dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Väljatöötamiskavatsusele arvamuse avaldamine

Rahandusministeerium · 25. august 2022
Viit
1.1-10.1/6118-4
Registreeritud
25. august 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Andmekaitse Inspektsioon
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Marit Maidla (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎1.2.-4221843 24.08.2022 Väljaminev kiri.bdoc387 KB

Sisu (failidest)

Lp Keit Pentus-Rosimannus Teie: 26.07.2022 nr 1.1-10.1/6118-1 Rahandusministeerium [email protected] Meie: 24.08.2022 nr 1.2.-4/22/1843 Väljatöötamiskavatsusele arvamuse avaldamine Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK). Esitame järgnevalt AKI märkused VTK-le. 1. Krediidiregistri tehniline lahendus VTK-s on selgitatud, et eelmisele versioonile antud tagasisides pooldas rohkem tagasiside andnuid andmekogupõhist lahendust, kuna seda peeti liidestujatele odavamaks ja lihtsamaks. Samas ei ole võetud lõplikku seisukohta selles osas, millisel tehnilisel lahendusel register toimima hakkaks. Selgitatud on nii andmekogu kui andmevahetusplatvormi võimalikke toimimismehhanisme, plusse ja miinuseid ning lõpuks tõdetud, et VTK lähtub eelkõige variandist, et registrit peab eraõiguslik registripidaja ja register on andmevahetusplatvormi tüüpi. Selle pinnalt jääb mõnevõrra arusaamatuks, miks peaks andmevahetusplatvormi korral krediidiandjate ja -vahendajate juures asuvate andmebaaside kõrval eksisteerima veel nö tsentraalne register ja vastav registripidaja. Andmevahetusplatvormi eelis andmekogu kõrval võikski eelduslikult olla see, et eraldi summeeritud andmekogu ei looda ning turuosalised vahetavad andmeid enda nö mini-andmekogude (KAVS-järgsete krediiditoimikute) vahel. Ühe keskse registri puudumine minimeeriks võimalikke andmelekkeid, hoiaks madalamal halduskulud jms. VTK põhjendustes seisneb ebakõla ka selles, et nagu ülal märgitud, lähtutakse eeldusest, et registrit peab eraõiguslik registripidaja. Samas on riikliku ja erasektoril põhineva mudeli võrdustes lk-l 29 toodud, et kui riiklik süsteem kätkeks ühtlasi finantsstabiilsuse monitoorimist, statistiliste ülesannete täitmist jms, siis eraõigusliku süsteemi korral oleks andmete kasutamise eesmärkideks krediiditeabe jagamine, sh krediidivõimelisuse hindamine ja KYC infovahetus. Eeldades, et saadud andmete pinnalt hindab isiku krediidivõimelisust siiski iga krediidipakkuja ise, jääb arusaamatuks, miks andmevahetusplatvormi korral oleks vaja veel lisaks kaasata eraõiguslikku registripidajat. Teisisõnu kui lähtuda andmevahetusplatvormi mudelist, siis ei ole vaja kaasata lisalüli registri näol, et täita neid kohustusi, mida tegelikult Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 täidavad omavahel andmeid vahetavad isikud vahetult ise. Lisaks soovib AKI Rahandusministeeriumile südamele panna, et võrreldes ühelt poolt uue andmekogu loomisega kaasnevaid riiveid andmesubjektide eraelu puutumatusele ning teisalt rahalist kokkuhoidu turuosalistele, ei saa viimast pidada neist kahest kaalukamaks argumendiks. Seda ka siis, kui kvantitatiivselt on VTK-le tagasiside andjatest ülekaalus andmekogu loomist pooldavad turuosalised ja neid ühendavad organisatsioonid, kelle eesmärgiks ongi arusaadavalt hoida kulusid madalal. Arvestades, et VTK-s pole toodud lõplikku seisukohta, milline lahendus andmete vahetamisele aluseks saaks ning kuidas see täpsemalt toimiks, ei ole ka AKI-l hetkel võimalik VTK-le täpsemat tagasiside anda. AKI pooldab endiselt andmevahetusplatvormil põhinevat lahendust, jäädes eelmisele VTK-le antud kommentaaride juurde. 2. Krediidiregistri mudel VTK lk-l 22 on leitud, et riikliku ja erasektoril põhineva teenuse võrdluses räägib viimase kasuks eelkõige suurem paindlikkus ja innovaatilisus; lisaks on turul juba täna olemas teenusepakkujad, kellel on taristu/kogemus krediiditeabe haldamisega. Lk-l 50 seisab, et ettevõtjad, kes soovivad hakata pakkuma krediidibüroo teenust, on avaldanud, et neil on juba käesoleval ajal suuresti olemas võimekus kõnealuse teenuse pakkumiseks. AKI suhtub enda praktilise kogemuse pinnalt sellistesse väidetesse skeptiliselt, kuna ka VTK-s mitmel korral nimetatud turuosaline on AKI järelevalvemenetlustes korduvalt rõhutanud, et erinevate infotehnoloogiliste arenduste tegemine on sisuliselt võimatu, kuna see oleks liialt koormav ja ressursirohke ning (negatiivsete) krediidiandmete avaldamine peakski olema suuresti pealiskaudne ja automatiseeritud. Arvestades, et uue süsteemi loomine eeldaks samuti erinevate lisafunktsioonide arendamist andmekaitse nõuete tagamiseks, siis tuleks täpsemalt veenduda, kas turuosaliste tänane tehniline võimekus ning edasine valmidus kulutusi tegema on ikkagi sellised, mis õigustavad VTK väidet, et erasektor suudaks antud olukorras kiiremaid ja innovaatilisemaid lahendusi pakkuda. 3. Õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks ning selle kontroll Käesoleva VTK versiooni raames nõustub AKI, et sobiv alus isikuandmete töötlemiseks oleks tõenäoliselt IKÜM art 6 lg 1 p c, eriti kui teenust hakkaks osutama erasektor. Õigusliku alusega seonduvalt jääb siiski vastuseta küsimus, kas ja kuidas hakataks sisuliselt kontrollima õigusliku aluse olemasolu. Kas nn krediidibüroo ülesandeks saaks ka see, et kontrollida, et igale päringule oleks lisatud isiku laenutaotlus? VTK lk-l 16 on toodud, et registrisse saab päringu teha juhul, kui tarbija on esitanud krediidilepingu sõlmimiseks taotluse, kuid rõhutame, et sellist asjaolu oleks andmete väljastamisel ka sisuliselt vaja kontrollida. Meie praktika näitab, et nn uudishimupäringud esinevad kahjuks sageli ja seda võimaldab andmete väljastamine just sellisest andmekogust, kus õiguslikku alust ei kontrollita sisuliselt. 2 (5) 4. Negatiivse krediiditeabe registrisse kaasamise vajadus VTK lk-l 18 on kirjeldatud erinevate huvigruppide tagasisidet seoses krediidiregistrisse ka negatiivse krediiditeabe ehk nn maksehäirete kaasamisega. Leitud on, et tegemist on keerulise õigusliku küsimusega, mis vajab eraldi analüüsi. AKI hinnangul on negatiivse krediiditeabe seaduseelnõusse kaasamine vältimatult vajalik. Esiteks annab just negatiivne krediiditeave erinevalt positiivsest krediiditeabest infot selle kohta, kes ja kui suures ulatuses enda olemasolevaid kohustusi täita ei suuda ning kui suur täiendav kohustus (ja sellest tulenev vähenenud maksevõime) sellel isikul viivis- jm kõrvalnõuete näol tekkinud on. Seega vastutustundliku laenamise aspektist on tegemist olulise teabega. Teisalt AKI nõustub FI seisukohaga selles, et negatiivsete krediidiandmete kvaliteedi tagamine on problemaatiline ning mitteusaldusväärsete ja ebatäielike tõendite kasutamine ei aita kaasa vastutustundliku laenamise põhimõtte tõhusamale järgimisele. Samas tuleb tähele panna, et erasektori ettevõtetele kõik mis ei ole keelatud, on lubatud ning takistada ei saa seda, et negatiivset krediiditeavet koguvad ja avaldavad ettevõtted turul tegutsevad. Kahjuks oleme juba tänaseks olukorras, kus regulatsiooni puudumise tõttu ringlevad ebakvaliteetsed krediidiandmed. Krediidipakkujad ei tee ka saladust asjaolust, et oma otsuseid tehes nad tuginevad sellisele teabele. Täna on ainus isiku nö krediidiandmete avaldamist reguleeriv säte isikuandmete kaitse seaduse § 10, mis aga on nii reguleerimisala kui sisu poolest ebapiisav. Seega andmete kvaliteedi tagamiseks on vältimatult vajalik ka nö negatiivsete krediidiandmete vahetamise riiklikult reguleerimine. Samuti pooldame seda, et regulatsioon hõlmaks inkassoettevõtete tegevust (VTK lk 15). Vähemalt ühe suurima turuosalise (Julianus Inkasso) korral on tegemist maksehäireregistri pidaja kõrval samaaegselt sissenõudjaga, s.t olemuslikult koondub negatiivse krediiditeave tihti just inkassoettevõtete käte. Mõistlik oleks seega reguleerida korraga mõlemat. 5. Eelnõu mõju AKI-le. Järelevalve kehtestamine krediidibüroodele Kokkuvõtlikult öeldes ei nõustu AKI VTK-s kirjeldatud AKI-le järelevalvekohustuse kehtestamisega kaasnevate mõjudega. Ainuüksi see, et isikuandmete avaldamisega seotud kaebuste läbivaatamine kuulub AKI pädevusalasse, ei tähenda, et eelnõus planeeritav ei tooks AKI-le täiendavat töökoormust. Esiteks täna ei ole krediiditeabe kogumine ja edastamine kõikidele kohustuslik, aga kui seda hakkaksid tegema 100% krediidipakkujatest, siis juba kvantitatiivselt oleks tegemist ilmselge töökoormuse kasvuga AKI jaoks. Hetkel on AKI positsioonis, kus ei ole võimalik täita ühtegi täiendavat tööülesannet (ka siis, kui printsiibis oleks tegemist pädevusjärgse küsimusega) ilma lisaressurssi kaasamata. VTK praeguse kirjelduse kohaselt jääb arusaamatuks tegevusloa taotlemise protsess ja selle mõju kaasatud osapooltele. Näiteks VTK lk-l 49 on arutletud, kas tegevusloa taotlemisel peaks olema vajalik andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamine vastavalt IKÜM art-le 35. Sellisel juhul ei saa öelda, et AKI funktsioon piirduks kaebepõhiste menetlustega, vaid AKI oleks kaasatud juba tegevuslubade väljastamise protsessis. Eelnõuga kaasnevat mõju AKI-le ei saa seega hinnata väikeseks ega ebaoluliseks. 3 (5) Siinkohal selgitame IKÜM art 35 kohta kõrvalmärkusena, et vastava mõjuhinnangu peaks läbi viima vastutav andmetöötleja, kuid VTK-s pole kirjeldatud, keda nähakse potentsiaalsete vastutavate ja volitatud töötlejatena. Kui vastutav töötleja on ainult nö registripidaja, siis ei ole iga krediidipakkuja poolt enne tegevusloa taotlemist mõjuhinnangu koostamine vajalik. Kui aga iga krediidpakkuja on andmete edastamisel iseseisev vastutav töötleja (mis tõenäoliselt nii on), siis jällegi oleks mõjuhinnang tegevusloa taotlemiseks vajalik. Edaspidi eeldab VTK uuendamine seega andmete vahetamise tehnilise lahenduse toimimise süsteemset ja üsnagi detailset kirjeldust, kuna ilma selleta pole võimalik tuvastada, kes ning millises ulatuses on vastutav töötleja, millised kohustused sellel isikul on ning sellest johtuvalt, millised kohustused ja mis etapis peaksid olema AKI-l järelevalveasutusena. 6. Märkused seaduseelnõu tekstile Kuivõrd eelnõu tekstis puudub paragrahvide numeratsioon, esitame oma märkused paragrahvide pealkirjade alusel. Krediiditeave ja krediiditeabe jagamine – nagu ülal märgitud, siis AKI hinnangul peaks krediiditeave planeeritava seaduse tähenduses hõlmama ka negatiivseid krediidiandmeid ehk nn maksehäireid (lõige 2). Krediidibüroo ja krediidiregister – ettenähtavuse ja õiguskindluse tagamiseks peaks seadus ammendavalt sätestama, millistest muudest andmekogudest võib krediidibüroo andmeid koguda. Tagatud peab olema, et tegemist oleks usaldusväärsete andmetega, mitte nt Facebooki nn võlgnike gruppidest kogutud teabega, mis küll võib teatud juhul isiku maksekohustusi kajastada, kuid samas pole tegemist kontrollitud teabega (lõige 3). Krediiditeave ja krediiditeabe jagamine – analoogselt andmete kogumisega tuleks analüüsida, kas krediiditeabe mõiste legaaldefinitsioon saaks olla sätestatud ammendavamalt. Eelnõus toodud definitsiooni osas jääb lahtiseks, mis on „igasugune füüsiliste isikute finantskohustuste kohta käiv info“, mida krediidibürool on õigus koguda ja laiali jagada. Rõhutame taaskord, et tegemist peaks olema kontrollitud ja usaldusväärse infoga (lõige 1). Nagu ülal selgitatud, esineb eluline vajadus selle järgi, et krediiditeave kõnealuse seaduse mõttes peaks, mitte võiks, sisaldama ka negatiivseid krediidiandmeid (lõige 2). Eeldatavalt on krediiditeave igal ajahetkel isikustatav ja seega isikuandmed (st andmeid ei kavatseta anonümiseerida). Sellisel juhul kohaldub nende andmete töötlemisele IKÜM, mille art 4 lg 1 p 2 juba defineerib andmetöötluse mõiste. Eelnõus enda pole seega mõtet üldmäärust kitsendavalt defineerida krediiditeabe jagamist (lõige 3). Samuti ei ole normitehniliselt mõtet sätestada, et kohaldub otsekohalduv üldmäärus (lõige 6). Muud mõisted – andmesubjekti mõiste tuleneb otsekohalduvast IKÜM art 4 lg 1 p-st 1 ning selle defineerimiseks siseriiklikus seaduses puudub vajadus (lõige 1). Krediidibüroo töötaja kohustus Finantsinspektsiooni või Andmekaitse Inspektsiooni teavitada – isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamise kohustus ja selle tingimused on sätestatud IKÜM art-s 33. Seega on kaheldav, kas ja millistel tingimustel esineb vajadus eelnõus sätestada AKI teavitamise kohustus olulise varalise kahju tekitamisel (lõige 1 punkt 2). 4 (5) Kliendi ja andmesubjekti kaebuse lahendamine – IKÜM-s toodust lühemate siseriiklike tähtaegade sätestamine võib olla lubatud, kuid tuleb järgida, et ei mindaks vastuollu IKÜM art 12 lg-s 3 toodud tähtaegadega . Krediidiandmete jagamisele esitatavad nõuded ning andmete säilitamine – kehtestatavad säilitustähtajad vajavad eelnõu seletuskirjas põhjendamist (st mille järgi on säilitustähtaegade pikkus valitud). Andmesubjekti õigused – arvestades, et andmesubjekti õigused on suures detailis reguleeritud IKÜM-s, tuleks täpsemalt analüüsida, kas ja mida siseriiklikult eraldi sätestada on vaja. Küll aga tuleks AKI hinnangul täpsemalt paika panna, kuidas krediidibüroo täidab IKÜM art 14 järgseid andmetöötleja kohustusi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor 5 (5)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel