismaa alaga, mille näol on tegemist siiski
juba olemasoleva tootmisalaga, mille maa juhtotstarvet korrigeeritakse. Veekaitsenõuete järgimise
korral negatiivsed mõjud jõe veekeskkonnale ja hoiualale puuduvad.
Hoiuala lõunatipule ulatub nii Lääne-Virumaa kui Ida-Virumaa maakonnaplaneeringutega 2030+ ette
nähtud Tallinn-Narva mnt oluliselt muudetava teelõigu perspektiivne 650 m laiune teekoridor ning
maakonnaülese transpordisõlme piirkond. Maantee rekonstrueerimise täpne lahendus selgub ÜP
seletuskirja kohaselt järgnevate planeeringutega (nt riigi eriplaneeringuga). Maantee
rekonstrueerimine ning transpordisõlme arendamine hoiuala piirkonnas nõuab tegevusega alale
avalduvate mõjude hindamist, kuna tee õgvendamise või laiendamise korral kulgeb see üle hoiusala
ja kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi jõed ja ojad (3260). Tee arenduse korral elupaiga kadu
eeldatavalt ei toimu, kuid võib aset leida ala ja elupaiga mõjutamine ehitustegevuse käigus, eelkõige
veekvaliteedi mõjutamise kaudu.
Kokkuvõttes puudub ÜP rakendamisel oluline negatiivne mõju hoiualale ja selle kaitse-eesmärkidele.
Tallinn-Narva mnt rekonstrueerimise kavandamisel tuleb hinnata hoiualale avalduvaid mõjusid, kuna
teekoridor ulatub hoiuala ja kaitstava elupaiga alale.
29
Kaitstavate loodusobjektidele rakendatavad puhvrite laiused, millesse kokkuleppeliselt tuuleenergeetika alasid
ei kavandata, on välja töötatud koostöös Keskkonnaametiga 11.02.2021 toimunud koosolekul Keskkonnaameti,
ÜP koostamise töörühma ja KSH eksperdirühma esindajate osalusel. Kõik kokku lepitud puhvrid on toodud ÜP
seletuskirjas.
54 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Mõju Arupealse hoiualale
Arupealse hoiuala pindalaga 6,9 ha asub Koogu külas. Hoiuala paikneb planeeringu kohaselt
rohekoridori alal. Planeeringuga ei kavandata hoiualal maakasutuse muudatusi,
infrastruktuuriobjektide rajamist ega muid tegevusi.
Hoiualast jääb lähim tuuleenergia tootmiseks sobiv ala 0,5 km kaugusele. Tuuleenergeetika
arendamisega seoses mõjud alale ja selle kaitse-eesmärgile puuduvad.
8.1.3. Mõju püsielupaikadele
Merikotka (I kaitsekategooria) kaitseks on Viru-Nigula vallas moodustatud kaks püsielupaika: Kunda
merikotka püsielupaik ja Mahu merikotka püsielupaik. Merikotka kaitse tegevuskava30 kohaselt
on liigi kaitseks vajalik 2 km laiune puhvertsoon merikotka pesapaiga ja lähimate elektrituulikute
vahel. Merikotka kaitse tegevuskavale ja Keskkonnaametiga kokkulepitule31 tuginedes on ÜP-ga
merikotka püsielupaikade ümber jäetud 2 km raadiusega puhver, kuhu ei ole kavandatud
tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliselt sobivaid alasid rootoriga kokkupõrkel esineva
hukkumisriski tõttu. Antud tingimuse täitmisel olulised negatiivsed mõjud merikotka püsielupaikadele
puuduvad. Siiski tuleb mõningatel juhtudel merikotka püsielupaikade piirkondadesse tuuleparkide
arendamisel hinnata tuulikute ja nendega seotud infrastruktuuri mõjusid liigile ka juhul, kui tuulikuid
kavandatakse püsielupaigast kaugemale kui 2 km, kuna tuulepargid võivad jääda merikotka
toitumisrännete teele ning põhjustada ka selliselt lindude hukkumist kokkupõrkel tuulikuga.
Tuuleparkides hukkumise risk võib esineda eelkõige juhul, kui tuulepark rajatakse merikotka
pesapaiga ja toitumispiirkonna vahele ehk pesapaiga ja lähemate rannikualade vahele. Juhul, kui
tuuleparki on soov kavandada Letipea poolsaarele (võimalik mõju Kunda ja Mahu merikotka
püsielupaigas elutsevale liigile) ning Kunda soo alal paikneva tuuleenergeetika arendamiseks
põhimõtteliselt sobivale alale (võimalik mõju sellest lõunasse Rakvere valda jäävas Jäätma merikotka
püsielupaigas elutsevatele kotkale), tuleb uuringuga välja selgitada kotkaste toitumisalade
paiknemine ja liiklumine toitumisaladele ning hinnata liigile kaasneda võivaid mõjusid. Uuring on
vajalik DP staadiumis. Kui tulevikus lisandub uusi püsielupaiku, tuleb ka nende puhul täpsustada
merikotkaste toitumisalade paiknemine ning vajadusel hinnata mõjusid liigile. Tuulepargi rajamise
ja tuulepargilahendusega ei tohi tekitata liigile olulist hukkumisriski kokkupõrkel tuulikutega ega
ohustada püsielupaiga ja toitumisalade vahelist sidusust. Uuringu tulemustest lähtuvalt selgub, kas
ja millistel tingimustel on võimalik vastavasse asukohta tuuleparki rajada.
Väike-konnakotka (I kaitsekategooria) kaitseks on moodustatud Kestla väike-konnakotka
püsielupaik. Antud liigile avaldaks tuulikute rajamine pesapaiga naabrusse negatiivset mõju
rootoriga kokkupõrkest tingitud hukkumise riski tõttu. Seetõttu on püsielupaiga ümbrusse jäetud ÜP-
ga 2 km laiune puhvertsoon, kuhu ei ole kavandatud tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliselt
sobivaid alasid. Antud tingimuse täitmisel olulised negatiivsed mõjud püsielupaigale puuduvad. Kui
tuuleparke kavandatakse liigi püsielupaigale lähemale kui 3 km, siis võivad need jääda konnakotka
püsielupaiga ja toitumisalade vahelisele alale ning põhjustada ka selliselt hukkumisriski kokkupõrkel
rootoriga. Negatiivsete mõjude vältimiseks tuleb seega juhul, kui tuuleparki kavandatakse
püsielupaigale lähemale kui 3 km, teostada (DP staadiumis) väike-konnakotka toitumisalade uuring,
selgitades liikumine toimumisaladele ning hinnata liigile kaasneda võivad mõjusid. Tuulepargi
rajamise ja tuulepargilahendusega ei tohi tekitata liigile olulist hukkumisriski kokkupõrkel tuulikutega
ega ohustada püsielupaiga ja toitumisalade vahelist sidusust. Uuringu tulemustest lähtuvalt selgub,
kas ja millises ulatuses on võimalik vastavale kaugusele tuuleparki rajada.
30
Merikotka (Haliaeetus albicilla) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 11.09.2019
käskkirjaga nr 1-1/19/169. https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/liigikaitse/merikotka_ktk_2020-
2024.pdf
31
Kaitstavate loodusobjektidele rakendatavad puhvrite laiused, millesse kokkuleppeliselt tuuleenergeetika alasid
ei kavandata, on välja töötatud koostöös Keskkonnaametiga 11.02.2021 toimunud koosolekul Keskkonnaameti,
ÜP koostamise töörühma ja KSH eksperdirühma esindajate osalusel. Kõik kokku lepitud puhvrid on toodud ÜP
seletuskirjas.
55 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Kalvi rohe-tilksambliku püsielupaik on moodustatud II kategooria kaitstava samblikuliigi
kaitseks. Loodusala piiril paikneb Kivihunniku ja Reinu maaüksuste detailplaneering, kuid sellel
loodusalale mõju puudub, kuna planeeringuala asub klindipealsel avamaastikul aga loodusala klindist
allpool. Püsielupaik piirneb tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobivate aladega, kuid
arvestades, et tuuleparkideks põhimõtteliselt sobiv ala on klindil ja püsielupaik klindi all, siis mõjud
puuduvad. Seega seoses ÜP rakendamisega püsielupaigale negatiivsed mõjud puuduvad.
Kuresoo metsise püsielupaik paikneb Lüganuse vallas, kuid piirneb kolmel küljel Viru-Nigula
vallaga. Vältimaks olulisi negatiivseid mõjusid metsisele, on püsielupaiga ümbrusesse jäetud ÜP-ga
1 km laiune puhvertsoon, kuhu ei ole ette nähtud tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliselt
sobivaid alasid. Antud tingimuse korral olulised negatiivsed mõjud püsielupaigale puuduvad. Kuna
reaalne metsise elupaik on tõenäoliselt suurem32 kui püsielupaik koos puhvriga, siis tuleb
tuuleparkide kavandamisel hinnata tuulikute ja nendega seotud infrastruktuuri mõjusid kaitstavale
liigile, kui tuuleparke kavandatakse püsielupaigale lähemale kui 2 km. Tuulepargilahendus peab
arvestama liigi vajadustega.
8.1.4. Mõju kaitsealustele liikidele ja kivististele
Tabel 11. Kaitsealused liigid Viru-Nigula vallas. Allikas: Keskkonnaregister, seisuga
18.11.2019
Kaitsekategooria Looma- ja linnuliigid Taime- ja seeneliigid
Merikotkas, rabapüü, väike-
I kategooria
konnakotkas.
Hüüp, paksukojaline jõekarp, Ainulehine soovalk, kaunis kuldking,
kanakull, kääbus-nahkhiir, kärbesõis, laanekannike, madal
laanerähn, metsis, pargi-nahkhiir, unilook, meklenburgi timmia, rohe-
põhja-nahkhiir, põldtsiitsitaja, tilksamblik, sagristarn, sire
suurkõrv, tiigilendlane, valgeselg- varjusamblik, sookäpp, väike käopõll.
II kategooria kirjurähn, veelendlane.
Euroopa harjus, herilaseviu, hiireviu, Aas-karukell, hall käpp, harilik
hink, hänilane, punaselg-õgija, käoraamat, harilik ungrukold,
ristpart, rukkirääk, sookurg, kahelehine käokeel, kahkjaspunane
vasakkeermene pisitigu, võldas, sõrmkäpp, karukold, karulauk, kuradi-
väike-kärbsenäpp. sõrmkäpp, laialehine neiuvaip, lumi-
nuisamblik, mets-kuukress, pruunikas
pesajuur, rand-seahernes, rant-
tähnsamblik, roomav öövilge, rootsi
kukits, soo-neiuvaip, sulgjas õhik, suur
käopõll, valge vesiroos, väike vesiroos,
III kategooria vööthuul-sõrmkäpp.
Mõju I kaitsekategooria liikidele
Viru-Nigula vallas on registreeritud kolm I kaitsekategooria loomaliiki: merikotkas, väike-
konnakotkas ja rabapüü. Merikotka ja väike-konnakotka kõik pesapaigad on püsielupaikadena kaitse
alla võetud, millega on liikide kaitse tagatud. Rabapüü teadaolevad elupaigad paiknevad
looduskaitsealana ja loodusalana kaitstaval sooalal.
32
Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet, kinnitatud 2015.
https://old.envir.ee/sites/default/files/metsis_tk_2015.pdf
56 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobivate alade kavandamisel on ÜP koostamisel arvestatud
liikide kaitseks vajalike puhvritega33. Merikotka ja väike-konnakotka pesapaikade puhul on puhvriks
2 km, rabapüü elupaikade puhul 1 km. Antud suuruses puhvrite rakendamise korral olulist negatiivset
mõju liikide elupaikadele eeldada ei ole. Puhvritest kaugemal paiknevad tuulepargid võivad
põhjustada kotkaste hukkumise riski vaid juhul, kui tuulepark rajatakse pesapaiga ja liigi
toitumispiirkonna vahele. Sellistesse kohtadesse tuuleparkide kavandamisel tuleb välja selgitada
kotkaste toitumisalade paiknemine ning liikumisteed toitumisaladele, et tagada elupaiga ja
toitumisalade vaheline sidusus ning vältida olulist hukkumisriski seoses kokkupõrkel tuulikutega (vt
täpsemalt ptk 8.1.3 „Mõju püsielupaikadele“).
Lähim tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobiv ala jääb rabapüü elupaikadest 1,3 km
kaugusele, millega on liigi elupaigad kaitstud.
Kaitstavate I kategooria taime-, seene- ega samblikuliikide kasvukohti valla alal registreeritud ei ole.
Iga konkreetse tuulepargi kavandamisel (DP staadiumis) tuleb liikide levikuandmeid täpsustada.
Juhul, kui leitakse uusi I kaitsekategooriasse kuuluvate liikide elupaiku/kasvukohti, tuleb ka nende
puhul rakendada puhvreid liikide kaitseks. Linnustiku puhul tuleb vajadusel hinnata mõju
toitumisalade ja elupaikade vahelisele liikumisele. Nende loomastiku elupaikade puhul, mis ei ole
kaitstud püsielupaigana ega asu kaitsealal ning taime-, seene- ja samblikuliikide mitte pindalaliste
kasvukohtade puhul on puhvri ulatus juhtumipõhine kaalutlusotsus.
Mõju II kaitsekategooria liikidele
Viru-Nigula vallas teadaolevad II kaitsekategooria loomaliikide elupaigad paiknevad suuremas
osas kaitstavatel aladel. Tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobivate alade kavandamisel on ÜP
koostamisel arvestatud liikide kaitseks vajalike puhvritega34 – vt täpsemalt ptk 8.1.1 („Mõju
kaitsealadele“) ja ptk 8.1.2 („Mõju hoiualadele“).
Väljaspoole kaitstavaid alasid jääb peamiselt käsitiivaliste elupaiku, milleks on pargid, asulad ja
veekogud, mis on nahkhiirtele suvisteks elupaikadeks ja toitumisaladeks. Ainsaks võimalikuks
oluliseks mõjuks võib kujuneda tuuleparkide mõju nahkhiirtele (hukkumine nii seoses otsese
kontaktiga liikuvate tuuliku labadega kui ka labade poolt tekitatud lokaalse õhurõhu muutuse
tagajärjel tekkinud barotrauma tõttu). Valla alal on registreeritud mitmete nahkhiirte liikide
esinemine (veelendlane, pargi-nahkhiir, kääbus-nahkhiir, tiigilendlane, põhja-nahkhiir, suurkõrv).
Tuuleparkide kavandamisel tuleb (DP staadiumis) hinnata võimalikku mõju nahkhiirtele ning
vajadusel võtta tarvitusele meetmed liikide kaitseks. Vt täpsemalt ptk 8.4 „Mõju loomastikule“.
Potentsiaalsele tuulepargi alale jääb ka kanakulli elupaik (ei asu kaitsealal ega ole kaitstav
püsielupaigana). Väljaspool püsielupaiku ja kaitsealasid asuvatele elupaikadele ei ole automaatse
puhvri rakendamine vajalik, puhvri ulatus on juhtumipõhine kaalutlusotsus. Kui tuuleparki
kavandatakse kanakulli elupaigale lähemale kui 2 km, tuleb hinnata mõju liigile. Hindamise
tulemusena selgub, millistel tingimustel on võimalik tuuleparki kavandatavasse asukohta rajada.
Muid võimalikke konflikte seoses planeeringuga ei ole II kategooria kaitstavate loomaliikidega seoses
ette näha.
II kaitsekategooria taimeliikidest jääb enamus kaitstavatest aladest väljaspoole, kuid asuvad
valdavalt rohevõrgustiku aladel. Enam kaitstavaid taimeliike esineb sooaladel. Kuna tuulikute ja
nendega seonduva taristu rajamine võib põhjustada liikide kasvukohtade mõjutamist või hävingut,
siis on oluliste negatiivsete mõjude vältimiseks II kategooria kaitstavate taimeliikide pindalalised
33
Kaitstavatele loodusobjektidele rakendatud puhvrite laiused, millesse kokkuleppeliselt tuuleenergeetika alasid
ei kavandata, on välja töötatud koostöös Keskkonnaametiga 11.02.2021 toimunud koosolekul Keskkonnaameti,
ÜP koostamise töörühma ja KSH eksperdirühma esindajate osalusel. Kõik kokku lepitud puhvrid on toodud ÜP
seletuskirjas.
34
Kaitstavatele loodusobjektidele rakendatud puhvrite laiused, millesse kokkuleppeliselt tuuleenergeetika alasid
ei kavandata, on välja töötatud koostöös Keskkonnaametiga 11.02.2021 toimunud koosolekul Keskkonnaameti,
ÜP koostamise töörühma ja KSH eksperdirühma esindajate osalusel. Kõik kokku lepitud puhvrid on toodud ÜP
seletuskirjas.
57 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
kasvukohad tuuleenergeetika arendamiseks mõeldud põhimõttelistest aladest välja lõigatud.
Suhteliselt suur osa taimeliikide kasvukohtadest jääb aga tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt
sobivate alade piirkondadesse. Juhul, kui tuulepargi taristu rajamisega kaasneb kuivendus ja
piirkonna veerežiimi mõjutamine, tuleb hinnata mõjusid naabruses paiknevatele kaitstavatele
taimeliikidele. Tuulepargilahenduse väljatöötamisel tuleb arvestada kaitstavate liikidega.
Kõik II kategooria seene- ja samblikuliikide teadaolevad kasvupaigad asuvad kaitstaval alal, olles
sellega piisavalt kaitstud.
Iga konkreetse tuulepargi kavandamisel (DP staadiumis) tuleb liikide levikuandmeid täpsustada.
Juhul, kui leitakse uusi II kaitsekategooriasse kuuluvate liikide elupaiku/kasvukohti, tuleb ka nende
puhul hinnata mõjusid liikidele ning arvestada liikide kaitse tagamise vajadusega. Linnustiku puhul
tuleb vajadusel hinnata mõju toitumisalade ja elupaikade vahelisele liikumisele. Nende loomastiku
elupaikade puhul, mis ei ole kaitstud püsielupaigana ega asu kaitsealal ning taime-, seene- ja
samblikuliikide mitte pindalaliste kasvukohtade puhul on puhvri ulatus juhtumipõhine kaalutlusotsus.
Mõju III kaitsekategooria liikidele
III kaitsekategooria liigid on Viru-Nigula vallas kõige laialdasemalt levinud ning need liigid on ka
vähem ohustatud. Seetõttu puudub kohustus nende kõiki elupaiku/kasvukohti rangelt kaitsta ja
tingimata säilitada.
Enamus kaitstavate III kategooria loomaliikide elupaikadest paikneb kaitstavatel aladel. Väljaspool
kaitsealasid esineb enam linnuliikide elupaiku, samuti mõned kaitstavate kahepaiksete ja putukate
elupaigad. Tuuleenergeetika arendamiseks kavandatud põhimõtteliselt sobivatel aladel, mis kattuvad
kaitstavate linnuliikide elupaikadega, tuleb hinnata mõjusid. Tuulepargilahenduse väljatöötamisel
tuleb arvestada kaitsealuste liikidega, leides eelistatult väiksemat mõju põhjustavad lahendused.
III kategooria taimeliikide kasvukohtadest paikneb ligikaudu pool kaitstavatel aladel. Väljaspool
kaitsealasid on enim kasvukohti sooaladel, kus need on tekkinud peamiselt Kunda piirkonnas
esinenud aluselise õhusaaste tõttu. Väljaspool kaitsealasid paiknevad kasvukohad kattuvad suures
osas tuuleenergia arendamiseks põhimõtteliselt sobivate aladega. Kuigi kõigi elupaikade säilitamine
pole tingimata vajalik, tuleb tuuleenergia arendamisel III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohti
siiski arvesse võtta ning tuulikute ja taristu paigutusega mõjusid minimeerida.
Kõik III kategooria seene- ja samblikuliikide teadaolevad leiukohad asuvad kaitstaval alal, olles
sellega hästi kaitstud.
Tuuleparkide kavandamisel (DP staadiumis) tuleb liikide levikuandmeid täpsustada. Juhul, kui
leitakse uusi III kategooria liikide elupaiku/kasvukohti, tuleb ka nende puhul hinnata mõjusid liikidele
ning võimalusel arvestada liikide elupaikade/kasvukohtade kaitse vajadusega. Vajadusel tuleb
rakendada puhvreid liikide kaitseks, kuid see on juhtumipõhine kaalutlusotsus.
Letipea maastikukaitsealal asuva kaitstava taimeliigi rand-seaherne elupaiga alale on ÜP-ga
määratud matkarada. Vastavat mõju on hinnatud ptk-is 8.1.1.
Kokkuvõttes on olulisimaks potentsiaalseks kaitstavate liikide elupaikade/kasvukohtade mõjutajaks
ÜP-ga määratud tuuleenergia arendamiseks põhimõtteliselt sobivad alad. Juhul, kui tuuleenergeetika
arendamisel hinnatakse ja võetakse arvesse mõjusid kaitstavate liikide elupaikadele/kasvukohtadele
ning arvestatakse liikide vajadustega, siis olulised negatiivsed mõjud kaitsealustele liikidele
tõenäoliselt puuduvad.
Mõju kivististele
Valla põhjaservas paikneval klindil avanevad Ordoviitsiumi ladestu kivimid, mis on rikkad kivististe
poolest. Samuti võib kivistisi leida lubjakivikarjääride paljandeist. Planeeringuga ei kavandata
tegevusi ega maakasutust, mis võiks kaitsealuste kivististe leiukohti ohustada või soodustada
kivististe eemaldamist nende leiukohtadest. Seega puuduvad planeeringuga seoses olulised
negatiivsed mõjud kaitstavatele kivististele.
58 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
8.1.5. Mõju kaitstavatele looduse üksikobjektidele
Ehalkivi (Ehakivi; Linnukivi; Veljastekivi) on rannikulähedases meres paiknev rändrahn Letipea
külas Letipea maastikukaitsealal. Rändrahnu piirkonnas planeeringuga maakasutuse muutusi ei
kavandata. Mõjud objektile puuduvad.
Tagaküla suurkivi asub Letipea külas ja samuti Letipea maastikukaitsealal. Planeeringu kohaselt
jääb rändrahn rohevõrgustiku alale. Maakasutuse muudatusi piirkonnas ei kavandata, seega
kaitstavale objektile negatiivsed mõjud puuduvad.
Pada oru mänd (Vanaveski mänd) asub Aasukalda külas. Planeeringu kohaselt jääb objekt
väärtusliku põllumaa alale. Maakasutuse muudatusi planeeringuga piirkonnas ei kavandata ja seega
negatiivsed mõjud kaitstavale põlispuule puuduvad.
Padaoru mänd (Peetri mänd; Ulmi mänd) asub Pada külas Padaoru maastikukaitseala ja Pada pargi
alal. Maakasutuse muudatusi planeeringuga piirkonnas ei kavandata ja seega negatiivsed mõjud
kaitstavale põlispuule puuduvad.
8.1.6. Mõju kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavatele loodusobjektidele
Viru-Nigula vallas ei ole kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte. Samuti ei tehta
ÜP-ga ettepanekuid loodusobjektide arvamiseks kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavate
loodusobjektide hulka.
Meetmed kaitstavate loodusobjektide kaitse tagamiseks on toodud ka ptk-is 10.2.
8.2. Mõju vääriselupaikadele
Viru-Nigula vallas on EELIS infosüsteemi andmetel 61 vääriselupaika35. Suurem osa neist paikneb
väljaspool kaitstavaid alasid, kuid enamus neist jääb ÜP kohaselt rohevõrgustiku aladele.
Keskkonnaministri määruse36 alusel on avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas
asuvad keskkonnaregistrisse kantud vääriselupaigad kaitstud. Neis on keelatud raie, välja arvatud
erakorralised raided Keskkonnaameti nõusolekul. Eraomanikule kuuluvas metsas on vääriselupaiga
kaitsmine vabatahtlik.
Mitmed kaitstavad vääriselupaigad jäävad tuuleenergeetika arendamiseks sobivatele aladele.
Tuuleenergeetika arendamisel tuleb tuulikute ja neid teenindava taristu asukohtade kavandamisel
kaitstavate vääriselupaikadega arvestada ning tagada nende säilimine. Muud ÜP-ga kavandatavad
maakasutuse juhtotstarbed kaitstavatele vääriselupaikadele olulisi negatiivseid mõjusid ei põhjusta.
Raadamist on soovitav vältida ka kaitstavate vääriselupaikade piiril, kuna servaefekti tõttu avaldaksid
ka piirile rajatud arendused negatiivseid mõjusid. Samuti on kaitse all olevate vääriselupaikade alal
soovitatav vältida maakasutuse muutmist ning uute arenduste kavandamist.
Kokkuvõttes puuduvad ÜP rakendamisel olulised negatiivsed mõjud vääriselupaikadele.
Meetmed vääriselupaikade kaitse tagamiseks on toodud ka ptk-is 10.3.
35
EELIS, seisuga 09.03.2020
36
Keskkonnaministri 04.01.2007 määrus nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine
ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“, eRT:
https://www.riigiteataja.ee/akt/115092017010?leiaKehtiv
59 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
8.3. Mõju taimestikule
Loodusliku ja pool-loodusliku taimkattega alad ehk metsad, sood ja niidud hõlmavad veidi üle 40%
Viru-Nigula valla pindalast. Arendussurve on valla alal keskmine, olles enam koondunud suuremate
asulate piirkonda. Arendusi kavandatakse eelkõige suuremate asulate sees ja ümbruses ning
arendamine toimub eeskätt asustusalade tihenemise, mitte uute rajamise kaudu. Siiski
kavandatakse ka uusi tööstusalasid ja elamualasid asulatest väljaspool. ÜP-ga ei kavandata uusi teid
ega muid suuremaid infrastruktuuriobjekte, mille rajamine nõuaks suuremal mahul taimkatte
raadamist. Sonda-Aseri raudtee jääb kunagise raudteetrassi koridori ja väärtusliku taimkattega alade
kadu selle rajamine ei põhjusta. Tallinn-Narva mnt rekonstrueerimine põhjustab samuti taimkattega
alade kadu, kuid maantee rekonstrueerimise vajadus ja lahendus ei ole ÜP koostamise seisuga teada
ning seetõttu ei saa mõjusid käesoleva KSH raames täpsemalt hinnata. Maantee rekonstrueerimise
täpne lahendus selgub ÜP seletuskirja kohaselt järgnevate planeeringutega (nt riigi
eriplaneeringuga), mille käigus tuleb hinnata taimestikule avalduvaid mõjusid.
Enamus tootmismaadest paikneb olemasoleva hoonestusega või muu kasutusega aladel, kus kõrge
väärtusega taimkatet ei leidu.
Uued elamumaad ei paikne reeglina loodusliku taimkattega või väärtusliku pool-loodusliku
taimkattega aladel. Seega on uute elamumaa juhtotstarbega alade lisandumise mõju looduslikule
taimkattele väheoluline.
ÜP teeb ettepaneku ehituskeeluvööndi vähendamiseks rannikul peamiselt Letipea poolsaarel ja Mahu
piirkonnas, aga ka Kunda jõe ääres. Kuna ehituskeeluvööndi vähendamine loob võimalused
arendusteks (valdavalt elamuehituseks), siis toob see kaasa mõningast loodusliku taimkattega alade
kadu rannikul. Enamasti on tegu metsade või niidualadega, valdavalt ei ole tegemist kõrge
väärtusega looduslike kooslustega. Mahu külas toimuks ehituskeeluvööndi vähendamine
elupaigatüübi liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) alal. Kunda jõe äärne ehituskeeluvööndi
vähendamine toimuks suuremas osas põllumajandusmaal ning väärtuslike taimekoosluste kadu ei
toimu. Kokkuvõttes võib ehituskeeluvööndi vähendamine põhjustada mõningast rannikule
iseloomuliku taimkatte kadu või teisenemist (olenevalt arenduste iseloomust ja hulgast). Vähesel
määral lisandub ka mäetööstusmaid, kuid olulist väärtusliku taimkatte kadu sellega ei kaasne, kuna
uued mäetööstusmaad paiknevad enamuses põllumajanduslikus avamaastikus. Enamasti jäävad
mäetööstusmaadele rohumaad, kuid looduslikke niidualasid ei ole neil aladel kaardistatud.
Uute perspektiivsete jalg- ja jalgrattateedega kaasneb samuti vähesel määral taimestikuga alade
kadu, kuid suures osas paiknevad jalg- ja jalgrattateed avamaastikus või olemasolevate teede
koridoris. Metsakoosluste raadamise vajadus seoses nendega on väheoluline. Seega on jalg- ja
jalgrattateede rajamise mõju taimkattele valla skaalas pigem tühine.
Perspektiivsete tootmis- ja elamumaade ning muude arendusalade lisandumist kompenseerib
asjaolu, et võrreldes kehtiva ÜP lahendusega on uue ÜP koostamisel arvatud alasid tootmise maa-
ala juhtotstarbega alade hulgast välja.
Olulist mõju taimkattele võib põhjustada tuuleparkide arendamine, mille käigus raadatakse taimkate
tuulikuplatsidelt ja tuulikutega seotud taristu alalt. Planeering määratleb suhteliselt suurel hulgal
tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliselt sobivaid alasid. Tuuleenergeetikast tingitud mõjud
sõltuvad rajatavate tuuleparkide ja üksiktuulikute arvust, paigutusest ning võimalikust kaasnevast
taristust. Kuna ÜP-ga on kavandatud põhimõtteliselt sobivad alad tuuleparkide arendamiseks, mitte
ei kavandata konkreetseid tuuleparke, siis ei ole võimalik nende mõju taimkattele käesoleva KSH
raames täpsemalt hinnata. Iga konkreetse tuulepargi kavandamisel tuleb hinnata selle mõju olulisust
taimestikule. Juhul kui tuulepargi rajamise käigus raadatava ala suurus on üle 100 ha, tuleb KeHJS-
e37 kohaselt läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kui tuulikuplatside pindala on väike, siis ei ole
võimalik mõju taimkattele ilmselt siiski väga suur ega killustav.
37
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/116112010013?leiaKehtiv
60 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
ÜP-ga on täpsustatud rohevõrgustikku, kuhu haaratakse loodusliku taimkattega alasid ja arvatakse
välja põllumaid. Sellel on taimestikule positiivne mõju, sest seab inimtegevustele teatavaid piiranguid
ning aitab kindlustada looduslike alade säilimist.
Kuna valdav osa väärtuslikuma taimkattega alasid on kaitstud olemasolevate kaitsealadega või
hõlmatud rohevõrgustikku, siis ei avalda võimalikud arendused (välja arvatud tuuleenergeetika)
looduslikele taimekooslustele enamasti mõjusid. Edaspidi on soovitav üldjuhul vältida suuremaid
loodusliku taimestiku kadu põhjustavaid arendusi metsaaladel või niitudel, samuti sooaladel. Samuti
on soovitatav vältida põllumaade vahel paiknevate metsaalade raadamist säilitamaks taimkatte
mitmekesisust ja tagamaks ühtlasi ka rohevõrgustiku toimimist.
Kokkuvõttes avalduvad mõjud taimestikule peamiselt lokaalselt üksikute arendusalade puhul, valla
kui terviku mõistes on mõjud taimkattele pigem suhteliselt väheolulised. Tuuleparkide arendamisel
võivad avalduda arvestatavad mõjud, mistõttu tuleb mõju olulisust iga arenduse puhul eraldiseisvalt
hinnata.
Meetmed oluliste ebasoodsate mõjude ennetamiseks/leevendamiseks taimestikule on toodud ka
ptk-is 10.4.
8.4. Mõju loomastikule
Planeeringualal vahelduvad metsad, avamaastikud põllualade ja rohumaadega ning sood, mis
pakuvad suhteliselt mitmekesiseid elupaiku enamikule Eestis levinud ulukiliikidest. Viru-Nigula valla
territooriumil on ulukiseire ruutloenduse andmetel esindatud põder, metssiga, punahirve, metskits,
karu, hunt, ilves, hallhüljes, harilik šaakal, kährikkoer, kobras, halljänes, valgejänes, metsnugis,
kivinugis, mink, tuhkur ning mäger. Maastik pakub elupaiku nii mosaiikmaastike, avamaastike,
metsamaastike kui ka soomaastike linnuliikidele.
ÜP-ga kavandatav maakasutus muudab maastikupilti vähesel määral ning vaid lokaalselt,
arendusaladel. Muutused toimuvad enamasti asulates ja tiheasustusaladel, kus ka praegu looduslikke
elupaiku pole ning mille väärtus loomastiku aspektist on madal. Üksikud arendusalad on kavandatud
ka praegustele loodus- ja põllumajandusmaastiku alale. Loodusmaastike kadu toimub siiski üksikutel
piiratud aladel ning valla skaalas arvestatavat loodusmaastike ning loomastiku elupaikade kadu ega
teisenemist ÜP lahenduse realiseerumisega seoses ei toimu.
Asulatest kaugemal paiknevatel loodusmaastike aladel ei kavandata praktiliselt üldse maakasutuse
muutust (välja arvatud võimalikud tuuleenergeetika arendamise alad), mis põhjustaks mõjusid
loomastikule.
ÜP-ga ei kaasne valdava osa teemade puhul loomastikule olulisi häiringuid. Erandiks on tuulepargid,
mille rajamise korral kaasnevad loomastikule mõningased mõjud nii parkide ehitus- kui
kasutusfaasis, kuid kuna tuulikud paigutatakse suhteliselt suure vahemaaga, siis loodusmaastikke
kui loomade elupaiku tuulepargid ei killusta. Küll aga omavad need mõningast negatiivset mõju
linnustikule, põhjustades rootoritega kokku põrganud isendite vigastumist ja hukku. Tõenäoline on
ka tuuleparkide alade linnustiku mõningane vaesestumine, kuna osa liike võib hakata tuulepargi
alasid vältima. Samuti võivad tuulepargid põhjustada negatiivseid mõjusid nahkhiirtele, põhjustades
isendite hukkumist. Nahkhiirte (veelendlase) teadaolevad elupaigad kattuvad tuuleenergia
arenduseks põhimõtteliselt sobivate aladega suhteliselt väikesel alal (ca 20 hektaril), kuid on
tõenäoline, et tuuleparkide alale võib jääda elupaiku, mida pole registreeritud. Samuti võivad
nahkhiired läbida tuuleparke kevad- ja sügisrännete ajal. Seega tuleb tuuleparkide arendamise korral
hinnata mõjusid linnustikule ja käsitiivalistele.
Kuna linnustik (sh kaitstavate liikide elupaigad) on pidevas muutumises ning linnustiku levikuandmed
on katkendlikud, siis tuleb tuuleparkide kavandamisel (DP staadiumis) inventeerida tuulepargi ala ja
selle naabruse (vähemalt 1 km raadiuses) linnustik ning hinnata mõjusid linnustikule, sh eraldi
kaitstavatele linnuliikidele. Hinnata tuleb ka kumulatiivseid mõjusid, võttes arvesse piirkonnas
paiknevaid või teadaolevaid kavandamisel olevaid tuuleparke ning muid olemasolevaid objekte ja
61 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
arendusi (vt täpsemalt ptk 8.16.1). Arvesse tuleb võtta ka Keskkonnaministeeriumi tellimusel
koostatava töö Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs (valmib eeldatavasti septembris 2022.
aastal) tulemusi ning soovitusi. Valmiv uuring annab laiapõhjalise teabe maismaa linnustikust
(peamised rändeteed, ööbimis- (puhke-) ja toitumisalad) koondatud analüüsina. Samuti valmib juhis
tuulepargi eeluuringuks ja rajamise järgseks järelseireks koos miinimumnõuetega, mida tuleb
eeluuringute ja seire kavandamisel järgida.
Kuna piki Soome lahe rannikut kulgevad rändlindude rändeteed, siis tuleb ranniku piirkonda
(rannajoonest 5 km raadiuses) tuuleparkide kavandamisel teostada linnustiku rändeteede uuring, et
selgitada mõjud rändlindudele. Nimetatud uuringud annavad võimaluse vajadusel
leevendusmeetmete seadmiseks, kui need peaksid vajalikuks osutuma. Uuringu tulemustest
lähtuvalt selgub, kas ja millistel tingimustel on võimalik kavandatavasse asukohta tuuleparki rajada.
Tuuleparkide kavandamisel tuleb hinnata ka mõjusid käsitiivalistele. Juhul, kui käsitiivaliste
levikuandmestik on puudulik, kuid alal esinevad neile sobivad biotoobid või piirkonnas tõenäolised
rändekoridorid, tuleb teostada käsitiivaliste uuring.
Põhiliseks loomade liikumise barjääriks jääb valda läbiv olemasolev Tallinn-Narva maantee, mille
võimaliku rekonstrueerimise korral tuleb välja töötada ja rakendada meetmed loomastikule
avalduvate negatiivsete mõjude vähendamiseks. Loomapääsude kavandamine peab toimuma
infrastruktuuriobjektide planeerimise ja/või projekteerimise faasis.
ÜP-ga kavandatavad raudteeühendused on eeldatavalt suhteliselt väikese kasutusintensiivsusega ja
ei kujune loomastikule barjääriks. Loomade hukkumise tõenäosus kokkupõrkel rongiga on madal,
kuna kaubarongide liikumiskiirus pole suur ning nende lähenemine on müra tõttu hästi kuuldav.
Seetõttu pole raudtee tarastamine loomastiku kaitse aspektist vajalik ning mõjub pigem negatiivselt,
kuna takistab loomade liikumist. Kindlasti tuleb jätta raudtee tarastamata rohevõrgustiku
elementidega lõikuvatel lõikudel, muudel lõikudel ei ole tarastamise mõju loomastikule kriitiline.
ÜP-ga on täpsustatud rohevõrgustiku tugialasid ja koridore maastikust lähtuvalt ja rohevõrgustikku
tihendatud, millel on loomastikule positiivne mõju, sest see seab piiranguid inimtegevusele ning aitab
kindlustada looduslike alade säilimist edaspidi.
Kuna arendussurve ja häiringute tase on suuremal osal valla alast madal ning loomastiku jaoks
väärtuslikumad looduslikud elualad on kaitstud kaitstavate alade ja rohevõrgustiku tingimustega, siis
pole loomastiku aspektist edasiste arenduste puhul vajalik meetmeid rakendada. Valda läbivate
suuremate maanteede, eelkõige Tallinn-Narva mnt arenduste puhul tuleb arvestada ulukite läbipääsu
tagamise vajadusega ökoduktide või loomapääsude abil. Loomapääsude kavandamine peab toimuma
maanteede planeerimise või projekteerimise faasis.
Merealade loomastikuga on ÜP-l seoseid vähe. Kunda supelrannast läänes on merel tähistatud koht,
mis on mõeldud veemotosõidukite kasutamiseks. Tegemist on olemasoleva kohaga, mille osas ÜP-
ga muudatusi ei kavandata. Kuna piirkond on liivase põhjaga ja vähese taimestikuga, siis tõenäoliselt
ei ole alal olulisi madalas vees kudevate liikide (nt särg ja teised karpkalalased, ahven, siig)
kudealasid. Sügavamal (üle 5 m) kudevate liikidele ei põhjusta veesõidukid ilmselt olulisi negatiivseid
mõjusid. Ka ei kattu veemotosõidukite intensiivseim kasutusperiood (suvi) kalade kudeperioodiga,
milleks on enamusel liikidest kevad ja mõnedel liikidel sügis. Seega ei kaasne kalastikule nii seoses
veemotosõidukite koha määramise ning eeldatavasti ka edaspidi tegevuse edasiarendamisega, kui
selleks soov tekib, olulisi negatiivseid mõjusid.
Kokkuvõttes on ÜP lahenduse mõju loomastikule väheoluline. Mõju avaldub vaid lokaalselt, eelkõige
suuremate asulate ja uute arendusalade piirkonnas ning võimalike tuuleparkide alal. Valdaval osal
valla territooriumist ning loomastiku elualadest mõju loomastikule puudub.
Meetmed oluliste ebasoodsate mõjude ennetamiseks/leevendamiseks loomastikule on toodud ka
ptk-is 10.4.
62 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
8.5. Mõju rohevõrgustikule
Maakonna tasandi tugialad ja rohevõrgustik Viru-Nigula vallas on määratud Lääne-Viru
maakonnaplaneeringuga 2030+ ja Ida-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+. Rohevõrgustiku alad
hõlmavad valla territooriumist ca 149,83 km2, moodustades 48% valla pindalast. Rohevõrgustiku
olulisimaks konfliktobjektiks on valda ida-lääne suunaliselt läbiv Tallinn-Narva põhimaantee, aga ka
kõrvalmaantee nr 17158 Kunda-Malla–Ojaküla ning kõrvalmaantee nr 17159 Unukse-Mahu.
ÜP-ga täpsustatakse maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustikku valla tasandile ning
seatakse üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohevõrgustiku toimimise.
ÜP koostamise protsessis toimus rohevõrgustiku oluline korrigeerimine. Rohevõrgustiku analüüsi
koostamise käigus täpsustati ja korrigeeriti Viru-Nigula vallas Lääne-Viru maakonnaplaneeringus
2030+ ning Ida-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ määratletud ning kehtivate ÜP-dega täpsustatud
rohevõrgustikku. Selgitati välja tähtsamad olemasolevad ja ka võimalikud uued rohealad
rohevõrgustiku sidususe tagamiseks. Oluliseks muutuseks on rohevõrgustiku elementide piiride
korrigeerimine arvestades maastiku iseloomu. Rohevõrgustiku alade servadest lõigati välja
väärtuslikke põllumajandusmaid ja muid võrgustikku vähemsobivaid alasid ning samal ajal laiendati
rohealasid loodusmaastike (valdavalt metsade) arvel. Seetõttu on mitmed võrgustiku elemendid
jäänud väiksemaks ja kitsamaks, kuid seda kompenseerib võrgustiku tihenemine. Rohevõrgustiku
konfiguratsioonis tehtud olulisemad muutused (uued rohekoridorid, rohekoridoride nihutamine,
suuremad muutused tuumalade piirides) on esitatud Viru-Nigula valla rohevõrgustiku analüüsis (vt
ÜP seletuskirja lisadest).
Võrgustikku on täiendatud mitmete uute rohekoridoridega, mis parandavad võrgustiku üldist
sidusust ja toimimist. Võrgustikku liideti kaitstavad alad (kui need olid varem võrgustiku alalt välja
jäänud) ja ka kaitstavate liikide elupaigad. Uudse lähenemisena täiendati rohevõrgustiku
ribastruktuure sinivõrgustiku aladega. Sinivõrgustik kulgeb piki jõgesid ja loob täiendavaid ühendusi
rohevõrgustiku alade vahel, rikastab ja mitmekesistab rohevõrgustikku ning loob eriilmeliste alade
vahelise sidususe.
Rohevõrgustikku täiendati ka arvestades puhkefunktsiooni, mis on oluline eeskätt linnalise
asustusega aladel, nende vahetus läheduses ja traditsioonilistes väljakujunenud puhkemajandusliku
taristuga looduslikes puhkepiirkondades. Puhkealade määratlemisel võeti aluseks juba
traditsiooniliste puhkekohtade paiknemine vallas.
Planeeringu käigus täpsustati ja täiendati rohevõrgustiku kasutustingimusi, võttes aluseks
maakonnaplaneeringutes esitatud tingimused.
ÜP-ga ei kavandata reeglina maakasutuse muudatusi või infrastruktuuriobjekte või muid rajatisi, mis
mõjutaks oluliselt rohevõrgustiku sidusust ja toimimist või tekitaks barjääriefekti. Potentsiaalsed
raudteekoridorid ei põhjusta eeldatavalt olulist konflikti, kui raudteid ei tarastata. Kuna nende
raudteelõikude eeldatav kasutuskoormus on suhteliselt madal, siis ei halvenda rongide liikumisest
tingitud häiringud rohevõrgustiku toimimist. Kui raudteed tarastatakse, põhjustab see takistusi
ulukite liikumisele. Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks tuleb jätta raudteed tarastamata lõikudel,
kus need ristuvad rohevõrgustiku elementidega. ÜP seab tingimused rohevõrgustiku konfliktikohtade
mõjude leevendamiseks uue taristu kavandamisel: Uue tehnilise taristu (eelkõige joonehitised)
kavandamisel tuleb rohevõrgustiku konfliktikohti käsitleda igal konkreetsel juhul eraldi. Seejuures on
vajalik analüüsida konflikti võimaliku mõju ulatust ja kumulatiivsust ning kavandada meetmed
konfliktide vältimiseks või leevendamiseks. Konfliktide lahendamine on järgnevate planeeringute ja
konkreetsete projektide ülesanne.
Rohevõrgustiku aladega kattuvad suurel määral ÜP-ga määratud tuuleenergeetika arendamiseks
põhimõtteliselt sobivad alad. Kuna elektrituulikud paiknevad üldjuhul hajusalt ja eeldatavalt
raadatava ala osakaal on tuulepargialadel väike, siis üldjoones säilib seal senine maastik. Seetõttu
ei teki enamasti tuuleparkide rajamisel rohevõrgustiku alale tõenäoliselt tugevat konflikti. Koos
taristuga (teed, elektriliinid) mõjutavad tuulepargid siiski rohevõrgustiku alade kvaliteeti, kuna
metsamaastikesse rajatakse taristu ehk täiendavad teed ja sihid ning tuulikuplatsid ning ühtlasi
63 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
suureneb paljude loomaliikide jaoks häiringute tase. Seega võib tuuleparkide rajamine mõjutada
rohevõrgustiku toimimist. Seetõttu tuleb rohevõrgustiku alale tuuleenergia arendamise võimalikkust
ja kaasnevate mõjude ulatust igakordselt juhtumipõhiselt hinnata (DP staadiumis). Mõjude
hindamisel rohevõrgustikule tuleb arvestada ka tuuleparkide koosmõjusid muude objektide ja
võimalike arendustega rohevõrgustiku sidususele ja toimimisele. Kõikide arenduste, sh tuuleparkide
kavandamisel rohevõrgustiku alale, tuleb arvestada planeeringuga kehtestatavate rohevõrgustiku
kasutustingimustega, mille järgimisel tagatakse ka rohevõrgustiku säilimine ja sidusus.
Rohevõrgustiku täpsustamisel ÜP koostamisel jäeti rohevõrgustikust välja mäetööstusmaad,
mistõttu ei ole lähitulevikus ette näha konflikte kaevandamise ja rohevõrgustiku funktsioneerimise
vahel. Mäetööstusmaade rohevõrgustikust välja jätmine võrgustiku sidusust oluliselt ei mõjuta, kuna
nende naabruses on piisavalt loodusmaastikke sidusa rohevõrgustiku konstrueerimiseks.
Maakasutuse muudatused ja võimalikud lisanduvad arendusalad (elamu-, äri- ja tootmisalad)
paiknevad reeglina väljaspool rohevõrgustiku alasid ja rohevõrgustiku sidusust ei mõjuta. ÜP ei too
kaasa olulist suletud (tarastatud) alade hulga suurenemist rohuvõrgustiku alal.
ÜP-ga kavandatakse mitmeid jalg- ja jalgrattateid, mis lõikuvad ka rohevõrgustiku aladega.
Nimetatud teed on kavandatud olemasolevate teede äärde ja tõenäoliselt nende rajamine teekoridori
olulist laiendamist ei nõua ning barjääriefekti ei suurenda. Seega jalg- ja jalgrattateede rajamine
rohevõrgustikku sidusust oluliselt ei mõjuta.
Kokkuvõttes on planeeringuga rohevõrgustikku täpsustatud ja täiendatud, luues selle sidususe
parandamiseks uusi ühendusi rohealade vahel. Planeeringu käigus tehtud muudatused ja täiendused
rohevõrgustiku konfiguratsioonis ning kasutustingimustes omavad positiivset mõju rohevõrgustiku
toimimisele. Planeeringuga kehtestatavad rohevõrgustiku kasutustingimused on piisavad
rohevõrgustiku alade säilimise ja võrgustiku toimimise tagamiseks. Planeeringuga kavandatud
maakasutus ei sea ohtu rohevõrgustiku üldist toimimist juhul, kui kaevandamisel arvestatakse
rohevõrgustiku sidususe säilitamise vajadusega ja tuuleparkide arendamisel arvestatakse
rohevõrgustiku kasutustingimustega ning hinnatakse iga tuulepargi arenduse mõjusid eraldiseisvalt.
Üksikutes paikades võib siiski avalduda rohevõrgustikule lokaalne negatiivne mõju, mis võrgustiku
üldist toimimist siiski oluliselt ei halvenda.
Meetmed oluliste ebasoodsate mõjude ennetamiseks/leevendamiseks rohevõrgustikule on toodud ka
ptk-is 10.5.
8.6. Mõju põhjaveele
Viru-Nigula vald asub Ida-Eesti vesikonnas, Viru alamvesikonnas38. Joogivett võetakse Kvaternaari,
Ordoviitsiumi, Ordoviitsium-Kambriumi ja Kambrium-Vendi veekompleksist39. Ühisveevärgis
kasutatakse põhiliselt Kambriumi-Vendi veekompleksi põhjaveekihtide põhjavett, mis on ülalpool
lasuvatest paremini kaitstud ja veerikkam. Ülemiste veekomplekside põhjavett kasutavad eelkõige
eratarbijad.
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava perioodi 2015-202140 kohaselt on Ordoviitsiumi-Kambriumi
ja Kambriumi-Vendi põhjaveekogumite keemiline seisund hea. Ordoviitsiumi-Kambriumi
põhjaveekogumi sulfaatide sisaldus läviväärtust ei ületa, kuid esineb üksikuid kasvusuundumusi
seirekaevudes. Esineb PHT ja nitraatide kasvusuundumust. Kambriumi-Vendi põhjaveekogum on
ohustatud, kuna kloriidide läviväärtus ületati kolmes seirekaevus.
Põhjaveekogumite koguseline seisund on hea. Ordoviitsiumi veetaseme muutus ei ole põhjustanud
soolase vee sissetungi. Looduslik veeressurss on suurem kui põhjaveevõtt. Põhjaveekogum jääb
põlevkivi kaevandamise vahetust mõjualast välja. Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekogum on
38
2018. aasta põhjaveebilanss. Keskkonnaagentuur, 2019
39
Viru-Nigula valla ÜP KSH VTK. Viru-Nigula Vallavalitsus ja Hendrikson&Ko OÜ, 2019
40
https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/veemajanduskavad
64 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
ohustatud. Veevõtu intensiivistamine võib põhjustada veetaseme alanemist, sulfaatide ja kloriidide
sisalduse suurenemist ning halvendada veevarustuse olukorda. Kambrium-Vendi põhjaveekogum on
ohustatud. Veevõtu intensiivistamine võib põhjustada kloriidide sisalduse suurenemist ja halvendada
veevarustuse olukorda.
Põhjavee kaitse ja kasutamise abinõud on sätestatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas
perioodiks 2015-2021.
8.6.1. Põhjavee kaitstus
Suurem osa Viru-Nigula pealmiste kihtide põhjaveest on kaitsmata või nõrgalt kaitstud ehk väga
kõrge või kõrge reostusohtlikkusega. Kaitstud või suhteliselt kaitstud on põhjavesi rannikumadalikul
ja jõeorgudes, sh Kunda linna sadamakompleksi alal, Aseri alevikus ning Mahu-Letipea vahelisel alal.
Valdav osa Kunda linna elupiirkondadest asub aga nõrgemalt kaitstud klindiplatool (vt Joonis 2).
Nitraaditundlikku ala Viru-Nigula valla territooriumil ei ole.
Joonis 2. Põhjavee kaitstus Viru-Nigula vallas. Allikas: 1:50 000 geoloogiline baaskaart
põhjavee kaitstus, Maa-amet, seisuga 05.03.2020
ÜP-ga kavandatud maakasutuse seisukohalt tähendab see, et arendamisel tuleb arvestada põhjavee
väga kõrge ja kõrge reostustundlikkusega ülemiste (Kvaternaari ja Ordoviitsiumi) põhjaveekihtidega
seoses. Eelkõige puudutab see salvkaevusid, puurkaevudest võetakse vett Kambrium-Vendi
põhjaveekogumist, mis on paremini kaitstud. Objektide ja tegevuste kavandamisel ning nende
elluviimisel ja kasutamisel tuleb jälgida, et pinnasesse ja põhjavette ei satuks saasteained koguses,
mis võib ohustada põhjavee kvaliteeti.
Alljärgnevalt on välja toodud olulisemad põhjavee koormusallikad, millele tuleb Viru-Nigula vallas
enam tähelepanu pöörata.
Hajukoormus
65 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Hajukoormuse seisukohalt on oluline maakasutus põhjaveekogumi alal. Ida-Eesti vesikonna
veemajanduskava41 kohaselt on oluline hajukoormus põhjaveele põllumajandusest põhjustatud
koormus (väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine, loomakasvatus, karjatamine). Hajukoormus
sõltub suurel määral konkreetse aasta veerohkusest, põllumajanduses kasutatud väetiste hulgast ja
koristatud saagi suurusest. Põllumajanduse intensiivsus sõltub suurel määral looduslikest oludest,
kõige enam mullaviljakusest. Põllumajanduslik hajukoormus ohustab eelkõige maapinnalähedaste
põhjaveehaarete vee kvaliteeti kaitsmata põhjaveega aladel, eeskätt suurte põllumassiivide keskele
ja nende äärtele jäävates erakaevudes. Peatähelepanu tuleb pöörata mürkkemikaalide, sõnniku ja
väetiste kasutamise keskkonnanõuetest kinnipidamisele. Kui keskkonnanõuded on täidetud, siis
olulist negatiivset mõju ei kaasne.
Kogumissüsteemidega ühendamata majapidamised on põllumajanduskoormusega võrreldes vähem
tähtis koormusallikas, mõju piirdub tiheasustusaladega. Probleemiks on nõuetele mittevastavad
reovee puhastamise lahendused. See aga ei tähenda, et hajaasustusalal asuvate eramajapidamiste
reoveekogumissüsteemid ei pea vastama nõuetele. Tähelepanu tuleb pöörata reovee
kohtkäitlussüsteemide nõuetekohasusele, rekonstrueerimise vajadusele ning järelevalve
tõhustamisele kohtkäitluse üle.
Punktkoormusallikad
Vastavalt veeseadusele on Eesti territoriaalmeri, rannikuvesi, siseveekogud ja piiriveekogude Eestile
kuuluvad osad heitvee suhtes tundlikud suublad42. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt
loetakse väga olulisteks punktreostusallikateks reoveepuhasteid, mille reostuskoormus on suurem
kui 2000 inimekvivalenti (ie). Punktreostusallikate koormuse põhinäitajateks on BHT 7, Püld ja Nüld.
Nõuetele mittevastavate reoveepuhastite peamiseks mittevastavuse põhjuseks on suur üldfosfori
sisaldus väljuvas heitvees.
Viru-Nigula vallas on Keskkonnaregistri andmetel neli reoveekogumisala, 20 reoveepuhastit ja 11
vee erikasutusluba, millest kolm on seotud Kunda sadama, kaks tsemenditootmise ja kaks puitmassi
tehasega. Viru-Nigula vallas ületab 2000 ie Kunda reoveekogumisala (4500 ie)43.
Oluline on tagada:
• reoveepuhastite tehniline korrasolek;
• puhasti võimsuse vastavus puhastamist vajavale reoveehulgale;
• suublasse juhitava heitvee vastavus kehtestatud nõuetele ja
• keskkonnaloaga antud tingimuste täitmine.
Reoveekogumisalasid teenindavate reoveepuhastite vastavust tuleb muuhulgas analüüsida ÜVK
arendamise kava ülevaatamise ja uue koostamise käigus ning vajadusel näha ette ressursid puhastite
rekonstrueerimiseks või laiendamiseks.
ÜP lahendusega on lähtuvalt valla ruumilise arengu vajadusest ette nähtud äri- ja tootmismaade
laiendusi. ÜP lahenduse kohaselt on tootmise maa-alal muuhulgas lubatud põllumajanduse-, metsa-
, jahi- ja kalamajandushooned. Oluliseks punktkoormusallikaks on ka põllumajandus -
sõnnikuhoidlad, silohoidlad, olme- ja tootmisreovesi ning loomapidamishoonete territooriumil
saastunud sademevesi. Põllumajanduse intensiivistumise ja kontsentreerumise tingimustes on
loodud suured loomapidamiskompleksid ja vedelsõnniku-hoidlad, mis on potentsiaalseteks
punktreostusallikaks pinna- ja põhjaveele. Halva hooldamise korral on punktreostusallikaks
lihaveiste talvised söötmisalad, kus loomade kontsentratsioon pinna kohta on suur. Reostuse
41
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021 (KSH aruande koostamise ajal kehtiv); Ida-Eesti vesikonna
veemajanduskava 2021-2027 (KSH aruande koostamise seisuga koostamisel). Kättesaadavad:
https://www.envir.ee/et/veemajanduskavad
42
VeeS § 36. eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019017
43
Keskkonnaregister, seisuga 10.03.2020
66 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
vältimise üheks abinõuks on ehitiste kontroll. Saastust aitab tuvastada seirekaevude rajamine nende
vahetusse lähedusse ja/või olemasolevate puurkaevude kasutamine veeseisundi muutuste seireks.
Seisundi muutusel saab rakendada operatiivselt saaste leviku takistamise meetmeid.
Punktreostusallikate nõuetele vastavusse viimisel on oluline reovee puhastusseadmete ja lautade
sõnniku- ning silohoidlate korrastamine.
Keskkonnanõuded tuleb täita ka muude võimalike punktreostusallikate osas (kütusehoidlad,
kemikaalide laod, trafoalajaamad). Sellised objektid ohustavad põhjavett peamiselt nende vahetus
ümbruses, kõige sagedasem on üksikkaevude (salvkaevude ja madalate puurkaevude) reostumine.
Keskkonnakaitseliste nõuete järgimisega (kõvakatete rajamine, reovee nõuetekohane puhastamine,
heit- ja sademevee kontrollitud juhtimine suublasse vee erikasutusloa alusel) on võimalik põhjavee
saastamist vältida.
Viru-Nigula vallas Aseri alevikus, Aseri sadama piirkonnas asub Aseri keskkatlamaja põlevkiviõli ja
masuudi jääkreostusobjekt, mis on osaliselt likvideeritud44. Tegemist on 3. kategooria
jääkreostusobjektiga, millel on märgatav oht reostada lokaalselt pinnast, põhjavett või pinnavett 45.
Jääkreostuse alal ei tohi lubada arendada uusi tegevusi enne, kui jääkreostus on nõuetekohaselt
likvideeritud (jääkreostuse kohta vt täpsemalt ptk 8.18).
Põhjaveekogumi keemilist seisundit ohustab ka veevõtt suuremates rannikuäärsetes veehaaretes
(Aseri, Kunda, Kambrium-Vendi põhjaveekogum). Veevõtu tagajärjel võib tekkida põhjavee
survetaseme alanemine ja sellest tulenevalt merevee sissetung46. ÜP-ga on Aseri ja Kunda
rannikuäärsetel aladel ette nähtud tootmisalade arendamine, millega seoses kasvab eeldatavasti ka
veetarve. Üldpõhimõtte kohaselt peavad tööstusettevõtted tehnoloogilise vee allikana kasutama
pinnavett, mistõttu eeldatavalt põhjaveevõtu ulatuslikku suurenemist siiski ei toimu (vt täpsemalt
ptk 8.6.2).
Reoveekogumisalad ja nende alade laiendamine
Reoveekogumisala on ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni
kaudu kogumiseks ja reovee reoveepuhastisse või heitvee suublasse juhtimiseks (VeeS § 9347).
Reoveekogumisala koormus on reoveekogumisalal tekkiv aastaajast sõltuv suurim reoveest
põhjustatud saastatuse kogus, mis on väljendatud inimekvivalentides ja mille arvutamisel võetakse
arvesse püsielanike, turistide ning tööstus- ja muude ettevõtete reovesi, sõltumata sellest, kas see
juhitakse ühiskanalisatsiooni või mitte. Reoveekogumisala koormuse hulka ei arvata tööstusreovett,
mida käideldakse tööstusreoveepuhastis (VeeS § 9448). Reoveekogumisala moodustamisel
lähtutakse põhjaveekihi kaitstusest ja reoveekogumisala koormusest, arvestades sotsiaal-
majanduslikke kriteeriume, pinnavee seisundit ja veekaitse eesmärke (VeeS § 100 lg 1).
VeeS kohaselt tuleb reoveekogumisala piirid kanda ÜP-le koos perspektiivis ühiskanalisatsiooniga
kaetava alaga, mis ei ole reoveekogumisalaks määratud või sellega hõlmatud (VeeS § 101 lg 149).
ÜP kajastab kehtestatud ja perspektiivsete reoveekogumisalade piire koos perspektiivis
ühiskanalisatsiooniga kaetavate aladega. Üldjuhul määratakse reoveekogumisalad
tiheasustusaladele. Keskkonnaregistri kohaselt on Viru-Nigula vallas ÜP koostamise seisuga
moodustatud neli reoveekogumisala: Kunda (Kunda linna territoorium), Aseri (Aseri alevik, Rannu ja
Kõrtsialuse külad), Viru-Nigula (Viru-Nigula alevik, Aasukalda ja Viru-Nigula külad) ja Vasta (Vasta
küla)50. Perspektiivsete reoveekogumisalade hulka arvatakse Sadama tee ja Lontova
elamupiirkonnad Kunda linnas ning aiandusalad Aseri alevikus, millele ÜP-ga antakse elamumaa
juhtotstarve. Kehtestatud reoveekogumisalade piiride muutmisel tuleb lähtuda VeeS-es sätestatud
44
Ülevaade Viru-Nigula vallast. Skepast & Puhkim OÜ, 2019
45
Ülevaade Viru-Nigula vallast. Skepast&Puhkim OÜ, 2019
46
https://www.envir.ee/sites/default/files/ida-eesti_vesikonna_veemajanduskava_0.pdf
47
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019001?leiaKehtiv
48
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019001?leiaKehtiv
49
VeeS § 99 lg 3, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019017?leiaKehtiv
50
Keskkonnaregister, seisuga 10.03.2020
67 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
reoveekogumisala moodustamise kriteeriumitest ning kinnitatud reoveekogumisalade muutmine
toimub veeseaduses sätestatud korras51.
Reoveekäitluse lahendamine reoveekogumisaladel ja nende laiendustel toimub õigusaktides
sätestatud korras. Veeseaduse nõuete kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud tagama
reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee reoveepuhastisse juhtimiseks, välja arvatud
reoveekogumisalal koormusega alla 2000 inimekvivalendi ning kui reoveekogumisalal
ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi. Sellisel juhul võib reovee
kogumiseks kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid, millele lisaks võib rajada reovee
puhastamiseks omapuhasti ja juhtida bioloogiliselt või süvapuhastatud reovett suublasse.
Ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolul tuleb need hoida tehniliselt heas korras, et tagada
reovee nõuetekohane kogumine ja puhastamine. Reoveekogumisalal koormusega 2000
inimekvivalenti või rohkem on omapuhastite kasutamine keelatud (va eelpuhastid ja
tööstusreoveepuhastid, VeeS § 12452).
ÜVK arendamise kavade ülevaatamisel ning uue kava koostamisel tuleb hinnata, kas vahepealse
perioodi jooksul toimunud planeerimis- ja ehitustegevuse tulemusena (elamute, äri- ja
tootmisüksuste rajamine) vastab hoonestatud ala reoveekogumisalade määramiseks kehtestatud
tingimustele ja kriteeriumitele. Vajadusel tuleb reoveekogumisalade ja nende laiendustega kaetavate
alade ulatust ÜVK arendamise kavas korrigeerida.
Nõuded kanalisatsioonirajatistele
Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjavee ala olemasoluga tuleb arvestada kanalisatsioonirajatiste
kavandamisel ning muude pinnast ja põhjavett ohustada võivate objektide või tegevuste
kavandamisel, samuti nende seisukorra tagamisel.
Kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud korraldama asulareovee kogumise ja selle puhastamise
enne heitveena suublasse juhtimist VeeS § 128 lõike 7 alusel kehtestatud heitvee
saasteainesisalduse piirväärtusteni või § 128 lõikes 6 nimetatud reovee puhastusastmeteni 53.
Asulareovee hulka ei arvata tööstuse või muu tootmise reovett, mida käideldakse
tööstusreoveepuhastis.
Omapuhasti ehk reovee kohtpuhasti on puhasti, mille projekteeritud reostuskoormus on kuni 50
inimekvivalenti. Puhasti asukoha valikul tuleb lähtuda veeseaduse § 102 toodud tingimustest.
Nõuded omapuhastile olenevad põhjaveekihi kaitstuse tasemest ning on toodud keskkonnaministri
08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-
ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused“.
Uue reoveepuhasti kavandamisel on soovitav küsida ekspertarvamust keskkonnatingimuste osas,
millega tuleb reoveepuhasti projekteerimisel ja ehitamisel arvestada. Kui kehtestatud nõudeid ei ole
võimalik täita, tuleb paigaldada hermeetiline kogumismahuti ja tagada nõuetekohane reovee
väljavedu selleks ette nähtud purgimiskohta.
VeeS nõuete kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus kehtestama oma halduspiirkonnas reovee
kohtkäitluse ja äraveo eeskirja, millega tuleks kehtestada ka nõuded olemasolevate reoveepuhastite
hooldamiseks. Kohaliku omavalitsuse üksusel peab olema võimalik veenduda, et reoveepuhasti on
regulaarselt ja nõuetekohaselt hooldatud.
ÜP-ga uusi reoveepuhasteid planeeritud ei ole. Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 8 kohaselt on
tehnovõrgu ja -rajatise ehitamine ranna või kalda ehituskeeluvööndis keelatud, kui selle asukoht ei
ole kavandatud kehtestatud detailplaneeringu või kehtestatud üldplaneeringuga. Seega ei saa
51
VeeS § 99. eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019017?leiaKehtiv
52
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019001?leiaKehtiv
53
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019001?leiaKehtiv
68 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
võimalike uute reoveepuhastite heitvee suublasse juhtimiseks torustikku kavandada ilma selleks
planeeringut koostamata.
Üldised tingimused/meetmed põhjavee hea seisundi tagamiseks on toodud ka ptk-is 10.6.
8.6.2. Põhjavee kasutamine
Viru-Nigula valla territooriumil on seisuga 05.03.2020 registreeritud 197 puurkaevu, sh 184
puurkaevu olmevee saamiseks (millest kümme on ühisveevärgi puurkaevud), seitse
hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevu, üks puurkaev tootmisvee saamiseks, kolm puurkaevu
kaevandusvee saamiseks ning viis kinnise soojussüsteemi puurauku.54
Viru-Nigula valla põhjaveemaardlad asuvad endise Aseri, Aseri valla ja Kunda piirkondades. Põhjavee
varudest, kasutamisest ja kasutamises oleva vaba põhjavee kogusest annab ülevaate Tabel 12.
Põhjaveevaru on arvutuslik veeteenuste osutamiseks või enda tarbeks võetav põhjavee kogus, mille
kasutamise korral on tagatud, et kehtestatud põhjaveevaruga alal ei toimu põhjavee liigvähenemist
ega halvene põhjavee seisund.
Tabel 12. Viru-Nigula valla põhjaveevaru55
Põhjavee kinnitatud varu, m3
ööpäevas Kasutamises
Veevõtt,
Põhja- Põhja- olev vaba
Põhja- Veekihi m3
vee- vee- seisuga põhjaveekogus,
vee- geol. seisuga 31.12.2020 ööpäevas
maardla kogumi 31.12.2019 m3 ööpäevas
maardla indeks
piirkond nr
kasutamise
varu varu 2020. a
lõpp, a
Aseri Aseri 2 V2vr 200 200 2020 0 200
Aseri 1 V2gd 600 600 2020 25,4 574,6
Aseri Aseri 5 O-C 150 150 2020 0 150
vald vald
Aseri 2 V2vr 100 100 2020 7,7 92,3
vald
Aseri 1 V2gd 300 300 2020 0 300
vald
Kunda Kunda 2 V2vr 720 720 2025 373 347
Kunda 1 V2gd 1290 1290 2025 16,5 1273,5
Eeltoodud tabelist on näha, et Viru-Nigula vallas on piisavad põhjaveevarud tagatud. Põhjavee
võtmine ja taastumine on tasakaalus. ÜP-ga ei kavandata tegevusi, mille puhul saaks näha ette
veevõtu olulist suurenemist. Uute tööstusobjektide kavandamise varases staadiumis tuleb
analüüsida konkreetse tehnoloogilise lahenduse veevajadust arvestades Viru-Nigula valla
(põhja)veevarusid. Üldpõhimõtte kohaselt peavad tööstusettevõtted tehnoloogilise vee allikana
kasutama pinnavett. Erandeid selles üldpõhimõttes tehakse sisulise vajaduse korral nt toiduainete
tööstuse jms ettevõtetele. Keskkonnalubade väljastamisel tuleb tähelepanu pöörata põhjaveevarule
ning veekasutamise nõuete seadmisele.
Maavarade kaevandamisloa taotluste (ja vajadusel KSH) käigus täpsustatakse tingimused, mida
tuleb järgida väljapumbatava vee veekogusse juhtimisel, lõplikud tingimused vee suublasse
juhtimiseks määratakse veeloaga. Kaevandamise mõju vähendamiseks on võimalik rakendada
meetmeid karjäärist väljapumbatavate veekoguste vähendamiseks (servade kinnikatmine, veealune
kaevandamine). Kaevandamisloa taotluse käigus täpsustatakse vajadusel leevendusmeetmed, mis
on vajalikud karjäärist ärajuhitava põhjavee koguse vähendamiseks. Hilisemate suurte töömahtude
vältimiseks peab juba kaevandamise alguseks ette nägema tekkiva veekogu põhinäitajad (soodsa
veerežiimi tagamiseks veetasemed karjääris ning äravoolus, ümbruskonnaga harmoneeruv kaevise
kuju jne).
54
Keskkonnaregister, seisuga 05.03.2020
55
2020. aasta põhjaveebilanss. Keskkonnaagentuur, 2021
69 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Kui veevõtt toimub kinnitatud põhjaveevarude piires, siis põhjavee liigvähendamist näha ei ole.
Nõuded puur- ja salvkaevudele
Alates 01.07.2015 toimub puurkaevude, puuraukude56 ja salvkaevude projekteerimine, rajamine,
kasutusele võtmine, konserveerimine ja lammutamine vastavalt ehitusseadustiku57 (EhS) ptk-s 14
sätestatule. Puurkaevu või -augu rajamist kavandav isik (taotleja) peab rajatava puurkaevu
või -augu asukoha kooskõlastama kohaliku omavalitsuse üksusega.
Nõuded põhja- ja pinnavee sanitaarkaitsealade ulatusele on toodud veeseaduses (§-des 149 ja 150),
ning neid KSH-s dubleerima ei hakata. ÜP-ga ei ole kavandatud uute veehaarete rajamist,
olemasolevate sanitaarkaitsealade ulatus ja säilimine on tagatud. Tegevuste planeerimisel tuleb täita
veeseaduse nõudeid.
Asustuspiirkondade planeerimisel tuleb arvestada joogivee ressursi olemasolu ja joogivee kvaliteedi
nõuetega. Arvestades põhjavee kaitstust Viru-Nigula valla territooriumil, siis salvkaevude
reostustundlikkuse tõttu ei ole soovitav plaanida uute salvkaevude rajamist joogiveeallikatena.
Lähtuvalt veeseaduse § 28 lg 1 on veehaarde sanitaarkaitseala joogivee võtmise kohta ümbritsev
maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks
kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. Sellest tulenevalt tuleb vältida ehitiste planeerimist
veehaarde sanitaarkaitsealadele.
Kui puurkaevude, puuraukude ja salvkaevude projekteerimine, rajamine, kasutusele võtmine,
konserveerimine ja lammutamine toimub õigusaktides sätestatud korras, siis ei kaasne sellega olulist
negatiivset keskkonnamõju.
Üldised tingimused/meetmed põhjaveevarude tagamiseks on toodud ka ptk-is 10.6.
8.7. Mõju pinnaveekogudele ja maaparandussüsteemidele
Viru-Nigula vald piirneb põhjast Soome lahega. Rannikumere moodustab siin valdavalt
kuhjetasandik: merepõhi ja rannik on moreensete setete rikas, leidub kivikülve ja rändrahne. Kohati
moodustuvad hoovuste kuhjest liivased leetseljakud ja laugemad madalikud (Kunda laht). Rannikul
moodustuvatest lahtedest on suurim lainetusele võrdlemisi suletud Kunda laht. Lahes on laevateed
Kunda sadamani süvendatud. Letipea poolsaarest ida suunas on rannik enam liigendatud,
vahelduvad neemed ja väiksemad lahed. Kalvi piirkonnast algab ida suunas kulgev võrdlemisi sirge
pankranniku ala, mida liigendavad vähesel määral sadamakohad ja jõesuudmed.
Veekogumite 2019. a seisundinfo58 kohaselt on Narva-Kunda lahe rannikuvee koondseisund halb.
Võrreldes eelmises veemajanduskavas (2009) määratud koondseisundiga (kesine), on
rannikuveekogumi seisund halvenenud. Halva seisundi põhjuseks on elavhõbeda sisaldus elustikus.
Elavhõbeda sisaldust arvestamata, ökoloogiliste näitajate järgi, on rannikuveekogum kesises
seisundis, põhjuseks eutrofeerumine ja toitained.
Vallas on registreeritud neli jõge, seitse järve (sh kolm looduslikku, kolm paisjärve ja üks tehisjärv),
11 oja, neli peakraavi, üheksa kraavi ja mitmeid allikaid. Suurimad jõed on Kunda ja Pada jõgi. Kõik
jõed suubuvad Soome lahte, merre suubub ka neli oja. Kõik jõed on avalikult kasutatavad, järvedest
on avalikus kasutuses kaks paisjärve (Kunda ja Aseri) ja kaks oja (Meriküla ja Kongla). Täpsem
ülevaade veekogudest on toodud ÜP LS ja KSH VTK dokumendis (vt ÜP lisadest).
Veekogumite 2020. a seisundinfole59 tuginedes on Kunda jõe veekogumi Kunda_2 koondseisund
alates 2012. aastast kuni 2013. aastani püsinud kesine, kuid 2014. aastast halvenenud seisundini
56
Puurauk on põhjaveeseire ja soojussüsteemi puurauk. Vt EhS § 123 lg 2
57
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv
58
https://keskkonnaagentuur.ee/pinnaveekogumite-seisundiinfo
59
https://keskkonnaagentuur.ee/pinnaveekogumite-seisundiinfo
70 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
halb. Veekogumi Kunda_3 koondseisund on alates 2012. aastast kuni 2018. aastani püsinud kesine,
kuid 2019. aastast halvenenud seisundini halb. Kunda_2 halva seisundi põhjus oli PBDE ja
elavhõbeda (Hg) sisaldus kalas, jõgede kalastiku indeks, paisud (Kunda HEJ, IMG Energy ja Kunda
mõisa paisud) ning jõesängi muutmine. Kunda_3 halva seisundi põhjus oli PBDE ja elavhõbeda (Hg)
sisaldus kalas, jõgede kalastiku indeks, paisud (IMG Energy paisud, Kunda HEJ tsükliline töö, Kunda
mõisa pais).
Toolse ja Pada jõe koondseisund on viimastel aastatel püsinud kesine. Pada jõe (veekogumid Pada_1
ja Pada_2) koondseisund on kesine alates 2012. aastast, põhjuseks paisud ja toitainete kuhjumine.
Toolse jõe koondseisund on püsinud halb 2015. aastast, tingitud on see lubjakivikarjääride heitveest,
kobrastest ning truupidest (varasemast KALA - lubjakivikarjääride heitveed, Kaliküla mnt truup
(hilissügiseni), Paeallika (Ojaküla ülemine) truup, Kunda lubjakivikarjääri heitveed). Erra jõe
koondseisund on perioodil 2010-2020 olnud püsivalt halb, seisundi põhjuseks PAH-id. Valla läänepiiril
oleva Karepa oja koondseisund on hea. Pada jõkke suubuva Kongla oja koondseisund on hea. Valla
kirdenurgas asuvate Meriküla oja ja Sõreda oja koondseisund on kesine.
Ida-Eesti veemajanduskava 2015-2021 eesmärk oli kõik pinnaveekogumid saada heasse
koondseisundisse hiljemalt 2021. aastaks. Valdavalt jäid koondseisundi eesmärgid aga saavutamata
ning neid pikendati kuni aastani 2027.
Inimtegevusega kaasnev negatiivne mõju rannikumerele võib avalduda erinevate tegurite kaudu.
Olulisemateks loetakse merekeskkonna eutrofeerumist, sadamate jm rannikuehitistega kaasas
käivaid süvendus- ja kaadamistöid, reoainete sattumist merekeskkonda, võõrliikide levikut ja
mereelupaikade muutmist.
ÜP lahendusega on lähtuvalt valla ruumilise arengu vajadusest veekogude äärde ette nähtud
sadamate arendamine (Kunda ja Aseri kaubasadamad, Mahu väikesadam), äri- ja tootmismaade
laiendusi (Kundas ja Aseris mereäärsel alal) ning uusi elamualasid. Uusi elamualasid kavandatakse
mererannikule Mahu ja Letipea vahelisele alale, Kunda jõe äärde Linnuse külasse ning Toolse jõe
äärde Ojakülasse. Sadamate rajamise, laiendamise ja rekonstrueerimisega kaasneb oht võõrliikide
levikuks koos ballastveega, setete rändeks, toitainete ja ohtlike ainete sissekandeks ning merepõhja
elupaikade mõjutamiseks. Tootmistegevusest tulenev oht pinnaveele on seotud reo- ja
heitveekäitluse ning sademevee suublasse juhtimisega, millega võib veekogusse sattuda
saasteaineid koguses, mis halvendab veekogumi seisundit. Elamuarenduse mõju pinnaveekogudele
on seotud reovee puhastamisega. Kalade olemasolevaid rändetingimusi muutvaid objekte ega
tegevusi ÜP-ga ei kavandata (vt täpsemalt allpool alapeatükis „kalade rändetingimuste tagamine“).
Arendustegevus veekogude lähistel ei tohi halvendada selle mõjupiirkonda jäävate
pinnaveekogumite olemasolevat seisundit. Uute tegevuste kavandamisel tuleb silmas pidada ka
veekogumi seisundile seatud eesmärki, et mitte ohustada selle saavutamist. Pinnaveekogudega
seotud piirangud tulenevad peamiselt looduskaitseseadusest, veeseadusest ja keskkonnaseadustiku
üldosa seadusest. Konkreetsete tegevuste kavandamisel tuleb lähtuda nii pinnaveekogude kaitset ja
kasutamist reguleerivatest õigusaktidest, kui ka strateegilistest dokumentidest (peaasjalikult
maakonnaplaneeringud) peaasjalikult Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavast60, mis sätestab
abinõud pinnavee kaitseks. Veekaitsenõuete täitmisel olulist negatiivset keskkonnamõju
pinnaveekogudele eeldada ei ole. ÜP-ga kavandatav maakasutus ei avaldada eeldatavalt
lisakoormust. Kuna ÜP täpsusastmes konkreetseid tegevusi aga ei kavandata ning ei ole teada
nendega seotud mahtusid, siis on oluline selliste tegevuste keskkonnamõju (eel)hindamine, mille
puhul on kahtlus, et need võivad veekogumi seisundit halvendada. Elamualade arendamisel
veekogude äärsetel aladel ei ole veekogude seisundile olulist negatiivset mõju, kui kanalisatsiooni-
ja sademevee kanalisatsioonilahendused on nõuetekohased.
60
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021 (KSH aruande koostamise seisuga kehtiv), Ida-Eesti
vesikonna veemajanduskava 2021-2027 (KSH aruande koostamise seisuga koostamisel). Kättesaadavad:
https://www.envir.ee/et/veemajanduskavad
71 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Sadamate rajamine, laiendamine ja rekonstrueerimine toimub detailplaneeringu või vastavate
tegevuslubade (keskkonnaluba vee-erikasutuseks, ehitusluba) alusel (vt täpsemalt ptk 8.15.2 „Mõju
sadamatele“).
ÜP-ga on jõed, ojad ja järved ning nende kallastel olev loodusliku taimestiku vöönd arvatud valla
rohevõrgustikku toetava sinivõrgustiku koosseisu. Sinivõrgustiku alla kuuluvad jõed ning nende
kallastel olev loodusliku taimestiku vöönd vähemalt 100 m mõlemal pool veepiirist. Rohevõrgustiku
tingimuste kohaselt välditakse rohevõrgustiku elementide killustamist, uute objektide kavandamist
ja tarastamist. Meetmed aitavad lisaks looduskaitseseadusega sätestatud ehituskeeluvööndi
tagamise nõudele tagada veekogude head seisundit ning looduslikku tasakaalu veekogu kaldal läbi
nende loodusliku ilme säilitamise.
Veekogumite seisundi parandamiseks tuleb kompleksselt rakendada kõiki punkt- ja hajukoormuse
vähendamise meetmeid, sh ka neid, mis on mõeldud põhjavee kaitseks (vt ptk 10.6). Kuna Narva-
Kunda rannikumeri on oma halva koondseisundi poolest probleemne mereala, tuleb selle seisundi
parandamisse igakülgselt ja kõigi võimalike vahenditega panustada.
Ehituskeeluvööndi vähendamine
ÜP-ga tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamiseks Mahu ja Letipea vahelisel alal
rannikul, Kunda jõe ääres Linnuse külas ning Toolse jõe ääres Ojakülas. Ehituskeeluvööndi
vähendamise põhjendused on toodud ÜP seletuskirjas.
Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning
lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja
tehnovõrgust ning väljakujunenud asustuses. See võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul, kes
hindab ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna ka kalda kaitse eesmärkidele eeltoodust
lähtuvalt.61
Ehituskeeluvööndi vähendamise mõju olulisust taimestikule, loomastikule, kaitstavatele
loodusobjektidele vms asjakohastele valdkondadele on vajadusel hinnatud käesoleva aruande
vastavaid valdkondi käsitlevates peatükkides.
Veekogude kasutamine
Avalikus kasutuses oleva veekogu kasutamist veekogu või kaldakinnisasja omanik piirata ega
takistada ei tohi (vt KeÜS § 37 lg 5). Veekogu avalik kasutamine kätkeb selliseid tegevusi, mis
veekogu seisundit eelduslikult oluliselt ei mõjuta ja veekogu omaniku huve ei kahjusta.
Veekogusid, mis ei ole avalikult kasutatavad, võib kasutada üksnes omaniku loal (KeÜS § 37 lg 7 62).
Seejuures kehtib veekogu kasutamise puhul samasugune eeldus kui võõra maatüki kasutamise korral
– luba veekogu avalikuks kasutamiseks saab igaüks eeldada seni, kuni veekogu omanik ei ole
veekogu piiranud või tähistanud viisil, millest saab järeldada tema tahet veekogu kasutamist keelata
või piirata. Omanik võib veekogu kasutamise keelata ka vahetu suulise suhtluse teel. Lisaks on
omanikul võimalik seada veekogu kasutamisele tingimusi või keelata veekogu teatud viisidel
kasutamine.
ÜP-ga ei ole ette nähtud uute tehisveekogude rajamist. Eeldada võib, et karjääride ammendumisel
kaevandatud maa-ala korrastamisel uued tehisveekogud valda tekivad. Siinjuures on oluline
võimalusel eelistada veekogude määramist avalikult kasutatavaks, et kohalikel elanikel oleks
takistusteta võimalik neid puhkeotstarbel kasutada.
Veekogu kallasrada peab igaühel olema lubatud kasutada. Kohaliku omavalitsuse üksus peab
planeeringutega tagama juurdepääsu kallasrajale ning kalda omanik või valdaja peab tagama
kallasrajale juurdepääsu planeeringuga kehtestatud tingimustel (vt KeÜS § 38). Kallasraja sulgemine
otsustatakse ÜP-ga ning sulgemisel tuleb võimaldada sellest möödapääs (vt KeÜS § 39). ÜP-ga on
ette nähtud juurdepääsud mererannale Mahu ja Letipea külades, Kalvi küla idaosas ning Aseri aleviku
61
LKS § 40. eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019021?leiaKehtiv
62
https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019002?leiaKehtiv
72 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
idaosas. Seal, kus neid pole määratud, on antud tingimused juurdepääsu tagamiseks (vt ÜP
seletuskirjast). Kallasraja sulgemist ette nähtud ei ole.
Supluskohad
ÜP-ga kavandatakse perspektiivsed supelrannad Aseri alevikku, Aseri tiigi lõunakaldale, Aseri
sadamast läände jäävale merekaldale ning Mahu väikesadamast lõunasse jäävale merekaldale.
Supluskohad/supelrannad peavad vastama sotsiaalministri 03.10.2019 määrusele nr 63 „Nõuded
suplusveele ja supelrannale“ (vt täpsemalt ptk 8.14.2).
Üleujutused
Vt ptk 8.19.
Kalade rändetingimuste tagamine
Kunda jõgi, Pada jõgi ning Toolse jõgi kuuluvad lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja
elupaikade nimistusse. Olulist tähtsust kutselise kalapüügi seisukohalt omavad eelkõige lõhe ja
meriforell ning nende liikide püük toimub ainult merest. Harrastuspüügi seisukohalt on tähtsamateks
liikideks jõeforell ja haug.63 Paisud asuvad Kunda jõel ja Toolse jõel. Kunda tsemendivabriku 1893.
aastal rajatud hüdroelektrijaama hoone, tamm ja algne turbiin koos ülekandemehhanismiga on
tunnistatud arhitektuurimälestiseks (kultuurimälestiste kohta vt täpsemalt ptk 8.10 „Mõju
kultuuripärandile“).
ÜP-ga ei kavandata objekte ega tegevusi, mis võiksid kalade olemasolevaid rändetingimusi muuta.
Kalade rändetingimuste tagamiseks tuleb teha koostööd riigiasutuste ja kohaliku omavalitsusega
kohapõhiste lahenduste leidmiseks. Vooluveekogude tõkestusrajatiste likvideerimine või kalade
rändetingimuste parandamine muul viisil (kalapääsud) tuleb lahendada juhtumipõhiselt, lähtudes
vastavatest uuringutest, tehnilistest alternatiividest ning mõju igakülgsest, tasakaalustatud ja
objektiivsest hindamisest (sh sotsiaalmajanduslik ja kultuuriline mõju).
Kunda vesiveski kompleksi võimaliku taastamise kavandamise korral tuleb arvestada, et Kunda jõgi
kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-ja elupaigana kinnitatud veekogude hulka.
Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul on
keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute paisude
rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine (looduskaitseseaduse § 51 lg 1).
Nimetatud veekogul või selle lõigul on loodusliku sängi, veerežiimi ning veetaseme muutmine paisude
rekonstrueerimisel lubatud üksnes juhul, kui sellega parandatakse kalade kudemisvõimalusi
(looduskaitseseaduse § 51 lg 11).
Peakraavide ja kraavide ning maaparandussüsteemide toimimise tagamine
Viru-Nigula vallas on neli peakraavi ja üheksa kraavi. Neist Aseri oja, teise nimega ka Aseri peakraav
ning Paluoja kraav kuuluvad kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi korrashoitavate ühiseesvoolude
loetellu. ÜP-ga ei kavandata tegevusi, mis võiksid negatiivselt mõjutada peakraavide ja kraavide
seisukorda.
Silmas tuleb pidada, et kinnisasja omanik peab taluma oma kinnisasjale teist kinnisasja teeniva
eesvoolu ehitamist ja selle paiknemist seal, kui teise kinnisasja koosseisu kuuluvat
maatulundusmaad ei ole ilma eesvooluta võimalik sihipäraselt kasutada või kui selle ehitamine teise
kohta põhjustab ülemääraseid kulutusi (MaaParS § 2064).
ÜP-ga on kavandatud maakasutuse muudatusi ka maaparandussüsteemidega hõlmatud aladel.
Maaparandussüsteemi aladel tegevuste kavandamisel tuleb lähtuda maaparandusseaduses
63
Kunda jõel paiknevatele Kunda HEJ, Kunda Estonian Cell veehaarde, Kunda tehase ja Kunda mõisa paisudele
kalapääsude rajamise keskkonnamõju hindamine 2007
64
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018003
73 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
sätestatud korrast. Silmas tuleb pidada, et kavandatava tegevusega ei tohi kahjustada drenaaži või
maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist.
Kuivendatud maa-alade kasutamisel on oluline tagada maaparandussüsteemide jätkusuutlik
funktsioneerimine. Maaparandussüsteemide kasutustingimusi on käsitletud ÜP seletuskirjas. Seatud
tingimused tagavad maaparandussüsteemide toimimise.
Ida-Eesti vesikonna maaparanduskavas65 on märgitud, et kõigi riigi korrashoitavate eesvoolude
(riigieesvoolude) korrashoidmiseks ei ole eraldatud piisavalt vahendeid, mistõttu on maaparanduse
riskide hindamise raames tehtud riigieesvoolude riskide analüüs ja riigieesvoolude survetegurite
piirkondlike osakaalude määramine, mille alusel on riigieesvoolud järjestatud. Esmatähtsate
riigieesvoolude hoiutööd korraldatakse kõige kiiremini. Pikaajalises perspektiivis võib alarahastatus
põhjustada kuivendatud maatulundusmaa vähenemise riigieesvoolude amortiseerumise ja
äravoolutingimuste halvenemise tagajärjel.
Maaparandussüsteemide drenaaži toimimise seisukohalt on probleemsed peenliiv-, turvas- ja
savipinnased (peenliivas suur ummistumiseoht, turbalasundis veetaseme alanemisest tingitud turba
kokkusurumine, savipinnastes halb vee läbilaskvus). Suur osa ehitatud drenaažisüsteemist vajab
põllukuivendusena kasutamiseks rekonstrueerimist. RMK valduses olev maaparanduse reguleeriv
võrk on enamuses töökorras, kuid erametsamaa majandusmetsade kuivendusseisund on valdavalt
mitterahuldav. Majandusmetsa sihtotstarbelist eesmärki silmas pidades tuleb erametsamaadele
rajada uusi kuivendussüsteeme.
Maaparandussüsteemide seisukorra parandamiseks ja hoolduse kavandamise ettevalmistamiseks on
soovitav tutvuda Ida-Eesti maaparandushoiukavas välja toodud olulisemate probleemidega (vt kava
ptk 2.7). Maaparandussüsteemide ja nende eesvoolude muutmist põhjustavad tegevused on vajalik
kooskõlastada Põllumajandusametiga.
Mõju allikatele
Viru-Nigula vallas asub mitmeid allikaid: Aru allikas, Kuldallikas, Lähteoru allikas, Multiku allikas,
Padaoru allikas, Pühaallikas, Silmaallikas ja neli nimetut allikat. ÜP lahendus arvestab teadaolevate
allikate asukohtade ja nende veekaitsevööndi ulatusega, sinna maakasutuse muutusi ette nähtud ei
ole.
Tegevuste edasisel kavandamisel tuleb arvestada allikate veekaitsevöönditega. Veekaitsevööndis
keelatud tegevused on toodud veeseaduses66.
Lautrite arendamine
ÜP-ga määratakse lautrite asukohad, kuid täpsemaid planeeringulisi või ehituslikke tegevusi ei
kavandata. Seetõttu saab KSH käigus anda ainult üldiseid soovitusi, millega nende kavandamisel
(rajamisel, taastamisel) edaspidi tuleks arvestada.
Lautrite teenindamiseks või toimimise tagamiseks võib olla vajalik muuta rannajoont, teha süvendus-
või kaadamistöid mere põhjas või paigaldada tahkeid aineid mere põhja. Süvendamise ja
kaadamisega kaasneb setete paiskamine veesambasse, mis avaldab ajutiselt (ehitusperioodil) mõju
merepõhjakooslustele. Mõju võib siiski lugeda lokaalseks ja suures osas taastuvaks.
Lautrikohtadele asukohtade määramisel tuleb tähelepanu pöörata neile juurdepääsude tagamisele.
ÜP-ga on määratud rannale peamised juurdepääsud, mida kohalikud elanikud on enim kasutanud.
Need tuleb muude tegevuste arendamisel säilitada.
Lautrite rajamise ja taastamisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju rannikuala ja
rannikumere looduskeskkonnale. Lautrite arendamise sotsiaalne ja majanduslik mõju on tõenäoliselt
positiivne.
65
kinnitatud maaeluministri 15.07.2016 käskkirjaga nr 119; vt:
http://www.pma.agri.ee/docs/pics/Ministri_kk_119_2016.pdf
66
Veeseaduse § 119, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019017?leiaKehtiv
74 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Meetmed pinnaveekogude ja maaparandussüsteemide kaitseks on toodud ka ptk-is 10.7.
8.8. Mõju maavaradele ja maardlatele
Viru-Nigula valla territooriumil leidub maavaradest kruusa, liiva, lubjakivi, turvast, savi, fosforiiti ja
põlevkivi. Kaevandatakse lubjakivi, savi, turvast ning liiva. Ülevaate maardlate ja mäeeraldiste
paiknemisest (seisuga veebruar 2022) Viru-Nigula valla territooriumil annab Joonis 3.
Joonis 3. Maardlad ja mäeeraldised Viru-Nigula valla territooriumil. Allikas: Maa-ameti X-
GIS maardlate kaardirakendus, seisuga 14.02.2022
Vallas toimuva kaevandamise kõrval on oluline arvestada ka naabervaldades toimuva
kaevandamisega, mis võib perspektiivis mõjutada Viru-Nigula valda (nt Rakvere vallas asuv Kunda
lubjakivimaardla paikneb ka Viru-Nigula valla alal, maardlas on tegutsev karjäär-AS Kunda Nordic
Tsement Toolse Lääne lubjakivikarjäär ning välistatud ei ole karjääri perspektiivne laienemine).
Peamine mõju on seotud kaevise veoga, mis toimub naabervaldadest Kunda tsemenditööstuse
suunal.
Viru-Nigula valla ÜP-ga antakse mäetööstusmaa juhtotstarve nendele mäeeraldistele ja nende
teenindusmaale, kuhu on antud maavara kaevandamisluba ja kus vastav luba on menetluses. Uute
maardlate kasutuselevõtmine maavara väljamise eesmärgil toimub juhtumipõhiselt ja õigusaktides
sätestatud korras.
ÜP koostamise protsessis määrati esialgu Aseri II savikarjäärile puhke ja loodusliku maa-ala
juhtotstarve. KSH aruande eelnõus juhiti tähelepanu, et kuna karjääril on kehtiv maavara
kaevandamise luba, siis saab puhkeala seal realiseeruda pärast kaevandamisloa lõppu 2029. aastal.
KSH aruandes toodi ka välja, et arvestades maardla maavara aktiivse tarbevaru jääki (2018. a
seisuga 1999,9 tuh m367), siis puhke- ja loodusliku maa korral on otstarbekas kaaluda võimaluse
jätmist savi edasiseks kaevandamiseks, mis võib taastuda turuolukorra muutumisel (2005. a oli Aseri
keraamikatööstuse savi kaevandamiskogus 152 tuh m3/a praeguse 10 kuni 25 tuh m3/a kogusega
võrreldes). Pärast ÜP esialgse lahenduse avalikustamist, võttes arvesse nii KSH aruandes toodud
67
Maavaravarude koondbilanss 2018, Maa-amet
75 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
tähelepanekuid kui ka avalikustamise käigus laekunud arvamusi ja seisukoht, korrigeeriti ÜP
lahendust, eemaldades alalt puhke- ja loodusliku maa-ala ning määrates mäetööstusmaa
juhtotstarve.
Lääne-Viru strateegilised maavarad jaotatakse maakonnaplaneeringus68 kolmeks: tänapäevase ja
lähituleviku kaevandamise perspektiiviga maavarad, kaugema kaevandamisperspektiiviga maavarad
ning vähese ja ebaselge kaevandamisperspektiiviga maavarad. Tänapäevase ja lähituleviku maavara
esinemise piirkondadest asuvad Viru-Nigula vallas Kunda savimaardla ning ulatuvad Viru-Nigula valla
alale Rakvere valla tsemendilubjakivi varud. ÜP-ga nendele aladele ega nende lähedusse muudatusi
maakasutuses ei kavandata. Maavarade kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääsu olemasolev
olukord on tagatud. Kaugema kaevandamisperspektiiviga maavarade esinemise piirkonnad on
seotud valla territooriumile ulatuva põlevkiviga. Selle väljaselgitamiseks on aga vaja läbi viia
teostatavus- ja tasuvusuuringud. Ida-Virumaa kvaliteetsema põlevkivi ammendumise järel, lähema
50-100 aasta jooksul, võivad kaugemat kaevandamisperspektiivi hakata omama Lääne-Viru
põlevkivi tarbe- ja reservvarud69. Vähese ja ebaselge kaevandamisperspektiiviga maavara on fosforiit
Toolse ja Aseri maardlates. Eesti fosforiidi laiaulatuslik kasutamine nähtavas tulevikus (planeeritaval
perioodil) ei ole aga tõenäoline kõrgetest kaevandamis- ja rikastamiskuludest lähtuvalt, eriti
konkurentsis Vahemeremaade maardlatega ning kaevandamise keskkonnamõjudest tulenevalt.
ÜP-ga kavandatud tuuleparkide põhimõttelised asukohad kattuvad osaliselt arvele võetud maardlate
ja mäeeraldistega. Tuuleparkide kavandamine nendel aladel on võimalik pärast kaevandamise
lõppemist ning üldjuhul pärast maavara ammendumist või kui selleks annab nõusoleku Maa-amet.
Tuuleparkide kavandamisel nendesse põhimõttelistesse asukohtadesse, kus need võivad mõjutada
maapõue seisundit ja kasutamist, tuleb tegevuse võimalikkuse hindamisel ja kavandamisel lähtuda
maapõueseaduses sätestatud korrast. Maardla alale tuulepargi kavandamine eeldab juhtumipõhist
koostööd Maa-ametiga.
Muid muudatusi maakasutuses, mis võiksid halvendada maavara kaevandamisväärsena säilimist või
maavarale juurdepääsu (sh naabervaldades asuvate ja Viru-Nigula valla territooriumile ulatuvate
maardlate ja kaevise veoks kasutatava taristu osas), ÜP-ga ei kavandata. Samuti ei kavandata
maardlate aladele ega nende lähipiirkonda tegevusi, mis võiksid avaldada negatiivset mõju
maardlates asuvate maavarade kvaliteedile. Edaspidi on püsiva iseloomuga tegevus lubatav, kui
kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimist või maavaravarule
juurdepääsu osas olemasolevat olukorda70.
Kõikide edasiste muude tegevuste kui kaevandamise kavandamisel tuleb silmas pidada põhimõtet,
et igasugune muu tegevus mäeeraldise ja maardlaga kattuval alal on võimalik siis, kui kaevandamine
on lõppenud ning üldjuhul peab ka maavara olema ammendunud. Kui maavara ei ole ammendunud,
on tegevus võimalik vaid juhul, kui selleks on saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastus või
luba.
Edaspidi maardlate kasutuselevõtul tuleb üldjuhul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel
põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohevõrgustikus. Juhul, kui nimetatud aladel on
kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt hinnata kaasnevaid mõjusid.
Lääne-Viru rannikualal rannajoonest kuni 3 km kaugusel tuleb liiva ja kruusa ulatuslikku
kasutuselevõttu üldjuhul vältida. Ulatuslik kasutuselevõtt on konkreetse kasutuselevõtukoha
olemasolevate pinnavormide või maastikupildi muutmine. Juhul, kui nimetatud aladel on
kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid rannaala
puhke- ja maastikuväärtustele.
Maavarade kaevandamise üldised põhimõtted, sh maardlate ja maavaravaru kaevandamisest
mõjutatud alade kasutustingimused on toodud peatükis 10.8.
68
Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+
69
Lääne-Virumaa strateegilised maavarad. Tartu Ülikool, 2010
70
https://www.riigiteataja.ee/akt/105012018003?leiaKehtiv
76 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Kaevandamise kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata kaevandamisega seotud transpordi ning
masinate ja seadmete tööga kaasnevatele häiringutele (õhusaaste, müra, vibratsioon) ja inimeste
elukeskkonnale ning tagada, et tegevusega ei põhjustataks olulisi keskkonnahäiringuid. Mõju
inimeste tervisele on käsitletud täpsemalt ptk-is 8.14.
Kasutuselevõetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ning alad majandustegevuse
lõppemisel korrastada, et võimaldada maade edasist kasutamist. Kaevandatud maa-ala korrastamise
suund tuleb määrata kaevandamisloa taotlemisel kooskõlas Keskkonnaametiga. Karjääri
ammendumisel tuleb loa omaja korrastamistingimustest lähtuvalt koostada korrastamisprojekt ning
projekt ette nähtud aja jooksul ellu viia. Kaevandatud maa korrastamisel tuleb tagada, et maa sobiks
ümbritsevasse maastikku ega kujutaks oma iseärasuste tõttu ohtu seal liikuvatele inimestele või
loomadele.
Meetmed maardlate ja maavarade kaitse tagamiseks, maapõue säästlikuks kasutamiseks ning
seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamiseks on toodud ka ptk-is 10.8.
8.9. Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale
Viru-Nigula vallas on väärtuslik põllumajandusmaa (VPM) haritav maa (põllumaa), püsirohumaa ja
püsikultuuride all olev maa, kus tulenevalt viljakusest peaks jätkuma põllumajanduslik maakasutus.
Lääne-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ loetakse VPM-ide hulka vähemalt 2 ha suurused massiivid,
mille kaalutud keskmine boniteet on vähemalt 41 hindepunkti ning Ida-Viru maakonnaplaneeringus
2030+ 0,3 ha suurused massiivid, mille kaalutud keskmine boniteet on vähemalt 40 hindepunkti.
Keskmisest kõrgema boniteediga põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss on väärtus,
mida tuleb kasutada eelkõige toidu tootmise eesmärgil.
ÜP-ga on maakonnaplaneeringutes sätestatud VPM-ide massiivide suurust ja keskmist boniteeti
täpsustatud. VPM-ide hulka arvatakse vähemalt ühe hektari suurused massiivid, mille kaalutud
keskmine boniteet on vähemalt 41 hindepunkti ning mis asuvad külas või alevikus. VPM-ide hulgast
on välja arvatud ka viis põllumajandusmassiivi, mis asuvad Kunda linnas ning paiguti on korrigeeritud
VPM-i massiive seal, kus olemasolevas olukorras on muu maakasutus71. Muudatuste tulemusena
väheneb VPM-ide kogupindala ca 1883 hektarilt 1756 hektarile ehk ca 7% võrra. Vähenemine jääb
ebaolulisele tasemele.
Väärtuslike põllumajandusmaade puhul ei ole ÜP-ga seatud konkreetset juhtotstarvet või
reserveeritud alasid. Tegemist on üldise väärtusega, millega tuleb tegevuste elluviimisel arvestada.
VPM-idel peab üldjuhul jätkuma põllumajanduslik maakasutus ning nende väärtus ei tohi ajas
kahaneda. Muude tegevuste kavandamine VPM-idele ei ole edaspidi välistatud (nt on VPM-idele
kohati planeeritud alasid, kus on võimalik kaaluda tuuleparke), kuid see peab olema põhjendatud ja
hoolikalt läbi kaalutud, vajadusel tuleb hinnata kaasnevaid mõjusid. Muu maakasutuse osas tuleb
eelistada tegevusi, mis ei põhjusta väärtuslike põllumajandusmaade olulist vähenemist, massiivide
killustamist ega kahjusta nende sihtotstarbelist kasutamist tulevikus. ÜP seletuskirja kohaselt on
seda mõjutava arendamise suunamisel kohustuslik DP koostamine. ÜP arvestab maakasutuse
muudatuste kavandamisel VPM-idega ning ÜP-ga määratud tingimused loovad vajalikud eeldused
jätkusuutlikuks põllumajandustegevuseks. VPM-ile muude tegevuste kavandamisel on soovitav
eelistada massiivi ebakorrapäraseid servaalasid, mille põllumajanduslik kasutamine on niikuinii
raskendatud.
VPM-de puhul on oluline nende liigendatus ja paigutus selliselt, et need moodustaksid koos muu
maakasutusega koherentse terviku. VPM-id tuleks säilitada avatud maastikena. Suurtes
põllumajanduspiirkondades on soovitav säilitada põldude läheduses olev looduslik taimkate, samuti
üksikud puud ja puude grupid põldudel, hekid, metsaribad. Sellised loodusliku taimestikuga kaetud
71
ÜP-s on täpsustamised tehtud Põllumajandusuuringute Keskuse väärtuslike põllumajandusmaade kaardikihi
alusel (seisuga 07.02.2020)
77 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
alad võimaldavad suurendada põllumajanduspiirkondade bioloogilist mitmekesisust. Nende alade
metsastamine vms maastiku avatust kaotav tegevus peab olema põhjendatud ja läbi kaalutud.
Põllumajandustootmise jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb VPM-de aladel tagada
maaparandussüsteemide toimimine.
Üheks võimaluseks VPM-e majandada on kasvatada seal kiire raieringiga puuliike
energiakultuuridena - selline tegevus ei kahjusta kuidagi väärtuslikku põllumajandusmaad, vaid
pigem aitab seda säilitada ning reaalboniteeti tõsta.
Meetmed väärtusliku põllumajandusmaa kaitse tagamiseks on toodud ka ptk-is 10.9.
8.10. Mõju kultuuripärandile
Kultuuripärandi all mõistetakse:
• mälestisi: arhitektuuri-, monumentaalskulptuuri ja maalikunsti teoseid, arheoloogilist laadi
elemente või struktuure, raidkirju, koobaselamuid ja elementide gruppe, millel on
väljapaistev üldine väärtus ajaloo, kunsti või teaduse seisukohast;
• ansambleid: isoleeritud või ühendatud ehitiste gruppe, mille arhitektuur, terviklikkus või seos
maastikuga omab väljapaistvat üldist väärtust ajaloo, kunsti või teaduse seisukohast;
• vaatamisväärseid paikkondi: inimkäte loomingut või inimese ja looduse ühisloomingut,
samuti alasid, kaasa arvatud arheoloogilised vaatamisväärsused, millel on väljapaistev üldine
väärtus ajaloo, esteetika, etnoloogia või antropoloogia seisukohast.72
Mõju hindamisel kultuuripärandile võeti käesolevas KSH-s aluseks teadaolev info planeeringuala
piirides varasemate uuringute, õigusaktide, planeeringute jms-ga määratletud kultuuripärandi kohta.
Mälestistena käsitleti riigi poolt kaitse alla võetud kultuurimälestisi ning kultuuriväärtusega leide ja
arheoloogilist kultuurkihti. Ansamblitena käsitleti miljööväärtuslikke alasid ning visuaalselt,
ajalooliselt ja arhitektuuriliselt silmapaistvaid hoonegruppe (nt mõisasüdamed). Vaatamisväärsete
paikkondadena käsitleti ÜP-ga määratletud väärtuslikke maastikke, ilusaid teelõike ja silmapaistvaid
vaatekohti.
Planeeringu elluviimisega kaasneda võivaid mõjusid hinnati lähtudes ÜP täpsusastmest. Täiendavate
uuringute tegemine kultuuripärandi määratlemiseks või täpsustamiseks ei ole KSH ülesanne.
Ruumilise planeerimise seisukohalt on valla kultuuripärandi hulka arvestatud:
- kultuurimälestised73;
- XX sajandi väärtusliku arhitektuuripärandi objektid;
- maaehituspärand;
- militaarpärand;
- väärtuslikud maastikud, sh traditsiooniline elulaad ja seda võimaldav ehitatud keskkond;
- miljööväärtuslikud alad;
- pärandkultuuri objektid.
Kultuuripärandiks loetakse teatud väärtuskriteeriumidele vastavad objektid või nähtused, mida
peetakse vajalikuks säilitada tulevastele põlvkondadele. Mõju hindamisel võeti arvesse ka asjaolu,
et kultuuripärandi mõiste on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt avardunud – väärtuste
süsteem on liikunud kitsalt aineliselt pärandilt ja üksikobjektilt kultuuriväärtusliku keskkonna suunas,
hõlmates nt ka kultuurmaastikke. Kultuuripärand näitab piirkonna ja kultuurmaastiku ajaloolist
72
Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon, Artikkel 1; eRT:
https://www.riigiteataja.ee/akt/13118943
73
ÜP täpsusastmes ei käsitleta kunstimälestisi ja vallasmälestisi
78 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
mitmekihilisust. Seetõttu on ÜP koostamisel lähtutud pärandi kaitsmise ja hoidmise vajadusest ning
arvestatud avalike huvidega.
Välja arvatud alaliselt ja ajutiselt riikliku kaitse all olevad kultuurimälestised (ptk 8.10.1), puudub
teistel kultuurimälestiste riiklikus registris olevatel objektidel õiguslik staatus/kaitse. Seega puudub
ka riigil, kohalikul omavalitsusel ja omanikul kohustus neid kuidagi kaitsta või nendega erinevate
tasandite planeeringutes arvestada. Küll aga võimaldab registris olemine neid objekte planeeringutes
määratleda ja väärtustada kui kohalikku arhitektuuripärandit ja pärandkultuuri, mida koostatavas
ÜP-s on ka tehtud.
8.10.1. Mõju kultuurimälestistele
Kultuurimälestis on riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik
ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline,
kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus. ÜP koostamisel on asjakohases
täpsusastmes arvestatud riiklikus registris olevate kinnismälestistega. ÜP koostamise käigus ei
tehtud ettepanekuid uute objektide määramiseks kultuurimälestiste hulka. Kultuurimälestiste kaitset
reguleerib muinsuskaitseseadus74.
Viru-Nigula valla territooriumil on kinnismälestistena registreeritud seitse ajaloomälestist (sh
kalmistud, ühishauad, mälestussambad), 277 arheoloogiamälestist (linnused, asulakohad, kalmed,
kultusekivid jt), 87 ehitismälestist (sh tsemenditehaste hooned-rajatised, pastoraadi- ja
mõisahooned) ja viis kunstimälestist (hauaristid).75
Tööde tegemist kinnismälestisel ja selle kaitsevööndis reguleerib muinsuskaitseseaduse 4. peatüki
3. jagu76. Kinnismälestist võib konserveerida, restaureerida, ehitada ja teisaldada ehitusprojekti
järgi, mis peab vastama ehitusprojektile kehtestatud nõuetele ja olema kooskõlas muinsuskaitse
eritingimustega. Kinnismälestise ehitusprojekti või tegevuskava alusel konserveerimiseks,
restaureerimiseks ja ehitamiseks ning mälestise ilme muutmiseks on nõutav tööde tegemise luba
(väljastab taotluse alusel Muinsuskaitseamet).
Kinnismälestise kaitseks võib kehtestada kaitsevööndi, kaaludes selle vajalikkust ja ulatust
kaitsevööndi eesmärkidest lähtudes. Kinnismälestise kaitsevööndi eesmärk on tagada:
1) kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning seda ümbritsevate
mälestisega seotud kultuuriväärtuslike objektide ja elementide säilimine;
2) kinnismälestise vaadeldavus ja mälestiselt avanevate algupäraste vaadete säilimine;
3) kinnismälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine.77
Mälestise kaitsevööndis tööde tegemisel on muinsuskaitseseaduses sätestatud juhtudel vaja kas
taotleda tööde tegemise luba või esitada tööde tegemise teatis.
Kui kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või nende kaitsevööndis töid tehes avastatakse rajatis, tarind,
hooneosa, viimistluskiht, arheoloogiline kultuurkiht või muu leid või asjaolu, mida seni tehtud
uuringute käigus ei ole dokumenteeritud või millega projekteerimisel või tööde tegemise loa andmisel
ei ole arvestatud, on tööde teostaja kohustatud säilitama leitu muutmata kujul ning teavitama sellest
viivitamata Muinsuskaitseametit.78
Kui planeeritaval maa-alal asub kinnismälestis või selle kaitsevöönd, koostatakse detailplaneeringu
muinsuskaitse eritingimused. Kui ehitise püstitamiseks ja rajamiseks puudub detailplaneeringu
koostamise kohustus ja ehitis püstitatakse või rajatakse projekteerimistingimuste alusel, koostatakse
74
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015128?leiaKehtiv
75
Kultuurimälestiste riiklik register, seisuga 25.02.2020
76
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019013
77
Muinsuskaitseseaduse § 14 lg 1 ja 2; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019013
78
Muinsuskaitseseaduse § 60; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019013
79 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
muinsuskaitse eritingimused, lähtudes detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste kohta
sätestatust. Detailplaneeringu olemasolul seda täpsustavate projekteerimistingimuste andmisel
arvestatakse detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustega.79
Viru-Nigula valla ajaloo- ja ehitismälestised on koondunud peamiselt asulatesse (eelkõige
Kunda linna ning Viru-Nigula ja Aseri alevikku) ning endistesse mõisasüdametesse (Vasta, Pada,
Malla, Kalvi). Üksikuid ajaloo- ja ehitismälestisi esineb ka valla teistes paikades.
Lähtudes ÜP lahendusest ja seatud tingimustest on ajaloo- ja ehitismälestiste säilimine ning kaitse
tagatud.
Arheoloogiamälestiste (kivikalmed, asulakohad, kultusekivid jms) kontsentratsioon on kõige
suurem Viru-Nigula alevikus ning Vasta, Unukse, Selja, Malla, Linnuse, Kutsala, Koila ja Kabeli
külades. Avastatud arheoloogiliste leiukohtade läheduses võib tõenäoliselt paikneda võimalikke
avastamata muistiseid. Sellest võib kaudselt järeldada, et eelnimetatud asulate aladel võib ka uute
arheoloogiliste leidude ilmsikstuleku tõenäosus olla suurem, kui teistes valla piirkondades. Aladel,
kuhu ei ulatu mälestis või selle kaitsevöönd, tuleb ehitus- ja kaevetöödel arvestada
kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Seetõttu tuleb
ehitustööde, aga ka põlluharimise käigus olla tavalisest tähelepanelikum, et võimalikke leide mitte
kahjustada.
Üldplaneeringus on arvestatud Muinsuskaitseameti poolt edastatud arheoloogiatundlike alade
analüüsiga80 ning lisatud tingimused edasise tegevuse kavandamiseks nendel aladel. See loob
eeldused avastamata arheoloogiapärandi tõhusamaks uurimiseks ja kaitseks.
Arheoloogilise leiu tunnustega asja81 leidja on kohustatud säilitama leiu ja leiukoha muutmata kujul.
Leiust tuleb viivitamata teatada Muinsuskaitseametile. Leitud asi jäetakse kuni ametile üleandmiseni
leiukohta. Leidja võib leitud asja leiukohast eemaldada ainult ameti nõusolekul või juhul, kui asja
säilimine satub ohtu. Arheoloogilist leidu ei tohi puhastamise, haljastamise, murdmise,
väljakaevamise või muul teel rikkuda ega selle üksikuid osi üksteisest eemaldada.82
8.10.2. Mõju XX sajandi arhitektuuripärandi objektidele
XX sajandi arhitektuuri eripära seisneb selle mitmepalgelisuses ning arhitektuuris kajastuvates
tehnoloogilistes ja ühiskondlikes protsessides, mis on XX sajandi elukeskkonda radikaalselt muutnud.
Lisandunud on arvukalt uusi hoonetüüpe ja uusi ehitusmaterjale ning muutunud ehitustavad. Eriti
mastaapselt avalduvad need muutused linnaplaneerimises ja maa-asulate ilme teisenemises.83 Selle
nimekirja objektide riikliku kaitse alla võtmine saab käia ainult paralleelselt olemasolevate mälestiste
nimekirja analüüsiga, et oleks tagatud erinevate mälestiste liikide, tüüpide ja ajastute esindatus
kultuurimälestiste nimekirjas. Mitte kõik XX sajandi arhitektuuripärandi objektide nimekirjast kaitse
alla võtmiseks esitatud objektid ei pruugi kultuurimälestisteks saada. Hinnata tuleb konkreetse
kultuuriväärtuse olulisust ja avalikku huvi selle säilimiseks, aga teiselt poolt ka
kitsenduste/piirangute/kohustuste ulatust, mida mälestiseks tunnistamine selle omanikule või
mõnele teisele avalikule huvile (nt maakasutuse planeerimine) kaasa toob. Kui riik soovib mõnda
79
Muinsuskaitseseaduse § 61; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019013
80
Arheoloogiatundlike alade andmed on Muinsuskaitseameti poolt edastatud 10.12.2021 kirjaga nr 1.1-7/1063-
6. Kuna antud info on ajas täienev, siis edaspidi kajastatakse arheoloogiatundlike alade ajakohast infot
loodavas Muinsuskaitseameti veebirakenduses.
81
Muinsuskaitseseaduse § 24 lg 1: Arheoloogiline leid on maasse, maapinnale, ehitisse, veekogusse või selle
põhjasetetesse ladestunud või peidetud arheoloogiline, sealhulgas ajaloolise, kunstilise, teadusliku või muu
kultuuriväärtusega inimtekkeline ese või esemete kogum, millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole
võimalik kindlaks teha.
82
Muinsuskaitseseaduse § 27 lg 1–3, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019013
83
vt täpsemalt: Eesti XX sajandi väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs. Lõpparuanne. Eesti
Kunstiakadeemia, 2012
https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/projekti%20dokumendid/lopparuanne.pdf (vaadatud
07.01.2020)
80 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
objekti mälestiseks tunnistada, peab ta tuvastama objektil mälestise tunnused ning kaaluma, kas
avalik huvi kaalub üles eraomaniku huvi asja vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Mälestiseks
tunnistamisel peab ka selgitama, miks võetakse kaitse alla just see objekt ja mitte mõni teine
samalaadne.
Viru-Nigula vallas endise Viru-Nigula valla ja Kunda linna piirides on registreeritud üheksa XX sajandi
arhitektuuripärandi objekti84 ning endise Aseri valla osas viis objekti: Aseri tellisetehase korstnad
(reg nr 1455), Aseri tellisetehase veetorn (1456), Aseri veetorn II (1457), Aseri rahvamaja (1459)
ja Aseri alevi keskus (1460). Need objektid pärinevad XX sajandi erinevatest perioodidest, andes
omamoodi läbilõike kohaliku arhitektuuri muutumisest. Aseri veetorni II soovib KOV nimekirjast
kustutada, sest see objekt on lammutatud.
ÜP-ga ei võeta XX saj arhitektuuripärandi objekte kohaliku kaitse alla, kuid neid käsitletakse kui
väärtuslikke objekte, mille olemasolu ja säilimisega tuleb erinevate tegevuste kavandamisel
arvestada. XX sajandi arhitektuuri puhul väärtustatakse enamasti seda, et hooned on säilinud
valmimisjärgsel kujul ja neid on hiljem vähe muudetud. Valdav osa Viru-Nigula valla XX sajandi
arhitektuuripärandi objektidest on kasutusel. Enamik nendest objektidest on kas rahuldavas või heas
seisukorras. Kui nende ehitiste hea või rahuldav seisukord tagatakse, siis olulist negatiivset mõju
kultuuripärandile ei avaldu. Leida tuleks korrastamise vahendid ja rakendus halvas seisukorras
olevale XX sajandi arhitektuuri seisukohast väärtustatud objektile kihelkonnakool/Kalvi vallamaja85
(Maarja 2, Viru-Nigula), et parandada hoone seisukorda. Samuti halvas seisukorras oleva elamu
Lasteaia 2 (Kunda) soovib KOV nimekirjast välja jätta, sest KOV-i sõnul hoonel arhitektuuripärandina
väärtus puudub. Objekti nimekirjast kustutamine lahendada koostöös Muinsuskaitseametiga.
8.10.3. Mõju militaarpärandi objektidele
Viru-Nigula vallas on registreeritud viis militaarpärandi objekti. Kaks nendest (Aseri piirivalvekordon
ning Letipea piirivalvekordon ja tehnilise vaatluse post) on kasutusel ja heas seisukorras. Ülejäänud
kolm objekti on kasutuseta. Nendest kaks objekti, Aseri õppepolügoon (piirivalve väljaõppekeskus)
ja Kutsala (Kanguristi) seniitraketibaas, on halvas seisukorras. Letipea tehnilise vaatluse post on
rahuldavas seisukorras.
Kutsala seniitraketibaasi maa-alale on ÜP-ga planeeritud tootmismaa juhtotstarve, mistõttu selle
objekti säilimine ei ole tõenäoliselt reaalne. Samuti puudub vallal huvi nõukogude aegse ja halvas
seisukorras raketibaasi jäänuste säilitamiseks. Kui hakatakse arendama nimetatud tootmismaa ala,
siis on enne objekti lammutamist soovitav see dokumenteerida (kirjeldada ja pildistada), et säiliksid
andmed86 objekti viimasest seisukorrast.
Oluline on tagada inimeste ohutus kasutuseta olevatel objektidel.
ÜP arvestab militaarpärandi objektide olemasolu ning nende säilitamise ja väärtustamise vajadusega
lähtudes kohaliku omavalitsuse huvist.
84
Kultuurimälestiste registri XX sajandi arhitektuuri nimekiri; vaadatud 25.02.2020; vt ÜP Lisa 5
85
Tegemist on ühe ja sama objektiga, mis XX sajandi arhitektuuriobjektide registris on kirjas kahe objektina
(reg nr 1113 ja 1881). Põhjus, miks see hoone on registrisse topelt saanud, tuleneb ilmselt sellest, et seda on
käsitletud sõltumatult nii koolimajade inventuuris kui ka vallamajade inventuuris ning kummagi inventuuri
objektid on eraldi registrisse kantud. Vallavalitsusel on soovitav juhtida Muinsuskaitseameti tähelepanu
vajadusele registri korrastamiseks (nende kahe registrikande liitmiseks).
86
Andmete säilitamise osas on soovitav leppida kokku Muinsusakitseametiga (näiteks anda objekti olukorra
fikseerimise dokumentatsioon üle ametile).
81 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
8.10.4. Mõju maastikele
Mõju väärtuslikele maastikele
Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa maakonnaplaneeringutega 2030+ on Viru-Nigula valla väärtuslikeks
maastikeks määratud:
- maakondliku (võimaliku riikliku) tähtsusega (I väärtusklassi) väärtuslikud maastikud:
Letipea-Mahu, Malla-Iila-Kutsala-Padaorg ning Vainupea-Rutja-Karepa-Toolse-Kunda
rannik;
- maakondliku tähtsusega (I väärtusklassi) väärtuslik maastik: Lüganuse-Purtse (osaliselt);
- maakondliku tähtsusega (II väärtusklassi) väärtuslikud maastikud: Kiviküla ja Kalvi;
- kohaliku tähtsusega (II väärtusklassi) väärtuslik maastik: Rannu.
Maakonnaplaneering annab üldised tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste
suurendamiseks. ÜP koostamise käigus on väärtuslike maastike piire täpsustatud, laiendades alasid,
et piirkonna maastikulisi väärtuseid paremini kaitsta. Lisatud on üks väärtuslik maastik (Nugeri).
Väärtuslikuks maastikuks määratud alade näol on tegemist nii traditsiooniliste kultuurmaastikega,
kus on säilinud ajalooline asustusstruktuur ja maastikumuster ehk traditsiooniline külamaastik
(põllumajandusmaastik) kui ka mereäärsete loodusmaastike ja rannakülale omase miljööga. Nende
maastike kaitsmine aitab säilitada kohalikku eripära. Väärtuslikud maastikud toetavad piirkonna
identiteeti ja traditsioonilist elulaadi. Väärtuslike maastike säilimise tagab nende sihipärane
hooldamine. Väärtuslike maastike hoidmine, säilitamine ja kestlik kasutamine teenivad osaliselt ka
rohevõrgustiku toimimise eesmärke (vt ptk 8.5), sest need sisaldavad muuhulgas ka
loodusmaastikke, poollooduslikke kooslusi jms.
Koostatav ÜP ei sea takistusi piirkonna identiteedi hoidmiseks ja arendamiseks, samuti
traditsioonilise elulaadi viljelemiseks. ÜP-ga seatud tingimused loovad eeldused traditsioonilise
asustusstruktuuri ja maastikumustri säilitamiseks.
Maapealse kaevandamise korral võib see kohati mõjutada väärtuslikke maastikke, sest esineb nende
kattumisi maardlatega. ÜP-ga mäeeraldisi ja kaevandamist ei kavandata, see toimub
kaevandamisloa taotluse menetlemise käigus. Vastavalt maapõueseaduse §-le 14 tuleb tagada
maavara kaevandamisväärsena säilimine ja maavarale juurdepääsu olemasolev olukord. Väärtuslike
maastike kaitseks ja nendele avalduva mõju leevendamiseks seoses kaevandamisega tuleb hoolikalt
ja professionaalselt (soovitavalt kaasates maastikuarhitekti) läbi mõelda kaevandamisega rikutud
maa-ala (karjääri) korrastamise lahendus, et kaevandamistegevuse lõppemisel oleks see kooskõlas
väärtusliku maastiku eesmärkide ja väärtustega.
Maastik kui elu- ja töökeskkond
Igasugune maastik kui inimeste elu- ja töökeskkond vajab kaitset, hoolt ja kokkuleppeid.
Maastik mõjutab olulisel määral inimeste elukvaliteeti ja identiteeti. Sellel on suur tähtsus ka
ühiskonna kultuuri, sotsiaalse heaolu, ökoloogia ja majanduse seisukohalt. Euroopa
maastikukonventsioonis87 on selgitatud ja põhjendatud maastike tähtust inimeste elu- ja
töökeskkonnana (vt ptk 3.1). Konventsiooni põhimõtted puudutavad ka ÜP ja järgmiste etappide
planeeringute koostamist.
Maastikul on tähtis roll piirkondliku ja kohaliku kultuuri kujunemises. Maastik on mängulava
mitmele majandussektorile. Maastik on oma olemuselt kergesti mõjutatav ja haavatav ning
majanduses toimuvad arengud kiirendavad maastike ümberkujunemist. Samas on maastik ka
majandusressurss, mis õige majandamise korral aitab kaasa töökohtade loomisele. Maastikku
peetakse üheks indiviidi ja ühiskonna heaolu võtmeks ning maastikel on kultuurilises,
ökoloogilises ja sotsiaalses sfääris tähtis avalikkust ühendav roll.
87
Keskkonnaministeeriumi veebileht: https://www.envir.ee/et/euroopa-maastikukonventsioon
82 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Eesti maastikukorraldus on seni olnud peamiselt kaitsealade põhine, väärtustades esteetilisi
maastikupilte, mis toovad meieni (kunagise) traditsiooni ja ajaloo. Erinevus maastikukonventsiooni
lähenemisest seisnebki selles, et Eestis klassifitseeritakse väärtuslikuks küll tüüpilised, esinduslikud
ja haruldased maastikud, ent harilik igapäevamaastik jääb tähelepanuta, kohalik elanik justnagu
lahutatakse maastikust. Kahtlemata omavad kaunid pildid hingelist väärtust, ent maastikus elavate
ja seda loovate inimeste jaoks ei oma need oluliseks peetud maastikud erilist tähtsust.
Kohalik elanik ei suhtu maastikku kui kultuurisündmusse ja museaali, tema jaoks on maastik
igapäevane töö- ja elukeskkond.88
ÜP-ga on vaja tugevdada maastike kaitse sotsiaalset poolt, st leida viisid ja vahendid
maastiku käsitlemiseks kohaliku elaniku igapäevase elu- ja töökeskkonnana. Selle teema
alla kuuluvad peale traditsiooniliste külamaastike mitmekesisuse ja mosaiiksuse (vt allpool)
muuhulgas ka linnalised asulad ning suuremad ja väiksemad külakeskused, nende visuaalne ja
funktsionaalne atraktiivsus/identiteet ja heakord, korrastatud teed ja teeääred jne – see keskkond,
kus kohalik elanik liigub ja toimetab. Inimene tunneb ennast paremini läbimõeldud ja korrastatud
ning meeldivas keskkonnas. See võib saada mõnelgi puhul argumendiks ka elukoha valikul ja tuua
piirkonda juurde uusi elanikke. Eeltoodust lähtuvalt on oluline, et maastike laiem käsitlus (mitte
ainult väärtuslike või looduskaitseliselt oluliste maastike seisukohast) oleks ÜP-s seotud inimeste
jaoks atraktiivse elu- ja töökeskkonna loomisega.
Kaalutlused, millega on ÜP elluviimisel vaja arvestada seoses valla maapiirkondade maastike
planeerimisega:89
• maastiku üks kõige tähtsamaid omadusi on muutumine;
• inimestel on erinev arusaam maastiku mõistest ja kohalikul tasandil räägitakse pigem
kohtadest. Seepärast tuleb leida kohalike elanikega ühine keel ning saada mõistetest ühtmoodi
aru;
• maastike peamised ohud on rahvastiku vähenemine ja põllumajandusmaade hülgamine koos
kõigi sellega kaasnevate muutustega visuaalses kvaliteedis ja maastike toimimises: külade
tühjenemine ja hoonete lagunemine, põllumaade söötijätmine ja võsastumine;
• maastikueelistusega arvestamisel tuleb üles leida kohalike elanike jaoks olulised maastike
tunnusjooned: looduslikud väärtused, piirkonnale iseloomulik ajaloolis-kultuuriline pärand (nt
mõisad, kirikud jms), muud mõjutused (nt tuntud isikute või kirjandusteoste mõju) jms;
• arvestada tuleb, et traditsiooniliselt on põllumajandus olnud kõige olulisem maastike kujundaja
ja kohalikud elanikud eelistavad reeglina mitmekesist, elavat külamaastikku koos selles
nähtavate ja tajutavate inimtegevuse mõjudega;
• inimesed hindavad kõige kõrgemalt just selliseid külamaastikke, kus vaateväljas on haritud
põllud, kariloomad ja toimivad talukohad, kuid traditsiooniline põllumajandusmaastik on
asendumas nn post-produktiivse külamaastikuga, milles sageli annavad tooni turismirajatised
ja põllumajanduses mittehõivatud elanikud;
• kohalike elanike väärtushinnangud maastiku osas võivad ka muutuda, mistõttu tuleb leida
tasakaal maastiku majandusliku väärtuse ja maastiku identiteediväärtuse vahel, arvestades
ajaloolis-kultuurilist pärandit ja maastiku esteetilist aspekti;
• tuleviku maastikel on mitmeid alternatiive, mis sõltuvad nii üksikisikute otsustest kui ka
poliitikatest, strateegiatest ja muudest elluviidavatest meetmetest. Maastike tuleviku
käsitlemiseks võib kasutada erinevaid (visualiseeritud) stsenaariume, mis koos kohalike
88
Diana Rimm. Euroopa maastikukonventsiooni rakendamise vajadus ja võimalused Eestis. Magistritöö, Eesti
Maaülikool, 2007
89
Helen Alumäe. Landscape Preferences of Local People: Considerations for Landscape Planning (Kohalike
elanike maastikueelistused: kaalutlusi Eesti maapiirkondade maastike planeerimisel). Institute of Geography,
University of Tartu, 2006. Dissertationes Geographicae Universistatis Tartuensis 26:
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/984/5/alumaehelen.pdf
83 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
elanike eelistuste väljaselgitamisega annab vajalikku tagasisidet otsustajatele (seejuures võib
lõpptulemus sisaldada elemente erinevatest stsenaariumidest);
• kaasav planeerimine saab aidata tekkida sisemisel huvil ja vajadusel omi maastikke austada,
harida ja hoida, mis omakorda tugevdab kohaliku kogukonna identiteeti ja elujõudu, luues
aluse külamaastike säilimisele ning inimeste elu- ja töökeskkonna atraktiivsuse suurenemisele.
8.10.5. Mõju miljööväärtuslikele aladele
Viru-Nigula valla territooriumil on määratletud terve rida miljööväärtuslikke alasid (nt Mahu
rannaküla, väärtuslikud mõisa- ja muude hoonete kompleksid jm arhitektuurselt ja ajalooliselt
väärtuslikud alad). Vt täpsemalt ÜP lähteseisukohtade ja KSH VTK dokumendist ning ÜP
seletuskirjast. ÜP seletuskirjas on toodud kõikide miljööalade väärtused, mida soovitakse kaitsta ning
määratletud nende alade täpsed piirid.
ÜP-ga määratakse miljööväärtuslikuks alaks ka Kunda vesiveski kompleks ning määratletakse alale
jäävad miljööväärtused, kuid konkreetseid tegevusi nendega seoses ei kavandata. Ala
miljööväärtusteks on Kunda mõisa endised tootmishooned (sh veskihoone), unikaalne
pargiarhitektuur ning kanalite ja tiikide süsteem. Piirkonnas Kunda jõel asub ka paistus (Kunda IV
pais), mis jääb samuti osaliselt miljööväärtuslikule alale, kuid ei kuulu ÜP kohaselt miljööväärtuste
hulka. Paisutus kuulub likvideerimisele, kuid kuna paisutuse likvideerimine on juba otsustatud90, siis
ei käsitle ÜP seda kui kavandatavat tegevust. Paisutuse likvideerimine toimub ÜP-st eraldiseisvalt.
Kas ja kuidas on võimalik väärtustada miljööalal olevaid kanaleid ja tiike, sõltub paisutuse
likvideerimisest ja sellega kaasnevatest mõjudest, sest paisutuse likvideerimine mõjutab
olemasolevat jõekeskkonda, vee taset ja liikumist. Kaldasammaste säilitamine (kui see on tehniliselt
võimalik) ei halvenda Kunda jõe veekeskkonna seisundit. Eeltoodud väärtuste säilitamist ja
konserveerimist saab kaaluda koos paisu lammutusprojekti koostamisega. Kuna ÜP-s tuleb
tasakaalustatult arvestada kõikide väärtustega, sh piirkonna ajaloo- ja kultuuriväärtustega, siis tuleb
lammutusprojekti koostamisel maksimaalses võimalikus ulatuses arvestada ala miljööväärtuste
säilimise ja konserveerimise sooviga.
Miljööväärtuslike alade väärtustamine on oluline, sest need annavad ettekujutuse asumi/piirkonna
ajaloolisest keskkonnast. Seetõttu on oluline ka ruumilise planeerimise käigus arvestada selle
pärandi säilimisega. Miljööväärtuslikud alad aitavad väärtustada ka piirkonna aja- ja kultuurilugu,
luua eeldusi nt turismi arendamiseks ning piirkonna aja- ja kultuuriloo (koduloo) uurimise
ergutamiseks.
Koostatav ÜP loob võimalused miljööväärtuslike alade hoidmiseks ja väärtustamiseks, sest
planeeritav maakasutus arvestab olemasoleva miljööväärtusega ja tagab nende alade säilimise. ÜP-
ga seatud tingimused (vt ÜP seletuskiri) loovad eeldused nende väärtuslike alade miljöö
säilitamiseks.
8.10.6. Mõju pärandkultuuriobjektidele
Seisuga 29.10.2019 oli Viru-Nigula vallas registreeritud 401 pärandkultuuri objekti91. Pärandkultuuri
objekte esineb rohkem valla idaosas (Aseri aleviku ning Aseriaru, Koogu, Rannu, Kõrkküla, Kestla
külade piirkonnas), aga ka Viru-Nigula aleviku ja Pada, Vasta, Kanguristi, Malla, Linnuse, Ojaküla ja
Paasiku külade piirkonnas.
90
Keskkonnaamet on keeldunud 15.10.2020 korraldusega nr DM-108734-19 ning 15.10.2020 vaideotsusega OÜ Lammasmäe
Puhkekeskusele veeloa andmisest Kunda jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks Kunda IV paisul. Tallinna Halduskohtu
06.09.2021 otsusega jäeti rahuldamata OÜ Lammasmäe Puhkekeskuse kaebuse Keskkonnaameti 15.10.2020 korralduse nr DM-
108734-19 ja 26.11.2020 vaideotsuse tühistamiseks ja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Riigikohtu 12.04.2022
kohtumäärusega nr 3-20-2608 jõustus Halduskohtu kohtuotsus. Keskkonnaameti 15.10.2020 korraldusest nr DM-108734-19
,,Keskkonnaloa andmisest keeldumine’’ tulenevalt peab paisu omanik või valdaja paisutuse likvideerima, kui veeloa andja keeldub
loa andmisest (veeseadus § 175 lg 4). Paisutuse likvideerimine lahendatakse üldplaneeringust eraldiseisvalt.
91
Allikas: EELIS, seisuga 26.02.2020; vt: ÜP Lisa 5
84 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Pärandkultuuri objekte kaardistatakse seetõttu, et hoida elus teadmist sellest, millist kultuurilist
väärtust põlised talukohad, veskid, puud ja kivid, kõrtsid, keldrid, punkrid, vanad kohanimed ja muud
pärandkultuuri objektid kunagi on kandnud. Pärandkultuuri inventeerimise eesmärk on seni varjul
olnu uuesti esile tuua ning seeläbi tõsta maaomanike ja maastikul tegutsejate teadlikkust
pärandkultuurist. Kaardistatud pärandkultuuri objektid kajastuvad Maa-ameti andmebaasis, mis on
töövahendiks kinnisvaraarendajatele ja planeerimisotsuste tegijatele, et võimalusel vältida
pärandkultuuri objektide hävimist.
ÜP seletuskirjas on loetletud mõned täiendavad väärtuslikud objektid, mis kohaliku omavalitsuse
hinnangul on piirkonna, ajastu, stiili, arhitekti loomingu või ehitise tüübi seisukohast olulised. KSH
teeb ettepaneku lisada need kohalikul tasandil väärtuslikud objektid pärandkultuuri objektide
registrisse (et ei tekiks mingit täiendavat registrit või loetelu). Kuna KOV/kohalik kogukond peab
neid objekte kohaliku ajaloo ja kultuuri väärtustamise seisukohast olulisteks, siis aitab nende
määratlemine pärandkultuuri objektidena tõenäoliselt kaasa nende säilimisele ja tutvustamisele.
Pärandkultuuri objektide registri täiendamiseks ja täpsustamiseks tuleb pöörduda pärandkultuuri
objektide registri haldaja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) poole92 või teha seda läbi Maa-
ameti kaardirakenduse.93
Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all. Nende säilimine ja kaitse sõltub eelkõige maaomaniku
teadlikkusest, väärikusest ja soovist. Kohalikul omavalitsusel on pärandkultuuri objektide säilitamise
ja kaitse vajadust teadvustanud ka ÜP koostamise käigus ning see on ÜP-s kogukondliku
kokkuleppena fikseeritud. Planeeringute lähtetingimuste koostamisel ning projekteerimistingimuste
väljastamisel on asjakohastel juhtudel soovitav juhtida tähelepanu ka pärandkultuuri objekti (sh selle
elementide ja jälgede) hoidmise vajadusele.
Pärandkultuuri objektid aitavad väärtustada piirkonna aja- ja kultuurilugu ning luua eeldused nt
matka- ja õpperadade mitmekesistamiseks, turismi arendamiseks ning piirkonna aja- ja kultuuriloo
(koduloo) uurimise ergutamiseks.
8.10.7. Kultuuriteenuste osutamisega seotud taristu olulisus (suunised tegevuste
edaspidiseks kavandamiseks)
Valla kultuuriteenuste osutamisega seotud taristu olulisus seisneb eelkõige vaimse kultuuripärandi
järjepidevuse hoidmise ja edasiandmise võimaldamises. Kuna need objektid (rahvamajad,
laululavad, külaplatsid jms) asuvad või kavandatakse enamasti keskustesse, siis on oluline tagada
nendes pakutavate kultuuriteenuste mitmekesisus ning kättesaadavus ka kaugemal
maapiirkondades elavatele inimestele. See aspekt vajab muuhulgas analüüsimist ka seoses valla
ühistranspordi korraldamisega. Kuna taristu rajamine ja käigushoidmine on reeglina suures osas
projektipõhine, siis on oluline tagada taristu ülalpidamise järjepidevus KOV-i ja riigi toel, et inimestel,
sh ürituste/ringide/õpitubade jms korraldajatel ning kogukonnal tekiks kindlustunne tuleviku suhtes.
Seoses kultuuripärandi kaitsega vajab riiklikul, maakondlikul ja kohalikul tasandil kokkuleppeid
väärtuslike hoonete ja rajatiste korrashoidmise finantseerimine. Ajalooliste väärikate hoonete maha
jätmine põhjendusega, et nende ülalpidamine on kulukas, on lühinägelik, sest ei nähta laiemat pilti.
Enne otsuste tegemist tasuks mõelda ka sellele, millise suhtumise me anname sellega edasi
järeltulevatele põlvedele.
Kui tehakse koostööd, ei tohiks ajalooliste ja kultuuriväärtusega hoonete rekonstrueerimine reeglina
olla ületamatu ülesanne, kuigi see võib esialgu olla kallim. Asi ei ole ainult ühepoolne – ka
muinsuskaitsjatel tuleb mõnikord teha järeleandmisi, kui kaalul on objekti säilimine. Et ajaloolised
hooned oleksid kasutatavad, tuleb neis muuhulgas tagada ka tuletõrje- ja ohutusnõuded ning
kaasajastada tehnovõrgud. Kaasaegse küttelahendusega ning asjatundlikult soojustatud hoone
92
https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/parandkultuur/milleks-mulle-parandkultuur/anna-teada-objektist;
vaadatud 17.01.2020
93
http://media.rmk.ee/files/Kuidas_saata_teave_parandkultuuri_objekti_asukohast.pdf; vaadatud 17.01.2020
85 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
ülalpidamiskulud ei pruugi uue hoone omadest olla suuremad. Samas võib rahasse (otseselt)
mittekonverteeritav tulu olla suurem, sest tegemist on inimeste elu- ja töökeskkonda kujundavate
väärtustega.
Kui on tehtud otsus, et mõni ajalooline objekt väärib kaitset (kas riiklikul või kohalikul tasandil), tuleb
selle omanikuga teha koostööd ning vajadusel leida ka (kompromiss)lahendused ja ressursid, et
objekti säilimine ja kaitse oleks tagatud. Kultuurimälestiste, väärtuslike ajalooliste ehitiste94 või
pärandkultuuriobjekti omaniku motiveerimiseks vajalikud ressursid võivad olla nt nõustamine,
restaureerimistoetused, muinsuskaitse eritingimuste koostamise kulud, eritingimustest tulenevate
kulude kompenseerimine jms. Kindlasti ei piisa toetuste eraldamisest ainult avariiliste objektidele.
Kultuuripärandi säilimise üheks oluliseks aluseks on näha kultuuripärandit kui
piirkondlikku konkurentsieelist ja majanduse edendajat. Samuti loob see eeldused
omapärase ja atraktiivse elu- ja töökeskkonna kujundamiseks vallas. Hästi hoitud
kultuuripärand on üheks eeliseks nt (kultuuri)turismi arendamisel. Kultuuriväärtusega objektide
(mälestiseks olevad hooned, vaatamisväärsused, XX sajandi arhitektuuripärand, maaehituspärand
jms) kasutuses hoidmine ja kasutuseta kultuuriväärtuslikele hoonetele uue funktsiooni leidmine aitab
kaasa valla kultuuriväärtuste säilimisele ning atraktiivse ja mitmekesise elu- ja töökeskkonna
loomisele. Korrastatud ja hoitud kultuuriväärtused loovad parema ja atraktiivsema keskkonna, mis
aitab kaasa elukvaliteedi tõusule, loob töökohti, elavdab majandust ja kasvatab piirkonna
konkurentsivõimet.
Kultuuripärandi hoidmine on valdkonnaülene teema, kus ideede ja ressursside ühitamine peaks
olema kõigi, sh riigi ja kohaliku omavalitsuse üks põhiülesandeid. Erinevad huvid peavad olema
tasakaalus ning omavahel lõimitud.
Ajaloolistele hoonetele ja rajatistele on vaja leida väärikas sisu, et areng selles osas oleks säästev ja
samas jätkusuutlik. Ekstensiivset poliitikat, kus vana ja ajalooline hoone jäetakse maha, et ehitada
kõrvale uus ja odav, ei saa nimetada säästvaks ja jätkusuutlikuks. Sellega kaob ära motivatsioon
ajalooliste hoonete säilitamiseks ja ülalpidamiseks või veeretatakse need kulud kellegi teise kanda.
Erinevate ajastute arhitektuuripärand, kalmistud, rajatised, paigad, kohanimed jms on üks osa
komponentidest, mis kujundavad piirkonnale iseloomuliku keskkonna. Tänaseks on suur osa neist
inventeeritud ja uuritud ning arvele võetud kas Muinsuskaitseameti eestvedamisel (vt uuringud95)
või RMK poolt pärandkultuuri inventeerimise käigus (vt pärandkultuuri kaardirakendus96).
KOV-il, kultuurimälestiste valdajatel ja Muinsuskaitseametil on soovitav teha omavahel koostööd, et
saada asjakohast teavet ning leida sobivad lahendused kultuurimälestiste ja teiste väärtuslike
objektide säilitamiseks, kaitseks ning jätkuva kasutuse tagamiseks.
Meetmed kultuuriväärtuste kaitseks on toodud ka ptk-is 10.10.
8.11. Mõju asustusele ja rahvastikule
Viru-Nigula valla rahvastik on kahanev, mis on tingitud nii negatiivsest loomulikust iibest kui ka
negatiivsest rändesaldost. Rahvaarvu vähenemine vallas on piirkonniti olnud erinev, kõige rohkem
on rahvaarv vähenenud endise Aseri valla osas. Asustuse ja rahvastiku trendid on täpsemalt toodud
Viru-Nigula üldplaneeringu lisaks olevas dokumendis „Ülevaade Viru-Nigula vallast“.
94
XX sajandi arhitektuuripärandi objektid, militaarpärand jms, mis on küll väärtuslik, kuid mida ei ole võetud
riikliku kaitse alla.
95
Muinsuskaitseameti veebileht: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/uuringud, vaadatud 07.01.2020
96
Maa-ameti X-GIS kaardirakendus: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/parandkultuur, vaadatud
07.01.2020
86 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Viru-Nigula valla arengukava97 seab eesmärgiks tagada elanike arvu stabiliseerimine ja pikemas
vaates elanike arvu kasvu saavutamine. Selle puhul on suurimaks väljakutseks negatiivne
rändesaldo, kuna see mõjutab elanike arvu kõige rohkem. ÜP eesmärk on juba asustatud alade
tihendamine, mitte laialdane uute alade kasutuselevõtt. Uusi elamualasid on kavandatud pigem
tagasihoidlikult, sest suur vajadus tulenevalt demograafilisest situatsioonist nende järele puudub.
Uusi väiksemahulisi elamualasid on kavandatud atraktiivsetesse piirkondadesse (nt loodusväärtuslik
elamupiirkond Mahu-Letipea külades ning alad Kunda linna edelaosas, Aseri aleviku ja Kõrtsialuse
küla piiril).
Endised kolhoosiasulad ei ole tänapäeval enam atraktiivseks elukeskkonnaks, mistõttu on vajalik
võimaldada uute elamualade kavandamist nendest väljapoole (nt mereääre avamine). Sellistel
juhtudel tuleb nt detailplaneeringute koostamisel või projekteerimistingimuste andmisel siiski
kaaluda, millises mahus on see mõistlik ning kas uute elanike lisandumisel suudab omavalitsus
tagada ka suurenevat vajadust täiendavate KOV-i poolt pakutavate teenuste osas.
Uute elamualade kavandamise tingimused ÜP-s on piisavalt paindlikud soodustamaks elamute
kavandamist. Samas seab paindlikkus konkreetsete arenguplaanide menetlemisel KOV-ile suurema
kaalutlemisruumi ja -kohustuse. Seega tuleb ÜP rakendamisel igakordselt asukohapõhiselt ja
erinevaid asjaolusid arvesse võttes arengute sobivust hinnata.
Uute elamualade kavandamisel tuleb suurt rõhku panna kavandatava elukeskkonna kõrgele
kvaliteedile ja jätkusuutlikkusele, seda nii hoonete ja lähiümbruse kontekstis kui ka piirkonnas
laiemalt. ÜP seletuskirjas on need põhimõtted välja toodud.
ÜP mõju asustusele ja rahvastikule on eeldatavasti positiivne. Maakasutuse korrastamine ja
perspektiivse maakasutuse määramine annab nii maaomanikele kui ka elanikele teatud kindlustunde.
Elukeskkonna atraktiivsuse tõstmine läbi looduskeskkonna, kultuurikeskkonna ja asustusstruktuuri
väärtustamise, aga ka sotsiaalse ja tehnilise taristu arendamise kaudu, avaldab positiivset mõju ka
varale.
8.12. Mõju sotsiaalsele taristule
Viru-Nigula vallas on teenused koondunud valla suurematesse asustusüksustesse – Kunda linna
(piirkondlik keskus), Aseri alevikku (kohalik keskus) ja Viru-Nigula alevikku (lähikeskus). Keskuste
võrgustik koosneb erineva tasandi teenuskeskustest, mis omavahel seostatult toimides toetavad
toimepiirkonna asustusstruktuuri. See loob võimalused teenuste ja töökohtade ruumiliseks
hajutamiseks toimepiirkonnas ja nende kättesaadavuse parandamiseks äärealadel.
Selgelt vananeva rahvastikuga Viru-Nigula vallas on tugev surve eakate hooldusele, sh hooldekodude
ning eakate päevakeskuste rajamisele. ÜP täpsusastmes ei eristata eakate hoolduseks mõeldud
teenuseid, mistõttu tuleb perspektiivis sellele valdkonnale rohkem tähelepanu pöörata, et
elanikkonna muutuvateks nõudlusteks valmis olla.
Teenuste ja ühiskondlike otstarvete kavandamisel on oluline arvestada erinevate sihtrühmade
mugavate juurdepääsuvõimalustega, pidades silmas erinevat liiki transpordivahendeid, sh jalgsi
liikujatega. Teenuste kättesaadavus on otseses sõltuvuses ühis- ja eratranspordist nii valla kui teiste
omavalitsuste lähimatesse keskustesse. Teenuste kättesaadavust aitab parandada ka sidus jalg- ja
jalgrattateede võrgustik, mis mh suunab inimesi tervislikele eluviisidele. ÜP koostamisel on olulist
tähelepanu pööratud uute jalg- ja jalgrattateede kavandamisele, et luua kvaliteetsemat avalikku
ruumi ning soodustada keskkonnasäästlikke liikumisviise. Jalg- ja jalgrattateed suurendavad
märkimisväärselt ka noorte ja eakate liikumisvõimalusi, kellel see on sageli piiratud.
97
https://viru-nigula.ee/documents/7609076/20285005/Viru-Nigula_valla_arengukava_2019-
2026.pdf/f42a04fa-de6c-4e4d-ac32-8f0219818de0
87 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Tervislike eluviiside toetamiseks ja kvaliteetsema avaliku ruumi loomiseks on ka puhkealade
rajamisel tingimuseks, et need oleksid võimalikult multifunktsionaalsed (nt puhkamine koos spordi-
ja vabaaja veetmise võimalustega, aastaringne kasutatavus jms).
ÜP-ga on tiheasustusalade keskustele määratud keskuse maa-ala juhtotstarve, mille täpsem otstarve
määratakse tervikliku ruumilise visiooni, struktuurplaani vms ruumilise ÜP-st täpsema lahendusega.
Keskusala kavandamisel tagatakse kvaliteetne avalik ruum ja mugav kättesaadavus erinevatele
kasutajarühmadele – eelistatud on lahendused, mis toetavad kergliiklejate ja ühistranspordi
kasutajate mugavust.
Eelnevast lähtudes on ÜP mõju sotsiaalsele taristule eeldatavasti positiivne.
8.13. Mõju ettevõtlusele
Peamised ettevõtluse tegevusvaldkonnad Viru-Nigula vallas on põllu- ja metsamajanduslik tootmine,
hulgi- ja jaekaubandus, töötlev tööstus ning ehitustegevus.
Majanduslikult aktiivsete üksuste ning sinna koondunud töötajate arvu ruumiline jaotus Viru-Nigula
vallas on suhteliselt sarnane rahvastiku tiheduse jaotusele, st et valdav osa ettevõtteid paikneb
elanikkonna olemasolu lähistel linnas ja alevikes. Põllumajanduslikud ettevõtted paiknevad valdavalt
hajaasustuses.
Äri- ja tootmisalade kavandamise eesmärk on luua võimalused ettevõtluse arendamiseks, luues
töökohti ning tuues seeläbi piirkondadesse elanikke juurde. Viru-Nigula vallal on ettevõtlusega
tegelemiseks soodne logistiline asukoht – paiknemine mererannikul, suure kaubasadama olemasolu,
valda läbib Tallinn-Narva maantee, Kunda linnani ulatub raudteeharu ning Tallinn-Narva raudtee jääb
valla piirist 3 km lõunasse. Lisaks paiknevad vallas Eesti kontekstis mitmed tugevad ettevõtted ja
ainulaadsed tehased. Ettevõtluse arendamiseks on oluline luua piisavalt paindlikud tingimused ning
vähese bürokraatiaga läbiviidavad kavandamise plaanid. ÜP loob selleks head eeldused, andes ette
tingimused seal, kus vaja, kuid olles piisavalt paindlik ka uutele võimalustele.
ÜP-s toodud äri- ja tootmisalade paiknemine lähtub tänasest olukorrast ja kehtestatud
detailplaneeringutest. Need on kooskõlas valla asustuse arengu ja infrastruktuuri kavandamise
põhimõtetega. Tootmise maa-ala juhtostarve on Viru-Nigula üldplaneeringus määratud maa-aladele,
kus on traditsiooniliselt väljakujunenud suurtööstus ning on vajalikuks osutunud tööstuse maa-ala
laiendamine. Need on esmajärjekorras Kunda sadama piirkond, Kunda linna lähiümbrus –
tsemenditehase ja AS Estonian Cell ümbrus, Aseri sadama piirkond (eesmärgiga kaubasadama
arendamiseks), väiksemad tootmispiirkonnad Viru-Nigula aleviku ja Tallinn-Narva maantee
lähiümbruses.
Arvestada tuleb ka sellega, et ettevõtlusalade kavandamine ÜP-s iseenesest endaga ettevõtlust
kaasa ei too ega elavda majandust, kuna see sõltub pigem üldisest majanduse arengust, erasektori
initsiatiivist, poliitilistest otsustest jms.
Vallas on tootmise maa-alad juba ajaloolisest arengust tulenevalt kõrvuti elamu maa-alade või
puhkeotstarbeliste aladega. Tegemist on niinimetatud konfliktaladega, kus tegevuste kavandamisel
tuleb lähtuda eelkõige inimeste tervise kaitse põhimõttest ning vältida uute konfliktide tekkimist.
Ettevõtlusalade kavandamise peamiseks väljakutseks ÜP-s on nende vastastikmõjude arvestamine
teiste maakasutustega. Negatiivsete mõjudena võib ettevõtlusala põhjustada tootmise, logistika või
kaubanduse lisandumisel liikluskoormuse tõusu (sh raskeliiklus), müra (tööstus-, liiklusmüra),
õhusaastet, lõhnahäiringuid, vibratsiooni ning visuaalseid häiringuid (vt täpsemalt KSH aruande
asjakohased ptk-id). ÜP-s ja KSH aruandes on antud põhimõtted, kuidas äri- ja tootmistegevust
kavandada ning milliseid meetmeid kasutada naaberaladele oluliste häiringute ennetamiseks ja
leevendamiseks. Seda, millised tegevused ja millistel tingimustel omavahel sobivad, peab KOV igal
konkreetsel juhul eraldi kaaluma, võttes arvesse asjakohaseid aspekte.
88 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Kokkuvõttes loob ÜP ruumilised eeldused atraktiivse ettevõtluskeskkonna tekkimiseks ja ettevõtluse
arendamiseks ning mõju ettevõtluskeskkonnale on eeldatavalt positiivne (nt ettevõtlust soosiva ja
kvaliteetset avaliku ruumi tagava keskuse maa-ala määramine).
Meetmed ettevõtluse arendamisel oluliste keskkonnamõjude ennetamiseks ja leevendamiseks on
toodud KSH aruande asjakohastes ptk-ides.
8.14. Mõju inimese tervisele ja heaolule
8.14.1. Mõju joogivee kvaliteedile
Joogivesi on algkujul või töödeldud vesi, mis on mõeldud joomiseks, keetmiseks,
toiduvalmistamiseks või muuks olmeotstarbeks, olenemata vee päritolust ning sellest, kas see
toimetatakse tarbijateni jaotusvõrgu kaudu, paagiga, pudelis või mahutis (VeeS § 17 lg 1)98.
Joogivesi peab vastama VeeS § 85 lg 2 alusel kehtestatud kvaliteedinõuetele99.
Viru-Nigula vallas võetakse joogivett Kvaternaari, Ordoviitsiumi, Ordoviitsium-Kambriumi ja
Kambrium-Vendi veekompleksist100. Ühisveevärgis kasutatakse põhiliselt Kambriumi-Vendi
veekompleksi põhjaveekihtide põhjavett, mis on ülalpool lasuvatest paremini kaitstud ja veerikkam.
Ülemiste veekomplekside põhjavett kasutavad eelkõige eratarbijad. Joogivee kvaliteedi ning
puurkaevude kohta vt täpsemalt ptk 8.6.2.
Ühisveevärgiga on liitunud enamik Kunda linna elanikest, ühisveevarustus on olemas ka Viru-Nigula
alevikus, Vasta ja Pada külades (ühised puurkaevpumplad), Aseris ja Rannu külades (sh Kõrtsialuse
küla) ning Kestla külas. Valla ühisveevärgi puurkaevude sanitaarkaitseala on üldiselt tagatud.101
ÜP seletuskirja kohaselt kajastub ajakohane ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni (edaspidi ÜVK) info
ühinemiseelsete omavalitsuste ÜVK arengukavades. Valla ühise ÜVK arengukava koostamist lähiajal
ette ei nähta, olemasolevaid süsteeme arendatakse edasi eraldiseisvate arengukavade kaudu.
Põhilisteks arengusuundadeks on olemasolevate süsteemide renoveerimine ning vajadusel
laiendamine. Tingimused ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arendamiseks on toodud ÜP
seletuskirjas.
ÜP-ga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju elanike joogivee kvaliteedile, kui tegevuste
käigus järgitakse veekaitsenõudeid, sh välditakse pinnase- ja põhjaveereostuse tekkimist ning
reostuse tekkimisel likvideeritakse see operatiivselt ja asjatundlikult. Põllumajandusaladel on oluline
ka väetamise ja sõnnikulaotamise nõuetest kinnipidamine, et nitraatide ja fosfaatide sattumine
ümbritsevasse keskkonda oleks minimaalne ja kontrolli all.
Piirkondades, kus ei ole perspektiivis ühisveevärgiga liitumist ette nähtud, on soovitav soodustada
ühiskasutatavate veehaarete rajamist, et vältida olukorda, kus igale kinnistule rajatakse oma
puurkaev. Uute hoonestusalade kavandamisel on soovitav kõigepealt analüüsida, kas veevarustust
on võimalik tagada mõne olemasoleva puurkaevu baasilt. Alles siis, kui on kindlaks tehtud, et see
pole võimalik, teha otsus uue puurkaevu rajamiseks. Puurkaevu projekteerimisel tuleb arvesse võtta,
et praktiliselt kogu valla territoorium on reostuse eest nõrgalt kaitstud või kaitsmata. Kaitsmata
põhjaveega alal on soovitav soodustada tsentraalsete lahenduste rajamist.
Uue joogiveehaarde asukoha valikul tuleb lähtuda sanitaarkaitseala moodustamise võimalikkusest,
andmetest pinna- ja põhjavee kvaliteedi ja koguse ning kehtestatud põhjaveevaru kohta ning
vajaduse korral joogiveehaarde toiteala kaitsmise võimalustest. Joogiveehaaret ei tohi rajada vee
võtmiseks veekogust või põhjaveekihist, milles vee algne kvaliteet ei võimalda mõistlike kulutustega
98
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019017?leiaKehtiv
99
Kehtestatud sotsiaalministri 24.09.2019 määrusega nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
analüüsimeetodid“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/126092019002
100
Viru-Nigula valla ÜP KSH VTK. Viru-Nigula Vallavalitsus, Hendrikson&Ko OÜ, 2019
101
Viru-Nigula valla ÜP LISA 5 – Ülevaade Viru-Nigula vallast. Skepast&Puhkim OÜ, 2019
89 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
tagada vee vastavust joogivee kvaliteedinõuetele. Samuti ei tohi uut joogiveehaaret rajada kohta,
kus ei ole võimalik joogiveehaarde kaitseks moodustada nõuetekohast sanitaarkaitseala (VeeS §
86102). Veehaarde sanitaarkaitsealale tegevuse kavandamisel tuleb arvestada, et VeeS kohaselt
kehtivad tegevusele piirangud.
Joogiveeallikana kasutatavad salvkaevud peavad olema nõuetekohaselt rajatud ja hooldatud.
Sellekohased nõuded on esitatud keskkonnaministri 09.07.2015 määruses nr 43 (vt määruse ptk 4
„Salvkaevu rajamise, ümberehitamise ja lammutamise kord ning nõuded salvkaevu konstruktsiooni
kohta“). Salvkaevude reostustundlikkuse tõttu ei ole soovitav siiski rajada uusi salvkaeve
joogiveeallikana.
Viru-Nigula vallas Aseri alevikus asuvale jääkreostuse alale ei tohi lubatud rajada uusi puurkaeve
joogivee ammutamiseks.
Vt ka ptk 8.6.
Meetmed joogivee kvaliteedi tagamiseks on toodud ka ptk-is 10.12.1.
8.14.2. Supelrandade/supluskohtade ja suplusvee kvaliteedinõuete tagamisest
ÜP-ga on kavandatud supleranna maa selleks sobivate veekogude äärde: Kundasse mere äärde
(olemasolev ametlik supelrand), Aseri alevikku Aseri tiigi lõunakaldale, Kalvi randa ning Mahu
väikesadamast lõunasse jäävale merekaldale. Aseri sadamast läände, mere kaldale jääv supluskoht
on kasutatav niikaua, kuni sellel alale ei ole laienenud sadam.
Supluskohad/supelrannad peavad vastama sotsiaalministri 03.10.2019 määruse nr 63 „Nõuded
suplusveele ja supelrannale“103 nõuetele. Määrusega on kehtestatud nõuded suplusveele ja
supelrannale/supluskohale, suplusvee seirele, klassifitseerimisele ja kvaliteedi juhtimisele ning
üldsusele suplusvee kvaliteedi kohta teabe andmisele eesmärgiga kaitsta inimese tervist. Määruse
nõudeid kohaldatakse kõikidele supluskohtadele, kus käib ujumas suur hulk inimesi ning milles
suplemist ei ole alaliselt keelatud või mille suhtes ei ole antud alalist soovitust mitte supelda.
8.14.3. Mõju välisõhu kvaliteedile
Puhas välisõhk on inimese tervise seisukohalt üks olulisematest kvaliteetse elukeskkonna
komponentidest. Välisõhu saaste võib ärritada nahka, silmi ja kopse, põhjustada väsimust, töövõime
langust ning kopsu-, südame- ja veresoonkonna haigusi. Inimestele võib välisõhus leviv müra
avaldada mõju nii füsioloogiliselt kui psühholoogiliselt, häirida põhitegevusi, nagu magamine,
puhkamine, õppimine ja suhtlemine. Tundlikkus õhusaaste ja müra suhtes on erinev, sõltudes
muuhulgas inimese tervislikust seisundist. Üldiselt on tundlikumad lapsed, vanurid, teatud krooniliste
haiguste põdejad (astmaatikud), rasedad. Arvestades, kus need elanikkonna grupid tavapäraselt
rohkem viibivad, siis maakasutuse mõttes võib tundlikemateks aladeks ja objektideks pidada
elamualasid, teatud otstarbega ühiskondlikke ehitiste (lasteasutused, koolid, tervishoiu- ja
sotsiaalhoolekandeasutused) alasid ning puhke- ja virgestusalasid.
Välisõhu kvaliteeti reguleerib peaasjalikult atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS)104, mis seab välisõhu
mõjutamise kohta esitatavad nõuded ning meetmed välisõhu kvaliteedi säilitamiseks ja
parandamiseks. AÕKS alusel piiratakse kolme liiki välisõhu mõjutusi: saasteainete heiteid,
inimtegevuse poolt tekitatavat müra ning ebameeldiva või ärritava lõhnaga ainete heiteid.
Saasteained ja lõhnahäiringud
Peamised saasteainete heited välisõhku ning ebameeldiv ja ärritav lõhn on seotud tootmistegevuse
ja transpordiga. AÕKS alusel on kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtused, mille eesmärk
102
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019017?leiaKehtiv
103
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/108102019004
104
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019003?leiaKehtiv
90 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
on vältida, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele ja keskkonnale105.
Piirväärtuse ületamisel eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist. Lõhnaaine esinemine
loetakse oluliseks keskkonnahäiringuks, kui see ületab aasta lõhnatundide osakaalu kogu aasta
tundidest (lõhnaaine häiringutase vastuvõtja juures on 15% ja enam aasta lõhnatundidest)106.
Tootmistegevuse mõju
Peamised tootmisharud Viru-Nigula vallas on põllu- ja metsamajandus ning töötlev tööstus. Paikseid
heiteallikaid on valla territooriumil 28.01.2020 seisuga registreeritud 104 tk 107. Neist suurem osa on
seotud töötleva tööstusega, ülejäänud on valdavalt katlamajad. Põllumajandustegevusega seotud
paikseid heiteallikaid vallas registreeritud ei ole. Enamik heiteallikatest paikneb tiheasutusaladel või
nende vahetus läheduses. Enam kui pooled (63 tk) asuvad Kunda linnas, kuhu on koondunud ka
valla ettevõtluse raskuskese. Järgnevad Vasta küla (25 heiteallikat), Aseri alevik (kaheksa
heiteallikat) ning Viru-Nigula alevik (neli heiteallikat). Suuremat mõju välisõhu kvaliteedile omavad
valla suuremad tööstusettevõtted - Kunda linnas tegutsevad Kunda Nordic Tsement AS (tsemendi
tootmine), AS Estonian Cell (haavapuitmassi tootmine) ning Wibax Tank AS (vedelkaupade laadimine
ja ladustamine), lisaks Vasta külas asuv Flexa Eesti AS (mööbli tootmine) ning Aseris tegutsev
Wienerberger AS (keraamikatoodete tootmine).
Paikse heiteallika käitaja peab tagama, et heiteallikast saasteainete väljutamisel (eraldiseisvalt või
koosmõjus teiste piirkonna heiteallikatega) ei ületata saasteainete õhukvaliteedi piirväärtusi
väljaspool käitise tootmisterritooriumi ega tekitata lõhnaaine esinemise häiringutaseme ületamist.
Enamiku vallas olemasolevate registreeritud paiksete heiteallikate puhul on saasteainete heitmine
välisõhku reguleeritud keskkonnaloaga. Kehtivate lubade kohaselt saasteainete piirväärtuste
ületamist valdavalt näha ei ole, samuti ei põhjustata olulisi lõhnahäiringuid108. Kunda Nordic Tsement
AS saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projektist (koostatud 2019) nähtub siiski, et koosmõjus
piirkonna teiste ettevõtetega võib kehtestatud piirväärtuse ületamist toimuda lämmastikdioksiidi
osas109. Varasemalt on Kundas esinenud probleeme tsemenditootmisest lähtuva tolmuga (osakesed),
kuid linnas toimuva välisõhu kvaliteedi pidevseire andmetel (alates 2008. aastast töötab Kundas
pidevseirejaam) on välisõhu kvaliteet ajas paranenud110. Alates 2020. aasta aprillist tsemenditehases
enam klinkri põletamist ei toimu (klinker ostetakse sisse), mis tõenäoliselt aitab veelgi kaasa
õhukvaliteedi paranemisele Kunda linnas. Aseri ja Viru-Nigula alevikes probleeme välisõhu
kvaliteediga teadaolevalt esinenud ei ole. Kaebusi seoses lõhnahäiringutega esitatud ei ole.
Koostatava ÜP-ga määratakse tootmise maa-ala juhtotstarve eeskätt aladele ja nende lähedusse,
kus on traditsiooniliselt väljakujunenud suurtööstus ning/või on vajalikuks osutunud tööstuse maa-
ala laiendamine: Kunda sadama piirkond ja Kunda linna lähiümbrus, Aseri sadama piirkond ning
väiksemad tootmispiirkonnad Viru-Nigula aleviku ja Tallinn-Narva maantee lähiümbruses.
Täiendavaid (uusi) tootmisalasid kavandatakse pigem üksikutesse kohtadesse (Kutsala ja Unukse
küladesse). Mäetööstusmaa juhtotstarbe määramisel on arvestatud tegutsevate mäeeraldiste ja
nendega, kus on menetluses kaevandamisluba.
Tootmise maa-alad on vallas juba ajaloolisest arengust tulenevalt kõrvuti elamualade, ühiskondlike
ehitiste maa-alade või puhkeotstarbeliste aladega ning ÜP lahenduse kohaselt jäävad need paiguti
kõrvuti paiknema ka edaspidi. Need ei välista automaatselt üksteist, kuid tegemist on
konfliktaladega, kus tegevuste kavandamisel tuleb lähtuda eelkõige inimese tervise ja heaolu kaitse
105
Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud
piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016044?leiaKehtiv
106
Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad
nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016051
107
KOTKAS heiteallikate register, seisuga 28.01.2020. Mõjuhindamisel on kasutatud KOTKAS registrit, kuna
Keskkonnaregistris olemasolevate heiteallikate arv ei vasta tegelikule olukorrale
108
KOTKAS keskkonnalubade register, seisuga 28.01.2020
109
AS Kunda Nordic tsement lubatud heitkoguste (LHK) projekt, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2019
110
Ohuseire.ee, seisuga 28.01.2020
91 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
põhimõttest. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kohaselt tuleb tegevuse kavandamisel vältida
keskkonnaohtu111.
Konkreetseid käitisi või olemasoleva tegevuse laiendusi ÜP-ga ei planeerita. KSH koostamise etapis
ei ole seega teada, milliseid konkreetseid tegevusi, hooneid jms planeeringuga kavandatud tootmise
maa-aladele edaspidi kavandatakse ning milline on nende mõju välisõhu kvaliteedile. Kuna
ettevõtete tegevused, kasutatavad tehnoloogiad ning nende mõju välisõhu kvaliteedile on erinev,
siis ei ole KSH raames võimalik ka määrata, milline peab olema vahemaa tootmisalade või
konkreetset tüüpi tootmiste, elamualade ning muude avalikult kasutatavate objektide vahel.
Iga uue arenduse korral, millega kaasneb saasteainete välisõhku heitmine või lõhnaine teke ja levik,
tuleb enne tegevuse lubamise üle otsustamist juhtumipõhiselt anda hinnang mõju olulisusele.
Hindamisel tuleb arvesse võtta teisi piirkonnas olemasolevaid ning teadaolevalt kavandatavaid
heiteallikaid ja võimalikku koosmõju nendega. Tegevuste kavandamisel, mille jaoks on vajalik
õhusaasteluba, tuleb hinnata lõhnahäiringu võimalikku esinemist, välisõhku väljutavate saasteainete
koguseid ning teostada hajumisarvutused112.
Sellise tegevuse kavandamisel, mis võib tõenäoliselt põhjustada saasteaine õhukvaliteedi piir- või
sihtväärtuse ületamist väljaspool käitise territooriumi, tuleb heiteallikate asukoha valikul vältida
alasid, kus ebasoodsate ilmastikutingimuste korral on välisõhku väljutatud saasteaine hajumine
loodus- või tehisoludest tingitud põhjustel takistatud113. Saasteallikad tuleb projekteerida selliselt, et
saasteainete väljumiskõrgus tagab saasteainete nõutava hajumise maapinnalähedases õhukihis, et
vältida välisõhu saastatuse taseme piirväärtuse ületamist. Tegevuse korral, mis võib tõenäoliselt
põhjustada saasteaine kohta kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist
maapinnalähedases õhukihis, on heiteallika valdaja kohustatud rakendama täiendavaid meetmeid
saasteaine välisõhku väljutamise vähendamiseks114. Olulisel kohal on parima võimaliku tehnika
kasutamine (PVT). Täiendavalt võib saasteainete leviku piiramiseks inimeste kaitseks jätta või rajada
kõrghaljastusega rohelise puhvertsooni, millel on ka visuaalseid häiringuid leevendav mõju. Tsooni
vajalikkus ja laius ning muud vajalikud parameetrid sõltuvad kavandatavast tegevusest ning tuleb
panna täpsemalt paika tegevuse kavandamisel. Puhvertsoon tuleb üldjuhul rajada/jätta häiringut
põhjustava objekti piiridesse.
Loomafarmide kavandamisel tuleb arvestada valitsevate tuulesuundadega. Laut tuleb võimalusel
planeerida reljeefilt madalamale ja valitsevate tuulte suhtes allatuult ning sõnnikuhoidlad ümbritseda
õhu liikumist suunavate barjääridega (hekid, puud, varjed). Olulisel kohal lõhnahäiringute
vähendamisel on ka ilmastikuoludega arvestamine tegevuste läbiviimisel (sõnniku veol, laotamisel).
Liikluse mõju
Liikluse osas on välisõhu saastamise seisukohalt olulised suuremad sõiduteed, aga ka kruusateed,
mis kuival perioodil võivad osutuda oluliseks tolmuallikaks. Terviseohtu kujutavad endast eeskätt
teelt pärinevad osakesed, eriti peened osakesed. Teedelt lähtuva õhusaaste mõju on seotud
liikluskoormusega, liikluse iseloomu ja mootorsõidukite tehnilise seisukorraga.
Liikluskoormusest tulenevalt on vallas olulisemad Tallinn-Narva põhimaantee nr 1 (liiklussagedus ca
4500 autot/ööp), Põdruse–Kunda–Pada tugimaantee lõigud Põdruse-Kunda (ca 2000 autot/ööp) ja
Kunda-Pada (ca 760 autot/ööp) ning kõrvalmaantee Rannu-Aseri (ca 910 autot/ööp)115. Samuti
Kunda linna ja Aseri alevikku läbivad (transiit)teed, mis viivad kaubasadamatesse ja tööstusaladele.
Sadamate ja tööstusalade arendamisega kasvab nende liikluskoormus ning sellega seoses
eeldatavalt ka teelt lähtuvate õhusaasteainete heitkoguste suurenemine teega külgnevatel aladel.
111
Keskkonnaoht on olulise keskkonnahäiringu (olulise negatiivse keskkonnamõju) tekkimise piisav tõenäosus.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019002?leiaKehtiv
112
AÕKS § 91, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019003?leiaKehtiv
113
AÕKS § 26, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130102020002?leiaKehtiv
114
AÕKS § 28, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130102020002?leiaKehtiv
115
Maa-ameti Maanteeameti kaardirakendus, seisuga 10.03.2020
92 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Liiklusest tingitud õhusaaste levikule on iseloomulik, et saaste maksimaalsed kontsentratsioonid
tekivad teepinna kohal ja hajuvad teest kaugemale liikudes kiiresti. Transpordist tulenev õhusaaste
on seega aktuaalne teede vahetus läheduses. Avalikult kasutatavatelt teedelt lähtuvate
keskkonnakahjulike ja inimestele ohtlike mõjude vähendamiseks on ehitusseadustikuga sätestatud
tee kaitsevööndi nõue ja selle ulatus erinevate tee klasside puhul116. Tee kaitsevööndist kaugemal ei
ole üldjuhul tegemist olulise probleemiga.
ÜP lahenduse kohaselt jääb Kunda linna transiitteede äärde elamu-, ühiskondlike ehitiste alasid ja
puhkealasid. ÜP-ga on ette nähtud võimalus Kunda linna ümbersõidu ehitamiseks, et suunata
raskeliiklust nendest alades mööda, kuid maid selleks ei reserveerita. Seoses AS-i Kunda Nordic
Tsement otsusega lõpetada kohapeal klinkri tootmine ja vedada seda laevadega sisse, kaasneb
liikluse intensiivistumine linna läbivatel teedel, samuti on eeldada liikluse intensiivistumist Kunda
sadama ja tööstusalade edasiarendamisel, mistõttu on soovitav ümbersõidu trass siiski ÜP-ga
määrata.
Aseri alevikku läbivad sadamasse viivad sõiduteed (liiklus sadama alale kavandatud vallale kuuluva
Kordoni tn ja Sadama tee kaudu) jäävad eemale elamu- ja ühiskondlike ehitiste aladest, mistõttu
olulisi negatiivseid häiringuid nende kasutamisega seoses näha ei ole. Aseri aleviku tootmisaladele
tuleb vältida raskeveokite lubamist läbi elamu-, ühiskondlike ehitiste alade ja puhkealade ning
aleviku keskuse.
Tallinn-Narva maantee osas lähtub ÜP lahendus uute konfliktalade tekkimise põhimõttest ning uusi
elamualasid, ühiskondlike ehitiste alasid ning puhke- ja virgestusalasid selle äärde ei kavanda.
Teedelt lähtuva õhusaaste vähendamise seisukohalt on oluline ka rahuliku ja sujuva liikluse tagamine
ning teede regulaarne puhastamine tee äärde kogunevast tolmust. Kruusakattega teede osas on
üheks võimaluseks tolmust vabanemiseks kruusateede viimine tolmuvaba katte alla. Kui selleks
puuduvad võimalused, siis tuleb eeskätt elamute ja ühiskondlike hoonete läheduses olevatel kruusa-
ja pinnasteede lõikudel teostada perioodiliselt (eelkõige kuival perioodil) tolmutõrjet.
Ajas paranevad sõidukite tehnilised omadused, millel on positiivne mõju välisõhu kvaliteedile
õhusaaste vähenemise läbi.
Keskkonnahäiringuid põhjustavate tegevuste lubamise osas konkreetses asukohas on otsuse
tegemisel oluline roll kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusel, et tagada tasakaal erinevate huvide ja
õiguste vahel.
Meetmed välisõhu kvaliteedi tagamiseks on toodud ka ptk-is 10.12.3.
Müra mõju
Välisõhus leviva müra osas eristatakse tööstusmüra ning liiklusmüra. Välisõhus leviva müra hulka ei
kuulu olmemüra, meelelahutusürituste müra, töökeskkonna müra ning riigikaitselise tegevusega
tekitatud müra.
AÕKS-ga on välisõhus levivale mürale seatud normtasemed, mis jagunevad müra piirväärtuseks
(suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel
tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid) ja sihtväärtuseks (suurim lubatud müratase uute
planeeringutega aladel). Uus planeeritav ala on väljaspool tiheasustusala või kompaktse
hoonestusega piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala 117. Müra normtasemed
ei kehti alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust ning töökeskkonnas,
kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded.
Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse päevasest (7.00–23.00) ja öisest (23.00–7.00)
ajavahemikust ja mürakategooriast. See, milline lubatud müratase välisõhus mingile alale kuulub
116
Ehitusseadustiku § 71, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv
117
Müratundlik ala on üldplaneeringu juhtotstarbega määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed,
Keskkonnaministri 16.detsembri 2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020001
93 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
sõltub mürakategooriast, mis määratakse vastavalt ÜP maakasutuse juhtotstarbele. Viru-Nigula valla
ÜP-ga (ÜP seletuskirja ptk 6.5) määratakse järgmised mürakategooriad:
• kalmistu, puhke ja looduslik maa-ala118 – I kategooria;
• elamu, ühiskondliku ehitise119, puhke ja looduslik120 ja aianduse maa-ala – II kategooria:
• keskuse maa-ala – III kategooria;
• ühiskondlike ehitiste maa-ala121 – IV kategooria
• äri, tootmise, sadama ja mäetööstuse maa-ala – V kategooria;
• liikluse maa-ala– VI kategooria.
Tööstus- ja liiklusmürale kehtivad erinevad normtasemed. Mida väiksem mürakategooria, seda
rangemad on normid. Normtasemed on sätestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja selle alusel
kehtestatud määrusega122.
Uute planeeringute koostamisel tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks
kehtestatud müra normtaset. Müraallika valdaja peab tagama, et tema müraallika territooriumilt ei
levi müra, mis põhjustaks mingile alale kuuluvat müra normtaseme ületamist.123
Müra normtasemete ületamisel või kui elanike põhjendatud kaebuste korral tehtud mõõtmised on
näidanud olulise mürahäiringu esinemist, tuleb koostada välisõhu mürakaart olulist mürahäiringut
põhjustavate müraallikate ja nendest ümbritsevasse piirkonda leviva müra kohta124. Mürakaardi
alusel lepitakse müraallika valdajaga kokku müra vähendamise abinõud ja nende rakendamise
tähtajad ning kokkulepitu alusel koostab kohaliku omavalitsuse üksus müra vähendamise
tegevuskava. Viru-Nigula vallas on koostatud mürakaart ja müra vähendamise tegevuskava Kunda
linna kohta125,126. Piirkondades, kus on koostatud mürakaart, tuleb selle andmed võtta aluseks
planeeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste seadmisel127.
Kunda linna välisõhu mürakaardist nähtub, et Kunda linna mürarikkad alad paiknevad raskeliiklusele
oluliste teede ääres ja tootmisalade lähiümbruses (vt Joonis 4). Müra vähendamise tegevuskava
kohaselt tuleb Kundas tähelepanu pöörata eeskätt vaiksete alade (I mürakategooria), aga ka muude
rohealade ja elamualade paiknemisele ja kaitse tagamisele.
Valla muudes piirkondades on välisõhus leviv müra seotud samuti eeskätt tootmispiirkondade ning
asulasiseste sõiduteedega, mida läbib raskeliiklus. Aga ka valda läbivate suuremate maanteede ning
perspektiivsete raudteede ja nende läheduses paiknevate aladega.
118
Puhke ja loodusliku maa-ala P2 juhtotstarbe hulka kuuluvad puhke- ja virgestusrajatiste maa-alad
119
Ühiskondliku ehitise maa-ala hulka kuuluvad haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutused
120
Puhke ja loodusliku maa-ala P1 juhtotstarbe hulka kuuluvad rohealad ja veekogud
121
Kõik muud ühiskondlikud ehitised
122
Keskkonnaministri 16.detsembri 2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020001
123
AÕKS § 58 ja 59, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130102020002?leiaKehtiv
124
AÕKS § 63 lg 1 ja 2, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130102020002?leiaKehtiv
125
Kunda linna välisõhu mürakaart 2018, ELLE OÜ, 2018, kättesaadav: https://viru-
nigula.ee/murakaardid
126
Kunda linna müra vähendamise tegevuskava. EL LE OÜ, 2020. Kättesaadav: https://viru-
nigula.ee/murakaardid
127
AÕKS § 63 lg 9, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130102020002?leiaKehtiv
94 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Joonis 4. Kunda linna mürakaardi koostamisel kaardistatud olulisemad müraallikad
Allikas: Kunda linna müra vähendamise tegevuskava (2020)
Tööstuse mõju
Tööstusmüra põhjustavad paiksed müraallikad (sh elektrituulikud ja sadamad). Tööstusmüra tase
sõltub tootmistegevuse iseloomust, tehnoloogiast, kasutatavatest masinatest ja seadmetest.
ÜP kohase tootmisalade paiknemise kohta vt täpsemalt eespool õhusaaste mõju osas. I
mürakategooriasse kuuluvate puhke- ja looduslike alade kavandamisel on need võimalusel suunatud
eemale tootmisaladest ning kus võimalik, määratud vahele nn üleminekualasid, mis toimivad ka
müra leevendava puhvrina (nt keskuse maa-ala ja ärimaa Kundas). Siiski on kohti, need on
planeeritud potentsiaalsete mürarikaste tegevsute vahetusse lähedusse (nt Kunda ja Aseri
kaubasadama ja sealsete tootmisalade kõrvale). Need alad automaatselt ei välista üksteist, kuid
tegemist on konfliktaladega, kus tegevuste kavandamisel tuleb lähtuda eelkõige inimese tervise ja
heaolu kaitse põhimõttest.
95 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Konkreetseid käitisi (sh tuuleparke) ÜP-ga ei planeerita, mistõttu ei ole KSH koostamise etapis teada,
milliseid konkreetseid tegevusi, hooneid jms planeeritavatele maa-aladele kavandatakse ning milline
on neist tuleneva müra mõju. Iga uue arenduse korral, millega võib kaasneda müra teke ja levik
välisõhus, tuleb enne tegevuse lubamist juhtumipõhiselt anda hinnang mõju olulisusele. Arvesse
tuleb võtta teisi lähipiirkonnas olemasolevaid ja teadaolevaid kavandatavaid tegevusi ja võimalikku
koosmõju nendega. Arenduste korral, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, kuid selle
puhul ei viida läbi keskkonnamõju strateegilist hindamist, peab planeeringudokumentatsioon
sisaldama mürahinnangut128. Piirkonnas, kus on koostatud välisõhu mürakaart, tuleb hindamisel
arvesse võtta selle tulemusi.
Tootmistegevuse kavandamisel, millega kaasneb müra levik välisõhus, tuleb inimeste kaitseks
vajadusel rakendada ennetavaid ja leevendavaid meetmeid. Eelistatud (ja kõige mõjusamad) on
meetmed, millega saab ennetavalt vähendada müra levikut välisõhku (ehituslikud, tehnoloogilised).
Müratekitavad tegevused on soovitatav suunata hoonetesse sisse ning välitingimustes teostada
müratundlike alade suhtes teisel pool tootmishoonet, et suunata müra tootmisala sisse. Hooned ise
toimivad samuti müratõkestavate objektidena tundlike alade ja tootmisala vahel. Täiendavalt võib
kasutada müra levikut takistavaid meetmeid (nt mürakaitseekraan müraallika juures, müratõke).
Müratõke tuleb üldjuhul rajada häiringut põhjustava objekti piiridesse. Tegevuse kavandamisel tuleb
jälgida, et planeeritavad hooned varjestaksid võimalikult suures ulatuses ümberkaudseid
müraallikaid ning müra suhtes tundlikud alad jäävad kinnistu vaiksematesse osadesse.
Olemasolevate tootmisalade kõrvale ei tohi üldjuhul lubada uute elamute, puhkealade või teatud
otstarbega ühiskondlike hoonete (lasteasutused, koolid, tervishoiu- ja hooldeasutused) rajamist, kui
ilmneb, et tootmisalal olemasolev tegevus ei suuda tagada nendel aladel müra vastavust
normtasemetele. Alternatiivina on see lubatud vaid juhul, kui müra normtaseme täitmise tagab
vastava arenduse kavandaja ise (tegevuste/objektide paigutus arendusalal, vajadusel müratõke, hea
heliisolatsiooniga materjalide kasutamine hoonete välispiiretel vms).
Liikluse mõju
Liiklusmüra osas on olulised suurema liiklussagedusega teed (vt täpsemalt eespool saasteainete ja
lõhnahäiringute osas) ning perspektiivsed raudteed. ÜP-s on käsitletud kahte raudteeliini: Aseri-
Sonda raudteeühendus ajaloolises transpordikoridoris ning võimalik Kunda raudteeliini pikendamine
sadamani, mille asukoht selgitatakse välja detailsema planeeringu ja täpsemate uuringute käigus.
Eeskätt sadamate ja tööstusalade arendamisega Kunda linnas ja Aseri alevikus kasvab tõenäoliselt
liikluskoormus nendeni viivatel sõiduteedel ning sellega seoses eeldatavalt ka müratase teega
vahetult piirnevatel aladel. Samuti on eeldada mürataseme tõusu sadamatega ja tootmisaladega
piirnevatel elamu- ja puhkealadel seal toimuva liikluse tõttu. Raudteeliinide rajamisel võib liinidel
toimuv rongiliiklus mõjuda häirivalt piirkonna elanikele. Perspektiivse Aseri-Sonda raudteetrassi
äärde muudatusi maakasutuses ei kavandata. Sarnaselt õhusaaste vähendamisele, on raskeliiklusest
lähtuva müra leevendamiseks samuti tõhusaim meede raskeliikluse ümbersuunamine (vt täpsemalt
eespool õhusaaste osas).
Aseri aleviku osas sadamasse viivad sõiduteede kasutamisel olulisi negatiivseid häiringuid
elamualadele ja müra suhtes tundlikemate ühiskondlike ehitiste aladele näha ei ole, kuna need
jäävad raskeliikluseks planeeritavatest teedest eemale. Aseri aleviku tootmisaladele tuleb vältida
raskeveokite lubamist läbi elamu-, ühiskondlike ehitiste alade ja puhkealade ning aleviku keskuse.
Edasiste tegevuste kavandamisel tuleb silmas pidada, et mitte kavandada uusi müratundlikke alasid
ja hooneid (nt elamud, mänguväljakud, lasteasutused, koolid, hooldekodud, teatud
spordirajatised129) suurema liiklussagedusega tee vahetusse lähedusse (kaitsevööndisse) ja
olemasolevale raudteele lähemale kui 200 m hajaasustuses ja 100 m tiheasutuses. Alternatiivina on
see lubatud vaid juhul, kui müra normtaseme täitmise tagab vastava arenduse kavandaja ise läbi
128
Hinnangu koostamisel tuleb juhinduda keskkonnaministri 16.detsembri 2016. a määrusest nr 71, eRT:
https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027
129
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/163756?leiaKehtiv
96 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
leevendavate meetmete. Aseri-Sonda raudtee ja perspektiivis ka Kunda raudteedetrassi rajamise
järgselt tuleb selle lähedusse muude tegevuste kavandamisel arvestada müra modelleerimise
tulemustega.
Teedelt lähtuva müra vähendamiseks on oluline ka rahuliku ja sujuva liikluse tagamine.
Uute taristuobjektide kavandamisel ning olemasolevate rekonstrueerimisel peab arendaja andma
hinnangu liiklusest tulenevale müratasemele ning tagama müra normtasemed teega külgnevatel
aladel.
Ka tööstuse arendamisega võib, sõltuvalt arenduse iseloomust, kaasneda liikluse suurenemine.
Alljärgnevalt on välja toodud olulisemad aspektid, millega tuleb tegevuse kavandamisel arvestada:
• suuremahulised äri- või tootmistegevusega seotud transpordivood ning raskeveokite
regulaarne liiklus tuleb üldjuhul suunata müratundlikest aladest mööda neid läbimata;
• vajadusel tuleb kehtestada kiirusepiirangud, kuna need aitavad vähendada transpordist
tulenevat müra. Samas tuleb arvestada, et piirkondlikud kiirusepiirangud on efektiivsed vaid
juhul, kui nende rakendamine on võimalik meetmetega, mis ei põhjusta kiirendamist (nt
künnised sõiduteel). Meetodid peavad olema suutelised kontrollima liikluse sujuvust,
eesmärgiks on rahulik sõiduviis130;
• parkimine tuleb lahendada omal maaüksusel ja moel, et parkimisega seotud müra ei häiri
ümberkaudseid elanikke.
Müra vähendamise tegevuskava
Piirkondades, kus on koostatud müra vähendamise tegevuskava, tuleb kaalutlusotsuste tegemisel
ning müra vähendamise meetmete seadmisel juhinduda muuhulgas tegevuskavas sätestatud
meetmetest. Mürakaardi ja selle alusel koostatud müra vähendamise tegevuskava uuendamist
korraldab kohaliku omavalitsuse üksus uute oluliste müraallikate lisandumisel või muu müraolukorra
olulise muudatuse korral hiljemalt kolme aasta jooksul pärast olulist muudatust131).
Potentsiaalsete mürarikaste aladega (sadamate, tootmisaladega) piirnevate I mürakategooriasse
kuuluvate alade kaitseks võib vajalikuks osutuda ka piirangute kehtestamine müra tekitavate
tegevuste läbiviimisele (nt teatud tegevuste piiramine öisel ajal ja puhkepäevadel). Vastavat
vajadust tuleb kaaluda iga konkreetse tegevuse osas eraldi.
Et vältida võimalikke probleeme tulevikus, on keskkonnahäiringuid põhjustavate tegevuste lubamise
osas konkreetsesse asukohta otsuse tegemisel on oluline roll kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusel,
et tagada tasakaal erinevate huvide ja õiguste vahel.
Meetmed mürast tuleneda võivate oluliste negatiivsete mõjude ennetamiseks ja leevendamiseks on
toodud ka ptk-is 10.12.3.
8.14.4. Vibratsioon
Pinnase kaudu levivat vibratsiooni põhjustavad teatud (tööstus)ettevõtted ja liikus. Ülemäärane ja
kontrollimatu vibratsioon võib põhjustada ehitiste, masinate jt tarindite kahjustusi, ka purunemist.
Inimesed tunnetavad pinnase kaudu levivat vibratsiooni valdavalt ruumides viibides, kogu kehaga
ning see mõjub peamiselt närvisüsteemile ja veresoonkonnale. Toime sõltub vibratsiooni tugevusest.
Sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ on kehtestatud üldvibratsiooni
piirväärtused, pidades silmas eelkõige inimeste ja eluhoonete kaitset. Uutele projekteeritavatele
130
Lahti, T. (2010). Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine (käsiraamat).
http://www.okokratt.ee/myra2010/Keskkonnamyra_raamat.pdf
131
AÕKS § 66 lg 1, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130102020002?leiaKehtiv
97 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutustele, koolieelsete lasteasutuste elu-, rühma- ja
magamistubadele kehtestatud üldvibratsiooni piirväärtused on 79 dB päeval ja 76 dB öösel.132
Tavapärasel töörežiimil töötavatest tootmisettevõtetest ja muudest tööstusalal asuvatest
objektidest lähtuv vibratsioon (maapinna võnked) ei ole reeglina norme ületav ega ohtlik inimestele
või naabruses asuvatele hoonetele. Vibratsiooni levik tootmishoonetest väljapoole on üldjuhul
takistatud juba tehnoloogiliste lahendustega põhjustel, et vältida vibratsiooni võimalikku kahjulikku
toimet nii hoonele endale kui selles paiknevatele seadmetele. Tähelepanu tuleb pöörata ka seadmete,
masinate ja muude vibratsiooniallikate paiknemisele, hooldamisele ja kasutamisele, tehes seda viisil,
et nende poolt tekitatud vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei ületa üldvibratsiooni
piirväärtusi. Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada sotsiaalministri määruse nr 78 nõudeid.
Märkimisväärset maapinna kaudu levivat vibratsiooni võib põhjustada kaevandamine juhul, kui
teostatakse lõhkamisi. Mõju on seotud eeskätt võimalike kahjustustega hoonetele (nt praod).
Lõhketöö vibratsioon sõltub erinevatest teguritest - korraga plahvatava lõhkeaine kogusest,
kaugusest, kivimi omadustest, lõhketöö meetodist vms. Uute mäeeraldiste kavandamisel, kus
plaanitakse lõhkamistöid, tuleb analüüsida ja anda hinnang pinnases leviva vibratsiooni mõjule,
soovitavalt läbi pinnases levivate lainete modelleerimise. Maapinna kaudu leviv hoonetele ohutu
vibratsioonitase ning ohualad tuleb määrata lõhketööde projektis ning tööde läbiviimisel tagada
tegevuse vastavus projektis sätestatule. Korrektse lõhketööde projekti ning tööde teostamise korral
kahjustusi hoonetele eeldatavalt ei kaasne.
Autoliiklusega kaasnev vibratsioon võib olla tajutav suurema liiklussagedusega teede ääres juhul,
kui elamu või muu vibratsiooni osas tundlik hoone asub vahetult tee ääres. Liiklusest tulenev
vibratsioon sõltub suuresti ka teede olukorrast. Heas seisukorras teede korral ei ole põhjust eeldada
liiklusest tingitud vibratsiooni tasemeid, mis küündiks eluhoonete piirväärtuste lähedale või võiks
põhjustada kahjustusi olemasolevatele hoonetele. Valla suuremate teede olukord on hea. Tegemist
ei ole olulise probleemiga. Liiklusest tulenevate vibratsioonimõjude vältimiseks on oluline eelkõige
teede korrashoid ning vajadusel raskeveokitele kiiruspiirangute, kindlate liikumiskoridoride ning nt
liiklemiskellaaegade määramine.
Raudteeliikluse puhul tekitab rongi rataste veeremine rööpal vibratsioonienergiat, mis antakse
rööpa aluse kaudu edasi pinnasesse. Energiakogus, mis antakse pinnasesse edasi, on otseselt sõltuv
rongi ratta ning rööpa siledusest ja rongi vedrustussüsteemi ning rööpa tugistruktuuri vahel tekkida
võivatest resonantssagedustest. Intensiivse liiklusega raudteeliinide (reisi- ja kaubarongi liiklus
raudteeliinil ööpäevas üle 50 rongipaari kaheteelises piirkonnas ja üle 24 rongipaari üheteelises
piirkonnas) 133 vahetus läheduses võib maapinna kaudu leviv vibratsioon olla tajutav. Juhul, kui rööpa
pind on ebatasane, rattad ebaühtlased, vedrustus jäik või geoloogilised tingimused vibratsiooni
levikut soodustavad, võib vibratsioon olla tajutav ka raudtee vahetust lähedusest kaugemal, kuid
võimalikud piirväärtust ületavad piirkonnad jäävad siiski raudtee lähiümbrusesse. Uute rajatavate
raudteeliinide puhul ei ole valdavalt tegemist olulise probleemiga. Nii Aseri-Sonda kui Kunda
raudteede kasutamise intensiivsus on prognoositavalt madal. Siiski on nii Aseri-Sonda raudteeliini
rajamise kui Kunda perspektiivse raudteekoridori asukoha kavandamisel soovitav üle vaadata ka
vibratsiooniaspekt ning anda hinnang mõju olulisusele. Raudteeäärsesse tsooni uute hoonete
kavandamisel tuleb vajadusel ette näha meetmed vibratsiooni mõjude
ennetamiseks/leevendamiseks (vibratsiooni levikut vähendavate materjalide ja konstruktsioonide
kasutamine). Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada sotsiaalministri määruse nr 78 nõudeid.
Meetmed nõuetekohase vibratsiooni tagamiseks on toodud ka ptk-is 10.12.4.
132
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110061
133
Raudtee tehnokasutuseeskiri. Kinnitatud teede- ja sideministri 9. juuli 1999. a määrusega nr 39. eRT:
https://www.riigiteataja.ee/akt/118072015006?leiaKehtiv
98 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
8.14.5. Radoon
Radoon on radioaktiivne looduslik, värvitu ja lõhnatu inertgaas, mis ei osale keemilistes
reaktsioonides ja eraldab lagunemisel ioniseerivat alfa-kiirgust (α-kiirgust). Radoon on üks vahelüli
loodusliku uraani (U238) lagunemisel stabiilseks pliiks.
Uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal maakoores, samuti ka kõikides mineraalsetes
ehitusmaterjalides, mis tähendab, et ka radooni leidub kõikjal.
Radooni gaasiline olek soodustab radooni aatomite edasiliikumist eelkõige poorsetes pinnastes ja
ainetes. Jõudes atmosfääri hajub radoon kiiresti, mistõttu selle kontsentratsioon välisõhus ühe meetri
kõrgusel maapinnast on madal/normaalne (tavaliselt 10–30 Bq/m3). Radoon siseneb hoonesse
peamiselt ehitise all olevast pinnasest, vähem ehitusmaterjalidest ja tarbitavast veest. Hoone
siseruumides on õhurõhk tavaliselt väiksem kui hoonet ümbritsevas pinnases, mistõttu on gaasilisel
radoonil hõlbus imbuda majja läbi vundamendipragude või erinevate tehnovõrkude avauste.
Radoon pole väliselt ohtlik ega põhjusta probleeme seni, kuni ei ole sattunud organismi. Õhuga sisse
hingatud radoonist ja selle tütarproduktidest vabanev α-kiirgus suurendab kopsuvähki haigestumise
riski. Mida suurem on radoonist põhjustatav kiirgusdoos, seda suurem on risk haigestuda kopsuvähki.
Kopsuvähki haigestumise riski mõjutavad lisaks mitmed faktorid: näiteks suurendavad riski rohke
viibimine siseruumides ning seal suitsetamine.134
Põhja-Eestis, kus uraanirikka diktüoneemaargilliidi peal lasub poorne ja lõheline paekivi, saab uraani
lagunemise käigus tekkiv radoon tõusta maapinnale.
Geoloogilisest ehitusest tulenevalt ulatub Viru-Nigula valla pinnaste radoonisisaldus normaalsest
kõrgeni (10-50 kBq/m3). Valdav osa vallast asub kõrge radooniriskiga alal, radoonirisk on
madal/normaalne vaid rannikumadalikul (Malla, Mahu, Letipea piirkonnas). Täpsema ülevaate Viru-
Nigula valla radoonisisaldusest pinnaseõhus annab Joonis 5.
Joonis 5. Maksimaalne 222Rn-sisaldus pinnaseõhus (kBq/m3 ) Viru-Nigula vallas Allikas:
Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas, seisuga 21.11.2019135
134
Keskkonnaministeeriumi veebileht: https://www.envir.ee/sites/default/files/radooniohu_arvestamine.pdf
(vaadatud 21.11.2019)
135
Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas, seisuga 21.11.2019
99 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Lähtudes Eesti Vabariigi standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks
uutes ja olemasolevates hoonetes“136 tuleb lisaks kõrge radoonisisaldusega aladele tähelepanu
pöörata ka normaalse radoonisisaldusega aladele, sest võib esineda erandlik olukord, kus
radoonitase on tegelikult lokaalselt kõrge (probleem võib tekkida normaalse ja kõrge taseme
äärealadel). Standard ütleb ka, et elamutele ja avalikele hoonetele, kus inimesed viibivad pikemat
aega järjest (nt lasteaiad ja koolid), tuleb pinnase mõõtmised teha alati.
Eeltoodust lähtuvalt tuleb aladel, kus radooni (Rn) sisaldus pinnaseõhus ületab lubatud piirväärtuse
(50 kBq/m3), ning sellega piirnevatel normaalse radoonisisaldusega (30-50 kBq/m3) aladel teha
detailsemad radooniriski uuringud enne elamute, olme- ja teiste samaotstarbeliste hoonete
projekteerimist ning vajadusel rakendada standardis esitatud radoonikaitse meetmeid. Samuti on
nendel aladel soovitav kontrollida radoonitaset olemasolevates hoonetes, kus inimesed viibivad
pikemaajaliselt, ja vajadusel rakendada asjakohaseid radoonikaitse meetmeid. Üldjuhul võib
kõrgenenud radoonitaset siseruumides esineda eelkõige keldrites ja esimese korruse tasandil.
Madala radoonisisaldusega on Viru-Nigula vallas üksnes Malla, Mahu ja Letipea piirkond, iseäranis
kõrge radooni sisaldusega aga endine Aseri valla piirkond. Ka Kunda linnas on pae pealne osa kõrge
radooni sisaldusega. Alternatiivina radoonisisalduse mõõtmisele pinnases võib kõrge ja nendega
vahetult piirnevatel normaalse radoonisisaldusega aladel rakendada radoonikaitsemeetmeid
ennetavalt. Sellisel juhul on kohalikul omavalitsusel soovitav nõuda nende lisamist detailplaneeringu
või ehitusprojekti dokumentatsiooni.
Vastavaid juhiseid saab eelnimetatud standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete
kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. See standard annab juhiseid nii uue radooniohutu
hoone projekteerimiseks kui ka olemasoleva hoone radooniohutuks muutmiseks. Samuti käsitleb
standard põhjalikult radooniohu vähendamise meetmeid, alustades radooniohutu ehitamise
üldpõhimõtetest ja lõpetades näiteks spetsiifiliste lahendustega vanadele keldriga hoonetele.
Standard sisaldab tekstilist ja pildilist materjali, et toetada radoonitõrje meetmete efektiivset
kasutuselevõttu.
Rohkem teavet radooni esinemise, mõju ja radoonisisalduse vähendamise meetmete kohta on
toodud Keskkonnaministeeriumi veebilehel https://www.envir.ee/et/radoon.
Meetmed nõuetekohase radoonitaseme tagamiseks on toodud ptk-is 10.12.5.
8.14.6. Valgusreostuse vältimisest
Valgusreostus ehk valgussaaste on üleliigne, tarbetu või soovimatu (häiriv, pealetükkiv) tehisvalgus.
Valgusreostus on lai mõiste, mis hõlmab mitmeid kunstliku valguse ebaefektiivsest ja tarbetust
kasutamisest tingitud probleeme. Valgusreostust tekitavad tänavavalgustid, aiavalgustid,
reklaamplakatite- ja fassaadivalgustus, mis on halvasti projekteeritud, varjestamata ja/või suunatud
üles taevasse. Valgusreostus on ka see, kui tänavalaternatelt tulev valgus paistab elamu akendest
sisse või eredad tuled ettevõtete ja tööstuste valgustitelt valgustavad ümbruskonda 137.
Valgusreostuse võimalik kahjulik mõju inimese tervisele on seotud eeskätt öise une häirimise ning
võimalike avariide põhjustamisega pimestamise tulemusena. Kõige suuremaks valgusreostuse
põhjustajaks on tänavate, teede, parklate ja tööstuste valgustid. Valgusreostuse näol on tegemist
keskkonnahäiringuga (ebasoodsa keskkonnamõjuga).
Valgusreostus tekib valgusallikate valest kasutamisest, mis on seotud inimeste harjumustega,
teadmatusega, aegunud standarditele vastavate valgustite kasutamisega ja valgusreostusest
tingitud ohtude mittemõistmisega. Väga oluline on seejuures asjaolu, et välisvalgustus töötab
tavaliselt ka siis, kui seda ei vajata või kohtades, kus see häirib inimesi.
Vt Eesti Standardikeskus: https://www.evs.ee/tooted/evs-840-2017 (vaadatud 21.11.2019)
136
Marek Vilipuu, Tallinna Tehnoloogiaülikooli Füüsikainstituut. Valgusreostuse taustauuringud. Valgusreostuse
137
mõjudest ja hetkeseisust Eestis, 2012
100 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Kohalikul omavalitsusel on uute tegevuste kavandamisel võimalik vältida valgusreostuse tekkimist.
Kunda linnas, Aseri ja Viru-Nigula alevikes ning Rannu ja Vasta külades on paigaldatud uus
tänavavalgustus, mis vähendab oluliselt valgusreostust.
Ehitusaegne mõju
Ehitustööde läbiviimisel pimedal või halva nähtavusega ajal on ehitusplatsid valgustatud ajutiste
valgusallikatega. Ehitusaegsed mõjud on seotud ka ehitusmasinate tulede valgusvihkudega
ehitusplatsil. Samuti on ehitusplatsidel valgustatud ajutised hooned (nt soojakud). Valgustus on
vajalik ka ohutuse ja turvalisuse tagamiseks ning ehitusmasinate ja -seadmete valvamiseks ehituse
maa-alal. Tegemist on ajutise mõju ja lokaalsete valgusallikatega, mille mõju ei ulatu reeglina
ehitusplatsi territooriumist märkimisväärselt kaugemale. Ehitusplatside valgustamisel tuleb jälgida,
et valgusallikad oleksid suunatud just nendele objektidele, mida tuleb valgustada, et ei oleks
suunatud taevasse, ei häiriks liiklust ja ümberkaudseid elanikke ning inimeste kasutatavaid objekte.
Kasutusaegne mõju
Tänavate, teede, parklate ja tööstusobjektide välisvalgustus tuleb lahendada nende kavandamise
käigus. Tootmisobjektide kasutusaegne valgustus sõltub konkreetse ettevõtte töörežiimist ning on
olulisel määral seotud ohutuse ja turvalisuse tagamise nõuetega. Valgustuse projekteerimisel tuleb
muuhulgas lähtuda töökohtade valgustust käsitlevatest standarditest ja normidest.
Mõnevõrra aitab valgusreostuse mõju leevendada tööstusobjektide ja elamukruntide vahelised
kõrghaljastusega haljasribad. Siiski tuleb arvestada, et lehtpuud, mis on suure osa aastast raagus,
ei varja häirivaid valgusvihke elamualadel. Seetõttu tuleb välisvalgustuse kavandamisel ja
paigaldamisel jälgida, et valgusvihud ei oleks suunatud elamute poole. Soovitav on haljasribale lisada
ka okaspuid, kuid jälgida tuleb, et need ei hakkaks varjama päikesevalgust elamukruntidel.
Liiklusohutuse seisukohalt tuleb jälgida, et ettevõtete (reklaam)valgustus ei hakkaks häirima teedel
liiklejaid.
Välisvalgustus tuleb kavandada selliselt, et see täidab oma eesmärke ning võimalikult vähe reostab
keskkonda. Valgustuslahenduste väljatöötamisel tuleb rakendada vastavat kaasaegset oskusteavet,
et vältida ülevalgustamist ja vähesäästlike süsteemide rakendamist.
Meetmed valgusreostuse vähendamiseks on toodud ka ptk-is 10.12.6.
8.14.7. Puhkealad ja nende kättesaadavus
Viru-Nigula vallas on puhkealadeks eelkõige Soome lahe äärsed rannaalad ja Padaoru ümbruse alad,
millel on kõrge rekreatiivne väärtus. Lisaks on Lääne-Viru maakonna rannikualal suur mereturismi
potentsiaal. Oluliste puhkealade hulka kuuluvad ka pargid ja haljasalad, mänguväljakud ning
spordiplatsid. Laiemalt täidavad puhkefunktsiooni kõik looduslikud metsaalad, rabad, mererannik
ning järvede ja jõgede kaldad koos matkaradade, puhke- ja supluskohtadega.
Läbi maakasutuse juhtotstarvete kavandamise ning aladele seatavate kasutustingimuste arvestab
ÜP lahendus nii olemasolevate puhkealadega kui ka soodustab uute puhkeotstarbeliste alade
tekkimist. Puhke- ja loodusliku maa-ala juhtotstarbe määramisega ning neil multifunktsionaalse
kasutuse võimaldamisega (puhkamine koos spordi- ja vaba aja veetmise võimalustega) loob
koostatav ÜP eeldused mitmekesiseks vaba-aja veetmiseks igas eas valla elanikele, samuti
külastajatele. Taoliste puhkealade planeerimine asutusüksustesse ja nende vahetusse lähedusse
parandab ka elamualade kvaliteeti ja seeläbi vallaelanike igapäevast heaolu. Positiivset mõju
siinkoha avaldab ka KAH (kõrgendatud avaliku huviga) alade määramine Kundasse ja Aserisse, sest
see võimaldab muuhulgas hoida ja kaitsta piirkonna elanike jaoks olulisi loodusalasid.
Suurt rõhku pöörab ÜP lahendus ka puhkevõimaluste soodustamisele valla mereäärsetes
piirkondades. Mereäärsete puhkevõimaluste soodustamine toimub eeskätt läbi sadamate ja
väikesadamate võrgustiku arendamiseks ning elamuarenduseks ja majutusasutuste tekkeks eelduste
loomise.
101 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Puhkealade väärtust aitavad tõsta ning nende kasutust senisest veelgi enam intensiivistada ÜP-ga
määratud supelranna maa-alad, matka- ja terviserajad.
Lisaks puhkevõimaluste olemasolule on tähtis ka nende kättesaadavus, milleks loovad head eeldused
ÜP-ga kavandatavad perspektiivsed uued jalg- ja jalgrattateed, samuti matkarajad. Lisaks
puhkealade kättesaadavuse parandamisele kohalike elanike seas on heal tasemel jalg- ja
jalgrattateede võrgustikul positiivne mõju ka turistide valda meelitamisele.
ÜP-ga määratakse puhke ja loodusliku maa-ala juhtotstarve üldjuhul suurematesse asulatesse ja
nende lähialadele. Hajaasustusse eraldi puhkealasid valdavalt ei kavandata. Hajaasustuses on
puhkeotstarbel kasutatavad loodusalad laiemalt. Looduslike, puhkeväärtust kandvate alade säilimist
ja väärtustamist toetab ÜP läbi nendega arvestava maakasutuse planeerimise ning
maakasutustingimuste seadmise. Samuti toetavad looduslike puhkealade säilimist hajaasustuses
kaitstavate loodusobjektide, veekogude, taimestiku ja loomastiku, rohevõrgustiku, kultuuriväärtuste
vms kaitseks seatavad tingimused.
Kokkuvõttes on koostataval ÜP-l positiivne mõju puhkealadele ja nende kättesaadavusele. ÜP kohane
maakasutus ning seatud tingimused tagavad nii olemasolevate puhkealade säilimise, kaitse ja
kättesaadavuse kui ka loovad eeldused uute puhkeväärtuslike alade tekkimiseks ning
puhkevõimaluste mitmekesistamiseks. Paiguti jäävad ÜP-ga määratavad puhkealad tööstusalade
vahetusse lähedusse, kus võib tekkida müraprobleeme, kuid nende vältimiseks on antud vastavad
tingimused (vt ptk 8.14.3).
ÜP-s toodud tingimused on puhkealade kaitseks piisavad ning täiendavad meetmed ei ole vajalikud.
8.15. Mõju taristule
8.15.1. Mõju teedevõrgule
Teedevõrgu arendamise eesmärk on tõsta liiklusohutust, kujundada säästvat arengut ning
vähendada liiklusest tulenevaid negatiivseid mõjusid (õhusaaste, müra, vibratsioon). Läbimõeldud,
piisava tihedusega ning heas korras transpordivõrgustik loob tingimused heaks elukeskkonnaks,
teenuste kättesaadavuseks ning ettevõtluse, kultuuriruumi ja turismi arendamiseks.
Sõiduteed
Valla sõiduteed on üldjoontes välja kujunenud ning vallasiseste teede võrgustiku tihedus piisav. Küll
iseloomustab teid kohatine mahajäämus - enamik kohalikke teid on kruusakattega, teede seisukord
rahuldav. Korralik teekate on suurema liiklussagedusega maanteedel.
Kunda ja Aseri kaubasadamate ning eeskätt sadamate ja Kunda linna ümbrusesse jäävate
tööstusalade arendamisega suurenevad veomahud sadamatesse ning tööstusettevõtetega seotud
liiklus. See tähendab kasvavaid liiklusvoogusid nii Kunda linna kui Aseri aleviku suunal ning
täiendavat koormust ka asulaid läbivatele teedele. Kunda linnaga on juba täna seotud suurem
kaubavedude maht vallas – linna läbivatel teedel veetakse aastas ligikaudu 2,3 – 2,5 miljonit tonni
erinevat liiki kaupa138.
Kunda linnas, kus raskeliikluse poolt kasutatavaid teid kasutavad igapäevaseks liiklemiseks ka
kohalikud elanikud ja turistid139, aitab negatiivseid mõjusid kõige efektiivsemalt leevendada
raskeliikluse ümbersuunamine. Ümbersõidu puudumisel on oluline panustada teede olukorra
parandamisse ning tagada hea seisukord läbi jooksva remondi ja hoolduse. Üldplaneeringuga on ette
nähtud võimalus Kunda linnas Koidu tn pikenduse ehitamiseks Selja teeni, mis loob alternatiivse
139
Põdruse-Kunda-Pada maantee (linnasiseselt Selja tee, Jaama tee) ja Uus-Sadama tee.
102 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
ligipääsu linna läänepoolsetele elamu- ja ärialadele ning seeläbi aitab eeldatavalt vähendada
liikluskoormust linna keskosasse suunduvatel teedel.
Aseris on liiklus sadama alale kavandatud selliselt, et raskeliiklus ei läbi elamualasid ega ühiskondlike
ehitiste alasid, ka on elanike ja turistide poolt nende teede kasutatavus madal140. Sadama piirkonda
jäävatele tootmisaladele tuleb vältida raskeveokite lubamist läbi elamu-, ühiskondlike ehitiste alade
ja puhkealade.
Teede hea seisukorra hoidmiseks tuleb tähelepanu pöörata ka liiklust rahustavatele meetmetele (nt
kiiruse piiramine) ning vajadusele seada veokitele massipiirangud.
Tähelepanu tuleb pöörata ka kohalike teede olukorra parandamisele. Suhteliselt halvas olukorras on
Pada-Aruküla, Mahu-Letipea ja Selja mõis-Katela teed. Enamik kruusakattega teid vajavad remonti,
kraavide puhastamist ning teepeenarde profileerimist. Elamuarendusega mereäärsetes Mahu ja
Letipea piirkondades on oodata liiklussageduse kasvu piirkonna teedel, mis halvendab nende
olukorda veelgi. Tulenevalt ettevõtluse arengust ja/või elamualade paiknemisest tuleb eelisarendada
nende teede rekonstrueerimist või ehitust, kus vajadus selleks on kõige suurem (nt Mahu-Letipea
piirkond).
Tähelepanu tuleb pöörata ka tekkiva tolmu vähendamisele kruusateedel. Teede viimine tolmuvaba
katte alla tagab teedel muuhulgas sõidusujuvuse ja ka ohutuse ning vähendab tolmamisest
tulenevaid häiringuid. Tolmu mõju suurus sõltub eeskätt elanikkonna paiknemisest ja
liiklussagedusest. Oluline on näha ette ka ressursid teede maa-ala regulaarseks puhastamiseks
võsast ja puudest, et tagada vajalik külg- ja pikinähtavus.
Liiklusohutuse seisukohalt on tähtis tagada turvalised ja head teeületusvõimalused ning ristumised
maanteedega, et ei tekiks nende tugevat katkestavat mõju eri sihtkohtadele ligipääsus. Maanteede
äärsetele katastriüksustele tuleb tagada juurdepääsud. Liiklusele olulist mõju avaldavate arenduste
kavandamisel tuleb pendelliikumise vältimiseks vältida nende planeerimist keskuse tegevusalast
väljapoole. Maanteede äärsetele aladele tegevuste kavandamisel tuleb jälgida, et ei tekiks ohtlikke
konflikte maanteeliiklusega.
Tallinn-Narva maanteed ning Padaoru liiklussõlme on ÜP-s käsitletud maakonnaplaneeringutest
tulenevalt oluliselt muudetava teelõiguna, mille täpne lahendus selgub järgnevate planeeringutega
(nt riigi eriplaneeringuga). Põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva rekonstrueerimisel on positiivne mõju,
kuna sellega paraneb teekate, liiklus muutub sujuvamaks ja ohutumaks.
Kohalikul omavalitsusel tuleb teede ehitamise ja rekonstrueerimise kavandamisel, sh uue
teehoiukava koostamisel, analüüsida toimunud ja ÜP-ga kavandatavast maakasutusest tulenevaid
prognoositavaid muutusi riigi ja kohalike teede liiklustiheduses. Kava koostamisel on oluline pöörata
tähelepanu ka valda läbivate riigiteede seisukorrale ja vajadusel esitada ettepanekud meetmete
rakendamiseks, milleks annab võimaluse liiklusseadus.
Uute teede rajamise kavandamisel tuleb arvestada olemasoleva keskkonna väärtuste ja piirangutega
(kaitstavad loodusobjektid, rohevõrgustik, väärtuslik põllumajandusmaa vms), kõikide õigusaktidest
tulenevate tingimuste ning vajalike kooskõlastustega.
Jalg- ja jalgrattateed
ÜP-ga nähakse ette mitmeid uusi jalg- ja jalgrattateid (vt ÜP seletuskirjast). Nende kavandamisel on
ennekõike lähtutud eesmärgist ühendada olulisemad elupiirkonnad valla suuremate keskuste,
peamiste teenuste ning ligipääsuga puhke- ja virgestusaladele. Samuti on teede kavandamisel silmas
peetud tee algust ja lõppu, et see oleks loogilises kohas (kaupluse, kooli, äri- ja tootmisalade,
puhkekoha vms läheduses, ühendus olulisemate sihtkohtadeni). Täpne maa-ala vajadus ja asukoht
selgitatakse välja projekteerimise käigus.
140
Vallale kuuluva Kordoni tn ja Sadama tee kaudu. Allikas: Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju
hindamise programm, Aseri Sadam OÜ ja Skepast&Puhkim OÜ, 2019
103 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Jalg- ja jalgrattateede rajamine on positiivse mõjuga, kuna sellega paraneb elanike liikumisvõimalus,
liiklemise ohutus, eeldatavalt tervislike eluviiside harrastamine ja säästev liikumine, sh väheneb
isiklike sõiduautode kasutamine. Teede rajamine parandab oluliselt valla laste ja noorte võimalusi
iseseisvalt koolis käimiseks, huvitegevuse ja tervisespordiga tegelemiseks, samuti eakate
liikumisvõimalusi.
ÜP-ga on ette nähtud meetmed teede kasutajatele ohutuse tagamiseks.
Uute teede rajamise kavandamisel tuleb arvestada olemasoleva keskkonna väärtuste ja piirangutega
(kaitstavad loodusobjektid, rohevõrgustik, väärtuslik põllumajandusmaa vms), kõikide õigusaktidest
tulenevate tingimuste ning vajalike kooskõlastustega.
Meetmed teede ja liikluse arendamiseks on toodud ka ptk-is 10.13.1.
8.15.2. Mõju sadamatele
Sadamaregistri andmetel on Viru-Nigula valla territooriumil kolm sadamat: Kunda sadam ning
ehitamisel olevad Mahu sadam ja Aseri väikesadam. Sadamaseaduse kohaselt on väikesadam sadam
või sadama osa, kus osutatakse sadamateenuseid alla 24-meetrise kogupikkusega veesõidukitele
(§ 2 lg 18).
ÜP-ga nähakse ette Kunda sadama arendamine regionaalseks kaubasadamaks, Aseri sadama
arendamine kaubasadamaks selle ajaloolises kohas ning väikesadamate võrgustiku väljaarendamine
(nt Mahu sadam, Kalvi sadam ja Kunda jahisadam). Aseri kaubasadama projekteerimisel on
arvestatud rannakalurite paadisadama rajamise võimalusega.
Kaubasadamate arendamine toimub eeldatavalt etappide kaupa lähtuvalt konkreetsest vajadusest.
See toob kaasa ettevõtluse ja tööstuse arenemise Kunda ja Aseri alevikus ja selle lähiümbruses,
kasvatab piirkonna liiklusvoogusid ning transpordi-, elukohtade- ja energiavajadust. ÜP-s on nende
vajadustega arvestatud, nt on ette nähtud raudteeühenduse loomise võimalus nii Kunda kui Aseri
sadamaga.
Lääne-Viru maakonna rannikuala teemaplaneeringus on käsitletud Kunda linna ümbersõidu rajamise
vajadust. Ümbersõidu trass on kajastatud Lääne-Viru maakonnaplaneeringus 2010+ ja Viru-Nigula
valla üldplaneeringus. Ümbersõidu rajamise eesmärk on olnud Kunda linnas asuvaid tehaseid ja
sadamat teenindava rasketranspordi möödajuhtimine linna elamualadest. Kunda ümbersõidu
eeltasuvusarvutuse tulemusena järeldati, et tasuvuse seisukohalt on arvestatav taastusremont
olemasolevatel teelõikudel. Sellest tulenevalt ei hakanud Maanteeamet ümbersõidutrassi
kavandama. Kunda sadama arendamise ja AS-i Kunda Nordic Tsement otsuse lõpetada kohapeal
klinkri tootmine ja vedada seda laevadega sisse tulemusena kasvab raskeveokite liiklustihedus ja
seega on ümbersõidu rajamine siiski vajalik. Seetõttu on soovitav selle trass koostatava ÜP-ga
määrata.
Juhul, kui kaubasadamates taotletakse tegevuslubasid, mille realiseerimine toob kaasa CLP määruse
(ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–1355) kohase ohtliku kemikaali käitlemise või käitluskoguste
suurenemise, tuleb iga kord kindlaks teha ja hinnata KemS § 32 lõikes 1 toodud asjaolud. Seejuures
tuleb: kindlaks teha doominoefektiga käitised; arvestada olemasoleva käitise läheduses paiknevaid
ehitisi, nagu liiklusmagistraalid, rahvarohked paigad ja elamurajoonid, kui nende paigutus võib
suurendada suurõnnetuse riski või selle tagajärgede raskust; säilitada ohutuse tagamiseks vajalik
vahemaa käitise ning elamurajoonide, avalikus kasutuses olevate hoonete ja alade, puhkealade ning
võimaluse korral peamiste transpordiliinide vahel; kaitsta looduse poolest erilist huvi pakkuvaid või
eriti tundlikke alasid käitise läheduses, tagades selleks ohutu vahemaa või võttes muid asjakohaseid
meetmeid. Kui planeerimise ja projekteerimise käigus algatatakse keskkonnamõju strateegiline
hindamine või keskkonnamõju hindamine, hinnatakse käitisega seonduvaid riske ja ohte ning
teavitatakse avalikkust selle menetluse käigus.
Kunda Sadam AS tegi Viru-Nigula ÜP LS ja KSH VTK menetluse käigus ettepaneku näha ÜP-s ette
võimalus Kundas toruühenduse rajamiseks Rakvere-Kunda kaubaraudtee lõppjaama ja Kunda
104 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
sadama vahel. See võimaldaks Kunda Sadam AS-i hinnangul kordades suurendada läbi Kunda
sadama käideldavaid vedelkaupade mahte.
Sadamaseaduse alusel on sadamaala oluline osa sadama maa-ala. Andmed sadama maa-ala kohta
tuleb esitada sadamaregistrile sadama registrisse kandmisel või sadama kohta käivate andmete
muutumise korral. Seetõttu on oluline määrata ÜP-ga Kunda ja Aseri kaubasadama ning Kalvi
väikesadama maa-alade ulatus. KSH tegi ÜP koostamise käigus ettepaneku selle määramiseks,
millega ÜP koostamisel ka arvestati.
Väikesadamate rajamine Mahu ja Kalvi külla suurendab piirkonna atraktiivsust puhkajate hulgas, aga
toob kaasa ka liiklusvoogude suurenemise harjumuspäraselt vaiksetes rannakülades. Sadamate
arendamise projektide osa peaks olema juurdepääsude rajamine, vajadusel olemasolevate teede
rekonstrueerimine ja tolmuvabaks muutmine, parkimiskohtade, jäätmekäitlussüsteemi ja WC-de
kasutusvõimaluste läbimõtlemine koostöös kohaliku kogukonnaga. Ka väikesadamates tuleb täita
sadamaseaduse 4. peatükis sätestatud keskkonnakaitse nõudeid sadamateenuste osutamisel.
Väikesadamate arendamisel on soovitav arvestada koostatavas Eesti mereala planeeringus toodud
suunisega, mille kohaselt tuleb uued väikesadamad rajada looduslikult sobivatesse kohtadesse,
sobiva sügavusega merealale ja arvestades majanduslikku jätkusuutlikkust ning ohutust, et vältida
ebaproportsionaalselt suurt keskkonnamõju ning kulutusi süvendamisele, kaitsele lainetuse eest jms.
KeÜS § 391 lõike 1 kohaselt puudub sadamas veekogu kallasrada. Selleks, et soovijatel oleks võimalik
mööda mereranda liikuda, tuleb tagada sobiv optimaalne rada ümber sadamate moodustatavate
maa-alade.
Sadamate rajamine, laiendamine ja rekonstrueerimine toimub detailplaneeringu või vastavate
tegevuslubade (veeluba, ehitusluba) alusel. KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse tegevusloa
taotluse menetluse käigus kavandatava tegevuse keskkonnamõju.
Sadamate kasutamine toob kaasa erinevaid keskkonnamõjusid, mida on hinnatud vastavates
peatükkides – vt ptk-d 8.6 (mõju põhjaveele), 8.7 (mõju pinnaveele), 8.14 (mõju inimeste tervisele
ja heaolule), 8.15 (mõju taristule).
ÜP tuleb esitada Päästeametile kooskõlastamiseks (KemS § 32 lg 4 p 3).
Meetmed sadamate arendamiseks on toodud ka ptk-is 10.13.2.
8.15.3. Mõju raudteedele
ÜP-ga on ette nähtud raudteeühenduste loomine Kunda linnast Kunda sadamani ning ühenduse
taastamine Sondast kaubajaamast Aseri kaubasadamani.
Lääne-Viru Omavalitsuste Liit on pöördunud rahandusministri Martin Helme ja riigihalduse ministri
Jaak Aabi poole, et leida toetust Rakvere–Kunda raudtee reisijateveo korraldamise ja Kunda sadama
Eesti Raudtee võrgustikuga ühendamise plaanile. Pöördumisele vastanud majandusministri Taavi
Aasa hinnangul on Eesti Raudtee nõus kaaluma mainitud raudteelõigu soetamist ja ühendamist oma
raudteevõrgustikuga eeldusel et selle majandamise kulud on võimalik katta kasutajatelt saadavatest
kasutustasudest (ajaleht „Virumaa Teataja“ 21. mai 2019). Üldise praktika kohaselt aitab reisiliikluse
kulusid raudteel katta kaubavedu. Seega aitaks kaupade veoks vajalik raudteeühendus Kunda linnast
Kunda sadamani kaasa reisirongiühenduse loomisele Rakvere ja Kunda linna vahel. ÜP-ga on ette
nähtud vajadus raudtee ehitamiseks Kunda linnast Kunda sadamani. Raudteetrassikoridori asukoht
selgitatakse välja detailsema planeeringu ja täpsemate uuringute käigus ning ÜP-ga selleks maid ei
reserveerita. Trassi asukoha ja laiuse planeerimisel tuleb arvestada müratõkkerajatiste rajamise
vajadusega, nende asukohad ja tehnilised parameetrid selguvad müra modelleerimise käigus. Juhul,
kui otsustatakse Kunda linna ümbersõidu rajamine (vt ptk 8.15.1), siis on soovitav võimaluse korral
liita raudtee ja maantee trassikoridorid ning kavandada neile vajadusel ühtsed müratõkkerajatised.
Sonda-Aseri raudtee on ÜP-s otstarbekuse printsiibist lähtuvalt kavandatud olemasolevale, kuni
1997. aastani toiminud, laiarööpmelise raudtee tammile. Tegemist on kauba veoks mõeldud
105 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
eraomandis oleva raudteega, mille kaubaveomahud olenevad ehitatava Aseri sadama ja
tööstuspiirkonna arengust. Raudteetrassi asukoht on müratundlike alade suhtes soodne, Aseri
aleviku keskus ja elamupiirkonnad asuvad sellest piisavalt kaugel.
Nii olemasolev Kunda raudtee kui olemasolev Aseri raudteetamm lõikavad ja läbivad mitmeid
rohekoridore. Juhul, kui Rakvere- Kunda raudteelõigul korraldatakse reisijatevedu, siis võib eeldada,
et raudteelõik ohutuse tagamiseks tarastatakse. See välistab rohevõrgustiku toimimise läbi lõigatud
rohekoridoride alal. Ka Kunda linna ja Kunda sadama raudteeühendust ei ole võimalik planeerida
ilma erinevaid rohevõrgustiku elemente läbimata (vt ka ptk 8.5). Sonda-Aseri raudteelõik jääb
eraomandisse ja seal korraldatakse ainult kaubavedu. Rohevõrgustiku toimimiseks on soovitav
raudteed mitte tarastada, kuid arvestada tuleb, et tarastamata jätmine põhjustab kokkupõrkeid
ulukitega. Ulukilaibad raudteel ja selle ümbruses meelitavad ligi raipetoidulisi karnivoore, kes
omakorda veeremiga kokkupõrkeid põhjustavad.
Raudteeliinide ehitamine, laiendamine ja rekonstrueerimine toimub vastavate tegevuslubade
(projekteerimistingimused, ehitusluba) alusel. KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse tegevusloa
taotluse menetluse käigus kavandatava tegevuse keskkonnamõju.
Raudteede kasutamine toob kaasa erinevaid keskkonnamõjusid, mida on hinnatud vastavates
peatükkides (vt ptk-d 8.5, 8.14.3, 8.14.4 ja 8.15.1).
Meetmed raudteede arendamiseks on toodud ptk-is 10.13.3.
8.15.4. Sademevee ärajuhtimise võimalused
Sademeveena käsitletakse sademetena langenud ning ehitiste, sealhulgas kraavide kaudu kogutavat
ja ärajuhitavat vett. Suublasse juhitavale sademeveele on kehtestatud saasteainesisalduse
piirväärtused ja suublasse juhtimise nõuded (keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61141).
Ülevaade Viru-Nigula vallas olevatest sademeveesüsteemidest on toodud ÜP lisas 2. Suurimad
sademeveesüsteemid on rajatud Kunda linna Võidu, Koidu, Jaama, Staadioni ja Kasemäe tänavate
piirkonnas. Aseri alevikus kogutakse ja juhitakse sademevett kraavidega. Valdaval osal Viru-Nigula
valla territooriumist sademevett ei koguta ja sademevee kanalisatsioonisüsteeme ei ole. Sademevesi
juhitakse mööda teid, asfaldiplatse ja/või kraave haljasaladele, kus see imbub pinnasesse. 142, 143, 144
Säästvate sademevee ärajuhtimissüsteemide eesmärgiks on jäljendada looduslikke protsesse ning
eemaldada võimalikud saasteained juba nende tekkekohas. Säästlik sademeveekäitlus jäljendab
loodust ja selle peamine eesmärk on vähendada sademevee kiiret jõudmist kanalisatsiooni, eelnevalt
hajutada ning immutada sademevett niipalju kui võimalik selle tekkekohas või selle lähedal.
Sademevee säästlikul majandamisel on üheks esmaseks põhimõtteks sademevee tekkimiskohas
selle moodustumise (suurte vooluhulkade) ja reostumise vältimine. Sisuliselt tähendab see
sademevee kogumist, immutamist, kasutamist, äravoolu ühtlustamist, puhta sademevee eraldi
kogumist, teede/platside puhtana hoidmist jne. Immutamisele võib mõelda, kui on tegu näiteks
katuselt koguneva veega. Selleks tuleb rajada immutusribasid, nõlvasid, vett läbilaskvaid kõnniteid,
parklaid, rohekatuseid ja -seinu ja sademevee kogumissüsteeme. Need erinevad lahendused
kasutavad looduslikke taimedel baseeruvaid süsteeme, mistõttu tähendab säästlik sademevee käitlus
kogu ala tervikplaneerimist ja rohealade kujundamist laiemalt.
Lähtuvalt piirkonna heakorrast ja vette sattuvast reostuskoormusest tuleb tagada ärajuhitava
sademevee saasteainete sisalduse vastavus piirväärtustele. Kui sademevett juhitakse ära aladelt,
kus sademevette võib sattuda ka ohtlikke aineid (Viru-Nigula valla kontekstis nt Tallinn-Narva
maantee, tootmisalade territooriumid, bensiinijaamad, suured kõvakattega parklad), sisaldab see
141
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/112112019006
142
Kunda linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2033, OÜ Alkranel, 2017
143
Viru-Nigula valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengukava aastateks 2013-2025, Viru-Nigula
Vallavalitsus, 2013
144
Aseri valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2013-2025, Europolis OÜ, 2013
106 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
lisaks orgaanilisele reostusele ka raskemetalle ja palju muud, mille lagundamisega loodus suurtes
kogustes hakkama ei saa. Ohtlikud saasteained tuleb keskkonnareostuse vältimiseks kokku koguda.
Tehnilise lahenduse valik sõltub konkreetsest keskkonnast ja piirkonna reostatuse tasemest.
Reostusohtlikelt aladelt on puhastatud sademevee suublasse juhtimiseks veeseaduse § 187 p 6
kohaselt vajalik taotleda keskkonnaluba ning puhastamise tingimused ja nõuded seatakse loaga.
Olukorras, kus kliimamuutuste tõttu on sademete hulk kasvutrendis, on esmatähtis kokku kogutava
sademevee hulga piiramine. Selleks tuleb hoiduda kõvakattega, vett mitte läbilaskvate pindade,
rajamisest.
Sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike,
vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige
maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist, ei käsitleta sademevee suublasse
juhtimisena veeseaduse tähenduses. Seda tuleb DP-de koostamisel, projekteerimisel jms järgnevate
tegevuste kavandamisel arvesse võtta.
Meetmed tõhusa sademevee ärajuhtimise tagamiseks on toodud ka ptk-is 10.13.4.
8.15.5. Tuletõrje veevarustus
ÜP kajastab tuletõrje veevõtukohti vastavalt ÜVK-le ja Maa-ameti vesivarustuse
kaardirakendusele , uusi veevõtukohti ÜP-ga ei kavandata.
145
Tuletõrje veevõtukohale kehtivad nõuded (sh selle projekteerimisele ja korrashoiule) on sätestatud
tuleohutuse seaduses146. Tagada tuleb, et tuletõrje veevarustuseks määratud kohtas on olemas piisav
veekogus või vooluhulk tulekahju kustutamiseks, see on nõuetekohaselt tähistatud ning tehniliselt
korras. Kui tuletõrje veevarustuseks määratud veevõtukohtade seisund ei ole teada, tuleb see üle
vaadata, et anda hinnang nende kasutatavusele. Muuhulgas on soovitav vaadata üle, et igas külas
oleks olemas vähemalt üks ligipääsetav koht vee võtmiseks. Tuletõrje veevõtukohtade asukohtade
ülevaatamisel tuleb tähelepanu pöörata samuti suvilapiirkondadele, et ka seal oleks tõhusa
päästevõimekuse tagamiseks olemas võimalus tuletõrjevee saamiseks.
Kõikidele tuletõrje veevõtukohtadele tuleb tagada juurdepääsud, mis on aastaringselt kasutatavad.
See tähendab muuhulgas seda, et veevõtukohta saab kasutada ka talvistes ja äärmuslikes oludes
(teepind kannab päästeautot aastaringselt, juurdepääsuteed on lumest lahti lükatud,
tuletõrjehüdrant ei ole lumehunniku all või kevadise suurvee ajal üleujutatud, loodusliku
veevõtukoha puhul on vajadusel tehtud jäässe auk, vajalikud seadmed ja vahendid on kaitstud külma
eest). Kohtades, kus tuletõrje veevõtukohana kasutatakse pinnaveekogu, peab lisaks juurdepääsule
olema sõidukile tagatud võimalus ümberpööramiseks.
Meetmed tuletõrje veevarustuse tagamiseks on toodud ka ptk-is 10.13.5.
8.15.6. Mõju soojavarustusele
Kaugküttesüsteemid on välja arendatud Kundas, Viru-Nigulas ja Aseris. Hajaasustuses on valla
soojamajandus lahendatud lokaalküttega. Valla territooriumil tegutsevatel asutustel ja ettevõtetel on
oma katlad, kütteks kasutatakse saepuru ja hakkepuitu. Üksikud ettevõtted kasutavad
tootmisruumide kütteks ka puidukütte katlaid.147
145
Ohtlike ettevõtete ja vesivarustuse kaardirakendus, seisuga 05.11.2020
146
Tuleohutuse seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13314859?leiaKehtiv
147
Viru-Nigula valla ÜP KSH väljatöötamise kavatsus. Viru-Nigula Vallavalitsus, Hendrikson&Ko OÜ, 2019; Viru-
Nigula valla ÜP LISA 5 – Ülevaade Viru-Nigula vallast. Skepast&Puhkim OÜ
107 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
ÜP seletuskirja kohaselt toimub soojavarustuse edasine arendamine valdkondlike arengukavade148
baasil. Olulisi muudatusi ÜP soojamajanduse arendamisel ei kavanda. Süsteemide põhiliseks
arengusuunaks on torustike ja katlamajade renoveerimine, ka sobivamale küttele üleminek.
ÜP-ga ei ole ette nähtud kaugküttealade laiendamist. Olemasolevas kaugküttepiirkonnas on ÜP
kohaselt tegevuse kavandamise kaugküttevõrguga liitumine kohustuslik.
Väljapool kaugküttealasid lahendatakse soojavarustus üldjuhul lokaalsete lahendustega. Sel puhul
on soovitav kasutada energiasäästlikke ning keskkonda minimaalselt saastavaid süsteeme. Keelatud
on märkimisväärselt jääkaineid lendu paiskavad kütteliigid, näiteks raskeõlid ja kivisüsi. Lokaalse
soojavarustuse kavandamisel tuleb võimalusel eelistada taastuvaid soojusallikaid (maasoojuspump,
õhk-vesi soojuspump, päikesepaneelid, puit jms).
Soojavarustust (energiavajadust) mõjutab märkimisväärselt ka hoonete soojapidavus. Seetõttu
tuleb tegevuste kavandamisel tähelepanu pöörata ka hoonete energiatõhususe parandamisele,
lähtudes hoone energiatõhususe miinimumnõuetest.149 Olulisel kohal on ka süsteemide
energiavajaduse vähendamine ning efektiivne energiakasutus tegevuse kavandamisel.
Meetmed tõhusa soojavarustuse tagamiseks on toodud ka ptk-is 10.13.6.
8.15.7. Mõju elektrivõrgule
Vallas on viis alajaama - Kunda, Liiva, Viru-Nigula, Aseri ning Aseri KK. Kunda linna varustatakse
elektrienergiaga Kunda 110/6 kV alajaamast, mis saab toite Rakvere ja Püssi 330 kV alajaamadest150.
Aseri ja endise Aseri valla territooriumil toimub elektrivarustus 110/10 KV Aseri alajaama baasil,
jaotus on rajatud õhuliinidena, alevikus kaabelliinidena151. Viru-Nigulas asub Eesti Energia AS 80
trafopunkti võimsusega 15 674 kVA. Toide tuleb Uhtna 10/20/110 kV, Kunda 6/10/20/110 kV ning
Kabala 10/35 kV alajaamast.152
Uusi elektriühendusi või alajaamu ÜP-ga ei kavandata. Elektriliinide rekonstrueerimine toimub ÜP-st
eraldiseisvalt. ÜP-ga on seatud tingimused vajadusel uute elektriliinide või seadeldiste
kavandamiseks.
Uute ühenduste rajamisel on soovitav kaaluda nende asendamist õhuliinide asemel
maakaabelliinidega.
Elektripaigaldiste ja elektriliinide läheduses tuleb tegevuse kavandamisel silmas pidada ehitisele
kehtestatud kaitsevööndit ja selle ulatust ning kaitsevööndist tulenevaid keelde ja piiranguid
(ehitusseadustik153). Tegevus kaitsevööndis tuleb kooskõlastada ehitise omanikuga.
Meetmed elektrivõrgu arendamiseks Viru-Nigula vallas on toodud ka peatükis 10.13.7.
8.15.8. Mõju sidevõrgule
Kunda elanikele vahendab sideteenust digitaalne telefonikeskjaam. Sidekaabel jookseb osaliselt
õhuliinina, kuid järjest enam on sidekaableid kaasajastatud ja rajatud sidekaabli kanalisatsiooni
148
Kunda linna kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2015-2025; Aseri valla soojusmajanduse
arengukava aastateks 2016-2026; haldusjärgse valla territooriumi kohta on vaja soojamajanduse arengukava
koostada
149
Majandus- ja taristuministri 03.06.2015 määrus nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“; eRT:
https://www.riigiteataja.ee/akt/113122018014?leiaKehtiv
150
Andmeallikas: Elering AS
151
Aseri osavalla planeering 2002
152
Viru-Nigula valla üldplaneering 2007
153
Ehitusseadustik: eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv
108 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
trassidena154. Endise Aseri ja Viru-Nigula valla territooriumidel on rajamisel kiire internetiühendus
fiiberoptilise sidekanalisatsioonikaabli abil155 156.
Sideteenus ei ole alati igas valla punktis kvaliteetne ning leidub piirkondi, kus levi pole püsiv. Vald
on kaetud mitmete mobiilimastidega, mis peaksid tagama teenuse hea kvaliteedi. Valla
mobiilimastide arv kasvab aasta-aastalt. Keskustest kaugemale jäävates maalistes piirkondades on
vajalik kvaliteetse sideteenuse väljaarendamine, et võimaldada paindlikke lahendusi teenuste
kättesaadavuse osas ja kaugtööd.
Uute tegevuste kavandamisel tuleb arvestada avalikes huvides olevate sidevõrkude rajamise
võimalusega.
Tegevuse kavandamisel tuleb silmas pidada ehitise kaitsevööndit ja selle ulatust ning kaitsevööndist
tulenevaid keelde ja piiranguid (ehitusseadustik157). Tegevus kaitsevööndis tuleb kooskõlastada
ehitise omanikuga.
Meetmed sidevõrgu arendamiseks Viru-Nigula vallas on toodud ka peatükis 10.13.7.
8.16. Mõjudega arvestamisest taastuvenergeetika arendamise kavandamisel
Vabariigi Valitsus kinnitas 2017. aasta sügisel uue riikliku energiamajanduse arengukava aastani
2030 (ENMAK 2030+), milles on seatud eesmärgiks suurendada taastuvenergia osakaalu aastaks
2030 50%-ni energia lõpptarbimisest158. ÜP üldpõhimõttena soodustatakse taastuvenergeetika
arendamist. ÜP-ga on määratud põhimõttelised alad, kus edaspidi võib kaaluda tuuleparkide rajamist
ning seatud tingimused muude taastuvenergeetikalahenduste (nt päikeseparkide) arendamiseks.
8.16.1. Tuuleenergeetika
Viru-Nigula vallas asuvad hetkel järgmised tuulepargid: Aseriaru tuulepark ning Viru-Nigula
tuulepark159. Konkreetseid uusi tuuleparke ÜP-ga ei kavandata, kuid määratakse alad, kus edaspidi
on võimalik kaaluda tuuleparke (tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliselt sobivad alad).
Võimalikud on ka üksiktuulikud160 ja väiketuulikud161. Väiketuulikutele ÜP-ga tingimusi ei seata, nende
kavandamine toimub omavalitsuse üksikotsuste (projekteerimistingimust vms) alusel.
Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnaplaneeringute162 kohaselt on Viru-Nigula vallas kõige soodsamad
tuuletingimused rannikualal. Ida-Viru MP-ga on endise Aseri valla territooriumil potentsiaalseks
tuulepargialaks määratud Kestla küla piirkond. Lääne-Viru MP-ga tuuleenergeetika arendamiseks
sobivaid alasid määratud ei ole, kuna rannikualal on looduskaitsest tulenevad piirangud ja kui ala
sobib, on need üksikult ja tuulepargi paigutamiseks väikesed. Tuuleparkide kavandamist Lääne-Viru
MP ei välista, kuid ütleb, et sel juhul tuleb sobivust tõestada konkreetse asukohavaliku ja
keskkonnamõju strateegilise hindamisega.
154
Kunda linna üldplaneeringu ülevaatus 2014 https://www.riigiteataja.ee/akt/428032014046
155
Aseri osavalla planeering 2002
156
Viru-Nigula valla üldplaneering 2007
157
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv
158
https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf
159
Viru-Nigula ÜP LISA 5 – Ülevaade Viru-Nigula vallast. Skepast&Puhkim OÜ, 2019
160
ÜP seletuskirja kohaselt üle 30 m kõrgune üksiktuulik
161
ÜP seletuskirja kohaselt kuni 30 m kõrgune tuulik
162
Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+
109 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Riigikaitselistest eesmärkidest lähtuvalt on valla territooriumil võimalik tuuleparke ja üksiktuulikuid
rajada varasemalt eeldavalt alates 2025. aastast, pärast riigikaitseliste kompensatsioonimeetmete
rakendumist163.
ÜP-ga on teostatud põhimõtteline valik alade osas, mille sees võib edaspidi kaaluda tuulepargi
asukohta, kuid tuuleparkide kavandamise aluseks on ÜP lahenduse kohaselt detailplaneering.
Põhimõtteliste asukohtade määramise eesmärk on, niipalju kui ÜP tasand võimaldab, välistada
võimalikke konflikte DP tasandil, minimeerida kaasneda võivaid keskkonnamõjusid ning luua
planeeringulahendus, mille alusel saavad ka teised samas ruumis toimuvad tegevused edukalt
toimuda. Täiendavalt on ÜP seletuskirja alusel üksiktuulikute või tuuleparkide püstitamine võimalik
detailplaneeringu alusel, mis on kehtestatud enne koostamisel oleva üldplaneeringu kehtestamist.
Tuuleparkideks põhimõtteliselt sobivate asukohtade määramisel on lähtutud vältimis- ja
ettevaatuspõhimõttest. Tuuleenergeetika arendamise kaalumine on välistatud aladel, kus see võib
avaldada ebasoodsat mõju Natura võrgustiku aladele ning olulist ebasoodsat mõju kaitstavatele
loodusobjektidele. Ülejäänud asukohtades ning looduskeskkonna väärtuste osas (nt rohevõrgustik,
maavarad, väärtuslik põllumajandusmaa) ei ole tuuleparkideks põhimõtteliselt sobivate alade
kattumus nendega automaatselt välistatud, neile kavandamise võimalikkus on juhtumipõhine
kaalutlusotsus. Arvestatud on ka nö sotsiaalse puhvriga (seatud minimaalsed kaugused elu- ja
ühiskondlikest hoonetest, puhkealadest ning kalmistutest), võimaliku avariiohuga (nt avalikult
kasutatavatest teedest peavad tuulikud olema vähemalt 300 m kaugusel) ning muu kavandatava
maakasutusega. Täpsemalt vt asukohavaliku kujunemist ÜP seletuskirjast.
Käesolevas KSH-s on tuuleenergeetika arendamise mõju hinnatud ÜP täpsusastmes. Hinnatud on
ÜP-ga määratud alade üldist võimalikkust, pidades silmas erinevaid mõjutatavaid valdkondi: Natura
võrgustiku alad, kaitstavad loodusobjektid, taimestik, loomastik, maavarad ja maardlad, väärtuslik
põllumajandusmaa, kultuuripärand, inimese tervis ja heaolu vms. Mõju analüüsid ja hinnangud
sisalduvad KSH aruande vastavates peatükkides. Kuna konkreetseid tuuleparke ÜP-ga ei kavandata,
kuid tuulepargi mõju on suuresti juhtumipõhine, sõltudes kavandatavate tuulikute arvust,
parameetritest, paigutusest, tehnilistest lahendustest, kaasnevast taristust jms, siis ei ole ÜP
staadiumis võimalik läbi viia alapõhiseid uuringuid ning anda detailseid hinnanguid. Oluline on silmas
pidada ka seda, et ÜP kehtivusaeg on suhteliselt pikk ning muutuda võib (loodus)keskkond, mida ei
ole võimalik ÜP koostamisel ja selle KSH läbiviimisel ette näha. Seega ei ole ÜP staadiumis võimalik
määrata, millises ulatuses täpsemalt ja millistel konkreetsetel tingimustel mingi ala, kus edaspidi on
võimalik kaaluda tuuleparki, on tuulepargi arendamiseks kasutatav. See tuleb välja selgitada, kui
tekib soov konkreetseks arenduseks tuulepargi DP koostamise staadiumis. ÜP KSH läbiviimisel on
välja töötatud nõuded uuringuteks vms täiendavateks töödeks, millega tuleb DP koostamisel ja selle
KSH läbiviimisel arvestada. Täpsemalt sisalduvad need KSH aruande asjakohastes peatükkides.
Pärast ÜP ja KSH aruande eelnõude avalikku väljapanekut on koostöös asjakohaste ametkondadega
ja avalikkuse tagasisidet arvestades vältimis- ja ettevaatuspõhimõtteid ÜP koostamise protsessis
täpsustatud ja täiendatud. Põhirõhk täpsustamisel ja täiendamisel on olnud Natura võrgustiku aladel
ja kaitstavatel loodusobjektidel, et tagada nende veelgi parem kaitse. Samuti on üle vaadatud
tingimused tuuleparkide arendamiseks rohevõrgustiku alal. Keskkonnaametiga lepiti kokku puhvrid
kaitstavatele loodusobjektidele164. Sellest tulenevalt vaadati üle ka KSH raames antud hinnangud ja
DP koostamise etapiks seatud meetmed.
Tuuleenergeetika arendamisel peab olema välistatud ebasoodne mõju Natura aladele, oluline
negatiivne mõju kaitstavatele loodusobjektidele, taimestikule ja loomastikule. Toimima peab jääma
rohevõrgustik, säilima loodus- ja muinsuskaitselased väärtused, säilima bioloogiline mitmekesisus,
vaated kaunitele teelõikudele, vaatekoridoridele, tagatud VPM-ide sihtotstarbeline kasutamine.
163
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 07.01.2020 kiri nr 17-7/2019/112 kohalikele omavalitsustele
taastuvenergia kajastamise kohta üldplaneeringutes
164
11.02.2021 toimunud koosolekul Keskkonnaameti, ÜP koostamise töörühma ja KSH eksperdirühma
esindajate osalusel töötati välja kaitstavatele loodusobjektidele rakenduvad puhvrid, millesse tuuleenergeetika
alasid kokkuleppeliselt ei kavandata. Kõik kokku lepitud puhvrid on toodud ÜP seletuskirjas.
110 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Väärtuslike maastike ja vaadete osas maastikele tuleb koostada maastikuanalüüs (vt ka ptk 8.10.4).
Maardlate alale tuulepargi kavandamiseks on tarvis koostöö Maa-ametiga. Tähelepanu tuleb pöörata
tuulikute põhjustatud mürale ja varjutusele (teostada müra modelleerimine ja koostada varjukaart).
Tagatud peab olema välisõhus leviva müra vastavus normtasemetele (vt ka ptk 8.14.3) ning infraheli
vastavus piirväärtustele.
Kõikide tuulikute kavandamisel, sõltumata nende kõrgusest, tuleb juba asukohavaliku staadiumist
alates teha koostööd Kaitseministeeriumiga, kes hindab, kas kavandatav tegevus võib mõjutada
mõne riigikaitselise ehitise töövõimet.165 Planeering, projekteerimistingimused või nende andmise
kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis tuleb kooskõlastada
Kaitseministeeriumiga. Tuulikute kavandamisel tuleb juba nende asukohavaliku staadiumis teha
koostööd ka Siseministeeriumiga, kes hindab, kuidas tuulikud võivad mõjutada ministeeriumi
sideteenuste levi.
ÜP lahenduse kohaselt on põhimõtteliselt valla territooriumile perspektiivis võimalik rajada mitmeid
tuuleparke, mille koosmõjus on võimalik erinevate mõjude võimendumine (kumulatiivne mõju).
Kumulatiivsest mõjust on eeldatavasti enam mõjutatud loomastik (eeskätt linnustik ja käsitiivalised),
taimestik ja rohevõrgustik. Nt linnustikule ja käsitiivalistele võib erinevate tuuleparkide koosmõjus
suureneda rändetakistus, hukkumisrisk ning häiringud elupaikade ja toitumisalade vahel liikumisel,
taimestiku osas suureneda mõju väärtuslikule taimkattele, rohevõrgustiku osas sattuda ohtu selle
sidusus ja toimimine. Kumulatiivne mõju võib avalduda nii juhul, kui mitu tuuleparki rajatakse
lähestikku kui ka üksteisest kaugemal asetsevate parkide puhul (nt mitu tuuleparki lindude
rändeteel). Kuna ÜP-ga ei kavandata konkreetseid tuuleparke ega ole teada perspektiivsete
tuuleparkide koguarv ning KSH raames ei viida läbi alapõhiseid uuringud ja detailsemaid hinnanguid,
siis ei ole praeguses staadiumis võimalik ka kumulatiivseid mõjusid täpsemalt hinnata. Olulist
ebasoodsat kumulatiivset mõju on võimalik vältida, kui iga uue tuulepargi kavandamisel ja sellega
kaasnevate mõjude hindamisel võetakse arvesse nii olemasolevaid kui ka teisi teadaolevaid
kavandatavaid tuuleparke.
ÜP koostamise protessis on üldisi ehitustingimusi täiendatud järgmise tingimusega: elamu- või
ühiskondliku hoone ehitamisel kuni 750 m kaugusele elektrituulikust või DP-ga kehtestatavast
elektrituulikust tuleb arvestada tuulikust tulenevate mõjutustega ning vajadusel läbi viia vajalikud
uuringud. Valdkonnad, millele tuleb siinkohal tähelepanu pöörata on müra, infraheli, varjutus ning
tuulikutega kaasnevad riskid. Kas ja mis tingimustel on eeltoodud ehitist võimalik soovitud asukohta
püstitada, sõltub vastavates valdkonnades läbi viidavate hinnangute tulemustest. Nende läbiviimine
ei ole vajalik juhul, kui need on juba teostatud tuuliku kavandamisel ning katavad kaalutavat elamu-
või ühiskondliku hoone asukohta. Sel juhul saab tegevuse kaalumisel juhinduda vastava töö
tulemustest. Arvestada tuleb aga, et kui mõnes valdkonnas (nt varjutus) on võimalik tuuliku(te)ga
kaasneva häiringu talumise osas jõuda kokkuleppele tuuliku(te) omanikuga või nende
leevendamiseks võtta kasutusele meetmed elamu- või ühiskondliku hoone arendaja poolt, siis
kõikidel juhtudel ei ole see võimalik (nt müra, infraheli). Kui tuuliku(te)ga kaasneb oluline negatiivne
mõju ning seda ei saa leevendada elamu- või ühiskondliku ehitise kavandaja poolt, ei ole ehitise
püstitamine soovitud asukohta võimalik.
Tuuliku(te) töötamisega kaasnevateks riskideks on nt tuuliku võimalik süttimine ja purunemine, mille
tõttu võib ohtu sattuda inimese vara (kahjustumine, hävimine). ÜP seletuskirja kohaselt peab tuuliku
kaugust suurtest taristu elementidest olema vähemalt võrdne tuuliku kogukõrgusega (mast+laba
pikkus). Sama põhimõtet on soovitav rakendada elamu- ja ühiskondliku hoone, kuid ka teiste
hoonete (nt ärihoone, tootmishoone) puhul, et vältida ohtu varale, aga sellega seoses ka inimese
tervisele ja heaolule.
165
Ehitusseadustiku § 120 lg 1 p 3; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/103032017002?leiaKehtiv;
Kaitseministri 26.06.2015 määrus nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline
ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“; eRT:
https://www.riigiteataja.ee/akt/107042016009?leiaKehtiv
111 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Tuuliku lähedusse hoonete kavandamise põhimõtteid tuleb rakendada nii tuulepargi- kui üksiktuuliku
puhul.
Üksiktuulikud
Üksiktuulikuid on võimalik kavandada majapidamiste või väiksemate ettevõtete tarbeks. Elektri
genereerimisel tarbimise läheduses on mitmeid eeliseid:
• hajatootmine vähendab investeeringuvajadust elektri ülekandevõrkudesse ning liinikadusid;
• elektritootmise minek kohalikku omandisse soosib regionaalset arengut, andes tuulises
piirkonnas elavatele inimestele ja ettevõtetele soodsa hinnaga tootmissisendi;
• kui elektrit toodetakse taastuvast allikast, vähendab see fossiilsete kütuste põletamisest
tulenevat lokaalselt saastet ning globaalseid kliimasüsteemi kahjustusi.
Tuuliku sobivuse hindamiseks kavandatavasse asukohta tuleb samuti arvestada nii riigikaitseliste
piirangute kui olemasolevast keskkonnast tulenevate piirangute ja väärtustega, samuti hinnata
tuulikust tuleneva müra ja varjutuse mõju (vt eespool).
Tuuliku paigaldamise üle otsustamiseks on põhikriteeriumiteks tuuleressursi ja vajaliku ruumi
olemasolu. Perspektiivikamad piirkonnad tuulikute püstitamiseks on samuti rannikualal (vt Joonis 6),
kuid ühtset reeglit vajalikule minimaalsele aasta keskmisele tuulekiirusele on raske anda, kuna see
sõltub konkreetsest rakendusest. Autonoomse süsteemiga tuuliku paigaldamiseks võib aktsepteerida
väiksemat tuuleressurssi, sest alternatiivsed energiaallikad on kallimad ja tihti suuremate
keskkonnamõjudega. Autonoomse süsteemi puhul võiks tuuliku paigaldamisele mõelda alates
tuulekiirusest 3,5 m/s ja võrguühendusega kohas alates 4,5 m/s.
Joonis 6. Tuulikute perspektiivikamad piirkonnad Eestis (tähistatud punase joonega) 166
Oluline on tuuliku paigutamine eemale läheduses olevatest objektidest, sest kõik looduslikud ja
tehisobjektid takistavad tuule sujuvat voolamist, vähendades tuule kiirust ja tekitades õhukeeriseid
ehk turbulentse. Sellistes oludes väheneb tuuliku toodang oluliselt ja turbulentsi poolt põhjustatud
vahelduva mehaanilise koormuse tõttu ka tuuliku komponentide eluiga. Seetõttu tuleb tuulik
paigutada eemale puudest, majadest ja muudest tuult segavatest objektidest. Arvestama peab ka
sellega, et tuuliku hooldamiseks on tuuliku mehhanismide juurde vaja ohutult pääseda, mis võib
piirata planeeritava masti kõrgust.
166
Criss Uudam. Säästva energia koolitusprogramm. Kuressaare 12.03.2015;
http://skk.ee/fileadmin/media/dokumendid/Koolituste_materjalid/energia_koolitusprogramm/CrissUudam_Vaik
etuulikud.pdf; vaadatud 23.05.2018
112 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Kui tuuleenergeetika arendamisel lähtutakse ÜP seletuskirjas toodud tingimustest ja KSH aruandes
toodud meetmetest, siis olulist negatiivset keskkonnamõju tuuleenergeetika arendamisel eeldada ei
ole.
8.16.2. Päikeseenergeetika
Kui esialgu olid ÜP lahenduse kohaselt lubatud vaid oma majapidamise või väiksema ettevõtte
tarbeks rajatud süsteemid, siis on ÜP koostamise protsessis ÜP lahendust korrigeeritud selliselt, et
lubatud on ka suuremad, omaette maakasutus vajavad päikesepargid. ÜP-ga konkreetseid
päikeseparkide alasid ette ei nähta, vaid antakse tingimused, millest nende kavandamisel lähtuda.
Üksikmajapidamiste tarbeks mõeldud või väiksema ettevõtte tarbeks rajatud süsteemile otseseid
ettekirjutusi pole, vajadusel tegeletakse sellega ehitusprojekti tasandil.
Päikesepaneelide kasutuselevõtt aitab suurendada taastuvenergiaallikate kasutuselevõtu osakaalu ja
vähendada taastumatute energiaallikate kasutamist.
Omaette maakasutust vajavaks päikesepargiks asukoha valimisel tuleb võimalusel eelistada
väheväärtuslikke ning kasutusest välja langenud alasid (parkimisalad, väheviljakatel
põllumajandusmaad, väheväärtuslikud karjamaad, kasutusest välja jäänud tootmisalad vms) ning
arvestada elektrivõrku liitumisega. ÜP seletuskirja kohaselt ei ole päikeseparkide rajamine üldjuhul
lubatud väärtuslikel maastikel, rohevõrgustikus, väärtuslikul põllumajandusmaal ega kaitsealadel.
Eesti on liitunud Bonni konventsiooni (Convention on the Conservation of Migratory Species of Wild
Animals167) ja sellega seotud lepetega. Konventsiooni COP 12 reolutsiooni punkti 3 b1 alusel tuleb
vältida päikeseparkide rajamist nii kaitsealadel kui ka kohtades, kus need võivad ohustada
kaitsealuseid liike läbi temperatuuri tõusu, paisumise või päikesepaneelide jahutamisest tingitud
elupaiga vee režiimi muutuse. Sellistele aladele päikesepargi kavandamine peaks olema lubatud vaid
erandkorras väga põhjendatud vajadusel. Kavandamisel tuleb koostada väärtuste säilimise analüüs.
Päikesepargi kavandamisel maaparandusehitise alale tuleb vältida maaparandussüsteemi rajatiste
(eelkõige drenaaživõrgu) kahjustamist, sest sellega võib kaasneda veerežiimi muutus päikesepargi
alal ja ümbruskonnas. Samuti ei ole maaparandussüsteemi kahjustamise korral võimalik maad pärast
päikesepargi kasutusaja lõppemist põllumajandusmaana uuesti kasutusele võtta. Probleemide
ennetamiseks on vajalik taotleda Põllumajandus- ja Toiduametilt projekteerimistingimused.
ÜP seletuskirja kohaselt tuleb vajadusel kaaluda ka visuaalse mõju analüüsi koostamist. Selle
vajaduse üle otsustatakse juhtumipõhiselt, sõltuvalt konkreetsest tegevusest ja selle asukohast.
Olemasolevate hoonete katustele ja seintele päikesepaneelide kavandamisel tuleb eelnevalt hinnata
hoone konstruktsioonide vastupidavust täiendavale koormusele. Paneelide asetuse planeerimisel
tuleb jälgida, et nendelt tulenev võimalik peegeldus ei ohusta lähikonda jäävatel avalikult
kasutatavatel teedel liiklejaid. Võimalusel kasutada valgust vähem peegeldavaid paneele.
ÜP-s on asjakohaselt juhitud tähelepanu sellele, et päikeseparkide kavandamisel tuleb analüüsida,
kas lähikonnas on olemas sobivad elektrivõrguga liitumise võimalused.
8.16.3. Muud taastuvenergiaallikad
Uusi hüdroelektrijaamu ÜP-ga ei kavandata. Ka olemasolevate paisude lammutamist ei kavandata.
Juhul kui tulevikus on plaanis hüdroelektrijaama rajada, tuleb alates asukohavalikust kuni projekti
valmimiseni teha tihedat koostööd Keskkonnaametiga.
Bioenergia tootmine sõltub peamiselt üksikobjekti iseloomust. Biogaasi tootmist saab kavandada
kohtades, kus selleks on eeldused, näiteks põllumajandusettevõtete sõnnikuhoidlate juures. Samuti
saaks biogaasi toota maahoolduse käigus purustatavast massist, kui see kokku koguda, ja
167
Kättesaadav: https://www.cms.int/, seisuga 03.07.2020
113 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
reoveesettest. Biogaasi on puhul tegemist perspektiivse ressursiga, mida saaks kasutada elektri ja
sooja tootmisel ning mootorikütusena.
Biomassi (puiduhaket ja -jäätmeid, energiavõsa, saepuru, põhku jms) on võimalik kasutada kütteks.
Maasoojus (geotermaalenergia) on üha suuremat populaarsust koguv energialiik, mida kasutatakse
järjest rohkem nii eramajade kui ka ühiskondlike hoonete kütmisel. Maasoojuse kasutamise
kavandamisel tuleb hinnata selleks vajaliku vaba maa olemasolu. Probleemiks on investeeringu
mahukus, eeliseks väikesed ekspluatatsioonikulud.
Taastuvenergiaallikate rakendamine vajab eelnevat põhjalikku analüüsi iga üksikobjekti puhul eraldi.
Taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu mõjutab ka nn tavakütuste hind, mis pikemas perspektiivis
eeldatavalt tõuseb. ÜP tasandil ja keskkonnamõjust lähtuvalt võib ainult soovitada erinevate
taastuvenergiaallikate rakendamist. Siiski tuleb seejuures arvestada ka naabrite heaolu ja huvidega.
Meetmed taastuvenergeetika arendamiseks Viru-Nigula vallas on toodud ka peatükis 10.14.
8.17. Hinnang jäätmemajandusele
Viru-Nigula valla hetkel ainukene jäätmejaam asub Kunda linnas. Jäätmejaamas võetakse vastu
tavapäraseid kodumajapidamistes tekkivaid jäätmeid liigiti168. Veel on olemas Lääne-Virumaa
omavalitsuste ühine jäätmejaam MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus, mis asub Vinni vallas.
Valla kahe suurema tiheasutusala Kunda linna ja Aseri aleviku vahe on üle 20 kilomeetri. Ühest
jäätmejaamast valla elanike teenindamiseks ei piisa, mistõttu kavandatakse vastavalt ÜP
seletuskirjale elanikelt valikkogutud taaskasutatavate tava- ja ohtlike jäätmete ning
elektroonikajäätmete vastuvõtuks täiendavat jäätmejaama Aseri alevikku. Jaama kavandatakse
olemasolevasse tootmispiirkonda aadressile Kordoni 12. Lisaks plaanitakse Kundasse (Kunda linna
jäätmejaama alale) ladustamisplatsi teatud aia- ja haljastusjäätmete (okste, kivide ja kändude)
vastuvõtmiseks. Täiendavate jäätmete kogumis- või käitluskohtade kavandamiseks ÜP koostamisel
valla seisukohast vajadus puudub. Kui edaspidi tekib vajadus, siis on seda võimalik teha tootmismaal
või juhtotstarbeta alal ÜP-s toodud maakasutus- ja ehitustingimuste alusel.
Uute jäätmekäitlusrajatiste kasutamisega ei tohi kaasneda olulist negatiivset mõju pinnasele, pinna-
ja põhjaveele ning olulisi häiringuid ümberkaudsetele elanikele müra, õhusaaste ning lõhnahäiringute
näol. Rajatisi teenindavate raskeveokite regulaarse liikumise kavandamisel tuleb suunata see mööda
elamu-, puhke- ja ühiskondlike ehitiste aladest neid läbimata.
Lisaks asuvad jäätmetekke piirkonnale suhteliselt lähedal maakondliku tähtsusega Lääne-Viru
jäätmekeskus ning üks viiest Euroopa Liidu nõuetel vastavast prügilast Uikala prügila.
Lisaks jäätmejaamadele asuvad valla territooriumil ka tootjavastutusorganisatsioonide paigaldatud
sega- ja klaaspakendi kogumiskonteinerid, mis on avalikus kasutuses. Pakendite valikkogumine
tekkekohale võimalikult lähedal on Viru-Nigula vallas lahendatud hästi.
Meetmed jäätmemajanduse arendamiseks Viru-Nigula vallas on toodud ka peatükis 10.15.
8.18. Hinnang keskkonnaohtlike objektide ning ohtlike ja suurõnnetuse ohuga
ettevõtetega arvestamisele
8.18.1. Keskkonnaohtlikud objektid
Viru-Nigula valla territooriumil on Keskkonnaregistri andmetel keskkonnaohtlikeks objektideks üks
tankla (Olerex AS Koogu külas) ning üks jääkreostusobjekt (Aseri keskkatlamaja Aseri alevikus), mis
168
Viru-Nigula valla kodulehekülg https://viru-nigula.ee/jaatmetejaamad. Andmed vaadatud seisuga
04.03.2020
114 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
on väheses osas likvideeritud169. Tegemist on 3. kategooria jääkreostusobjektiga, millel on märgatav
oht reostada lokaalselt pinnast, põhjavett või pinnavett170. Jääkreostusobjekt asub tootmismaal,
mille osas ÜP-ga muutusi ei kavandata. Jääkreostuse alal ei tohi aga lubada arendada uusi tegevusi
enne, kui jääkreostus on nõuetekohaselt likvideeritud. KeM-st saadud info põhjal on KSH koostamise
seisuga Aseris teostamisel ka täiendav reostusuuring, mille kohaselt võib reostunud ala ulatus olla
teadaolevast laiem, ulatudes olemasolevast jääkreostusobjektist idasse ja kagusse. Jääkreostusega
hõlmatud aladel tuleb tegevuste planeerimisel arvestada, et uusi tegevusi ei ole lubatud arendada
enne, kui reostus on nõuetekohaselt likvideeritud. Sõltuvalt kavandatava tegevuse iseloomust tuleb
likvideerida jääkreostus nii, et saasteainete sisaldused vastavad kas elamumaale või toomismaale
kehtestatud piirväärtustele. Reostuse likvideerimisel tuleb juhinduda jäätmeseadusest, veeseadusest
ning veeseaduse § 83 alusel kehtestatud keskkonnaministri 28.06.2019 määrusest nr 26 „Ohtlike
ainete sisalduse piirväärtused pinnases“171, millega kehtestatakse ohtlike ainete sisalduse
piirväärtused pinnases pinnase seisundi hindamiseks ning pinnase seisundi parandamise meetmete
kavandamiseks ja rakendamiseks.
ÜP-ga ei kavandata Viru-Nigula valla territooriumile täiendavaid keskkonnaohtlikke objekte.
Igapäevaselt tuleb jälgida, et kõik olemasolevad ja tulevikus kavandatavad (potentsiaalselt)
keskkonnaohtlikud objektid (peamiselt erinevad maapealsed ja maa-alused kütuse- jm
kemikaalimahutid) ei kujutaks endast reaalset ohtu ümbritsevale keskkonnale, eriti pinnasele ja
põhjaveele.
8.18.2. Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted
Viru-Nigula vallas paikneb kaks kemikaaliseaduse alamaktis „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja
ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord1“172 toodud
piirmääradest tulenevat suurõnnetusohuga ettevõtet: A-kategooria ettevõte (Estonian Cell AS) ja B-
kategooria ettevõte (Wibanx Tank AS Kunda Terminal, endise nimega Baltic Tank AS), mõlemad
asukohaga Kunda linnas173.
AS Estonian Cell tegeleb haavapuitmassi tootmise ja müügiga. Ettevõttes käideldakse peamiselt
sööbivaid ja kahjulikke kemikaale ning oksüdeerivaid aineid: vesinikperoksiid, naatriumhüdroksiid,
väävelhape, fosforhape, soolhape naatriumhüpoklorit ning naatriumhüdroksiid. Ettevõttes võib
suurõnnetuse põhjustada 60% vesinikperoksiid, mis on plahvatusohtlik kui toimub kiire rõhu tõus
suletud konteinerites ning kokkupuutel põlevmaterjaliga võib põhjustada tulekahju. Tulekahju
tagajärjel on oht saada vigastusi plahvatuse ülerõhust ja laiali paiskuvatest esemetest. Kaugemale
võib levida tulekahjust tingitud suits174.
Wibax Tank AS Kunda Terminal käideldavaks kemikaaliks, mida käideldakse künniskogusest
suuremas koguses, on seebikivi.
AS Estonian Cell ohuala on 238 meetrit, mis ei ulatu välja ettevõtte territooriumilt. Wibax Tank AS
Kunda Terminali ohuala on 128 meetrit.
169
Viru-Nigula valla ÜP LISA 5- Ülevaade Viru-Nigula vallast. Skepast & Puhkim OÜ, 2019
170
Viru-Nigula valla ÜP LISA 5 – Ülevaade Viru-Nigula vallast. Skepast&Puhkim OÜ, 2019
171
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104072019006
172
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/111022016022
173
Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakendus, seisuga 04.11.2020
174
https://www.rescue.ee/files/2018-10/ida-pk-kemikaale-k-itlevate-ettev-tete-v-ine-elanikkonnakaitse-kava-
2016.pdf?9dba56fbef
https://www.rescue.ee/files/2018-10/ida-pk-kemikaale-k-itlevate-ettev-tete-v-ine-elanikkonnakaitse-kava-
2016.pdf?9dba56fbef
115 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Ühegi väljaspool Viru-Nigula valla territooriumi asuva suurõnnetuse ohuga ja ohtliku ettevõtte ohuala
valla territooriumile ei ulatu.175
Joonis 7. Viru-Nigula valla ohtlikud ettevõtted ja nende ohualad. Allikas Maa-ameti ohtlike
ettevõtete kaardirakendus, seisuga 04.11.2020
Kemikaaliseadus176 kehtestab erinõuded maakasutuse planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel
ohtlike käitiste mõjualasse. Olemasolevate suurõnnetuse ohuga ettevõtete ohualadesse ei kavandata
ÜP-ga maakasutuse muudatusi. AS-i Estonian Cell ümbruses täpsustatakse ÜP-ga maakasutuse
juhtotstarvet ning määratakse tootmise maa-ala, kuid tegemist on juba olemasoleva
tootmispiirkonnaga. Wibax Tank AS Kunda Terminali piirkonda määratakse sadama maa-ala
juhtotstarve, kuid tegemist on samuti olemasoleva sadamaalaga. Tegemist on kehtivas ÜP-s oleva
maakasustuse juhtostarbe viimisega vastavusse tegeliku olukorraga. Edaspidi tuleb ohtlike
ettevõtete mõjualas tegevuste kavandamisel, sh olemasoleva tootmise suurendamisel või
laiendamisel juhtumipõhiselt hinnata käitisega seonduvaid riske ja ohte, juhindudes
kemikaaliseaduses sätestatud korrast.
Uusi ohtlikke ning suurõnnetuse ohuga ettevõtteid ÜP-ga ei kavandata. Ohtliku ettevõtte staatuse
võivad kõige suurema tõenäosusega saavutada tanklad, kui paigaldatakse gaasikütuse
tankimisseadmed ja ka põllumajandusettevõtted, kui kütusena hakatakse kasutama vedelgaasi. Uute
175
Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakendus seisuga 04.03.2020
https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=MA11AH5&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1065&HEIGHT=833&zle
vel=5,641773.4375,6595304.6875
https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=MA11AH5&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1065&HEIGHT=833&zle
vel=5,641773.4375,6595304.6875
176
Kemikaaliseaduse § 32, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110112015002?leiaKehtiv
116 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
ohtlike ettevõtete kavandamisel tuleb juhinduda kemikaaliseadusest ning hinnata keskkonnamõju
olulisust KeHJS-es sätestatud korras.
Arvesse tuleb võtta teisi lähipiirkonnas olemasolevaid ning piirkonda kavandatavaid tegevusi ja
võimalikku koosmõju nendega. Võimalusel tuleks vältida uute ohtlike ja suurõnnetuse ohuga
ettevõtete kavandamist elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate ehitiste kõrvale. Tagada tuleb
ohutud kaugused ja luua puhvertsoonid ohtlike ettevõtete ja elamurajoonide, ühiskondlike ehitiste
alade, puhkealade ning peamiste transpordiliinide vahele.
Igapäevaselt tuleb jälgida, et kõik ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted ei kujutaks endast
reaalset ohtu ümbritsevale keskkonnale.
Meetmed keskkonnaohtlike objektide ning suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtetega arvestamiseks
Viru-Nigula vallas on toodud ka peatükis 10.16.
8.19. Hinnang üleujutustega arvestamisele
Üleujutusohu piirkondi ja üleujutusohuga seotud riskipiirkondi177 ning suure üleujutusalaga
siseveekogusid178 Viru-Nigula vallas ei ole.179. Kuna tegemist on rannikuäärse omavalitsusega, võib
esineda korduvalt üleujutatavad alasid ning teada on piirkondi siseveekogude ääres, kus
perioodiliselt tuleb ette üleujutusi.
Korduvalt üleujutatav ala on ala, mille mullastikust ja taimestikust on võimalik järeldada, et tegemist
on pidevalt teatud kindlate perioodide järel üleujutatava alaga. Korduva üleujutusega alasid
iseloomustavad sooldunud rannikumullad ja vastavad taimekooslused (roostik, märjad rannaniidud
jne). Korduvatest üleujutustest mõjutatud rannad vajavad lisapuhvrit võrreldes randadega, kus
üleujutusi ei esine ning kus ranna ja kalda kaitse eesmärk on täidetud tavapärase ehituskeeluvööndi
laiusega (mida arvestatakse põhikaardile kantud piirist).180 Lisaks laugete randade eripära
säilitamisele, aitab lisapuhver kaitsta ka inimeste vara üleujutuste eest, mis võivad kaasneda
äärmuslike ilmastikutingimustega.
Looduskaitseseaduse § 35 lõige 3 kohaselt määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal
üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud
ala piiriks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon. Viru-Nigula valla ÜP-ga on korduvalt üleujutatava
ala piiriks loetud ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon. Muudatusi maakasutuses nendele aladele
üldjuhul ei kavandata. Välja arvatud Kundas ja Mahus, kus on korduvalt üleujutatavale alale
kavandatud puhke- ja looduslik maa-ala ning Kalvis, kus alale ulatub elamu maa-ala juhtotstarve.
Kuna ettepanekuid ehituskeeluvööndi vähendamiseks nendel aladel ei tehta, siis ei ole ehitustegevus
seal lubatud. Seega võib öelda, et maakasutuse kavandamisel on korduvalt üleujutatavate aladega
arvestatud.
Siseveekogude ääres on teadaolevalt regulaarselt üleujutust esinenud Kunda jõe ääres Lontova
piirkonnas ning viimase kümne aasta jooksul toimunud ka Pada jõel Unukse-Mahu tee piirkonnas ja
Padaorus. ÜP koostamisel on sellega arvestatud, muudatusi maakasutuses nendele aladele ei
kavandata.
Edaspidi tuleb üldjuhul vältida ehitamist alale, kus võib esineda üleujutusi. Samuti tuleks vältida
nendel aladel ehituskeeluvööndi vähendamiseks ettepaneku tegemist, et mitte luua eeldusi uute
ehitiste püstitamiseks. Kui edaspidi on vajadus üleujutatavatele aladele ehitisi siiski kavanda, tuleb
arvestada võimalike üleujutustega ning üleujutustest tulenevate riskidega ning rakendada meetmeid
ehitiste kaitseks (kõrgem vundament, veekindel vundament, veekindlate materjalide kasutamine
177
Määratud VeeS alusel (§ 108-111), eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/106052020044?leiaKehtiv
178
Loetelu kehtestatud keskkonnaministri 28.05.2004 määrusega nr 58 „Suurte üleujutusaladega
siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“, eRT:
https://www.riigiteataja.ee/akt/765431?dbNotReadOnly=true
179
Maa-ameti üleujutusalade kaardirakendus, seisuga 03.11.2020; Keskkonnaregister, seisuga 03.11.2020
180
Keskkonnaministeeriumi 20.09.2016 a kiri nr 8-2/16/6610-4
117 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
vms) ja üleujutusega kaasnevate negatiivsete mõjude leevendamiseks (reovee käitlemiseks sobiva
meetodi valimine vms). Tegevuste kavandamisel, mis toovad kaasa muutusi veekogude veetasemes
(nt hüdroelektrijaam), tuleb kasutada selliseid insenertehnilisi lahendusi, millega on välistatud
üleujutuste tekitamine. Korduvalt üleujutatavale alale jäävate üldkasutatavate alade (nt puhkealade,
suplusrandade) puhul tuleb arvestada, et nende kasutamine võib periooditi olla häiritud. Võimalike
üleujutustega tuleb arvestada ka parkimise vms tegevuse korraldamisel, mis võib mõjutada inimese
vara ning rakendada asjakohaseid meetmeid vara kaitseks.
Meetmed üleujutustega arvestamiseks on toodud ka ptk-is 10.17.
8.20. Hinnang kliimamuutustega arvestamisele
Prognoosid Eesti tuleviku kliima osas on toodud raportis „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani
2100“181. Raport koondab olemasolevad teadmised atmosfääri ja aluspinna kliima ning selle
muutumise kohta Eestis ja Läänemere regioonis, pidades silmas globaalset konteksti ning sellest
tulenevaid lokaalseid seoseid.
Kliimamuutuste mõjuga kohanemise valdkonda plaanitakse ja juhitakse terviklikult
„Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ ja selle juurde kuuluva rakendusplaani
kaudu182 (vt täpsemalt ptk 3.1). Nende kohaselt on Eestis 21. sajandi jooksul oodata järgmisi
kliimamuutusi:
• temperatuuritõus ja sellest tulenevad jää ja lumikatte vähenemine, kuuma- ja
põuaperioodid, muutused taimekasvus, võõrliikide, sh uute taimekahjurite ja
haigustekitajate levik, külmumata ja liigniiske metsamaa, mis piirab raievõimalusi,
sesoonsete energiatarbimistippude muutused, elanike terviseprobleemide sagenemine jms.
Prognoositav temperatuuritõus on 2,0–4,3°C, kõige suuremat tõusu on oodata kevadel,
järgnevad talvekuud;
• sademete hulga suurenemine ja sellest tulenevad üleujutused, kuivenduskraavide ja -
süsteemide ning paisude hoolduse mahu suurenemine, jõgede kaldaerosiooni ja sellest
tuleneva kaldakindlustamise mahu suurenemine, surve elamute/rajatiste
ümberpaigutamiseks, kaevandus- või karjäärivee pumpamismahu suurenemine jms.
Prognoositav kuu keskmise sademetehulga tõus on 10-19%, samuti on oodata ööpäevase
sademete hulga tõusu (eeskätt suvekuudel);
• merepinna tõus ja sellest tulenev kaldaerosioon, oht kaldarajatistele, surve ehitiste
ümberpaigutamiseks jms;
• tormide sagenemine ning sellest tulenevad nõuded taristu ja ehitiste vastupidavusele ja
tormitagajärgede likvideerimise võimele. Tuule kiiruse kasvuks prognoositakse 3-18%, kasv
on suurem talve- ja kevadkuudel.
Viru-Nigula vallas on kliimamuutustega seonduvalt maakasutuse ja planeerimise kontekstis
tõenäoliselt olulisimateks ilminguteks lumi- ja jääkatte vähenemine, kuuma- ja põuaperioodide
sagenemine, sademete hulga suurenemisest ja tormidest tulenevad üleujutused, kaldaerosiooni
tugevnemine ning võimalikud muutused ökosüsteemides ja elurikkuses.
Kliimamuutustel võivad olla märkimisväärsed majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed. ÜP raames on
võimalik kliimamuutuste riske ja negatiivset mõju leevendada, kuid maakasutuse planeerimine on
vaid üks meede kliimamuutustega kohanemiseks. Haavatavus kliimamuutuste suhtes ning nendega
toimetulek sõltub muuhulgas sotsiaalmajanduslikest protsessidest, asustusalade ruumilisest
tihedusest, morfoloogiast, tehnilisest ja sotsiaalsest taristust, omavalitsusüksuse
181
https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimastsenaariumid_kaur_aruanne_ver190815.pdf, vaadatud
27.12.2019
182
https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/eesti-tegevused/kliimamuutustega-kohanemise-
arengukava, vaadatud 27.01.2020
118 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
haldusvõimekusest, indiviidide teadlikkusest kliimamuutustest ning võimekusest ja võimalustest
nendega arvestamisel.
Alljärgnevalt analüüsitakse ja hinnatakse, kuivõrd Viru-Nigula ÜP lahendus arvestab
kliimamuutustega ning käsitletakse kliimamuutuste ennetamise ja leevendamise meetmeid, millega
tuleb tegevuste kavandamisel arvestada.
Üheks suurema mõjuga kliimamuutuseks on kliimamuutustega kohanemise arengukava kohaselt
üleujutused. Rannikuid võivad aina sagedamini ohustada tormide põhjustatud veetõusud ja
üleujutused, siseveekogude kaldaid eeskätt tugevast vihmasajust või pikaajalisest sajust
põhjustatud üleujutused. Samuti intensiivistub järgmistel aastakümnetel tõenäoliselt kaldaerosioon,
mistõttu võivad ohtu sattuda ranna vahetus läheduses asuvad objektid ning kannatada rannaturism.
Üleujutusohu piirkondi ja üleujutusohuga seotud riskipiirkondi ja suure üleujutusalaga
siseveekogusid Viru-Nigula vallas ei ole, kuid teadaolevalt on regulaarselt üleujutusi esinenud Kunda
jõe ääres Lontova piirkonnas, Pada jõel Unukse-Mahu tee piirkonnas ja Padaorus (vt täpsemalt ptk
8.19).
Üleujutused, aga ka temperatuuritõusust tulenev lume- ja jääkatte vähenemine ning sagenevad
äärmuslikud kliimasündmused, nagu kuumalained ja põuad, avaldavad vahetut mõju vee- ja
kanalisatsiooniteenuste toimimisele. Tegevuse planeerimisel on oluline tähelepanu pöörata
sademevee ärajuhtimise lahenduste kliimakindlusele ning toimivusele valingvihmade korral. Uute
arenduste kavandamisel tuleb vähendada kõvakattega alade osakaalu, lahendada sademevee
käitlemine võimalikult tekkekohapõhiselt ning looduslikke protsesse jäljendavalt, et hajutada
sademevett ja soodustada vee pinnasesse imbumist (vt täpsemalt ptk 8.15.4). ÜP seletuskirjas
toodud tingimused sademevee ärajuhtimise lahenduste kavandamiseks (seletuskirja ptk 5.2.4)
arvestavad ka kliimamuutustega.
Kliimamuutustega võivad kaasneda muutused nii põhjavee kvaliteedis kui maapinnalähedase
veekihi veerežiimis. Viimasest sõltub muldade veerežiim ja kuivendatud maade kasutamine. Kuigi
suurt põhjaveetaseme tõusu kliimamuutuste kontekstis ei prognoosita, võib madalatel tasastel aladel
maapinnalähedase põhjaveekihi tase tõusta nii palju, et põhjustab soostumist. Kliimamuutused
koosmõjus kuivendussüsteemide seisundi halvenemisega (amortiseerumisel) hakkavad omakorda
põhjustama muutusi maakasutuses, liigniisked alad laienevad ja võivad jääda kasutusest välja.
Sademete hulga kasv suurendab toitainete väljakandmise riski mullast pinna- ja põhjavette. VPM-
ide säilitamiseks ja väärtustamiseks tuleb tähelepanu pöörata maaparandussüsteemide toimimise
tagamisele. ÜP arvestab sellega läbi maakasutus- ja ehitustingimuste seadmise.
Asustust mõjutavad tormikahjud avalduvad üsna juhuslikult, sõltudes pigem juhuste
kokkusattumisest, puudulikust ehituskvaliteedist või ohtude ignoreerimisest. Mõningal määral saab
neid ennetada ÜP seletuskirjas sätestatud maakasutus- ja ehitustingimustega, kuid olulisel kohal on
ka edasine ehitustegevus ja selle kvaliteet (hoonete vastupidavus). Äärmuslike ilmastikunähtuste
tagajärjel tekkida võivad elektrikatkestused mõjutavad olulisel määral kõigi elutähtsate teenuste
kättesaadavust. Tähelepanu tuleb pöörata taastuvenergiaressursside kasutamisele, mis aitab
vähendada äärmuslikest ilmastikuoludest tulenevat riski elektriühenduse katkemisele. ÜP soodustab
taastuvenergeetika arendamist.
Kliimamuutustega kohanemise arengukava kohaselt on üks peamisi tulevikukliima riske
kuumalained, mis tiheasutusaladel võimenduvad soojussaare efektina183. Soojussaare teke seostub
eelkõige maakasutuse ja ehituslike iseärasustega - kas ja kuivõrd need päikesekiirgust neelavad ja
omakorda õhku ruumis kütavad. Viru-Nigula vallas on kolm tihedama asustusega asulat – Kunda linn
ning Aseri ja Viru-Nigula alevikud. ÜP-ga ei planeerita sinna tegevusi ega investeeringuid, sh hooneid
ja rajatisi, mis õhku ruumis oluliselt kütaksid. Lisaks paiknevad Kunda linn ja Aseri alevik ranniku
lähedal ning kõigis on piisavalt rohealasid, mis õhku jahutada aitavad.
Kliima soojenemise positiivne mõju on seotud vegetatsiooniperioodi pikenemisega Eesti laiuskraadil,
mis toetab põllumajandussaaduste tootmist. Vastava positiivse mõju võimendamiseks on oluline
183
Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
119 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
pöörata tähelepanu väärtuslike põllumajandusmaade sihtotstarbelises kasutuses hoidmisele ja
säilitamisele. ÜP loob selleks eeldused läbi maakasutus- ja ehitustingimuste.
Kliimamuutused mõjutavad ka ökosüsteeme ja elurikkust. Tähelepanu tuleb pöörata liikide,
koosluste ja ökosüsteemide kaitsele, kaitsealadele ja rohevõrgustikule, millel on tähtis roll elurikkuse
hoidmisel. ÜP-ga ei kavandata muudatusi maakasutuses, mis ohustaksid looduskaitseobjekte,
kaitsealade terviklikkust ning kaitse-eesmärke. ÜP-ga täpsustatakse Lääne-Viru
maakonnaplaneeringus 2030+ määratletud rohevõrgustiku piire, mis parandab võrgustiku sidusust
ja toimimist.
Kokkuvõttes on ÜP koostamisel arvestatud võimalike kliimamuutustega. ÜP-ga seatud tingimused
erinevate juhtotsarvetega maa-alade edasiseks kasutamiseks ja ehitamiseks aitavad ennetada ning
leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda. Meetmed kliimamuutuste ennetamiseks,
leevendamiseks ja nendega kohanemiseks on toodud ka ptk-is 10.18.
8.21. Hinnang riigikaitseliste ehitistega arvestamisele
Viru-Nigula vallas ei asu ÜP koostamise seisuga riigikaitselisi ehitisi, millel kehtivad piiranguvööndid
ning uusi ÜP-ga ei kavandata184.
Riigikaitseliste ehitiste töövõimet võivad mõjutada üle 28 m kõrgused ehitised ja mistahes kõrgusega
tuulikud (vt täpsemalt ptk 8.16.1), mistõttu kõigi selliste objektide kavandamisel tuleb teha koostööd
Kaitseministeeriumiga ning vastavad planeeringud ja projektid ministeeriumiga kooskõlastada.
8.22. Mõjude omavahelised seosed ja piiriülese mõju võimalikkus
Viru-Nigula valla ÜP on pikaajaline arengudokument, mistõttu avalduvad ka planeeringulahenduse
rakendamisega kaasnevad mõjud üldjuhul kaudselt, pikaajaliselt ning omavahel seotult. Mõjude
omavahelisi seoseid on käesolevas KSH-s arvestatud läbivalt, erinevate teemavaldkondade analüüsi
käigus.
Erinevate mõjude omavahelise seose pikaajaliseks ja positiivseks mõjuks võib pidada mugava,
atraktiivse ja jätkusuutliku elukeskkonna tekkimist ja säilimist. Selle mõõtmeteks on näiteks hästi
läbimõeldud ruumilahendus, piisav elamispindade ja elamute arendamiseks alade olemasolu,
esmavajalike teenuste olemasolu ja hea kättesaadavus elanikkonna erinevatele gruppidele, puhas
väliskeskkond ja piisavas hulgas ning mugava ligipääsetavusega vaba aja veetmise ja puhkamise
võimalusi (kultuuriväärtused, puhke- ja virgestusalad, metsad, veekogude kaldad, asulasisesed
haljasalad vms). Kvaliteetset elukeskkonda toetavad ka piisava tihedusega ja heas korras sõiduteed
ning sidus jalg- ja jalgrattateede võrgustik, mis parandavad nii liikumisvõimalusi erinevate
sihtkohtade ja teenuste vahel, tagavad ühendused tähtsamate transpordisõlmedega ning ühendavad
lõpuks tagamaad maakondliku, piirkondlike, kohalike ja lähikeskustega. Samuti on elukeskkonna
atraktiivsemaks muutmisel otsene seos maastikul kui inimeste elu- ja töökeskkonnal.
Erinevate mõjude omavahelises seoses avaldub positiivne mõju ka läbi ettevõtluse. Nii piisavalt
paindlikud tingimused äri- ja tootmistegevuse arendamiseks kui olemasoleva taristu parendamine
loovad ruumilised eeldused nii uute ettevõtete lisandumiseks kui olemasolevate edasiarendamiseks.
See toob kohapeale juurde mitmekülgseid töökohti ning aitab eeldatavalt vähendada ka elanike
väljarännet. Ettevõtlusel on oluline roll ka valla majanduslikus heaolus ning atraktiivse ja
jätkusuutliku elu- ja kultuurikeskkonna kujundamises. Uute ettevõtete lisandumisel ja olemasolevate
laiendamisel, aga ka taristu (eeskätt sadamate, raudteede, teedevõrgu) arendamisel võib olla
kumulatiivne negatiivne mõju, mis võib ilmneda looduskeskkonnale ning inimese tervisele ja heaolule
184
Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+; Kaitseministri 26.06.2015 määrus nr 16 „Riigikaitselise ehitise
töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate
ehitiste kohta“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015014?leiaKehtiv
120 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
läbi õhusaaste, müra, joogivee kvaliteedi halvenemise, valgusreostuse, elupaikade kao vms. KSH
läbiviimisel kavandatud ja käesolevas aruandes välja toodud meetmete rakendamisel ei kaasne
planeeringulahenduse elluviimisega erinevate mõjude omavahelises seoses eeldavalt olulist
negatiivset mõju.
ÜP kohase maakasutuse alusel tuleb kohalikul omavalitsusel edaspidi kaalutlusotsuste tegemisel
silmas pidada ja arvestada ka erinevate mõjude omavahelise seosega.
Piiriülest keskkonnamõju ehk mõju mõne naaberriigi keskkonnaseisundile näha ei ole.
121 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
9. Ülevaade alternatiivsetest arengustsenaariumidest
Erinevaid stsenaariume valla ruumilise arengu suundade osas Viru-Nigula valla ÜP koostamise käigus
ei tekkinud. ÜP lahenduse väljatöötamisel analüüsiti erinevaid võimalusi hajaasustuse ja kompaktse
asustusega maakasutuse ja ehitustingimuste osas. Need tingimused on planeeringulahenduse osa,
kuid eraldiseisvana ei kujuta endast põhimõttelisi strateegilisi arengustsenaariume KeHJS-e § 40
mõistes.
Alljärgnevalt on analüüsitud tõenäolist arengut juhul, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei
viida või tehakse seda vaid osaliselt.
Kui kehtestatud ÜP-ga kavandav maakasutus jääb kas osaliselt või täielikult realiseerimata, siis on
tegemist olukorraga, kui ei järgita ÜP-ga seatud ruumilise arengu põhimõtteid. Sel juhul on
tõenäoline, et edasine areng toimub ebaühtlaselt ning mitmes valdkonnas kaootiliselt ja kaasaja
vajadustele mittevastavalt. On oht, et piisavalt ei arvestata majandus-, elu- ja looduskeskkonna
tingimustega. Ohtu võib sattuda loodusväärtuste toimimine ja säilimine, mitmekülgne, jätkusuutlik
ja säästev areng ning tähelepanuta jääda erinevate elanikkonna gruppide vajadused.
ÜP realiseerimine võib takerduda erinevate objektiivsete ja subjektiivsete asjaolude taha, nt
ressursipuudus, KOV-i, maaomanike ja/või arendajate teadmatus või ükskõiksus, KOV-i poolse
järjekindluse ja järelevalve puudumine vms. Ruumiline planeerimine loob eeldused valla
arendamiseks kokkulepitud raamides ja tingimustel, kuid ressursid tegevuste
elluviimiseks tuleb leida omavalitsuse, arendajate, teiste ametkondade ja kohalike
kogukondade koostöös, tuginedes ÜP-le, asjakohastele arengudokumentidele ning
poliitilistele kokkulepetele.
Maakasutuse juhtotstarbe ja maakasutustingimuste määratlemise kaudu on ÜP arengukavade,
tegevusplaanide jt dokumentide kõrval üks alusdokumente valla arengu soodustamiseks ja
suunamiseks.
122 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
10. Olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja
leevendamiseks kavandatud meetmed
Käesolevas peatükis käsitletakse ÜP elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju
vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmeid ning antakse hinnang nende meetmete
eeldatavale tõhususele. Esitatud leevendusmeetmed on valdavas osas pigem suunised edasise
tegevuse kavandamiseks, et ära hoida olulise negatiivse keskkonnamõju tekkimist.
10.1. Natura 2000 võrgustiku aladega arvestamine
• ÜP alusel tegevuste kavandamisel tuleb silmas pidada ettevaatusprintsiipi, mille kohaselt tuleb
Natura mõjusid hinnata igal juhul kui arendusega on väikseimgi võimalus negatiivsete mõjude
avaldamiseks Natura alale. Silmas tuleb pidada, et veerežiimi mõjutamise kaudu või müra ja
muude häiringute tõttu võivad mõjud avalduda ka tegevuste puhul, mis ei toimu Natura alal ega
vahetult selle piiril.
• Põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva maantee rekonstrueerimise kavandamisel tuleb läbi viia Natura
hindamine nende loodusalade osas, millele ulatub või mille piirkonda jääb rekonstrueeritav
teelõik (Aseri loodusala, Mahu-Rannametsa loodusala, Padaoru loodusala ja Sämi loodusala).
• Tallinn-Jõhvi-Narva maagaasi ülekandetorustiku rekonkstrueerimise kavandamisel on vajalik läbi
viia Natura hindamine Padaoru loodusalale.
• Kunda vesiveski kompleksi miljööväärtuslikule alale jääva paisutuse (Kunda IV pais)
lammutusprojekti koostamise käigus tuleb täpsustada lammutamisega seotud mõjusid jõe
veekeskkonnale ja jõe kallaste stabiilsusele.
• Kunda vesiveski kompleksi miljööväärtuslikul alal kanalite ja tiikide väärtustamise ning
kaldasammaste säilitamisel/konserveerimise võimalikkuse ja viisi üle otsustamisel tuleb
juhinduda paisutuse likvideerimise tehnilisest lahendusest ja sellega kaasnevatest mõjudest.
Kunda jõega seotud tegevuste kavandamisel tuleb arvestada jõe kuulumisega Sirtsi loodusala
koosseisu ning tegevus ei tohi minna vastuollu loodusala kaitse-eesmärkide täitmise vajadusega.
10.2. Meetmed kaitstavate loodusobjektide kaitse tagamiseks
• ÜP alusel tegevuste kavandamisel tuleb igakordselt täpsustada kaitstavate loodusobjektide
(kaitsealad, hoiualad, kaitstavad liigid, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid)
esinemist tegevuste alal ja mõjualal, sest EELIS-e ja keskkonnaregistri andmeid täiendatakse
pidevalt. Samuti võidakse muuta kaitstavate loodusobjektide piire, kaitse-eeskirju ja
kaitsekorda.
• Kaitstavate loodusobjektide kaitse on tagatud nende kehtiva kaitsekorraga, mis piirab arendusi
ja tegevusi kaitstavatel aladel või nõuab nende kooskõlastamist Keskkonnaameti kui kaitsetavate
alade valitsejaga. Edasiste tegevuste kavandamisel tuleb sellega arvestada.
• Sellise tegevuse kavandamisel, millel on puutumus kaitstava loodusobjektiga, tuleb tegevuse
kavandamise etapis tuvastada/täpsustada olulise keskkonnamõju esinemise võimalikkus
keskkonnamõju eelhinnangu käigus, vajadusel algatada KSH/KMH.
• Põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva rekonstrueerimise kavandamisel juhul, kui see toimub kaitstaval
alal või selle piiril, tuleb hinnata võimalikke mõjusid.
• Tallinn-Jõhvi-Narva maagaasi ülekandetorustiku rekonkstrueerimise kavandamisel tuleb hinnata
mõju Padaoru maastikukaitsealale.
123 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
• Kunda vesiveski kompleksi miljööväärtuslikule alale jääva paisutuse (Kunda IV pais)
lammutusprojekti koostamise käigus tuleb täpsustada lammutamisega seotud mõjusid jõe
veekeskkonnale ja jõe kallaste stabiilsusele.
• Kunda vesiveski kompleksi miljööväärtuslikul alal kanalite ja tiikide väärtustamise ning
kaldasammaste säilitamisel/konserveerimise võimalikkuse ja viisi üle otsustamisel tuleb
juhinduda paisutuse likvideerimise tehnilisest lahendusest ja sellega kaasnevatest mõjudest.
Kunda jõega seotud tegevuste kavandamisel tuleb arvestada jõe kuulumisega Kunda jõe hoiuala
koosseisu ning tegevus ei tohi ohustada ala kaitse-eesmärkide täitmist.
• Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul
on keelatud veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine (looduskaitseseaduse § 51 lg 1).
See on lubatud üksnes juhul, kui sellega parandatakse kalade kudemisvõimalusi
(looduskaitseseaduse § 51 lg 11). Vastavalt LKS § 32 lg 2 on hoiualal keelatud ka nende
elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati
ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade,
kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.
• Letipea maastikukaitseala rannaala osale määratud matkaraja kavandamisel tuleb arvestada
kaitsvata taimeliigi kasvukohaga ning suunata rada selge tähistusega liigi kogumikest mööda.
Kõik matkarajaga seonduvad tegevused tuleb kooskõlastada kaitseala valitsejaga
(Keskkonnaamet).
• Tuulepagi kavandamisel (DP staadiumis) tuleb arvestada, et:
- tuulepark peab jääma merikotka ja väike-konnakotka püsielupaigast vähemalt 2 km
kaugusele ning metsise püsielupaigast või kaitsealal asuvast elupaigast vähemalt 1 km
kaugusele;
- tuulepargi kavandamisel Letipea poolsaarele ja Kunda soo alal paiknevale
tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliselt sobivale alale tuleb hinnata mõjusid
merikotkale (võimalik mõju Kunda, Mahu ja Jäätma püsielupaikadele seoses kotka
liikumisega toitumisaladele). Läbi tuleb viia toitumisalade uuring, täpsustada liigi
liikumisteed toitumisaladele ja hinnata kaasnevaid mõjusid. Tuulepargi rajamise ja
tuulepargilahendusega ei tohi tekitata liigile olulist hukkumisriski kokkupõrkel
tuulikutega ega ohustada püsielupaiga ja toitumisalade vahelist sidusust. Uuringu
tulemustest lähtuvalt selgub, kas ja millistel tingimustel on võimalik vastavatesse
asukohta tuuleparki rajada;
- tuulepargi kavandamisel väike-konnakotka püsielupaigast vähem kui 3 km kaugusele
tuleb hinnata mõjusid liigile. Läbi tuleb viia väike-konnakotka toitumisalade uuring,
täpsustada liikumisteid toitumisaladele ja hinnata kaasnevaid mõjusid. Tuulepargi
rajamise ja tuulepargilahendusega ei tohi tekitata liigile olulist hukkumisriski kokkupõrkel
tuulikutega ega ohustada püsielupaiga ja toitumisalade vahelist sidusust. Uuringu
tulemustest lähtuvalt selgub, kas ja millistel tingimustel on võimalik kavandatavasse
asukohta tuuleparki rajada;
- tuulepargi korral, mida on soov Letipea maastikukaitseala piirkonnas kavandada
rannikule lähemale kui 5 km, tuleb hinnata mõjusid kaitsealaga seotud lindude
rändeteedele. Uuringu tulemustest lähtuvalt selgub, millistel tingimustel on võimalik
kavandatavasse asukohta tuuleparki rajada;
- väljaspool püsielupaiku ja kaitsealasid asuva kanakulli elupaigale tuleb mõju hinnata, kui
tuuleparki kavandatakse elupaigale lähemale kui 2 km. Hindamise tulemusena selgub,
millistel tingimustel on võimalik tuuleparki kavandatavasse asukohta rajada;
- tuulepargi kavandamisel tuleb hinnata võimalikku mõju nahkhiirtele ning vajadusel võtta
tarvitusele meetmed nende kaitseks;
124 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
- välistada tuleb tuulepargi rajamine I ja II kaitsekategooriasse kuuluvate taime-, seene-
ja samblikuliikide pindalalistel kasvukohtadel. Juhul, kui tuulepargi taristu rajamisega
kaasneb kuivendus ja piirkonna veereziimi mõjutamine, tuleb hinnata mõjusid naabruses
paiknevatele kaitstavatele taimeliikidele ning arvestada lahenduse väljatöötamisel
kaitstavate liikidega;
- iga konkreetse tuulepargi kavandamisel tuleb liikide levikuandmeid täpsustada ning:
o juhul, kui leitakse uusi I ja II kaitsekategooriasse kuuluvate liikide
elupaiku/kasvukohti, tuleb rakendada puhvreid liikide kaitseks. Linnustiku puhul
tuleb vajadusel hinnata mõju toitumisalade ja elupaikade vahelisele liikumisele.
Nende loomastiku elupaikade puhul, mis ei ole kaitstud püsielupaigana ega asu
kaitsealal ning taime-, seene- ja samblikuliikide mitte pindalaliste kasvukohtade
puhul on puhvri ulatus juhtumipõhine kaalutlusotsus;
o juhul, kui leitakse uusi III kategooria liikide elupaiku/kasvukohti, tuleb hinnata
mõjusid liikidele ning võimalusel arvestada liikide elupaikade/kasvukohtade
kaitse vajadusega. Vajadusel tuleb rakendada puhvreid liikide kaitseks
(juhtumipõhine kaalutlusotsus).
Vt ka meetmeid ptk-is 10.4 (meetmed taimestiku ja loomastiku kaitseks) ja ptk 10.7 (meetmed
pinnaveekogude ja maaparandussüsteemide kaitseks).
Meetmed on tõhusad, sest võimaldavad arvestada kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse-
eesmärkidega ning vältida nende kahjustamist.
10.3. Meetmed vääriselupaikade kaitseks
• Tegevuste kavandamisel tuleb igakordselt täpsustada vääriselupaikade esinemist tegevuste alal
ja mõjualal, sest keskkonnaregistri andmeid täiendatakse pidevalt.
• Keskkonnaregistrisse kantud avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas
paikneva vääriselupaiga alal on keelatud raie, va erandkorras tehtav raie ja kujundusraie
Keskkonnaameti nõusolekul.
• Kaitstava vääriselupaiga alal on soovitatav vältida maakasutuse muutmist ning uute arenduste
kavandamist. Raadamist on soovitav vältida ka kaitstava vääriselupaiga piiril.
Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna võimaldavad arvestada kaitstavate vääriselupaikadega ning
vältida nende kahjustamist.
10.4. Meetmed taimestiku ja loomastiku kaitseks
• Soovitav on üldjuhul vältida suuremaid loodusliku taimestiku kadu põhjustavaid arendusi
metsaaladel või niitudel, samuti sooaladel. Samuti on soovitatav vältida põllumaade vahel
paiknevate metsaalade raadamist säilitamaks taimkatte mitmekesisut ja tagamaks ühtlasi ka
rohevõrgustiku toimimist.
• Valda läbivate suuremate maanteede arendamisel (eelkõige riigimaantee nr 1 Tallinn-Narva
maantee rekonstrueerimisel) tuleb arvestada ulukite läbipääsu tagamise vajadusega ökoduktide
või loomapääsude abil.
• Raudteede arendamisel tuleb need jätta tarastamata lõikudel, kus need ristuvad rohevõrgustiku
elementidega, et säilitada loomade liiklumisteed.
• Tuulepargi kavandamisel (DP staadiumis) tuleb arvestada, et:
125 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
- elektrituulikute rajamisel tuleb üldjuhul vältida kõrge loodusliku väärtusega taimkattega
alasid185. Tuulepargi arendamise kavandamisel tuleb hinnata mõju olulisust taimestikule.
Juhul kui tuulepargi rajamise käigus raadatava ala suurus on üle 100 ha, tuleb KeHJS-
e186 kohaselt läbi viia keskkonnamõju hindamine;
- kuna linnustik (sh kaitstavate liikide elupaigad) on pidevas muutumises ning linnustiku
levikuandmed on katkendlikud, siis tuleb tuuleparkide kavandamisel inventeerida
tuulepargi ala ja selle naabruse (vähemalt 1 km raadiuses) linnustik ning hinnata mõjusid
linnustikule, sh eraldi kaitstavatele linnuliikidele. Uuringu tulemustest lähtuvalt selgub,
millistel tingimustel on võimalik kavandatavasse asukohta tuuleparki rajada;
- kuna piki Soome lahe rannikut kulgevad rändlindude rändeteed, siis tuleb ranniku
piirkonda (rannajoonest 5 km raadiuses) tuuleparkide kavandamisel teostada linnustiku
rändeteede uuring, et selgitada mõjud rändlindudele. Uuringu tulemustest lähtuvalt
selgub, millistel tingimustel on võimalik kavandatavasse asukohta tuuleparki rajada;
- Keskkonnaministeeriumi tellimusel on koostatamisel töö „Üle-eestiline
maismaalinnustiku analüüs“ (eeldatavasti valmib septembris 2022. aastal), mille
tulemusi tuleb arvestada tuulepargi kavandamisel;
- tuulepargi kavandamisel tuleb hinnata mõjusid käsitiivalistele. Juhul, kui käsitiivaliste
levikuandmestik on puudulik, kuid alal esinevad neile sobivad biotoobid või piirkonnas
tõenäolised rändekoridorid, tuleb teostada käsitiivaliste uuring;
- tuulepargi kavandamisel tuleb kaasneva mõju hindamisel silmas pidada ka
kumulatiivseid mõjusid, võttes arvesse piirkonnas paiknevaid või teadaolevaid
kavandamisel olevaid tuuleparke ning muid olemasolevaid objekte ja arendusi.
Vt ka meetmeid ptk-is 10.2 (meetmed kaitstavate loodusobjektidega arvestamiseks).
Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad säilitada väärtuslikku taimestikku ning kaitsta
loomastikku häirimise ja isendite hukkumise eest.
10.5. Meetmed rohevõrgustiku kaitseks
• Kõikide tegevuste kavandamisel tuleb arvestada planeeringuga kehtestatavate rohevõrgustiku
kasutustingimustega, et tagada võrgustiku sidusus ja toimimine.
• Tuulepargi kavandamisel rohevõrgustiku alale tuleb hinnata mõju võrgustiku sidususele ja
toimimisele. Tuulikute asupaigad ning nendega seotud taristu tuleb paigutada nii, et
rohevõrgustikku ei killustata ja selle sidusus on tagatud. Samuti ei tohi langeda tugialade
kvaliteet. Mõju hindamisel tuleb arvestada tuulepargi koosmõju muude objektide ja võimalike
arendustega.
• Valda läbivate suuremate maanteede arendamisel (eelkõige riigimaantee 1 Tallinn-Narva
rekonstrueerimisel) või uue tehnilise taristu (eelkõige joonehitise) kavandamisel tuleb käsitleda
rohekoridori konfliktkohti ning arvestada rohekoridoride toimimise tagamise vajadusega, luues
selleks loomadele läbipääsu ökoduktide või loomapääsude abil. Vajalik on analüüsida ka konflikti
kumulatiivsust.
• Raudteed tuleb jätta tarastamata lõikudel, kus need ristuvad rohevõrgustiku elementidega.
185
Kõrge loodusliku väärtusega taimkattega aladeks loetakse käesolevas KSH-s Natura 2000 elupaigatüübid,
vääriselupaigad, looduslikus seisundis sood, loodusliku taimkattega rannikualad, poollooduslikud kooslused
(niidud), samuti suurema pindalaga (vähemalt 5 ha) III kategooria taimeliikide kasvukohad
186
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/116112010013?leiaKehtiv
126 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
• Karjääri kavandamisel rohevõrgustiku alale tuleb hinnata mõjusid rohevõrgustikule ja vajadusel
rakendada leevendus- või kompensatsioonimeetmeid võrgustiku toimimise ja sidususe
tagamiseks.
Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad säilitada rohevõrgustikku ning tagada selle sidusust
ja toimimist.
10.6. Meetmed põhjavee kaitseks
Üldised tingimused/meetmed põhjavee hea seisundi ja varude tagamiseks
• Tegevuste kavandamisel tuleb arvestada põhjavee kaitstusega ning põhjaveevaruga. Vältida
tuleb põhjaveevaru liigvähendamist.
• Tegevuste kavandamisel ja teostamisel tuleb täita kõiki keskkonnanõudeid.
• Objektide ja tegevuste kavandamisel ning nende elluviimisel ja kasutamisel tuleb jälgida, et
pinnasesse ja põhjavette ei sattuks saasteained koguses, mis võib ohustada põhjavee kvaliteeti.
Hajuskoormuse vähendamise meetmed
• Tähelepanu tuleb pöörata reovee kohtkäitlussüsteemide nõuetekohasusele, süsteemide
korrastamisele ning järelevalve tõhustamisele kohtkäitluse üle.
Punktkoormuse vähendamise meetmed
• Reostuse vältimise üheks abinõuks on ehitiste kontroll. Saastust aitab tuvastada seirekaevude
rajamine nende vahetusse lähedusse ja/või olemasolevate puurkaevude kasutamine veeseisundi
muutuste seireks. Seisundi muutusel saab rakendada operatiivselt saaste leviku takistamise
meetmeid. Punktreostusallikate nõuetele vastavusse viimisel on oluline reovee
puhastusseadmete ja lautade sõnniku- ning silohoidlate korrastamine.
• Jääkreostuse alal ei tohi lubada arendada uusi tegevusi enne, kui reostus on nõuetekohaselt
likvideeritud.
• Kehtestatud reoveekogumisalade muutmisel tuleb lähtuda veeseaduses sätestatud korrast.
• Reoveekogumisalasid teenindavate reoveepuhastite vastavust tuleb muuhulgas analüüsida ÜVK
arendamise kava ülevaatamise ning uue koostamise käigus ning vajadusel näha ette ressursid
puhastite rekonstrueerimiseks või laiendamiseks.
• Omapuhasti asukoha valikul tuleb lähtuda veeseaduses toodud tingimustest.
• ÜVK arendamise kavade ülevaatamisel ning uue kava koostamisel tuleb hinnata, kas vahepealse
perioodi jooksul toimunud planeerimis- ja ehitustegevuse tulemusena (elamute, äri- ja
tootmisüksuste rajamine) vastab hoonestatud ala reoveekogumisalade määramiseks
kehtestatud tingimustele ja kriteeriumitele. Seejuures tuleb arvestada piirkonna põhjavee
kaitstust ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi. Vastavalt ülevaatamise tulemustele tuleb vajadusel
reoveekogumisalade ja nende laiendustega kaetavate alade ulatust ÜVK arendamise kavas
korrigeerida.
• Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjavee ala olemasoluga tuleb arvestada kanalisatsioonirajatiste
kavandamisel ning muude pinnast ja põhjavett ohustada võivate objektide ja tegevuste
kavandamisel, samuti nende seisukorra tagamisel.
Veevõtust tuleneva koormuse vähendamise meetmed
• Uute tööstusobjektide kavandamise varases staadiumis tuleb analüüsida konkreetse
tehnoloogilise lahenduse veevajadust arvestades Viru-Nigula valla (põhja)veevarusid.
Üldpõhimõtte kohaselt peavad tööstusettevõtted tehnoloogilise vee allikana kasutama pinnavett.
127 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
• Maavarade kaevandamisloa taotluse (ja vajadusel KSH) käigus tuleb täpsustada tingimused,
mida tuleb järgida väljapumbatava vee veekogusse juhtimisel ning väljapumbatavate
veekoguste vähendamiseks.
• Asustuspiirkondade planeerimisel tuleb arvestada joogivee ressursi olemasolu ja joogivee
kvaliteedi nõuetega. Salvkaevude reostustundlikkuse tõttu ei ole soovitav plaanida uute
salvkaevude rajamist joogiveeallikatena.
• Vältida tuleb ehitiste planeerimist veehaarde sanitaarkaitsealadele.
• Negatiivse keskkonnamõju vältimiseks peab puurkaevude, puuraukude ja salvkaevude
projekteerimine, rajamine, kasutusele võtmine, konserveerimine ja lammutamine toimuma
õigusaktides sätestatud korras.
Vt ka meetmeid pinnaveekogude kaitseks ptk 10.7.
Rakendatavad meetmed on eeldatavalt tõhusad, eriti nende komplekssel rakendamisel, kuna aitavad
tagada põhjavee kaitse ja varud.
10.7. Meetmed pinnaveekogude ja maaparandussüsteemide kaitseks
• Arendustegevus veekogude lähistel ei tohi halvendada selle mõjupiirkonda jäävate veekogude
olemasolevat seisundit. Uue tegevuse kavandamisel tuleb arvestada nii veekogumi olemasoleva
seisundiga kui pidada silmas veekogumi seisundi seatud eesmärki, et mitte ohustada selle
saavutamist.
• Oluline on selliste tegevuste keskkonnamõju (eel)hindamine, mille puhul on kahtlus, et need
võivad veekogumi seisundit halvendada.
• Tegevuste kavandamisel ja teostamisel tuleb täita kõiki keskkonnanõudeid.
• Kunda jõe ääres Lontova piirkonnas Pada jõe ääres Unukse-Mahu maantee piirkonnas ja
Padaorus tuleb tegevuse kavandamisel arvestada võimalike üleujutustega ning rakendada
meetmeid üleujutusest tingitud kahjude ennetamiseks.
• Veekogu avalikku kasutust ei või kaldaomanik takistada, sealhulgas ei ole lubatud sulgeda
vooluveekogu veeliikluseks suuremas ulatuses kui üks kolmandik selle laiusest.
• Kaldaomanik või valdaja peab tagama kallasrajale juurdepääsu planeeringuga kehtestatud
tingimustel.
• Maaparandussüsteemi aladel tegevuste kavandamisel tuleb lähtuda maaparandusseaduses
sätestatud korrast. Silmas tuleb pidada, et kavandatava tegevusega ei tohi kahjustada drenaaži
või maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist.
• Kuivendatud maa-alade kasutamisel tuleb tagada maaparandussüsteemide jätkusuutlik
funktsioneerimine. Maaparandussüsteemide seisukorra parandamisel ja hoolduse kavandamisel
on soovitav lähtuda Ida-Eesti vesikonna maaparandushoiukavast.
• Kaevandatud maa-alade rekonstrueerimisel uute tehisveekogude tekkimisel tuleb võimalusel
eelistada veekogude määramist avalikult kasutatavaks, et kohalikel elanikel oleks takistusteta
võimalik neid puhkeotstarbel kasutada.
• Kalade rändetingimuste tagamiseks tuleb teha koostööd riigiasutuste ja kohaliku omavalitsusega
kohapõhiste lahenduste leidmiseks. Vooluveekogude tõkestusrajatiste likvideerimine või kalade
rändetingimuste parandamine muul viisil (kalapääsud) tuleb lahendada juhtumipõhiselt, lähtudes
vastavatest uuringutest, tehnilistest alternatiividest ning mõju igakülgsest, tasakaalustatud ja
objektiivsest hindamisest (sh sotsiaalmajanduslik ja kultuuriline mõju).
• Kunda vesiveski kompleksi võimaliku taastamise kavandamise korral tuleb arvestada, lõhe,
jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul on
128 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute paisude
rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine (looduskaitseseaduse § 51 lg 1).
Nimetatud veekogul või selle lõigul on loodusliku sängi, veerežiimi ning veetaseme muutmine
paisude rekonstrueerimisel lubatud üksnes juhul, kui sellega parandatakse kalade
kudemisvõimalusi (looduskaitseseadse § 51 lg 11).
• ÜP-ga määratud lautrikohtade asukohtadele tuleb tagada juurdepääsud.
Vt ka meetmeid põhjavee kaitseks ptk 10.6.
Rakendatavad meetmed on eeldatavalt tõhusad, eriti nende komplekssel rakendamisel, kuna aitavad
tagada pinnavee kaitse.
10.8. Meetmed maardlate ja maavarade kaitseks
• Uute maardlate kasutuselevõtmine maavara väljamise eesmärgil toimub juhtumipõhiselt ja
õigusaktides sätestatud korras.
• Muu maakasutuse juhtotstarbega tegevuse kavandamisel maardla piirkonnas tuleb lähtuda
maavara kaevandamisväärsena ja maavarale olemasoleva juurdepääsu säilitamise põhimõttest.
• Muu tegevuse kui kaevandamise kavandamisel mäeeraldise või maardla alale tuleb silmas pidada
põhimõtet, et igasugune muu tegevus mäeeraldise ja maardlaga kattuval alal on võimalik siis,
kui kaevandamine on lõppenud ning üldjuhul peab ka maavara olema ammendunud. Kui
maavara ei ole ammendunud, on tegevus võimalik vaid juhul, kui selleks on saadud MaaPS alusel
muu sisuga kooskõlastus või luba. Maardla alale tegevuse kavandamise eeldab juhtumipõhist
koostööd Maa-ametiga.
• Muu tegevuse kui kaevandamise kavandamisel asukohtadesse, kus need võivad mõjutada
maapõue seisundit ja kasutamist, tuleb hinnata kaasnevaid mõjusid ja mõjude olulist.
• Maardla kasutuselevõtul on soovitav vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel
põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohevõrgustikus. Juhul, kui nimetatud aladel on
kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt hinnata kaasnevaid mõjusid.
• Lääne-Viru rannikualal rannajoonest kuni 3 km kaugusel liiva ja kruusa ulatuslikku
kasutuselevõttu tuleb võimalusel vältida. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine
majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid rannaala puhke- ja
maastikuväärtustele.
• Turba kaevandamine on võimalik vaid kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade
nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal või maardlas
maapõueseaduses toodud tingimustel187.
• Kvaliteetne elukeskkond peab säilima ka siis, kui toimub kaevandamine.
• Kaevandamise planeerimisel tuleb hinnata juurdepääsuteede kandevõime vastavust kavandavale
liikluskoormusele ja vajadusel plaanida meetmed avalikult kasutatavate teede kandevõime
tõstmiseks. Teedele avalduvate mõjude leevendamine toimub kokkuleppel kaevandamisloa
taotleja ja tee omanikuga.
• Kaevandamise kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata kaevandamisega seotud transpordi ning
masinate ja seadmete tööga kaasnevatele keskkonnahäiringutele (õhusaaste, müra, vibratsioon)
ja inimeste elukeskkonnale ning tagada, et tegevusega ei põhjustata olulisi keskkonnahäiringuid.
• Kasutusele võetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ning alad
majandustegevuse lõppemisel korrastada, et võimaldada maade edasist kasutamist.
187
MaaPS § 45. eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/MaaPS
129 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Kaevandatud ala korrastamise suund tuleb määrata kaevandamisloa taotlemisel kooskõlas
Keskkonnaametiga.
• Karjääri ammendumisel tuleb loa omaja korrastamistingimustest lähtuvalt koostada
korrastamisprojekt ning projekt ette nähtud aja jooksul ellu viia. Kaevandatud ala korrastamisel
tuleb tagada, et maa sobib ümbritsevasse maastikku ega kujuta oma iseärasuste tõttu ohtu seal
liikuvatele inimestele või loomadele.
Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad säilitada maavarade kaevandamisväärsena säilimise
ja maavaradele olemasoleva juurdepääsu olukorra, ennetada/leevendada olulisi negatiivseid mõjusid
looduskeskkonnale ja selle väärtustele, inimese tervisele ja heaolule.
10.9. Meetmed väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks
• Väärtuslikul põllumajandusmaal peab jätkuma üldjuhul põllumajanduslik maakasutus ning nende
väärtus ei tohi ajas kahaneda. Muude tegevuste kavandamine väärtuslikule põlluamajndusmaale
ei ole välistatud, kuid see peab olema põhjendatud ja hoolikalt läbi kaalutud, vajadusel tuleb
hinnata kaasnevaid mõjusid. Muu maakasutuse osas tuleb eelistada tegevusi, mis ei põhjusta
väärtuslike põllumajandusmaade olulist vähenemist, massiivide killustamist ega kahjusta nende
sihtotstarbelist kasutamist tulevikus. Väärtuslikule põllumajandusmaale muude tegevuste
kavandamisel on soovitav eelistada massiivi ebakorrapäraseid servaalasid, mille
põllumajanduslik kasutamine on niikuinii raskendatud.
• Väärtuslike põllumajandusmaade toimivuse tagamiseks tuleb nende aladel tagada
maaparandussüsteemide toimimine.
• Soovitav on säilitada põldude läheduses olev looduslik taimkate, samuti üksikud puud ja puude
grupid põldudel, hekid, metsaribad. Sellised loodusliku taimestikuga kaetud alad võimaldavad
suurendada põllumajanduspiirkondade bioloogilist mitmekesisust ja moodustavad kohaliku
tasandi rohevõrgustiku. Nende alade metsastamine vms maastiku avatust kaotav tegevus peab
olema põhjendatud ja läbi kaalutud.
Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad säilitada VPM-id põllumajanduslikus kasutuses ning
tagada põllumajandustootmise jätkusuutlikkus.
10.10. Meetmed kultuuripärandi kaitseks
• Nende asulate aladel, kus uute arheoloogiliste leidude ilmsikstuleku tõenäosus võib olla suurem
(Viru-Nigula alevikus ning Vasta, Unukse, Selja, Malla, Linnuse, Kutsala, Koila ja Kabeli
külades188) ning aladel, kuhu ei ulatu mälestis või selle kaitsevöönd, tuleb ehitus- ja kaevetöödel
arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega.
Seetõttu tuleb nendes piirkondades ehitustööde ja ka põlluharimise käigus olla tavalisest
tähelepanelikum, et võimalikke leide mitte kahjustada.
• Tegevuste kavandamisel tuleb arvestada Muinsuskaitseameti poolt edastatud
arheoloogiatundlikele aladega.
• Tagada tuleb XX sajandi arhitektuuripärandi objektide hulka arvatud hoonete hea seisukord ning
väärtustada neid kohaliku arhitektuuripärandina.
• Tagada maaehituspärandi hulka arvatud hoonete parim võimalik seisukord ning väärtustada neid
kohaliku arhitektuuripärandina.
188
Arheoloogiamälestiste (kivikalmed, asulakohad, kultusekivid jms) kontsentratsioon on kõige suurem Viru-
Nigula alevikus ning Vasta, Unukse, Selja, Malla, Linnuse, Kutsala, Koila ja Kabeli külades.
130 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
• Tagada militaarpärandi hulka arvatud objektide parim võimalik seisukord ning võimalusel
väärtustada neid kohaliku ehituspärandina. Oluline on tagada inimeste ohutus kasutuseta
olevatel militaarobjektidel. Kui hakatakse arendama tootmise maa-ala endise Kutsala
seniitraketibaasi (militaarpärandi objekt) alal, siis on enne objekti lammutamist soovitav see
dokumenteerida (kirjeldada ja pildistada), et säiliksid andmed objekti viimasest seisukorrast.
• Väärtuslikel maastikel tuleb tagada ajalooline asustusstruktuur ja maastikumuster ehk
traditsiooniline külamaastik. Väärtuslike maastike säilimise tagab nende sihipärane hooldamine.
• Tagada tuleb väärtuslike hoonete ja hoonekomplekside (kirikud, mõisasüdamed jms)
väärtustamine maastikus, sh vaadeldavus olulistest vaatesuundadest, samuti nende objektide
juurest avanevate algupäraste vaadete säilimine.
• Kunda vesiveski kompleksi miljööväärtuslikul alal kanalite ja tiikide väärtustamise ning
kaldasammaste säilitamisel/konserveerimise võimalikkuse ja viisi üle otsustamisel tuleb
juhinduda paisutuse likvideerimise tehnilisest lahendusest ja sellega kaasnevatest mõjudest ning
alale jäävatest looduskaitselistest väärtustest.
• Kunda vesiveski kompleksi miljööväärtuslikule alale jääva paisutuse (Kunda IV pais)
lammutusprojekti koostamisel tuleb maksimaalses võimalikus ulatuses arvestada ala
miljööväärtuste säilimise ja konserveerimise sooviga.
• Väärtustada maastikku kui inimeste elu- ja töökeskkonda ka väljaspool väärtuslike maastike
piire, sest maastikul on tähtis roll piirkondliku ja kohaliku kultuuri kujunemises. Selle teema alla
kuuluvad peale traditsiooniliste külamaastike mitmekesisuse ja mosaiiksuse ka linnalised asulad
ning suuremad ja väiksemad külakeskused, nende visuaalne ja funktsionaalne
atraktiivsus/identiteet ja heakord, korrastatud teed ja teeääred jne – see keskkond, kus kohalik
elanik igapäevaselt liigub ja toimetab. Inimene tunneb ennast paremini läbimõeldud ja
korrastatud ning meeldivas keskkonnas ning see võib saada mõnelgi puhul argumendiks elukoha
valikul ja tuua piirkonda juurde uusi elanikke.
• Väärtuslike maastike kaitseks ja nendele avalduva mõju leevendamiseks seoses kaevandamisega
tuleb hoolikalt ja professionaalselt (soovitavalt kaasates maastikuarhitekti) läbi mõelda
kaevandamisega rikutud maa-ala (karjääri) korrastamise lahendus, et kaevandamise lõppemisel
oleks see kooskõlas väärtusliku maastiku eesmärkide ja väärtustega.
• Tagada miljööväärtuslike alade säilimine ja terviklikkus ning väärtustada neid kui kohalikku
arhitektuuri- ja kultuuripärandit.
• Pärandkultuuri objektide kaitse seisukohast on tõhus viis maaomanike teavitamine väärtusliku
objekti olemasolust ja selle tähtsusest piirkonna identiteedile ja ajaloole. Pärandkultuuri objektid
aitavad väärtustada piirkonna aja- ja kultuurilugu ning luua eeldused nt matka- ja õpperadade
mitmekesistamiseks, turismi arendamiseks ning piirkonna aja- ja kultuuriloo (koduloo) uurimise
ergutamiseks. Sellele aitavad kaasa suunavate viitade ja teabetahvlite paigaldamine ning
vajadusel objektide ümbruse ja juurdepääsude korrastamine.
• ÜP-s nimetatud täiendavad väärtuslikud objektid on soovitav lisada pärandkultuuri objektide
registrisse.
• Kuna kultuuriteenuseid pakkuvad objektid (rahvamajad, laululavad, külaplatsid jms) asuvad või
on kavandatud enamasti keskustesse, siis on oluline tagada nendes pakutavate kultuuriteenuste
mitmekesisus ja kättesaadavus ka keskustest kaugemal elavatele inimestele. See aspekt vajab
muuhulgas analüüsimist ka seoses valla ühistranspordi korraldamisega.
• Kuna kultuuriteenustega seotud taristu rajamine ja käigushoidmine on reeglina suures osas
projektipõhine, siis on oluline tagada taristu ülalpidamise järjepidevus KOV-i ja riigi toel, et
inimestel, sh ürituste/ringide/õpitubade jms korraldajatel ning kogukonnal tekiks kindlustunne
tuleviku suhtes.
131 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
• Ajaloolistele hoonetele ja rajatistele on vaja leida väärikas sisu (kasutus), et areng selles osas
oleks säästev ja samas jätkusuutlik. Vajalik on tagada väärtuslike hoonete ja rajatiste
korrashoidmiseks vajalikud ressursid. See võib vajada riiklikul, maakondlikul ja kohalikul tasandil
kokkuleppeid.
• Kultuuripärandi säilimise üheks oluliseks aluseks on näha kultuuripärandit kui piirkondlikku
konkurentsieelist ja majanduse edendajat. Hästi hoitud kultuuripärand on üheks eeliseks nt
(kultuuri)turismi arendamisel.
KOV-il, kultuurimälestiste valdajatel ja Muinsuskaitseametil on soovitav teha omavahel koostööd, et
saada asjakohast teavet ning leida sobivad lahendused kultuurimälestiste ja teiste väärtuslike
objektide säilitamiseks, kaitseks ning jätkuva kasutuse tagamiseks.
Loetletud meetmed on nende rakendamise korral tõhusad, sest võimaldavad säilitada ja väärtustada
valla territooriumil olevat kultuuripärandit.
Vt ka ptk 10.1 „Natura 2000 võrgustiku aladega arvestamine ja ptk 10.2 „Meetmed kaitstavate
loodusobjektide kaitse tagamiseks“.
10.11. Meetmed sotsiaalse taristu ja ettevõtluse arendamiseks
• Iga uue arenduse kavandamisel tuleb igakordselt asukohapõhiselt ja erinevaid asjaolusid
kaaludes hinnata arengu sobivust konkreetsesse asukohta.
Vt ka teised keskkonnameetmete ptk-id.
Meede on eeldatavalt tõhus, kuna aitab tagada kvaliteetse ja jätkusuutliku elu- ja
ettevõtluskeskkonna ning tasakaalu erinevate huvide ja õiguste vahel.
10.12. Meetmed inimese tervise ja heaolu kaitseks
10.12.1. Nõuetekohase joogivee tagamine
• Uute hoonestusalade kavandamisel on soovitav analüüsida, kas veevarustust on võimalik tagada
mõne olemasoleva puurkaevu baasilt. Alles siis, kui on kindlaks tehtud, et see pole võimalik,
teha otsus uue puurkaevu rajamiseks. Puurkaevu projekteerimisel tuleb arvesse võtta, et
praktiliselt kogu valla territoorium on reostuse eest nõrgalt kaitstud või kaitsmata.
• Piirkondades, kus ei ole perspektiivis ühisveevärgiga liitumist ette nähtud, on soovitav
soodustada ühiskasutatavate veehaarete rajamist, et vältida olukorda, kus igale kinnistule
rajatakse oma puurkaev.
• Kaitsmata põhjaveega alal on soovitav soodustada tsentraalsete lahenduste rajamist, et
vähendada reostuskoormust põhjaveele ja tagada joogivee kvaliteedinõuetele vastava põhjavee
kättesaadavus.
• Joogiveehaaret ei tohi rajada vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist, milles vee algne
kvaliteet ei võimalda mõistlike kulutustega tagada vee vastavust joogivee kvaliteedinõuetele.
• Veehaarde sanitaarkaitsealale tegevuse kavandamisel tuleb arvestada veeseaduses
sätestatud piirangutega.
• Joogiveeallikana kasutatavad salvkaevud peavad vastama õigusaktidest tulenevatele nõuetele189.
Salvkaevude reostustundlikkuse tõttu ei ole soovitav rajada uusi salvkaeve joogiveeallikana.
189
Keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/114072015001
132 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
• Salvkaevu omanik peab regulaarselt kontrollima kaevu (sh kaevukaane) seisukorda, et vältida
sademevee, kõrvaliste esemete ja elusolendite sattumist kaevu.
• Uusi puurkaeve joogivee ammutamiseks ei ole lubatud rajada jääkreostuse alale.
Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad vältida joogivee reostamist ning tagada nõuetekohase
joogivee kvaliteedi.
10.12.2. Supluskohtade ohutuse ja veekvaliteedi tagamine
• Supluskohad/supelrannad peavad vastama õigusaktidest tulenevatele190 nõuetele.
Meede on eeldatavalt tõhus, kuna aitab tagada nõuetekohase suplusvee ja supelranna.
10.12.3. Nõuetekohase välisõhu kvaliteedi tagamine
Üldised meetmed
• Piirkondades, kus on koostatud mürakaart, tuleb selle andmed võtta aluseks planeeringute
koostamisel ja projekteerimistingimuste seadmisel.
• Piirkondades, kus on koostatud müra vähendamise tegevuskava, tuleb kaalutlusotsuste
tegemisel ning müra leevendamise meetmete seadmisel juhinduda muuhulgas selles sätestatud
müra vähendamise meetmetest.
• Potentsiaalsete mürarikaste aladega (sadamate, tootmisaladega) piirnevate I mürakategooriasse
kuuluvate alade kaitseks võib vajalikuks osutuda ka piirangute kehtestamine müra tekitavate
tegevuste läbiviimisele (nt teatud tegevuste piiramine öisel ajal ja puhkepäevadel). Vastavat
vajadust tuleb kaaluda iga konkreetse tegevuse osas eraldi.
Meetmed tootmistegevusest lähtuvate negatiivsete mõjude leevendamiseks
• Iga uue arenduse korral või olemasoleva edasiarendamisel, kui sellega kaasneb saasteainete
heitmine välisõhku, lõhnahäiringute teke või müra teke ja levik välisõhus, tuleb juhtumipõhiselt
anda hinnang mõju olulisusele. Tegevuse kavandamisel, mille jaoks on vajalik õhusaasteluba,
tuleb hinnata lõhnahäiringu võimalikku esinemist, välisõhku heidetavate saasteainete koguseid
ning teostada hajumisarvutused. Arvesse tuleb võtta teisi piirkonnas olemasolevaid ning
teadaolevaid kavandatavaid heiteallikaid ja võimalikku koosmõju nendega.
• Arenduse korral, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, kuid mille puhul ei viida läbi
keskkonnamõju strateegilist hindamist, peab planeeringudokumentatsioon/projekt sisaldama
mürahinnangut.
• Tootmistegevuse kavandamisel tuleb tagada, et kavandava tegevusega (eraldiseisvalt või
koosmõjus teiste ettevõtetega) ei kaasne olulisi negatiivseid häiringuid ümberkaudsetele aladele
(saasteainete piirväärtuste ületamist väljaspool käitise territooriumi ja/või lõhnaaine
häiringutaseme ületamist ja/või vastavale alale kehtestatud müra normtaseme ületamist).
• Keskkonnahäiringuid põhjustava tegevuse lubamise osas konkreetsesse asukohta on otsuse
tegemisel oluline roll kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusel, et tagada tasakaal erinevate huvide
ja õiguste vahel.
• Olemasolevate tootmisalade kõrvale ei tohi üldjuhul lubada uute elamute, puhkealade või teatud
otstarbega ühiskondlike hoonete (lasteasutused, koolid, tervishoiu- ja hooldeasutused) rajamist,
kui ilmneb, et tootmisala ei suuda tagada nendel aladel nõuetekohast välisõhu kvaliteeti. Uute
elamute, puhkealade või ühiskondlike hoonete rajamine on lubatud alternatiivina vaid juhul, kui
müra normtaseme täitmise tagab vastava arenduse kavandaja ise.
190
Sotsiaalministri 03.10.2019 määrus nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“, eRT:
https://www.riigiteataja.ee/akt/108102019004
133 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
• Inimeste kaitseks õhusaaste ja välisõhus leviva müra ebasoodsate mõjude eest tuleb vajadusel
rakendada ennetavaid ja leevendavaid meetmeid. Eelistada tuleb meetmeid, millega saab
vähendada välisõhku paisatavate saasteainete koguseid, lõhnahäiringuid ning müra levikut
välisõhku (ehituslikud, tehnoloogilised). Täiendavalt võib rajada müra levikut
takistava/vähendava piirde ning jätta või rajada kõrghaljastusega rohelise puhvertsooni (laius
sõltub kavandatavast tegevusest). Müratõke/puhvertsoon tuleb üldjuhul rajada häiringut
põhjustava käitise piiridesse.
• Tootmistegevuse kavandamisel, mis võib tõenäoliselt põhjustada saasteaine õhukvaliteedi piir-
või sihtväärtuse ületamist, tuleb heiteallikate asukoha valikul vältida alasid, kus ebasoodsate
ilmastikutingimuste korral on välisõhku väljutatud saasteaine hajumine loodus- või tehisoludest
tingitud põhjustel takistatud. Saasteallikad tuleb projekteerida selliselt, et saasteainete
väljumiskõrgus tagab saasteainete nõutava hajumise maapinnalähedases õhukihis, et vältida
välisõhu saastatuse taseme piirväärtuse ületamist.
• Müratekitavad tegevused tuleb üldjuhul suunata hoonete sisse. Nende tootmis- ja ärimaade
puhul, mis piirnevad elamu- ja tundlikemate ühiskondlike ehitiste (haridusasutused, tervishoiu-
ja sotsiaalhoolekandeasutused) aladega, tuleb müratekitavad tegevused teostada üldjuhul nende
suhtes teisel pool tootmishoonet, et suunata müra tootmisala sisse.
• Loomafarmide kavandamisel tuleb arvestada valitsevate tuulesuundadega. Laut tuleb võimalusel
planeerida reljeefilt madalamale ja valitsevate tuulte suhtes allatuult ning sõnnikuhoidlad
ümbritseda õhu liikumist suunavate barjääridega (hekid, puud, varjed). Tegevuste läbiviimisel
(sõnniku veol, laotamisel) tuleb arvestada ilmastikuoludega.
Meetmed liiklusest lähtuvate negatiivsete mõjude leevendamiseks
• Suuremamahulise äri- või tootmistegevuse ning sadamatega seotud transpordivood tuleb
üldjuhul suunata mööda elamu-, puhke- ja ühiskondlike ehitiste aladest neid läbimata.
• Soovitav on määrata Kunda linna ümbersõidu trass koostatava ÜP-ga.
• Üldjuhul mitte kavandada uusi müratundlikke alasid ja hooneid (nt elamud, mänguväljakud,
lasteasutused, koolid, hooldekodud, teatud spordirajatised191) suurema liiklussagedusega teede
vahetusse lähedusse (kaitsevööndisse) ja olemasolevale raudteedele lähemale kui 200 m
hajaasustuses ja 100 m tiheasutuses. Alternatiivina on see lubatud vaid juhul, kui müra
normtaseme täitmise tagab vastava arenduse kavandaja ise läbi leevendavate meetmete
(tegevuste/objektide paigutus arendusalal, vajadusel müratõke, hea heliisolatsiooniga
materjalide kasutamine hoonete välispiiretel vms). Aseri-Sonda ja Kunda raudteede rajamise
järgselt tuleb selle lähedusse muude tegevuste kavandamisel arvestada müra modelleerimise
tulemustega.
• Uue tee kavandamisel ning olemasoleva rekonstrueerimisel peab taristuobjekti kavandaja
arvestama liiklusest tulenevate häiringutega ning tagama välisõhu kvaliteedi normidele
vastavuse teega külgnevatel aladel (vajadusel läbi leevendavate meetmete).
• Teelt lähtuva õhusaaste vähendamise seisukohalt on oluline rahuliku ja sujuva liikluse tagamine
ning tee regulaarne puhastamine tee äärde kogunevast tolmust ja teehooldusvahenditest.
• Tootmisega kaasnevast liiklusest tulenevate negatiivsete mõjude vähendamiseks tuleb vajadusel
kehtestada kiirusepiirangud arendusalal ja/või piirkonnas, mis aitavad vähendada transpordist
tulenevat saastet ja müra. Arvestada tuleb, et piirkondlikud kiirusepiirangud on efektiivsed vaid
juhul, kui nende rakendamine on võimalik meetmetega, mis ei põhjusta kiirendamist (nt
künnised sõiduteel).
• Kruusakattega tee osas on üheks võimaluseks tolmust vabanemiseks tee viimine tolmuvaba
katte alla. Kui puuduvad võimalused kohalike teede viimiseks tolmuvaba katte alla, siis tuleb
191
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/163756?leiaKehtiv
134 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
eeskätt elamute ja ühiskondlike hoonete läheduses olevatel teelõikudel teostada perioodiliselt
(eelkõige kuival perioodil) tolmutõrjet.
• Parkimine tuleb lahendada omal maaüksusel ja moel, et parkimisega seotud müra ei häiri
elanikke.
Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad ära hoida olulised ebasoodsad mõjud inimese
tervisele välisõhus leviva müra, saasteainete ja lõhnahäiringute näol.
10.12.4. Nõuetekohase vibratsioonitaseme tagamine
• Hoone tuleb projekteerida ning seadmed, masinad ja muud vibratsiooniallikad paigaldada ja neid
hooldada ja kasutada viisil, et nende tekitatud vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes
ei ületa õigusaktidega192 kehtestatud vibratsiooni piirväärtusi.
• Uue mäeeraldise kavandamisel, kus plaanitakse lõhkamistöid, tuleb analüüsida ja anda hinnang
pinnases leviva vibratsiooni mõjule, soovitavalt läbi pinnases levivate lainete modelleerimise.
Maapinna kaudu leviv hoonetele ohutu vibratsioonitase ning ohualad tuleb määrata lõhketööde
projektis ning tööde läbiviimisel tagada tegevuse vastavus projektis sätestatule.
• Nii Aseri-Sonda raudteeliini rajamise kui Kunda raudteekoridori pikendamise kavandamisel on
soovitav üle vaadata vibratsiooniaspekt ning anda hinnang mõju olulisusele. Raudteeäärsesse
tsooni uue hoone kavandamisel tuleb vajadusel ette näha meetmed vibratsiooni mõjude
ennetamiseks/leevendamiseks.
Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad tagada nõuetekohase vibratsioonitaseme.
10.12.5. Nõuetekohase radoonitaseme tagamine
• Aladel, kus radooni (Rn) sisaldus pinnaseõhus on kõrge (üle 50 kBq/m3) ning sellega piirnevatel
normaalse radoonisisaldusega (30-50 kBq/m3) aladel tuleb elamute, olme- ja teiste
samaotstarbeliste hoonete projekteerimisel eelnevalt teha detailsemad radooniriski uuringud ja
vajadusel rakendada standardis esitatud radoonikaitse meetmeid. Samuti on nendel aladel
soovitav kontrollida radoonitaset olemasolevates hoonetes ja vajadusel rakendada asjakohaseid
radoonikaitse meetmeid. Alternatiivina radoonisisalduse mõõtmisele pinnases võib kõrge ja
nendega vahetult piirnevatel normaalse radoonisisaldusega aladel rakendada
radoonikaitsemeetmeid ennetavalt. Sellisel juhul on kohalikul omavalitsusel soovitav nõuda
nende lisamist detailplaneeringu või ehitusprojekti dokumentatsiooni.
Meede on eeldatavalt tõhus, kuna aitab ennetada/leevendada radoonist tulenevat olulist negatiivset
mõju inimese tervisele.
10.12.6. Valgusreostuse vähendamise meetmed
• Välisvalgustus tuleb kavandada selliselt, et see täidab oma eesmärke ning võimalikult vähe
reostab keskkonda. Valgustuslahenduste väljatöötamisel tuleb rakendada vastavat kaasaegset
oskusteavet, et vältida ülevalgustamist ja vähesäästlike süsteemide rakendamist.
• Välisvalgustuse kavandamisel tuleb jälgida, et valgus on suunatud valgustamist vajavale
objektile, mitte sellest eemale.
• Tänavavalgusti puhul tuleb järgida, et valgus ei kiirgu ülespoole ja ka külgedele kiirguks valgust
suhteliselt vähem.
• Liiklusohutuse seisukohalt tuleb jälgida, et ettevõtete (reklaam)valgustus ei häiri teedel liiklejaid.
192
Sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega
hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110061
135 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad hoida ära/vähendada valgusreostust ning sellest
tulenevat võimalikku olulist negatiivset mõju inimese tervisele ja heaolule.
10.13. Meetmed taristu arendamiseks
10.13.1. Meetmed teede ja liikluse arendamiseks
• Kaaluda tuleb vähemalt Kunda linnas, Aseri ja Viru-Nigula alevikes suurema liiklussagedusega
eraomandis olevate teelõikude asuvate kohalike teede avalikku kasutusse määramist, et
lihtsustada teede haldamist, hooldust ja remonti.
• Soovitav on määrata Kunda linna ümbersõidu trass koostatava ÜP-ga.
• Tee olemasoleva seisukorra parandamiseks ja hea seisukorra tagamiseks tuleb panustada tee
olukorra parandamisse ning tagada hea seisukord läbi jooksva remondi ja hoolduse. Tee hea
seisukorra hoidmiseks tuleb tähelepanu pöörata ka liiklust rahustavatele meetmetele (nt kiiruse
piiramine) ning veokite suurimale lubatud massile teedel.
• Intensiivsema liiklusega kruusakattega teed on soovitav viia tolmuvaba katte alla.
• Tulenevalt ettevõtluse arengust ja/või elamualade paiknemisest tuleb eelisarendada nende teede
rekonstrueerimist või ehitust, kus vajadus selleks on kõige suurem.
• Ette tuleb näha ressursid tee maa-ala regulaarseks puhastamiseks võsast ja puudest, et tagada
vajalik külg- ja pikinähtavus.
• Uue tee ehitamise ja olemasolevate rekonstrueerimise kavandamisel, sh valla teehoiukava
ülevaatamisel või uue teehoiukava koostamisel, tuleb analüüsida toimunud ja ÜP-ga
kavandatavast maakasutusest tulenevaid prognoositavaid muutusi riigi ja kohalike teede
liiklustiheduses. Seejuures on oluline anda hinnang ka valda läbivate riigiteede seisukorrale ja
vajadusel esitada ettepanekud meetmete rakendamiseks, milleks annab võimaluse liiklusseadus.
• Uue tee kavandamisel ja olemasolevate rekonstrueerimisel tuleb tagada turvalised ja head
teeületusvõimalused ning ristumised maanteedega, et ei tekiks nende tugevat katkestavat mõju
eri sihtkohtadele ligipääsus. Maantee äärsetele katastriüksustele tuleb tagada juurdepääsud.
• Liiklusele olulist mõju avaldava arenduse kavandamisel tuleb vältida nende planeerimist keskuse
tegevusalast väljapoole, mis toob kaasa pendelliikluse.
• Uue tee rajamise kavandamisel tuleb arvestada olemasoleva keskkonna väärtuste ja
piirangutega (kaitstavad loodusobjektid, rohevõrgustik, väärtuslik põllumajandusmaa vms),
kõikide õigusaktidest tulenevate tingimuste ning vajalike kooskõlastustega.
• Projekteeritavad teed tuleb projekteerida koos sademevee äravoolu lahendustega.
Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad parandada erinevate elanikkonnagruppide liiklemise
võimalusi ja liiklemise ohutust ning tagada teede hea seisukord.
10.13.2. Meetmed sadamate arendamiseks
• Juhul, kui kaubasadamates taotletakse tegevuslubasid, mille realiseerimine toob kaasa CLP
määruse kohase ohtliku kemikaali käitlemise või käitluskoguste suurenemise, tuleb iga kord
kindlaks teha ja hinnata kemikaaliseaduses193 toodud asjaolud.
• Väikesadamate arendamise projektide osa peaks olema juurdepääsude rajamine, vajadusel
olemasolevate teede rekonstrueerimine ja tolmuvabaks muutmine, parkimiskohtade,
193
Kemikaaliseaduse § 32 lg 1, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/106052020011?leiaKehtiv
136 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
jäätmekäitlussüsteemi ja WC-de kasutusvõimaluste läbimõtlemine koostöös kohaliku
kogukonnaga.
• Väikesadamate arendamisel on soovitav arvestada koostatavas Eesti mereala planeeringus
toodud suunisega, mille kohaselt tuleb uued väikesadamad rajada looduslikult sobivatesse
kohtadesse, sobiva sügavusega merealale ja arvestades majanduslikku jätkusuutlikkust ning
ohutust, et vältida ebaproportsionaalselt suurt keskkonnamõju ning kulutusi süvendamisele,
kaitsele lainetuse eest jms.
• Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse194 kohaselt puudub sadamas veekogu kallasrada. Selleks,
et soovijatel oleks võimalik mööda ranna kallasrada liikuda, tuleb tagada sobiv optimaalne rada
ümber sadamate moodustatavate maa-alade.
Vt ka teised asjakohased meetmete ptk-id.
Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad arvestada nii sadamate arenguvajadustega kui muu
kavandatud maakasutusega, samuti looduskeskkonna hea seisundi säilitamise, inimeste tervise ja
heaolu tagamisega.
10.13.3. Meetmed raudteede arendamiseks
• Tallinn-Narva maantee 2+2 trassi asukoha määramisel ja projekteerimisel tuleb arvestada Kunda
ja Aseri raudteesildade asukohtade ja vajalike gabariitidega.
• Kunda linna ja Kunda sadama ühendusraudtee asukoha ja laiuse planeerimisel tuleb arvestada
müratõkkerajatiste rajamise vajadusega, nende asukohad ja tehnilised parameetrid selguvad
müra modelleerimise käigus.
• Kunda linna ja Kunda sadama ühendusraudtee planeerimisel tuleb arvestada rohevõrgustiku
toimimise tagamise vajadusega.
• Juhul, kui otsustatakse rajada Kunda linna ümbersõit, kaaluda ümbersõidu ja linna ning Kunda
sadama ühendusraudtee trasside ühendamist.
Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad arvestada nii sadamate arenguvajadustega kui muu
kavandatud maakasutusega, samuti looduskeskkonna hea seisundi säilitamise, inimeste tervise ja
heaolu tagamisega.
10.13.4. Meetmed sademevee ärajuhtimise arendamiseks
• Tiheasustusaladel ja neist väljapoole jäävatel kompaktse asustusega aladel on esmatähtis kokku
kogutava sademevee hulga piiramine ja võimalusel vähendamine. Selleks tuleb hoiduda
kõvakattega, vett mitte läbilaskvate pindade, rajamisest.
• Vertikaalplaneerimise üldine nõue peaks olema, et sademevett ei juhitaks naaberkinnistutele.
Selleks tuleb vajadusel planeerida ja projekteerida olusid arvestavad immutusribad või -peenrad.
• Kokku kogutud sademevee säästlikul majandamisel on oluline keskkonnasäästlike lahenduste
juurutamine: immutamine, kasutamine, äravoolu ühtlustamine. Immutamisele võib mõelda, kui
tegu on reostumata veega. Selleks tuleb rajada immutusribasid, nõvasid, vett läbilaskvaid
kõnniteid, parklaid, rohekatuseid ja- seinu ja sademevee kogumissüsteeme.
• Lähtuvalt vette sattuvast reostuskoormusest tuleb tagada ärajuhitava sademevee saasteainete
sisalduse vastavus piirväärtustele. Kui sademevett juhitakse ära reostunud aladelt (nt Tallinn-
Narva maantee, tootmisalade territooriumid, bensiinijaamad, suured kõvakattega parklad), tuleb
raskemetallid ja muud ohtlikud osakesed keskkonnareostuse vältimiseks kokku koguda. Tehnilise
lahenduse valik sõltub konkreetsest keskkonnast ja piirkonna reostatuse tasemest.
194
Keskkonnaseadustiku üldosa seadse § 391 lg 1. eRT:
https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019002?leiaKehtiv
137 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Reostusohtlikelt aladelt on puhastatud sademevee suublasse juhtimiseks veeseaduse195 kohaselt
vajalik taotleda keskkonnaluba ning puhastamise tingimused ja nõuded seatakse loaga.
Eesti Standardis EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“ on toodud HELCOM’i soovitused, mille sisu
koosneb põhimõtteliselt kahest eesmärgist: asulate reostuskoormuse vähendamine sademevee
nõuetekohase ärajuhtimise teel ning õlisisalduse piiramine sademevees. Standardiga reguleeritakse
hoonevälist, nii kinnistutel paiknevat kui ka ühiskanalisatsioonivõrku.
Standardis on toodud sademevee käitlemislahendused prioriteetsuse järjekorras:
• Kui pinnase iseloom, sademevee kvaliteet, õigusaktid ja muud asjaolud seda lubavad,
immutatakse sademevesi või vähemalt osa sellest samal alal, kus see tekib.
• Kui sademevett ei saa immutada, tuleb võimalusel tekkekohas äravoolu aeglustada, viivitada
(viibeaega pikendada) enne selle ära juhtimist.
• Kui sademevett ei saa immutada või selle viibeaega tekkekohas pikendada, tuleb sademevesi
juhtida edasi tõkestava ja viivitava immutussüsteemiga, nt kraavide, lohkude jms kaudu, kus
vesi saab imbuda pinnasesse, seda takistab taimestik ja vesi saab aurustuda.
• Kui kraavide abil ei saa vett edasi juhtida, siis juhitakse vesi edasi toruga, rakendades vajadusel
enne suublasse juhtimist aeglustust (tiigid), puhastust.
• Kui ka viimast ei saa rakendada, siis viimase lahendusena suunatakse sademevesi lahkvoolsesse
ühiskanalisatsioonivõrku.
Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad ennetada saastunud sademevee looduskeskkonda
sattumist ning vähendada kokku kogutava ja kanaliseeritava sademevee hulka.
10.13.5. Meetmed tuletõrje veevarustuse tagamiseks
• Tuletõrje veevõtukohtadele tuleb tagada juurdepääsud ning need peavad olema aastaringselt
kasutatavad. Kohtades, kus tuletõrje veevõtukohana kasutatakse pinnaveekogu, peab lisaks
juurdepääsule olema sõidukile tagatud võimalus ümberpööramiseks.
• Tuletõrje veevõtukohas peab tagatud olema piisav veekogus või vooluhulk tulekahju
kustutamiseks, see peab olema nõuetekohaselt tähistatud ning tehniliselt korras.
• Soovitav on tagada igas külas vähemalt üks ligipääsetav koht vee võtmiseks. Tähelepanu tuleb
pöörata ka suvilapiirkondadele, et ka seal oleks tõhusa päästevõimekuse tagamiseks olemas
võimalus tuletõrjevee saamiseks.
• Tuletõrje veevõtukoha kavandamisel ja kasutamisel tuleb juhinduda tuleohutuse seaduses196.
sätestatud korrast.
Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad tagada tõhusa päästevõimekuse tulekahju juhtumise
korral.
10.13.6. Meetmed soojavarustuse arendamiseks
• Soojavarustuse kavandamisel tuleb tagada ohutud kaugused kütusetorustike ja ühiskondlike
alade, puhkealade ning peamiste transporditeede vahel.
• Võimalusel tuleb minna kõikides kaugküttekatlamajades üle fossiilsetelt kütustelt taastuvale
kütustele.
• Lokaalsete soojavarustuse lahenduste puhul on soovitav kasutada energiasäästlikke ning
keskkonda minimaalselt saastavaid süsteeme. Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu
195
Veeseaduse § 187 p 6, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/106052020044?leiaKehtiv
196
Tuleohutuse seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13314859?leiaKehtiv
138 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
paiskavad kütteliigid, näiteks raskeõlid ja kivisüsi. Võimalusel tuleb eelistada taastuvaid
soojusallikaid.
• Tähelepanu tuleb pöörata hoonete energiatõhususele, lähtudes hoone energiatõhususe
miinimumnõuetest.
Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad parandada soojavarustust ning vähendada kütmisest
tulenevad negatiivseid keskkonnamõjusid.
10.13.7. Meetmed elektri- ja sidevõrgu arendamiseks
• Uute ühenduste rajamisel on soovitav kaaluda nende asendamist õhuliinide asemel
maakaabelliinidega.
• Eelistatult tuleb elektriliinid paigaldada avaliku kasutusega maadele. Võimaluse korral paigaldada
elektrikaabelliinid sildadele, viaduktidele ja estakaadidele.
• Uute energiamahukate tootmisettevõtete asukohavalikul tasub elektrivõrguga liitumise kulude
optimeerimise eesmärgil eelistada olemasolevate piirkonnaalajaamade lähedust.
• Uute tegevuste kavandamisel tuleb arvestada avalikes huvides olevate sidevõrkude rajamise
võimalusega.
• Sidevõrkude paiknemine on üldjuhul soovitav näha ette mõne muu taristu (maantee) koridoris.
• Keskustest kaugemale jäävates maalistes piirkondades on vajalik kvaliteetse sideteenuse
väljaarendamine, et võimaldada paindlikke lahendusi teenuste kättesaadavuse osas ja kaugtööd.
• Elektripaigaldiste ja elektriliinide ning sideliinide läheduses tuleb tegevuse kavandamisel silmas
pidada ehitisele kehtestatud kaitsevööndit ja selle ulatust ning kaitsevööndist tulenevaid keelde
ja piiranguid197. Tegevus kaitsevööndis tuleb kooskõlastada ehitise omanikuga.
Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad parandada elektri- ja sideühendust ning
ennetada/leevendada võrkude arendamisega kaasneda võivaid olulisi ebasoodsaid
keskkonnamõjusid.
10.14. Meetmed taastuvenergeetika arendamiseks
Taastuvenergiaallikate rakendamine vajab eelnevat põhjalikku tehnilist ja majanduslikku analüüsi
iga üksikobjekti puhul eraldi. Taastuvenergiaallikate rakendamine on soovitatav, kuid seejuures tuleb
arvestada ka looduskeskkonna väärtuste ning naabrite heaolu ja huvidega.
Meetmed tuuleenergeetika arendamiseks
• Millises ulatuses täpsemalt ja millistel konkreetsetel tingimustel mingi ÜP-ga määratav ala, kus
edaspidi on võimalik kaaluda tuuleparki, on tuulepargi arendamiseks kasutatav, tuleb välja
selgitada konkreetsele arendusele algatava DP koostamise staadiumis. DP koostamise käigus
tuleb läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine koos vajalike uuringutega. Tuulepargi
kavandamisel ja sellega kaasnevate mõjude hindamisel tuleb arvestada ka kumulatiivsete
mõjudega, võttes arvesse nii olemasolevaid kui ka teisi teadaolevaid kavandatavaid tuuleparke
ning muid asjakohaseid objekte. KSH ja uuringute tulemusi tuleb arvesse võtta ka konkreetse
tuulepargilahenduse väljatöötamisel.
• Tuulepark tuleb kavandada selliselt, et välistatud on ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku
aladele, oluline ebasoodne mõju kaitstavatele loodusobjektidele, taimestikule ja loomastikule
ning inimese tervisele ja heaolule. Toimima peab jääma rohevõrgustik, säilima loodus- ja
muinsuskaitselased väärtused, bioloogiline mitmekesisus, vaated kaunitele teelõikudele,
197
Ehitusseadustik: eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv
139 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
vaatekoridoridele, tagatud väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbeline kasutamine ja piisavas
mahus säilimine tuleviku tarvis. Väärtuslike maastike ja vaadete osas maastikele tuleb koostada
maastikuanalüüs. Kaasnevaid mõjusid tuleb leevendada maksimaalses võimalikus mahus.
• Tuulepark tuleb kavandada selliselt, et tagatud on välisõhus leviva müra vastavus
normtasemetele ning infraheli vastavus piirväärtustele. Teostada tuleb müra modelleerimine.
• Tuulikute kavandamisel tuleb hinnata tuulikute visuaalset mõju ning varjutust (koostada
varjukaart). Masti ja pöörlevate labade varjud ei tohi langeda eluhoonetele või puhkealale. Kui
varjud langevad eluhoonetele või puhkealale, tuleb tuuliku paigaldamine kooskõlastada
naabritega.
• Tuulikute kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata avariiohtu leevendavatele meetmetele, sh
kavandada tuulikud ohutusse kaugusesse avalikult kasutatavatest teedest.
• Kõikide tuulikute kavandamisel, sõltumata nende kõrgusest, tuleb juba asukohavaliku
staadiumist alates teha koostööd Kaitseministeeriumiga, kes hindab, kas kavandatav tuulik
(tuulegeneraator) tegevus võib mõjutada mõne riigikaitselise ehitise töövõimet.
• Tuulikute kavandamisel tuleb juba nende asukohavaliku staadiumis teha koostööd
Siseministeeriumiga, kes hindab, kuidas tuulikud võivad mõjutada ministeeriumi sideteenuste
levi.
• Tuuleparkide kavandamisel tuleb analüüsida, kas lähikonnas on olemas sobivad elektrivõrguga
liitumise võimalused.
• Oluline on väiketuuliku paigutamine eemale läheduses olevatest objektidest, sest kõik
looduslikud ja tehisobjektid takistavad tuule sujuvat voolamist, vähendades tuule kiirust ja
tekitades õhukeeriseid ehk turbulentse. Seetõttu tuleb tuulik paigutada eemale puudest,
majadest ja muudest tuult segavatest objektidest.
• Üksiktuuliku ja väiketuuliku kavandamisel tuleb seoses selle mõjuga arvestada järgmiste
asjaoludega:
- müratase on määratud õigusaktiga198 (sõltub ümbritsevast maakasutusest) ja tuuliku
tehniliste andmetega;
- tuuliku ümbrusesse selle kõrguse raadiuses ei tohi jääda naaberkinnistu. Kui tuuliku
projektsiooni ala ulatub naaberkinnistule, siis tuleb tuuliku paigaldamine kooskõlastada
naaberkinnistu(te) omanikuga/omanikega;
- visuaalne mõju; hinnata tuleb tuuliku pöörlemisega tekkivate varjude liikumist; masti ja
pöörlevate labade varjud ei tohi langeda eluhoonetele või puhkealale. Kui varjud langevad
eluhoonetele või puhkealale, tuleb tuuliku paigaldamine kooskõlastada naabritega;
- masti kõrguse ja kinnituste valikul tuleb kinni pidada tuuliku tootja poolt ette antud
andmetest (kui masti ei tarnita koos tuulikuga);
- tuuliku kavandamisel tuleb ehitusprojekti juurde lisada müra modelleerimise ja varjutuse
hindamise tulemused (varjukaart).
• Elamu- või ühiskondliku hoone kavandamisel kuni 750 m kaugusele elektrituulikust või DP-ga
kehtestatavast elektrituulikust tuleb hinnata tuuliku poolt põhjustatud müra, infraheli, varjutuse
ning tuulikuga kaasnevate riskide mõju kavandatavatel tegevusele. Kas ja mis tingimustel on
uut ehitist võimalik soovitud asukohta püsitata, sõltub vastavate hinnangute tulemustest.
Hinnangute läbiviimine ei ole vajalik juhul, kui need on teostatud tuuliku kavandamisel ning
katavad kaalutavat asukohta. Sel juhul saab tegevuse kaalumisel juhinduda vastava töö
tulemustest. Kohtades, kus hinnangu tulemusena selgub, et kavandatavale tegevusele võib
Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
198
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027
140 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
kaasneda oluline negatiivne mõju ning seda ei saa leevendada tegevuse kavandaja poolt, ei ole
ehitise püstitamine soovitud asukohta võimalik.
• Uusi hooneid, mis ei ole vajalikud tuulikute teenindamiseks vms moel nendega seotud, nt
elamud, ühiskondlikud hooned, äri- ja tootmine, ei ole soovitav lubada tuulikule lähemale
kaugusest, mis on võrdne tuuliku kogukõrgusega (mast+laba pikkus).
Vt ka meetmeid ptk-ides 9.2 (meetmed kaitstavate loodusobjektide kaitseks), 10.4 (meetmed
taimestiku ja loomastiku kaitseks), 10.5 (meetmed rohevõrgustiku kaitseks), 10.8 (meetmed
maavarade ja maardlate kaitseks), 10.10 (meetmed kultuuripärandi kaitseks) 10.9 (meetmed
väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks), 10.12 (meetmed inimese tervise ja heaolu kaitseks).
Meetmed päikeseenergeetika lahenduste kavandamiseks
• Oma majapidamise või ühe tootmiskompleksi tarbeks on otstarbekas päikesepaneelide lokaalne
kasutuselevõtmine tuleb lahendada elamu õueala või tootmisterritooriumi piires.
• Omaette maakasutust vajavaks päikesepargiks asukoha valimisel tuleb eelistada
väheväärtuslikke ning kasutusest välja langenud alasid (parkimisalad, väheviljakatel
põllumajandusmaad, väheväärtuslikud karjamaad, kasutusest välja jäänud tootmisalad vms)
ning arvestada elektrivõrku liitumisega.
• Päikeseparkide rajamine ei ole üldjuhul lubatud väärtuslikel maastikel, rohevõrgustikus,
väärtuslikul põllumajandusmaal ega kaitsealadel ning Bonni konventsiooni (Convention on the
Conservation of Migratory Species of Wild Animals) kohaselt ka kohtades, kus need võivad
ohustada kaitsealuseid liike läbi temperatuuri tõusu, paisumise või päikesepaneelide
jahutamisest tingitud elupaiga veerežiimi muutuse. Päikesepargi kavandamine eeltoodud aladele
peaks olema lubatud vaid erandkorras väga põhjendatud vajadusel. Kavandamisel tuleb
koostada väärtuste säilimise analüüs.
• Päikesepargi kavandamisel maaparandusehitise alale tuleb vältida maaparandussüsteemi
rajatiste kahjustamist. Probleemide ennetamiseks on vajalik taotleda Põllumajandus- ja
Toiduametilt projekteerimistingimused.
• Soovitav on eelistatult päikesepaneelid rajada hoonete katustele või seintele. Olemasolevate
hoonete katustele ja seintele päikesepaneelide kavandamisel tuleb eelnevalt hinnata hoone
konstruktsioonide vastuvõtuvõimet täiendavale koormusele.
• Paneelide asetuse planeerimisel tuleb jälgida, et nendelt tulenev võimalik peegeldus ei ohusta
lähikonda jäävatel avalikult kasutatavatel teedel liiklejaid. Võimalusel kasutada valgust vähem
peegeldavaid paneele.
Meetmed muude taastuvenergialahenduste kavandamiseks
• Biogaasijaama rajamisel on oluline silmas pidada tooraine kättesaadavust ning järgmisi aspekte:
- võrguühenduste lähedus toodetava elektri-ja soojuse tarbeks;
- võimalus kasutada lähedal asuvatel põllumaadel digestaati väetisena;
- välistatud on olulised lõhnahäiringud naaberaladele.
• Hüdroelektrijaama kavandamisel tuleb vältida mõju kalade rändele ning alates asukohavalikust
kuni projekti lõpliku valmimiseni teha tihedat koostööd Keskkonnaametiga.
• Iga uue arenduse korral tuleb juhtumipõhiselt anda hinnang keskkonnamõju olulisusele. Arvesse
tuleb võtta teisi lähipiirkonnas olemasolevaid ning piirkonda kavandatavaid tegevusi ja
võimalikku koosmõju nendega.
Vt ka teised asjakohased keskkonnameetmete ptk-id.
Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad ennetada/leevendada taastuvenergia arendamisega
kaasneda võivaid olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid, samuti vähendada CO2 emissioone ning
leevendada kliimamuutusi.
141 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
10.15. Meetmed jäätmekäitluse arendamiseks
• Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskoha rajamisel peab olema tagatud elanike mugav ligipääs
jäätmejaama.
• Jäätmekäitluskoha kasutamisel peab välistatud olema oluline negatiivne mõju pinna- ja
põhjaveele ning pinnasele ja olulised negatiivsed häiringud ümberkaudsetele elanikele müra ja
õhusaaste ning lõhnahäiringute näol.
• Jäätmejaama teenindavate raskeveokite regulaarne liikumise tuleb suunata mööda elamu-,
puhke- ja ühiskondlike ehitiste aladest neid läbimata.
• Oluline on maksimaalselt kaasa aidata vallas paiknevate riiklikult oluliste jäätmekäitlusettevõtete
jätkusuutlikule arengule.
Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna parandavad ja ühtlustavad jäätmete liigiti kogumise ja
taaskasutusse suunamise võimalusi.
10.16. Meetmed keskkonnaohtlike objektide ja ohtlike ettevõtetega
arvestamiseks
• Igapäevaselt tuleb jälgida, et (potentsiaalselt) keskkonnaohtlikud objektid ning suurõnnetuse
ohuga ja ohtlikud ettevõtted ei kujuta endast reaalset ohtu ümbritsevale keskkonnale, eriti
pinnasele ja põhjaveele.
• Jääkreostuse alal ei tohi arendada uusi tegevusi enne, kui jääkreostus on nõuetekohaselt
likvideeritud. Sõltuvalt kavandatava tegevuse iseloomust tuleb likvideerida jääkreostus nii, et
saasteainete sisaldused vastavad kas elamumaa või toomismaale kehtestatud piirväärtustele.
Reostuse likvideerimisel tuleb juhinduda jäätmeseadusest, veeseadusest ning veeseaduse § 83
alusel kehtestatud keskkonnaministri 28.06.2019 määrusest nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse
piirväärtused pinnases“199, millega kehtestatakse ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases
pinnase seisundi hindamiseks ning pinnase seisundi parandamise meetmete kavandamiseks ja
rakendamiseks.
• Ohtliku käitise mõjualasse tegevuse kavandamisel, sh olemasoleva tootmise laiendamisel tuleb
juhtumipõhiselt hinnata käitisega seonduvaid riske ja ohte, juhindudes kemikaaliseaduses
sätestatud korrast.
• Võimalusel tuleb vältida uue ohtliku ettevõtte kavandamist elutähtsa teenuse osutamiseks
kasutatavate ehitiste kõrvale. Tagada tuleb ohutu kaugus ja luua puhvertsoonid ohtliku ettevõtte
ja elamurajoonide, ühiskondlike ehitiste alade, puhkealade ning peamiste transpordiliinide vahel.
• Ohtliku ettevõtte ohualasse jääva maa-ala planeerimisel tuleb planeering või ehitusprojekt
kooskõlastada Päästeametiga.
• Uue ohtliku ettevõtte kavandamisel tuleb hinnata keskkonnamõju olulisust keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses200 sätestatud korras. Arvesse tuleb võtta teisi
piirkonnas olemasolevaid ning piirkonda kavandatavaid tegevusi ja võimalikku koosmõju
nendega.
Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad ennetada/leevendada olulisi negatiivseid mõjusid,
mis võivad kaasneda tegevuse kavandamisel ohtliku ettevõtte lähedusse või uue ohtliku ettevõtte
kavandamisega.
199
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104072019006
200
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/116112010013?leiaKehtiv
142 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
10.17. Meetmed üleujutustega arvestamiseks
• Korduva üleujutusega alale ja siseveekogude äärde, kus teadaolevalt esineb üleujutusi, tuleb
üldjuhul vältida uute ehitiste püstitamist ning ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku
tegemist, et mitte luua eeldusi uuteks ehitisteks. Ehitamist nendele aladele peaks olema võimalik
kaaluda vaid väga põhjendatud juhtudel.
• Kui ehitamine alale, kus esineb üleujutusi (korduvalt üleujutatavad alad rannikul ning
perioodiliselt üleujutatavad alad Kunda jõe ääres Lontova piirkonnas ning Pada jõel Unukse-Mahu
tee piirkonnas ja Padaorus) osutub vajalikuks, tuleb tegevuse kavandamisel arvestada võimalike
üleujutustega ning üleujutustest tulenevate riskidega ning rakendada tehnilisi meetmeid ehitiste
kaitseks (kõrgem vundament, veekindel vundament, veekindlate materjalide kasutamine vms)
ja üleujutusega kaasnevate negatiivsete mõjude leevendamiseks (reovee käitlemiseks sobiva
meetodi valimine vms). Kohalik omavalitsus peab seda silmas pidama detailplaneeringute
koostamise korraldamisel ja projekteerimistingimuste andmisel.
• Korduva üleujutusega alale jäävate üldkasutatavate alade (nt puhkealade, suplusrandade) puhul
tuleb arvestada, et nende kasutamine võib periooditi olla häiritud. Võimalike üleujutustega tuleb
arvestada ka parkimise vms tegevuse korraldamisel, mis võib mõjutada inimese vara,
rakendades vajadusel asjakohaseid meetmeid selle kaitseks.
Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad ennetada/leevendada üleujutustest tulenevaid
negatiivseid mõjusid.
10.18. Meetmed kliimamuutustega arvestamiseks
• Vältida tuleb ehitamist liigniisketel aladel. Piirkondades, kus on teadaolevalt esinenud üleujutusi,
tuleb tegevuste kavandamisel arvestada võimalike üleujutustega.
• Uute hoonete ehitamisel ja rajatiste kavandamisel ja püstitamisel tuleb tähelepanu pöörata
nende vastupidavusele äärmuslikele ilmastikuoludele (võimalikud üleujutused, tormikahjud).
• Sademevee ärajuhtimise lahenduste (süsteemid, kraavid, truubid vms) kavandamisel tuleb
tähelepanu pöörata nende kliimakindlusele ning toimivusele valingvihmade korral. Arvesse tuleb
võtta kavandatava tegevuse iseloomu ja piirkonna eripära.
• Põllukultuuride kasvu soodustamiseks tuleb tähelepanu pöörata väärtuslike
põllumajandusmaade säilitamisele maksimaalses võimalikus ulatuses.
Vt ka ptk 10.13.4 „Meetmed sademevee ärajuhtimise arendamiseks“ ja ptk 9.17 „Meetmed
üleujutusaladega arvestamiseks“.
Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad ennetada/leevendada kliimamuutustest tuleneda
võivad olulisi negatiivseid mõjusid ning leevendada kliimamuutusi.
143 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
11. Olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmed
ja mõõdetavad indikaatorid
KeHJS-e § 42 lg 10 järgi on seiremeetmete eesmärk teha varakult kindlaks, kas strateegilise
planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneb oluline keskkonnamõju, ning rakendada ebasoodsat
keskkonnamõju vältivaid ja leevendavaid meetmeid. KeHJS-e § 42 lg 11 ja 12 järgi on koos
strateegilise planeerimisdokumendiga kehtestatud seiremeetmed strateegilise planeerimis-
dokumendi elluviijale järgimiseks kohustuslikud. Seirel võib kasutada olemasolevat
keskkonnaseiresüsteemi või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva
keskkonnamõju jälgimiseks kavandatud seiret. Seire võib toimuda ühe või mitme strateegilise
planeerimisdokumendi alusel kavandatud tegevuse raames.
KSH rõhutab eelkõige neid elemente, mis on ebamäärased, et otsuste tegijad oleksid teadlikud
riskidest, mis kaasnevad teatud poliitika edasiarendamise või mittearendamisega. Et riski
vähendada, peaks toimuma pidev arengukava ülevaatamine, mis hindaks tulemusi võrreldes
varasemate eelduste ja eesmärkidega, et ebaõigeid otsuseid saaks ümber muuta nii ruttu kui
võimalik.
Seiratavaid keskkonnanäitajaid määratakse ka õigusaktide alusel peamiselt keskkonnalubadega.
Seiremeetmeid kavandatakse samuti mitmete tegevuste puhul, mis lähtuvad erinevatest
strateegilise planeerimise dokumentidest (näiteks ÜVK arengukava, kaitsekorralduskava jms).
Mõõdetavate indikaatorite loetelu sõltub konkreetsetest kavandatavatest seiremeetmetest
(seirekavast).
Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab
keskkonnavaatlusi, vaatlusandmete kogumist, töötlemist ja säilitamist, vaatlustulemuste
analüüsimist ning muutuste prognoosimist201.
Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab keskkonnaseiret talle seadusega pandud ülesannete
täitmiseks või oma töö korraldamiseks. Keskkonnaseire programmi täitmise ja selle alusel
kogutavate keskkonnaseire andmete töötlemise ja säilitamise korra kehtestab kohaliku omavalitsuse
üksus, arvestades riikliku keskkonnaseire kohta sätestatud nõudeid.
Arvestades planeeringutega kavandatava tegevuse mõju Viru-Nigula valla keskkonna kujundamisel,
vajadusega tagada tervislik ja elanike ootustele vastav ümbritseva ja sotsiaalse keskkonna seisund
ning omavalitsuse töö paremaks korraldamiseks soovitame lülitada keskkonnaseire programmi
ruumilise planeerimise seire indikaatorid ja nende analüüsi.
Viru-Nigula valla ÜP elluviimisega kaasneva tegevuse mõjude mõõtmiseks on soovitav rakendada
järgmisi indikaatoreid:
1) naabrussuhetel ja avalikul huvil põhinevate vastuväidete arv DP-de menetlemisel, neist
rahuldamata jäänud vastuväidete osakaal;
2) ÜP-d muutvate DP-de osakaal;
3) rohealade pindala muutumine absoluutsuuruses ja elaniku kohta;
4) ülenormatiivse müraga piirkonna suurus, seal elavate elanike arv ja osakaal;
5) keskmine elamukruntide suurus piirkonnas;
6) kortermajades elavate elanike osakaal;
7) valda läbivate ja vallast lähtuvate liiklusvoogude suhe;
8) kergliiklusteedega varustatus (meetrit elaniku kohta);
9) ühistranspordi kasutajate osakaal;
10) laste koolitee: jalgsi, jalgrattaga, ühistranspordiga, autoga, muu – osakaal;
11) eramootorsõidukitega tehtud sõitude osakaal.
Mõõtmise sagedus: üks kord aastas.
201
Keskkonnaseire seaduse § 2 lg 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072017027?leiaKehtiv
144 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
Kohaliku omavalitsuse tasandil on oluline kehtestatud planeeringute regulaarne ülevaatamine
vastavalt PlanS-i § 4 lõike 2 punktile 6 ning ÜP puhul vastavalt §-le 92.
ÜP ülevaatamisega selgitatakse välja ja vaadatakse üle (PlanS § 92 lg 2):
1) planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused;
2) planeeringu vastavus käesoleva seaduse eesmärgile;
3) planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja
looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused;
4) planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus;
5) kehtivad DP-d, et tagada nende vastavus ÜP-le, ning vajaduse korral algatatakse nende
muutmise või kehtetuks tunnistamise menetlus;
6) muud planeeringu elluviimisega seotud olulised küsimused.
Seda ülesannet/kohustust tuleb käsitleda võimalusena analüüsida planeeringute elluviimisega
kaasnevaid mõjusid ja kavandada ilmnenud ebakõladele uute planeeringutega leevendavaid
meetmeid.
Sagedus: KOV-i valimisperiood.
VV-l tuleks jälgida, et ÜP-d muutvate DP-de menetlemisel ei halvendata DP ala lähiümbruse ehitus-
ja keskkonnatingimusi. Vajaduse korral tuleb nõuda DP-s täiendavate leevendavate meetmete
rakendamist.
Lisaks sellele on Viru-Nigula valla ÜP realiseerimise seisukohalt oluline tagada nende seiremeetmete
rakendamine, mida kavandatakse:
- ettevõtetele keskkonnalubade väljastamisel;
- veekogude valgalade kaitseks;
- kaitsealade kaitsekorralduskavadega;
- teiste, ÜP lahendusega kooskõlas olevate kavade, planeeringute ja projektide
realiseerimiseks.
Viru-Nigula valla territooriumil on rida seirepunkte, kus teostatakse riiklikku seiret vastavalt
kindlaksmääratud programmidele (põhjavee seire, kiirgusseire, maastike ning looduslike looma- ja
taimeliikide ja koosluste seire, pinnavee, veekogude ja mere seire, põhjaveeseire, välisõhu ja
sademete seire)202.
Kõikide ülalnimetatud seireliikide tulemusi on võimalik keskkonnakaitselise olukorra parandamise
eesmärgil tegevuste edasisel kavandamisel arvesse võtta. Viru-Nigula valla ÜP elluviimisega
kaasneva keskkonnamõju seire tuleks ühitada naabervaldades rakendatava analoogse regionaalse
seiresüsteemiga, et saada omavahel võrreldavaid andmeid. Oluline on ka Viru-Nigula valla erinevate
strateegilise (sh ruumilise) planeerimise dokumentide KSH-des kavandatud seiremeetmete ja
mõõdetavate indikaatorite omavaheline kooskõla.
202
vt Keskkonnaregister
145 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
12. KSH aruande eelnõu menetlemise tulemused
ÜP ja KSH koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi ÜP käsitleb,
ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. Lisaks kaasatakse isikud, kelle
õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud,
samuti asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või
planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised
keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke
esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. ÜP koostamisse võib kaasata isiku, kelle huve
planeering võib puudutada.203
Planeeringu elluviimisega seotud puudutatud või huvitatud asjaomaste asutuste204 ja isikute, keda
koostatava ÜP alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud
huvi selle ÜP vastu, loetelu on esitatud Viru-Nigula valla ÜP lähteseisukohtade dokumendis (ptk 3.1).
Loetelu on ÜP ja KSH seisukohast ühine ning hõlmab asjassepuutuvaid ametiasutusi (ministeeriumid,
ametid jm), piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksuseid, taristu valdajaid, planeeringuala elanikke,
ettevõtjaid ja keskkonnaorganisatsioone ühendavaid MTÜ-sid ning laiemat avalikkust.
Planeeringumenetluse käigus võib kaasatavate loetelu täpsustuda.
KSH koostamise ja menetlemise ajakava sõltub planeeringu koostamise ajakavast.
12.1. Ülevaade KSH aruande eelnõu avalikustamise tulemustest
Vastavalt PlanS-i §-le 82 korraldas ÜP koostamise korraldaja (Viru-Nigula Vallavalitsus) ÜP ja KSH
aruande eelnõude avaliku väljapaneku. Avalik väljapanek toimus ajavahemikul 09. detsember 2020
– 11. jaanuar 2021. Avaliku väljapaneku jooksul oli igal isikul õigus avaldada arvamust ÜP ja KSH
aruande eelnõude kohta.
Loetelu KSH aruande eelnõu kohta arvamusi esitanud asutustest ja isikutest, laekunud arvamused,
info nendega arevstamise kohta ning laekunud kirjad sisalduvad ÜP menetlusdokumentides. Kuna
KSH aruande eelnõu on ÜP lahutamatuks osaks, siis neid andmeid käesolevasse dokumenti ei
dubleerita.
Vastavalt PlanS-i §-le 83 korraldas ÜP koostamise korraldaja ÜP ja KSH aruande eelnõude avaliku
väljapaneku tulemuste avalikud arutelud. Avalikud arutelud toimusid 09. veebruaril 2021 Kunda
linnas, 10. veebruaril 2021 Viru-Nigula alevikus ning 11. veebruaril Aseris. Avalikel aruteludel
tutvustas ÜP koostamise korraldaja ÜP lahendust ning avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke
arvamusi ja oma seisukohti nende kohta. KSH eksperdirühma esindaja andis ülevaate KSH
olulisematest tulemustest ja järeldustest. ÜP koostamise korraldaja, ÜP koostamise konsultant ning
KSH eksperdirühma esindaja vastasid muudele ÜP-d ja KSH aruande eelnõud käsitlevatele
küsimustele.
Avalikel aruteludel osalejad registreeriti ja koostati protokollid, mis kajastuvad ÜP eelnõu
menetlusdokumentides. Kuna ÜP KSH aruande eelnõu on ÜP lahutamatuks osaks, siis neid
käesolevasse dokumenti ei dubleerita.
Avaliku väljapaneku ja avalike arutelude tulemuste alusel tehti ÜP-s ja KSH aruande eelnõus
vajalikud muudatused. Vajadusel on tehtud muudatusi põhjendatud ka vastavas KSH aruande
valdkondlikus peatükis.
203
PlanS § 76 lg 1-3
204
KeHJS § 23 lg 1: Asjaomased asutused on asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi või
kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib
olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu.
146 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
12.2. Ülevaade KSH aruande eelnõu kooskõlastamise ja arvamuse andmise
tulemustest
Pärast avalikustamist ja vajalike muudatuste sisseviimist esitas ÜP koostamise korraldaja, lähtudes
PlanS-i §-st 85, ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks (Viru-Nigula
Vallavalitsuse 05.11.2021 kiri nr 7-7/1063). KSH aruande eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse
aruande eelnõu õigusaktidele vastavust ning selles sisalduvate hinnangute piisavust ja objektiivsust.
PlanS § 85 kohaselt, kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul ÜP ja KSH aruande
eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud
tähtaja pikendamist, loetakse ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi
kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada, kui
seadus ei sätesta teisiti.
ÜP ja selle KSH aruannet ei kooskõlastanud Päästeamet, Maa-amet ja Keskkonnaamet.
Muinsuskaitseamet ja Maaeluministeerium kooskõlastasid ÜP ja KSH aruande eelnõu märkustega.
Laekunud tagasiside alusel tehti KSH aruande eelnõus vajalikud muudatused, pärast mida esitas ÜP
koostamise korraldaja ÜP ja KSH aruande eelnõu täiendavaks kooskõlastamiseks ja arvamuse
andmiseks (Viru-Nigula Vallavalitsuse 07.03.2022 kiri nr 7-7/1063-19). Täiendaval kooskõlastamisel
ei kooskõlastanud ÜP ja selle KSH aruande eelnõud Keskkonnaamet, Maa-amet kooskõlastas
tingimuslikult. Kuna Päästeamet täiendaval kooskõlastamisel ei teavitanud kooskõlastamisest
keeldumisest ega esitanud märkusi, loetakse ÜP ja KSH aruande eelnõu Päästeameti poolt
kooskõlastatuks. Laekunud märkustest lähtuvalt täiendati ja korrigeeriti KSH aruannet ning esitati
materjalid täiendavale kooskõlastamisele (Viru-Nigula Vallavalitsuse 25.07.2022 kiri nr 7-7/1063-
24). ÜP ja KSH aruande jättis taaskord kooskõlastamata Keskkonnaamet, seoses Sirtsi loodusalale
ulatuva Kunda vesiveski kompleksi määramisega miljööväärtuslikuks alaks ning alal asuva paistuse
(Kunda IV pais) edasise staatusega. Kuna ÜP ja KSH aruande eelnõu ei käsitlenud paisutuse
likvideerimist, siis palus amet arvestada selles osas tehtud kohtuotsusega ning sellest lähtuvalt teha
vajalikud muudatused. KSH aruande eelnõus vaadati asjakohased valdkonnas sellest lähtuvalt üle ja
tehti korrektuurid.
Loetelu KSH aruande eelnõu kohta kooskõlastusi ja arvamusi esitanud asutustest ja isikutest
laekunud kooskõlastused ja arvamused (kirjad) ning info nendega arvestamise kohta kajastuvad ÜP
ja KSH menetlusdokumentides. ÜP KSH aruande eelnõu on ÜP lahutamatuks osaks, mistõttu neid
andmeid käesolevasse dokumenti ei dubleerita.
147 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
13. KSH läbiviimisel kasutatud materjalid
• Viru-Nigula Vallavolikogu 27. juuni 2018 otsus nr 83 üldplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise algatamise kohta
• Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad. Viru-Nigula Vallavalitsus, Hendrikson&Ko OÜ
• Viru-Nigula valla keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus. Viru-Nigula
Vallavalitsus, Hendrikson&Ko OÜ
• Viru-Nigula valla ÜP LISA 5 – Ülevaade Viru-Nigula vallast. Skepast&Puhkim OÜ
• Viru-Nigula valla arengukava 2019-2026
• Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030
• Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“
• Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
• Riigiteede teehoiukava 2020-2030
• Üleriigiline planeering Eesti 2030+
• Eesti mereala planeering (koostamisel)
• Lääne-Virumaa maakonnaplaneering 2030+
• Ida-Virumaa maakonnaplaneering 2030+
• Viru-Nigula valla üldplaneering 2005 (kehtiv)
• Kunda linna üldplaneering 2001 (kehtiv)
• Aseri osavalla üldplaneering 2002 (kehtiv)
• Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030+
• Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavad (endine Viru-Nigula vald, endine Kunda linn,
endise Aseri vald, kehtivad)
• Soojamajanduse valdkonna arengukavad (endine Viru-Nigula vald, endine Kunda linn, endise
Aseri vald, kehtivad)
• Koostatava Viru-Nigula valla üldplaneeringu töömaterjalid ja alusanalüüsid
• Viru-Nigula valla kodulehekülg, www.viru-nigula.ee
• Asjakohased õigusaktid elektroonilises Riigi Teatajas, www.riigiteataja.ee
• Asjakohased kaitse-eeskirjad ja kaitsekorralduskavad elektroonilises Riigi Teatajas,
www.riigiteataja.ee ning Keskkonnaameti koduleheküljel, www.keskkonnaamet.ee
• Keskkonnaregister, register.keskkonnainfo.ee
• Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS), www.eelis.ee
• Veebileht VEKA (EELIS-es olev veevaldkonnaga seotud info), veka.keskkonnainfo.ee
• KOTKAS heiteallikate register, www.kotkas.envir.ee
• Kultuurimälestiste riiklik register, register.muinas.ee
• Maa-ameti kaardirakendused, geoportaal.maaamet.ee
• Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg, www.envir.ee
• Keskkonnaameti kodulehekülg, www.keskkonnaamet.ee
• Keskkonnaagentuuri kodulehekülg, www.keskkonnagentuur.ee
148 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
• Muinsuskaitseameti kodulehekülg, www.muinsuskaitseamet.ee
• Maa-ameti kodulehekülg, www.maaamet.ee
• Riigimetsa Majandamise Keskuse kodulehekülg, www.rmk.ee
• Statistikaameti kodulehekülg, www.stat.ee
• Terviseameti kodulehekülg, www.terviseamet.ee
• Päästeameti kodulehekülg, www.rescue.ee
• Eesti Standardikeskuse kodulehekülg, www.evs.ee
• Eesti välisõhu kvaliteet (kodulehekülg), www.ohuseire.ee
• Energiatalgud kodulehekülg, www.energiatalgud.ee
• Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Keskkonnaministeerium
• Ida-Eesti vesikonna maaparandushoiukava. Põllumajandusamet, 2016
• Põhjaveebilansi aruanne 2018, www.keskkonnaagentuur.ee
• Lääne-Viru maakonna põhjaveevarude kinnitamine, Keskkonnaministri 04.06.2006 käskkiri nr
408
• Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus, 2017
• Kunda linna välisõhu mürakaart 2018. ELLE OÜ, 2018
• Kunda linna müra vähendamise tegevuskava. ELLE OÜ, 2020
• AS Kunda Nordic Tsement lubatud heitkoguste (LHK) projekt, Eesti Keskkonnauuringute
Keskus, 2019
• Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Eesti Geoloogiakeskus, 2001
• Kunda jõel paiknevatele Kunda HEJ, AS Estonian Cell veehaarde, Kunda tehase ja Kunda mõisa
paisudele kalapääsude rajamise keskkonnamõju hindamise KMH aruanne. K&H AS, Maves AS,
Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, Merin AS, 2007
• Aseri Sadam OÜ veeloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Aseri Sadam OÜ ja
Skepast&Puhkim OÜ, 2019
• Kunda Nordic Tsement AS kodulehekülg, www.knc.ee
• Eesti XX sajandi väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs. Lõpparuanne. Eesti
Kunstiakadeemia, 2012
• Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon (sõlmitud 14. novembril 1970
Pariisis)
• Euroopa maastikukonventsioon (sõlmitud 20. oktoobril 2000 Florences)
• Euroopa looduskeskkonna ja looduslike elupaikade kaitse konventsioon (sõlmitud 19.
septembril 1979 Bernis)
• Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsiooni (sõlmitud 3. oktoobril 1985 Granadas)
• Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsiooni redaktsioon (sõlmitud 16. jaanuaril 1992
Vallettas)
• Territoriaalsete kogukondade ja võimuorganite vahelise piiriülese koostöö Euroopa
raamkonventsioon (sõlmitud 21. mail 1980 Madridis) ja selle lisaprotokollid
• Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (sõlmitud 15. oktoobril 1985 Strasbourgis)
• Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (sõlmitud 5. juunil 1992 Rio de Janeiros)
149 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
• Maailma kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon (sõlmitud 16. novembril 1972 Pariisis)
• Konventsioon üldsuse juurdepääsust infole, osalemisest otsuste tegemisel ja juurdepääsust
õigusemõistmisele keskkonna alal (sõlmitud 25. juunil 1998 Århusis)
• Rimm, D. (2007). Euroopa maastikukonventsiooni rakendamise vajadus ja võimalused Eestis.
Magistritöö, Eesti Maaülikool.
• Alumäe, H. (2006). Landscape Preferences of Local People: Considerations for Landscape
Planning (Kohalike elanike maastikueelistused: kaalutlusi Eesti maapiirkondade maastike
planeerimisel). Institute of Geography, University of Tartu, 2006. Dissertationes Geographicae
Universistatis Tartuensis 26:
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/984/5/alumaehelen.pdf
• Lahti, T. (2010). Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine (käsiraamat).
http://www.okokratt.ee/myra2010/Keskkonnamyra_raamat.pdf
• Vilipuu, M. (2012). Valgusreostuse taustauuringud. Valgusreostuse mõjudest ja hetkeseisust
Eestis Tallinna Tehnoloogiaülikooli Füüsikainstituut
• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 07.01.2020 kiri nr 17-7/2019/112 kohalikele
omavalitsusele taastuvenergia kajastamise kohta üldplaneeringutes
• Uudam, C. (2015). Säästva energia koolitusprogramm
• KSH juhendmaterjalid
• Natura 2000 standardandmevormid
• KeMÜ. A. Aunapuu, R. Kutsar. (2016). Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi
artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis
Viited allikatele on toodud ka joonealustena aruande tekstis.
150 / 151
Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)
Aruande eelnõu
151 / 151
Töö number 2019-0056
Tellija Viru-Nigula Vallavalitsus
Kasemäe tn 19, Kunda, 44107
Telefon: 325 5960; e-post:
[email protected]
Registrikood: 75020500
www.viru-nigula.ee
Konsultant Skepast&Puhkim OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Telefon: +372 664 5808; e-post:
[email protected]
Registrikood: 11255795
www.skpk.ee
Kuupäev 24.08.2022
Seisund Põhilahendus
Viru-Nigula valla üldplaneering
Viru-Nigula valla üldplaneering
Algatamine Vallavolikogu 27. juuni 2018 otsus nr 83
Lähteseisukohad September 2018 – aprill 2019, avalik arutelu 13.03.2019 Viru-Nigula
rahvamajas
Mõttenope 17.10 – 17.11.2019
Töörühmad Juhtrühma koosolekud august 2018 – mai 2022, ettevõtjate ümarlaud
12.12.2019, Aseri kogukonna ümarlaud 26.05 ja Lontova kogukonna ümarlaud
27.05.2020.
Eelnõu avalik väljapanek 09.12.2020 – 11.01.2021
Eelnõu avalikud arutelud 09.02 – 11.02.2021
Täiendavad arutelud 2021: 09.02 Muinsuskaitseamet, 11.02 Riigimetsa Majandamise Keskus ja
Keskkonnaamet, 15.02 Transpordiamet, 03.03 Keskkonnaamet, 17.08
Rahandusministeerium
2022: 11.05 Rahandusministeerium, 08.06 Keskkonnaamet, 22.08 OÜ Utilitas
Wind
Arutelud komisjonides
19.01, 17.02, 20.04 ja 14.12.2021 arengukomisjon, 22.02.2021 ja 28.03.2022
eelarvekomisjon, 21.04 ja 14.12.2021 majanduskomisjon, 28.03 ja 15.08
arengu- ja majanduskomisjon ning 25.03 ja 29.04.2021 volikogu
Kooskõlastamine 5. november 2021 – 6. jaanuar 2022
Vastuvõtmine 31.03.2022
Avalik väljapanek
Avalikud arutelud
Kehtestamine
Viru-Nigula valla üldplaneering
Sisukord
1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 7
2. VISIOON JA RUUMILISED ARENGUEESMÄRGID................................................. 8
2.1. Viru-Nigula valla visioon ........................................................................................ 8
2.2. Ruumilised arengueesmärgid ................................................................................. 8
2.3. Strateegilised ruumieesmärgid piirkondade ja valdkondade lõikes .............................. 9
2.3.1. Polüfunktsionaalsed keskused – Kunda linn, Aseri alevik ja Viru-Nigula alevik10
2.3.2. Ettevõtlus- ja tootmisalad Kunda linnas ja Aseri alevikus ........................... 10
2.3.3. Mahu-Letipea rannikuäärne elamu- ja puhkepiirkond, Padaoru looduslik
puhkepiirkond....................................................................................... 11
3. MAAKASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED........................................................... 13
3.1. Tiheasustusala ................................................................................................... 15
3.2. Hajaasustusala .................................................................................................. 16
3.3. Detailplaneeringu koostamise kohustus ................................................................. 17
3.4. Piirkondlikud ehitustingimused ............................................................................. 18
3.5. Maakasutus ....................................................................................................... 20
3.5.1. Elamu maa-ala ..................................................................................... 24
3.5.2. Äri maa-ala .......................................................................................... 25
3.5.3. Tootmise maa-ala ................................................................................. 26
3.5.4. Sadama maa-ala ................................................................................... 28
3.5.5. Ühiskondliku ehitise maa-ala .................................................................. 28
3.5.6. Puhke ja looduslik maa-ala ..................................................................... 29
3.5.7. Supelranna maa-ala .............................................................................. 30
3.5.8. Aianduse maa-ala ................................................................................. 31
3.5.9. Keskuse maa-ala .................................................................................. 31
3.5.10. Kalmistu maa-ala .................................................................................. 32
3.5.11. Mäetööstuse maa-ala ............................................................................ 32
3.5.12. Liikluse maa-ala .................................................................................... 34
3.5.13. Riigikaitse maa-ala ................................................................................ 34
4. VÄÄRTUSLIKUD ALAD JA PIIRANGUD ............................................................. 35
4.1. Kultuuriväärtused ............................................................................................... 35
4.1.1. Kultuurimälestis .................................................................................... 36
4.1.2. Arheoloogiatundlik ala ........................................................................... 36
4.1.3. XX sajandi arhitektuuripärand................................................................. 36
4.1.4. Maaehituspärand .................................................................................. 37
4.1.5. Militaarpärand ...................................................................................... 37
4.1.6. Miljööväärtuslik ala ............................................................................... 38
4.1.7. Pärandkultuuri objektid .......................................................................... 43
4.2. Looduslikud väärtused ........................................................................................ 43
4.2.1. Kaitstavad loodusobjektid ...................................................................... 43
4.2.2. Vääriselupaik ........................................................................................ 44
4.2.3. Rohevõrgustik ...................................................................................... 44
4.2.4. Väärtuslik maastik................................................................................. 47
4.2.5. Rand ja kallas ....................................................................................... 49
4.3. Kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alad ................................................................ 52
4.4. Kauni vaatega teelõigud ja vaatekoridorid ............................................................. 52
4.5. Matka- ja terviserada.......................................................................................... 53
4.6. Väärtuslik põllumajandusmaa .............................................................................. 53
4.7. Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted ........................................................... 55
3 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
5. TARISTU .......................................................................................................... 56
5.1. Transpordivõrgustik ............................................................................................ 56
5.1.1. Sadam ................................................................................................. 56
5.1.2. Sõiduteed ............................................................................................ 57
5.1.3. Avaliku kasutusega erateed .................................................................... 58
5.1.4. Raudtee ............................................................................................... 59
5.1.5. Jalg- ja jalgrattateed ............................................................................. 60
5.1.6. Parklad ................................................................................................ 61
5.2. Tehnovõrgud ..................................................................................................... 62
5.2.1. Elektrivarustus...................................................................................... 62
5.2.2. Gaas ................................................................................................... 63
5.2.3. Veevarustus ja kanalisatsioon ................................................................. 63
5.2.4. Sademeveekanalisatsioon ...................................................................... 65
5.2.5. Tuletõrje veevarustus ............................................................................ 66
5.2.6. Sidevarustus ........................................................................................ 67
5.2.7. Soojavarustus ...................................................................................... 67
5.2.8. Taastuvenergeetika ............................................................................... 68
5.2.9. Maaparandussüsteemid ......................................................................... 73
5.2.10. Jäätmemajandus ................................................................................... 73
6. LISATEEMAD ................................................................................................... 75
6.1. Maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekud ........................................................ 75
6.2. Maakonnaplaneeringu täpsustused ....................................................................... 75
6.3. Kliimamuutustega arvestamine ............................................................................ 76
6.4. Radoon ............................................................................................................. 76
6.5. Müra ja õhusaaste .............................................................................................. 76
6.6. Valgusreostus .................................................................................................... 79
6.7. Riigikaitselised objektid ....................................................................................... 79
7. ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMINE .................................................................... 80
8. JÄTKUTEGEVUSED ........................................................................................... 81
9. OLULISE KESKKONNAMÕJU SEIRE .................................................................. 82
10. MÕISTED ......................................................................................................... 84
4 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
JOONISED
Joonis 1. „Maakasutus“
Joonis 2. „Piirkondlikud maakasutus- ja ehitustingimused“
Joonis 3. „Väärtused ja piirangud“
Joonis 4. „Taristu“
Joonistel „Väärtused ja piirangud“ ja „Taristu“ on kajastatud üldplaneeringuga kavandatavad objektid
ja alad. Riiklikest registritest pärinevat infot üldplaneeringu joonistel ei kajastata, va taustainfona
vajalikud taristuobjektid ja ehituskeeluvöönd. Üldplaneeringu koostamise ajal käsitletavaid riiklikest
registritest pärinevat infot kuvatakse üldplaneeringu kaardirakenduses. Kaardirakendus on
kättesaadav aadressil:
https://gis.skpk.ee/portal/apps/webappviewer/index.html?id=29fd6339952141fb92c51b8912856c8
4
Lisad
Lisa 1. Strateegiliste ruumieesmärkide kaart
Lisa 2. Rohevõrgustiku analüüs
Lisa 3. Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Lisa 4. Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK
Lisa 5. Ülevaade Viru-Nigula vallast
Lisa 6. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud
Lisa 7. Lääne-Virumaa kohalike omavalitsuste liikuvusuuring
Lisa 8. Riiklike looduskaitse- ja kultuuriväärtuste kaart
Lisa 9. Maardlate ja mäeeraldiste kaart
Lisa 10. Kultuuriväärtuste tabel
Lisa 11. Arheoloogiapärandi analüüs
5 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
Planeeringu koostajad
Skepast&Puhkim OÜ konsultant
Anni Konsap projektijuht ja planeerija
Sander Lõuk planeerija ja GIS-spetsialist
Kadri Vaher planeerija
Mildred Liinat arhitekt ja planeerija
Piret Kirs planeerija ja maastikuarhitekt
Kati Kraavi GIS-spetsialist ja kartograaf
Eike Riis KSH juhtekspert
Raimo Pajula keskkonnaeksperdid
Moonika Lipping
Aide Kaar
Jüri Hion
Ingo Valgma
Viru-Nigula vallavalitsus tellija
Einar Vallbaum vallavanem
Eve Ojala-Bakradze üldplaneeringu projektijuht
Raido Tetto majandusvaldkonna juht (kuni mai 2022)
Ivar Lilleberg majandusvaldkonna juht (alates mai 2022)
Marit Laast planeerimis- ja maakorraldusspetsialist
Lembit Talli ehitusspetsialist
Helle Komp arendusspetsialist (alates aprill 2022)
Heiko Källo keskkonnaspetsialist (kuni august 2021)
Lili Lillepea arendus- ja hankespetsialist (kuni november 2020)
Timo Korv arendus- ja hankespetsialist (detsember 2020 kuni
detsember 2021
Lisaks osalesid üldplaneeringu väljatöötamises Viru-Nigula valla elanikud, ettevõtjad jt kohalikust
elust huvitatud osapooled.
6 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
1. Sissejuhatus
Üldplaneering on üks kohaliku omavalitsuse arengu suunamise alusdokumente. Üldplaneering annab
ruumilise väljundi arengukavas seatud strateegilistele eesmärkidele. Kui arengukava vastab
küsimustele miks ja mida, siis üldplaneeringu ülesandeks on vastata küsimustele kus ja kuidas.
Üldplaneeringuga määratakse tulevikku suunatud pikaajalised ruumilise arengu eesmärgid
järgmiseks 15 aastaks ja täpsemad tingimused, mille kaudu neid eesmärke ellu viiakse.
Üldplaneeringus seatud kokkulepped ja reeglid on aluseks kohaliku omavalitsuse ruumiotsustele ning
elanike ja ettevõtete tegevusele.
Üldplaneeringule andis sisendi samaaegselt läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine
(edaspidi KSH), mille käigus analüüsiti erinevaid keskkonnaaspekte üldplaneeringu koostamisel, et
tagada valla jätkusuutlik ja tasakaalustatud ruumiline areng. KSH käigus kirjeldati, analüüsiti ja
hinnati üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võivaid olulisi keskkonna-, majanduslikke-,
sotsiaalseid- ning kultuurilisi mõjusid, tehti ettepanekud soodsaima lahendusvariandi valikuks ning
kavandati meetmed strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa
keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks. KSH ettepanekud on integreeritud üldplaneeringu
teemavaldkondadesse ning mõjuhindamise tulemusi on arvestatud maakasutus- ja ehitustingimuste
jms põhimõtete väljatöötamisel. KSH aruanne on üldplaneeringu lisa.
Üldplaneering on koostatud asjakohaseid õigusakte, planeeringuid, strateegiaid, arengukavasid jms
dokumente arvestades. Samuti on lahenduse aluseks hea planeerimise tava, üldplaneeringu
lähteseisukohad, asutuste ja isikute põhjendatud seisukohad ja ettepanekud ning üldplaneeringu
töögrupi ja kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsused.
Viru-Nigula valla üldplaneering
2. Visioon ja ruumilised arengueesmärgid
Viru-Nigula valla visioon ja ruumilise arengu eesmärgid põhinevad maakonnaplaneeringutel1,
maakonna arengustrateegial2, valla arengukaval3 ning üldplaneeringu koostamise käigus selgunud
vajadustel.
2.1. Viru-Nigula valla visioon
Viru-Nigula vald on turvaline, hooliv ja uuendusmeelne ning elanikke, elu- ja
majanduskeskkonda ning ajalugu väärtustav ettevõtjasõbralik ning tugeva ühtse
kogukonnaga tegus kohalik omavalitsus, kodune ja külalislahke paik Lääne-
Virumaal ‒ meretäis võimalusi.
Visiooni elluviimiseks on Viru-Nigula vallas vaja tagada:
• Atraktiivne majanduskeskkond, investeeringud ja uued töökohad, maksumaksjate arvu
juurdekasv;
• Tugev ja elujõuline kogukond, valla elanike arvu stabiliseerimine ja pikemas vaates elanike
arvu kasvu saavutamine;
• Korrastatud taristu, kulude kokkuhoid, optimaalne vallavara kasutamine ja parem avalike
teenuste osutamine;
• Valla identiteedi ja tervikliku kuvandi kujundamine, aktiivne mainekujundus ja valla
turundamine.
2.2. Ruumilised arengueesmärgid
Viru-Nigula valla ruumilise arengu põhimõtete väljatöötamisel on arvestatud nii valla ruumiliste
vajaduste, Lääne-Viru maakonna ruumilise arengu suundumuste kui ka ametkondade ja isikute
arvamuse ja kogukondlike väärtustega. Ruumilise arengu põhimõtted on üldplaneeringu lahenduse
aluseks, andes suunised edaspidiseks maakasutuseks, ehitamiseks ja ruumikujunduseks valla
territooriumil ning on aluseks maakasutuse juhtotstarvete määramisele ja hilisemale
arendustegevuse suunamisele.
Valla ruumilisteks arengueesmärkideks on:
• Tihe- ja hajaasustusega piirkondade sidumine kompaktseks, kvaliteetseks, hästi
funktsioneerivaks ja ökonoomseks elu- ja majanduskeskkonnaks, rõhuasetusega elamufondi
kaasajastamisele ning äri- ja tootmisalade loomisele ja laiendamisele;
• Ressurssi (sh energiat) säästvate lahenduste soodustamine;
• Olemasoleva ehitatud keskkonna tihendamise või taaskasutusele võtmise eelistamine,
olemasoleva taristu kasutamine uute hoonestamata alade kasutusele võtmise asemel;
• Ruumilise terviklahenduse suunas püüdlemine, mis hõlmab erinevaid tasandeid (regioon,
omavalitsus ja asustusüksus), valdkondi (loodus-, elu- ja ettevõtluskeskkond) ning loob
ühtse seostatud arengutee;
1
Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+, Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+
2
Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030+
3
Viru-Nigula valla arengukava 2019-2026
8 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
• Otsuste tegemisel pikaaegsetest strateegilistest plaanidest lähtumine – vaadatakse suurt pilti
ning julgetakse olla uuenduslikud.
Ruumiliste arengueesmärkide ja visiooni elluviimiseks on üldplaneeringus:
• Määratud planeeringuala kasutamis- ja ehitustingimused, sh projekteerimistingimuste
andmise aluseks olevad tingimused;
• Määratletud väärtused ja piirangud, mis on lähtekohaks erinevate valla piirkondade
arendamisel;
• Määratud maakasutuse juhtotstarbed;
• Antud suunised infrastruktuuri valdkonna arendamiseks;
• Lahendatud teised üldplaneeringu ülesanded, et luua ruumilised eeldused valla
strateegiliseks arenguks.
Üldplaneeringu koostamise üldised ülesanded on sätestatud planeerimisseaduses, neid on
täpsustatud Viru-Nigula üldplaneeringu lähteseisukohtades ning planeeringu koostamise käigus
tekkinud vajaduste põhjal. Üldplaneeringu koostamisel on põhifookus valla strateegiliste
arengueesmärkide elluviimisel läbi ruumiliste eelduste tagamise, ennekõike ehitustingimuste ja
maakasutuse määramise kaudu.
2.3. Strateegilised ruumieesmärgid piirkondade ja valdkondade lõikes
Joonis 1. Viru-Nigula valla strateegilised ruumieesmärgid
9 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
2.3.1. Polüfunktsionaalsed keskused – Kunda linn, Aseri alevik ja Viru-Nigula
alevik
Viru-Nigula vallas on asustus koondunud peamiselt valla kesksetesse asulatesse või nende
lähiümbrusesse – Kunda linna, Aseri alevikku ja Viru-Nigula alevikku. Maakonnaplaneeringutes on
Kunda linn määratud piirkondlikuks keskuseks4, Aseri alevik kohalikuks keskuseks ja Viru-Nigula
alevik lähikeskuseks (vt joonis 1). Arendustegevuse suunamisel lähtutakse linnaruumi kompaktsuse
tõstmisest ja olemasoleva hajaasustusstruktuuri säilimisest.
Lääne-Viru maakonna tähtsaim ehk maakondlik keskus on Rakvere, mis seob endaga töörände kaudu
suurema osa maakonna kantidest. Kunda linna, Aseri ja Viru-Nigula alevike kaudu saab tugevdada
asustust Lääne-Viru maakonna põhjaosas, andes neile tugevamat keskuse rolli oma loomuliku ja
territoriaalselt lähedase tagamaaga paremaks sidumiseks.5 Rahvaarvu vähenemise tõttu6 on nii
Kunda linnas kui ka Aseri ja Viru-Nigula alevikes vaja parandada asula keskkonna kvaliteeti ning
muuta ruumi kompaktsemaks (sh lagunenud ja käibest väljas olevate hoonete lammutamine),
suurendada ruumilist ja funktsionaalset sidusust (nt rajada keskne väljak, parke, mänguväljakuid ja
tihendada kergliiklusteede võrgustikku). Samuti leida uus rakendus kasutusest välja langenud
maadele.
Suur osa eelmiste üldplaneeringutega ette nähtud perspektiivsetest elamualadest ei ole tänaseks
päevaks realiseerunud7. Seetõttu puudub vajadus uute ulatuslike elamuarendusalade loomiseks.
Samas kui arvestada asjaoluga, et vallas tegutsevad mitmed suured rahvusvahelised ja arenevad
tootmisettevõtted, siis on lähi- kuni keskpikas perspektiivis võimalik ja vajalik uute elanike kolimine
piirkonda. See omakorda võib suurendada huvi kasutusest välja langenud elamute renoveerimise
ja/või uute väikeelamute ehitamise vastu tühjadele kinnistutele. Üldplaneering pakub paindlikke
tingimusi elamuehituseks.
Asustus väljaspool keskusalasid on ebaühtlane ning koondunud piki suuremaid sõiduteid ja jõgesid,
valdavalt on tegemist ahelküladega, kus kompaktne külaala puudub. Ehitustegevust küladesse tuleb
võimalikult vähe piirata, et mitte takistada uute elanike lisandumist valda. Ehitustegevuse
suunamisel tuleb säilitada olemasolevaid asustusmustreid – vältida asustustiheduse tekkimist, mis
ühest küljest ei järgi olemasolevat hajaasustusstruktuuri, kuid teisest küljest ei tekita veel
kompaktset asustusüksust.
2.3.2. Ettevõtlus- ja tootmisalad Kunda linnas ja Aseri alevikus
Lääne-Virumaa majanduslik konkurentsivõime sõltub kahe arengukoridori (Põhja- ja Lõunakoridor8)
potentsiaali suunamisest ja kasutamisest. Viru-Nigula vallal on ettevõtlusega tegelemiseks soodne
logistiline asukoht – paiknemine mererannikul, suure kaubasadama olemasolu, valda läbib Tallinn-
Narva maantee, Kunda linnani ulatub raudteeharu ning Tallinn-Narva raudtee jääb vallapiirist 3 km
lõunasse. Lisaks paiknevad vallas Eesti kontekstis mitmed tugevad brändid ja ainulaadsed tehased,
mis eristab Viru-Nigula valda enamikust Eesti väiksematest valdadest 9. Lääne-Virumaa
arengustrateegias 2030+ on Viru-Nigula vallaga seonduvalt mh välja toodud järgmised
4
Kunda on maakonnaplaneeringuga määratud tugi-toimepiirkonnaks, mis hõlmab kogu Viru-Nigula valla territooriumit ja sellega
vahetult piirnevaid alasid Vihula, Haljala ning Sõmeru vallas. Tugi-toimepiirkonna keskuseks on piirkondlik keskus Kunda linn.
Kunda tugi-toimepiirkonna eesmärgiks on tugevdada asustusstruktuuri Lääne-Viru maakonna põhjaosas, aga ka kogu Eesti
põhjarannikul, püüdes suurtööstusliku taustaga väikelinnale anda tugevamat keskuse rolli oma loomuliku ja territoriaalselt
lähedase tagamaa paremaks sidumiseks.
5
Viru-Nigula valla arengukava 2019–2026
6
Lisa 5 Ülevaade Viru-Nigula vallast, ptk 3
7
Lisa 5 Ülevaade Viru-Nigula vallast, ptk 6
8
Arengukoridor suunal Tapa – Rakvere – Kunda – Kotka – Helsingi – Turu – Stockholm moodustab Põhjakoridori ning
arengukoridor suunal Sankt-Peterburg – Narva – Rakvere – Tapa – Tallinn – Paldiski – Stockholm Lõunakoridori.
9
Eelised ja piirangud Lääne-Viru maakonna tööstusettevõtete konkurentsivõime kasvuks, OÜ Geomedia 2019
10 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
ettevõtlusalased eesmärgid – Kunda, Aseri ja Viru-Nigula tööstusalade arendamine koos
investeeringutega taristusse, Kunda logistikakeskuse arendamine ja neljarealise Tallinn-Narva
maantee väljaehitamine kogu maakonna ulatuses.
Tootmis- ja ettevõtluskeskkonna arengu soodustamine on oluliseks eelduseks majanduskeskkonna
elavdamisel ja uute töökohtade loomisel. Kunda linnast peab saama Põhja-Eesti regiooni üks
olulisemaid tööstus- ja sadamalinnu. Selle saavutamiseks on vaja tagada võimalused tööstuse maa-
alade arendamiseks ja/või laiendamiseks koos taristuga (nt linna kirdeosas Lontova ja mere vahelisel
alal, linna idaosas).
Kunda sadam on Lääne-Viru maakonna suurim tänapäeva nõuetele vastav kaubasadam. Sadama
hea geograafiline asend ning üldine seisukord ja tase loovad soodsad eeldused sadama arenguks.
Kunda sadama potentsiaal on seotud kaubasadama ja reisijateveo kombineeritud arenguga, millega
kaasneb sadama laiendamine ning reisiterminali ja jahisadama rajamine. Sadam ja Kunda linna
keskus tuleb mugavalt ühendada ning leida võimalused transiitliikluse paremaks ja paindlikumaks
suunamiseks10. Regulaarse reisilaevaühenduse loomine Kunda sadama baasil ning logistikakeskuste
arendamine Kunda ja Tapa linnades võimaldavad parandada Põhja-Eesti regiooni konkurentsivõimet
ja luua täiendavaid töökohti maakonnas. Sadama ettevõtluse mitmekesistamiseks ja arendamiseks
on vajalik raudtee- ja maanteeharu pikendamine linna idaosas üle klindiastangu sadama
arendusalani, mis võimaldaks raskeveoste transpordi suunata ümber linna. Arendustegevuse
suunamisel tuleb tagada tasakaal olemasolevate elamu-, puhke- ja ühiskondlike alade ja
looduskeskkonnaga (nt sadama raudteetrassi ristumine rohekoridoriga).
Aseri aleviku üheks arenguvõimaluseks on sealsete tööstusalade arendamine koos investeeringutega
taristusse (nt sadamaala väljaehitamine, sadama ja tööstuspargi juurdepääsude rajamine, sh
raudteeühendus).
Väikeettevõtluse edendamiseks ja asulate keskusalade funktsionaalsuse suurendamiseks on
üldplaneeringuga Kunda linnas, Aseri alevikus ja Viru-Nigula alevikus määratud keskuse maa-ala
juhtotstarve (vt täpsemalt jaotisest 3.5.8).
2.3.3. Mahu-Letipea rannikuäärne elamu- ja puhkepiirkond, Padaoru looduslik
puhkepiirkond
Lisaks soodsale logistilisele asukohale ettevõtlusega tegelemiseks on vallas eriilmelised loodus- ja
kultuuriväärtused, mis loovad head eeldused piirkonna arenguks puhkemajanduslikul eesmärgil.
Puhkealadeks on eelkõige Soome lahe äärsed rannaalad ja Padaoru ümbruse alad, millel on kõrge
rekreatiivne väärtus. Lisaks on Lääne-Viru maakonna rannikualal suur mereturismi potentsiaal.
Mereturismi arengu eesmärgi täitmiseks on oluline piki Lääne-Viru maakonna rannikut luua
erinevatest väikesadamatest moodustuv sadamate kett (sh Mahu ja Kalvi sadamad, Kunda
jahisadam), mis täiendab maismaaühendusi ning suudab mereturistidele pakkuda
kvaliteetteenuseid.
Üldplaneering käsitleb puhkekeskustena, mida ümbritseb teatud ulatusega puhkekeskuse
mõjupiirkond, Lääne-Viru maakonnaplaneeringus käsitletud puhkekeskusi – Kunda linna, Viru-Nigula
alevikku ning Mahu, Malla, Unukse, Lammasmäe ja Letipea külasid. Samuti käsitleb üldplaneering
puhkekeskustena Aseri alevikku, Kõrkküla ja Kalvi külasid. Puhkekeskuse eesmärk on koondada
puhke- ja virgestustegevusi toetavad tugielemendid, mis toetavad puhkevõimalusi nii keskuses
endas kui ka selle vahetus läheduses.
Piirkonna puhke- ja turismipotentsiaali ärakasutamiseks ning sise- ja välisturisti piirkonda
meelitamiseks toetab üldplaneering puhke- ja loodusliku maa-ala juhtotstarbega alal
multifunktsionaalse (nt puhkamine koos spordi- ja vaba aja veetmise võimalustega) ja kvaliteetse
avaliku ruumi (sh haljastus, väikevormid, vaated, väliruumi elemendid) loomist, sidusate ja objekte
10
Lääne-Virumaa kohalike omavalitsuste liikuvusuuring 2021
11 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
ühendavate matka- ja liikumisradade rajamist jne. Arendustegevuse puhul kõikidel puhkealadel tuleb
arvestada alade rekreatsioonitaluvusega ning vajadusel läbi viia sellekohased uuringud. Padaoru
piirkonna looduslike puhkeväärtuste säilimiseks loovad eeldused asumine rohevõrgustiku alal,
väärtuslikul maastikul ja kaitsealal.
Valla arengukavas tuuakse välja vajadus elamualade ettevalmistamiseks ja mereäärsete
kinnisvaraarenduste paremaks tutvustamiseks (nt looduskaunis rannikuala Mahu-Letipea
piirkonnas). Mahu piirkond on Lääne-Viru maakonna rannikuala teemaplaneeringus märgitud II
tasandi asustuse arengualana, mille puhul on tegemist sisemiste arenguvõimalustega keskustega,
sh elustiiliettevõtluse ja sadamaga seotud ettevõtluse võimaluste arendamine. Lääne-Virumaa
liikuvusuuringu kohaselt on Viru-Nigula ja Haljala valdades võrreldes teiste Lääne-Virumaa kohalike
omavalitsustega hooajaliste või nn teise kodu kasutajaid kõige enam. Samuti on rohkelt maakodu
või suvila omanikke. Seoses kaugtöö võimaluste avardumisega areneb hooajalise elanikkonnaga
asustus rannikualal püsielanikkonnaga asustuseks. Seetõttu on oluline, et piirkonnas säiliks tugi-
toimepiirkonna keskusena11 Kunda linn.
Üldplaneeringus on rannikuäärse piirkonna arendamise soodustamiseks määratud piirkonniti
elamumaa juhtotstarve, vähendatud piirkonniti ehituskeeluvööndit, Mahu ja Kalvi sadamate
piirkonnas on määratud puhke ja loodusliku maa-ala juhtotstarve jms.
11
Tugi-toimepiirkond on maakonnatasandist väiksem funktsionaalne piirkond. Nende toimepiirkondade keskuste roll on toetada
maakonnakeskusi. tugi-toimepiirkonnad on olulised töökohtade, hariduse ning muude põhiteenuste pakkumise efektiivsemal ja
kvaliteetsemal tagamisel.
12 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
3. Maakasutus- ja ehitustingimused
Joonis 1 – „Maakasutus“, joonis 2 – „Piirkondlikud maakasutus- ja ehitustingimused“
Üldplaneeringu põhiülesanne on määratleda omavalitsuse ruumilise arengu suunad. Maakasutus- ja
ehitustingimuste määramine lähtub valla ruumilise arengu vajadustest, olemasolevate ja uute alade
arendamise võimaluste loomisest, säilitades piirkonnale iseloomulikud väärtused ning arvestades
kehtivaid piiranguid.
Arendus- ja ehitustegevus toimub läbi üldplaneeringus määratud ehitustingimuste ja
detailplaneeringute või projekteerimistingimuste. Detailplaneeringute ning ehitusprojektide
koostamisel, projekteerimistingimuste väljastamisel ja üldiseid arendustegevusi kavandades tuleb
arvestada üldplaneeringus sätestatud tingimuste ja maakasutuse suundadega.
Uute arengusuundade kavandamisel on oluline arvestada ala terviklikkust, et lahendus sobituks
olemasolevasse keskkonda ning looks funktsionaalseid ja ruumilisi seoseid ümbritseva
maakasutusega.
Viru-Nigula vald moodustati 2017. aasta oktoobris senise Viru-Nigula valla, Kunda linna ja Aseri valla
ühinemisel. Kõigil kolmel omavalitsusel olid erinevatest ajaperioodidest pärinevad erinevate
fookustega üldplaneeringud. Käesolevas üldplaneeringus sätestatud arengupõhimõtted on vajalikud
valla ühtse ja tervikliku arengu saavutamiseks. Eelmistes üldplaneeringutes välja toodud aja- ja
asjakohaste lahendustega on uue üldplaneeringu ruumilise arengu kavandamisel arvestatud.
Erinevates piirkondades on täpsustatud maakasutust, ehitamise põhimõtteid ja detailplaneeringu
kohustusega alasid ja juhte, arvestades väljakujunenud asustusstruktuuri ning hoonestuslaadi.
Üldplaneeringuga kavandatav maakasutus on kajastatud joonisel 1 „Maakasutus“ ja piirkondlikud
ehitustingimused joonisel 2 „Piirkondlikud ehitustingimused“.
Ehitustingimuste määramisel detailplaneeringus või projekteerimistingimustega tuleb lähtuda
järgmistest põhimõtetest:
• Üldised ehitustingimused kehtivad kogu valla territooriumil;
• Kui maa-ala, millele soovitakse ehitada, asub hajaasustuses (vt definitsioon ptk 3.2),
kehtivad alal lisaks üldistele ehitustingimustele ka tingimused hajaasustusalal (vt ptk 3.2)
ning piirkondlikud ehitustingimused hajaasustusalal (vt ptk 3.4);
• Kui maa-ala, millele soovitakse ehitada, asub tiheasustusalal (vt definitsioon ptk 3.1),
kehtivad alal lisaks üldistele ehitustingimustele ka tingimused tiheasustusalal (vt ptk 3.1)
ning piirkondlikud ehitustingimused lähtuvalt asustusüksusest (vt ptk 3.4).
Ehitustingimuste rakendamisel tuleb liikuda üksikult üldisemale. Kui piirkondlikud ehitustingimused
(ptk 3.4) ei anna vastust ehitustingimuste määramiseks, tuleb vaadata ehitustingimusi haja- ja
tiheasustusalal ning seejärel üldiseid ehitustingimusi. Kavandatav ehitustegevus peab läbivalt
haakuma tingimustega, mis on üldplaneeringus sätestatud maa-alale, millele tegevust
kavandatakse. Üldplaneeringuga on numbriliselt määratletud tingimused, mille taoline kohaldamine
on valla hinnangul piirkondade ruumilise ilme tagamiseks vajalikud (nt hoonestuse kõrguspiirangud,
ehitusmahud jmt). Kaalutlusruum on jäetud tingimuste osas (nt haljastusnõuded), kus on oluline
lähtuda piirkonnas väljakujunenud tavast ning kavandatava tegevuse iseloomust.
Kui üldplaneeringus ei ole sätestatud numbriliselt kohaldatavaid tingimusi ehitiste kavandamiseks,
tuleb nende sisustamisel lähtuda üldistest ehitustingimustest ning käesolevas üldplaneeringus seatud
ruumilistest arengueesmärkidest. Sel juhul tuleb ehitustingimuste määratlemisel defineerida
tingimused, mis tagavad tegevuse elluviimisel selle vastavuse nii üldistele ehitustingimustele kui ka
Viru-Nigula valla ruumilistele arengueesmärkidele (vt ptk 2).
13 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
ÜLDISED EHITUSTINGIMUSED
• Uue hoone kavandamisel peab arvestama selle asukohast tulenevate väärtuste ja piirangute,
lähiala planeeringute ja projektidega ning see peab moodustama ruumilise terviklahenduse
nii kavandataval alal kui ka piirkonnas laiemalt;
• Uue hoone asukoha kavandamisel tuleb lähtuda aja jooksul välja kujunenud
asustusstruktuurist ja hoonestuslaadist ning olemasolevast ehitusjoonest, kui see on säilinud
või tajutav;
• Uue hoone ehitamisel, olemasoleva hoone laiendamisel/rekonstrueerimisel tuleb rajatav
hoonemaht ja hoonelaad sobitada ümbritsevasse keskkonda. Järgida tuleb juba välja
kujunenud traditsioonilisi arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi: ehitusmahtusid (suurus ja
kõrgus), katusekaldeid ja -tüüpe ning korruselisust;
• Veekogude läheduses toimuv arendustegevus ei tohi halvendada veekogude olemasolevat
seisundit. Uue tegevuse kavandamisel tuleb arvestada nii veekogumi olemasoleva seisundiga
kui ka veekogumi seisundile seatud eesmärkidega;
• Edasisel tegevuste arendamisel tuleb üldjuhul vältida ulatuslikku maakasutuse muutust
nõudvaid arendusi niitudel, metsades ja soodes;
• Planeeritavas taristukoridoris tuleb arvestada kogujateede väljaehitamise ja trassikoridori
laiendamise vajadusega;
• Liiklusele olulist mõju avaldava arenduse kavandamisel tuleb vältida nende planeerimist
tiheasustusalast väljapoole, et vältida pendelliiklust;
• Uute arendusalade kavandamisel tuleb lähtuda olemasolevast transpordivõrgustikust ja
tehnovõrkudest ning nendega ühendamise võimalustest;
• Üldjuhul vältida uute elamute, ühiskondlike hoonete, tervishoiuasutuste, laste- ja
õppeasutuste, rekreatiivsete tegevuste ning teede ja raudteede kasutamist piiravate rajatiste
kavandamist riigimaantee ja raudtee kaitsevööndisse;
• Uute müratundlike objektide12 kavandamisel suure liikluskoormusega riigimaanteele või
raudteele lähemale kui 200 m hajaasustusalal ja 100 m tiheasustusega alal, on vajalik müra
hindamise läbiviimine ja vajadusel täiendavate meetmete rakendamine, kui seda ei ole
taristuobjekti kavandamisel läbi viidud;
• Väljaspool tiheasustusala tuleb vältida asustuse planeerimist kitsa ribana piki riigiteed ja
riigitee erinevatele pooltele, mis toob kaasa vajaduse pidevaks riigitee ületamiseks;
• Vältida hoonete rajamist kitsa ribana piki põhimaanteed juhul, kui olemasolevad mahasõidud
puuduvad. Erisused on lubatud juhtudel ja asukohtades, kus väljakujunenud külatüüp või
hoonestuse struktuur seda toetab;
• Ehitustegevuse kavandamisel riigiteega külgneval alal kasutada juurdepääsuks reeglina
kohalikke teid ja olemasolevaid ristumisi riigiteega;
• Elamu- või ühiskondliku hoone ehitamisel kuni 750 m kaugusele elektrituulikust või DP-ga
kehtestatavast elektrituulikust tuleb arvestada tuulikust tulenevate mõjutustega ning
vajadusel läbi viia vajalikud uuringud (tuuliku müra, infraheli, varjutuse mõju jms
hindamiseks) ja analüüsida võimalikke kaasnevate riskide (süttimine, purunemine) tagajärgi.
Kas ja mis tingimustel on uut hoonet võimalik soovitud asukohta püstitada, sõltub vastavates
valdkonnades läbi viidavate hinnangute tulemustest. Kui tuulikuga kaasneb oluline
negatiivne mõju ning seda ei saa leevendada ehitise kavandaja poolt (nt tuuliku müra), ei
ole selle püstitamine soovitud asukohta võimalik. Tuulikuga kaasnevate riskide tagajärgede
12
Müratundlikud objektid on nt elamud, lasteasutused, koolid, hooldekodud, mänguväljakud, teatud spordirajatised jms.
14 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
vältimiseks ei ole soovitav lubada uute hoonete ehitamist tuulikust kaugusele, mis on võrdne
tuuliku kogukõrgusega (mast+laba pikkus);
• Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral tuleb sellega kavandada kogu käsitletava ala
terviklahendus – hoonestus-, teede-, parkimise-, tehnovõrkude-, haljastuse jms vajalik
lahendus, arvestades üldplaneeringus kavandatuga;
• Projekteerimistingimuste väljastamisel tuleb arvestada ala terviklahendusega, sh
hoonestuse, teede, parkimise, tehnovõrkude, haljastuse jms vajalike olemasolevate või
üldplaneeringus kavandatud lahendustega;
• Katastriüksuste maakorralduslikul jagamisel tuleb tagada juurdepääs avalikule teele;
• Tehniline taristu (teed, elektriliinid jms) peab olema kavandatud võimalikult maad säästvalt
(võimalusel näiteks koridoride ühildamine) ning vältima piirkonna ilme olulist muutmist;
• Vältida raudteeni ulatuvate tupiktänavate ja -teede projekteerimist, sest see loob soodsa
võimaluse ebaseaduslike raudteeületuskohtade tekkeks;
• Teede ja raudteede lähedusse kõrgete rajatiste kavandamisel (nt tuulik, sidemast), tuleb
rajatis tee/raudtee muldkeha servast paigutada vähemalt rajatise kogukõrguse kaugusele.
Tuuliku puhul tuleb masti kõrgusele lisada tiiviku laba pikkus;
• Tehnovõrkude kavandamisel eelistada nende paiknemist sõidutee kaitsevööndis. Täpsema
asukoha väljaselgitamiseks riigitee kaitsevööndis teha koostööd Transpordiametiga;
• Raudtee ääres asuvate lasteasutuste, välispordirajatiste (staadion) ja elamute
katastriüksuste raudteepoolne külg tuleb piirata aia või läbipääsmatu taimestikuga, et vältida
laste ja elamupiirkonnas ka koduloomade ootamatut sattumist raudteemaale;
• Ehitustegevuse kavandamisel tagada heakord ja korraldada jäätmekäitlus;
• Asustuspiirkondade planeerimisel tuleb arvestada joogivee ressursi olemasolu ja joogivee
kvaliteedi nõuetega;
• Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel tuleb ehitamisel ja majandustegevuse (sh
põllumajanduse) arendamisel rakendada täiendavaid abinõusid pinna- ja põhjavee reostuse
vältimiseks. Selleks tuleb detailplaneeringutes ning ehitusprojektides ette näha vastavad
meetmed;
• Põhjavee kasutamise kavandamisel (sh riskianalüüside koostamisel) arvestada kinnitatud
põhjaveevaruga ja põhjavee kaitstusega. Vältida tuleb põhjaveevaru liigvähendamist;
• Objektide ja tegevuste kavandamisel ning nende elluviimisel ja kasutamisel tuleb jälgida, et
pinnasesse ja põhjavette ei satu saasteained õigusaktides lubatust suuremas koguses, mis
võib ohustada põhjavee kvaliteeti;
• Aladel, kus radoonisisaldus pinnaseõhus ületab lubatud piirväärtuse (50 kBq/m³), ja nendega
piirnevatel normaalse radoonisisaldusega (30-50 kBq/m³) aladel, tuleb elamute,
ühiskondlike hoonete, tervishoiuasutuste, laste- ja õppeasutuste projekteerimisel eelnevalt
teha detailsemaid radoonialaseid uuringuid. Vajadusel tuleb ehitamisel rakendada
radoonikaitse meetmeid.
3.1. Tiheasustusala
Viru-Nigula vallas on tiheasustusala määratud kui linnas või alevikus selgelt piiritletav kompaktse
asustuse ja hoonestusega ala. Tiheasustusala iseloomustab polüfunktsionaalsus – erinevate
eluvaldkondade kooseksisteerimine ruumis, hoonete ja asustuse tihedus, valdavalt kesksete võrkude
olemasolu või nende kavandamine pikas perspektiivis. Tiheasustusala on käesoleva üldplaneeringu
15 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
tähenduses võrdsustatud üldplaneeringu koostamise ajal kehtiva maareformi seaduse tähenduses
„tiheasustusega alaga“ ning looduskaitseseaduse tähenduses „tiheasustusalaga“.
Sellest lähtuvalt on üldplaneeringuga tiheasustusalad määratud järgmistes piirkondades:
• Kunda linnas;
• Aseri alevikus;
• Viru-Nigula alevikus.
TINGIMUSED TIHEASUSTUSALAL
• Asustuse suunamine peab lähtuma eelkõige tihendamise printsiibist, millega eelistatakse
tühjana seisvate ning alakasutatud maa-alade ja hoonete taaskasutusele võtmist;
• Tiheasustusalal on valdavas ulatuses olemas või arendatakse välja ühtsed
infrastruktuurivõrgud, nt veevarustus, kanalisatsioon, kaugküte jms;
• Uued rida- ja korterelamute hoonete mahud tuleb sobitada linnaehituslikult ja arhitektuurselt
piirkonna olemasolevate hoonetega;
• Uue korter- või ridaelamu kavandamisel tuleb jätta piisav kaugus13 naabrusesse jääva
olemasoleva üksikelamu või kahe korteriga elamu vahele, et tagada privaatsus;
• Uue katastriüksuse moodustamisel arvestada piirkonnas välja kujunenud katastriüksuste
struktuuriga, sh maatüki suurusega;
• Tiheasustusaladele kavandada keskus kas väljaku, avaliku haljasala või „elava“ külatänava
näol. Keskuse arendamise võimalusega tuleb arvestada uute arendusprojektide elluviimisel;
• Maastike üldilmet kahjustavad varemed jms heakorrastamata objektid tuleb likvideerida.
Lisaks üldtingimustele tuleb hoonete kavandamisel lähtuda jaotises 3.4 toodud piirkondlikest
ehitustingimustest, väärtusi kandvatest ning piiranguid põhjustavatest objektidest (ptk 4) ja
transpordivõrgustiku ja tehnovõrkude kavandamiseks määratud tingimustest (ptk 5).
3.2. Hajaasustusala
Valdav osa Viru-Nigula vallast on hajaasustusala, mida iseloomustab maalise iseloomuga asustus,
mis vaheldub hajusalt paiknevate hoonetega. Hajaasustusala on ala, mis jääb väljapoole
üldplaneeringuga määratud tiheasustusalasid. Hoonete kavandamine toimub valdavalt
projekteerimistingimuste alusel, mis järgivad üldplaneeringus seatud tingimusi ning piirkondlikku
hoonestuslaadi ja -tava. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik planeerimisseaduses ja
üldplaneeringus sätestatud aladel ja juhtudel.
TINGIMUSED HAJAASUSTUSALAL
• Ehitustegevuse kavandamisel võtta arvesse hajaasustusele omast iseloomu ning struktuuri
– hoonestust, põllumassiivide, metsamaakõlviku, juurdepääsutee jms maaelu iseloomulike
objektide paiknemist;
• Elamute vaheline kaugus tüüpilises ahelkülas14 on valdavalt kuni paarsada meetrit, mis tagab
privaatsuse. Hajaasustuses paiknevas külasüdamikus vms tihedamini asustatud alal tuleb
13
Piisav kaugus määratletakse detailplaneeringu koostamise või projekteerimistingimuste väljastamise käigus, võttes arvesse
kavandatavat hoonestust, selle kõrgust, olemasolevaid hooneid jms.
14
Eesti küla 1970-2011 aasta rahvaloendustes, lk 7. J. Sapas, Tartu 2017.
http://taurus.gg.bg.ut.ee/geouudis/geo_2017/GG_BAKA/Sapas_Justus.pdf
16 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
hoonetevahelise minimaalse kauguse määramisel lähtuda piirkonnas väljakujunenud
hoonetevahelisest kaugusest ning tagada rohevõrgustiku sidusus;
• Üksikelamu katastriüksuse suuruse määramisel tuleb arvestada piirkonna katastriüksuste
struktuuri ja suuruseid, laiust, piirkonna iseloomu, juurdepääsuteede olemasolu jms olulisi
kaalutlusargumente;
• Elamuehitusel on eelistatud vanade talukohtade kasutusele võtmine;
• Järgida piirkonnas väljakujunenud tavapärast ehitusalust pinda. Mastaapselt erineva
ehitusaluse pinnaga hoonete puhul tuleb kaaluda detailplaneeringu koostamise kohustust;
• Ettevõtluse arendamisel on eelistatud olemasolevate äri- ja tootmisterritooriumide
kasutusele võtmine logistiliselt sobivas asukohas, vajadusel neid alasid laiendades;
• Kasutusest väljas oleva äri- ja tootmisala võib kasutusele võtta ka muul otstarbel, nt elamu-
, ühiskondliku hoone- või puhke ja loodusliku alana, arvestades vastavate otstarvetega
seotud tingimusi (vt jaotis 3.5);
• Maa-alal, kuhu jäävad rohevõrgustiku tugiala või koridor, tuleb järgida rohevõrgustiku
säilimiseks seatud tingimusi (vt jaotis 4.2.3);
• Maakasutus- ja ehitustingimuste seadmisel tuleb arvestada ajaloolise maakasutuse ja
asustusmustriga;
• Maastike üldilmet kahjustavad varemed jms heakorrastamata objektid tuleb likvideerida.
Lisaks üldtingimustele tuleb hoonete kavandamisel lähtuda maakasutuse juhtotstarbest (kui see on
üldplaneeringuga määratud), jaotises 3.4 toodud piirkondlikest ehitustingimustest, väärtusi
kandvatest ning piiranguid põhjustavatest objektidest (ptk 4) ja transpordivõrgustiku ja
tehnovõrkude kavandamiseks määratud tingimustest (ptk 5).
3.3. Detailplaneeringu koostamise kohustus
Detailplaneeringud on projekteerimistingimuste kõrval teiseks ehitustegevuse suunamise viisiks.
Detailplaneeringu peamiseks eesmärgiks on üldplaneeringus kavandatud põhimõtete elluviimine.
Detailplaneeringu koostamisega luuakse konkreetsele maa-alale ruumiline terviklahendus, mis võtab
tasakaalustatult arvesse erinevate huvigruppide seisukohti ja ootusi kvaliteetsele elukeskkonnale.
Detailplaneeringu koostamine on nõutav seaduses toodud aladel ja juhtudel ning täiendavalt
üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel. Kui
tegevust ei kavandata detailplaneeringu koostamise kohustusega alal (nt hajaasustus), siis võivad
sellele kohalduda juhud, millele DP koostamine on nõutav (nt suure ruumimõjuga tootmistegevuse
kavandamisel). Kohaliku omavalitsuse volikogu võib olulise avaliku huvi vms põhjendatud asjaolu
ilmnemisel ning kaalutlusotsuse tulemusena algatada detailplaneeringu ka muul alal või juhul, mida
seaduses või üldplaneeringus ei ole ette nähtud.
Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad on määratud piirkondades, kus on väljakujunenud
ja tihedalt lähestikku paiknev ehitatud keskkond ja/või suurem avalik huvi, mis eeldab ruumilise
terviklahenduse arvestamist laiemalt kui vaid ühel kinnistul ning laiapõhjalisemat kogukonna
kaasamist.
DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSEGA JUHUD
• Maa-ala jagamisel neljaks või enamaks katastriüksuseks elamukruntide moodustamise
eesmärgil;
17 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
• Olulise avaliku huvi korral, mis väljendub ruumilises mõjus naaberkinnistutele ehitusmahu
olulises suurenemises või transpordivoogude või külastajate hulga suurenemises või
visuaalse mõju, müra, tooraine või tööjõu vajaduse suurenemises ehitise kavandatavas
asukohas võrreldes senisega (va maavara kaevandamise planeerimisel, kui see pole lähtuvalt
kaalutlusotsusest vajalik);
• Kaevandamisloa taotlemisel koostatakse detailplaneering kohaliku omavalitsuse
põhjendatud kaalutlusotsuse korral;
• Reisi- ja kaubasadamates tegevuste kavandamisel ja laiendamisel. Laiendamisena
käsitletakse sadama maa-ala territooriumi suurenemist võrreldes olemasoleva olukorraga;
• Uue ühiskondliku hoone püstitamiseks seni hoonestamata kinnistule, kui selle tegevusega
kaasneb tehnilise taristu väljaehitamise vajadus või see toob endaga kaasa olemasoleva
ehitusmahu olulise suurenemise piirkonnas;
• Väärtuslikel maastikel (vt jaotis 4.2.4) võimalike konfliktalade (sh uute hoonestusalade,
maakasutuse muutmise kavade, tuulegeneraatorite, mobiilsidemastide, vesiehitiste jt
maastikul domineerima jäävate objektide) arendamise suunamisel;
• Väärtuslikel põllumajandusmaadel (vt jaotis 4.5) massiivide killustamist, vähenemist või
sihtotstarbelist kasutamist mõjutava arendamise suunamisel;
• Tuuleparkide kavandamisel üldplaneeringuga kavandatud tuuleenergia tootmiseks
põhimõtteliselt sobivatele aladele ja elektriliinide ühenduste kavandamisel põhivõrguga.
Detailplaneeringute koostamisel tuleb järgida maakasutuse juhtotstarvetele määratud üldiseid
ehitus- ja kasutustingimusi (vt jaotis 3.5), väärtusi kandvaid ning piiranguid põhjustavaid objekte
(ptk 4) ja transpordivõrgustiku ja tehnovõrkude kavandamiseks määratud tingimusi (ptk 5).
3.4. Piirkondlikud ehitustingimused
Täiendavalt on määratud piirkondlikud ehitustingimused, mis lähtuvad erinevate alade
väljakujunenud ehitatud keskkonnast ning täiendavad üldiseid ehitustingimusi või ehitustingimusi
tiheasustus- ja hajaasustusaladel. Piirkondlikud ehitustingimused on määratud eluhoonetele (vt tabel
1). Ehitustingimuste määratlemisel on lähtutud piirkonnas väljakujunenud tavast ning
arenguperspektiivist.
Piirkonnad:
1) Kunda linna ja Aseri aleviku tiheasustusalad;
2) Viru-Nigula aleviku tiheasustusala;
3) Aseri aleviku ja Kaliküla aiandusühistud;
4) Hajaasustusalad.
Täiendavad tingimused sõltuvalt planeeritava/arendatava ala asukohast on toodud peatükis 4
Väärtuslikud alad ja piirangud.
18 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
Tabel 1. Piirkondlikud ehitustingimused Viru-Nigula vallas
Kunda linna ja Aseri aleviku Aseri aleviku ja Kaliküla
Viru-Nigula aleviku tiheasustusala Hajaasustusalad
tiheasustusalad aiandusühistud
Kahe või mitme korteriga elamu,
Elamu tüüp Ridaelamu, üksik- ja kaksikelamu Üksikelamu
ridaelamu, üksik- ja kaksikelamu
Kahe või mitme korteriga elamu,
Ridaelamu, kaksikelamu – 12 m,
Eluhoone max kõrgus ridaelamu, kaksikelamu – 12 m, Üksikelamu – 10 m Lähtuda piirkondlikust tavast
üksikelamu – 10 m
üksikelamu – 10 m
Kahe või mitme korteriga elamu – 5,
Eluhoone max Ridaelamu, kaksikelamu – 3,
ridaelamu, kaksikelamu – 3, Üksikelamu – 2 Lähtuda piirkondlikust tavast
korruselisus üksikelamu – 2
üksikelamu – 2
Hoonete arv (eluhoone +
1+2 Lähtuda piirkondlikust tavast
abihooned15)
Puudub kui järgitakse piirkonnas väljakujunenud keskkonda, ÜP-s
Detailplaneeringu
Üldjuhul DP, erandid vastavalt PlanS-ile määratud tingimusi ning ÜP-ga kehtestatud või seadusest
koostamise kohustus
tulenevaid väärtuseid ja piiranguid
Üldjuhul PT, erandeid saab rakendada vastavalt PlanS-ile ning ÜP
Projekteerimistingimused Üldjuhul mitte, erandeid saab rakendada vastavalt PlanS-ile
tingimustele.
Kahe või mitme korteriga elamu,
Ridaelamu, kaksikelamu -
ridaelamu, kaksikelamu -
planeeritavale katastriüksusele peab
Katastriüksuse min laius 16
planeeritavale katastriüksusele peab 30 m Lähtuda piirkondlikust tavast
mahtuma hoonet teenindavad ehitised
mahtuma hoonet teenindavad ehitised
ja haljastus; üksikelamu – 40 m
ja haljastus; üksikelamu – 30 m
Kahe või mitme korteriga elamu – keelatud; ridaelamu, üksik- ja kaksikelamu – Tagada piirde läbipaistvus, va
võrkaia või osaliselt läbipaistva kivi- või puitaia kõrgus üldjuhul max 1,6 m, erisused tootmisest tulenevate
Piire Lähtuda piirkondlikust tavast
läbipaistmatu kivi- või puitaia kõrgus max 1,4 m. Raudtee ohutuspiirde (kõrgus negatiivsete mõjude
üldjuhul max 2 m) ja tootmisobjekti ümber püstitavale aiale on lubatud erandid. leevendamiseks
Lisatingimused Väärtused ja piirangud ptk 4
15
Abihoone ehitusloakohustuslikkus tuleneb seadusest ja sõltub ehitise tehnilistest parameetritest (sh pindala ja kõrgus).
16
Katastriüksuse min suuruse määramine ei ole vajalik, kuna vallas on asustusüksuse siseselt väga erineva funktsiooni ja suurusega maaüksused. Kohalikes oludes on oluline tagada
katastriüksuse min laius, et tagada varustatus tehnovõrkudega jms.
Viru-Nigula valla üldplaneering
3.5. Maakasutus
Üldplaneeringuga määratav maakasutuse juhtotstarve on territooriumi kasutamise valdav otstarve 17,
mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuuna. Seega annab
üldplaneering maakasutuse osas üldised suunad, mida arenguvajaduste selgumisel täpsustatakse
läbi detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste.
Maakasutuse juhtotstarvete piirid üldplaneeringu joonisel on tinglikud ja nende ulatus
täpsustatakse üldplaneeringu elluviimisel lähtuvalt piirkonna arengust, sh detailplaneeringute või
projekteerimistingimuste kaudu. Üldplaneeringu joonistel ei eristata olemasolevat ja planeeritud
maakasutust, kuna see on ajas muutuv.
Juhtotstarbe määramisel on tegemist planeeritava maakasutusega, millega ei kaasne kohest
katastriüksuse sihtotstarbe muutust. Maakasutuse rakendamisel kehtib põhimõte – kui juhtotstarve
on üldplaneeringus määratud, tuleb ala elluviimisel lähtuda üldplaneeringus toodud maakasutuse
juhtotstarbest, piirkondlikest ehitustingimustest ning teistest piirkonnas olemasolevatest väärtustest
ja kehtivatest piirangutest (sätestatud üldplaneeringu ptk 3). Kui juhtotstarve ei ole
üldplaneeringuga määratud, tuleb omavalitsusel sihtotstarbe määramisel (läbi detailplaneeringu,
projekteerimistingimuste või omavalitsuses üksikotsuse), lähtuda üldplaneeringus seatud
tingimustest, alal väljakujunenud ehitus- ja hoonestuslaadist, valdavast tegevusest piirkonnas,
piirkondlikest ehitustingimustest ning teistest piirkonnas olemasolevatest väärtustest ja kehtivatest
piirangutest. Maakatastrisse kantud sihtotstarbelist maakasutust saab jätkata seni, kuni omanik
olulisi ehituslikke või ruumilisi muudatusi ellu viia ei soovi.
Tabelis 2 on illustreeritud, millised sihtotstarbed on erinevatel üldplaneeringuga määratud
juhtotstarvetel lubatud ning millised on nende omavahelised seosed. Kõrvalotstarbed on lubatud
juhul, kui need ei kahjusta juhtotstarbe rakendamist.
17
Valdav otstarve tähendab vähemalt 55% katastriüksuse sihtotstarbest. Näiteks kui üldplaneeringuga kavandatud elamumaa
juhtotstarbega maa-alal määratakse katastriüksuse sihtotstarve, siis peab elamumaa sihtotstarbe osakaal olema vähemalt 55%
ja näiteks ärimaa kõrvalotstarbel kuni 45%.
Viru-Nigula valla üldplaneering
Tabel 2. Maa-ala juhtotstarvete ja katastriüksuse sihtotstarvete omavahelised seosed
Üldplaneeringuga määratav juhtotstarve
Ühiskondliku Puhke- ja
Elamu maa-ala Äri maa-ala Tootmise maa-ala Sadama maa-ala
ehitise maa-ala looduslik maa-ala
Võib kavandada
Võib kavandada kui
Elamumaa + - - kui ei häiri üh -
ei häiri äritegevust
ehitise toimimist
Võib kavandada Võib kavandada üh Võib kavandada kui
Võib kavandada kui
Ärimaa kui ei häiri + + ehitise eesmärki toetab puhke või
toetab sadamategevust
elamist toetavat tegevust looduslikku otstarvet
Välistatud on
suurtootmine ja
Kavandatav sihtotstarve
Tootmismaa - + + - -
põllumajanduslik
tootmine
Veekogude maa + + + + + +
Võib kavandada Võib kavandada Võib kavandada kui
Võib kavandada kui
Transpordimaa kui toetab + + kui toetab üh toetab puhke või
toetab sadamategevust
elukeskkonda ehitise toimimist looduslikku otstarvet
Jäätmehoidla maa - - + - - -
Riigikaitse maa - - - - - -
Kaitsealune maa + + + + + +
Mäetööstusmaa - - + - - -
Turbatööstusmaa - - + - - -
Võib kavandada kui
Võib kavandada Võib kavandada kui
Ühiskondlike Võib kavandada kui tootmistegevus on lõpetatud
kui ei häiri - + toetab puhke või
ehitiste maa ei häiri äritegevust ning ala võetakse kasutusele
elamist looduslikku otstarvet
teisel eesmärgil
Võib kavandada kui
Võib kavandada
Võib kavandada kui tootmistegevus on lõpetatud
Üldkasutatav maa kui ei häiri - + +
ei häiri äritegevust või tegemist on tundlike
elamist
alade puhvervööndiga
Võib kavandada Võib kavandada
Maatulundusmaa kui ei häiri + + - kui ei häiri üh +
elamist ehitise toimimist
Viru-Nigula valla üldplaneering
Üldplaneeringuga määratav juhtotstarve
Supelranna Aianduse Kalmistu Riigikaitse maa-
Keskuse maa-ala Mäetööstuse maa-ala Liikluse maa-ala
maa-ala maa-ala maa-ala ala
Elamumaa - - + - - - -
Võib kavandada
kui toetab
Ärimaa - + - - + -
supelranna
teenindamist
Võimalik vaid pärast
maavara ammendumist
Tootmismaa - - - - või kui selleks on saadud + -
MaaPS alusel muu sisuga
kooskõlastus või luba
Kavandatav sihtotstarve
Veekogude maa + + + + + + +
Võib Võimalik vaid pärast
Võib kavandada Võib kavandada
kavandada maavara ammendumist
kui toetab kui toetab
Transpordimaa + + kui toetab või kui selleks on saadud +
supelranna riigikaitse maa-ala
kalmistu MaaPS alusel muu sisuga
teenindamist teenindamist
teenindamist kooskõlastus või luba
Võimalik vaid pärast
maavara ammendumist
Jäätmehoidla maa - - - - või kui selleks on saadud - -
MaaPS alusel muu sisuga
kooskõlastus või luba
Riigikaitse maa - - - - - - +
Kaitsealune maa + + + + + + +
Mäetööstusmaa - - - - + - -
Turbatööstusmaa - - - - + - -
Võib
kavandada
Ühiskondlike Võib kavandada kui
+ + + kui toetab - -
ehitiste maa toetab liikuvust
kalmistu
teenindamist
22 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
Võib kavandada kui
kaevandamine on Võib kavandada kui
Üldkasutatav maa + + + + -
lõppenud ja maavara toetab liikuvust
ammendunud
Võib kavandada
kui ei häiri
Maatulundusmaa + - - + + -
supelranna
toimimist
23 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
3.5.1. Elamu maa-ala
Elamu maa-alal on lubatud:
• Erinevat tüüpi elamud – üksik-, kaksik-, rida-, kahe või mitme korteriga elamud.
Elamutüüpide osas kehtivad täiendavad piirkondlikud tingimused (vt Tabel 1);
• Kõrvalotstarbena hoolekandeasutuse-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-,
kaubandus-, teenindus-, meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, avalikud-, muuseumi-,
raamatukogu-, haridus-, teadus-, haigla-, ravi-, spordi-, kultus-, tavandihooned ning
garaažid kui need sobituvad linnaehituslikult (arhitektuurselt ja ruumiliselt) ning
funktsionaalselt piirkonda;
• Muud elamuid teenindavad ning keskkonda sobituvad ehitised, sh elamute teenindamiseks
vajalikud tehnorajatised.
ELAMU MAA-ALA TINGIMUSED
• Kavandatava hoone maht peab lähtuma piirkonna elamute mahtudest nii ehitisealuse pinna
kui ka kõrguse poolest. Täpsemad tingimused on välja toodud Tabelis 1;
• Abihoonete maksimaalne arv lähtub piirkonna väljakujunenud tavast;
• Katastriüksuste struktuur peab järgima väljakujunenud olukorda ja teede paiknemist.
Moodustatavad katastriüksused peavad olema mõistliku kuju ja jaotusega. Vältida pikki ja
kitsaid või teravnurkadega katastriüksuseid;
• Kõrvalotstarbena on lubatud piirkonda sobivad otstarbed (vt Tabel 2), mille eesmärk on
mitmekesistada elamu maa-ala. Kõrvalotstarbega kaasnevad mõjud ei tohi oluliselt häirida
naabruskonda (välistatud on tegevused, millega kaasnevad olulised häiringud elanike
tervisele ja heaolule ning ruumile, sh suurenevad transpordivood, müra, kaasneb välisõhu
saastamine, olulised lõhnahäiringud jms) ning takistada elamumaa juhtotstarbe
realiseerimist;
• Kunda linnas, Aseri ja Viru-Nigula alevikus on maantee, peatänava ja teiste aktiivsemate
tänavate äärde lubatud kavandada ümbritsevate elamutega sobituvat äriotstarvet
üldplaneeringus näidatud elamu maa-alale. Tegu on ärivööndi võimaldamise, tänavapildi
elavdamise ja elamualade mitmekesistamisega, mis loob paremad eeldused teenuste
tarbimiseks ning töötamiseks elukohale lähemal. Kunda, Aseri ja Viru-Nigula on
teenuskeskused, mille polüfunktsionaalsuse tugevdamiseks tuleb võimaldada eelkõige
kaubandusliku ja teenindusliku iseloomuga ettevõtlust, büroopindu jms sarnaseid otstarbeid,
millega ei kaasne olulisi häiringuid ümbritsevale elukeskkonnale;
• Korterelamute kavandamisel peab planeeritavale katastriüksusele mahtuma hoonet
teenindav parkimine, haljasala jms vajalikud objektid ja rajatised;
• Elamualade planeerimisel tuleb neile tagada hästi toimiv juurdepääs, sotsiaalne taristu ja
tehnovõrkudega varustatus. Arendamine peab toimuma võimalikult tervikliku, põhjalikult
läbikaalutud ruumilise visiooni ja terviklahenduse alusel. Elamupiirkondade väljaarendamisel
tuleb arvestada erinevas vanuses elanikele vajaliku sotsiaalse taristu osade, ühistranspordi
võimaluste, avaliku ruumi ja kohalike keskuste arenguga;
• Olemasolevate tootmisalade kõrvale ei ole uute elamute rajamine üldjuhul lubatud, kui
ilmneb, et tootmisala ei suuda tagada nendel aladel nõuetekohast välisõhu kvaliteeti. Uute
Viru-Nigula valla üldplaneering
elamute rajamine on lubatud vaid juhul, kui müra normtaseme täitmise tagab vastava
arenduse kavandaja;
• Juurdepääsude kavandamisel eelistada lahendusi, mis kasutavad olemasolevaid teid ja
taristut. Uue taristu kavandamisel arvestada selle ruumivajadusega;
• Uute elamute liitmine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga on kohustuslik kui ala asub
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnas. Reoveepuhastus võib olla tagatud ka mahutitega.
3.5.2. Äri maa-ala
Äri maa-alal on lubatud:
• Majutushooned: hotell, motell, külalistemaja, puhkeküla või puhkelaagri majutushoone,
hostel, muu lühiajalise majutuse hoone;
• Toitlustushooned: restoran, kohvik, baar, söökla, muu toitlustushoone;
• Büroohooned;
• Kaubandushooned: kauplus, kiosk, , turu- või näitusehall, muu kaubandushoone;
• Teenindushooned: ilu- ja isikuteenuste-, sõidukite teeninduse-, muu teenindushoone;
• Meelelahutushooned: teater, kino, kontserdi- ja universaalsaalide-, klubi, rahvamaja,
tantsusaal, diskoteek, ööklubi, kasiino, loomaaia või botaanikaaia-, muu meelelahutushoone;
• Spordihooned: spordihall, võimla, siseujula, jäähall, maneež, lasketiiru-, muu spordihoone;
• Väiketootmishooned, mis ei põhjusta naaberaladele olulisi häiringuid (sh müra,
transpordivood, välisõhu saastamine, lõhnahäiringud);
• Sideehitised (sh mastid).
ÄRI MAA-ALA TINGIMUSED
• Üldplaneeringuga kavandatud ärimaa sihtotstarbega alad tuleb arendada eelisjärjekorras
ärimaa juhtotstarbeta alade ees;
• Igapäevaselt külastatavad äri- ja teenindusasutused kavandada asulatesse, kus on
mugavam juurdepääs ning tihedamalt elanikke;
• Arvestada elamute, ühiskondlike ehitiste, tervishoiuasutuste, laste- ja õppeasutuste ning
rekreatiivsete tegevuste paiknemisega lähinaabruses. Nende aladega vahetult külgnevatel
aladel ei ole lubatud arendada neile olulisi häiringuid põhjustavaid tegevusi;
• Müratekitavad tegevused tuleb üldjuhul suunata hoonete sisse. Nende ärimaade puhul, mis
piirnevad elamu- ja tundlikemate ühiskondlike ehitiste (haridusasutused, tervishoiu- ja
sotsiaalhoolekandeasutused) aladega, tuleb müratekitavad tegevused teostada üldjuhul
nende suhtes teisel pool hoonet, et suunata müra ala sisse;
• Inimeste kaitseks õhusaaste ja välisõhus leviva müra ebasoodsate mõjude eest tuleb
vajadusel rakendada ennetavaid ja leevendavaid meetmeid. Eelistada tuleb meetmeid,
millega saab vähendada välisõhku paisatavate saasteainete koguseid, lõhnahäiringuid ning
müra levikut välisõhku (ehituslikud, tehnoloogilised). Täiendavalt võib rajada müra levikut
takistava/vähendava piirde ning jätta või rajada kõrghaljastusega rohelise puhvertsooni
(laius sõltub kavandatavast tegevusest). Müratõke/puhvertsoon tuleb üldjuhul rajada
häiringut põhjustava käitise piiridesse, va juhul kui olulist häiringut põhjustav objekt on
rajatud varem;
25 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
• Juurdepääsud avalikult kasutatavatele ärihoonetele (kaubandus-, teenindushooned jms)
kavandada avalikena ning teede kavandamisel arvestada jalg- ja jalgrattateede vajadusega;
• Kavandada läbimõeldud ja mugav parkimislahendus erinevatele liikumisvahenditele
(sõiduauto, kaubaauto, jalgratas) vastavalt arendatava ala täpsemale kasutusele ning
kehtivatele parkimisnormidele. Eelistada säästlikke liikumisviise toetavaid lahendusi;
• Uute ärialade liitmine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga on kohustuslik kui ala asub
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnas. Reoveepuhastus võib olla tagatud ka
mahutitega;
• Ärihoonete rajamisel tuleb tagada nende keskkonnanõuetele vastavus ja põhjavee
reostuskaitse;
• Juhul kui ehitise rajamise raames viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline (eel)hindamine,
on selle käigus vajalik pöörata tähelepanu kumulatiivsetele mõjudele, arvestades koosmõju
olemasolevate saasteallikatega.
3.5.3. Tootmise maa-ala
Tootmise maa-alal on lubatud:
• Tootmishooned: maavarade kaevandamise ja töötlemise-, energeetikatööstuse-,
keemiatööstuse-, toiduainetetööstuse-, ehitusmaterjalide ja -toodete tööstuse-,
kergetööstuse-, puidutööstuse-, masina- ja seadmetööstuse-, muu tootmishoone;
• Hoidlad ja laohooned: toiduainete lao-, vedelkütuse-, küttegaasi- jms terminali hoidla-,
külm-, laohoone;
• Põllumajanduse-, metsa-, jahi- ja kalamajandushooned: loomakasvatus-, sh karuslooma-
või linnukasvatushoone, teraviljakuivati, loomasööda-, mineraalväetiste või taimekaitse-
vahendite hoidla, muu põllu-, metsa-, jahi- või kalamajandushoone;
• Tootmise maa-alale võib lisaks kavandada muud tootmist teenindavad ning piirkonda
sobituvad hooned ja rajatised, sh tehnoehitised ja erihooned (nt jäätmekäitlus-,
veepuhastusjaamahoone jms), laoplatsid (nt puidu ladustamiseks) jne.
TOOTMISE MAA-ALA TINGIMUSED
• Üldplaneeringuga kavandatud tootmismaa sihtotstarbega alad tuleb arendada
eelisjärjekorras tootmismaa juhtotstarbeta alade ees;
• Võimaldada sadama maa-ala laienemist sellega külgnevale tootmismaale kui see on
sadamateenuse osutamiseks vajalik;
• Keskkonnahäiringuid põhjustava tegevuse lubamise osas konkreetsesse asukohta on otsuse
tegemisel oluline roll kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusel, et tagada tasakaal erinevate
huvide ja õiguste vahel;
• Iga uue arenduse korral või olemasoleva edasiarendamisel juhul, kui sellega kaasneb
saasteainete heitmine välisõhku, lõhnahäiringute teke või müra teke ja levik välisõhus, tuleb
juhtumipõhiselt anda hinnang mõju olulisusele. Tegevuse kavandamisel, mille jaoks on
vajalik õhusaasteluba, tuleb hinnata lõhnahäiringu võimalikku esinemist, välisõhku
heidetavate saasteainete koguseid ning teostada hajumisarvutused. Arvesse tuleb võtta teisi
piirkonnas olemasolevaid ning teadaolevaid kavandatavaid heiteallikaid ja võimalikku
koosmõju nendega;
26 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
• Müratekitavad tegevused tuleb üldjuhul suunata hoonete sisse. Nende tootmismaade puhul,
mis piirnevad elamu- ja tundlikemate ühiskondlike ehitiste (haridusasutused, tervishoiu- ja
sotsiaalhoolekandeasutused) aladega, tuleb müratekitavad tegevused teostada üldjuhul
nende suhtes teisel pool tootmishoonet, et suunata müra tootmisala sisse;
• Inimeste kaitseks õhusaaste ja välisõhus leviva müra ebasoodsate mõjude eest tuleb
vajadusel rakendada ennetavaid ja leevendavaid meetmeid. Eelistada tuleb meetmeid,
millega saab vähendada välisõhku paisatavate saasteainete koguseid, lõhnahäiringuid ning
müra levikut välisõhku (ehituslikud, tehnoloogilised). Täiendavalt võib rajada müra levikut
takistava/vähendava piirde ning jätta või rajada kõrghaljastusega rohelise puhvertsooni
(laius sõltub kavandatavast tegevusest). Müratõke/puhvertsoon tuleb üldjuhul rajada
häiringut põhjustava käitise piiridesse, va juhul kui olulist häiringut põhjustav objekt on
rajatud varem;
• Igapäevaselt tuleb jälgida, et (potentsiaalselt) keskkonnaohtlikud objektid ning
suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted ei kujuta endast reaalset ohtu ümbritsevale
keskkonnale, eriti pinnasele ja põhjaveele;
• Ohtliku käitise mõjualasse tegevuse kavandamisel, sh olemasoleva tootmise laiendamisel
tuleb juhtumipõhiselt hinnata käitisega seonduvaid riske ja ohte, juhindudes seaduses
sätestatud korrast;
• Tootmistegevusega seotud veokite vms raskeliikluse regulaarne liikumine kavandada
võimalusel tundlikest aladest mööda ilma neid läbimata;
• Juurdepääsude kavandamisel tootmisaladele (nt detailplaneeringute koostamise käigus)
arvestada jalg- ja jalgrattateede vajadusega;
• Kavandada läbimõeldud ja mugav parkimislahendus erinevatele liikumisvahenditele
(sõiduauto, kaubaauto, jalgratas) vastavalt arendatava ala täpsemale kasutusele ning
kehtivatele parkimisnormidele. Eelistada säästlikke liikumisviise toetavaid lahendusi;
• Kui ala kuulub ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni piirkonda ning vastav taristu on välja
ehitatud, siis on sellega liitumine üldjuhul kohustuslik;
• Reovee ühiskanalisatsiooni juhtimisel tuleb juhinduda võrguvaldaja tingimustest. Vajadusel
tuleb rakendada lokaalselt eelpuhastust enne reovee ühiskanalisatsiooni juhtimist;
• Uute tööstusobjektide kavandamise varases staadiumis tuleb analüüsida konkreetse
tehnoloogilise lahenduse veevajadust arvestades Viru-Nigula valla (põhja)veevarusid.
Üldiselt peavad tööstusettevõtted tehnoloogilise vee allikana kasutama pinnavett;
• Tootmishoonete rajamisel tuleb tagada nende keskkonnanõuetele vastavus ja põhjavee
reostuskaitse;
• Vältida põllumajandusliku tootmishoone asukoha kavandamist vahetult veekogu lähedale;
• Uue ohtliku ettevõtte kavandamisel tuleb hinnata keskkonnamõju olulisust õigusaktides
sätestatud korras. Arvesse tuleb võtta teisi piirkonnas olemasolevaid ning piirkonda
kavandatavaid tegevusi ja võimalikku koosmõju nendega;
• Võimalusel vältida uue ohtliku ettevõtte kavandamist elutähtsa teenuse osutamiseks
kasutatavate ehitiste kõrvale. Tagada tuleb ohutud kaugused ja luua puhvertsoonid ohtliku
ettevõtte ja elamurajoonide, ühiskondlike ehitiste ja alade, puhkealade ning peamiste
transpordiliinide vahel;
• Ohtliku ettevõtte ohualasse jääva maa-ala planeerimisel tuleb planeering või ehitusprojekt
kooskõlastada Päästeametiga;
• Jääkreostuse alal ei tohi arendada uusi tegevusi enne, kui jääkreostus on nõuetekohaselt
likvideeritud. Sõltuvalt kavandatava tegevuse iseloomust tuleb likvideerida jääkreostus nii,
27 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
et saasteainete sisaldused vastavad kas elamumaa või toomismaale kehtestatud
piirväärtustele.
3.5.4. Sadama maa-ala
Sadama maa-ala on sadama territooriumi ala maismaal, mis on määratud Kunda, Aseri, Mahu ja
Kalvi sadamates ning mis on sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa-ala, kus asuvad sadama
sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised.
SADAMA MAA-ALA TINGIMUSED
• Sadamategevuse arendamise ja laiendamise juures arvestada keskkonnamõju leevendamise
ja reostuse likvideerimise nõuetega, pöörata tähelepanu mürahäiringu vähendamisele ning
vajadusel leevendusmeetmete väljatöötamisele. Selleks jätta piisava laiusega haljasriba või
rajada häiringu levikut takistav piire. Piirde rajamine tuleb kavandada häiringut põhjustava
objekti maa-alale, va juhul kui häiringut põhjustav objekt rajati varem;
• Raskeliikluse regulaarne liikumine kavandada võimalusel tundlikest aladest mööda ilma neid
läbimata;
• Juurdepääs Aseri sadamaalale on kavandatud Kordoni tn ja Sadama tee kaudu. Juurdepääsu
kasutuselevõtt eeldab nimetatud teede rekonstrueerimist raskeveokite teenindamiseks;
• Kui kallasrajal liikumine ei ole sadama territooriumil võimalik, siis peab sadama ala ümber
jalgsi liikumine olema tagatud võimalikult sadama territooriumi lähedalt;
• Kui ala kuulub ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni piirkonda ning vastav taristu on välja
ehitatud, siis on üldjuhul sellega liitumine kohustuslik;
• Sadama ja selle teenindamiseks vajalike ehitiste rajamisel tuleb tagada nende
keskkonnanõuetele vastavus ja põhjavee reostuskaitse;
• Sadamategevuste juures arvestada veealuse kultuuripärandi olemasolu ning nendest
tulenevate nõuetega. Veealused leiukohad on näiteks vee-, õhu- ja muude sõidukite vrakid,
muistsed asulakohad, kalatõkked, sillad ja sadamakohad.
3.5.5. Ühiskondliku ehitise maa-ala
Ühiskondliku ehitise maa-alal on lubatud:
• Hoolekandeasutuse hooned: päevakeskus, tugikodu, varjupaik, lastekodu, noortekodu,
üldhooldekodu, koolkodu, sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus, erihooldekodu või muu
hoolekandeasutus;
• Ühiselamud üliõpilastele või õpilastele jt sotsiaalsetele gruppidele;
• Muuseum, kunstigalerii, raamatukogu, arhiiv, rahvamaja, külakeskus;
• Haridus- ja teadushooned: koolieelne lasteasutus (lasteaed, päevakodu, lasteaed-algkool),
põhikooli- või gümnaasiumi-, kutseõppeasutuse-, ülikooli-, rakenduskõrgkooli õppehoone,
teadus- ja metoodikaasutuse hoone, muu haridus- või teadushoone;
• Haiglad ja muud ravihooned: haigla, ambulatoorse arstiabi osutamise hoone, sanatoorium,
spaa, veterinaarkliinik, muu tervishoiuhoone;
28 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
• Spordihooned: spordihall, võimla, siseujula, jäähall, maneež, lasketiiru-, muu spordihoone;
• Kultus- ja tavandihooned: kirik, katedraal, mošee, sünagoog, palvemaja, kabel või muu
kultushoone, krematoorium;
• Kohaliku omavalitsuse või riigiasutuse büroo- ja administratiivhoone;
• Muid piirkonda teenindavad ning sinna sobituvad hooned ja rajatised, sh ühiskondlikke ehitisi
teenindavad tehnoehitised.
ÜHISKONDLIKU EHITISE MAA-ALA TINGIMUSED
• Arhitektuurivõistlus tuleb läbi viia kui kavandatakse olulist avalikku hoonet või rajatist või
kui kavandatav objekt jääb asula keskuse maa-alale vms märkimisväärsesse ning
esinduslikku asukohta;
• Üldjuhul ei ole lubatud uute puhkealade või teatud otstarbega ühiskondlike ehitiste
(lasteasutused, koolid, tervishoiu- ja hooldeasutused) rajamine olemasolevate tootmisalade
kõrvale, kui ilmneb, et tootmisala ei suuda tagada nendel aladel nõuetekohast välisõhu
kvaliteeti. Uute puhkealade või ühiskondlike ehitiste rajamine on lubatud vaid juhul, kui
välisõhu kvaliteedinõuete täitmise tagab vastava arenduse kavandaja;
• Üldjuhul mitte kavandada uusi müratundlikke alasid ja hooneid (nt mänguväljakud,
lasteasutused, koolid, hooldekodud, teatud spordirajatised) suurema liiklussagedusega teede
vahetusse lähedusse (kaitsevööndisse) ja olemasolevale raudteedele lähemale kui 200 m
hajaasustuses ja 100 m tiheasutuses. See on lubatud vaid juhul, kui müra normtaseme
täitmise tagab vastava arenduse kavandaja ise läbi leevendavate meetmete
(tegevuste/objektide paigutus arendusalal, vajadusel müratõke, hea heliisolatsiooniga
materjalide kasutamine hoonete välispiiretel vms);
• Juurdepääsud kavandada avalikena ning teede kavandamisel arvestada jalg- ja
jalgrattateede vajadusega;
• Ühiskondlike ehitiste kavandamisel arvestada kõigi ühiskonnaliikmete vajaduste ja teenuste
kättesaadavusega erinevate liikumisviisidega (nt buss, sõiduauto, kergliiklusvahend)
kasutajatele. Eelistada lahendusi, mis toetavad kergliiklejate ja ühistranspordi kasutajate
mugavust;
• Kavandada kvaliteetne ja hästi toimiv avalik ruum: haljastus, väikevormid, tänavaruumi
loogika jms.
3.5.6. Puhke ja looduslik maa-ala
Puhke ja loodusliku maa-ala juhtotstarve jaguneb lähtuvalt ala kasutamisest kaheks – P1 ja P2.
P1 alad on ette nähtud säilitada looduslikuna ning keelatud on uute hoonete ehitamine. Seal on
lubatud:
• Looduslikud ja poollooduslikud haljastatud alad, veekogud;
• Puhkamise maa-ala teenindavad hooned ja rajatised, sh viidad, laudteed, pingid, prügikastid,
vaatlustornid, parklad, kuni 20 m² suurused looduskeskkonda sobituvad väikehooned jne.
P2 alad on ette nähtud puhkamiseks ja virgestuseks. Seal on lubatud:
• Piirkonda sobivad puhkamise ja virgestuse otstarvet teenindavad avalikud puhke-, spordi- ja
kultuurirajatised, sh tervise- ja matkarajad, külaplatsid, mänguväljak, laululava, seikluspark,
teemapark, väliujula, vabaõhu tenniseväljak, golfiväljak, discgolfirada, liuväli, suusarada,
29 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
puhkeotstarbeline ehitis, staadion, spordi- või puhkeotstarbeline sildumisala, parklad,
supluskoht, supelrand jms.
PUHKE JA LOODUSLIKU MAA-ALA TINGIMUSED
• Puhkealad kavandada võimalikult multifunktsionaalsena (nt puhkamine koos spordi- ja vaba
aja veetmise võimalustega, kultuuripärandi objektide ja traditsioonilise elulaadi
kombineerimine), kvaliteetselt ja hästi toimiva avaliku ruumina (sh haljastus, väikevormid,
vaated jms väliruumi elemendid). Tähelepanu tuleb pöörata erinevatele
elanikkonnarühmadele, tegevuse mitmekesisusele ja aastaringsele kasutusvõimalusele;
• Tulenevalt ala kasutusintensiivsusest tuleb kavandatava taristu väljaarendamisel lähtuda
puhkeala iseloomust (nt loodus-, tehis- või linnakeskkond), toodud väärtustest ning
kasutusintensiivsusest. Eelistatult arendada suuremate keskuste lähedal olevaid
puhkealasid;
• Puhkealade kavandamisel arvestada kõigi ühiskonnaliikmete vajaduste ja selle
kättesaadavusega erinevate liikumisviisidega (nt buss, sõiduauto, kergliiklusvahend)
kasutajatele. Eelistada lahendusi, mis toetavad kergliiklejate ja ühistranspordi kasutajate
mugavust;
• Olulisemate vaatamisväärsuste juurde paigaldada infoskeemid, suunaviidad ja teabetahvlid;
• Ühistranspordi ja sotsiaalse taristu kavandamisel tuleb arvestada puhkealade asukoha ning
kasutamise sesoonsuse ja kasutusintensiivsusega;
• Puhkealasisese rattateede võrgustikku tuleb kavandada peamiselt olemasolevate teede
baasil;
• Tiheasustusalade lähialadel asuvad puhkealad tuleb ühendada jalg- ja jalgrattateedega;
• Ala arendamisel edendada mereliste ja mererannaga seotud puhketegevusi ning pakkuda
sellega seotud miljööväärtuslikke elamusi ja teenuseid (sh väikesadamate võrgustiku
väljaarendamine, ujumine, paadisõit, kalastamine, telkimine, matkamine);
• Intensiivselt kasutatavatel puhkealadel tagada ala väärtuse säilimine;
• Vahetult mererannaga külgnevatel aladel tuleb 500 meetrise rannavööndi ulatuses tagada
avalikult kasutatavalt teelt juurdepääs liivarandade, supluseks sobivate piirkondade, puhke
ja virgestuse arenguala randade ja teiste planeeringus nimetatud puhkeväärtusega randade
kallasrajale hajaasustuses reeglina vähemalt iga 500 m järel, tiheasustusaladel vähemalt iga
200 m järel;
• Alade puhkeotstarbeline kasutamine ei tohi kahjustada looduskaitselisi väärtusi ning alade
põllu- ja metsamajanduslikku kasutamist;
• Tagada kõrghaljastuse või metsa säilimine võimalikult suures mahus. Raiete kavandamisel
tagada ala puhkeväärtuse säilimine;
• Puhkealadel paiknevad suure puhkeväärtusega (eelkõige tiheasustusaladel ja nendega
külgnevatel aladel) metsad jätta avalikuks kasutamiseks, vajadusel arendada välja vajalik
taristu.
3.5.7. Supelranna maa-ala
Supelranna maa-ala on avalikult kasutatav, nõuetele vastavalt rajatud supelranna ala, mille eesmärk
on inimestele suplemise ja puhkamise võimaldamine. Supelranna maa-alad on määratud
looduskaitseseaduse tähenduses ning seal rakenduvad looduskaitseseadusest tulenevad
30 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
ehituskeeluvööndi tingimuste leevendused. Supelranna maa-ala juhtotstarve on määratud Kunda,
Kalvi ja Mahu rannas ning Aseri tiigi ääres.
Olemasoleva supluskohana kasutatakse Aseri kaubasadamast läände jäävat supluskohta, mis on
kasutatav senikaua, kuni kavandatav sadam sinna laienenud pole, sest kaubasadam ja supluskoht
on teineteist välistavad.
SUPELRANNA MAA-ALA TINGIMUSED
• Tagada avalik juurdepääs;
• Supelranna maa-ala kavandamisel arvestada kõigi ühiskonnaliikmete vajaduste ja selle
kättesaadavusega erinevate liikumisviisidega (nt buss, sõiduauto, kergliiklusvahend)
kasutajatele. Eelistada lahendusi, mis toetavad kergliiklejate ja ühistranspordi kasutajate
mugavust;
• Alal on üldjuhul lubatud kergliiklus ning selleks ette nähtud taristu;
• Supelrannad ja supluskohad peavad vastama õigusaktides toodud nõuetele;
• Parkimine tuleb lahendada väljaspool supelranna maa-ala sellega külgneval alal. Parkimiseks
mõeldud alale kavandada haljastus või võimalusel tagada selle säilimine.
3.5.8. Aianduse maa-ala
Aianduse maa-alad on põllumajandussaaduste isiklikuks tarbeks kasvatamise alad, mis üldjuhul
paiknevad tiheasustusaladel või nende vahetus läheduses.
AIANDUSE MAA-ALA TINGIMUSED
• Maa-alale ei kavandata hoonestust, va ala sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud
väikeehitised (kuur, varjualune, kasvuhoone).
3.5.9. Keskuse maa-ala
Keskuse maa-alal on lubatud erinevat tüüpi elamud, majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-,
teenindus, spordi-, meelelahutus- ja ühiskondlikud ehitised, puhkealad ning teed ja väljakud.
KESKUSE MAA-ALA TINGIMUSED
• Keskusalale ei või kavandada tootmis- ja laohooneid, hoidlaid, põllumajanduse-, metsa-,
jahi- ja kalamajandushooneid, sest neid tegevusi ei ole häiriva mõju tõttu võimalik teiste
otstarvetega kombineerida;
• Keskuse maa-ala arendamisel tuleb lähtuda ala terviklikust ruumilisest lahendusest, sh ka
üksikobjektide kavandamisel;
• Keskusala kavandamisel tuleb tagada kvaliteetne avalik ruum18;
18
Kvaliteetne avalik ruum on erinevate ühiskonnagruppide vajadustega arvestav, mitmekülgse keskkonnaga, jalg - ja
jalgrattateedega ühendatud jne.
31 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
• Keskusala kavandamisel arvestada selle kättesaadavusega kasutajatele läbi erinevate
liikumisviiside (nt buss, jalgratas, sõiduauto). Eelistada lahendusi, mis toetavad kergliiklejate
ja ühistranspordi kasutajate mugavust.
3.5.10. Kalmistu maa-ala
Kalmistu ja matmisega seotud loodusliku või poolloodusliku ilmega maa-ala, kuhu on lubatud rajada
kalmistu jaoks vajalikke ehitisi (näiteks kabel, tavandihoone, krematoorium, urnimüür).
KALMISTU MAA-ALA TINGIMUSED
• Müra vältimiseks kalmistu maa-alal tuleb Viru-Nigula kalmistu ümber säilitada või kavandada
haljastusega puhvervöönd laiusega 100 m.
3.5.11. Mäetööstuse maa-ala
Maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav ala, kuhu on lubatud rajada maavara
kaevandamiseks ja selle teenindamiseks vajalikke hooneid ja rajatisi. Mäetööstuse maa-ala hõlmab
olemasolevaid ja planeeritavaid mäeeraldisi koos teenindusmaaga19.
Uute maardlate kasutuselevõtmine maavara väljamise eesmärgil toimub juhtumipõhiselt ja
õigusaktides sätestatud korras.
MÄETÖÖSTUSE MAA-ALA TINGIMUSED
• Maardla kasutuselevõtul üldjuhul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel
põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel või rohevõrgustikus. Juhul, kui nimetatud
aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb enne tegevuse alustamist
analüüsida kaasnevaid mõjusid ning kaaluda vajadust läbi viia keskkonnamõju hindamine.
Ala väärtused tuleb üldjuhul säilitada maksimaalselt;
• Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada arvelevõetud
maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule. Püsiva
iseloomuga tegevus on lubatav, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru
kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda
ning selle jaoks on saadud MaaPS kohane kooskõlastus või luba;
• Väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku, rohevõrgustiku ning rannaala puhke-
ja maastikuväärtuste toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste
seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel.
Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete
rakendamiseks;
• Kvaliteetne elukeskkond peab säilima ka siis, kui toimub kaevandamine;
• Lääne-Viru rannikualal rannajoonest kuni 3 km kaugusel tuleb liiva ja kruusa ulatuslikku
kasutuselevõttu üldjuhul vältida. Ulatuslik kasutuselevõtt on konkreetse kasutuselevõtukoha
olemasolevate pinnavormide või maastikupildi muutmine. Juhul, kui nimetatud aladel on
19
Teenindusmaa on kaevandamiseks mõeldud maa-ala mäeeraldise kohal ja/või ümber. Karjääride puhul on teenindusmaa
vähemalt sama suur kui mäeeraldis, enamasti suurem.
32 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid
rannaala puhke- ja maastikuväärtustele;
• Aladel, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise (mäetööstusmaa)
eesmärgil seni kasutusse võetud ning mida ei ole käesolevas planeeringus käsitletud
kaevandamiseks perspektiivsena, määratlemine mäetööstusmaana on võimalik pärast
maavara kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist õigusaktidega sätestatud korras;
• Maavarade kaevandamise planeerimisel tuleb avaldada minimaalselt mõju maastiku ilmele,
mullastikule ning puhkeotstarbelisele ja metsanduslikule kasutusele.
• Kaevandamisloa menetluse käigus tuleb hinnata kaevandamisega kaasnevat mõju piirkonna
teede kandevõimele, liikluskoormusele ning määratleda avalikel teedel transpordiga
kaasnevad keskkonnahäiringud. Mõjude leevendamiseks tuleb tee omanikul sõlmida
kokkulepped kaevandamisloa taotlejaga;
• Kaevandamise kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata kaevandamisega seotud transpordi
ning masinate ja seadmete tööga kaasnevatele keskkonnahäiringutele (õhusaaste, müra,
vibratsioon) ja inimeste elukeskkonnale ning tagada, et tegevusega ei põhjustata olulisi
keskkonnahäiringuid;
• Turba kaevandamine on võimalik vaid kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade
nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alal või maardlas;
• Maardlate kasutuselevõtul lubja- ja dolokivikarjäärides arvestada olemasoleva probleemiga,
et karjääris põhjavee välja pumpamisel võivad karjääri mõjuraadiuses asuvad kaevud jääda
kuivaks;
• Maavarade kaevandamisloa taotluste (ja vajadusel KSH) käigus tuleb täpsustada tingimused,
mida peab järgima väljapumbatava vee veekogusse juhtimisel ning väljapumbatavate
veekoguste vähendamiseks;
• Uue mäeeraldise kavandamisel, kus plaanitakse lõhkamistöid, tuleb analüüsida ja anda
hinnang pinnases leviva vibratsiooni mõjule, soovitavalt läbi pinnases levivate lainete
modelleerimise. Maapinna kaudu leviv hoonetele ohutu vibratsioonitase ning ohualad tuleb
määrata lõhketööde projektis ning tööde läbiviimisel tagada tegevuse vastavus projektis
sätestatule;
• Kasutuselevõetud maardlatel tuleb varud maksimaalselt ammendada ning alad
majandustegevuse lõppemisel korrastada, et võimaldada maade edasist kasutust kas
põllumaa, metsamaa, puhkeala või hoonestatud alana. Karjääri korrastamise suund tuleb
määrata kaevandamisloa taotlemisel koostöös Keskkonnaametiga. Tuleb tagada, et maa-ala
sobitub ümbritsevasse maastikku ega kujuta oma iseärasuste tõttu ohtu seal liikuvatele
inimestele või loomadele;
• Maavaravaru kaevandamise lõppedes tuleb ala korrastada selliselt, et see sobitub
ümbritsevate väärtuslike põllumajandusmaade, väärtuslike maastike või rohevõrgustiku
aladega;
• Muu maakasutuse juhtotstarbega tegevuse kavandamisel maardlatel tuleb üldjuhul lähtuda
maavara kaevandamisväärsena ja maavarale olemasoleva juurdepääsu säilitamise
põhimõttest. Tootmismaa, transpordimaa, jäätmehoidla maa sihtotstarbe määramine
mäetööstuse maa-alale on võimalik vaid pärast maavara ammendumist või kui selleks on
saadud seaduse alusel muu sisuga kooskõlastus või luba.
33 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
3.5.12. Liikluse maa-ala
Tee, tänava või väljaku, raudtee ja reisijate teenindamiseks kavandatud transpordihoone või -
rajatise ala. Alale võib kavandada transpordi infrastruktuuri jaoks vajalikke ehitisi, nt tankla,
autopesula ja hooldusjaam.
Tingimused liikluse maa-alal on kajastatud jaotises 5.1 Transpordivõrgustik vastavates
alapeatükkides.
3.5.13. Riigikaitse maa-ala
Riigikaitsemaa on riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse otstarbel kasutatav maa, sealhulgas:
piiriületuspunkti-, tollipunkti-, riigikaitse-, kinnipidamiskoha-, päästeteenistuse- ja
korrakaitseehitiste maa; sisekaitse- ja kaitseväerajatiste maa; harjutusväljaku maa.
Üldplaneeringu koostamise ajal riigikaitselisi ehitisi ja nende piiranguvööndeid Viru-Nigula vallas ei
asu ning üldplaneeringuga neid sinna ka ei planeerita.
TINGIMUSED RIIGIKAITSELISTELE OBJEKTIDELE
• Riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse ei ole võimaliku müraleviku tõttu mõistlik ehitada
müratundlikke ehitisi või määrata ehitiste rajamist soodustavat maakasutuse juhtotstarvet;
• Tegevuste kavandamisel piiranguvööndis ja selle lähistel tuleb arvestada riigikaitselise
ehitise töövõime säilimisega, tegevuste kooskõlastamisel Kaitseministeeriumiga tuleb
lähtuda õigusaktidest;
• Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõik riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse
jäävad planeeringud, projekteerimistingimused, ehitusloa eelnõud ja ehitisteatised.
34 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
4. Väärtuslikud alad ja piirangud
Joonis 3 – „Väärtused ja piirangud“
Väärtuslike alade ja objektide säilitamiseks on maakasutusele ja ehitustegevusele seatud piirangud.
Need tulenevad kehtivatest õigusaktidest, kõrgema tasandi planeeringutest või üldplaneeringuga
määratud täiendavatest tingimustest.
Väärtuslikud alad ja piirangud on kajastatud joonisel 3 „Väärtused ja piirangud“. Joonisele on lisatud
vaid need objektid, mis on üldplaneeringuga kavandatud. Lisaks tuleb üldplaneeringu elluviimisel
arvestada riiklikes registrites sisalduva ajakohase infoga.
4.1. Kultuuriväärtused
Kõigi kultuuri- ja ehituspärandiga seotud väärtuslike alade ning objektide säilitamiseks on neile
määratud tingimused avalikust huvist lähtuvalt. Need tingimused rakenduvad kultuurimälestistele,
XX sajandi arhitektuuripärandile, maaehituspärandile, militaarpärandile, miljööväärtuslikele aladele
ja pärandkultuuri objektidele.
Ajaloolistele hoonetele ja rajatistele on vaja leida väärikas sisu (kasutus), et areng selles osas oleks
säästev ja samas jätkusuutlik. Vajalik on tagada väärtuslike hoonete ja rajatiste korrashoidmiseks
vajalikud ressursid. Hästi hoitud kultuuripärand on üheks eeliseks nt (kultuuri)turismi arendamisel.
TINGIMUSED KULTUURI- JA EHITUSPÄRANDI SÄILITAMISEKS JA
KASUTAMISEKS
• Nende asulate aladel, kus uute arheoloogiliste leidude ilmsikstuleku tõenäosus võib olla
suurem (Viru-Nigula alevikus ning Vasta, Unukse, Selja, Malla, Linnuse, Kutsala, Koila ja
Kabeli külades20), ning aladel, kuhu ei ulatu mälestis või selle kaitsevöönd, tuleb ehitus- ja
kaevetöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku
võimalusega. Seetõttu tuleb nendes piirkondades ehitustööde ja ka põlluharimise käigus olla
tavalisest tähelepanelikum, et võimalikke leide mitte kahjustada;
• Säilitada väärtuslik objekt või ala olemasoleval kujul või taastada selle algne kuju ning leida
sobilik kasutusviis;
• Uut hoonestust ja maakasutust tuleb sobitada vanaga olemasolevaid väärtusi rikkumata.
Väärtuslikul alal või objekti läheduses uut hoonestust kavandades lähtuda olemasolevast
katastriüksuse suurusest, hoonestuse ja kujunduse elementidest ning hoonestuse
struktuurist;
• Naaberalade uushoonestuse kavandamisel arvestada väärtuslike objektide ja alade (nt
kirikud, mõisasüdamed) vaadeldavuse ning neilt avanevate algupäraste vaadete säilimisega;
• Ajaloolistele väärtustele ja kultuurimälestistele peab üldjuhul olema tagatud avalik
juurdepääs, et kõigil huvilistel oleks võimalik neid piirkondi külastada;
• Kunda vesiveski kompleksi võimaliku taastamise kavandamise korral tuleb arvestada: lõhe,
jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul on
keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute
paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine
(looduskaitseseaduse § 51 lg 1). Nimetatud veekogul või selle lõigul on loodusliku sängi,
veerežiimi ning veetaseme muutmine paisude rekonstrueerimisel lubatud üksnes juhul, kui
20
Arheoloogiamälestiste (kivikalmed, asulakohad, kultusekivid jms) kontsentratsioon on kõige suurem Viru-Nigula alevikus ning
Vasta, Unukse, Selja, Malla, Linnuse, Kutsala, Koila ja Kabeli külades.
35 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
sellega parandatakse kalade kudemisvõimalusi (looduskaitseseaduse § 51 lg 11). Lisaks on
Kunda jõgi kaitse all Kunda jõe hoiualana, mis kuulub Sirtsi loodusala koosseisus
üleeuroopalisse Natura 2000 võrgustikku. Vastavalt LKS § 32 lg-le 2 on hoiualal keelatud
nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala
moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu
elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.
4.1.1. Kultuurimälestis
Kultuurimälestistega seonduvad ehitus- ja kasutustingimused on sätestatud muinsuskaitse- ja
planeerimisseaduses. Mälestiste ajakohane info21 kajastub kultuurimälestiste registris.
4.1.2. Arheoloogiatundlik ala
Lisaks riikliku kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele ning teadaolevatele muististele ja
leiukohtadele, mida ei ole jõutud kaitse alla võtta, on suur osa arheoloogiapärandist veel avastamata.
Üldplaneeringus on arvestatud Muinsuskaitseameti edastatud arheoloogiatundlike alade
analüüsiga22.
TINGIMUSED ARHEOLOOGIATUNDLIKEL ALADEL
• Arheoloogiatundlikel aladel tuleb arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi
kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused;
• Planeeringu või ehitise kavandamisel arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul
omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise
vajaduse kohta järgmistel juhtudel:
o kui algatatakse detailplaneeringut;
o kui kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on suurem kui 500 m².
4.1.3. XX sajandi arhitektuuripärand
XX sajandi arhitektuuripärandi objektide info pärineb riiklikust Kultuurimälestiste registrist23. XX
sajandi arhitektuur ja ehitatud keskkond määrab suures osas tänapäevase füüsilise keskkonna
iseloomu: asulad on kujunenud sellisteks, nagu neid täna näeme ja kasutame, valdavalt möödunud
sajandi jooksul. Arhitektuuripärandi nimekirja kuuluvate objektide eesmärk on väärtustada ja
säilitada 1870.–1991. aastatesse kuuluva arhitektuuri paremikku, mis kajastavad tolle aja
tehnoloogilisi ja ühiskondlikke protsesse.
XX sajandi arhitektuuripärandi objektid määratakse kohalikul tasandil kaitstavateks väärtuslikeks
üksikobjektideks. Viru-Nigula valla territooriumil asuvad järgmised väärtuslikud objektid: Kunda-
Malla vallamaja, Viru-Nigula kihelkonnakooli hoone, Lontova sadama hoonestus, kivitee Viru-Nigula
surnuaia ees, Kunda raudteejaam, elamu Lasteaia tn 2 Kundas, veetorn-elamu Kasemäe tn 17
21
Mälestise kaitsevöönd on reeglina 50 meetrit, kuid täpse kaitsevööndi ulatuse kohta saab informatsiooni kultuurimälestiste
registrist.
22
Arheoloogiatundlike alade andmed on Muinsuskaitseameti poolt edastatud 10.12.2021 kirjaga nr 1.1-7/1063-6. Kuna antud
info on ajas täienev, siis edaspidi kajastatakse arheoloogiatundlike alade ajakohast infot loodavas Muinsuskaitseameti
veebirakenduses.
23
Kultuurimälestiste register (XX sajandi arhitektuuri andmekogu),
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture, seisuga 04.05.2021.
36 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
Kundas, EELK Kunda Kolmekuninga kirik, Kalvi vallamaja, Aseri rahvamaja, Aseri alevi keskus, Aseri
veetorn II, Aseri tellisetehase veetorn ja Aseri tellisetehase korstnad.
TINGIMUSED XX SAJANDI ARHITEKTUURIPÄRANDI SÄILITAMISEKS JA
KASUTAMISEKS
• Tagada XX sajandi arhitektuuripärandi objektide hulka arvatud hoonete hea seisukord ning
väärtustada neid kohaliku arhitektuuripärandina;
• Tagada objektidele avalik juurdepääs, kui see on objekti kasutusfunktsioonist lähtuvalt
võimalik;
• Naaberalade uushoonestuse kavandamisel arvestada vaadete säilimisega arhitektuuri-
pärandi objektidele.
4.1.4. Maaehituspärand
Maaehituspärandi objektide info pärineb riiklikust Kultuurimälestiste registrist24. Maaehituspärandiks
on väljaspool linnu nii põllumajanduse kui ka muude elualadega tegeleva maarahva loodud ja
ehitatud ehitised. Selle vanemasse kihistusse kuuluvad lisaks taluehitistele ka külade ja alevike
ehitised ja tööstushooned.
Viru-Nigula valla territooriumil on maaehituspärandina registreeritud kaks vallamaja: Kunda-Malla ja
Kalvi vallamaja.
TINGIMUSED MAAEHITUSPÄRANDI SÄILITAMISEKS JA KASUTAMISEKS
• Tagada maaehituspärandi hulka arvatud hoonete parim võimalik seisukord ning väärtustada
neid kohaliku arhitektuuripärandina;
• Tagada objektidele avalik juurdepääs, kui see on objekti kasutusfunktsioonist lähtuvalt
võimalik;
• Naaberalade uushoonestuse kavandamisel arvestada vaadete säilimisega maaehituspärandi
objektidele.
4.1.5. Militaarpärand
Militaarpärandi objektide info pärineb riiklikust Kultuurimälestiste registrist 25. Militaarehitisi on Eestis
rajatud kõigil ajastutel ja need moodustavad olulise osa ehituspärandist.
Üldplaneeringu raames on kajastatud erinevaid militaarpärandi objekte, et tõsta esile sõjaajaloolist
arhitektuuripärandit. Viru-Nigula valla militaarpärand pärineb nõukogude perioodist – Aseri
piirivalvekordon, Aseri õppepolügoon (piirivalve väljaõppekeskus), Letipea piirivalvekordon ja
tehnilise vaatluse post ning Rannalaeva kinnistul olev Letipea tehnilise vaatluse post.
TINGIMUSED MILITAARPÄRANDI OBJEKTIDE SÄILITAMISEKS JA KASUTAMISEKS
• Tagada militaarpärandi hulka arvatud objektide parim võimalik seisukord ning väärtustada
neid kohaliku ehituspärandina;
24
Kultuurimälestiste register (Maaehituspärandi andmekogu), https://register.muinas.ee/public.php?menuID=evm-
parishhouse, seisuga 04.05.2021.
25
Kultuurimälestiste register (Militaarpärandi andmekogu), https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage,
seisuga 04.05.2021.
37 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
• Üldjuhul peab olema tagatud avalik juurdepääs, et kõigil huvilistel oleks võimalik
militaarpärandi objekte külastada;
• Tagada inimeste ohutus objektidel;
• Naaberalade uushoonestuse kavandamisel arvestada vaadete säilimisega militaarpärandi
objektidele.
4.1.6. Miljööväärtuslik ala
Miljööväärtuslik ala on kohaliku tasandi kaitsealune piirkond, mille terviklik miljöö kuulub
säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja
omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu. Ala ilme säilitamiseks on määratud tingimused,
mis tulenevad piirkonna ajaloolis-kultuurilisest eripärast (vt tabel 3).
Üldplaneeringuga tehakse ettepanek nõukogudeaegse ümarate silotornidega farmihoonete
kompleksi eemaldamiseks miljööväärtuslike objektide hulgast, sest need on kohaliku omavalitsuse
hinnangul suuresti lagunenud ega vääri enam kaitsmist.
TINGIMUSED MILJÖÖVÄÄRTUSLIKU ALA SÄILITAMISEKS JA KASUTAMISEKS
• Tagada miljööväärtuslike alade säilimine ja terviklikkus ning väärtustada neid kui kohalikku
arhitektuuri- ja kultuuripärandit;
• Oluliseks tuleb pidada väärtusliku miljööga külade katastriüksuste suurusi, hoonestuse ja
kujundamise elemente, hoonestusstruktuuri ja maakasutust;
• Miljööväärtusega hoonestusaladega vahetult piirnevatel aladel peab ehitustegevusel
arvestama sujuvat üleminekut miljööväärtusega alade ehituslaadile ja -mahtudele;
• Uut hoonestust ja maakasutust tuleb sobitada vanaga kaitstavaid väärtusi rikkumata;
• Tagada läbimõeldud ja avalikku ruumi sobiv haljastuse lahendus.
38 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
Tabel 3. Miljööväärtuslikud alad/objektid Viru-Nigula vallas
Miljööväärtuslik ala/objekt Kaitstav väärtus Tingimused
Miljööväärtusliku ala moodustavad Kunda
tsemendivabriku varemed, sh klinkerveski hoone
(kultuurimälestiste riiklikus registris nr 28731),
Dietz-ahju korstnad nr 1 ja nr 2 (nr 28729 ja nr Mälestiste säilimine ajalooliselt kujunenud
28730), tsemenditehase endine kontorihoone keskkonnas, sh originaalsete paekivi- ja
Kunda endise tsemendivabriku puitehitiste eksterjööri detailide säilitamine;
1 (hetkel tsemendimuuseum, nr 28733), EELK Kunda
kompleks
Kolmekuninga kirik (nr 1729), ametnike elamu (nr Tagada kaitstavate ehitiste domineerimine
28735), direktori elamu (nr 28734) ning ümbruskonnas ja vaadeldavus.
hüdroelektrijaam (nr 28726). Samuti kuuluvad
miljööväärtusliku ala hulka Jõe ja Mere tn äärsed
elamud ning Kunda linnapark.
Miljööväärtusliku ala moodustavad Aseri
tsemendivabriku varemed, sh silohoone Aseri alevikule omaste ehitiste säilitamine koos
(kultuurimälestiste riiklikus registris nr 28320), originaalsete eksterjööri detailidega;
Aseri aleviku miljööväärtuslik pöördahjude hoone (nr 28321) ja veetorn (nr
2 Aseri roheala (sh tiigi) korrastamine avaliku
ala 1456). Veel kuuluvad miljööväärtuslikule alale
Aseri rahvamaja (nr 1459), Aseri esimene puhkealana, mis tõstab esile miljööväärtusliku ala
koolimaja, Kesktänava äärsed hooned, Aseri park, iseloomulikke väärtusi.
Aseri juga ja Aseri tiik.
Miljööväärtusliku ala moodustavad traditsioonilise Traditsioonilise külamaastiku üldmulje säilimiseks
välimusega talud – madalad ühe- kuni võib ehitada vaid maa-arhitektuurile
kahekorruselised puithooned, mis paiknevad iseloomulikke viilkatusega ühe- kuni
rannatee ääres reas ning pole reeglina kahekorruselisi hooneid;
3 Mahu rannaküla
piirdeaedadega ümbritsetud. Neemekülas on Maastike ja (mere)vaadete avatuse tagamiseks ei
esindatud rookatusega rehetare ning 1920.–1930. tohi rajada vaateid sulgevaid piirdeaedasid.
aastatel ehitatud talud, Männikküla majade grupp Sobilikud on nt talumaastikule omased lattaiad,
kujutab endast tihedat sumbküla. roigasaiad vms.
Säilitada ja konserveerida vana mõisakompleksi
pae- ja maakiviehitised, uusehituste puhul
Selja mõisakompleksi pae- ja Miljööväärtusliku ala moodustavad mõisakompleksi sobitada need arhitektuuriliseks tervikuks;
4 maakiviehitised (piirded, pae- ja maakiviehitised, mis asuvad Selja külas. Tähelepanu pöörata mõisa piirdemüüridele, millel
hooned) puudub kaitsev kattekiht;
Säilitada Selja mõisa kõrvalhoonete uhked
kaarjad sissekäigud.
Viru-Nigula valla üldplaneering
Miljööväärtuslik ala/objekt Kaitstav väärtus Tingimused
Säilitada ja konserveerida vana mõisakompleksi
pae- ja maakiviehitised, uusehituste puhul
Kunda mõisakompleksi pae- ja sobitada need arhitektuuriliseks tervikuks;
Miljööväärtusliku ala moodustavad mõisakompleksi
5 maakiviehitised (piirded, Tähelepanu pöörata mõisa piirdemüüridele, millel
pae- ja maakiviehitised, mis asuvad Kunda külas.
hooned) puudub kaitsev kattekiht. Kunda mõisa varemed
vajavad konserveerimist, et tagada nende ohutus
ja püsimine pargi kujunduselemendina.
Säilitada ja konserveerida vana mõisakompleksi
Samma mõisakompleksi pae- ja pae- ja maakiviehitised, uusehituste puhul
Miljööväärtusliku ala moodustavad mõisakompleksi sobitada need arhitektuuriliseks tervikuks;
6 maakiviehitised (piirded,
pae- ja maakiviehitised, mis asuvad Samma külas.
hooned) Tähelepanu pöörata mõisa piirdemüüridele, millel
puudub kaitsev kattekiht.
Säilitada ja konserveerida vana mõisakompleksi
pae- ja maakiviehitised, uusehituste puhul
Pada mõisakompleksi pae- ja sobitada need arhitektuuriliseks tervikuks;
Miljööväärtusliku ala moodustavad mõisakompleksi
7 maakiviehitised (piirded, Tähelepanu pöörata mõisa piirdemüüridele, millel
pae- ja maakiviehitised, mis asuvad Pada külas.
hooned) puudub kaitsev kattekiht. Pada mõisa varemed
vajavad konserveerimist, et tagada nende ohutus
ja püsimine pargi kujunduselemendina.
Säilitada ja konserveerida vana mõisakompleksi
Varudi mõisakompleksi pae- ja pae- ja maakiviehitised, uusehituste puhul
Miljööväärtusliku ala moodustavad mõisakompleksi sobitada need arhitektuuriliseks tervikuks;
8 maakiviehitised (piirded,
pae- ja maakiviehitised, mis asuvad Varudi külas.
hooned) Tähelepanu pöörata mõisa piirdemüüridele, millel
puudub kaitsev kattekiht.
Säilitada ja konserveerida vana mõisakompleksi
Vasta mõisakompleksi pae- ja pae- ja maakiviehitised, uusehituste puhul
9 Miljööväärtusliku ala moodustavad mõisakompleksi sobitada need arhitektuuriliseks tervikuks;
maakiviehitised (piirded,
pae- ja maakiviehitised, mis asuvad Vasta külas.
hooned) Tähelepanu pöörata mõisa piirdemüüridele, millel
puudub kaitsev kattekiht.
Säilitada ja konserveerida vana mõisakompleksi
Malla mõisakompleksi pae- ja pae- ja maakiviehitised, uusehituste puhul
10 Miljööväärtusliku ala moodustavad mõisakompleksi sobitada need arhitektuuriliseks tervikuks;
maakiviehitised (piirded,
pae- ja maakiviehitised, mis asuvad Malla külas.
hooned) Tähelepanu pöörata mõisa piirdemüüridele, millel
puudub kaitsev kattekiht.
40 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
Miljööväärtuslik ala/objekt Kaitstav väärtus Tingimused
Säilitada ja konserveerida vana mõisakompleksi
Unukse mõisakompleksi pae- ja pae- ja maakiviehitised, uusehituste puhul
Miljööväärtusliku ala moodustavad mõisakompleksi sobitada need arhitektuuriliseks tervikuks;
11 maakiviehitised (piirded,
pae- ja maakiviehitised, mis asuvad Unukse külas.
hooned) Tähelepanu pöörata mõisa piirdemüüridele, millel
puudub kaitsev kattekiht.
Säilitada ja konserveerida veskihoone, taastada
pargiarhitektuur. Korras hoida kanalid ja tiigid.
Kaldasammaste säilitamise/konserveerimise ning
kanalite ja tiikide edasine väärtustamise viis
sõltub kompleksi alal asuva paisutuse
likvideerimisest26.
Edasiste tegevuste kavandamisel ja teostamisel
tuleb tagada, et ala väärtused säilivad ning neid
Miljööväärtusliku ala moodustavad Kunda mõisa on võimalik konserveerida maksimaalses
12 Kunda vesiveski kompleks endised tootmishooned (sh veskihoone), unikaalne võimalikus ulatuses. Seda kuidas on võimalik
pargiarhitektuur ning kanalite ja tiikide süsteem. väärtustada miljööväärtusliku ala kanaleid ja tiike
ning säilitada/konserveerida kaldasambaid,
sõltub paisutuse likvideerimise tehnilisest
lahendusest ja sellega kaasnevatest mõjudest
ning seda saab kaaluda koos paisu
lammutusprojekti koostamisega. Kunda jõega
seotud tegevuste kavandamisel tuleb arvestada
jõe kuulumisega Kunda jõe hoiuala ja Sirtsi
loodusala koosseisu.
Miljööväärtusliku ala moodustab Aasu vesiveski Konserveerida Aasu vesiveski müürid, et vältida
13 Aasu vesiveski kompleks
kompleks, millest on säilinud vaid müüride riismed. selle lõplikku rusudeks muutumist.
Miljööväärtusliku ala moodustab Padaoru Konserveerida Padaoru vesiveski müürid, et
14 Padaoru vesiveski kompleks
vesiveski, millest on säilinud vaid müüride riismed. vältida selle lõplikku rusudeks muutumist.
26
Keskkonnaamet on keeldunud 15.10.2020 korraldusega nr DM-108734-19 ning 15.10.2020 vaideotsusega OÜ Lammasmäe Puhkekeskusele veeloa andmisest Kunda jõe paisutamiseks ja
hüdroenergia kasutamiseks Kunda IV paisul. Tallinna Halduskohtu 06.09.2021 otsusega jäeti rahuldamata OÜ Lammasmäe Puhkekeskuse kaebuse Keskkonnaameti 15.10.2020 korralduse nr
DM-108734-19 ja 26.11.2020 vaideotsuse tühistamiseks ja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Riigikohtu 12.04.2022 kohtumäärusega nr 3-20-2608 jõustus Halduskohtu
kohtuotsus. Keskkonnaameti 15.10.2020 korraldusest nr DM-108734-19 ,,Keskkonnaloa andmisest keeldumine’’ tulenevalt peab paisu omanik või valdaja paisutuse likvideerima, kui veeloa
andja keeldub loa andmisest (veeseadus § 175 lg 4). Paisutuse likvideerimisega seotud edasised tegevused lahendatakse üldplaneeringust eraldiseisvalt.
41 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
Miljööväärtuslik ala/objekt Kaitstav väärtus Tingimused
Uute elamute ehitamisel järgida piirkonnas
väljakujunenud hoonestust – hoonete asend,
Miljööväärtusliku ala moodustab Kunda ridaküla kõrgus jt gabariidid;
Kunda ridaküla koos paekivist
15 koos paekivist hoonestusega, mis on heaks näiteks
hoonestusega Uushoonestuse kavandamisel kasutada peamise
mõisaaegsest töölismajade ehitusstiilist.
ehitusmaterjalina paekivi ning järgida
olemasolevate hoonete ehitusstiili.
Uute elamute ehitamisel järgida piirkonnas
väljakujunenud hoonestust – hoonete asend,
Miljööväärtusliku ala moodustab Siberi ridaküla kõrgus jt gabariidid;
Siberi ridaküla koos paekivist
16 koos paekivist hoonestusega, mis on heaks
hoonestusega Uushoonestuse kavandamisel kasutada peamise
näiteks mõisaaegsest töölismajade ehitusstiilist.
ehitusmaterjalina paekivi ning järgida
olemasolevate hoonete ehitusstiili.
Miljööväärtusliku ala moodustavad visuaalse
tervikuna renoveeritud palkmajad Koila külas. Keelatud on uute, teistsuguse ehitusstiiliga
Koila sumbküla renoveeritud hoonete püstitamine;
17 Lisaks on külas säilinud endisaegne karjatee koos
palkmajade ansambel
põlispuude alleega, mis täiendab palkmajade Korras hoida ja säilitada põlispuude allee.
ansamblit ja väärib korrashoidmist.
Miljööväärtusliku ala moodustavad 20. saj
Viru-Nigula kalmistu algusaastatel ehitatud munakiviteelõigud, mis on
18 munakivitee säilinud Viru-Nigula kalmistu ja pastoraadi juures. Teed lahti võtta ja uuesti laduda.
Kohati on teed vajunud ning neid on täidetud
kruusa ja kividega.
Miljööväärtusliku ala moodustavad 20. saj
Vasta mõisa tallide esine algusaastatel ehitatud munakiviteelõigud, mis on
19 Teed lahti võtta ja uuesti laduda.
munakivitee säilinud Vasta mõisa tallide ees. Kohati on teed
vajunud ning neid on täidetud kruusa ja kividega.
42 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
4.1.7. Pärandkultuuri objektid
Üldplaneeringu raames on kajastatud erinevaid pärandkultuuri objekte27, et tõsta esile ja väärtustada
piirkondlikke ajaloolisi ning kultuurilisi väärtusi. Tegu on valdavalt põliste talukohtadega,
mõisaarhitektuuri objektidega, mälestuskividega jms. Need objektid aitavad väärtustada piirkonna
aja- ja kultuurilugu ning luua eeldused matka- ja õpperadade mitmekesistamiseks, turismi
arendamiseks, piirkonna koduloo uurimise ergutamiseks vms.
Üldplaneering teeb ettepaneku järgmiste väärtuslike objektide pärandkultuuriobjektide registrisse
lisamiseks, mis kohaliku omavalitsuse hinnangul on piirkonna, ajastu, stiili ja arhitektuuri seisukohalt
olulised: Viru-Nigula alevikus asuvad Õ-pood ja vana apteek, Pada külas asuv endine koolimaja28,
Aseri alevikus asuv Aseri keraamikatehase nimetahvel ja Kunda sadamasse viiv needitud raudteesild.
TINGIMUSED PÄRANDKULTUURI OBJEKTIDE SÄILITAMISEKS JA KASUTAMISEKS
• Läbi pärandkultuuri objektide piirkonna aja- ja kultuuriloo väärtustamine ning eelduste
loomine nt matka- ja õpperadade mitmekesistamiseks, turismi arendamiseks ning piirkonna
aja- ja kultuuriloo (koduloo) uurimise ergutamiseks. Sellele aitavad kaasa suunavate viitade
ja teabetahvlite paigaldamine ning vajadusel objektide ümbruse ja juurdepääsude
korrastamine;
• Pärandkultuuri objekti ümbritseval alal säilitada põlispuud;
• Üldjuhul peab olema tagatud avalik juurdepääs, et kõigil huvilistel oleks võimalik
pärandkultuuriobjekte külastada.
4.2. Looduslikud väärtused
4.2.1. Kaitstavad loodusobjektid
Kaitstavad loodusobjektid on erinevad kaitsealad (looduskaitsealad, maastikukaitsealad ja
rahvuspargid), hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse
üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitstavate
loodusobjektide eesmärgiks on hoida kõige iseloomulikumat ja väärtuslikumat Eesti looduses.
Kaitstavate loodusobjektide tingimused tulenevad looduskaitseseadusest, kaitse-eeskirjadest ja -
kavadest. Üldplaneeringu koostamisel on arvesse võetud kaitse alla võetud objektide hetkeseisu,
ajakohane info asub riiklikes andmebaasides (Keskkonnaregister, EELIS, Maa-ameti geoportaal29).
Kohaliku omavalitsuse tasandi kaitstavatel objektidel on piirkondlik tähtsus, need ei ole riikliku kaitse
all, vaid need on hinnanud väärtuslikuks kohalik omavalitsus. Tavaliselt on sellisteks objektideks
maastik, väärtuslik põllumajandusmaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park,
haljasala või haljastuse üksikelement. Loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmine toimub vastavalt
seadusele. Käesoleval ajal Viru-Nigula vallas kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad
loodusobjektid puuduvad ja üldplaneeringuga ettepanekuid täiendavate objektide kaitse alla
võtmiseks ei tehta. Uute kaitsealade moodustamisel ja kaitse-eeskirjade väljatöötamisel tuleb valla
tasakaalustatud arengu eesmärke silmas pidades läbi viia ka sotsiaalmajanduslik analüüs.
27
EELIS, seisuga 19.11.2019
28
Viru-Nigula alevikus asuvad Õ-pood ja vana apteek ning Pada külas asuv endine koolimaja on miljööväärtuslike puitehitistena
määratud kuni käesoleva üldplaneeringu kehtestamiseni kehtinud Viru-Nigula üldplaneeringus.
29
Üldplaneeringus käsitletud info kaitstavate loodusobjektide kohta on kajastatud Lisas 2 seisuga 20.11.2019.
Viru-Nigula valla üldplaneering
Kaitstavaid loodusobjekte on üldplaneeringus võetud arvesse teiste tegevuste (sh maakasutuse ja
ehitustegevuse) kavandamisel. Tingimused kaitstavate loodusobjektide kasutamiseks on toodud
õigusaktides. Üldplaneering täiendavaid tingimusi ette ei näe.
4.2.2. Vääriselupaik
Vääriselupaigad on metsaseadusest tulenev mõiste – tegu on aladega, kus on suur tõenäosus kitsalt
kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemiseks. Keskkonnaministri käskkirja
alusel on kõik riigimetsas asuvad vääriselupaigad kaitstud. Eraomanikule kuuluvas metsas on
vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik.
Vääriselupaiku on üldplaneeringus võetud arvesse teiste tegevuste (sh maakasutuse ja
ehitustegevuse) kavandamisel. Tingimused vääriselupaikade kasutamiseks on toodud õigusaktides.
Üldplaneering täiendavaid tingimusi ette ei näe.
4.2.3. Rohevõrgustik
Rohevõrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja
majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev
süsteem, mis koosneb tugialadest ning neid ühendavatest rohekoridoridest. Laiemalt mõeldakse
rohevõrgustiku all nii looduslike kui ka poollooduslike alade jms keskkonnaelementide ökoloogiliselt
toimivat võrgustikku, mis on loodud ja mida hallatakse eesmärgiga tagada looduslike protsesside
toimimine, pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid ning leevendada kliimamuutuste mõju.
Seega võivad rohevõrgustiku hulka kuuluda ka inimtekkelised haljastud, puhkealad, mänguväljakud,
kalmistud, spordirajatised, ökoduktid, rohekatused jm elustikku ning ökosüsteemi teenuseid
toetavad rajatised.
Rohevõrgustik koosneb:
• Tugialad - piirkonnad, millele süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub. Tugialad on
ümbritseva suhtes kõrgema loodus- ja keskkonnakaitselise väärtusega;
• Rohekoridorid - tugialasid toetavad ribastruktuurid, mis võimaldavad liikuda erinevatel
liikidel ühelt alalt teisele ning mis tagavad rohevõrgustiku sidususe;
• Astmelauad – tugialade ja rohekoridoride paremaks ühenduseks loodud vahepealsed
üleminekualad. Need on vähem massiivsed, kuid aitavad tagada sidusust läbi nn hüppelaua
efekti.
Üldplaneeringu raames on Lääne-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ ja Ida-Viru
maakonnaplaneeringus 2030+ määratletud rohevõrgustikku tänase Viru-Nigula valla vajadustest
lähtuvalt täpsustatud. Täiendavalt on lisatud uued alad rohevõrgustiku sidususe paremaks
tagamiseks. Põhjalikum metoodika on antud Viru-Nigula rohevõrgustiku analüüsis, mis on
üldplaneeringu Lisas 2.
Rohevõrgustiku osana käsitletakse ka sinivõrgustikku, mille moodustavad erinevad mageveekogud
– järved, jõed, ojad, kraavid, kanalid jms. Sinivõrgustiku ökosüsteemid mitmekesistavad
rohevõrgustiku funktsioone ning loovad paremat sidusust erinevate alade vahel.
TINGIMUSED ROHEVÕRGUSTIKU TOIMIMISEKS
• Asustuse planeerimisel peab tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja
rohevõrgustiku alasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid
asjaolusid;
• Arendustegevuste rohevõrgustikku lubamise kaalumisel ja vastavate mõjude hindamisel
tuleb lähtuda konkreetsest rohevõrgustiku elemendist ja selle eesmärkidest;
44 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
• Rohevõrgustiku aladel (va väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, Natura 2000
looduslikud elupaigad, kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja teised
seadustest tulenevate piirangutega alad) võib arendada tavapärast, rohevõrgustikuga
arvestavat majandustegevust (metsamajandus, ehitustegevus jms), arvestades
õigusaktidest tulenevaid tingimusi ja piiranguid, mis alale on kehtestatud;
• Rohevõrgustiku alale ehitise kavandamine on lubatud, kui sellega säilib rohevõrgustiku
terviklikkus ja toimimine. Kõik tegevused tuleb kavandada selliselt, et võrgustik säiliks.
Vältida tuleb looduslike alade killustamist ning vajadusel tuleb parandada võrgustiku
terviklikkust ja sidusust. Kui nimetatud tingimused ei ole täidetud, võib omavalitsus keelduda
rohevõrgustikku ohustava planeeringu algatamisest või kehtestamisest;
• Rohevõrgustikul paikneva maakasutuse otstarvet ja üldplaneeringu kohast juhtotstarvet
üldjuhul ei muudeta. Juhul, kui on vajadus otstarvet muuta, peab kavandatav tegevus
sobituma rohevõrgustikku ning selle toimimist mitte kahjustama;
• Rohevõrgustiku aladel tuleb vältida ulatuslikku maade tarastamist. Rohevõrgustiku alal
paikneva kinnistu tarastamine on lubatud vaid õueala ulatuses, välja arvatud juhul, kui
tarastamine on vajalik tulenevalt maade põllu- või metsamajanduslikust kasutusest.
Veekogude ääres nn sinivõrgustiku alal tuleb õueala tarastamisel arvestada kallasraja avaliku
läbipääsu tagamisega;
• Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks tuleb jätta raudteed tarastamata lõikudel, kus need
ristuvad rohevõrgustiku elementidega;
• Rohevõrgustiku alale on üldjuhul vastunäidustatud suurte taristu objektide (maantee,
prügila, jäätmehoidla jms) rajamine. Juhul, kui selliste objektide rajamine on vältimatu, tuleb
planeeringus hoolikalt valida rajatiste asukoht, viia läbi keskkonnamõju hindamine, tagada
rohevõrgustiku alade sisene ja omavaheline sidusus, üldine võrgustiku toimimine ja
vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid;
• Kõrge keskkonnariskiga objekti planeerimisel rohevõrgustiku alale tuleb ette näha meetmed
negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks ning kompenseerimiseks;
• Metsamaa raadamine rohevõrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud. Raadamise lubamisel
tuleb tagada rohevõrgustiku sidususe säilimine. Sidususe säilimiseks vajalike tingimuste
määramiseks koostatakse eksperthinnang, va kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks vajalike
nõuete täitmiseks;
• Maardlatel, kus on antud luba maavara kaevandamiseks, on nii üksikute puude raiumine kui
ka metsa raadamine lubatud ning eksperthinnangut nõutakse vaid kaevandamisloa andja
kaalutlusotsuse tulemusel;
• Olemasolevate karjääride laienemisel ja uute kasutusele võtmisel peab arvestama
rohevõrgustiku paiknemisega ning hinnata tuleb keskkonnale ja rohevõrgustiku toimimisele
tekitatavat mõju. Karjääride laiendamisel rohevõrgustiku alal tuleb tagada rohevõrgustiku
sidusus;
• Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad rohevõrgustikus. Juhul, kui
nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt
kaasnevaid mõjusid rohevõrgustiku komponentidele;
• Rohevõrgustiku tugevdamiseks säilitada põllumaade vahel paiknevad haljasribad ja
puittaimestikuga kaetud alad, kuna metsaalad on olulise tähtsusega ökoloogilistes
protsessides ja inimese kultuurilises taustas ning elulaadis;
45 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
• Ojade, jõgede ja järvede kaldad tuleb rohevõrgustiku alal säilitada võimalikult looduslikuna,
et tagada bioloogiliselt mitmekesise ökotoni30 olemasolu ja säilitada seisu- ja vooluveekogude
tähtsus ökoloogiliste koridoridena. Veekogude kallaste hooldamine ja kasutamine peab
olema selline, et see muudaks võimalikult vähe veekogude looduslikku seisundit. Veekogude
kuju (voolusängi) muutmine (lihtsustamine) vähendab enamasti nende ökoloogilist tähtsust
rohevõrgustiku osana;
• Rohevõrgustiku konfliktikohtades (nt Tallinn-Narva maanteel) on oluline rakendada
meetmeid, et tagada rohevõrgustiku toimimine. Oluline on säilitada looduslikku taimkatet
kogu rohekoridori ulatuses. Maanteetrassi või muu konfliktala lõikumisel rohevõrgustikuga
tuleb rakendada erimeetmeid. Näiteks paigaldada alale kiirusepiirangud, hoiatavad
liikluskorraldusvahendid vms. Loomade sõiduteele sattumise vältimiseks rajada nt võrkaed,
ökodukt, ulukitunnel, truubid vms;
• Uue tehnilise taristu (eelkõige joonehitised) kavandamisel tuleb rohevõrgustiku konfliktikohti
käsitleda igal konkreetsel juhul eraldi. Seejuures on vajalik analüüsida konflikti võimaliku
mõju ulatust ja kumulatiivsust. Konfliktide lahendamine on järgnevate planeeringute ja
konkreetsete projektide ülesanne.
TINGIMUSED TUGIALAL
• Kalvi küla rohevõrgustiku tugialasse määratud elamumaa juhtotstarbega alale on võimalik
kavandada hajaasustusele omase iseloomu ning struktuuriga hoonestust;
• Maavarade kaevandamisel tuleb tugiala ulatuse säilimine tagada rekultiveerimise või
asendusalade leidmise kaudu;
• Uusi kompaktse hoonestusega alasid tugialadele ei kavandata. Säilitada tuleb tugialade
terviklikkus ja vältida tuleb terviklike loodusalade killustumist;
• Tugialadel asustuse laienemisel või maakasutuse muutmisel tuleb kaasata vastava ala
ekspert, et hinnata selle mõju keskkonnale ja rohevõrgustiku toimimisele (uuring,
eksperthinnang või -arvamus);
• Tugialadel ei vähendata looduskaitseseadusest tulenevat ranna või kalda ulatust või selle
ehituskeeluvööndit;
• Metsamaa kõlviku muutmine on lubatud vaid juhul kui on antud kaevandamisluba;
• Olemasolevate karjääride kasutamine jätkub valdavalt kavandatud ulatuses nende
ammendumiseni. Kaevandamistegevuse lõpetamise järel tuleb alad korrastada ja kujundada
haljasaladeks või leida karjääridest mõjutatud aladele uus kasutusfunktsioon;
• Looduslike ja/või poollooduslike alade osatähtsus ei tohi langeda alla 75%. Tingimus ei kehti
mäeeraldiste teenindusmaadel ja transpordimaadel (va parklate rajamisel).
TINGIMUSED ROHEKORIDORIS
• Kunda ja Toolse jõe äärsesse rohekoridori määratud elamumaa juhtotstarbega alale on
võimalik kavandada hajaasustusele omase iseloomu ning struktuuriga hoonestust (vt ka Lisa
6 ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek nr 8);
• Vältida paisude rajamist rohekoridori staatuses olevatele vooluveekogudele. Veekogu
tõkestamisel paisudega tuleb anda hinnang elustiku migratsioonitingimustele KSH käigus;
30
Ökoton on kahe taimekoosluse vaheline selgesti eristuv siirdeala, nt veekogude kaldavöönd, metsa ja raba vaheline niiske
rabastuv metsaala.
46 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
• Rohekoridori uusi suuremahulisi31 tootmis- ja äriobjekte ei ehitata ega laiendata. Lubatud on
olemasolevate tootmis- ja äriobjektide rekonstrueerimine olemasolevas mahus;
• Valda läbivate suuremate maanteede (eelkõige Tallinn-Narva mnt) rekonstrueerimisel tuleb
arvestada rohekoridoride toimimise tagamise vajadusega, luues selleks loomadele läbipääsu
ökoduktide või loomapääsude abil;
• Aiaga piiratava õueala suurus rohevõrgustiku alal on üldjuhul kuni 0,4 ha ning aedade ja
õuealade omavaheline kaugus vähemalt 400 m. Nii tagatakse hajaasustusele omane avatud
ruum ja ulukite vaba liikumine.
4.2.4. Väärtuslik maastik
Väärtuslik maastik on ümbritsevast suurema kultuurilis-ajaloolise, esteetilise, loodusliku, identiteedi-
või puhkeväärtusega ala. Maastikul on tähtis roll piirkondliku ja kohaliku kultuuri kujunemises,
mistõttu tuleb väärtustada maastikku kui inimeste elu- ja töökeskkonda ka väljaspool väärtuslikku
maastikku. Selle teema alla kuuluvad peale traditsiooniliste külamaastike mitmekesisuse ja
mosaiiksuse ka linnalised asulad ning suuremad ja väiksemad külakeskused, nende visuaalne ja
funktsionaalne atraktiivsus/identiteet ja heakord, korrastatud teed ja teeääred jne – see keskkond,
kus kohalik elanik igapäevaselt liigub ja toimetab. Inimene tunneb ennast paremini läbimõeldud ja
korrastatud ning meeldivas keskkonnas ning see võib saada mõnelgi puhul argumendiks elukoha
valikul ja tuua piirkonda juurde uusi elanikke.
Väärtuslikud maastikud on määratletud Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+ ja Ida-Viru
maakonnaplaneeringuga 2030+ (vt tabel 4). Üldplaneeringuga on kõikide väärtuslike maastike piire
(va Rannu) parema kaitstuse tagamiseks suurendatud ning väärtuslike maastike hulka on lisatud
Nugeri väärtuslik maastik, mille peamiseks kaitstavaks väärtuseks on põllumajandusmaastik.
Tabel 4. Väärtuslikud maastikud ja kaitstavad väärtused Viru-Nigula vallas
Väärtuslik Klass Ala
Nr Kaitstav väärtus
maastik 32
tähtsus33
Mereäärne loodusmaastik ja rannakülale omane
1 Letipea-Mahu I M/R
miljöö
Vainupea-
Rutja-Karepa-
Mereäärne loodusmaastik ja rannakülale omane
2 Toolse-Kunda I M/R
miljöö
rannik
(osaliselt)
Malla-Iila- Põllumajandusmaastik/küla, loodusmaastik,
3 Kutsala- mõisakeskus ja park, ajaloolise või kultuuriloolise I M/R
Padaorg tähtsusega paik
31
Rohevõrgustiku analüüsis loetakse suuremahulisteks äri- ja tootmisobjektideks üle 200 m² ehitusaluse pindalaga ja enam kui
kahekorruselised hooned.
32
Lääne- ja Ida-Viru maakonnaplaneeringutes jagunevad väärtuslikud maastikud riikliku (I klass) ja maakondliku (II klass)
tähtsusega aladeks.
33
M/R – maakondliku (riikliku) tähtsusega väärtuslik maastik; M – maakondliku tähtsusega väärtuslik maastik; K – kohaliku
tähtsusega väärtuslik maastik.
47 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
Lüganuse-
Kultuurilis-ajalooline, loodusmaastik (Kõrkküla
4 Purtse I M
ümbrus)
(osaliselt)
5 Kiviküla Põllumajandusmaastik/küla II M
6 Kalvi Kultuurilis-ajalooline, loodus- ja puhkemaastik II M
7 Rannu Kultuurilis-ajalooline, loodusmaastik II K
8 Nugeri Põllumajandusmaastik - K
TINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILITAMISEKS JA KASUTAMISEKS
• Maastikuhoolduskavade koostamine väärtuslike maastike säilimise ja taastamise
tagamiseks. Maastikuhoolduskavades tuleb täpsustada alade piirid ja anda konkreetsed
juhised ja nõuded vajalikeks tegevusteks;
• Ehitiste rajamisel jms maastikupilti mõjutavate tegevuste kavandamisel hinnata
olemasolevate väärtuste säilimist aladel, kus traditsiooniline asustusstruktuur või
maastikumuster on säilinud ja/või tajutav. Traditsiooniline maastikumuster koosneb
erinevatest osadest: hoonete ja asustuse paiknemine; kõlvikute jaotus, paiknemine ja
suurus; külade struktuur; hoonete arhitektuur; teedevõrgustik ja maastikulised väikevormid;
• Uute ehitusalade ja joonehitiste kavandamisel ning rajamisel tuleb need paigutada maastikku
nii, et maastiku väärtus ei kahaneks:
o Hoonete ehitamisel või ümberehitamisel tuleb säilitada ja sobitada traditsioonilisi
materjale ja elemente;
o Vältida elamuehitust väärtuslike maastike nendel aladel, kuhu eelnevalt ei ole
elamuid rajatud;
o Tööstus- ja majandushooned planeeritakse ja ehitatakse piirkonda, kus nad
avaldavad võimalikult vähe negatiivset mõju väärtusliku maastiku üldilmele;
o Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ulatuse ja selle vähendamisel või suurendamisel
väärtuslikul maastikul peab arvestama väärtuslike maastike säilimise eesmärke.
Lähtuda tuleb kohapealsetest looduslikest iseärasustest, üleujutusohust,
maastikulistest ja looduslikest väärtustest ning ajalooliselt väljakujunenud
ehitusjoonest;
o Maastikupilti risustavad amortiseerinud ehitised ja rajatised kas lammutatakse või
leitakse nende kasutuselevõtuks alternatiivne võimalus;
o Ette valmistada, korraldada ja hooldada puhkamiseks sobivaid alasid nii, et nende
väärtus külastajate suure arvu või intensiivse kasutuse tõttu ei kannataks;
• Poollooduslike koosluste säilitamine ning liigilise mitmekesisuse tagamine;
• Põllumajandusmaade säilitamine avatuna ning soovitavalt kasutusel olevatena;
• Väärtuslikele objektidele vaadete säilitamine, eriti üldkasutatavate teede ääres:
o Ilusate vaatekohtade säilitamine avaliku kasutusega aladeks;
o Väärtusliku maastiku hoolduskava koostamisel tähelepanu pööramine vaatekohtade
lähipiirkonna arendustöödele (vaadete avamine ja säilitamine, ehituspiirangud
vaadetele jne);
o Vaatekohtade taristu (tualetid, prügimajandus, puhkepingid jne) arendamine;
• Olemasolevate mõisakomplekside jms väärtuslike hoonete säilitamine ja taastamine;
48 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
• Ajalooliselt väljakujunenud teetrasside mitteõgvendamine tee renoveerimise käigus, välja
arvatud, kui see tuleneb tee ohutumaks muutmise vajadusest ja tee klassile esitatud
normidest;
• Tuulegeneraatorite, mobiilsidemastide, vesiehitiste ja teiste maastikul domineerima jäävate
objektide ehitamisel tuleb väärtuslike maastike ja vaadete osas koostada visuaalse mõju
analüüs, et hinnata nende sobivust maastikku. Maastikuanalüüs koostatakse vajadusel, et
kindlaks teha ümbritsevas maastikus leiduvad väärtused;
• Teede ja liinirajatiste asukohavalikul tuleb eelistada olemasolevate teede ja tehnovõrkude
koridore. Õhuliinid asendada võimalusel maakaablitega;
• Maastikuliste väikevormide (sh kiviaiad, tarad, üksikud puud ja silmapaistvad puudegrupid,
alleed, kivihunnikud), endiste talukohtade jms maastikku kujundavate elementide
säilitamine;
• Maastike üldilmet kahjustavate varemete jms heakorrastamata objektide likvideerimine.
Lahenduste leidmine endiste suurmajandite tootmishoonete (karjalaudad, töökojad jms)
uuesti kasutuselevõtuks või lammutamiseks;
• Maardlate kasutuselevõtul üldjuhul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel. Juhul,
kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda
kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ja kavandada negatiivseid
mõjusid leevendavad meetmed. Väärtusliku maastiku väärtuste säilimise vajadusega
arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende
alusel korrastamisprojekti koostamisel.
4.2.5. Rand ja kallas
Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine,
inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse
suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
Ranna ja kalda kasutamisega seonduvad piirangud tulenevad asjakohastest õigusaktidest. Samas on
üldplaneeringuga kohalikule omavalitsusele antud võimalus ehituskeeluvööndi
vähendamiseks/suurendamiseks, juurdepääsude tagamiseks, supelranna ala või supluskohtade
määramiseks ja üleujutusalade määramiseks.
TINGIMUSED RANNA- JA KALDAALADE KASUTAMISEKS
• Veekogude kaldatsoonis toimuvad arendustegevused ja veekogude kasutamine ei tohi
halvendada veekogude seisundit ning ranna ja kalda kaitse-eesmärki;
• Veekogu avalikku kasutust ei või kaldaomanik takistada, sealhulgas ei ole lubatud sulgeda
vooluveekogu veeliikluseks suuremas ulatuses kui üks kolmandik selle laiusest;
• Mereäärsetel maaüksustel tagatakse kõrgveeseisu puhul (võrdne 1 meetri
samakõrgusjoonega) vähemalt 2 m laiune jalakäijate läbipääs piki mereranda või
kokkuleppel naabritega sellele lähimat teed pidi. Kui juurdepääs kallasrajale või muu
huviväärse avaliku objektini on piiratud mootorsõidukiga liiklemiseks, tuleb infotahvlil
selgitada jalgsi edasimineku võimalusi ja kallasraja või huviväärsuse kaugust;
• Tagada sobiv optimaalne rada ümber sadama maa-alade, et soovijad saaksid liikuda mööda
ranna kallasrada;
• Tehisveekogude kaldad tuleb muuta ohutuks, et tagada püsivus ja veekogule juurdepääs.
See võimaldab alasid edukamalt taaskasutusele võtta, nt rekreatiivsel eesmärgil. Tingimus
puudutab eelkõige kaevandamise tagajärjel tekkinud tehisveekogusid;
49 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
• Lisaks üldplaneeringus näidatud avalikele juurdepääsudele tuleb hajaasustuses kallasrajale
tagada juurdepääs reeglina vähemalt iga 500 m järel, mererannikul asuvatel elamualadel
vähemalt iga 200 m järel. Juurdepääsude tagamisel tuleb arvestada kaitstavate
loodusobjektide kaitsetingimustega;
• Vooluveekogude tõkestusrajatiste likvideerimine või kalade rändetingimuste parandamine
muul viisil (kalapääsud) tuleb lahendada juhtumipõhiselt, lähtudes vastavatest uuringutest,
tehnilistest alternatiividest ning mõju igakülgsest, tasakaalustatud ja objektiivsest
hindamisest (sh sotsiaalmajanduslik ja kultuuriline mõju).
4.2.5.1 Ehituskeeluvöönd
Viru-Nigula vallas on mitmed asustatud piirkonnad koondunud vooluveekogude ja mereranniku
äärde, mistõttu paiknevad paljud ehitised ranna või kalda ehituskeeluvööndis. Üldplaneering toetab
kõrge rekreatiivse väärtuse ja suure elamuehituse huviga Mahu ja Letipea külade mererannikul ning
Linnuse külas ja Ojakülas jõe ääres elamu- ja puhkepiirkonna arendamist. Samuti tootmistegevuse
laiendamist Kunda sadama piirkonnas ja väikeettevõtluse arendamist Linnuse külas.
Ehituskeeluvööndi laiuse arvestamise aluseks ehk üleujutusala piiriks mererannal loetakse Viru-
Nigula vallas 1 meeter kaldajoone kõrgusväärtusest.
Üldplaneeringuga tehtavad ranna või kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud koos
täpsemate põhjendustega on välja toodud üldplaneeringu Lisas 6 „Ehituskeeluvööndi vähendamise
ettepanekud“. Kaitsealadel või kaitstavate loodusobjektide levikualadel ehituskeeluvööndi
vähendamiseks ettepanekuid ei tehtud.
TINGIMUSED EHITUSKEELUVÖÖNDIS
• Piirkondades, kus esineb üleujutusi (nt Kunda jõe ääres Lontova piirkonnas, Pada jõel
Unukse-Mahu tee piirkonnas ja Padaorus), tuleb vältida ehituskeeluvööndi ulatuse
vähendamist.
4.2.5.2 Puhkekohad
Üldplaneeringuga on määratletud kohalike kogukondade jaoks väärtuslikud puhkekohad rannal ja
kaldal.
Letipea poolsaare ja Kunda sadama vahele jääv vee-ala on mõeldud surfamiseks ning Kunda
supelrannast läände jääv vee-ala kasutamiseks veemotosõidukitele.
Veemotosõidukite ala puhul on tegemist olemasoleva, kuid isetekkelise ja reguleerimata
veemotosõidukite (peamiselt skuutrite) kasutamise kohaga. Ala paikneb Toolse linnuala idapiirist ca
500 m kaugusel idas Kunda rannas, ulatudes kuni Kunda jõe suudmeni ja piirnedes Kunda linna alale
jääva maaüksusega 34501:001:0129. Ala pindala on ligikaudu 13,5 ha ning see on merel piiritletud
poidega. Kasutatavateks veemotospordivahenditeks on skuutrid/jetid, millega harrastatakse nii
hobisõitmist kui ka korraldatakse võistlusi ja kohalikke üritusi. Korraldatavatel võistlustel ja muudel
üritustel on veesõidukite arv kuni 20, tavapärasel kasutamisel 1–20. Ala kasutatakse ja üritused
toimuvad juuni lõpust (pärast jaanipäeva) kuni septembrini. Ala kasutussagedus on ca 2–3 korda
nädalas.
TINGIMUSED VÄÄRTUSLIKELE PUHKEKOHTADELE
• Puhkekohtadele tuleb tagada avalik juurdepääs. Juurdepääsude täpne asukoht ja lahendus
kavandatakse detailplaneeringu või projekteerimistingimustega;
• Toolse linnualast ca 500 m kaugusele jääva veemotosõidukite kasutamise kohas tegevuse
edasiarendamise soovi korral, kui muutub veesõidukite kasutamise koht, sõidukite olemus
ja kasutusintensiivsus, tuleb läbi viia Natura eelhindamine.
50 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
4.2.5.3 Avalikud juurdepääsud
Üldplaneeringuga on avalike juurdepääsude tagamine ligipääsuks supluskohtadele ette nähtud Mahu,
Letipea ja Kalvi külades ning Aseri aleviku idaosas. Lisaks on määratud juurdepääsud eravalduses
paiknevatele või erateedelt ligipääsetavatele tuletõrje veevõtukohtadele.
TINGIMUSED AVALIKE JUURDEPÄÄSUDE TAGAMISEKS
• Tagada avalikud juurdepääsud veekogudele, kallasradadele, supluskohtadele,
puhkekohtadele, väikesadamatele ja lautrikohtadele ning planeerida kallasrajale piisaval
arvul juurdepääse. Juurdepääsude täpne asukoht ja lahendus kavandatakse
detailplaneeringu või projekteerimistingimustega;
• Juurdepääsude tagamisel tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide kaitsetingimustega;
• Kallasrajad, ranna- ja kaldaaladele ja puhkealadeni viivad teed tuleb hoida rannikualal
liikujale avatuna (mitte sulgeda piirete või keelavate viitadega);
• Kaevandatud maa korrastamisel uute tehisveekogude tekkimisel eelistada võimalusel
veekogude määramist avalikult kasutatavaks, et kohalikel elanikel oleks takistusteta võimalik
neid puhkeotstarbel kasutada.
4.2.5.4 Üleujutusohuga alad
Üleujutusohu piirkondi ja üleujutusohuga seotud riskipiirkondi ning suure üleujutusalaga
siseveekogusid Viru-Nigula vallas ei ole. Lokaalsed üleujutusprobleemid34 esinevad Lontovas kohviku
ja silla vahelisel alal, Padaorus jõesängis Tallinn-Narva mnt-st lõunapoolsel maa-alal asuva esimese
elamu ümbruses.
Korduva üleujutusala piir Viru-Nigula vallas mererannal on 1 meeter kaldajoone kõrgusväärtusest.
TINGIMUSED ÜLEUJUTUSPROBLEEMIDEGA ALADE KASUTAMISEKS
• Piirkondades, kus esineb üleujutusi (nt Kunda jõe ääres Lontova piirkonnas, Pada jõel
Unukse-Mahu tee piirkonnas ja Padaorus), tuleb tegevuste kavandamisel arvestada
võimalike üleujutustega;
• Üldjuhul tuleb üleujutusprobleemidega alale ehitamist vältida. Kui on vajadus piirkonda
ehitisi kavandada, tuleb arvestada üleujutuse mõjuga ehitusmaterjalidele ja
konstruktsioonidele ning rakendada tehnilisi meetmeid ehitiste kaitseks (nt kõrgem sokkel,
veekindel või hingav ehitise konstruktsioon, sobiv reoveekäitluse meetod jms);
• Tehnovõrkude projekteerimisel ja ehitamisel arvestada üleujutusohuga;
• Üleujutusohtu leevendab kaitsetammide rajamine, mille asukoha valikuks ja
projekteerimiseks on vajalikud eelnevad rakendusuuringud;
• Katastriüksuse reljeefi muutmisel, kui see mõjutab oluliselt kinnistu või naaberkinnistute
veerežiimi, tuleb detailplaneeringu või ehitusprojekti koostamise käigus või
projekteerimistingimuste väljaandmisel koostada ka vertikaalplaneerimine ning
eksperthinnang;
• Korduva üleujutusega alale jäävate üldkasutatavate alade (nt puhkeala, supelrand) puhul
tuleb arvestada, et nende kasutamine võib periooditi olla häiritud. Võimalike üleujutustega
tuleb arvestada ka parkimise vms tegevuse korraldamisel, mis võib mõjutada inimese vara,
rakendades vajadusel asjakohaseid meetmeid selle kaitseks.
34
Alad, kus teadaolevalt periooditi (sademeterohkel perioodil, seoses kevadise lumesulamisega vms) esineb üleujutusi.
51 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
4.3. Kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alad
KAH alad on RMK hallatavatel maadel asuvad alad, millega kaasneb kõrgendatud avalik huvi.
Tasakaalu leidmiseks erinevate huvide vahel teavitatakse seotud huvirühmasid KAH aladel
planeeritud tööde osas. Teavitamise ja infovahetuse käigus selgitatakse välja, kas neil aladel on vaja
rakendada tavapärasest erinevaid majandamisvõtteid.
Viru-Nigula vallas on KAH aladeks Kunda linnast loodes asuv metsaala ning Aseri aleviku keskusest
kagusse jääv metsaala. Mõlemal alal on kõrge rekreatiivne väärtus kohaliku kogukonna jaoks.
TINGIMUSED KAH ALADE KASUTAMISEKS
• Lageraied teha maastikku sobituvalt;
• Lageraielangile jätta säilikpuud kasvama gruppidena;
• Lageraie järgselt uuendada raiesmik raiele järgneval uuendamisperioodil;
• Enne raiesmiku uuenemist mitte teha uut lageraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldisel;
• Raietööde käigus tekkinud raidmed koristada kasutatavatelt metsateedelt ja -radadelt;
• Maapinna ettevalmistamise käigus mitte kahjustada kasutatavaid metsateid ja -radasid;
• Turberaiet teha juhul, kui metsa kasvutingimused võimaldavad tagada metsa uuendamise.
4.4. Kauni vaatega teelõigud ja vaatekoridorid
Maakonna teemaplaneeringuga „Lääne-Viru maakonna rannikuala“ on määratud kaunid teelõigud ja
ilusad vaated.
Kaunid teelõigud läbivad esteetiliselt väärtuslikku maastikku ja neilt avanevad ilusad vaated
ümbrusele. Üldjuhul ei kuulu nende hulka suuremad, tiheda transiitliikluse või enamjaolt sirge
teetrassiga laiad maanteed.
Üldplaneeringus käsitletakse Viru-Nigula vallas ilusate teelõikudena Linnuse – Malla – Iila – Kanguristi
– Vasta (12,6 km), Unukse – Mahu (5,7 km), Samma – Metsavälja (3 km) ja Katela – Selja – Toolse
(5,3 km) teelõike.
Ilusad vaatekohad asuvad Selja külas (2 tk), Kalikülas (1), Ojakülas (1), Malla külas (2), Kuura külas
(1), Iila külas (2), Võrkla külas (1), Tüükri külas (2), Kurna külas (2) ja Koila külas (1). Täiendavalt
on töökoosolekute käigus lisatud ilusad vaated Kunda linnas (2) ja Kõrkkülas (1).
TINGIMUSED KAUNITE TEELÕIKUDE JA VAATEKORIDORIDE SÄILITAMISEKS
• Säilitada vaadete avatus olulistele maamärkidele35 ja ilusa vaatega kohtadele;
• Ilusate teelõikude säilitamiseks ja eksponeerimiseks koos kaunite vaadetega korrastada ja
täiendada järjepidevalt viidasüsteemi;
• Uute elektri- ja sideliinide paigutamisel planeerida need maastiku väärtuse säilitamiseks maa
alla või varjatud kohtadesse, vältides sealjuures liinisihtide rajamist vaatekoridoridesse.
Olemasolevad elektri- ja sideliinid viia võimalusel maastiku väärtuse suurendamiseks maa
alla või varjatud kohtadesse;
• Maastikuesteetilistel põhjustel vältida kaunite teelõikude õgvendamist;
35
Oluline maamärk on mingile kohale iseloomulik tunnusobjekt (nt Ehalkivi Letipea poolsaarel).
52 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
• Keelatud on ehitiste rajamine vaatekoridori, mis oma mõõtmete või välimuse tõttu varjavad
või vähendavad vaadete esteetilist kvaliteeti (nt tuulegeneraator, mobiilsidemast jms
maastikul visuaalselt domineeriv objekt). Detailplaneeringu koostamisel või
projekteerimistingimuste väljastamisel koostada visuaalse mõju analüüs ehitise sobivuse ja
vaate säilimise tagamiseks.
4.5. Matka- ja terviserada
Lisaks Lääne-Viru maakonnaplaneeringus märgitud matkaradadele kajastab üldplaneering ka Viru-
Nigula alevikus asuvaid 3,3 km ja 7,5 km pikkused terviseradasid, Kunda linna loodenurgast algavat
6,2 km pikkust terviserada, Aseri aleviku ja Kalvi ranna puhkeala vahelist matkarada, Unukse-Mahu
teelt Mahu sooga paralleelselt kulgevat matkarada Kunda-Malla-Ojaküla teeni ning mööda
põhjarannikut kulgevat Metsa matkarada. Aseri alevikust edelasse jääval puhkealale on kavandatud
terviserajad.
TINGIMUSED MATKARADADE KAVANDAMISEKS JA KASUTAMISEKS
• Kunda linna loodenurgast algav terviserada, mis läbib Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldist
ja selle teenindusmaad, on kasutatav senikaua, kuni ala ei ole aktiivselt kasutusse võetud
kaevandamiseks;
• Matkaraja kavandamisel tuleb tagada ümbritseva looduskeskkonna ökoloogiline tasakaal
ning vältida loodust ja kultuuripärandit kahjustavaid lahendusi;
• Matkaraja ehitised peavad sobituma ümbritsevasse keskkonda;
• Kaitsealal paikneva matkarajaga seonduvad tegevused tuleb kooskõlastada kaitseala
valitsejaga;
• Letipea maastikukaitseala rannaala osale määratud matkaraja kavandamisel tuleb arvestada
kaitstava taimeliigi kasvukohaga ning suunata rada selge tähistusega liigi kogumikest
mööda;
• Matkarajad peavad taluõuedest ja kaitsealustest taime- ning loomaliikidest mööduma
piisavas kauguses;
• Matkaraja kavandamiseks määratud ala ning sellega külgneva elamuala arendamisel tuleb
leida lahendus, mis võimaldaks matkaraja häireteta toimimist ka elamuala sees ning
vastupidi;
• Teiste tegevuste kavandamisel, sh ristuvate teede ja tehnovõrkude kavandamisel, arvestada
matkaraja terviklikkuse ja kasutatavuse säilimisega. Põhjendatud vajadusel näha ette
muudatused raja kulgemises.
4.6. Väärtuslik põllumajandusmaa
Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise ja kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk on
tagada nende säilimine võimalikult suures ulatuses ja kasutada neid sihipäraselt põllumajanduslikuks
tegevuseks. Keskmisest kõrgema boniteediga põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss
on väärtus, mida tuleb kasutada eelkõige toidu tootmise eesmärgil.
Väärtuslik põllumajandusmaa võib olla haritav maa (põllumaa), püsirohumaa ja püsikultuuride all
olev maa, kus tulenevalt viljakusest peaks jätkuma põllumajanduslik maakasutus.
53 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
Viru-Nigula valla puhul on väärtuslikud põllumajandusmaad vähemalt ühe hektari suurused
massiivid, mille kaalutud keskmine boniteet on vähemalt 41 hindepunkti36 ning mis asuvad külas või
alevikus.
Väärtuslikud põllumajandusmaad on välja lõigatud üldplaneeringuga määratud juhtotstarbega maa-
aladelt. Neid on täpsustatud tegeliku kasutuse alusel (nt riigimets, võsastunud alad,
kõrvalkasutusega alad).
TINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE PÕLLUMAJANDUSMAADE SÄILITAMISEKS
• Väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse üldjuhul põllumajanduslikuks tegevuseks
ning nende väärtus ei tohi ajas kahaneda. Muude tegevuste kavandamine väärtuslikele
põllumajandusmaadele ei ole välistatud, kuid see peab olema põhjendatud ja hoolikalt läbi
kaalutud, vajadusel tuleb hinnata kaasnevaid mõjusid põllumajandusmaadele. Muu
maakasutuse osas tuleb eelistada tegevusi, mis ei põhjusta väärtuslike põllumajandusmaade
olulist vähenemist, massiivide killustamist ega kahjusta nende sihtotstarbelist kasutamist
tulevikus;
• Väärtuslikud põllumajandusmaad säilitatakse võimalusel avatud maastikuna, nende alade
metsastamine vms maastiku avatust kaotav tegevus peab olema põhjendatud ja läbi
kaalutud;
• Ehitamisel tuleb eelistada väheväärtuslikke põllumaid. Põhjendatud juhul võib ehitisi (sh
taastuvenergiapaigaldised) kavandada ka väärtuslikele põllumajandusmaadele, kuid sel
juhul tuleb kavandamise etapis tagada väärtusliku põllumajandusmaa väärtuse ja
põllumassiivi terviklikkuse säilimine, hinnata kaasnevaid mõjusid ning maakasutuse
muudatust põhjendada. Sellisel juhul eelistada massiivi ebakorrapäraseid servaalasid, mille
põllumajanduslik kasutamine on raskendatud;
• Maardlate kasutuselevõtul üldjuhul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel
põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult
otstarbekas, tuleb kaevandamisloa taotluse raames anda hinnang väärtusliku
põllumajandusmaa hävinemise olulisusele, hinnata kaasnevaid mõjusid ning maakasutuse
muudatust põhjendada;
• Väärtusliku põllumajandusmaa ja väärtusliku maastiku toimimise tagamisega arvestada
kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel
korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused
leevendavate meetmete rakendamiseks;
• Väärtuslike põllumajandusmaade toimivuse tagamiseks tuleb tagada
maaparandussüsteemide toimimine;
• Põldude läheduses olev looduslik taimkate, samuti üksikud puud ja puude grupid põldudel,
hekid, metsaribad tuleb üldjuhul säilitada. Sellised loodusliku taimestikuga kaetud alad
võimaldavad suurendada põllumajanduspiirkondade bioloogilist mitmekesisust ja
moodustavad kohaliku tasandi rohevõrgustiku. Nende alade metsastamine vms maastiku
avatust kaotav tegevus peab olema põhjendatud ja läbi kaalutud.
36
Lääne-Viru maakonnaplaneeringus loetakse väärtuslikeks põllumaadeks vähemalt 2 ha suurused massiivid, mille kaalutud
keskmine boniteet on vähemalt 40 hindepunkti. Ida-Viru maakonnaplaneeringus loetakse väärtuslikeks põllumaadeks vähemalt
0,3 ha suurused massiivid, mille kaalutud keskmine boniteet on vähemalt 38 hindepunkti.
Üldplaneeringus on väärtuslike põllumajandusmaade määramisel lähtutud Maaeluministeeriumi ettepanekust
(Maaeluministeeriumi pöördumine valla- ja linnavalitsustele 20.05.2019 nr 4.1-3/628) keskmise boniteedi osas ning massiivi
suuruse osas on lähtutud kohaliku omavalitsuse seisukohast, et vajadus kvaliteetse põllumajandusmaa kasutuselevõtuks on suur.
54 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
4.7. Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted
Viru-Nigula vallas paikneb kaks suurõnnetuse ohuga ettevõtet. Mõlemad neist asuvad Kunda linnas
ning nende ohuala ei välju tootmisterritooriumi piiridest. Üldplaneeringuga ei ole kavandatud uusi
ohtlikke või suurõnnetuse ohuga ettevõtteid. Ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse ei
ole kavandatud konfliktseid tegevusi.
TINGIMUSED OHTLIKU VÕI SUURÕNNETUSE OHUGA ETTEVÕTTE OHUALAS
• Igapäevaselt tuleb jälgida, et (potentsiaalselt) keskkonnaohtlikud objektid ning ohtlikud või
suurõnnetuse ohuga ettevõtted ei kujutaks endast reaalset ohtu ümbritsevale keskkonnale,
eriti pinnasele ja põhjaveele;
• Ohtliku käitise mõjualasse tegevuse kavandamisel, sh olemasoleva tootmise laiendamisel
tuleb juhtumipõhiselt hinnata käitisega seonduvaid riske ja ohte, juhindudes
kemikaaliseaduses sätestatud korrast;
• Võimalusel tuleb vältida uue ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte kavandamist elutähtsa
teenuse osutamiseks kasutatavate ehitiste kõrvale. Tagada tuleb ohutu kaugus ja luua
puhvertsoonid ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte ja elamurajoonide, ühiskondlike
ehitiste alade, puhkealade ning peamiste transpordiliinide vahel;
• Ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse jääva maa-ala planeerimisel tuleb
planeering või ehitusprojekt kooskõlastada Päästeametiga;
• Uue ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte kavandamisel tuleb hinnata keskkonnamõju
olulisust seaduses sätestatud korras. Arvesse tuleb võtta teisi piirkonnas olemasolevaid ning
piirkonda kavandatavaid tegevusi ja võimalikku koosmõju nendega.
55 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
5. Taristu
Joonis 4 – „Taristu“
Taristu eesmärk on toetada erinevate tegevuste elluviimist Viru-Nigula vallas. Uute taristuobjektide
kavandamisel on lähtutud üldplaneeringuga määratud maakasutusest. Samas on olemasolevaid
taristuobjekte arvestatud uute arendustegevuste suunamisel. Uute taristuobjektide rajamiseks või
olemasolevate taristuobjektide laiendamise võimaldamiseks tuleb tagada nende ehitamiseks vajalik
ruum.
Transpordi- ja tehnovõrgud on kajastatud joonisel 4 „Taristu“.
5.1. Transpordivõrgustik
Lääne-Viru maakonnaplaneeringu kohaselt peaks Kunda linnast saama üks Põhja-Eesti regiooni
olulisemaid tööstus- ja sadamalinnu. Lisaks Kunda sadamale on oluline Aseri ja Mahu sadamate
arendamine ja laiendamine.
Kunda ja Aseri sadamate ettevõtlusalade potentsiaali realiseerimiseks on üldplaneeringuga
markeeritud vajadus rööbastranspordi ühenduste rajamiseks – Kunda tsemenditehase juurest Kunda
sadamani ja Sondast Aseri sadamani. Kaalumisel on ka reisirongiliikluse toomine Rakverest Kundani,
mille jaoks peaks riik ära ostma eraomandisse kuuluva kaubaveoks kasutatava raudtee.
5.1.1. Sadam
Valla territooriumil on Sadamaregistris registreeritud kolm sadamat: Kunda sadam ning ehitamisel
on Mahu sadam ja Aseri väikesadam.
Üldplaneeringuga nähakse ette Kunda sadama arendamine regionaalseks kauba- ja reisisadamaks,
Aseri sadama arendamine kaubasadamaks ja väikesadamate võrgustiku väljaarendamine koos
sadamates pakutavate teenustega (nt Mahu sadam, Kalvi sadam, Kunda jahisadam ja Aseri
rannakalurite paadisadam).
TINGIMUSED SADAMATE ARENDAMISEKS
• Üldplaneeringuga on määratud sadamate arendamiseks vajalik maa-ala, kus tuleb teiste
tegevuste kavandamisel arvestada sadama laiendamise võimalusega;
• Üldplaneeringuga on ette nähtud vajadus tagada sadamatele juurdepääsud (sh
raudteetranspordi ja Kunda linna ümbersõidu näol). Juurdepääsude täpne asukoht
määratakse järgmiste planeeringute ja/või projekteerimistingimustega. Võimaliku
reisijateveo (nt Kunda) väljaarendamisel arvestada ühistranspordi ühendustega;
• Sadamategevuse arendamise ja laiendamise juures arvestada keskkonnamõju leevendamise
ja reostuse likvideerimise nõuetega, pöörata tähelepanu mürahäiringu vähendamisele ning
vajadusel leevendusmeetmete väljatöötamisele. Selleks jätta piisava laiusega haljasriba või
rajada häiringu levikut takistav piire. Piirde rajamine tuleb kavandada häiringut põhjustava
objekti maa-alale, va juhul kui häiringut põhjustav objekt rajati varem;
• Sadamate ja väikesadamate kavandamisel ja arendamisel tuleb tagada, et sadamateenuste
pakkumisel oleks tagatud keskkonnakaitse nõuete täitmine (jäätmekäitlus ja reostustõrje
sadamas);
• Kui kallasrajal liikumine ei ole sadama territooriumil võimalik, siis peab sadama ala ümber
jalgsi liikumine olema tagatud võimalikult sadama territooriumi lähedalt;
56 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
• Rannikuala potentsiaali realiseerimiseks on oluline taastada ja korrastada olemasolevad
lautrikohad;
• Väikesadamad rajada looduslikult sobivatesse kohtadesse, sobiva sügavusega merealale ja
arvestades majanduslikku jätkusuutlikkust ning ohutust, et vältida ebaproportsionaalselt
suurt keskkonnamõju ning kulutusi süvendamisele, kaitsele lainetuse eest jms;
• Väikesadamatesse integreerida võimalikult lai tegevuste baas (nt merepääste, mereturism,
sadamate kasutamine kalasadamatena ka harrastuskaluritele, sukeldujatele,
purjelauduritele);
• Väikesadamate arendamise projektide osana kajastada juurdepääsude rajamist, vajadusel
olemasolevate teede rekonstrueerimist ja tolmuvabaks muutmist. Koostöös kohaliku
kogukonnaga mõelda läbi parkimiskohtade, jäätmekäitlussüsteemi ja WC-de
kasutusvõimalused;
• Tegevuste kavandamisel navigatsioonimärkide (sh tulepaakide ja tuletorni) lähipiirkonnas
tuleb tagada nende töövõime säilimine.
5.1.2. Sõiduteed
Viru-Nigula valla sõiduteed on üldjoontes välja kujunenud. Üldplaneeringuga on ette nähtud võimalus
Koidu tn ja Aia tn pikenduste ehitamiseks Selja teeni Kunda linnas.
Täpsem teede ehitamise vajadus seoses Tallinn-Narva riigi põhimaantee laiendamise ning Padaoru
liiklussõlme väljaehitamisega on selgumisel. Üldplaneeringu koostamise hetkel on neid käsitletud
maakonnaplaneeringust tulenevalt oluliselt muudetava teelõiguna, mille täpne lahendus selgub riigi
eriplaneeringuga. Kunda linna ümbersõidu vajadus eeldab tasuvuse hindamise läbiviimist,
arvestades seejuures ka võimaliku raudteeühenduse viimist Kunda sadamani ning nende kahe
transpordikoridori koosmõjusid. Kunda linna ümbersõidu ehitamise vajaduse selgumisel tuleb nende
kavandamiseks koostada üldplaneeringu teemaplaneering või osaüldplaneering. Tallinn-Narva mnt
võimalikuks laiendamiseks ja Kunda linna ümbersõidu rajamiseks Kunda sadamani maid ei
reserveerita.
TINGIMUSED SÕIDUTEELE
• Uute teede rajamise kavandamisel tuleb arvestada olemasoleva keskkonna väärtuste ja
piirangutega (kaitstavad loodusobjektid, rohevõrgustik, väärtuslik maastik, väärtuslik
põllumajandusmaa vms), kõikide õigusaktidest tulenevate tingimuste ning vajalike
kooskõlastustega;
• Kaaluda vähemalt Kunda linnas, Aseri ja Viru-Nigula alevikes suurema liiklussagedusega
eraomandis olevate teelõikude asuvate kohalike teede avalikku kasutusse määramist, et
lihtsustada teede haldamist, hooldust ja remonti;
• Kui teekoridori laiendamise või maantee õgvendamise projekt jääb Natura 2000 alade
piirkonda, tuleb läbi viia Natura hindamine;
• Tallinn-Narva maantee rekonstrueerimise kavandamisel tuleb läbi viia Natura hindamine
nende loodusalade osas, millele ulatub või mille piirkonda jääb rekonstrueeritav teelõik (Aseri
loodusala, Mahu-Rannametsa loodusala, Padaoru loodusala ja Sämi loodusala);
• Kunda linna ümbersõidukoridori kavandamiseks sadamani tuleb läbi viia üldplaneeringu
teemaplaneeringu või osaüldplaneeringu koostamine koos mõjuhindamisega;
• Tallinn-Narva maantee 2+2 trassi asukoha määramisel ja projekteerimisel tuleb arvestada
Kunda ja Aseri raudteesildade asukohtade ja vajalike gabariitidega;
57 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
• Ajalooliste teede rekonstrueerimisel tuleb hoida nende väljakujunenud laiust, kuju,
looklevust, tervikstruktuuri ja ehitusjoone vahekaugust;
• Uue teekatte kavandamisel kaaluda selle sobivust väljakujunenud traditsioonilisse keskkonda
ning senise ajaloolise maastikuilme säilitamist;
• Uute teede planeerimisel ja erateede määramisel avalikku kasutusse tuleb vajadusel
moodustada eraldi transpordimaa maaüksus;
• Valda läbivate suuremate maanteede (eelkõige riigimaantee nr 1 Tallinn-Narva maantee)
rekonstrueerimisel või uue tehnilise taristu (eelkõige joonehitise) kavandamisel tuleb
käsitleda rohekoridori konfliktikohti ning arvestada rohekoridoride toimimise tagamise
vajadusega, luues selleks loomadele läbipääsu ökoduktide või loomapääsude abil. Vajalik on
analüüsida ka konflikti kumulatiivsust;
• Teede olemasoleva seisukorra parandamiseks ja hea seisukorra tagamiseks tuleb panustada
teede olukorra parandamisse ning tagada hea seisukord läbi jooksva remondi ja hoolduse.
Tee hea seisukorra hoidmiseks tuleb tähelepanu pöörata ka liiklust rahustavatele meetmetele
(nt kiiruse piiramine) ning veokite suurimale lubatud massile teedel;
• Intensiivsema liiklusega kruusakattega teed tuleb üldjuhul viia tolmuvaba katte alla;
• Tulenevalt ettevõtluse arengust ja/või elamualade paiknemisest tuleb eelisarendada nende
teede rekonstrueerimist või ehitust, kus vajadus selleks on kõige suurem;
• Asulasisestel aladel lähtutakse riigiteeäärsete alade kavandamisel üldjuhul linnatänavate
normidest;
• Riigiteede kaitsevööndid tulenevad seadusest. Kohalike tähtsusega teede (va avaliku
kasutusega erateede) ja tänavate kaitsevööndi laius on 10 m;
• Ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine teekaitsevööndisse on põhjendatud
liiklusseaduse mõistes asula liikluskeskkonnas ja olemasoleva hoonestusjoone olemasolul või
hoonestusjoone pikendamisel;
• Võimalusel vältida väärtuslikule põllumajandusmaale uute teede, sh erateede ehitamist;
• Uute teede kavandamisel ja olemasolevate rekonstrueerimisel tuleb tagada turvalised ja
head teeületusvõimalused ning ristumised maanteedega, et ei tekiks nende tugevat
katkestavat mõju eri sihtkohtadele ligipääsus. Maanteeäärsetele katastriüksustele tuleb
tagada juurdepääsud;
• Sõiduteede ehitamisel tagada vaated ja suunaviidad kohalikele vaatamisväärsustele viisil,
mis ei vähenda liiklusohutust;
• Tee maa-ala tuleb regulaarselt puhastada võsast ja puudest, et tagada vajalik külg- ja
pikinähtavus;
• Projekteeritavad teed tuleb projekteerida koos sademevee äravoolu lahendustega.
5.1.3. Avaliku kasutusega erateed
Eratee määratakse avalikuks kasutamiseks juhul kui:
• Eratee on vajalik sellise avaliku objekti (nt puhkealad, väikesadam, ligipääs kallasrajale)
teenindamiseks, mis eeldab ligipääsu mootorsõidukiga;
• Eratee teenindab mitut aastaringselt kasutuses olevat hoonestusega maaüksust;
• Eratee lõik moodustab osa jätkuvast avalikult kasutatava terviktee marsruudist;
• Eratee on ühendustee avalikult kasutatavate teede vahel;
58 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
• Erateed pidi kulgeb ühistranspordi- või õpilasliin;
• Eratee on vajalik teenindamaks avalikku objekti, mis eeldab ligipääsu mootorsõidukiga.
TINGIMUSED ERATEE AVALIKUKS KASUTAMISEKS MÄÄRAMISEL
• Uute teede planeerimisel ja erateede määramisel avalikku kasutusse tuleb vajadusel
moodustada eraldi transpordimaa maaüksus;
• Avalikuks kasutamiseks määratud erateede kaitsevööndi laius lepitakse kokku
maaomanikuga eratee avalikuks kasutamiseks määramisel;
• Põhjendatud kaalutlusotsuse alusel võib kohalik omavalitsus teha erandeid ning määrata
eratee avalikuks kasutamiseks täiendavatel või teistsugustel põhimõtetel;
• Erateede avalikult kasutatavateks määramine toimub õigusaktides sätestatud korras.
5.1.4. Raudtee
Viru-Nigula valla üheks strateegiliseks ruumieesmärgiks ning Aseri aleviku arenguvõimaluseks on
sealsete tööstusalade arendamine koos investeeringutega taristusse, nt sadamaala väljaehitamine
koos sadama ja tööstuspargi juurdepääsude (sh raudteeühendus) rajamisega. Üldplaneeringuga on
kavandatud Sonda-Aseri raudtee rajamine Sondast kavandatava Aseri kaubasadamani. Raudteelõik
Sonda alevikust Aseri alevikuni on otstarbekuse printsiibist lähtuvalt kavandatud olemasolevale
raudteetammile ning Aseri aleviku sisene raudteelõik kuni kavandatava sadamani lähtuvalt
olemasolevast ja üldplaneeringuga määratavast maakasutusest.
Maakonnaplaneeringus kavandatu kohaselt saab Kunda linn üheks Põhja-Eesti regiooni olulisemaks
sadama- ja tööstuslinnaks, mille saavutamiseks on oluline sadamaalade arendamine koos taristuga.
Tootmis- ja ettevõtluskeskkonna arengu soodustamine on oluliseks eelduseks majanduskeskkonna
elavdamisel ja uute töökohtade loomisel. Üldplaneeringuga on ette nähtud vajadus raudtee
ehitamiseks Kunda linnast Kunda sadamani. Kunda sadama perspektiivse raudteetrassikoridori
asukoht selgitatakse välja detailsema planeeringu ja täpsemate uuringute käigus ning
üldplaneeringuga selleks maid ei reserveerita.
TINGIMUSED RAUDTEELE
• Raudtee projekteerimisel tuleb raudteeülekäigukohad lahendada selliselt, et liikumisteed on
nii ohutud kui ka optimaalsed – arvestatakse väljakujunenud liikumisteid, vajadusel
eraldatakse raudtee ümbritsevast keskkonnast vajalikus ulatuses aiaga, likvideeritakse
omavoliliselt tekkinud ületuskohad jms;
• Nii Aseri-Sonda raudteeliini rajamise kui ka Kunda raudteekoridori pikendamise
kavandamisel on soovitav üle vaadata vibratsiooniaspekt ning anda hinnang mõju olulisusele.
Raudteeäärsesse tsooni uue hoone kavandamisel tuleb vajadusel ette näha meetmed
vibratsiooni mõjude ennetamiseks/leevendamiseks;
• Raudteeni ulatuda võivate haljasalade osas (näiteks pargid, puhkealad) mitte planeerida
kõrghaljastust (puid sh viljapuid) rööbasteele lähemale kui 30 m äärmisest rööpast, et
tagada nii tuleohutus kui ka nähtavus;
• Rajatised, mis ei ole raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ning mille kogukõrgus
on 30 m ja enam (nt tuulikud, mobiilimastid), tuleb kavandada selliselt, et nende kaugus
raudtee kaitsevööndi piirist on võrdne rajatise kogukõrgusega. Tuuliku puhul tuleb masti
kõrgusele lisada tiiviku laba pikkus;
• Detailplaneeringud, projekteerimistingimused ja projektid, mis käsitlevad ruumilisi lahendusi
raudteemaal või sellega külgneval alal, peavad kajastama lahendusi või meetmeid, mis
59 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
aitavad vältida jalakäijate ning sõidukite sattumist raudteemaale väljapool ametlikke
ristumisi;
• Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks tuleb jätta raudteed tarastamata lõikudel, kus need
ristuvad rohevõrgustiku elementidega;
• Kunda linna ja Kunda sadama ühendusraudtee planeerimisel tuleb arvestada
müratõkkerajatiste rajamise vajadusega, nende asukohad ja tehnilised parameetrid selguvad
müra modelleerimise käigus;
• Kunda linna ümbersõidu rajamisel kaaluda ümbersõidu ja Kunda linna ning Kunda sadama
ühendusraudtee trasside ühendamist.
5.1.5. Jalg- ja jalgrattateed
Jalg- ja jalgrattateed on kavandatud kvaliteetsema avaliku ruumi loomiseks (sh keskuste ja
puhkealade, kodu- ja töökohtade omavaheliseks ühendamiseks) ning keskkonnasäästlike ja
tervislike liikumisviiside soodustamiseks.
Üldplaneeringuga kavandatavad jalg- ja jalgrattateed on Aseri – Rannu, Aseri – Kalvi – Viru-Nigula,
, Kunda – Viru-Nigula – Pada, Kunda – Kunda-Aru – Essu, Kunda – Kaliküla, Kunda-Selja tee – Toolse
– Karepa, Kunda linnas (nt Kalmistu teel, Uus-Sadama teel, Toolse teel, Mageranna teel), Aseri
alevikus, Viru-Nigula alevikus, Mahu rannas, Rannu – Koogu, Rannu külas ja Orukülas. Valda läbivad
rahvusvahelised jalgrattamarsruudid Eurovelo 1037 ja 1338.
Üldplaneeringuga on ette nähtud vajadus ühendustee rajamiseks Kronkskaldalt Kunda rannani
(köisraudtee vms). Ühendustee asukoht selgitatakse välja täpsemate uuringute käigus ning
üldplaneeringuga selleks maid ei reserveerita.
TINGIMUSED JALG- JA JALGRATTATEEDELE
• Üldplaneeringu joonistele kantud jalg- ja jalgrattateede asukohad täpsustada
detailplaneeringus ja/või ehitusprojektis. Täpsemate asukohtade selgumisel kooskõlastada
lahendused maa omanikuga;
• Jalg- ja jalgrattatee peab algama ja lõppema loogilises kohas, milleks on olemasolev tee,
kool, kauplus, bussipeatus, kohalik segaliiklusega tee vms. Projekteerimisel tuleb algus- ja
lõppkohtades tagada ohutu üleminek teistsuguse liikluskorraldusega teele;
• Jalg- ja jalgrattateede võrgustiku korrastamisel ning teede ja puhkekohtade ehitamisel on
oluline arvestada piirkonna ilusate teelõikude ja vaadetega;
• Jalg- ja jalgrattatee peab olema katkematu ning võimalikult vähe lõikuv teega, millega
paralleelset see paikneb. Kitsaskohtades tuleb leida sobiv lahendus ning jalg- ja jalgrattatee
mahutamiseks tuleb vajadusel kaaluda sõidutee ümberehitamist;
• Jalg- ja jalgrattatee kavandamisel eelkõige tiheda liiklusega maanteede ääres, on soovitav
kaaluda võimalusi kergliiklustee mootorsõidukiliiklusest eemale viimiseks, et tagada
kergliikleja jaoks meeldivam keskkond;
• Jalg- ja jalgrattatee peab arvestama erinevate elanike gruppide ning erivajadustega inimeste
liikumisvajadusi;
• Jalg- ja jalgrattateid on lubatud rajada tee kaitsevööndisse eeldusel, et kõik normid (sh
ohutus) on tagatud. Täpsema asukoha väljaselgitamiseks riigitee kaitsevööndis teha
koostööd Transpordiametiga;
37
https://en.eurovelo.com/ev10/estonia
38
https://en.eurovelo.com/ev13/estonia
60 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
• Igal jalg- ja jalgrattateel tuleb teha laiendatud puhkekohtasid arvestusega üks puhkekoht
kilomeetri kohta. Puhkekohas näha ette istumisvõimalus ning puhkekoht ei tohi takistada
jalg- ja jalgrattateel liikujat. Kuna jalg- ja jalgrattateede ehitamise üheks eesmärgiks on
tervislike eluviiside propageerimine, siis tuleb seal liiklejatele anda ka võimalus puhkepauside
tegemiseks;
• Jalg- ja jalgratta tee kavandamisel üle olemasoleva silla tuleb tagada katkematu ja ohutu
liiklus, sildade rekonstrueerimisel tuleb sõiduruumi jagamisel tagada vajalik ruum jalgsi ja
jalgrattaga liikujatele. Mitte katkestada silla asukohas kahel pool silda olevat jalg- ja
jalgrattateed;
• Piiratud ruumiga kohtades, kus ei ole võimalik jalg- ja jalgratta tee vahele kavandada
eraldusriba, tuleb ohutuse tagamiseks kavandada põrkepiire. Jalg- ja jalgrattatee külgedele,
kus on piirnev ehitis (põrkepiire, hoone, post jne) või säilitatav haljastus, tuleb jätta ohutu
puhverala vältimaks jalgrattaga võimalikule külgnevale takistusele otsasõitmist. Puhverala
puudumisel tuleb leida muu leevendav meede, mis vähendab võimalikku ohtu;
• Kitsastes kohtades on erandkorras lubatud jalg- ja jalgrattatee laiust vähendada
projekteerimise normide erandlikule tasemele;
• Jalg- ja jalgrattatee ristumisel sõiduteega tagada piisav nähtavus ka jalg- ja jalgrattateel
liikujale;
• Jalg- ja jalgrattatee ristumisel raudteega tagada piisav nähtavus ja muud raudteega
lõikumisel vajalikud nõuded (tõkked, lõikumisnurgad jne);
• Jalgrattaraja kavandamine on soositud ruumipuuduse, pika vahemaa ning väheste või väga
paljude eeldatavate liiklejate korral. Lõikudel ja olukorras, kus kergliiklejaid on väga arvukalt,
on mõistlik rajada rattarada lisaks eraldiseisvale jalgteele või kõnniteele;
• Jalg- ja jalgrattatee märgistamisel, viidastamisel ja kujundamisel (nt teekatte valik) tuleb
ühe trassi, kuid soovitavalt kogu kergliiklusteede võrgu piires kasutada sarnaseid võtteid, et
hõlbustada orienteerumist;
• Kurvides ja ringristmikel tuleb jalg- ja jalgrattateede projekteerimisel arvestada sõidukite
tulede pimestamise võimalusega ning ette näha leevendavad meetmed;
• Valgustamise vajadus tuleb täpselt määrata edasisel projekteerimisel lähtuvalt
kasutustihedusest, hooajalisusest ja ohutusvajadusest, sh ka olemasolevatel jalg- ja
jalgrattateedel, kus on toimunud jalgratturite ja jalakäijate vahelised
ohuolukorrad/õnnetused. Eelkõige vajavad valgustamist asulasisesed teed ning kõige
tihedama liiklusega lõigud, ristumised ja ristmikud. Valgustuse kavandamisel tuleb arvestada
hilisema ekspluatatsioonikuludega. Valgustite valikul tuleb eelistada energiasäästlikke
lahendusi.
5.1.6. Parklad
Parkimiskohad on vajalikud avaliku ruumi kasutusmugavuse ja teenuste kättesaadavuse
suurendamiseks. Üldplaneeringuga olemasolevate parkimisalade laiendamiseks või uute rajamiseks
eraldi maakasutuse juhtotstarvet määratud ei ole. Parkimistingimuste parandamine on võimalik läbi
määratud maakasutuse juhtotstarvete. Selleks on Kunda supelrannas suurendatud puhke- ja
looduslikku juhtotstarbega maa-ala, Kunda linnas asuva vallamaja juurde on määratud keskuse maa-
ala ning Viru-Nigula alevikus endise vallamaja juures on määratud ühiskondlike ehitiste maa-ala.
61 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
TINGIMUSED PARKLATELE
• Parkimine tuleb üldjuhul lahendada oma kinnistu piires ning planeeringu/projekti raames
tuleb arvestada parkimise normide, linnatänavate standardi ja inimmõõtmelise ruumi
kavandamise39 põhimõtetega;
• Sõiduautode ja jalgrataste (vajadusel ka busside) parklad tuleb kortermajade, äri- ja
tootmisalade, puhkealade, ühiskondlike ehitiste, bussipeatuste, tervisespordi alade jms
avaliku kasutusega aladel eraldi ette näha;
• Kõikidesse suurematesse bussi- ja rongijaamadesse tuleb kavandada pargi-ja-reisi parklad
nii autodele kui ka kergliiklusvahenditele;
• Liigendada parklaid kõrghaljastusega meeldiva keskkonna tagamiseks;
• Puhkealade, vaatamisväärtuste ja supluskohtade jms suure külastajate arvuga alade
kavandamisel tuleb lahendada külastajate parkimine väljaspool riigiteed ning planeerida
parkimine kavandatud objektiga samale poole teed, et tagada liiklejate ohutus;
• Tootmis- ja ärialade parkimine korraldada sel moel, et parklad ei asuks vahetult elamualade
kõrval, vaid elamute suhtes teisel pool tootmishooneid, et parkimisega seotud müra ei häiriks
elanikke.
5.2. Tehnovõrgud
5.2.1. Elektrivarustus
Elering AS-i koostatud Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse 2020. a aruandes märgitud info
kohaselt Viru-Nigula vallas olemasoleva 110 kV liini ega nelja alajaama (Liiva, Viru-Nigula, Aseri ja
Aseri KK) osas rekonstrueerimistöid planeeritud pole. Kunda 110 kV alajaam rekonstrueeritakse
aastatel 2023–2025.
Valla lõunaosa läbiv õhuliin Püssi-Kiisa L206 viiakse Eleringi andmetel eeldatavalt 2023. aastaks 220
kV-lt üle 110 kV-le ning aastatel 2029–2030 rekonstrueeritakse 330 kV õhuliin Püssi-Rakvere
olemasolevas liinikoridoris.
TINGIMUSED ELEKTRIVÕRGU ARENDAMISEKS
• Elektriliini asukoha määratlemisel lähtuda elektrienergia varustuskindluse piirkondade
nõuetest võrgukooslusele, kus on arvestatud võimalikke riske varustuskindlusele ja mõjusid
keskkonnale;
• Liinitrassi valikul on määrava tähtsusega liini ehituse ja hilisema käidu ning võimalike
riketega seotud kogukulude minimeerimine;
• Elektriliini rajamisel kasutada eelistatult olemasolevate trasside koridori;
• Elektriliin paigaldatakse eelistatult avaliku kasutusega maale. Võimaluse korral paigaldada
elektrikaabelliinid teemaale, sildadele, viaduktidele ja estakaadidele;
• Eraldi kinnistud vormistatakse võrguettevõttele ainult piirkonnaalajaamade tarbeks;
• Tihedas ja kesktihedas varustuskindluse piirkonnas ehitatakse uus 0,4–20 kV liin eelistatult
maakaabelliinina;
39
Linnad inimestele, J. Gehl, 2015. Inimmõõtmelise ruumi planeerimisel on tähelepanu keskmes jalakäijad, jalgratturid ja üldine
linnaelu ning selle tagamiseks on üheaegselt oluline arvestada nii ruumi turvalisuse, elavuse, säästvuse kui ka tervislikkusega.
62 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
• 0,4 kV elektriliinide ehitamine toimub vastavalt nõudlusele ehitusprojektide alusel
kokkuleppel võrgu valdajaga;
• Uue energiamahuka tootmisettevõtte asukohavalikul eelistada kulude optimeerimiseks
elektrivõrguga liitumisel olemasoleva alajaama lähedust;
• Elektriliini ja 6–20 kV alajaama rajamiseks sõlmitakse maaomanikuga isikliku kasutusõiguse
leping;
• Arvestada elektripaigaldise kaitsevööndi ja sellest tulenevate piirangutega. Tegevus
kaitsevööndis tuleb kooskõlastada ehitise omanikuga.
5.2.2. Gaas
Maagaasi ülekandeteenust osutab Elering AS, milleks on gaasi transport ülekandevõrgus Eesti
riigipiirist klientide liitumispunktideni. Kunda linnas ja Aseri alevikus asuvad maagaasi jaotusjaamad.
Elering Gaas AS on kavandanud kohaliku arenguga seotud investeeringuks Tallinn-Jõhvi-Narva
ülekandetorustiku rekonstrueerimise. Selle raames on plaanis ülekandetorustiku Tallinn-Jõhvi D38 I
liin (DN 200, töörõhk 38 bar, ehitusaasta 1953) asendamine suurema läbimõõduga (üle 500 mm) ja
töörõhuga (55 bar) torustikuga teostada aastatel 2023–2029. Peale rekonstrueerimist on
ülekandetorustiku kaitsevööndi ulatus mõlemale poole torustikust senise 5 m asemel 10 m.
Üldplaneeringuga ei kavandata ülekandetorustiku rekonstrueerimist, vaid markeeritakse
rekonstrueerimise vajadus. Rekonstrueerimise kavandamisel (ehitusprojektiga vms) viiakse läbi
Natura asjakohane hindamine. Üldplaneeringu joonisel on trassi asukoht kajastatud informatiivsena.
TINGIMUSED GAASIVÕRGU ARENDAMISEKS
• Gaasitrassi valikul on määrava tähtsusega trassi ehituse ja hilisema käidu ning võimalike
riketega seotud kogukulude minimeerimine;
• Gaasitorustiku rajamisel kasutada eelistatult olemasolevate trasside koridori;
• Gaasivõrguga liitumist kaaluda trassi lähedale jäävatel ettevõtetel jt tarbijatel;
• Gaasitorustiku puutumatus ja nõuetekohane paiknemissügavus tuleb tagada
vertikaalplaneerimisega;
• Gaasitorustiku kaitsevööndi ja sellest tulenevate piirangutega arvestada teiste tegevuste
kavandamisel ja elluviimisel.
5.2.3. Veevarustus ja kanalisatsioon
Ajakohane ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni (edaspidi ÜVK) info kajastub täpsemalt
ühinemiseelsete omavalitsuste ÜVK arengukavades40. Valla ühise ÜVK arengukava koostamist
lähiajal ette ei nähta, olemasolevaid süsteeme arendatakse edasi eraldiseisvate arengukavade
kaudu. Põhilisteks arengusuundadeks on olemasolevate süsteemide renoveerimine ning vajadusel
laiendamine.
Üldplaneering kajastab reoveekogumisala piire koos perspektiivis reoveekogumiseks
ühiskanalisatsiooniga kaetavate aladega. Uue ÜVK arengukava koostamise käigus muudetavaid ÜVK
ja reoveekogumisala piiride täpsustamist ei loeta üldplaneeringu muutmiseks.
40
Kunda linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2033; Aseri valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
arengukava aastateks 2013-2025; Viru-Nigula valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2013-2025.
63 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
TINGIMUSED VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI KÄTTESAADAVUSE
TAGAMISEKS
• Olemasolevatel ja planeeritavatel reoveekogumisaladel peab olema tagatud reoveepuhastus
(ühiskanalisatsioon või mahutid), et säilitada kontroll piirkonna reoveepuhastuses,
vähendada reostuskoormust põhjaveele ja tagada joogivee kvaliteedinõuetele vastava
põhjavee kättesaadavus;
• ÜVK arengukava ülevaatamisel tuleb hinnata, kas vahepealse perioodi jooksul toimunud
planeerimis- ja ehitustegevuse tulemusena vastab hoonestatud ala reoveekogumisalade
määramiseks kehtestatud tingimustele ja kriteeriumitele. Seejuures tuleb arvestada
piirkonna põhjavee kaitstust ja sotsiaal-majanduslikke tingimusi. Vajadusel tuleb ÜVK alade
ulatust arengukavas korrigeerida;
• Väljaspool ÜVK ala tuleb rakendada lokaalseid reovee ja heitvee käitlemise lahendusi.
Reovesi tuleb juhtida kinnistesse ja vettpidavatesse kogumismahutitesse või rakendada muid
reovee kohtkäitluslahendusi, kui looduslikud tingimused seda võimaldavad. Reoveepuhasti
kavandamisel on soovitav nõuda ekspertarvamust keskkonnatingimuste osas, millega tuleb
reoveepuhasti projekteerimisel ja ehitamisel arvestada. Heitvee pinnasesse juhtimisel tuleb
lähtuda õigusaktides sätestatud korrast;
• Tähelepanu tuleb pöörata reovee kohtkäitlussüsteemide nõuetekohasusele, süsteemide
korrastamisele ning järelevalve tõhustamisele kohtkäitluse üle;
• Valla territooriumil, kus ei ole perspektiivis ühisveevarustusega liitumist ette nähtud, tuleb
soodustada ühiskasutatava veehaarde rajamist, et vältida olukorda, kus igale kinnistule
rajatakse oma puurkaev. Hoonestusala laiendamisel on soovitav kõigepealt analüüsida, kas
veevarustust on võimalik tagada mõne olemasoleva puurkaevu baasil. Kui see pole võimalik,
teha otsus uue puurkaevu rajamiseks. Puurkaevu projekteerimisel tuleb arvesse võtta, et
praktiliselt kogu valla territoorium on reostuse eest nõrgalt kaitstud või kaitsmata. Uus
puurkaev tuleb rajada vastavalt nõuetele;
• Joogiveehaaret ei tohi rajada vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist, milles vee algne
kvaliteet ei võimalda mõistlike kulutustega tagada vee vastavust joogivee
kvaliteedinõuetele;
• Kaitsmata põhjaveega alal tuleb soodustada tsentraalsete lahenduste rajamist, et vähendada
reostuskoormust põhjaveele ja tagada joogivee kvaliteedinõuetele vastava põhjavee
kättesaadavus;
• Joogiveeallikana kasutatav salvkaev peab olema nõuetekohaselt rajatud ja hooldatud. Uusi
salvkaeve joogiveeallikana üldjuhul mitte rajada, kuna need on reostustundlikud;
• Joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele peab tagama joogivee käitleja;
• Uue suure tootlikkusega kaevu või kontsentreeritud veehaarde (nt tööstuspiirkond,
kaevandatud ala) tööle rakendumisel tuleb arvestada, et veetase ümbruskonna seni
kasutatavates kaevudes (eriti salvkaevudes) võib langeda. Rakendada meetmeid, mis
tagavad, et olemasolev veevarustus ei halveneks;
• Kaevandamistegevuse kavandamisel tuleb põhjavee taseme muutustega seotud
keskkonnameetmeid (sh leevendavaid meetmeid) rakendada võimalikult varakult;
• Ettevõtte riskianalüüsi koostamisel tuleb arvestada põhjavee reostuse riskiga;
• Põhjaveeveekogumi vajadustega tuleb arvestada keskkonnalubade tingimuste seadmisel ja
ajakohastamisel. Vajadusel tuleb põhjaveekogumi seisundit ohustatavate saasteainete
heiteid limiteerida ning esitada seirekohustuse nõue;
64 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
• Igapäevaselt tuleb jälgida, et iga olemasolev ja tulevikus kavandatav keskkonnaohtlik objekt
(nt kütuse- jm kemikaalimahutid) ei kujuta endast reaalset ohtu ümbritsevale keskkonnale,
eriti pinnasele ja põhjaveele;
• Jääkreostuse alal ei tohi arendada uusi tegevusi enne, kui reostus on nõuetekohaselt
likvideeritud. Sõltuvalt kavandatava tegevuse iseloomust tuleb likvideerida reostus nii, et
saasteainete sisaldused vastavad kas elamumaale või tootmismaale kehtestatud
piirväärtustele;
• Reostuse vältimise üheks abinõuks on ehitiste kontroll. Saastust aitab tuvastada
seirekaevude rajamine nende vahetusse lähedusse ja/või olemasolevate puurkaevude
kasutamine veeseisundi muutuste seireks. Seisundi muutusel saab rakendada operatiivselt
saaste leviku takistamise meetmeid. Punktreostusallikate nõuetele vastavusse viimisel on
oluline reovee puhastusseadmete ja lautade sõnniku- ning silohoidlate korrastamine;
• Reoveekogumisalasid teenindavate reoveepuhastite vastavust tuleb muuhulgas analüüsida
ÜVK arendamise kava ülevaatamise ning uue koostamise käigus ning vajadusel näha ette
ressursid puhastite rekonstrueerimiseks või laiendamiseks;
• Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjavee ala olemasoluga tuleb arvestada
kanalisatsioonirajatiste kavandamisel ning muude pinnast ja põhjavett ohustada võivate
objektide ning tegevuste kavandamisel, samuti nende seisukorra tagamisel;
• Negatiivse keskkonnamõju vältimiseks peab puurkaevude, puuraukude ja salvkaevude
projekteerimine, rajamine, kasutusele võtmine, konserveerimine ja lammutamine toimuma
õigusaktides sätestatud korras.
5.2.4. Sademeveekanalisatsioon
Kunda linnas on sademeveekanalisatsiooni võrdlemisi vähe, kuid viimastel aastatel on seda juurde
ehitatud 3 km. Kunda linna ÜVK arengukava kohaselt vajavad olemasolevad sademeveetorustikud
rekonstrueerimist.
Üldplaneering kajastab vaid vastava teema hetkeseisu.
TINGIMUSED SADEMEVEE ÄRAJUHTIMISEKS
• Sademevee ärajuhtimise lahendus tuleb leida igal konkreetsel juhul vastavalt olukorrale,
ärajuhitava sademevee kogustele ja piirkonna eripärale. Arvestada tuleb põhjavee suhteliselt
kõrge tasemega suurveeperioodidel ja liigniiskete aladega;
• Kui pinnase iseloom, sademevee kvaliteet, õigusaktid ja muud asjaolud seda lubavad,
immutatakse sademevesi või vähemalt osa sellest samal alal, kus see tekib. Kui sademevett
ei saa immutada, tuleb võimalusel tekkekohas äravoolu aeglustada, viivitada (viibeaega
pikendada) enne selle ära juhtimist. Kui selle viibeaega tekkekohas pikendada ei saa, tuleb
sademevesi juhtida edasi tõkestava ja viivitava immutussüsteemiga, nt kraavide, lohkude
jms kaudu, kus vesi saab imbuda pinnasesse, seda takistab taimestik ja vesi saab aurustuda.
Kui kraavide abil ei saa vett edasi juhtida, siis juhitakse vesi edasi toruga, rakendades
vajadusel enne suublasse juhtimist aeglustust (tiigid), puhastust. Kui ka viimast ei saa
rakendada, siis viimase lahendusena suunatakse sademevesi lahkvoolsesse
ühiskanalisatsioonivõrku;
• Sademevee juhtimine riigitee kraavidesse on aktsepteeritav, kui on tagatud riigitee
teenindamine. Sademee juhtimise võimalikkuse väljaselgitamiseks teha koostööd
Transpordiametiga;
• Tiheasustusaladel ja neist väljapoole jäävatel kompaktse asustusega aladel (nt
aiandusühistutes) on esmatähtis kokku kogutava sademevee hulga piiramine ja võimalusel
65 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
vähendamine. Selleks tuleb hoiduda kõvakattega, vett mitte läbilaskvate pindade,
rajamisest. Olemasolevatel suurte kõvakattega pindadega aladel tuleb rakendada tehnilisi
lahendusi, mis vähendavad löökkoormuseid eesvooludele ning mis tagavad sademevee
nõuetekohase kvaliteedi. Võimalusel luua tingimused vee imbumiseks pinnasesse
käsitletaval alal ja selle lähiümbruses;
• Vertikaalplaneerimisel ei juhita sademevett üldjuhul naaberkinnistutele. Selleks tuleb
vajadusel planeerida ja projekteerida olusid arvestavad immutusribad või -peenrad;
• Projekteerimisel arvestada kliimamuutustega kaasnevat prognoosi valingvihmade
intensiivsuse suurenemise kohta, et tagada sademeveesüsteemi toimimine ja vähendada
üleujutuste mõju erakorraliste ilmastikutingimuste korral;
• Kokku kogutud sademevee säästlikul majandamisel on oluline keskkonnasäästlike
lahenduste juurutamine – immutamine, kasutamine (nt kastmisveena) ja äravoolu
ühtlustamine. Immutamisele võib mõelda, kui tegu on reostumata veega. Selleks tuleb
rajada immutusribasid, nõvasid, vett läbilaskvaid kõnniteid, parklaid, rohekatuseid ja- seinu
ja sademevee kogumissüsteeme;
• Lähtuvalt vette sattuvast reostuskoormusest tuleb tagada ärajuhitava sademevee
saasteainete sisalduse vastavus piirväärtustele. Kui sademevett juhitakse ära reostunud
aladelt (nt Tallinn-Narva maantee, tootmisalade territooriumid, bensiinijaamad, suured
kõvakattega parklad), tuleb raskemetallid ja muud ohtlikud osakesed keskkonnareostuse
vältimiseks kokku koguda. Tehnilise lahenduse valik sõltub konkreetsest keskkonnast ja
piirkonna reostatuse tasemest.
5.2.5. Tuletõrje veevarustus
Valla tuletõrje veevarustus on hajaasustuses üldjuhul lahendatud mahutite ja looduslike
veevõtukohtade baasil, Kunda linnas ja Aseri alevikus ühisveevärgi hüdrantidega. Täpsemalt on
teemat kajastatud ÜVK-s. Üldplaneeringuga täiendavaid veevõtukohti ei kavandata. Esitatud
veevõtukohad on üle võetud ÜVK-st ning ohtlike ettevõtete ja vesivarustuse kaardirakendusest ja
vajavad arvestamist teiste tegevuste kavandamisel.
TINGIMUSED TULETÕRJE VEEVARUSTUSE TAGAMISEKS
• Tuletõrje veevõtukohtadele tuleb tagada juurdepääsud ning need peavad olema aastaringselt
kasutatavad;
• Tuletõrje veevõtukohas peab tagatud olema piisav veekogus või vooluhulk tulekahju
kustutamiseks, see peab olema nõuetekohaselt tähistatud ning tehniliselt korras;
• Perspektiivsete ehituspiirkondade tuletõrje veevarustus lahendatakse vastavalt normidele
detailplaneeringutes;
• Perspektiivsetes ehituspiirkondades ühisveevõrgu rajamisel näha ette tuletõrje veevarustus
hüdrantidest või ehitada välja normikohased tuletõrje veevõtukohad;
• Olemasoleva hoonestusega aladel (sh aiandus- ja suvilaühistud) on vajalik rajada
ühisveevõrgu baasil normikohased hüdrandisüsteemid või tuletõrje veevõtukohad;
• Tuletõrje veevõtukohtade kaugused ehitistest tiheasustusaladel: ühisveevärgil paiknevad
tuletõrjehüdrandid maksimaalselt 200 m kaugusel ja veevõtukohad eraldi rajatisena
maksimaalselt 400 m kaugusel;
• Jõgede ja tiikide kasutamisel tuletõrje veevõtukohana peab neile olema tagatud juurdepääs
koos vajaliku manööverdamise ala ja seadmetega (kuivhüdrant, kaev) imemisvooliku
paigaldamiseks. Vastavad lahendused tuleb koostada koostöös Päästeametiga.
66 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
5.2.6. Sidevarustus
TINGIMUSED SIDEVARUSTUSE ARENDAMISEKS
• Uute tegevuste kavandamisel arvestada avalikes huvides olevate sidevõrkude rajamise
võimalusega;
• Sidemasti asukohavalikul arvestada nende sobivusega maastikupilti;ˇ
• Kõrgrajatiste (nt mobiilsidemastid ja kõrgepingeliinid jms) rajamisel väärtuslikele maastikele
tuleb koostada planeeringu või projekti koosseisus visuaalse mõju analüüs;
• Keskustest kaugemale jäävates maalistes piirkondades on vajalik kvaliteetse sideteenuse
väljaarendamine, et võimaldada paindlikke lahendusi teenuste kättesaadavuse osas ja
kaugtööd;
• Arvestada laiemalt uute suundadega, sh kauglugemise ja -juhtimise, ennetava hoolduse ja
tehnoloogiate kombineerimisega (maakaabel, juhtmeta raadiolink püsiühendus, mobiilne 4G
ühendus) vajaliku signaali loomiseks kasutajaskonnale;
• Üldkasutatava elektroonilise sidevõrgu liinirajatis tuleb üldjuhul paigutada mõne muu taristu
(sõidutee) koridori.
5.2.7. Soojavarustus
Valla olemasolevad kaugküttealad Kunda linnas, Aseri ja Viru-Nigula alevikes on määratud tehnilise
taristu kaardil. Üldplaneeringuga on kavandatud planeeritavad kaugküttealad, mille väljaarendamine
toimub valdkondlike arengukavade41 alusel. Süsteemide põhiliseks arengusuunaks on torustike ja
katlamajade renoveerimine, ka sobivamale küttele üleminek. Väljapool kaugküttealasid lahendatakse
soojavarustus üldjuhul lokaalsete lahendustega.
TINGIMUSED SOOJAVARUSTUSE TAGAMISEKS
• Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele
isikutele, kelle omandis või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava
ehitise soojusega varustamiseks, va õigusaktides toodud erandjuhtudel;
• Soojavarustuse kavandamisel tuleb tagada ohutud kaugused kütusetorustike ja ühiskondlike
alade, puhkealade ning peamiste transporditeede vahel;
• Võimalusel tuleb kõikides kaugküttekatlamajades minna fossiilsetelt kütustelt üle taastuvale
kütusele;
• Detailplaneeringu koostamisel, projekteerimistingimuste väljastamisel või ehitusprojekti
koostamisel tuleb kaugküttega liitumiseks taotleda tehnilised tingimused võrguettevõtjalt;
• Kaugküttevõrk dimensioneerida vastavalt soojuskoormustele;
• Lokaalsete soojavarustuse lahenduste puhul kasutada eelistatult energiasäästlikke ning
keskkonda minimaalselt saastavaid süsteeme (maasoojuspump, õhk-vesi soojuspump,
päikesepaneelid, puit jms). Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu paiskavad
kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi. Võimalusel eelistada taastuvaid soojusallikaid;
• Tähelepanu tuleb pöörata hoonete energiatõhususele, lähtudes hoone energiatõhususe
miinimumnõuetest.
41
Kunda linna kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava 2015-2025; Aseri valla soojusmajanduse arengukava aastateks
2016-2026.
67 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
5.2.8. Taastuvenergeetika
Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohaselt on energeetikavaldkonna üheks peamiseks
eesmärgiks vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal
energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise
keskkonnamõju vähendamine. Senisest enam tuleb kasutada hajutatud energiatootmist, kus
energiat toodetakse tarbimiskoha lähedal ning kohalikest ja taastuvatest energiaallikatest.
Kasutusele tuleb võtta integreeritud energiatootmise lahendused, mis ühendavad mitu energiaallikat
ning võimaldavad soojuse ja elektri koostootmist.
Üldplaneeringuga nähakse ette tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobivad alad ning tingimused
päikeseenergia arendamiseks. Hüdroenergia tootmise potentsiaal on madal ning sellele eraldiseisvaid
tingimusi ei seata.
5.2.8.1 Tuuleenergeetika
Tuuleparkide ja üksiktuulikute rajamine ning kasutuselevõtt aitavad suurendada
taastuvenergiaallikate kasutuselevõtu osakaalu ja vähendada taastumatute energiaallikate
kasutamist.
Üldplaneeringuga käsitletakse tuuleparkide42 kavandamist. Viru-Nigula valla territooriumile on
elektrituulikuid ja tuuleparke võimalik rajada pärast tuuleenergeetikale avatavate riigikaitseliste
kompensatsioonimeetmete rakendumist, mis eeldatavalt toimub 2025. aastal.
Käesoleva üldplaneeringuga väiketuulikutele43 tingimusi ei seata. Väiketuulikute kavandamine
toimub omavalitsuse üksikotsuste (projekteerimistingimused vms) alusel.
Tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliselt sobivad alad on leitud allpool kirjeldatud alade
välistamisel.
TUULEENERGIA TOOTMISEKS VÄLISTATUD ALAD
• Elu- või ühiskondlikule hoonele lähemal kui 500 m;
• Kaitse- ja hoiualad, Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualad ja nende puhvervööndid.
Looduskaitsealade puhvervööndi ulatus on üldjuhul 100 m. Letipea maastikukaitseala, Toolse
linnu- ja loodusala ning Kunda jõe hoiuala tiigilendlase (kes on ala üheks kaitse-eesmärgiks)
elupaigaga kattuvas osas on puhvervööndi ulatus 600 m;
• Projekteeritavast kaitsealast, hoiualast, püsielupaigast, mille kaitse-eesmärgiks on
linnuliikide kaitse, 600 m ulatuses;
• Kaitsealuste liikide elupaigad, sh:
o Merikotka või väike-konnakotka püsielupaigast või kaitstaval alal asuvast elupaigast
2000 m ulatuses;
o Rabapüü püsielupaigast, kaitsealast kui liik on kaitse-eesmärgiks või muul kaitstaval
alal asuvast elupaigast 1000 m ulatuses;
o Metsise püsielupaigast, kaitsealal asuvast elupaigast või mängualast 1000 m
ulatuses;
o Kanakulli püsielupaigast või kaitsealal asuvast elupaigast 1000 m ulatuses;
42
Üldplaneeringu koostamise ajal on tuulepark PlanS alusel vastu võetud VV määruse „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“
kontekstis defineeritud kui mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest
seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam.
43
Väiketuulikuna mõistetakse antud üldplaneeringus kuni 30 meetrist üksiktuulikut.
68 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
o Põldtsiitsitaja kaitsealal asuvast elupaigast 600 m ulatuses;
o Valgeselg-kirjurähni kaitsealal asuvast elupaigast 600 m ulatuses;
o Hüübi kaitsealal asuvast elupaigast 600 m ulatuses;
o Sarvikpüti kaitsealal asuvast elupaigast 600 m ulatuses;
o Kõikide nahkhiirte kaitsealal asuvatest elupaikadest 600 m ulatuses;
o Hiireviu või herilasviu kaitsealal asuvast elupaigast 1000 m ulatuses;
o I või II kaitsekategooria taime-, seene- ja samblikuliikide pindalaline kasvukoht;
• Puhke ja loodusliku juhtotstarbega maa-alale lähemal kui 1000 m;
• Kalmistu juhtotstarbega maa-alale lähemal kui 1000 m;
• Riigiteele lähemal kui 300 m;
• Raudteele lähemal kui 300 m;
• Kõrgepingeliinile lähemal kui 300 m;
• Tulenevalt Natura hindamisest on negatiivsete mõjude välistamiseks tuuleenergeetika
tootmiseks täiendavalt välja arvatud järgmised alad: Mahu-Rannametsa loodusalal asuvast
soo-lehtmetsa elupaigatüübist 400 m puhvervööndisse jäävad alad, et ei avalduks mõju
veerežiimile ning Sirtsi loodusalast (Kunda jõest) 600 m puhvervööndisse jäävad alad, et
välistada mõju võimalikele nahkhiire elupaikadele;
• Valla territooriumil hajusalt paiknevad väiksemad tuulealad (sobilikud maksimaalselt kahe-
kolme tuuliku püstitamiseks), mis jäävad 500–750 m kaugusele elu- või ühiskondlikust
hoonest ega ole suuremate tuulealade, mis jäävad eluhoonetest vähemalt 750 m kaugusele,
laienduseks, on tuuleenergeetika tootmiseks põhimõtteliselt sobilike alade hulgast välja
jäetud. Peame oluliseks, et tuulepargid oleksid võimalikult kompaktsed ning nende rajamisel
ei hajuks mõjud liialt üle valla laiali. Hajusalt laiali paiknevad üksikutest tuulikutest
koosnevad tuulepargid killustavad valla territooriumi (sh taristu rajamise vajadus) ning
nendega kaasneb ka ulatuslik visuaalne häiring avamaastikel (sh väärtuslikud maastikud ja
ilusad vaatekohad).
TUULEENERGIA TOOTMISE KAVANDAMISEL LÄHTUDA KAALUTLUSOTSUSEST (SH
MÕJU HINDAMISEST)
• 500 m – 750 m kaugusel elu- või ühiskondlikust hoonest juhul, kui elu- või ühiskondliku
hoone aluse maa omanikega, kes jäävad elektrituuliku mõjuraadiusesse, on saavutatud
kokkulepe, ei esine olulisi visuaalseid häiringuid, müra ei ületa lubatud normtasemeid või
infraheli lubatud piirväärtusi;
• Kaitsealuste liikide elupaikades, sh:
o Merikotka elupaiga või püsielupaiga 2000 m puhvervööndi läheduses kotkaste
toitumisalade paiknemise ja toitumisaladele liikumise välja selgitamiseks;
o Väike-konnakotka elupaigast või püsielupaigast 3000 m ulatuses toitumisalade
paiknemise ja toitumisaladele liikumise välja selgitamiseks;
o Kanakulli elupaigast või püsielupaigast 2000 m ulatuses;
o Metsise elupaiga või püsielupaiga läheduses ja mängualadest 3000 m ulatuses;
o Sookure suuremate koondumisalade läheduses;
o Kodukaku, händkaku või värbkaku elupaikade läheduses;
69 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
o Väike-kärbsenäpi, rukkiräägu, hänilase, punaselg-õgija või ristpardi elupaikade
läheduses;
o Hariliku kärnkonna või rabakonna elupaikade läheduses;
o Mustlaik-apollo või vasakeermene pisiteo elupaikade läheduses;
o Kaitstavate kalaliikide elupaikade läheduses;
• I ja II kaitsekategooria taimeliikide pindalaliste kasvukohtade läheduses kui tuulepargi taristu
rajamisega kaasneb kuivendus ja piirkonna veerežiimi mõjutamine;
• Letipea maastikukaitseala piirkonnas rannikule lähemal kui 5 km ulatuses mõju hindamiseks
lindude rändeteedele;
• Rohevõrgustikus;
• Väärtuslikel maastikel;
• Väärtuslikel põllumajandusmaadel;
• Maardlatel44;
• Ranna- ja kalda ehituskeeluvööndis.
TINGIMUSED TUULEENERGIA TOOTMISEKS
• Suuremate omaette maakasutust vajavate üksiktuulikute45 ja tuuleparkide rajamine on
võimalik vaid selleks põhimõtteliselt sobivatel aladel, mis on leitud eespool kirjeldatud
metoodika alusel. Täiendavalt on üksiktuulikute või tuuleparkide püstitamine võimalik
detailplaneeringu alusel, mis on kehtestatud enne käesoleva üldplaneeringu kehtestamist;
• Tuulepargi või üksiktuuliku rajamise võimalikkus tuuleparkide kavandamiseks sobivatel
aladel täpsustatakse detailplaneeringu koostamise ning selle mõjude hindamise läbiviimise
käigus. Paralleelselt detailplaneeringu ja mõjude hindamisega viiakse läbi ka vajalikud
alusuuringud. Tuulepargi kavandamisel ja selle rajamisega kaasnevate mõjude hindamisel
arvestatakse olemasolevatest tuuleparkidest ja tuulikutest, teistest kavandatavatest
tuuleparkidest ning muudest asjakohastest objektidest ja arendustest kaasnevate
kumulatiivsete mõjudega. Uuringute tulemusi võetakse arvesse mõjude hindamisel, mis
omakorda annab sisendi tuulepargi lahenduse väljatöötamiseks, sh vastuse, kas ja millises
ulatuses on võimalik kasutusele võtta käesolevas üldplaneeringus planeeritud tuuleparkide
arendamiseks põhimõtteliselt sobivaid alasid;
• Nii tuulepargi sobivuse hindamisel mõnele üldplaneeringuga määratud põhimõttelistelt
sobivatest aladest kui ka detailse lahenduse väljatöötamisel tuleb juhinduda DP KSH
tulemustest;
• Tuuleparkide kavandamisel tuleb arvestada „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“46
toodud soovitustega tuuleparkide rajamiseks vajalike eeluuringute ja tuuleparkide rajamise
järgselt vajalike järelseire meetodite (nt 3D radaruuringute vajadus, uuringute kestus ja
perioodid jt) kohta;
• Tuuleparkide kavandamisel (DP staadiumis) tuleb täpsustada liikide levikuandmeid. Juhul kui
peale üldplaneeringu kehtestamist, tuulepargialade arendamise faasis läbiviidavate
uuringute raames tuvastatakse uusi loodusväärtusi (sh tuulepargi poolt potentsiaalselt
44
Üldplaneeringuga kavandatud põhimõttelised alad tuuleparkide kavandamiseks maardlate alal ei tähenda MaaPS kohast
kooskõlastust. Tuuleparkide arendamisel maardlatele tuleb igakordselt teha koostööd Maa-ametiga tuuleparkide võimaluse
väljaselgitamiseks.
45
Mõeldud on 30 meetrist ja kõrgemat elektrituulikut.
46
Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatav töö, mis valmib septembris 2022.
70 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
mõjutatud liikide leiukohad), arvestatakse nendega lähtuvalt konkreetsetest oludest DP
koostamisel ja KSH läbiviimisel;
• Tuuleparkide kavandamisel (DP staadiumis) tuleb inventeerida tuulepargi ala ja selle
naabruse (vähemalt 1 km raadiuses) linnustik ning hinnata mõjusid linnustikule, sh eraldi
kaitstavatele linnuliikidele. Hinnata tuleb ka kumulatiivseid mõjusid, võttes arvesse
piirkonnas paiknevaid või teadaolevaid kavandamisel olevaid tuuleparke ning muid
olemasolevaid objekte ja arendusi;
• Tuuleparkide kavandamisel ranniku piirkonda (kuni 5 km kaugusele rannajoonest) tuleb
teostada linnustiku rändeteede uuring, et selgitada mõjud rändlindudele;
• Tuuleparkide kavandamisel tuleb hinnata mõjusid käsitiivalistele. Juhul kui käsitiivaliste
levikuandmestik on puudulik, kuid alal esinevad neile sobivad biotoobid või piirkonnas
tõenäolised rändekoridorid, tuleb teostada käsitiivaliste uuring;
• Tuulepark tuleb kavandada selliselt, et välistatud on ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku
aladele ning oluline ebasoodne mõju kaitstavatele loodusobjektidele, taimestikule ja
loomastikule ning inimese tervisele ja heaolule. Toimima peab jääma rohevõrgustik, säilima
loodus- ja muinsuskaitselased väärtused, bioloogiline mitmekesisus, vaated kaunitele
teelõikudele ja vaatekoridoridele, tagatud olema väärtusliku põllumajandusmaa
sihtotstarbeline kasutamine ja piisavas mahus säilimine tuleviku tarvis;
• Tuuleparkide kavandamisel Natura 2000 võrgustiku alade piiril/läheduses tuleb läbi viia
Natura hindamine. Selle aluseks on ettevaatusprintsiip, mille kohaselt tuleb Natura mõjusid
hinnata igal juhul, kui arendusega on väikseimgi võimalus negatiivsete mõjude avaldamiseks
Natura alale. Silmas tuleb pidada, et veerežiimi mõjutamise kaudu või müra ja muude
häiringute tõttu võivad mõjud avalduda ka tegevuste puhul, mis ei toimu Natura alal ega
vahetult selle piiril. Sellise tegevuse kavandamisel, millel on puutumus kaitstava
loodusobjektiga, tuleb tegevuse kavandamise etapis tuvastada/täpsustada olulise
keskkonnamõju esinemise võimalikkus keskkonnamõju eelhinnangu käigus, vajadusel
algatada KSH/KMH;
• Üldjuhul tuleb vältida kõrge loodusliku väärtusega taimkattega alasid47;
• Kui raadatava ala suurus on üle 100 ha, tuleb õigusaktide kohaselt läbi viia keskkonnamõju
hindamine;
• Tuuleparkidel on oluline visuaalne mõju maastikule ja vaadetele, mistõttu tuleb nende
kavandamisel esitada visuaalse mõju analüüs. Maastikuanalüüs koostatakse vajadusel, et
kindlaks teha ümbritsevas maastikus leiduvad väärtused;
• Tuulepargi kavandamisel rohevõrgustiku alale tuleb hinnata mõju võrgustiku sidususele ja
toimimisele. Tuulikute asupaigad ning nendega seotud taristu tuleb paigutada nii, et
rohevõrgustikku ei killustata ja selle sidusus on tagatud. Samuti ei tohi langeda tugialade
kvaliteet;
• Tuuleparkide kavandamine maardlatel, kus on moodustatud mäeeraldis, on võimalik pärast
kaevandamistegevuse lõppemist ning üldjuhul pärast maavara ammendumist. Kooskõlastuse
tuuleparkide kavandamiseks maardlate maa-alal annab Maa-amet;
• Tuulepargi kavandamisel asukohta, kus see võib mõjutada maapõue seisundit ja kasutamist,
tuleb hinnata kaasnevaid mõjusid ja mõjude olulisust;
47
Kõrge loodusliku väärtusega taimkattega aladeks on Natura 2000 elupaigatüübid, vääriselupaigad, looduslikus seisundis sood,
loodusliku taimkattega rannikualad, poollooduslikud kooslused (niidud), samuti suurema pindalaga (vähemalt 5 ha) III kategooria
taimeliikide kasvukohad.
71 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
• Mistahes kõrgusega tuuliku planeeringud, ehitusprojektid, projekteerimistingimused,
ehitusloa eelnõu, ehitamise teatis vms tuleb koostada koostöös kohaliku omavalitsuse ja
Kaitseministeeriumiga. Koostööd Kaitseministeeriumiga tuleb alustada tuulikute
planeerimise algusetapis;
• Tuulikute kavandamisel tuleb juba nende asukohavaliku staadiumis teha koostööd
Siseministeeriumiga, kes hindab, kuidas tuulikud võivad mõjutada ministeeriumi
sideteenuste levi;
• Tuuliku kaugus taristu suurtest elementidest (kõrgepingeliinid, riigimaanteed, raudtee,
sidemastid) peab olema vähemalt võrdne tuuliku kogukõrgusega (mast+laba pikkus).
Kaugust arvestatakse taristuelemendi servast, nt riigitee servast, välimisest kõrgepingeliinist
jmt. Erisuste lubamine toimub taristu omaniku või valdaja nõusolekul;
• Tuuliku laba ulatumisel naaberkinnistule on vajalik naaberkinnistu omaniku nõusolek
konkreetse tuuliku püstitamiseks;
• Tuulepargid tuleb kavandada selliselt, et tagatud peab olema välisõhus leviva müra vastavus
normtasemetele ning infraheli vastavus piirväärtustele. Teostada tuleb müra
modelleerimine;
• Tuulikute kavandamisel tuleb hinnata tuulikute visuaalset mõju ning varjutust (koostada
varjukaart). Masti ja pöörlevate labade varjud ei tohi üldjuhul langeda eluhoonetele või
puhkealale. Kui varjud langevad eluhoonetele või puhkealale, tuleb tuuliku paigaldamine
kokku leppida mõjutatud maaomanikega;
• Tuuleparkide ja üksiktuulikute kavandamisel tuleb analüüsida, kas lähikonnas on olemas
sobivad elektrivõrguga liitumise võimalused.
Tuuleenergeetika peatükis toodud tingimused tuleb aluseks võtta tuuleenergeetika kohaliku
omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel.
5.2.8.2 Päikeseenergeetika
TINGIMUSED PÄIKESEENERGIA TOOTMISEKS
• Kohalikul omavalitsusel on kaalutlusõigus päikeseelektrijaama või -pargi taotluse
menetlemisel juhtumipõhiselt otsustada visuaalse mõjuhindamise-, maastikuanalüüsi- või
detailplaneeringu koostamise vajalikkuse üle;
• Päikeseenergia tootmiseks kasutatavat katastriüksust ei tohi jagada väiksemaks kui 1000
m²;
• Eelistatud on päikesepaneelide lokaalne kasutuselevõtmine elamu õuealal või
tootmisterritooriumil (paneelid paigutatakse õuealale või hoonele);
• Metsa raadamine metsamaa kõlvikul päikesepaneelide püstitamiseks on keelatud;
• Maastikulise mõju vähendamiseks tuleks päikeseelektrijaam või -park kavandada
väheväärtuslikele maadele (kasutusest väljalangenud tootmisalad, väheväärtuslikud
põllumajandusmaad jne);
• Päikeseelektrijaama või -pargi rajamine ei ole üldjuhul lubatud väärtuslikele maastikele,
väärtuslikele põllumajandusmaadele, rohevõrgustiku aladele, ilusa vaatega kohtadesse,
kaitsealadele jne;
• Päikeseelektrijaama või -pargi kavandamisel tuleb tagada päikesepaneelide arhitektuurne ja
visuaalne sobivus piirkonda. Visuaalse hinnangu vajadus sõltub konkreetsest kavandatavast
arendusest ja selle asukohast;
72 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
• Olemasolevate hoonete katustele ja seintele päikesepaneelide paigutamisel tuleb eelnevalt
hinnata hoone konstruktsioonide vastupanuvõimet täiendavale koormusele;
• Paneelide asetuse planeerimisel tuleb jälgida, et nendelt tulenev võimalik peegeldus ei
ohusta lähikonda jäävatel avalikult kasutatavatel teedel liiklejaid. Võimalusel kasutada
valgust vähem peegeldavaid paneele;
• Päikeseenergia tootmise kavandamisel peab arvestama õigusaktidega kehtestatud
muinsuskaitse-, keskkonna-, loodus-, tervise-, riigikaitseliste jms piirangutega;
• Päikeseelektrijaam peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse
nõuetele ja asjakohastele standarditele.
5.2.9. Maaparandussüsteemid
Maaparandussüsteemi maa-ala on ala, millel paikneb reguleeriv võrk. Maaparandussüsteemi
reguleeriv võrk on veejuhtmete võrk liigvee vastuvõtmiseks või vee jaotamiseks.
Maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal tuleb arvestada maaparandussüsteemide toimimist
tagavate meetmetega.
Ajakohane maaparandussüsteemide info kajastub vastavas registris.
TINGIMUSED MAAPARANDUSSÜSTEEMIDE TOIMIMISE TAGAMISEKS
• Kuivendatud maa-alade kasutamisel tuleb tagada maaparandussüsteemide jätkusuutlik
funktsioneerimine. Maaparandussüsteemide seisukorra parandamisel ja hoolduse
kavandamisel on soovitav lähtuda Ida-Eesti vesikonna maaparandushoiukavast;
• Maavaldaja ei tohi oma tegevusega takistada veevoolu maaparandussüsteemis ega tekitada
muu tegevusega kahju teistele maavaldajatele. Kinnistul asuvad kraavid tuleb kinnistu
omaniku poolt hoida korras, need puhastada ja võsa eemaldada;
• Maaparandussüsteemide registrisse kantud kraavide hooldamisel tuleb järgida õigusaktides
toodud nõudeid, registrisse mittekuuluvate kraavide korral tuleb kinnistu omanikul
konsulteerida tegevuse osas vallaga.
5.2.10. Jäätmemajandus
Jäätmehoolduse põhiliseks suunaks on jäätmetekke vähendamine, jäätmete taaskasutamine ja liigiti
kogumine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine ja ohtlike jäätmete eraldi kogumine.
Üldplaneeringu täpsusastmes on eelkõige tarvis tähelepanu pöörata olemasoleva jäätmejaama
(Kunda jäätmejaam) ja hetkel rajatava jäätmejaama (Aseri jäätmejaam) toimimisele ning
biojäätmete eraldi kogumiseks kompostimisväljaku kavandamisele.
TINGIMUSED JÄÄTMEMAJANDUSE TAGAMISEKS
• Jäätmete liigiti kogumise tõhustamiseks on oluline rajada jäätmepunkte/jäätmemajasid,
korraldada ohtlike jäätmete kogumisringe ning harida elanikke jäätmete
taaskasutamise/vältimise teemadel;
• Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskoha rajamisel peab olema tagatud elanike mugav ligipääs
jäätmejaama;
• Tagada optimaalne ehitus- ja lammutusjäätmete ning probleemtoodetest tekkinud jäätmete
kogumis- ja käitlusvõrgustik, pöörates erilist rõhku biolagunevate jäätmete kogumisele;
• Tagada elanikkonnale jäätmete taaskasutuse kindlustamiseks mõistlikus kauguses ja mahus
liigiti kogutavate jäätmete kogumisvõrgustik;
73 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
• Biojäätmete sorteerimist segaolmejäätmetest tuleb suurendada (tiheasustusalad, asulate
kortermajad), et saavutada riigi jäätmekavas48 seatud eesmärke;
• Võimaldada kalmistujäätmete nõuetekohase sorteerimise võimalus, vältimaks
kalmistujäätmete puhul (eelkõige lehed ja oksad) prügikottide või muude mitte
biolagunevate jäätmete sattumist konteinerisse;
• Jäätmekäitluskoha kasutamisel peab välistatud olema oluline negatiivne mõju pinna- ja
põhjaveele ning pinnasele ja olulised negatiivsed häiringud ümberkaudsetele elanikele müra
ja õhusaaste ning lõhnahäiringute näol;
• Jäätmejaama teenindavate raskeveokite regulaarne liikumine tuleb suunata mööda elamu-,
puhke- ja ühiskondlike ehitiste aladest neid läbimata.
48
Riigi jäätmekava 2014-2020.
74 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
6. Lisateemad
6.1. Maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekud
Üldplaneeringuga on tehtud ettepanek maakonnaplaneeringus välja toodud Letipea harjutusalast
loobumiseks, sest Viru-Nigula valla strateegiliseks ruumieesmärgiks on looduskaunis Mahu-Letipea
piirkonnas elamualade arendamine. Rannikuäärse piirkonna avamine aitab sinna meelitada uusi
elanikke ning arendada piirkonda üldisemalt – väikesadamate võrgustik, elustiiliettevõtlus,
puhketurism jne. Õhutõrje ja suurtükiväe merele orienteeritud harjutusalade ja mereväe
harjutusalade asukohtade valimise arendusprogrammi (ÕSMAAP) alusel kuulus Letipea harjutusalade
eelvaliku hulka, mille sobivust on hinnatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) ja
testlaskeharjutuste käigus. Keskkonnamõju hindamise käigus leiti, et kõigil merele orienteeritud
harjutusaladel esineb olulisi keskkonna või sotsiaal-majanduslikke mõjusid, kuid ühegi ala
kasutamist Kaitseväe väljaõppe eesmärgil keskkonnamõju aspektist ei välistatud. Samas tulenevalt
KSH aruandest ja kaitseväe vajaduste täpsemast analüüsist, loobuti Letipea käsitlusest võimaliku
merele orienteeritud harjutusalana. Kaitseministeerium on andnud kooskõlastuse Letipea
harjutusalast loobumiseks üldplaneeringus.
Üldplaneeringuga on tehtud ettepanek maakonnaplaneeringus välja toodud Aseriaru külas asuva
pumphüdroelektrijaama kajastamisest loobumiseks, sest selle rajamiseks ei ole mitte ükski ettevõtja
huvi avaldanud ning puudub täpsem analüüs ala sobivuseks. Pumphüdroelektrijaama rajamise
vajadusel ilmnemisel tulevikus tuleb tegevuste kavandamiseks koostada kohaliku omavalitsuse
eriplaneering.
6.2. Maakonnaplaneeringu täpsustused
Üldplaneeringus on lähtuvalt kohalikust kontekstist ja vajadustest käsitletud neid teemavaldkondi,
millele maakonnaplaneeringutega on seatud üldised tingimused. Peamised üldplaneeringuga tehtud
maakonnaplaneeringute täpsustused puudutavad rohevõrgustikku, väärtuslikke põllumajandusmaid,
väärtuslikke maastikke ja tuuleenergeetika alasid.
Rohevõrgustiku (ptk 4.2.3) määramisel täpsustatakse ja korrigeeritakse maakonnaplaneeringutes
määratletud alasid, sh tehakse ettepanekud uute ribastruktuuride moodustamiseks (nt
sinivõrgustik). Ettepanekute tegemisel ei lähtuta kinnistu omandivormist vaid rohevõrgustiku toimise
vajadustest. Ettepanekud korrigeerida rohevõrgustiku alade ulatust tehakse kõlvikute, kaitsealuste
liikide leiukohtade, märgalade jms looduses esinevate objektide paiknemisest lähtuvalt.
Väärtuslike põllumajandusmaade (ptk 4.5) puhul on lähtutud Maaeluministeeriumi soovitusest
keskmise boniteedi osas ning massiivi suuruse osas on lähtutud kohaliku omavalitsuse seisukohast,
et vajadus kvaliteetse põllumajandusmaa kasutuselevõtuks on suur. Sellest tulenevalt on Viru-Nigula
valla puhul loetud väärtuslikeks põllumajandusmaadeks vähemalt ühe hektari suurused massiivid,
mille kaalutud keskmine boniteet on vähemalt 41 hindepunkti ning mis asuvad külas või alevikus.
Väärtuslike maastike (ptk 4.2.4) puhul on piire täpsustatud, laiendades alasid piirkonna maastikuliste
väärtuste paremaks kaitsmiseks (nt Vainupea-Rutja-Karepa-Toolse-Kunda väärtusliku maastiku
puhul on selle hulka arvatud Kunda linnaäärne KAH ala). Lisandus üks uus väärtuslik maastik vallale
iseloomulike põllumajandusmaastike kaitseks Nugeri külas. Ülejäänud juhtudel on valdavalt tegemist
kõlvikupiiridest, maaüksuse piiridest, sõiduteedest jms kohapealsetest oludest lähtuvatest
täpsustustest. Mereäärsed väärtuslikud maastikud on määratud vaid maismaa osas.
Potentsiaalset tuulepargi ala Kestla küla, Kõrkküla ja Liimala küla vahelisel alal on täpsustatud
lähtuvalt üldplaneeringu raames läbi viidud ruumianalüüsist, mille käigus välistati tuuleenergeetika
75 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
tootmiseks mittesobilikud alad (sh erinevad keskkonnakaitseliste piirangutega alad, elu- või
ühiskondlike hoonete läheduses asuvad alad, suurte taristuobjektide läheduses asuvad alad jms).
6.3. Kliimamuutustega arvestamine
Planeeringute kavandamisel ja koostamisel ning projekteerimistingimuste väljaandmisel tuleb
arvestada Keskkonnaministeeriumi koostatud arengukavaga ,,Kliimamuutuste mõjuga kohanemise
arengukava aastani 2030’’.
TINGIMUSED KLIIMAMUUTUSTEGA ARVESTAMISEKS
• Vältida ehitamist liigniisketel aladel. Piirkondades, kus on teadaolevalt esinenud üleujutusi, tuleb
tegevuste kavandamisel arvestada võimalike üleujutustega;
• Uute hoonete ehitamisel ja rajatiste kavandamisel ja püstitamisel pöörata tähelepanu nende
vastupidavusele äärmuslikele ilmastikuoludele (võimalikud üleujutused, tormikahjud);
• Sademevee ärajuhtimise lahenduste (süsteemid, kraavid, truubid vms) kavandamisel pöörata
tähelepanu nende kliimakindlusele ning toimivusele valingvihmade korral. Arvesse tuleb võtta
kavandatava tegevuse iseloomu ja piirkonna eripära;
• Põllukultuuride kasvu soodustamiseks pöörata tähelepanu väärtuslike põllumajandusmaade
säilitamisele maksimaalses võimalikus ulatuses.
6.4. Radoon
Aladel, kus radooni sisaldus pinnaseõhus on kõrge (ületab 50 kBq/m³), ning sellega piirnevatel
normaalse radoonisisaldusega (30-50 kBq/m³) aladel, tuleb elamute, olme- ja teiste
samaotstarbeliste hoonete projekteerimisel eelnevalt teha detailsemad radooniriski uuringud ja
vajadusel rakendada standardis49 esitatud radoonikaitse meetmeid. Samuti on nendel aladel soovitav
kontrollida radoonitaset olemasolevates hoonetes ja vajadusel rakendada asjakohaseid radoonikaitse
meetmeid. Alternatiivina radoonisisalduse mõõtmisele pinnases võib kõrge ja nendega vahetult
piirnevatel normaalse radoonisisaldusega aladel rakendada radoonikaitsemeetmeid ennetavalt.
Sellisel juhul on kohalikul omavalitsusel soovitav nõuda nende lisamist detailplaneeringu või
ehitusprojekti dokumentatsiooni.
Madala radoonisisaldusega on Viru-Nigula vallas üksnes Malla, Mahu ja Letipea piirkond, kõrge
radoonisisaldusega nt endine Aseri valla piirkond, Kunda linn koos sealt läände ja itta jäävate aladega
jne.
6.5. Müra ja õhusaaste
Ülemäärase müra tõttu võib igasugusel tegevusel olla mõju inimeste heaolule ja tervisele. Seetõttu
on atmosfääriõhu kaitse seadusest tulenevalt määratud üldplaneeringu maakasutuse juht-
otstarvetele järgmised mürakategooriad:
• Kalmistu, puhke ja looduslik maa-ala50 – I kategooria: tööstusmüra sihtväärtus päeval 45 dB
ja öösel 35 dB, liiklusmüra sihtväärtus päeval 50 dB ja öösel 40 dB;
49
Eesti Vabariigi standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“
50
Puhke ja loodusliku maa-ala P2 juhtotstarbe hulka kuuluvad puhke- ja virgestusrajatiste maa-alad.
76 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
• Elamu, ühiskondliku ehitise51, supelranna, puhke ja looduslik52 ja aianduse maa-ala – II
kategooria: tööstusmüra sihtväärtus päeval 50 dB ja öösel 40 dB, liiklusmüra sihtväärtus
päeval 55 dB ja öösel 50 dB;
• Keskuse maa-ala – III kategooria;
• Ühiskondliku ehitise maa-ala53 – IV kategooria
• Äri, tootmise, sadama ja mäetööstuse maa-ala – V kategooria;
• Liikluse maa-ala– VI kategooria.
MÜRA JA ÕHUSAASTE VALDKONNA TINGIMUSED
• Kunda linnas tuleb planeeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste seadmisel aluseks
võtta koostatud mürakaart54;
• Kunda linnas tuleb kaalutlusotsuste tegemisel ning müra leevendamise meetmete seadmisel
juhinduda muuhulgas müra vähendamise tegevuskavas55 sätestatud müra vähendamise
meetmetest;
• Potentsiaalsete mürarikaste aladega (sadamate, tootmisaladega) piirnevate I
mürakategooriasse kuuluvate alade kaitseks võib vajalikuks osutuda ka piirangute
kehtestamine müra tekitavate tegevuste läbiviimisele (nt teatud tegevuste piiramine öisel
ajal ja puhkepäevadel). Vastavat vajadust tuleb kaaluda iga konkreetse tegevuse osas eraldi;
• Iga uue arenduse korral või olemasoleva edasiarendamisel juhul, kui sellega kaasneb
saasteainete heitmine välisõhku, lõhnahäiringute teke või müra teke ja levik välisõhus, tuleb
juhtumipõhiselt anda hinnang mõju olulisusele. Tegevuse kavandamisel, mille jaoks on
vajalik õhusaasteluba, tuleb hinnata lõhnahäiringu võimalikku esinemist, välisõhku
heidetavate saasteainete koguseid ning teostada hajumisarvutused. Arvesse tuleb võtta teisi
piirkonnas olemasolevaid ning teadaolevaid kavandatavaid heiteallikaid ja võimalikku
koosmõju nendega;
• Arenduse korral, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, kuid mille puhul ei viida
läbi keskkonnamõju strateegilist hindamist, peab planeeringudokumentatsioon/projekt
sisaldama mürahinnangut;
• Tootmistegevuse kavandamisel tuleb tagada, et kavandava tegevusega (eraldiseisvalt või
koosmõjus teiste ettevõtetega) ei kaasne olulisi negatiivseid häiringuid ümberkaudsetele
aladele (saasteainete piirväärtuste ületamist väljaspool käitise territooriumi ja/või lõhnaaine
häiringutaseme ületamist ja/või vastavale alale kehtestatud müra normtaseme ületamist);
• Keskkonnahäiringuid põhjustava tegevuse lubamise osas konkreetsesse asukohta on otsuse
tegemisel oluline roll kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusel, et tagada tasakaal erinevate
huvide ja õiguste vahel;
• Olemasolevate tootmisalade kõrvale ei üldjuhul lubada uute elamute, puhkealade või teatud
otstarbega ühiskondlike ehitiste (lasteasutused, koolid, tervishoiu- ja hooldeasutused)
rajamist, kui ilmneb, et tootmisala ei suuda tagada nendel aladel nõuetekohast välisõhu
kvaliteeti. Uute elamute, puhkealade või ühiskondlike ehitiste rajamine on lubatud vaid juhul,
kui müra normtaseme täitmise tagab vastava arenduse kavandaja;
51
Ühiskondliku ehitise maa-ala hulka kuuluvad haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutused.
52
Puhke ja loodusliku maa-ala P1 juhtotstarbe hulka kuuluvad looduslikud ja poollooduslikud puhkealad ning veekogud.
53
Kõik muud ühiskondlikud hooned, va haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutused.
54
Kunda linna välisõhu mürakaart. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ), Tallinn 2018.
55
Kunda linna müra vähendamise tegevuskava. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ), Tallinn 2020.
77 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
• Inimeste kaitseks õhusaaste ja välisõhus leviva müra ebasoodsate mõjude eest tuleb
vajadusel rakendada ennetavaid ja leevendavaid meetmeid. Eelistada tuleb meetmeid,
millega saab vähendada välisõhku paisatavate saasteainete koguseid, lõhnahäiringuid ning
müra levikut välisõhku (ehituslikud, tehnoloogilised). Täiendavalt võib rajada müra levikut
takistava/vähendava piirde ning jätta või rajada kõrghaljastusega rohelise puhvertsooni
(laius sõltub kavandatavast tegevusest). Müratõke/puhvertsoon tuleb üldjuhul rajada
häiringut põhjustava käitise piiridesse;
• Tootmistegevuse kavandamisel, mis võib tõenäoliselt põhjustada saasteaine õhukvaliteedi
piir- või sihtväärtuse ületamist, tuleb heiteallikate asukoha valikul vältida alasid, kus
ebasoodsate ilmastikutingimuste korral on välisõhku väljutatud saasteaine hajumine loodus-
või tehisoludest tingitud põhjustel takistatud. Saasteallikad tuleb projekteerida selliselt, et
saasteainete väljumiskõrgus tagab saasteainete nõutava hajumise maapinnalähedases
õhukihis, et vältida välisõhu saastatuse taseme piirväärtuse ületamist;
• Nende tootmis- ja ärimaade puhul, mis piirnevad elamu- ja tundlikemate ühiskondlike
ehitiste aladega, tuleb müratekitavad tegevused teostada üldjuhul nende suhtes teisel pool
tootmishoonet, et suunata müra tootmisala sisse;
• Loomafarmide kavandamisel tuleb arvestada valitsevate tuulesuundadega. Laut tuleb
võimalusel planeerida reljeefilt madalamale ja valitsevate tuulte suhtes allatuult ning
sõnnikuhoidlad ümbritseda õhu liikumist suunavate barjääridega (hekid, puud, varjed).
Tegevuste läbiviimisel (nt sõnnikuveol ja -laotamisel) tuleb arvestada ilmastikuoludega;
• Ehitustöid teostada eelistatult (kui rakendatav ehitustehnoloogia seda võimaldab) ainult
päevasel ajal, et vähendada häiringuid lähedalasuvatele elamualadele või muudele
müratundlikele aladele;
• Suuremamahulise äri- või tootmistegevusega ning sadamatega seotud transpordivood tuleb
üldjuhul suunata mööda elamu-, puhke- ja ühiskondlike ehitiste aladest neid läbimata;
• Üldjuhul mitte kavandada uusi müratundlikke alasid ja hooneid (nt elamud, mänguväljakud,
lasteasutused, koolid, hooldekodud, teatud spordirajatised56) suurema liiklussagedusega
teede vahetusse lähedusse (kaitsevööndisse) ja olemasolevale raudteedele lähemale kui 200
m hajaasustuses ja 100 m tiheasutuses. Alternatiivina on see lubatud vaid juhul, kui müra
normtaseme täitmise tagab vastava arenduse kavandaja läbi leevendavate meetmete
(tegevuste/objektide paigutus arendusalal, vajadusel müratõke, hea heliisolatsiooniga
materjalide kasutamine hoonete välispiiretel vms). Uue raudtee rajamise järgselt tuleb selle
lähedusse muude tegevuste kavandamisel arvestada müra modelleerimise tulemustega;
• Uue tee kavandamisel ning olemasoleva rekonstrueerimisel peab taristuobjekti kavandaja
arvestama liiklusest tulenevate häiringutega ning tagama välisõhu kvaliteedi normidele
vastavuse teega külgnevatel aladel (vajadusel läbi leevendavate meetmete);
• Teelt lähtuva õhusaaste vähendamise seisukohalt on oluline rahuliku ja sujuva liikluse
tagamine ning tee regulaarne puhastamine tee äärde kogunevast tolmust ning
teehooldusvahenditest;
• Tootmisega kaasnevast liiklusest tulenevate negatiivsete mõjude vähendamiseks tuleb
vajadusel kehtestada kiirusepiirangud arendusalal ja/või piirkonnas, mis aitavad vähendada
transpordist tulenevat saastet ja müra. Arvestada tuleb, et piirkondlikud kiirusepiirangud on
efektiivsed vaid juhul, kui nende rakendamine on võimalik meetmetega, mis ei põhjusta
kiirendamist (nt künnised sõiduteel);
• Kruusakattega tee osas on üheks võimaluseks tolmust vabanemiseks kruusatee viimine
tolmuvaba katte alla. Kui puuduvad võimalused kohalike teede viimiseks tolmuvaba katte
56
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/163756?leiaKehtiv
78 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
alla, siis tuleb eeskätt elamute ja ühiskondlike ehitiste läheduses olevatel teelõikudel
teostada perioodiliselt (eelkõige kuival perioodil) tolmutõrjet;
• Parkimine tuleb lahendada omal maaüksusel ja moel, et parkimisega seotud müra ei häiri
elanikke.
6.6. Valgusreostus
VALGUSREOSTUSE VALDKONNA TINGIMUSED
• Välisvalgustus tuleb kavandada selliselt, et see täidab oma eesmärke ning reostab
võimalikult vähe keskkonda. Valgustuslahenduste väljatöötamisel tuleb rakendada vastavat
kaasaegset oskusteavet, et vältida ülevalgustamist ja vähesäästlike süsteemide
rakendamist;
• Välisvalgustuse kavandamisel tuleb jälgida, et valgus on suunatud valgustamist vajavale
objektile, mitte sellest eemale;
• Tänavavalgusti puhul tuleb järgida, et valgus ei kiirgu ülespoole ja ka külgedele kiirguks
valgust suhteliselt vähem;
• Liiklusohutuse seisukohalt tuleb jälgida, et ettevõtete (reklaam)valgustus ei häiri teedel
liiklejaid.
6.7. Riigikaitselised objektid
Üldplaneeringu koostamise ajal riigikaitselisi ehitisi ja nende piiranguvööndeid Viru-Nigula vallas ei
asu ning üldplaneeringuga neid sinna ka ei planeerita. Riigikaitseliste objektide kavandamisel
üldplaneeringu koostamise järgselt tuleb arvestada peatükis 3.5.13 toodud tingimustega,
Riigikaitseliste ehitiste töövõimet võivad mõjutada üle 28 m kõrgused ehitised ja mistahes kõrgusega
tuulikud, mistõttu kõigi selliste objektide kavandamisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumiga
ning vastavad planeeringud ja projektid nendega kooskõlastada.
79 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
7. Üldplaneeringu elluviimine
Pärast käesoleva üldplaneeringu kehtestamist kaotavad kehtivuse varasemalt kehtestatud Kunda
linna üldplaneering (kehtestatud 21.06.2001), Aseri valla osavalla planeering (kehtestatud
28.09.2004) ja Viru-Nigula valla üldplaneering (kehtestatud 22.11.2007).
Maakasutus- ja ehitustingimuste määratlemisel on üldplaneeringu koostamisel arvestatud ennekõike
varem koostatud üldplaneeringuid ning nende rakendamisel ilmnenud probleeme, kuid ka säilitamist
vajavaid põhimõtteid. Nii maakasutuse- kui ka ehitustingimuste määratlemisel on rõhk paindlikkusel
– numbriliste väärtuste puudumisel (nt kõrguspiirangud, maaüksuse miinimumsuurus vms) tuleb
ennekõike lähtuda olemasolevast olukorrast (ehitusmahud, katastriüksuste suurused), antud
üldplaneeringus kirjeldatud üldtingimustest ning väärtustest ja piirangutest.
Maakasutuse puhul on üldplaneeringus esitatud juhtotstarvete ja sihtotstarvete seoste tabel, mis
ilmestab juhtotstarvete sisu – millised katastriüksuse sihtotstarbed on lubatud üldplaneeringus
toodud juhtotstarvete puhul. See on vajalik üldplaneeringu eluea vältel vajaliku paindlikkuse
tagamiseks, et vähendada halduskoormust, ebavajalikku detailplaneeringu koostamist ning
piirkondade mitmekesistamist.
Maakasutuse rakendamisel kehtib põhimõte – kui juhtotstarve on üldplaneeringus määratud, tuleb
ala elluviimisel lähtuda üldplaneeringus toodud maakasutuse juhtotstarbest, piirkondlikest
ehitustingimustest ning teistest piirkonnas olemasolevatest väärtustest ja kehtivatest piirangutest
(sätestatud üldplaneeringu ptk 4). Kui juhtotstarve ei ole üldplaneeringuga määratud, tuleb
omavalitsusel sihtotstarbe määramisel (nt läbi detailplaneeringu, projekteerimistingimuste või
omavalitsuses üksikotsuse), lähtuda üldplaneeringus seatud tingimustest, alal väljakujunenud
ehitus- ja hoonestuslaadist, valdavast tegevusest piirkonnas, piirkondlikest ehitustingimustest ning
teistest piirkonnas olemasolevatest väärtustest ja kehtivatest piirangutest.
Ehitustingimuste määratlemisel on seatud üldised ehitustingimused, mis kehtivad nii tihe- kui ka
hajaasustusaladel, eraldi ehitustingimused tihe- ja hajaasustusele ning piirkondlikud
ehitustingimused (elamutele), mis kehtivad konkreetsetes asulates või üldplaneeringuga
määratletud piirkondades (vt jaotis 2.4). Piirkondlikke ehitustingimusi tuleb käsitleda kui erinorme –
kui piirkondlikes ehitustingimustes vastust ei ole, tuleb vaadata vastavalt piirkonnale ehitustingimusi
haja- ja tiheasustusaladel. Kui neist ehitustingimustest soovitud alale vastust ei saa, tuleb hinnata
üldisi ehitustingimusi.
Planeeringu rakendamine avalikes huvides toimub üldjuhul valla eelarve vahenditest. Elamu-,
tootmis- ja ärimaade kavandamine toimub reeglina eraomanike algatusel ja finantseerimisel.
Järgnevalt on kajastatud avalikest huvidest ja majanduslikest võimalustest lähtuvad tegevused:
• Kokkulepete sõlmimine erateede avalikuks kasutamiseks määramiseks;
• Puhkealade ja liikumisradade võrgustiku arendamine;
• Ühiskondlike hoonete ja rajatiste arendamine;
• Tuletõrje veevõtukohtade rajamine;
• Jalg- ja jalgrattateede rajamine.
TÄIENDAVAD TINGIMUSED ÜLDPLANEERINGU RAKENDAMISEL
• Kui rajatavatele hoonetele on vajalik taristu välja ehitamata (või projektiga lahendamata),
on vallal õigus keelduda hoonele kasutusloa või ehitusloa väljastamisest;
• Senist maa kasutamise sihtotstarvet ei muudeta üldplaneeringu kehtestamisega.
Üldplaneering annab üldise suuna tulevikuks. Maa omanik saab ala kasutada kehtiva
sihtotstarbe kohaselt seni, kuni ta seda soovib.
80 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
8. Jätkutegevused
Järgnevalt on loetletud võimalikud jätkutegevused, mille vajadus on esile kerkinud üldplaneeringu
koostamise käigus, kuid mida on mõistlik lahendada üldplaneeringust sõltumatult selle
jätkutegevustena:
• Kunda linna ümbersõidu tasuvusanalüüs ning trassikoridori tehnilise teostatavuse analüüs
ümbersõidukoridori vajaduse väljaselgitamiseks;
• Kunda linna ümbersõidukoridori tasuvuse ja vajaduse selgumisel valla osaüldplaneeringu
koostamine trassi täpse asukoha kavandamiseks ja sellega kaasnevate mõjude hindamiseks;
• Maastikuhoolduskavade koostamine väärtuslikele maastikele;
• Kultuuriväärtuslikult oluliste alade ja objektide inventariseerimine ja teemaplaneeringu
koostamine;
• Kui otsustatakse Kunda paisu rekonstrueerimine, siis tuleb tagada Natura kaitse-eesmärkide
täitmine;
• Transpordiametil viia Tallinn-Narva maantee ümberehitamise kavandamisel läbi
kultuuriväärtuste täpsem hindamine ja kasutustingimuste seadmine;
• Ajaloolistele hoonetele ja rajatistele väärika sisu ja funktsiooni leidmine, et nende taastamine
ja edasine säilimine oleks jätkusuutlik. Vajalik on tagada nende objektide korrashoidmiseks
vajalikud ressursid, mis võib eeldada riikliku, maakondliku ja kohaliku tasandi kokkuleppeid;
• Kunda miljööväärtuslikul alal (tsemenditehase varemete piirkonnas) teemapargi loomine;
• Teede ehitamise ja rekonstrueerimise kavandamisel, sh valla teehoiukava ülevaatamisel või
uue kava koostamisel, tuleb analüüsida toimunud ja üldplaneeringuga kavandatavast
maakasutusest tulenevaid prognoositavaid muutusi riigi ja kohalike teede liiklustiheduses.
Seejuures on oluline anda hinnang teede seisukorrale ja vajadusel rakendada täiendavaid
meetmeid olukorra parandamiseks;
• Valla teehoiukava ülevaatamise käigus ning teede ehitus- ja rekonstrueerimistöödeks
vajalike ressursside planeerimisel tuleb tähelepanu pöörata liiklusest tingitud
keskkonnamüra ja tekkiva tolmu vähendamisele.
81 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
9. Olulise keskkonnamõju seire
Arvestades planeeringutega kavandatava tegevuse mõju Viru-Nigula valla keskkonna kujundamisel,
vajadusega tagada tervislik ja elanike ootustele vastav ümbritseva ja sotsiaalse keskkonna seisund
ning omavalitsuse töö paremaks korraldamiseks, on lülitatud keskkonnaseire programmi ruumilise
planeerimise seireindikaatorid ja nende analüüs.
Viru-Nigula valla üldplaneeringu elluviimisega kaasneva tegevuse mõjude mõõtmiseks
(mõõtmissagedus üks kord aastas) rakendatakse järgmisi indikaatoreid:
1) naabrussuhetel ja avalikul huvil põhinevate vastuväidete arv detailplaneeringute
menetlemisel, neist rahuldamata jäänud vastuväidete osakaal;
2) üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute osakaal;
3) rohealade pindala muutumine absoluutsuuruses ja elaniku kohta;
4) ülenormatiivse müraga piirkonna suurus, seal elavate elanike arv ja osakaal;
5) keskmine elamukruntide suurus piirkonnas;
6) kortermajades elavate elanike osakaal;
7) valda läbivate ja vallast lähtuvate liiklusvoogude suhe;
8) kergliiklusteedega varustatus (meetrit elaniku kohta);
9) ühistranspordi kasutajate osakaal;
10) laste koolitee: jalgsi, jalgrattaga, ühistranspordiga, autoga, muu – osakaal;
11) eramootorsõidukitega tehtud sõitude osakaal.
Kohaliku omavalitsuse tasandil on planeeringute regulaarne ülevaatamine kehtestatud vastavalt
planeerimisseadusele, millest lähtuvalt vaadatakse üle:
1) planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused;
2) planeeringu vastavus käesoleva seaduse eesmärgile;
3) planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja
looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused;
4) planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus;
5) kehtivad detailplaneeringud, et tagada nende vastavus üldplaneeringule ning vajaduse korral
algatatakse nende muutmise või kehtetuks tunnistamise menetlus;
6) muud planeeringu elluviimisega seotud olulised küsimused.
Seda ülesannet käsitletakse võimalusena analüüsida planeeringute elluviimisega kaasnevaid mõjusid
ja kavandada ilmnenud ebakõladele uute planeeringutega leevendavaid meetmeid. Toimingu
sagedus on kohaliku omavalitsuse valimisperiood – 4 aastat.
Üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute koostamine on üldjuhul välistatud. Põhjendatud
vajaduse ilmnemisel tuleb jälgida, et üldplaneeringut muutvate detailplaneeringutega ei halvendata
selle lähiümbruse maa-ala ehitus- ja keskkonnatingimusi. Vajadusel tuleb detailplaneeringu
koostamisel nõuda täiendavate leevendavate meetmete rakendamist.
Viru-Nigula valla territooriumil on rida seirepunkte, kus teostatakse riiklikku seiret vastavalt
kindlaksmääratud programmidele (põhjavee seire, kiirgusseire, maastike ning looduslike looma- ja
82 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
taimeliikide ja koosluste seire, pinnavee, veekogude ja mere seire, põhjaveeseire, välisõhu ja
sademete seire)57.
Kõikide ülalnimetatud seireliikide tulemusi on võimalik keskkonnakaitselise olukorra parandamise
eesmärgil tegevuste edasisel kavandamisel arvesse võtta. Viru-Nigula valla üldplaneeringu
elluviimisega kaasneva keskkonnamõju seire oleks mõistlik ühitada naabervaldades rakendatava
analoogse regionaalse seiresüsteemiga, et saada omavahel võrreldavaid andmeid. Vastava
seiresüsteemi ülesehitamise väljatöötamine toimub vajadusel pärast üldplaneeringu kehtestamist
koostöös naaberomavalitsustega. Oluline on ka Viru-Nigula valla erinevate strateegilise (sh
ruumilise) planeerimise dokumentide KSH-des kavandatud seiremeetmete ja mõõdetavate
indikaatorite omavaheline kooskõla.
57
vt Keskkonnaregister
83 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
10. Mõisted
Abihoone on krundil paiknevat põhihoonet teenindav hoone (saun, garaaž, kuur, katlamaja,
pesuköök, töökoda, ateljee vms), mis on põhihoonega võrreldes mahuliselt oluliselt väiksem.
Aianduse maa-ala on põllumajandussaaduste isiklikuks tarbeks kasvatamise alad, mis üldjuhul
paiknevad tiheasustusaladel või nende vahetus läheduses.
Ajalooliselt väljakujunenud viisi all on silmas peetud eelmise sajandi esimesel poolel olnud
külastruktuuri ja tihedust ning kinnistutel paikneva hoonestuse asetust kas kinnise või poolsuletud
seto õue printsiibil või lihtsalt mitmest hoonest koosnevat majapidamist, kusjuures hoonete
ehitusaeg võib olla ja tavaliselt ongi erinev.
Asustusstruktuur on piirkonnale iseloomulik väljakujunenud asustuse paiknemine. Asustuse
iseloomu mõjutavad looduslikud, ajaloolis-kultuurilised ja transpordigeograafilised tegurid.
Avalik hoone on hoone, mis pakub avalikke teenuseid, nt haigla, teater, koolimaja, vallamaja vm.
Avalik ruum on keskkond või koht, mis on piiranguteta ligipääsetav kõigile kasutajatele. See on
oluline inimestevahelise suhtluse keskkond ning aitab kaasa kogukonnatunde tekkimisele ja
olemasolule. Avalikuks ruumiks on näiteks väljak, külaplats, turg, kauplus, park, tänav,
raamatukogu, matkarada jms.
Avaliku ruumi kvaliteet väljendub avaliku ruumi omadustes, mis muudavad selle atraktiivseks,
tervislikuks, ligitõmbavaks, mitmekesiseks, kasutajasõbralikuks ja turvaliseks. Avalikku ruumi
planeerides peab arvestama väga erinevate kasutajatega ning looma eeldused võimalikult
mitmekesiste tegevuste jaoks.
Elamu maa-ala on erinevat tüüpi elamute (nt üksik-, kaksik-, rida-, kahe või mitme korteriga
elamud) alad.
Hajaasustusala on ala, mis jääb väljapoole üldplaneeringuga määratud tiheasustusalasid.
Hajaasustusala tingimused ja rakendamine tuleneb õigusaktidest.
Hoonestuslaad on piirkonna hoonestusele iseloomulike tunnuste kogum, mis võib seisneda hoone
kõrguses, mahus, krundijaotuses, hoonete paiknemises üksteise suhtes või krundil.
Inimmõõde planeerimises on inimese vajadustele keskenduv ruumilahenduse kavandamine, mille
juures arvestatakse inimeste taju, liikumise, huvide ja käitumisega, ning elanikud on kaasatud oma
elukeskkonna arendamisse. Inimmõõtmeline välisruum on kvaliteetne ja turvaline, soodustab jalgsi
või rattaga liikumist, väärtustab ruumi sotsiaalseid ja kultuurilisi funktsioone ning soodustab
kogukondlikku tegevust ja suhtlemist.
Kalmistu maa-ala on kalmistu ja matmisega seotud loodusliku või poolloodusliku ilmega maa-ala,
kuhu on lubatud rajada kalmistu jaoks vajalikke ehitisi (nt kabel, tavandihoone, krematoorium,
urnimüür).
Keskkonnahäiring58 (häiring) on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju
keskkonnale, sh keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või
kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist
normi või mis on arvulise normiga reguleerimata.
Keskkonnarisk on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus.
Keskuse maa-ala on multifunktsionaalse kasutusega ala, kus on lubatud erinevat tüüpi elamud,
majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus, spordi-, meelelahutus- ja ühiskondlikud
ehitised, puhkealad ning teed ja väljakud.
58
Definitsioon vastavalt Keskkonnaseadustiku üldosa seadusele.
84 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
Kohaliku tähtsusega sõidutee on üldplaneeringu kontekstis mootorsõidukiga läbitav tee, mis
teenindab kohalikku liiklust hoolimata tee omandivormist. Tegu ei ole kohaliku teega
ehitusseadustiku tähenduses.
Kompaktse asustusega ala on asustus- ehk rahvastikutihedusel põhinev piirkond, kus rahvastiku
tihedus on ümbritsevatest aladest tihedam.
Kompaktse hoonestusega ala on hoonestustihedusel põhinev piirkond, kus hooned paiknevad
üksteisele lähemal kui ümbritsevatel aladel.
Korterelamu on kolme või enama korteriga elamu, kus korteritesse pääseb üldjuhul sisse maja
ühiskasutatavast koridorist või trepikojast, mis moodustab osa hoone suletud brutopinnast.
Kultuurimälestis on kultuuripärandisse kuuluv ajaloolise, etnograafilise, linnaehitusliku, teadusliku,
kunstilise, arhitektuurse, usundiloolise või muu kultuurilise väärtusega objekt, mida peetakse
vajalikuks säilitada tulevastele põlvkondadele. Eestis on kultuurimälestis muinsuskaitseseaduse järgi
riigi kaitse all olev kinnis- või vallasmälestis või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm.
Lauter on kohapealsete looduslike materjalide ümberpaigutamise teel rajatud koht veesõidukite
randumiseks. Lautrikohas puuduvad tehislikult rajatud rajatised ning selle kaudu saab randuda ja
vajadusel paati kaldale tõmmata, kuid mitte silduda.
Liikluse maa-ala on tee, tänava või väljaku, raudtee ja reisijate teenindamiseks kavandatud
transpordihoone või -rajatise ala.
Looduslik ala on loodusliku maakattega ala, mis hõlmab haritavat maad, metsamaad, rohumaad,
märgalasid (nt sood, üleujutatavad jõeluhad, veekogud) jms looduslikke alasid, mis ei ole
asendunud tehis- ja inimtekkeliste aladega (sh hoonestatud ning teede ja tehnovõrkudega kaetud
alad jms).
Maakasutuse juhtotstarve on territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud
piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuuna.
Maakasutuse kõrvalotstarve on maakasutuse juhtotstarvet toetav või mitmekesistav otstarve,
mis ei takista juhtotstarbe ellu viimist.
Maaparandussüsteem on maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamiseks ja keskkonnakaitseks
vajalike ehitiste kogum.
Maaparandussüsteemi maa-ala on ala, mis on kuivendatud või niisutatud või mille veerežiim on
kahepoolselt reguleeritud maaparandussüsteemi toimimise tulemusena.
Miljööväärtuslik ala on kohaliku tasandi kaitsealune piirkond, mille terviklik miljöö kuulub
säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja
omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu.
Mäetööstuse maa-ala on maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav ala, kuhu on lubatud
rajada maavara kaevandamiseks ja selle teenindamiseks vajalikke hooneid ja rajatisi.
Määramata juhtotstarbega maa-ala on ala, kus perspektiivis on lubatud kõik katastri
sihtotstarbed, kui need sobivad piirkonda ning antud tegevus lähtub üldplaneeringus etteantud
tingimustest.
Müratundlikud objektid on nt elamud, lasteasutused, koolid, hooldekodud, mänguväljakud, teatud
spordirajatised jms.
Oluline avalik hoone või rajatis on suunatud kohaliku omavalitsuse põhifunktsiooni täitmisele või
suurema elanikkonna teenindamiseks (nt kool, kultuurimaja, huvikeskus, kaubanduskeskus,
päästekomando).
85 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
Oluline ruumiline mõju59 on mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood,
saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise
kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt.
Poollooduslik ala ehk poollooduslik kooslus ehk pärandkooslus on loodusliku elustikuga kooslus,
mida on kestvalt niidetud või karjatatud. Need on rohttaimkattega alad, kus on säilinud looduslik
rohukamar ja taimestik ning inimtegevus piirdub peamiselt saagi koristamisega (niitmine,
karjatamine).
Puhke ja looduslik maa-ala on mõeldud puhkamiseks, virgestustegevuseks ja mitmesugusteks
vaba aja veetmise võimalusteks.
Puhverala või puhvervöönd on ala, kus mingile objektile kahjulike keskkonnategurite mõju
sumbub, nt haljasala elamu ümber, võsariba veekogu kaldal, kaevu kaitsevöönd jm.
Põhihoone on hoone, mille peamine kasutusotstarve on määratud kehtestatud planeeringus
vastavalt krundi kasutamise sihtotstarbele.
Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa
majandamiseks. Raadamise tulemusena võidakse metsamaa muuta näiteks põllumaaks,
hoonestatud alaks, kaevandusmaaks vms, mis eeldab metsa jäädavat eemaldamist.
Ridaelamu on kolmest või enamast sarnasest küljeti kokku ehitatud ja eraldi sissepääsudega
elamuühikust (ehk ridaelamuboksist) koosnev elamu, mis võib paikneda mitmel krundil.
Riigikaitse maa-ala on riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse otstarbel kasutatav maa (nt
piirületuspunkti-, tollipunkti-, riigikaitse-, kinnipidamiskoha-, päästeteenistuse- ja
korrakaitseehitiste maa, sisekaitse- ja kaitseväerajatiste maa, harjutusväljaku maa).
Rohekoridor ehk ribastruktuur on tugialasid ühendav rohevõrgustiku element. Koridor on tugialaga
võrreldes vähem massiivne ja kompaktne ning ajas kiiremini muutuv või muudetav.
Rohevõrgustik ehk ökoloogiline võrgustik, mis on planeerimisel kõige selgemini ja lihtsamini
eristatav kui nn roheluse domineerimisega ala. Rohevõrgustikku hulka on kaasatud lisaks
siseveekogud (sinivõrgustik) ja loodusliku ilmega avamaastikud.
Sadama maa-ala on sadama territooriumi ala maismaal, mis on sadamateenuse osutamiseks
kasutatav maa-ala, kus asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised.
Supelranna maa-ala on avalikult kasutatav, nõuetele vastavalt rajatud supelranna ala, mille
eesmärk on inimestele suplemise ja puhkamise võimaldamine.
Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted on kemikaaliseadusest tulenevalt künniskogusest
või alammäärast60 suuremas koguses ohtlikke kemikaale käitlevad ettevõtted.
Tiheasustusala on üldplaneeringuga määratud kui linnas või alevikus selgelt piiritletav kompaktse
asustuse ja hoonestusega ala. Tiheasustusala iseloomustab polüfunktsionaalsus – erinevate
eluvaldkondade kooseksisteerimine ruumis, hoonete ja asustuse tihedus, valdavalt kesksete võrkude
olemasolu või nende kavandamine pikas perspektiivis. Maakonnaplaneeringu linnalise asustusega ala
piir Kunda linnas on võrdseks loetud tiheasustusalaga.
Tootmise maa-ala on erinevate tootmisetegevuste (sh tootmishooned, laohooned ja hoidlad,
tootmist toetavad ehitised jne) jaoks mõeldud maa-ala.
Tugiala (varem kasutati mõistet tuumala) on rohevõrgustiku ruumielement. Piirkond, millele
süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub. Tugialadel paiknevad rohevõrgustiku süsteemi
59
Definitsioon tugineb PlanS-ile.
60
Alammäärad ja künniskogused on kehtestatud majandus- ja taristuministri 02.02.2016.a määrusega nr 10 „Kemikaali
ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“.
86 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering
seisukohalt kõige olulisemad elemendid nagu kaitsealad, loodus- ja keskkonnakaitseliselt
väärtustatud alad, suured looduslikud alad jm.
Tugi-toimepiirkond on maakonnatasandist väiksem funktsionaalne piirkond. Nende
toimepiirkondade keskuste roll on toetada maakonnakeskusi. tugi-toimepiirkonnad on olulised
töökohtade, hariduse ning muude põhiteenuste pakkumise efektiivsemal ja kvaliteetsemal tagamisel.
Tundlikud alad – alad, kus on ette nähtud tegevused, mis eeldavad oluliste häiringute mitte
esinemist. Nt elamud, puhkealad, ühiskondlikud alad jms.
Tuulepark61 on mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga
ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam.
Väikesadam on sadam või sadama osa, kus osutatakse sadamateenuseid 24-meetrise ja väiksema
kogupikkusega veesõidukitele;
Väiketuulik62 on tuulik kogukõrgusega kuni 30 m ning tegu on seadmega, mis muundab
tuuleenergia elektrienergiaks tarbijate vahetus läheduses.
Õueala – elamust ja kõrvalehitistest koosnev hooneterühm koos nende vahel ja ümber asuva maa-
alaga, mis harilikult on piiratud aiaga. Õueala on määratud vastava kõlviku ulatuses Eesti Põhikaardil
või detailplaneeringuga. Õueala on vajalik seal asuvate hoonete teenindamiseks ning seal võivad
paikneda teed, platsid, haljasalad ja muud lagedad alad.
Äri maa-ala on äri ja teenindustegevuste (majutus, toitlustus, kaubandus, meelelahutus, teenindus,
sport jne) pakkumiseks mõeldud maa-ala.
Ökoton on kahe taimekoosluse vaheline selgesti eristuv siirdeala, nt veekogude kaldavöönd, metsa
ja raba vaheline niiske rabastuv metsaala.
Ühiskondliku ehitise maa-ala on avalikkusele suunatud ehitiste rajamiseks (sh kool, hooldekodu,
muuseum, lasteaed, perearstikeskus, kirik, spordihoone) mõeldud ala.
Üksiktuulik on üle 30 m kõrgune elektrituulik, mis pole teiste elektrituulikutega ühendatud ning
mis muundab tuuleenergia elektrienergiaks tarbijate vahetus läheduses.
61
Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määrus nr 184 „Võrgueeskiri”.
62
http://www.tuuleenergia.ee/vaiketuulikud/mis-on-vaiketuulik/
87 / 87
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Viru-Nigula valla üldplaneeringule ja keskkonnamõju strateegilisele hindamisele laekunud ettepanekud
Sisukord
1. AMETID ................................................................................................................ 3
Veterinaar- ja Toiduamet ................................................................................................... 3
Päästeamet ...................................................................................................................... 3
Muinsuskaitseamet ............................................................................................................ 6
Maa-amet ...................................................................................................................... 17
Politsei- ja Piirivalveamet ................................................................................................. 56
Terviseamet ................................................................................................................... 56
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ......................................................................... 58
Keskkonnaamet .............................................................................................................. 60
Lennuamet ..................................................................................................................... 93
Transpordiamet .............................................................................................................. 93
Veeteede Amet .............................................................................................................. 102
2. MINISTEERIUMID ............................................................................................. 102
Siseministeerium ........................................................................................................... 102
Kaitseministeerium......................................................................................................... 102
Rahandusministeerium ................................................................................................... 106
Keskkonnaministeerium .................................................................................................. 132
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium .................................................................... 144
Maaeluministeerium ....................................................................................................... 147
3. KOHALIKUD OMAVALITSUSED, ETTEVÕTTED, ERAISIKUD JT............................ 150
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ............................................................................. 150
Haljala vallavalitsus ........................................................................................................ 154
Lüganuse vallavalitsus .................................................................................................... 155
Rakvere Vallavolikogu..................................................................................................... 156
MTÜ Eesti Erametsaliit .................................................................................................... 156
1 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Levikom Eesti OÜ ........................................................................................................... 159
R. Türkel ....................................................................................................................... 159
Eestimaa Looduse Fond (ELF) .......................................................................................... 160
Elering AS ..................................................................................................................... 160
Baltic Tank AS ............................................................................................................... 161
AS Estonian Cell............................................................................................................. 161
Kunda Sadam AS ........................................................................................................... 162
A. Tull 163
Lontova elanikud............................................................................................................ 169
E. Mägi ......................................................................................................................... 169
Sadama 7T8 OÜ ............................................................................................................. 170
Sunly OÜ ...................................................................................................................... 170
Enefit Green AS ............................................................................................................. 171
PurBus OÜ (T. Tamm) .................................................................................................... 173
P. Vehm ........................................................................................................................ 174
M. Vasiljuk .................................................................................................................... 174
M. Sternhof ................................................................................................................... 174
Windpower OÜ ............................................................................................................... 174
Utilitas OÜ..................................................................................................................... 178
Riigi Kinnisvara AS ......................................................................................................... 184
A. Järv .......................................................................................................................... 185
A. Aron ......................................................................................................................... 186
O. Penek ....................................................................................................................... 188
M. Viik 191
4. AVALIKUL ARUTELUL ESITATUD ETTEPANEKUD ............................................... 194
K. Oras ......................................................................................................................... 194
Aseri elanikud ................................................................................................................ 194
R. Heinmets .................................................................................................................. 194
2 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
ÜP etapp, kirja
Nr Osapool Kirja sisu (lühendatult) Omavalitsuse seisukohad
kuupäev ja nr
1. AMETID
Lähteseisukohad Leida üldplaneeringuga asukoht taudistunud põllumajandusloomade Ettepanekuga ei arvestata. Lähtume Ra-
võimalike matmispaikade osas. handusministeeriumi ja VTA vahel toimu-
Veterinaar- 13.07.2018 nr
nud koosoleku tulemusest, et üldplanee-
ja Toiduamet 1.1-23/6410
ring ei ole parim vahend kriisiolukordade
teema lahendamiseks.
Kooskõlastamine Üldplaneeringu tähelepanekud:
Päästeamet 25.11.2021 nr 1. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringus peatüki 4.7 peakirjas viida- 1. Arvestame ettepanekuga.
7.2-3.3/8808-2 takse ohtlikule ettevõttele. Kemikaaliseaduse alusel jagunevad ette-
võtted suurõnnetuse ohuga ja ohtlikeks ettevõteteks. Seetõttu peab
olema peatüki 4.7 pealkiri „Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõt-
ted“.
2. Peatükis 4.7 kord käsitletakse mõistet ohtlik ettevõte ning seejä- 2. Korrigeerime sõnastust.
rel suurõnnetuse ohuga ettevõte või mõlemaid koos. Kemikaalisea-
duse alusel jagunevad ettevõtted suurõnnetuse ohuga ja ohtlikeks
ettevõteteks. Palume lähtuda kemikaaliseaduse mõistetest.
3 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
3. Peatükis 4.7 on välja toodud tingimused ohtliku ettevõtte ohualas. 3. Selgitame, et üldplaneeringuga ei ole kavan-
Samas antud punktides käsitletakse nii ohualaga seotud punkete kui datud uusi ohtlikke või suurõnnetuse ohuga et-
ka uue käitise st uue ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ettevõtte ra- tevõtteid. Oleme arvestanud Kunda linna terri-
jamist. Seetõttu palume antud peatükki täpsustada ning kirjeldada tooriumil paiknevate suurõnnetuse ohuga ette-
selgemalt erinevatest tingimustest. Üldplaneeringust peavad sel- võtetega. Tingimused ohtliku või suurõnnetuse
guma planeeritavad riskiallikad ja nende mõju hinnang olemasole- ohuga ettevõtete kohta on määratud järgmise
vale ning kaitsemeetmed, mida rakendatakse. 10-15 aasta perspektiivis. ÜP seletuskirja
täiendatud.
4. Viru-Nigula vallas asub kaks suurõnnetuse ohuga ettevõtet: 4. Oleme suurõnnetuse ohuga ettevõtetega ar-
vestanud.
• Wibax Tank AS Kunda terminal (B-kategooria suurõnnetuse
ohuga ettevõte).
• Aktsiaselts Estonian Cell (A-kategooria suurõnnetuse ohuga
ettevõte).
5. Kaliküla aianduspiirkonna puhul ei ole sisuliselt tegemist enam ha- 5. Seletuskirjas on seatud tingimus olema-
jaasustusega ning sellest tulenevalt tuleb mõelda tuletõrje veevarus- soleva hoonestusega aladel (sh aiandus- ja su-
tuse tagamisele antud piirkonnas. vilaühistud) ühisveevõrgu baasil normikohase
hüdrandisüsteemi või tuletõrje veevõtukohtade
rajamiseks. Tingimuse rakendamisega tuleb
arvestada ka Kalikülas.
Lisame katastriüksusele 90201:001:0030 Kali-
küla sissesõidu äärde lokaalse tuletõrje vee-
võtuhoidla.
6. Viru-Nigula alevikus tuleb samuti tuletõrje veevarustus tagada, 6. Üldplaneeringuga on seatud tingimus olema-
tegemist on tiheasustusega ning praegusel hetkel antud piirkonnas soleva hoonestusega aladel ühisveevõrgu baa-
tulekustutusvee tagamise lahendus sisuliselt puudub. sil normikohase hüdrandisüsteemi või tuletõrje
veevõtukohtade rajamiseks. Tingimuse raken-
damisega tuleb arvestada ka Viru-Nigula alevi-
kus.
4 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Lisame perspektiivse tuletõrje veevõtuhüdrandi
katastriüksusele 90202:004:0050 Viru-Nigula
alevikus.
Üldplaneeringus ei ole nimeliselt neile viidatud, sh puuduvad ohusta- Oleme arvestanud Kunda linna territooriumil
tud alad. Seetõttu palume välja tuua käitised ja nende ohualad, sh paiknevate suurõnnetuse ohuga ettevõtetega.
nende tegevusega seotud võimalikud ohud ja riskid ning nende mõju Mõlemad ettevõtted koos ohualadega on kajas-
hinnang planeeritavale. Soovitame olemasolevad riskiallikad koos tatud ka üldplaneeringu kaardirakenduses.
ohualadega kanda kaardirakendusele (https://gis.skpk.ee/por- Täpsemalt on see leitav Tehnovõrgud -> Vee-
tal/apps/webappviewer/in- varustus ja kanalisatsioon -> Tuletõrje veevõ-
dex.html?id=29fd6339952141fb92c51b8912856c84). tukoht.
Üldplaneeringus tuleb arvestada olemasolevate riskiallikatega. Soovi
korral on võimalik kasutada Päästeameti avaandmeid
(https://www.rescue.ee/et/juhend/avaandmed/suuronnetuse-ohuga-
ja-ohtlikud-ettevotted).
Juhime tähelepanu asjaolule, millega üldplaneeringus arvestada: 1. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.7 on
toodud tingimused, millega tuleb arvestada
1. Üldplaneeringus ei saa anda uue tegevuse puhul väga konkreetset
ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte
sisendit ohualade ulatuste kohta. Samas tuleb kirjeldada asukoha
ohualas.
valiku piiranguid, anda üldine hinnang doominoefekti võimaluse
kohta ning sellest tulenevalt teha järeldused, millised võivad olla KSH aruandes ei ole doominoefekti hinnatud,
meetmed tagajärgede ennetamiseks ja leevendamiseks. kuna nii Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardira-
kenduse kui ka Päästeameti kodulehel oleva
info kohaselt ei ole kummagi vallas asuva suu-
rõnnetuse ohuga ettevõtte puhul tegemist doo-
minoefektiga käitisega.
2. Üldplaneeringus tuua välja täiendavad objektid, mille puhul on va- 2. Seletuskirjas on toodud DP koostamise ko-
jalik koostada detailplaneering: hustusega alad ja juhud, sh olulise avaliku huvi
a. suurõnnetuse ohuga või ohtlikkus ettevõttes muudatuste korral, mis väljendub ruumilises mõjus naaber-
tegemine, mis ei nõua planeerimisseadusest tulenevalt kinnistutele ehitusmahu olulises suurenemises
detailplaneeringut; või transpordivoogude või külastajate hulga
suurenemises või visuaalse mõju, müra, toor-
aine või tööjõu vajaduse suurenemises ehitise
5 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
b. suurõnnetuse ohuga või ohtlikku ettevõtte või nende kavandatavas asukohas võrreldes senisega.
ohualasse planeerimine, kui tegemist ei ole tiheasutusala- Täiendavalt võib kohalik omavalitsus DP koos-
dega. tamise algatada tulenevalt PlanS §125 lg-st 3.
Ülaltoodud asjaoludest ning kemikaaliseaduse § 32 lõikest 6 lähtu- Ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete kä-
valt jätab Päästeamet Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonna- sitluse osas ei ole täpselt aru saada, mis on
mõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamata. Päästeameti hinnangul KSH aruandes va-
lesti/puudu.
KSH aruandes on kajastatud, et maakasutuse
muudatusi olemasolevate käitiste ohualadesse
ei kavandata. Seega kui ÜP sinna midagi ette
ei näe, siis ei ole KSH-s ka midagi hinnata.
KSH-s aruande eelnõus on toodud, millele tu-
leb edaspidi tähelepanu pöörata, kui see vaja-
dus peaks tulevikus tekkima. Kas siin on mi-
dagi olulist Päästeameti arvates puudu?
Lähteseisukohad Üldplaneeringus tuleb kindlasti ette näha tuletõrje veevarustus, see Ettepanekuga arvestatakse. ÜP määrab tu-
on oluline tagamaks kohaliku elukeskkonna turvalisust. Siseministri letõrje veevõtukohad ja juurdepääsud jm
12.11.2018 nr
määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded info vastavalt üldplaneeringu täpsusast-
7.2-1/18046-1
tuletõrje veevarustusele“ § 54 lg 1, 2, 3 alusel on oluline määrata mele.
üldplaneeringu seletuskirjas ja joonistel tuletõrje veevõtukohtade
Ettepanek kajastub: lähteseisukohtade
asukohad, -juurdepääsud, -tüübid, -kitsendused ja tingimused
(LS) ptk 2.2. punkt 3.
rajamise kohustuse kohta.
Kooskõlastamine Muinsuskaitseameti menetluskomisjon tutvus Viru-Nigula üldpla- Võtame teadmiseks.
neeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
Muinsuskait- 10.12.2021 nr
eelnõuga ning tuginedes muinsuskaitseseaduse § 3, planeerimis-
seamet 1.1-7/1063-6
seaduse § 8-12, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimis-
süsteemi seaduse § 40 lg 6, otsustas:
Muinsuskaitseamet kooskõlastab Viru Nigula valla üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu, kuid palume
6 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
täiendada kultuuripärandi ülevaadet Muinsuskaitseameti poolt koos-
tatud avastamata arheoloogiapärandi ja arheoloogiatundlike alade
käsitluse ja kaardimaterjaliga (seletuskiri ja kaardikihid e-kirja ma-
nuses).
Palume esitada arheoloogiatundlike alade analüüs ja kaart üldpla-
neeringu koosseisus. Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis edas-
pidi kajastatakse arheoloogiatundlike alade asjakohane
info Muinsuskaitseameti poolt loodavas veebirakenduses.
Samuti tutvus Muinsuskaitseameti menetluskomisjon Viru-Nigula 1. ÜP-ga ei ole seatud riikliku kaitse all oleva-
üldplaneeringu eelnõuga ning tuginedes muinsuskaitseseaduse § tele kultuurimälestistele eraldi tingimusi ning
3 ja planeerimisseaduse § 8-12, otsustas: nende puhul on seletuskirjas viidatud, et kul-
tuurimälestistega seonduvad ehitus- ja kasu-
Muinsuskaitseamet kooskõlastab Viru-Nigula üldplaneeringu, kuid
tustingimused on sätestatud muinsuskaitse- ja
palub eelnevalt täiendada kultuuripärandi käsitlust:
planeerimisseaduses. Mälestiste ajakohane
1. lisada p 4.1.1 järgmine ülevaade: info1 kajastub kultuurimälestiste registris.
Kultuurimälestised
Kultuurimälestiste ja nende kaitsevööndite ula-
1. Kultuurimälestised näitavad piirkonna ja kultuurmaastiku ajaloo- tusega on üldplaneeringuga ette nähtud tege-
list mitmekesisust, seetõttu tuleb edasises tegevuses (detailplanee- vuste kavandamisel arvestatud.
ringu koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel) lähtuda mä-
lestisi säästvast põhimõttest ning arvestada nende kui olulise avaliku
huviga.
Kinnismälestise kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, mille eesmärk
on tagada mälestiste säilimine ajalooliselt väljakujunenud maas-
tikustruktuuris ja mälestist toetavas ning sobivas keskkonnas. Kui
õigusaktis ei ole määratud teisiti, siis on mälestise kaitsevöönd 50
m, tihedalt koos asuvatele mälestistele võib olla määratud ühine
kaitsevöönd. Kui kinnismälestisele või selle kaitsevööndisse soovi-
takse ehitada või rajada teid, liine, trasse vm, tuleb kavandatav te-
gevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
1
Mälestise kaitsevöönd on reeglina 50 meetrit, kuid täpse kaitsevööndi ulatuse kohta saab informatsiooni kultuurimälestiste registrist.
7 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Mälestistena riikliku kaitse all olevad hooned hoida võimalusel kasu-
tuses ning kasutusest väljas olevatele leida (uus) sobiv kasutusots-
tarve. Tagada ümbruse heakord ja vaadeldavus. Mälestisele suuna-
tud tööde tegemisel lähtuda muinsuskaitseseadusest tulenevatest
põhimõtetest ja nõuetest.
Kultuurimälestiste ja nende piiranguvööndite aktuaalne seis kajastub
kultuurimälestiste registris (register.muinas.ee) ja tuleb enne iga
järgmist etappi (detailplaneeringu algatamine, projekteerimistingi-
muste andmine, ehitusloa andmine jms) registrist üle kontrollida.
Riikliku kaitse all mitte olevad väärtuslikud üksikobjektid Väärtuslikele üksikobjektidele, mis ei ole
riikliku kaitse all, on ÜP-ga seatud kasu-
1. Mitte riikliku kaitse all olevate väärtuslike üksikobjektide nimekirja
tus- ja ehitustingimused, mille järgimist
kuuluvate hoonete ja rajatiste lammutamise soovi korral teha koos-
kontrollib kohalik omavalitsus.
tööd Muinsuskaitseametiga, eesmärgiga anda ametile võimalus kaa-
luda objekti mälestiseks tunnistamise menetluse algatamist. Samuti
tuleb kaasata amet juba mälestiseks tunnistamise ettepaneku saa-
nud objekti lammutamise ja ümberehitamise küsimustesse.
Arheoloogia Arvestame ettepanekuga. Kajastame
üldplaneeringus arheoloogiatundlikke ala-
1. Lisaks riikliku kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele ning tea-
sid ning seame neile tingimused. Arheo-
daolevatele muististele ja leiukohtadele, mida ei ole jõutud kaitse
loogiatundlike alade ruumiandmed lisame
alla võtta, on suur osa arheoloogiapärandist veel avastamata. Selle
üldplaneeringu Väärtuste ja piirangute
hävimise vältimiseks tuleb nii riigil kui ka kohalikul omavalitsusel ta-
joonisele.
gada meetmed selle kaitseks. Arvestades olemasolevat infot mäles-
tiste, muististe ja leiuteadete kohta ning piirkonna asustuse ajalugu Maardlaid puudutavas osas teeme täienda-
ja looduskeskkonna tingimusi, on Muinsuskaitseamet prognoosiva vat koostööd Maa-ametiga.
meetodina alustanud võimalike arheoloogiatundlike alade analüüsi-
mist, välja selgitamist ning kaardile kandmist, millega tuleb arves-
tada ehitustegevuse planeerimisel. KMH kohustusega tegevuste ka-
vandamisel kogu valla territooriumil (ka juhul kui KMH nõudest loo-
butakse) kooskõlastada alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga arheo-
loogilise uuringu läbiviimise vajadus. Prognoositud arheoloogiatundli-
kel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise
8 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu
läbiviimise vajaduse kohta, kui:
- algatatakse detailplaneeringut;
- kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on suurem
kui 500 m².
Lisaks tuleb nii prognoositud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal
arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks
muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused.
Kalmistud Üldplaneeringuga tuleb Viru-Nigula kalmistule
müra vältimiseks säilitada või kavandada hal-
1. Ajaloolise kalmistu laiendamisel tuleb arvestada kalmistuseaduse
jastusega puhvervöönd laiusega 100 m. Kunda
§ 4 esitatud nõuetega, sh tuleb kalmistule ette näha vähemalt 50
kalmistu puhul tuleb järgida kalmistuseadusest
meetri laiune vöönd kalmistu välispiirist. Sinna on keelatud rajada
tulenevaid nõudeid vööndi osas.
ehitisi ja planeerida maakasutust, mis võib põhjustada kalmistul
müra, välja arvatud kalmistut teenindav rajatis. Rohkem kalmistu laiendamisi üldplaneeringuga
kavandatud ei ole.
Looduslikud pühapaigad 1. Looduslike pühapaikade kaitse on taga-
tud kas riikliku kaitsega (sh looduskaitse-
1. Looduslikud pühapaigad säilivad kõige paremini oma traditsioonili-
seadus) või neile on määratud maakasu-
ses keskkonnas ja üldiselt tuleb nendes minimeerida inimmõju, va
tus- ja ehitustingimused läbi valla üldpla-
paikade traditsiooniline kasutamine või nende külastatavuse paran-
neeringu.
damine.
2. Kultuurimälestised on kajastatud
2. lisada väärtuste kaardile kultuurimälestised;
üldplaneeringu juurde kuuluvas dokumen-
3. lisada prognoositud arheoloogiatundlikud alad üldplaneeringu dis Lisa 8.
kaardile ning kirjalik ülevaade üldplaneeringu seletuskirja või planee-
3. Kanname kaardile ja lisame tingimused
ringu lisadesse. Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis edaspidi
ÜP seletuskirja.
kajastatakse arheoloogiatundlike alade asjakohast infot Muinsuskait-
seameti poolt loodavas veebirakenduses; 4. Kaardirakendusse lisatud mälestiste ja
kohaliku kultuuripärandi ruumiandmed
4. kontrollida üldplaneeringu kaardirakendust, millel ei olnud võima-
avanevad korrektselt.
lik kuvada mälestiste ja kohaliku kultuuripärandi kaardikihti;
5. Arvestame ettepanekuga.
9 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
5. soovitame lisada ptk 5.1.6 parklate tingimustesse nõue parklate
liigendamiseks kõrghaljastusega, et tagada miljööväärtuslik lahen-
dus.
Eelnõu Esitatud üldplaneeringu (edaspidi ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise Koosolekul Muinsuskaitseametiga täpsus-
hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu arutati Muinsuskait- tame koostöös seisukohti.
18.12.2020 nr
seameti menetluskomisjoni 01.12.2020 koosolekul (protokoll nr
1.1-7/1063-2
441). Komisjon tunnustas eelnõus tajutavat valla initsiatiivi kohaliku
pärandiga tegelemisel, tuues esile kaheksa miljööala kavandamise ja
20. sajandi arhitektuuripärandi ning maaehituspärandi objektide
väärtustamise. Komisjoni liikmed on veendunud, et pärandobjektid
iseloomustavad piirkonna kultuurmaastiku ajalist mitmekihilisust
ning väärivad hoidmist ja laiemat teadvustamist.
Samas juhtis komisjon tähelepanu, et eelnõu koostamisel ei ole siiski
vajalikul määral käsitletud riikliku kaitse all olevat kultuuripärandit,
sh puudub ülevaade vallas asuvatest kultuurimälestistest, analüüsi-
mata on planeeringulahendusega kaasnev mõju kultuurimälestiste
säilimisele, kirjeldamata mälestistele avanevad iseloomulikud vaa-
ted, käsitlemata arheoloogiapärand.
Mälestised näitavad piirkonna kultuurmaastiku ajalist mitmekihili-
sust, mistõttu tuleb planeerimisel lähtuda mälestisi säästvast põhi-
mõttest ning arvestada nende kui avaliku väärtusega (MuKS § 3 lg
7). Muinsuskaitseamet on koostanud juhendi https://www.muinsus-
kaitseamet.ee/sites/default/files/content-editors/Arhitektuur/uldpla-
neeringu_koostamise_juhend_muinsuskaitseamet_03.02.20.pdf, mil-
les on suunised ja ettepanekud, kuidas planeerimisel kultuuripäran-
dit käsitleda ning selle erinevate osadega ruumi kasutamisel ja ku-
jundamisel arvestada. Muuhulgas on seal (lisa 1, lk14) soovitus kä-
sitleda kultuurimälestisi kokkuvõtlikult tabeli või nimekirjana, tuues
välja mälestise seisundi, kasutusfunktsiooni, leevendused, kavanda-
tavad tegevused, vajadusel mälestisi liigiti grupeerides. Sellise ana-
10 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
lüüsi abil on võimalik hinnata planeeringuga kavandatavate maaka-
sutuse juhtotstarvete võimalikku mõju pärandile ning näha ette lee-
vendavad meetmed negatiivse mõju ära hoidmiseks.
Arheoloogiamälestiste puhul on lisaks riigi kaitse all olevatele ka hul-
galiselt varem avastatud või eeldatavat arheoloogiapärandit, mida
tuleb samuti ruumilisel planeerimisel silmas pidada. ÜP koostamise
käigus tuleb teadaolevate ja võimalike arheoloogiliselt väärtuslike
alade määratlemiseks analüüsida arhiiviandmeid, leiuteateid ja muid
ajalooallikaid (kohanimed, ajaloolised kaardid, geoloogiline andmes-
tik jms). Analüüsi eesmärk on märgilistele muististele säilimistingi-
muste määratlemine ja alade piiritlemine, kus kaevetööde eel (ehita-
mine, kaevandamine jm) tuleb läbi viia arheoloogilised uuringud
maastikul. Arvestades, et arheoloogiapärandi paiknemist on selliselt
analüüsitud vaid üksikutel juhtudel, on Muinsuskaitseamet valmis
praeguse ÜP koostamisel andma Viru-Nigula valla jaoks esmase si-
sendi.
Prognoosi käigus välja tulnud alade puhul tuleb planeeringusse
kanda viited selle kohta, et prognoositud tõenäolistel arheoloogiapä-
randirikastel aladel tuleb eelnevalt küsida Muinsuskaitseameti seisu-
kohta arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta kõigil juhtu-
del, kus ÜP näeb ette detailplaneeringu koostamist. Keskkonnamõju
hindamise (edaspidi KMH) kohustusega tegevuste kavandamisel, sh
ka juhul kui KMH nõudest loobutakse, tuleb arheoloogilise uuringu
läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3) Muinsuskaitseametiga kooskõ-
lastada igal juhul, sõltumata sellest, kas tegemist on arheoloo-
giaprognoosi käigus märgitud aladega või mitte.
Tuginedes muinsuskaitseseadusele ja planeerimisseadusele otsustas
komisjon tagastada ÜP ja KSH aruande eelnõu täienduste tegemi-
seks:
1. Lisada kultuurimälestiste ülevaade ja analüüs. 1. Koosolekul Muinsuskaitseametiga täp-
sustame koostöös seisukohti.
11 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
09.02.2021 koosoleku järgselt:
Omavalitsuse hinnangul on kultuurimälestiste
käsitlus üldplaneeringu täpsusastmes piisav.
Täiendavaid analüüse üldplaneeringu koosta-
misel tellitud ei ole. Sätestame üldplaneeringu
seletuskirjas jätkutegevustena näiteks Tallinn-
Narva maantee ümberehitamisel kultuuriväär-
tuste täpsema hindamise ja kultuurimälestiste
teemaplaneeringu koostamise vajaduse, milline
kohustus oleks Transpordiametil.
2. Käsitleda mälestistele avanevaid iseloomulikke vaateid ning kanda 2. Koosolekul Muinsuskaitseametiga täp-
need joonisele „väärtused ja piirangud“. sustame koostöös seisukohti.
09.02.2021 koosoleku järgselt:
Üldplaneeringuga on määratletud omava-
litsuse territooriumil väärtuslikud vaated.
Mälestistele avanevaid vaateid tuleb käsit-
leda üldplaneeringu elluviimisel, sh mäles-
tiste vahetus läheduses tegevuste kavan-
damisel. Kaalume üldplaneeringu seletus-
kirjas vastava vajaduse määratlemist.
3. Täpsustada p 4.1 (lk 33) „Tingimused kultuuri- ja ehituspärandi 3. Tegemist on kultuuriväärtuste üldtingi-
säilitamiseks ja kasutamiseks“ ning siduda nõuded konkreetsete ob- mustega, mis kohalduvad nii kultuurimä-
jektidega. Praeguses sõnastuses ei selgu milliseid objekte väärtusli- lestistele, XX saj arhitektuuripärandile,
kuks ja hoidmisväärseks peetud on. maaehituspärandile, militaarpärandile kui
ka miljööväärtuslikele aladele.
Konkreetsemad tingimused on toodud ala-
peatükkides.
09.02.2021 koosoleku järgselt:
Omavalitsuse hinnangul on kultuurimäles-
tiste käsitlus üldplaneeringu täpsusastmes
12 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
piisav. Täiendavaid analüüse üldplanee-
ringu koostamisel tellitud ei ole. Sätes-
tame üldplaneeringu seletuskirjas jätku-
tegevustena näiteks Tallinn-Narva maan-
tee ümberehitamisel kultuuriväärtuste
täpsema hindamise ning kultuurimälestiste
teemaplaneeringu koostamise kohustuse
Transpordiametile.
4. Täpsustada p 4.1.2 (lk 34) „XX sajandi arhitektuuripärand“, kas 4. XX saj arhitektuuripärandi objekte ei
peatükis väljatoodud objektid määratakse planeerimisseaduse kon- võeta kohaliku kaitse alla, kuid neid käsit-
tekstis kohalikul tasandil kaitstavateks väärtuslikeks üksikobjekti- letakse kui väärtuslikke objekte, mille ole-
deks. Soovitame objekte just sellisel viisil üldplaneeringus käsitleda. masolu ja säilimisega tuleb erinevate te-
gevuste kavandamisel arvestada.
09.02.2021 koosoleku järgselt:
Täpsustame ÜP seletuskirja selliselt, et
võtame välja viite XX sajandi arhitektuuri-
pärandi objektide nimekirja täpsustami-
seks ning lisame kirjelduse XX sajandi ar-
hitektuuripärandi objektidest kui kohalikul
tasemel väärtuslikest objektidest, mille
olemasolu ja säilimisega tuleb erinevate
tegevuste kavandamisel arvestada.
5. Korrigeerida KSH aruande p 7.10 (lk 66) „Mõju kultuuripärandile“ 5. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt on
viimast, vastuolulise sõnastusega lõiku. riikliku kaitse all teatud osa KSH aruande
peatükis 7.10 käsitletavatest kultuuriväär-
Muinsuskaitseamet soovib Viru-Nigula valla üldplaneeringu koosta-
tustest (kultuurimälestised), ülejäänutel
jate ja tellijatega kohtuda, et esitatud nõudeid selgitada.
riiklik kaitse puudub. See on viidatud lõigu
teksti mõte ning vastuolu me siinkohal ei
tuvasta. Kui Muinsuskaitseamet on seisu-
kohal, et tekstis on vastuolu, siis palume
välja tuua, milles see täpselt seisneb, et
teaksime teha vajalikud korrektuurid.
13 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Lähteseisukohad 1. Viru-Nigula valla üldplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda riikliku 1. Ettepanekuga arvestatakse planeerin-
kaitse all olevatest kultuurimälestistest ja nende kaitsevöönditest. gulahenduse väljatöötamisel.
12.02.2019 nr
1.1-7/242-1 LS ja KSH VTK parandamise vajadus puudub
2. Üldplaneeringu koostamisel tuleb silmas pidada, et mitmesuguste 2. Arheoloogiaeksperdi kaasamise vaja-
ehitus-, kaeve- ja mullatööde käigus võib varasemale inimtegevusele dus selgub üldplaneeringu koostamise
sobilikelt maastikelt välja tulla kultuuriväärtusega leide või arheoloo- käigus, tulenevalt kavandatavast tege-
gilist kultuurikihti. Otstarbekas on keskkonnamõjude hindamisel kaa- vusest.
sata arheoloogiaeksperti, kelle ülesanne on hinnata üldplaneeringuga
LS ja KSH VTK parandamise vajadus puudub.
kavandatavate maastikku oluliselt muutvate arenduste (nt uued ti-
heasustusalad, kaevandused-karjäärid jms) mõju võimalikule ja veel
leidmata arheoloogiapärandile.
3. Muinsuskaitseamet palub teada anda keskkonnamõjude strateegi- 3. Võtame teadmiseks. ÜP-s kajastamise
lise hindamise algatamisest või algatamata jätmisest ka juhtudel, kui vajadus puudub.
alal ei ole riikliku kaitse all olevat kultuurimälestist. Selline tegutse-
LS ja KSH VTK parandamise vajadus puudub.
mine annab meile võimaluse andmebaasist kontrollida, kas alale jääb
arheoloogiaobjekte, mis on teada, kuid ei ole riikliku kaitse alla veel
jõudnud.
4. Kultuuripärandi käsitlemisel lähtuda 2018. a Rahandusministee- 4. ÜP lahenduse väljatöötamisel lähtu-
riumi koostatud juhises „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ takse juhisest ja valla väärtustest.
ptk 4.7 (vt https://planeerimine.ee/static/sites/2/uldplaneeringu_ju-
LS ja KSH VTK parandamise vajadus puudub.
his_final.pdf). Kultuuripärand ei ole vaid Muinsuskaitseseaduse alusel
kultuurimälestiseks tunnistatud objektid ja alad vaid kultuuriväärtus-
lik keskkond laiemalt.
5. Üldplaneeringu ülesanded on vastavalt planeerimisseaduse § 75 5. LS ptk 2.2 punktis 16 näeb ette mil-
(1) 16) ka miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide mää- jööväärtuslike alade ja väärtuslike ük-
ramine ning nende kaitse-ja kasutustingimuste seadmine. sikobjektide määramist (vt ka punkt 4
seisukohta). Planeeringu käigus kaalu-
takse toodud objektide käsitlemist.
14 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
XX saj. Arhitektuuripärandi objektid
lisatakse LS ptk 2.2. tabelisse.
LS täpsustatakse.
Viru-Nigula valla territooriumil asub rida väärtuslikke 20. sajandi ar-
hitektuuri inventeerimisel kaardistatud hooneid, mida soovitame säi-
litada ja hoida nende arhitektuurset väärtust läbi üldplaneeringus
miljööväärtuslikuks alaks või väärtuslikuks üksik-objektiks tunnista-
mise:
1. Kunda-Malla vallamaja;
2. Kihelkonnakool, Maarja 2 Viru-Nigulas;
3. Lontova sadama hoonestus;
4. Kivitee Viru-Nigula surnuaia ees;
5. Kunda raudteejaam;
6. Elamu, Lasteaia 2, Kundas;
7. Veetorn-elamu, Kasemäe 17, Kundas;
8. EELK Kunda Kolmekuninga kirik, Mere tn 7 Kundas;
9. Kalvi vallamaja
6. Muinsuskaitseamet juhib tähelepanu järgmistele analüüsimist va- 6. Teemasid analüüsitakse vastavalt kavanda-
javatele teemadele ja vajadusele hinnata planeeringu elluviimisega tavale tegevusele, üldplaneeringu vajadustele
kaasneda võivaid mõjusid: ja üldplaneeringu täpsusastmele.
1) erinevate ajaperioodide kultuurpärandi kihistused ja nende väär- Lisame, et:
tus. Väärtust võiks omistada ajaloosündmustega või kohapeal tuntud
2) leidmata leidude kaitsesse suhtume tähele-
muistenditega seotud paikadele, kultuuritegelaste elu ja tegevusega
panuga, kuid samas oleme seisukohal, et
seotud paikadele, kohalikele inimeste eneseteadvustamise ja samas-
täiendava piirangu seadmine igasugusele aren-
tumise kohtadele;
dustegevusele ei ole proportsionaalne.
LS ja KSH VTK parandamise vajadus puudub.
15 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
2) võimalikud arheoloogiliselt väärtuslikud alad. Piirkondi, kus arheo-
loogiamälestiste kontsentratsioon on eriti suur, tuleb arvestada mä-
lestistele sobiliku keskkonna säilitamisega ning asjaoluga, et muinas-
ja keskaegsete asustuskeskuste läheduses võib olla veel leidmata
kultuuriväärtusi (asulakohti, kalmeid, rauasulatuskohti jms). Mäles-
tiste rühmale sobilik keskkond on traditsiooniline ajaloolise
asustusstruktuuriga maastik;
3) olemasolevad ja potentsiaalsed miljööväärtuslikud alad. Väärtusk- 3.-7.) arvestatakse vastavalt ÜP täpsusastmele
riteeriumiteks võivad olla nii tüüpilisus kui erilisus. Et määrata küla- ja võimalustele antud teemasid suunata.
desse ehitamise ja maakasutamise tingimused, soovitame analüü-
sida külade väljakujunenud struktuuri ja pidada oluliseks nende säili-
tamist. Oluliseks tuleb pidada väärtusliku miljööga külade krundi
suurusi, hoonestuse ja kujundamise elemente, hoonestusstruktuuri
ja maakasutust. Uut hoonestust ja maakasutust tuleb sobitada va-
naga olemasolevaid väärtusi rikkumata. Väärtuslikud on piirkonnad,
kus on algupäraselt säilinud taluarhitektuuri, on jälgitav ajalooline
asustusstruktuur ja teedevõrk, traditsiooniline maakasutus;
4) ajalooliselt väärtuslikud objektid, sh hooned, monumendid, sillad,
teed, tähised jne ning nende säilimiseks vajalike tingimuste sead-
mine;
5) maastikupilt, sh vaated kultuurilooliselt olulistele objektidele, vaa-
tekoridoride määratlemine;
6) väärtuslike maastike piiride täpsustamine. Keskkonna kultuurista-
misel varasemate põlvkondade töö väärtustamine. Ajaloolise väärtu-
sega on maastikumuster, kus võib leida muinasaegseid, mõisaaeg-
seid, taluaegseid ja kolhoosiaegseid maastikke. Olulised on maasti-
kud, kus on kiviaiad, -vared, lahtised madalad kraavid, alleed, ves-
kite paisud, veskijärved jms.
7) kultuurilise eripära säilimine talude planeeringutes, ehitistes, raja-
tistes, aedades, parkides jm.
16 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Kooskõlastamine Seletuskirja DP koostamise kohustusega juh-
1. Märkisime oma 08.06.2022 kirjas nr 6-3/21/17578-7, et kaardira- tude loetelu täiendatud järgmise punktiga:
Maa-amet 12.08.2022 nr 6
kenduse ja joonise Väärtused ja piirangud järgi asuvad maardlad ha-
3/21/17578 11 „Kaevandamisloa taotlemisel koostatakse de-
jaasustatud aladel, väärtuslikel maastikel ja väärtuslikel põllumajan-
tailplaneering kohaliku omavalitsuse põhjenda-
dusmaadel. Seletuskirja peatükis 3.3. Detailplaneeringu koostamise
tud kaalutlusotsuse korral“.
kohustus on kirjeldatud (tsiteerin): „Kui tegevust ei kavandata de-
tailplaneeringu koostamise kohustusega alal (nt hajaasustus), siis või-
vad sellele kohalduda juhud, millele DP koostamine on nõutav (nt
suure ruumimõjuga tootmistegevuse kavandamisel)“. Lisaks märki-
sime, et samas peatükis oli detailplaneeringu koostamise kohustusega
juhtudena toodud (tsiteerin): „Väärtuslikel maastikel (vt jaotis 4.2.4)
võimalike konfliktalade (sh uute hoonestusalade, maakasutuse muut-
mise kavade, tuulegeneraatorite, mobiilsidemastide, vesiehitiste jt
maastikul domineerima jäävate objektide) arendamise suunamisel“
ning „Väärtuslikel põllumajandusmaadel (vt jaotis 4.5) massiivide kil-
lustamist, vähenemist või sihtotstarbelist kasutamist mõjutava aren-
damise suunamisel“. Palusime seletuskirjas selgitada, et detailplanee-
ringu koostamise kohustus ei kehti maardlate aladel kaevandamise
plaanimisel või detailplaneeringu koostamist nõutakse vaid vastavalt
vajadusele kaalutlusotsuse tulemusel, mitte igakordselt.
Kodulehel kättesaadaval olnudkoostöötabelis olete märkinud, et ette-
panekuga arvestatakse ning seletuskirja täpsustatakse järgmiselt (tsi-
teerin): „Olulise avaliku huvi korral, mis väljendub ruumilises mõjus
naaberkinnistutele ehitusmahu olulises suurenemises ehitise kavan-
datavas asukohas võrreldes senisega (va maavara kaevandamise pla-
neerimisel, kui see pole lähtuvalt kaalutlusotsusest vajalik)“.
Märgime, et hetkeseisuga on maavarasid käsitlev täpsustus lisatud
vaid ühe detailplaneeringu koostamise kohustusega juhtude loendisse
kuuluva olukorra hulka. Selgitame, et praegusel juhul ei ole üheselt
mõistetav, kas toodud erand kehtib vaid selle punkti kohta, mille koos-
seisus see on või kogu peatüki kohta. Maa-amet ei nõustu tingimus-
tega, mille kohaselt on detailplaneeringu koostamise igakordselt ja
kaalutlemata kohustuslik, kui taotletav mäeeraldis kattub väärtusliku
maastiku või väärtusliku põllumajandusmaaga, sest selline tingimus
17 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
halvendab maavaravarule juurdepääsus osas olemasolevat olukorda
ning on vastuolus MaaPS § 14. Üheselt mõistetavuse tagamiseks pa-
lume maavarasid käsitlev erand lisada ka punktidesse, mis käsitlevad
väärtuslikke maastikke ning väärtuslikke põllumajandusmaid. Maa-
amet nõustub ka lahendusega, kui loendisse lisatakse uus punkt ning
märgitakse, et kaevandamisloa taotlemisel koostatakse detailplanee-
ring kohaliku omavalitsuse põhjendatud kaalutlusotsuse korral.
2. Seletuskirja peatükis 3.5.11. Mäetööstuse maa ala on selgitatud, Arvestame ettepanekuga ja täiendame tingi-
et maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldami- must.
sel tuleb tagada arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säili-
mine ja juurdepääs maavaravarule. Püsiva iseloomuga tegevus on
lubatav, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru kaevan-
damisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas olema-
solevat olukorda. Palume täpsustada eeltoodud tingimust selliselt, et
püsiva iseloomuga tegevus on lubatav, kui kavandatav tegevus ei
halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavara-
varule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ning selle jaoks on
saadud Maa PS kohane kooskõlastus või luba.
Maa-amet kooskõlastab Viru-Nigula Vallavalitsuse 28.07.2022 kir- Võtame teadmiseks.
jaga nr 7-7/477-11 esitatud Viru-Nigula valla üldplaneeringu lahen-
duse tingimusel, et täpsustatakse planeeringu materjale
vastavalt eelpool toodud märkustele. Märkustega arvestamata jätmi-
sel halveneb maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ja pla-
neering on vastuolus MaaPS § 14.
Kooskõlastamine 1. Kaardirakenduse ja joonise Väärtused ja piirangud järgi asuvad Ettepanekuga arvestatud. Täiendame seletus-
maardlad hajaasustatud aladel, väärtuslikel maastikel ja väärtuslikel kirjas toodud DP koostamise kohustusega juh-
08.06.2022 nr 6
põllumajandusmaadel. Seletuskirja peatükis 3.3. Detailplaneeringu tusid järgmiselt:
3/21/17578 7
koostamise kohustus on kirjeldatud (tsiteerin): „Kui tegevust ei ka-
“Olulise avaliku huvi korral, mis väljendub
vandata detailplaneeringu koostamise kohustusega alal (nt hajaasus-
ruumilises mõjus naaberkinnistutele
tus), siis võivad sellele kohalduda juhud, millele DP koostamine on
ehitusmahu olulises suurenemises või
nõutav (nt suure ruumimõjuga tootmistegevuse kavandamisel)“. Li-
transpordivoogude või külastajate hulga
saks on samas peatükis detailplaneeringu koostamise kohustusega
suurenemises või visuaalse mõju, müra,
juhuna toodud (tsiteerin): „Väärtuslikel maastikel (vt jaotis 4.2.4)
18 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
võimalike konfliktalade (sh uute hoonestusalade, maakasutuse tooraine või tööjõu vajaduse suurenemises
muutmise kavade, tuulegeneraatorite, mobiilsidemastide, vesiehit- ehitise kavandatavas asukohas võrreldes
iste jt maastikuldomineerima jäävate objektide) arendamise suuna- senisega (va maavara kaevandamise
misel;“ ning „Väärtuslikel põllumajandusmaadel (vt jaotis 4.5) mas- planeerimisel, kui see pole lähtuvalt
siivide killustamist, vähenemist või sihtotstarbelist kasutamist mõju- kaalutlusotsusest vajalik)”
tava arendamise suunamisel;“.
Selgitame, et maavarade kaevandamist võib pidada suure ruumimõ-
juga tootmistegevuseks, maakasutuse muutmiseks või mõneks
muuks eelpool märgitud tegevuseks. Aladel, kuhu on antud maavara
kaevandamiseks keskkonnaluba on maavara kaevandamise alusta-
miseks vaja maa sihtotstarve muuta mäetööstusmaaks ning väärtus-
likel põllumajandusmaadel ei saa maa senist sihtotstarbelist kasuta-
mist seega enam jätkata. Lisame, et maavara kaevandamiseks an-
tava keskkonnaloa taotluse menetluses kaalutakse loa andja poolt
kaevandamisega kaasnevaid mõjusid, taotluse menetlus on avalik ja
menetluse käigus küsitakse ka kohaliku omavalitsuse arvamust.
Märgime, et detailplaneeringu igakordset koostamist kaevandamise
alustamiseks ei nõua ükski õigusakt ja see oleks dubleeriv avalik
menetlus. Igakordne ilma kaalutlemisotsuseta detailplaneeringu
koostamise kohustus aladel, kus plaanitakse maavara kaevandamist,
on ebaproportsionaalne lisakulu, kuna nimetatud juhtude puhul mõ-
jude esinemist ja võimalikke leevendusmeetmeid hinnatakse kae-
vandamisloa taotluse menetluses.
Palume seletuskirjas selgitada, et detailplaneeringu koostamise ko-
hustus ei kehti maardlate aladel kaevandamise plaanimisel või, et
detailplaneeringu koostamist nõutakse vaid vastavalt vajadusele
kaalutletud otsuse tulemusel, mitte igakordselt. Seletuskirjas olev
sõnastus viitab kaevandamiseks igakordse detailplaneeringu koosta-
mise kohustusele, mis halvendab lisakulude tõttu maavarale juurde-
pääsu ja on vastuolus MaaPS §-ga 14. Alternatiivina on võimalus
muuta peatükis 3.3 nimetatud lauseid nii, et need ei viitaks detailp-
laneeringu koostamise igakordsele kohustusele aladel, kus plaani-
takse maavara kaevandamist.
19 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Kaardirakenduse ja joonise Väärtused ja piirangud kohaselt asuvad Ettepanekuga arvestatud osaliselt, sest antud
maardlad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel tingimuse eesmärk on nö tavaolukorra määrat-
ning rohevõrgustikul. Seletuskirja peatükis 3.5.11. Mäetööstuse lemine mitte täieliku keelu määramine.
maa-ala on mäetööstuse maa-ala tingimuste all kirjeldatud (tsitee-
„Maardla kasutuselevõtul üldjuhul vältida ala-
rin): „Maardla kasutuselevõtul üldjuhul vältida alasid, mis asuvad
sid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandus-
väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel või rohe-
maadel, väärtuslikel maastikel või rohevõrgus-
võrgustikus. Juhul kui nimetatud aladel on kaevandamine majandus-
tikus. Juhul kui nimetatud aladel on kaevanda-
likult otstarbekas, tuleb enne tegevuse alustamist analüüsida kaas-
mine majanduslikult otstarbekas, tuleb enne
nevaid mõjusid ning kaaluda vajadust läbi viia keskkonnamõju hin-
tegevuse alustamist analüüsida kaasnevaid
damine. Ala väärtused tuleb säilitada maksimaalselt;“ Seletuskirja
mõjusid ning kaaluda vajadust läbi viia kesk-
peatükis 4.2.4. Väärtuslik maastik on väärtuslike maastike säilita-
konnamõju hindamine. Ala väärtused tuleb
mise ja kasutamise tingimusena toodud (tsiteerin): „Maardlate kasu-
üldjuhul säilitada maksimaalselt”
tuselevõtul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel. Juhul,
kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, Ülejäänud osas ettepanekuga mitte arvestatud.
tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastiku- Vastavalt varasemalt väljatoodule ei ole meie
komponentidele ja kavandada negatiivseid mõjusid leevendavad hinnangul tegemist mitmeti tõlgendatavusega.
meetmed. Väärtusliku maastikuväärtuste säilimise vajadusega ar- Tegemist on kohaliku omavalitsuse soovi ja nä-
vestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingi- gemusega sellest, kus ja kuidas oma valla ter-
muste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel“. ritooriumil soovitakse näha kaevandamistege-
Seletuskirja peatükis 4.6. Väärtuslik põllumajandusmaa on väärtus- vust. Kasutades siinses kontekstis väljendeid
like põllumajandusmaade säilitamise tingimuste all kirjeldatud (tsi- „võimalusel vältida“ ja „tuleb võimalusel säili-
teerin): „Väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse üldjuhul põl- tada“ kaotaks tingimus oma esialgse mõtte.
lumajanduslikuks tegevuseks ning nende väärtus ei tohi ajas kaha- Üldplaneeringuga soovime anda indikatsiooni,
neda. Muude tegevuste kavandamine väärtuslikele põllumajandus- et nendel aladel peaks maardlate kasutusele-
maadele ei ole välistatud, kuid see peab olema põhjendatud ja hooli- võtt olema pigem erandlik tegevus, st üldjuhul
kalt läbi kaalutud, vajadusel tuleb hinnata kaasnevaid mõjusid põllu- tuleb vältida, kuid see ei ole välistatud. Kui aga
majandusmaadele. Muu maakasutuse osas tuleb eelistada tegevusi, muuta sõnastust, et „võimalusel vältida“, siis ei
mis ei põhjusta väärtuslike põllumajandusmaade olulist vähenemist, ole enam tegemist nö erandliku olukorra luba-
massiivide killustamist ega kahjusta nende sihtotstarbelist kasuta- misega, vaid kaalutlust andva soovitusega.
mist tulevikus;“ (sarnase mõtte leiab ka KSH aruande peatükist 7.9.
Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale, kus on lisaks viidatud, et
arendamise suunamisel on kohustuslik detailplaneeringu koosta-
mine) ning „Maardlate kasutuselevõtul üldjuhul vältida alasid, mis
20 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud ala-
del on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaevanda-
misloa taotluse raames anda hinnang väärtusliku põllumajandusmaa
hävinemiseolulisusele, hinnata kaasnevaid mõjusid ning maakasu-
tuse muudatust põhjendada;“. KSH aruande peatükis 7.8. Mõju
maavaradele ja maardlatele on kirjeldatud (tsiteerin): „Edaspidi
maardlate kasutuselevõtul tuleb üldjuhul vältida alasid, mis asuvad
väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohevõr-
gustikus. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majandusli-
kult otstarbekas, tuleb eelnevalt hinnata kaasnevaid mõjusid“ ning
„Lääne-Viru rannikualal rannajoonest kuni 3 km kaugusel tuleb liiva
ja kruusa ulatuslikku kasutuselevõttu üldjuhul vältida“.
Selgitame, et ka Lääne-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ (kehtes-
tatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30) on
peatükis 4.5.4 Maavaradkirjeldatud (tsiteerin): „Lääne-Viru
rannikualal rannajoonest kuni 3 km kaugusel liiva ja kruusa ulatus-
likku kasutuselevõttu tuleb võimalusel vältida“. Sarnase väljendi
„võimalusel vältida“ leiab ka KSH aruande peatükist 9.8. Meetmed
maardlate ja maavarade kaitseks.
Seletuskirjas olev fraas „üldjuhul vältida“ viitab sisuliselt keelule,
kuna „üldjuhu“ tähendus on tavaline ehk normaalne olukord. Fraas
„tuleb säilitada“ keelab muudatused imperatiivselt. Palume üheselt
mõistetavalt maavarale juurdepääsu tagamiseks seletuskirjas ja KSH
aruandes läbivalt täpsustada, et maardla kasutuselevõtul võimalusel
vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väär-
tuslikel maastikel ning rohevõrgustikus ning võimalusel säilitada ala
väärtused maksimaalselt. Samuti tuleb maardlate kasutuselevõtul
negatiivseid mõjusid leevendavaid meetmeid kavandada vaid vasta-
valt vajadusele, mitte igakordselt.
3. Kaardirakenduse ja joonise Väärtused ja piirangud järgi asuvad Ettepanekuga arvestatud ja KSH aruandes sõ-
maardlatel väärtuslikud põllumajandusmaad. KSH aruande peatükis nastust korrigeeritud järgmiselt:
7.9. Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale on kirjeldatud (tsitee-
„Suurtes põllumajanduspiirkondades on soovi-
tav säilitada põldude läheduses olev looduslik
21 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
rin): „VPM-id tuleks säilitada avatud maastikena ning suurtes põllu- taimkate, samuti üksikud puud ja puude grupid
majanduspiirkondades säilitada põldude läheduses olev looduslik põldudel, hekid, metsaribad.“
taimkate, samuti üksikud puud ja puude grupid põldudel, hekid,
metsaribad“ (sarnase mõtte leiab ka KSH aruande peatükist 9.9.
Meetmed väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks). Seletuskirja pea-
tükis 4.2.3. Rohevõrgustik on rohevõrgustiku toimimise tingimusena
toodud (tsiteerin): „Maardlatel, kus on antud luba maavara kaevan-
damiseks, on nii üksikute puude raiumine kui ka metsa raadamine
lubatud ning eksperthinnangut nõutakse vaid kaevandamisloa andja
kaalutlusotsuse tulemusel;“
Palume ka KSH aruandes viidata, et maardlatel, kus on antud luba
maavara kaevandamiseks, on nii üksikute puude raiumine kui ka
metsa raadamine lubatud.
4. Kaardirakenduses ja joonisel Taristu on planeeritav ühendustee Vastavalt meie poolt varasemalt väljatoodule
märgitud üle Kunda savimaardla (registrikaart nr 21). Seletuskirja arvestame ettepanekuga.
peatükis 5.1.5. Jalg-ja jalgrattateed on kirjeldatud (tsiteerin): „Li-
Selgitame, et tegemist on strateegilise ühen-
saks on üldplaneeringuga kavandatud ühendustee Kronkskaldalt
dusteega Kronkskalda ja Kunda ranna vahel.
Kunda rannani (köisraudtee vms). Käesoleval ajal on ühendustee ka-
Kuna selle täpne lahendus ei ole hetkel teada,
jastatud põhimõttelise sirgjoonena ning selle trass pole täpselt pai-
siis eemaldame ühendusjoone ÜP joonistelt
gas“. Maardlatele uute objektide, sh ühendusteerajamine saab toi-
ning kajastame vaid seletuskirjas põhimõttelist
muda alles peale maavara ammendumist või kui selleks on saadud
vajadust sellise ühenduse loomiseks.
MaaPS alusel kooskõlastus või luba. Palume seletuskirjas täpsustada,
et ühendustee rajamiseks maardla alale on tulevikus vaja saada
MaaPS alusel kooskõlastus või luba, üldplaneeringuga vastavat koos-
kõlastust antud ei ole.
5. Kaardirakenduse ja joonise Taristu kohaselt kulgeb matka- ja ter- Vastavalt meie poolt varasemalt väljatoodule
viserada üle maardlate ja Metsaniidu II liivakarjääri (loa nr arvestame ettepanekuga osaliselt.
L.MK/321856; loa omaja Bauroc AS; luba kehtib kuni 03.07.2027)
Kuna matkaraja puhul on tegemist loodusliku
mäeeraldise ning selle teenindusmaa. Seletuskirja peatükis 4.5.
pinnakattega jalgrajaga, siis meie hinnangul ei
Matka- ja terviserada on matkaradade kavandamise ja kasutamise
takista see maavara väljamist.
tingimusena toodud (tsiteerin): „Matkaraja ehitised peavad sobituma
ümbritsevasse keskkonda;“.
22 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Täiendame üldplaneeringu seletuskirja tingi-
Selgitame, et ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga ehitiste
musega, et antud matkarada on kasutatav
rajamine maardlatega kattuvatele aladele on võimalik vaid peale
seni, kuni ala ei ole aktiivselt kasutusse võetud
maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga
kaevandamiseks.
kooskõlastust või luba. Palume maardlatega kattuvatele aladele
mitte planeerida ehitisi ja rajatisi, mis ei võimalda kaevandamist,
kuna see halvendab olemasolevat olukorda maavarale juurdepääsu
osas ning on vastuolus MaaPS §-ga 14. Alternatiivselt palume sele-
tuskirjas täpsemalt selgitada, mis ehitisi on matka- ja terviseradade
puhul mõeldud, seejuures palume arvestada, et ehitusseadustiku
mõistes püsiva iseloomuga ehitiste rajamine maardlatega kattuva-
tele aladele on võimalik vaid peale maavara ammendumist, kui ei ole
saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba. Käesoleval
hetkel puudub seletuskirjas info, kas tegu on ehitusseadustiku mõis-
tes püsivate või ajutiste (ajutine ehitis on lühemaks kui viieaastaseks
kasutamiseks mõeldud ehitis, mis lammutatakse selle ajavahemiku
möödumisel) ehitistega. Lisaks märgime, et kehtiva keskkonnaloaga
mäeeraldisel ja selle teenindusmaal on kaevandamisloa omaja puu-
dutatud isik, kelle õiguste ja kohustustega tuleb tee planeerimisel ar-
vestada ja saavutada asjakohased kokkulepped ja seda olenemata,
kas tegu on püsiva või ajutise ehitisega.
Palume loa omaja Bauroc AS kaasata tee planeerimise protsessi.
Selgitame, et matkaradu ei ole ilma kaevandamisloa omaja nõusole-
kuta mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele lubatud rajada, kuna
nende rajamine takistab maavara väljamist ja on seega vastuolus
MaaPS § 14. Kaevandamisel tuleb tagada vastavalt MaaPS § 78 ohu-
tusnõuded, mida nt matkaja puhul ei ole võimalik tagada, kui mat-
kaja satub mäetööde alale või korrastamata maastikule. Tulenevalt
MaaPS sätestatud vajadusest tagada juurdepääs maavarale palume
matkaradu mäeeraldisele ja selle teenindusmaale mitte planeerida,
kui selleks ei ole saadud loa omaja Bauroc AS nõusolekut. Nõusoleku
saamisel palume see esitada Maa-ametile.
6. Lisas Lisa 1. Strateegilised ruumieesmärgid kujutatud tootmisalad Vastavalt meie poolt varasemalt väljatoodule
ei vasta seletuskirja joonisel 1 ning joonisel Maakasutus märgitud selgitame, et üldplaneering kajastab Kutsala
23 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
tootmise maa-ala juhtotstarbega aladele. Joonisel Maakasutus on liivakarjääri teenindusmaa piires mäetööstuse
Kutsala liivamaardla (registrikaart nr 989) alale märgitud mäetöös- maa-ala juhtotstarvet.
tuse maa-ala, kuid lisas 1 on sellele alale märgitud tootmisala. Sele-
Ka Lisas 1 ei ole antud mäetööstuse maa-alale
tuskirja peatükis 3.5.3. Tootmise maa-alaon maavarade kaevanda-
tootmismaa juhtotstarvet näidatud. Skeemil
mise ja töötlemisega seotud hoonete kõrval lubatud ka muud hooned
kajastatud tootmise juhtotstarbega maa-alad
ja rajatised.
jäävad Mahu tee äärde Unukse ja Koila külades
Selgitame, et maavarale juurdepääsuks on vajalik maavara katvate mitte Kutsala liivakarjääri alale.
pinnasekihtide eemaldamine, mille järel on võimalik maavara maa-
põuest väljata. Samaaegselt ei ole võimalik ehitada hooneid ja raja-
tisi ning tagada maavarale juurdepääs. Hoonete alt ja hooneid ümb-
ritsevalt alalt maavara kaevandamine võimalik ei ole. Maardla alale
ehitatud ehitis kasutab maapõue tuge, mida võimaldab maapõue
osa, mis on maavarana arvel maardlas. Maavara ja seda katva pin-
nase maapõuest väljamise korral kaoks ehitisel ehituslik maapõue-
tugi. Seega piirkonnas, kuhu on ehitis ehitatud, ei ole võimalik maa-
vara kaevandada ehk olemasoleva olukorraga võrreldes maavarale
juurdepääs halveneb. Selgitame, et ehitusseadustiku mõistes püsiva
iseloomuga hoonete ja rajatiste rajamine maardlatega kattuvatele
aladele on võimalik vaid peale maavara ammendumist, kui ei ole
saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba.
Palume maardlatega kattuvatele aladele mitte määrata juhtotstar-
beid, mis võimaldavad ehitustegevust ega ole seotud kaevandami-
sega, kuna see halvendab olemasolevat olukorda maavarale juurde-
pääsu osas ning on vastuolus MaaPS §-ga 14. Segaduste vältimiseks
palume tootmisalasid kujutada kogu planeeringus ühtmoodi. Maa-
ameti hinnangul on lisas Lisa 1. Strateegilised ruumieesmärgid suu-
remate aladena kujutatud tootmisalade märkimine võrreldes ülejää-
nud planeeringus kujutatud tootmisaladega eksitav. Palume märkida
lisas 1 kujutatud tootmisalad sama suurusega aladena nagu ülejää-
nud planeeringus. Palume lisas 1 eemaldada Kutsala liivamaardla
alalt tootmise maa-ala juhtotstarve. Kutsala liivamaardla alale toot-
mise maa-ala juhtotstarbe määramine, mis võimaldab ehitustege-
vust ega ole seotud kaevandamisega, halvendab olemasolevat olu-
korda maavarale juurdepääsu osas ning on vastuolus MaaPS §-ga
24 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
14. Arvestades, et Kutsala maardla alal on menetluses Kutsala liiva-
karjääri kaevandamisloa taotlus (Keskkonnaameti teade 25.01.2022
nr DM-117788-7), palume planeeringus läbivalt kujutada Kutsala lii-
vakarjääri teenindusmaa piires mäetööstuse maa-ala juhtotstarvet,
sh lisas 1.
Lisaks on Maa-ameti hinnangul eksitav lisas Lisa 1. Strateegilised Vastavalt meie poolt varasemalt antud selgitu-
ruumieesmärgid rannikuäärse puhkeala kujutamine Kunda savi- sele arvestame ettepanekuga osaliselt.
maardlaga (registrikaart nr 21) kattuval alal suurema alana kui üle-
Selleks, et skeem oleks kõigile üheselt mõiste-
jäänud planeeringu joonistel. Palume lisas 1 ka rannikuäärne puh-
tav, eemaldame sellelt joonmõõtkava ning li-
keala kujutada sama suurusega nagu ülejäänud planeeringu joonis-
same juurde täiendava selgituse teatud leppe-
tel. Alternatiivselt palume lisada lisa 1 juurde selgitus, mis selgitaks,
märkide suuruse võimendamise osas.
et alade suurused on võimendatud ehk need ei vasta ülejäänud pla-
neeringu joonistel kujutatud juhtotstarvete alade suurustele ja kor-
rektsed on teistel joonistel kujutatud alad. Maa-amet nõustub jooni-
sel Maakasutus Kunda savimaardla (registrikaart nr 21) põhjaosale
määratud P2 ala juhtotstarbe suurusega, kuid mitte lisas 1 kujutatud
suurema alaga, kuna maardlaga kattuvale alale kaevandamist mitte
võimaldava juhtotstarbe määramine ulatuslikumalt halvendab ole-
masolevat olukorda maavarale juurdepääsu osas ning on vastuolus
MaaPS §-ga 14. Palume planeeringu materjale täpsustada.
Maa-amet nõustub avalikul väljapanekul oleva Viru-Nigula valla
üldplaneeringu lahendusega tingimusel, et täiendatakse ja täpsusta-
takse planeeringu materjale vastavalt eelpool toodud märkustele.
Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepää-
suosas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14.
Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse
maardlate aladele kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi toimi-
des pole võimalik maavara kaevandada, näiteks kui kaevandamisloa
omaja ei saa realiseerida kaevandamisloaga antud õigusi või kui
kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt
keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga.
25 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Palume esitada üldplaneering pärast täpsustuste ja täienduste tege-
mist kooskõlastamiseks Maa-ametile.
Kooskõlastamine 1. Maa-ameti hinnangul on lisas Lisa 1. Strateegilised ruumieesmär- Selgitame, et skeemkaardi mõte on lihtsusta-
gid suuremate aladena kujutatud tootmisalade märkimine võrreldes tud kujul edasi anda Viru-Nigula valla stratee-
29.03.2022 nr 6-
ülejäänud planeeringus kujutatud tootmisaladega eksitav. Palume gilised ruumieesmärgid ja nende paiknemine
3/21/17578-5
märkida lisas 1 kujutatud tootmisalad sama suurusega aladena nagu valla territooriumil. Selleks, et maakasutuse
ülejäänud planeeringus. Kujunduslikult on võimalik suurendada ääre- juhtotstarbed (pindobjektid) skeemil paremini
joone paksust välisäärest sissepoole, mitte osaliselt väljapoole, sa- esile kerkiksid, on vajalik nende leppemärke
muti on äärejoone rõhutamiseks võimalik näidata servajoonest sisse- võimendada. Seega ei täidaks joonepaksuse
poole suunatud viirutust. sissepoole suurendamine antud olukorras ees-
märki, milleks on pindobjekti parem esiletõst-
mine. Analoogselt võimendatakse skeemil
punktobjektide suurust ja joonobjektide laiust
ning ka nende suurus on võrreldes teiste joo-
nistega erinev.
Ettepanekuga arvestatud osaliselt. Selleks, et
skeem oleks kõigile üheselt mõistetav, eemal-
dame sellelt joonmõõtkava ning lisame juurde
täiendava selgituse teatud leppemärkide suu-
ruse võimendamise osas.
Palume lisas 1 eemaldada Kutsala liivamaardla alalt tootmise maa- Selgitame, et üldplaneering kajastab Kutsala
ala juhtotstarve. Kutsala liivamaardla alale tootmise maa-ala juh- liivakarjääri teenindusmaa piires mäetööstuse
totstarbe määramise suhtes jääb Maa-amet oma 26.11.2021 kirjas maa-ala juhtotstarvet. Lisas 1 ei ole antud
nr 6-3/21/17578-2 toodud seisukoha juurde, et maardlatega kattu- mäetööstuse maa-alale tootmismaa juhtotstar-
vatele aladele juhtotstarbe määramine, mis võimaldab ehitustege- vet näidatud. Skeemil kajastatud tootmise juh-
vust ega ole seotud kaevandamisega, halvendab olemasolevat olu- totstarbega maa-alad jäävad Mahu tee äärde
korda maavarale juurdepääsu osas ning on vastuolus MaaPS §-ga Unukse ja Koila külades.
14. Arvestades, et Kutsala maardla alal on menetluses Kutsala liiva-
karjääri kaevandamisloa taotlus (Keskkonnaameti teade 25.01.2022
26 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
nr DM-117788-7), palume planeeringus läbivalt kujutada Kutsala lii-
vakarjääri teenindusmaa piires mäetööstuse maa-ala juhtotstarvet,
sh lisas 1.
2. Maa-ameti hinnangul on lisas Lisa 1. Strateegilised ruumieesmär- Vt selgitus esimeses punktis skeemi täienda-
gid rannikuäärse puhkeala kujutamine suurema alana kui ülejäänud mise osas.
planeeringu joonistel eksitav. Palume ka lisas 1 rannikuäärne puh-
keala kujutada sama suurusega nagu ülejäänud planeeringu joonis-
tel. Alternatiivselt palume lisada lisa 1 juurde selgitus, mis selgitaks,
et alade suurused on võimendatud ehk need ei vasta ülejäänud pla-
neeringu joonistel kujutatud juhtotstarvete alade suurustele ja kor-
rektsed on teistel joonistel kujutatud alad. Maa-amet nõustub jooni-
sel Maakasutus Kunda savimaardla (registrikaart nr 21) põhjaosale
määratud P2 ala juhtotstarbe suurusega, kuid mitte lisas 1 kujutatud
suurema alaga, kuna maardlaga kattuvale alale kaevandamist mitte
võimaldava juhtotstarbe määramine ulatuslikumalt halvendab ole-
masolevat olukorda maavarale juurdepääsu osas ning on vastuolus
MaaPS §-ga 14. Palume planeeringu materjale täpsustada.
3. Selgitame, et seletuskirja peatükis 3.3. Detailplaneeringu koosta- Ettepanekuga mitte arvestatud. Selgitame, et
mise kohustus olevad laused viitavad igakordsele detailplaneeringu üldplaneeringu peatükis 3.3 ei ole sätestatud
koostamise kohustusele aladel, kus plaanitakse maavara kaevanda- igakordset DP koostamise kohustust maavara
mist, seega jääb Maa-amet oma kirjas 26.11.2021 nr 6-3/21/17578- kaevandamisel. PlanS § 125 lg 3 annab kohali-
2 toodud seisukoha juurde, et detailplaneeringu igakordset koosta- kule omavalitsusele õiguse olulise avaliku huvi
mist kaevandamise alustamiseks ei nõua ükski õigusakt ja see oleks olemasolu korral algatada detailplaneeringu
dubleeriv avalik menetlus. Palume jätkuvalt seletuskirjas täpsustada, koostamise alal või juhul.
et detailplaneeringu koostamise kohustus ei kehti maardlate aladel
Meie hinnangul pole antud juhul tegemist dub-
kaevandamise plaanimisel või, et detailplaneeringu koostamist nõu-
leeriva avaliku protsessiga. Kaevandamisluba
takse vaid vastavalt vajadusele kaalutletud otsuse tulemusel, mitte
ja detailplaneering on eraldiseisvad protsessid.
igakordselt. Alternatiivina on võimalus muuta peatükis 3.3 nimetatud
DP koostamise vajadus tuleneb ennekõike piir-
lauseid nii, et need ei viitaks detailplaneeringu koostamise igakord-
konna tervikliku ruumilahenduse loomise vaja-
sele kohustusele aladel, kus plaanitakse maavara kaevandamist.
dusest.
27 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Ettepanekuga mitte arvestatud. Meie hinnangul
4. Selgitame, et Maa-ameti kirjas 26.11.2021 nr 6-3/21/17578-2
pole tegemist mitmeti tõlgendatavusega. Tege-
olid loetletud konkreetsed laused, mida võis mitmeti tõlgendada.
mist on kohaliku omavalitsuse soovi ja näge-
Ebamäärasuste vältimiseks ning kaalutletud otsustuste võimaldami-
musega sellest, kus ja kuidas oma valla terri-
seks igal konkreetsel juhtumil palume jätkuvalt seletuskirjas ja KSH
tooriumil soovitakse näha kaevandamistege-
aruandes kasutada allajoonitud väljendite asemel väljendeid „võima-
vust.
lusel vältida“, „tuleb võimalusel säilitada“, „tuleb avaldada võimalu-
sel minimaalset mõju“ ning muu maakasutuse juhtotstarbega tege- Nt tingimus: „Maardla kasutuselevõtul üldjuhul
vuse kavandamisel maardlatel väljendit „tuleb lähtuda“ maavara vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel põlluma-
kaevandamisväärsena ja maavarale olemasoleva juurdepääsu säilita- jandusmaadel, väärtuslikel maastikel või rohe-
võrgustikus. Juhul kui nimetatud aladel on kae-
mise põhimõttest, millest viimane tuleneb MaaPS-st. Lausete muut-
vandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb
mata jätmisel ei ole igakordselt tagatud, et juhtumipõhiselt langeta- enne tegevuse alustamist analüüsida kaasne-
takse kaalutletud otsus ning maavarale juurdepääsu osas olemasolev vaid mõjusid ning kaaluda vajadust läbi viia
olukord säiliks. keskkonnamõju hindamine. Ala väärtused tuleb
säilitada maksimaalselt.“
Kasutades siin väljendeid „võimalusel vältida“
ja „tuleb võimalusel säilitada“ kaotaks tingimus
oma esialgse mõtte. Üldplaneeringuga soovime
anda indikatsiooni, et nendel aladel peaks
maardlate kasutuselevõtt olema pigem erandlik
tegevus, st üldjuhul tuleb vältida, kuid see ei
ole välistatud. Kui aga muuta sõnastust, et
„võimalusel vältida“, siis ei ole enam tegemist
nö erandliku olukorra lubamisega, vaid kaalut-
lust andva soovitusega.
5. Selgitame, et ebamäärasuste vältimiseks ning kaalutletud otsuste Ettepanekuga mitte arvestatud. Selgitame, et
võimaldamiseks igal konkreetsel juhtumil palume seletuskirjas ja mõiste “üldjuhul” on kasutusel eesmärgipära-
KSH aruandes sõna „üldjuhul“ mitte kasutada, kuna seda võib tõl- selt ning seda tuleb tõlgendada selliselt, et see
gendada nii kindlas kui ka kaalutlevas vormis. Palume kasutada alla- annab ette reegli, kuidas valdavalt tuleb toi-
joonitud väljendite asemel väljendeid „tuleb võimalusel eelistada“, mida, kuid teatud tingimustel on lubatud ka
„võimalusel vältida“, „tuleb võimalusel säilitada“. Lausete muutmata erandite tegemine. Väljendite „tuleb võimalusel
jätmisel ei ole igakordselt tagatud, et juhtumipõhiselt langetatakse eelistada“, „võimalusel vältida“, „tuleb võima-
kaalutletud otsus ning maavarale juurdepääsu osas olemasolev olu- lusel säilitada“ kasutamisel ei ole tagatud
kord säiliks. reegli toimimine. Vt selgitus eelmises punktis.
28 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
6. Maa-amet nõustub, et kaevandamislubade menetlemine toimub Arvestame ettepanekuga osaliselt. Täiendame
õigusaktide kohaselt ning milliseid mõjusid millisel juhul tuleb käsit- üldplaneeringu seletuskirja järgmiselt:
leda ja millised tingimused keskkonnaloale kantakse, on juhtumipõ-
„Kaevandamisloa menetluse käigus tuleb tähe-
hine kaalutlemine, kus otsuse teeb loa andjana Keskkonnaamet.
lepanu pöörata kaevandamisega kaasnevale
Maa-amet ei nõustu, et üldplaneeringuga määratakse tingimusi, mis
mõjule piirkonna teedele (kandevõime, liiklus-
ei tulene seadusest. Viitasime oma 26.11.2021 kirjas nr 6-
koormus) ning määratleda avalikel teedel
3/21/17578-2, et Keskkonnaamet ei käsitle kaevandamislubade and-
transpordiga kaasnevad keskkonnahäiringud.
mise ja muutmise menetluses väljaspool mäeeraldist ja mäeeraldise
Teedele avalduvate mõjude leevendamiseks
teenindusmaad asuvate teede kandevõimet, liikluskoormust, avalikel
tuleb kaevandamisloa taotlejal sõlmida kokku-
teedel transpordiga kaasnevaid keskkonnahäiringuid. Transpordiga
lepped tee omanikuga.“ Täiendame ka KSH
kaasneva avalike teede kandevõime tõstmise ning keskkonnahäi-
aruannet kokkuleppe sõlmimise osas.
ringute vähendamise meetmeid ei lisata maavara kaevanda-
mise keskkonnaloa kõrvaltingimustesse. Teede valdajad (riik,
KOV) peavad arvestama teede remondil karjääridest materjali veol
kaasneva liikluskoormusega ning vajadusel sõlmima kaevanda-
jaga eraldi kokkulepped teede kasutamise kohta. Seejuures tu-
leb kõiki raskevedudega seotud liiklejaid käsitleda võrdselt. Väljas-
pool keskkonnaloaga reguleeritavat ala saab seega tingimusi seada
vaid vastavalt teede valdajatega sõlmitud kokkulepetele ning üldpla-
neeringus on võimalus sellisele võimalusele viidata. Palume jätkuvalt
seletuskirja ja KSH aruande eelnõud lähtuvalt eeltoodust täpsustada.
Ettepanekuga mitte arvestatud. Meie hinnangul
7. Selgitame, et aladel, kuhu on antud maavara kaevandamiseks
on põhjendatud, et rohevõrgustiku tugevdami-
keskkonnaluba, on maavara kaevandamise alustamiseks vaja maa
seks säilitatakse põllumaade vahel paiknevad
sihtotstarve muuta mäetööstusmaaks ning maavarale juurdepääsuks
haljasribad ja puittaimestikuga kaetud alad.
on vajalik maavara katvate pinnasekihtide ja taimestiku eemalda-
Samuti see, et ojade, jõgede ja järvede kaldad
mine, mille järel on võimalik maavara maapõuest väljata. Taimestiku
tuleb säilitada rohevõrgustiku alal võimalikult
ning veekogude kallaste säilitamise nõude korral ei ole võimalik
looduslikuna. Kaasatav ekspert võib olla ka ko-
maavara kaevandada ning ükski õigusakt ei kohusta igakordselt
haliku omavalitsuse töötaja, kes annab eksper-
maakasutuse muutmise korral eksperti kaasama (tegu oleks ebapro-
tarvamuse rohevõrgustiku tugialal asustuse
portsionaalse kuluga, kuna mõju rohevõrgustikule hinnatakse kesk-
laienemise või maakasutuse muutmise osas.
konnaloa menetluse raames ja otsuse eksperdi kaasamiseks teeb loa
andja) ehk võrreldes olemasoleva olukorraga maavarale juurdepääs
halveneb ja planeering on seega vastuolus MaaPS §-ga 14. Palume
29 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
seletuskirjas täpsustada, et maardlatel, kus on antud luba maavara
kaevandamiseks on taimestiku eemaldamine ja veekogude kallaste
muutmine lubatud ning eksperti kaasatakse vaid vastavalt vajadu-
sele. Alternatiivselt palume allajoonitud väljendite puhul kasutada
väljendeid „võimalusel säilitada“, „tuleb vajadusel kaasata“ ja „või-
malusel hoitakse“.
8. Nõustume, et väärtuslikke maastikke tuleb kaitsta, kuid selgi- Ettepanekuga osaliselt arvestatud. Kohalik
tame, et lisaks väärtuslikele maastikele tuleb kaitsta ka maavarasid omavalitsus soovib, et üldjuhul maardlaid, mis
ning mõlema väärtuse kattumisel tuleb langetada kaalutletud otsus. kattuvad väärtuslike maastikega, kasutusele ei
Selgitame, et KSH aruande peatükis 9.8. Meetmed maardlate ja võetaks. Erandlikel juhtudel on see siiski luba-
maavarade kaitseks on arvestatud ka maavarade kaitsega ning väär- tud.
tuslikel maastikel on seatud tingimus (tsiteerin): „Maardla kasutuse-
Muudame sõnastust järgmiselt, lisades mõiste
levõtul on soovitav vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel põlluma-
„üldjuhul“: „Maardlate kasutuselevõtul üldjuhul
jandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohevõrgustikus.
vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maasti-
Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstar- kel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevanda-
bekas, tuleb eelnevalt hinnata kaasnevaid mõjusid“. Maa-amet nõus- mine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelne-
tub KSH aruandes toodud tingimusega ning palume soovituslik tingi- valt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele
mus märkida ka üldplaneeringu seletuskirja. maastikukomponentidele ja kavandada nega-
tiivseid mõjusid leevendavad meetmed.“
9. Palume seletuskirjas täpsemalt sel juhul selgitada, mis ehitisi on Ettepanekuga osaliselt arvestatud. Kuna mat-
matka- ja terviseradade puhul mõeldud, seejuures palume arves- karaja puhul on tegemist loodusliku pinnakat-
tada, et ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga ehitiste raja- tega jalgrajaga, siis meie hinnangul ei takista
mine maardlatega kattuvatele aladele on võimalik vaid peale maa- see maavara väljamist.
vara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga
Täiendame üldplaneeringu seletuskirja tingi-
kooskõlastust või luba. Käesoleval hetkel puudub seletuskirjas info,
musega, et antud matkarada on kasutatav
kas tegu on ehitusseadustiku mõistes püsivate või ajutiste (ajutine
seni, kuni ala ei ole aktiivselt kasutusse võetud
ehitis on lühemaks kui viieaastaseks kasutamiseks mõeldud ehitis,
kaevandamiseks.
mis lammutatakse selle ajavahemiku möödumisel) ehitistega. Lisaks
märgime, et kehtiva keskkonnaloaga mäeeraldisel ja selle teenindus-
maal on kaevandamisloa omaja puudutatud isik, kelle õiguste ja ko-
hustustega tuleb tee planeerimisel arvestada ja saavutada asjakoha-
sed kokkulepped ja seda olenemata, kas tegu on püsiva või ajutise
30 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
ehitisega. Palume loa omaja Bauroc AS kaasata tee planeerimise
protsessi. Selgitame, et matkaradu ei ole ilma kaevandamisloa
omaja nõusolekuta mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele luba-
tud rajada, kuna nende rajamine takistab maavara väljamist ja on
seega vastuolus MaaPS § 14. Kaevandamisel tuleb tagada vastavalt
MaaPS § 78 ohutusnõuded, mida nt matkaja puhul ei ole võimalik ta-
gada, kui matkaja satub mäetööde alale või korrastamata maasti-
kule. Tulenevalt MaaPS sätestatud vajadusest tagada juurdepääs
maavarale palume matkaradu mäeeraldisele ja selle teenindusmaale
mitte planeerida, kui selleks ei ole saadud loa omaja Bauroc AS nõu-
solekut. Nõusoleku saamisel palume see esitada Maa-ametile.
10. Selgitame, et joonisele märgitud ühendustee märkimine jooni- Ettepanekuga arvestatud. Selgitame, et tege-
sele tekitab segadust, kui ei ole teada, kuhu ja mis kujul see täpse- mist on strateegilise ühendusteega
malt tuleb. Seletuskirjast ei ole võimalik välja lugeda, et tegu on ehi- Kronkskalda ja Kunda ranna vahel. Kuna selle
tusseadustiku mõistes ajutise iseloomuga ehitisega (ajutine ehitis on täpne lahendus ei ole hetkel teada, siis eemal-
lühemaks kui viieaastaseks kasutamiseks mõeldud ehitis, mis lam- dame ühendusjoone ÜP joonistelt ning kajas-
mutatakse selle ajavahemiku möödumisel). Maa-amet jääb oma kir- tame vaid seletuskirjas põhimõttelist vajadust
jas 26.11.2021 nr 6-3/21/17578-2 toodud seisukoha juurde et sellise ühenduse loomiseks.
maardlatele uute objektide, sh ühendustee rajamine saab toimuda
alles peale maavara ammendumist või kui selleks on saadud MaaPS
alusel kooskõlastus või luba. Palume üleliigsed jooned, mida planee-
ringuga ei planeerita, joonistelt eemaldada ning seletuskirjas täpsus-
tada, et ühendustee rajamiseks on tulevikus vaja saada MaaPS alu-
sel kooskõlastus või luba, üldplaneeringuga vastavat kooskõlastust
antud ei ole.
11. Avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekute koondtabelis Arvestame ettepanekuga ja korrigeerime Lisa
on Maa-ameti vastava märkuse juurde märgitud (tsiteerin): „Täpsus- 5.
tame Lisa 5“. Uuesti kooskõlastamiseks esitatud materjalides seda
tehtud ei ole. Palume jätkuvalt lisa 5 täpsustada.
12. Selgitame, et Maa-ameti kirjas 26.11.2021 nr 6-3/21/17578-2 Arvestame ettepanekuga ja korrigeerime Lisa
toodud märkused ei ole seotud info uuenemisega üldplaneeringu 5.
31 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
koostamise jooksul, vaid tegu on ebatäpsete andmetega, mida tu-
leks parandada. Maa-amet nõustub, et sisendinfona kasutatakse tea-
tud kuupäeva seisuga andmeid ja jooksvalt sisendinfo andmeid
enam planeeringu koostamise protsessis uuendama ei hakata. Tegu
on valede andmetega, seega palume neid siiski täpsustada.
Maa-amet nõustub 07.03.2022 kirjaga nr 7-7/1063-18 edastatud
Viru-Nigula valla üldplaneeringu lahendusega tingimusel, et täienda-
takse ja täpsustatakse planeeringu materjale vastavalt eelpool too-
dud märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maava-
rale juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus
MaaPS § 14.
Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse
maardlate aladele kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi toimi-
des pole võimalik maavara kaevandada, näiteks kui kaevandamisloa
omaja ei saa realiseerida kaevandamisloaga antud õigusi võikui kae-
vandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt kee-
rulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga.
Palume esitada üldplaneering pärast täpsustuste ja täienduste tege-
mist kooskõlastamiseks Maa-ametile.
Kooskõlastamine 1. Lisas Lisa 9. Maardlad ja mäeeraldised on Varudi II turbatootmis- 1. Uuendame üldplaneeringu ruumiandmeid
ala mäeeraldise ja selle teenindusmaa alale märgitud „Mäeeraldis planeeringu esitamisel vastuvõtmiseks. And-
26.11.2021nr 6-
taotletav“ ja „Mäeeraldise teenindusmaa taotletav“ ning infoallikaks mete seisu kuupäev on fikseeritud planeeringu
3/21/17578-2
on märgitud Maa-amet 2021. Lisa koostamise kuupäevaks on märgi- etapiga.
tud 10.09.2021. Selgitame, et Keskkonnaameti 06.09.2021 korral-
dusega nr DM-112333-19 on Varudi II turbatootmisala laiendatud
alale antud kehtiv kaevandamise keskkonnaluba. Palume üldplanee-
ringu lõppversiooni moodustamisel lisa 9 joonist täpsustada ning
andmete seisu kuupäeva osas palume olla täpsem, kui aasta, kuna
andmed võivad aasta jooksul muutuda korduvalt.
2. Maavara kaevandamiseks antava keskkonnaloa taotluse menetlu- 2. Selgitame, et üldplaneeringuga ei ole seatud
ses kaalutakse loa andja poolt kaevandamisega kaasnevaid mõjusid, lausalist kohustust DP koostamise kohustuseks
32 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
taotluse menetlus on avalik ja menetluse käigus küsitakse ka koha- kaevanduste ja karjääride avamisele ja laien-
liku omavalitsuse arvamust. Detailplaneeringu igakordset koostamist damisele. Tulenevalt PlanS § 125 lg 3 on ava-
kaevandamise alustamiseks ei nõua ükski õigusakt ja see oleks dub- liku huvi olemasolul kohaliku omavalitsuse vo-
leeriv avalik menetlus. Igakordne ilma kaalutlemisotsuseta detailpla- likogul õigus põhjendatud juhul algatada DP.
neeringu koostamise kohustus aladel, kus plaanitakse maavara kae-
Detailplaneeringu koostamine ei halvenda juur-
vandamist on ebaproportsionaalne lisakulu, kuna nimetatud juhtude
depääsu maavarale.
puhul mõjude esinemist ja võimalikke leevendusmeetmeid hinna-
takse kaevandamisloa taotluse menetluses. Palume seletuskirjas sel-
gitada, et detailplaneeringu koostamise kohustus ei kehti maardlate
aladel kaevandamise plaanimisel või, et detailplaneeringu koostamist
nõutakse vaid vastavalt vajadusele kaalutletud otsuse tulemusel,
mitte igakordselt. Seletuskirjas olev sõnastus viitab kaevandamiseks
igakordse detailplaneeringu koostamise kohustusele, mis halvendab
lisakulude tõttu maavarale juurdepääsu ja on vastuolus MaaPS §-ga
14.
3. Seletuskirja tabelis 2 on toodud juhtotstarvete ja katastriüksuse 3. Arvestame ettepanekuga ning täiendame
sihtotstarvete omavahelised seosed, kus mäetööstuse maa-alale on üldplaneeringu seletuskirja, sh mäetööstuse
lubatud kavandada tootmismaa, veekogude maa, transpordimaa, maa-alale määratud tingimusi.
jäätmehoidla maa, kaitsealuse maa, mäetööstusmaa, turbatööstus-
maa, üldkasutatava maa ja maatulundusmaa sihtotstarvet ning üld-
kasutatava maa juurde on lisatud, et seda võib kavandada, kui kae-
vandamine on lõppenud. Seletuskirja peatükis 3.5. Maakasutus on
kirjeldatud, et kõrvalotstarbed on lubatud juhul, kui need ei kahjusta
juhtotstarbe rakendamist. Selgitame, et mäetööstusmaa juhtots-
tarve on seotud kehtiva maavara kaevandamise loaga, määratakse
mäeeraldise ja selle teenindusmaa alale, mistõttu nendel aladel toi-
mub maavara kaevandamine. Mäetööde ohutuse ja maavarale juur-
depääsu tagamiseks samaaegselt teisi tegevusi kaevandamisega sa-
male alale ei ole võimalik lubada. Kehtiva kaevandamisloa omajal on
õiguspärane ootus, et mäeeraldise ja selle teenindusmaa alal on ka-
tastriüksustele määratud mäetööstusmaa sihtotstarve. Maakasutuse
muutust ja sihtotstarbe muutmist saab kavandada alles kaevanda-
33 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
mise lõpu perioodil seoses korrastamisega ning see eeldab puuduta-
tud isiku kaevandamisloa omaja nõusolekut, kuni kaevandamisluba
kehtib.
Kui korrastamisega veel alustatud ei ole, kuna toimub veel aktiivne
maavara väljamine, siis mäetööstusmaa ja turbatööstusmaa kõrval
teiste tabelis 2 märgitud sihtotstarvete mäetööstusmaale määramine
takistab kaevandamist. Palume tabelist 2 eemaldada tootmismaa,
transpordimaa, jäätmehoidla maa sihtotstarbed mäetööstusmaa alal
lubatud sihtotstarvete loetelust või alternatiivselt palume üldplanee-
ringusse lisada, et tootmismaa, transpordimaa, jäätmehoidla maa
sihtotstarbe määramine mäetööstusmaa-alale on võimalik vaid peale
maavara ammendumist või kui selleks on saadud MaaPS alusel muu
sisuga kooskõlastus või luba. Käesoleva üldplaneeringuga sellist luba
ei ole antud. Üldkasutatava maa puhul palume tabelisse 2 lisada sel-
gitus, et lisaks kaevandamise lõppemisele peab antud alal olema ka
maavara ammendunud. Kaevandamise lõppemisel võib kaevandatud
alal veel maavara alles olla ja võimalik on nimetatud alal taotleda
maavara kaevandamise loa pikendamist või taotleda uut luba. Pa-
lume maavarale juurdepääsu osas olemasoleva olukorra halvenemise
vältimiseks ja seletuskirja üheselt mõistetavuse eesmärgil seletus-
kirja täpsustada.
4. Seletuskirja joonisel 1 ning lisas Lisa 1. Strateegilised ruumiees- 4. Selgitame, et strateegiliste ruumieesmärkide
märgid on kujutatud tootmisalasid, mis ei vasta ülejäänud planeerin- joonise puhul on tegemist skeemiga, kus on
gus kujutatud tootmisalade juhtotstarbega aladele. Veebikaardil ning erinevate strateegiliste eesmärkide (sh erine-
joonisel Maakasutus on Kutsala liivamaardla (regsitrikaart nr 989) vad maakasutuse juhtotstarbed) paremaks
alale märgitud tootmise maa-ala. Seletuskirja peatükis 3.5.3. Toot- esile tõstmiseks kasutatud paksemat serva-
mise maa-ala on maavarade kaevandamise ja töötlemisega seotud joont. Alade asukohad vastavad veebikaardil ja
hoonete kõrval lubatud ka muud hooned ja rajatised. Selgitame, et Joonisel 1 „Maakasutus“ märgitud tootmise
maavarale juurdepääsuks on vajalik maavara katvate pinnasekihtide juhtotstarbega maa-aladele.
eemaldamine, mille järel on võimalik maavara maapõuest väljata.
Maardlatega kattuvatele aladele tootmise maa-
Samaaegselt ei ole võimalik ehitada hooneid ja rajatisi ning tagada
kasutuse juhtotstarbe määramine, mis võimal-
maavarale juurdepääs. Hoonete alt ja hooneid ümbritsevalt alalt
dab ehitustegevust ega ole seotud kaevanda-
maavara kaevandamine võimalik ei ole. Maardla alale ehitatud ehitis
34 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
kasutab maapõue tuge, mida võimaldab maapõue osa, mis on maa- misega, on vajalik seatud ruumiliste aren-
varana arvel maardlas. Maavara ja seda katva pinnase maapõuest gueesmärkide täitmiseks. Kavandatud maaka-
väljamise korral kaoks ehitisel ehituslik maapõuetugi. Seega piirkon- sutuse juhtotstarbed on enamjaolt olemasole-
nas, kuhu on ehitis ehitatud, ei ole võimalik maavara kaevandada vad tootmisalad koos vajalike laiendustega.
ehk olemasoleva olukorraga võrreldes maavarale juurdepääs halve-
neb. Ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga hoonete ja raja-
tiste rajamine maardlatega kattuvatele aladele on võimalik vaid
peale maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu
sisuga kooskõlastust või luba. Palume maardlatega kattuvatele ala-
dele mitte määrata juhtotstarbeid, mis võimaldavad ehitustegevust
ega ole seotud kaevandamisega, kuna see halvendab olemasolevat
olukorda maavarale juurdepääsu osas ning on vastuolus MaaPS §-ga
14. Segaduste vältimiseks palume tootmisalasid kujutada kogu pla-
neeringus ühtmoodi.
5. Veebikaardil ning joonisel Maakasutus on Kunda savimaardla (re- 5. Selgitame, et strateegiliste ruumieesmärkide
gistrikaart nr 21) põhjaosale märgitud puhke ja looduslik maa-ala joonise puhul on tegemist skeemiga, kus on
(täpsemalt P2 ala). Lisas Lisa 1. Strateegilised ruumieesmärgid on erinevate strateegiliste eesmärkide (sh erine-
kujutatud antud alal rannikuäärne puhkeala. Seletuskirja peatükis vad maakasutuse juhtotstarbed) paremaks
3.5.6. Puhke ja looduslik maa-ala on kirjeldatud (tsiteerin): „P2 alad esile tõstmiseks kasutatud paksemat serva-
on ette nähtud puhkamiseks ja virgestuseks. Seal on lubatud: Piir- joont.
konda sobivad puhkamise ja virgestuse otstarvet teenindavad avali-
Kunda rannaäärse puhkeala näol on tegemist
kud puhke-, spordi-ja kultuurirajatised, sh tervise-ja matkarajad,
ühe osana Viru-Nigula valla strateegilistest
külaplatsid, mänguväljak, laululava, seikluspark, teemapark, väli-
arengueesmärkidest, milleks on tagada kvali-
ujula, vabaõhu tenniseväljak, golfiväljak, discgolfirada, liuväli, suu-
teetne rannikuäärne puhkepiirkond Soome lahe
sarada, puhkeotstarbeline ehitis, staadion, spordi-või puhkeotstarbe-
äärsetel kõrge rekreatiivse väärtusega aladel.
line sildumisala, parklad, supluskoht, supelrand jms.“. Samas peatü-
Samuti on see oluline piirkonna puhke- ja tu-
kis on puhke ja loodusliku maa-ala tingimuste seas toodud (tsitee-
rismipotentsiaali ärakasutamiseks ning sise- ja
rin): „Tagada kõrghaljastuse või metsa säilimine võimalikult suures
välisturisti piirkonda meelitamiseks. Ala aren-
mahus. Raiete kavandamisel tagada ala puhkeväärtuse säilimine;“
damisel tuleb samaaegselt arvestada ka teiste
ning „Puhkealadel paiknevad suure puhkeväärtusega (eelkõige tihea-
ruumis toimuvate tegevustega (sh maardlate
sustusaladel ja nendega külgnevatel aladel) metsad jätta avalikuks
võimaliku kasutuselevõtuga).
kasutamiseks, vajadusel arendada välja vajalik taristu“.
35 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Selgitame, et maavarale juurdepääsuks on vajalik maavara katvate
pinnasekihtide ja taimestiku eemaldamine, mille järel on võimalik
maavara maapõuest väljata. Samaaegselt ei ole võimalik ehitada
ehitisi, jätta metsad avalikuks kasutamiseks ning tagada maavarale
juurdepääs. Ehitiste ja puude alt ja ümbritsevalt alalt maavara kae-
vandamine võimalik ei ole. Maardla alale ehitatud ehitis ja puud ka-
sutavad maapõue tuge, mida võimaldab maapõue osa, mis on maa-
varana arvel maardlas. Maavara ja seda katva pinnase maapõuest
väljamise korral kaoks ehitisel ja puudel ehituslik maapõuetugi.
Seega piirkonnas, kuhu on ehitis ehitatud ja kasvavad avalikult ka-
sutatavad metsad ei ole võimalik maavara kaevandada ehk olema-
soleva olukorraga võrreldes maavarale juurdepääs halveneb. Ehitus-
seadustiku mõistes püsiva iseloomuga ehitiste rajamine maardlatega
kattuvatele aladele on võimalik vaid peale maavara ammendumist,
kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust või luba.
Palume maardlatega kattuvatele aladele mitte määrata juhtotstar-
beid, mis ei võimalda kaevandamist, kuna see halvendab olemasole-
vat olukorda maavarale juurdepääsu osas ning on vastuolus MaaPS
§-ga 14.
6. Palume seletuskirjas ja KSH aruande eelnõus kasutada „üldjuhul 6. Ettepanekuga mitte arvestatud. Selgitame,
vältida“ ja „tuleb üldjuhul säilitada“ asemel sõnastusi „võimalusel et „üldjuhul“ on kasutusel nendes kohtades,
vältida“ ja ’“võimalusel säilitada“. kus sõna „võimalusel“ kasutamisel muutuks
tingimuse mõte kas vastupidiseks või oluliselt.
Nt maardlate osas on KSH-s „üldjuhul“ kasuta-
tud vaid ühes meetmes, kus selle asendamine
ei tundu vajalik: Muu tegevuse kui kaevanda-
mise kavandamisel mäeeraldise või maardla
alale tuleb silmas pidada põhimõtet, et igasu-
gune muu tegevus mäeeraldise ja maardlaga
kattuval alal on võimalik siis, kui kaevandamine
on lõppenud ning üldjuhul peab ka maavara
olema ammendunud.
Samuti nt ÜP väärtuslike põllumajandusmaade
puhul muutuks antud asenduse tegemisel mõte
36 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
teistsuguseks: Väärtuslikku põllumajandus-
maad kasutatakse üldjuhul põllumajandusli-
kuks tegevuseks ning nende väärtus ei tohi
ajas kahaneda.
Palume lausest „Püsiva iseloomuga tegevus on põhimõtteliselt luba- Korrigeerime ÜP seletuskirja sõnastust.
tav, kui …“ eemaldada sõna „põhimõtteliselt“, kuna selle sõna alles
jätmise korral jääb mulje, et tegu on valdava üldjuhtumiga (põhi-
mõtteliselt lubatav). Tegelikkuses on tegu erandjuhtumiga, kui on
saadud igakordse kaalutlusotsuse tulemusena MaaPS alusel kooskõ-
lastus või luba.
Selgitame, et muu maakasutuse ja püsiva iseloomuga tegevuse lu-
bamine maardlate aladele on pigem erand kui reegel, seega palume
seletuskirjas täpsustada, et muu maakasutuse juhtotstarbega tege-
vused ja püsiva iseloomuga tegevused on maardlate aladel võimali-
kud vaid juhul, kui maavara on antud aladel ammendunud või kui
selleks on saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastus või luba.
Maardlate aladel tuleb tagada, et olemasolev olukord maavarale
juurdepääsu osas ei halvene. Hetkel seletuskirja sõnastus sellele ei
viita.
7. Seletuskirja peatükis 3.5.11. Mäetööstuse maa-ala on mäetöös- Ettepanekuga mitte arvestatud. Kuigi hetkel
tuse maa-ala tingimuste seas toodud (tsiteerin): „Kaevandamise pla- kaevandamisloa väljastamisel antud tingimusi
neerimisel tuleb hinnata juurdepääsuteede kandevõime vastavust ei väljastata, ei ole muude kaevandamisloa
kavandatavale liikluskoormusele ja vajadusel plaanida meetmed kõrvaltingimuste andmine välistatud.
avalikult kasutatavate teede kandevõime tõstmiseks;“ (sarnase
Leiame, et kui tegemist on üldplaneeringus
mõtte leiab ka KSH aruande eelnõu peatükist 9.8. Meetmed maard-
toodud tingimusega, siis tuleb kaevandamisloa
late ja maavarade kaitseks) ning „Kaevandamise kavandamisel tuleb
andmise ja muutmise menetluses loa andjal
tähelepanu pöörata kaevandamisega seotud transpordi ning masi-
tingimusega arvestada. Elukeskkonna säilimine
nate ja seadmete tööga kaasnevatele keskkonnahäiringutele (õhu-
kaevandamise lubamisel peab olema alati eel-
saaste, müra, vibratsioon) ja inimeste elukeskkonnale ning tagada,
tingimuseks.
et tegevusega ei põhjustata olulisi keskkonnahäiringuid;“ (sarnase
mõtte leiab ka KSH aruande peatükkidest 7.8. Mõju maavaradele ja
maardlatele ja 9.8. Meetmed maardlate ja maavarade kaitseks).
37 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Selgitame, et Keskkonnaamet ei käsitle kaevandamislubade andmise Kaevandamisega kaasnevad mõjud ei pruugi
ja muutmise menetluses väljaspool mäeeraldist ja mäeeraldise tee- piirduda vaid mäeeraldise ja selle teenindus-
nindusmaad asuvate teede kandevõimet, liikluskoormust, avalikel maaga, vaid võivad ulatuda ka väljapoole. Va-
teedel transpordiga kaasnevaid keskkonnahäiringuid. Transpordiga jadusel tuleb mõju hindamises käsitleda ka sel-
kaasneva avalike teede kandevõime tõstmise ning keskkonnahäirin- liseid mõjusid. Üheks selliseks võimalikuks mõ-
gute vähendamise meetmeid ei lisata maavara kaevandamise kesk- juks on maavara transpordiga (rasketransport)
konnaloa kõrvaltingimustesse. Teede valdajad (riik, KOV) peavad ar- kaasnev mõju juurdepääsuteedele ja seeläbi
vestama teede remondil karjääridest materjali veol kaasneva liiklus- nende ääres elavatele inimestele, mistõttu on
koormusega ning vajadusel sõlmima kaevandajaga eraldi kokkulep- ka asjakohane sellele tähelepanu juhtida. Kuna
ped teede kasutamise kohta. Seejuures tuleb kõiki raskevedudega kaevandamislubade menetlemine toimub õigu-
seotud liiklejaid käsitleda võrdselt. Palume seletuskirja ja KSH saktidest tulenevas korras, siis milliseid mõju-
aruande eelnõud lähtuvalt eeltoodust täpsustada. sid millisel juhul tuleb käsitleda, on juhtumipõ-
hine kaalutlemine, kus otsuse teeb otsustaja
(KeA). Millised tingimused keskkonnaloale kan-
takse, on samuti otsustaja otsustada.
8. Seletuskirja peatükis 4.1. Kultuuriväärtused on kultuuri-ja ehitus- Arvestame ettepanekuga, võtame tingimuse
pärandi säilitamiseks ja kasutamiseks seatudtingimusena toodud seletuskirjast välja.
(tsiteerin): „Ajalooliselt kujunenud asustusalasid tuleb säilitada koos
nende juurde kuuluvate elementide ja ümbritsevate aladega;“. Pa-
lume seletuskirjas täpsustada, asustusaladest kui kaugele ulatuvaid
ümbritsevaid alasid säilitada tuleb ja kas asustusaladel koos ümbrit-
sevate aladega kehtib igasuguse ehitise lammutamise keeld, sh nt
ebaseaduslike ja kasutusest välja langenute. Hetkel viitab sõnastus
kogu valla territooriumile, kuhu jäävad ka maardlad. Maardlate ka-
sutusele võtmisel maastik muutub ning seega maastikuelementide
säilitamise nõue kogu vallas, sh maardlate aladel halvendab olema-
solevat olukorda maavarale juurdepääsu osas ning planeering on
vastuolus MaaPS §-ga 14. Palume seletuskirja sõnastust muuta nii,
et kaevandamisele ei seata seadustest mittetulenevaid piiranguid.
9. Veebikaardi ja joonise Väärtused ja piirangud kohaselt jäävad Korrigeerime ÜP seletuskirja järgmiselt:
maardlad rohevõrgustikule. Seletuskirja peatükis 4.2.3. Rohevõrgus-
tik on tugialadele seatud tingimuste seas toodud (tsiteerin): „Olema-
solevate karjääride kasutamine jätkub kavandatud ulatuses nende
38 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
ammendumiseni. Kaevandamistegevuse lõpetamise järel tuleb alad „Olemasolevate karjääride kasutamine jätkub
korrastada ja kujundada rohealadeks“. Seletuskirja sõnastuses viida- valdavalt kavandatud ulatuses nende ammen-
takse, et karjääri ulatust ei ole võimalik muuta, kuid see läheb vas- dumiseni. Kaevandamistegevuse lõpetamise
tuollu MaaPS-ga. MaaPS § 16 lõike 4 kohaselt tuleb maavara kae- järel tuleb alad korrastada ja kujundada rohea-
vandada ning muul alusel looduslikust seisundist eemaldada ja kasu- ladeks või leida karjääridest mõjutatud aladele
tada majanduslikult võimalikult otstarbekalt ja säästlikult. MaaPS § uus kasutusfunktsioon.“
14 lõike 1 punkti 3 kohaselt tuleb haldusorganil maapõue seisundit
ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tagada maavara ma-
janduslikult otstarbekas ja säästlik kasutamine.
Selgitame, et mäeeraldise laiendamine on vajalik näiteks sellise
maavara kaevandamiseks, mille hilisem iseseisev kasutamine ei ole
majanduslikult põhjendatud. Kaevandamisloa omajal on õigus taot-
leda laiendamist mäeeraldisega piirnevale või lahusolevale mäeeral-
disele, kui olemasoleva loaga antud kaevandatavat maavara jätkub
kuni viieks aastaks. Lisaks märgime, et kaevandatud alade korrasta-
mine toimub vastavalt korrastamistingimustele koostatud korrasta-
misprojektile, korrastamise suund määratakse keskkonnaloas. Või-
malikud on ka muud kaevandatud maa edasise kasutamise otstarbed
peale rohealade. Kohalik omavalitsus saab anda arvamuse kaevan-
datud ala korrastamise suuna suhtes kaevandamisloa andmisele ar-
vamuse esitamise osana. Ka korrastamistingimuste kohta küsib loa
andja kohaliku omavalitsuse arvamust.
Palume seletuskirja vastavalt eelpool toodud selgitustele täpsustada
selliselt, et juurdepääs maavarale ei halvene.
10. Joonis Väärtused ja piirangud järgi jäävad maardlatele kauni KMH aruande sisule esitatud nõuded on toodud
vaatega kohad. Seletuskirja peatükis 4.2.4. Väärtuslik maastik on KKM 01.09.2017 määruses nr 34. Selle ko-
väärtuslike maastike säilitamiseks ja kasutamiseks seatud tingimuste haselt tuleb mõju hindamises käsitleda ka
seas kirjeldatud (tsiteerin): „Väärtuslikele objektidele vaadete säili- mõju maastikele ja kultuuripärandile. Arusaa-
tamine, eriti üldkasutatavate teede ääres: Ilusate vaatekohtade säili- davalt määratakse mõju hindamise ulatus vas-
tamine avaliku kasutusega aladeks;“ ning „Tuulegeneraatorite, mo- tava loa menetlemise käigus, kuid kuna väär-
biilsidemastide, vesiehitiste ja teiste maastikul domineerima jäävate tuslikud maastikud on suuresti just ÜP teema,
objektide ehitamine rajamisel tuleb väärtuslike maastike ja vaadete siis on asjakohane ka ÜP-ga sellele tähelepanu
osas maastikele koostada maastikuanalüüs ja visuaalne analüüs, et
39 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
hinnata nende sobivust maastikku;“ ja „Maastikuliste väikevormide juhtida. ÜP-ga ei muudeta tingimusi olema-
(sh kiviaiad, tarad, üksikud puud ja silmapaistvad puudegrupid, al- soleva kaevandusloaga aladel.
leed, kivihunnikud), endiste talukohtade jms maastikku kujundavate
Vajadus väärtuslikke maastikuid kaitsta tule-
elementide säilitamine;“ ja „Maardlate kasutuselevõtul vältida alasid,
neb mh kehtivast Lääne-Viru maakonnaplanee-
mis asuvad väärtuslikel maastikel. Juhul, kui nimetatud aladel on
ringust.
kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda
kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ja kavan-
dada negatiivseid mõjusid leevendavad meetmed. Väärtusliku maas-
tiku väärtuste säilimise vajadusega arvestada kaevandamisloale tin-
gimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel
korrastamisprojekti koostamisel.“.
Selgitame, et maavarade kaevandamisel maastik (sh maastikulised
väikevormid ja maastikku kujundavad elemendid) ning vaated sellele
paratamatult muutuvad ja seetõttu ei ole vaadete ning nende avaliku
kasutusega aladena säilitamine võimalik. Maastikul domineerivaks
objektiks võib pidada ka karjääre, mille avamiseks ei nõua maas-
tikuanalüüsi ja visuaalset analüüsi ükski õigusakt. Leevendavaid
meetmeid tuleb kavandada vaid vastavalt vajadusele, kui esineb olu-
line mõju, mida tuleb leevendada. Tagamaks maavaradele juurde-
pääsu osas olemasoleva olukorra säilimist palume seletuskirjas täp-
sustada, et aladel, kuhu on antud või taotletakse maavara kaevan-
damiseks keskkonnaluba on maastiku muutmine lubatud ning maas-
tikuanalüüsi ja visuaalse analüüsi koostamine ning leevendavate
meetmete kavandamine ei ole taotluse menetluses igakordselt ko-
hustuslik, vaid ainult juhul, kui loa andja seda nõuab. Kohalik oma-
valitsus saab anda arvamuse analüüside vajalikkuse suhtes kaevan-
damisloa andmisele arvamuse esitamise osana. Palume seletuskirjas
täpsustada, et maardlate kasutuselevõtul võimalusel vältida alasid,
mis asuvad väärtuslikel maastikel.
11. Seletuskirja peatükis 4.2.5.3 Avalikud juurdepääsud on avalike 11. Korrigeerime ÜP seletuskirja ja KSH
juurdepääsude tagamise tingimusena toodud (tsiteerin): „Karjääride aruande eelnõud. Asendame mõiste „karjääride
rekonstrueerimisel uute tehisveekogude tekkimisel eelistada veeko- rekonstrueerimine“ mõistega „kaevandatud
gude määramist avalikult kasutatavaks, et kohalikel elanikel oleks maa korrastamine“ ning tehisveekogude osas
40 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
takistusteta võimalik neid puhkeotstarbel kasutada“. KSH aruande „tuleb eelistada“ sõnaga „ võimalusel eelis-
eelnõu peatükis 9.7. Meetmed pinnaveekogude ja maaparandussüs- tada“.
teemide kaitseks on kirjeldatud (tsiteerin): „Karjääride rekonstruee-
Tingimust kaevandatud maa korrastamise osas
rimisel uute tehisveekogude tekkimisel tuleb eelistada veekogude
on täiendatud järgmiselt: „…tuleb alad korras-
määramist avalikult kasutatavaks, et kohalikel elanikel oleks takis-
tada ja kujundada rohealadeks või leida kar-
tusteta võimalik neid puhkeotstarbel kasutada“.
jääridest mõjutatud aladele uus kasutusfunkt-
Selgitame, et MaaPS mõistes on õigem kasutada „karjääride re- sioon.“
konstrueerimine“ asemel mõistet „kaevandatud maa korrastamine“.
Palume mõistet täpsustada. Korrastamise nõuetega kooskõlas on, et
kaevandatud ala tehisveekogu nõlv kujundatakse laugeks ja veekogu
kallas kujundatakse juurde- ja väljapääsuga, kuid selgitame, et riigi-
maal kaevandamise tulemusena tekkinud veekogu äärde avaliku
puhkeala määramine on võimalik juhul, kui kohalik omavalitsus on
valmis enda kanda võtma heakorra tagamise. Samuti märgime, et
eramaal kaevandamise tulemusena tekkinud veekogu edasiseks ka-
sutamiseks võivad maaomanikul olla ka muud kavatsused kui avalik
puhkeala, näiteks kalakasvatuse rajamine. Eeltoodust tulenevalt pa-
lume väljendi „tuleb eelistada“ asemel kasutada väljendit „võimalu-
sel eelistada“.
12. Joonise Taristu kohaselt kulgeb matka- ja terviserada üle maard- Meie hinnangul ei ole matka- ja terviseraja pu-
late ja Metsaniidu II liivakarjääri (loa nr L.MK/321856; loa omaja hul tegemist püsiva iseloomuga ehitisega. Pi-
Bauroc AS) mäeeraldise ning selle teenindusmaa. Seletuskirja peatü- gem on tegemist loodusliku pinnakattega ra-
kis 4.5. Matka- ja terviserada on matkaradade kavandamise ja kasu- jaga.
tamise tingimusena toodud (tsiteerin): „Matkaraja ehitised peavad
Püsiva iseloomuga ehitiste rajamist maardlate
sobituma ümbritsevasse keskkonda;“.
maa-alal reguleerib maapõueseadus ning
Selgitame, et ehitusseadustiku mõistes püsiva iseloomuga ehitiste üldplaneeringuga seda ei muudeta ega dublee-
rajamine maardlatega kattuvatele aladele on võimalik vaid peale rita.
maavara ammendumist, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga
kooskõlastust või luba.
Palume maardlatega kattuvatele aladele mitte planeerida ehitisi ja
rajatisi, mis ei võimalda kaevandamistegevust, kuna see halvendab
41 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
olemasolevat olukorda maavarale juurdepääsu osas ning on vas-
tuolus MaaPS §-ga 14.
Palume seletuskirja täpsustada. Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldi-
sega ja selle teenindusmaaga kattuvale alale tegevuste planeerimisel
on vaja saada loa omaja Bauroc AS nõusolek. Palume loa omaja
nõusoleku saamisel see lisada planeeringu dokumentide hulka. Pa-
lume matka- ja terviserada Metsaniidu II liivakarjääri mäeeraldise ja
teenindusmaa alale planeerida ainult juhul kui sellega nõustub kae-
vandamisloa omaja.
13. Veebikaardil ning joonisel Taristu on kujutatud üle Kunda savi- Meie hinnangul ei ole matka- ja terviseraja pu-
maardla (registrikaart nr 21) planeeritav ühendustee. Seletuskirja hul tegemist püsiva iseloomuga ehitisega. Pi-
peatükis 5.1.5. Jalg-ja jalgrattateed on kirjeldatud (tsiteerin): „Li- gem on tegemist loodusliku pinnakattega ra-
saks on üldplaneeringuga kavandatud ühendustee Kronkskaldalt jaga.
Kunda rannani (köisraudtee vms). Käesoleval ajal on ühendustee ka-
Püsiva iseloomuga ehitiste rajamist maardlate
jastatud põhimõttelise sirgjoonena ning selle trass pole täpselt pai-
maa-alal reguleerib maapõueseadus ning
gas“. Veebikaardil on üle Kunda lubjakivimaardla (registrikaart nr
üldplaneeringuga seda ei muudeta ega dublee-
18) ning Kunda II lubjakivikarjääri (loa nr KMIN-113; loa omaja
rita.
Osaühing Piira Talu) mäeeraldise ja selle teenindusmaa märgitud et-
tepanek (joon), mis on sisustamata mõttenoppe ettepanek.
Selgitame, et maardlatele uute objektide, sh ühendustee rajamine
saab toimuda alles peale maavara ammendumist või kui selleks on
saadud MaaPS alusel kooskõlastus või luba.
Palume üleliigsed jooned, mida planeeringuga ei planeerita, veebi-
kaardilt eemaldada ning seletuskirjas täpsustada, et ühendustee ra-
jamiseks on tulevikus vaja saada MaaPS alusel kooskõlastus või
luba, üldplaneeringuga vastavat kooskõlastust antud ei ole. Kui siiski
planeeritakse Kunda II lubjakivikarjääri mäeeraldisele ja selle teenin-
dusmaale mingi objekt, siis on vaja saada loa omaja Osaühing Piira
Talu nõusolek ja lisada see planeeringu dokumentide hulka. Palume
Kunda II lubjakivikarjääri mäeeraldise ja teenindusmaa alale planee-
rida objekte ainult juhul kui sellega nõustub kaevandamisloa omaja.
42 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
14. Veebikaardil ja joonisel Taristu on maardlatele ning Varudi turba- Üldplaneeringu seletuskiri ei ole vastuolus
tootmisala (loa nr LVIM-018; loa omaja OÜ Rakvere Põllumajandus- maapõueseadusega ning selle täiendamine ei
tehnika; luba kehtib kuni 16.08.2038) ja Varudi II turbatootmisala ole vajalik.
(loa nr L.MK/323045; loa omaja Osaühing Rakvere Põllumajandus-
tehnika; luba kehtib kuni 27.03.2038) mäeeraldistele ning nende
teenindusmaadele märgitud planeeritav tuuleenergeetika ala. Sele-
tuskirja peatükis 5.2.8.1 Tuuleenergeetika on tuuleenergia tootmise
kavandamisel märgitud, et kaalutlusotsuse langetamisel tuleb teiste
tingimuste seas lähtuda ka maardlatest ning viitena märgitud (tsi-
teerin): „Üldplaneeringuga kavandatud põhimõttelised alad tuulepar-
kide kavandamiseks maardlate alal ei tähenda MaaPS kohast koos-
kõlastust. Tuuleparkide arendamisel maardlatele tuleb igakordselt
teha koostööd Maa-ametiga tuuleparkide võimaluse väljaselgitami-
seks.“. Samas peatükis on tuuleenergia tootmise tingimusena märgi-
tud (tsiteerin): „Tuuleparkide kavandamine maardlatel, kus on moo-
dustatud mäeeraldis, on võimalik pärast kaevandamistegevuse lõp-
pemist ning üldjuhul pärast maavara ammendumist. Kooskõlastuse
tuuleparkide kavandamiseks maardlate maa-alal annab Maa-amet;“
KSH aruande eelnõu peatükist Kokkuvõte leiab sarnase mõtte, kuid
lisatud on, et kui maavara ei ole ammendunud, on tegevus võimalik
vaid juhul, kui selleks on saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõ-
lastus või luba. Palume sarnaselt KSH aruande eelnõus toodule täp-
sustada ka seletuskirja, et kui maavara ei ole ammendunud, on te-
gevus võimalik vaid juhul, kui selleks on saadud MaaPS alusel muu
sisuga kooskõlastus või luba.
15. Veebikaardi ja joonise Väärtused ja piirangud järgi jäävad Märkusega ei arvestata. Kohalik omavalitsus
maardlad väärtuslikule põllumajandusmaale. KSH aruande peatükis on teadlik, et kaevandamist reguleerib maa-
7.9. Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale on kirjeldatud (tsitee- põueseadus ning seda ei saa üldplaneeringuga
rin): „VPM-idel peab üldjuhul jätkuma põllumajanduslik maakasutus muuta. Üldplaneeringus (ja KSH-s) toodud tin-
ning nende väärtus ei tohi ajas kahaneda. Muude tegevuste kavan- gimused arvestavad omavalitsuse ruumilise
damine VPM-idele ei ole edaspidi välistatud, kuid see peab olema arengu vajadustega, kuid ei ole mõeldud maa-
põhjendatud ja hoolikalt läbi kaalutud, vajadusel tuleb hinnata kaas- põueseaduses toodud tingimuste muutmiseks.
nevaid mõjusid. Muu maakasutuse osas tuleb eelistada tegevusi, mis
43 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
ei põhjusta väärtuslike põllumajandusmaade olulist vähenemist, Selgitame, et kui VPM puhul asendada „üldju-
massiivide killustamist ega kahjusta nende sihtotstarbelist kasuta- hul säilitada“ sõnaga „võimalusel säilitada“, siis
mist tulevikus“ (sarnase mõtte leiab ka KSH aruande eelnõu peatü- tähendab see hoopis seda, et VPM-ile võib ka-
kist 9.9. Meetmed väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks) ning vandada muid tegevusi ja sihtotstarbelises ka-
„VPM-id tuleks säilitada avatud maastikena ning suurtes põllumajan- sutuses tuleb seda hoida vaid võimalusel. See
duspiirkondades säilitada põldude läheduses olev looduslik taimkate, on hoopis vastupidine mõte, mis ei ole ka
samuti üksikud puud ja puude grupid põldudel, hekid, metsaribad“ kooskõlas VPM kaitse eesmärkidega.
(sarnase mõtte leiab ka KSH aruande eelnõu peatükist 9.9. Meetmed
väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks).
Palume seletuskirjas ja KSH aruande eelnõus kasutada väljendite
„peab üldjuhul“, „tuleb eelistada“, „tuleb säilitada“ ja „säilitada“ ase-
mel väljendeid „võimalusel eelistada“ ja „võimalusel säilitada“. Selgi-
tame, et maavarale juurdepääsuks on vajalik maavara katvate pin-
nasekihtide ja taimestiku eemaldamine, mille järel on võimalik maa-
vara maapõuest väljata. Samaaegselt ei ole võimalik väärtuslikku
põllumajandusmaad ja taimestikku säilitada ning tagada maavarale
juurdepääs. Palume maardlatega kattuvatele aladele mitte määrata
tingimusi, mis ei võimalda kaevandamist, kuna see halvendab ole-
masolevat olukorda maavarale juurdepääsu osas ning on vastuolus
MaaPS §-ga 14.
16. Lisas Lisa 5 – Ülevaade Viru-Nigula vallast on peatükis 19. Maa- Täpsustame Lisa 5.
varad ja maardlad märgitud (tsiteerin): „Maardlad ja mäeeraldised
kajastuvad ÜP väärtuste ja piirangute joonisel“. Joonisel Väärtused
ja piirangud ei ole maardlaid ja mäeeraldisi kujutatud, vaid viidatud
märkustes lisale 9, kust vastavad andmed võib leida. Palume lisa 5
täpsustada.
17. Lisas Lisa 5 –Ülevaade Viru-Nigula vallast on tabelis 8 toodud Täpsustame, et Lisa 5 toodud sisu ÜP käigus
Viru-Nigula valla territooriumil asuvad mäeeraldised ja nende varud jooksvalt ei uuendata. Olulise sisendinfo muu-
seisuga 21.11.2019. Täpsustame, et Aru-Lõuna II lubjakivikarjäär, tumisel arvestatakse sellega ÜP koostamise
Toolse-Lääne lubjakivikarjäär, Aru-Lõuna lubjakivikarjäär asuvad käigus.
Rakvere vallas, mitte Viru-Nigula vallas. Tabelis on märgitud mäee-
raldise nimeks lihtsalt Varudi, kuid Varudi turbamaardlal asuvate
44 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
mäeeraldiste nimed on Varudi turbatootmisala (loa nr LVIM-018; loa
omaja OÜ Rakvere Põllumajandustehnika; luba kehtib kuni
16.08.2038) ja Varudi II turbatootmisala (loa nr L.MK/323045; loa
omaja OÜ Rakvere Põllumajandustehnika; luba kehtib kuni
27.03.2038). Suurkõrtsi lubjakivikarjäär (loa nr .MK/317612) asub
Lüganuse vallas, Viru-Nigula vallas asub Suurkõrtsi II lubjakivikar-
jäär (loa nr KL-508031; loa omaja AS Kiviluks). Soovitame mäeeral-
diste ja nende teenindusmaade pindalasid mitte märkida, kuna need
võivad ajas muutuda ning varude kogused muutuvad pidevalt. Pa-
lume lisa 5 tabelit 8 vastavalt eeltoodule täpsustada.
Maa-amet nõustub 05.11.2021 kirjaga nr 7-7/1063 edastatud Viru- Kohalik omavalitsus on teadlik, et kaevanda-
Nigula valla üldplaneeringu lahendusega tingimusel, et täiendatakse mist reguleerib maapõueseadus ning seda ei
ja täpsustatakse planeeringu materjale vastavalt eelpool toodud saa üldplaneeringuga muuta. Üldplaneeringus
märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale ja KSH-s toodud tingimused arvestavad oma-
juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus valitsuse ruumilise arengu vajadustega, kuid ei
MaaPS § 14. ole mõeldud maapõueseaduses toodud tingi-
muste muutmiseks.
Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse
maardlate aladele kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi toimi-
des pole võimalik maavara kaevandada, näiteks kui kaevandamisloa
omaja ei saa realiseerida kaevandamisloaga antud õigusi või kui
kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt
keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga.
Palume esitada üldplaneering pärast täpsustuste ja täienduste tege-
mist kooskõlastamiseks Maa-ametile.
Eelnõu 1. Joonisel Maakasutus ei ole Aseri II savikarjääri (kaevandamisloa 1. Ettepanekuga on arvestatud, ÜP-d on korri-
nr KMIN-049; loa omaja Wienerberger AS) mäeeraldisele ja selle geeritud ja märgitud mäetööstusmaa juht-ots-
17.12.2020 nr 6-
teenindusmaale märgitud mäetööstusmaad, vaid puhke ja looduslik tarve, kuigi ka puhke ja loodusliku maa-ala
3/20/17244-2
maa-ala. Seletuskirja peatükis 3.5.11. Mäetööstuse maa-ala on mär- juhtotstarve ei takistaks kuni kaevandusloa
gitud (tsiteerin): „Maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks kasuta- kehtivuse lõppemiseni maavara kaevandami-
tav ala, kuhu on lubatud rajada maavara kaevandamiseks ja selle sega seotud tegevusi.
teenindamiseks vajalikke hooneid ja rajatisi. Mäetööstuse maa-ala Antud maa-ala puhul on valla huvi see tulevi-
kus kasutusse võtta puhke- ja loodusliku maa-
45 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
hõlmab olemasolevaid ja perspektiivseid mäeeraldisi koos teenindus- alana, mingeid piiranguid see kuni kaevanda-
maaga“. Lisaks on viidatud, et teenindusmaa on kaevandamiseks misloa kehtimiseni mäeeraldisele kaasa ei
mõeldud maa-ala mäeeraldise kohal ja/või ümber. Karjääride puhul tooks.
on teenindusmaa vähemalt sama suur kui mäeeraldis, enamasti suu-
rem. KSH aruande eelnõu peatüki Kokkuvõte alapeatükis Mõju maa-
varadele ja maardlatele on märgitud, et üldplaneeringuga antakse
mäetööstusmaa juhtotstarve nendele mäeeraldistele ja nende tee-
nindusmaadele, kuhu on antud maavara kaevandamisluba ja kus
luba on menetluses. Lisaks on KSH aruande eelnõu samas peatükis
märgitud (tsiteerin): „Aseri II savikarjäärile antakse ÜP-ga puhke ja
loodusliku maa-ala juhtotstarve. Kuna karjääril on kehtiv maavara
kaevandamise luba, siis saab see realiseeruda pärast kaevandamis-
loa kehtivuse lõppu. KSH annab siinkohal soovituse kaaluda võima-
luse jätmist savi edasiseks kaevandamiseks, mille otstarbekus võib
taastuda turuolukorra muutumisel“. Sarnast mõtet on korratud ka
KSH aruande eelnõu peatükis 7.8. Mõju maavaradele ja maardlatele.
Palume kehtivate kaevandamislubadega mäeeraldistele ja nende
teenindusmaadele määrata mäetööstusmaa juhtotstarve ning lähtu-
valt seletuskirja ja KSH aruande eelnõu sisust määrata perspektiivse
mäetööstusmaa juhtotstarve nendele aladele, kus Keskkonnaametis
on menetluses maavara kaevandamise taotlus. Märgime, et Aseri II
savikarjääri mäeeraldisel ja selle teenindusmaal on võimalik puhke ja
loodusliku maa-ala juhtotstarbe määramine peale karjääri korrasta-
mist ja kaevandamisloa lõppemist. Praegune kaevandamisluba keh-
tib kuni 2029. aastani, võimalik on ka loa pikendamine. Püsiva ise-
loomuga ehitiste rajamise võimalusega maakasutust saab planeerida
peale maavara ammendumist.
2. Joonise Maakasutus kohaselt on Rannu lubjakivimaardlal asuval 2. Korrigeerime maakasutust, eemaldame
Viru katastriüksusel (tunnus 15401:002:0199) määratud tootmise tootmismaa.
maa-ala juht-otstarve. Kehtiva üldplaneeringu (endine Aseri valla
territoorium, Aseri valla üldplaneeringu osavallaplaneering on keh-
testatud Aseri Vallavolikogu 28.09.2004 otsusega nr 138) kohaselt
jääb antud ala põllumajandusmaale. Kuigi seletuskirja tabeli Tabel 2.
Maa-ala juhtotstarvete ja katastriüksuse sihtotstarvete omavahelised
46 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
seosed järgi on tootmise maa-alale mäetööstusmaa ja turbatööstus-
maa sihtotstarvete määramine lubatud, palume Viru katastriüksusel
tootmise maa-ala määrata vaid Rannu lubjakivimaardlaga mitte kat-
tuvale alale, kuna püsiva iseloomuga ehitusõigust lubava juhtots-
tarbe määramine lubjakivimaardla alale halvendab maavara kaevan-
damisväärsena säilimise ning maavarale juurdepääsu osas olema-
solevat olukorda ja on seega vastuolus MaaPS §-ga 14. Tagamaks
maavara kaevandamisväärsuse ja maavarale juurdepääsu säilimist
palume Viru katastriüksusel Rannu lubjakivimaardlaga kattuvale
alale tootmise maa-ala juhtotstarvet mitte määrata.
3. Tabeli Tabel 2. Maa-ala juhtotstarvete ja katastriüksuse sihtots- 3. Selgitame, et ala kaevandamisväärsena pü-
tarvete omavahelised seosed kohaselt on mäetööstuse maa-alale lu- simine on meie hinnangul tagatud. ÜP seletus-
batud teiste seas nii tootmismaa, transpordimaa kui ka jäätmehoidla kirjas ptk-s 3.5 on kirjas, et „Kõrvalotstarbed
maa. Palume tabelit täpsustada, et transpordimaa ja jäätmehoidla on lubatud juhul kui need ei kahjusta juhtots-
maa kavandamine on mäetööstuse maa-alale lubatud siis, kui mäe- tarbe rakendamist.“
tööstuslikud tegevused on lõppenud ja maavara on ammendunud või
on saadud MaaPS alusel maardla suhtes muu kooskõlastus.
4. Seletuskirja peatükis 3. Maakasutus-ja ehitustingimused on ül- 4. Arvestame ettepanekuga, täiendame sele-
diste ehitustingimuste all märgitud, et edasisel tegevuste arendami- tuskirja. „Maardlatel, kus on antud luba maa-
sel tuleb üldjuhul vältida ulatuslikke raadamisi nõudvaid arendusi nii- vara kaevandamiseks, on nii üksikute puude
tudel, metsades ja soodes. Seletuskirja peatükis 3.5.11. Mäetöös- raiumine kui ka metsa raadamine lubatud ning
tuse maa-ala on mäetööstuse maa-ala tingimuste seas toodud (tsi- eksperthinnangut nõutakse vaid kaevandamis-
teerin): „Maavarade kaevandamise planeerimisel tuleb avaldada mi- loa andja kaalutlusotsuse tulemusel“
nimaalselt mõju maastiku ilmele, mullastikule ning puhkeotstarbeli-
sele ja metsanduslikule kasutusele“. Peatükis 4.2.3. Rohevõrgustik
on rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste all märgitud (tsi-
teerin): „Metsamaa raadamine rohevõrgustiku aladel ei ole lubatud.
Raadamise vajaduse kaalumisel tuleb täiendavalt koostada ekspert-
hinnang koos leevendavate tingimuste määramisega, tagamaks ro-
hevõrgustiku sidususe säilimine“ ning „Rohevõrgustiku tugevdami-
seks säilitada põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad,
kuna metsaalad on olulise tähtsusega ökoloogilistes protsessides ja
47 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
inimese kultuurilises taustas ning elulaadis“. Peatükis 4.2.4. Väärtus-
lik maastik on väärtuslike maastike säilitamiseks ja kasutamiseks
toodud tingimuste all märgitud (tsiteerin): „Maastikuliste väikevor-
mide (sh kiviaiad, tarad, üksikud puud ja silmapaistvad puudegrupid,
alleed, kivihunnikud), endiste talukohtade jms maastikku kujunda-
vate elementide säilitamine“. Seejuures asuvad maardlad joonise
Maakasutus kohaselt rohevõrgustikul ning joonise Väärtused ja pii-
rangud kohaselt väärtuslikul maastikul. Tagamaks maavara kaevan-
damisväärsuse ja maavarale juurdepääsu säilimist palume seletus-
kirjas täpsustada, et maardlatel, kus on antud luba maavara kaevan-
damiseks, on nii üksikute puude raiumine kui ka metsa raadamine
lubatud ning eksperthinnangut nõutakse vaid kaevandamisloa andja
kaalutlusotsuse tulemusel, mitte igakordselt.
5. Joonise Piirkondlikud ehitustingimused kohaselt jäävad maardlad 5. Üldplaneeringuga ei ole seatud lausalist ko-
detailplaneeringu kohustusega aladele. Seletuskirja peatükis 3.3. hustust DP koostamise kohustuseks kaevan-
Detailplaneeringu koostamise kohustus on märgitud, et detailplanee- duste ja karjääride avamisele ja laiendamisele.
ringu koostamine on nõutav seaduses toodud aladel ja juhtudel ning Tulenevalt PlanS § 125 lg 3 on avaliku huvi
täiendavalt üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise olemasolul kohaliku omavalitsuse volikogul õi-
kohustusega aladel ja juhtudel. Samas peatükis on detailplaneeringu gus põhjendatud juhul algatada DP.
koostamise kohustusega juhtudena toodud (tsiteerin): „Olulise ava-
liku huvi korral, mis väljendub ruumilises mõjus naaberkinnistutele
või ehitise kavandatud piirkonnale laiemalt ning tegevuse mõju väl-
jendub eelkõige piirkonna tavapärase ehitusmahu olulises suurene-
mises või transpordivoogude või külastajate hulga suurenemises või
visuaalse mõju, müra, tooraine või tööjõu vajaduse suurenemises
ehitise kavandatavas asukohas võrreldes senisega“ ja „Väärtuslikel
maastikel (vt jaotis 4.2.4) võimalike konfliktalade (sh uute hoo-
nestusalade, maakasutuse muutmise kavade, tuulegeneraatorite,
mobiilsidemastide, vesiehitiste jt maastikul domineerima jäävate ob-
jektide) arendamise suunamisel“ ning „Väärtuslikel põllumajandus-
maadel (vt jaotis 4.5) massiivide killustamist, vähenemist või sih-
totstarbelist kasutamist mõjutava arendamise suunamisel“. KSH
aruande eelnõu peatükis 7.9. Mõju väärtuslikele põllumajandusmaa-
48 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
dele on samuti viidatud väärtuslikel põllumajandusmaadel detailpla-
neeringu koostamise kohustusele. Seejuures jäävad joonise Väärtu-
sed ja piirangud kohaselt maardlatele nii väärtuslik maastik kui ka
väärtuslik põllumajandusmaa.
Nimetatud detailplaneeringu koostamise juhud vastavad ka kaevan-
damistegevusega alustamisega seonduvale. Maa-amet on seisuko-
hal, et kaevanduste ja karjääride avamisele ja laiendamisele detailp-
laneeringu koostamise kohustuse määramine lausalisena, iga maa-
varakaevandamise loa taotluse korral, ei ole põhjendatud ning on
vastuolus MaaPS §-ga 14, kuna kaevandamisluba antakse õigusakti-
dega sätestatud korras ja tingimustel ning maavara kaevandamine
kui tegevus ei nõua ühegi õigusakti järgi detailplaneeringu koosta-
mist. MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa and-
mise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse avatud me-
netluse sätteid. Maavara kaevandamise loa taotluse menetlus on
avalik protsess ning loa taotluse menetlusele kaasatakse nii kohali-
komavalitsus kui ka kohalik elanikkond. Loa andja saadab kaevanda-
misloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse
saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele.
Kohalik omavalitsus saab hinnata kaevandamisloa taotlusega tutvu-
misel detailplaneeringu algatamise otstarbekust ja teha vajadusel
põhjendatud kaalutlusotsuse detailplaneeringu algatamiseks. Palume
üldplaneeringu seletuskirjas ja KSH aruande eelnõus täpsustada, et
mäetööstusmaade määramisel, uute kaevandamiskohtade avamisel
ja olemasolevate karjääride laiendamisel tuleb kohaliku omavalitsuse
põhjendatud kaalutlusotsuse korral koostada detailplaneering.
6. Joonise Maakasutus järgi jäävad maardlad rohevõrgustikule ja 6. Selgitame, et mõistet „üldjuhul“ kasutame
joonise Väärtused ja piirangud järgi väärtuslikule maastikule ning ÜP-s vastena sõnadele „enamasti“ ja „valda-
väärtuslikule põllumajandusmaale. Seletuskirja peatükis 3.5.11. valt“, mis annab üldreegli, kuid lubatud on ka
Mäetööstuse maa-ala on mäetööstuse maa-ala tingimuste seas too- erandid.
dud (tsiteerin): „Maardla kasutuselevõtul üldjuhul vältida alasid, mis
asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel
ning rohevõrgustikus. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine
49 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
majanduslikult otstarbekas, tuleb enne tegevuse alustamist analüü-
sida kaasnevaid mõjusid ning kaaluda vajadust läbi viia keskkonna-
mõju hindamine. Ala väärtused tuleb säilitada maksimaalselt“. Pea-
tükis 4.2.4. Väärtuslik maastik on väärtuslike maastike säilitamiseks
ja kasutamiseks toodud tingimuste all märgitud (tsiteerin): „Maard-
late kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maasti-
kel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult
otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtusli-
kele maastikukomponentidele ja kavandada negatiivseid mõjusid
leevendavad meetmed. Väärtusliku maastiku väärtuste säilimise va-
jadusega arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korras-
tamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koos-
tamisel“. Peatükis 4.5. Väärtuslik põllumajandusmaa on väärtuslike
põllumajandusmaade säilitamise tingimuste all märgitud (tsiteerin):
„Põldude läheduses olev looduslik taimkate, samuti üksikud puud ja
puude grupid põldudel, hekid, metsaribad tuleb üldjuhul säilitada.
Sellised loodusliku taimestikuga kaetud alad võimaldavad suuren-
dada põllumajanduspiirkondade bioloogilist mitmekesisust ja moo-
dustavad kohaliku tasandi rohevõrgustiku. Nende alade metsasta-
mine vms maastiku avatust kaotav tegevus peab olema põhjendatud
ja läbi kaalutud“.
Eeltoodud vormingute kasutamise korral halvendab üldplaneering
maavara kaevandamisväärsena säilimise ning maavarale juurdepää-
suosas olemasolevat olukorda ja on seega vastuolus MaaPS §-ga 14.
Kuna sõna „üldjuhul“ võidakse tõlgendada „kindlasti/alati“ tähendu-
ses ning seletuskirjas ei ole sõna tähendust defineeritud, siis palume
maavarale juurdepääsu tagamiseks asendada üldplaneeringu sele-
tuskirjas eelmises lõigus tsiteeritud lausetes sõna „üldjuhul“ sõnaga
„võimalusel“. Samuti palume seletuskirja peatükki 4.2.4. Väärtuslik
maastik täiendada, et maardlate kasutuselevõtul võimalusel vältida
alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel ning peatükis 3.5.11. Mäe-
tööstuse maa-ala mäetööstuse maa-ala tingimustes täiendada, et
50 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ning rohe-
võrgustikus tuleb alade väärtused võimalusel säilitada maksimaal-
selt.
7. Joonise Maakasutus järgi asuvad maardlad rohevõrgustikul. Sele- 7. Täiendame sõnastust. „Metsamaa kõlviku
tuskirja peatükis 4.2.3. Rohevõrgustik on tugiala tingimuste all mär- muutmine on lubatud vaid juhul kui on antud
gitud (tsiteerin): „Tugialadel asustuse laienemisel või maakasutuse kaevandusluba.“
muutmisel tuleb kaasata vastava ala ekspert, et hinnata selle mõju
keskkonnale ja rohevõrgustiku toimimisele (uuring, eksperthinnang
või -arvamus)“ ning „Metsamaa kõlviku muutmine on keelatud“.
Selgitame, et kaevandamise alustamise eelduseks on sihtotstarbe
muutmine mäetööstusmaaks ning metsa olemasolul ka selle täielik
raadamine. Igakordse eksperthinnangu, uuringu või arvamuse nõude
seadmise ning metsamaa kõlviku muutmise keelu korral on planee-
ring vastuolus MaaPS §-ga 14, kuna halvendab maavara kaevanda-
misväärsena säilimise ning maavarale juurdepääsu osas olemasole-
vat olukorda. Palume üldplaneeringu seletuskirja täiendada, et
maardlatega kattuvatel aladel nõutakse eksperthinnangut, uuringut
või arvamust vaid loa andja kaalutlusotsuse tulemusena, mitte iga-
kordselt ning maardlatel on metsamaa kõlviku muutmine lubatud,
kui vastavatel aladel on saadud MaaPS alusel kaevandamisluba.
8. Joonise Väärtused ja piirangud järgi asuvad maardlatel väärtusli- 8. Võtame teadmiseks.
kud põllumajandusmaad. Seletuskirja peatükis 4.5. Väärtuslik põllu-
majandusmaa on märgitud, et väärtusliku põllumajandusmaa mää-
ratlemise ja kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk on tagada
nende säilimine võimalikult suures ulatuses ja kasutada neid sihipä-
raselt põllumajanduslikuks tegevuseks. Keskmisest kõrgema boni-
teediga põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss on
väärtus, mida tuleb kasutada eelkõige toidu tootmise eesmärgil. Sa-
mas peatükis on väärtuslike põllumajandusmaade säilitamise tingi-
muste all toodud (tsiteerin): „Väärtuslikku põllumajandusmaad kasu-
tatakse üldjuhul põllumajanduslikuks tegevuseks ning nende väärtus
ei tohi ajas kahaneda. Muude tegevuste kavandamine väärtuslikele
51 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
põllumajandusmaadele ei ole välistatud, kuid see peab olema põh-
jendatud ja hoolikalt läbi kaalutud, vajadusel tuleb hinnata kaasne-
vaid mõjusid põllumajandusmaadele. Muu maakasutuse osas tuleb
eelistada tegevusi, mis ei põhjusta väärtuslike põllumajandusmaade
olulist vähenemist, massiivide killustamist ega kahjusta nende sih-
totstarbelist kasutamist tulevikus“. Maa-amet nõustub väitega, et
väärtuslikel põllumajandusmaadel on võimalikud ka muud tegevused
peale põllumajandusliku tegevuse.
9. Joonise Taristu kohaselt kulgeb perspektiivne ühendustee üle 9. Selgitame, et tegemist on perspektiivse
Kunda savimaardla (registrikaart nr 21) ning mäeeraldise Mereäärne ühendusteega (nt köisraudtee vms)
savikarjäär (kaevandamisloa nr KMIN-065, loa omaja AS Kunda Nor- Kronkskalda ja Kunda supelranna vahel. Ühen-
dic Tsement, kehtiv kuni 30.03.2048) ja selle teenindusmaa. Sele- dustee on kajastatud põhimõttelise sirgjoonena
tuskirja peatükis 5.1.2. Sõiduteed on märgitud sõidutee ehitamise ning selle trass ei ole täpselt paigas.
tingimusena (tsiteerin): „Uute teede rajamise kavandamisel tuleb ar-
vestada olemasoleva keskkonna väärtuste ja piirangutega (kaitsta-
vad loodusobjektid, rohevõrgustik, väärtuslik põllumajandusmaa
vms), kõikide õigusaktidest tulenevate tingimuste ning vajalike koos-
kõlastustega“. Maa-amet nõustub, et uute teede rajamise kavanda-
misel tuleb arvestada seletuskirjas nimetatud piirangutega, kuid rõ-
hutame, et maardlatele uute taristuobjektide rajamine saab toimuda
alles peale maavara ammendumist või kui selleks on saadud MaaPS
alusel kooskõlastus või luba. Üldplaneeringu dokumentidest ei selgu,
millistel täpsematel asjaoludel on AS-ile Kunda Nordic Tsement an-
tud kaevandamisloaga alale planeeritud perspektiivne ühendustee.
Palume perspektiivne ühendustee Mereäärse savikarjääri mäeeral-
dise ja teenindusmaa alale planeerida ainult juhul, kui sellega nõus-
tub kaevandamisloa omaja. Palume esitada üldplaneering AS-ile
Kunda Nordic Tsement arvamuse andmiseks ja AS-i Kunda Nordic
Tsement arvamus edastada teadmiseks Maa-ametile või lisada
üldplaneeringu dokumentide hulka. Palume üldplaneeringu seletus-
kirjas täpsemalt selgitada perspektiivse ühendustee üle Kunda savi-
maardla planeerimise vajadust ja ajalist ning tehnilist võimalikkust.
52 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
10. Joonise Taristu kohaselt asuvad perspektiivsed tuuleenergeetika 10. Ettepanekuga on juba varasemalt arvesta-
alad nii maardlatel kui ka kehtivatel ning taotletavatel mäeeraldistel tud.
ja nende teenindusmaadel. Seletuskirja peatükis 5.2.8.1 Tuuleener-
Selgitame, et ÜP kohaselt on tuuleenergeetika
gia on toodud, et maardlatel tuleb lähtuda tuuleenergia tootmisel
aladel DP kohustus. PlanS alusel kehtestatud
kaalutlusotsusest (sh mõju hindamisest) ning tuuleenergia tootmi-
määruse „.Planeeringute koostamisel koostöö
seks seatud tingimuste all on toodud (tsiteerin): „Tuuleparkide ka-
tegemise kord ja planeeringute kooskõlasta-
vandamine maardlatel, kus on moodustatud mäeeraldis, on võimalik
mise alused“ kohaselt tuleb teha koostööd ja
pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning üldjuhul pärast maa-
kooskõlastada planeering Maa-ametiga kui pla-
vara ammendumist“ ning „Tuulepargi kavandamisel asukohta, kus
neeringualal asub Keskkonnaregistri maardlate
see võib mõjutada maapõue seisundit ja kasutamist, tuleb hinnata
nimistus olev maardla või selle osa.
kaasnevaid mõjusid ja mõjude olulisust“. KSH aruande eelnõu pea-
tüki Kokkuvõte alapeatükis Mõju maavaradele ja maardlatele on
märgitud, et arvele võetud maardlate ja mäeeraldistega kattuvad
osaliselt ka tuuleparkide arendamiseks põhimõtteliselt sobivad alad.
Tuuleparkide kavandamine nendel aladel on võimalik pärast kaevan-
damise lõppemist ning üldjuhul pärast maavara ammendumist. Sar-
nast mõtet on korratud ka KSH aruande eelnõu peatükkides 7.8.
Mõju maavaradele ja maardlatele ja 9.8. Meetmed maardlate ja
maavarade kaitseks. Palume seletuskirjas ja KSH aruande eelnõus
täpsustada, et maardlatel on tuuleparkide rajamine võimalik vaid
peale maavara ammendumist või kui selleks on saadud MaaPS alusel
kooskõlastus või luba ja seda hoolimata asjaolust, kas maardlal on
juba olemasolev mäeeraldis või seda alles hakatakse tulevikus taot-
lema. Palume üldplaneeringu seletuskirjas tuua välja põhimõte, et
üldplaneeringus maardla alale perspektiivse tuuleenergeetika ala
märkimine ei tähenda MaaPS alusel maardla alale tuuleparkide raja-
miseks antava kooskõlastuse olemasolu. Maardla alale tuulepargi ra-
jamiseks detailplaneeringu koostamine, projekteerimistingimuste
või ehitusloa vm sarnase dokumendi taotlemine vajab igakordselt
MaaPS alusel kooskõlastuse või loa saamist.
53 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
11. KSH aruande eelnõu peatükis 7.8. Mõju maavaradele ja maardla- 11. Lisad ja nende nr-d vaatame üle ning sel-
tele on märgitud (tsiteerin): „Ülevaate maardlate ja mäeeraldiste lest lähtuvalt korrigeerime viiteid KSH aruan-
paiknemisest Viru-Nigula valla territooriumil annab Joonis 3, maard- des. Maardlad ja mäeeraldised on kajastatud
late ja nende maavaravarude ning mäeeraldiste kohta vt täpsemalt ÜP Lisas 9.
Viru-Nigula valla ÜP Lisa 5“. Märgime, et lisa 5 esitatud materjalide
hulgas ei olnud.
12. KSH aruande eelnõu peatükis 7.8. Mõju maavaradele ja maardla- 12. Korrigeerime KSH aruannet.
tele on märgitud (tsiteerin): „Vallas toimuva kaevandamise kõrval on
oluline arvestada ka naabervaldades toimuva kaevandamisega, mis
on funktsionaalselt seotud või mõjutab Viru-Nigula valda (nt Rakvere
vallas Kunda lubjakivimaardlas asuv AS Kunda Nordic Tsement lub-
jakivikarjäär ulatub kuni 1 km ulatuses Viru-Nigula valla alale ning
võimalik on karjääri perspektiivne laienemine)“. Täpsustame, et
Kunda lubjakivimaardlas (keskkonnaregistri maardlate nimistu re-
gistrikaart nr 18) AS-le Kunda Nordic Tsement kuuluvad Toolse-
Lääne lubjakivikarjääri (loa nr KMIN-124), Aru-Lõuna lubjakivikar-
jääri (loa nr KMIN-050) ja Aru-Lõuna II lubjakivikarjääri (loa nr
L.MK/329568) mäeeraldised ega nende teenindusmaad ei ulatu Viru-
Nigula valla territooriumile. Palume KSH aruande eelnõud täpsus-
tada.
Maa-amet nõustub 24.11.2020 kirjaga nr 7-7/1337 edastatud Viru-
Nigula valla üldplaneeringu lahendusega tingimusel, et täiendatakse
ja täpsustatakse planeeringu materjale vastavalt eelpool toodud
märkustele. Märkustega arvestamata jätmise korral on planeering
vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2. Palume hoida Maa-ametit kursis
planeeringu edasise menetlemisega. Palume esitada üldplaneering
enne selle vastuvõtmist kooskõlastamiseks Maa-ametile.
Lähteseisukohad 1. Edastatud Viru-Nigula valla üldplaneeringu KSH väljatöötamise 1.-2. KSH VTK täpsustatakse vastavalt ettepa-
kavatsuse dokumendi peatükis 6.1. Geoloogia ja maavarad on kirjel- nekule.
18.02.2019 nr 6-
datud (tsiteerin): „Maavara kaevandamisload on väljastatud Kunda
3/19/2197-2 KSH VTK täpsustatakse.
ja Suurkõrtsi lubjakivimaardlas, Kunda ja Aseri savimaardlas, Varudi
54 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
turbamaardlas ning Toolse liivamaardlas” ning (tsiteerin): „Täienda-
vad kaevandamisloa taotlused on esitatud kaevandamiseks Kunda ja
Suurkõrtsi lubjakivimaardlas, Letipea liivamaardlas ning Varudi tur-
bamaardlas”. Täpsustame, et seisuga 14.02.2019 on keskkonnare-
gistri andmetel Viru-Nigula vallas kaevandamisload antud Kunda
lubjakivimaardla, Kunda ja Aseri savimaardlate, Varudi turbamaardla
ning Toolse liivamaardla mäeeraldistel. Kaevandamise loa taotlused
on menetluses Suurkõrtsi lubjakivimaardlas, Letipea liivamaardlas ja
Varudi turbamaardlas. Viru-Nigula vallas Suurkõrtsi lubjakivimaard-
las kehtivat kaevandamise luba ei ole ning Kunda lubjakivimaardlas
kaevandamise loa taotlust menetluses ei ole.
2. Lisaks on KSH väljatöötamise kavatsuses märgitud maardlate loe-
telus Eesti põlevkivimaardla Uljaste uuringuvälja maardlaosa (kesk-
konnaregistri maardlate nimistu registrikaart kaart nr 31) pindalana
133,16 ha. Täpsustame, et Uljaste uuringuvälja pindala on maard-
late nimistu andmetel 2560,41 ha. Palume KSH väljatöötamise ka-
vatsuses Uljaste uuringuvälja pindala täpsustada.
3. Selleks, et edaspidises planeerimisprotsessis oleks võimalik ar- 3.-4. Suunistega planeeringulahenduse koosta-
vestada keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevate maard- miseks arvestatakse planeeringu järgmistes
latega, palume üldplaneeringu jooniste koostamisel kasutada kesk- etappides.
konnaregistris arvel olevate maardlate piire. Keskkonnaregistri sea-
LS ja KSH VTK parandamise vajadus puudub.
duse § 6 kohaselt peab planeeringute koostamisel kasutama üksnes
keskkonnaregistrisse kantud keskkonnaandmeid. Üldplaneeringu ja
KSH aruande koostamise lihtsustamiseks soovitame küsida keskkon-
naregistri maardlate nimistust ajakohane väljavõte. Palume planee-
ringu koostamisel maardlate aladel arvestada MaaPS-s sätestatuga.
4. Palume planeeringus anda mäetööstusmaa juhtotstarve olema-
solevate mäeeraldiste ja nende teenindusmaade aladele ja reservee-
ritava mäetööstusmaa juhtotstarve nendele aladele, kus on menet-
luses maavara kaevandamise loa taotlus. Vajadusel võib mäetöös-
tusmaade juhtotstarbest eraldada turbatööstusmaa juhtotstarbe.
55 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Eelnõu Politseil puuduvad ettepanekud Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja Võtame teadmiseks.
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu väljatööta-
Politsei- ja 28.12.2021 nr
mise osas.
Piirival- 1.11-11/641-2
veamet
Lähteseisukohad Ettepanekud puuduvad.
20.02.2019 nr
1.11-11/98-2
Kooskõlastamine Amet on tutvunud esitatud üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu Võtame teadmiseks.
materjalidega aadressil https://viru-nigula.ee/uldplaneering-viru-ni-
Terviseamet 05.11.2021 nr 7-
gulas ning kooskõlastab Viru-Nigula valla üldplaneeringu ning KSH
7/1063
aruande eelnõu.
Eelnõu KSH aruandes lk 110 märgitakse, et „Karjääride rekonstrueerimisel Tähelepanekuga on juba varasemalt
uute tehisveekogude tekkimisel tuleb eelistada veekogude määra- arvestatud.
22.12.2020 nr
mist avalikult kasutatavaks, et kohalikel elanikel oleks takistusteta Meetmed supluskohtade ohutuse ja
9.3-4/20/10543-
võimalik neid puhkeotstarbel kasutada.“ Oluline on märkida, et kuna veekvaliteedi tagamiseks on toodud KSH
2
need rekonstrueerimisel tekivad veekogud on avalikul kasutusel ole- aruande peatükis 9.12.2 ning ÜP seletuskirja
vad supluskohad, siis need peavad ka vastama määruse nr 63 nõue- peatükis 4.2.5.2.
tele.
Lähteseisukohad 1. Joogivee kvaliteet 1.-7. Planeeringu väljatöötamisel arvestatakse
hea elukeskkonna tagamiseks ja teemade
26.02.2019 nr Olemasolevate kui ka uute asustuspiirkondade planeerimisel tuleks
lahendamiseks antud suunistega vastavalt
9.3-4/19/791-2 arvestada joogivee ressursi olemasolu ja joogivee kvaliteedi nõue-
üldplaneeringu täpsusastmele, kavandatavale
tega. Salvkaevude reostustundlikkuse tõttu ei soovita amet planeeri-
tegevusele ja vajadustele.
misel uute salvkaevude rajamist joogiveeallikatena.
Lähtuvalt veeseaduse § 28 lg 1 on veehaarde sanitaarkaitseala joo-
givee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste
56 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsen-
datakse tegevust ja piiratakse liikumist. Sellest tulenevalt tuleks väl-
tida ehitiste planeerimist veehaarde sanitaarkaitsealadele.
2. Supluskohad
Supluskohad peavad vastama Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 mää-
ruse nr 74 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ nõuetele. Nimeta-
tud nõue kehtib nii ametlikele kui mitteametlikele supluskohtadele.
Vastavalt Euroopa Direktiivi nõuetele ja eeltoodud määruse § 5 kor-
raldab supluskoha omanik või valdaja suplusvee seire vastavalt sei-
rekalendrile ning andmed veekvaliteedi kohta kuuluvad avalikustami-
sele. Kui supluskohas ei teostata suplusvee uuringuid, siis tuleks
suplejaid teavitada, et kasutatav veekogu ei ole supluskoht ning sup-
lusvee kvaliteeti ei kontrollita.
3. Müra
Planeeringus tuleb arvestada olemasolevate ja planeeritavate maan-
teedega, paigutades elamualad neist piisavalt kaugele, tagamaks
keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva
müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hinda-
mise meetodid“ toodud normtasemete vastavus. Amet ei soovita
müra- ja saastetundlike objektide (elamud, mänguväljakud, lastea-
sutused, koolid, hooldekodud) planeerimist tiheda liiklussagedusega
teede (maantee, raudtee, tänav) lähedusse. Uute teede projekteeri-
misel arvestada liiklusest tulenevate negatiivsete mõjudega ning sel-
lega, et tagatud oleksid kehtivad müra-, õhusaaste ja vibratsiooni
normid.
4. Radoon
Elamutes ja ühiskasutusega hoonetes võib radoon põhjustada olulist
riski tervisele. Aladel, kus on teada, et radoonisisaldus pinnaseõhus
ületab lubatud piirväärtuse (50 kBq/m3), tuleb elamute, olme- ja
teiste samaotstarbeliste hoonete projekteerimisel eelnevalt teha de-
tailsemaid radoonialaseid uuringuid. Vajadusel tuleb ehitamisel ra-
57 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
kendada radoonikaitse meetmeid (EVS 840:2017 „Juhised radooni-
kaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“).
Sellega välditakse majade sisesõhu rikastumist radooniga üle luba-
tud piiri (200 Bq/m3).
5. Mitteioniseeriv kiirgus
Planeeringus tuleb arvestada sotsiaalministri 21.02.2002 määrusega
nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, ela-
mutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteionisee-
riva kiirguse tasemete mõõtmine“.
6. Valgusreostus
Planeeringus tuleb arvestada ka võimaliku valgusreostusega (nt uute
kergliiklusteede rajamisel) ja vajadusel kavandada leevendavaid
meetmeid.
7. Kaitsevööndid
Tervist toetava ja parendava elukeskkonna loomisel soovitame
lähtuda põhimõttest, etkaitsevöönditesse (riigimaanteed, kohalikud
teed, elektriliinid jne) ei planeeritaks uusi elamuid ega
sotsiaalobjekte. Tähelepanu tuleb pöörata ka võimalikele
perspektiivsetele teedele ning kaitsevöönditele.
Lähteseisukohad Edastame ettepanekud, mis puudutavad raudteeohutuse valdkonda 1.-5. Ettepanekutega arvestatakse planeerin-
seoses üldplaneeringu gulahenduse väljatöötamise käigus vastavalt
Tarbijakaitse 27.02.2019 nr
kavandatavale tegevusele. Tähelepanu pööra-
ja Tehnilise ruumilise arenguga (näiteks planeeritav rööbas-transpordi ühendus
16-6/19-0432- takse ohutuse tagamisele.
Järelevalve Kunda sadamaga) ning
002
LS ja KSH VTK parandamise vajadus puudub.
Amet võivad olla kitsendavateks tingimusteks ja/või mõjutada inimeste
tervist ja heaolu:
1) Maa sihtotstarvete määramisel, samuti näiteks elamupiirkondade
planeerimisel ja rajamisel
tuleb analüüsida inimeste võimalikud liikumisteed (sh pendelliiku-
mine üle raudtee), et olemasolevad ülesõidu- ja käigukohad oleksid
58 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
võimalikult palju kasutatavad (poleks vaja näiteks eraldi ületuskohti,
piisab platvormide juures kõiki rööpapaare ületavaid ülekäikudest).
Reeglina pole uute samatasandiliste ületuskohtade rajamine kuigi
otstarbekas.
2) Juhul kui planeeritakse uusi raudteeülekäigukohti (sh kergliiklus-
teede rajamise käigus), tuleb need lahendada selliselt, et liikumis-
teed oleksid üheaegselt nii ohutud kui ka optimaalsed – arvestatakse
väljakujunenud liikumisteid, vajadusel eraldatakse raudtee ümbritse-
vast keskkonnast vajalikus ulatuses aiaga, likvideeritakse omavolili-
selt tekkinud ületuskohad. Nõutav turvavarustus ületuskohtadel
peab olema toimiv ja lahendatud nii, et seda kasutataks õigesti
(märgistus nähtav, puudub möödapõike võimalus).
3) Võimalusel tuleb vältida raudteeni ulatavate tupiktänavate projek-
teerimist, sest see loob soodsa võimaluse ebaseaduslike raudteeüle-
tuskohtade tekkeks. Ebaseadusliku (illegaalse) ületuskoha all mõis-
tetakse nn isetekkelist raudteeületuskohta, millel puudub hooldaja ja
mis ei ole ette nähtud raudtee ületamiseks. Isetekkelised raud-
teeületuskohad kujutavad endast ohtu selle ületajale ega vasta üle-
tuskoha nõuetele.
4) Palume juba planeeringu tasandil võimalusel nõuet raudtee ääres
asuvate lasteasutuste, välispordirajatiste (staadion) ja elamute krun-
tide raudteepoolse külje piiramiseks aia või läbipääsmatu taimesti-
kuga, et vältida laste ja elamupiirkonnas ka loomade ootamatut sat-
tumist raudteemaale.
5) Raudteeni ulatuda võivate haljasalade osas (näiteks pargid, puh-
kealad) soovitame mitte planeerida kõrghaljastust (puid sh viljapuid)
rööbasteele lähemale kui 10 m äärmisest rööpast, põhjusteks on nii
tuleohutuse kui ka nähtavuse tagamise vajadus raudteel.
59 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Kooskõlastamine Keskkonnaamet jätab Viru-Nigula valla ÜP ja KSH eelnõu
kooskõlastamata, tuginedes PlanS § 4 lg-le 4, § 85 lg-le 1 ja 3,loo-
Keskkon- 22.08.2022 nr 6 duskaitseseaduse (LKS) §14 lg 1 p-le 5, § 14 lg-le 2, keskkonna-
naamet 5/22/6574 5 mõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §-le
40,42ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeerin-
gute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlas-
tamise alused“ § 3 p-le 2, kuna see on vastuolus seaduse ja selle
alusel kehtestatud õigusaktidega. Keskkonnaamet on varasemalt1
toonud välja korrigeerimist vajavad asjaolud, kuid nendega pole en-
diselt täielikult arvestatud (vt p 1 ja 2). Esitame üldplaneeringule
järgmised märkused, millega tuleb arvestada:
1. ÜP KSH-s on endiselt mitmel korral välja toodud lause: „Keskkon- Arvestame ettepanekuga. ÜP seletuskirja on
naameti hinnangul on aktsepteeritav, kui ÜP-s sätestatakse hoiuala korrigeeritud tulenevalt kohtuotsusest (paisu-
kaitse-eesmärkide täitmise vajadus, kui pärast üldplaneeringu keh- tus tuleb likvideerida) ning KSH aruandes on
testamist otsustakse paisu staatus (võimalik lammutamine või re- sellest lähtuvalt üle vaadatud mõju hinnang
konstrueerimine). Seega võib järeldada, et Kunda vesiveski komp- Sirtsi loodusalale ja Kunda jõe hoiualale.
leksi miljööväärtuslikuks alaks määramine hoiualale ega selle ees-
märkidele negatiivseid mõjusid ei avalda“. Samas oleme jätkuvalt seisukohal, et Kunda
vesiveski kompleksi miljööväärtuslikuks alaks
Endiselt jääb selgusetuks, kuidas on jõutud sellisele järeldusele, et
määramine ei avalda negatiivseid mõjusid
Kunda vesiveski kompleksi miljööväärtuslikuks alaks määramine
Sirtsi loodusalale ja Kunda jõe hoiualale kui te-
hoiualale ega selle eesmärkidele negatiivseid mõjusid ei avalda.
gevuste edasisel kavandamisel arvestatakse
KSH-s ei leia analüüsi kuidas on ÜP rakendamine võimalik ehk mis
loodusala/hoiuala kaitse-eesmärkidega. Kas ja
kohustused miljööväärtusliku alaga seoses tekivad, arvestades jõus-
millisel viisil on alale jäävate miljööväärtuslike
tunud kohtuotsusega. Siinkohal on oluline taaskord tähelepanu juh-
objektide väärtustamine/säilitamine/konser-
tida sellele, et Keskkonnaamet on keeldunud Kunda IV (Kunda
veerimine võimalik, sõltub paisutuse likvideeri-
mõisa) paisul paisutamiseks keskkonnaloa andmisest, kuna tegevus
mise tehnilisest lahendusest ja kaasnevatest
on muuhulgas vastuolus Natura 2000 võrgustikku kuuluva Sirtsi loo-
mõjudest. Selliselt on see toodud ka ÜP sele-
dusala kaitse-eesmärkidega. Tuginedes Sirtsi looduskaitseala ja
tuskirjas. Ala väärtuste säilitamist/konserveeri-
Kunda jõe hoiuala (Sirtsi loodusala) kaitsekorralduskava2 aluseks
mist (kas on võimalik ja millisel viisil) saab
olevatele töödele, on kaitse eesmärkide saavutamisel parimaks
kaaluda alles koos paisu lammutusprojekti
meetmeks peetud hüdroenergia tootmise lõpetamist, paisude likvi-
koostamisega. Vastavate põhjendustega on
deerimist, kalade rändeteede avamist ja paisjärvede all olevate jõeo-
täiendatud ka KSH aruande eelnõud.
sade taastamist looduslähedasel kujul. Hüdrobioloogi eksperthin-
nangu3 kohaselt puuduvad Kunda IV paisu juures kaitse eesmärkide
60 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
saavutamisel lahendusvariandid, mis võimaldaks paisu ja paisutuse
säilitamist.
Riigikohtu Halduskolleegiumi poolt on kehtestatud kohtumäärus
12.04.2022, millega jäeti Osaühing Lammasmäe Puhkekeskus kas-
satsioonkaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 219 lg 6 alusel
menetlusse võtmata. Seoses sellega jõustus haldusasjas nr 3-20-
2608 Tallinna ringkonnakohtuotsus, millega jäeti OÜ Lammasmäe
Puhkekeskuse apellatsioonikaebus rahuldamata ja Tallinna Haldus-
kohtu 06.09.2021 otsus muutmata. Keskkonnaametil ei ole kohus-
tust keskkonnaloa menetlemisega jätkata ning seoses Keskkon-
naameti 15.10.2020 korraldusega nr DM-108734-19 ,,Keskkonnaloa
andmisest keeldumine’’ peab paisu omanik või valdaja paisutuse lik-
videerima, kui veeloa andja keeldub loa andmisest (veeseadus § 175
lg 4). ÜP KSH-s on mitmel korral välja toodud, et pärast
üldplaneeringu kehtestamist otsustatakse paisu staatus.
Kuna õiguslik küsimus on juba lõplikult lahenenud, palume
kohtuotsusega arvestada ning sellest lähtuvalt teha vajalikud
muudatused Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja KSH aruande
osades, mis puudutavad Kunda vesiveski kompleksi mil-
jööväärtuslikuks alaks määramist.
Seega ei saa nõustuda järeldusega, et Kunda vesiveski komp-
leksi miljööväärtuslikuks alaks määramine hoiualale ega selle
eesmärkidele negatiivseid mõjusid ei avalda, kuna paisu re-
konstrueerimisega ei ole võimalik saavutada veekaitse ees-
märke ega Kunda jõe hoiuala ja Natura 2000 võrgustikku
kuuluva Sirtsi loodusala kaitse-eesmärke.
2. KSH aruande tabelis 6 (lk 39) on kirjas, et ÜP-ga määra- Arvestame ettepanekuga. KSH aruande eel-
takse loodusalale jääv Kunda vesiveski kompleks miljööväär- nõu tabelit 6 on korrigeeritud vastavalt märku-
tuslikuks alaks ja tehakse ettepanek Kunda mõisa paisu lisa- sele.
miseks pärandkultuuriobjektide nimekirja (vt ptk 8.10.5). Viru
Nigula valla üldplaneeringule ja keskkonnamõju strateegilisele hinda-
misele laekunud ettepanekute ja nende vastuste tabelis (lk 58) on
omavalitsuse seisukohana välja toodud järgnev: „eemaldame sele-
tuskirjast Kunda mõisa paisu pärandkultuuriobjekti ettepaneku“. ÜP
61 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
seletuskirjast on ettepanek eemaldatud, kuid palume eemaldada
see ka KSH aruande tabelist 6.
3. ÜP ptk-s 4.2.3. „Rohevõrgustik“ on kirjas: „Jõgede ja ojade kal- Arvestame ettepanekuga. Tingimus eemalda-
daid on soovitav niita peale jaanipäeva, kui enamus linde on pesitse- tud seletuskirjast.
nud.“ Jääb arusaamatuks, kas ÜP soovitab kõigi jõgede ja ojade kal-
daid niita? Miks peetakse oluliseks kaitsta jõgede ja ojade kaldal pe-
sitsevaid linde, aga mujal (metsas, rohumaadel, põllumaadel, asula-
tes, jm) pesitsevate lindude kaitseks pole soovitusi antud? Juhime
tähelepanu, et looduskaitseseaduse § 55 lg 61 kohane looduslikult
esinevate lindude pesade kahjustamise ja lindude pesitsusaegne häi-
rimise keeld kehtib kõigi looduslikult esinevate lindude kohta, mitte
ainult jõgede ja ojade kallastel.
Keskkonnaameti hinnangul peaksid jõgede ja ojade kaldad eelistatult
säilima looduslikuna (inimtegevusest puutumatuna). ÜP ei peaks
andma soovitust kõiki jõgede ja ojade kaldaid niita. Niitmisele antav
ajaline soovitus peaks kehtima vaid juhul, kui kalda niitmine peaks
erandkorras üldse vajalik olema.
4. ÜP ptk-s 4.1. „Kultuuriväärtused“ on seoses Kunda vesiveski Arvestame ettepanekuga ning täiendame sele-
kompleksi võimaliku taastamise kavandamisega kirjas tingimused tuskirja vastavalt tehtud ettepanekule.
seoses asjaoluga, et tegemist on lõhe, jõeforelli, meriforelli ja har-
juse kudemis-ja elupaigana kinnitatud veekoguga. Tuleb lisada, et li-
saks on Kunda jõgi kaitse all Kunda jõe hoiualana (EELISe kood
KLO2000063), mis kuulub Sirtsi loodusala (EELISe kood
RAH0000540) koosseisus üleeuroopalisse Natura 2000 võrgustikku.
Vastavalt LKS § 32 lg 2 on hoiualal keelatud nende elupaikade ja
kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala
moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus,
mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa
seisundi.
5. ÜP tabelis 3. „Miljööväärtuslikud alad/objektid Viru-Nigula vallas“ Arvestame ettepanekuga ning korrigeerime se-
punktis 12 on muuhulgas kirjas: „…Kunda jõega seotud tegevuste letuskirja, et tegemist on „Sirtsi loodusalaga“.
kavandamisel tuleb arvestada jõe kuulumisega Kunda jõe hoiuala ja
Sirtsi jõe loodusala koosseisu.“ Juhime tähelepanu, et Kunda jõgi
62 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
jääb siiski Sirtsi loodusalale (EELISe kood RAH0000540). Palume ÜP-
s viga parandada.
Kooskõlastamine Keskkonnaamet jätab Viru-Nigula valla ÜP ja KSH eelnõu
kooskõlastamata, tuginedes PlanS § 4 lg-le 4, § 85 lg-le 1 ja 3,loo-
05.04.2022 nr 6-
duskaitseseaduse (LKS) §14 lg 1 p-le 5, § 14 lg-le 2, keskkonna-
5/22/6574
mõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §-le
40,42, 45 lg-le 2ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133
„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute
kooskõlastamise alused“ § 3 p-le 2, kuna see on vastuolus seaduse
ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega(vastuolu esineb p 1.1, 1.2,
1.3märgitud õigusaktide osas).
Keskkonnaamet on varasemalt toonud välja mitmed täpsustamist ja
korrigeerimist vajavad asjaolud, paljud neist on jätkuvalt täienda-
mata, toome need välja allpool valdkondade kaupa:
1. Kunda vesiveski kompleks ja Kunda mõisa pais Selgitame, et Viru-Nigula valla jaoks on Kunda
vesiveski kompleks, Kunda mõisa pais ja sel-
1.1 Viru-Nigula valla ÜP-le ja KSH-le laekunud ettepanekute tabelis
lega seonduvad objektid kultuurilooliselt oluli-
on Keskkonnaameti ettepanekule 1.2 vastuseks märgitud „Märku-
sed objektid. Samas soovime väärtustada loo-
sega ei arvestataˮ ning ettepanekule 1.3 „Võetud teadmiseks, vaja-
duskeskkonna säilimist ning hoiuala ja Natura
dus ÜP ja selle KSH aruande eelnõu muutmiseks puudub. ÜP üle-
ala kaitse-eesmärkide täitmist.
sanne ei ole tegeleda keskkonnalubade ega konkreetsete tegevuste
õigusaktide nõuetele vastavuse küsimusega.ˮ Siinkohal märgime, et- Täiendame planeeringulahendust järgmiselt:
just seetõttu, et ÜP ei tegele keskkonnalubade andmisega, ei saa ÜP
1) Eemaldame seletuskirjast Kunda mõisa
seada eesmärgiks säilitada olukorda, mis vajab keskkonnaluba, kuid
paisu pärandkultuuriobjekti ettepaneku.
millel seda pole. ÜP ei saa seada eesmärgiks ebaseadusliku tegevuse
jätkamist, veel vähem seda väärtustada. Keskkonnaamet ei koos- 2) Täpsustame, et Kunda vesiveski kompleksi
kõlasta ÜPd, millega väärtustatakse ebaseaduslikku tegevust miljööväärtusliku ala moodustavad Kunda
või mis on aluseks tegevusele, millel puudub keskkonnaluba. mõisa endised tootmishooned (veskihoone,
ÜPga ei saa planeerida kanalite süsteemi taastamist ja teisi veskivare), unikaalne pargiarhitektuur ning ka-
jõe veetaset reguleerivaid tegevusi, kui selleks puudub kesk- nalite ja tiikide süsteem.
konnaluba. Seda eriti olukorras, kus Keskkonnaamet on keel-
Lisame miljööväärtusliku ala tingimusena, et:
dunud keskkonnaloa andmisest ja selgitanud, et loa saamisel
„Säilitada ja konserveerida veskihoone, taas-
ei ole perspektiivi, kuna tegevus on vastuolus Natura ala
tada pargiarhitektuur. Korras hoida kanalid ja
63 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
kaitse-eesmärkidega. Kavandatava tegevusega ei ole võimalik tiigid. Veskivare ja kaldasammaste säilita-
saavutada veekaitse eesmärke ega Kunda jõe hoiuala ja Natura mise/konserveerimise ning kanalite ja tiikide
2000 võrgustikku kuuluva Sirtsi loodusala kaitse-eesmärke. Lähtu- edasine väärtustamise viis sõltub kompleksi
des LKS§ 14 lg 1 p 5 ei või hoiualal ilma kaitseala valitseja nõusole- alal asuva Kunda IV paisu staatusest2. Edasiste
kuta kehtestada üldplaneeringut, LKS § 14 lg 2 kohaselt kaitstava tegevuste kavandamisel ja teostamisel tuleb
loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta käesoleva paragrahvi lõikes1 tagada, et ala väärtused säilivad ning neid on
nimetatud tegevust ja muud tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja ko- võimalik konserveerida maksimaalses võimali-
haselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kah- kus ulatuses. Kunda jõega seotud tegevuste
justada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kavandamisel tuleb arvestada jõe kuulumisega
kaitstava loodusobjekti seisundit. Kunda jõe hoiuala ja Sirtsi jõe loodusala koos-
seisu.“
Joonealuses märkuses viitame Riigikohtu
12.04.2022 otsusele ning selgitame, et paisu
staatus ja paisuga seotud edasised tegevused
lahendatakse üldplaneeringust eraldiseisvalt.
1.2 ÜP KSH-s on mitmel korral välja toodud lause: „Keskkonnaameti Selgitame, et käesoleva üldplaneeringuga ei
hinnangul on aktsepteeritav, kui ÜP-s sätestatakse Natura kaitse- kavandata paisu säilitamist. Tegemist on stra-
eesmärkide täitmise vajadus, kui pärast ÜP kehtestamist otsustakse teegilise arengusuunaga, vt täpsemalt eelmi-
paisu rekonstrueerimine.“ Antud hinnangut on valesti tõlgendatud sest punktist. Üldplaneeringu kehtestamisega
ning selgitame, et kui Kunda vesiveski kompleks määratakse ÜP-ga ei tehta otsust paisu säilitamise kohta.
miljööväärtuslikuks alaks ja Kunda mõisa pais kavandatakse pärand-
kultuuriobjektiks, siis tuleb analüüsida ÜP rakendamise võima-
likkust ehk mis kohustused miljööväärtusliku ala ja pärand-
kultuuriobjektiga seoses tekivad (nt kas on võimalik pais ja
paisutus säilitada?) ja selle kooskõla teiste kohustustega
ning selle kaudu realiseeritavust. Selleks, et oleks veendu-
mus, et need tegevused pole vastuolus LKS-ga ja ei kahjusta
2
Keskkonnaamet on keeldunud 15.10.2020 korraldusega nr DM-108734-19 ning 15.10.2020 vaideotsusega OÜ Lammasmäe Puhkekeskusele veeloa andmisest Kunda jõe paisutamiseks ja hüdroe-
nergia kasutamiseks Kunda IV paisul. Tallinna Halduskohtu 06.09.2021 otsusega jäeti rahuldamata OÜ Lammasmäe Puhkekeskuse kaebuse Keskkonnaameti 15.10.2020 korralduse nr DM-108734-
19 ja 26.11.2020 vaideotsuse tühistamiseks ja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Riigikohtu 12.04.2022 kohtumäärusega nr 3-20-2608 jõustus Halduskohtu kohtuotsus. Keskkonnaameti
15.10.2020 korraldusest nr DM-108734-19 ,,Keskkonnaloa andmisest keeldumine’’ tulenevalt peab paisu omanik või valdaja paisutuse likvideerima, kui veeloa andja keeldub loa andmisest (veeseadus
§ 175 lg 4). Paisu staatus ja paisuga seotud edasised tegevused lahendatakse üldplaneeringust eraldiseisvalt.
64 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Sirtsi loodusala, Kunda jõe hoiuala kaitse-eesmärke tuleb ÜP-
s läbi viia Natura hindamine. Siinkohal on oluline taaskord tähele-
panu juhtida sellele, et Keskkonnaamet on keeldunud Kunda IV
(Kunda mõisa) paisul paisutamiseks keskkonnaloa andmisest, kuna
tegevus on muuhulgas vastuolus Natura 2000 võrgustikku kuuluva
Sirtsi loodusala kaitse-eesmärkidega. Tuginedes Sirtsi looduskait-
seala ja Kunda jõe hoiuala (Sirtsi loodusala) kaitsekorralduskava3
aluseks olevatele töödele, on kaitse-eesmärkide saavutamisel pari-
maks meetmeks peetud hüdroenergia tootmise lõpetamist, paisude
likvideerimist, kalade rändeteede avamist ja paisjärvede all olevate
jõeosade taastamist looduslähedasel kujul. Hüdrobioloogi eks-
perthinnangu4 kohaselt puuduvad Kunda IV paisu juures
kaitse-eesmärkide saavutamisel lahendusvariandid, mis või-
maldaks paisu ja paisutuse säilitamist.
KeHJS § 45 lg 2 kohaselt, strateegilise planeerimisdokumendi
võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku
ala kaitsekord ning strateegilise planeerimisdokumendi keh-
testaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta eba-
soodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega
kaitse eesmärki.
1.3 Veeseadusega (VeeS) on sätestatud, et vee paisutamine on vee Vt eelmine punkt.
erikasutus, mille jaoks on vaja taotleda veeluba vastavalt VeeS-le
(187 p 7). VeeS § 175 lg 4 kohaselt, kui paisu omanik või valdaja ei
ole taotlenud õigusaktiga nõutavat veeluba või ka veeloa andja keel-
dub loa andmisest, peab paisu omanik või valdaja paisutuse likvidee-
rima. Keskkonnaamet on pädev asutus, kes otsustab veeloa andmise
või sellest keeldumise üle (VeeS § 191 lg 1). Seega, kuna paisuta-
miseks on vajalik keskkonnaluba, mille osas on otsustajaks
Keskkonnaamet, ei saa üldplaneeringuga otsustada olema-
solevate paisutuste säilitamist –see on vastuolus kehtiva õi-
gusaktiga (VeeS).
65 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
2. Looduskaitse Arvestame ettepanekuga. KSH raames teostati
Toolse linnuala osas Natura hindamine (eelhin-
2.1 Keskkonnaamet palus enda 01.12.2021 saadetud kirjas nr 6-
damine ja asjakohane hindamine) ning aruan-
5/21/23467-2 täiendada KSH aruannet analüüsiga, kas ja millist
net on täiendatud selle tulemustega.
mõju avaldab veemotosõidukite ala Toolse linnualale.
Natura asjakohane hindamine tuvastas, et ka-
Laekunud ettepanekute tabelis vastate, et täiendasite KSH aruande
vandataval tegevusel puuduvad ebasoodsad
eelnõud hinnanguga võimaliku mõju kohta Toolse linnualale. KSH
mõjud Toolse linnuala terviklikkusele. Piisava
ptk-s 6.2.7 on kirjas, et tegemist on olemasoleva veemotosõidukite
vahemaa tõttu ei kaasne olulisi häiringuid ega
kasutamise kohaga, mis ÜPga kantakse kaardile ning olemasoleva
muid mõjusid ka ala kaitse-eesmärgiks oleva-
tegevuse mõjusid ÜPga ei hinnata. Sisulist analüüsi võimaliku mõju
tele linnuliikidele. Seega on veemotosõidukite
kohta Natura alale ei ole KSHs tehtud ning ÜP ptk-s 4.2.5.2 on kirju-
ala kandmine ÜP-sse kavandatud piirides ning
tatud, et kui muutub veesõidukite kasutamise koht, sõidukite olemus
olemasoleva tegevuse jätkumine lubatud. Lee-
ja kasutusintensiivsus, tuleb läbi viia Natura eelhindamine.
vendusmeetmete rakendamine ei ole vajalik.
Kui alal on harjutud sõitma, ei tähenda see, et mõju linnu-ja loo-
dusalale puudub. Enne isetekkelise (harjumuspärase) veemotosõidu-
kite koha kinnitamist ÜPga, peab olema veendumus, et ka juba see
tegevus, mida seal ilma edasiarenduseta tehakse, ei mõjuta nega-
tiivselt Natura ala kaitse-eesmärke. Seega tuleb ÜP KSHs teha
analüüs, kas ja kuidas veemotosõidukite ala mõjutab Natura
ala seisundit ja kaitse-eesmärke. Analüüsi on vaja kaasata lin-
nustikuekspert. Lisaks tuleb välja tuua (arvuliselt) kui intensiivselt
olemasolevat veemotosõidukite kohta kasutatakse, samuti kus on
piir (sõidukite olemus, kasutamise intensiivsus), millest alates
viiakse läbi Natura hindamine, kes seda otsustab ja läbi viib. Kui
ÜPga mõjusid Natura alale ei hinnata, siis ei saa tekkida õigustatud
ootust, et sõitmist saab sarnaselt jätkata või arendada. Kuna ka ole-
masoleva olukorra mõju pole analüüsitud, kuid ÜPga plaanitakse
veemotosõidukite koht muuta ametlikuks, siis ei ole õige KSH ptk-
s6.2.7 lõpus toodud väide: „Kokkuvõttes puudub ÜP rakendamisel
tõenäoliselt negatiivne mõju loodusalale ja selle terviklikkusele.ˮ
2.2 KSH ptk-s6.2.7 on kirjas: „Kaitse-eeskirjast juhindumisel, kui Arvestame ettepanekuga. Eemaldame KSH
loodusalale ujuvvahendiga ei minda, siis ebasoodsaid mõjusid loo- aruandest segadust tekitava lause kaitse-ees-
66 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
dusalale ka tegevuse edasiarendamise korral eeldada ei ole.ˮ Siinko- kirjale ning täiendame aruannet Toolse loo-
hal on tegemist vale tõlgendusega. Kaitse-eeskirjaga saab tegevusi dusalale ja Toolse looduskaitsealale avalduvate
piirata ainult Toolse looduskaitseala piirides, kuid mõjusid loodusa- mõjude osas.
lale (Natura alale) tuleb vajadusel hinnata ka tegevustele, mida te-
hakse väljaspool Natura ala. Lubada saab selliseid tegevusi,
mille kohta on kindel veendumus, et need ei mõjuta negatiiv-
selt Natura ala kaitse-eesmärke ja ala terviklikkust.
2.3 KSH ptk-s 6.2.3 on kirjas „Lähim tundliku veerežiimiga ala Arvestame ettepanekuga. Täiendame KSH
kaitse-eesmärgiks olev elupaigatüüp soostuvad ja soolehtmetsad aruannet põhjenduse osas.
(*9080) paikneb tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliselt so-
bivast alast (ca 6,2 ha suurune ala Unukse külas, kuhu saaks ilmselt
rajada vaid ühe tuuliku) 0,4 km kaugusel. See on antud maastikus
piisav vahemaa välistamaks mõjud elupaigatüübile veerežiimi muu-
tuste kaudu juhul, kui tuulikute rajamisega kaasneb kuivendus.ˮ
KSHst ei selgu, kuidas sellisele järeldusele jõuti. Palume täpsustada,
mis on see „antud maastikˮ. Lisada analüüs ja tõendatud faktid, mil-
lele tuginetakse ja mille alusel saab väita, et antud maastikus on
kuivenduse mõju elupaigatüübile välistatud.
3. Rohevõrgustik Korrigeerime üldplaneeringu sõnastust ja viime
tingimused omavahel kooskõlla.
ÜP ptk-s 4.2.3. on kirjas „Jõgede ja ojade kaldad hoitakse põlluma-
janduslikus kasutuses ning soovitav on neid niita peale jaanipäeva, Sõnastame tingimuse järgmiselt: „Jõgede ja
kui enamus linde on pesitsenud.“ Miks tuleb kaldaid hoida põlluma- ojade kaldaid on soovitav niita peale jaani-
janduslikus kasutuses? Need maad on seotud vähemal või rohkemal päeva, kui enamus linde on pesitsenud.“
määral intensiivse maakasutusega, mis ei toeta elurikkust, puh-
kefunktsiooni ega mõnd muud rohevõrgustiku olulist eesmärki. Li-
saks on antud soovitus vastuolus samas peatükis oleva lõiguga, kus
on kirjas: „Ojade, jõgede ja järvede kaldad tuleb rohelise võrgustiku
alal säilitada võimalikult looduslikuna, et oleks tagatud bioloogiliselt
mitmekesise ökotoni olemasolu ja säiliks seisu-ja vooluveekogude
tähtsus ökoloogiliste koridoridena. Veekogude kallaste hooldamine ja
kasutamine peab olema selline, et see muudaks võimalikult vähe
veekogude looduslikku seisundit.“
67 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
4. Ehituskeeluvööndi vähendamine Korrigeerime üldplaneeringu sõnastust järgmi-
selt:
Lisas 6 „Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud“ on välja too-
dud ettepanek: „Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik maa-ala „Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik
ehitusjoone määramiseks või ühtlustamiseks, elamute püstitamiseks maa-ala ehitusjoone määramiseks või ühtlus-
(vastavuses ÜP seletuskirja tabelis 1 toodud hajaasustuse ehitustin- tamiseks, elamute ja teiste ehitiste (nt abi-
gimustega) ja teiste õue-ja avalike alade funktsionaalsemat kasuta- hoone, väliköök, terrass, sillutatud tee, väike-
mist võimaldavate ehitiste rajamiseks (sh abihoone, väliköök, ter- vormid jms) ehitamiseks. Ehitamisel tuleb jär-
rass, sillutatud tee, väikevormid jms).“Juhime tähelepanu, et hajaa- gida üldplaneeringu seletuskirja tabelis 1 too-
sustuses on ka praegustel elamu õuemaadel lubatud abihoone, ter- dud hajaasustuse ehitustingimusi.
rassi, väliköögi jms püstitamine, kui see ei jää veekaitsevööndisse (§
38 lg 4 p 1).
Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et ehituskeeluvööndi vähenda-
mine ei ole asjakohane aladel ja juhtudel, mis kuuluvad LKS § 38 lg-
s 4 ja 5 sätestatud erandite alla.
5. Kõrgendatud avalikuga huviga (KAH) alad Võtame teadmiseks. Toolse looduskaitseala
kaitse-eeskirjast tulenevad tingimused kehti-
Joonisel 3 „Väärtused ja piirangud“ on märgitud Kunda linnast loodes
vad ka KAH alal.
asuv ala KAH alaks, mis kattub rohevõrgustikuga ja on märgitud ka
väärtuslikuks maastikuks. Suures osas paikneb KAH ala ka Toolse
looduskaitsealal, mis on ühtlasi Natura 2000 võrgustiku Toolse linnu-
ja loodusala. Juhime tähelepanu, et Toolse looduskaitseala mand-
riossa jääb Toolse sihtkaitsevöönd, kus on keelatud igasugune raie
(Toolse looduskaitseala kaitse-eeskiri § 8 p 2).
Kooskõlastamine Keskkonnaamet jätab üldplaneeringu kooskõlastamata, tugi-
nedes PlanS § 4 lg-le 4, § 85 lg-le 1 ja 3, keskkonnamõju hindamise
ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §-le 40 ja 42 ja Va-
01.12.2021 nr 6- bariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koosta-
5/21/23467-2 misel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alu-
68 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
sed“ § 3 p-le 2, kuna see on vastuolus seaduse ja selle alusel keh-
testatud õigusaktidega. Esitame üldplaneeringule järgmised märku-
sed, millega tuleb arvestada:
1. Kunda vesiveskipais
1.1.ÜP-ga määratakse Kunda vesiveski kompleks (asub Sirtsi loo- 1.1. Täiendame KSH aruande eelnõud viitega
dusalal, Kunda jõe hoiualal, lõheliste kudejõel) miljööväärtuslikuks looduskaitseseadusele seoses lõhe, jõeforelli,
alaks ja tehakse ettepanek Kunda mõisa paisu lisamiseks pärandkul- meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaika-
tuuriobjektide nimekirja. Vastavalt ÜP seletuskirja tabelile 3 on ees- dega.
märk taastada Kunda vesiveski unikaalne kanalite süsteem ja par-
giarhitektuur koos kunstkärestiku ja tiikidega, arvestades veski-
kompleksi paiknemisega Natura 2000 võrgustiku Sirtsi loodusala
koosseisus (Kunda jõe hoiualal) ja loodusala kaitse-eesmärkide täit-
mise vajadusega.
Juhime tähelepanu, et lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-
ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul on keelatud olema-
solevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset,
uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi
muutmine (looduskaitseseadus (LKS) § 51 lg 1). Märgime, et nime-
tatud veekogul või selle lõigul loodusliku sängi, veerežiimi ning vee-
taseme muutmine paisude rekonstrueerimisel lubatud üksnes juhul,
kui sellega parandatakse kalade kudemisvõimalusi (LKS § 51 lõike
11).
1.2.Sirtsi looduskaitseala ja Kunda jõe hoiuala (Sirtsi loodusala) kait- 1.2. Märkusega ei arvestata. Milles seisneb
sekorralduskavas on kaitsekorraldusperioodi (2016-2025) kaitse- automaatselt vastuolu Kunda vesiveski kanalite
eesmärgiks elupaiga 3260 (jõed ja ojad) säilimine Sirtsi loodusalal ja pargiarhitektuuri taastamises loodusala
34 hektaril B esinduslikkusega ning pikaajaline (30 aasta perspektii- kaitse-eesmärkidega, jääb arusaamatuks. Nii
vis) kaitse-eesmärk on elupaigatüübi esinemine Sirtsi loodusalal 34 ÜP seletuskirjas kui ka KSH aruandes on too-
hektaril A esinduslikkusega. dud, et paisu rekonstrueerimisel tuleb arves-
tada loodusala kaitse-eesmärkidega. Seda ar-
Tuginedes kaitsekorralduskava aluseks olevatele töödele, on kaitse- vestades vastuolu ei esine.
eesmärkide saavutamisel parimaks meetmeks peetud hüdroenergia
Mis puudutab alade kaitse-eesmärkide saavu-
tamist, siis juhime tähelepanu, et tegemist on
69 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
tootmise lõpetamist, paisude või paisude likvideerimist, kalade rän- olemasoleva loodusala ja hoiuala ning paisu-
deteede avamist ja paisjärvede all olevate jõeosade taastamist loo- dega. Kui KeA leiab, et olemasolevas olukorras
duslähedasel kujul. Hüdrobioloogi eksperthinnangu kohaselt puudu- on vastuolu, siis tuleb see lahendada ÜP-st
vad Kunda IV paisu juures kaitse-eesmärkide saavutamisel lahen- eraldiseisvalt. Nagu nii KSH aruandes kui ka ÜP
dusvariandid, mis võimaldaks paisu ja paisutuse säilitamist. seletuskirjas on toodud, siis kalade rändetingi-
muste muutmine tuleb lahendada juhtumipõhi-
Eeltoodule tuginedes on Keskkonnaamet seisukohal, et eesmärk
selt ja see eeldab vastavaid uuringuid ning
taastada Kunda vesiveski unikaalne kanalite süsteem ja pargiarhi-
mõju igakülgset, tasakaalustatud ja objektiiv-
tektuur koos kunstkärestiku ja tiikidega, on vastuolus Sirtsi loodu-
set hindamist. ÜP ja selle KSH aruande üle-
sala, Kunda jõe hoiuala kaitse-eesmärkidega ning LKS-ga. Vastuolu
sanne ei ole kujundada seisukoht küsimuses,
tuleb eemaldada, muidu ÜP-d kooskõlastada ei ole võimalik (KeHJS §
millised lahendused on kalade rändetingimuste
45 lg 2).
parandamiseks parimad.
1.3.Keskkonnaamet toob välja, et Kunda jõe paisutamiseks Kunda IV
paisul puudub keskkonnaluba ning Keskkonnaamet on 15.10.2020 1.3. Võetud teadmiseks, vajadus ÜP ja selle
keeldunud keskkonnaloa andmisest. Kavandatav tegevus läheb vas- KSH aruande eelnõu muutmiseks puudub. ÜP
tuollu veemajanduskava eesmärkidega. Märgime, et Keskkonnaamet ülesanne ei ole tegeleda keskkonnalubade ega
on keeldunud loa andmisest ning seega peab paisu omanik või val- konkreetsete tegevuste õigusaktide nõuetele
daja paisutuse likvideerima (veeseadus § 175 lg 4). vastavuse küsimustega.
1.4.KSH ptk-s7.7.(lk 63)„Mõju pinnaveekogudele ja maaparandus-
süsteemidele“ ei ole välja toodud paisude mõju Kunda_2 ning 1.4 Märkusega arvestatakse osaliselt. Täien-
Kunda_3 veekogumitele. Oluline asjaolu on see, et Kunda IV pais dame KSH aruande eelnõud veemajanduska-
mõjutab Kunda_2 veekogumi hea seisundi saavutamist ning meet- vast lähtuvalt paisudest tuleneva mõju osas.
meprogrammi alusel on meetmena ette nähtud täiendav järelevalve Kas tegevus on seaduslik või mitte, ei ole ÜP
ja ettekirjutused ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks ja kalade lä- KSH aruande teema. Sellega tuleb tegeleda ÜP
bipääsu tagamiseks Kunda IV paisul5. Palume KSH peatükki täien- ja selle KSH aruandest eraldiseisvalt, vastavalt
dada. Lisaks märgib Keskkonnaamet, et ÜP-s on viidatud 2019. õigusaktidest tulenevale korrale.
aasta veekogumite seisundiinfole, kuid olemas on ka veekogumite
2020. aasta koondseisundi hinnangud.Palume kasutada ajakohast
veekogumite seisundiinfot.
70 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
1.5.Keskkonnaamet ei nõustu ÜP-s toodud ettepanekuga, mille alu- 1.5 Selgitame, et ÜP teeb üksnes ettepaneku
sel soovitakse Kunda IV pais lisada pärandkultuuriobjektide nime- Kunda IV paisu lisamiseks pärandkultuuriob-
kirja. jektide nimekirja. Paisu lammutamise/rekonst-
rueerimise üle otsustamisel on vajalik uurin-
gute läbiviimine, mis lahendaks vastuolud loo-
duskeskkonna ja kultuuriväärtuste vahel. Vas-
tuolude likvideerimiseks tuleb teha koostööd
valdkonna eest vastutavatel riigiasutustel.
2. Looduskaitse
2.1. ÜP seletuskirja lk 48 ja joonis nr 4 „Taristu“ alusel on Kunda su- 2.1 Täiendame KSH aruande eelnõud hinnan-
pelrannast läände jääv vee-alamõeldud kasutamiseks veemotosõidu- guga võimaliku mõju kohta Toolse linnualale.
kitele. Antud ala läheduses u 800 m kaugusel paikneb Toolse lin-
nuala. KSH aruandes ei ole analüüsitud tegevuse mõju Toolse linnua-
lale. Palume KSH aruannet täiendada.
2.2.KSH aruande (lk 42) ja joonisel nr 4 on ÜP-ga kavandatud Leti- 2.2 Täiendame nii ÜP seletuskirja kui ka KSH
pea maastikukaitsealale uus matkarada –Letipea matkarada ja too- aruande eelnõud tingimusega, et matkarajaga
dud, et kuna matkarada kulgeb kogu ulatuses piki olemasolevaid seonduvad tegevused tuleb kooskõlastada
teid, siis negatiivsed mõjud kaitsealale ja selle kaitse-eesmärkidele KeA-ga. Ühtlasi vaatame üle matkaraja kulge-
puuduvad. mise ja vajadusel korrigeerime KSH aruandes
toodud infot.
Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et matkaraja lõpuosas Letipea kü-
latee ja mere vahel olemasolev tee puudub. Keskkonnaregistris on
seal registreeritud III kaitsekategooria liigi rand-seahernes (Lathyrus
japonicus subsp. maritimus) leiukoht.
Palume ÜP-d täiendada, et kõik matkarajaga seonduvad tegevused
tuleb kooskõlastada kaitseala valitsejaga.
3. Ehituskeeluvööndi vähendamine
3.1.Lisas 6 „Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud“ on välja 3.1 Täiendame Lisa 6.
toodud ettepanek nr 7. Märgime, et selgitav osa ja joonis 7 on erine-
vad. Tekstis on öeldud, et ehituskeeluvööndi (EKV) vähendamist
taotletakse Kunda jõe ääres Jahimaja katastriüksusel (katastritunnus
71 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
90202:001:0101), kuid kaardi järgi hõlmab vähendamine ka Lam-
masmäe katastriüksust (katastritunnus 90202:001:0571). Palume
parandada.
3.2.Lisas 6 on toodud ettepanek nr 8, mille kohaselt on EKV vähen-
damine Linnuse külas Kunda jõe ääres (9 katastriüksust) elamute
3.2 Täiendame Lisa 6 EKV vähendamise ette-
püstitamise eesmärgil kooskõlas seletuskirjas toodud hajaasustuse
panekut nr 8 Linnuse küla piirkonnale iseloo-
ehitustingimustega. ÜP-s esitatud tabeli 1 (lk 19) alusel lähtutakse
muliku hoonestuslaadi ja hoonete iseloomu
hajaasustuses katastriüksuse suuruse ja hoonete vahelise kauguse
osas.
määramisel piirkondlikust tavast. Keskkonnaameti hinnangul tuleb
EKV vähendamise taotluses ehitustingimusi Kunda jõe ääres täpsus-
tada, et oleks võimalik hinnata ehitustegevusega kaasnevat koor-
must kaldaalale. Ligikaudu 2 km pikkusel jõelõigul paikneb 9 suure
pindalaga katastriüksust. ÜP seletuskirjas toodud üldised tingimused
ei ole EKV vähendamise otsustamiseks piisavad. Palume eelneva
põhjal täiendada.
3.3.Juhime tähelepanu, et Keskkonnaamet annab oma seisukoha
EKV vähendamisele looduskaitseseaduse §-s 34 nimetatud eesmärke 3.3 Võtame teadmiseks.
kaaludes peale ÜP vastuvõtmist. ÜP kooskõlastamine Keskkon-
naameti poolt ei anna õigustatud ootust EKV vähendamiseks. Nõuso-
leku EKV vähendamiseks saab anda vaid Keskkonnaameti peadirek-
tor. Keskkonnaameti üldine seisukoht on, et EKV vähendamine on
erand, mida võidakse rakendada ainult väga põhjendatud erandjuh-
tudel.
3.4.Kuna EKV vähendamine on erand üldnõudele (LKS § 38 lg 3),
mille kohaselt on ranna või kalda EKV-s uute hoonete ja rajatiste
ehitamine keelatud, siis palume lähtuvalt heast haldustavast esitata- 3.4 Üldplaneeringu koostamise käigus ei ole
vas taotluses võimalikult detailselt põhjendada, miks on sellise üldjuhul võimalik konkreetsemalt aren-
erandi tegemine vajalik. dusplaane välja tuua. Tegemist on strateegi-
liste ruumieesmärkide täitmiseks vajalike eel-
duste loomisega.
72 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Keskkonnaamet palub eeltoodud märkuste alusel ÜP-d ja KSH Võtame teadmiseks.
aruannet täiendada ja parandada ja uuesti kooskõlastamiseks
esitada.
Eelnõu 1. KSH aruande eelnõu punktis 7.17 on kirjutatud, et: „Veel on ole- 1. Korrigeerime KSH aruannet.
mas Lääne-Virumaa valdade ühine jäätmejaam MTÜ Lääne-Viru
11.01.2021 nr 6-
Jäätmekeskus, mis asub Rakvere vallas“. MTÜ Lääne-Viru Jäätme-
5/20/19652-2
keskuse puhul on osalus ka Rakvere linnal, mitte üksnes valdadel.
MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus asub Vinni valla territooriumil, mitte
Rakvere vallas.
2. KSH aruande eelnõu punktist 9.15 „meetmed jäätmekäitluse 2. Üldplaneeringu täpsusastmes kavandame
arendamiseks“ ei selgu, milliseid meetmeid plaanib vald veel (peale tegevusi, mis vajavad ruumilist planeerimist.
jäätmejaama) rakendada jäätmete liigiti kogumiseks. Vastavalt ÜP-s on pööratud tähelepanu olemasoleva
keskkonnaministri 16.01.2007 määrusele nr 4 „Olmejäätmete sorti- Kunda jäätmejaama ja hetkel rajatava Aseri
mise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ tuleb tekkeko- jäätmejaama toimimisele. Kunda linnas on
has liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid: paber ja kartong määratud perspektiivne kompostimisväljaku
(20 01 01); plastid (20 01 39); metallid (20 01 40); klaas (20 01 asukoht. Aseri jäätmejaama ja perspektiivset
02); biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01); biolagunevad Kunda kompostimisväljakut on käsitletud ka
köögi-ja sööklajäätmed (20 01 08); bioloogiliselt mittelagunevad KSH aruandes. Täiendavate jäätmete kogumis-
aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03); pakendid (15 01), või käitluskohtade kavandamiseks üldplanee-
sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 ringu koostamisel vajadus puudub. Kui edas-
01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), kom- pidi tekib vajadus, siis on see võimalik tootmis-
posiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpaken- maal või juhtotstarbeta alal ÜP-s toodud maak-
did (15 01 09) ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete asutus- ja ehitustingimuste alusel. Lisaks on
mõistele vastavad pakendid; puit (20 01 38); tekstiil (20 01 10, 20 seletuskirja ptk-s 5.2.10 välja toodud tingimu-
01 11); suurjäätmed (20 03 07); probleemtoodete jäätmed (20 01 sed jäätmemajanduse arendamiseks.
21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36); käesolevas lõikes
11.02.2021 koosolekul lepiti kokku/aru-
nimetamata ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tär-
tati:
niga „*” tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid si-
saldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*. Keskkonnaameti selgitus – eesmärk oli panna
omavalitsus mõtlema jäätmemajanduse peale.
Kuidas valla üldplaneering loetletud jäätmeliikide liigiti kogumisele ja
Kui omavalitsus on seisukohal, et üldplaneerin-
tekkekohas sortimisele kaasa aitab? Näiteks satub endiselt segaol-
gus kavandatud jäätmekäitluskohtadest piisab,
mejäätmete hulka biolagunevaid jäätmeid, mis tuleks tegelikult
73 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
eraldi kokku koguda. Mida valla üldplaneering selle probleemi lahen- siis see on KOV-i otsus ja Keskkonnaamet sel-
damise osas ette näeb? Kas on plaanis rajada juurde jäätmejaama- lele vastuväiteid ei esita.
sid?
3. KSH aruandes kaevandamise käsitlemisel avaliku huvina võiks 3. Kaevandamise vajalikkusega on ÜP KSH
planeeringu koostamisel arvestada ka kaevandamise vajalikkusega, aruandes arvestatud läbi hindamise, et kas ÜP
et tagada varustuskindlus. Märkida, et kaevandamistegevuse saadu- lahendus arvestab maavara kaevandamisväär-
seks on materjal, mida kasutatakse näiteks teedeehituseks ja –reno- sena säilimise ja maavarale juurdepääsu taga-
veerimiseks (liiv, kruus) või toormena energeetikatööstuses (kütte- mise põhimõttega. Varustuskindluse käsitle-
materjali saamiseks). mine ei ole ÜP KSH ülesanne. Kaevandussaa-
duseks oleva materjali kohta info lisamist ei
pea me vajalikuks, kuna mõjuhindamise kon-
tekstis see lisandväärtust ei anna.
4. KSH aruande lk 64 on kirjas: Karjääri ammendumisel tuleb koos- 4. -5. Korrigeerime KSH aruannet.
tada korrastamisprojekt, see kooskõlastada kohaliku omavalitsuse ja
Keskkonnametiga ning projekt ette nähtud aja jooksul ellu viia. Sel-
gitame selgitab, et korrastamisprojekti korraldab loa omaja korrasta-
mistingimustest lähtuvalt (maapõueseadus; edaspidi MaaPS § 81 lg
2). See on kaevandatud maa korrastamisprotsessi esimene samm.
Pöörame tähelepanu sellele, et MaaPS § 81 lõike 5 kohaselt küsib
Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja koha-
liku omavalitsuse üksuse arvamust (ja juhul, kui kaevandatud maa
asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, ka Kait-
seministeeriumi arvamust). Seega ei ole tegelikult kehtiva MaaPS
alusel kohustust korrastamisprojekti kinnitamise või mittekinnitamise
menetlusse kohalikku omavalitsust kaasata. Vaatamata sellele, et
Keskkonnaamet võib sellist praktikas kasutada, ei tohiks strateegili-
ses dokumendis seda kajastada kui kohustust või tingimust korrasta-
misprojekti kooskõlastamiseks. Soovi korral võib kohalik omavalitsus
korrastamistingimusi kooskõlastades paluda endale kooskõlastami-
seks esitada ka korrastamisprojekt. Keskkonnaamet palub lk 64 eel-
viimast lõiku vastavalt eelnenule korrigeerida.
74 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
5. KSH aruande tekstis on mitmel korral „Keskkonnaamet“ kirjutatud
ühe „a-ga“. Palume see dokumendis läbivalt üle kontrollida.
6. Viru-Nigula valla üldplaneeringu eskiislahenduses palume korri- 6.-8. Täiendame ja korrigeerime ÜP seletus-
geerida lk 31 viimases punktis sõna „Keskkonnametiga“. kirja sõnastust.
7. Üldplaneeringu eskiislahenduses lk 31 on punkt: „Maardlate kasu-
tuselevõtul lubja-ja dolokivikarjäärides arvestada olemasoleva prob-
leemiga, et karjääris põhjavee välja pumpamisel jäävad lähedal asu-
vad kaevud kuivaks.“ Märgime, et isegi juhul, kui on olemasolevaid
tõestatud juhtumeid, kus kaevandamistegevuse tagajärjel on kar-
jääri mõjuraadiuses jäänud kaevud kuivaks, ei ole see reegel. Pa-
lume lisada juurde täpsustus, näiteks: „ …võivad karjääri mõjuraa-
diuses asuvad kaevud jääda kuivaks“.
8. Pöörame tähelepanu ka terminite õigele kasutamisviisile. Näiteks
“kaevandus“ on maapõueseadus § 75 lg 4 tähenduses maavara all-
maakaevandamisega tegelev tootmisüksus. Pealmaa kaevandamise
korral on õige kasutada sõna „karjäär“. Sellest tulenevalt peab vahet
tegema ka terminitel „kaevandamistegevus“ ja „kaevandustegevus“.
Samuti palume kasutada sõna „kaevandusala“ asemel „kaevandatud
ala“. Vastavalt sellele palume korrigeerida lk 57 olevad ebakorrekt-
sed terminid.
9. Puhke-ja looduslikul maa-alal on üldplaneeringu eskiislahenduses 9. Täiendame sõnastust. „Raiete kavandamisel
ühe tingimusena toodud (lk 29): „Tagada kõrghaljastuse või metsa tuleb tagada ala puhkeväärtuse säilimine.“
säilimine võimalikult suures mahus. Raiete kavandamisel lähtuda ala
11.02.2021 koosolekul lepiti kokku/aru-
puhkeväärtusest.“ Palume täpsustada, mida see sisuliselt tähendab
tati:
(seletada põhimõtted ja tuua välja konkreetsed tingimused, mida on
kohustuslik või soovituslik raietel järgida). Sõnastust täpsustatakse parema selguse huvi-
des.
10. Puhke- ja looduslikul maa-alal on üldplaneeringu eskiislahendu- 10. Täiendame sõnastust. „Tiheasustusaladel
ses ühe tingimusena toodud (lk 29): „Puhkealadel paiknevad suure ja nendega külgnevatel aladel.“
75 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
puhkeväärtusega (eelkõige suure külastajate hulgaga) metsad jätta
avalikuks kasutamiseks, vajadusel arendada välja vajalik taristu.
Raiete kavandamisel lähtuda ala puhkeväärtusest.“ Need alad võik-
sid olla kaardile kantud. Sarnaselt eelnevale punktile, palume täp-
sustada ka raiete kavandamise põhimõtteid.
11. Pärandkultuuriobjektide peatükis on toodud (lk 38): „Pärandkul- 11. Põlispuude säilitamise kaugus sõltub konk-
tuuri objekti ümbritseval alal säilitada põlispuud.“ Soovitatav on täp- reetsest objektist ning selle määramine ei
sustada kui kaugel objektist. kuulu ÜP täpsusastmesse.
12. Rohevõrgustiku peatükis on toodud (lk 40): „Metsamaa raada- 12. Korrigeerime sõnastust, et raadamine on
mine rohevõrgustiku aladel ei ole lubatud. Raadamise vajaduse kaa- üldjuhul keelatud. Raadamise lubamisel tuleb
lumisel tuleb täiendavalt koostada eksperthinnang koos leevenda- tagada rohevõrgustiku sidususe säilimine. Si-
vate tingimuste määramisega, tagamaks rohevõrgustiku sidususe dususe säilimiseks vajalike tingimuste määra-
säilimine.“ Metsaseaduse § 32 lg 1 kohaselt on raadamine raie, mida miseks koostatakse eksperthinnang, va kait-
tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa sevööndiga ehitise korrashoiuks vajalike
majandamiseks. Metsaseaduse § 3 lg 2 kohaselt loetakse metsaks nõuete täitmiseks.
juba maatükki pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puit-
taimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähe-
malt 30 protsenti. Raadamist võib olla vajalik teha mh nt maaparan-
dussüsteemide ja teede hooldamisel või rekonstrueerimisel ning
elektriliinide hooldamisel ja laiendamisel, rääkimata uute rajamisest.
Raadamist on vaja teha ka ajutiselt kasutusest välja jäänud põllu-
maa taas põllumaana kasutusele võtmisel (kui põllumaa on ajutiselt
kasutusest väljas ja vahepeal on alale kasvanud metsa tunnustele
vastav puittaimestik, siis selle likvideerimiseks tuleb metsa raadata).
Palume arvestada, et raadamise keelamisel on keelatud ka kõik ees-
pool kirjeldatud tegevused. Soovitame kaaluda, kas eksperthinnang
on raadamise lubamiseks igal juhul vajalik.
13. Rohevõrgustiku tugialade ühe tingimusena on toodud (lk 41): 13. Raietele rohevõrgustikus piiranguid seatud
„Looduslike ja/või pool-looduslike alade osatähtsus ei tohi langeda pole. Raietegevus ei muuda ala looduslikku või
alla 90%.“ Palume täpsustada, mida peetakse silmas loodusliku ala poollooduslikku olemust.
76 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
all ning juhul, kui see tähendab ka raiepiiranguid, palume lisada sel-
lekohased täpsustused.
14. Kui on alasid, kus Keskkonnaametil tuleb metsateatiste menetle- 14. Võtame teadmiseks.
misel ja raiete osas otsuse tegemisel võtta arvesse mistahes üldpla-
neeringuga seatud konkreetseid piiranguid, siis palume need edas-
tada uue üldplaneeringu jõustudes kaardikihina Keskkonnaametile,
et need saaks kanda otse metsaregistrisse. Vastasel korral on meil
piirangutega keeruline arvestada. Kaardikihtide olemasolu on eriti
vajalik seetõttu, et metsateatiste menetlus toimub ka automaatkont-
rollina, st et kõik teatised ei jõua ametnike menetlusse.
15. Üldplaneeringu eskiislahenduses ei kajasta ükski joonis kaitsta- 15. Täiendame sõnastust ptk 4.2.1.
vaid loodusobjekte sh Natura 2000 võrgustiku alasid, kuigi üldpla-
Oleme üldplaneeringu koostamisel arvestanud
neeringu eskiislahenduse p 4.2.1 (lk 38) kohaselt on kaitstavate loo-
kaitstavate loodusobjektidega. ÜP seletuskirjas
dusobjektide hetkeseis kajastatud. Keskkonnaamet on seisukohal, et
lk 5 oleme märkinud põhimõtte, millega kavan-
kaitstavate loodusobjektide ajakohane info tuleb kanda üldplanee-
dame joonistel „Väärtused ja piirangud“ ja „Ta-
ringu kaardile näiteks joonisele 3 (väärtused ja piirangud), liikide pu-
ristu“ vaid üldplaneeringuga kavandatavaid ob-
hul tuleb arvestada looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 53.
jekte ja alasid. Riiklikest registritest pärinevat
infot üldplaneeringu joonistel ei kajastata, va
taustainfona vajalikud taristuobjektid ja ehitus-
keeluvöönd.
16. LKS § 35 lg 31 kohaselt määratakse korduva üleujutusega ala 16. Täiendame seletuskirja.
piir mererannal üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri
Korduva üleujutusala piir mererannal on 1
ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks 1 meeter
meeter kaldajoone kõrgusväärtusest. Täien-
kaldajoone kõrgusväärtusest. Üldplaneeringus korduva üleujutusega
dame ka KSH aruannet korduva üleujutusala
ala piiri mererannal hinnatud ei ole (vastav käsitlus puudub üldpla-
piiri osas.
neeringus). Üldplaneeringu eskiislahenduse p 4.2.55 (lk 46) ja KSH
aruande p 7.19 (lk 102) üleujutusohu piirkondade ja üleujutusohuga
seotud riskipiirkondade kohta toodud info ei võrdu LKS § 35 lg 31
sätestatuga. Korduva üleujutusega ala piiri määramisel palume ju-
hinduda Keskkonnaministeeriumi kirjast (12.05.2020 nr 8-
77 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
2/20/2084) kohalikele omavalitsustele ja selles viidatud Keskkon-
naagentuuri koostatud analüüsist „Suurte üleujutusaladega sisevee-
kogude ja mererannikul korduva kõrgvee taseme poolt mõjutatud
alade määramine“ (https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/de-
fault/files/elfinder/article_files/aruanne.pdf).
17. Üldplaneeringu eskiislahenduse p 3.1 (lk 14) on toodud, et tihe- 17. Võtame teadmiseks.
asutusala võib oma piiridest välja kasvada ainult juhul, kui see on
loogiline maastikuliselt, logistiliselt või kogukondlikult. Kunda linna
(mere lähedus, linna läbib Kunda jõgi) ja Aseri aleviku (mere lähe-
dus) puhul tuleb ka arvestada, et LKS § 41 lõike 2 kohaselt saab ole-
masolevat tiheasustusala laiendada rannale või kaldale (st ranna või
kalda piiranguvööndi ulatuses) üksnes kehtestatud üldplaneeringu
alusel.
18. Üldplaneeringuga tehakse mitmes kohas ettepanek ranna ja 18-19. Täpsustame ehituskeeluvööndit lähtu-
kalda ehituskeeluvööndi (edaspidi EKV) vähendamiseks. Juhime tä- valt punktist nr 16 ning lisame täpsemad põh-
helepanu, et Keskkonnaamet annab oma seisukoha EKV vähendami- jendused ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
sele LKS § 34 nimetatud eesmärke kaaludes LKS § 40 sätestatud
11.02.2021 koosolekul otsustati:
korras peale üldplaneeringu vastuvõtmist. Samuti juhime tähele-
panu, et EKV vähendamine on erand, mida võidakse rakendada ai- - Põhjendada EKV vähendamise ettepanekuid
nult väga põhjendatud juhtudel. EKV vähendamise ettepanek peab põhjalikumalt - põhjendused on piisavad kui
sisaldama piisavalt infot ja põhjendusi kavandatava tegevuse kohta, vald nii otsustab. Valla poolt on kindlasti vaja
st miks on tegevuse elluviimiseks EKV vähendamine hädavajalik. sotsiaalmajanduslikke põhjendusi, miks piirkon-
Hetkel menetluses olevates materjalides (KSH aruande avalikusta- dadele erisuse väljatoomine on vajalik. Põhjen-
mine) on EKV vähendamist puudutav käsitlus väga üldine ja sisusta- dused peaksid olema alapõhised, tuua välja,
mata (põhjendamata). milline on ehitustegevus antud piirkonnas ja lu-
batud ehitised jms. Vastavad täiendused esi-
tada seletuskirjas või selle lisas.
- KeA ei anna vaheotsuseid kooskõlastamise
etapis või muul ajal.
78 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
- KSH-s tuleb käsitleda ranna ja kalda kaitse-
eesmärke. KSH peab hindama mõju loodusres-
sursile – taimestikule, loomastikule jms.
- Looduskaitseseaduse erisused tuleks eraldi
asukohapõhiselt kirjeldada.
- Juurdepääsutee surfialale tuleks eraldi hin-
nata, kui sinna näidata avalik juurdepääs teele.
Üldplaneeringus käsitleme seda kui rada, mis
ei ole mootorsõidukitega läbitav.
19. Üldplaneeringu eskiislahenduses (p 4.2.5.1) on märgitud, et EKV
vähendamine olemasoleva hoonestusega aladel võimaldab õue- ja
avalike alade funktsionaalsemat kasutust, vajalike ehitiste (abi-
hoone, väliköök, terrass, sillutatud tee, väikevormid jms) rajamist
kinnistule. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et EKV vähendamist ei
saa taotleda aladel ja juhtudel, mis kuuluvad LKS § 38 lõigetes 4 ja
5 sätestatud erandite alla (abihooned hajaasustuses elamute juurde
õuemaale, esmakordsed juurdeehitised mahus kuni 1/3 olemasole-
vast mahust, tehnovõrgud ja rajatised, avalikud teed jne). Eeltoodut
arvestades on EKV vähendamise ettepanekud vajalik üle vaadata.
20. Juhime tähelepanu, et LKS § 38 lg 3 p 3 sätestatud erand, mille 20. Võtame teadmiseks.
kohaselt ei laiene ehituskeeld supelranna teenindamiseks vajalikele
rajatistele, kehtib üksnes rajatistele, mitte hoonetele ja LKS § 38 lg
5 p 2 sätestatud erand üksnes sadama sihtotstarbeliseks kasutami-
seks ettenähtud ehitisele sadamaseaduse mõistes. Hoonete ehitami-
seks supelranna alal ja sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks mit-
teettenähtud ehitiste rajamiseks on vajalik taotleda ehituskee-
luvööndi vähendamist kas üldplaneeringu või detailplaneeringu me-
netluses.
21. Kui üldplaneeringus on soov rakendada LKS § 38 lõiget 5, st ka- 21. Täiendame KSH aruannet DP kohustuse
vandada rannale ja kaldale erandjuhtude alla kuulvaid ehitisi, siis osas.
peavad need üldplaneeringu lahenduses olema kajastatud vähemalt
79 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
sellises täpsusastmes, et oleks võimalik nende ehitiste iseloomu ja li-
gilähedast asukohta tuvastada. Näiteks avalikud juurdepääsud ran-
nal ja kaldal (supelrandade, supluskohtade, rannal asuvate puhke-
kohtade juurde), sadamate puhul on oluline, mis tüüpi või mastaapi
sadamaehitistega on tegu. Kui üldplaneering erandjuhtumeid piisava
täpsusega ei käsitle, on ehitiste püstitamiseks vajalik koostada de-
tailplaneering. Näiteks on üldplaneeringuga kavandatud Kunda sa-
dama laiendamine ning kaubasadamale lisaks reisiterminali ja jahi-
sadama rajamine, Aseri sadama, Kalvi ja Mahu väikesadamate väl-
jaehitamine, kuid sadamaehitisi piisava täpsusega kajastatud ei ole.
KSH aruande p 7.15.2 (lk 91) kohaselt toimub sadamate rajamine,
laiendamine ja rekonstrueerimine vastavate tegevuslubade (kesk-
konnaluba vee erikasutuseks, ehitusluba) alusel. Kui üldplaneerin-
gulahendust ei muudeta, tuleb loetelusse lisada ka detailplaneering.
22. Üldplaneeringus (joonis 1 Maakasutus) on rannal ja kaldal mit- 22. Juhtotstarve annab suunised ala kasutami-
mes kohas kavandatud senise maakasutuse muutmisi võimaldades seks tulevikus ja alade kasutuselevõtmisel tu-
ka ehitustegevust, kuid ettepanekut EKV vähendamiseks tehtud ei leb arvestada alal kehtivate piirangutega, sh
ole. Näiteks Kunda sadamast idas alates veepiirist tootmismaa, ehituskeeluvööndi ulatusega. Üldjuhul me ei
puhke- ja virgestusalad (P1 ja P2) mere ääres Aseris, Kalvis, Mahus kajasta seadusest tulenevaid nõudeid/tingimusi
ja Kunda linnas jõe ääres. Maa-alade kasutustingimustesse tuleb li- ÜP seletuskirjas kuna need võivad olla ajas
sada, et tegevused määratud aladel on võimalikud kooskõlas vee- muutuvad. Käesoleval ajal ei ole ehituskee-
seaduses (§ 119) ja LKS (6. peatükk) sätestatud kitsendustega. luvööndi vähendamise ettepanekut tehtud,
kuna selleks ei ole ÜP koostamisel vajadust.
23. Üldplaneeringu eskiislahenduse p 4.1.5 on miljööväärtusliku 23. Täiendame seletuskirja joonealuse märku-
alana muuhulgas määratud ka Kunda vesiveski kompleks ning sea- sega.
tud tingimuseks taastada vesiveski unikaalne kanalite süsteem ja
Kunda vesiveski kompleksi määramine mil-
pargi-arhitektuur koos kunstkärestiku ja tiikidega. Samuti on tehtud
jööväärtuslikuks alaks ja Kunda mõisa paisu li-
ettepanek Kunda mõisa paisu lisamiseks pärandkultuuriobjektide ni-
samine pärandkultuuriobjektide nimekirja ei ole
mekirja. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et Kunda jõgi kuulub
põhimõtteliselt vastuolus Natura kaitse-ees-
Kunda jõe hoiualana Sirtsi loodusala koosseisus Natura 2000 alade
märkidega. ÜP-s tuleb arvestada kõikide väär-
võrgustikku, kus kaitse-eesmärkideks on EÜ nõukogu direktiivi
tustega, sh piirkonna ajaloo- ja kultuuriväärtu-
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi jõed ja ojad (3260)
sed. Kuna kõiki osapooli rahuldava lahenduse
kaitse ning II lisas nimetatud liikide –võldase (Cottus cobio), hingu
80 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
(Cobitis taenia), lõhe (Salmo salar), jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja leidmine seoses Kunda mõisa paisuga ja ajaloo-
paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse.LKS § 32 lg lise miljöö taastamise võimaluste üle otsusta-
2 kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade mine nõuab ÜP üldistusastmest oluliselt täpse-
hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning mat analüüsi ja lahendusi, siis saab ja tuleb
kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu selle teemaga edasi tegeleda juhtumipõhiselt
elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. järgmises etapis ning soovitav on jõuda komp-
Sirtsi looduskaitseala ja Kunda jõe hoiuala (Sirtsi loodusala) kaitse- romisslahenduseni.
korralduskavas 2016-2025 on kaitse-eesmärkide saavutamisel pari-
Täiendame vastavalt ka KSH aruannet.
maks meetmeks (tuginedes eksperthinnangutele) peetud hüdroener-
gia tootmise lõpetamist, paisude või paisutuse likvideerimist, kalade 11.02.2021 koosolekul otsustati:
rändeteede avamist ja paisjärvede all olevate jõeosade taastamist
Keskkonnaameti hinnangul on aktsepteeritav,
looduslähedasel kujul sh ka Kunda mõisa paisu juures. Üldplanee-
kui üldplaneeringus sätestatakse Natura kaitse-
ringu seatud eesmärk Kunda vesiveski kanalite süsteemi taastami-
eesmärkide täitmise vajadus kui pärast üldpla-
seks ja paisu säilitamiseks on Sirtsi loodusala kaitse-eesmärkidega
neeringu kehtestamist otsustakse paisu re-
vastuolus. Kunda vesiveski kompleksi taastamise küsimust KSH
konstrueerimine.
aruandes käsitletud/hinnatud ei ole.
24. Üldplaneeringuga (eskiislahenduse p 4.2.5.2, joonis 3) on mää- 24. Üldplaneeringu koostamise hetkel ei ole
ratud kohalike kogukondade jaoks väärtuslikud puhkekohad rannal näha vajadust perspektiivse juurdepääsutee
ja kaldal, kuhu tuleb tagada avalik juurdepääs. Üks puhkekoht ja rajamiseks, vaid selleks kasutatakse olema-
kolm avalikku juurdepääsu on kavandatud Letipea maastikukaitsea- solevaid metsateid. Juurdepääsuvajaduse ka-
lale ning kaitsealaga piirnev veeala on ette nähtud surfamiseks. jastamise eesmärgiks on säilitada juurdepääs
Juurdepääs antud alale puudub, uue tee rajamine võib mõjutada Le- surfialale.
tipea loodusala, mis jääb kohaliku tee ja mere vahele. Juurdepääs
tuleb tõenäoliselt rajada läbi loodusala, samuti suureneb ala külas-
tuskoormus. KSH aruandes ei ole neid tegevusi hinnatud. Puhkekoh-
tade ja uute avalike juurdepääsude rajamisel ranna ja kalda ehitus-
keeluvööndisse tuleb arvestada ka LKS § 38 sätestatud kitsendus-
tega sh lõigetes 4 ja 5 toodud eranditega, samuti eeltoodud p 7 too-
dud põhimõtetega.
25. Tuuleparkide rajamiseks on üldplaneeringusmääratud selleks põ- 25. Teeme Keskkonnaametiga täiendavat koos-
himõtteliselt sobivad alad, kus (eskiislahenduse p 5.2.8.1, lk 62) tööd alade ja tingimuste täpsustamiseks.
tuulepargi või üksiku tuuliku rajamine täpsustatakse/otsustatakse
11.02.2021 koosolekul lepiti kokku:
detailplaneeringu koostamise käigus ning mõju olulisust hinnatakse
81 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
KeHJS sätestatud korras. Nimetatud on ka välistavad kriteeriumid, - Maardlate aladel tuuleparkide kavandamine
mida võeti arvesse põhimõtteliselt sobivate alade määramisel. Viru- on riigi tasemel hetkel lahtine. MaaPS ei
Nigula valla ÜP on tuuleenergia tootmist välistavateks aladeks luba hetkel maardlate maa-aladele tuu-
kaitse-ja hoiualad, Natura 2000 võrgustiku linnu-ja loodusalad ja leenergeetika arendamist. Seletuskirjas tu-
nende puhvervööndid (500 m, Sirtsi loodusalal 1000 m), I kaitseka- leb sõnastada, et tuuleparkide kavandamine
tegooria liigi merikotka püsielupaiga puhvervöönd 2000 m ja väike- maardlate maa-alal ei tähenda MaaPS ko-
konnakotka püsielupaiga puhvervöönd 500 m. Ülejäänud kaitstavad hast kooskõlastust. Kooskõlastus antakse
loodusobjektid (II ja III kaitsekategooria liigid, liikide püsielupaigad) igal konkreetsel juhul konkreetse arenduse
ei olevälistavad, tuulepargi või tuulikute rajamist nende läheduses alusel. MaaPS muudatus ilmselt Viru-Nigula
tuleb kaaluda. Näiteks on tuulepargi alaks sobiv ala määratud Lüga- üldplaneeringu kehtestamise ajaks ei
nuse valda jääva Kuresoo metsise püsielupaiga piiri äärde, II kaitse- jõustu.
kategooria liigi kanakulli piiritletud elupaiga (KLO9122562) ja tuule- - Lähtuda EKO seisukohtadest tuuleenergee-
pargi ala vahel on u 160 m, Varudis on ala läheduses kanakulli elu- tika arendusalade määratlemisel.
paik (KLO9127209) ja ala peal kaitsealuste taimeliikide kasvukohad. - KeA ja vald arutavad eraldi kaitsealustest lii-
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKK) on oma kirjas 30.11.2020 nr kidest tulenevaid puhvervööndeid.
1-2/20/2924 „Tuulikuparkide rajamiseks sobilike alade eelvaliku me- - KeA hinnangul tuleb lisada ka Viru-Nigulas
toodikast“ teinud ettepanekud tuulikuparkide rajamiseks sobilike lindude rändeteede uuringu kohustuslikkus.
alade eelvaliku tegemiseks ja metoodika ühtlustamiseks kohalike - Uuringud peaksid jääma üldplaneeringu
omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel. EKK ettepaneku koha- kehtestamise järgsesse etappi.
selt on õigustatud kõikide kaitstavate loodusobjektide sh projekteeri- - Rohevõrgustiku toimimine on kohaliku oma-
tavate välistamine ja nt kõikidel kotkastel sh ka väike-konnakotkal valitsuse roll – seega kui neid alasid hetkel
arvestada puhvriga 2000 m püsielupaigast. Metsise püsielupaiga pu- ei välistata, siis on omavalitsusel kohustus
hul peaks kindlasti arvestama 1000 m puhvriga, mille puhul on kin- (tuuleenergeetika) detailplaneeringu raa-
del, et negatiivne mõju on suure tõenäosusega välistatud. Samuti mes selle eest hea seista.
tuleks jälgida, et elupaik ei jääks tuulikute tõttu isolatsiooni teistest
elupaikadest st säiliks tuulikuvaba metsamaa koridor (koridori laius
peaks olema 1-2 km). Juhul, kui on tegemist tõenäolise lindude rän-
dekoridoriga (kindlasti on selleks kõik rannikualad), siis tuleks tuule-
pargi planeerimise käigus nõuda kevad- ja sügisrände perioodil 3D
radaruuringut. Samuti on olulised erinevate liikide toitumisalad ja
erinevate elupaikade vahelised liikumisteed (nt nahkhiired, merikot-
kas), seetõttu tuleks välistada ka rohevõrgustiku alad. Merikotka pu-
hul on vajalik arvestada, et tuulepargi ala ei jääks pesitsus ja toitu-
misala vahele tagamaks toitumislendude ohutust. Lähtuvalt eeltoo-
dud ettepanekutest palume üldplaneeringulahendus üle vaadata ja
82 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
korrigeerida. Palume tutvuda ka varasemalt nelja maakonna tuu-
leenergeetika teemaplaneeringu raames tuuleenergeetika ja rohe-
võrgustiku teemalises eksperthinnangus (K. Sepp, M. Külvik ja J.
Raet, 2011. Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna maismaa-alal
maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu koosta-
mine: Analüüs rohevõrgustiku osas teemaplaneeringuga kavandata-
vate objektidega kaasnevatest võimalikest mõjudest ja neid leeven-
davate meetmetest. Eesti Maaülikool).
26. Üldplaneeringu eskiislahendus ja KSH aruanne ei käsitle Viru-Ni- 26. Selgitame, et senine valdav praktika
gula valda jääva rohevõrgustiku hierarhilisust. Näiteks rohevõrgus- üldplaneeringute koostamisel ei erista kohaliku
tiku planeerimisjuhend (R. Kutsar, P. Metspalu, K. Eschbaum, S. tähtsusega tugialasid maakondlikest ega riikli-
Vahtrus, K. Sepp, 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend) on lk 18 kest. Ehitustegevuse kavandamist rohevõrgus-
märkinud: „Lisaks RV ruumielementide määratlemisele (tugiala, ro- tiku alale tuleb igal juhul põhjalikult kaalutleda
hekoridor) tuleb üldplaneeringus välja tuua RV vastavus hierarhili- ning sealjuures lähtuda kohalikust kontekstist.
sele tasemele ehk väärtusklassile: riiklik, maakondlik, kohalik tu-
giala.... Hierarhilised tasemed annavad olulist infot otsustajale hilise-
mal RV tingimuste rakendamisel. Näiteks uushoonestuse lubamine
riikliku tähtsusega tugialale vajab veelgi põhjalikumat kaalumist kui
ehitustegevuse kohaliku tähtsusega tugialale.“ Eeltoodust lähtuvalt
palume üldplaneeringulahendus üle vaadata ja korrigeerida.
27. KSH aruanne p 6.1 (lk 31) on toodud, et valda jääv Kunda jõega 27. Korrigeerime KSH aruannet.
kattuv Sirtsi loodusala paikneb Linnuse ja Siberi külade alal. Info
pole täpne, Sirtsi loodusalal asuv Kunda jõe alamjooks jääb Kunda
linna territooriumile. Palume parandada.
28. Üldplaneeringu eskiislahenduses on punktis 4.2.5.3 Puhkekohad 28. Üldplaneeringu seletuskirja mitteliigseks
öeldud, et: „Üldplaneeringuga on määratletud kohalike kogukondade koormamiseks ei ole teksti täiendavaid jooni-
jaoks väärtuslikud puhkekohad rannal ja kaldal.“ Puhkekohad on lei- seid lisatud. ÜP seletuskiri ja selle Joonised 1-4
tavad jooniselt 3, mis on eraldi fail üldplaneeringu eskiislahendusest on selle lahutamatuks osaks.
ja KSH aruandest. Samuti on võimalik visuaalset infot rohevõrgus-
tikust, väärtuslikest põllumaadest, miljööväärtuslikest aladest jm ob-
jektidest näha joonistelt 1-4, mis on eraldi failid. Teeme ettepaneku
83 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
lisada jooksvalt peatükkide juurde kaardipildid vastava teema vi-
suaalse kujutamisega, mis aitaks teemasse süveneda ja kaasa
mõelda.
29. Arusaamatuks jääb üldplaneeringu lisade süsteem. KSH aruande 29. Täname ettepanekute eest, täpsustame li-
peatükis 4 oli öeldud, et: „Eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna sade numeratsiooni ja nendele viitamist.
kirjeldus on toodud Viru-Nigula valla ÜP Lisas 5 –ülevaade Viru-Ni-
gula vallast“. Lisa 5 polnud avalikult üleval kodulehel ega lisatud
teistele dokumentidele ning avaldati telefonitsi küsimise peale. Lisa 4
on Viru-Nigula valla üldplaneeringu KSH VTK dokument ja lisa 1 joo-
nis „Strateegilised ruumieesmärgid“. KSH aruande peatükis 7.1.5.4
on toodud lause: „Ülevaade Viru-Nigula vallas olevatest sademevee-
süsteemidest on toodud ÜP lisas 2.“Tekib küsimus mis ja kus on li-
sad 2 ja 3? Teeme ettepaneku nummerdada kõik lisadokumendid
ning lisada KSH aruande lõppu leheküljed lisade nimetustega ning
avaldada lisad koos üldplaneeringu eskiislahenduse ja KSH aruan-
dega.
30. KSH aruandes on läbivalt kasutatud lühendit KeMiN. Kui antud 30. Korrigeerime KSH aruannet.
lühendiga on silmas peetud Keskkonnaministeeriumit, siis juhime tä-
helepanu, et korrektne lühend on KeM.
31. Lisas 5 on lk 19 mainitud, et: „Tegeleda tuleb Kunda suletud 31. Lisa 5 on valla arengukava koostamise käi-
prügilast väljuvate nõrgvetega.“ KSH aruandes ega üldplaneeringu gus valminud dokument ning ÜP lähteseisu-
eskiislahenduses pole mainitud Kunda suletud prügilat ega sellest kohtades ei ole vastava teema käsitlust vajali-
väljuvat nõrgvett. kuks peetud.
32. Teeme ettepaneku lisas 5 välja tuua kõik ettevõtted Viru-Nigula 32.-34. Lisa 5-s on koondatud info olema-
vallas, kes omavad keskkonnaluba. soleva olukorra kohta asjakohastes aspektides
seisuga märts-detsember 2019 ning seda ÜP
koostamise käigus jooksvalt ei täiendata.
84 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Teie poolt viidatud teemasid on arvesse võetud
ÜP koostamisel ja KSH läbiviimisel sellises ula-
tuses ja mahus, mis ÜP ja selle KSH täpsusas-
tet ja ülesandeid silmas pidades vajalik.
33. Teeme ettepaneku lisa 5 tabelit 6 täiendada keskkonnaregistri-
koodidega ning EELISest väljavõtte ajaga ning kujutada neid üle-
vaatlikult kaardipildil, mida täiendada ka kaitsealuste liikide kujuta-
misega juhindudes LKS § 53. Samuti tuleb üldplaneeringus käsitleda
kaitstavate loodusobjektide kattuvust puhke- ja virgestusaladega,
külastustaristuga. Arvestada tuleb ka projekteeritavate objektidega.
34. Lisas 5 on käsitletud sadevett ning vee- ja kanalisatsioonisüs-
teemi, kuid täielikult puudub käsitlus põhjaveest. Palume olema-
soleva olukorra ülevaadet täiendada.
35. KSH aruande peatükis 7.5 on mainitud järgmist: „Rohevõrgus- 35.-36. Korrigeerime viiteid.
tiku konfiguratsioonis tehtud olulisemad muutused on esitatud Viru-
Nigula valla rohevõrgustiku analüüsis (vt ÜP seletuskirja lisadest).“
Kust on leitav vastav lisa?
36. KSH aruande alapeatükis „Jalg- ja jalgrattateed“ on korduvalt
viidatud üldplaneeringu seletuskirja ptk 5.1.4-le, kuid vastav pea-
tükk asub seletuskirja peatükk 5.1.5-s.
37. KSH aruande peatükis 9.12.3.„Nõuetekohase välisõhu kvaliteedi 37. Seletuskirja ptk-s 3.5.3 on tootmise maa-
tagamine“ võiks kaaluda tootmistegevusest lähtuvate negatiivsete ala ning ptk-s 6.5 nõuetekohase välisõhu kvali-
mõjude leevendamiseksmeetmete hulka lisada ka punkti mitte pla- teedi tagamise tingimused välja toodud.
neerida elamualade lähedale tootmishooneid-ja maid.
Tootmistegevused, sh kasutatavad tehnoloo-
giad, tegevuste läbiviimise aeg, töökorraldus
vms on väga erinevad, mistõttu on erinevate
tegevuste mõju välisõhu kvaliteedile erinev.
Seega ei ole me automaatselt välistanud ka
85 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
tootmisalade ja elamualade lähestikku paikne-
mist. Seda, milline tootmistegevus millisesse
asukohta sobib, on juhtumipõhine kaalumine
konkreetse tegevuse kavandamisel.
38. Üldplaneeringus on käsitletud ohtlikke ettevõtteid ja keskkon- 38. Kasutame ORME nimekirjas oleva tuule-
naohtlikke objekte, kuid võiks lisada ka käsitluse olulise ruumilise pargi mõistet, kuid ei kavanda konkreetseid
mõjuga objektidest. Planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 4 kohaselt on tuuleparke. Üldplaneeringuga on määratud
üldplaneeringu ülesanne olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha tuuleparkide arendamiseks põhimõtteliselt so-
valimine. Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri on kehtestatud bivad alad, kus tuleb läbi viia täiendavad pla-
Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrusega nr 102 „Olulise ruumilise neeringud ja mõjuhindamised, mille tulemusel
mõjuga ehitiste nimekiri“. Üldplaneeringuga tuleb valida oluliste ruu- selgub alale tuuleparkide rajamise võimalikkus.
miliste mõjuga ehitiste asukohad, juhul kui neid planeeritakse.
39. Üldplaneeringus võiks käsitleda ka küsimusi millised on piirkon- 39. Teadaolevat hetke müraolukorda on käsit-
dade praegused müratasemed ning kas on hetkel probleeme; kas letud ning võimalikke probleemkohti analüüsi-
kavandatavad müra normtasemed (keskkonnaministri 16.12.2016 tud KSH aruandes (ptk 7.14.3).
määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme Selle tulemusi on mh arvesse võetud maakasu-
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” Lisa 1) on saavutata- tuse planeerimisel ja maa-aladele kasutustingi-
vad ja kui pole, kas on vaja maad reserveerida (nt müratõkkeks, muste määramisel.
müravalliks) eesmärkide saavutamiseks; kas ja kuhu on otstarbekas
määratleda vaikseid alasid.
40. Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada kohaliku tähendu- 40. Teadaolevalt sellised kohad vallas puudu-
sega üleujutusaladega, mis on tingitud näiteks ühisvoolse kanalisat- vad, kus ühiskanalisatsiooni või liigvee ärajuh-
siooni või lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni vooluhulga vastu- timise puudustest on tingitud üleujutused.
võtuvõime puudustest või elamupiirkondades lahendamata liigvee
probleemidest. Üldplaneeringus tuleb kaardistada kohaliku tähendu-
sega üleujutusriskiga alad, kuhu on vajalik kavandada kombineeritud
sademeveelahendused. Täpsemad juhised üldplaneeringute koosta-
miseks on toodud kombineeritud sademevee strateegias:
https://www.envir.ee/sites/default/files/1_sk_7.11.2018_0.pdf Pa-
lume üldplaneeringut täiendada.
86 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
41. Üldplaneeringus tuleb käsitleda nitraaditundlikke alasid, mis on 41. Nitraaditundlik ala ei ulatu Viru-Nigula
inimtegevuse suhtes tundlikumad ning seetõttu vajavad suured tä- valda.
helepanu. Palume üldplaneeringut täiendada.
11.02.2021 koosolekul lepiti kokku:
Täiendada KSH aruannet ning kirjutada selgelt
välja, et ei ole Viru-Nigula vallas asjakohane.
42. Vabariigi Valitsuse 07.01.2016 protokollilise otsusega kinnitati 42. Täiendame KSH aruannet.
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava. Üldplaneeringus palume vas-
tata järgmistele küsimustele: Millised on alasse jäävad veekogumid?
Mis on nende eesmärgid, sh keskkonnaeesmärgid ja meetmeprog-
rammis ettenähtud meetmed? Kas veekogumite kasutus tagab ees-
märkide täitmise ja nende säilimise? Palume üldplaneeringut täien-
dada.
43. KSH aruandes lk 13 on öeldud, et: „Pinnase radooni sisaldus 43. Täiendame KSH aruannet ja ÜP seletuskirja
Viru-Nigula vallas ulatub normaalsest kõrgeni. Madala radoonisisal- ennetavalt radoonikaitsemeetmete rakenda-
dusega on üksnes Malla, Mahu ja Letipea piirkond, iseäranis kõrge mise kui alternatiivse võimalusega uuringule.
radooni sisaldusega endine Aseri valla piirkond. Aladel, kus radooni Automaatselt ennetavate meetmete rakenda-
(Rn) sisaldus pinnaseõhus ületab lubatud piirväärtuse (50 kBq/m3) mise kohustuse seadmist ei pea me põhjenda-
ning nendega piirnevatel normaalse radoonisisaldusega (30-50 tuks, kuna olenevalt kavandatavast tegevuse
kBq/m3) aladel tuleb teha detailsemad radooniriski uuringud enne olemusest ja ulatusest, võib hoopis mõõtmiste
elamute, olme-ja teiste samaotstarbeliste hoonete projekteerimist teostamine osutuda majanduslikult otstarbeka-
ning vajadusel rakendada radoonikaitse meetmeid“ ning radooni on maks. Meile teadaolevalt on Eestis ka vähemalt
käsitletud KSH aruande peatükkides 7.14.5 ning 9.12.5. üks ettevõte, kes omab akrediteeringut radoo-
Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et õigusakti tasemel on nõue nisisalduse mõõtmiseks pinnases ja siseruumi-
mõõtetulemuste jälgitavusele (millest omakorda tuleneb mõõtja pä- des: Tulelaev OÜ, akrediteerimistunnistus nr
devuse nõue) kehtestatud ainult tööruumide õhu radoonisisalduse L295 (kehtiv 01.10.2020 – 30.09.2025).
mõõtmiseks (Keskkonnaministri määrus 30.07.2018 nr 28 „Tööruu-
mide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise
kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohta-
del“). Radooni mõõtmist pinnaseõhus ei reguleeri ükski õigusakt ja
seega on vastava pädevuse tõestamise ainus viis akrediteering, mida
hetkel Eestis keegi ei oma. Teeme ettepaneku kaaluda planeerimise
87 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
ja projekteerimise faasis pinnaseõhu radoonimõõtmise nõude sead-
misest loobumist ja selle võimalikku asendamist radooniprobleemi
ennetavate meetmete planeerimisega mitte nõuda pinnaseõhus ra-
dooni mõõtmist, vaid ennetavalt, lähtudes juba olemasolevast infor-
matsioonist, radoonivastaste meetmete kasutamist, mis võib kokku-
võttes pikas perspektiivis osutuda kindlamaks ja odavamaks viisiks.
Lähteseisukohad Kaitstavate loodusobjektide sh Natura alade ja liikide leiu- 1.-4. Antud suunised on üldplaneeringu la-
kohtade käsitlus henduse väljatöötamiseks ning nendega
01.03.2019 nr 6-
arvestatakse planeeringulahenduse koos-
5/19/27-2 1. Objektid kajastada üldplaneeringus, sh joonisel, liikide leiukohtade
tamise etapis.
puhul arvestada looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 53.
LS ja KSH VTK parandamise vajadus puu-
2. Arvestada Keskkonnaregistri ajakohaste andmetega. ÜP-s kajas-
dub.
tada kaitstavate loodusobjektide ajaline seis (EELIS-e väljavõtte
aeg) ning märkida, et andmed võivad olla ajas-ruumis muutuvad. 5. ÜP koostamise käigus kaalutakse lahen-
dusi Kunda jõe esimese ajaloolise paisu
3. Arvestada konkreetsete objektide kaitse-eeskirjadega ja neis sea-
säilitamiseks ja kalalahenduse rajamiseks.
tud tingimustega, samuti aladele koostatud kaitsekorralduskavadega
ning vajadusel ka liigi ja elupaiga kaitse-tegevuskavadega. LS p 2.2. p 31 sõnastatakse ümber.
4. I ja II kaitsekategooria liikide info kajastada kooskõlas LKS § 53.
Keskkonnaameti hinnangul võib kõiki kaitsealuste liikide leiukohti ja
liikide püsielupaiku kujutada ühe tingmärgiga v.a I kaitsekategooria
liigi ringikujulised püsielupaigad. Vastav märkus lisada üldplanee-
ringu teksti ja/või legendi.
5. ÜP lähteseisukohtade punktis 31 on planeeringu ühe eesmärgina
nimetatud „Kunda jõe esimese ajaloolise hüdroelektrijaama paisu-
tuse ja paisu säilitamine ning töösse rakendamine hüdroenergia
tootmiseks ja kalalahenduse rajamiseks“. Keskkonnaamet
on seisukohal, et tegemist ei ole ÜP-ga lahendatava küsimusega.
Kunda jõe I paisu osas tuleb lähtuda Riigikohtu halduskolleegiumi
08.10.2018 kohtuotsusest nr 3-16-478.
88 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Veekogude kaitsevööndite (piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd, 1.-5. Kaalutakse ÜP koostamise käigus ja
veekaitsevöönd) käsitlus EKV vähendamise analüüsimisel (sh vor-
mistamise võimalusi).
1. Arvestada erisustega kaitsevööndite lähtejoone määramisel (LKS
§ 35 lõiked 4 ja 5). Keskkonnaamet on seisukohal, et vastavalt LKS LS ja KSH VTK parandamise vajadus puu-
§ 35 lõige 31 tuleks korduvalt üleujutatava ala piiri st ka ehituskee- dub.
luvööndi (edaspidi EKV) lähtejoone määramisel rannikul võtta alu-
seks üleujutatavale alale iseloomulik taimkate (sh roostik, rannanii-
dud) ja mullastik (sooldunud rannikumullad). Kui rakendatakse teisi
põhimõtteid, tuleb see üldplaneeringus lahti kirjutada ning selgitada,
kuidas on see kooskõlas LKS ranna ja kaldakaitse eesmärkidega. Sa-
muti tuleb arvestada täiendavaid kohapõhiseid asjakohaseid and-
meid (nt veetasemete andmed).
2. EKV ulatuses võtta arvesse ka erandeid tekitavad olukorrad, mil-
leks on metsamaa erisus LKS § 38 lõikes 2 ja tiheasustusala erisus
LKS § 38 lõige 1 punktis 3. Metsamaa erisust käsitleda seletuskirjas,
mitte planeeringu joonisel, kuna olukord on ajaliselt muutuv.
3. ÜP seletuskirjas ja joonistel määratleda üheselt olemasolevad,
laiendatavad ja moodustatavad tiheasustusalad, juhindudes ka LKS
§-st 41.
4. Tuua välja olulisemad LKS § 38 lõigetes 4 ja 5 erisuste alla kuulu-
vad objektid, nt tiheasustusalal olemasolev ehitusjoon, supelrannad,
planeeritavad avalikult kasutatavad teed (sh kergliiklusteed), pla-
neeritavad tehnovõrgud ja rajatised, sadamad, sildumis- ja randu-
miskohad ning nende juurdepääsud.
5. EKV korrigeerimine ja vähendamine ning suurendamine (LKS §
40). ÜP lähteseisukoha kohaselt taotletakse ÜP ka EKV vähendamist.
Keskkonna-amet juhib tähelepanu, et EKV vähendamine on LKS ko-
haselt erand ning lubatud vaid põhjendatud vajaduse korral. ÜP peab
seega sisaldama sisulisi põhjendusi EKV vähendamiseks. Samuti ju-
hime tähelepanu, et uue ÜP kehtestamisega kaotavad kehtivuse ka
varasemad EKV vähendamised. Kohalikud omavalitsused võivad viia
89 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
uue ÜP koostamise raames läbi varasemate ÜP-ga antud EKV vähen-
damise kaardistamise, millega kehtestuksid varasemate EKV vähen-
damiste nõusolekud ja need kanduksid uude planeeringusse. Seega
tuleb EKV vähendamise kaardistamisel (joonisel) ning seletuskirjas
või lisas kujutada/loetleda varasemad EKV vähendamised. ÜP
tööprotsessi ja/või kooskõlastamise käigus annab Keskkonnaamet
seisukoha, kas varasemad EKV vähendamised jäävad kehtima ja
nendega võib uue ÜP puhul arvestada (kui olud on muutunud, siis
võib erandjuhul olla vajalik uus EKV vähendamise kaalumine). Juhul
kui koostatava ÜP raames ei viida läbi EKV kaardistamist ja/või ei
tooda välja veekogusid, kus eelmiste ÜP-ga on EKV-d vähendatud,
siis automaatselt varasemad nõusolekud EKV vähendamiseks uude
planeeringusse üle ei kandu.
Natura hindamine (eelhindamine ja asjakohane hindamine) 1. Arutatakse ÜP ja KSH koostamisel.
1. Arvestada lisaks otsestele mõjudele ka kaudseid ja kumuleeruvaid LS ja KSH VTK parandamise vajadus puu-
mõjusid. Hindamise üheks väljundiks võiks olla teadaolevate objek- dub.
tide-juhtude määratlemine, mille puhul on edaspidistes etappides
vajalik asjakohase hindamise läbiviimine.
Välisõhu temaatika käsitlemine 1. Nõustume ettepanekuga: tekstis kasuta-
takse viidatud mõisteid.
1. Palume ÜP ja KSH väljatöötamise kavatsuses kasutatud mõisted
viia vastavusse atmosfääriõhu kaitse seaduses (edaspidi AÕKS) ja KSH VTK täpsustatakse.
tööstusheite seaduses (edaspidi THS) kehtestatud mõistetega (saas-
teallika asemel heiteallikas, kompleksloa asemele keskkonnakomp-
leksluba jne). 2.
2. Keskkonnaametil tekkisid KSH väljatöötamise kavatsuse alapeatü- 2.1. Teksti täiendatakse 2017. a seireand-
kis 7.1. „Heited õhku, välisõhu kvaliteet“ toodud andmete kohta metega.
järgmised tähelepanekud:
KSH VTK täpsustatakse.
2.1. Alapeatükis on toodud tsitaat AS Kunda Nordic Tsement käitise
2.2, 2.4, 2.5, 2.6, 2,7 ja 2.8. Nõustume et-
kontrolli aruandest (15.03.2018 nr 1078583): „2016. aastal tehtud
tepanekuga.
Kunda linna ümbruse tolmuseirest selgub, et võrreldes varasemaga
KSH VTK täpsustatakse.
90 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
on aasta keskmine tolmusisaldus õhus vähenenud ja piirväärtuse 2.3 ja 2.9 selgitame, et üldplaneeringu ta-
ületamisi ei ole registreeritud.“ sandil ei ole põhjendatud keskkonnaloa
ümberkirjutamine. KSH VTK raames koos-
Keskkonnaamet juhib Teie tähelepanu, et 2018. aastal on valminud
tatud ülevaate eesmärk on anda üle -vaade
„Kunda linna ja ümbruse tolmuseire 2017. a“ aruanne, mille kohaselt
ettevõtetest/tegevustest, millest võib tek-
2017. aastal ületati PM10 kehtestatud 24 tunni piirväärtust kokku 7
kida oluline heide ning koondteave nende
korral. Keskkonnaamet on seisukohal, et ÜP ja KSH väljatöötamise
tegevuste kohta, tuues välja olulisema.
kavatsuses tuleb lähtuda uuematest andmetest või kajastada roh-
Komplekslubade puhul on juba luba ise
kem andmeid, sh ka kõige viimased.
viiteks olulise heite/mõju võimalikku se
2.2 AS Kunda Nordic Tsement keskkonnakompleksloa õige number kohta. Katlamajade puhul kasutatava kü-
on 18399, mitte KKL/18399. tuse liik, lisateabeks on katelde võimsus
või kütusekulu aastas; väiksemate sead-
2.3 Keskkonnaamet on seisukohal, et käitise kirjeldamisel ei ole kor-
mete puhul ei ole ka nende andmete esita-
rektne viidata ühele/kahele heiteallikale, kui tootmisterritooriumil on
mine põhjendatud. KSH koostamisel ana-
neid üle kümne. Samuti pole korrektne käitise kirjeldamiseks kasu-
lüüsitakse viidatud allikaid detailsemalt,
tada erinevat tüüpi andmeid (kütuse kulu tunnis/aastas/pole üldse
kuid ka KSH aruandesse ei kirjutata ümber
toodud kogus).
loa detaile, vaid peamiselt nende põhjal
2.4 Vastavalt Keskkonnaameti andmetele tegutseb Viru-Nigula vallas tehtud järeldused.
lisaks veel Aktsiaselts Baltic Tank (õhusaasteluba nr L.ÕV.LV-
LS ja KSH VTK parandamise vajadus puu-
184260).
dub.
2.5 AS Estonian Cell käitise kontrolli aruanne nr 1074793 õige kuu-
3. Nõustume, KSH VTK-le lisatakse Kunda
päev on 07.09.2017, mitte 07.09.2018.
linna mürakaart.
2.6 Adven Eesti AS katlamaja (mis asub aadressil Võidu tn 10) õige
KSH VTK dokumenti täiendatakse.
õhusaasteloa number on L.ÕV/329091 mitte L.ÕV/300656.
2.7 Õhusaasteluba nr L.ÕV/300656 on väljastatud katlamajale, mis
asub aadressil Maarja tn 7, Viru-Nigula alevik, Viru-Nigula vald,
Lääne-Viru maakond.
2.8 Õhusaasteloa nr L.ÕV.IV-199914 raames tegutseb katlamaja
vaid aadressil Rahva tn 9 Aseri alevik Viru-Nigula vald Lääne-Viru
maakond. Kooli tn 2 Aseri alevik Viru-Nigula vald Lääne-Viru maa-
kond asuvale katlamajale on väljastatud paikse heiteallika käitaja re-
gistreeringu tõend (käitaja on OÜ Aseri Kommunaal, tõendi nr
PHRR/332308).
91 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
2.9 Käitiste õiged tegevusalad, mille load antud on toodud vastavate
lubade peal. Palume andmed üle kontrollida ning vajadusel korrigee-
rida.
3. ÜP ja KSH väljatöötamise kavatsuse peatükis 7.3. „Müra ja vibrat-
sioon“ on toodud, et 2018. aastal Kunda linna kohta on koostatud
mürakaart. Keskkonnaamet on seisukohal, et mürakaarti tuleks kä-
sitleda ÜP ja KSH väljatöötamise kavatsuse lisana.
Jäätmemajandus 1. Jäätmete temaatika lisatakse KSH VTK
dokumenti vastavalt ÜP täpsusastmele ptk
1. KSH väljatöötamise kavatsuses, nt peatükk 7 „Keskkonnatervis“ ei
7.
ole käsitletud jäätmemajanduse temaatikat ja jäätmete käitlemisega
seonduvat mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. KSH VTK dokumenti täiendatakse.
2. Üldplaneeringu lähteseisukohtades ei ole käsitletud jäätme- 2. LS dokumenti lisatakse Aseri jäätme-
jaama(sid) ega ohtlike jäätmete kogumispunkti(e). Näiteks Keskkon- jaama kavandamise vajadus ptk 2.2.
naametile 10.01.2019 esitatud Viru-Nigula valla korraldatud jäätme- punkt 2. Kompostimisväljakute asukohad
veo hankedokumentidest „Korraldatud jäätmeveo ainu-õiguse and- ja nendes käideldavad jäätmeliigid täpsus-
mine Viru-Nigula vallas“ nähtub, et vald korraldab hanke jäätmete tuvad planeeringu koostamise käigus. Oht-
kogumiseks Aseri jäätmejaamas. Aseri jäätmejaama veel rajatud ei like jäätmete kogumispunktide (nt pata-
ole ning Keskkonnaamet leiab, et üldplaneeringu dokumentides peab reide kogumine jms) kavandamine väljub
uue jäätmejaama rajamist (planeerimist) käsitlema ja kirjeldama. ÜP täpsusastmest.
Lähteseisukohtade punktis 2 on välja toodud kompostimisväljakute
LS täpsustatakse.
kavandamine, kuid ei ole kirjeldatud kuhu kompostimisväljakud pla-
neeritakse ning milliseid jäätmeliike seal käideldakse.
Muud tähelepanekud, ettepanekud 1. ÜP kui strateegilise arengudokumendi tase-
mel arvestatakse strateegiliste looduskaitse-
1. ÜP lahenduse väljatöötamisel kasutatavate alusmaterjalidena ei
liste dokumentidega. LS ptk 2.3. lisatakse loo-
ole nimetatud: looduskaitse arengukava, 2007. a Riigikontrolli
duskaitse arengukava ja Kliimamuutustega ko-
aruannet randade ja kallaste kaitse kohta, kliimamuutustega koha-
hanemise arengukava aastani 2030 (Keskkon-
nemise arengukava aastani 2030 (Keskkonnaministeerium), samuti
naministeerium).
ka kaitstavate loodusobjektide kaitse-eeskirjasid, kaitsekorralduska-
vasid, liigikaitse tegevuskavasid. LS täpsustatakse.
92 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
2. Seoses käimasolevate vääriselupaikade inventuuridega (RMK, 2. Võetakse teadmiseks.
ELUS) on oodata ka vääriselupaiga andmestiku uuenemist.
LS ja KSH VTK parandamise vajadus puu-
3. Pöörata tähelepanu vaba põhjaveevarude olemasolule ja nende dub.
ajakohastamise vajadusele ning Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar
3. Arvestatakse planeeringu kootamisel.
2016. a kinnitatud veemajanduskavaga perioodiks 2015‒2021 ette-
nähtud meetmetele põhjaveekogumite ja pinnaveekogumite seisundi LS ja KSH VTK parandamise vajadus puu-
parandamiseks. dub.
4. KSH väljatöötamise kavatsuses on märgitud, et „täiendavad kae- 4. Nõustume, täpsustus lisatakse.
vandamisloa taotlused on esitatud kaevandamiseks Kunda ja
KSH VTK täpsustatakse.
Suurkõrtsi lubjakivimaardlas, Letipea liivamaardlas ja Varudi turba-
maardlas.“ Siin võiks olla täpsustus selle kohta, millise seisuga on
andmed esitatud, kuna see on ajas muutuv.
Eelnõu Lennuametile teadaolevalt puuduvad Viru-Nigula vallas avalikult ka- Võtame teadmiseks.
sutatavad lennuväljad, kopteriväljakud või navigatsiooniseadmed. Ka
Lennuamet 26.11.2020 nr
ei ulatu ühegi teadaoleva lennuvälja lähiümbrus Viru-Nigula valla
4.6-8/20/5018-2
territooriumile. Eeltoodust tulenevalt puuduvad Lennuametil ettepa-
nekud Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegi-
lise hindamise aruande eelnõule.
Lähteseisukohad Ettepanekud puuduvad.
04.03.2019 nr
4.6-8/19/408-2
Eelnõu Oleme tutvunud planeeringu ja KSH materjalidega ning palume pla- 1.
neeringu seletuskirja, jooniseid ning KSH aruande eelnõud korrigee- P 1.1.2 – Tingimusega on eelnevalt arvestatud.
Transpordia- 14.01.2021 nr
rida järgnevalt: ÜP-s on Tallinn-Narva mnt-d Viru-Nigula valla
met 7.1-2/21/1158-1
territooriumil käsitletud kui oluliselt muudeta-
1. Planeeringu seletuskirjas pole käsitletud meie ettepanekute p
vat teelõiku.
1.1.2, 1.1.3, 3.5, 3.10.
93 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Planeeringu kooskõlastamisel palume esitada meie ettepanekutele Oleme määranud liikluse maa-ala juhtotstarbe,
vastava ülesehitusega ülevaade (nt tabelina) nende arvestamise või mis on mõeldud erinevate maanteerajatiste ka-
mittearvestamise kohta planeeringulahenduse väljatöötamisel. vandamiseks. Täpsem lahendus selgub täpse-
mate projektidega.
P 1.1.3 – Tingimusega on eelnevalt arvestatud.
Täpsem lahendus selgub järgmiste planeerin-
gutega, nt riigi eriplaneering.
P 3.5 – Tingimusega on eelnevalt arvestatud.
Tingimus on kajastatud üldiste ehitustingi-
muste ptk-s. Mis tähendab, et sellega tuleb ar-
vestada igasuguse ehitustegevuse kavandami-
sel mitte ainult DP kohustuse korral.
P 3.10 – Ettepanekuga ei arvestata, sest see
toob kaasa täiendavad piirangud maaomani-
kele ja tehnoloogilise vööndiga soovitud ees-
märgid on tagatavad ka teekaitsevööndiga.
15.02.2021 koosolekul lepiti kokku:
- Tallinn-Narva maantee käsitlus üldplaneerin-
gus on Transpordiameti jaoks aktsepteeritav.
- Teiste lähteseisukohtade käigus esitatud et-
tepanekutega on üldplaneeringus arvestatud,
esitatud selgitused on Transpordiametile akt-
septeeritavad.
2. Planeeringu seletuskirja p 3. „Maakasutus- ja ehitustingimused“ 2. Täiendame sõnastust lähtuvalt ruumi sääst-
alapeatükis „Üldised ehitustingimused“ on lause: „Tehnovõrkude ka- mise printsiibist, et „Tehnovõrkude kavandami-
vandamisel eelistada nende paiknemist sõidutee transpordimaal. sel eelistada nende paiknemist sõidutee trans-
Täpsema asukoha väljaselgitamiseks riigitee transpordimaal teha pordimaa või selle kaitsevööndis. Täpsema
koostööd Maanteeametiga“, mis on vastuolus meie ettepanekute p asukoha väljaselgitamiseks riigitee transpordi-
3.13. maal või selle kaitsevööndis teha koostööd
Maanteeametiga”.
94 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
15.02.2021 koosolekul lepiti kokku:
Riigitee kaitsevööndite ühildamine teiste teh-
novõrkude kaitsevöönditega on aktsepteeritav,
kui objekt ja selle kaitsevööndid mahuvad riigi-
tee kaitsevööndisse. See eeldab igakordselt
eraldi hindamist. Vastav sõnastus tuleb üldpla-
neeringus ette näha.
3. Planeeringu seletuskirja p 5.1.5 „Jalg- ja jalgrattateed“ on lause: 3. Täiendame sõnastust lähtuvalt ruumi sääst-
„Jalg- ja jalgrattateid on lubatud rajada olemasoleva teemaa laien- mise printsiibist, et „Jalg- ja jalgrattateid on lu-
dusena“, mis on vastuolus meie ettepanekute p 3.7. batud rajada olemasoleva teemaa laiendusena
või teekaitsevööndisse“.
15.02.2021 koosolekul lepiti kokku:
Jalg- ja jalgrattateede puhul sätestatakse sama
käsitlus nagu tehnovõrkude puhul – kui objekt
ja selle kaitsevöönd mahuvad riigitee kait-
sevööndisse ning kõik normid on tagatud (sh
ohutus), on jalg- ja jalgrattateede kavanda-
mine riigitee kaitsevööndisse aktsepteeritav.
See eeldab igakordselt eraldi hindamist. Vastav
sõnastus tuleb üldplaneeringus ette näha.
4. Lisada planeeringu seletuskirja p 5.2.4. „Sademeveekanalisat- 4. Ettepanekuga ei arvestata. Sademeveela-
sioon“ meie ettepanekute p 3.12. hendus tuleb leida igal konkreetsel juhul vasta-
valt sademevee kogustele ja kohalikele eripä-
radele. Juhul kui ilmneb vajadus juhtida sade-
mevesi riigitee kraavidesse, siis kooskõlasta-
takse see Maanteeametiga.
15.02.2021 koosolekul lepiti kokku:
Riigitee kraavidesse on võimalik sadevett juh-
tida, kui esmalt on täidetud riigitee kraavide
primaarne funktsioon ehk riigitee teeninda-
95 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
mine. Ka üldplaneeringus tuleb tingimus selli-
selt sõnastada, et sadevee juhtimine riigitee
kraavidesse on aktsepteeritav, kui see ei tekita
probleeme riigitee teenindamisel.
5. Planeeringu joonise „Strateegilised eesmärgid“ leppemärkide loe- 5. Arvestame ettepanekuga, täiendame joo-
telust puudub riigitee nr 2 Tallinn – Narva lõiku kujutav tingmärk, nist.
samas kui seal on olemas teise kujundusega leppemärk „Sõidutee“.
6. Kanda kaardirakendusele ning planeeringu joonistele kõikide riigi- 6. Ettepanekuga ei arvestata, kuna ÜP kon-
teede numbrid. tekstis ei oma need tähendust.
15.02.2021 koosolekul lepiti kokku:
Kaalume riigiteede numbrite kuvamist, kui see
ei takista üldplaneeringu jooniste loetavust.
7. KSH aruande eelnõu p 7.15.4 „Sademevee ärajuhtimise võimalu- 7. Liiva-õlipüüdur ei pruugi olla igal konkreet-
sed“ täiendada aruande eelnõu teksti järgmise märkusega: bussijaa- sel juhul siiski sobiv lahendus, kuna tehnilise
made, suurte tootmisüksuste parklate ja muude parklate sademete lahenduse valik sõltub nii konkreetsest tegevu-
vesi kogutakse ja juhitakse esmaseks puhastamiseks läbi õli-liiva- sest, keskkonnast kui ka piirkonna reostatuse
püüduri. tasemest. Konkreetne puhastamistehnoloogia
jääb projekteerija otsustada.
8. KSH aruande eelnõu p 7.16.1 „Tuuleenergeetika“ tuua välja pii- 8. Ettepanekuga on ÜP seletuskirjas juba ar-
rangud riigiteede äärde ehitamisel (vt meie ettepanekud p 3.9). vestatud, vt taastuvenergeetika ptk-s tuu-
leenergia tootmiseks toodud tingimuste all.
Lähteseisukohad 1. Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja kohalike teede Kõiki ettepanekuid kaalutakse ÜP koosta-
üldise asukoha määramine: mise käigus. Teadaolevalt toimub teede-
14.03.2019 nr
võrgustikuga seonduvate teemade läbiaru-
15-2/19/5379-3 1.1. Integreerida planeeringusse riigihalduse ministri 27.03.2019
tamine Planeerijate Ühingu ja RPLO ja
käskkirjaga nr 1.1-4/30 kehtestatud Lääne-Viru maakonnaplaneerin-
Maanteeameti ühisseminaridel (nt
25.03.2019), mille käigus võivad ÜP-de
96 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
guga 2030+ (endise Viru-Nigula valla ulatuses) ja Ida-Viru maava- esitatavad tingimused veel täpsustuda või
nema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278 kehtestatud Ida- muutuda.
Viru maakonnaplaneeringuga 2030+ (endise Aseri valla ulatuses) ka-
LS ja KSH VTK parandamise vajadus puu-
vandatud teedevõrgustik. Juhime tähelepanu, et:
dub.
1.1.1. Riigitee nr 1 Tallinn-Narva (E20) ca km 118,5-120,00 lõigule
märkida kavandatav transpordisõlm.
1.1.2. Terve Viru-Nigula valla ulatuses märkida riigitee nr 1 oluliselt
muudetava teelõiguna. Kajastada seletuskirjas, et oluliselt muude-
tava teelõiguna tähistatakse pikemat teelõiku, mille osas võib eel-
dada, et liiklemise sujuvuse tagamiseks, liiklusohutuse parendami-
seks ning tee funktsiooni tagamiseks on vajalik ühe või mitme järg-
nevalt loetletud meetme rakendamine – tee geomeetria muutmine,
sõidusuundi eraldava piirde paigaldamine, täiendavate sõiduradade
ehitamine, olemasolevate ristumiskohtade arvu oluline vähenda-
mine, eritasandiliste ristumiskohtade rajamine. Oluliselt muudetava
teelõigu arendamine võib kaasa tuua muudatusi piirkonna teedevõr-
gus, sh muudatusi, mis on seotud teega piirnevate kinnistute juurde-
pääsuga. Eelpool loetletud meetmete rakendamist lühematel teelõi-
kudel käsitletakse lokaalse meetmena ning üldplaneeringus eraldi ei
tähistata.
1.1.3. Kajastada üldplaneeringu seletuskirjas Lääne-Viru maakon-
naplaneeringu 2030+ peatükis 5.2 kirjeldatud põhimõte, et riigitee
nr 1 õgvenduse võimalik asukoht ja tehnilised lahendused täpsustu-
vad järgnevate planeeringute ja projektidega, mille koostamisel tu-
leb arvestada kõigi seadustest tulenevate nõuete, kitsenduste ja pii-
rangutega.
1.2. Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude
tagamisel ning määrata perspektiivsete kohalike teede (sealhulgas
jalgratta- ja jalgteede) üldised asukohad.
1.3. Määrata olemasolevate ja kavandatud teede funktsioonid: näi-
teks kohalik tee, avaliku kasutusega eratee. Riigiteedeks määramine
97 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
ja riigiteede kohalikeks teedeks määramine toimub koostöös Maan-
teeametiga.
2. Riigiteest tekkivate kitsenduste määramine, sealhulgas tä-
nava kaitsevööndi laiendamine, riigitee kaitsevööndi vähen-
damine:
2.1. Riigitee kaitsevööndi laiuse käsitlemisel lähtuda EhS § 71 lõikest
2 ja tänava puhul sama paragrahvi lõikest 3.
2.2. Juhul kui olemasolev hoonestusjoon jätkub väljaspool linna/ale-
vikku või vastupidi katkeb asulakeskkonnas hoonestamata loodusli-
kel aladel, kaalub Maanteeamet kohaliku omavalitsuse põhjenduste
alusel EhS § 71 lõikest 2 tuleneva kaitsevööndi laiuse vähendamist
või EhS § 71 lg 3 tuleneva kaitsevööndi laiuse suurendamist.
2.3. Peale planeeringu kehtestamist tuleb kaitsevööndi laiuseid ka-
jastav joonis esitada Maanteeametile GIS või CAD formaadis.
3. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määra-
mine:
3.1. Määrata tingimus, et riigitee kaitsevööndisse üldjuhul hooneid ei
kavandata. Juhul, kui hoonete kavandamine on põhjendatud väljaku-
junenud hoonestusjoonega, määrata tingimus, et arendaja peab ar-
vestama liiklusest tulenevate häiringute (müra, saaste, vibratsioon)
kahjuliku mõjuga. Normidele vastavuse tagamine, leevendavate
meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja kohus-
tus.
3.2. Soovitame müratundlikke alasid/objekte riigiteede mõjupiir-
konda mitte planeerida.
98 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
3.3. Juurdepääsu tagamiseks riigiteele, määrata tingimus mitut kin-
nistut teenindava eratee avalikult kasutatavaks määramiseks, vaja-
dusel transpordimaa kavandamiseks ja vastavalt EhS-le teeregist-
risse kandmiseks.
3.4. Juurdepääsu tagamiseks riigiteele määrata tingimus, et kinnis-
tute maakorralduslikul jagamisel tuleb juurdepääs tagada seni kin-
nistut teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodusta-
tavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi juurdepääsu
saamiseks riigiteelt.
3.5. Määrata tingimus, et riigiteega külgneva ehitustegevuse kavan-
damisel detailplaneeringu koostamise kohustuseta alal, tuleb reeg-
lina kasutada juurdepääsuks kohalikke teid ja olemasolevaid ristu-
misi riigiteega.
3.6. Terviklike ruumilahenduste saavutamiseks riigiteedelt juurde-
pääsude kavandamisel selgitada välja avalik huvi, määrata kohustus
detailplaneeringu koostamiseks juhul kui arendusalale puudub ole-
masolev juurdepääs ja / või on vajalik juurdepääsude tagamine /
säilitamine avalikult kasutatavalt teelt ala lähinaabritele.
3.7. Jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul kavandada väljapoole riigi-
tee transpordimaad. Juhul kui üldplaneering ei täpsusta ruumivõima-
lusi kergliiklustee rajamiseks eramaadel, määrata tingimus, et pro-
jekteerimistingimused kergliiklustee rajamiseks antakse läbi avatud
menetluse.
3.8. Määrata tingimus, et põhjendatud juhul tuleb suurendada kae-
vandatavatele aladele juurdepääsuteede, kaasa arvatud riigiteede,
kandevõimet või viia neid muul moel liikluskoormusega vastavusse.
3.9 Määrata rajatise asukoha kooskõlastamise vajadus riigitee oma-
nikuga juhul, kui rajatise kõrgus (tuulikute puhul lisada labade pik-
kus) on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast.
3.10. Arvestades riigiteede võimalikku teemaa laiendamise vajadust
teede rekonstrueerimise käigus, kaaluda riigiteedele 20 m laiuste
99 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
tehnoloogiliste vööndite määramise vajadust äärmise sõiduraja väli-
misest servast tee ohutuse tagamiseks, perspektiivseteks teede õg-
venduseks ja laiendusteks, koguja- ja kergliiklusteede välja ehitami-
seks, avalikes huvides vajalike tehnovõrkude- ja rajatiste paigutami-
seks ning teede püsivust tagava veerežiimi parandamiseks. Kuni 10
m teekaitsevööndi puhul lugeda tehnoloogilise vööndi laiuseks kuni
10 m. Maakasutustingimuseks seada, et tehnoloogilises vööndis ehi-
tustegevuse planeerimisel tuleb tee ohutuse tagamiseks kaasata
Maanteeamet.
3.11. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida olema-
soleva teedevõrgu võimekust ja vastavust. Tingimuste määramisel
lähtuda asjaolust, et Maanteeamet ei võta arendustegevuse vajadus-
test tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise
kohustust. Tingimuste määramisel tagada ühistranspordiga ligipää-
setavus.
3.12. Tingimuste määramisel lähtuda asjaolust, et riigitee kui raja-
tise püsivuse ja toimimise tagamiseks üldjuhul ei juhita aren-
dusalade sademevett riigitee kraavidesse.
3.13. Tehnovõrkude kavandamist riigitee transpordimaale tuleb väl-
tida kuna transpordimaa on vajalik eelkõige tee ja selle koosseisu
kuuluvate rajatiste paigutamiseks.
3.14. Planeeringu koostamisel lähtuda eesmärgist soodustada ühis-
sõidukite eeliskasutamist, vähendades sellega transpordi negatiivset
mõju keskkonnale ja sellest põhjustatud tervisekahjustusi.
4. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine:
4.1. Lähtuda riigitee funktsioonist teenindada eelkõige läbivat liiklust
ja arvestada et, kohalikku liiklust teenindab eelkõige kohalik tee.
Planeeringulahendusega vältida kohaliku liikluse suunamist transiit-
liiklusega teele.
100 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
4.2. Arendusalade juurdepääsud lahendada läbi kogujateede, mis on
ühendatud riigiteega ühise ristumiskoha kaudu. Määrata perspek-
tiivse ja olemasoleva suletava juurdepääsu asukoht avalikult kasuta-
tavale teele.
4.3. Pendelliikluse vältimiseks on soovitav kavandada piirkonna liik-
lussagedust suurendavad arendused keskustesse.
4.4. Vältida planeeringulahedust, mis tingib vajaduse hajaasustu-
sega piirkonnas riigitee pidevaks ületamiseks.
4.5. Põhimaanteedele uusi samatasandilisi ristumiskohti mitte ka-
vandada. Kohalike teede liitumine põhimaanteedega toimub ainult
üldplaneeringuga kavandatud eritasandiliste ristumiskohtade (sõl-
mede) kaudu. Arvestada, et olemasolevad üksikute kinnistute ristu-
miskohad säilivad senise maakasutuse tarbeks ega pruugi jääda pi-
kas perspektiivis kasutusele.
4.6. Liiklejate ohutuse tagamiseks ja riigitee korrakohaseks kasuta-
miseks ei ole parkimine riigiteel lubatud. Arendusalade, sh avaliku
kasutusega alade, planeerimisel (puhkealad, supluskohad jm) ka-
vandada lahendus, kus parkimine toimub väljaspool riigiteed ja alaga
samal teepoolel.
5. Märkused KSH väljatöötamise kavatsusele:
5.1. KSH käigus hinnata riigiteede liiklusest tulenevaid negatiivseid
mõjusid (müra, vibratsioon, visuaalne häiring, vms) elanikkonna
heaolule ja tervisele lähtudes kavandavast üldplaneeringu lahendu-
sest.
5.2. Riigiteede müra ja selle leevendamist käsitleda atmosfääriõhu
kaitse seaduse § 64 alusel, sh arendaja kohustusi müra normtase-
metest lähtuvalt.
101 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
5.3. Käsitleda KSH-s tööstuse- ja kaevandamisega seotud objektid
ning analüüsida võimalike väljaveoteede, sh riigiteede, vastavust ka-
vandatavale tegevusele. Analüüsist lähtuvalt näha ette teede kande-
võime tõstmine, meetmed liiklusohutuse tagamiseks, vms meetmed.
Eelnõu Juhime tähelepanu, et planeeringu alal asuvad navigatsioonimärgid Täiendame seletuskirja ja joonist.
Kunda sadamakai tulepaak, Kunda sadama paadikai tulepaak, Kunda
Veeteede 18.12.2020 nr 6-
sihi alumine tulepaak, Kunda sihi ülemine tulepaak, Letipea tuletorn
Amet 3-1/2986
ning vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 06. detsembri
2002 a määrusele nr 26 „Ehitustegevuse kord veeteel või navigat-
sioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas“ § 4 lg 1 järgi tu-
leb navigatsioonimärgi vahetus läheduses ja selle mõju piirkonnas
ehitustegevus kooskõlastada Veeteede Ametiga.
Palume seda käsitleda üldplaneeringu seletuskirjas ja kanda navigat-
sioonimärgid üldplaneeringu joonisele.
2. MINISTEERIUMID
Lähteseisukohad LS ja KSH VTK osas ettepanekud puuduvad. Samas palume 1. Arvestatakse edasiste etappide käi-
informeerida ministeeriumit tulevikus juhul, kui planeeritakse valla gus.
Siseminis- 28.02.2019 nr
territooriumile ehitada või rajada kõrgemaid ehitisi (hooned,
teerium 13-3/334-2 LS ja KSH VTK parandamise vajadus
tuulepark vms), et saaksime analüüsida, kuidas ehitised võivad
puudub.
mõjutada ministeeriumi sideteenuste levi.
Kooskõlastamine Kaitseministeerium kooskõlastab Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja Võtame teadmiseks.
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu.
Kaitseminis- 03.12.2021 nr
teerium 12-1/21/3921
Kaitseministeerium võtab teadmiseks, et Viru-Nigula üldplaneeringus Võtame teadmiseks.
ei ole kajastatud Lääne-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ nimeta-
tud Letipea neeme merele orienteeritud harjutusala. Selgitame
täiendavalt, et nii kehtivas maakonnaplaneeringus kui ka praegu
koostatavas Eesti mereala planeeringus on nimetatud ala käsitletud
102 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
ja kajastatud kui üht võimalikku seni kaalutud alternatiivi perspek-
tiivsetest merele orienteeritud harjutusaladest ning selline asukoha-
valik ei ole lõplik. Olenemata merele orienteeritud harjutusalade ka-
jastamisest kehtivates ja koostatavates planeeringutes, sealhulgas
Viru-Nigula üldplaneeringus, on uute vajalike alade moodustamine
võimalik õigusaktides sätestatud alustel ja korras.
Lisaks juhime veelkord tähelepanu üldplaneeringu seletuskirja pea- Täpsustame sõnastust seletuskirja peatükkides
tükis 3.5.13. „Riigikaitse maa-ala“ määratud tingimustele. 3.5.13 ja 6.7.
Alapealkirja „Riigikaitse maa-ala tingimused“ järgi tuleks eeldada, et
üldplaneeringus soovitakse sätestada tingimusi tegevuseks riigikaitse
maa-alal. Praegu on selles tekstiosas märgitud kolm tingimust, mis
kõik käsitlevad tegevusi riigikaitselise ehitise piiranguvööndis, mitte
riigikaitse maa-alal. Üldplaneeringu koostamise ajal ei asu Viru-Ni-
gula vallas ühtegi riigikaitselist ehitist (EHS § 115 lõike 1 tähendu-
ses) ega nende piiranguvööndit ning üldplaneeringuga neid ka ei pla-
neerita. Seetõttu soovitame niisugused eksitavad tingimused üldpla-
neeringu seletuskirjast välja jätta või muuta eelnimetatud alapeal-
kirja sõnastust ning lisada tingimustele selgitus, et üldplaneeringu
koostamise ajal riigikaitselisi ehitisi ja nende piiranguvööndeid Viru-
Nigula vallas ei asu ning üldplaneeringuga neid sinna ka ei planee-
rita. Segaduse vältimiseks oleks asjakohane lisada sama selgitus ka
peatükki 6.7. „Riigikaitselised objektid“.
Täname koostöö ja riigikaitseliste vajadustega arvestamise eest!
Eelnõu 1. Palume korrigeerida seletuskirja punkti 3.5.13. „Riigikaitse maa- 1.1 Korrigeerime sõnastust lähtuvalt MaaKatS
ala“ sõnastust. § 18¹ lg-st 7.
12.01.2021 nr
12-1/21/3921 1.1 Praegu on tekstis märgitud riigikaitse maa-ala definitsioon järg- 1.2 Täiendame seletuskirja, et hetkel pole, aga
miselt: „Üleriigilise tähtsusega riigikaitseliste ehitiste maa-ala. Alale kui tuleb mõni objekt, siis tuleb arvestada
võib kavandada sõjaväeosa, kaitsejõudude asutust, kaitseväe polü- järgmiste piirangutega.
gooni, laskevälja vms riigikaitsega seonduvat hoonet või ehitist.“
103 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Juhime tähelepanu, et ehitusseadustiku § 115 lõike 1 järgi on riigi-
kaitseline ehitis ainult Kaitseministeeriumi valitsemisala või Kaitse-
ministeeriumi valitsemisala valduses olev ehitis, sealhulgas riigikait-
seline tee. Viru-Nigula valla territooriumil praegu riigikaitselisi ehitisi
ei asu ning koostatava üldplaneeringuga neid ka ei kavandata. Nii on
märgitud ka KSH aruande tekstis. Samas on üldplaneeringu kaardi-
rakenduselt ja joonistelt näha, et riigikaitsemaa juhtotstarve (sama
leppemärk, nagu on märgitud seletuskirja punktis 3.5.13) on märgi-
tud sellistele maa-aladele, mis ei ole Kaitseministeeriumi valitse-
misala ehitiste maa-alad. Seega ei ole üldplaneeringu seletuskiri ja
kaart praegu omavahel kooskõlas. Vastuolu kõrvaldamiseks palume
seletuskirja punktis 3.5.13 muuta riigikaitse maa-ala definitsiooni ja
sõnastada see nii, et riigikaitsemaa mõiste kataks kõiki maakatastri-
seaduse § 181 lõikes 7 nimetatud funktsioone.
1.2 Samas seletuskirja punktis on märgitud tingimused ehitamiseks
ja ruumiliseks planeerimiseks riigikaitselise ehitise piiranguvööndis.
Nimetatud tingimused on küll õiged, kuid soovitame kaaluda, kas
nende tingimuste sätestamine Viru-Nigula valla üldplaneeringus on
vajalik, arvestades asjaolu, et riigikaitselisi ehitisi ega nende piiran-
guvööndeid vallas ei asu ning üldplaneeringuga neid praegu ei ka-
vandata.
2. Palume korrigeerida seletuskirja punktis 5.2.8.2 „Päikeseenergia“ 2. Täiendame sõnastust.
märgitud tingimusi.
2 (2) Praegu on tekstis ühe tingimusena märgitud, et päikeseelektri-
jaamade detailplaneeringud, projekteerimistingimused ja ehituspro-
jektid tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.
Palume see asendada tingimusega: “Päikeseelektrijaam peab vas-
tama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõue-
tele ja asjakohastele standarditele.“
104 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
3. Letipea neeme on Lääne-Viru maakonnaplaneeringus käsitletud 3. Mitte arvestatud. Lähtuvalt valla
kui võimalikku merele orienteeritud harjutusala. Samuti on see riigi- arengukavast ja ÜP-ga kavandatud
kaitselise alana markeeritud ka koostatavas Eesti mereala planeerin- strateegilistest ruumieesmärkidest (ptk 2.3.3)
gus. Arvestades riigikaitse arengukava ja Kaitseväe võimearendusi on Mahu-Letipea rannikuäärne ala kavandatud
suureneb pikemas perspektiivis tõenäoliselt maalt merele laskmisvõi- elamupiirkonnaks. Laskeala kajastamine ÜP-s
maluste vajadus. Nende võimaluste tagamiseks analüüsitakse kind- tekitaks konflikte valla seatud eesmärkides
lasti ka Letipea neeme. Seetõttu palume kajastada võimalikku Leti- elamualade ettevalmistamisel ja mereäärsete
pea neeme riigikaitselist kasutust ka Viru-Nigula üldplaneeringu joo- kinnisvaraarenduste paremal tutvustamisel.
nistel ja seletuskirjas. Võimalik riigikaitseline väljaõpe ei välista kate-
Esitasime 31.05.2021 kirjaga nr 7-7/490-1
gooriliselt piirkonna elamuarendust, kuid soovitame seda võimalusel
vastavasisulise ettepaneku ka Eesti mereala
vältida ning võimalike piirangutega arvestada.
planeeringu muutmiseks.
Rahandusministeeriumilt 15.07.2021 kirjas nr
15-1/3852-6 selgitatakse, et Letipea
harjutusala kajastub Eesti mereala
planeeringus planeeringulahendust selgitava
infona, st see ei ole otseselt
planeeringulahenduse osaks ja planeeringuga
riigikaitse eripiirkondi ei määrata. … KSH
aruande tulemuste alusel ja peale Kaitseväe
täpsemat analüüsi loobuti Letipea ala
määratlemisest kaitseministri määrusega,
kuid pikemat perspektiivi arvestades ei
välistatud seda täielikult. Seetõttu kajastub see
ala mereala planeeringu lahendust
selgitavas infos võimaliku perspektiivse
harjutusalana. Olukorra selgemaks
esitlemiseks korrigeerime planeeringu
materjale, sh riigikaitse peatüki sõnastust, et
eeltoodu paremini välja tuleks.
4. Juhime tähelepanu, et Viru-Nigula valla territooriumile on võimalik 4. Täiendame seletuskirja ptk 5.2.8.1 seoses
elektrituulikuid ja tuuleparke rajada alles pärast Kirde-Eesti osaliselt kompensatsioonimeetmete rakendumise
tuuleenergeetikale avavate riigikaitseliste kompensatsioonimeetmete eeldatava algusaja osas Kirde-Eestis.
105 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
rakendumist, mis eeldatavalt toimub 2024. aasta lõpuks. Ka sel ju-
hul tuleb mistahes kõrgusega elektrituulikute püstitamine kooskõlas-
tada Kaitseministeeriumiga ning alustada selleks koostööd võimali-
kult varases etapis, et välja selgitada täpsemad riigikaitselased tingi-
mused elektrituulikute rajamiseks. Palume seda kajastada ka üldpla-
neeringu seletuskirjas.
Lähteseisukohad 1. Üle 28 m kõrged ehitised ning mistahes kõrgusega tuulikud ja 1.-2. Ettepanekutega arvestatakse planee-
tuulepargid kogu valla territooriumil võivad mõjutada riigikaitselise ringulahenduse väljatöötamisel.
04.03.2019 nr
ehitise töövõimet. Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõigi
12-1/19/489 LS ja KSH VTK parandamise vajadus puu-
mistahes kõrgusega tuulegeneraatorite ja tuuleparkide ning üle 28
dub.
m kõrguste ehitiste planeeringud, projektid, projekteerimistingimu-
sed või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõud või
ehitusteatised. Koostööd Kaitseministeeriumiga on soovitatav alus-
tada võimalikult varases etapis.
2. Kaitsevägi ja Kaitseliit kasutavad metsaseaduse § 36 alusel
metsaalasid riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks ka väljaspool
harjutusvälju. Väljaõppe ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja
kasutajatel arvestada teatud müra leviku ning raskesõidukite ja
inimeste liikumisega.
Arvamuse I Arvamus Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonna- PlanS § 2 lg 3 sätestab, et planeeringu
andmine mõju strateegilise hindamise aruande eelnõudele koostamise käigus läbiviidavale keskkon-
Rahandus-
namõju strateegilisele hindamisele kohal-
ministee- 06.01.2022 nr 1. Üldplaneeringu vastavus planeerimisseadusele
datakse käesolevast seadusest tulenevaid
rium 14-11/7790-4
PlanS § 9 toob välja, et planeerimismenetlus on avalik. Planeerimisa- menetlusnõudeid. Nõuded keskkonnamõju
lase tegevuse korraldaja peab avalikkust planeerimismenetlusest strateegilise hindamise programmi ja
arusaadavalt teavitama, menetlusse piisavalt kaasama ning korral- aruande sisule ning muudele tingimustele
dama planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks tulenevad keskkonnamõju hindamise ja
avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid. Igaühel on õigus osa- keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest.
leda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada arvamust planee-
PlanS § 77 reguleerib üldplaneeringu ja
ringu kohta. Igaühel on õigus tasuta saada asjakohast teavet pla-
KSH algatamist ning sellest teavitamist.
neerimismenetluse ja planeeringu kohta.
106 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse PlanS § 77 lg 6 kohaselt avaldatakse
(KeHJS) § 35 lõige 7 sätestab, et keskkonnamõju strateegilise hinda- teade üldplaneeringu ja keskkonnamõju
mise algatamise või algatamata jätmise teade peab sisaldama vähe- strateegilise hindamise algatamisest
malt KeHJS § 35 lõikes 5 nimetatud teavet. Eeltoodust tulenevalt pa- Ametlikes Teadaannetes ja planeeringu
lume täiendada Ametlikes Teadaannetes 23.07.2018 avaldatud tea- koostamise korraldaja veebilehel 14 päeva
det Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja selle KSH algatamise kohta. jooksul algatamisest arvates. Üldplanee-
ringu ja keskkonnamõju strateegilise hin-
damise algatamise teade peab sisaldama
käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud
teavet.
PlanS nõutud info on Ametlikes Teadaan-
netes olemas.
2. Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringule 2.1.1 Lääne-Viru maakonnaplaneeringu
kohaselt on Kunda tugi-toimepiirkonna
2.1. Kõrgema taseme planeeringud seavad kaalutluspiirid madalama
eesmärgiks on tugevdada asustusstruk-
taseme planeeringutele. Üldplaneeringu kontekstis tähendab see eel-
tuuri Lääne-Viru maakonna põhjaosas, aga
kõige lähtumist maakonnaplaneeringust, et tagada kohaliku planee-
ka kogu Eesti põhjarannikul, püüdes suur-
ringu ja riiklikke huve väljendava planeeringu ning strateegiliste do-
tööstusliku taustaga väikelinnale anda tu-
kumentide kooskõla. Üldplaneeringu koostamisel sobitatakse koha-
gevamat keskuse rolli oma loomuliku ja
liku omavalitsuse arenguvisioonid riigi ja maakonna tasandi üldiste
territoriaalselt lähedase tagamaa pare-
arengupõhimõtete ja suundumustega.
maks sidumiseks.
Vastavalt PlanS § 55 lõikele 2 on maakonnaplaneering üldplanee-
Üldplaneering käsitleb ühe strateegilise
ringu koostamise alus. Eristada tuleb maakonnaplaneeringuga anta-
ruumieesmärgina Kunda linna polüfunkt-
vaid tingimusi ja suuniseid. Tingimused on üldplaneeringu koostami-
sionaalse keskusena. Seal on oluline pa-
sel järgimiseks ja täpsustamiseks. Suuniste osas on kohalikul oma-
randada asula keskkonna kvaliteeti ning
valitsusel õigus ja kohustus kaaluda nende järgimise ulatust ning ko-
muuta ruumi kompaktsemaks (sh lagune-
handamist kohaliku omavalitsuse vajadustele vastavaks. Kaalutluste
nud ja käibest väljas olevate hoonete lam-
alusel tehtud valikuid tuleb põhjendada.
mutamine), suurendada ruumilist ja funkt-
Eeltoodust tulenevalt palume tähelepanu pöörata järgmiste Lääne- sionaalset sidusust (nt rajada keskne väl-
Viru ja Ida-Viru maakonnaplaneeringutes 2030+ kehtestatud suunis- jak, parke, mänguväljakuid ja tihendada
tele ja tingimustele, mida ei ole koostatavas üldplaneeringus piisa- kergliiklusteede võrgustikku). Elamuehi-
valt käsitletud: tuse osas pakub üldplaneering paindlikke
tingimusi, et suurendada huvi kasutusest
107 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
2.1.1. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 3.1.3 välja langenud elamute renoveerimise
“Maakonnatasandi tugi-toimepiirkond” on märgitud, et tugi-toime- ja/või uute väikeelamut e ehitamise vastu
piirkondade määramisel on arvestatud keskuslinnade ja nende lähia- tühjadele kinnistutele.
lade võimalikku arengupotentsiaali transpordi, tööstuse ja logistika
Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletus-
töökohtade loomisel. Kunda tugi-toimepiirkonna arengu üheks põhi-
kirja punktis 3.1.3 “Maakonnatasandi tugi -
mõtetena on välja toodud: tugi-toimepiirkonna keskuses kaasaegse
toimepiirkond” on märgitud, et tugi -toime-
(munitsipaal-)elamufondi välja arendamine, mis võimaldab omavalit-
piirkondade määramisel on arvestatud
susel pakkuda elamistingimusi eelkõige noortele spetsialistidele, et
keskuslinnade ja nende lähialade võima-
tagada kvaliteetne haridus- või tervishoiuteenus; gümnaasiumi- ja
likku arengupotentsiaali transpordi, töös-
huvihariduse ning lastehoiu kättesaadavuse tagamine, perearsti-
tuse ja logistika töökohtade loomisel.
keskuse ja apteegi olemasolu tagamine.
Üldplaneering käsitleb teise strateegilise
Palume lisada põhjendused, kuidas on Lääne-Viru maakonnaplanee-
ruumieesmärgina ettevõtlus- ja toot-
ringus toodud Kunda tugi-toimepiirkonna arengu põhimõtted koosta-
misalasid Kunda linnas, mis on valla jaoks
tavasse üldplaneeringusse üle viidud.
võtmetähtsusega. ÜP-s on arvestatud sel-
lega, et tootmis- ja ettevõtluskeskkonna
arengu soodustamine on oluliseks eeldu-
seks majanduskeskkonna elavdamisel ja
uute töökohtade loomisel.
Eelnevast tulenevalt leiame, et Kunda
tugi-toimepiirkonna arengu põhimõtted on
koostatavasse üldplaneeringusse üle vii-
dud.
2.1.2. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 3.3.1 Seletuskirja peatükis 5.1.2 on kirjeldatud,
„Harju-Viru [Põhja-Eesti] regionaalse toimepiirkonna sidususe taga- et täpsem teede ehitamise vajadus seoses
mine“ on märgitud, et maakonna põhjaosa on optimaalne siduda Tallinn-Narva riigi põhimaantee laiendami-
Harju-Viru [Põhja-Eesti] regionaalse toimepiirkonnaga peamiselt läbi sega ning Padaoru liiklussõlme väljaehita-
maanteetranspordi. Põhjaranniku olulisemate keskuste Võsu ja misega on selgumisel. Üldplaneeringu
Kunda ühendamiseks (ehk ümberistumisvõimalustega ühilduvatele koostamise hetkel on neid käsitletud maa-
kaug- ja maakonna- ning kohalikele liinidele) Tallinn-Narva maan- konnaplaneeringust tulenevalt oluliselt
teega, tuleb Viitna ning Pada kujundada transpordisõlmedega. Pada muudetava teelõiguna, mille täpne lahen-
transpordisõlm võimaldaks paremaid ühendusi kohalikele keskustele dus selgub riigi eriplaneeringuga.
108 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
nagu Viru-Nigula ja Aseri. Maanteetranspordi sõlmede puhul on olu- Täiendame seletuskirja parklate peatükki järg-
line parkimisvõimaluste loomine, hõlmates ka jalgrattaparklate ja – mise tingimusega: „Kõikidesse suurematesse
hoidjate rajamist. bussi- ja rongijaamadesse tuleb kavandada
pargi-ja-reisi parklad nii autodele kui ka kerg-
Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 5.1 “Ühistranspordi kor-
liiklusvahenditele“.
raldamine” on märgitud ühistranspordi korraldamise põhimõtted.
Ühe põhimõttena tuuakse välja, et Viitna ja Pada tuleb Tallinn-Narva
maanteel kujundada transpordisõlmedeks. Oluline on arendada ja
välja ehitada transpordisõlmesid, kus on võimalik ümber istuda sama
või teise liigi transpordivahendile ja mis võimaldavad ühendusi maa-
konnaüleselt kui ka paremat liikluskorraldust maakonnasiseselt.
Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 5.2 “Maanteetransport”
on öeldud, et transpordisõlmede arendamisel on oluline integreerida
kohalik ja kaugbussiliiklus – ühildades liikumisgraafikuid, lühendades
seejuures busside ooteaega. Välja tuleb arendada ka parklad ning
kasutajasõbralikud ootepaviljonid.
Palume selgitada, kuidas on koostatavas üldplaneeringus arvestatud
Pada transpordisõlme kujunemisega, sealhulgas parkimisvõimaluste
rajamisega.
Juhime tähelepanu ka Ida-Viru maakonnaplaneeringu peatükist 4.1.6
“Ühistransport” tulenevale põhimõttele, et pargi-ja-reisi parklad tu-
leb kavandada suurematesse bussi- ja rongijaamadesse nii autodele
kui ka jalgratastele.
2.1.3. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 3.4 „Et- Täpsustame planeeringulahendust. Eemal-
tevõtluse arengualad“ on märgitud maakondlikult arendatavaks ette- dame Lontova elamupiirkonna ja Kunda
võtluse arengualaks Kunda sadama ettevõtluse arenguala. Ettevõt- sadama ettevõtluse arenguala puhveralaks
luse arengualade arendamise üks põhimõte on tootmisega seotud mõeldud maa-alalt puhke ja loodusliku
müra ja lõhnahäiringutega arvestamine ja leevendavate meetmete maa-ala juhtotstarbe.
kavandamine, sealhulgas puhvertsoonide kavandamine tootmisalade
Kavandame sadama ettevõtluse arenguala
ümber. Ettevõtluse arengualade puhvertsoone, sh ettevõtete ohuala-
ning Lontova elamupiirkonna vahelisele
sid, ei kasutata puhkealadena ega üldse inimeste kogunemiskohta-
alale rohevõrgustiku koridori, mille ees-
dena.
märgiks on toetada sõiduteest nr 17158
109 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Üldplaneeringu seletuskirja punktis 3.5.6 „Puhke ja looduslik maa- lõunasse jääva rohekoridori funktsionaal-
ala“ on öeldud, et puhke ja loodusliku maa-ala juhtotstarve jaguneb sust ja sidusust. Lisaks paikneb alal suu-
lähtuvalt ala kasutamisest kaheks – P1 ja P2. P1 alad on ette nähtud res ulatuses ka kaitsealuse linnuliigi elu-
säilitada looduslikuna ning keelatud on uute hoonete ehitamine. Seal paik.
on lubatud:
• Looduslikud ja poollooduslikud haljastatud alad, veekogud;
• Puhkamise maa-ala teenindavad hooned ja rajatised, sh vii-
dad, laudteed, pingid, prügikastid, vaatlustornid, parklad,
kuni 20 m² suurused looduskeskkonda sobituvad väikehoo-
ned jne.
Üldplaneeringu jooniselt nr 1 „Maakasutus“ nähtub, et Kunda sada-
maga piirneva tootmise maa-ala maakasutuse juhtotstarbest lõu-
nasse jääb puhke ja loodusliku maa-ala (P1) maakasutuse juhtots-
tarbega ala. Kui pidada eelnimetatud tootmise maa-alast lõunasse
jäävat ala maakondliku ettevõtluse arenguala puhvertsooniks, siis ei
ole seda võimalik kasutada puhkealana ega inimeste kogunemisko-
hana.
2.1.4. Ida-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktist 2.2 „Lin- Korrigeerime tiheasustusala definitsiooni
nalise asustuse alad“ nähtub, et Aseri ei ole maakonnaplaneeringuga järgmiselt: „Maakonnaplaneeringu linna-
määratletud linnalise asustuse alaks. Seevastu Viru-Nigula valla lise asustusega ala piir Kunda linnas on
üldplaneeringu seletuskirja punktis 10 „Mõisted“ on öeldud, et maa- võrdseks loetud tiheasustusalaga.“
konnaplaneeringu linnalise asustusega ala piir Kunda linnas ja Aseri
alevikus on võrdseks loetud tiheasustusalaga.
Juhime tähelepanu asjaolule, et Aseri määramisel linnalise asustuse
alaks, on Rahandusministeeriumi hinnangul tegemist Ida-Viru maa-
konnaplaneeringu muutmise ettepanekuga.
On oluline, et üldplaneeringu materjalidest selguks üheselt mõisteta-
valt ja konkreetselt, kas üldplaneeringuga tehakse ettepanek maa-
konnaplaneeringu täpsustamiseks või muutmiseks (sealhulgas nii
maakonnaplaneeringu jooniste kui ka seletuskirjas toodud tingi-
110 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
muste), millises ulatuses ning millised on kummalgi juhul põhjendu-
sed ja kaalutluse käik. Ettepaneku kohta seisukoha võtmisel on Ra-
handusministeeriumil, lisaks seletuskirjale, vajalik ka üldplaneeringu
temaatiline vektorkiht (või kihid).
2.1.5. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 4.5.1 Täiendame üldplaneeringu seletuskirja
“Muinsuskaitseobjektid” on kirjeldatud üldplaneeringus kultuurimä- lähtuvalt Muinsuskaitseameti poolt koos-
lestiste arvestamise üldise põhimõttena seda, et mälestiste rühmale kõlastamise käigus edastatud avastamata
sobilik keskkond on traditsiooniline ajaloolise asustusstruktuuriga arheoloogiapärandi ja arheoloogiatundlike
maastik ning selle säilitamist tuleb kaaluda konfliktolukorras, nt kui alade kaardikihist.
maavarad ja kultuuriväärtused paiknevad ühes asukohas. Kui sellis-
tes piirkondades soovitakse muuta senist maakasutust, tuleb arves-
tada seni veel leidmata arheoloogiapärandiga ning tagada võimalus
seda uurida.
Palume kaaluda eeltoodud tingimuse lisamist üldplaneeringu seletus-
kirja.
2.1.6. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.4 Antud tingimuse oleme üldplaneeringu eel-
“Roheline võrgustik” on toodud ühe rohelise võrgustiku tuumala ka- nõust välja võtnud, sest tingimuse raken-
sutustingimusena see, et looduslike ja/või poollooduslike alade osa- damisel on keeruline hinnata looduslike
tähtsus ei tohi tuumalal langeda alla 75% (lähtutakse tuumala pin- või poollooduslike alade osakaalu.
dalast planeeringu kehtestamise hetkest), ning ühe rohelise võrgus-
Rohevõrgustiku sidususe ja funktsionaal-
tiku koridori kasutustingimusena see, et rohelises koridoris säilita-
suse tagamiseks on üldplaneeringuga
takse olemasolevaid looduslikke ja poollooduslikke alasid. Samas on
määratud mitmed erinevad tingimused
Ida-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.1.3 “Roheline
ning nende rakendumist tuleb kohalikul
võrgustik ja puhkealad” kirjas rohelise võrgustiku üldplaneeringute
omavalitsusel igakordselt juhtumipõhiselt
koostamise tingimused, mis ütleb, et rohelise võrgustiku funktsio-
hinnata.
neerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tuumaladel langeda
alla 90%.
Palume arvestada eeltooduga rohelise võrgustiku kasutustingimuste
seadmisel üldplaneeringus.
111 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
2.1.7. Üldplaneeringu lisa nr 2 peatükis 3.2 “Töö etapid” on märgi- Täiendame üldplaneeringu seletuskirja järgmise
tud, et kohad, kus territoriaalselt tekkisid vahetud vastuolud roheko- tingimusega: „Uue tehnilise taristu (eelkõige
ridoride (või rohekoridoride vajaduse) ja olemasoleva või teiste pla- joonehitised) kavandamisel tuleb rohevõrgus-
neeringutega kavandatava maakasutuse vahel (peamiselt infrastruk- tiku konfliktikohti käsitleda igal konkreetsel ju-
tuurid) on tähistatud planeeringukaardil konfliktkohtadena. Konflikt- hul eraldi. Seejuures on vajalik analüüsida konf-
suse välja toomine annab aluse edaspidiseks, luues võimaluse kok- likti võimaliku mõju ulatust ja kumulatiivsust
kulepeteks, mis lubavad näiteks muuta infrastruktuuride asetust või ning kavandada meetmed konfliktide vältimi-
võimaluse korral vähendada vastuolu kompensatsioonimeetmetega seks või leevendamiseks. Konfliktide lahenda-
(näiteks ökoduktide või loomapääsude rajamine üle suure liiklustihe- mine on järgnevate planeeringute ja konkreet-
dusega maantee). sete projektide ülesanne.
Sellest tulenevalt palume kanda üldplaneeringu joonisele rohelise Rohevõrgustiku konfliktikohad on lisatud ÜP
võrgustiku konfliktalad. joonisele.
Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 4.4 “Roheline
võrgustik” on kirjas, et planeeringus leiavad kajastamist olemasole-
vad konfliktalad rohelise võrgustiku ning tehniliste rajatiste vahel.
Detailseid kasutustingimusi konfliktide vähendamiseks või pehmen-
damiseks saab määrata iga konkreetse konfliktkoha jaoks tehtud
uuringute ja hinnangute alusel. Seega on konfliktide lahendamine
peamiselt järgnevate planeeringute ning konkreetsete projektide üle-
sanne.
Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 4.4 “Roheline
võrgustik” on toodud tingimused konfliktide vähendamiseks või peh-
mendamiseks rohelise võrgustiku aladel. Ühe tingimusena on märgi-
tud, et uue tehnilise taristu (eelkõige joonehitised) kavandamisel tu-
leb konfliktikohti käsitleda igal konkreetsel juhul eraldi. Seejuures on
vajalik analüüsida konflikti võimaliku mõju ulatust ja kumulatiivsust.
Lähtudes Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ teemakäsitlusest,
palume määrata üldplaneeringus rohelisele võrgustikule seatavad
maakasutus- ja ehitustingimused eraldi ka konfliktaladele.
112 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
2.1.8. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 4.4 “Ro- Üldplaneeringuga on määratud vajalikud
heline võrgustik” on toodud tingimused konfliktide vähendamiseks tegevused asustuse laienemisel või maa-
või pehmendamiseks rohelise võrgustiku aladel. Ühe tingimusena on kasutuse muutmisel rohevõrgustikus. Tu-
märgitud, et asustuse laienemine rohelise vööndi metsaaladel ning lenevalt Viru-Nigula valla strateegilistest
veekogude kalda ehituskeeluvööndis on välistatud, sest see rikub ro- ruumieesmärkidest pakkuda atraktiivset
helise võrgustiku struktuuri ja halvab toimimise, vähendab maastiku elukeskkonda ja meelitada piirkonda
avaliku kasutamise võimalusi ning vähendab looduslikku tasakaalu elama inimesi, ei ole asustuse laienemise
veekogu kaldal. välistamine (nt Kunda jõe ääres, Kalvi
küla mereäärsetel aladel) otstarbekas. Te-
Üldplaneeringu jooniselt nr 1 “Maakasutus” nähtub, et rohelise võr-
gemist on igakordse kohapõhise kaalutlu-
gustikuga kattuvad osad elamu maa-ala maakasutuse juhtotstarbega
sotsusega, mille põhimõtteks on see, et
alad. Samuti juhime tähelepanu asjaolule, et maakasutuse juhtots-
kõik tegevused tuleb kavandada selliselt,
tarbed jäävad eelnimetatud joonisel rohevõrgustiku leppemärgi
et rohevõrgustik säiliks.
varju. Palume viia koostatav üldplaneering kooskõlla maakonnapla-
neeringus kehtestatud tingimusega.
2.1.9. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 4.1 Tingimusega, et „Tööstus- ja majandus-
“Väärtuslikud maastikud” on ühe üldise kasutustingimusena kirjas hooned planeeritakse ja ehitatakse piir-
see, et tööstus- ja majandushooned planeeritakse ja ehitatakse piir- konda, kus nad avaldavad võimalikult
konda, kus nad avaldavad võimalikult vähe negatiivset mõju väär- vähe negatiivset mõju väärtusliku maas-
tusliku maastiku üldilmele. tiku üldilmele“ oleme üldplaneeringus juba
arvestanud (vt ptk 4.2.4 tingimused).
Palume kanda eelnimetatud tingimus üldplaneeringu seletuskirja.
Samuti palume võrreldes maakonnaplaneeringutes sisaldunud väär- Tehtud täpsustused väärtuslike maastike
tuslike maastikega, esitada üldplaneeringus skeemid, mis kajastak- piiride osas on oma olemuselt väiksed (nt
sid väärtuslike maastike osas tehtavaid piiride täpsustusi ning piiride servaalade korrigeerimine lähtuvalt kõl-
täpsustamise põhjendus. viku piiridest või suurte taristuobjektide
paiknemisest). Üldplaneeringuga ei ole
maakonnaplaneeringutes sisaldunud väär-
tuslike maastike piire vähendatud, vaid
laiendatud seal kus nende ulatus on tun-
netuslikult ulatuslikum.
113 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
2.1.10. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 4.2 Väärtuslikku põllumajandusmaad kasuta-
“Väärtuslikud põllumajandusmaad” on nimetatud üldised põhimõtted takse üldjuhul põllumajanduslikuks tege-
järgmise tasandi planeeringutele väärtuslike põllumajandusmaade vuseks ning nende väärtus ei tohi ajas ka-
säilitamiseks ja tingimuste, alade täpsustamiseks. Üheks põhimõt- haneda. Muude tegevuste kavandamine
teks on see, et juhul kui väärtuslikku põllumajandusmaad soovitakse väärtuslikele põllumajandusmaadele ei ole
kasutada põlevkivi, fosforiidi või metallitoorme kavandamiseks, peab välistatud, kuid see peab olema põhjenda-
loa taotluse seletuskiri sisaldama teavet kaevandamisega kaasneva tud ja hoolikalt läbi kaalutud, vajadusel
sotsiaalmajandusliku mõju kohta ning selle aluseks olevat analüüsi. tuleb hinnata kaasnevaid mõjusid põllu-
Teiste maavarade osas kaalub sotsiaalmajandusliku mõju hindamise majandusmaadele.
vajadust loa andja loa taotlemise menetlemise käigus.
Palume kaaluda eeltoodud tingimuse üldplaneeringu seletuskirja lisa-
mist.
2.1.11. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 4.5 „Jalg- ja jalg- Üldplaneeringu peatükis (5.1.5 Jalg- ja
rattateed“ on kirjeldatud nende planeerimise üldiseid põhimõtteid, jalgrattateed) on arvestatud erinevates
eraldiseisvate jalg- ja jalgrattateede planeerimise põhimõtteid ning strateegilise planeerimise dokumentides
mida tuleb arvestada jalg- ja jalgrattateede kavandamisel, samuti on (sh maakonnaplaneeringus) toodud tin gi-
käsitletud valgustuse, jalgrattaparklate, puhkekohtade, tähistamise mustega jalg- ja jalgrattateede kavanda-
ja ohutuse tagamise teemad. Ida-Viru maakonnaplaneeringu peatü- misel, puhkekohtade planeerimisel, ohu-
kis 4.1.5 “Kergliiklus” on toodud tingimused kergliiklusteede kavan- tuse tagamisega jne.
damiseks üld- ja detailplaneeringutes ja projektides.
Sellest tulenevalt palume kaaluda eelnimetatud põhimõtete (näiteks
Lääne-Viru maakonnaplaneeringust tulenevad eraldiseisvate jalg- ja
jalgrattateede ning jalgrattamarsruutide tingimused, jalgrattapark-
late ja tähistamise tingimused, Ida-Viru maakonnaplaneeringust tu-
lenevad tingimused) üldplaneeringu seletuskirja lisamist või nende
täpsustamist.
2.1.12. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 5.8.1 “Kaitseväe Selgitame, et Kaitseministeerium on and-
harjutusalad” on kirjas, et arvestades Vabariigi Valitsuse poolt 2010. nud Viru-Nigula üldplaneeringule oma
aastal kinnitatud riigikaitsestrateegia ja 2015. aastal sõlmitud valit- 03.12.2021 kirjaga nr 12-1/21/3921 koos-
susliidu tegevusprogrammi põhimõtteid, siis kaitsevõime tugevdami- kõlastuse ning märkinud järgmist: „Kaitse-
sel käsitletakse maakonnaplaneeringus Letipea neeme harjutusala ministeerium võtab teadmiseks, et Viru -
114 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
kui võimalikku merele orienteeritud harjutusala. Harjutusala kasu- Nigula üldplaneeringus ei ole kajastatud
tustingimused tuleb välja töötada koostöös kohaliku omavalitsusük- Lääne-Viru maakonnaplaneeringus 2030+
susega ning vajadusel teetaristu valdajatega. nimetatud Letipea neeme merele orientee-
ritud harjutusala. Selgitame täiendavalt,
Märgime, et Viru-Nigula valla üldplaneeringus ei ole toodud Letipea
et nii kehtivas maakonnaplaneeringus kui
neeme merele orienteeritud harjutusala rajamise vajadust. Üldpla-
ka praegu koostatavas Eesti mereala pla-
neeringu seletuskirja punktis 6.1 “Maakonnaplaneeringu muutmise
neeringus on nimetatud ala käsitletud ja
ettepanekud” tehakse ettepanek Lääne-Viru maakonnaplaneeringu
kajastatud kui üht võimalikku seni kaalu-
muutmiseks - soovitakse loobuda Letipea neeme merele orienteeri-
tud alternatiivi perspektiivsetest merele
tud harjutusala kavandamisest.
orienteeritud harjutusaladest ning selline
Palume täiendada üldplaneeringu seletuskirja selliselt, et oleks aru- asukohavalik ei ole lõplik. Olenemata me-
saadav, kas Kaitseministeerium on harjutusala kavandamisest loobu- rele orienteeritud harjutusalade kajasta-
misega nõus või mitte, ning millised on põhjendused ja kaalutluse misest kehtivates ja koostatavates planee-
käik. ringutes, sealhulgas Viru-Nigula üldpla-
neeringus, on uute vajalike alade moodus-
tamine võimalik õigusaktides sätestatud
alustel ja korras.“
Kaitseministeeriumi nõusolek ei pea kajas-
tuma seletuskirjas.
2.1.13. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 5.4 “Sadamad” Üldplaneeringuga kajastatakse väikesada-
on käsitletud väikesadamate üldisi maakasutustingimusi, milleks on mate võrgustikku, mis koosneb Mahu sa-
sealhulgas puhke- ja virgestusala arendamine (sh turismiobjektide damast, Kalvi sadamast, Kunda jahisada-
korrastamine ja eksponeerimine) ning supluskoha korrastamine. mast ja Aseri rannakalurite paadisada-
mast. Üldplaneeringu peatükis „5.1.1 Sa-
Ida-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 4.1.3 “Veeteed ja sadamad”
dam“ on kajastatud sadamatele seatud
on toodud sadamate arendamise põhimõtted. Üheks põhimõtteks on
tingimusi.
see, et väikesadamatele tuleb tagada hea ligipääs nii mere poolt kui
ka maismaalt. Mahu ja Kalvi väikesadamate kõrvale on
üldplaneeringuga kavandatud supelranna
Palume kaaluda eeltoodud tingimuste üldplaneeringu seletuskirja li-
maa-ala ning puhke- ja virgestuse maa-
samist.
ala. Nende alade arendamise täpsemad
tingimused on vastavate maakasutuse
juhtotstarvete alapeatükkides jms.
115 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Head ligipääsetavust maismaalt ja merelt
on üldplaneeringu tingimustes täpsusta-
tud.
2.1.14. Ida-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 4.3 „Taastuvener- Selgitame, et Viru-Nigula vallas on päikesee-
gia“ on toodud üldised arendustingimused, üks neist ütleb, et päike- nergia tootmine lubatud oma majapidamise või
separkide rajamine ei ole üldjuhul lubatud väärtuslikel maastikel, ro- väiksema tootmisettevõtte tarbeks rajatud süs-
helises võrgustikus ja väärtuslikul põllumajandusmaal. Päikesepar- teemide näol, mis on kuni kahekordne kinnistu
kide kavandamisel tuleb lähtuda väheväärtuslike alade kasutamisest. enda tarbeks vajalik võimsus.
Palume kaaluda selle tingimuse üldplaneeringusse lisamist.
2.1.15. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 5.7.2 “Maagaasi Elering on olnud kaasatud ÜP eelnõu koos-
ülekandevõrgu areng” on öeldud, et vastavalt Eesti gaasivarustuse tamisse ning ei ole teinud ettepanekut
arengukavale on Lääne-Viru maakonna maagaasi ülekandevõrgus maagaasi ülekandevõrgu arengute lisami-
aastani 2030 ja edasi planeeritud järgmised võimalikud arengud: seks seletuskirja.
- Elering Gaas AS on kavandanud kohaliku arenguga seotud inves- Kuna objekti ei ole ÜP-s kavandatud, puu-
teeringuks Tallinn –Jõhvi - Narva ülekandetorustiku rekonstrueeri- dub vajadus Natura asjakohase hindamise
mise. Selle raames on plaanis ülekandetorustiku Tallinn-Jõhvi D38 I läbiviimiseks.
liin (DN 200, töörõhk 38 bar, ehitusaasta 1953) asendamine suu-
rema läbimõõduga (üle 500 mm) ja töörõhuga (55 bar) torustikuga
teostada aastatel 2023-2029.
- Peale rekonstrueerimist saab ülekandetorustik Tallinn-Jõhvi D38 I
liin (DN 200) terves ulatuses olema läbimõõduga üle 500 mm kait-
sevööndi ulatusega 10 m mõlemale poole torustikust senise 5 m ase-
mel.
Palume kanda maagaasitorustiku rekonstrueerimise vajadus üldpla-
neeringu seletuskirja. Samuti juhime tähelepanu sellele, et Lääne-
Viru maakonnaplaneeringuga 2030+ kavandatud rekonstrueeritav
maagaasitorustik läbib Padaoru loodusala (RAH0000564). Sellest tu-
lenevalt palume teha Keskkonnaametiga koostööd, et oleks võimalik
hinnata, kas üldplaneeringu koostamise raames on vajalik läbi viia
Natura asjakohane hindamine või mitte.
116 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
2.1.16. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 5.7.1 „Elektri- Elektrilevi OÜ on olnud kaasatud ÜP koos-
võrgu areng“ on näidatud Rakvere-Püssi piirkonna elektrivõrgu re- tamisse, kuid ei ole oma seisukohti pla-
konstrueerimise vajadus seoses koormuse kasvuga Rakvere linnas ja neeringu täiendamiseks edastanud.
selle lähistel.
Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirjas olevalt jooniselt nr 11
on näha, et Viru-Nigula valla lõunaosa läbib väikeses mahus demon-
teeritav elektriliin. Palume selgitada välja koostöös Elektrilevi OÜ-ga
sellise tegevuse perspektiivikus ning lisada tulemus üldplaneerin-
gusse.
2.1.17. Ida-Viru maakonnaplaneeringu jooniselt “Tehnilised võrgusti- Ida-Virumaa tehnilise infrastruktuuri tee-
kud” nähtub, et Aseri aleviku ja Kalvi küla vahele on planeeritud maplaneeringus on PEJ Aseriaru asukoht
hüdroakumulatsiooni-elektrijaam. näidatud ühe teoreetilise võimalusena, mis
ei too kaasa mingeid kitsendusi maaoma-
Märgime, et Viru-Nigula valla üldplaneeringus ei ole toodud eelnime-
nikele ja mille edasiarenduseks on vaja
tatud elektrijaama rajamise vajadust. Palume hinnata hüdroakumu-
eelkõige:
latsiooni-elektrijaama rajamise perspektiivikust, sealhulgas palume
selgitada välja see, kas seda objekti soovitakse ellu viia või mitte. 1) huvitatud ettevõtja olemasolu ;
Palume kanda koostöö tulemus üldplaneeringusse.
2) täpsemat analüüsi, kas üldse ja milliste
parameetritega (ülemise veehoidla suurem
sügavus ehk kõrgem vall, väiksem pindala
jne) on PEJ Aseriarus mõeldav.
Üldplaneeringuga ei ole antud objekti ka-
vandatud, kuna selle tegevuse kavandami-
seks ei ole huvi avaldanud mitte ükski et-
tevõtja ning puudub täpsem analüüs ala
sobivuseks.
2.1.18. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu peatükis 5.1 “Maanteet- Üldplaneeringu peatükis 5.1.2 Sõiduteed
ransport” on määratud üldised maanteede trassikoridoride kasutus- toodud tingimused on kokku lepitud Trans-
tingimused. Üks tingimus ütleb, et arvestades riigiteede võimalikku pordiametiga üldplaneeringu koostamise
teemaa laiendamise vajadust teede rekonstrueerimise käigus, kaa- käigus.
117 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
luda üldplaneeringu koostamisel riigiteedele 20 m laiuste tehnoloogi- Tehnoloogilise vööndi kajastamist üldpla-
liste vööndite määramise vajadust äärmise sõiduraja välimisest ser- neeringus ei pea Transpordiamet enam va-
vast tee ohutuse tagamiseks, perspektiivseks teede õgvendusteks ja jalikuks.
laiendusteks, koguja- ja kergliiklusteede välja ehitamiseks, avalikes
huvides vajalike tehnovõrkude- ja rajatiste paigutamiseks ning teede
püsivust tagava veerežiimi parandamiseks. Kuni 10 m teekait-
sevööndi puhul lugeda tehnoloogilise vööndi laiuseks kuni 10 m.
Maakasutustingimuseks seada, et tehnilises vööndis ehitustegevuse
planeerimisel tuleb tee ohutuse tagamiseks kaasata Maanteeamet
(praegune Transpordiamet). Sarnane tingimus on kirjas ka Ida-Viru
maakonnaplaneeringu peatükis 4.1.1 “Maanteed”.
Sellest tulenevalt palume kaaluda eeltoodud tingimuse lisamist
üldplaneeringu seletuskirja.
2.1.19. Ida-Viru maakonnaplaneeringu joonisel “Tehnilised võrgusti- Üldplaneeringu peatükis 5.2.8.1 Tuu-
kud” on näidatud Kestla küla, Kõrkküla ja Liimala küla vahelisel alal leenergeetika on välja toodud tingimused,
potentsiaalne tuulepargi ala. mida on arvestatud perspektiivsete tuu-
leenergeetika alade väljatöötamisel. Seal-
Ida-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.3 “Taastuv-
juures on arvestatud kaugusega eluhoone-
energia” on öeldud, et maakonnaplaneeringuga kavandatud potent-
test, keskkonnakaitselistest puhvritest,
siaalsete tuulepargi alade väljaarendamine toimub läbi detailsema
kaugusega tähtsamatest taristuobjektidest
planeerimise (riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering, kohaliku
jne. Kriteeriumite rakendamisel maakon-
omavalitsuse üld-, teema või eriplaneering, detailplaneering) ja
naplaneeringus näidatud ala esialgses ula-
keskkonnamõjude strateegilise hindamise. Planeerimisprotsessi käi-
tuses ei säilinud.
gus tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumiga, et tagada riigikaitse-
liste funktsioonide toimimine.
Juhime tähelepanu asjaolule, et Viru-Nigula valla üldplaneeringu joo-
niselt nr 4 „Taristu“ nähtub, et nimetatud potentsiaalset tuulepargi
ala on oluliselt muudetud. Palume üldplaneeringus maakonnaplanee-
ringu muutmist/täpsustamist põhjendada.
2.1.20. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 5.7.3 Üldplaneeringuga on välja toodud, et t uu-
“Taastuvenergia” on nimetatud planeeringute koostamisel arvestata- lepargi või üksiktuuliku rajamise võimalik-
vad tingimused, milleks on määrata liitumiskohad põhivõrguga ning kus tuuleparkide kavandamiseks sobivatel
118 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
juurdepääsude võimalused. Palume kaaluda eeltoodud tingimuste aladel täpsustatakse detailplaneeringu
üldplaneeringu seletuskirja lisamist. koostamise ning selle mõjude hindamise
läbiviimise käigus. Selle käigus määra-
takse ka täpsemad liitumiskohad põhivõr-
guga, juurdepääsude võimalused jms. Lii-
tumiskohtade ja juurdepääsude kavanda-
mine üldplaneeringus tähendaks huvitatud
arendaja olemasolu.
2.1.21. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.3.1 Üldplaneeringus on ühe Viru-Nigula valla
„Puhkekeskused“ on öeldud, et Lääne-Virumaa rannikualade planee- strateegilise ruumieesmärgina käsitletud
ring määratles lisaks puhkealadele ka puhkekeskusi erinevate klas- Mahu-Letipea rannikuäärset elamu- ja
side kaupa. Planeering määrab puhkekeskused, mida ümbritseb tea- puhkepiirkonda ning Padaoru looduslikku
tud ulatusega puhkekeskuse mõjupiirkond. Puhkekeskuse eesmärk puhkepiirkonda.
on koondada puhke- ja virgestustegevusi toetavad tugielemendid,
Piirkonna puhke- ja turismipotentsiaali
mis toetavad puhkevõimalusi nii keskuses endas kui ka selle vahetus
ärakasutamiseks ning sise- ja välisturisti
läheduses. Keskuste kavandamisel on eesmärgiks seatud, et tekiks
piirkonda meelitamiseks toetab üldplanee-
ühtne puhkekeskuste võrgustik.
ring puhke- ja loodusliku maa-ala juhtots-
Viru-Nigula valla territooriumile jääb suur puhkekeskus Kunda; kesk- tarbega alal multifunktsionaalse (nt puh-
mised puhkekeskused Mahu ja Viru-Nigula; väikesed puhkekeskused kamine koos spordi- ja vaba aja veetmise
Letipea, Malla, Unukse ja Lammasmäe. Teeme ettepaneku eristada võimalustega) ja kvaliteetse avaliku ruumi
üldplaneeringus maakondliku tähtsusega puhkekeskused (tulenevad (sh haljastus, väikevormid, vaated, väli-
Lääne-Viru maakonna rannikuala maakonnaplaneeringust) teistest ruumi elemendid) loomist, sidusate ja ob-
puhkealadest. Samuti palume kanda üldplaneeringusse suurte, kesk- jekte ühendavate matka- ja liikumisradade
miste ja väikeste puhkekeskuste ruumilise arengu suunad. Palume rajamist jne. Arendustegevuse puhul kõi-
kaaluda sama metoodika jätkamist endisel Ida-Virumaal Aseri piir- kidel puhkealadel tuleb arvestada alade
konnas. rekreatsioonitaluvusega ning vajadusel
läbi viia sellekohased uuringud.
2.1.22. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.8 Üldplaneeringus on ühe Viru-Nigula valla
“Rannikuala” on kirjas, et maakonnaplaneeringus käsitletakse eraldi strateegilise ruumieesmärgina käsitletud
piirkonnana Lääne-Viru maakonna rannikuala. Rannikualade planee- Mahu-Letipea rannikuäärset elamu- ja
ringus on määratud rannikuala asustuse arengualad vastavalt iseloo- puhkepiirkonda ning Padaoru looduslikku
puhkepiirkonda.
119 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
mule, suurusele ning arenguvõimalustele kompaktse asustuse aren- Asustuse suunamiseks on üldplaneeringus
gualadeks A1 ja A2, ajaloolise küla- ja mõisaasustuse arengualadeks rannikuäärse piirkonna arendamise soo-
A3 ning hajaasustuse arengualadeks. dustamiseks määratud piirkonniti elamu-
maa juhtotstarve, vähendatud piirkonniti
Viru-Nigula valla territooriumile jäävad I tasandi asustuse arengua-
ehituskeeluvööndit, Mahu ja Kalvi sada-
lad Kunda linn ja Viru-Nigula alevik, II tasandi asustuse arenguala
mate piirkonnas on määratud puhke ja
Mahu küla ning hajaasustuse arenguala. Teeme ettepaneku tuua
loodusliku maa-ala juhtotstarve jms.
üldplaneeringus välja seos Lääne-Viru maakonna rannikuala maa-
konnaplaneeringus näidatud asustuse arengualade ning ruumilise Piirkonna puhke- ja turismipotentsiaali
arengu üldsuundade ja –tingimustega. Palume kaaluda sama metoo- ärakasutamiseks ning sise- ja välisturisti
dika jätkamist endisel Ida-Virumaal Aseri piirkonnas. piirkonda meelitamiseks toetab üldplanee-
ring puhke- ja loodusliku maa-ala juhtots-
tarbega alal multifunktsionaalse (nt puh-
kamine koos spordi- ja vaba aja veetmise
võimalustega) ja kvaliteetse avaliku ruumi
(sh haljastus, väikevormid, vaated, väli-
ruumi elemendid) loomist, sidusate ja ob-
jekte ühendavate matka- ja liikumisradade
rajamist jne. Arendustegevuse puhul kõi-
kidel puhkealadel tuleb arvestada alade
rekreatsioonitaluvusega ning vajadusel
läbi viia sellekohased uuringud.
3. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise Täiendame seletuskirja joonealuse märku-
sisu sena, et „valdav otstarve tähendab vähe-
malt 55% katastriüksuse sihtotstarbest.
3.1. Seletuskirja ja jooniste sidusus ning üheselt mõistetavus
Näiteks kui üldplaneeringuga kavandatud
Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õi- elamumaa juhtotstarbega maa-alal määra-
guspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise het- takse katastriüksuse sihtotstarve, siis
kel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaa- peab elamumaa sihtotstarve osakaal
lutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 55 lõige 1 sätes- olema vähemalt 55% ja näiteks ärimaa
tab, et haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. Isik peab kõrvalotstarve kuni 45%“.
saama aru, millised teda mõjutavad tingimused võivad planeeringust
tuleneda. Planeeringu selguse ja üheselt mõistetavuse olulisust on
selgitatud planeerimisseaduse seletuskirjas.
120 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemu-
sena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja
moodustavad ühtse terviku. PlanS § 3 lõike 3 kohaselt esitatakse
planeeringu seletuskirjas planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil
põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavuta-
miseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendu-
sed. Joonised väljendavad analüüsi ja uuringute ning põhjaliku pla-
neerimismenetluse tulemusel valminud terviklikku lõpplahendust.
Joonistel ei saa kujutada kaalutlusi, miks teatud lahendus otsustati
kehtestada. Vastavaid kaalutlusi saab aga selgitada ja kirjeldada se-
letuskirjas.
Tuginedes eeltoodule leiame, et koostatava Viru-Nigula valla üldpla-
neeringu eelnõu seletuskirjas ja joonistel on ebakõlasid, mis vajavad
enne üldplaneeringu vastuvõtmist parandamist:
3.1.1. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 3.5 “Maakasutus” on mär-
gitud, et üldplaneeringuga määratav maakasutuse juhtotstarve on
territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud
piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuuna. … Tabelis 2 on illust-
reeritud, millised sihtotstarbed on erinevatel üldplaneeringuga mää-
ratud juhtotstarvetel lubatud ning millised on nende omavahelised
seosed. Kõrvalotstarbed on lubatud juhul, kui need ei kahjusta juh-
totstarbe rakendamist.
Juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt planeerimisseaduse sele-
tuskirjale lk 128 on endiselt üldplaneeringu ülesandeks maakasutuse
juhtotstarbe määramine, kusjuures maakasutuse juhtotstarbe defi-
nitsioon on toodud lõikes 4, mille kohaselt on maakasutuse juhtots-
tarve üldplaneeringuga määratav maa-ala asutamise valdav (üle
51%) otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise
maakasutuse põhisuunad. Palume teha üldplaneeringu seletuskirja
täpsustus, et valdav otstarve tähendab vähemalt 51% maakasutuse
juhtotstarbest.
121 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Palume täiendada üldplaneeringu seletuskirja selliselt, et oleks kõi-
gile üheselt mõistetav ja selge, millest kõrvalkasutuse protsenti ar-
vutama hakatakse (kas konkreetsest planeeringualast, kindlast piir-
konnast vms).
3.1.2. Üldplaneeringu kaardirakendusest nähtub, et Kalvi küla me- Korrigeerime joonist nr 1 „Maakasutus“ ja
reäärses osas on määratud sadama maa-ala ning supelranna maa- lisame puuduvad maakasutuse juhtotstar-
ala maakasutuse juhtotstarbed, mida ei ole näidatud üldplaneeringu bed joonisele.
joonisel nr 1 “Maakasutus”. Palume korrigeerida üldplaneeringu ma-
terjale.
3.1.3. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 4.2.4 “Väärtuslik maastik” Meie hinnangul vastuolu erinevate peatük-
on ühe väärtuslike maastike säilitamise ja kasutamise tingimusena kide vahel puudub. Selgitame, et üldpõhi-
toodud, et uute ehitusalade ja joonehitiste kavandamisel ning raja- mõttena ei kavandata üldplaneeringuga
misel tuleb need paigutada maastikku nii, et maastiku väärtus ei ka- uusi kompaktse hoonestusega alasid välja-
haneks: vältida elamuehitust väärtuslike maastike nendel aladel, poole üldplaneeringuga määratud tihea-
kuhu eelnevalt ei ole elamuid rajatud. sustusalasid.
Võrreldes üldplaneeringu joonist nr 1 “Maakasutus” joonisega nr 3 Elamualade määramine hajaasustuses ei
“Väärtused ja piirangud” selgub, et Letipea-Mahu I klassi ja Kalvi II too endaga kaasa uue kompaktse hoones-
klassi väärtuslikel maastikel asuvad planeeritavad elamu maa-ala tuse tekkimist, vaid on mõeldud eesmär-
maakasutuse juhtotstarbed. giga lihtsustada elamuarendust atraktiiv-
ses elukeskkonnas (vt Viru-Nigula valla
Üldplaneeringu seletuskirja punktis 4.2.3 “Rohevõrgustik” on kirjas
strateegilised ruumieesmärgid). Uute ela-
rohelise võrgustiku tugialade tingimused, mis ütleb, et uusi kom-
mute kavandamisel väärtuslikele maasti-
paktse hoonestusega alasid tugialadele ei kavandata. Säilitada tuleb
kele ja rohevõrgustikku tuleb arvestada
tugialade terviklikkus ja vältida tuleb terviklike loodusalade killustu-
nende alade piirangutega ning ennekõike
mist.
ehitustingimustega hajaasustuses.
Võrreldes üldplaneeringu joonist nr 1 “Maakasutus” joonisega nr 3
“Väärtused ja piirangud” selgub, et Kalvi küla elamu maa-ala maaka-
sutuse juhtotstarve kattub rohelise võrgustiku tugialaga.
Eeltoodust tulenevalt palume eemaldada vastuolud üldplaneeringu
erinevate peatükkide vahel.
122 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
KSH aruandes ptk 7.16.1 „Tuuleenergeetika“ on toodud: Põhimõtte- Üldplaneeringus toodud tingimused ei vä-
liste asukohtade määramise eesmärk on, niipalju kui ÜP tasand või- lista tuuleenergia arendamist rohevõrgus-
maldab, välistada võimalikke konflikte DP tasandil, minimeerida tikus. Tuuleenergia edasise arendustege-
kaasneda võivaid keskkonnamõjusid ning luua planeeringulahendus, vuse käigus tuleb olemasolevate väärtus-
mille alusel saavad ka teised samas ruumis toimuvad tegevused tega arvestada.
edukalt toimuda.
Planeeringulahendus peab võimaldama kavandatut ellu viia. Palume
veenduda, kas tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobivate
alade kavandamine kattuvalt rohelise võrgustikuga (eriti tugiala-
dega) üldplaneeringuga seatud tingimustel (vt tingimused rohevõr-
gustiku toimimiseks ptk 4.2.3) tagab õiguspärast ootust, et nendel
aladel tuuleparkide rajamiseks vajalike edasiste menetluste läbivii-
mine on reaalselt võimalik. Teeme ettepaneku kaaluda kohaliku
omavalitsuse kaalutlusruumi täpsustamist, et tagada rohelise võr-
gustiku jätkuv toimimine kui ka tuulenergia alade elluviidavus.
Üldplaneeringu elluviimisel otsuste kaalutlemist toetaks ka üldpla- Rohevõrgustikule seatud tingimusi ei ole
neeringu joonisel ja seletuskirjas toodud teave rohevõrgustiku struk- eristatud lähtuvalt rohevõrgustiku struk-
tuurielementide hierarhia kohta, ehk millise taseme tähtsusega ele- tuurielementide hierarhiast. Seetõttu ei
mentidega (riikliku, piirkondliku või kohaliku tähtsusega element) on ole üldplaneeringus seda infot täpsemalt
tegemist. Vastav teave on olemas üldplaneeringu lisas 2, palume kajastatud.
kaaluda selle toomist planeeringu kehtestatavasse sisusse.
Nõue poollooduslike ja looduslike alade
Juhime tähelepanu, et ainuüksi looduslike ja poollooduslike alade teatud protsendi ulatuses säilitamiseks on
protsent ei võimalda üldplaneeringu tasandil tagada rohevõrgustiku üldplaneeringust välja jäetud eespool sel-
toimivust. Ka Rohevõrgustiku planeerimisjuhendis (2018) lk 54 on gitatud põhjustel. Rohevõrgustiku toimi-
toodud: Nt ei saa pidada heaks üksnes nõuet säilitada 90% tugialast vuse tagamisega tuleb arvestada erine-
looduslikuna, kuna tugialal asuva kinnistu omanikul pole ülevaadet vate tegevuste kavandamisel.
sellest, mida on teinud või plaanivad teha teised kinnistuomanikud;
Rohevõrgustiku astmelaua alal kehtivad
samuti ei pruugi sellist ülevaadet olla nt Maanteeametil teede pla-
rohevõrgustiku üldtingimused. Sõltuvalt
neerimisel. Tegemist on üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ seatud
astmelaua olemusest, st kas tegemist on
üldprintsiibiga, mida tuleks konkreetsemate tingimuste abil täpsus-
tada.
123 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Teeme ettepaneku täpsustada protsendiga seotud tingimust läbi pigem tugiala või koridorilaadse moodusti-
teiste üldplaneeringus seatavate tingimuste, nii et seatavad tingimu- sega, tuleb lähtuda vastavatest tingimus-
sed koosmõjus tagavad üldplaneeringu elluviimisel (sh selle alusel test.
ehitustegevuse kavandamisel), et looduslike ja poollooduslike alade
osatähtsus rohevõrgustikus ei langeks alla maakonnaplaneeringus
seatud protsendi. Ühtlasi peab olema üldplaneeringu ülevaatamisel
võimalik hinnata, kas rohevõrgustik toimib (sh üheks indikaatoriks
saab olla looduslike ja pool-looduslike alade protsent). Tulenevalt
eeltoodust, palume selgitada, kuidas on üldplaneeringus mõistetud
loodulikku ja pool-looduslikku ala.
Palume täpsustada, millised tingimused on seatud rohevõrgustiku
astmelaua alale.
3.1.4. Koostatava üldplaneeringu punktis 5.1 “Transpordivõrgustik” Kunda ja Kunda sadama vahelise põhimõt-
on kirjas, et Kunda ja Aseri sadamate ettevõtlusalade potentsiaali telise rööbastranspordi ühenduse asukohta
realiseerimiseks on üldplaneeringuga markeeritud vajadus rööbast- ei ole ÜP-ga määratud, mistõttu ei ole
ranspordi ühenduste rajamiseks – Kunda tsemenditehase juurest seda kajastatud Taristu joonisel.
Kunda sadamani ja Sondast Aseri sadamani. Kaalumisel on ka reisi-
Taristu joonisel oleme kajastanud Sonda-
rongiliikluse toomine Rakverest Kundani, mille jaoks peaks riik ära
Aseri perspektiivset raudteeühendust, sest
ostma eraomandisse kuuluva kaubaveoks kasutatava raudtee.
selle asukoht on kavandatud olemasole-
Samas üldplaneeringu seletuskirja punktis 5.1.4 “Raudtee” on kirjas, vale raudteetammile ning teiste tegevuste
et üldplaneeringuga on kavandatud Sonda-Aseri raudtee rajamine kavandamisel tuleb sellega arvestada.
Sondast kavandatava Aseri kaubasadamani. Raudteelõik Sonda ale- Eraldiseisvalt teavitatakse maaomanikke.
vikust Aseri alevikuni on otstarbekuse printsiibist lähtuvalt kavanda- Raudtee ristumine põhimaanteega nr 1 la-
tud olemasolevale raudteetammile ning Aseri aleviku sisene raudtee- hendatakse riigi eriplaneeringu käigus. Lü-
lõik kuni kavandatava sadamani lähtuvalt olemasolevast ja üldpla- ganuse vald on üldplaneeringus arvesta-
neeringuga määratavast maakasutusest. Üldplaneeringuga on ette nud Sonda-Aseri vahelise raudteeühen-
nähtud vajadus raudtee ehitamiseks Kunda linnast Kunda sadamani. duse vajadusega ning kooskõlastanud pla-
Kunda sadama perspektiivse raudteetrassikoridori asukoht selgita- neeringulahenduse.
takse välja detailsema planeeringu ja täpsemate uuringute käigus
ning üldplaneeringuga selleks maid ei reserveerita.
124 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Üldplaneeringu seletuskirja punktis 5.1.2 “Sõiduteed” on märgitud,
et Kunda linna ümbersõidu vajadus eeldab tasuvuse hindamise läbi-
viimist, arvestades seejuures ka võimaliku raudteeühenduse viimist
Kunda sadamani ning nende kahe transpordikoridori koosmõjusid.
Kunda linna ümbersõidu ehitamise vajaduse selgumisel tuleb nende
kavandamiseks koostada üldplaneeringu teemaplaneering või
osaüldplaneering. Tallinn-Narva mnt võimalikuks laiendamiseks ja
Kunda linna ümbersõidu rajamiseks Kunda sadamani maid ei reser-
veerita.
Eeltoodust tulenevalt palume korrigeerida üldplaneeringu seletuskirja
ja joonist nr 4 “Taristu” selliselt, et oleks üheselt mõistetav Sonda-
Aseri raudtee rajamise vajadus, mille tarbeks koostatavas üldplanee-
ringus maid ei reserveerita. Üldplaneeringuga kavandatu elluviidavu-
ses veendumiseks peame otstarbekaks koostöös Transpordiametiga
selgitada, kas olemasolevale raudteetammile kavandatud Sonda-
Aseri raudtee on tehniliselt teostatav. Kavandatud raudtee ristub põ-
himaanteega nr 1 ja viimase rekonstrueerimiseks on kavandatud al-
gatada riigi eriplaneering. Samuti on oluline teha koostööd Lüganuse
vallaga, et Sonda-Aseri raudtee oleks planeeritud ka Lüganuse valla
üldplaneeringus.
3.1.5. Planeerimisseadusest tuleneb üldplaneeringule ülesanne Mõistame, et antud tingimuse rakenda-
(PlanS § 75 lõige 1 punkt 4) valida asukoht olulise ruumilise mõjuga mine annab naaberkinnistute omanikele
ehitisele (edaspidi ORME). Üldplaneeringu kehtestamise järgselt on teatud juhtudel võimaluse tuulikute püsti-
detailplaneeringuga võimalik tuuleenergia ala planeerida juhul kui tamist takistada.
ORME asukoht on valitud üldplaneeringuga (PlanS § 125 lõige 1
Naaberkinnistu omaniku nõusolek on vaja-
punkt 4).
lik kui konkreetse tuuliku laba ulatub üle
Üldplaneeringuga on kavandatud tuuleenergia tootmiseks põhimõtte- katastriüksuse piiri. Täpsustame sellest
liselt sobivad alad (Ptk 5.2.8.1), ent ei selgu, kas nimetatud alade põhimõttest lähtuvalt seletuskirja.
kavandamisega on ORME asukoht valitud. Juhime tähelepanu vaja-
dusele arvestada õigusselguse põhimõttega, ehk üldplaneeringus
tehtud ORME asukoha valik peab olema piisavalt selge ja arusaadav
125 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
kõigile, ka planeerimis- ja õigusalaseid teadmisi mitte omavatele isi-
kutele. Palume üldplaneeringu seletuskirja vastavalt täpsustada.
Ühtlasi juhime tähelepanu, et ORME nimekirja on Vabariigi Valitsuse
01.10.2015 määruse nr 102 punkt 4 kohaselt kantud tuulepark Va-
bariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184 „Võrgueeskiri” tä-
henduses, mis koosneb vähemalt 30 meetri kõrgustest elektrituuli-
kutest. Tuulepargi mõiste sisustamisel tuleb seega lähtuda „Võr-
gueeskirjast“, mille kohaselt § 1 lõige 19 kohaselt on tuulepark mit-
mest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumis-
punktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koos-
nev elektrijaam.
Täpsemat teavet ORME planeerimise kohta leiab aadressilt
https://planeerimine.ee/aktid-ja-kohtulahendid/orme-planeerimine/.
Üldplaneeringu seletuskirjas lk 68 on toodud tingimus: Tuuliku pla-
neerimiseks kinnistu piirile lähemale kui tuuliku kogukõrgus peab
olema naaberkinnistu omaniku nõusolek. Selgitame, et planeerimis-
seadus annab erinevad kooskõlastamise ja kaasamise alused, st
koostöö tegijad annavad planeeringule kooskõlastuse, kaasatavatel
on võimalus esitada arvamus. Kinnistu omanik on planeerimissea-
duse mõistes kaasatav ja arvamuse andja. Seega on üldplaneerin-
guga seatud seadusest rangemad tingimused, mis saavad olla sidu-
vad eelkõige kohaliku omavalitsuse enda jaoks. Õigusaktidest sellise
nõusoleku siduvust otseselt ei tulene. Juhime tähelepanu, et näiteks
ühe nõusoleku puudumisel võib tuulegeneraatori rajamisest keeldu-
mine osutuda ebaproportsionaalseks. Tuulegeneraatori rajamisest
keeldumisel peab omavalitsus suutma piisavalt põhjendada, et (näi-
teks) ühe isiku nõusoleku puudumine on piisav selleks, et tuulegene-
raatori rajamisest keelduda. Riigikohus RKHKo nr 3-17-2013, p 20
on alles hiljuti selgitanud, et taastuvenergia tootmine on oluline ava-
lik huvi ning tuuleenergia tootmise võimalusi kaaludes tuleb arves-
tada riigi seatud taastuvenergia tootmise eesmärkidega.
126 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
3.1.6. Palume üldplaneeringu seletuskirjas tuua välja, millised varem Tegemist on seadusest tuleneva põhimõt-
kehtestatud üldplaneeringud kaotavad kehtivuse pärast käesoleva tega, mida me ei pea vajalikuks ÜP sele-
üldplaneeringu kehtestamist. tuskirjas üle korrata.
3.2. Seletuskirja sidusus lähteseisukohtadega ja alusuuringutega Ettevõtluskeskkonda on analüüsitud erine-
vates peatükkides üldplaneeringu lisas 5
Üldplaneeringu lähteseisukohtade punktis 2.3.5 “Täiendavate uurin-
Ülevaade Viru-Nigula vallast.
gute vajadus” on kirjas, et üldplaneeringu raames on vajalik koos-
tada järgmised analüüsid või eksperthinnangud: ettevõtluskesk- Keskkonnaohtlike objektide ning suurõnnetuse
konna analüüs ja Viru-Nigula valla riskikaardi koostamine. ohuga ja ohtlike ettevõtete riske on hinnatud
KSH koostamisel. Arvestades ohtlike ettevõtete
Eeltoodust tulenevalt palume lisada nimetatud analüüsid või eks-
paiknemist ning nende ohualasid ei ole riski-
perthinnangud üldplaneeringu materjalide hulka.
kaardi koostamine vajalik.
3.3. Seletuskirja sidusus keskkonnamõju strateegilise hindamise Peatükis 3.5.11 Mäetööstuse maa-ala on
aruandega toodud tingimused maardlate kasutusele-
võtu üldjuhul vältimiseks rohevõrgustikus
KeHJS § 32 tulenevalt võetakse üldplaneeringu koostamisel arvesse
ning juhul kui see on siiski majanduslikult
KSH tulemusi.
otstarbekas, siis analüüsida mõjusid ja
3.3.1. KSH ptk-s 9.5. “Meetmed rohevõrgustiku kaitseks” on kirjas, säilitada maksimaalselt ala väärtused. Va-
et karjääri kavandamisel rohevõrgustiku alale tuleb hinnata mõjusid jadusel tuleb lisada kaevandamisloale tin-
rohevõrgustikule ja vajadusel rakendada leevendus- või kompensat- gimused leevendavate meetmete rakenda-
sioonimeetmeid võrgustiku toimimise ja sidususe tagamiseks. Pa- miseks.
lume lisada tingimus üldplaneeringusse.
3.3.2. KSH ptk-s 9.13.1. “Meetmed teede ja liikluse arendamiseks” Tingimus lisatud ÜP seletuskirja.
on kirjas, et Projekteeritavad teed tuleb projekteerida koos sademe-
vee äravoolu lahendustega. Palume lisada tingimus üldplaneerin-
gusse.
3.3.3. KSH ptk-s 9.13.5. “Meetmed tuletõrje veevarustuse tagami- Peatükis 5.2.5 on välja toodud, kus ja mil-
seks” on kirjas, et soovitav on tagada igas külas vähemalt üks ligi- listel tingimustel tuleb tagada tuletõrje
pääsetav koht vee võtmiseks. Palume kaaluda tingimuse lisamist veevarustus. Üldplaneeringuga ei peeta
üldplaneeringusse. otstarbekaks veevõtukoha kavandamist
127 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
igasse külasse. Nende kavandamisel on
lähtutud vajaduspõhisusest.
3.3.4. KSH ptk-s 9.14. “Meetmed taastuvenergeetika arendamiseks” Üldplaneeringuga tingimusi väiketuuliku-
on tuuleenergeetika arendamise meetmete all mh loetletud ka meet- tele ei seata ning nende kavandamisel tu-
med väiketuulikute kavandamiseks. Üldplaneeringu ptk-s 5.2.8.1. leb lähtuda üldistest tuuleenergia tootmise
“Tuuleenergeetika” on öeldud, et käesoleva üldplaneeringuga väike- tingimustest.
tuulikutele[1] tingimusi ei seata. Väiketuulikute kavandamine toimub
omavalitsuse üksikotsuste (projekteerimistingimused vms) alusel.
Palume kaaluda KSH-s toodud tingimuste lisamist üldplaneeringusse.
3.3.5. KSH ptk-s 9.14. “Meetmed taastuvenergeetika arendamiseks” Kuna ÜP ei näe ette biogaasijaama raja-
on toodud meetmed, millega on oluline arvestada biogaasijaama ra- mist, siis korrigeerime KSH aruande eel-
jamisel. Üldplaneering biogaasijaama rajamist ei käsitle. Palume nõud ja eemaldame selleks antud meet-
kaaluda KSH-s toodud tingimuste lisamist üldplaneeringusse. med.
3.3.6. Üldplaneeringuga on Kunda supelrannast läände jääv vee-ala Täiendame KSH aruande eelnõud kalade
kavandatud kasutamiseks veemotosõidukitele. Eesti mereala planee- kudealade osas (arvestades ÜP täpsusast-
ringu ptk-s 5.8 “Mereturism ja rekreatsioon” on toodud suunis: mega).
Veespordi ja -harrastus alade määramisel kohalikul tasandil tuleb ar-
vestada laiema avalikkuse puhkevajaduste ja turvalisusega, samuti
mõjudega kaladele kudemisajal. Veemotospordi harrastamine ei tohi
ohustada looduskaitseliste eesmärkide saavutamist. Erandina on jet-
tide kasutamine piiranguteta lubatud järelevalve- ja päästetöödel.
KSH-s veemotospordi teemat käsitletud ei ole. Palume selgitada, kui-
das on veemotosõidukite ala kavandamisel arvestatud mõjudega ka-
lade kudemisajal ning välistatud oht looduskaitseliste eesmärkide
saavutamisele.
II Täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramine Võtame teadmiseks.
PlanS § 81 lõikest 3 tulenevalt on valdkonna eest vastutaval ministril
või tema volitatud ametnikul õigus määrata lisaks lähteseisukohta-
128 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
des nimetatud koostöötegijatele ja kaasatavatele isikuid ning asu-
tusi, kellega tuleb teha üldplaneeringu koostamisel koostööd või
keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata.
Planeeringumaterjalidest nähtub, et Viru-Nigula valla üldplaneering
koos KSH aruandega on esitatud kooskõlastamiseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Sise-
ministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Kesk-
konnaametile, Terviseametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Maa-
ametile, Muinsuskaitseametile, Transpordiametile, Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametile, Põllumajandus- ja Toiduametile, Pääs-
teametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele ja naaberomavalitsus-
tele ning arvamuse andmiseks võrguvaldajatele, Lääne-Viru Omava-
litsuste Liidule, Kaitseliidule, Riigi Kinnisvara AS-ile, Eesti Geoloogia-
teenistusele, SA Erametsakeskusele, Põllumajandusuuringute Kesku-
sele, SA-le Eestimaa Looduse Fond, Eesti Keskkonnaühenduste Ko-
jale, Viru-Nigula valla mittetulundusühingutele ja ettevõtetele, puu-
dutatud füüsilistele ja juriidilistele isikutele.
Lähtudes esitatud üldplaneeringu materjalidest, võttes aluseks PlanS
§ 81 lõike 3 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Pla-
neeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute
kooskõlastamise alused“ ning arvestades riigihalduse ministri
11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, ei pea Rahan-
dusministeerium vajalikuks määrata Viru-Nigula valla üldplaneerin-
gule täiendavalt koostöötegijaid ega kaasatavaid isikuid.
Palume jälgida, et üldplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik
isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on aval-
danud soovi olla kaasatud üldplaneeringu koostamisel.
Täiendavalt juhime tähelepanu, et PlanS § 87 lõikest 3 lähtuvalt ava-
likustatakse koos üldplaneeringuga ka üldplaneeringu kohta PlanS §
85 lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja arvamused.
129 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Palume saata vastus eeltoodud ettepanekute ja märkustega arvesta-
mise kohta ning hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osa-
konda kursis üldplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest ava-
likest aruteludest. Teavitused saata e-posti aadressile
[email protected].
Lähteseisukohad 1. Üldplaneeringu koostamisel palume kasutada Rahandusministee- 1.-4. Ettepanekud on suunised planee-
riumi koostatud nõustikku „Nõuandeid üldplaneeringu koostami- ringu üldiseks koostamiseks ja teatud tee-
07.03.2019 nr
seks“, mis on kättesaadav aadressil https://planeerimine.ee/seadus- made lahendamiseks üldplaneeringus. Et-
14-11/794-3
ja-juhendid/yp-noustik/ , ning hanke korraldamisel Rahandusminis- tepanekutega arvestatakse planeerin-
teeriumi ja Eesti Planeerijate Ühingu koostatud juhendmaterjali guprotsessis ja planeeringulahenduse väl-
„Soovitused ruumilise planeerimise konsultatsioonihanke läbiviimi- jatöötamisel.
seks“, mis on kättesaadav aadressil https://planeerimine.ee/seadus-
LS ja KSH VTK parandamise vajadus puu-
ja-juhendid/soovitused-ruumilise-planeerimise-konsultatsioonihanke-
dub.
labiviimiseks/. Palume tutvuda ka teiste eelnimetatud veebilehel ole-
vate asjakohaste juhendmaterjalidega.
2. Erinevate keskuste arengu kavandamisel võtta lähtealuseks
Lääne-Viru maakonnaplaneeringus toodud keskuste võrgustik, kes-
kuste hierarhia ning teenustasemed, endise Aseri valla aladel arves-
tada Ida-Viru maakonnaplaneeringut. Asustuse arengut suunavate
juhiste osas tuleb lähtuda maakonnaplaneeringutes sätestatud põhi-
mõtetest.
3. Lääne-Viru maakonnaplaneeringus käsitletakse eraldi piirkonnana
Lääne-Viru maakonna rannikuala, sealhulgas peetakse Viru-Nigula
valda üheks oluliseks rannikuala piirkonnaks. Palume üldplaneeringu
lahenduse väljatöötamisel arvestada maakonnaplaneeringu peatü-
kiga 3.8 „Rannikuala“ ning maakonnaplaneeringu lisas 12 toodud põ-
himõtetega.
4. Üldplaneeringu lähteseisukohtade peatükis 2.2 „Üldplaneeringuga
lahendatavad ülesanded“ toodud tabeli punktis 4 on kirjas, et üldpla-
neeringu koostamise raames kaalutakse võimalikke maa-alasid ja
määratakse olulise ruumilise mõjuga ehitiste rajamise tingimused.
Juhime tähelepanu sellele, et kaalumise aluseks tuleb võtta Vabariigi
130 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Valitsuse 01.10.2015 määrus nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehi-
tise nimekiri“.
5. Üldplaneeringu lähteseisukohtade peatükis 2.2 „Üldplaneeringuga 5. Nõustume ettepanekuga.
lahendatavad ülesanded“ toodud tabeli punktis 12 on märgitud, et
LS täpsustatakse.
ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekuid tehakse
üldplaneeringu koostamise raames. Palume punkti täiendada selli-
selt, et ehituskeeluvööndi vähendamine peab olema hoolikalt kaalut-
letud ja põhjendatud.
6. Üldplaneeringu lähteseisukohtade peatükis 2.2 „Üldplaneeringuga 6. Valla seisukoht on antud küsimuses
lahendatavad ülesanded“ toodud tabeli punktis 31 on märgitud taud- täpsustunud ning üldplaneeringu raames
istunud põllumajandusloomade matmispaikade võimalikkuse kaalu- antud teemat ei lahendata (vt ka vastus-
mine (sh rajamise tingimused ja kaasnevad mõjud). Märgime, et seisukohta VTA-le).
matmispaikade valikul on ruumikasutusele oluline mõju, kuna seab
LS täpsustatakse, ptk 2.2 punkt 31.
ümbritsevale maakasutusele olulisi kitsendusi, seejuures iga kitsen-
eemaldatakse vastav ülesanne.
dus peab olema põhjendatud, proportsionaalne ja üheselt mõistetav.
Tuleb põhjalikult kaaluda, kas inimese elu ja tervise kaitseks opera-
tiivset tegutsemist vajavas hädaolukorras on üldplaneeringu järgi-
mine alati võimalik. Samuti peab kaaluma, kas sellisel põhjusel on
üldplaneeringutes üldiste pikaajaliste kitsenduste seadmine maaka-
sutusele mõistlik.
7. Üldplaneeringu lähteseisukohtade peatükis 3.2 „Üldplaneeringu ja 7. Ootame ministeeriumist sisulist põhjen-
KSH eeldatav ajakava“ tabelis on märgitud, et üldplaneering kavat- dust küsimusele, miks üldplaneering tuleb
setakse kehtestada vallavolikogu määrusega. Siinkohal märgime, et kehtestada Vallavolikogu üksikakti (st ot-
kuna planeeringud on üksikaktid, siis PlanS § 91 lõike 1 kohaselt susega), mitte üldaktiga (st määrusega).
kehtestatakse uus üldplaneering kohaliku omavalitsuse volikogu ot-
LS täpsustatakse vastavalt hetkel kehti-
susega.
vale PlanS-le.
8. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 373 lõike 6 kohaselt 8. Ettepanekuga arvestatakse, LS doku-
on maakonna arengustrateegia üldplaneeringu koostamise alus. Sel- mendi ptk 2.3 lisatakse Lääne-Viru maa-
lest tulenevalt palume arvestada lähiajal volikogude poolt heaks kii- konna arengustrateegia 2030+.
detava Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030+. Antud hetkel
131 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
on oluline uue maakondliku arengustrateegia sidumine ruumilise pla- LS täpsustatakse.
neerimisega.
9. Juhime tähelepanu asjaolule, et Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017 9. Ettepanekuga arvestatakse, LS doku-
korraldusega nr 157 algatati üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja mendi ptk 2.3 lisatakse Eesti mereala pla-
sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneering neering.
ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Hetkel koostatakse pla-
LS täpsustatakse.
neeringu eskiislahendust ja mõjude hindamise eelnõud, millega pa-
lume üldplaneeringu koostamise käigus arvestada.
10. Palume lisada Viru-Nigula valla veebilehele jooksva informat- 10. Ettepanekuga on arvestatud.
siooni valla üldplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise kohta, et
LS ja KSH VTK parandamise vajadus puu-
hoida avalikkust planeeringu koostamise protsessiga pidevalt kursis.
dub.
11. Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohade peatükis 3.1. 11. Ettepanekuga arvestatakse, täpsusta-
„Koostöö ja kaasamine“ on esitatud nimekiri, kellega tuleb üldpla- takse LS ptk 3.1.
neeringu koostamisel koostööd teha või keda tuleb planeeringu
LS täpsustatakse.
koostamisse kaasata. Palume lisada koostöö tegijate ja kaasatavate
nimekirja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mereäärsed
väikesadamad), Keskkonnaministeerium (maapoliitika kujundamine,
reformimata riigimaad), Siseministeerium (riigipiiri lähedus), Veteri-
naar- ja Toiduamet (taudistunud põllumajandusloomade matmispai-
kade määramise võimalikkus), Riigimetsa Majandamise Keskus (riigi-
mets planeeringualal), Elektrilevi OÜ ja Elering AS (elektriliinid pla-
neeringualal), aktsiaselts Eesti Gaas (gaasivõrk planeeringualal),
Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS ja
Tele2 Eesti AS (sidepaigaldised planeeringualal).
Arvamuse Oleme tutvunud Viru-Nigula valla kodulehel https://viru-ni- Ettepanekuga arvestatud osaliselt. Täien-
andmine gula.ee/uldplaneering-viru-nigulas vastuvõetud üldplaneeringu ja dame planeeringulahendust järgmiselt:
Keskkonna-
KSH aruande materjalidega, sh tabeliga, kus on esitatud menetluse
ministee- 17.06.2022 nr 7- Määrame Nooruse tn 7, Kalevi tn 2, Kase-
käigus esitatud ettepanekud ja vallavalitsuse vastused (edaspidi
rium 15/21/651-7 mäe tn 19c ja Kasemäe tn 19b katastriük-
koostöö tabel) ja soovime märkida järgmist:
sustele keskuse maa-ala juhtotstarbe.
132 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
„…Jääme varasemas kirjades toodud seisukohtade juurde ja teeme Vastavalt üldplaneeringu seletuskirja pea-
ettepaneku määrata Kasemäe tn 19c ja Kasemäe tn 19b kinnisas- tükile 3.5.9 on keskuse maa-alal lubatud
jade juhtotstarbeks äri maa-ala, Nooruse tn 7 kinnisasja juhtotstar- erinevat tüüpi elamud, majutus-, toitlus-
beks keskuse maa-ala ning Kalevi tn 2 maaüksuse juhtotstarbeks tus-, büroo-, kaubandus-, teenindus,
elamu maa-ala.“ spordi-, meelelahutus- ja ühiskondlikud
ehitised, puhkealad ning teed ja väljakud.
Lisaks soovime täiendavalt KSH aruande kohta märkida järgmist: Arvestame ettepanekuga ja täiendame
KSH aruannet vastavalt.
2. Teeme ettepaneku KSH aruande peatükki 7.6. Mõju põhjaveele li-
sada vallas kehtestatud põhjaveevarud ja nende kasutusaeg ning
vallas levivad põhjaveekogumid ja nende seisundid 2020. aasta hin-
nangu alusel.
3. KSH aruande peatükis 7.6. Mõju põhjaveele (lk 60) on lause Or- Korrigeerime KSH aruannet selliselt, et
doviitsiumi põhjaveekogumi keemiline seisund on halb. Palume täp- eemaldame lause KSH aruandest. Tege-
sustada, mis on selle põhjaveekogumi nimi. mist ei ole KSH kontekstis hädavajaliku in-
foga.
4. KSH aruande peatükis 7.6.1. Põhjavee kaitstus (lk 62) on lause Arvestame ettepanekuga ja täpsustame
Põhjaveekogumi keemilist seisundit ohustab ka veevõtt suurematest KSH aruannet.
rannikuäärsetest veehaaretest (Aseri, Kunda). Palume täpsustada,
mis on selle põhjaveekogumi nimi.
5. KSH aruande peatükis 9.13.4. Meetmed sademevee ärajuhtimise Arvestame ettepanekuga ja täpsustame
arendamiseks (lk 131) viidatakse standardile EVS 848:2013 „Välis- KSH aruannet.
kanalisatsioonivõrk“. See standard on kehtetu alates 01.06.2021.
Uus standard on EVS 848:2021. Palume tekstis teha vastavad pa-
randused.
6. Tegime 20.12.2021 kirjas nr 7-15/19/508-11 ettepaneku KSH Märkusega on juba eelnevalt arvestatud.
aruande eelnõu peatükis 7.14.3. Mõju välisõhu kvaliteedile asendada KSH aruande versioonis nr 3 (28.02.2022
termin tahked osakesed terminiga osakesed ja termini väga peened seisuga) terminit tahked osakesed ei si-
osakesed asemel kasutada korrektset terminit eriti peened osakesed.
saldu.
Arvestamata on jäetud ettepanekuga asendada termin tahked osa-
kesed terminiga osakesed.
133 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Palume kohalikul omavalitsusel arvestada käesolevas kirjas esitatud
märkuste ja ettepanekutega ning esitada nende osas vastavalt PlanS
§ 87 lõikele 9 oma põhjendatud seisukohad.
Kooskõlastamine Oleme veebiaadressil https://viru-nigula.ee/uldplaneering-viru-nigu- Täiendatud 30.06.2022
las tutvunud kooskõlastamiseks esitatud üldplaneeringu ja KSH ma-
20.12.2021 nr 7- KOV seisukoht on leitav Keskkonnaminis-
terjalidega ning soovime märkida järgmist:
15/19/508-11 teeriumi 17.06.2022 kirja nr 7-15/21/651-
Oma 08.01.2021 kirjas nr 7-15/19/508-5 palusime Kunda linnas 7 vastusest.
asuva Kalevi tn 2 (katastritunnus 90301:001:0357) ja Kasemäe tn
19c (katastritunnus 90301:001:0382) ning Aseri alevikus asuva
Nooruse tn 7 (katastritunnus 90301:001:0229) maaüksuste, mille
osas on maareformi toimingud lõpule viimata, kohta informatsiooni,
milliste perspektiivsete ehitiste jaoks maaüksustele üldplaneeringu
eskiislahendusega ühiskondliku ehitise maa-ala maakasutuse juh-
totstarve kavandatakse. Teie 25.01.2021 kirja nr 7-7/1337-27 lisas
1 oli märgitud, et ÜP seletuskirja peatükis 3.5.5 on toodud hooned ja
rajatised, mida võib ühiskondlike ehitise juhtotstarbega maa-alale
püstitada. ÜP täpsusastmes ei ole määratud perspektiivseid ehitisi,
mida antud katastriüksustele kavandatakse. 18.03.2021 kirjas nr 7-
15/19/508-8 tõime põhjendused, miks ei saanud sellise vastusega
nõustuda ja palusime Viru-Nigula Vallavalitsusel ühiskondliku ehitise
maa-ala maakasutuse juhtotstarbe määramist antud maaüksustele
põhjendada. Meie kirjale Viru-Nigula Vallavalitsuselt vastust ei saa-
bunud. Üldplaneeringus on Kalevi tn 2, Kasemäe tn 19c ja Nooruse
tn 7 maaüksusele määratud ühiskondliku ehitise maa-alal juhtots-
tarve.
Maa-amet on Viru-Nigula Vallavalitsusele 07.06.2021 saadetud kirjas
nr 6-8/21/10194 märkinud, et Maa-amet esitas 13.01.2017 Kunda
Linnavalitsusele taotluse nr 6-5/17/941 teiste hulgas ka maaüksuse
AT1603100019 riigi omandisse jätmiseks. Kunda Linnavalitsus nõus-
tus 15.02.2017 korraldusega nr 15 maaüksuse riigi omandisse jätmi-
sega ning määras AT1603100019 maaüksuste sihtotstarbeks elamu-
maa. Kunda Linnavalitsus tõendas 27.03.2017 õiendiga nr 5 5/17/2-
134 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
1, et maaüksuse osas puuduvad teiste isikute taotlused maa ostuee-
sõigusega erastamiseks ja tagastamiseks. Maaüksusest
AT1603100019 on moodustatud kaks katastriüksust: Kalevi haljasala
katastriüksus 90301:001:0412 ja Kalevi tn 2 katastriüksus
90301:001:0357. Reformimata maa kaardirakenduse kaudu on Viru-
Nigula Vallavalitsus väljendanud soovi saada munitsipaalomandisse
Kalevi haljasala katastriüksus. Ettepanek Kalevi haljasala katastriük-
suse Viru-Nigula valla munitsipaalomandisse andmiseks tehti Maa-
ameti 07.06.2021 kirjas nr 6-8/21/10194 ja samuti teavitati, et Ka-
levi tn 2 osas jätkab ja Nooruse tn 7 katastriüksuse osas alustab
Maa-amet riigi omandisse jätmise menetlust MaaRS § 31 lõike 1
punkti 8 alusel ning paluti Viru-Nigula Vallavalitsusel teha maa riigi
omandisse jätmiseks vajalikud toimingud, sh määrata maaüksuste
sihtotstarbed (soovitud sihtotstarve maakatastriseaduse § 20 lõike 7
alusel sihtotstarbeta maa). Viru-Nigula Vallavalitsuse 22.07.2021
korraldusega nr 201 määrati Kalevi tn 2 ja Nooruse tn 7 katastriük-
suse sihtotstarbeks sihtotstarbeta maa ja 26.07.2021 õiendiga nr 5-
7/669 Viru-Nigula Vallavalitsus tõendas, et Nooruse tn 7 katastriük-
suse kohta ei ole seisuga 26.07.2021 esitatud teiste isikute taotlusi
maa tagastamiseks ega ostueesõigusega erastamiseks.
Kasemäe tn 19c maaüksusele ja sellega piirnevale Kasemäe tn 19b
(katastritunnus 90301:001:0364) maaüksusele, millele on ka üldpla-
neeringuga ühiskondliku ehitise maa-alal juhtotstarve määratud on
Kunda Linnavolikogu 06.06.2006 otsusega nr 19 kehtestatud Kunda
linna keskuse detailplaneering, millega on mõlemale maaüksusele
määratud ärimaa sihtotstarve ja ehitusõigus ärihoonete ehitamiseks.
Maa-amet esitas 16.01.2006 Kunda Linnavalitsusele taotluse nr 6.3-
5/14 ja 16.05.2006 taotluse nr 6.3-5/208 Kasemäe tn 19c ja Kase-
mäe tn 19b maaüksuste riigi omandisse jätmiseks. Kunda Linnavalit-
sus nõustus 07.02.2006 korraldusega nr 28 ja 26.05.2006 korraldu-
sega nr 151 maaüksuste riigi omandisse jätmisega ning tõendas
03.02.2006 õiendiga nr 17-3.3/133 ja 02.06.2006 õiendiga nr 17-
3.3/763, et puuduvad teiste isikute taotlused maa ostueesõigusega
erastamiseks ja tagastamiseks.
135 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Jääme 18.03.2021 kirjas nr 7-15/19/508-8 toodud seisukohtade
juurde ja leiame, et maakasutuse juhtotstarbe määramine ja sellega
perspektiivse kasutusfunktsiooni reserveerimine peab olema põhjen-
datud. Kuna Viru-Nigula Vallavalitsuse poolt pole esitatud informat-
siooni, milliste perspektiivsete ehitiste jaoks ühiskondliku ehitise
maa-ala maakasutust kavandatakse, siis ei ole Keskkonnaministee-
riumil ühiskondliku ehitise maa-ala juhtotstarbe määramisega või-
malik nõustuda. Palume informatsiooni milliste perspektiivsete ehit-
iste jaoks maakasutust kavandatakse. Kasemäe tn 19c ja Kasemäe
tn 19b maaüksuse osas teeme ettepaneku määrata maaüksuste sih-
totstarbele vastav juhtotstarve.
Täiendavalt soovime üldplaneeringu ja KSH kohta märkida järgmist: 2. Arvestame ettepanekuga ja täiendame
seletuskirja.
2. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.1.1. Sadam on toodud tin-
gimused sadamate arendamiseks. Teeme ettepaneku lisada tingi-
mus, et sadamate ja väikesadamate kavandamisel ja arendamisel
tuleb tagada, et sadamateenuste pakkumisel oleks tagatud keskkon-
nakaitse nõuete täitmine (jäätmekäitlus ja reostustõrje sadamas).
3. Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatakse tööd „Üle-eestiline 3. Arvestame ettepanekuga ja täiendame
maismaalinnustiku analüüs“, mis valmib septembris 2022. Laiapõh- seletuskirja.
jalisem teave maismaa linnustikust (peamised rändeteed, ööbimis-
(puhke-) ja toitumisalad) koondatud analüüsina aitab meie hinnan-
gul paremini planeerida potentsiaalseid tuuleenergiaks sobivaid
maismaa-alasid ilma loodusväärtusi kahjustamata ja vastuollu mine-
mata riiklike ning rahvusvaheliste kohustustega. Antud töös esita-
takse ka soovitused tuuleparkide rajamiseks vajalike eeluuringute ja
tuuleparkide rajamise järgselt vajalike järelseire meetodite kohta
(esitatakse kirjeldatud metoodikad). Samuti valmib juhis tuulepargi
eeluuringuks ja rajamise järgseks järelseireks koos miinimumnõue-
tega (nt 3D radaruuringute vajadus, uuringu kestus ja perioodid jt).
Seetõttu peame vajalikuks, et üldplaneeringu seletuskirja peatükki
136 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
5.2.8.1 Tuuleenergeetika alapunkti Tingimused tuuleenergia tootmi-
seks lisatakse loetellu, et tuuleenergia kavandamisel tuleb arvestada
tööga „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“.
4. Teeme ettepaneku KSH aruande eelnõu peatükis 7.14.3. Mõju vä- 4. Korrigeerime KSH aruannet.
lisõhu kvaliteedile asendada termin tahked osakesed terminiga osa-
kesed ja termini väga peened osakesed asemel kasutada korrektset
terminit eriti peened osakesed.
Eelnõu Oleme tutvunud veebilehel https://viru-nigula.ee/uldplaneering-viru- 1. ÜP seletuskirja peatükis 3.5.5 on too-
nigulas kättesaadavate materjalidega ning meil ei ole avaliku välja- dud hooned ja rajatised, mida võib ühis-
08.01.2021 nr 7-
paneku etapis kinnisasjade, mille riigivara valitseja on Keskkonnami- kondlike ehitise juhtotstarbega maa -alale
15/19/508-5
nisteerium ning volitatud asutus Maa- amet osas ettepanekuid, kuid püstitada. ÜP täpsusastmes ei ole määra-
18.03.2021 nr 7- maaüksuste kohta, mille osas on maareformi toimingud lõpule vii- tud perspektiivseid ehitisi, mida antud ka-
15/19/508-8 mata soovime märkida eeldusel, et tegemist on MaaRS § 31 lõikes 2 tastriüksustele kavandatakse.
nimetatud maaga järgmist:
1. Aseri alevikus asuvale Nooruse tn 7 (katastritunnus
90301:001:0229) ja Kunda linnas asuvatele Kalevi tn 2 (katastritun-
nus 90301:001:0357) ning Kasemäe tn 19c (katastritunnus
90301:001:0382) maaüksustele on üldplaneeringu eskiisiga kavan-
datud ühiskondliku ehitise maa-ala maakasutuse juht-otstarve. Pa-
lume informatsiooni, milliste perspektiivsete ehitiste jaoks maakasu-
tust kavandatakse.
Keskkonnaministeeriumile soovitud õiend
koostatud ja saadetud 23.03.2021.
Vastus VV selgitusele: Oma päringus lähtusime eeldusest, et tege- Kunda linnas asuva Kalevi tn 2 maaüksuse
mist on maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) § 31 lõikes 2 nimeta- juhtotstarbeks on ÜP-s määratud ühiskond-
tud maaga. like ehitiste maa. Maa-ameti reformimata
maa kaardirakenduse järgi on maaüksus
Keskkonnaministeerium on ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse
määratud riigi omandisse maareservina.
rakendamise seaduse § 15 lõike 1 kohaselt MaaRS § 31 lõikes 2 sä-
Maaüksus asub vormistamata riigimaa Ka-
testatud maa omanikuks PlanS tähenduses. MaaRS § 31 lõike 2 ko-
levi haljasala (90301:001:0412) ja valda-
haselt maa, mida ei tagastata, erastata ega anta munitsipaaloman-
valt elamumaa sihtotstarbega maaüksuste
disse või mis ei ole jäetud riigi omandisse MaaRS § 31 lõike 1 alusel,
vahel.
on samuti riigi omandis. Keskkonnaministeeriumile pole teada, kas
137 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Nooruse tn 7, Kalevi tn 2 ja Kasemäe tn 19c maaüksuste puhul on Kunda linnas asuv Kasemäe tn 19c on Maa-
tegemist MaaRS § 31 lõikes 2 sätestatud maaga. Palume kohalikul ameti reformimata maa kaardirakenduse
omavalitsusel esitada Keskkonnaministeeriumile allkirjastatud järgi samuti määratud maareservina riigi
õiend(id) nimetatud reformimata maa-alade osas esitatud maa eras- omandisse. Maaüksuse kohta on
tamise ja/või tagastamise taotluste olemasolu või nende puudumise 06.06.2006 kehtestatud Kunda Linnavoli-
kohta ning selgitused taotluste lahendamise kohta. kogu otsus nr 19 „Kunda linna keskuse de-
tailplaneeringu kehtestamine“, mille alusel
Ruumilise arengu suunamine üheks instrumendiks on maakasutuse
krundile nr 6 (praeguse aadressiga Kase-
suunamine juhtotstarbe määramisega. Maakasutuse juhtotstarbe
mäe tn 19c) on planeeritud ärihooned ning
määramisel näidatakse konkreetsele maa-alale perspektiivne ka-
maksimaalseks ehitusaluseks pinnaks 50%
sutusfunktsioon. Oleme seisukohal, et funktsionaalne tsoneerimine
krundi pindalast.
peab olema põhjendatud. Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 3.5.5
kohaselt on ühiskondliku ehitise maa-ala mõeldud erinevate haridus- Kuna 2006. a kehtestatud detailplaneerin-
, teadus-, kultuuri-, tervishoiu-, hoolekande-, sakraal-, puhke- ja gut ei ole asutud ellu viima, on võimalik
spordihoonete jne jaoks. Kui üldplaneering näeb ette maa-alade re- maaüksusele määrata ka teisi juhtotstar-
serveerimise antud otstarbel, siis vajadus selliste hoonete rajamiseks beid, nt haljasalad vms. Kuna üldplanee-
peaks kohalikule omavalitsusele olema juba teada. ring oma täpsusastmes ei määra kavanda-
tava(te) ehitis(t)e detailsust, siis praeguse
Kohalikul omavalitsusel peab olema ülevaade ruumilise arengu sei-
seisuga ootame Maa-ameti ettepanekut
sust ja ruumilise arengu vajadustest. Palume Viru-Nigula Vallavalit-
maaüksusele sihtotstarbe määramiseks.
susel planeeringulahendust ja ühiskondliku ehitise maa-ala maaka-
sutuse juhtotstarbe määramist antud maaüksustele põhjendada.
Arengukava realiseeritakse üldplaneeringuga koos ja üldplaneeringut
viiakse ellu arengukavas esitatud tegevuste kaudu. Nende omavahe-
line sidusus tuleb üle vaadata nii üldplaneeringu kui ka arengukava
koostamisel ning vajaduse korral ajakohastada. Palume selgitada,
kas üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.5.5 toodud hoonete raja-
mine Kunda linnas ja Aseri alevikus seostub ka teiste valla stratee-
giadokumentidega. Põhjenduste ja selgituste vajaduse puhul läh-
tume eeldustest, et Nooruse tn 7, Kalevi tn 2 ja Kasemäe tn 19c
maaüksuste puhul on tegemist MaaRS § 31 lõikes 2 nimetatud
maaga.
2. Üldplaneeringu eskiisi seletuskirja peatükis 3. Maakasutus- ja ehi- 2. Korrigeerime sõnastust.
tustingimused (lk. 12) on üldiste ehitustingimuste all välja toodud
punkt, kus sätestatakse, et „edasisel tegevuste arendamisel tuleb
138 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
üldjuhul vältida ulatuslikke raadamisi nõudvaid arendusi niitudel,
metsades ja soodes“. Leiame, et arenduste kavandamine mujale, kui
looduslikele aladele on mõistlik ning eesmärgipärane. Aga juhime tä-
helepanu sellele, et raadamiseks nimetatakse raiet, mida tehakse, et
võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandami-
seks (metsaseadus § 32). Raadamist ei tehta seega niitudel ning
seda ei pruugita rakendada ka soodes. Soovitame punkti sõnastust
täpsustada järgnevalt: „edasisel tegevuste arendamisel tuleb üldju-
hul
vältida ulatuslikku maakasutuse muutust nõudvaid arendusi niitudel,
metsades ja soodes“.
3. Üldplaneeringu eskiisi seletuskirja peatüki 3.5.6. Puhke ja loodus- 3. Korrigeerime seletuskirja teksti, sama
lik maa-ala (lk 29) tingimuste loetelu kahes viimases punktis mõle- sisuga põhimõte eemaldatud.
mas kordub põhimõte, et „raiete kavandamisel lähtuda ala puhke-
väärtustest“.
4. Palume üldplaneeringus välja tuua, kas Viru-Nigula valla rohevõr- 4. Rohevõrgustiku analüüsi koostamisel on
gustiku ruumistruktuur moodustab ühtse terviku naabervaldade ro- lähtutud maakonnaplaneeringutega kavan-
hevõrgustikuga. datud võrgustikust (sh piiriüleses osas)
ning üldplaneeringuga kavandatav võrgus-
tik on sellega kooskõlas.
5. Palume üldplaneeringus selgitada, mil määral kattub rohevõrgus- 5. Rohevõrgustiku puhul on oluline võr-
tik looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) alusel kaitstavate aladega, gustiku toimimine ning üksikuid eraldiseis-
juhul kui kõik kaitstavad alad ei ole rohevõrgustikku arvatud, palume vaid kaitsealuseid objekte ei ole võrgus-
selgitada põhjust. tikku hõlmatud. Nendel kehtivad eraldi-
seisvad looduskaitselised piirangud.
6. Üldplaneeringu eskiisi seletuskirja peatüki 4.2.3. Rohevõrgustik 6. Täiendame sõnastust, et raadamine ro-
(lk 39-41) tingimuste loetelus on välja toodud, et metsamaa raada- hevõrgustiku aladel ei ole üldjuhul luba-
mine rohevõrgustiku aladel ei ole lubatud. Samas on sama punkti tud.
järgmises lauses kirjas, et „Raadamise vajaduse kaalumisel tuleb
139 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
täiendavalt /..../“. Esimesel juhul raadamine keelatakse, aga järg- Täpsustame, et põldude vahel paiknevate
neva lause mõte viitab sellele, et raadamine on siiski teatud tingi- metsaga kaetud alade puhul oleme tingi-
mustel lubatud. Seega soovitame punkti esimest lauset täpsustada muse sõnastanud üldiselt ilma täpseid pii-
sõnaga „/…/ ei ole üldjuhul lubatud“. Samuti on tingimuste loetelus ranguid välja toomata. Täiendame sõnas-
punkt, mis sätestab, et rohevõrgustiku tugevdamiseks tuleb „säili- tust, et „Säilitada põllumaade vahel paik-
tada põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad“. Palume nevad haljasribad ja puittaimestikuga kae-
täpsustada millega on antud juhul tegemist – kas põllumassiive ja - tud alad“.
tükke omavahel eraldava puittaimestikuga kaetud ribadega või on
tegemist metsamaaga metsaseaduse tähenduses ning mida tähen-
dab selles kontekstis nende alade säilitamine. Oluline on silmas pi-
dada, et juhul, kui planeeritakse seada omandile kasutustingimusi,
siis peavad need olema selgelt välja toodud ja üheselt arusaadavad.
Seetõttu leiame, et selles punktis tuleb sõnastust täpsustada.
7. KSH aruande eelnõu peatükis 7.5. Mõju rohevõrgustikule on selgi- 7. Vaatame sõnastuse üle ja täiendame
tatud, et üldplaneeringuga täpsustatakse ja korrigeeritakse maakon- vajadusel.
naplaneeringutega määratud rohevõrgustikku ja olulisemad muutu-
sed on esitatud Viru-Nigula valla rohevõrgustiku analüüsis (üldpla-
neeringu lisa 2). Palume selgitada, milliseid muutusi on silmas pee-
tud lisas 2 (lk 3), kus öeldakse, et rohekoridorid on ajas kiiremini
muutuvad või muudetavad. Tulenevalt PlanS-ist on rohevõrgustiku
eesmärk säilitada eri tüüpi ökosüsteeme (looduslikke ja pool-loodus-
likke), mistõttu eeltoodud sõnastus ei ole selge – maakasutusmuutu-
sed ei tohi kahjustada koridoride sidusust.
8. Lisas 2 (lk 5) on öeldud, et loomade liikumiskoridoride puhul on 8. Selgitame, et tegemist on igakordse ko-
oluline, et koridorides oleks olemas minimaalne elustiku jätkusuut- hapõhise kaalutlusotsusega, mida ei saa
like liikumisvõimalusi tagav loodusliku taimestikuga vöönd. Palume üldplaneeringu täpsusastmes täpsemini
täpsustada, millistele tingimustele vastav loodusliku taimestikuga kirjeldada.
vöönd tagab elustikule jätkusuutlikud liikumisvõimalused.
Vastus 07.09.2021
Vastus vallavalitsuse selgitusele: Leiame, et kuna tegemist on
ÜP seletuskirja kohapõhise kaal utlusotsuse
just kaalutlusotsusega, vajab otsustaja selleks suunist. Leiame, et
osas täpsustatud. Lisatud, et „Uuringute
vajalik on anda otsustamiseks üldised lähtekohad, millistele tingi-
tulemuste ja Eesti ekspertide hinnangute
põhjal võib väita, et väikeimetajatele ja
140 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
mustele tuleb tähelepanu pöörata, ja tuua välja ka võimalikud koha- mitte metsasisestele elupaikadele spetsia-
põhised asjaolud, mida seejuures võib olla vaja arvestada. Palume liseerunud liikidele suunatud koridoride pu-
üldplaneeringut vastavalt täiendada. hul peaks aitama 100 m laiusest loodusliku
taimestikuga alast, millest vähemalt 50m
laiune riba peab on katkematu. Lisaks peab
koridori rajatud majade õuealade või krun-
tidele tehtud aedade vahekaugused olema
vähemalt 200 meetrit. Suurulukitele ja
metsasisestele elupaikadele spetsialiseeru-
nud inimpelglikele ning aeglaselt levivatele
liikidele on vaja minimaalselt 400m laiust
koridori. Sellistes koridorides ei tohiks ma-
jade õuealad või kruntidel rajatud aiad olla
üksteisele lähemal kui 400 meetrit. Tegeli-
kud laiused sõltuvad koridori koosluse i se-
loomust ja ümbritseva maastiku vaenulik-
kusest elustiku suhtes.“
9. KSH aruande eelnõus lk 51 on selgitatud, et planeeringu senise 9. Rohevõrgustiku servaalade korrigeeri-
koostamise käigus vaadati üle tähtsamad olemasolevad ja võimali- mine jääb üldplaneeringu täpsusastmesse.
kud uued rohealad rohevõrgustiku sidususe tagamiseks. Selle käigus Rohevõrgustiku analüüsis on täpsemalt
on muudetud ka rohevõrgustiku piire. Näiteks rohevõrgustiku alade käsitletud rohevõrgustikku vähemsobivaid
servadest lõigati välja väärtuslikke põllumajandusmaid ja muid võr- alasid ning eraldiseisvalt on välja toodud
gustikku vähemsobivaid alasid. Palume selgitada millised olid need suuremad muudatused.
muud rohevõrgustikku vähemsobivad alad, mis servadest välja lõi-
gati ja mis kaalutlustel seda tehti arvestades, et – nagu on välja too-
dud ka üldplaneeringu eskiisi seletuskirjas lk 39 – rohevõrgustikku
eesmärk on eri tüüpi ökosüsteemide ühendamine ühtseks süstee-
miks ning seega võivad rohevõrgustiku hulka kuuluda ka inimtekkeli-
sed haljastud, puhkealad, mänguväljakud, kalmistud, spordirajati-
sed, ökoduktid, rohekatused jm elustikku ning ökosüsteemi teenu-
seid toetavad rajatised.
141 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
10. Üldplaneering näeb muuhulgas ette mitmete rohekoridoride kit- 10. Üldplaneeringu täpsusastmes on korri-
senemise (näiteks Pada jõe ja Kunda jõe kaldavööndis). Kitsamate geeritud/täpsustatud maakonnaplan eerin-
ribaelementide puhul on eeldatavasti erinevate rohevõrgustikus toi- gust tulenevaid rohevõrgustiku koridore.
muvate maakasutusmuutuste või väljaspool toimivate tegurite mõju Koridorid on teatud kohtades küll kitsene-
koridoride funktsioneerimisele oluliselt suurem kui varem. Palume nud, kuid läbipääs on tagatud. Rohevõr-
koridoride mahu vähenemist KSH aruande eelnõus lähemalt käsit- gustiku analüüsis on täpsemalt käsitletud
leda ja selgitada, kuidas kitsamate ribaelementide puhul on tagatud kitsamate ribaelementide funktsionaalsuse
nende toimimine ja võime puhverdada võimalikke ebasoodsaid mõ- säilitamist.
jusid. Palume anda hinnang, milline avatud-suletud alade osakaal
kitsastel koridoridel nende toimimise tagab ning lisada üldplaneerin-
gusse kasutustingimused, mis selle tagaksid.
11. KSH aruande eelnõu peatükis 7.5. Mõju rohevõrgustikule käsitle- 11. Täiendame KSH aruannet.
takse peamiselt tuuleparkide ja taristuobjektide arendamise võima-
likke mõjusid rohevõrgustiku sidususele ja toimimisele. Oleme seisu-
kohal, et KSH aruande eelnõud on oluline täiendada ja tuua välja,
kas ja millised teised tegevusvaldkonnad võivad mõjutada rohevõr-
gustiku sidusust ja toimimist, sh avatud ja suletud alade osakaalu
rohekoridorides ja tugialadel, ning kas ja kuidas tuleks üldplaneerin-
gus neid valdkondi suunata.
12. Üldplaneeringu eskiisi seletuskirja peatükis 3.1. Tiheasustusala 12. Võtame teadmiseks.
(lk 14) on tiheasustusala tingimusena välja toodud, et tiheasustusala
võib oma piiridest välja kasvada ainult juhul, kui see on loogiline
maastikuliselt, logistiliselt või kogukondlikult. Juhime siinkohal tähe-
lepanu LKS-ist tulenevale nõudele, et tiheasustusala laiendamine
ranna ja kalda piiranguvööndis võib toimuda ainult kehtestatud
üldplaneeringu alusel.
13. Üldplaneeringu eskiisi seletuskirja peatükis 4.2.5. Rand ja kallas 13. Täiendame seletuski rja, eemaldame
(lk 44) on ranna ja kalda alade kasutamise tingimusena välja too- tingimuse.
dud, et vältida ehitustegevust liigniisketel aladel. Teeme ettepaneku
selguse huvides need alad välja tuua või kirjeldada, mis tingimusel
on tegemist liigniiske alaga.
142 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
14. Üldplaneeringu eskiisi seletuskirja peatükis 4.2.5.5 Üleujutu- 14. Täiendame sõnastust. Üleujutustõe-
sohuga alad (lk 46) on üleujutusohuga alade kasutustingimusena näosusega alade definitsioon on p 4.2.5.5
välja toodud, et üldjuhul tuleb üleujutustõenäosusega alale ehitamist sissejuhatavas lõigus.
vältida. Peatüki kohaselt ametlikke üleujutuspiirkondi, mille kritee-
Täiendame joonist, leppemärk muudetud
riumiks on looduslik üleujutus, vallas ei ole. Palume täpsustada,
selgemini eristatavaks.
mida on silmas peetud üleujutusohuga alana ja üleujutustõenäosu-
sega alana. Planeeringu joonise Väärtused ja piirangud legendi järgi
on joonisele kantud üleujutusohuga alad ja märgalad, mis ei ole aga
joonisel endal eristatavad leppemärgi sarnasuse tõttu.
15. Lisaks juhime tähelepanu, LKS § 35 lõike 31 kohaselt määra- 15. Täiendame seletuskirja.
takse üldplaneeringuga korduva üleujutusega ala piir mererannal.
Korduva üleujutusala piir mererannal on 1
Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse kordu-
meeter kaldajoone kõrgusväärtusest.
valt üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest.
Korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal on ka PlanS
kohaselt üks üldplaneeringuga lahendatavatest ülesannetest. Kui
korduva üleujutusala piiri üldplaneeringuga määratud ei ole, asub
see kogu Eesti mererannal, kus rakendub ranna veekaitse-, ehitus-
keelu- ja piiranguvööndi arvestamisel lähtejoonena LKS-ist tulenev
ühe meetri piir kaldajoone kõrgusväärtusest (eraldi erandiks on kal-
daastangud). Keskkonnaministeerium on edastanud kõigile mereäär-
setele kohalikele omavalitsustele sel teemal kirja – Korduva üleuju-
tusega ala piiri määramisest (12.05.2020 kiri nr 8-2/20/2084, kätte-
saadav https://adr.envir.ee/et/document.html?id=7b0345b2-8281-
4800-8ac3-7ce5aa8b9d57). Palume üldplaneeringut selles osas
täiendada.
Palume Viru-Nigula Vallavalitsusel üldplaneeringu ja KSH aruande
koostamisel arvestada käesolevas kirjas esitatud ettepanekutega ja
hoida Keskkonnaministeeriumit kursis üldplaneeringu ja KSH
aruande edasise menetlemisega.
143 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Vastuvõtmine Materjalidest nähtub, et tuulikute ja tuuleparkide püstitamine toimub Teadmiseks võetud.
detailplaneeringu alusel ja nende püstitamine on võimalik pärast
Majandus- ja 24.05.2022 nr
tuuleenergeetikale avatavate riigikaitseliste kompensatsioonimeet-
Kommuni- 1.10-
mete rakendumist. Samuti on sätestatud nõuded päikeseparkide ra-
katsioonimi- 17/2022/3046-2
jamiseks. MKM-il täiendavaid ettepanekuid taastuvenergeetika osas
nisteerium ei ole.
Seletuskirja punkti 3.5.11 alajaotuses „Mäetööstuse maa-ala tingi- Selgitame, et vaatamata maavarade kasu-
mused“ on välja toodud, et maavarade kaevandamise planeerimisel tuselevõtuga paratamatult kaasnevatele
tuleb avaldada minimaalselt mõju maastiku ilmele, mullastikule ning muutustele maastikus, tuleb kaevandamis-
puhkeotstarbelisele ja metsanduslikule kasutusele. MKM märgib, et tegevus üldpõhimõttena siiski planeerida
maavarade kasutuselevõtmine eeldab siiski maastiku muutmist vaa- ümbritseva maastiku ilmele minimaalselt
tamata leevendusmeetmetele. MKM teeb ettepaneku muuta tingi- mõju avaldavana.
muse sõnastust selliselt, et maavarade kaevandamisel tuleb vähen-
dada mõjusid ümbritsevale keskkonnale juhul, kui see on võimalik.
Lähteseisukohad Palume üldplaneeringute koostamisel tuuleenergeetika alade kavan- Kõikide suunistega arvestatakse vastavalt
damisel võtta aluseks järgnevad põhimõtted: ÜP täpsusastmele taastuvenergeetika tee-
13.03.2019 nr
made lahendamisel ja maakasutuspõhimõ-
17-7/2019/2142 1. KOV üldplaneeringute koostamisel planeerimisseaduse § 75 lg 1 p
tete ning -tingimuste seadmisel.
3-4 kohast ülesannet lahendades arvestada vajadusega leida tuu-
leenergia tootmiseks vajalikke alasid. Seejuures soovitab MKM läh- LS ja KSH VTK parandamise vajadus puu-
tuda vähemalt järgmistest kriteeriumitest: dub.
elamute ja ühiskondlike hoonete ning elektrituulikute vahekaugus
mitte rohkem kui 1000 m, v.a tiheasustusalad (linnad, alevid) 2000
m. Maaomaniku nõusolekul võib elektrituulikuid paigutada maao-
maniku elamule lähemale kui 1000 m juhul, kui on tagatud nõuetele
vastav müra normtase;
puhke- ja virgestusalad tuuleparkidest puhvriga – 1000 m;
elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elekt-
rituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende
144 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lä-
hemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D =
rootori e. tiiviku diameeter). Kavandatud uute riigiteede (Via Baltica,
Suure väina püsiühendus jne) puhul tuleb vähimat kaugust arves-
tada planeeringuga määratud trassikoridori servast.
Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate
teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja
teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lä-
hemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). Tu-
lenevalt üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest on soovitatav kindla
vahemaa määratlemis asemel planeeringu koostamisel kasutada väl-
japakutud valemit.
Näide: 200 m mastikõrguse ja 70 m labadega (rootori diameeter
140 m) elektrituuliku korral oleks vahekaugus avalikust teest 1,5 x
(200+140) = 1,5 x 340 = 510m.
veekogud - puhverala ulatus võrdsustada veekogu ehituskee-
luvööndiga.
kalmistud - puhverala ulatus 500 m.
2. Soovitame soodustada üksiktuulikute rajamist ettevõtlusaladel
ning määrata antud piirkonnad sobivaks tuuleenergia alaks. Alates
2018. aastast saavad kohalikud tööstused ja ettevõtted rajada ener-
giatootmise juurest 6 km raadiuses enda elektritarbimise katmiseks
otseliini, mis annab võimaluse kokku hoida võrgutasude pealt. See
võib olla oluline sisend kohaliku ettevõtluse konkurentsivõime suu-
rendamiseks ning soodustada ka regionaalse energiatootmise arene-
mist.
3. Teha koostööd Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumiga selgita-
maks välja alad kohaliku omavalitsuse piires, kus tuulikute ja riigi-
kaitseliste ehitiste vaheline kontakt on eelduslikult minimaalne. Et
ministeeriumite vastav teave ei ole avalik, siis soovitame koostöö
145 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
formaadiks lisaks kirjavahetusele ka kohtumisi. Kinnitame valmisole-
kut seda koostööd omaltpoolt vahendada.
4. Kaaluda võimalusi planeerida tuulikute rajamist ka rohelise võr-
gustiku aladele ja väärtuslikele maastikele. Elektrituulikute rajamine
rohelise võrgustiku alale ei tohi oluliselt kahjustada rohelise võrgus-
tiku toimimist ja sidusust. Üldplaneeringu koostamise käigus tuleb
elektrituulikute rajamisega kaasnevat mõju rohelise võrgustiku alale
ja väärtuslikele maastikele hinnata. Seejuures palume lähtuda
Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonnaplaneeringute tuuleenergee-
tika teemaplaneeringu sellekohaste soovitustega.
5. Pärnu, Saare, Lääne ja Hiiu maakonnas üldplaneeringute koosta-
misel analüüsida, kas tuuleenergeetika teemaplaneeringute koosta-
misel tuuleenergia tootmiseks sobilike alade valikuks kasutatud kri-
teeriumid on ka hetkel asjakohased, põhjendatud, motiveeritud ja
vajalikud ning proovida leida täiendavalt uusi sobilikke alasid tuu-
leenergiale vastavalt punktis 1 toodud kriteeriumitele.
Täna kehtivatesse Pärnu, Saare, Lääne ja Hiiu maakonnaplaneerin-
gutesse on sisse kantud tuuleenergeetika maakonna teemaplanee-
ringud, kus majanduslikult tasuvaid (ehk reaalselt kasutatavaid) tuu-
leenergia alasid on väga piiratult. Lisaks võtsid mitmed tollased ko-
halikud omavalitused kohaliku vallavalitsuse või volikogu tasandil
vastu otsuse, et teemaplaneeringuga ei määrata elektrituulikute
arendusalasid valla territooriumile.
Senine kogemus on näidanud, et kohalikud omavalitsused, kus täna
juba eksisteerivad tuulepargid, teevad energiatootjatega aktiivset
koostööd, mis enamasti väljendub ka tuuleenergia tootja rahalises
panustamises kogukonna arengusse ja kohaliku taristu väljaehitami-
ses. Seega pole tuulepargi kohaliku omavalitsuse territooriumile lu-
bamine koorem, vaid pigem kohaliku elu edendamise võimalus. Tao-
lise koostöö soodustamiseks ja edasiarendamiseks on MKM ja Ra-
handusministeerium asunud välja selgitama regulatsioonide muut-
mise vajadust, eesmärgiga muuta tuuleparkide arendamine kohali-
kele atraktiivsemaks. Selle aasta jooksul on plaanis viia läbi uuring,
146 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
mis muuhulgas kaardistab ära KOVide ootused arendajatega koostöö
osas.
Päikeseenergia arendamisele ei ole sarnaseid piiranguid kehtestatud.
Sobilike alade planeerimisel soovitame ennekõike eelistada endiseid
tööstusalasid ning väheväärtuslikke ja söötis olevaid põllumaid.
Kooskõlastamine Maaeluministeerium esitas 07.01.2021 kirjaga nr 4.1-5/2695-1 Viru- Üldplaneering on koostatud kehtivate õigusak-
Nigula üldplaneeringu ja ja selle keskkonnamõju strateegilise hinda- tide alusel. Üldplaneeringus tooduga tuleb ar-
Maaelumi- 25.11.2021 nr
mise (KSH) aruande eelnõu kohta seisukohad. Maaeluministeerium vestada õigusaktide koostamisel. Jääme vara-
nisteerium 4.1-5/2068-1
leidis, et Viru-Nigula üldplaneeringus on väärtusliku põllumajandus- semate seisukohtade juurde.
maa ja selle kohta seatud kaitse- ja kasutustingimused kavandatud
üldises kooskõlas väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevas sea-
duse eelnõus sätestatud põhimõtetega ning nende rakendumise kor-
ral on väärtuslik põllumajandusmaa ja selle mullastik kaitstud. Maae-
luministeerium ei ole selles osas oma seisukohta muutnud.
Üldplaneeringu koostöö tabelist nähtub, et üldplaneeringuga ei ole
kavandatud määrata väärtuslikule põllumajandusmaale põllumajan-
dusmaa sihtotstarbelist kasutamist tagavat juhtotstarvet, vaatamata
sellele, et väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse eel-
nõuga on kavandatud täiendada planeerimisseaduse § 75 lõikega 5,
mille kohaselt tuleb määrata väärtuslikule põllumajandusmaale põl-
lumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasutuse juh-
totstarve. Maaeluministeerium võtab selle teadmiseks. Kuna väärtus-
likku põllumajandusmaad käsitlev seaduse eelnõu on jätkuvalt Riigi-
kogu menetluses, siis ei ole meil käesoleval ajal uut informatsiooni,
mis võiks mõjutada meie senist seisukohta.
Oleme jätkuvalt arvamusel, et väärtusliku põllumajandusmaaga seo-
tud maakasutusküsimuste hilisemal käsitlemisel on oluline mõju ning
sellest tulenevalt peaksid olema üldplaneeringu tingimused ja nõu-
ded kõikidele isikutele ka aastaid pärast üldplaneeringu kehtestamist
arusaadavad ja üheselt mõistetavad. Sellest eeldusest tulenevalt
teeme ettepaneku lisada kas seletuskirja jaotisesse 4.6 „Väärtuslik
põllumajandusmaa“ või jaotisesse 7 „Üldplaneeringu elluviimine“
147 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
klausel, et väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva õigusakti keh-
testamisel tuleb järgida sellega sätestatavaid tingimusi ja nõudeid.
Märgime, et enamik kohaliku omavalitsuse üksusi, kes hetkel üldpla-
neeringuid koostavad, kusjuures on mitmed üldplaneeringud ka hil-
juti sama põhimõtet kasutades kehtestatud, on üldplaneeringu sele-
tuskirja selguse tagamiseks nimetatud klausli lisanud.
Maaeluministeerium kooskõlastab eelnimetatud tingimusega
arvestamise korral Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja KSH aruande
eelnõu.
Eelnõu Keskendume oma seisukoha kujundamisel eelkõige väärtusliku 1. Ei ole asjakohane ettepanek, vaid muudab
põllumajandusmaa ja selle kaitse- ja kasutustingimuste määramisega KOV-i edasised arengud palju keerulisemaks.
07.01.2021 nr
seotud küsimustele. Anname teada, et 2020. aasta 17. detsembril
4.1-5/2695-1 Täna ei ole Viru-Nigula vallas probleemiks, et
esitas Vabariigi Valitsus väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva
väärtuslikke põllumajandusmaid soovitakse
seaduse eelnõu (Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse
massiliselt muul otstarbel kasutusele võtta.
muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu, edaspidi selles kirjas eelnõu) Riigikogule (eelnõude Seega on mõistlik reguleerida nii palju kui va-
infosüsteemis EIS nr 20-0226/08). Selleks, et tagada üldplaneeringus jalik ja nii vähe kui võimalik.
väärtuslike põllumajandusmaade ja nende kaitse- ja
Maa juhtotstarbed oleme määranud peamiselt
kasutustingimuste osas selline lõpptulemus, mis ei erineks seaduse
vaid tiheasustusaladel, kus põllumassiive, sh
eelnõus kavandatust, soovitame lähtuda selles eelnõus kavandatud
väärtuslikke põllumajandusmaid enam pole.
mõistetest ja põhimõtetest. Maaeluministeerium esitab oma
seisukohad ja arvamused kooskõlas nimetatud eelnõus toodud Väärtuslikule põllumajandusmaale pole
põhimõtetega. määratud juhtotstarvet, kuid seal tegevuste
kavandamisel tuleb arvestada erinevate
1. Eskiislahenduse jaotises 2 „Hajaasustusala“ on märgitud, et hajaa-
piirangutega, mis tagavad VPM säilimise.
sustusalal ehitustegevuse kavandamisel tuleb võtta arvesse hajaasus-
tusele omast iseloomu ning struktuuri – hoonestust, põllumassiivide,
metsamaakõlviku, juurdepääsutee jms maaelu iseloomulike objektide
paiknemist. Elamuehitusel on eelistatud vanade talukohtade kasutu-
sele võtmine ning ettevõtluse arendamisel tuleb eelistada olemasole-
vate äri- ja tootmisterritooriumide kasutusele võtmist logistiliselt so-
bivas asukohas, vajadusel neid alasid laiendades. Tabelis 2 on toodud
maa-ala juhtotstarvete ja katastriüksuse sihtotstarvete omavahelised
148 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
seosed. Eeltoodust saab järeldada, et põllumajandusmaad on hajaa-
sustusalad ning üldplaneeringuga ei ole kavandatud määrata põlluma-
jandusmaale, sealhulgas väärtuslikule põllumajandusmaale, põlluma-
jandusmaa sihtotstarbelist kasutamist tagavat juhtotstarvet. Mär-
gime, et eelnõuga on kavandatud täiendada planeerimisseaduse § 75
lõikega 5, mille kohaselt tuleb määrata väärtuslikule põllumajandus-
maale põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasu-
tuse juhtotstarve.
2. Maaeluministeerium nõustub KSH hinnanguga ning leiab, et väär- 2. Võtame teadmiseks.
tusliku põllumajandusmaa ja selle kohta seatud kaitse- ja kasutustin-
gimused on üldiselt kooskõlas eelnõus sätestatud põhimõtetega ning
nende rakendumise korral on väärtusliku põllumajandusmaa ja selle
mullastik kaitstud.
3. Eskiislahenduse jaotises 5.2.4 „Sademeveekanalisatsioon“ ja KSH 3. KSH aruande peatükis 7.7 on toodud, et
aruande eelnõu jaotises 9.13.4 „Meetmed sademevee ärajuhtimise maaparandussüsteemi aladel tegevuste kavan-
arendamiseks“ on käsitletud sademeveesüsteemide arendamise põhi- damisel tuleb juhinduda maaparandusseaduses
mõtted. Sellest ajendatuna peame vajalikuks osutada tähelepanu sätestatud korrast, seega KSH aruandes on
maaparandusseaduse §-s 53 sätestatud maaparandussüsteemi lisa- sellega sisuliselt arvestatud.
vee juhtimist käsitlevatele õiguslikele põhimõtetele, sealhulgas maa- ÜP seletuskirjas seadusest tulenevaid kohus-
parandushoiukulude tasumise alustele. Lisavee maaparandussüs- tusi ei kajastata, kuna need võivad ajas muu-
teemi juhtimise korral suureneb maaparandussüsteemi hoiutööde tuda.
maht ning sellega seotud hoiukulud.
Selgitame, et maaparandusseaduse § 53 lõikes 9 on sätestatud, et kui
selle maaparandussüsteemi, millesse lisavett juhitakse, ühishoiuks on
moodustatud maaparandusühistu, osaleb maaparandussüsteemi li-
savett juhtiv isik maaparandushoiukulude katmisel Põllumajandusa-
meti määratud ulatuses. Muul juhul ehk olukorras, kus maaparan-
dusühistut ei ole moodustatud, peab lisavett juhtiv isik korraldama
maaparandushoiutööde eest tasumise muudel asjaõigusseadusest tu-
lenevatel alustel. See tähendab, et igal juhul peaks isik, kes ehituste-
gevuse käigus või ehitamise tulemusena hakkab juhtima sadevett
149 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
maaparandussüsteemi, teadma, et tal lasub kohustus tasuda lisavee
juhtimisega kaasnevad maaparandushoiu kulud.
Seda silmas pidades ning juhuks, kui sadevee juhtimiseks
kavandatakse kasutada ka maaparandussüsteemi, peame õigeks, et
kõnealuses jaotises käsitletakse ka lisavee maaparandussüsteemi
juhtimisega seotud nõudeid.
3. KOHALIKUD OMAVALITSUSED, ETTEVÕTTED, ERAISIKUD JT
Eelnõu 1. Palume eemaldada väärtuslike põllumaade hulgast RMK halduses 1. Selgitame, et antud maaüksuste puhul on
oleva maa osas järgmistel katastriüksustel toodud väärtusliku põllu- tegemist osaga suurematest põllumassiividest.
Riigimetsa 11.01.2021
maa alad: 90202:005:0326; 90202:005:0317; 90202:003:0133; Alla 1ha suuruseid põllumassiive pole
Majandamise 90202:005:0323; 90202:006:0760 ja 88703:003:0300. Põhjuseks kajastatud ÜP-s.
Keskus on see, et need alad väikesed (enamuses alla 1 ha), asuvad metsa-
Kui need maa-alad asuvad servaaladel ja on
(RMK) massiivide sees ja on tänaseks metsastunud või võsastunud.
võsastunud, siis ÜP võimaldab nendel aladel ka
alternatiivset kasutust kui see on põhjendatud.
11.02.2021 koosolekul lepiti kokku:
Kokkuvõtvalt tuleb KÜ-d, mis on metsastunud,
väärtuslike põllumajandusmaade kihist välja
lõigata.
- 90202:005:0326 – lõigata välja ning hinnata,
kas üle jääv massiiv vastab VPM tunnustele
- 90202:005:0317 - lõigata välja ning hinnata,
kas üle jääv massiiv vastab VPM tunnustele
- 90202:003:0133 – VPM väljaarvamine ei ole
otseselt vajalik
- 90202:005:0323 - VPM väljaarvamine ei ole
otseselt vajalik
- 90202:006:0760 - lõigata välja ning hinnata,
kas üle jääv massiiv vastab VPM tunnustele
- 88703:003:0300 – ei asu Viru-Nigula vallas
150 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
2. Teeme ettepaneku kõik väärtuslikud maastikud, mis on määratud 2. Väärtuslikud maastikud tulenevad Lääne-
riigimetsamaadele koos üldplaneeringu koostajatega läbi arutada ja Viru ja Ida-Viru maakonnaplaneeringutest.
vajadusel uuesti tsoneerida. Väärtuslik maastik on ümbritsevast suurema
kultuurilis-ajaloolise, esteetilise, loodusliku,
Ei ole arusaadav, milliste põhimõtete järgi on väärtuslikud maastikud
identiteedi- või puhkeväärtusega ala. Need
määratud ja kas sellega kaasnevad metsade majandamisele piiran-
väärtused pole maaüksuste põhised, vaid
gud?
hõlmavad suuremat ala, millele need on
iseloomulikud.
Üldplaneeringuga ei ole seatud otseseid
piiranguid metsade majandamiseks väärtuslikel
maastikel.
11.02.2021 koosolekul lepiti kokku:
Sõnastada seletuskirja tekstis, et väärtuslikele
maastikele ei kohaldata metsamajandamiskava
koostamise kohustust või lõigata väärtuslike
maastike kiht täpsemaks.
Täiendaval kaalumisel on otsustatud
metsamajandamiskava koostamise
kohustusest loobumist ÜP-s mitte välja tuua,
sest sisuliselt on tegemist metsaseadusest
tuleneva nõudega RMK-le, mida ÜP-ga muuta
ei saa.
3. Tuuleparkide teemal on RMK seisukohal, üldplaneeringut ja kesk- 3. Üldplaneeringuga ei ole kavandatud
konnamõju strateegilise hindamise aruannet on vaja täiendada pla- tuuleparke, vaid on näidatud selleks
neerimisseaduse paragrahv 4 lõikes 5 kirjeldatud planeeringu elluvii- põhimõtteliselt sobivad alad, kus võib kaaluda
misega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaal- tuuleparkide rajamist. Tuuleparkide rajamine ei
sete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamisega. Konk- välista metsade majandamist. Tuulepargi ja
reetsemalt on vaja hinnata, millist mõju avaldab rajatav võimalik metsade koosmajandamine loob lisandväärtust
tuulepark maa metsamajanduslikule kasutamisele ning sellega seo- maa kasutamisel. Kõikidesse tuulepargi
tud tööhõivele ja metsamajanduses loodavale lisaväärtusele. arendustesse kaasatakse maaomanikud ja
elektrituuliku mõjualasse jäävad piirinaabrid.
151 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
11.02.2021 koosolekul lepiti kokku:
RMK võtab teadmiseks. Metsaalad jäävad
hetkel tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt
sobivatele aladele.
4. Läbirääkimist vajab perspektiivne ühendustee RMK maal, Kronks- 4. Tegemist on perspektiivse ühendusteega (nt
kallas-Kunda supelrand. Esitatud kujul sirge joonena läbi RMK kin- köisraudtee vms) Kronkskalda ja Kunda
nistu ei ole arusaadav. supelranna vahel. Ühendustee on kajastatud
põhimõttelise sirgjoonena ning selle trass pole
täpselt paigas.
11.02.2021 koosolekul lepiti kokku:
Perspektiivse lahendusena kavandatav
köisraudtee kirjeldada seletuskirjas rohkem
lahti, selgitada, et üldplaneeringu joonistel
kujutatud joon on indikatiivne asukoht ning ei
too kaasa piiranguid selle joone alla jäävatele
maaüksustele.
5. Maa juhtotstarbe alt palume eemaldada RMK halduses oleva maa 5. Maa juhtotstarbed on määratud
osas järgmised katastriüksused: üldplaneeringu täpsusastmes, st et nende
määramisel ei ole lähtutud konkreetse
maaüksuse piirist, vaid maa-ala kui terviku
arendamise kavandamisest.
5.1. Elamu maa-alad 34501:001:0061; 90301:001:0023; 5.1 Viidatud elamu maa-alade puhul on
90202:006:0229 ja 90202:006:0780. Põhjuseks on see, et need on tegemist tiheasustusaladele jäävate
planeeritud majandatavasse metsa. maaüksustega, kus oleme määranud maa-alale
juhtotstarbe. Elamu maa-alal ei ole seatud
piiranguid raietele.
5.2 Liikluse maa-ala Tallinn-Narva mnt ümber
152 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
5.2. Liikluse maa-alad 15401:002:0278 ja 15401:002:0279. Põhju- on määratud vastavalt maakonnaplaneeringule
seks on see, et need on planeeritud majandatavasse metsa ja ei ole selleks, et arvestada maantee laienemise
arusaadav, milleks see on vajalik. võimalikkusega. Seniks kuni need arengud pole
realiseerunud, see piiranguid
metsamajandmiseks kaasa ei too.
Teekaitsevööndis tegutsemise kord tuleneb
ehitusseadustikust.
5.3 Tegemist on aktiivse mäeeraldise ja selle
5.3. Mäetööstuse maa-ala 90202:001:0214. Ei ole arusaadav, mil-
teenindusmaaga (Varudi turbamaardla).
leks see on vajalik.
Mäetööstuse maa-ala selgitus on toodud ptk-s
3.5.11
5.4. Puhke- ja looduslikud maa-alad 34501:001:0061; 5.4 34501:001:0061 – Kunda linna rannaäärse
90301:001:0020 ja 90202:002:0272. Alad on planeeritud liigileiu- puhkeala laiendamine piki rannikut. Tegemist
kohtadesse, vääriselupaikadesse, Natura elupaikadesse jms. on valdavalt loodusliku funktsiooniga, mis ei
too eeldatavalt kaasa kahjulikke mõjusid
looduskeskkonnale.
90301:001:0020 – Arvestame. Maa
juhtotstarve eemaldatud.
90202:002:0272 – ÜP täpsusaste
5.5. Tootmise maa-alad 90202:002:0272; 90301:001:0023 ja 5.5 90202:002:0272 – ÜP täpsusaste
90202:002:0290.
90301:001:0023 – ÜP täpsusaste
Põhjuseks on see, et need on planeeritud majandatavasse metsa ja
90202:002:0290 – Täiendasime tootmise maa-
RMK kasutuses olevasse Malla laoplatsi.
ala definitsiooni ÜP seletuskirjas
11.02.2021 koosolekul lepiti kokku/aru-
tati:
153 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Maakasutuse kavandamine RMK maadele tä-
hendab, et RMK ei saa nendel maaüksustel te-
geleda oma põhiülesandega ehk riigimetsa ma-
jandamisega.
Liikluse, mäetööstuse, puhkealade ja tootmise
maa-aladel on RMK jaoks selgitused põhjenda-
tud – tegemist on üldplaneeringu täpsus-astme
küsimusega ning ei mõjuta metsa majanda-
mist.
Elamumaade osas jääb eriarvamus üles – oma-
valitsus peab vajalikuks perspektiivis kavan-
dada ka RMK maadel elamuarendust, jätta sel-
leks võimaluse. RMK jaoks on see piirang riigi-
metsa majandamiseks.
6. Oleme üle vaadanud üldplaneeringu kaardiandmetes esitatud 6. Teeme koostööd RMK-ga.
matkaradade kaardikihi RMK halduses oleva maa ulatuses. Esitatud
11.02.2021 koosolekul lepiti kokku/aru-
kujul planeeritud matkarajad lõikavad metsamassiive ja veekogusid
tati:
ning ei ole arvestatud matkamiseks sobivaid looduslikke tingimusi
ega metsaradasid. Palume eemaldada matkarajad RMK halduses Matkateede käsitlust on selgitatud. RMK on võt-
oleva maa osas. Teeme ettepaneku kõik matkarajad, mis on määra- nud selgitused teadmiseks.
tud riigimetsamaale koos üldplaneeringu koostajatega läbi arutada.
7. Palume hoida RMK-d informeerituna, millistel aladel üldplanee- 7. Arvestame ettepanekuga ja teeme RMK-ga
ringu menetluse käigus esitatakse ettepanekuid alal esineva kõrgen- koostööd.
datud avaliku huvi kohta.
Lähteseisukohad 1. Mõni eratee võib puudutada mõlema valla territooriumit. 1. Ettepanekuga arvestatakse planee-
ringulahenduse väljatöötamisel ja
Haljala valla- 07.03.2019 Ettepanek on selgitada välja piiriüleste erateede olemasolu ja
teede avaliku kasutuse ettepane-
valitsus arvestada nendega avalikult kasutatavate teede ettepanekute
kute tegemisel.
tegemisel.
LS ja KSH VTK parandamise vajadus puu-
dub.
154 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Kooskõlastamine Palusite meilt 05.11.2021 saadetud kirjaga nr 7-7/1063 kooskõlastust 1. Viru-Nigula valla strateegilisteks ruumiees-
Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hin- märkideks on ettevõtlus- ja tootmisalad Kunda
Lüganuse 07.12.2021 nr 6-
damise aruande eelnõule. Kooskõlastan eelnõu ja juhin Teie tähele- linnas ja Aseri alevikus. Aseri aleviku üheks
vallavalitsus 1/1988-2
panu mõningatele piiriülestele küsimustele Lüganuse ja Viru-Nigula arenguvõimaluseks on sealsete tööstus-alade
valdade piirialal: arendamine koos investeeringutega taristusse
(nt sadamaala väljaehitamine, sadama ja töös-
1. Üldplaneeringu seletuskirjas (lk 53) ja Strateegiliste ruu-
tuspargi juurdepääsude rajamine, sh raud-
mieesmärkide kaardil (Lisa 1) olete välja toonud perspektiivse
teeühendus). Raudteelõik Aseri alevikust
raudtee trassi Aserist lõuna suunas. Märgime, et ootaksime
Sonda alevikuni (Viru-Nigula valla territooriu-
argumenteeritumaid põhjendusi vastava raudteetrassi säilita-
mil ulatuses) on otstarbekuse printsiibist lähtu-
miseks perspektiivikana, sest see eeldaks olulisi arenguid Ase-
valt kavandatud olemasolevale raudteetam-
ris seoses planeeritava (kauba)sadamaga. Momendil on Lüga-
mile.
nuse valla üldplaneeringus küll arvestatud raudteekoridori jät-
kuga, aga samas peaksime planeeritaval juhul täpsusemalt 2. Üldplaneeringu kaardikihtidelt leitavad rohe-
määratlema vastava koridori paiknemist Sonda alevikus. võrgustiku kaardikihid on lõplikud ning mõel-
dud kooskõlastamiseks.
2. Rohevõrgustiku analüüsis (Lisa 2) teete rohevõrgustiku muut-
misettepanekud ka Lüganuse vallaga piirneval alal. Märgin, et
pealkirja tõttu (st analüüs) võib jääda selgusetuks, kas antud
juhul on tegemist lihtsalt analüüsiga või esitatud on lõplik et-
tepanek kooskõlastamiseks. Kuna Lüganuse vallas on samuti
koostamisel uus üldplaneering, siis võib osutuda vajalikuks
koostöö Viru-Nigula ja Lüganuse valla territooriumil paikne ro- 3. Võtame teadmiseks.
hevõrgustiku korrigeerimiseks.
3. Seoses piiriüleste era- ja avalikult kasutavate teede olema-
soluga võib osutuda vajalikuks koostöö teede halduse- ja
hoolduse valdkonnas, kuna teed paiknevad kas valdade vahe-
lisel piiril (näit. Tupiktee) või siis jätkuvad piiriüleseelt (näit. Selgitame, et Kõrtsi KÜ puhul on üldplaneerin-
Aiandusühistu ja Kolmnurga teed, https://arcg.is/1u8mXi). gus kajastatud andmed korrektsed ning
Lisaks märgin, et näitate maardlate ja mäeeraldiste kaardil (Lisa 9) 16.12.2021 seisuga on tegemist aktiivse
aktiivse mäeeraldise teenindusmaana Kõrtsi katastriüksuse mäeeraldise teenindusmaana. Vastuolule ei ole
(15401:002:0189) lõunaosa, mis ei ole Maa-ameti andmetel kor- tähelepanu juhtinud ka Maa-amet.
rektne. Mitteaktiivse mäeeraldise aktiivsena esitamine võib mõjutada
sinna moodustatud (piiriülese) pärandkultuuriala
155 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
(https://arcg.is/0SraOq, https://pk.rmk.ee/parandkul-
tuur/JH/JH072.jpg) toimimist.
Kooskõlastamine Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p Võtame teadmiseks.
37 ja planeerimisseaduse §85 lg 1, Viru-Nigula Vallavalitsuse taot-
Rakvere Val- 22.12.2021 nr
luse Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõjustrateegilise
lavolikogu 13
hindamise aruande eelnõu kooskõlastamiseks, Rakvere Vallavolikogu
otsustab:
1. Kooskõlastada Viru-Nigula valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamisearuande eelnõu.
2. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
Võtame teadmiseks.
Vastuvõtmine Erametsaomandi kasutamise piirangute seadmine
Selgitame, et üldplaneeringuga ei ole seatud
MTÜ Eesti e-kiri 16.05.2022 Metsanduslik tegevus maatulundusmaal on pikaajaline protsess, mis otseseid piiranguid eraomandis olevale met-
Erametsaliit eeldab järjepidevust. Paljud erametsaomanikud on kavandanud eri- sale. Puhke- ja loodusliku maa-ala osas on ÜP-
nevaid metsamajanduslikke tegevusi alates noore metsa hooldami- ga seatud tingimus: „Tagada kõrghaljastuse
sest kuni küpses metsas lageraieni. Kui üldplaneeringuga kavanda- või metsa säilimine võimalikult suures mahus.
takse senist metsamajandamise praktikat muuta, tuleb muudatusega Raiete kavandamisel tagada ala puhkeväärtuse
hõlmatud maaomanikke käsitleda planeerimisseaduse § 76 lõike 2 säilimine“. Puhke- ja looduslike maa-alade pu-
kohaselt isikuna, kelle õigusi planeering võib puudutada ning §76 hul on üldjuhul tegemist munitsipaalomandis
lõike 4 kohaselt ka teavitada. Teavitamine peab olema individuaalne olevate rohealadega. Kalvi ranna puhkealaga
ja omanikule tuleb selgitada mis konkreetselt tema kinnistul seni- kagust piirnevale eramaale jääb 100m ulatuses
sega võrreldes muutub. Kalvi puhkeala.
Planeerimisseaduse kohaselt tuleb üldplaneeringu ja keskkonnamõju Konkreetseid raieid puudutavad tingimused on
strateegilise hindamise protsessi erinevatest etappidest metsaoma- seotud RMK maadele jäävate KAH aladega.
nikke, kelle õigusi planeering võib puudutada, hoida kursis toimu-
vaga.
Milliseid piiranguid saab seada
Põhiseaduse § 32 kohaselt sätestab omandi kasutuse kitsendused
seadus. Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 21 kohaselt on
156 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
üldplaneeringu üheks ülesandeks asula või ehitiste kaitseks õhu-
saaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähenda-
miseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel
langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine.
Metsaseaduse 231 sätestab: planeeringuga asula või elamu kaitseks
õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähen-
damiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa
majandamisel võib kohaliku omavalitsuse üksus kokkuleppel maao-
manikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel
raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele.
Eeltoodust tuleneb, et Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 21
alusel ei saa planeeringuga lageraiet keelata, saab seada piiranguid
langi suuruse ja raievanuse osas. Lisaks eeldab senisele metsandus-
likule tegevusele piirangute seadmine Metsaseaduse § 231 alusel
metsaomanikega kokkuleppe saavutamist.
Piirangutest tuleneva saamata jäänud tulu kompenseerimine
Metsandusliku tegevuse majanduslik tulu tekib metsaomanikele pea-
miselt uuendusraiete käigus. On metsatüüpe, kus metsa uuendamise
võttena saab rakendada ainult lageraiet. Lageraiete keelamine tä-
hendab metsaomanikule saamata jäänud tulu ning metsaomanikel
on õigustatud ootus, et see temale kompenseeritakse. Looduskaitse-
seaduse alusel kehtestatud piiranguid metsa majandamisele kom-
penseeritakse nendes metsades, kus majandamine on tugevasti pär-
situd (peamiselt tähendab see lageraiete keeldu) kompensatsiooniga
110 eurot/ ha ning leebemate piirangute korral 60 eur/ha aastas.
Kuna metsaomaniku jaoks ei ole oluline millise regulatsiooni
alusel piirang kehtestatakse, tuleb ka planeeringute käigus
tehtud piirangute tulemusel omanikule saamata jäänud tulu
kompenseerida sarnaselt looduskaitseseaduse alusel kehtes-
tatud piirangutele.
157 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Täname, kui olete eelkirjeldatud tingimustega planeeringu koostami-
sel juba arvestanud või võtate need ettepanekud arvesse hilisema
menetluse käigus.
Lähteseisukohad 1. Kui üldplaneeringuga kavandatakse senist metsamajandamise 1. Erametsaliitu kaasatakse planeerimisprot-
praktikat muuta, tuleb muudatusega hõlmatud maaomanikke käsit- sessi. Huvitatud osapooli teavitatakse vastavalt
01.02.2019
leda planeerimisseaduse § 76 lõike 2 kohaselt isikuna, kelle õigusi PlanS §76-le.
planeering võib puudutada ning § 76 lõike 4 kohaselt ka teavitada.
LS-i on lisatud MTÜ Eesti Erametsaliit ptk 3.1.
Teavitamine peab olema individuaalne.
1. Ettepanekuga arvestatakse vastavalt PlanS-
Planeerimisseaduse kohaselt tuleb üldplaneeringu ja keskkonnamõju
le planeeringu koostamise käigus.
strateegilise hindamise protsessi erinevatest etappidest metsaoma-
nikke, kelle õigusi planeering võib puudutada kaasata planeerimis- LS ja KSH VTK parandamise vajadus puudub.
seaduse § 81 lõike 1; § 82 lõike 4; § 85 lõike 1; § 87 lõigete (1) ja
(5); § 88 lõigete (1) ja (3) sätteid jälgides.
2. Põhiseaduse § 32 kohaselt sätestab omandi kasutuse kitsendused
seadus.
Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 21 kohaselt on üldplanee-
ringu üheks ülesandeks asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra,
tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või met-
satulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele
ja raievanusele piirangute seadmine.
Metsaseaduse § 231 sätestab: planeeringuga asula või elamu kait-
seks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu
vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud
metsa majandamisel võib kohaliku omavalitsuse üksus kokkuleppel
maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemi-
sel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele.
Eeltoodust tuleneb, et planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 21
alusel ei saa planeeringuga lageraiet keelata, saab seada piiranguid
langi suuruse ja raievanuse osas.
158 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Lisaks eeldab senisele metsanduslikule tegevusele piirangute sead-
mine metsaseaduse § 231 alusel metsaomanikega kokkuleppe saa-
vutamist.
Lähteseisukohad 1. Ettepanekud puuduvad LS ja KSH VTK osas. 1. Valdkonna laiemate suundadega arves-
tatakse üldplaneeringu täpsusastmes.
Levikom 18.02.2019 Ettepanek arvestada laiemalt uute suundadega: kauglugemine ja -
Eesti OÜ juhtimine, ennetav hooldus, tehnoloogiate kombineerimine LS ja KSH VTK parandamise vajadus puudub.
(maakaabel, juhtmeta raadiolink püsiühendus, mobiilne 4G ühendus)
vajaliku signaali loomiseks kasutajaskonnale.
Eelnõu Palun arvestada järgmisi asjaolusid, mis parandaksid kogukonna 1.-2. ÜP-s on arvestatud Tigapalu tervisera-
eluolu. jaga, mis liigub mööda Kronkskalda pankranni-
R. Türkel 12.12.2020
kut kuni Võle-Vainupea-Kunda teeni. Toolse
1. Registreerida matkarajana kunda l piirilt Kronkskalda uuselamu- asub naabervallas, teeme koostööd Haljala val-
rajoonist pankrannikut pidi kuni pärandkultuuri leiuni Toolsel asuva lavalitsusega matkaraja edasise võimaliku kul-
endiste metsavahi maja varemeteni, kirjaniku- ajakirjaniku Ott Kooli gemistrassi osas.
sünnikoduni.
2. OK sünnikodu juurest metsarada pidi tekib ring läbi Toolse LKA ja
RMK alade Koidu tn lõppu.
3. Nimetatud raja keskpaika merepoolsesse ossa võiks rajada kena 3. Ei arvesta. ÜP-s on kajastatud ilusa vaatega
vaateplatvormi vaatega Kunda lahele. Vaade on avar : sadamast koht Kronkskaldal, lisaks on kavandatud pers-
Toolse lossi varemeteni. Samas on võimalus jälgida kevad- ja sügis- pektiivne ühendustee (nt köisraudtee)
rände aegu arvukaid veelinde nagu haned, luiged, pardid jne. Kronkskalda ja Kunda sadama vahel.
4. Koidu tn lõppu RMK alale on hea kui rajatakse "legendaarne" lõua- 4. Teema on liiga detailne ÜP täpsusastmes kä-
tõmbamisekoht. Võiks olla katusealune , välikäimla, lõkkeplatsikoht sitlemiseks.
puhkamiseks pingid.
5. Kunda linna elanikel puudub ka lemmikloomadele jalutusrada loo- 5. Üldplaneeringu koostamisel kaalume antud
duses. Alles jäänud RMK metsatukakestel on värbkaku, händkaku, alade määratlemist KAH aladena koostöös
kodukaku herilasviu pesitsusalad. Kui keskkonnaamet antud ettepa- RMK-ga.
nekud kinnitab, suureneb KAH ala Kunda - Toolse piirkonnas. Säilik-
sid ka metsakoosluses olevad maikellukesed, harilikud lodjapuud jm
159 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
vääriselupaigad. Nimetatud rada kasutatakse linnaelanike , õpilaste
ja tervise jooksjate, suusatajate poolt. Koht väärib loodusnautlejale
suurt tähelepanu. Mainitud puhke- , matkaala on ainuvõimalik väl-
jaspool Kunda linna piiride.
Lähteseisukohad 1. Teeme ettepaneku lisada planeeringu lähteseisukohtade ja kesk- 1. Ettepanekuga arvestatakse. Eesti mereala
konnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse doku- planeering lisatakse LS ptk 2.3. Viru-Nigula
Eestimaa 22.02.2019 nr
mentidesse nõue tagada mõlemas protsessis kooskõla välja tööta- valla üldplaneeringu lahenduse väljatöötamise
Looduse 3/21
tava riikliku merealade planeeringuga. alused.
Fond (ELF)
LS dokumenti täiendatakse.
Saadan Elering AS poolt täiendused Viru-Nigula valla üldplaneerin-
Arvamuse Arvestame ettepanekutega ja täiendame sele-
gule:
andmine tuskirja.
Elering AS • Praegu on käsil 110 kV õhuliini Rakvere-Püssi L103 rekonst-
E-kiri 14.06.2022 rueerimine endise 220 kV õhuliini Püssi-Kiisa L206 liinikori-
doris. Eeldatavalt lõppeb ehitus aastal 2023.
• Aastatel 2029-2030 on kavas rekonstrueerida 330 kV õhuliin
Püssi-Rakvere olemasolevas liinikoridoris.
• Valla territooriumil olevatest alajaamadest on kavas rekonst-
rueerida Kunda 110 kV alajaam, aastatel 2023-2025.
Eelnõu Palun teha Viru-Nigula KSH aruandes ptk 7.15.7 Mõju elektrivõrgule Parandame KSH aruannet.
järgnev parandus: Kunda linna varustatakse elektrienergiaga Kunda
11.01.2021
110/6 kV alajaamast, mis saab oma toite Rakvere ja Püssi 330 kV
alajaamadest.
Lähteseisukohad 1. Edastame Elering AS-le kuuluvate olemasolevate elektri- ja gaasi- 1. Ettepanekuga arvestatakse planeerin-
taristu objektide asukohad Viru- Nigula vallas, mida tuleb üldplanee- gulahenduse väljatöötamisel.
28.02.2019 nr
ringu koostamisel arvesse võtta.
11-4/2019/98-2 LS ja KSH VTK parandamise vajadus puudub.
2. Planeeringus arvestada elektrivõrgu kaitsevööndite ja gaasivõrgu
2. Ettepanekuga arvestatakse
kaitsevöönditega.
planeeringulahenduse väljatöötamisel.
LS ja KSH VTK parandamise vajadus puudub.
160 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Lähteseisukohad 1. Täiendava raudteetrassi rajamine Kunda Sadamani, suurendaks 1. Ettepanekuga arvestatakse planeerin-
oluliselt ettevõtte tegevuse võimalusi. gulahenduse väljatöötamisel.
Baltic Tank 04.03.2019
AS LS ja KSH VTK parandamise vajadus
puudub.
Lähteseisukohad 1. Seoses “Viru-Nigula valla üldplaneeringu keskkonnamõju stratee- 1.-3. Ettepanekut ja võimalusi kaalutakse
gilise hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõu” peatüki 2.2.4 üldplaneeringu koostamise käigus.
AS Estonian 04.03.2019
“Tehniline taristu ja teed” alapeatükiga “Raudtee” teeme ettepaneku
Cell LS ja KSH VTK parandamise vajadus puu-
täiendava raudteetrassi rajamisel Kunda sadamani lisada raudtee pi-
dub.
kenduse lisaharu Estonian Celli.
1.-3. Raudtee koridor on üldplaneerin-
2. Seoses “Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohtade eel-
gusse märgitud strateegiliste eesmärgina.
nõu” peatüki 2.2 “ÜPga lahendatavad ülesanded” tabeli punktiga 1
ÜP joonisel on raudtee lisaharu kulgemine
“Transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sh kohalike teede,
Kunda sadamasse märgitud indikatiivsena,
raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest
mis ei tähenda lisaharu konkreetset asu-
tekkivate kitsenduste määramine” teeme ettepaneku ettevõtlust
kohta looduses. Juhul, kui lisaharu raja-
toetava taristu tagamiseks tõsta lubatud rekka kaalupiirangut
mine päevakorda tõuseb, siis kaalutakse
(praegu kehtiv kuni 52 tonni) Kunda tööstuste ja sadama vahelisele
trassi kõige optimaalsem koridor, mille
autotrassile (Jaama ja Uus-Sadama piirkond). Sellest lähtuvalt pa-
juures arvestatakse muuhulgas ka ette-
lume kaaluda ettepanekut renoveerida Kunda sild.
võtjate huve.
3. Seoses “Viru-Nigula valla üldplaneeringu lähteseisukohtade eel- Kunda silda hetkel rekonstrueerida ei ole
nõu” peatüki 2.2 “ÜPga lahendatavad ülesanded” tabeli punktiga 18 plaanitud. Tegemist ei ole ka ÜP küsimu-
“Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sh projekteeri- sega. Hetkel on valla soov Kunda linna lä-
mistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse biv transiittee (Selja tee, osaliselt Rakvere
juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu mnt ja Jaama tänav) üle anda riigile.
ja hajastusnõuete määramine” teeme ettepaneku kaaluda Estonian ÜP eelnõu Maakasutuse ja ehitustingi-
Celli laienemise otstarbeks naabruses olevaid kinnistuid, toetamaks muste peatükis on välja toodud erinevates
Viru- Nigula valla missiooni ettevõtluse laienemiseks ja kindlaks tu- piirkondades kehtestatavad tingimused.
levikuks. Estonian Celli võimalik laienemine välja-
poole Jaama tn 21 kinnistut liigub see ha-
jaasustuse piirkonda, mille kohta kehtivad
nii üldised ehitustingimused kui ka Tabelis
1 (Piirkondlikud ehitustingimused Viru -Ni-
gula vallas) toodud tingimused. Eelnõu ei
161 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
piira liigselt Estonian Celli võimalikku laie-
nemist.
Eelnõu Samuti juhime tähelepanu, et muudetava valla üldplaneeringu koha- Täiendame seletuskirja.
selt jääks liitsiht loodava rohevõrgustiku ala rohealasse (P1). Rohea- Raadamistööde osas rohealas sõnastust
Kunda Sa- 12.01.2021
las ei ole aga raadamistööd lubatud. Ilma regulaarseid raadamistöid täiendatud – „Ei ole üldjuhul lubatud raa-
dam AS liitsihil teostamata ei ole võimalik tagada tuulepaakide eesmärgipä- damine.“
rast tööd. Seetõttu palume välistada liitsihi ja tuulepaakide maa loo- Tuulepaagid lisatud ÜP joonisele ja sele-
dava rohevõrgustiku rohealast ja määrata see ala Sadama maa- tuskirja, et tagada nende töövõime säili-
alaks. mine. Tuulepaakide rohevõrgustikus paik-
nemine ei takista hooldustööde (võsast
puhastamine) teostamist.
Maa juhtotstarbe muutmine sellel eesmär-
gil ei ole vajalik.
Lähteseisukohad 1. Rööbastranspordi võimaluste kaalumise juures näha ette Rakvere- 1. Ettepanekuga arvestatakse.
Kunda kaubaraudtee pikendamise võimalus Kunda sadamani. Selleks
04.03.2019 LS täpsustatakse.
näha ette võimalikud alternatiivsed raudteekoridorid, käsitleda raud-
tee ristumiskonflikte Kunda jõe ja teedega, kõrguste konflikti jne. 2. - 4. Ettepanekuid analüüsitakse ja kaa-
lutakse planeeringulahenduse koostamisel.
2. Tehnilise taristu ja teede teema juures näha ette võimalus Kundas
veel ühe liigi, torutranspordi kasutusevõtuga, täpsemalt toruühen- LS ja KSH VTK parandamise vajadus puu-
duse rajamiseks Rakvere-Kunda kaubaraudtee lõppjaama ja Kunda dub.
sadama vahel, mis võimaldaks kordades suurendada läbi Kunda sa-
5. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepa-
dama töödeldavaid vedelkaupade mahte. Tehnilised väljakutsed: to-
nekuid kaalutakse põhjalikult planeeringu
rutranspordi võimalike koridoride määramine, ristumised täna-
koostamise käigus.
vate/maanteega, looduskaitse meetmed jne
LS ja KSH VTK parandamise vajadus puu-
3. Tehnilise taristu ja teede teema juures töötada läbi mõjud, mis
dub.
võivad tekkida autotranspordi transiitliikluse ohjamisega Kunda lin-
nas: 2030+ programmi raames mainitud regulaarne laevaühendus 6. Ettepanekut kaalutakse ÜP koostamise
Soome ja Eesti vahel võib käivituda lähiaastatel. Sh. kaubaautode käigus.
ootealad, sellega kaasnevad lisateenused ning võimalikud ohud.
LS ja KSH VTK parandamise vajadus puu-
4. Tehnilise taristu ja teede teema juures näha ette eesmärk anda dub.
Uus-Sadama tee kui Põdruse-Kunda-Pada tugimaanteed nr 20 Kunda
162 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
sadama ja piiripunktiga ühendav eratee üle riigile kasutamiseks ava-
likuna riigiteena (tugimaanteena).
5. Ranna ja kalda ehituskeelu vööndi vähendamise teema all näha
ette Madala kinnistu (34501:002:0017) kui Kunda sadama lõunaosa
detailplaneeringu alaga külgneva ja Kunda linna üldplaneeringu ko-
haselt sadama arendusalas oleva, perspektiivsete sadamarajatistega
kinnistu ehituskeelu vööndi vähendamine Kunda sadama lõunaosa
detailplaneeringus sätestatud ehituskeelu vööndi piirini (veepiirist 20
m).
6. Ettevõtluskeskkonna teema juures kaaluda nn tööstus- või toot-
miskaitsepiirkondade kehtestamist, sh Kunda sadama tagalas, ees-
märgiga mitte laiendada olemasolevaid või luua uusi loodukaitseala-
sid. Viru-Nigula valla tööstuskaitsepiirkondade olemasolu annaks in-
vestoritele kindlustunnet ning “olete oodatud” signaali (vs näide
Tartu miljarditehase kogemusest). Selline “kaitsepiirkond” annaks õi-
guse inimtegevusele erinevate tootmisprotsesside arendamisel koos
parima võimaliku tehnika rakendamisega ning lisandväärtuse loomi-
sega. Nt Aseri, Viru-Nigula ja Kunda tööstuste piirkonnad koos nende
potentsiaalsete arengualadega.
Eelnõu, e-kiri 1) Ettepanek: mitte muuta Lontova linnaosa külaks, vaid jätta jätku- 1) Mitte arvestatud. Tiheasustusala on
22.02.2021 valt tiheasustusala koosseisu, et rakenduks üldjuhul detailplaneeringu asustusüksuse piiridesse jääv territoorium, kus
A. Tull
nõue, kus elanikud saavad kaasa rääkida. on selgelt piiritletav kompaktse asustuse ja
hoonestusega ala, kus ehitised ja rajatised
2) Ettepanek: lisada Lontova ja Sadama tee kõik majad elamu maa-
paiknevad tihedalt üksteise kõrval. Praegu Lon-
aladena.
tova piirkond seda pole. Asustusüksuste piiride
3) Ettepanek: selgitada välja ja tagada piisav kaitsehaljastus Sadama muutmise ettepanek on tehtud lähtuvalt kom-
tee majadele, lisaks arvestada Natura 2000 elupaiga lähedusega. paktse hoonestusega ala paiknemisest. Linna-
Määrata turvaline jalgrada Lontovast mööda Sadama teed randa. line keskkond kui selline paikneb väiksemas
mahus, kui seda on asustusüksuse piirid täna.
4) Ettepanek: muuta riigile (vallale) kuuluvad katastriüksused maatu-
lundusmaadeks (90301:001:0145, 90301:001:0146, Seadusest tulenevalt vähendab see ka detailp-
90301:001:0147), mis asuvad või kattuvad rohekoridori või puhke ja laneeringu koostamise kohustust, aga samas
163 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
looduslike maa-aladega, sest sisuliselt on tegemist looduslike maa- on ÜP seletuskirjas välja toodud, et detailpla-
aladega, mille väärtuseid ega elustikku pole hinnatud. neeringu koostamise kohustus on nt ka juhul,
kui kavandatakse tegevust, millele on oluline
5) Ettepanek: lisada vastavalt Viru-Nigula valla rohevõrgustiku ana-
avalik huvi, mis väljendub ruumilises mõjus
lüüsile (Lisas 2), mis hõlmab rohevõrgustiku kaarte lisaks P1 kihile
naaberkinnistutele või väljakujunenud piirkon-
(puhke ja looduslik maa-ala) rohekoridori ala (rohekoridor), mis
nale laiemalt. Detailplaneeringu koostamine ei
ühendaks Kunda jõe hoiuala (Natura 2000 ala) Letipea metsadega.
ole ainuke viis elanikkonna kaasamiseks, mh
Antud ala kasutavad kahepaiksed, nahkhiired, suur- ja väikeulukid
on võimalik ja teatud juhtudel ka kohustuslik
ning linnud toitumis-, sigimis- ja elupaigana.
viia ka projekteerimistingimuste väljastamisel
6) Ettepanek: üldplaneeringu „Looduslike väärtuste“ peatükki lisada läbi avalik menetlus. DP kohustust ei ole või-
paisude betoonkehade eemaldamine Kunda jõelt prioriteedina Natura malik kehtestada valikuliselt, seega, kui
2000 ala kaitse eesmärkide saavutamiseks, seiklusturismi edendami- asustusüksuse piire ei muudeta, kehtib see ko-
seks. hustus ka elanikele. Kaasa saavad elanikud
rääkida alati, sest igasugune arendus-, sh ehi-
tusprotsess on avalik.
Täiendus okt 2021:
Kooskõlastamisele esitatavas planeeringula-
henduses on asustusüksuste muutmise ettepa-
nekud ÜP-st välja jäetud.
2) Mitte arvestatud. Need konkreetsed elamu-
maad on kaardil tähistamata, sest strateegili-
ses vaates ja pikemas perspektiivis, sadama
arenduse mõistes, seal tegelikult ei peaks
olema elamuid – need teemad on omavahel
konfliktis. See ei tähenda seda, et seal ei võiks
elamute funktsioon täna jätkuda ning kedagi ei
tõsteta sealt välja, küll aga tuleb juhtotstarbest
lähtuvalt arvestada, et sinna ei tuleks täienda-
valt elamuid juurde. Strateegiliselt on tehtud
otsus, et Kunda sadam peab saama areneda.
3) Üldplaneeringus on tootmise maa-alade all
toodud konfliktsete olukordade leevendamiseks
toodud tingimus: „Inimeste kaitseks õhusaaste
164 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
ja välisõhus leviva müra ebasoodsate mõjude
eest tuleb vajadusel rakendada ennetavaid ja
leevendavaid meetmeid. Eelistada tuleb meet-
meid, millega saab vähendada välisõhku paisa-
tavate saasteainete koguseid, lõhnahäiringuid
ning müra levikut välisõhku (ehituslikud, tehno-
loogilised). Täiendavalt võib rajada müra levikut
takistava/vähendava piirde ning jätta või rajada
kõrghaljastusega rohelise puhvertsooni (laius
sõltub kavandatavast tegevusest). Müra-
tõke/puhvertsoon tuleb üldjuhul rajada häirin-
gut põhjustava käitise piiridesse, va juhul kui
olulist häiringut põhjustav objekt on rajatud va-
rem“. Üldplaneeringuga ei saa lahendada ole-
masolevaid probleeme, vaid ennetada sarnaste
probleemide teket tulevikus.
Lontovast viib olemasolev jalgtee randa, täien-
dava jalgtee kavandamine, mis tingib suure liik-
luskoormusega Kunda sadama ühendustee üle-
tamist, ei ole kergliikluse kavandamise seisuko-
hast ohutu lahendus.
4) Osaliselt arvestatud. Varasemalt on
juba selgitatud, et kvaliteetse elukesk-
konna ja konkurentsivõimelise ettevõtlus-
keskkonna tagamise kompromissina lepiti
27.05.2020 Lontovas toimunud koosolekul
kokku, et ÜP planeeringulahenduses mää-
ratakse puhke- ja loodusliku maa-ala juh-
totstarve Lontova ja Kunda sadamapoolse
tootmismaa vahelisel alal.
90301:001:0145 asub terves ulatuses ja
90301:001:0146 osaliselt ÜP-ga kavanda-
taval puhke- ja loodusliku juhtotstarbega
165 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
maa-alal. 90301:001:0147 puhul on tege-
mist perspektiivse tootmismaa juhtotstar-
bega, mis on kooskõlas valla strateegiliste
ruumieesmärkidega.
5) Varasemalt on selgitatud, et Kunda jõe
hoiuala Letipea metsadega ühendav rohe-
võrgustiku koridor on olemasolevas ÜP la-
henduses juba kajastatud ning jääb Lon-
tova ja Estonian Celli vahelisele maa-
alale. ÜP lahenduses kajastatud rohevõr-
gustiku koridor on piisav selle toimimise
tagamiseks.
6) Varasemalt on selgitatud, et ÜP-s tuleb ar-
vestada kõikide väärtustega, sh piirkonna aja-
loo- ja kultuuriväärtustega. Kuna kõiki osapooli
rahuldava lahenduse leidmine seoses Kunda
mõisa paisuga ja ajaloolise miljöö taastamise
võimaluste üle otsustamine nõuab ÜP üldistu-
sastmest oluliselt täpsemat analüüsi ja lahen-
dusi, siis saab ja tuleb selle teemaga edasi te-
geleda juhtumipõhiselt järgmises etapis ning
soovitav on jõuda kompromisslahenduseni.
Täiendus jaanuar 2022:
4) Lähtuvalt Rahandusministeeriumi ettepa-
nekust on planeeringulahendust Lontova ela-
muala ja Kunda sadama ettevõtluse maa-ala
vahele määratud puhke ja loodusliku maa-ala
osas muudetud. Kuna antud maa-alale maaka-
sutuse juhtotstarbe määramise peamine ees-
märk on tagada puhvervöönd elamute ja sa-
dama arenguala vahel, siis ei ole võimalik selle
166 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
ala kasutamine puhkamiseks ja inimeste kogu-
nemiseks. Eeltoodust tulenevalt on antud maa-
alale jäetud maakasutuse juhtotstarve määra-
mata.
Selleks, et tagada puhvervöönd elamute ja sa-
dama arenguala vahel, on sinna tekitatud täien-
dav rohevõrgustiku koridor, mis aitab toetada
sõiduteest nr 17158 lõunasse jääva rohekoridori
funktsionaalsust ja sidusust. Lisaks paikneb alal
suures ulatuses ka kaitsealuse linnuliigi elupaik.
Rohevõrgustiku alal tegevuste kavandamisel tu-
leb arvestada rohevõrgustiku tingimustega.
Eelnõu 27.05.2020 toimus Lontovas avalik arutelu, mille eesmärk oli koha- Mitte arvestatud.
like elanike poolt välja pakkuda lahendusi, et säiliks kvaliteetne elu- Kvaliteetse elukeskkonna ja konkurentsi-
keskkond ja samas tagada toimiv ettevõtlus. Üheks oluliseks ettepa- võimelise ettevõtluskeskkonna tagamise
nekuks uude üldplaneeringusse on tekitada rohekoridor Stora Enso kompromissina lepiti 27.05.2020 Lontovas
tagant, mis kulgeb Lontova teega paralleelselt Letipea teeni sarna- toimunud koosolekul kokku, et ÜP planee-
selt Viru-Nigula valla rohevõrgustiku kaardiga (üldplaneeringu kaar- ringulahenduses määratakse puhke- ja
dil tähistatud kui P1). Rohekoridor tagaks mitmed olulised funktsioo- loodusliku maa-ala juhtotstarve Lontova ja
nid, mh oleks tegemist puhveralaga tootmismaade ja elamute vahel, Kunda sadamapoolse tootmismaa vahelisel
ala pakuks leevendust tolmu- ja müraprobleemidele, pehmendaks alal. 90301:001:0145 asub terves ulatu-
konflikte ettevõtete ja inimeste vahel. Lisaks toimiks rohekoridoris ses ja 90301:001:0146 osaliselt ÜP-ga ka-
asuv Lontova tee virgestusalana, kus käiakse kõndimas, jooksmas, vandataval puhke- ja loodusliku juhtots-
rattaga sõitmas ning kevaditi karulauku korjamas ehk ala on rek- tarbega maa-alal. 90301:001:0147 puhul
reatsoonilise ja tervendava väärtusega. on tegemist perspektiivse tootmismaa juh-
totstarbega, mis on kooskõlas valla stra-
Rohekoridori oluliseks ökoloogiliseks ülesandeks on tagada rohevõr-
teegiliste ruumieesmärkidega.
gustiku toimimine nii maastikulisel kui ka lokaalsel tasemel, et saak-
sid levida erinevad elurikkust tagavad looma-, taime- ja linnuliigid. Kunda jõe hoiuala Letipea metsadega
Ala lõunaosas asub kaks vääriselupaika, mis pakuvad elupaika ühendav rohevõrgustiku koridor on olema-
taime- ja loomaliikidele, keda mujal ei leidu ja on seega jäänud ha- solevas ÜP lahenduses juba kajastatud
ruldaseks. Vääriselupaigas kasvab vanade saarepuude all karulauk, ning jääb Lontova ja Estonian Celli vaheli-
lompides sigivad kaitsealused kahepaiksed, vanu puid kasutavad elu- sele maa-alale.
paigana nahkhiired (enamik looduskaitse II kategooria), kaitsealustst
167 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
lindudest pesitseb alal valgeselg-kirjurähn, kes vajab elamiseks ja
toitumiseks nii surnuid puutüükaid kui ka lamapuitu.
Seega on rohekoridoril vähemalt kaks olulist ülesannet- ühelt poolt
pakkuda inimesele erinevaid virgestavaid liikumisvõimalusi, kuid tei-
salt pakkuda kaitset haruldaseks jäänud liikidele. Ühtlasi tagab rohe-
koridori kestlikkus kvaliteetse elukeskkonna, selle kadumine aga hal-
vendaks olulisel määral elamistingimusi Lontova inimestele.
Eelnevast tulenevalt pakuti koosolekul välja lahendus, et tulevikus
vältida tekkivaid konflikte, mis on seotud rohekoridoride või puhke-
ja looduslike maa-alade kestmajäämisega, muuta riigile (vallale)
kuuluvad katastriüksused maatulundusmaadeks (90301:001:0145,
90301:001:0146, 90301:001:0147), mis asuvad või kattuvad rohe-
koridori või puhke ja looduslike maa-aladega, sest sisuliselt on tege-
mist looduslike maa-aladega. Ainult nii oleksid võrdselt tagatud ja
kaitstud kohalike inimeste, ettevõtluse ja looduskaitselised väärtu-
sed. Palun lisada vastavalt Viru-Nigula valla rohevõrgustiku analüü-
sile (Lisas 2), mis hõlmab rohevõrgustiku kaarte lisaks P1 kihile
(puhke ja looduslik maa-ala) rohekoridori ala (rohekoridor), mis
ühendaks Kunda jõe hoiuala (Natura 2000 ala) Letipea metsadega.
Lisaks, palun kaaluda tulevikus loomade liikumiskoridoride täienda- Mitte arvestatud. ÜP rohevõrgustiku ana-
vat kaardistamist ja uurimist, et selgitada välja peamised imetaja- lüüsi käigus on käsitletud olemasolevaid
tele, eelkõige suurulukitele (metskits, metssiga, põder, pruunkaru, kaarte ja Maanteeameti loomaõnnetuste
hallhunt, ilves) olulised rändekoridorid rohevõrgustikus, mis tagavad kaardirakendusse kantud andmeid. Liiku-
nende populatsioonide ökoloogilise sidususe maastiku ja ka lokaalsel miskoridoride täiendav uurimine on eraldi-
skaalal. seisvate uuringute teema ega kuulu ÜP
täpsusastmes lahendatavate ülesannete
hulka.
Kolmas ettepanek üldplaneeringu „Looduslike väärtuste“ peatükki on ÜP-s tuleb arvestada kõikide väärtustega, sh
soodustada paisude betoonkehade eemaldamist Kunda jõelt. Paisude piirkonna ajaloo- ja kultuuriväärtustega. Kuna
betoonkehadel puudub muinsuskaitseline väärtus erinevalt muudest kõiki osapooli rahuldava lahenduse leidmine
paisudega seotud objektidest, kuid need takistavad kalade rändeid seoses Kunda mõisa paisuga ja ajaloolise miljöö
(nt. harjus, meriforell, lõhi, jõesilm) merest jõkke ja vastupidi. See taastamise võimaluste üle otsustamine nõuab
168 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
võimaldaks soodustada eri kalaliikide populatsioonide kasvu Kunda ÜP üldistusastmest oluliselt täpsemat analüüsi
jõel nagu Sindiski, mis omakorda võimaldab suurendada rannakalu- ja lahendusi, siis saab ja tuleb selle teemaga
rite saaki ja sissetulekuid ning tekkivad kärestikud soodustaksid edasi tegeleda juhtumipõhiselt järgmises etapis
seiklusturismi edendamist. Praegusel kujul paisud on ebaefektiivsed ning soovitav on jõuda kompromisslahenduseni.
elektrienergia tootjad (sama koguse energiat saab toota palju kesk-
konnasõbralikumalt päikesepaneelidest kui hüdroenergiast), takista-
vad siirdekalade populatsioonide järelkasvu ja nendest saadavat ma-
jandustulu ning pärsivad seiklusturismi arengut Viru-Nigula vallas.
Lähteseisukohad 1. Lähtuvalt eelpool välja toodud ajaloolistest ja looduslikest aspekti- 1. Planeeringu koostamise käigus tutvus-
dest soovivad kohalikud elanikud Sadama tee ja Lontova majade tatakse elanikele sadama arenguplaane ja
Lontova ela- 04.03.2019
taga asuva tulundusmaa (katastri tunnusega 34501:001:0042; sih- kaasatakse elanikke aruteludele.
nikud totstarve 1: maatulundusmaa 100 %; pindala 13,4 h) sihtotstarbe
LS ja KSH VTK parandamise vajadus puu-
muutmist planeeritavast tööstusmaast elamumaaks, mis näekski tu-
dub.
levikus ette elamumaade või roheala rajamist rohekoridori näol
(märgala kahepaiksete sigimiseks). Hetkel on antud maa-ala kaetud
metsa, võsa ja loodusliku rohumaaga. Mets ja võsa on maa-alal väga
vajalik, sest summutavad müra ning takistavad tolmu ja teiste saas-
teainete levikut sadamast ja puiduterminalidest. Järelikult on taoline
puhvertsoon tööstuse ja elamute vahel esmatähtis ala, mille tööstus-
maaks muutmisel muutuvad elamistingimused kohalike jaoks olulisel
määral, st langeb kinnisvara väärtus, turistide arv kahaneb, mil-
jööväärtus kaob, keskkonna olukord halveneb, kahaneb piirkonna
ajalooline väärtus. Kõiki eelpool mainitud negatiivseid aspekte annab
vältida, kui Viru-Nigula vallavalitsus muudab ära senise üldplanee-
ringu, arvestades sealhulgas kohalike inimeste soovidega, Lontova
mitmekülgse ajaloo ja väärtusliku loodusliku taustaga.
Lähteseisukohad 1. Palun lisada ettepanek Viru-Nigula valla üldplaneeringusse vähen- 1. Ehituskeeluvööndi vähendamise et-
dada Ojaküla küla Toolse jõe äärset ehituskeelutsooni laiust. tepanekuid kaalutakse planeeringu
E. Mägi 14.03.2019
koostamise käigus põhjalikult.
Konkreetsem soov on taotleda Ojaküla küla Jaani kinnistu ehitus-
keelu tsooni vähendamist (katastritunnus 90201:001:0232). Kin- LS ja KSH VTK parandamise vajadus puu-
nistu sihtotstarve on 100% elamumaa, kus ehituskeelutsoon piirab dub.
olulisel määral eramu ja infrastruktuuri ehitust.
169 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Taotleme Jaani kinnistule EKV vähenda-
mist.
Eelnõu Sadama 7T8 OÜ (registrikood 14543974) omab Kunda linnas, Sa- Arvestame tehtud ettepanekuga ning täp-
dama tn. 7/8 ärimaad pindalaga 10999,0 m2 (katastritunnus sustame maa juhtotstarvet (Sadama tn
Sadama 7T8 12.01.2021
34501:002:0220). 7/8 maaüksusele määrame ärimaa juh-
OÜ totstarbe) ja korrigeerime rohevõrgustiku
Samal ajal alajaotuses "Strateegilised ruumieesmärgid" p2.3 on ro-
ala piire.
helise värviga märgitud kaardil "Rannikuäärne puhkeala" mis hõlmab
ka krunti Sadama 7,8. Puhke maa-alal on keelatud uute hoonete ehi-
tamine.
Korrigeerida tuleks ka rohevõrgustiku alade ulatust kus saab aren-
dada vaid rohevõrgustikuga arvestatavat majandustegevust mis ei
pruugi võimaldada antud krundil arendatavat tegevust.
Eelnõu 1. On arusaadav planeeringu koostaja soov täpsustada tuulepargi või 1. Meie hinnangul ei ole välistatud tuule-
üksiktuuliku sobivust detailplaneeringuga, kuid samas on oluline juba parkide rajamine rohevõrgustiku aladele.
Sunly OÜ 12.01.2021
üldplaneeringu koostamisel silmas pidada, et põhimõtteliselt sobiva- Oluline on tagada rohevõrgustiku säili-
tele aladele ei ole üldplaneeringuga kavandatud piiranguid. Näiteks mine, kuid tegemist on igakordse juhtumi-
kattuvad väga suures ulatuses perspektiivsed tuuleenergeetika alad põhise analüüsiga.
ning rohevõrgustiku alad. Üldplaneeringu eskiislahenduse lk 62 on
välja toodud: „Tuulepargi kavandamisel rohevõrgustiku alale tuleb
hinnata mõju võrgustiku sidususele ja toimimisele. Tuulikute asupai-
gad ning nendega seotud taristu tuleb paigutada nii, et rohevõrgus-
tikku ei killustata ja selle sidusus on tagatud. Samuti ei tohi langeda
tugialade kvaliteet“. Meie hinnangul oleks asjakohane revideerida ro-
hevõrgustiku alasid juba üldplaneeringu protsessi raames ning võtta
arvesse üldplaneeringuga kavandatud võimalikud tuuleenergeetika
arendusalad, kuivõrd just üldplaneeringuga saab hinnata ja korrigee-
rida rohevõrgustiku piire ning selle sidusust kogu valla ulatuses. Täp-
sema sotsiaalsete- ja keskkonnamõjude hindamise jätmine detailpla-
neeringu faasi on arusaadav, kuna see nõuab detailsemaid uurin-
guid, kuid on tähtis, et üldplaneeringus määratud tuuleenergeetika
170 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
aladel oleks võimalik ka detailplaneeringuid läbi viia ning mitte pla-
neerida perspektiivsetele tuuleenergeetika aladele ulatuslikku rohe-
võrgustikku.
2. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringu eskiislahenduse lehekülg 61 2. Teeme koostööd Keskkonnaametiga
kohaselt on tuuleenergeetika tootmiseks välistatud aladeks I kaitse- tuuleenergeetika tootmiseks välistatud
kategooria loomaliikide püsielupaigad ja muuhulgas merikotka pü- alade puhvervööndite määramisel. Ebakõ-
sielupaigast 2 km puhverala. Palume lähtuda sellest ka arendusalade lade ilmnemisel korrigeerime.
määramisel. Praeguses lahenduses ei ole arvestatud puhvri määra-
misel püsielupaigaga, vaid I kaitsekategooria loomaliigi elukohaga.
Lisaks, KSH aruande eelnõu kohaselt: „merikotka püsielupaikadest
on tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad kavandatud vähe-
malt 2 km kaugusele, millega eeldatavalt olulist negatiivset mõju ei
kaasne. Suuremate tuuleparkide arendamisel tuleb siiski hinnata
tuulikute ja nendega seotud infrastruktuuri mõjusid ka kaugemal kui
2 km“.
Eelnõu 1. Seletuskirja leheküljel 61 on toodud järgnev joonealune täpsus- 1. Korrigeerime viidet.
tus: 31 Üldplaneeringu koostamise ajal on tuulepark PlanS konteks-
Enefit Green 22.12.2020 nr
tis defineeritud kui mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid
AS TO-JUH-6/247
omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitis-
test ning rajatistest koosnev elektrijaam.
Eeltooduga seonduvalt juhime tähelepanu, et täpsustuses kajastatud
viide Planeerimisseadusele (PlanS) ei ole korrektne. Esitatud sõnas-
tuses on tuulepargi tähendus defineeritud Elektrituruseaduse § 42
lõike 2 alusel kehtestatud määruse Võrgueeskiri § 2 lõikes 19.
Palume joonealuse täpsustuse sisu korrigeerida.
2. Tulenevalt olulise ruumilise mõjuga ehitise (ORME) määratlusest 2. Täiendame seletuskirja.
on kuni 30 meetri kõrgune tuulik väiketuulik, millega tegeletakse
Väiketuulikute rajamist ÜP ei käsitle. ÜP
projekti tasandil. Üks üle 30 meetri kõrgune tuulik on valla kaalutlu-
esitab tingimused üksiktuulikutele (tuuli-
sotsus. Üldplaneeringus käsitletakse tuulikute asukohaks sobilike
kud, mis on kõrgemad kui 30m) ja tuule-
alasid alates kahest tuulikust, mis on kõrgemad kui 30 meetrit.
parkidele ORME tähenduses.
171 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Eeltoodust tulenevalt jääb ebaselgeks seletuskirjas kajastatud üksik-
tuuliku mõiste sisu ja selle täpsustamine läbi Olulise ruumilise mõ-
juga ehitise (ORME) määratluse väiketuulikuna. Lisaks juhime tähe-
lepanu, et väiketuulikut või selle kõrgust ORME ei määra.
Mida tähendab: „tegeletakse projekti tasandil“?
Mida peetakse silmas määratluse „suuremate tuuleparkide“ all? Kas
silmas on peetud tuulikute arvu, nende võimalikku kõrgust,
(kogu)võimsust või midagi muud? Selguse huvides palume nimeta-
tud määratlus sisustada konkreetsete (arv)andmetega.
3. Seletuskirja punktis 5.2.8.2 Päikeseenergia on toodud järgnevad 3. Korrigeerime sõnastust lähtuvalt KaM
tingimused: ettepanekust. „Päikeseelektrijaam peab
vastama õigusaktidega kehtestatud elekt-
• „Päikeseelektrijaamade detailplaneeringud, projekteerimistingimu-
romagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asja-
sed ja ehitusprojektid tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.“
kohastele standarditele.“
Juhime tähelepanu, et Kaitseministeeriumiga kooskõlastamine vaja-
dus ja juhud on reguleeritud ehitusseadustiku § 120. Oleme seisuko-
hal, et esitatud kujul ja sõnastuses kõiki eelnimetatud planeerimi-
sega ja ehitamisega seonduvaid menetlusliike koormav üldine ko-
hustuslik kooskõlastustingimus ei ole põhjendatud, selleks puudub
regulatiivne vajadus ning see toob kaasa põhjendamatu haldusme-
netlusliku koormuse nii omavalitsuse kui Kaitseministeeriumi tasan-
dil.
4. Oma sisult on vastuolulised järgnevad punktid: 4. Täpsustame tingimusi.
• Oma majapidamise või ühe tootmiskompleksi tarbeks on lubatud
päikesepaneelide lokaalne kasutuselevõtmine elamu õuealal või toot-
misterritooriumil (paneelid paigutatakse õuealale või hoonele);
• Päikeseenergia tootmiseks kasutatava katastriüksuse miinimum-
suurus on 1000 m²;
172 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Tutvudes Maa-ameti kaardirakenduses Viru-Nigula valla tänaste ole-
masolevate kruntide suurusega, siis torkab silma, et mitmedki ehitis-
tega hõlmatud elamumaa ja tootmismaa sihtotstarbega krundid on
väiksemad kui 1000 m2. Eeltoodust lähtuvalt jääb ebaselgeks, millis-
tele asjaoludele tuginedes on määratletud minimaalne katastriüksuse
suurus, millel (sh ka ehitisele paigaldatuna) tohib toota päikesepa-
neelide abil elektrienergiat.
Eelnõu Palun lisada ettepanek Viru-Nigula valla üldplaneeringusse vähen- 1.-5. Teeme Keskkonnaametile ettepaneku
dada Mahu küla põhjarannikul Mahu ojast idapoole jääva ala/Mere- ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Ehitus-
PurBus OÜ 12.01.2021
ranna kinnistu (90202:006:0360) ehituskeeluvööndi ulatust, et säili- keeluvööndi vähendamise võimalikkuse
(T. Tamm) tada ajaloolise rannaküla struktuuri. osas annab hinnangu Keskkonnaamet.
Põhjendused:
1. Ehituskeeluvöönd (EKV) 100 m piirab olulisel määral Mereranna
kinnistu, mille sihtotstarve on 100% elamumaa, sihipärast kasuta-
mist ja hoonestamist e. kompaktse õueala loomist erinevate hoone-
tega.
2. EKA piirides väljaspoole jäävale alale ehitamist takistavad kinnis-
tut läbivad Mahuranna tee ja Laura kinnistule viiv tee.
3. Kinnistu ehitusvõimalusi piirab ka Mahu oja, mille veekaitsevöönd
on 25m.
4. Mahu oja ja Laura kinnistule viiva tee vaheline ala on ehituseks
sobimatu soine pinnas, millel esineb üleujutusoht, kui meri on oja
suudme kinni lükanud, 2018 sügis.
5. Mahu küla küllaltki kompaktse põhjaranniku selgelt piiritletaval
alal (Mahu ojast ida poole) asuvad ajalooliselt hooned merele lähe-
dal. Põhjaranniku keskmine hoonete kaugus merepiirist on hetkel ca
47m. Mereranna kinnistu ehituskeeluvööndi vähendamine 50 meet-
rile looks teiste kinnistutega võrdse kohtlemise.
Lähtudes eeltoodust palun arvestada ettepanekuga Mereranna kin-
nistu ehituskeeluvööndi vähendamise osas kuni 50 meetrile.
173 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Eelnõu 1. Aseri Kesktänavalt peaks taastama vana tee, mis kulgeb piki kal- 1. Mitte arvestatud. Antud teelõik jääb
last läände (Nordi kinnistuni). üldplaneeringuga kavandatava sadama
P. Vehm 12.01.2021
maa-alale ja tootmise maa-alale. Kallas-
2. Samuti tuleks korda teha vana tee Reeskalda talu juurest Aseriaru
rada saab seni kasutada kuni pole sada-
teeni. Reeskalda tee pikendus Reeskalda kinnistul ei ole korralik tee.
mat ehitatud.
Teadmata isikud on toonud omaalgatuslikult, ilma kinnistu omani-
kega kooskõlastamata, telliskiviklibu meiemetsa teele. 2. Ei ole ÜP teema.
Eelnõu Teen ettepaneku rajada Kunda-Kaliküla kergliiklustee. Ettepanekuga on juba varasemalt arvesta-
tud. Kunda-Kaliküla jalg- ja jalgrattatee
M. Vasiljuk 07.12.2020 Asfalteeritud ja valgustatud kergliiklustee saaks alguse Põdruse-
on planeeringulahenduses kajastatud.
Kunda-Pada ja Kunda-Selja ristist ning lõppeks Kunda-Selja tee ja
Kaliküla väikekoha ristumisel. Eeldus tee rajamiseks on olemas,
kuna on võimalik jätkata Kundast juba väljuvat, kuid antud teeristis
lõppevat, kergliiklusteed.
Eelnõu Aseris on samasuguseid kohti veel mille juhtotstareks on märgitud Arvestame ettepanekuga, täpsustame
ühiskondliku ehitise maa-ala. maa-juhtotstarvet.
M. Sternhof 10.02.2021
Näiteks Elamumaad: Tsemendi põik, Tsemendi ja Rahva tänaval.
Rahva tn 10 on katlamaja (Tootmismaa)
Eelnõu Pargi 10, Aseri (15401:004:0310) on tootmismaa, miks on ÜP kaar- Arvestame ettepanekuga, täpsustame
09.02.2021 diakenduse maa juhtotstabeks märgitud Ühiskondliku ehitise maa- maa-juhtotstarvet. Määrame Pargi tn 10
ala. maa juhtotstarbeks tootmismaa.
Arvamuse Advokaadibüroo Walless kliendiks on Windpower OÜ (registrikood Selgitame, et Linnumäe katastriüksuse pu-
esitamine 12019950, edaspidi Windpower). Windpoweri huviks on asuda tule- hul on piirangu põhjuseks läheduses asu-
Windpower
vikus tootma tuuleenergiat talle kuuluval kinnistul aadressiga Linnu- vad eluhooned. Suurem osa maatükist
OÜ mäe kinnistu, Iila küla, Viru-Nigula vald (katastritunnus jääb eluhoonete 500 m puhvrisse, kus on
e-kiri 06.12.2021 90202:002:006, edaspidi Linnumäe kinnistu). Windpoweri huvides tuuleenergia tootmine välistatud. Maaük-
ja nimel on juba 17.02.2021 esitatud ettepanek, millega palusime suse kagunurgas olev ala, mis jääb elu-
hoonetest 500-750 m kaugusele, on täien-
174 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
laiendada perspektiivset tuuleenergeetika ala Iila küla lääneosas sel- davat kaalutlust vajav ala. Seal on tuu-
liselt, et see hõlmaks vähemalt osaliselt ka Linnumäe kinnistut (lisa leenergia tootmine võimalik juhul, kui elu-
1). või ühiskondliku hoone aluse maa omani-
kega, kes jäävad elektrituuliku mõjuraa-
Menetluse käigus meie ettepanekut arvestati ja tuuleenergeetika ala
diusesse, on saavutatud kokkulepe, ei
laiendati, märkides ka Linnumäe kinnistu idapoolse osa tuuleener-
esine olulisi visuaalseid häiringuid, müra
geetika tootmiseks põhimõtteliselt sobiva alana (lisa 2). Märgiti ka
ei ületa lubatud normtasemeid või infra-
seda, et arvestada tuleb lisaks nende tingimustega, mis valla kirjas
heli lubatud piirväärtusi.
välja toodud, sh kokkulepe 500-750 m kaugusele jäävate elu- või
ühiskondlike hoonete aluse maa omanikega. Seisuga 24.08.2021 oli Täiendame üldplaneeringu kaardiraken-
vastav muudatus ka üldplaneeringu Taristu joonisele kantud (lisa 3). dust ja Taristu joonist selles osas, mis
puudutab eluhoonetest 500-750 m kaugu-
Meile arusaamatul põhjusel on 5.11.2021 avalikustatud üldplaneerin-
sele jäävaid alasid.
gus laiendus uuesti kaardilt välja jäetud. Üldplaneeringu menetluses
esitatud arvamusi käsitlevas tabelis (lk 106) on märgitud: teeme
koostööd Keskkonnaameti jt ametiasutustega tuuleenergia tootmi-
seks põhimõtteliselt sobivate alade täpsustamiseks. Alade valikul on
lähtutud objektiivsetest kriteeriumitest (sh kaugus kaitsealustest lii-
kidest, elu- või ühiskondlikust hoonest, puhkealadest, kalmistutest
jne). Kaardirakendusse on lisatud võimalikud laiendamise tsoonid.
Tegemist on üldsõnalise põhjendusega, millest ei selgu, kas Windpo-
weri ettepanekut on arvestatud või mitte. Samas, kuna üldplanee-
ringu kaardile (joonis 4. Taristu) Linnumäe kinnistu laiendust uuesti
kantud ei ole, siis ei ole võimalik lugeda ka ettepanekut arvestatuks.
Oleme seisukohal, et tuuleenergeetika perspektiivne ala peab olema
üldplaneeringu kaardile kantud. Üldplaneeringu eelnõu joonisel „Ta-
ristu“ on märgitud ära konkreetsed alad, mida loetakse tuuleenergia
tootmise jaoks perspektiivikaks. Praegu jääb Linnumäe kinnistu
üldplaneeringu eelnõu osaks oleva kaardi „Taristu“ kohaselt ühe
perspektiivse tuuleenergeetika ala kõrvale.
See, et maaomanikega on vaja kokkulepped saavutada, ei tähenda,
et üldplaneering ei peaks ala perspektiivse tuuleenergeetika alana
ära määrama.
175 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Juhime tähelepanu, et nii kohtupraktikas kui ühiskonnas tervikuna
on korduvalt kinnitatud taastuvenergia tootmine on ülekaalukas ava-
lik huvi. Seega kui ei ole mingeid konkreetseid põhjuseid tuuleener-
geetikaks iseenesest sobivat ala laiendada, siis tuleks seda teha. Lin-
numäe kinnistul ei ole tuuleenergia tootmine looduskaitseliste kritee-
riumite alusel välistatud. Samuti ei välista seda riigiteede, kõrgepin-
geliinide, puhke-, loodusliku või kalmistu juhtotstarbega maa-alade
lähedus ega ranna või kalda ehituskeeluvöönd. Üldplaneeringu sele-
tuskirja järgi on vähim võimalik kaugus elektrituulikute ja elu- ja
ühiskondlike hoonete vahel 500 meetrit – lähtudes sellest kriteeriu-
mist oleks elektrituulikute püstitamine Linnumäe kinnistule põhimõt-
teliselt võimalik.
Perspektiivse tuuleenergeetika ala laiendamine Linnumäe kinnistule
on seejuures säästliku maakasutuse põhimõttega (planeerimissea-
duse § 12). Tuuleparkide rajamisel on vaja rajada ka seda teeninda-
vad teed, elektriliinid jm taristu. Üldise ressursi- ja keskkonnasäästu
huvides on see, kui vastav taristu teenindab korraga suuremat arvu
elektrituulikuid, kuna taristu rajamisele kuluv ressurss ja maahõive
on põhimõtteliselt sama suur sõltumata sellest, kas tegemist on näi-
teks kahe või kümne tuulikuga. Elektrituulikute arv, mida on võima-
lik erinevatele perspektiivsetele tuuleenergeetika aladele rajada, sõl-
tub samas ala pindalast (mida suurem on ala, seda rohkem elektri-
tuulikuid sellele rajada on võimalik). Seega võimaldaks perspektiivse
tuuleenergeetika ala laiendamine Linnumäe kinnistule rajada sellele
konkreetsele alale elektrituulikuid säästlikumal viisil.
Windpower palub seega Viru-Nigula üldplaneeringus laien-
dada perspektiivset tuuleenergeetika ala Iila küla lääneosas
selliselt, et see hõlmaks vähemalt osaliselt ka Linnumäe kin-
nistut.
Eelnõu Advokaadibüroo Walless kliendiks on Windpower OÜ (registrikood Teeme koostööd Keskkonnaameti jt ame-
12019950, edaspidi Windpower). Windpoweri huviks on asuda tulevi- tiasutustega tuuleenergia tootmiseks põhi-
17.02.2021
kus tootma tuuleenergiat talle kuuluval kinnistul aadressiga Linnu- mõtteliselt sobivate alade täpsustamiseks.
mäe kinnistu, Iila küla, Viru-Nigula vald (katastritunnus
176 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
90202:002:006, edaspidi Linnumäe kinnistu). Arendusplaani teemal Alade valikul on lähtutud objektiivsetest
on Windpower esindajad ka varasemalt suhelnud Viru-Nigula Valla- kriteeriumitest (sh kaugus kaitsealustest
valitsusega (osaledes mh Viru-Nigula valla uue üldplaneeringu eel- liikidest, elu- või ühiskondlikust hoonest,
nõu avalikul arutelul 10. veebruaril 2021). puhkealadest, kalmistutest jne).
Koostatava valla üldplaneeringu eelnõu käsitleb põhjalikult tuu- Kaardirakendusse on lisatud võimalikud
leenergeetika tootmist, nähes ette nii tootmiseks välistatud alad kui laiendamise tsoonid.
tingimused, mida tuleb järgida aladel, mis selleks põhimõtteliselt so-
bivad. Üldplaneeringu eelnõu kaardil „Taristu“ on märgitud ära konk-
reetsed alad, mida loetakse tuuleenergia tootmise jaoks perspektiivi-
kaks.
Linnumäe kinnistu jääb üldplaneeringu eelnõu osaks oleva kaardi
„Taristu“ kohaselt ühe perspektiivse tuuleenergeetika ala kõrvale.
Üldplaneeringu eelnõu kohaselt võiks tuulegeneraatoreid püstitada
Uraku kinnistule (katastritunnus 90202:002:0048) ja Kivinuka kin-
nistule (katastritunnus 90202:002:0123).
Käesolevaga teeb Windpower ettepaneku laiendada eelnimetatud
perspektiivset tuuleenergeetika ala Iila küla lääneosas selliselt, et
see hõlmaks vähemalt osaliselt ka Linnumäe kinnistut.
Windpower mõistab, et kinnistu käsitlemine perspektiivse tuuleener-
geetika alana üldplaneeringus ei tähenda veel elektrituulikute raja-
mise tingimusteta lubamist. Vastavalt üldplaneeringu eelnõule tuleks
tuulikute rajamiseks täiendavalt koostada detailplaneering ning viia
läbi erinevaid uuringuid.
Samas peavad üldplaneeringus seatavad maakasutuse tingimused
olema proportsionaalsed. Olukorras, kus Windpoweri poolt elektri-
tuulikute rajamine Linnumäe kinnistule ei ole ettenähtavalt välistatud
ning samas oleks kooskõlas säästliku maakasutuse põhimõttega, on
kohane jätta üldplaneeringuga võimalus kaaluda ala sobivust tuu-
leenergeetika arendamiseks järgmistes menetlustes, eelkõige de-
tailplaneeringu menetluses. Detailplaneeringu algatamise järel on
võimalik selgitada kas ja milliste parameetritega elektrituulikuid on
177 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
võimalik Linnumäe kinnistule püstitada ning kuidas neid tuleks erine-
vatest huvidest lähtuvalt täpsemalt paigutada.
Windpower palub käesolevas kirjas väljendatud ettepanekuga võima-
lusel arvestada juba enne üldplaneeringu vastuvõtmist. Kui see ei
peaks mingil põhjusel võimalik olema, on õiguspärane ka planeerin-
gulahenduse täpsustamine enne planeeringu vastuvõtmisele järgne-
vat avalikku väljapanekut.
Soovi korral on Windpower valmis oma ettepanekut ning sellega
seonduvaid asjaolusid täiendavalt selgitama Teile sobivas vormis.
1) Esiteks, koostamisel ÜP seletuskirja teksti ja joonistele tuleks 1) Selgitame, et tuuleenergia tootmise tingi-
Arvamuse
kanda kehtivate (detail)planeeringute ja ehituslubade alusel kõik muste all on toodud tingimus:
esitamine
Utilitas OÜ olemasolevad tuulealad, sh rajamisel olevad tuulepargid (nagu Kivi-
„Suuremate omaette maakasutust vajavate ük-
e-kiri 13.06.2022 hunniku ja Reinu kinnistute tuulepark).
siktuulikute ja tuuleparkide rajamine on võima-
2) Teiseks, koostamisel ÜP seletuskirjas peaks selguse ja tervik- lik vaid selleks põhimõtteliselt sobivatel aladel,
likkuse huvides esitama teabe, et DP tuulegeneraatorite võimsusele, mis on leitud eespool kirjeldatud metoodika alu-
margile ega tüübile piiranguid ei sea ning KMH tulemusena peeti sel. Täiendavalt on üksiktuulikute või tuulepar-
mõistlikult realiseeritavaks põhilahenduseks kahe 2,5 MW võimsu- kide püstitamine võimalik detailplaneeringu alu-
sega tuulegeneraatori rajamist. Täiendavalt tuleks koostamisel ÜP sel, mis on kehtestatud enne käesoleva üldpla-
seletuskirjas märkida, et nimetatud tuulegeneraatorite võimsuse neeringu kehtestamist“
suurendamine ei ole DP muutmine ning uue täiendava detailpla-
Üldplaneeringu täpsusastmes ei ole meie hin-
neeringu koostamine ei ole selleks vajalik. Juhul, kui võimsus ületab
nangul vajalik olemasoleva DP alusel kavanda-
2,5 MW ühe tuulegeneraatori kohta, tuleb läbi viia täiendav müra
tavate tuulealade eristamine ülejäänud pers-
modelleerimine.
pektiivsetest tuulealadest. Juhime tähelepanu,
3) Selgitame täiendavalt, et kaasaegsed elektrituulikud on väiksema et Kivihunniku ja Reinu kinnistute tuulepark on
müra emissiooniga, seega ei ole ette näha ka võimsama tuulegene- ainuke taoline tuuleala, mida on käsitletud ka
raatori paigaldamisel võimalikku müranormide ületamist ning DP-s perspektiivsete tuuleenergeetika alade kaardil.
kavandatud tuulikute omavaheline kaugus ca 215 m seab võimali-
2) Tegemist ei ole meie hinnangul üldplaneerin-
kele tuulikute võimsusele ka omad piirangud. Eeltoodust tulenevalt
gus reguleerimist vajava teemaga.
oleks koostamisel ÜP-sse siiski mõistlik lisada, et kui tulevikus soovi-
takse rajada tuulegeneraatoreid, mille võimsus ületab 2,5 MW ühe 3) Tegemist ei ole meie hinnangul üldplaneerin-
tuulegeneraatori kohta, tuleb teostada täiendav müra modellee- gus reguleerimist vajava teemaga.
rimine, võttes arvesse kavandatava tuuliku marki.
178 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Järgnevalt esitame oma täiendavad ettepanekud Viru-Nigula valla Selgitame, et tingimuse praeguse sõnastuse:
üldplaneeringule: „500 m – 750 m kaugusel elu- või ühiskond-
likust hoonest juhul, kui elu- või ühiskondliku
ÜP ptk 5.2.8.1 Tuuleenergeetika kohaselt tuleb tuuleener-
hoone aluse maa omanikega, kes jäävad elekt-
gia tootmise kavandamisel lähtuda kaalutlusotsusest (sh mõju hin-
rituuliku mõjuraadiusesse, on saavutatud kok-
damisest tuulepargi rajamisel 500 m – 750 m kaugusele elu- või
kulepe, ei esine olulisi visuaalseid häiringuid,
ühiskondlikust hoonest ning mõjuraadiusesse jääva maaomanikuga
müra ei ületa lubatud normtasemeid või infra-
on saavutatud kokkulepe ning „ei esine olulisi visuaalsed häirin-
heli lubatud piirväärtusi“ kohaselt on ennekõike
guid“. Siinkohal tuleb ÜP-s täpsustada, mis on oluline visuaalne häi-
oluline kokkuleppe saavutamine mõjualas ole-
ring. ÜP ei saa seada tingimusi, mida ei ole korrektselt defineeritud.
vate maaomanikega ja normtasemete jälgi-
Nimelt võib tuulegeneraator paista kaugele, kas ainuüksi tema nä-
mine. Oluliste visuaalsete häiringute hindamine
gemine mingist vaatekohast on oluline visuaalne häiring? Tuuli-
on kohaliku omavalitsuse kaalutlusruum (nt
kupargi nähtavus tundlikele vaatlejatele või vaadetes ei tähenda
varju langemine eluhoonele on oluline visuaalne
veel, et tuulikupargi visuaalne mõju ise kujuneks automaatselt oluli-
häiring).
seks1. Teeme ettepaneku: a) defineerida ÜP-s, mis on tuulegene-
raatori puhul oluline visuaalne häiring või b) jätta see tingimus
välja, kuivõrd visuaalse mõju hindamine on tuulepargi rajamise
üheks eelduseks.
ÜP lk 70 on toodud, et tuuleparkide kavandamisel tuleb arvestada Selgitame, et alapõhiste uuringute metoodika
„Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis“ toodud soovitustega. osas tuleb arvestada maismaalinnustiku
Kuivõrd ÜP koostatakse 15+ aasta perspektiivis ning selle aja jooksul analüüsis toodud soovitustega täpsemate
võib nimetatud analüüsi asemel olla koostatud rida muid analüüse, siis uuringute vajaduse, järelseire meetodite jms
ei saa ÜP seada tingimuseks, et justnimelt selle analüüsiga osas. Tingimus ei kohusta tuulikuala
tulebtuuleparkide kavandamiselarvestada. Siinkohal märgime, et planeerimisel selle tulemustest lähtuma.
14.04.2022 Tuuleenergeetika ümarlaual selgitas KeM-st Mariliis Paal,
et üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs on üldine dokument
ning kohapealsed detailsed uuringud on kindlasti täpsemad.„Üle-
eestilise maismaalinnustiku analüüsi” tehnilise kirjelduse kohaselt on
nimetatud töö eesmärk koondada olemasolevate andmetepõhjal üle-
eestiline teave maismaa linnustikust (peamised rändeteed,
ööbimis-, puhke-ja toitumisalad) analüüsina ja
kaardikihtidena.VõrdluseksÜP-le järgnevaDP raames teostatakse
ilmselt välivaatlused jms asukoha ning konkreetse liigi spetsiifilised
uuringud (nt kotkale jälgimisseadme paigaldamine jne). Mistahes üle-
eestiline uuring ei saa oma täpsusastmelt olla võrreldav DP KSH
179 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
raames läbi viidava (linnustiku) uuringuga ning DP menetluses
tuleks eelkõige keskenduda just asukohaspetsiifilisele mõjude
hindamisele. Vastupidine arusaam on ilmselgelt PlanS ja KeHJS-iga
vastuolus ning etteulatuvalt ei saa planeeringulahendust sõltuma
panna KSH välistest uuringutest. Eeltoodu ei tähenda muidugi, et
üleriigilise maismaalinnustiku analüüsiga asjakohases määras
arvestada ei võiks ega peaks. Seega ilmtingimata ei pruugi saada
arvestada eelpool viidatud analüüsiga, vaid pigem peaks see olema
toodud ÜP-s soovitusena või täiendava infona.
ÜP lk 70 on öeldud, et „tuuleparkide kavandamisel (DP staadiumis) Korrigeerime üldplaneeringu seletuskirja
tuleb täpsustada liikide levikuandmeid. Juhul kui leitakse uusi I või II järgmiselt: „Juhul kui peale üldplaneeringu
kaitsekategooriasse kuuluvate liikide elupaiku/kasvukohti, tuleb ka kehtestamist, tuulepargialade arendamise
nende puhul rakendada puhvreid liikide kaitseks.“ Siinkohal teeme faasis läbiviidavate uuringute raames
ettepaneku, et kui DP raames leitakse uusi I või II kaitsekategooriasse tuvastatakse uusi loodusväärtusi (sh tuulepargi
kuuluvate liikide elupaiku/kasvukohti, siis ei ole põhjendatud nende poolt potentsiaalselt mõjutatud liikide
puhul koheselt universaalsete puhvrite rakendamine, vaid võimalik leiukohad), arvestatakse nendega lähtuvalt
mõju tehakse kindlaksDP raames teostatavate detailsete uuringute konkreetsetest oludest DP koostamisel ja KSH
käigus (nt linnuvaatlused jms). Nt Saarde valla tuulikuparkide P14, läbiviimisel.“
P15, P16 detailplaneeringute keskkonnamõju strateegilise
hindamise käigus (planeering kehtestatud 15.04.2020 ning KSH
aruanne vastu võetud 22.01.2020) läbiviidud väike-konnakotka
uuringu tulemustest2selgus, et nn Mälgandi väike-konnakotkas
(KLO3001589) kasutas pesapuust valdavalt lääne-, edela-ja
lõunapoolseid avatud maastikke, vähem põhja pool ning täielikult
välditi kirde, ida ja kagu suunda. Sellest järeldusest tulenevalt on P15
arendusalal lubatud elektrituuliku rajamine püsielupaigast ca 500 m
põhjasuunas ning mitmekilomeetrine automaatne puhver ei ole
vajalik. Samuti leiti eelpool viidatud DP KSH linnustiku uuringu käigus
seni registreerimata väike-konnakotka pesapaik ning uuring tegi
kindlaks sealse väike-konnakotka võimalikud toitumisalad ning
tuulegeneraator paigutati ca 700 m kaugusele pesapuust.ÜP raames
puhvrite kasutamine on KeA andmetel õigustatud juhul, kui ÜP
koostamise käigus ei viida läbi detailsemaid linnustiku uuringuid.
ÜP kohasele tuulealale teostatakse DP ja selle KSH raames
180 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
detailsemad uuringud, mida saab arvestada
tuulegeneraatoriteasukohtade valikul, mistõttu ei oleDP KSH käigus
leitavate uute elupaikade puhulühetaoliste puhvrite rakendamine
enampõhjendatud.
Täiendame tingimusi üldplaneeringu sele-
ÜP lk 71 kohaselt „on tuuleparkidel oluline visuaalne mõju maastikule
tuskirjas järgmiselt:
ja vaadetele, mistõttu tuleb nende kavandamisel esitada visuaalse
mõju analüüs“; „väärtuslike maastike ja vaadete osas maastikele „Tuuleparkidel on oluline visuaalne mõju maas-
tuleb koostada maastikuanalüüs“.Teeme ettepaneku visuaalse mõju tikule ja vaadetele, mistõttu tuleb nende kavan-
hindamise teema kajastamiseks ÜP-s üheselt mõistetavana.Kuivõrd damisel esitada visuaalse mõju analüüs. Maas-
maastikuanalüüsi koostamine ning väärtuslike maastike/vaadetega tikuanalüüs koostatakse vajadusel, et kindlaks
arvestamine on üks osa visuaalse mõju hindamise protsessist(sh teha ümbritsevas maastikus leiduvad väärtu-
maastikuanalüüsi koostamine), siis selle eraldi välja toomine ei ole sed“
vajalik. Siinkohal võib ka viidata Eesti Mereala planeeringu protsessi „Tuulegeneraatorite, mobiilsidemastide, vesi-
käigus väljatöötatud juhendile ja metoodikale „Meretuulikuparkide ehitiste ja teiste maastikul domineerima jäävate
arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste objektide ehitamisel tuleb väärtuslike maastike
soovituste juhendmaterjal“,kus on palju asjakohast infot, mida saab ja vaadete osas koostada visuaalse mõju ana-
kasutada ka maismaa tuuleparkide visuaalse mõju hindamisel.Ühtlasi lüüs, et hinnata nende sobivust maastikku.
on vajalik üheselt mõistetavuse tagamiseks ÜP-s täpsustada Maastikuanalüüs koostatakse vajadusel, et
maastikuanalüüsimõistet-mis on selle töö eesmärk, sisu ning eeldatav kindlaks teha ümbritsevas maastikus leiduvad
väljund. väärtused“
ÜP lk 71 kohaselt „Masti ja pöörlevate labade varjud ei tohi langeda Ettepanekuga arvestatud osaliselt.
eluhoonetele võipuhkealale. Kui varjud langevad eluhoonetele või
Täiendame tingimuse sõnastust järgmiselt, et:
puhkealale, tuleb tuuliku paigaldamine kooskõlastada naabritega.“
„Tuulikute kavandamisel tuleb koostada
Märgime, et Eestis puuduvad varjutuse esinemisele kehtestatud varjukaart. Masti ja pöörlevate labade varjud ei
riiklikud normid. Seni on tuuleparkide mõjude hindamisel varjutuse tohi üldjuhul langeda eluhoonetele või
hindamiseks järgitud Saksamaal kehtivat dokumenti, mille alusel puhkealale. Kui varjud langevad eluhoonetele
loetakse vastuvõetavaks aastas maksimaalselt kuni 30 h või 30 või puhkealale, tuleb tuuliku paigaldamine
minutit päevas summaarset varjutust ühel hoonestusalal. Samas, kokku leppida mõjutatud maaomanikega.“
Rootsi ja Taani järgivad elamualadel 8 või 10 tunnist reaalset
Selgitame, et juhul kui varjud langevad
summaarset varjutamise kestvust aasta jooksul. Seega ÜP-s toodud
eluhoonetele, on tegemist häiringuga
nõue justkui iga varju langemine hoolimata varjutuse reaalsest
kolmandale osapoolele. See saab olla lubatud
kestusest aastastuleb kooskõlastada naabritega, on liialt piirav
181 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
ning ebaproportsionaalne.Pealegi on Riigikohus korduvalt vaid kokkuleppe alusel.
selgitanud, et kolmandate isikute huve tuleb kaaluda, ent see ei
Varjude modelleerimise nõuete sätesta-
tähenda nende nõusoleku küsimise kohustust ehk sisuliselt vetoõigust
mine ei ole ÜP täpsusastmes vajalik. Hin-
(vt nt RKHKo nr 3-18-2022, p 19).Teeme ettepaneku ÜP seletuskirja
damise metoodika pannakse paika DP KSH
täpsustada nii, et varjutuse hindamisel rakendada Euroopas kehtivaid
programmi koostamisel.
norme(kas nt Saksamaa, Rootsi või Taani praktika), DP käigus viia
läbi varjutuse modelleerimine, mida saab edukalt teha nt
programmiga WindPro. Kui tuulikud paigutatakse metsa või
metsaga piirnevale alale, siis tuleb varjutuse modelleerimisel
arvestada ka taimestiku andmestikuga, st metsaga, kasutades nt
alusandmetena Corine maakattekaarti. Selgituseks märgime, et mets
mõjutab oluliselt varjutuse esinemist ja kestust.
Arvamuse Alljärgnevalt esitame oma tähelepanekud Viru-Nigula valla Ettepanekuga ei arvestata. Kuna õigusakti-
esitamine üldplaneeringu eelnõule. dega on sätestatud piirväärtused ka infra-
helile elamutes ja ühiskondlikes hoonetes,
Üldplaneeringu ptk 5.2.8.1 Taastuvenergeetika on toodud tingimus,
siis on asjakohane see välja tuua. Ka Ter-
et kui soovitakse rajada tuulikud 500 m – 750 m kaugusel elu- või
e-kiri 07.12.2021 viseamet on KSH aruande eelnõu üle vaa-
ühiskondlikust hoonest, peab tagama, et müra ei ületaks lubatud
danud ja kooskõlastamisega vastava tingi-
normtasemeid või infraheli lubatud piirväärtusi.
muse asjakohaseks lugenud. Saarde valla
Juhime tähelepanu, et tuginedes uuringute andmetele on tuulikute detailplaneeringute KSH aruande eelnõule
poolt tekitatav infraheli (sagedus alla 20 Hz) nii madala sageduse me üldplaneeringus tugineda ei saa, kuna
ning tugevusega, mida inimkõrv ei kuule. Samasugusele järeldusele viidatud mõjuhindamine on teostatud konk-
on jõudnud ka Saarde valla tuulikuparkide P14, P15 ja P16 reetsele tuulepargile konkreetses asuko-
detailplaneeringute keskkonnamõju hindamise aruandes, mis on has. Erinevate tuuleparkidega kaasnevad
vastu võetud 20.01.2020 ning detailplaneeringud kehtestatud mõjud võivad olla erinevad. Nagu on too-
15.04.2020. Nimetatud KSH aruandes väidetakse järgmist: „Tuulikute dud ka ÜP KSH aruandes, siis sõltub tuule-
tekitatud infraheli on reeglina nii madalal tasemel, et vaid kõige pargi mõju kavandatavate tuulikute arvust,
keerulisemad aparaadid ja andmetöötlusprogrammid suudavad seda parameetritest, paigutusest, tehnilistest
registreerida ja ei ole reaalne, et inimesed tunnetaksid seda, samuti lahendustest, kaasnevast taristust jms. ÜP-
puudub risk inimese tervisele ja seda ka all seistes.“ Ning veel: ga konkreetseid tuuleparke ei kavandata.
„Tuulikutele lähimatel elamualadel ca 300-500 m kaugusel tuulikust
puudub oht inimese tervisele ning küsimus infraheli eksisteerimisest
tuulikuparkide alal on pigem teoreetilist laadi, kuna ka tuulikute
182 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
puudumise korral esineks looduses sarnase tugevusega, kuid
inimesele tajumatu infraheli.“
Peame oluliseks, et tähelepanu pöörataks reaalsetele tuulikute poolt
põhjustatud negatiivsetele mõjudele ning keskendutakse nende ära
hoidmisele/leevendamisele, mitte ei tekitata inimestele valehirme ja
ootusi. Seega palume eemaldada ÜP tekstis nõue tagada „infraheli
lubatud piirväärtused“ ning asendada see madalsagedusliku müra
(sagedus vahemikus 10-200 Hz) hindamise/modelleerimise
nõudega, mida saab edukalt teha tuulikute mõjude hindamisel kõige
laialdasemalt kasutusel oleva tarkvaraga WindPro. Samuti on Eesti
seadusandluses kehtestatud soovituslikud helirõhutasemed
madalsagedusliku müra häirivuse hindamiseks elamute elu- ja
magamisruumides ning nendega võrdsustatud ruumides öisel ajal
vastavalt Sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 42 „Müra
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“
ÜP peatükis 5.2.8.1 Tingimused tuuleenergia tootmiseks on kirjas, et Täpsustame ÜP seletuskirjas kõrge loodus-
„üldjuhul vältida kõrge loodusliku väärtusega taimkattega alasid. liku väärtusega taimkattega alade olemust.
Juhul, kui raadatava ala suurus on üle 100 ha, tuleb õigusaktide Kõrge loodusliku väärtusega taimkattega
kohaselt läbi viia keskkonnamõju hindamine.“ Mida on silmas peetud aladeks on Natura 2000 elupaigatüübid,
„kõrge loodusliku väärtusega taimkattega alade puhul?“ EELIS vääriselupaigad, looduslikus seisundis
andmetel jääb Viru-Nigula ÜP kavandatavatesse tuulealadesse nii III sood, loodusliku taimkattega rannikualad,
kaitsekategooria taimede leiukohti, vääriselupaiku, niitusid kui ka poollooduslikud kooslused (niidud), samuti
Natura 2000 elupaigatüüpe. Kuivõrd nimetatud tingimuse teine lause suurema pindalaga (vähemalt 5 ha) III ka-
räägib metsa raadamisest, kas siis peetakse hoopis silmas kõrge tegooria taimeliikide kasvukohad.
loodusliku väärtusega metsamaid?
Tunnustame Viru-Nigula valda, et olete üldplaneeringuga leidnud
mitmeid asukohti tuuleenergeetika arendamiseks ja aidanud seega
omalt poolt oluliselt kaasa taastuvenergia arengule Eestis.
OÜ Utilitas soovib Viru-Nigula vallale energiatootmise küsimustes olla
hea ja usaldusväärne partner ning loodame, et arvestate meie
183 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
ettepanekutega, mis aitavad kaasa taastuvenergeetika arendamisele
Viru-Nigula vallas.
Arvamuse Tutvusime Viru – Nigula valla üldplaneeringu lahendusega ning esi- Täiendame planeeringulahendust ning
esitamine tame arvamuse Toolse tee 15 kinnistu osas. muudame Toolse tee 15 maakasutuse juh-
Riigi Kinnis-
totstarbe elamumaaks.
vara AS 27.04.2022, nr 7- Toolse tee 15 kinnistut hetkel kasutab hooneid Politsei – ja Piirival-
7/477-1 veamet. Näeme, et Politsei– ja Piirivalveamet kasutab osaliselt hoo-
neid ka tulevikus. Kuna täna ei ole veel pikema vaate plaanid selgu-
nud, siis leiame, et kinnistu juhtfunktsioon võiks olla perspektiivse
elamuarenduse ala.
Arvamuse Tutvusime Viru - Nigula üldplaneeringuga ning teeme ettepaneku Selgitame veelkord, et kuna Toolse tee 15
esitamine Toolse tee 15 ( Kunda linn, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond) hooneid kasutatakse osaliselt sihtotstarbe-
kinnistu osas. Hetkel kasutab hooneid Politsei – ja Piirivalveamet. kohaselt ka tulevikus, siis on maa -alale
Näeme, et Politsei– ja Piirivalveamet kasutab osaliselt hooneid ka tu- juba määratud ärimaa juhtotstarve, kus on
08.11.2021, nr levikus. Kuna täna ei ole veel pikema vaate plaanid selgunud, siis võimalik segafunktsioonid – elamumaa,
AET-12/2021-289 leiame, et kinnistu juhtfunktsioon võiks olla mitme funktsiooniga ala ühiskondlike ehitiste maa jne.
või perspektiivse elamuarenduse ala.
Eelnõu, e-kiri Riigi Kinnisvaral on Viru-Nigula vallas 5 kinnistut. Ettepanekud on 4 Nõus ettepanekutega.
kinnist osas:
13.03.2021 Kuna Toolse tee 15 hooneid kasutatakse
• Toolse tee 15, Kunda linn. Hetkel kasutab hooneid Politsei – ja Pii- osaliselt sihtotstarbekohaselt ka tulevikus,
rivalveamet. Näeme, et PPA kasutab osaliselt hooneid ka tulevikus. siis muudetud ärimaa juhtotstarbeks, kus
Kuna täna ei ole veel pikema vaate plaanid selgunud, siis leiame, et kõrvalotstarvetena on võimalik nt nii ela-
kinnistu juhtfunktsioon võiks olla mitme funktsiooniga ala või pers- mumaa kui ka ühiskondlike ehitiste maa.
pektiivse elamuarenduse ala.
Mahu külas asuvatele maaüksustele mää-
• Koolisauna, Ametikooli ja Roo kinnistud (Mahu küla). Palume antud ratud elamumaa juhtotstarve.
kinnistutele lubada ka elamute rajamine (või olemasolevate hoonete
renoveerimist elamuteks). Antud kinnistu piirneb suvilate ja elamu-
tega, seega antud kinnistutele elamu või suvila rajamine on sobilik ja
aitab amortiseerunuid hooneid uuesti kasutusele võtta.
184 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
Koostamise ajal Minu esialgsed tähelepanekud seostuvad eelkõige Aseriaru ja Kalvi 1) Võtame teadmiseks.
e-kirjaga küladega, kuna sealt on minu esivanemad pärit ja rekonstrueerime
A. Järv
laekunud seal talumaja, mida suvekoduna peame.
ettepanek, Täpsustatud jaanuar 2022:
1) Aseri valla vanas planeeringus oli Aseri klindi pealne maastik Ase-
22.07.2020
riaru külas määratud tuulepargile. Mul on hea meel, et eskiisis on 1) Üldplaneeringusse on kehtivast detailp-
see nimetatud väärtusliku maastikuna, mida ta minu hinnangul kaht- laneeringust (kehtestatud Aseri Vallavoli-
lemata on. Tuulikute kontsentratsioon Aseriaru külas on hetkel piisav kogu 27.04.2005 otsusega nr 171) üle
ja minu hinnangul ei tohiks uusi alasid neile eraldada, mis on ka es- võetud Aseriaru külasse Kivihunniku ja
kiisis hetkel nii kajastatud. Reinu maaüksustele kavandatud detailpla-
neeringu ala, mida käsitletakse kui tuu-
leenergeetika tootmiseks põhimõtteliselt
sobivat ala.
2) Aseri klindi ja paemurru kohta ei leidnud üldplaneeringus sõnagi. 2) Kaalume kauni vaatega koha näitamist
Ometi on tegemist kauni kaitseala ja loodusobjektiga, mille potent- koos avaliku juurdepääsu tagamise vaja-
siaali puhkealana hetkel ei kasutata. Klindi kõrgus on 52 m (vrdl Tü- dusega.
risalu 30 m, Ontika 54-56 m) ja sealt avanevaid vaateid käivad ini-
mesed ikka autodega aeg-ajalt nautimas, kuigi tegemist tundub ole-
vat hästi hoitud saladusega. Paraku on klindil olev tee amortiseeru-
nud, Aseriaru küla keskusest klindile viivad ajaloolised teed on rohtu
kasvanud või põllumaana üles küntud. Samuti on täiesti võimalik
võtta ette matk Aseri savikarjääri äärest mööda mereäärt kuni Ase-
riaru rannaribani, mis pakub väga kauneid vaateid klindile ja merele.
Paradoksaalne, et kui Ontika on üle Eesti tuntud, siis Aseri klinti
unustatakse isegi üldplaneeringus mainida :) Klindil olev tee pakub
vähemalt kauneid vaateid ja ka matkaraja potentsiaal on seal minu
meelest väga kõrge. Samuti on klindil metallist trepp, mis on alles
jäänud NL piirivalvest ja võimaldab kaunist laskumist läbi kaitse all
oleva pangametsa. Seda võiks loodusturismi ja kohalike rannaligi-
pääsu vaatest samuti säilitada ja parandada.
185 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
3) Kalvi mõisaansamblit, kui Viru-Nigula valla ühte arhitektuuripärlit, 3) Kalvi mõis on kantud kinnismälestisena
pole samuti mainitud. Tegemist on küll eraomandiga ja ligipääs par- riiklike kultuuriväärtuste hulka, millega on
gile puudub, aga kas vallal mingit visiooni selle alaga seoses ei peaks tagatud selle väärtuste säilimine. Üldpla-
olema? neeringuga täiendavaid maakasutus- ja
ehitustingimusi eraomandile ei ole kavan-
datud. Kalvi mõisa kui väärtusliku objek-
tiga tuleb arvestada teiste tegevuste ka-
vandamisel piirkonnas.
Koostamise ajal 1) Kunda kehtivas planeeringus on mitmed tänavate pikendused 1) Arvestatud. Kunda Koidu tn ja Aia tn pi-
e-kirjaga (Koidu, Aia), et elanikud jõuaksid paremini kodudeni. Uues planee- kendused kuuluvad munitsipaalomandisse.
A. Aron
laekunud ringus neid ei näinud. Mõlemad on üldplaneeringusse kantud
ettepanek, perspektiivsete sõiduteedena.
Ettepanek need pikendused jätta. Juhul kui Aia tänava pikendus olu-
30.08.2020
liselt tõstab liikluskoormust kooli juures, siis kavandada alternatiivne
trass, näiteks Tähe tn pikendus linna sissesõidu ringteeni.
2) Joonis 4 (taristu) on toodud sadamad. Kundas ja Aseris on ainult 2) Arvestatud. Taristu joonist on täienda-
kaubasadama tähis. Planeeringus peab olema valla suuremates asu- tud, sh on sadama ja lautrikohtade teema
lates ka väikesadam ja väiksemates kohtades lautrikoht (näiteks all kajastatud, kaubasadam, väikesadam,
Kalvis olemas). lautrikoht, veemotosõidukite ala ja navi-
gatsioonimärgid.
3) Piirkondlikud ehitustingimused tabel 1 (p 3.4 lk 17). Kas kõik tin- 3) Piirkondlikud ehitustingimused on esita-
gimused on nii täpselt vajalikud? Näiteks aia kõrgus Kundas ja Ase- tud vaid eluhoonetele ning on vajalikud
ris. Juhul kui keegi tahab ehitada 4 kordse kortermaja või 3 kordse ehitustegevuse reguleerimiseks. Eluhoone
elumaja, siis see on uue planeeringuga keelatud. Aga näiteks Ojakü- max korruselisust Kunda linnas suurenda-
las oleks see lubatud. sime 5-ni. Teie poolt näitena käsitletud
Ojakülas (mis jääb hajaasustusse), on lu-
Arusaadavad on näiteks tabel 3 (lk 35) miljööväärtuslike alade nõu-
batud vaid üksikelamute rajamine ning
ded.
hoone kõrguse puhul tuleb lähtuda piir-
Ettepanek kitsendavad tingimused üle vaadata. kondlikust tavast.
186 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
4) Militaarpärandi (punkt 4.1.4 lk 34) loetelus ei paista väärtuslikke 4) Militaarpärandi objektid üle vaadatud.
objekte (Aseri osas ei oska hinnangut anda). Kas nõukogude päran- Üldplaneering ei käsitle militaarpärandina
dit sellisel kujul on vaja väärtustada? Pigem on need ohtlikud ja nt Kutsala (Kanguristi) seniitraketibaasi.
peab lammutama.
Ettepanek vaadata veelkord militaarpärand kriitilise pilguga üle.
5) Üleujutusalana määratletakse Kunda vanemates üldplaneeringus
5) Klindialuse maa-ala määramiseks
ka suurt osa klindialust maa-ala – näiteks Sadama tn (vastavalt 10
üleujutusalana ei näinud hetkel vajadust.
ja 50 aasta tõenäosusega).
Ettepanek vaadata üleujutusala ulatust (lk 45) ja võrrelda varase-
mate planeeringutega.
6) Tallinn-Narva maantee asukoht (p 5.1 lk 48 ja joonis 4) peab toe- 6) Tallinn – Narva mnt asukoht (sh nelja-
tama tulevikumaanteed, kus on võimalik sõita vähemalt 120 km/h, realiseks ehitamine) sõltub edasistest riigi
sarnaselt Tallinn-Tartu uue lõiguga. Tänane trass seda ei võimalda. otsustest. Meie üldplaneeringus on see
hetkel märgitud maakonnaplaneeringust
7) Lisada kõrge radooniga piirkonda ka Kunda, kus on varasematel
tulenevalt oluliselt muudetava teelõiguna.
mõõtmistel saadud kõrged näitajad (p 6.4 lk 64).
7) Arvestatud. Kunda on kõrge radooniga
8) Ettepanek näha planeeringus ette uusi perspektiivseid elamu- ja
piirkondade hulka lisatud.
tootmismaid.
8) Ettepanek vajab täpsustamist. Üldpla-
9) Uute elamumaadena eelkõige määratleda rannikuäärt – valla ilu-
neeringuga on ette nähtud võimalused
samates kohtades, et väärtustada valda hea elukeskkonnana. Vältida
tootmisalade laienemiseks ning atraktiiv-
kaldale ehitamist ja rannajoone sulgemist.
semates piirkondades (nt mereäärsetel
Tootmismaad planeerida kohtadesse, kus elamumaad/kaitsealad on aladel Mahu-Letipea piirkonnas) elamua-
kaugemal ja seeläbi häiring väiksem. renduse soodustamiseks.
10) Kunda rannas on lääne pool jõge skuutrite sõiduala, selles kohas 9) Mahu-Letipea piirkonnas on atraktiivse
on tehtud kaldtee merre (lautrikoht?). Surfareid ja jette koos sinna elu- ja puhkekeskkonna arendamiseks
lasta on ohtlik. Surfiala Kunda rannas asendada pigem Kunda lahe määratud elamu maa-ala juhtotstarve ning
idakaldal Letipea poolse alaga, kus surfarid käivad. on tehtud ettepanek ehituskeeluvööndi vä-
hendamiseks. Uusi tootmismaid elamute
11) Ettepanek maade sihtotstarve läbi vaadata - elamumaad Kundas
vahetusse lähedusse ÜP-ga kavandatud ei
on muutunud ärimaaks Ehitajate, Võidu tänaval. Lontova tee ja Sa-
ole.
dama tn elamute ala ei ole osaliselt määratletud, hetkel valge lai-
guna.
187 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
12) Täpsustavad küsimused: 10) Arvestatud. Kunda ranna läänepoolne
ala jääb vaid veemotosõidukite alaks. Sur-
- XX saj. Arhitektuuripärandina (lk 33) on nimetaud hooned 1870-
farite ala on määratud Kunda lahe idakal-
1991. Kas siin on vajalik mainida muinsuskaitse hooned eraldi näit.
dale.
Kunda muuseum?
11) Maa juhtotstarbeid osaliselt korrigee-
- Üldplaneeringus joonisel 4 on toodud ka kõik 4 paisu Kunda jõel.
ritud. Selgitame, et ÜP-ga määratud maa-
Kas need on planeeritud sellisel kujul jääma? P 4.2.5. lk 43 tekst jä-
kasutuse juhtotstarbed ei vasta üks-ühele
tab alles kõik võimalused. Keskkonnaametist on väga raske paisude
maatüki olemasolevatele maa sihtotstar-
säilimisele kooskõlastust saada.
vetele, vaid näitavad enamasti piirkonna
- Kuidas toimub seadustes planeeringuga maa sihtotstarbe muutus? valdavat maakasutuse juhtfunktsiooni. Nt
Kas saadetakse omanikele ka vastav teade? on elamumaa juhtotstarbega aladel luba-
tud äritegevus ning ärimaa juhtotstarbega
- Matkarada (laudtee) randa Kronkskaldalt otseselt planeeringus ei
aladel lubatud elamud jms kõrvalkasutu-
ole. Kas on vaja see lisada, kui on plaan see teoks teha?
sed, mis ei takista põhifunktsiooni täit-
mist.
12) Vastused küsimustele:
- Lk 33 muinsuskaitse hoonete eraldi mai-
nimine ei ole vajalik.
- KOV võib jääda paisude suhtes eriarva-
musele.
- Üldplaneeringuga määratakse maa juht -
otstarve, mis ei too endaga kaasa kohus-
tust olemasoleva sihtotstarbe muutmiseks.
- Perspektiivne ühendustee Kronkskaldalt
Kunda randa lisatud kaardile.
Eelnõu 1) Mis maa on keskuse maa-ala ja mille alusel see on valitud? 1) Keskuse maa-alad on määratud Kunda
parandamise ajal linna ning Aseri ja Viru-Nigula alevike kes-
O. Penek
e-kirjaga kustes, kus on tegemist multifunktsio-
laekunud naalse piirkonnaga, kus on lubatud ja soo-
ettepanek
23.03.2021
188 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
2) Puhke ja looduslik maa-ala on koos, selguse mõttes oleks vaja dustatud erinevate maakasutuse funkt-
eraldi. sioonide koostoimimine (vt ÜP seletuskiri
ptk 3.5.9).
2) Puhke ja looduslik maa-ala jaguneb ka-
heks alaliigiks: P1 ja P2. P1 alad on ette
nähtud säilitada looduslikuna ning P2 alad
3) Millisena jääb P2 Aseri karjäär kaardile? Mäeeraldise kihil karjäär on ette nähtud puhkamiseks ja virgestu-
näidatud. seks.
Rohevõrgustiku ala katab Aseri savikarjääri?
3) Aseri karjääri osas on esialgset ÜP la-
hendust muudetud. Lähiperspektiivis on
4) Meremetsa KÜ vaja riigil saada munitsipaalomandisse, võimalik
tegemist mäetööstusmaaga ning rohevõr-
ranna koht (endine Seili rand). Sealt ka matka- ja suusarada Musta
gustiku piire on korrigeeritud.
metsa (Aseri maastikukaitseala 2), Seal peaks olema tee ja parkla
koht.
4) See maa läheb tõenäoliselt RMK-le, kel-
lega on võimalik leping sõlmida tee ja
parkla ehitamiseks. KOV-il teoreetiliselt
5) Aiandusühistud on tiheasustusalast väljas, kas see tähendab, et
võimalik saada vaid teekoridor + parkla
sinna ei tule vee ja kanalisatsioonitrasse?
ala.
5) Mõlemad aiandusühistud on määratle-
6) Kas teede maa-alad ei peaks olema tähistatud liikluse maa-alana?
tud kui perspektiivsed reoveekogumisalad.
Momendil ainult Tallinn-Narva maantee.
6) Kõikide teede käsitlemine eraldiseisva
maakasutusena muudaks ÜP joonised väga
kirjuks. Sõiduteed on kajastatud sõidu-
teede kaardikihil mitte eraldi maakasutu-
sena. Transpordimaa sihtotstarve on luba-
tud kõikide maakasutuse juhtotstarvete
korral. Tallinn-Narva mnt-d kui oluliselt
muudetavat teelõiku on oluline kajastada
189 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
7) Aseri tiigi kontuur tuleks välja joonistada ja supelranna ala peaks liikluse maa-alana, et anda indikatsioon
laiendama vasakule. tulevase maakasutuse osas.
7) Aseri tiigi äärse supelranna maa-ala
asukoht on ligikaudne. Tiigi ümbrusesse
on määratud puhke- ja looduslik maa-ala
P2, kuhu saab supluskoht/puhkeala laie-
8) Metsa 4 KÜ võiks tiheasustusala olla mööda krundi piiri, sarnaseid
neda.
kohti esineb veel kaardil.
8) Tiheasustusala piiri on korrigeeritud.
9) Kaardil on Aseri aleviku piir endine, kas see jääb nii või ÜP järgi Piir määratakse ÜP täpsusastmes.
muutub, kas Koolimetsa elamurajoon jääb Aseri või Kõrtsialuse koo-
seisu?
9) Aseri aleviku piiresse.
10) Mõttenoppe ettepanekute (pind) tulevad välja suured punased
alad Kõrtsialuse külas, mis on eraomandis. Punkt asub eramaal. See
on eksitav info, kas neid on enam vaja kuvada?
10) Mõttenoppe käigus saadud ideed/ette-
panekud käivad ÜP koostamise protsessiga
11) Mõttenope: Aseri Kalvi matkarada koos trepi ja vaateplatvormi lõpuni kaasas, kuna tegemist on ÜP koos-
rajamisega – kas on arvestatud planeeringus? tamise töövahendiga.
11) Aseri-Kalvi matkarada lisatud ÜP joo-
12) Kinnismälestiste märgid kaardil väga väikesed, ei suuda nendele
nisele, lisaks tähistatud kauni vaatega
pihta saada, et infot lugeda. Kinnismälestis kihil on Aseri Tsemendi-
koht. ÜP täpsusastmes vaateplatvormi ra-
vabriku korsten, see on drenaažtorude tsehhi korsten, ehitatud kusa-
jamist ei käsitleta.
gil 1975. a paiku.
12) Kaalume leppemärkide tähistuse
muutmist. Andmed koos koordinaatidega
13) Kauni vaatega kohad – Kalvi kaldapealne peaks olema märgitud. pärinevad Muinsuskaitseametist.
190 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
14) Perspektiivne supluskoht – tuleks märgiga näidata lisaks Kalvi 13) Kalvi kaldapealne lisatud kauni vaa-
rand, Aseri tiik ja „Seili“ rand. Puhkekoht näidatud Kalvi kalda alune, tega kohtade hulka.
sama võiks olla Mustmetsa endine liivakarjäär.
14) Supluskohtade leppemärke täienda-
tud. Kalvi rannas näidatud olemasolev
supluskoht, Aseri tiigi ääres perspektiivne
15) Avalik juurdepääs ja juurdepääs tuletõrje veevõtukohale tekitab supluskoht.
segadust, võiksid olla eraldi kihid, avalik juurdepääs on elanikule olu-
line.
15) Avalik juurdepääs on oluline ka Pääs-
teametile koos veevõtukohtadega. Jäävad
16) Reovee kogumisalal puudub Koolimetsa kinnistu uus elamurajoon samale kihile.
ja Oja tn 3.
16) Koolimetsa kinnistu uus elamurajoon
jääb persp reoveekogumisala kaardikihile.
Oja tn 3 jääb nii olemasolevasse kui ka
17) Olemas mööda põhjarannikut Metsa matkarada, tähistus looduses persp reoveekogumisalasse.
olemas, võiks kaardile kanda.
Info https://metsamatkarada.maaturism.ee/#scroll-sections
17) Matkarada on kaardile lisatud.
Rahvusvaheline E-rada. Edaspidi Rannikurada.
Arvamuse Valla üldplaneeringu alusel kavandatava tegevuse keskkonnamõju Selgitame, et üldplaneeringuga on määra-
esitamine strateegilise hindamise( KSH) kokkuvõttes pole Mahu küla Kaasiku tud antud maaüksusele elamu maakasu-
M. Viik
kinnistule kavandatava turismindusega seonduva äriettevõtte ( kin- tuse juhtotstarve ning vähendatud ka ehi-
E-kiri 05.11.2021
nistu katastritunnus 90301:001:00551 ) ja seda teendindava teega tuskeeluvööndit elamuehituse võimalda-
kaasnevaid mõjusid käsitletud. Äriettevõtet teenindava tee käsitlus mise eesmärgil. Maakatastris oleva ärimaa
puudub ka nii kavandatavas üldplaneeringus kui ka 2017.a. kehtesta- sihtotstarbe muutmise automaatset ko-
tud detailplaneeringus. hustust see endaga kaasa ei too, kuid uue
hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada
Eeldan, et põhjuseks on asjaolu, et nimetatud kinnistu osas on ehitus-
üldplaneeringus elamumaale seatud tingi-
keeluvööndi vähendamine tehtud juba 2007.a. Tsiteerin Üldplanee-
mustega.
ringu Lisa 6 0fd39e3c-7303-4f79-b827-c4568300a406 (viru-ni-
Olemasoleva maakasutuse mittesihtotstar-
gula.ee) – “Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud” ettepane-
belisest kasutusest tulenevaid probleeme
191 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
kut nr 5“ Üldplaneeringuga tehakse ettepanek Mahu külas üldplanee- ei ole võimalik üldplaneeringuga lahen-
ringuga kavandatava elamumaa juhtotstarbega maa-alal ehituskee- dada.
luvööndi vähendamiseks (vt joonis 5) kuni mereäärse kohaliku täht-
susega sõiduteeni järgmistel katastriüksustel: 90301:001:0052,
90301:001:0053, 90301:001:0054 ja 90301:001:0055 viide 1 ( viide
1 Ehituskeeluvööndit on vähendatud 2007. a kehtestatud Viru-Nigula
valla üldplaneeringuga ) .
Samast dokumendist võib lugeda ka : “Vallal on sadama piirkonnas
pooleli mitmeid projekte, üheks neist on Mahu sadama käivitamine
väikesadamana. Juba lõpetatud projektidega renoveeriti külaseltsi
hoone, rajati spordi- ja laste mänguväljak. Ideede teostumisel tekivad
funktsionaalselt seotud ja ühtse maakasutusega alad, eristuvad sel-
gelt ühiskondliku sihtotstarvetega objektide ala, sh puhkealad,
millest üle Unukse-Mahu mnt olev maa jääks elamusihtotstar-
bega alaks .
Ka 2017.a. Kaasiku kinnistule koostatud detailplaneeringus on rõhu-
tatud , et tegu on välja kujunenud elamurajooniga , kuid sellest
hoolimata on kavandatud /planeeritud äriettevõte elamurajooni
lõppu ehk viimase krundina/kinnistuna ( 90301:001:0055 v.t
lisa 1 ) .
Ehk siis - kujunenud on vastuolu!
Juhin siinjuures tähelepanu, et kavandatatvat äriettevõtet teenindav
tee puudutab/ mõjutab vähemalt 9-t elamumaa kinnstut , kus juba
käesolevalt , vähemalt 2-l kinnistul, elavad ka püsielanikud ja suve-
kuudel lisandub ka suurpere paljude lastega. Tee kulgeb kitsas kori-
doris majade vahelt ja rannikul sisuliselt mööda kallasrada.
Kuna äriettevõtet teenidnav tee läbib erinevaid kinnistuid k.a. minule
kuuluvat Kuldneri kinnistut ( mis on suures osas märgala koos ses-
soonse üleujutusega ning eeldab ilmselt enne teeehitust ka maapa-
randuslikku käsitlust ), siis pean siiski oluliseks hinnata ka :
1) nii äriettevõtte mõjusid keskkonnale ühtsete ja kaasaegsete kritee-
riumite kohaselt kui ka selle otstarbekust elamurajoonis (juba praegu
192 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
oleme me poepaiga naabritena hädas hommikuni kakerdavate, räus-
kavate ja aia najal kusevate hiliste peolistega ning erinevalt puhkaja-
test, tuleb ju päriselanikel järgmisel päeval ka tööle minna jne )
2) ettevõtlust teenindava teega kaasnevaid mõjusid nii keskkonnale
kui elanikele.
193 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
4. AVALIKUL ARUTELUL ESITATUD ETTEPANEKUD
Eelnõu avalik 1) Ettepanek: rajada kavandatava Aseri kaubasadama asemel alale 1) Aseri kaubasadama arendamine on
arutelu puhkeala. Viru-Nigula valla ja Lääne-Viru maakonna
K. Oras
strateegiline eesmärk. Sadama arendami-
11.02.2021
sel kohalikule kogukonnale kaasnevate ne-
gatiivsete mõjude leevendamiseks on
üldplaneeringus ette nähtud kompromissid
(nt avalikult kasutatav väikesadam Aseri
kaubasadamas, jalg- ja jalgrattatee Aseri
aleviku keskusest tingimusliku suplusko-
hani).
2) Lautrikoht on ette nähtud Aseri kauba-
2) Ettepanek: Näha ette Aseri aleviku praegustes piirides lautrikoht.
sadama territooriumile.
Eelnõu avalik Ettepanek: Aseri asustusüksuse piire ei tohiks muuta. Kaalume Aseri asustusüksuse piiride mitte
arutelu muutmist.
Aseri elani-
kud 11.02.2021
Volikogus Ettepanek: Üldplaneeringust välja jätta sellise sõnastusega Viru-Ni- Korrigeerime ÜP seletuskirja ning jätame
ettepanekute gula vee- ja kanalisatsiooni arengukava muutmine, sest arengukava välja sõnastuse seletuskirjas lk 58: „Ole-
R. Heinmets
menetlemise muutmine on volikogu pädevuses ja seda ei ole kordagi arutatud masolev Vasta küla reoveekogumisala ar-
käigus tehtud üheski komisjonis. Küsimus on Vasta külla vee- ja kanalisatsioon vatakse perspektiivis ühiskanalisatsiooniga
ettepanek, mida trassi rajamine. Täna on trass välja ehitatud kuni töökojani (Lemari kaetavate alade hulgast välja, kuna piir-
komisjonid ja taha). Sealt koolini on 1 km, mis tänapäeval ei ole mingi vahemaa. konnas on väga vähe potentsiaalseid liitu-
volikogu toetasid Sellele lõigule jäävad mitmed elamumaad. Vasta külas on mitmel jaid ning see pole majanduslikult otst arbe-
veeprobleemid. Samuti on koolil läbi aastate vee kvaliteediga prob- kas.“
leeme olnud. Vahetult enne kooli on sotsiaalmaja, kus puudub vesi Üldplaneeringuga on Viru-Nigula alevikust
kui ka kanalisatsioon. kuni Vasta koolini kavandatud perspek-
tiivne elamuehituse maa-ala. Sellisel juhul
Leian, et kool peab olema tulevikus ühendatud Viru-Nigula vee- ja
kanalisatsiooni süsteemiga.
194 / 195
Viru-Nigula valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine
on reoveekogumisala sinna alles jätmine
põhjendatud.
Kuupäev: 24.08.2022
195 / 195