Lp Keit Pentus-Rosimannus Teie: 26.07.2022 nr 1.1-10.1/6118-1
Rahandusministeerium
[email protected] Meie: 24.08.2022 nr 1.2.-4/22/1843
Väljatöötamiskavatsusele arvamuse avaldamine
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks krediiditeabe
jagamise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK). Esitame järgnevalt AKI märkused
VTK-le.
1. Krediidiregistri tehniline lahendus
VTK-s on selgitatud, et eelmisele versioonile antud tagasisides pooldas rohkem tagasiside
andnuid andmekogupõhist lahendust, kuna seda peeti liidestujatele odavamaks ja lihtsamaks.
Samas ei ole võetud lõplikku seisukohta selles osas, millisel tehnilisel lahendusel register
toimima hakkaks. Selgitatud on nii andmekogu kui andmevahetusplatvormi võimalikke
toimimismehhanisme, plusse ja miinuseid ning lõpuks tõdetud, et VTK lähtub eelkõige
variandist, et registrit peab eraõiguslik registripidaja ja register on andmevahetusplatvormi
tüüpi.
Selle pinnalt jääb mõnevõrra arusaamatuks, miks peaks andmevahetusplatvormi korral
krediidiandjate ja -vahendajate juures asuvate andmebaaside kõrval eksisteerima veel
nö tsentraalne register ja vastav registripidaja. Andmevahetusplatvormi eelis andmekogu
kõrval võikski eelduslikult olla see, et eraldi summeeritud andmekogu ei looda ning
turuosalised vahetavad andmeid enda nö mini-andmekogude (KAVS-järgsete
krediiditoimikute) vahel. Ühe keskse registri puudumine minimeeriks võimalikke
andmelekkeid, hoiaks madalamal halduskulud jms.
VTK põhjendustes seisneb ebakõla ka selles, et nagu ülal märgitud, lähtutakse eeldusest, et
registrit peab eraõiguslik registripidaja. Samas on riikliku ja erasektoril põhineva mudeli
võrdustes lk-l 29 toodud, et kui riiklik süsteem kätkeks ühtlasi finantsstabiilsuse
monitoorimist, statistiliste ülesannete täitmist jms, siis eraõigusliku süsteemi korral oleks
andmete kasutamise eesmärkideks krediiditeabe jagamine, sh krediidivõimelisuse hindamine
ja KYC infovahetus.
Eeldades, et saadud andmete pinnalt hindab isiku krediidivõimelisust siiski iga
krediidipakkuja ise, jääb arusaamatuks, miks andmevahetusplatvormi korral oleks vaja veel
lisaks kaasata eraõiguslikku registripidajat. Teisisõnu kui lähtuda andmevahetusplatvormi
mudelist, siis ei ole vaja kaasata lisalüli registri näol, et täita neid kohustusi, mida tegelikult
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
täidavad omavahel andmeid vahetavad isikud vahetult ise.
Lisaks soovib AKI Rahandusministeeriumile südamele panna, et võrreldes ühelt poolt uue
andmekogu loomisega kaasnevaid riiveid andmesubjektide eraelu puutumatusele ning teisalt
rahalist kokkuhoidu turuosalistele, ei saa viimast pidada neist kahest kaalukamaks
argumendiks. Seda ka siis, kui kvantitatiivselt on VTK-le tagasiside andjatest ülekaalus
andmekogu loomist pooldavad turuosalised ja neid ühendavad organisatsioonid, kelle
eesmärgiks ongi arusaadavalt hoida kulusid madalal.
Arvestades, et VTK-s pole toodud lõplikku seisukohta, milline lahendus andmete
vahetamisele aluseks saaks ning kuidas see täpsemalt toimiks, ei ole ka AKI-l hetkel võimalik
VTK-le täpsemat tagasiside anda. AKI pooldab endiselt andmevahetusplatvormil põhinevat
lahendust, jäädes eelmisele VTK-le antud kommentaaride juurde.
2. Krediidiregistri mudel
VTK lk-l 22 on leitud, et riikliku ja erasektoril põhineva teenuse võrdluses räägib viimase
kasuks eelkõige suurem paindlikkus ja innovaatilisus; lisaks on turul juba täna olemas
teenusepakkujad, kellel on taristu/kogemus krediiditeabe haldamisega. Lk-l 50 seisab, et
ettevõtjad, kes soovivad hakata pakkuma krediidibüroo teenust, on avaldanud, et neil on juba
käesoleval ajal suuresti olemas võimekus kõnealuse teenuse pakkumiseks.
AKI suhtub enda praktilise kogemuse pinnalt sellistesse väidetesse skeptiliselt, kuna ka
VTK-s mitmel korral nimetatud turuosaline on AKI järelevalvemenetlustes korduvalt
rõhutanud, et erinevate infotehnoloogiliste arenduste tegemine on sisuliselt võimatu, kuna see
oleks liialt koormav ja ressursirohke ning (negatiivsete) krediidiandmete avaldamine peakski
olema suuresti pealiskaudne ja automatiseeritud. Arvestades, et uue süsteemi loomine eeldaks
samuti erinevate lisafunktsioonide arendamist andmekaitse nõuete tagamiseks, siis tuleks
täpsemalt veenduda, kas turuosaliste tänane tehniline võimekus ning edasine valmidus
kulutusi tegema on ikkagi sellised, mis õigustavad VTK väidet, et erasektor suudaks antud
olukorras kiiremaid ja innovaatilisemaid lahendusi pakkuda.
3. Õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks ning selle kontroll
Käesoleva VTK versiooni raames nõustub AKI, et sobiv alus isikuandmete töötlemiseks oleks
tõenäoliselt IKÜM art 6 lg 1 p c, eriti kui teenust hakkaks osutama erasektor.
Õigusliku alusega seonduvalt jääb siiski vastuseta küsimus, kas ja kuidas hakataks sisuliselt
kontrollima õigusliku aluse olemasolu. Kas nn krediidibüroo ülesandeks saaks ka see, et
kontrollida, et igale päringule oleks lisatud isiku laenutaotlus? VTK lk-l 16 on toodud, et
registrisse saab päringu teha juhul, kui tarbija on esitanud krediidilepingu sõlmimiseks
taotluse, kuid rõhutame, et sellist asjaolu oleks andmete väljastamisel ka sisuliselt vaja
kontrollida. Meie praktika näitab, et nn uudishimupäringud esinevad kahjuks sageli ja seda
võimaldab andmete väljastamine just sellisest andmekogust, kus õiguslikku alust ei kontrollita
sisuliselt.
2 (5)
4. Negatiivse krediiditeabe registrisse kaasamise vajadus
VTK lk-l 18 on kirjeldatud erinevate huvigruppide tagasisidet seoses krediidiregistrisse ka
negatiivse krediiditeabe ehk nn maksehäirete kaasamisega. Leitud on, et tegemist on keerulise
õigusliku küsimusega, mis vajab eraldi analüüsi.
AKI hinnangul on negatiivse krediiditeabe seaduseelnõusse kaasamine vältimatult vajalik.
Esiteks annab just negatiivne krediiditeave erinevalt positiivsest krediiditeabest infot selle
kohta, kes ja kui suures ulatuses enda olemasolevaid kohustusi täita ei suuda ning kui suur
täiendav kohustus (ja sellest tulenev vähenenud maksevõime) sellel isikul viivis- jm
kõrvalnõuete näol tekkinud on. Seega vastutustundliku laenamise aspektist on tegemist olulise
teabega.
Teisalt AKI nõustub FI seisukohaga selles, et negatiivsete krediidiandmete kvaliteedi
tagamine on problemaatiline ning mitteusaldusväärsete ja ebatäielike tõendite kasutamine ei
aita kaasa vastutustundliku laenamise põhimõtte tõhusamale järgimisele. Samas tuleb tähele
panna, et erasektori ettevõtetele kõik mis ei ole keelatud, on lubatud ning takistada ei saa
seda, et negatiivset krediiditeavet koguvad ja avaldavad ettevõtted turul tegutsevad. Kahjuks
oleme juba tänaseks olukorras, kus regulatsiooni puudumise tõttu ringlevad ebakvaliteetsed
krediidiandmed. Krediidipakkujad ei tee ka saladust asjaolust, et oma otsuseid tehes nad
tuginevad sellisele teabele. Täna on ainus isiku nö krediidiandmete avaldamist reguleeriv säte
isikuandmete kaitse seaduse § 10, mis aga on nii reguleerimisala kui sisu poolest ebapiisav.
Seega andmete kvaliteedi tagamiseks on vältimatult vajalik ka nö negatiivsete
krediidiandmete vahetamise riiklikult reguleerimine.
Samuti pooldame seda, et regulatsioon hõlmaks inkassoettevõtete tegevust (VTK lk 15).
Vähemalt ühe suurima turuosalise (Julianus Inkasso) korral on tegemist maksehäireregistri
pidaja kõrval samaaegselt sissenõudjaga, s.t olemuslikult koondub negatiivse krediiditeave
tihti just inkassoettevõtete käte. Mõistlik oleks seega reguleerida korraga mõlemat.
5. Eelnõu mõju AKI-le. Järelevalve kehtestamine krediidibüroodele
Kokkuvõtlikult öeldes ei nõustu AKI VTK-s kirjeldatud AKI-le järelevalvekohustuse
kehtestamisega kaasnevate mõjudega. Ainuüksi see, et isikuandmete avaldamisega seotud
kaebuste läbivaatamine kuulub AKI pädevusalasse, ei tähenda, et eelnõus planeeritav ei tooks
AKI-le täiendavat töökoormust. Esiteks täna ei ole krediiditeabe kogumine ja edastamine
kõikidele kohustuslik, aga kui seda hakkaksid tegema 100% krediidipakkujatest, siis juba
kvantitatiivselt oleks tegemist ilmselge töökoormuse kasvuga AKI jaoks. Hetkel on AKI
positsioonis, kus ei ole võimalik täita ühtegi täiendavat tööülesannet (ka siis, kui printsiibis
oleks tegemist pädevusjärgse küsimusega) ilma lisaressurssi kaasamata.
VTK praeguse kirjelduse kohaselt jääb arusaamatuks tegevusloa taotlemise protsess ja selle
mõju kaasatud osapooltele. Näiteks VTK lk-l 49 on arutletud, kas tegevusloa taotlemisel
peaks olema vajalik andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamine vastavalt IKÜM art-le 35.
Sellisel juhul ei saa öelda, et AKI funktsioon piirduks kaebepõhiste menetlustega, vaid AKI
oleks kaasatud juba tegevuslubade väljastamise protsessis. Eelnõuga kaasnevat mõju AKI-le
ei saa seega hinnata väikeseks ega ebaoluliseks.
3 (5)
Siinkohal selgitame IKÜM art 35 kohta kõrvalmärkusena, et vastava mõjuhinnangu peaks läbi
viima vastutav andmetöötleja, kuid VTK-s pole kirjeldatud, keda nähakse potentsiaalsete
vastutavate ja volitatud töötlejatena. Kui vastutav töötleja on ainult nö registripidaja, siis ei
ole iga krediidipakkuja poolt enne tegevusloa taotlemist mõjuhinnangu koostamine vajalik.
Kui aga iga krediidpakkuja on andmete edastamisel iseseisev vastutav töötleja (mis
tõenäoliselt nii on), siis jällegi oleks mõjuhinnang tegevusloa taotlemiseks vajalik. Edaspidi
eeldab VTK uuendamine seega andmete vahetamise tehnilise lahenduse toimimise süsteemset
ja üsnagi detailset kirjeldust, kuna ilma selleta pole võimalik tuvastada, kes ning millises
ulatuses on vastutav töötleja, millised kohustused sellel isikul on ning sellest johtuvalt,
millised kohustused ja mis etapis peaksid olema AKI-l järelevalveasutusena.
6. Märkused seaduseelnõu tekstile
Kuivõrd eelnõu tekstis puudub paragrahvide numeratsioon, esitame oma märkused
paragrahvide pealkirjade alusel.
Krediiditeave ja krediiditeabe jagamine – nagu ülal märgitud, siis AKI hinnangul peaks
krediiditeave planeeritava seaduse tähenduses hõlmama ka negatiivseid krediidiandmeid ehk
nn maksehäireid (lõige 2).
Krediidibüroo ja krediidiregister – ettenähtavuse ja õiguskindluse tagamiseks peaks seadus
ammendavalt sätestama, millistest muudest andmekogudest võib krediidibüroo andmeid
koguda. Tagatud peab olema, et tegemist oleks usaldusväärsete andmetega, mitte nt Facebooki
nn võlgnike gruppidest kogutud teabega, mis küll võib teatud juhul isiku maksekohustusi
kajastada, kuid samas pole tegemist kontrollitud teabega (lõige 3).
Krediiditeave ja krediiditeabe jagamine – analoogselt andmete kogumisega tuleks analüüsida,
kas krediiditeabe mõiste legaaldefinitsioon saaks olla sätestatud ammendavamalt. Eelnõus
toodud definitsiooni osas jääb lahtiseks, mis on „igasugune füüsiliste isikute finantskohustuste
kohta käiv info“, mida krediidibürool on õigus koguda ja laiali jagada. Rõhutame taaskord, et
tegemist peaks olema kontrollitud ja usaldusväärse infoga (lõige 1).
Nagu ülal selgitatud, esineb eluline vajadus selle järgi, et krediiditeave kõnealuse seaduse
mõttes peaks, mitte võiks, sisaldama ka negatiivseid krediidiandmeid (lõige 2).
Eeldatavalt on krediiditeave igal ajahetkel isikustatav ja seega isikuandmed (st andmeid ei
kavatseta anonümiseerida). Sellisel juhul kohaldub nende andmete töötlemisele IKÜM, mille
art 4 lg 1 p 2 juba defineerib andmetöötluse mõiste. Eelnõus enda pole seega mõtet
üldmäärust kitsendavalt defineerida krediiditeabe jagamist (lõige 3). Samuti ei ole
normitehniliselt mõtet sätestada, et kohaldub otsekohalduv üldmäärus (lõige 6).
Muud mõisted – andmesubjekti mõiste tuleneb otsekohalduvast IKÜM art 4 lg 1 p-st 1 ning
selle defineerimiseks siseriiklikus seaduses puudub vajadus (lõige 1).
Krediidibüroo töötaja kohustus Finantsinspektsiooni või Andmekaitse Inspektsiooni teavitada
– isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamise kohustus ja selle tingimused on sätestatud
IKÜM art-s 33. Seega on kaheldav, kas ja millistel tingimustel esineb vajadus eelnõus
sätestada AKI teavitamise kohustus olulise varalise kahju tekitamisel (lõige 1 punkt 2).
4 (5)
Kliendi ja andmesubjekti kaebuse lahendamine – IKÜM-s toodust lühemate siseriiklike
tähtaegade sätestamine võib olla lubatud, kuid tuleb järgida, et ei mindaks vastuollu IKÜM art
12 lg-s 3 toodud tähtaegadega .
Krediidiandmete jagamisele esitatavad nõuded ning andmete säilitamine – kehtestatavad
säilitustähtajad vajavad eelnõu seletuskirjas põhjendamist (st mille järgi on säilitustähtaegade
pikkus valitud).
Andmesubjekti õigused – arvestades, et andmesubjekti õigused on suures detailis reguleeritud
IKÜM-s, tuleks täpsemalt analüüsida, kas ja mida siseriiklikult eraldi sätestada on vaja. Küll
aga tuleks AKI hinnangul täpsemalt paika panna, kuidas krediidibüroo täidab IKÜM art 14
järgseid andmetöötleja kohustusi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
5 (5)