dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Finantsinspektsiooni kiri

Rahandusministeerium · 31. august 2022
Viit
13-5.1/6393-2
Registreeritud
31. august 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Finantsinspektsioon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
13 FINANTSPOLIITIKA KUJUNDAMINE
Sari
13-5.1 Kirjavahetus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise küsimuses (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
13-5.1/2022
Vastutaja
Kristen Leppik (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎31.08.2022 nr 5-8 -7496-7.asice694 KB
  • 📎31.08.2022 nr 5-8-7496-7 Lisa KrÜS EN.docx259 KB
  • 📎E-kiri.pdf74 KB
  • 📎image003.png

Sisu (failidest)

Pr Keit Pentus-Rosimannus Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn 31.08.2022 nr 5-8/7496-7 [email protected] [email protected] Finantsinspektsiooni arvamuse avaldamine krüptovara ja ühisrahastuse seaduseelnõu kohta Lugupeetud Keit Pentus-Rosimannus Rahandusministeerium edastas 17.06.2022 Finantsinspektsioonile krüptovara ja ühisrahastuse seaduse eelnõu (edaspidi Eelnõu või KrÜS), mille kohta palus esitada tagasisidet. Finantsinspektsiooni arvates tuleb Eelnõu edasine menetlemine peatada ja liikuda edasi MiCA rakendusmudeli väljatöötamise ning selle õigusakti eelnõuks valamisega. Lisaks allpool toodule on Finantsinspektsiooni kommentaarid Eelnõu eelmiste versioonide kohta edastatud Rahandusministeeriumile 27.11.2020, 08.02.2021 ja 14.01.2022. I Üldised seisukohad 1. Finantsinspektsioon peab põhjendatuks kujunenud riskikeskkonnas krüptovaraturge mõistlikult reguleerida. Mida laiema haardega taoline ühetaoline regulatsioon, seda suuremat korrastavat mõju see omab. Seetõttu toetab Finantsinspektsioon ainese reguleerimist EL krüptovaraturgude määrusega (edaspidi MiCA). Meile teadaolevalt on MiCA tekst sisuliselt stabiliseeritud ning oodata võib antud õigusakti vastuvõtmist käesoleva aasta II pooles. Lisaks Euroopa inimeste ühetaolisele kaitsele, avab MiCA ettevõtjaile ühisturu ja seeläbi muudab tegutsemise efektiivsemaks. Lisaks MiCAle toetab Finantsinspektsioon ka globaalsemaid algatusi krüptovaraturgude riskide regulatiivseks suunamiseks, eesmärgiks finantsturu tarbijate kaitse ja turu stabiilsus. 2. Eesti seadus on krüptovaraturgude vallas olnud põhjendatult suunatud rahapesu riski ja muude taoliste kuritegelike riskide maandamisele. Viimased sellekohased seadusemuudatused jõustusid käesoleva aasta I poolaasta lõpus. Finantsinspektsioonile teadaolevalt Rahapesu Andmebüroo rahapesu tõkestamise keskse asutusena on teinud ja teeb jätkuvalt väljapaistvat tööd krüptovaraturgudel rahapesu riski ja muude taoliste riskide vähendamisel. 3. Tulenevalt punktides 1 ja 2 kirjeldatust arvame, et antud Eelnõu asemel on Eestil praegusel hetkel mõistlik keskenduda MiCA rakendusmudeli väljatöötamisele ning valamisele õigusakti eelnõuks. Selleks on sobiv hetk, jättes piisavalt aega ja võimalusi krüptovaraturgudele MiCAga kohanemiseks ja erinevate sidusrühmadega optimaalse MiCA rakendusmudeli konsulteerimiseks. MiCA reaalse valmimise taustal KrÜS tekitaks mahuka, aga samas lühiajalise seadusena ebavajalikke tehingukulusid ning segadust turul ja rakenduse mahukuse tõttu nii turuosalistele, järelevalveasutusele ega tarbijaile ei looks loodetud mahus sisulist kvaliteeti enne prognoositavat MiCA jõustumist. Antud Eelnõu edasine menetlemine tuleks seetõttu peatada. 4. Kuna MiCA on finantsturge reguleeriv seadus, tegeledes laiemalt erinevate finantsriskide juhtimisega tarbijate kaitse ja stabiilsuse huvides, siis mööname, et pikemas perspektiivis koostoimes MiCA rakendamisega on õige hinnata senise järelevalvemudeli muutmist. 5. Rahapesu tõkestamise järelevalvelt (RPTS) üleminek finantsjärelevalvele (MiCA) peab toimuma korrapäraselt, andes piisava aja ettevalmistusteks asjassepuutuvaile asutustele koos vajalike ressurssidega ning õiguspädevusega, kui ka turuosalistele piisavalt aega ja selguse ülemineku etappidest, muudatustest nende õigustest ja kohustustest. MiCA vastuvõtmise ajakava selle eesmärgi täitmist ka võimaldab. Finantsinspektsioon on enam kui valmis panustama MiCA rakendusmudeli väljatöötamisse Eestis (kommentaaride puudumine Eelnõu rakendussätete kohta ei tähenda nendega automaatset nõustumist MiCA rakendamise kontekstis). 6. Palume arvestada, et olemasolevate ressursside ja teadmistega on Finantsinspektsioonil võimatu Eelnõuga pandud järelevalvekohustusi täita. Eelnõuga ettenähtud järelevalvevõimekuse ehitamine eeldab olulist täiendavat rahalist ressurssi, inimesi, nende koolitamist, protsesside väljatöötamist ja testimist. Finantsinspektsiooni hinnangul vähemalt esimesel rakendusaastal tekkivate kulude katteks peaks riik toetama Eelnõuga Finantsinspektsiooni kohustuseks pandud järelevalvet rahaliselt riigieelarvest, kui vastavaid kulusid ei soovita asetada finantsjärelevalve subjektidele ja/või muudele turuosalistele. Eelnõu jõustumisaega on küll edasi lükatud, samuti on alates seaduse jõustumisest ette nähtud üleminekuaeg, kuid KrÜS-i vastuvõtmise protsess võtab ka aega. Juhime tähelepanu, et nii ettevõtjatele, kui ka Finantsinspektsioonile on vaja piisavalt aega uute regulatsioonidega kohanemiseks. Selle tagamiseks peab KrÜS-i vastuvõtmisest jõustumiseni jääma vähemalt 6 kuud aega ja sealt omakorda vähemalt 1-1,5 aastat tegevuslubade menetlemiseks. 7. Oleme jätkuvalt seisukohal, et ühisrahastus ja krüptovara tuleks reguleerida eraldi seadustega, sest need on erinevad valdkonnad, vastasel korral on seadus raskesti kasutatav ning õigusriskid suurenevad. Eelnõu märkuste tabelis on kirjas, et kui EL krüptovaraturgude määrus (edaspidi MiCA) jõustub, siis krüptovarateenuste puhul tuleb teha jõustunud KrÜS-is asjakohased muudatused. Finantsinspektsioon jääb oma arvamuse juurde, et enne krüptovara siseriikliku õigusraamistiku loomist tuleb oodata MiCA regulatsiooni jõustumist, et mitte tekitada täiendavat bürokraatiat virtuaalvääringute ümbertegevusloastamisega. Enne MiCA jõustumist tuleks tugevdada Rahapesu Andmebüroo tööriistu (edaspidi RAB), sh Eelnõus krüptovarateenuse osutajatele sätestatud nõuete kaudu. II Sisulised kommentaarid Eelnõu sätetele 8. Seletuskirjas selgitatud kohaldamisala tekitab küsitavusi. Seletuskirja kohaselt „Eelnõu kohaldamisalasse kuuluvad Eestis tegutsevad järgmised juriidilised isikud, on mh krüptovarasse investeerimist võimaldavad ettevõtted, sh virtuaalvääringu teenuse osutajad (krüptovarateenuse osutajad)“. Juhime tähelepanu, et suur osa „krüptovarateenuse osutajaid“ ei ole „krüptovarasse investeerimist võimaldavate ettevõtete“ alaliik. 9. Eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt on krüptovara digitaalsel kujul esitatud väärtus. Küll Eelnõu § 3 lõike 13, mis on Eelnõus ekslikult kajastatud numbriga 9, kohaselt ei kohaldata seadust sellistele krüptovaradele, mis on unikaalsed või mis ei ole asendatavad teise krüptovaraga. Pöörame tähelepanu, et krüptovara definitsioon on märkimisväärselt lai. Kuna perspektiivis võidakse hakata digitaalsel kujul hajusraamatu vms sarnase tehnoloogia baasil salvestama väga erinevaid väärtuseid/õiguseid, siis võivad mh 2 / 12 krüptovarade hoidjate/haldajatena järelevalve alla sattuda täiesti finantsvaldkonna välised ettevõtmised. Selguse tagamiseks teeme ettepaneku täpsustada seletuskirjas, mis on „digitaalsel kujul esitatud väärtus“, et vältida olukorda, kus Eelnõu kohaselt peaks ka näiteks arvutimängus kasutatav raha olema tegevusloastatud. Lisaks on ebaselge, mis peetakse silmas „muu sarnase tehnoloogia“ all. Kui mõeldud on tehnoloogiat, mis ei põhine hajusraamatu tehnoloogial, siis tekitab küsitavusi, kuivõrd väärtuse üle võib arvet pidada. Samuti palume täiendavalt selgitada seletuskirjas mida tähendab Eelnõu § 3 lõikes 13, mis on Eelnõus ekslikult kajastatud numbriga 9, sätestatud „mis ei ole asendatavad teise krüptovaraga“. Seletuskirja kohaselt ei kohaldata seadust krüptovaradele, mis on unikaalsed või mis ei ole asendatavad teise krüptovaraga. Selle määratluse alla kuuluvad NFT-d (NB! mõiste ei ole seletuskirjas defineeritud) ning muu unikaalne krüptovara, mida ei ole võimalik asendada teise krüptovaraga. Milliseid krüptovarasid see mitteasendatavus teise krüptovaraga Eelnõus välistama peaks? 10. MiCA, mille põhjal on krüptovara definitsioon seletuskirja kohaselt koostatud, loob eraldi režiimi e-raha tokenitele, kuid KrÜS ei sisalda sama välistust. Teeme ettepaneku Eelnõu ja seletuskirja selles osas täiendada, sh üle vaadata MiCA kohaldumisalas märgitud erandeid ja kuidas see on KrÜS-iga reguleeritud. 11. Eelnõu § 3 lõikes 1 on defineeritud krüptovara ja lõikes 2 virtuaalvääring. Eelnõu märkuste tabelis on selgitatud, et Eelnõus on termin virtuaalvääring asendatud laiema terminiga „krüptovara“, võttes aluseks MiCA ettepanekus toodut. Samas „virtuaalvääring“ on rahapesu direktiivist tulenev mõiste, mis peab liikmesriigi siseriiklikku õigusesse alles jääma. Kuna mõistete „krüptovara“ ja „virtuaalvääring“ erinevus Eelnõust selgelt välja ei tule, teeme ettepaneku seletuskirja vastavas osas täiendada. 12. Eelnõu § 4 lõike 1 punkti 1 kohta on seletuskirjas selgitatud, et ühisrahastusprojekti mõiste hõlmab krediidilepingust tulenevat nõuet ning muud tarbijakrediidi andmist ja vahendamist Eelnõu ei reguleeri ja see jääb endiselt krediidiandjate ja –vahendajate seaduse (edaspidi KAVS) kohaldamisalasse. Kuna Eelnõus ei ole see täpselt selgitatud, tekitab küsitavusi, kuidas on lahendatud krüptovaras laenuandmise reguleerimine. Samuti võib osaliselt kohaldumisalast välja jääda krüptovarade hoiustamine (nö staking), mis eraldiseisva tegevusena ei ole välja toodud. Palume seletuskirja vastavalt täiendada. 13. Eelnõu § 4 lõikes 4 on defineeritud ühisrahastusteenus „ostu-müügi huvide sobitamise kaudu“. Juhime tähelepanu, et ostu-müügi huve ei pruugi seal alati olla, vähemalt pakkumise faasis. Teenuseks on pigem projektide vahendamine ja ka projektidokumentide analüüs teenuseosutaja poolt. 14. Juhime tähelepanu, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 (edaspidi Ühisrahastusmäärus) kohaselt peaksid ühisrahastusteenuse osutajad oma ühisrahastusplatvormil tegutsema klientide erapooletute vahendajatena. Eelkõige ei tohiks ühisrahastusteenuse osutajatel olla võimalik omada osalust ühisrahastuspakkumistes, mida nende ühisrahastusplatvormide kaudu korraldatakse. Kuid Eelnõu § 4 lõike 8 kohaselt, kui isik on samal ajal nii rahastuse taotleja kui ka ühisrahastusteenuse osutaja, kohaldatakse talle ühisrahastusteenuse osutaja kohta sätestatut. Rahastuse taotleja mõiste on sätestatud Eelnõu § 5 lõikes 6, mis kokkuvõttes on Ühisrahastusmääruse järgi projektiomanik. Sellest tulenevalt on Eelnõuga loodud olukord, mis suurendab märkimisväärselt huvide konflikti ning finantskelmuse toimepanemise riski. Ühisrahastusteenuse osutajatele peaks kehtima Ühisrahastusmäärusega ühesugused nõuded. 15. Eelnõus § 4 lõikes 9 on sätestatud, et rahastuse taotleja ühinguleping või põhikiri peab kindlaks määrama, et tema registrijärgne asukoht ning püsiva ja kestva majandustegevuse koht on Eestis, kui rahastuse taotleja kaasab ise või ühisrahastusteenuse osutaja vahendusel rohkem kui üks miljon eurot. Teeme ettepaneku sätestada, et see kohaldub ka siis kui grupp/konsolideerimisgrupp vms kaasab üks miljon eurot. See aitab vältida olukorda, kus tehakse suur hulk tütarettevõtteid ja hoitakse sellega ennast kunstlikult sätestatud piirist madalamal. 3 / 12 16. Oleme varasemalt palunud täiendada Eelnõu § 6 lõiget 3 järgmiselt: „Perioodil, kui tegevusloa aluseks olevad tingimused ei ole täidetud, ei tohi teenuseosutaja sõlmida uusi kliendilepinguid.“ Eelnõu märkuste tabelis on selgitatud, et Eelnõu § 96 lõike 1 punkt 1 lubab Finantsinspektsioonil ettekirjutusega keelata teatud tehingute tegemist, mille alla lähevad ka kliendilepingud. Juhime tähelepanu, et ettekirjutuse tegemise protsess võtab aega, praktilisest kogemusest lähtudes on antud juhul aga oluline et uute kliendilepingute sõlmimise keeld rakenduks koheselt, kui tegevusloa aluseks olevad tingimused ei ole täidetud. Sellest tulenevalt palume Eelnõu § 6 lõiget 3 täiendada pakutud sõnastusega. 17. Teeme ettepaneku lisada Eelnõu § 7 lõike 1 loetelusse punkti: „andmed ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu kohta, millest tasuti osa- või aktsiakapitali sissemaksed“. See on vajalik juhtudel, kui olulist osalust ei teki ja see ei kuulu hindamisele. 18. Eelnõu märkuste tabelis on selgitatud, et Eelnõu § 7 lõikega 3 on Finantsinspektsioonile antud õigus nõuda täiendavalt sõltumatu eksperdi hinnangut, kuid mitte tegevusloa taotleja kohustust nimetatud hinnang tegevusloa taotlemisel esitada. Nimetatud eksperdi hinnangu nõudmist tuleks kasutada ainult juhul, kui taotleja kasutatavad tehnoloogilised lahendused on niivõrd erilised või uudsed, et Finantsinspektsioonil ei oleks võimalik nendest ilma eriteadmisteta isiku kaasamiseta mõistlikult aru saada. Vastasel juhul kaasneks tegevusloa taotlejale täiendav ajaline ja rahaline kulu, selgitamaks oma tegevusega seotud ja kasutusel olevate IT-süsteemide ja küberturvalisuse tagamisega seotud aspekte, mis tingimata eksperdi hinnangut ei vaja. Soovime rõhutada, et Rahandusministeeriumi valitud lähenemine põhjustab seda, et täiendav ajaline ja rahaline kulu, selgitamaks taotleja tegevusega seotud ja kasutusel olevate IT-süsteemide ja küberturvalisuse tagamisega seotud aspekte jääb Finantsinspektsioonil kanda ning automaatselt pikendab menetluse tähtaega. Jääme oma varasemalt esitatud seisukoha juurde ja palume sõnastada Eelnõu § 7 lõige 3 järgmiselt: „Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 8 ja 9 käsitletud infotehnoloogilised süsteemid ja turvapoliitikad küberturvalisuse tagamiseks peavad olema hinnatud vastava ala sõltumatute ekspertide poolt ja nimetatud hinnangud esitatakse kirjalikus vormis Finantsinspektsioonile koos loataotlusega. Finantsinspektsioon võib nõuda täiendavalt, muuhulgas tegevusloa kehtivuse ajal, sõltumatute ekspertide kaasamist tegevusloa taotleja tegevuse või süsteemide hindamiseks.“ Lisaks pöörame tähelepanu, et Eelnõu pakutud sõnastusest ei tulene, et hinnanguga kaasnevad kulud on tegevusloa taotleja kanda ning selle alusel võib tekkida vale arusaam, et see on Finantsinspektsiooni kanda. 19. Eelnõu § 7 lõikes 5 palume sätte lõpust maha võtta „kehtiva riigisisese õiguse alusel“. Kui juhtorganite liikmed on karistatud sättes nimetatud valdkondades välisriigil, siis sellest tuleb Finantsinspektsioonile kindlasti teada anda. Eelnõu § 7 lõige 6 reguleerib välisriigi kodanike kohta info, mitte kinnituse esitamist, seega tekib Eelnõu alusel olukord kus tegevusloa taotleja ei pea esitama kinnitust juhtorgani liikmete kohta, kes on karistatud mõne välisriigi õiguse alusel. 20. Palume täiendada Eelnõu § 7 lõiget 6 selliselt, et ka juriidilisest isikust omandaja juhtidel on karistusregistri tõendi esitamise kohustus. Palume täiendada Eelnõu § 7 lõiget 6 selliselt, et karistusregistri tõendi esitamine on kohustuslik mitte ainult välisriigi kodanikule, vaid ka siis, kui isik on olulisel määral seotud mõne riigiga, mis ei ole tema päritoluriik ega kodakondsusjärgne riik. Samuti tuleb Eelnõus ette näha, et karistusregistri väljavõtte esitamine on kohustuslik kõigil isikutel, sh Eesti kodanikel. Eelnõu kohaselt karistusregistri väljavõtte esitamise kohustus on vaid välismaalastel. Analoogne nõue tuleb kehtestada Eelnõu § 20 lõikele 8. 21. Eelnõu § 10 lõike 1 kohaselt teeb Finantsinspektsioon otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta kolme kuu jooksul, kuid hiljemalt kuus kuud pärast tegevusloa taotluse saamist. Eelnõu märkuste tabelis on selgitatud, et antud regulatsioonis on lähtutud MiCA ettepanekus ja Ühisrahastusmääruses 4 / 12 sätestatust ning Rahandusministeerium on valmis kaaluma nimetatud tähtaegade edasilükkamist, kui MiCA tekst on selgem (eeldatavasti juuni lõpuks). Seletuskirjas on esitatud täiendav info, et Liikmesriigid jõudsid MiCA teksti osas kokkuleppele 2022. a. 30. juunil. Sellest tulenevalt ning arvestades seda, et tegemist on uue valdkonna ja riskantsete finantstoodetega, palume kolm kuud asendada kuue kuuga, koos võimalusega pikendada tähtaega kuni üheksa kuuni. 22. Eelnõu § 11 lõike 2 punkti 2 palume sõnastada järgmiselt: „2) tegevusloa taotleja juhtorgani liikmete haridust, teadmisi, oskusi, erialast ettevalmistust, kogemusi, ärisidemeid, usaldusväärsust ja mainet“. 23. Kuigi Finantsinspektsiooni nö ennetavat sekkuvat rolli on muudetud, ei ole arusaadav, miks Eelnõu § 16 lõikest 1 on maha võetud teenuseosutaja kohustus esitada Finantsinspektsioonile filiaali juhtimise eest vastutavate isikute andmed. Palume see kohustus Eelnõu § 16 lõikes 1 kajastada selliselt, et esitada tuleb Eelnõu § 7 lõike 1 punktis 13 nimetatud andmed ning filiaali juhataja peab vastama Eelnõu § 27 sätestatud nõuetele. Kuna Finantsinspektsioonile on säilitatud ettekirjutuse tegemise õigus, palume täiendada Eelnõu § 16 lõikes 3 sätestatud aluseid: „filiaali juhataja ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.“ 24. Eelnõu § 19 lõike 3 kohaselt teavitab Finantsinspektsioon omandajat kirjalikult kahe tööpäeva jooksul paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud teate või lisaandmete ja -dokumentide kättesaamisest ning menetlustähtaja võimalikust lõppkuupäevast. Rahandusministeerium ei ole meie varem tehtud muudatusettepanekuga arvestanud. Selgitame täiendavalt, et senine praktika näitab, et kaks tööpäeva on väga lühike aeg, eriti kui on korraga mitu olulise osaluse omajat samas ettevõtjas. KAVS-is on see aeg näiteks viis tööpäeva, mis on piisav ja võimaldab dokumentidesse päriselt ka süveneda ning anda tagasisidet mittealustamise korral, et mis on ka sisuliselt puudu, mitte ainut vormiliselt. Seega teeme uuesti ettepaneku, et see aeg võiks olla ka teenuseosutajate puhul viis tööpäeva. 25. Eelnõu märkuste tabelis on kirjutatud, et Eelnõu § 21 lõige 2 on Finantsinspektsiooni ettepaneku alusel kustutatud, kuid Eelnõus on see endiselt sees. Palume see kustutada ja muuta ka § 21 lõiget 3 viisil, et kustutada osa: „…käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud…“ 26. Eelnõu § 22 lõikes 2 palume jätta sõnastus „…, kui Finantsinspektsioon on seda oma otsusega lubanud.“ 27. Eelnõu § 24 lõikes 3 sätestatud tähtaeg on pikendatud kuue kuuni, kuid sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaeg on jäänud pikendamata, kuigi Finantsinspektsioonile edastatud märkuste tabelis esitatud info kohaselt peaks olema pikendatud. Palume Eelnõu § 24 lõikes 4 sätestatud tähtaeg ka pikendada kuue kuuni. 28. Kehtiv rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) § 72 lõike 1 punkt 4 sätestab tegevusloa taotlejale nõude, et tegevusluba taotleva ettevõtja registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht peab olema Eestis. Vastav nõue peaks olema sätestatud ka Eelnõus, mistõttu tuleb Eelnõu §-s 26 selgelt kehtestada, et ka teenuseosutaja juhatuse asukoht peab olema Eestis. Tegemist on olulise sättega, et Eestit ei kasutataks ära vaid tegevusloa taotluse saamiseks, vaid siin ka toimuks reaalne majandustegevus. 29. Eelnõu märkuste tabelis on märgitud, et Eelnõu § 27 lõike 2 sõnastus on muudetud vastavalt meie esitatud ettepanekule, kuid Finantsinspektsioonile esitatud Eelnõu versioonis on §-i 27 sõnastus jäänud muutmata ja ettepaneku sisu ei ole Eelnõus kajastatud. Sellest tulenevalt palume sama ettepanek uuesti üle vaadata ning muuhulgas Eelnõu § 27 lõikes 1 täiendada selliselt, et juhtide, st nii juhatuse kui ka nõukogu liikmete sobivuse puhul hinnatakse veel järgmisi kriteeriume ehk teenuseosutaja juhiks võib valida või määrata vaid isiku, kellel on juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus. Tegemist on väga oluliste ja põhiliste kriteeriumitega, mida sobivuse hindamisel juhtide puhul hinnatakse ning need nõuded peavad olema selgelt ja arusaadavalt seaduses kehtestatud. Asjaolu, et näiteks teadmised ja oskused on mainitud ka Eelnõu § 27 lõikes 2 seonduvad kollektiivse sobivusega, ei 5 / 12 ole piisav ning võimaldab teenusepakkujal seda lõiget kasutada selliselt, et valida sobivaks mitte piisavate teadmiste, oskuste või kogemusega juhi. Lõige 1 kehtestab nõuded individuaalsel, lõige 2 aga kollektiivsel tasemel, mistõttu tuleb ka individuaalsel tasandil eeltoodud kriteeriumid seaduses selgelt sätestada. Eelnõu § 27 lõike 6 kohaldub juhtorgani liikmetele, teises lauses aga nähakse ette piirang vaid juhatuse liikmetele. Selline mõttekäik on eksitav. Ka teises lauses olev piirang peaks kehtima juhtorganile tervikuna. 30. Eelnõu § 29 kehtestab nõude Finantsinspektsiooni teavitamiseks juhtorgani liikmetest ja audiitorettevõtjast. Lõiget 1 tuleb täiendada ja lisada loetellu ka nõue esitada karistusregistri väljavõte. Eelnõu § 33 lõiked 11-14 näevad ette nõuded siseaudiitorile, samas Eelnõu ei sea teenuseosutajale kohustust Finantsinspektsiooni teavitada siseaudiitorist. Sarnaselt teiste finantssektori eriseadustega teeme ettepaneku täiendada Eelnõu § 29 ja lisada sinna nõue siseaudiitorist teavitamiseks. 31. Eelnõu § 32 lõike 1 kohaselt peab teenuseosutaja kehtestama ja rakendama teenuseosutaja ning tema juhtorganite liikmete ja töötajate tegevust reguleerivad protseduurireeglid (edaspidi sise-eeskirjad), mis tagavad teenuseosutaja tegevust reguleerivate õigusaktide ja teenuseosutaja juhtorganite otsuste täitmise, samuti teenuste õigus- ja korrapärase osutamise. Eelnõu § 32 lõike 4 punkti 2 kohaselt määratakse sise-eeskirjadega muu hulgas kindlaks teenuste osutamise kord, sealhulgas kava nimetatud teenuste osutamisega seotud äritegevuse katkemise ohu määramiseks, selle riski maandamiseks või vältimiseks. Teeme ettepaneku Eelnõus või Eelnõu seletuskirjas täpsustada, mida Eelnõu § 32 lõike 4 punktis 2 teenuste osutamise kord hõlmab. Kas see hõlmab ka kohustust luua protseduurireeglid Eelnõu 6. ja 7. peatükis sätestatu kohta? Näiteks kohustust luua protseduurireeglid eritüüpi teabe avaldamiseks, garantiifondi käitamiseks, investori teadmiste ja kogemuste ning investeerimisprojekti asjakohasuse hindamiseks, eelseadistatud investeerimise korraldamiseks, lepingueelse järelemõtlemisaja andmiseks, põhiteabedokumendi kontrollimiseks jne. 32. Eelnõu § 33 lõike 10 kohaselt kui see on vajalik ja proportsionaalne, arvestades teenuseosutaja tegevuse laadi, ulatust ja keerukust, peavad teenuseosutajas olema kehtestatud ja rakendatud õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed sõltumatu siseauditi üksuse ülesannete täitmiseks. RahaPTS § 724 lõike 2 kohaselt määrab virtuaalvääringu teenuse pakkuja nõukogu siseauditi üksuse ülesannete täitmiseks siseaudiitori. Siinkohal ei tooda sisse proportsionaalsuse mõtet. Kui RahaPTS 2022. aastal kehtima hakanud redaktsiooniga karmistati krüptoettevõtete sisekontrollisüsteemi nõudeid, siis Eelnõu leevendab neid taas, viidates, et on võimalik rakendada proportsionaalsust. Siinkohal tuleks eristada ühisrahastuse ja krüptovarateenuse osutajaid, kellest viimaste puhul peaks siseauditi kohustus jääma selliseks nagu see on RahaPTS-is. Lisaks, juhul kui siseaudiitori määramine on kohustuslik, tuleks siseaudiitori kohta esitada andmed juba tegevusloa menetluse dokumentidega. 33. Oleme varasemalt palunud täiendada Eelnõu § 34 selliselt, et olulisi funktsioone ei tohi edasi anda (sh vastavuskontroll). Rahandusministeerium ei ole Finantsinspektsiooni ettepanekut arvesse võtnud. Juhime tähelepanu, et sarnane regulatsioon, et olulisi tööülesandeid, tegevusi ja infosüsteeme ei või edasi anda, on sätestatud ka näiteks makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (edaspidi MERAS) § 62 lõikes 2. Kuna tegemist on uue valdkonna ja riskantsete finantstoodetega, palume Eelnõu § 34 vastavalt täiendada. Teeme ettepaneku lisada nõue, et avaliku plokiahela kaudu teostatava tehingu korral tuleb salvestada tehingu osapoolte avalikud võtmed ja tehingu tunnus nii, nagu see kajastub vastavas plokiahelas. See võimaldaks tulevikus rakendada järelevalvemeetmeid efektiivsemalt. 34. Eelnõu §-ga 36 on kehtestatud huvide konflikti maandamise ja vältimise kord. Finantsinspektsiooni hinnangul tuleks ühisrahastusteenuse osutajate puhul rakendada sarnaseid nõudeid nagu need on 6 / 12 Ühisrahastusmääruses või selle alusel välja antud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (edaspidi ESMA) tehnilistest standardites. Oluline on siinkohal võrdse kohtlemise tagamine ning kõikidelt teenuseosutajatelt tuleks nõuda huvide konfliktide kohta teabe avalikustamist. 35. Eelnõu § 54 lõikes 8 on esmakordselt toodud termin “DLT”, aga Eelnõus on läbivalt kasutatud terminit “hajusraamatu süsteem“. Teeme ettepaneku asendada Eelnõu § 54 lõikes 8 termin “DLT” terminiga “hajusraamatu süsteem”. Teeme ettepaneku §-s 54 nõuda krüptovarade hoidmise ja haldamise teenuse pakkujatelt kõikide klientide puhul teenusepakkuja poolt hallatavate rahakottide avalike võtmete sidumist nende klientide kontodega. Järelevalvel peab olema võimalik teenuseosutajatelt küsida, milliseid avalikke võtmeid konkreetsed kliendid nende juures tehingute tegemiseks kasutavad. 36. Eelnõus on läbivalt viidatud, et teenuseosutaja peab koostama sise-eeskirja, mis sisaldab protseduurireegleid, millest teenuseosutaja oma tegevuses lähtub. Protseduurireeglite kirjeldamiseks on Eelnõus kasutatud mitmeid erinevaid mõisteid, näiteks: „protseduurireeglid“ (nt Eelnõu § 57 lõige 3) „siseprotseduurid“ (nt Eelnõu § 10 lõige 3) „kasutuseeskirjad“ (nt Eelnõu § 55 lõige 1). Kuigi mõisteid „protseduurireeglid“ ja „siseprotseduurid“ on kasutusel ka teistes eriseadustes, siis mõiste „kasutuseeskirjad“ on uus. Teeme ettepaneku ühtlustada eeltoodud mõistete kasutamine ja asendada mõiste „kasutuseeskirjad“ mõistega „protseduurireeglid“. 37. Eelnõu § 63 lõike 1 kohaselt võib investeerimisprojekti pakkumisel selle tootlust või tulusust garanteerida või pakkuda tagasiostugarantiid (edaspidi garantii). Eelnõu § 63 lõike 4 kohaselt kui garantii andjaks on teenuse osutaja, peab ta moodustama garantiifondi või ettenägematute kulude reservi (edaspidi reserv), kuhu kogutakse regulaarselt makseid. Eelnõus ei ole kirjeldatud, mis on garantiifondi ja ettenägematute kulude reservi erinevus. Teeme ettepaneku täpsustada, kas Eelnõus või Eelnõu seletuskirjas garantiifondi ja ettenägematute kulude reservi erisusi või kui mõistetel sisulist erinevust pole, siis teeme ettepaneku kasutada nendest ühte mõistet, et tagada Eelnõu täpsus ja selgus. 38. Teeme ettepaneku lisada Eelnõu §-i 66 nõue, et põhiteabedokument peab sisaldama teavet dokumendi kehtivuse aja kohta. Selline nõue annaks investorile suurema kindluse põhiteabedokumendis esitatud teabe korrektsuse kohta ning rahastuse taotlejale ja teenuseosutajale selgemad raamid §-is 67 sätestatud nõuete kohaldamiseks. Kehtivusaeg ja dokumendi muutmise kohustus peaksid olema seotud, st muuta tuleks ainult seda, mis veel kehtib ja pärast kehtivuse lõppu pole vaja enam muuta/parandada/täiendada. 39. Eelnõu § 67 on pealkirjaga „Põhiteabedokumendi muutmine ja eksitava, vigase või ebatäpse teabe ilmnemisel põhiteabedokumendis“. Pealkiri on keeleliselt ebatäpne, sisaldades liigset sidesõna „ja“, mis muudab pealkirja raskesti või mitmeti mõistetavaks. Teeme ettepaneku muuta Eelnõu §-i 67 pealkirja järgmiselt: „Põhiteabedokumendi muutmine eksitava, vigase või ebatäpse teabe ilmnemisel põhiteabedokumendis”. Samuti juhime tähelepanu, et Eelnõus ei käsitleta põhiteabedokumendi muutmist, mis ei ole tingitud eksitava, vigase või ebatäpse teabe avaldamisest. Eelnõu § 67 lõigetes 3 ja 5 kasutatakse terminit „rikkumine“ („tuvastatud rikkumistest“ ja „rikkumise tuvastamisest“). Kuna sätte pealkiri on „Põhiteabedokumendi muutmine ja eksitava, vigase või ebatäpse teabe ilmnemisel põhiteabedokumendis“, siis jääb selgusetuks, millisele rikkumisele konkreetsel juhul viidatakse. Kas silmas peetakse pigem ebatäpsust või on jutt mingist konkreetsest õigusrikkumisest? 40. Eelnõuga plaanitakse reguleerida nii neid põhiteabedokumente, mida ei ole vaja Finantsinspektsioonis registreerida (üheaastase ajavahemiku kohta alla viie miljoni euro suurused pakkumised) ning ka neid, mis vajavad Finantsinspektsioonis registreerimist (üheaastase ajavahemiku kohta üle viie miljoni euro suurused pakkumised). Eelnõu §-s 67 on reguleeritud põhiteabedokumendi muutmine. Sätte sõnastusest ei tulene otseselt, kuidas toimub Finantsinspektsioonis registreerimist vajava 7 / 12 teabedokumendi muutmine või täiendamine. Samuti ei tulene Eelnõust ka asjaolu, kas Finantsinspektsioonis registreerimist vajava teabedokumendi muudatused või parandused vajavad Finantsinspektsiooni poolt kinnitamist. Palume Eelnõu täpsustada, sh kuidas toimub Finantsinspektsioonis registreeritava teabedokumendi täiendamine või parandamine; kas sellised parandused tuleb samuti Finantsinspektsioonis registreerida. 41. Eelnõu § 68 reguleerib põhiteabedokumendi registreerimist Finantsinspektsioonis. Oma olemuselt on eelnõus kirjeldatud põhiteabedokumendi registreerimismenetlus sarnane väärtpaberituruseaduses ja Prospektimääruses sätestatud prospektide kinnitamise menetlusega. Õigusselguse huvides teeme ettepaneku kaaluda sarnase terminoloogia kasutamist sarnaste asjaolude kirjeldamisel, asendada §-s 68 „põhiteabedokumendi registreerimine“ terminiga „põhiteabedokumendi kinnitamine“. 42. Eelnõu § 69 reguleerib Finantsinspektsiooni õigused ja ülesandeid seoses põhiteabedokumendiga. Kuigi Eelnõu peatükk 7 jagu 2 sellist eeldust ei toeta, siis jääb sättest mulje, et Finantsinspektsioon peab lisaks §-i 68 kohaselt Finantsinspektsioonis registreeritavatele teabedokumentidele hakkama sisuliselt kontrollima ka dokumente, mida ei ole tarvis Finantsinspektsioonis registreerida. Säte vajaks täpsustamist. Eelnõu § 69 lõikes 4 sätestatakse Finantsinspektsiooni kohustus avaldada oma veebis teate, mis on suunatud investeerimisprojekti pakkumise käigus vastavaid instrumente omandada kavatsevatele isikutele. Finantsinspektsiooni hinnangul kõnealuse teate teeks veelgi tõhusamaks nõue, et sama teate avaldaks ka investeerimisprojekti pakkuja oma prospektis. 43. Oleme oma varasemates kommentaarides palunud täiendada Eelnõu paragrahvi, mis reguleerib aruannete esitamist Finantsinspektsioonile (käesoleva Eelnõu § 76). Oleme teinud ettepaneku täiendada Eelnõu § 2 lõiget 3 viitega paragrahvile, mis reguleerib aruannete esitamist Finantsinspektsioonile ja täiendada kõnealust paragrahvi lõikega, mis annaks valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse kehtestada ühisrahastusmääruse artikli 16 kohaste andmete Finantsinspektsioonile esitamise vorm: „Isikud, kes on saanud tegevusloa vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2020/1503, esitavad määruse artiklis 16 nõutud teabe Finantsinspektsioonile valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud vormis“. Oma ettepanekut oleme põhjendanud vajadusega kehtestada kõikidele subjektidele, kes on kohustatud esitama määruse 2020/1503 artiklis 16 nõutud aruandeid, ühtne aruannete esitamise formaat. Rahandusministeeriumi selgituse kohaselt “märgitud tehnilised standardid viitavad ühisrahastusteenuse osutaja õigusele esitada andmed CSV formaadis ning järelevalveasutuse nõusolekul võib andmeid esitada muus tema poolt aktsepteeritud formaadis. See viitab omakorda sellele, et ühisrahastusteenuse osutajat ei saa siseriikliku õigusega kohustada esitama andmed XML formaadis.” Siinkohal peame vajalikuks märkida, et ESMA oma selgitustes kõnealuse määruse eelnõu kohta on märkinud järgmist: „Given the suggestions by some respondents to allow CAs to define reporting format at national level, ESMA considers that it might be beneficial to allow reporting information also in additional formats accepted by CAs, that would enable of the already existing national systems“. Mõistame ESMA selgitust selliselt, et siseriiklikult andmete esitamise formaadi kehtestamine on aktsepteeritud. Meie hinnangul XML formaadi kehtestamine annab aruannete esitajatele palju suurema paindlikkuse andmete esitamisel, kuna võimaldab andmete esitamist läbi Finantsinspektsiooni aruannete esitamise portaali. Portaal on kaasaegne süsteem, kus iga aruande esitaja saab lihtsalt jälgida oma aruannete esitamise kohustusi, sättida aruannete esitamisega seotud õigusi, lisada oma kohustuste kohta automaatseid meeldetuletusi, mugavalt ja kiirelt suhelda Finantsinspektsiooni aruandluse spetsialistidega ning isegi täita aruandeid käsitsi otse portaalis. Samuti tänu sellele, et portaali on integreeritud aruannete kontrollimise süsteemi, saab iga aruande esitaja automaatse tagasiside andmete kontrollimise protsessi ja kontrollimise tulemuste kohta. Kõik need mugavused ei ole võimalikud andmete esitamisel CSV formaadis, kuna viimane ei ole loodud andmete automatiseeritud töötlemiseks. 44. Eelnõu § 72 lõikes 2 on uuesti muudetud krüptovarateenuse osutaja osa- või aktsiakapitali minimaalset suurust ning see on madalam kehtiva RahaPTS-i §-is 721 kehtestatud virtuaalvääringu teenuse pakkuja 8 / 12 osa- või aktsiakapitali minimaalsest suurusest. Eelnõu märkuste tabelis on selgitatud, et teenuseosutaja osa- või aktsiakapitali osas on tehtud krüptovarateenuse osutajatele teatavaid mööndusi, kuid need summad tulenevad MiCA ettepanekust. Märgime, et Eelnõuga sätestatavad osa- või aktsiakapitali nõuded peaksid õiguskindluse tagamise eesmärgil arvestama vähemalt kehtivas RahaPTS-is sätestatud osa- või aktsiakapitali nõuetega, mitte lähtuma MiCA ettepanekus sätestatud lävendist. Kuivõrd Eelnõuga muudetakse senist järelevalvemudelit ning kui krüptovarateenuse osutajate järelevalve läheb üle Finantsinspektsiooni pädevusse, peaksid nende asutuste osa- või aktsiakapitalile kehtestatud nõuded ühilduda teistele sarnastele Finantsinspektsiooni järelevalvesubjektidele kehtestatud osa- või aktsiakapitali nõuetega (nt MERAS § 64 lõike 2 kohaselt peab e-raha asutuse aktsia-, osa- või algkapital vastama vähemalt 350 000 eurole). Palume ka seletuskiri vastavalt muuta. 45. Eelnõu § 74 lõike 6 kohaselt Eelnõu § 63 lõikes 4 nimetatud garantiifondis olev raha ei kuulu teenuseosutaja vara hulka. Palume Eelnõus või Eelnõu seletuskirjas täpsustada, kas ettenägematute kulude reservis olev raha kuulub või ei kuulu teenuseosutaja vara hulka. 46. Eelnõu 10. peatükk oma sisus sätestab nõuded teenuseosutaja ümberkujundamisele, ühinemisele ja jagunemisele. Kuigi jagunemine pole lubatud, siis Eelnõu selguse ja mugava kasutuse huvides teeme ettepaneku 10. peatüki pealkirja täiendamiseks sõnaga „jagunemine“. Eelnõu 10. peatükki tuleb analüüsida ja muuta Justiitsministeeriumi poolt koostatud Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (äriühingute piiriülene liikumine) eelnõu valguses. Kuivõrd teenuseosutaja ümberkujundamine toimub äriseadustikus sätestatud korras, kui Eelnõust ei tulene teisiti, siis peaks Eelnõuga sätestama, et piiriülene ümberkujundamine ei ole lubatud. 47. Finantsinspektsioon endiselt toetab halduskaristusaparaadi kehtestamist senise finantsturu tarbeks lonkava väärteosüütegude ja –menetluse asemel. Seetõttu vastav osa Eelnõust tuleks ümber kujundada halduskaristuste tarbeks. Sellest sõltumata jääb arusaamatuks, millise loogika põhjal on Eelnõu 12. peatükis „Vastutus“ otsustatud osade väärteokoosseisude puhul ette näha nii füüsilise- kui ja juriidilise isiku vastutus, osade puhul aga ainult juriidilise isiku oma. Nendime, et teatud juhtudel on tõesti rikkumine omane üksnes juriidilisele isikule ning puudub vajadus/eesmärk karistada ka füüsilist isikut. Samas on Eesti juristkonnas jätkuvalt (vähemalt osaliselt) kohane seisukoht, et ilma füüsilise isiku teo karistatavuseta pole võimalik vastavat tegu juriidilisele isikule üleüldse omistada ning seega juriidilist isikut vastava normi alusel ka karistada (näiteks Eelnõu § 102). 48. Eelnõus on valed viited, näiteks § 11 lõike 1 punktis 3, § 15 lõike 1 punktides 4 ja 5, § 72 lõike 2 punktides 1 ja 3, § 68 lõikes 6 . Eelnõu § 15 lõikes 2 on puudu viidatud lõike number. Käesolevale vastusele on lisatud ka Eelnõu träkkidega versioon, kus on märgitud valed viited ja kirjavead. 49. Teeme ettepaneku täiendada Eelnõud, et sellega muudetaks ka karistusregistri seadust (edaspidi KarRS) ja Finantsinspektsioonile antakse juurdepääs karistusregistri arhiivi andmetele. Täpsemalt soovime muuta KarRS § 20 lõiget 1 ja täiendada seda punktiga 18 selliselt, et Finantsinspektsioonil oleks FIS § 2 lõikes 1 nimetatud seadustes sätestatud ülesannete täitmiseks õigus saada arhiivi andmeid. Karistusregistri arhiivi andmetele juurdepääs on vajalik just loamenetluste (tegevusloa, olulise osaluse, registreeringu andmise, heakskiidu jne menetlustes) ja subjekti juhtimisega seotud isikute hindamise läbiviimiseks, et tagatud oleks vaid usaldusväärsete, ausate, õiguskuulekate isikute sisenemine finantssektorisse. Karistusregistri arhiivi andmed on vajalik tööriist isikute tausta ja maine hindamisel eeltoodud väärtustele. Usaldusväärsuse kontroll peab järelevalve jaoks tekitama kindluse, et kogutud informatsiooni pinnalt ei esine pettuse ega saadavate õiguste kuritarvitamise ohtu ja kaitstud on nii finantssektor tervikuna kui selle osalised. Finantsinspektsioon tegutseb finantsjärelevalve teostamisel riigi nimel ning finantsjärelevalvet teostatakse üksnes avalikust huvist lähtuvalt. Finantsjärelevalve käigus hindab Finantsinspektsioon muu hulgas finantssektorisse sisenevate isikute, sh juhtide ja olulist osalust omavate isikute vastavust 9 / 12 kehtivatele nõuetele. Finantssektorisse võivad soovida siseneda ka isikud, kes võivad omada puutumust kuritegeliku maailmaga või kelle varasem taust viitab mitteõiguspärasele käitumisele. Tihti võib isikul olla soov seda teavet järelevalvele mitte avaldada, mistõttu on oluline, et Finantsinspektsioonil oleks võimalus ja õigus kontrollida ka isiku varasemaid seoseid õiguskuuleka käitumisega. Kuivõrd loa menetluste, aga ka juhtide sobivuse hindamise käigus tuleb muu hulgas kindlaks teha kas isik on seotud või on tal varasemad kuritegelikud sidemed, siis omavad kõnealuse teabe analüüsimisel olulist tähendust isikute eelnevad karistusandmed, sh karistusregistri arhiivi kantud andmed. Tegemist on andmetega, mis mõjutavad isiku mainet ja usaldusväärsust. Need on aga kriteeriumid, millele on finantsjärelevalve ülesehitatud ja mida tuleb igakordselt loa menetluste kui ka juhtide ja võtmeisikute sobivuse hindamisel kontrollida ning veenduda, et isik neile tingimustele vastab. Virtuaalvääringu teenus, mis Eelnõu kohaselt liigub Finantsinspektsiooni järelevalve alla on RAB-i poolt avalikustatud analüüsi kohaselt üks neist teenustest, mida üha rohkem ka kuritegelikel eesmärkidel ära kasutatakse. Seda enam on vajalik arhiivi andmetele saada juurdepääs, et järelevalvel tekiks veendumus, et virtuaalvääringuteenuse osutaja ei omaks osalust ega juhiks isik, kes on puutumuses kuritegeliku maailmaga. Kehtiv KarRS annab RAB-ile õiguse arhiiviandmeid oma menetluste läbiviimisel kasutada, mistõttu peaks ka Finantsinspektsioonil olema juurdepääs arhiivis olevatele andmetele. 50. Seletuskirja punktis 2.1 on viienda lehekülje kolmandas lõigus kirjaviga, mis seisneb järgnevas: „Ka Finantsinspektsioon juhib oma veebilehel tähelepanu sellele, et virtuaalraha valdkond on reguleerimata ala ning finantsjärelevalve asutused ei tee virtuaalraha skeemide üle järelevalvet.9 Muuhulgas viitab Finantsinspektsioon kolme EL järelevalveasutuse poolt avaltatud hoiatusele, kus tuuakse seoses krüptovaradega välja järgmised riskid:…“. Kirjaviga esineb sõnas „avaltatud“. Samas lõigus olev viide joonealusele märkusele (9) on vales formaadis (ei ole ülaindeksina). Sarnane viga esineb seletuskirjas ka teistes kohtades, näiteks viited joonealustele märkustele 2, 3, 4, 6, 26, 28, 29. 51. Seletuskirjas on endiselt lühend „ÜMIVS“ kasutusel. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine 52. Eelnõu § 121 punkti 1 kohaselt FIS § 2 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ja väärtpaberite registri pidamise seaduses“ tekstiosaga „, krüptovara ja ühisrahastuse seaduses“. Juhime tähelepanu, et väärtpaberite registri pidamise seadus peab nimetatud paragrahvis jääma ja KrÜS tuleb täiendavalt juurde. 53. Eelnõu § 121 punkti 7 kohaselt täiendatakse Finantsinspektsiooni seaduse (edaspidi FIS) § 39 lõiget 2. Täienduse kohaselt KrÜS § 3 lõikes 3 sätestatud teenuste osutaja järelevalvetasu mahuosa määra aluseks on järgmised näitajad: KrÜS säte Teenuse nimetus FIS säte Mahuosa arvutamise aluseks olev näitaja § 3 lg 3 p 1 krüptovara hoidmine ja haldamine § 39 lg 2 p 23 klientide jaoks hoitavate vahendite kolmandate isikute nimel summa § 3 lg 3 p 2 Krüptovaraga kauplemise platvormi § 39 lg 2 p 24 osutatava teenuse aastane äritulu korraldamine § 3 lg 3 p 3 krüptovara vahetamine seaduslikuks § 39 lg 2 p 22 vahendatud tehingute mahu summa maksevahendiks olevate rahaliste vahendite või muu krüptovara vastu § 3 lg 3 p 4 krüptovara pakkumine § 39 lg 2 p 22 vahendatud tehingute mahu summa § 3 lg 3 p 5 krüptovaraga seotud korralduste § 39 lg 2 p 22 vahendatud tehingute mahu summa vastuvõtmine, täitmine ja edastamine kolmandate isikute nimel § 3 lg 3 p 6 krüptovara kohta nõu andmine § 39 lg 2 p 24 osutatava teenuse aastane äritulu § 3 lg 3 p 7 krüptovaraportfelli valitsemine § 39 lg 2 p 22 vahendatud tehingute mahu summa; § 39 lg 2 p 23 klientide jaoks hoitavate vahendite summa 10 / 12 Juhime tähelepanu, et FIS § 38 lõigete 7 ja 8 täienduse kohaselt tuleb järelevalvesubjekti järelevalvetasu maksmisel lähtuda muuhulgas sellest millise arvestuse alusel arvutatud tasu on suurem. Eelnõu jätab täpsustamata kas mõeldud on olukorda kus sama teenuse kohta toimub arvutus kahe erineva näitaja alusel (nagu on näha eeltoodud tabelis KrÜS § 3 lõike 3 punktis 7 nimetatud teenuse puhul) või olukorda, kus sama järelevalvesubjekt on saanud tegevusloa krüptovara mitme teenuse osutamiseks. Kas on põhjendatud lähenemine, mille kohaselt krüptovarateenuse osutaja osutab mitmeid teenuseid, kuid järelevalve tasu maksab ainult ühe teenuse osutamisest tuleneva näitaja alusel? Finantsinspektsiooni hinnangul on erinevate arvutuste tulemuste võrdlus põhjendatud juhul kui ühe ja sama teenuse osutamisega seoses on järelevalvetasu võimalik arvutada erinevate näitajate alusel. Samas erinevate teenuste osutamisel võiks järelevalvetasu koosneda kõikide teenuste osutamisega kaasnevatest järelevalvetasude summast. Ühtlasi palume Eelnõus täpsustada kas vahendatud tehingute mahu puhul on arvestuse aluseks kõik täidetud tehingute mahud või ka selliste tehingute mahud, mis on algatatud, kuid ei ole arvestuse aluseks oleva perioodi lõpuks veel lõpule viidud ehk täidetud. 54. Eelnõu § 121 punkti 7 toodud järelevalvetasu mahuosa vahemikku tuleb muuta paindlikumaks sätestades asjakohastes punktides 22 kuni 24 läbivalt vahemiku „… 0,001 kuni 1 protsendiga…“, kuna Finantsinspektsiooni tegevust finantseeritakse finantsjärelevalve subjektide poolt, järelevalve peaks olema kulupõhine ja subjektide ühe liigi poolt teiste liikide subsideerimist tuleb vältida ning KrÜS näol on tegu mahuka ning keeruka õigusaktiga, mis sätestab keskmisest kõrgema järelevalvestandardi. Hetkel on teadmata järelevalve alla langevate subjektide arv ning nende asjassepuutuvad näitajad. Taustaks, et keskmise finantsjärelevalvesubjekti üle keskmise järelevalve tegemiseks kulub aastas 0,6 FTEd ja viimasega seonduvalt 50 000 eurot, 2022. aasta näitajaid arvestades. Loomulikult esineb järelevalvekulude puhul suur varieeruvus subjektide lõikes, näiteks suurpanga järelevalve maksumus on suurusjärkude võrra erinev lihtsa ärimudeliga ühemehe-kindlustusmaakleri järelevalve maksumusest. Täiendavalt, uue järelevalvesubjekti liigi lisandumisel ei saa rääkida ainult keskmisest FTE arvust liigi kohta, kuna liigi jaoks on vaja sisse seada ja rakendada liiki reguleeriva õigusakti nõuded ning eripärad, arvestada riskikeskkonna ja prioriteetidega. Taolist sektori või subjekti liigi kohta vähimat vajalikku järelevalveressursi ja vastavat minimaalset FTEde arvu on pelgalt Eelnõust lähtuvalt raske täpselt hinnata, kuna sõltub eelkirjeldatud asjaoludest kogumis. Tinglikult saab selleks lähtekohana arvestada vähemalt 2 FTEd aastas ehk 166 666 eurot aastas. 55. Eelnõu § 121 punktidega 8 ja 9 täiendatakse FIS § 41 ja 42. Mõlema paragrahvi uute lõigete 54 sõnastus ei ole kooskõlas Eelnõuga pakutud FIS § 39 lõike 2 punktiga 22. Palume täiendada lõikeid 54 viidetega KrÜS § 3 lõike 3 punktidele 4 ja 7, et tagada nende kooskõla FIS § 39 sätetega. 56. Eelnõu § 121 punktide 12 kuni 14 juures juhime tähelepanu, et tegevusloamenetluste eest sätestatud menetlustasu on reeglina oluliselt madalam menetluse tegelikust hinnast ja vastavat menetlust subsideerivad olemasolevad finantsjärelevalve subjektid. Tegevusloamenetlus on üks kõige kulukam ja mahukam üksik menetlusliik. Näiteks keskmise keerukusega ärimudeli, omanikeringi, kapitalistruktuuri ja organisatsiooniga investeerimisühingu sujuv tõrgeteta tegevusloamenetlus maksab hinnanguliselt 20 000 eurot, kuigi varieeruvus võib siin olla suur. Eelnevat öeldes mõistame, et FISs kehtivad ja ka Eelnõus sätestatud menetlustasud antud asjas omavad pigem signaali tähendust, kus on kaalutud turule sisenemise rahalist barjääri (regulatiivsed nõuded on taotlejale sisuliselt tegelik ja kordades suurem kulu), kuid samas arvestatud, et finantsjärelevalvaja vastavad kulud tuleb kellelgi reaalselt kanda. 57. Eelnõu § 121 punktiga 16 täiendatakse FIS § 48 lõikega 3 järgmises sõnastuses: „Käesolevas paragrahvis sätestatud Finantsinspektsioonile esitatud aruannete põhjal võib vajaduse korral esitada andmeid ka Rahandusministeeriumile Vabariigi Valitsuse seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, Rahapesu Andmebüroole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning Eesti Pangale riikliku statistika seadusest ja Eesti Panga seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks“. Ei ole selge mis aruannetele antud säte viitab, sest FIS § 48 reguleerib teabe andmist ning 11 / 12 ei sisalda aruannete esitamise regulatsiooni. Lisaks on Eesti Pangale, Rahandusministeeriumile, Tagatisfondile ja Rahapesu Andmebüroole andmete esitamine on reguleeritud FIS § 48 lõikes 2. Palume Eelnõu § 121 punktiga 16 pakutud säte kustutada. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kilvar Kessler Siim Tammer juhatuse esimees juhatuse liige 12 / 12 EELNÕU Krüptovara ja ü hisrahastus e seadus 1. peatükk Üldsätted § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus reguleeri b : 1) ühisrahastusteenuse osutamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse osutajaid ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 ja direktiivi (EL) 2019/1937 (ELT L 347, 20.10.2020, lk 1–49) , tähenduses, täpsustades ja täiendades nimetatud määruse sätteid määruses lubatavuse ulatuses ; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetam a ta ühisrahastusteenuse osutamist; 3) ühisrahastus projektide pakkumist; 4 ) krüptovara teenus t e osutamist ; 5 ) käesoleva lõike punktides 2 ja 4 nimetatud teenuste osutajate asutamist, tegevust, lõpetamist, vastutust ja järelevalve teostamist käesoleva s lõike s nimetatud teenuste osutajate üle , sealhulgas punktis 1 nimetatud määruse alusel tegutsevate teenuse osutajate üle niivõrd, kui võrd see on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 kohaselt lubatud . (2) Käesolevas seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest ja Finantsinspektsiooni seadusest tulenevaid erisusi. § 2. Seaduse kohaldami sala (1) Käesolevat seadust kohaldatakse: 1) Eestis asutatud ühisrahastus teenuse ja krüptovara teenuse osutajale (edaspidi ühiselt ka teenuseosutaja ) ; 2) käesoleva seaduse § 5 lõikes 6 nimetatud rahastuse taotleja le ; 3 ) välisriigi juriidilisele isikule, kes osutab käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 1, 2 või 4 nimetatud teenuseid Eestis piiriüleselt või filiaali kaudu . (2) Käesoleva seaduse 6 . ja 7 . peatükis sätestatut kohaldata kse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 artikli 2 lõike 1 punktis b nimetatud lepingust tuleneva nõude ja punktis n nimetatud instrumendi pakkumisele või vahendamisele üksnes juhul , kui nende instrumentide pakkumise koguväärtus kõi gi Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide (edaspidi lepinguriik ) kohta kokku selle pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul ületab 5 000 000 eurot. ( 3 ) I sikule , kes on saanud tegevusloa vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2020/1503 , kohaldatakse üksnes käesoleva seaduse 11. ja 12. peatükis sätestatut. (4) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud krediidiasutusele, investeer i misühingule, makseasutusele ja e-raha asutusele kohaldatakse üksnes käesoleva seaduse 3 . , 5 . (välja arvatud §-s 38) , 6 ., 7 ., 9. peatüki §-s 7 6 , 11. ja 12. peatükis sätestatut , kui nad osutavad käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 2 või 4 nimetatud teenuseid . (5) R ahastuse taotlejale, kes ei tegutse ühisrahastus teenuse osutajana , kohaldatakse üksnes käesoleva seaduse 6 ., 11. ja 12. peatükis sätestatut. ( 6 ) Krediidipõhise ühisrahastusteenuse osutaja peab tarbijale krediidi vahendamisel või tarbijakrediidilepinguga seotud nõustamisteenuse osutamisel järgima krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-des 47–53 1 sätestatut. ( 7 ) Käesolevas seaduses sätestatut ei kohaldata f üüsilisest isikust rahastuse taotleja suhtes , kes taotleb tarbijakrediiti . ( 8 ) Käesolevat seadust ei kohaldata sellisele rahastuse taotlemisele , millega ei kaasne või ei pidanudki kaasnema rahastuse taotleja vastusooritust või muud varaliselt hinnatavat hüve t või k us isik saab vastu üksnes mitte rahalist hüvitist , kui seaduses ei ole sätestatud teisiti . ( 9 ) Käesolevat seadust ei kohaldata ka : 1) väärtpaberitele ja väärtpaberite pakkumisele vastavalt väärtpaberituru seadusele; 2) investeerimisteenuste osutamisele väärtpaberituru seaduse § -de 43 ja 44 tähenduses; 3) investeerimisriskiga elukindlustuslepingutele kindlustustegevuse seaduse § 222 lõike 1 tähenduses; 4) investeerimisriskiga pensionilepingule kogumispensionide seaduse § 46 1 tähenduses; 5) investeerimisriski sisaldavate krediidiasutuste hoiustele krediidiasutuste seaduse § 89 1 lõike 2 tähenduses. ( 10 ) Rahalisi või muid vahendeid, mi s teenuseosutaja on saanud oma klientidelt investeeringute tegemise, edasilaenamise või tagasimaksmise eesmärgil , ei käsitata hoiuse ega muu tagasimakstava vahendina krediidiasutuste seaduse § 4 tähenduses. § 3. Krüptovara ja krüptovara teenus ed (1) Krüptovara , sealhulgas virtuaalvääring, on digitaalsel kujul esitatud väärtus või õiguste kogum, mida võib üle kanda ja salvestada elektrooniliselt, kasutades hajusraamatu tehnoloogiat või muud sarnast tehnoloogiat. (2) Virtuaalvääring on digitaalsel kujul esitatud väärtus, mis on digitaalselt ülekantav, säilitatav või kaubeldav ja mida füüsilised või juriidilised isikud tunn u stavad maksevahendina, kuid mis ei pruugi olla seotud ühegi ametliku valuutaga ning mida ei käsit a ta ametliku valuuta või rahana ega rahali s e vahend ina Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35–127) , artikli 4 punkti 25 tähenduses ega makseinstrumen di või maksetehing una sama direktiivi artikli 3 punktide k ja l tähenduses . ( 3 ) Krüptovara teenus käesoleva seaduse tähenduses on: 1) krüptovara hoidmine ja haldamine kolmandate isikute nimel ; 2) krüptovara ga kauplemise platvormi korraldamine ; 3) krüptovara vahetamine seaduslikuks maksevahendiks oleva te rahaliste vahendite või muu krüptovara vastu ; 4 ) krüptovara pakkumine; 5 ) krüptovaraga seotud korralduste vastuvõtmine , täitmine ja edastamine kolmandate isikute nimel; 6 ) krüptovara kohta nõu andmine ; 7 ) krüptovaraportfelli valitsemine. ( 3 ) Krüptovara hoidmine ja haldamine kolmandate isikute nimel on teenus, mille raames krüptovara teenuse osutaja kaitseb või kontrollib kolmandate isikute nimel krüptovara või krüptovarale juurdepääsu, asjakohasel juhul krüptograafiliste privaatvõtmete abil. ( 4 ) Krüptovaraga kauplemise platvormi korraldamise teenus on teenus, mille raames krüptovarateenuse osutaja haldab üht või mitut mitmepoolset süsteemi, mis viib või võimaldab viia kokku mitu krüptovara ostust või müügist huvitatud kolmandat isikut, mille tulemuseks on leping, mille raames üks krüptovara vahetatakse teise vastu või krüptovara seaduslikuks maksevahendiks oleva te rahaliste vahendite vastu. ( 5 ) Krüptovara vahetami ne seaduslikuks maksevahendiks oleva te rahaliste vahendite või muu krüptovara vastu on teenus, mille raames krüptovarateenuse osutaja sõlmib kolmandate isikutega krüptovaraga seotud ostu- või müügilepinguid, millega krüptovara vahetatakse seaduslikuks maksevahendiks oleva te rahaliste vahendite vastu või muu krüptovara vastu oma kapitali arvel. ( 6 ) Krüptovaraga seotud korralduste täitmine kolmandate isikute nimel on teenus, mille raames krüptovarateenuse osutaja sõlmib kokkuleppeid ühe või mitme krüptovara ostmiseks või müümiseks või ühe või mitme krüptovara märkimiseks kolmandate isikute nimel , sealhulgas tehingute tegemiseks, millega krüptovara müüakse nimetatud krüptovara väljastamise hetkel . ( 7 ) Krüptovara pakkumine on teenus, mille raames krüptovarateenuse osutaja turustab ostjatele krüptovara emitendi või emitendiga seotud isiku nimel või jaoks krüptovara; ( 8 ) Krüptovaraga seotud korralduste vastuvõtmine ja edastamine kolmandate isikute nimel on teenus, mille raames krüptovarateenuse osutaja sõlmib kokkuleppeid ühe või mitme krüptovara ostmiseks või müümiseks või ühe või mitme krüptovara märkimiseks kolmandate isikute nimel. ( 9 ) Krüptovara kohta nõu andmine on teenus, mille raames krüptovarateenuse osutaja annab kolmanda isiku taotlusel või nõu andva krüptovarateenuse osutaja algatusel kolmandale isikule personaalseid soovitusi ühe või mitme krüptovara ga seotud tehingu suhtes , või annab nõusoleku nimetatud soovitusi anda. ( 10 ) Krüptovaraga seotud portfelli valitsemine on ühest või mitmest krüptovarast moodustatud portfelli valitsemine kliendi antud volituse alusel ja iga kliendi puhul eraldi. ( 11 ) Krüptovara teenuse osutaja on juriidiline isik, kes majandus- või kutseteg e vuse raames osutab krüptovara teenuseid avalikkusele. Krüptovara teenuse osutaja võib tegutseda üksnes osaühingu või aktsiaseltsina. ( 12 ) Kui krüptovara l on ühisrahastus projekti tunnused, kohaldatakse nimetatud krüptovara le ühisrahastus projekti kohta sätestatut. ( 13 9 ) Käesolevat seadust ei kohaldata sellistele krüptovaradele, mis on unikaal sed või mis ei ole asendatav ad teise krüptovaraga . § 4. Ühisrahastus projekt ja ühisrahastusteenused (1) Ühisrahastus projekt käesoleva seaduse tähenduses on investeerimise eesmärgil ühisrahastusteenuse või rahastuse taotlemise raames kliendile pakutav : 1) krediidilepingust, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 artikli 2 lõike 1 punktis b nimetatud lepingust tulenev nõue ; 2) väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–8 nimetamata väärtpaber või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 artikli 2 lõike 1 punktis n nimetatud väärtpaber , mis annab selle omanikule hääle-, kasumi- või muid õigusi, mida tavapäraselt seostatakse osaluse omamisega või muul viisil kontrolli teostamisega juriidilises isikus või juriidilise isiku staatust mitteomava s isikute ühenduses või muus üksuses ; 3) väärtpaberituru seaduse § 2 lõikes 9 nimetamata tuletisinstrument, mis annab selle omanikule õiguse käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud instrument omandada. (2) Ühisrahastus projekti pakkumine on mis tahes vormis ja viisil ning mis tahes vahendi, sealhulgas finantsvahendusplatvormi või muu tehnilise või õigusliku lahenduse abil avalikkusele käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 nimetatud instrumendi omandamise võimaluse kohta kättesaadavaks tehtud teave, mis on piisavalt täpne nii pakkumise tingimuste kui ka pakutava instrumendi kohta , et võimaldab kliendil otsustada selle instrumendi omandamise üle. (3) Ühisrahastus projekti pakkumiseks ei loeta ühisrahastus projekti kohta teabe avaldamist ilma võimaluseta ühisrahastus projekti raames pakutavat instrument i omandada. (4) Ühisrahastusteenus käesoleva seaduse tähenduses on ühisrahastusteenuse osutaja poolt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 või 3 nimetatud ühisrahastusprojektide ostu- ja müügihuvide sobitamine finantsvahendusplatvormi kaudu. (5) Krediidipõhine ühisrahastusteenus on ühisrahastusteenus , kus kliendil võimaldatakse omandada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud instrument, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 artikli 2 lõike 1 punktis b nimetatud instrument ning millega teenuseosutaja või rahastuse taotleja võtab tingimusteta kohustuse maksta investeeritud summa koos kogunenud intressi -või muu finantstuluga tagasi. ( 6 ) Ühisrahastusteenuse osutaja on isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse raames pakub avalikkusele ühisrahastus projekte ning peab arvestust ühisrahastus projektide registri üle. ( 7 ) Ühisrahastus teenuse osutaja võib tegutseda üksnes osaühingu või aktsiaseltsina. ( 8 ) Kui isik on samal ajal nii rahastuse taotleja kui ka ühisrahastus teenuse osutaja , kohaldatakse talle ühisrahastus teenuse osutaja kohta sätestatut. Kui ühisrahastus teenuse osutaja pakub enda investeerimis projekte , kohaldatakse talle lisaks rahastuse taotleja kohta sätestatut. ( 9 ) Rahastuse taotleja ühinguleping või põhikiri peab kindlaks määrama, et tema registrijärgne asukoht ning püsiva ja kestva majandustegevuse koht on Eestis , kui rahastuse taotleja kaasab ise või ühisrahastusteenuse osutaja vahendusel rohkem kui üks miljon eurot . § 5. S eaduses kasutat ava d muud terminid (1) A valikkuse all käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse eelnevalt kindlaks määramata isikute ringi . ( 2 ) Finantsvahendusplatvorm , sealhulgas krüptovara ga kauplemise platvorm, on tehniline lahendus või tehniliste lahenduste süsteem, mis võimaldab investeerimisprojektides olevaid osalusi, nõudeid või muud vastavat vara pidevalt ja korrapäraselt omandada ning võõrandada. ( 3 ) Investeerimisprojekt on rahastuse taotleja tegevuste kavand või kirjeldus , mida rahastuse taotleja soovib rahastada ühisrahastusprojekti või krüptovara pakkumise kaudu . ( 4 ) Kogenud klient on kutseline investor väärtpaberituru seaduse § 6 lõike 2 tähenduses. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetamata klient on mittekogenud klient . ( 5 ) K lient käesoleva seaduse tähenduses on iga isik, kellele teenuseosutaja osutab käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 2 või 4 nimetatud teenust, samuti isik, kellele soovitakse teenust osutada, kuid kellega ei ole veel lepingulisse suhtesse astutud. ( 6 ) Rahastuse taotleja on füüsiline või juriidiline isik, kes taotleb ise või ühisrahastusteenuse osutaja abil rahalisi või rahaliselt hinnatavaid vahendeid, sealhulgas emitent ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/ 1503 artikli 2(1)(h) nimetatud projektiomanik . ( 7 ) Käesolevas seaduses lähtutakse olulise osaluse, isiku kontrollitava äriühingu, hääleõiguse kuuluvuse ja märkimisväärse seose määramisel väärtpaberituru seaduse §-des 8 2 , 9, 10 ja 72 1 sätestatust. 2 . peatükk Teenuseosutajana tegutsemise õigus § 6. Tegevusluba (1) Käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktides 2 ja 4 nimetatud teenuste osutamiseks peab teenuseosutajal olema vastav tegevusluba , kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti . (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusloa annab ja tunnistab kehtetuks Finantsinspektsioon. (3) Kui tegevusloa aluseks olnud tingimused ei ole enam täidetud, peab teenuseosutaja sellest viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni. Teenuseosutaja peab viima oma tegevuse viivitamatult vastavusse tegevusloa saamise aluseks olnud tingimuste ja käesoleva seaduse nõuetega või 30 päeva jooksul p ärast käesolevas lõikes nimetatud tea vituse esitamist esitama tegevusloa kehtetuks tunnistamis e avalduse ja lõpetama vastava teenuse osutamise. (4) Käesoleva seaduse alusel antud teenuse osutamise tegevusl uba on tähtajatu ja ei ole teisele isikule üle antav. § 7 . Tegevusloa taotlemine (1) T egevusloa taotlemiseks esita b äriühingu (edaspidi tegevusloa taotleja ) äriregistri registrikaardile kantud juhatuse liige või liikmed Finantsinspektsioonile kirjaliku taotluse (edaspidi tegevusloa taotlus ) ning järgmised andmed ja dokumendid: 1) põhikirja ärakiri ja aktsionäride üldkoosoleku või osanike koosoleku otsus põhikirja muutmise kohta ja põhikirja muudetud tekst; 2 ) varade ja aktsia- või osakapitali suurus ning selle sissemaksmist ja omavahendite olemasolu tõendav ad dokumen did ; 3 ) tegevusloa taotleja algbilanss ja ülevaade tuludest , kuludest , kasumist ja rahavoogudest ning nende aluseks olevatest eeldustest või tegutseva äriühingu puhul bilanss ja kasumiaruanne tegevusloa taotluse esitamisele eelneva kuu lõpu seisuga ning olemasolu korral viimase kolme majandusaasta aruanded; 4 ) käesoleva seaduse § -s 8 sätestatud nõuetele vastav äriplaan; 5 ) sise -eeskir jad või nende projektid vastavalt käesoleva s seaduse s sätestatud nõuete le ; 6 ) raamatupidamise sise -eeskiri või selle projekt; 7 ) andmed kavandatavate teenuste osutamiseks vajalike infotehnoloogiliste süsteemide ja muude tehnoloogiliste vahendite ning süsteemide kohta, sealhulgas teenuse järjepidevuse tagamiseks kasutatud turvameetmete kirjeldus ja tegevuse tehnilise korralduse tase ; 8 ) turvapoliitika või -eeskirjad ja andmed turvalisuse tagamise kohta, s eal h ulgas meetmed küberturvalisuse tagamiseks; 9 ) sisekontrollieeskirjad ja protseduurireeglid, mi da rakendatakse seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning rahvusvahelise sanktsiooni subjekti tuvastamise ja rahvusvahelise sanktsiooni kohaldamisega , sealhulgas tegevusloa taotleja tegevuse finantseerimisel ; 1 0 ) tegevusloa taotleja organisatsioonilise struktuuri kirjeldus , mille tegevusloa taotleja on kehtestanud selleks, et rakendada kõiki vajalikke meetmeid oma klientide õigustatud huvide kaitsmiseks ja teenuste toimimise jätkuvuse ning usaldusväärsuse tagamiseks ning mis sisaldab vajaduse korral teenuseosutaja te kasutamis e või teenuse edasiandmise korra kirjeldust ning vahendaja i d ja andmeid muude isikute ja teenuste kohta, keda või mida kasutatakse tegevusloa taotleja äritegevuses ; 1 1 ) tegevusloa taotleja aktsionäride või osanike nimekiri, milles on näidatud neist igaühe nimi või ärinimi , olemasolu korral registrikood või isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning iga aktsionäri või osaniku omandatavate või talle kuuluvate aktsiate või osade ja häälte arv; 1 2 ) käesoleva seaduse §-s 20 nimetatud andmed tegevusloa taotlejas olulist osa lust omavate isikute kohta; 1 3 ) andmed tegevusloa taotleja juh atuse ja nõukogu liikmete (edaspidi juhtorganite liikme d ) kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, elukohta, hariduse kirjeldust, töö- ja ametikohtade täielikku loetelu ning juhatuse liikmete puhul nende vastutusvaldkonna kirjeldust, samuti juhtide usaldusväärsust ja käesoleva seaduse nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid, mida tegevusloa taotl eja peab oluliseks esitada; 1 4 ) andmed äriühingute kohta, milles tegevusloa taotleja või tema juh torgani liikme osalus on suurem kui 20 protsenti või mille üle tegevusloa taotleja või tema juhtorgani liige omab kontrolli , kusjuures need andmed peavad sisaldama a ktsia- või osakapitali suurust; 1 5 ) andmed tegevusloa taotleja audiitor ettevõtja kohta, mis sisaldavad nende nime, elu- või asukohta, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega või registrikoodi; 1 6 ) tegutseva äriühingu puhul omavahendite suurust tõendavad dokumendid koos vandeaudiitori aruandega; 1 7 ) tegevusloa taotleja nimel peetavate nende maksekontode loetelu koos iga maksekonto kordumatu tunnuse ja kontopidaja nimega ning asjakohasel juhul tegevusloa t aotle ja nimel peetava krüptovara rahakoti või muu vahendi kordumatu tunnus, millel hoiustatakse või kavatsetakse hoiustada kliendi vara ; 1 8 ) tõend Finantsinspektsiooni seaduse § 45 5 lõikes 2 sätestatud menetlustasu maksmise kohta. (2 ) Käesole va paragrahvi lõike 1 punktis 8 nimetatud turvapoliitika või -eeskirjade kirjeldus sisaldab: 1) põhjalikku osutatavate teenustega seotud riskide hinnangut ning nende turvalisuskontrolli ja riskide maandamise meetmete kirjeldust, mis on võetud tarvitusele klientidele piisava kaitse pakkumiseks välja selgitatud ohtude, sealhulgas pettuse ning tundlike ja isikuandmete ebaseadusliku kasutamise eest; 2) selgitust, kuidas turvalisuskontrolli ja riskide maandamise meetmetega tagatakse andmekaitse ja tehnilise turvalisuse kõrge tase, muu hulgas infosüsteemide jaoks, mida kasutavad tegevusloa taotleja või kolmandad isikud, kellele antakse edasi teenuse osutamisega seotud tegevusi või tööülesandeid ; 3) ülevaade tegevusloa taotleja kasut atavate tehnoloogiliste lahenduste ja küberturvalisuse tagamise kohta. (3) Finantsinspektsioon võib nõuda sõltumatu eksperdi hinnangut tegevusloa taotleja kasutatavate tehnoloogiliste lahenduste ja küberturvalisuse tagamise kohta. (4) Krüptovarateenuse tegevusloa taotlemisel esitab tegevusloa taotleja kirjelduse käesoleva seaduse 6. peatüki 3. jaos toodud asjakohaste nõuete täitmise kohta. ( 5 ) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nõutule esitab tegevusloa taotleja kinnituse, et te ma juht organite liikmeid ei ole karistatud äriühinguõiguse, maksejõuetusõiguse, finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide, rahapesu - ja terrorismi vastaste õigusaktide , rahvusvahelise sanktsiooni õigusaktide , pettuse või ametialase vastutuse valdkonnas kehtiva riigisisese õiguse alusel. ( 6 ) Kui tegevusloa taotleja juhtorgani liige, prokurist, tegelik kasusaaja või füüsilisest isikust omanik on välisriigi kodanik, tuleb tegevusloa taotlejal esitada lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule: 1) tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument , tingimusel et selle väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud; 2) tema kõi gi kodakondsusjärgsete riikide kohta isikut tõendavate dokumentide koopiad ja käesoleva paragrahvi lõike s 5 nimetatud karistuse puudumist tõendavad dokumendid . ( 7 ) Isik , kellele on väljastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 alusel tegevusluba, esitab käesolevas peatükis sätestatud tegevusloa taotlemiseks Finantsinspektsioonile kirjaliku avaldu se, millele on lisatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 – 9 , 1 2 ja 1 6 – 1 8 nimetatud andmed ja dokumendid. § 8 . Äriplaan (1) Äriplaan peab sisaldama tegevusloa taotleja kavandatava äritegevuse olemuse, organisatsioonilise struktuuri , sisekontrolli süsteemi ja juhtimisstruktuuri kirjeldus t ning plaanitavate teenuste osutamisega seotud isikute õiguste, kohustuste ja vastutuse kirjeldus t , samuti järgmiste asjaolude kirjeldus t , prognoosi ja analüüsi: 1) tulude ja kulude suurus tegevusalade kaupa; 2) teenuse osutamisega seotud kohustused; 3) tegevusloa taotleja varade ja aktsia- või osakapitali suurus; 4 ) tegevusstrateegia ja tegutsemiseks kavandatav turuosa; 5 ) kavandatav tegevus, osutatavad teenused , pakutavad tooted , eeldatavad kliendid ja konkurendid , ning asjakohasel juhul tegevusloa taotleja kavandatav tegevus välisriigis ; 6 ) aastabilansside ja finantsnäitajate plaanid, milles on muu hulgas nimetatud tulud, kulud, kasum ja rahavood ning nende aluseks olevad eeldused; 7 ) riskide juhtimise üldpõhimõtted ja riskide juhtimise strateegia; 8 ) investeerimis e ja tegevuse finantseerimise poliitika; 9 ) vahendajad ja muud isikud ning teenused, mida kasutatakse tegevusloa taotleja äritegevuses; 10) tegevuskava äritegevuse lõpe ta mise kohta vastavalt käesoleva seaduse § -s 8 4 sätestatule ; 11) muud tähtsust omavad asjaolud. ( 2 ) Äriplaan esitatakse vähemalt kolme aasta kohta. ( 3 ) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda äriplaani täiendamist, kui tema hinnangul: 1) ei ole äriplaanis esitatud finantsnäitajad ja muud andmed usaldusväärsed ; 2) omavahendite minimaalsuurus, mis on arvutatud äriplaanis planeeritud kohustusi arvestades, ei vasta teenuseosutaja le õigusaktidega kehtestatud nõuetele; 2) ei ole äriplaani põhjal võimalik veenduda tegevusloa taotleja suutlikkuses rakendada usaldusväärseks tegutsemiseks kohaseid ja proportsionaalseid süsteeme, vahendeid ja protseduure . § 9 . Tegevusloa taotluse läbivaatamine (1) Kui tegevusloa taotleja ei ole tegevusloa taotlemisel esitanud kõiki käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud andmeid ja dokumente või need on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud või ei ole nõuetekohaselt vormistatud, on Finantsinspektsioonil õigus jätta tegevusloa taotlus läbi vaatamata või nõuda tegevusloa taotlejalt määratud tähtajaks puuduste kõrvaldamist. (2) Kui käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas tegevusloa taotlejal on vastava teenuse pakkumiseks piisavad võimalused ja kas ta vastab käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega ettevõtja kohta kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid tegevusloa taotlejaga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist. (3) Tegevusloa t aotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiise ja erakorralist audiitorkontrolli, nõuda teavet riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsusüksuste asutustelt, teostada päringuid riigi andmekogudest, nõuda tegevusloa taotleja juhtorgani liikmetelt , audiitor ettevõtja lt, tema esindajalt ning vajaduse korral kolmandatelt isikutelt suulisi selgitusi esitatud dokumentide sisu ja tegevusloa andmise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsioonile tema määratud mõistliku tähtaja jooksul. (5) Kui tegevusloa taotluse menetlemise ajal tehakse muudatusi käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides, esitab tegevusloa taotleja viivitamata Finantsinspektsioonile vastavad andmed ja dokumendid uuendatud kujul. Kui muudatus on oluline, võib Finantsinspektsioon lugeda menetlustähtaja alguseks selle st olulise st muudatuse st teadasaamise aja . Sellel juhul peab Finantsinspektsioon teatama tegevusloa taotlejale uue menetlustähtaja. ( 6 ) Finantsinspektsioon võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule jätta tegevusloa taotluse läbi vaatamata, kui tegevusloa taotleja ei ole Finantsinspektsiooni määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud . ( 7 ) Tegevusloa t aotluse läbi vaatamata jätmise korral tagastab Finantsinsp e ktsioon tegevusloa taotlejale esitatud dokumendid. § 10 . Tegevusloa andmise otsus (1) Otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kolme kuu jooksul kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljem alt kuu s kuu d pärast tegevusloa taotluse saamis t . ( 2 ) Finantsinspektsioon võib tegevusloa andmisel : 1) kehtestada kõrvaltingimusi , millega lubatakse põhjendatuse korral tegevusloa taotlejal osaliselt kõrvale kalduda tegevusloa saamise aluseks olevatest asjaoludest; 2) sätestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajast pikem tähtaeg , mille jooksul peab tegevusloa taotleja viima en nast tegevusloa saamise aluseks olevate nõuetega kooskõlla. ( 3 ) Kui esitatud dokumentidest ja andmetest nähtub, et tegevusloaga hõlmamata teenuse osutamine takistab teenuseosu t aja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või tegevusloa taotleja äriplaanis kavandatud teenustega seotud riskid ei ole piisavalt kaetud, sealhulgas kui tema organisatsiooniline struktuur ja juhtimisstruktuur ei ole piisavad teenuseosutaja järjepidevaks tegevuseks ning tema siseprotseduurid ja -kontroll ei taga piisavat riskide juhtimist, võib Finantsinspektsioon tegevusloa taotleja klientide huvide kaitseks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule tegevusloa andmisel ette näha tegevusloa taotl ejale kõrvaltingimusi , millega: 1) piiratakse tegevusloaga hõlmamata teenuste osutamist ; 2) nõutakse tegevusloaga hõlmamata teenuste osutamiseks eraldi tütarettevõtja asutamist ; 3) keelatakse tegevusluba omaval ettevõttel muu teenuse osutamine . ( 4 ) Tegevusloa kohta tehtavas otsuses märgitakse vähemalt: 1) selle isiku äri nimi ja registrikood, kelle kohta otsus tehakse; 2) selle teenuse liik või lii gid, mille kohta otsus tehakse; 3) otsuse tegemise ja jõustumise kuupäev. ( 5 ) Tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsuse toimetab Finantsinspektsioon viivitamata tegevusloa taotlejale kätte. § 11 . Tegevusloa andmisest keeldumise alused (1) Finantsinspektsioonil on õigus keelduda tegevusloa taotlejale tegevusloa andmisest, kui: 1) tegevusloa taotleja ei vasta käesoleva seadusega või selle alusel antud õigusaktidega teenuseosutaja kohta kehtestatud nõuetele; 2) tegevusloa taotleja aktsia- või osakapital ei ole täielikult sisse makstud; 3 ) tegevusloa taotleja omavahendite minimaalsuurus ei vasta käesoleva seaduse §-s 7 4 kehtestatud nõuetele; 4 ) tegevusloa taotleja juhtorgani liige, audiitorettevõtja, taotlejas olulist osalust omav isi k, aktsionär või osanik e i vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õi gusaktides sätestatud nõuetele; 5 ) tegevusloa taotleja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab tegevusloa taotleja üle piisava järelevalve teostamist või see on takistatud teise riigi, kus isik, kellega tegevusloa taotlejal on märkimisväärne seos, on asutatud, õigusaktidest tulenevate nõuete või nende rakendamise tõttu; 6) tegevusloa taotlejal ei ole piisavalt vahendeid või kogemusi, mis on vajalikud järjepidevaks tegutsemiseks teenuseosutajana; 7) tegevusloa taotleja esitatud andmetest selgub, et tema kavandatav püsiva ja kestva majandustegevuse koht ei ole Eestis ; 8) tegevusloa taotluses esitatud sise -eeskirjad ei ole taotleja tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet arvestades piisavad, proportsionaalsed ega üheselt mõistetavad või on kehtiva õigusega vastuolus ; 9) tegevusloa taotleja äriplaanis kavandatud teenustega seotud riskid ei ole piisavalt kaetud, sealhulgas tema organisatsiooniline struktuur ja juhtimisstruktuur ei ole piisavad teenuseosutaja järjepidevaks tegevuseks ning tema siseprotseduurid ja -kontroll ei taga piisavat riskide juhtimist ning käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 nimetatud õigust ei ole kõiki asjaolusid arvestades otstarbekas kohaldada; 10 ) tegevusloa taotlejat või tema juhtorgani liiget on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ja vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või tegevusloa taotleja või tema juh torgani liikme suhtes kohaldat akse rahvusvahelist sanktsiooni ; 1 1 ) tegevusloa t aotleja le ei ole avatud maksekontot krediidiasutuses, e-raha asutuses või makseasutuses, mis on asutatud Eestis või teises lepinguriigis , mis osutab Eestis teenuseid piiriüleselt või mis on registreerinud Eestis filiaali ; 1 2 ) tegevusloa taotleja infotehnoloogilised süsteemid ja muud tehnoloogilised vahendid ei ole teenuse osutamiseks piisavad . (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 sätestatu hindamisel arvestatakse muu hulgas: 1) tegevusloa taotleja tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise korralduse taset; 2) tegevusloa taotleja juht organite liikmete haridust, nende töökogemust, ärisidemeid, usaldusväärsust ja mainet ; 3) käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud äriplaani adekvaatsust ja piisavust; 4) tegevusloa taotleja, tema emaettevõtja ja teiste taotlejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute tegevust, finantsseisundit, mainet ja kogemusi. (3) T egevusloa t aotleja ei või k uue kuu jooksul Finantsinspektsiooni tegevusloa andmisest keeldumise otsuse jõustumisest arvates uut tegevusloa taotlust esitada. Kui Finantsinspektsioon jätab tegevusloa taotluse läbi vaatamata käesoleva seaduse § 9 lõike s 6 sätestatu alusel , ei või tegevusloa taotleja uut tegevusloa taotlust esitada enne kolme kuu möödumist tegevusloa taotluse läbi vaatamata jätmisest. § 12 . Tegevusloa kehtivuse lõppemine (1) Tegevusloa kehtivus lõpeb : : 1 ) teenuse osutaja lõpetamise otsus e tegemisel ; 2) tegevusl oa kehtetuk s tunnistamisel ; 3) teenuse osutaja ühen da misel, misjuhul luba lõpeb ühendataval isikul; 4) uue teenuseosutaja asutamisel ühinemise teel, misjuhul luba lõ p eb ühinevatel isikutel; 5) teenuse osutaja pankrot i väljakuulutamisel . (2) Tegevusloa kehtivuse lõppemisel kaotab teenuseosutaja õiguse osutada teenust, milleks talle tegevusluba oli antud . § 1 3 . Tegevusloa kehtetuks tunnistamine (1) Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on tegevusloaga antud õiguse äravõtmine. (2) Finantsinspektsioon võib tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui: 1) teenuse osutaja ei ole tegevust 12 kuu jooksul tegevusloa andmisest arvates alustanud või tema juhtorgani liikmed on oma tegevusega näidanud, et teenuse osutaja ei suuda tegevust nimetatud aja jooksul alustada , või tema tegevus on peatunud kauemaks kui üheksa ks järjestikuseks kuuks; 2) teenuseosutaja on tegevusloa taotlemisel esitanud valeandmeid, millel oli tegevus loa andmise otsustamisel oluline tähendus, samuti muul juhul, kui teenuseosutaja on esitanud või tema eest on esitatud Finantsinspektsioonile valeandmeid; 3) teenuseosutaja ei vasta kehtivatele tege vusloa andmise tingimustele; 4 ) teenuseosutaja on korduvalt või olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut; 5 ) teenuseosutaja t või tema juhtorgani liiget on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ja vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud; 6 ) teenuseosutaja avaldab oma tegevuse või juht organi liikme kohta oluliselt ebaõiget või eksitavat teavet või reklaami; 7) teenuseosutaja ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi või tema tegevus kahjustab muul põhjuse l oluliselt klientide huve, raharinglust või teenuseosutaja stabiilsust või usaldusväärsust; 8 ) teenuseosutaja omavahendite suurus ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õi gusaktides sätestatud nõuetele; 9 ) teenuseosutaja kuulub konsolideerimisgruppi, mille struktuur ei võimalda saada konsolideeritud järelevalveks vajalikku info t , või teenuseosutaja ga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing tegutseb välisriigi õigusaktide alusel ja seetõttu on piisava järelevalve teostamine takistatud; 1 0 ) teenuseosutaja ja muu isiku vahel olev märkimisväärne seos takistab piisava järelevalve teostamist; 1 1 ) teenuseosutaja või tema juhtorgani liige on rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni või rikub rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamiseks õigusaktidega kehtestatud korda või rikub rahvusvahelise sanktsiooni õigusaktidega kehtestatud korda; 1 2 ) ilmneb, et teenuseosutaja on valinud tegevusloa taotlemise ja registreerimise kohaks Eesti eesmärgiga hoida kõrvale välisriigis , kus ta peamiselt tegutseb, teenuseosutajale kehtestatud rangemate nõuete täitmisest; 1 3 ) lepinguriigi või kolmanda riigi finantsjärelevalve asutuse poolt Finantsinspektsioonile esitatud teabe kohaselt on teenuseosutaja rikkunud lepinguriigi või kolmanda riigi õigusaktis sätestatud või nende riikide finantsjärelevalve asutuste esitatud tingimusi; 1 4 ) teenuseosutaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ettenähtud ulatuses täitnud Finantsinspektsiooni ettekirjutust ; 15 ) teenuseosutaja ei täida seaduses sätestatud kohustusi . (3) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamist võib Finantsinspektsioon teha teenuseosutaja le ettekirjutuse, andes tähtaja kehtetuks tunnistamise põhjuseks olevate puuduste kõrvaldamiseks. (4) Tegevusluba tunnistatakse kehtetuks teenuseosutaja taotluse alusel , kui : 1) t eenuseosutaja ei soovi enam käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 1 , 2 või 4 nimetatud teenuseid osutada ; 2) teenuseosutaja ühineb ja tegevust jätkab ühendav ühing, tunnistatakse kehtetuks ühendatava ühingu tegevusluba; 3) teenuseosutaja ühineb uue ühingu asutamisega, tunnistatakse kehtetuks ühinevate teenuseosutajate tegevusload. (5) Finantsinspektsioon võib keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamisest, kui on põhjendatud alus arvata, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine võib kahjustada teenuseosutaja klientide või teiste võlausaldajate õigustatud huve. (6) Finantsinspektsioon vaatab k äesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse läbi ja teeb otsuse tegevusloa kehtetuks tunnistamise või sellest keeldumise kohta kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. (7) Otsus tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse viivitamata adressaadile kätte. § 1 4 . Avalikkuse teavitamine Tegevusloa andmise, selle muutmi se ja kehtetuks tunnistamise teeb Finantsinspektsioon avalikult teatavaks oma veebilehel hiljemalt otsuse jõustumisele järgneval tööpäeval. § 15 . Tegevusloa andmise aluseks olnud andmete ja asjaolude muutumine (1) Teenuseosutaja on kohustatud viivitamata informeerima Finantsinspektsiooni kõigi andmete ja asjaolude muutumisest, mis olid aluseks teenuseosutaja tegevusloa andmise otsustamisel, ning esitama asjakohasel juhul järgmised andmed ja dokumendid: 1) teenuseosutaja ärinim e , asukoha aadress i või kontaktandmete muutumise korral uus ärinimi, asukoha aadress või kontaktandmed; 2) põhikirja muutmise korral põhikirja muudatused ja muudetud tekst; 3) sise -eeskirjadega kindlaks määratud korra või reeglite muutmise korral muudetud sise -eeskirjad; 4) juhtorgani liikmete vahetumise korral käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktis 1 4 nimetatud andmed; 5) audiitor ettevõtja vahetumise korral käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktis 1 6 nimetatud andmed; 6) asjaolud, mis mõjutavad või võivad oluliselt mõjutada teenuseosutaja finantsseisundit . (2) Teenuseosutaja peab Finantsinspektsiooni nõudmisel viivitamata avalikustama käesoleva paragrahvi lõike punktide s 1 , 2 ja 4 nimetatud andmed ja dokumendid. 3 . peatükk Tegevus välisriigis ja teise lepinguriigi isiku tegevus E estis § 1 6 . Teenuseosutaja tegevus välisriigis (1) Kui Eestis asutatud ja tegevusluba omav teenuseosutaja soovib registreerida välis riigis filiaali või osutada välis riigis piiriüleselt teenust, teavitab ta Finantsinspektsiooni ning esitab Finantsinspektsioonile järgmis ed andme d ja dokumen d id : 1) selle välis riigi nimi, kus kavatsetakse filiaal registreerida või piiriülest teenust osutada (edaspidi sihtriik ); 2) tegevuskava, mis sisaldab andmeid kõigi sihtriigis osutatavate teenuste kohta, sealhulgas teave selle kohta, kas seoses filiaali registreerimise või teenuste piir i ülese osutamisega antakse sihtriigis tegevusi või ülesandeid edasi kolmandale isikule . . ( 2 ) Teenuseosutaja võib sihtriigis filiaali registreerida või selles riigis piiriülest teenust osutada vast a valt s iht riigi õigusaktides sätestatule ja võttes asjakohasel juhul arvesse vastava riigi finants järelevalve asutuse kehtestatud nõudeid . ( 3 ) Finantsinspektsioon võib teha ettekirjutuse välisriigis filiaali registreerimise või välisriigis piiriülese teenuse osutamise keelamiseks , kui tema hinnangul esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1 ) teenuseosutaja tegevus sihtriigis filiaali või piiriülese teenuse osutamise kaudu kahjustab teenuseosutaja klientide huve, tema finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust; 2 ) teenuseosutaja tegevus sihtriigis filiaali või piiriülese teenuse osutamise kaudu võib tuua kaasa rahapesu või terrorismi rahastamisega või rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise või sellest kõrvale hiilimise või nende katsega või suurendab selliseid riske ; 3 ) teenuseosutaja ei ole võimeline täitma sihtriigis teenuse osutamisele sätestatud nõudeid . ( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel tehtud ettekirjutus toimetatakse viivitamata ettekirjutuse adressaadile kätte. ( 5 ) Enne sihtriigis tegevuse alustamist teatab teenuseosutaja Finantsinspektsioonile kuupäeva, millal sihtriigis teenuste osutamist alusta takse . ( 6 ) Teenuseosutaja teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni muudatusest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides, võimaluse korral vähemalt üks kuu enne muudatuse rakendumist. § 1 7 . Välisriigis asutatud isiku tegevus Eestis (1) Teises lepinguriigis asutatud ning oma päritoluriigi pädeva järelevalveasutuse väljastatud tegevusloa alusel tegutsev krediidiasutus, investeerimisühing, e-raha asutus, makseasutus või ühisrahastusteenuse osutaja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2020/1503 võib osutada Eestis käesoleva seaduse § 1 l õike 1 punktis 2 või 4 nimetatud teenuseid , registreerides selleks filiaali või osutades Eestis teenuseid piiriüleselt. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetamata isik , sealhulgas kolmandas riigis asutatud krediidiasutus, investeerimisühing, e-raha asutus või makseasutus , ei või käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 2 või 4 nimetatud Eestis piiriüleselt ega filiaali kaudu osutada. (2) Eestis filiaali registreerimiseks või piiriülese teenuse osutamiseks peab käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses nimetatud isik taotlema Finantsinspektsioonilt loa (edaspidi käesolevas p aragrahvis luba ). (3) Taotluses esitatakse Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid: 1) isiku nimi ja aadress selles lepinguriigis, kus ta on asutatud ning filiaali registreerimise korral filiaali ärinimi ja aadress Eestis; 2) isikule väljastatud tegevusloa ulatus ja tegevusloa väljastanud asutus; 3) filiaali või Eestis teenuseid piiriüleselt osutava isiku juhtimise eest vastutavate isikute nimed ja isikukoodid või isikukoodide puudumise korral sünniajad ja elukohad ning teave nende sobilikkuse kohta vastavalt käesoleva seaduse § 2 7 lõigetes 1–3 sätestatule; 4) filiaali või Eestis teenuseid piiriüleselt osutava isiku tegevuskava, mis sisaldab vähemalt kavandatavate tegevuste ja kolmandatele isikutele edasi antavate ülesannete kirjeldust; 5) andmed käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku finantsseisundi, sealhulgas omavahendite suuruse, kapitali adekvaatsuse, maksejõulisuse ning asjakohasel juhul päritoluriigi investorikaitse skeemi kohta. ( 4 ) Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitatakse koos vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud eestikeelse tõlkega. Finantsinspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada muus keeles. ( 5 ) Finantsinspektsioon võib keelduda loa andmisest, kui: 1) teise lepinguriigi õigusaktid või finantsjärelevalveasutus ei taga piisavat järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku üle; 2) filiaali juh id ei vasta käesoleva seaduse §-s 2 7 juhtorgani liikmetele sätestatud nõuetele. ( 6 ) Otsuse loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt kolm kuud pärast loa taotluse saamist. L oa andmise või sellest keeldumise otsuse toimetab Finantsinspektsioon viivitamata loa taotlejale kätte. ( 7) Eestis piiriüleselt teenuseid osutav või filiaali registreerinud isik on kohustatud Finantsinspektsiooni teavitama käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete muutmise kavatsusest vähemalt üks kuu ette. ( 8 ) Finantsinspektsioon võib tunnistada loa kehtetuks , kui ilmnevad käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud asjaolud. Otsus loa kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse viivitamata otsuse adressaadile kätte. ( 9 ) Välisriigis asutatud isikule ei kohaldata käesolevas paragrahvis sätestatut, kui klient pöördub omal initsiatiivil teenuse saamiseks selles riigis asutatud isiku poole. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut ei kohaldata juhul, kui isik ise otse turustab oma teenuseid või t ooteid, mille vastu ei ole klient huvi väljendanud, sealhulgas ka juhul, kui selle välisriigi i siku nimel osutab eelnimetatud teenuseid või turustab tooteid kolmas isik või temaga seotud isik, välja arvatud juhul, kui tegemist on grupisiseste tehingutega. 4 . peatükk Oluline osalus § 1 8 . Olulist osalust omavatele isikutele esitatavad nõuded (1) Teenuseosutaja s võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning teenuseosutaja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada iga isik : 1) kes on laitmatu ärialase mainega ning kelle tegevus seoses omandamisega vastab teenuseosutaja kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele; 2 ) kes on võimeline tagama, et teenuseosutaja on suuteline järgima käesolevas seaduses sätestatud nõudeid omavahenditele ja vara hoidmise nõudeid , juriidilise isiku puhul ka nõuet, et konsolideerimisgrupil, mille osaks teenuseosutaja saab, on olemas struktuur, mis võimaldab teostada tõhusat järelevalvet, vahetada teavet ja teha koostööd finantsjärelevalve asutuste vahel; 3 ) kelle suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et omandamine on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle katsega või olulise osaluse omandamine suurendab selliseid riske ; 4 ) kelle suhtes ei kohaldat a rahvusvahelist sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses . (2) Krüptovarateenuse osutajas võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning teenuseosutaja üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada iga isik, kelle majanduslik usaldusväärsus võimaldab tagada teenuseosutaja korrapärast ja usaldusväärset tegevust, arvestades krüptovarateenuse osutaja senist ja kavandatud äritegevuse laadi. § 1 9 . Finantsinspektsiooni teavitamine o saluse omandamisest (1) Isik, kes kavatseb teenuseosutaja s otsese või kaudse olulise osaluse omandada või suurendada osalust üle 20, 30 või 50 protsendi teenuseosutaja aktsia - või osa kapitalist või aktsiate või osa ga esindatud häälte arvust või teha tehingu, mille tulemusel teenuseosutaja muutu b tema kontrollitavaks äriühinguks (edaspidi omandaja ), teavitab oma kavatsusest Finantsinspektsiooni ning e sitab käesoleva seaduse § 20 lõike s 1 ning sama paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud andmed ja dokumendid. (2) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik omandab mõne muu sündmuse tõttu või muu tehingu tulemusel teenuseosutajas olulise osaluse või tema osalus suureneb üle 20, 30 või 50 protsendi teenuseosutaja aktsia - või osa kapitalist või aktsiate või osaga esindatud häälte arvust või kui teenuseosutaja muutub selle sündmuse või tehingu tõttu tema kontrollitavaks äriühinguks. Sellisel juhul on isik kohustatud pärast teenuseosutaja üle kontrolli saamist või olulise osaluse omandamisest või osaluse suurenemisest teadasaamist viivitamata teavitama sellest Finantsinspektsiooni. (3) Finantsinspektsioon teavitab omandajat kirjalikult kahe tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud teate või lisaandmete ja -dokumentide kättesaamisest ning menetlustähtaja võimalikust lõppkuupäevast. § 20 . Osaluse omandamisest teavitamisel Finantsinspektsioonile esitatavad andmed (1) Osaluse omandamisest teavitamisel esitatakse Finantsinspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid: 1) äriühingu nimi, milles olulist osalust omandatakse, suurendatakse või mis muudetakse omandaja kontrollitavaks, ja selles äriühingus omandatava osaluse suurus ; 2 ) omandatava äriühingu kirjeldus, mis sisaldab muu hulgas aktsi onäride nimekirja, millest nähtub igale aktsionärile kuuluvate aktsiate arv, või osanike nimekirja , millest nähtub i gale osanikule kuuluva osa nominaalväärtus, ning andmeid omandaja omandatavate või talle varem kuulunud aktsiate või osade tüübi või osa suuruse ja häälte arvu kohta ning vajaduse korral muud info t ; 3 ) füüsilisest isikust omandaja elulookirjeldus, mis sisaldab muu hulgas omandaja nime, elukohta, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku ning isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega; 4 ) juriidilisest isikust omandaja osanike või aktsionäride või liikmete nimekiri ning andmed igale aktsionärile või liikmele kuuluvate aktsiate või osa suuruse kohta ja häälte arv; 5 ) juriidilisest isikust omandaja või varakogumit valitseva (juriidilise) isiku nimetus, asukoht, registrikood, registritunnistuse kinnitatud ärakiri ja põhikirja olemasolu korral selle ärakiri; 6 ) andmed juriidilisest isikust omandaja juhtorgani te liikmete kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, seni st haridus- , töö- ja teenistuskäiku, ning nende isikute usaldusväärsust, kogemusi, kompetentsust ja laitmatut ärialast mainet kinnitavad dokumendid; 7 ) kinnitus, et osaluse omandamise tulemusel teenuseosutaja juh torgani liikme ks saavat isikut ei ole karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ega terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest või et vastavad karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud ; 8 ) füüsilisest isikust olulise osaluse omandaja või juriidilisest isikust olulise osaluse omandaja puhul juhtorgani liikme väljavõte karistusregistrist , sealjuures ei või väljavõte olla vanem, kui kolm kuud ; 9 ) kinnitus, et füüsilisest isikust olulise osaluse omandaja või juriidilisest isikust olulise osaluse omandaja või tema juhtorganite liikmete suhtes ei ole kehtestatud rahvusvahelis t sanktsioon i ; 10 ) omandaja ettevõtlus tegevuse kirjeldus ning omandamisega seotud isikute majanduslike ja mittemajanduslike huvide kirjeldus; 1 1 ) kinnitus, et käesoleva lõike punktis 6 nimetatud isiku puhul ei ole esinenud ega esine asjaolusid, mis seaduse kohaselt välistavad isiku õiguse olla teenuseosutaja juht; 1 2 ) juriidilisest isikust omandaja kolme viimase majandusaasta aruanded , kui on olemas vastavas ulatuses tegevusajalugu . Kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud, esitatakse auditeeritud vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta kohta. Aruannetele tuleb lisada vandeaudiitori aruanne, kui selle koostamine on õigusaktiga ette nähtud; 1 3 ) võimaluse korral füüsilisest isikust omandaja ning temaga seotud äriühingute finantsseisundi hindamiseks vajalikud reitingud ning avalikkusele mõeldud aruanded, juriidilisest isikust omandaja puhul tema ning asjakohasel juhul tema konsolideerimisgrupi kohta väljastatud krediidireitingud; 1 4 ) konsolideerimisgruppi kuuluva omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ja konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta aruanded ning vandeaudiitori aruanded; 1 5 ) füüsilisest isikust omandaja varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta; 1 6 ) andmed ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu kohta, mille eest kavatsetakse oluline osalus omandada või seda suurendada või kontroll saavutada; 1 7 ) osaluse omandamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 72 1 ; 1 8 ) pärast osaluse omandamist omatava olulise osaluse suurus ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 72 1 ; 1 9 ) teenuseosutaja t kontrollivaks äriühinguks muutumise korral äriplaan ning muud kontrolli teostamisega ja saamisega seotud asjaolud; 20 ) ülevaade teenuseosutaja s seoses osaluse omandamisega rakendatavast strateegiast, kui teenuseosutaja ei muutu omandamise tulemusel kontrollitavaks äriühinguks. (2) Välisriigi kodaniku korral on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud kinnituse asemel vaja esitada tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument, mi lle väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud . ( 3 ) Finantsinspektsioonile esitatavad andmed ja dokumendid peavad olema koostatud eesti keeles. Finantsinspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada muus keeles. ( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmeid ja -dokumente, täpsustades, millist lisateavet ta vajab. ( 5 ) Finantsinspektsioonile esitatava te käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andme te ja dokument ide sisu võib täpsustada valdkonna eest vastutav minister määrusega . § 21 . Menetlus ja menetlustähtajad (1) Finantsinspektsioon hindab omandaja vastavust käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud nõuetele ning otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise 60 tööpäeva jooksul (edaspidi menetlustähtaeg ) hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide saamist kinnitava § 1 9 lõikes 3 nimetatud teate esitamisest arvates. (2) Finantsinspektsioonil on õigus käesoleva seaduse § 20 lõikes 5 nimetatud lisaandmeid ja -dokumente nõuda 50 tööpäeva jook sul menetlustähtaja algusest al ates. (3) Finantsinspektsiooni poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide esmakordse nõude esitamise ja omandajalt nõutud lisaandmete ja -dokumentide saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub, kuid peatumine ei kesta kauem kui 20 tööpäeva. Täiendava te lisaandmete ja -dokumentide nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu. (4) Kui omandaja üle ei teostata finantsjärelevalvet või omandaja üle teostab järelevalvet kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus, võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlustähtaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani. (5) Finantsinspektsioon teeb olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või teenuseosutaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel vajaduse korra l koostööd lepingurii gi finantsjärelevalve asutusega. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud koostöö raames konsulteerib Finantsinspektsioon teiste finantsjärelevalve asutustega. Finantsinspektsioon ja vastavad finantsjärelevalve asutused edastavad viivitamata üksteisele kõik andmed, mis on olulise osaluse omandamise, suurendamise või kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel olulised. § 2 2 . Osaluse omandamise tingimused (1) Finantsinspektsioonil on õigus määrata omandajale tähtaeg, mille jooksul omandajal on õigus oluli ne osalus omandada, seda suurendada või muuta teenuseosutaja kontrollitavaks äriühinguks. Finantsinspektsioon võib ettenähtud tähtaega pikendada, kuid tähtaeg ei või kokku ületada 12 kuud. Omandaja on kohustatud nimetatud tähtaja jooksul teavitama olulise osaluse omandamise või suurendamise või teenuseosutaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise tehingu teostamisest või teostamata jätmise otsusest viivitamata Finantsinspektsiooni. (2) Olulise osaluse võib omandada, seda suurendada või teenuseosutaja kontrollitavaks äriühinguks muuta, kui Finantsinspektsioon on seda oma otsustega lubanud ette kirjutusega ei keela . § 2 3 . Osaluse omandamise keelamise alused ja otsus omandamise kohta (1) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse omandamise, selle suurendamise või teenuseosutaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise, kui: 1) omandaja ei vasta käesoleva s seaduses sätestatud nõuetele; 2) omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks Finantsinspektsioonile esitanud käesolevas seaduses sätestatud või seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente; 3) Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud või esitatud andmete ja dokumentide alusel ei saa kõrvaldada Finantsinspektsiooni mõistlikku kahtlust omandamise ebasobivuses ja selles, et omandamine ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele; 4) teenuseosutaja muutuks kolmandas riigis elava või asuva isiku kontrollitavaks äriühinguks ja selle isiku üle ei teostata tema elu- või asukohariigis piisavat järelevalvet või selle kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalust teha Finantsinspektsiooniga koostööd. (2) Finantsinspektsioon edastab omandajale otsuse olulise osaluse omandamise lubamise kohta või keelava ettekirjutuse kahe tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist, kuid enne menetlustähtaja lõppu. Kui omandaja üle teostab finantsjärelevalvet teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, tuleb otsuses muu hulgas märkida tema hinnang olulise osaluse omandamise, suurendamise või kontrollitavaks äriühinguks muutmise kohta. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud ilmnevad pärast olulise osaluse omandamist või suurendamist või teenuseosutaja kontrollitavaks äriühinguks muutmist, võib Finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, mille kohaselt loetakse osaluse omandamine või teenuseosutaja kontrollitavaks äriühinguks muutmine käesoleva seadusega vastuolus olevaks. (4) Finantsinspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega omandajal või isikul, ke llel on teenuseosutaja s oluli ne osalus või kelle kontrollitavaks äriühinguks teenuseosutaja on, teenuseosutaja s hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostami n e iga kord keelata või seda piirata , kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 sätestatud asjaolud. Finantsinspektsioon võib teha ettekirjutuse olenemata nimetatud lõigetes sätestatud ettekirjutuse tegemisest. Finantsinspektsioon avalikustab ettekirjutuse või selle osa oma veebilehel omandaja nõudmisel või vajaduse korral omal algatusel. (5) Kui omandaja või isik, ke llel on teenuseosutaja s oluli ne osalus või kelle kontrollitavaks äriühinguks teenuseosutaja on, on teises lepinguriigis registreeritud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, makseasutus, e-raha asutus, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või eelnimetatud isikuga ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik, teatab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud ettekirjutuse tegemisest selle lepinguriigi pädevale finantsjärelevalve asutusele. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud Finantsinspektsiooni ettekirjutuste järgimine on kohustuslik ka teenuseosutaja le, tema aktsiaraamatu pidajale või muule isikule, kes korraldab hääleõiguste teostamist. § 2 4 . Osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed (1) Olulise osaluse omandamise või suurendamise tehingu tagajärjel ei omanda isik aktsiatega , osaga või muul moel kaasnevat hääleõigust ning osalusega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku või osanike koosoleku kvoorumisse, kui: 1 ) tehing on vastuolus Finantsinspektsiooni ettekirjutusega; 2) Finantsinspektsioon on teinud käesoleva seaduse § 2 3 lõike 3 või 4 alusel ettekirjutuse; 3) tehingust ei ole Finantsinspektsiooni käesoleva seaduse §-s 1 9 sätestatud korras teavitatud; 4) tehing on tehtud pärast käesoleva seaduse § 2 2 lõikes 1 või enne §-s 2 5 nimetatud tähtaja möödumist või enne, kui olulise osaluse omandamine oli käesoleva seaduse alusel lubatud. (2) Tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, ei teki isikul õigusi, mis muudaksid teenuseosutaja tema kontrollitavaks äriühinguks. (3) Kui niisuguse tehingu tulemusel, mille puhul esines mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, omandatud või suurendatud olulist osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku või osanike koosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku või osanike koosoleku otsuse vastuvõtmist, on üldkoosoleku või osanike koosoleku otsus tühine. Kohus võib Finantsinspektsiooni, aktsionäri , osaniku või äriühingu juh torgani liikme avalduse alusel tuvastada üldkoosoleku või osanike koosoleku otsuse tühisuse, kui avaldus on esitatud k uu e kuu jooksul üldkoosoleku või osanike koosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates. (4) Kui teostati tehingust, millega teenuseosutaja pidi muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib kohus Finantsinspektsiooni, aktsionäri , osaniku või äriühingu juh torgani liikme avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise kehtetuks , kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul õiguste teostamisest arvates. § 2 5 . Olulise osaluse muutumisest teavitamine (1) Kui isik kavatseb võõrandada aktsiaid või osa ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse teenuseosutaja s või vähendab oma osalust alla mõne käesoleva seaduse § 1 9 lõikes 1 nimetatud määra või loobub kontrollist teenuseosutaja üle, peab ta kavatsusest Finantsinspektsiooni viivitamata teavitama, näidates teates ära tema omatavate, võõrandatavate ja pärast tehingut talle jäävate aktsiate arvu või osa suuruse . (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik kaotab mõne muu sündmuse tõttu või muu tehingu tulemusel kontrolli teenuseosutaja üle või olulise osaluse teenuseosutaja s või tema osalus väheneb alla mõne käesoleva seaduse § 1 9 lõikes 1 nimetatud määra. Sellisel juhul on isik kohustatud pärast olulise osaluse või kontrolli kaotamisest või osaluse vähenemisest teadasaamist viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni. (3) Teenuseosutaja on käesoleva seaduse § 19 lõigetes 1 ja 2 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tehingutest teadasaamise korral kohustatud sellest viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni. (4) Teenuseosutaja esitab koos majandusaasta aruandega Finantsinspektsioonile andmed isikute kohta, kellel majandusaasta l õpu seisuga oli teenuseosutaja s oluline osalus, näidates ära isikule kuuluva osaluse suuruse ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-dele 1 7 ja 1 9 ning väärtpaberituru seaduse §-dele 9, 10 ja 72 1 . 5 . peatükk Juhtimine ja nõuded tegevusele 1. jagu Teenuseosutaja juhtimine ja organisatsiooniline ülesehitus § 2 6 . Teenuseosutaja asukoht ning püsiva ja kestva majandustegevuse koht (1) Eestis äriregistrisse kantud ja Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud teenuseosutaja registrijärgne asukoht ning püsiva ja kestva majandustegevuse koht peavad olema Eestis. (2) Teenuseosutaja põhikiri peab kindlaks määrama, et tema registrijärgne asukoht ning püsiva ja kestva majandustegevuse koht on Eestis. § 2 7 . Nõuded juht organi liikmetele ja töötajatele (1) Teenuseosutaja juh torgani liikmeks võib valida või määrata vaid isiku, kellel on laitmatu ärialane maine ning vajalikus mahus aega oma tööülesannete täitmiseks vastaval ametikohal . (2) Arvestades teenuseosutaja juhatuse liikme ameti kohaga seotud ülesandeid ja vastutust , peavad teenuseosutaja juh atuse liikme te l olema kollektiivselt vajalikud teadmised, oskused ja kogemused, mis on seotud eelkõige järgmiste teenuse osutamise aspektidega: 1 ) riskide ennetamine ja vältimine; 2 ) klientide huvide kaitse; 3 ) õigusvastase tegevuse vältimine. ( 3 ) Isikul ei ole laitmatut mainet , kui Finantsinspektsioon on tuvastanud asjaolud, mis seavad kahtluse alla selle olemasolu või kinnitavad selle puudumist. Juhtorgani liikme ärialane maine ei ole laitmatu muu hulgas, kui: 1) tema tegevus või tegevusetus on kaasa toonud teenuseosutaja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise finantsjärelevalve asutuse algatusel või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja või kelle varasem tegevus äriühingu juh atuse liikme na on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid küllaldaselt kaitstud või kelle varasem tegevus on näidanud, et ta muul mõjuval põhjusel ei ole sobiv äriühingut juhtima ; 2) ta on pannud toime esimese astme kuriteo; 3) tema suhtes on kohus vastavalt karistusseadustiku §-le 49 kohaldanud tegutsemiskeeldu või §-le 49 1 ettevõtluskeeldu, samuti kui tema suhtes kehtib ärikeeld või teataval erialal või ametikohal töötamise keeld või teda on karistatud sellise keelu rikkumise eest; 4) ta ei ole suuteline korraldama teenuseosutaja tegevust selliselt, et tema klientide huvid oleksid piisavalt kaitstud; 5) ta on esitanud Finantsinspektsioonile valeinfo t või jätnud olulise info esitamata; 6) teda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ning tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või tema suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni. (4) Teenuseosutaja juhatuses on vähemalt kaks liiget. (5) Teenuseosutaja nõukogus on vähemalt kolm liiget. ( 6 ) Teenuseosutaja juhtorgani liikmeks ei või olla teise finantsjärelevalvesubjekti juhtorgani liige, töötaja, audiitor ettevõtja või pankrotivõlgnik , välja arvatud juhul, kui nimetatud finantsjärelevalvesubjekt kuulub teenuseosutajaga samasse konsolideerimisgruppi . Põhikirjas võib ette näha veel muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ( 7 ) Teenuseosutaja juh torganite liikmed ja töötajad on kohustatud tegutsema nendelt oodatava ettenägelikkuse ja kompetentsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele, lähtudes teenuseosutaja ja tema klientide huvidest. Teenuseosutaja tagab, et tema äritegevuse protsessis osalevatel töötajatel on tööülesannete täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused . § 28 . J uht organi liikmete ja töötajate kohustused ( 1 ) Teenuseosutaja juh torganite liikmed ja töötajad on kohustatud seadma teenuseosutaja ning tema klientide majanduslikud huvid kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidest. Teenuseosutaja töötajad on kohustatud osutama teenuseid õiguspäraselt, piisava asjatundlikkuse, täp s use ja hoolikusega ning andma kliendile nõuetekohast teavet pakutavate või vahenda ta vate teenuste kohta. ( 2 ) T eenuseosutaja juh torganite liikmed on kohustatud tagama majandustegevuseks vajalike finantsvahendite pideva olemasolu . Teenuseosutaja juh torganite liikmed peavad tagama, et teenuseosutaja organisatsiooniline struktuur on läbipaistev ja selgelt määratud vastutusaladega ning kehtestatud on riskide tuvastamise, mõõtmise, juhtimise, pideva jälgimise ja nendest teavitamise protseduurid, mis on teenuseosutaja tegevuse laadi, ulatust ning keerukuse astet arvestades piisavad ja proportsionaalsed. ( 3 ) Teenuseosutaja juhatus on kohustatud veenduma, et käesoleva seaduse alusel kehtestatud eeskirjad ja muud protseduurireeglid oleksid ajakohased , samuti hindama nende tulemuslikkust ning rakendama asjakohaseid meetmeid puuduste kõrvaldamiseks. ( 4 ) Töötaja käesoleva seaduse tähenduses on teenuse osutaja heaks töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel tööd tegev füüsiline isik, kelle tööülesannete hulka kuulu vad teenuse osutaja nimel teenuse osutamisega seotud tegevused, sealhulgas teenuse osut a ja esindamine või teenuse osutaja juhtimine või kontrollimine. § 2 9 . Finantsinspektsiooni teavitamine j uhtorganite liikmetest ja audiitor ettevõtja st (1) Teenuseosutaja juh torgani liikme valimiseks või määramiseks on vajalik isiku kirjalik nõusolek. Koos kirjaliku nõusolekuga esitab isik järgmised andmed ja dokumendid : 1) isiku ees- ja perekonnanim i , isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja -koht, elukoht, hariduse kirjeldus, töö- ja ametikohtade täielik loetelu ning juhatuse liikme puhul tema vastutusvaldkonna kirjeldus, samuti tema usaldusväärsust ja käesoleva seaduse nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid; 2) andmed äriühingute kohta, milles tema osalus on suurem kui 20 protsenti, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust ja tegevusalade loetelu; 3) kinnitus, et tal puuduvad käesolevas seaduses sätestatud teenuseosutaja juhtimist välistavad asjaolud. (2) Teenuseosutaja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid ning kinnituse Finantsinspektsioonile. (3) Teenuseosutaja esitab audiitor ettevõtja valimise või määramise korral Finantsinspektsioonile tema nime ja audiitor ettevõtja kinnituse, et tema suhtes puuduvad asjaolud, mis välistavad õiguse olla teenuseosutaja audiitor ettevõtja . (4) Teenuseosutaja on kohustatud juhtorgani liikmete ja audiitor ettevõtja valimise või määramise kavatsusest, volituste pikendamisest , samuti nende tagasiastumisest või enne volituste tähtaja lõppemist tagasikutsumise algatamisest teavitama Finantsinspektsiooni vähemalt kümme päeva enne vastava otsuse tegemist või viivitamata pärast vastava avalduse saamist. Eeltoodud tähtaega ei kohaldata, kui eelnev teavitamine ei ole mõjuval põhjusel võimalik. § 30 . Juhtorgani liikme tagasikutsumine Finantsinspektsiooni poolt ( 1 ) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda teenuseosutaja juh torgani liikme tagasikutsumist järgmistel juhtudel: 1) isik ei vasta käesolevas seaduses juh torgani liikmele kehtestatud nõuetele; 2) isik on seoses enda valimise või määramisega esitanud eksitavaid või tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente; 3) isiku tegevus teenuseosutaja juht organi liikmena on näidanud, et ta ei ole suuteline teenuseosutaja t usaldusväärselt ja kindlalt juhtima või ta ei ole suuteline korraldama teenuseosutaja juhtimist selliselt, et klientide ja võlausaldajate huvid oleksid küllaldaselt kaitstud. ( 2 ) Kui teenuseosutaja ei ole täielikult või tähtaegselt täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust, on Finantsinspektsioonil õigus tunnistada teenuseosutaja tegevusluba kehtetuks. ( 3 ) Tagasikutsutud juhtorgani liikme asemele võib uue liikme määrata haldus kohus Finantsinspektsiooni, teenuseosutaja juhatuse, nõukogu , osaniku või aktsionäri nõudel. Kohtu määratud nõukogu liikme volitused kestavad , kuni üldkoosolek või osanike koosolek on valinud uue nõukogu liikme. § 31 . N õuded juhtorgani liikmete ja töötajate tasustamisele Teenuseosutaja juh torgani liikmete või töötajate tasustamise ning juht organi liikme ülesannete või töötajate tööga kaasnevate hüvede ja muude soodustuste määramise alused ning põhimõtted ja nende rakendamine pea vad : 1) olema selge d ja läbipaist vad ning kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskide juhtimise põhimõtete ja teenuseosutaja pikaajaliste huvidega ning mitte soodustama ülemääraste riskide võtmist; 2) lähtuma teenuseosutaja äristrateegiast ja väärtustest, arvestades tema majandustulemusi ning klientide õigustatud huve ; 3) olema proportsionaal sed teenuseosutaja tegevuse laadi ja ulatuse ga ning juhtorgani liikme või töötaja vastutusvaldkonnaga ; 4) hõlmama huvide konflikti maandamise või vältimise meetmeid. § 3 2 . Sise-eeskirjad (1) Teenuseosutaja pea b kehtesta ma ja rakenda ma teenuseosutaja ning tema juht organite liikmete ja töötajate tegevust reguleerivad protseduurireeglid (edaspidi sise -eeskirjad ), mis tagavad teenuseosutaja tegevust reguleerivate õigusaktide ja teenuseosutaja juhtorganite otsuste täitmise , samuti teenuste õigus- ja korrapärase osutamise . ( 2 ) Teenuseosutaja määrab sise -eeskirjas juht organite liikmete ja töötajate teadmiste, oskuste ja kogemuste taseme, mis on vajalik teenuseosutaja organisatsioonis ameti- või töökohtadel ülesannete täitmiseks. Teadmiste ja pädevuse taseme määramisel arvestatakse ameti- või töökohaga seotud ülesannete täitmiseks vajalikku kvalifikatsiooni ja ametialast kogemust. ( 3 ) Teenuseosutaja juhatus kehtestab asjakohase korra ja menetlused, et tagada tõhus ja usaldusväärne juhtimine, sealhulgas ülesannete lahusus, talitluspidevus ja huvide konfliktide vältimine, ning teostab järelevalvet nende rakendamise üle, tehes seda turu usaldusväärsust ja klientide huve toetaval viisil. ( 4 ) Sise-eeskirjadega määratakse muu hulgas kindlaks: 1) asutusesisese teabe ja dokumentide liikumise kord, sealhulgas teabe esitamise ja edastamise nõuded; 2) teenuste osutamise kord, sealhulgas kava nimetatud teenuste osutamisega seotud äritegevuse katkemise ohu määramiseks, selle riski maandamiseks või vältimiseks; 3) tehingute ja toimingute tegemise kord teenuseosutaja nimel ja arvel ning klientide nimel ja arvel; 4) töötajate töö- või ametiülesanded, alluvussuhted, aruan dlusahelad, aruannete esitamise protseduur ja õiguste delegeerimine, sätestades funktsioonide lahususe teenuseosutaja nimel kohustuste võtmisel, teenuste kajastamisel raamatupidamises ja aruannetes ning riskide hindamisel; 5) juhtorgani liikmete sobivushindamise kord; 6 ) huvide konfliktide maandamise ja vältimise kirjeldus ja tegevuskava ning maandamise meetmed; 7 ) teenuse osutamisega seotud tegevuste edasiandmise kord; 8 ) registripidamise, andmekogude pidamise ja andmete käitlemise kord; 9 ) sisemised protseduurireeglid, millega määratakse kasutatavate infotehnoloogiaalaste ning klientide vara hoidmise süsteemide turvalisus ja nende regulaarne kontrollimine; 10 ) sisekontrolli süsteemi toimimise kord, vastavuskontrolli ja riskijuhtimise reeglid ning nende rakendamise kord; 1 1 ) sisemised protseduurireeglid , millega määratakse kindlaks rahvusvahelise sanktsiooni subjekti tuvastamise ja rahvusvahelise sanktsiooni rakendamise kord, ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse s ette nähtud kohustuste täitmine, samuti sisekontrollieeskirjad eeltoodud nõuete täitmise kontrollimise ks ; 1 2 ) sisemised protseduurireeglid teenuseosutaja tegevust reguleerivates õigusaktides kehtestatud kohustuste rikkumise või võimaliku rikkumise kohta teavituste vastuvõtmiseks , töötlemiseks ja edastamiseks ning tagajärgedega tegelemiseks ; 1 3 ) turvaintsidentide väljaselgitamise ja lahendamise ning nende suhtes meetmete rakendamise kord, sealhulgas intsidentidest teatamise kord, ning oluliste operatsiooni- ja turvaintsidentide avastamise ja klassifitseerimise menetlus; 1 4 ) tundlikele andmetele juurdepääsu registreerimise, seire, jälgimise ja piiramise kord; 1 5 ) talitluspidevuse tagamise kord, sealhulgas nende plaanide asjakohasuse ja tõhususe regulaarse katsetamise ja läbivaatamise menetlus; 1 6 ) raamatupidamise sise -eeskirjad ; 1 7 ) filiaalide olemasolu korral tegevuse nõuetele vastavuse kontrollimise kord ; 1 8 ) kliendi kaebuste lahendamise kord ; 1 9 ) käesolevas seaduses sätestatud nõuete rikkumisest teavitamise kord, mis võimaldab teenuseosutaja töötajatel asutusesisest õigusrikkumisest teavita da . ( 5 ) L isaks käesoleva s paragrahvis nimetatud nõuetele peavad tarbija krediidi põhise ühisrahastusteenuse osutaja sise -eeskirjad olema kooskõlas krediidiandjate ja - vahendajate seaduse 6. peatükis sätestatuga . § 3 3 . Sisekontroll i süsteem (1) Teenuseosutajas peab olema loodud ja rakendatud piisav sisekontrolli süsteem, mille eesmärk on tagada teenuseosutaja tegevuse vastavus kehtivatele sise -eeskirjadele, õigusaktidele ja vastuvõetud otsustele teenuseosutaja kõigil juhtimis- ja tegevustasanditel , ning tagatud otsuste vastuvõtmine usaldusväärse ja nõuetekohase info alusel. ( 2 ) Teenuseosutaja s peavad olema kehtesta tud ja rakenda tud õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed sõltumatu vastavuskontrolli teostamisek s . ( 3 ) Teenuseosutaja juhatus nimetab vastavuskontrolli teostamise eest vastutava töötaja või muu isiku, kellega sõlmitakse leping kirjalikus vormis. ( 5 ) Vastavuskontroll peab tagama, et: 1) regulaarselt kontrollitakse teenuseosutaja , selle juh torgani liikmete ja töötajate tegevuse vastavust õigusaktidele, Finantsinspektsiooni ettekirjutustele, juhtorganite otsustele, sise -eeskirjadele, teenuseosutaja sõlmitud lepingutele ja heale tavale ning hinnatakse teenuseosutajas kehtestatud sise -eeskirjade ja otsuste vastavust õigusaktidele ning teenuseosutaja kohustuste täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete sobivust ja tulemuslikkust; 2) teenuse osutamise eest vastutavaid isikuid nõustatakse käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmisega seotud küsimustes; 3) teenuseosutaja juhatusele esitatakse regulaarselt aruandeid. ( 6 ) V astavuskontrolli teostamiseks peab teenuseosutaja sise -eeskirjadega kehtestama tegevuspõhimõtted ja reeglid seadusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise õigusriskide ning nendega seonduvate muude riskide tuvastamiseks, maandamiseks või vältimiseks seoses klientidele teenuste osutamisega . ( 7 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud t egevuspõhimõtted ja reegli d peavad Finantsinspektsioonil võimaldama efektiivselt täita järelevalveülesandeid. ( 8 ) Vastavuskontrolli teostaja ei tohi tegeleda teenuste osutamisega ega tegevusega, mille üle ta järelevalvet teostab, välja arvatud juhul, kui teenuseosutaja on võimeline tõendama, et arvestades tema tegevuse laadi, ulatust ja keerukusastet, ei ole nimetatud kohustus proportsionaalne ja et vastavuskontrolli ülesannete täitmine on ka ilma kõnealuseid kohustusi täitmata tegelikkuses tulemuslik. ( 9 ) Vastavuskontrolli teostaja tasustamise alused ja kord ei tohi ohustada tema objektiivsust. ( 10 ) Kui see on vajalik ja proportsionaalne, arvestades teenuseosutaja tegevuse laadi, ulatust ja keerukust , peavad teenuseosutajas olema kehtestatud ja rakendatud õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed sõltumatu siseauditi üksuse ülesannete täitmiseks. ( 11 ) Teenuse osutaja nõukogu määrab siseauditi üksuse ülesannete täitmiseks siseaudiitori. Siseaudiitorile kohaldatakse audiitortegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitori kohta sätestatud nõudeid ja tegevuse õiguslikke aluseid. Siseaudiitor ei või täita ülesandeid, mis põhjustavad või võivad põhjustada huvide konflikti. ( 12 ) Siseaudiitori ülesanne on kontrollida teenuse osutaja ja tema juhtide ning töötajate tegevuse vastavust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud õigusaktidele ja muudele vastava valdkonna üldtunnustatud põhimõtetele ning reeglitele. ( 1 3 ) Vastavuskontrolli teostaja ja siseaudiitor on kohustatud talle teenuseosutaja kohta teatavaks saanud teabe, mis osutab teenuseosutaja õigusrikkumisele või klientide huvide kahjustamisele, viivitamata edastama teenuseosutaja juhtorgani liikmetele ja Finantsinspektsioonile . (1 4 ) Teenuseosutaja tagab sisekontrolli ja vastavuskontrolli teostajale ning siseaudiitorile kõik nende ülesannete täitmiseks vajalikud õigused, töötingimused ja juurdepääsu kogu vajalikule teabele, sealhulgas õiguse saada selgitusi ning teavet teenuseosutaja juh torganite liikmetelt ja töötajatelt ning jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist. § 3 4 . Teenuse osutamise ja tehingutega seotud a ndmete registreerimine ja säilitamine ( 1 ) Teenuseosutaja säilitab teenuse osutamise ja tehingutega seotud andme i d muutumatuna ja Finantsinspektsioonile kättesaadavana vii s aasta t , kui Finantsinspektsioon ei ole kehtestanud teistsugust tähtaega või seaduses ei ole sätestatud pikemat tähtaega. ( 2 ) Teenuseosutaja säilita b dokumente, milles sätestatakse teenuse osutamise lepingu kohased teenuseosutaja ja kliendi õigused ja kohustused või tingimused, mille alusel kliendile teenust osutatakse, nii kaua, kuni lepinguline või muu teenuse osutamisega seotud õigussuhe kliendiga ei ole lõppenud, kui käesolevas seaduses või muus õigusaktis ei ole sätestatud pikemat tähtaega. (3) Teenuseosutaja registreeri b iga kliendiga tehtud tehingu või tehingukorralduse kohta järgmised andmed: 1) tehingu tegemise või tehingukorralduse kuupäev või ajavahemik ja tehingu või tehingukorralduse sisu kirjeldus; 2) konto avamisel konto tüübi, konto numbri ja vääringu ning muu d olulised tunnused; 3) kliendi varaga seotud väljamakse tegemisel vara liigi, tehingu rahalise väärtuse, vääringu ja konto numbr i. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule peab teenuseosutaja arvestust või registrit kli e ntide nimel avatud kõikide positsioonide suhtes. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud andmed registreeritakse arusaadaval ja loetaval viisil, sealhulgas kajastatakse ühele isikule kuuluvad vahendid selliselt, et oleks võimalik mõistlikult aru saada ühele isikule kuuluvatest osalustest või muudest vastava varaga seotud õigustest või hüvedest. ( 5 ) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda, et pärast teenuseosutajale antud tegevusloa lõppemist peab teenuseosutaja säilitama käesolevas paragrahvis sätestatud andme i d muutumatuna ja Finantsinspektsioonile kättesaadavana vii s aasta t , kui andmete säilitamisele ei ole seadus es ette nähtud pikemat tähtaega . (6) Teenuseosutaja kliendil või tema volitatud isikul peab olema õigus tutvuda käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 kohaselt registreeritud ning nimetatud kliendi endaga seotud andmetega. ( 7 ) Käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 kohaselt registreeritud andmetega peab olema õigus tutvuda ja neist väljavõtteid saada teenuseosutaja kliendil või tema volitatud isikul, Finantsinspektsioonil ning järgmistel isikutel ja asutustel : 1) kohtul asja menetlemisel; 2) uurimisasutusel ja prokuratuuril alustatud kriminaalmenetluses, sealhulgas konfiskeerimismenetluses, asjaomastel organitel abi s ta mista otluse või Euroopa uurimismääruse menetlemise ks või Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks , rahvusvahelise konventsiooni või muu välislepingu või politsei või muu sellesarnase pädeva õiguskaitse asutuse koostöölepingu täitmiseks; 3) julgeolekuasutusel julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamiseks; 4) Maksu- ja Tolliametil vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule, sealhulgas alustatud väärteomenetluses põhistatud määruse alusel, või riikliku järelevalve teostamiseks hasartmänguseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 5) kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud ülesannete täitmiseks; 6) ajutisel halduril ja pankrotihalduril pankrotiseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 7) Riigikontrollil r iigikontrolli seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 8) pärima õigustatud isikul või tema volitatud isikul ning notaril seoses ametitoimingu tegemisega, notari või kohtu määratud pärandvara inventuuri tegijal, kohtu määratud pärandvara hooldajal, samuti välisriikide konsulaaresindustel pärimismenetluse käigus pärandvara ja sellega seotud andmete kohta kirjalike dokumentide esitamiseks; 9) korruptsioonivastase seaduse alusel huvide deklaratsiooni üle kontrolli teostajal deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks; 10) R ahapesu A ndmebürool ja Kaitsepolitseiametil rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduses ja rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 11) muul isikul, kes tõendab, et andmete saamise eesmärk on rahapesu või terrorismi tõkestamine või rahvusvahelise sanktsiooni tuvastamine ja kohaldamine . ( 8 ) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsemad nõuded andmete registreerimisele ja säilitamisele . 2. jagu Nõuded t eenuseosutaja tegevus ele § 3 5 . Teenuseosutaja tegevuse edasiandmine ja kolmanda isiku teenuste kasutamine (1) Teenuseosutajal on oma kohustuste paremaks täitmiseks õigus teenuse osutamisega seotud tegevusi edasi anda kolmandale isikule (edaspidi tegevuse edasiandmine ), kui: 1) tegevuse edasiandmisega ei delegeeri juh torgani liikmed oma vastutust või tegevuse edasiandmine ei kahjusta muul viisil klientide huve ning teenuseosutaja jääb tegevuse edasiandmise korral täielikult vastutavaks edasiantud tegevuse nõuetekohase täitmise eest ; 2) tegevuse edasiandmine ei takista teenuseosutaja tegevust ja tema kohustuste täitmist vajalikul tasemel ega vähenda teenuse osutamise kvaliteeti; 3) isikul, kellele tegevused edasi antakse, on vajalikud teadmised ja oskused ning ta on võimeline neid kohustusi täitma; 4) teenuseosutaja suhted klientidega ja kohustused klientide ees ei muutu tegevuse edasiandmise tõttu; 5) tegevuse edasiandmine ei põhjusta olukorda, kus teenuseosutaja ei tegele teenuse osutamisega , mille jaoks talle on väljastatud tegevusluba ; 6) tegevuse edasiandmine ei tühista ega muuda muid tingimusi, mille alusel teenuseosutajale tegevusluba anti; 7) tegevuse edasiandmisel võtab teenuseosutaja tarvitusele kõik meetmed, et vältida täiendavaid riske teenuseosutaja tegevusele ; 8) tegevuse edasiandmine ei takista ega mõjuta sise - ja vastavuskontrolli kvaliteeti ega toimimist ; ; 9) tegevuse edasiandmine ei takista teenuseosutaja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist . ( 2 ) Tegevuse edasiandmise korral peab teenuseosutaja hindama tegevuse edasiandmise vajalikkust ning seda , kas isik, kellele tegevus edasi antakse, on edasiantud tegevuseks pädev ja sobiv. ( 3 ) Teenuseosutajal on õigus saada isikult, kellele ta on oma tegevuse edasi andnud, teavet edasiantud tegevuse kohta ja anda talle kohustuslikke juhiseid. ( 4 ) Teenuseosutaja teavitab enne tegevuse edasiandmist Finantsinspektsiooni. ( 5 ) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus, millega nõutakse konkreetsele isikule teenuse osutaja ga seotud tegevuse või ülesande edasiandmise lõpetamist või kõigi teenuseosutaja poolt kolmandate isikutega sõlmitud tegevuste või ülesannete edasiandmise lepingute lõpetamist, kui: 1) kolmandal isikul puudub käesolevas seaduses sätestatud teenuste osutamiseks või ülesannete t äit miseks vajalik kvalifikatsioon või asjakohasel juhul tegevusluba vastava teenuse osutamiseks ; 2) rikutakse teenuseosutaja klientide õigustatud huve või on sellise rikkumise oht või kui ohustatakse teenuse osutamise või finantssüsteemi toimimise stabiilsust või usaldusväärust ; 3) kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel, kes teostab järelevalvet kolmanda riigi isiku üle, ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö tegemiseks; 4) kolmas isik, kellele käesoleva seaduse tähenduses teenuse osuta mine on edasi an tud , ei vasta käesoleva seadusega ettenähtutega vähemalt samaväärsetele nõuetele ; 5) rikutakse käesolevas seaduses sätestatud muid tingimusi. § 3 6 . Huvide konflikti maandamise ja vältimi s e kord ( 1) Teenuseosutaja kehtestab huvide konflikti maandamise ja vältimise korra, milles sätestatakse õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, arvestades teenuseosutaja tegevuse laadi ja ulatust. (2) Teenuseosutaja rakendab huvide konflikti maandamise ja vältimise korda, et tuvastada, maandada ja võimaluse korral vältida teenuse osutamisel teenuseosutaja sisest huvide konflikti, huvide konflikti teenuseosutaja ja tema üle kontrolli teostava isiku vahel, teenuseosutaja ja tema klientide vahel ning klientide omavahelisi huvide konflikte . ( 3 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kord peab muu hulgas hõlma ma : 1) iga teenuse või tegevuse ga seotud asjaolu si d, millest tuleneb või võib tuleneda huvide konflikt või mis toovad kaasa klientide huvide kahjustamise olulise riski; 2) meetme i d, mida tuleb rakendada huvide konflikti lahendamiseks ; 3) seda, kuidas potentsiaalsetest või tegelikest huvide konflikti olukordadest kliente teavitatakse . § 3 7 . Te enuseos ut a ja või temaga seotud isikute osalemine investeerimisprojektides ( 1 ) Teenuseosuta ja , tema juhtorgani liikmed ja töötajad ning teenuseosutajas olulist osalust omavad isikud või mis tahes isikud, kes otseselt või kaudselt on kontrolli kaudu nendega seotud, võivad teenuseos u t a ja vahendusel pakutavates investeerimisprojektides osaleda üksnes järgmisel juhul: 1) teenuseosutaja veebilehel avalikustatakse info eelnimetatud isikute osaluste kohta , sealhulgas nimetatud isikute investeeritud summa eurodes või protsendina investeerimisprojekti koguväärtusest ; 2) teenuseostaja tagab, et eelnimetatud isikute investeeringud tehakse samadel tingimustel teiste klientidega ja eelnimetatud isikutele ei võimaldata sooduskohtlemist, eelisjuurdepääsu teabele või muid hüvesid või eeliseid võrreldes teiste klientidega . ( 2 ) Teenuseosuta ja juhtorgani liikmed ja töötajad ning teenuseosutajas olulist osalust omavad isikud või mis tahes isikud, kes otseselt või kaudselt on kontrolli kaudu nendega seotud , ei või omada ega omandada finantsilist huvi rahastuse taotleja äritegevuses muul juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul . § 3 8 . Tasu või hüve seoses teenuse osutamisega Teenuseosutaja ei maksa ega anna tasu või mitterahalist hüve teisele teenuseosutajale või muule kolmandale isikule klientide korralduste või huvi suunamise eest konkreetse ühisrahastusprojekti või krüptovara pakkumise juurde . Teenuseosutaja ei saa rahastuse taotlejalt ega muult isikult tasu või mitterahalist hüve t klientide korralduste või huvi suunamise eest konkreetse krüptovara kauplemise platvormi või krüptovara pakkumise juurde. § 3 9 . K onto avamise kohustus ja sellest teavitamine (1) T eenuseosutaja peab avama maksekonto krediidiasutuses, e-raha asutuses või makseasutuses, mis on asutatud Eestis või teises lepinguriigis , mis osutab Eestis teenuseid piiriüleselt või mis on registreerinud Eestis filiaali. (2) Teenuseosutaja esitab Finantsinspektsioonile viivitamata asjaomase teabe kõi gi tema nimel avatud maksekontode kohta ning teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni , kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave muutub . (3) Kui teenuseosutaja kasutab lisaks maksekontodele ka muid kontosid või meetmeid kliendi vara hoiustamiseks , sealhulgas krüptoraha rahakotti , kohald atakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu t ka sellistele kontodele . (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud asjaolude muutumise korra l teavitab teenuseosutaja viivitamata Finantsinspektsiooni ning esitab ajakohased andmed teenuseosutaja makse- või muude kontode kohta. § 40 . Nõuded finantsvahendusplatvormile (1) Teenuseosutaja, kes peab finantsvahendusplatvormi, kehtestab sise -eeskirjadega täpse d õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed ja rakendab neid, et tuvastada ja maandada platvormiga seotud õigus- ja korrapärase toimimise risk e . (2) Teenuseosutaja rakendab meetmeid, et usaldusväärselt pidada finantsvahendusplatvormi korraldamiseks kasutatava infotehnoloogilise süsteemi või muu tehingute tegemist vahendava ja andmeid salvestava süsteemi tehnilisi toiminguid ning toime tulla süsteemide riketega. (3 ) Teenuseosutaja kehtestab finantsvahendusplatvormil läbipaistvalt ja ühetaoliselt kohaldatavad reeglid, millega tagatakse tehingute hinna, mahu ja aja avalikustamine. (4) Krüptovaraga tehtud tehingute üksikasjad tuleb avalikustada nii reaalajalähedaselt kui tehniliselt võimalik. (4 ) Teenuseosutaja rakendab meetmeid, et tagada tema süsteemides tehtud tehingute tõhus ja õigeaegne lõpuleviimine. (5 ) Teenuseosutaja tagab finantsvahendusplatvormil korrapäraseks toimimiseks piisavate finantsvahendite pideva olemasolu, võttes arvesse finantsvahendusplatvormil tehtavate tehingute laadi ja mahtu ning finantsvahendusplatvormi toimimist mõjutavate riskide ulatust ja taset. (6 ) Teenuseosutaja ei või ühelgi enda peetaval finantsvahendusplatvormil täita oma arvel kliendi korraldusi ega kaubelda oma arvel ostu- ja müügihuvide sobitamisel , välja arvatud juhul kui huvide konflikt on piisavalt maandatud ning kui klient on andnud selleks eelneva nõusoleku, sealhulgas juhul, kui teenuseosutaja kaupleb oma arvel ostu- ja müügihuvide sobitamisel . (7 ) Oma arvel kauplemine ostu- ja müügihuvide sobitamisel on tehing, mille tegija asub ostja ja müüja vahele sellisel viisil, et ei võta ostu- ja müügitehingu samaaegsel tegemisel tururiski ning tehing tehakse hinnaga, mille arvelt tehingu tegija ei saa kasu ega kahju, välja arvatud eelnevalt avaldatud vahendus-, teenus- või muu tasu. ( 8 ) Teenuseosutaja rakendab õiguslikke, tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid, et tagada finantsvahendusplatvormi tehingute tegemise süsteemi töökindlus, piisav võimsus korralduste ja sõnumite tippmahtudega toimetulekuks, korrapärane toimimine pingelises olukorras , tehingute künniseid ja piirmäärasid ületavate või selgelt ekslike korralduste tagasilükkamine ning turukuritarvitamise tuvastamine ja ärahoidmine . ( 9 ) Teenuseosutaja tagab finantsvahendusplatvormi tehingute tegemise süsteemi igakülgse testimise ja selle vastavuse käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatule. (10 ) Va ldkonna eest vastu tav minister võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded finantsvahendusplatvormil tehingute tegemise kohta. § 41 . Nõuded krüptovara registreerimisel e h ajusraamatu - või muu l sarnasel tehnoloogial põhineva süsteemi abil (1) Krüptovara omanikule tekivad sellega seotud õigused pärast vastava vara ülemineku kohta kande kinnitamis t hajusraamatu- või muul sarnasel tehnoloogial põhinev as süsteemi s (edaspidi hajusraamatu süsteem ), kui seadusest ei tulene teisiti. (2) Kolmandate isikute suhtes loetakse krüptovaraga seotud õigused kehtivaks selle kohta kande kinnitamisega hajusraamatu süsteemi , kui seadusest ei tulene teisiti . (3) Hajusraamatu süsteem peab tagama krüptovara ja selle omanike ning piirangute kohta teabe digitaalse esitamise ja avalikustamise , samuti krüptovaraga tehtud tehingute kohta terviklike andmete esitamise ja tähtajatu säilimise muutum atul kujul . (4) Andmed krüptovaraga tehtud tehingute kohta hajusraamatu süsteemis on avalik ud ning kasutatav tehnoloogia peab tagama igaühele õiguse nendega tutvuda. § 42 . Kliendi kaebuse lahendamine (1) Teenuseosutaja peab sise -eeskirjadega kehtestama toimiva ja läbipaistva korra klientidelt saadud kaebuste mõistlikuks ja kiireks lahendamiseks . (2) Kliendil peab olema võimalik esitada teenuseosutajale kaebus tasuta. (3) Teenuseosutaja avalikustab kaebuste lahendamise korra ja standardiseeritud kaebuse esitamise dokumendipõhja oma veebilehel. (4) Teenuseosutaja registreerib kõik saadud kaebused, säilitab teavet esitatud kaebuste , nend ega tegelemiseks võetud meetmete ja nende lahendamise tulemuste kohta. (5) Teenuseosutaja on kohustatud kliendi esitatud kaebusele kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastama ja teavitama klien t i kaebuse võimalikust lahendusest mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui kümme tööpäeva pärast kaebuse saamist. (6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul ei ole teenuseosutajast mitteoleneval põhjusel võimalik kaebusele vastata või kaebuse lahendamiseks kõiki vajalikke toiminguid teha, on teenuseosutaja kohustatud kliendile viivitust põhjendama ning määrama vajalike toimingute lõpetamise eeldatava tähtaja, mis ei või olla pikem kui 35 tööpäeva. (7) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded kaebuste käsitlemisele ja standardiseeritud kaebuse esitamise dokumendipõhja le . 3. jagu Nõuded teenuseosutaja talitluspidevuse ja küberturvalisuse tagamisele § 43 . Teenuseosutaja talit l uspidevuse tagamine (1) Talitluspidevuse planeerimine on protsess, mille kaudu teenuseosutaja kindlustab ärikatkestuste või erakorraliste sündmuste esinemisel oma tegevuse jätkuvuse või taastamise, sealhulgas teenuste osutamise klientidele. (2) Teenuseosutaja peab pidevalt hindama oluliste ärikatkestuste mõju äri- ja muudele protsessidele, võimalikke ohtusid ning selgitama välja olulisemad riskid. (3) Teenuseosutaja peab oluliste ärikatkestuste juhtimiseks ja oma tegevuste jätkamiseks välja töötama ärimõju analüüsi abil tuvastatud taaste-eesmärkidel põhineva talitluspidevuse plaani ning seda rakendama. Teenuseosutaja vaatab plaanid regulaarselt üle, testib ja vajaduse korral uuenda b neid . ( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud plaan is peab määrama vähemalt : 1) talituspidevuse plaani otstarbe, ulatuse ja eesmärgid; 2) plaani kasutuselevõtu tingimused; 3) rakendusprotseduurid; 4) rollid, kohustused ja volitused; 5) kommunikatsiooniprotseduurid asutusesiseseks ja oluliste osapooltega väliseks suhtlemiseks; 6) ettevõttesisesed ja -välised sõltuvused; 7) ressursinõuded; 8) dokumendihalduse. (5) Talitluspidevuse planeerimise käigus tuleb koostada süsteemide taasteplaanid, mis kirjeldaksid, kuidas oluliste ärikatkestuse korral saavad süsteemid taas tegevust alustada. § 44 . Nõuded kübert urvalisuse le (1) Teenuseosutaja rakendab kõiki asjakohaseid meetmeid, et vähendada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud riski de mõju osutatava teenuse jätkusuutlikkusele. (2) Teenuseosutaja töötab välja küber turvalisusega seotud kliendikaebuste ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidentide väljaselgitamise ja lahendamise ning nende suhtes meetmete rakendami se korra, mis sisaldab vähemalt : 1) teenuseosutaja võrgu- ja info süsteemide pidamise nõude i d; 2) intsidentidest teatamise kord a . (3) Teenuseosutaja ajakohastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud korda vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul. (4) Teenuseosutaja teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni olulise mõjuga info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist, mis on seotud tema pakutavate teenustega . Olulist mõju käsitatakse küberturvalisuse seaduse § 8 lõike 2 punktide 1–5 tähenduses . (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud intsidendil on või võib olla mõju klientide finantshuvidele, teavitab teenuseosutaja viivitamata kliente intsidendist ja kõigist abinõudest, mida saab võtta kasutusele intsidendi negatiivse mõju leevendamiseks. (6) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud riskide juhtimisele ja intsidentidest teavitamisele täpsemad nõuded. 6 . peatükk Krüptovara teenuse ja ühisrahastusteenuse osutamine 1 . jagu Ü ld nõuded teenuse osutamisele § 45 . Üldnõuded krüptovara teenuse ja ühisrahastus teenuse osutamisele (1) Teenuseosutaja on teenuse osutamisel kohustatud: 1) tegutsema lähtuvalt kliendi huvist ja õigusaktides esitatud nõuetest, teenuse keerukusastmele vastava hoolsuse ning teenuseosutajalt eeldatav a ettenägelikkuse ja pädevusega ning järgima sellekohaseid sise -eeskirju ; 2) taga ma teenuse osutamisega seotud asjaolude, sealhulgas investeerimis projekti pakkumise kohta ajakohase, selge, tõese, täpse ja täieliku teabe avalikustamise ning te gema selle ühetaoliselt kättesaadavaks kõi gile klientidele ; 3) teavitama klienti teenuse olemusest ja sellega seonduvatest riskidest ; 4) hoidma ja kaitsma kliendi raha ning muid vahendeid , mis on antud teenuseosutajale hoiule või tema käsutusse; 5) andma kliendile regulaar selt teavet teenuse osutamisest; 6 ) avalikusta ma osutatavate teenuste eest võetavad tasud selgel ja arusaadaval viisil ning nende suuruse ja arvestamise korra ; 7 ) avalikustama veebilehel kirjelduse selle kohta, milliste teenuste osutamisega seoses tekib või võib tekkida huvide konflikt ja kuidas seda maandatakse või välditakse; 8) teavitama kliente teenuseosuta ja juhtorgani liikmete ja töötajate ning teenuseosutajas olulist osalust omavad isikute või mis tahes isikute, kes otseselt või kaudselt on kontrolli kaudu nendega seotud, osalustest investeerimisprojektides; 9 ) registreerima ja säilitama teenuse osutamisel kogutud ning käesoleva seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega registreerimiseks ning säilitamiseks nõutud andmeid; 10 ) lahendama kliendi kaebuse seoses teenuse osutamisega võimalikult kiiresti ja läbipaistvalt; 1 1 ) rakendama teenuse osutamisel ühetaolis i reegleid ning mitte diskrimineerima kliente või klientide gruppe, kellele teenust osutatakse või kellele teenuse osutamisest keeldutakse ; 1 2 ) täitma kliendi korralduse parimal viisil ning vastavalt käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatule; 1 3 ) avalda ma oma veebilehel viited teenuseosutaja üle järelevalvet teostavatele asutustele ja vaidluste kohtuvälise lahendamise asutusele, kelle poole klient võib pöörduda teenuse sisu puututava vaidluse lahendamiseks. ( 2 ) Teenuseosutaja on kohustatud kliendi nõudmisel andma talle järgmist teavet: 1) teenuseosutajas olulist osalust omavate isikute ja nende osaluse suurus teenuseosutaja aktsia- või osakapitalis; 2) teenuseosutaja juriidiline vorm ja organisatsiooniline ülesehitus ; 3) teenuseosutaja juhtorganite liikmete ees- ja perekonnanim ed ning nende ülesan ded teenuseosutajas; 4 ) osutatavad teenused . ( 3 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teave esitatakse kliendile tema taotlusel püsival andmekandjal. § 46 . Üldnõuded teenuseosutajale seoses rahastuse taotlejaga (1) Teenuseosutaja on teenuse osutamisel kohustatud: 1) mitte jätma avalikustamata olulist infot rahastuse taotleja tegevuse kohta, mis on te enuseosutajale teada ja mis võib potentsiaalselt mõjutada klienti investeerimisotsuse tegemis el; 2) kontrollima rahastuse taotleja makse- või krediidivõimelisust, välja arvatud juhul, kui teine teenuseosutaja, krediidiasutus või krediidiandja on rahastuse taotleja makse- või krediidivõimelisust eelnevalt mõistliku aja jooksul juba kontrollinud; 3) kontrollima, et juriidilisest isikust rahastuse taotleja juhtorgani liikmed on laitmatu ärialase mainega ja nende tegevus rahastuse taotleja juhtidena vastab usaldusväärse juhtimise põhimõtetele . ( 2 ) T eenuseosutaja keeldub rahastuse taotlejaga lepingu sõlmimisest või peab lõpetama sõlmitud lepingu mõistliku aja jooksul, kui rahastuse taotleja ei avalda käesoleva seaduse § 4 9 kohaselt teenuseosutajale investeerimisprojekti kohta nõutud andmeid või kui juriidilisest isikust rahastuse taotleja ei täida temale pandud kohustusi vastavalt käesoleva seaduse §-le 65 . (3) Kui rahastuse taotleja on füüsiline isik, kellele teenuseosutaja väljastab tarbimiskrediiti, siis kohaldatakse krediidivõimelisuse hindamise korral krediidiandjate ja -vahendajate seaduse 6. peatükis ja võlaõigusseaduse §-s 403 4 sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisti. § 47 . Teabe avalikustamine teenuseosutaja m ajandustegevuse kohta (1) T eenuseosutaja avalikusta b oma veebilehel nelja kuu jooksul majandusaasta lõpust a l ates majandusaasta aruande . T eenuseosutaja veebilehel peavad olema kättesaadavad vähemalt viimase kolme aasta majandusaasta aruanded , kui teenuseosutajal on olemas vastavas ulatuses tegevusajalugu . ( 2 ) T eenuseosutaja avalikusta b oma veebilehel nelja kuu jooksul majandusaasta lõpust ülevaate lõppenud majandusaasta majandustegevuse tulemuste kohta, sealhulgas asjakohasel juhul : 1) üldise teabe kõi gi teenuseosutaja avalikustatud investeerimisprojektide kohta, sealhulgas tea be ebaõnnestunud investeerimisprojektide kohta; 2) investeerimisprojektidega kaasatud rahaliste vahendite kogumahu ning keskmise investeerimisprojekti suuruse ja raha paigutanud isikute arvu iga investeerimisprojekti kohta; 3) andmed majandusaastal investeerimis pro jektide kohta esitatud prognooside kohta võrdluses tegelike tulemustega, sealhulgas tegeliku investeeringu tootlikkusega . ( 3 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed tuleb avalikustada käesoleva seaduse §-des 3 ja 4 sätestatud vara liigi või teenuse kohta eraldi ning teha veebilehel kättesaadavaks vähemalt kolme aasta jooksul vastava aruandlusperioodi lõppemisest arvates . ( 4 ) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsema avalikustamisele kuuluvate andmete korra, sealhulgas nende loetelu, aruannete vormid ja tähtajad. 2 . jagu Täiendavad nõuded teabe avalikustamisele investeerimisprojekti pakkumise korral § 48 . Üldised teabe avalikustami s e nõuded teenuseosutaja le ja rahastuse taotleja le (1) T eenuseosutaja , kes pakub investeerimisprojekti, avalikustab asjakohasel juhul oma veebilehel järgmise teabe: 1) investeerimisega seotud üldiste riskide kirjeldus ja hoiatus investeerimisega kaasnevate riskide kohta; 2) üleskutse hinnata konkreetse investeerimisprojektiga seotud riske klien di jaoks sõltuvalt tema majanduslikust olukorrast ja pidada enne investeerimisotsuse tegemist vajaduse korra l nõu vastava ala spetsialistiga; 3) finantsvahendusplatvormi või muul viisil tehtavate tehingute tegemise protsessi ja tasude kirjeldus; 4) teave finantsvahendusplatvormil tehtud tehingute hindade kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 51 sätestatule ; 5) klientide vahendite hoidmise ja investeeringute üle arvestuse pidamise kirjeldus; 6) teave selle kohta, millised on teenuseosutaja põhilised tehingupartnerid , sealhulgas makseteenuste pakkujad ; 7) hoiatus selle kohta, et teenuseosutaja käsutusse antud vahend e id Tagat is fond ei taga ja nende suhtes e i kohaldata väärtpaberituru seaduses sätestatud investorikaitse nõudeid ; 8) kirjeldus klientide õigustest ja kohustustest ning teenuse kasutus- ja muud tingimus ed ; 9) makseteenuste pakkumise tingimus ed , sealhulgas juhul , kui makseteenuseid pakub kolmas isik . ( 2 ) T eenuseosutaja ei või välja tuua investeerimisest saadavat võimalikku tulu , kui sama l ajal ja samas kohas ei viidata selgelt sell i se vahendite paigutamisega seotud riskidele, sealhulgas investeeritud vahendite kaotamise riskile. Eelnimetatud riskid tuleb esitada võrdväärselt ja samal kujul muu infoga. ( 3 ) Investeerimisp rojekti kohta avalikustatav a tea bega ei või anda näilist tagatist investeeringu tulususe või väljamaksete kohta ja see ei või sisaldada ennustusi ega prognoose finantstulemuste kohta, arvestades käesolevas seaduse §- s 63 sätestatud investeerimisprojekti tootluse garanteerimise kohta sätestatut. § 49 . Teabe avalikustamine investeerimisprojekti kohta (1) Teenuseosutaja on kohustatud investeerimisprojekti pakkumise kohta avalikustama : 1) investeerimisprojekti põhiteabedokumendi vastavalt käesoleva seaduse §-s 66 ja selle alusel kehtestatud nõuetele, kui teenuseosutaja korraldab teise isiku investeerimisprojekti pakkumist; 2) investeerimisprojektide kirjeldused ühetaolisel viisil, et tagada klientidele nende võrreldavus; 3) märkuse selle kohta, kas investeerimisprojekti pakkumine on registreeritud Finantsinspektsioonis või muu finantsjärelevalve asutuse juures . (2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded investeerimisprojekti pakkumise kohta avalikustatavale teabele. § 50. Teabe avalikustamine riskide suurenemise või nende realiseerumise korral (1) Teenuseosutaja on kohustatud avalikustama vastava teabe kui: 1 ) lubatud investeeringu tulusus ei vasta tegelikkusele või on tõenäoline, et teenuseosutajal, rahastuse taotlejal või muul kohustatud isikul ei ole võimalik kokkulepitud tähtajaks kliendile tasuda lubatud investeeringu tulusust; 2) teenuseosutaja suhtes on algatatud saneerimis- või pankrotimenetlus või muu sarnane menetlus; 3) rahastuse taotleja, kelle investeerimisprojekti teenuseosutaja vahendab, suhtes on algatatud saneerimis- või pankrotimenetlus või muu sarnane menetlus või ta on hilinenud tagasimaksetega rohkem kui 30 päeva. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitus ed tuleb avalikustada esimesel võimalusel, kuid hiljemalt esimesel tööpäeval pärast samas lõikes nimetatud asjaolude ilmnemist, ja see peab sisaldama täpsemat ajasolude kirjeldust ja infot riskide kõrvaldamise või vähendamise võimaluste kohta. § 51 . Teabe avalikustamine finantsvahendusplatvormil tehtavate tehingute kohta (1) K ui kliendil võimaldatakse teha tehinguid finantsvahendusplatvormi kaudu , avalikustab teenuseosutaja kõi gi seal tehtud tehingute kohta vähemalt järgmine teave: 1) vastava vara identifitseerimistunnus; 2) tehingu hind; 3) tehingu maht; 4) tehingu aeg; 5) tehingu vääring . (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave t aval ikus ta ta kse piisava regulaarsusega. (3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täiendava d tehingu te andmete avalikustamise nõuded, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete a valikustamise sageduse. 3 . jagu I nvesteerimisprojekti sihtrühm ja klientide kogemuse arvesse võtmine § 52 . Üldised nõuded seoses investeerimisprojekti sihtrühma ja klientide kogemustega Teenuseosutaja on kohustatud: 1) hindama investeerimis projekti asjakohasust mittekogenud kliend i jaoks ning selle tarvis kindlaks tegema kliendi finantsturul tegutsemise kogemuse ja teadlikkuse finantsturust; 2 ) mõistma klientidele pakutavate investeerimis projektide omadusi, hindama investeerimis projekti sihtrühma arvesse võttes selliste investeerimisprojektide vastavust kliendi vajadustele ja pakkuma investeerimisprojekte üksnes siis, kui see on kooskõlas kliendi huvidega; 3) tagama, et tema vahendatav investeerimisprojekt vastab selle pakkumise kindlaks määratud sihtrühma kuuluvate klientide vajadustele vastavalt nende liigitusele ning investeerimisporjekti turustamisstrateegia vastab sihtrühmale ja investeerimisprojekti turustatakse üksnes sellele sihtrühmale . § 53 . Investeerimis projekti asjakohasuse hindamine mittekogenud kliendi puhul (1) T eenuseosutaja peab enne teenuse osutamis e alustamis t, sealhulgas finantsvahendusplatvormile juurdepääsu võimaldamist, hindama investeerimis projekti asjakohasust kliendi jaoks . (2) Käesolev a paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjakohasuse hindamiseks kogub teenuseosutaja kliendilt teavet, et teha kindlaks tema: 1) investeerimisalased teadmised ja kogemused, et selgitada välja, kas klient mõistab investeerimisega kaasnevaid riske, sealhulgas riske finantsvahendusplatvormi kaudu või muul viisil investeerimisprojekti investeerimisel; 2) investeerimiseesmärgid ja rahaline olukord, sealhulgas tema kahju kandmise võime. (3) T eenuseosutaja kogub käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatu hindamiseks kliendilt muu hulgas teavet tema : 1) varasemate investeeringute kohta ; 2 ) erinevatesse varaklassidesse investeerimise kogemuse kohta . (4) T eenuseosutaja teeb käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kahju kandmise võime arvutamise võimaluse d kättesaadavaks oma veebilehel. Kliendi kahju kandmise võime on kümme protsenti tema varade netoväärtusest, mille moodustavad kliendi : 1) regulaarne sissetulek ; 2) varad, välja arvatud peamise elukohana kasutatav kinnisvara ja pensioni fondide varad ; 3) regulaarsed finantskohustuse d . ( 5 ) Teenuseosutaja peab tagama, et klient saa b ükskõik millises vormis anda kinnit use oma kahju kandmise võime arvutuse tulemuse st . ( 6 ) T eenuseosutaja esitab kliendile riskihoiatuse, kui: 1) saadud andmete alusel on põhjust arvata, et investeerimisp r ojekt ei ole kliendi jaoks asjakohane; 2) kliendi ühte investeerimisprojekti investeeritav summa on suurem kui 1000 eurot või rohkem kui viis protsenti kliendi varade netoväärtusest; 3) kliendi esitatud teave ei ole piisav või klient on jätnud teabe esitamata, mistõttu ei ole võimalik hinnata investeerimisprojekti asjakohasust ning kliendi huvid võivad olla seetõttu vähem kaitstud. ( 7 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud riskihoiatuse võib esitada standardvormis ja see peab sisaldama teavet selle kohta, et klient võib kaotada kogu investeeritud vara. ( 8 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul annab klient kinnituse, et on hoiatusega tutvunud ja mõistab selle sisu. ( 9 ) T eenuseosutaja ei või kaasa aidata asjakohasuse hindamiseks vajaliku teabe esitamata jätmisele. Teenuseosutajal on õigus tugineda kliendi esitatavale teabele, välja arvatud juhul, kui t a teadis või pidi teadma, et teave on aegunud, ebatäpne või mittetäielik. ( 10 ) T eenuseosutaja vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hindamise tulemused ja selle aluseks olevad kriteeriumid ning hoiatusteated üle vähemalt iga kahe aasta tagant. (11) T eenuseosutaja tagab kliendile võimaluse arvuta da oma kahju kandmise võime vähemalt kord kalendri aasta s . 4 . jagu Täiendavad nõuded krüptovarateenus t e osutaja te le § 54. Nõuded krüptovara hoidmise ja haldamise teenus e osutajale (1) Krüptovarateenuse osutaja, kes hoiab või haldab krüptovara kolmandate isikute nimel, peab iga kliendi nimel avatud positsioonide registrit, mis vastab iga kliendi õigustele krüptovara suhtes. Krüptovarateenuse osutaja registreerib kõnealuses registris asjakohasel juhul võimalikult kiiresti kõik oma klientidelt saadud juhiste kohaselt tehtud liikumised. Krüptovarateenuse osutaja sisekorraga tagatakse, et mis tahes liikumist, mis mõjutab krüptovarade registreerimist, tõendab tehing, mis on korrapäraselt registreeritud kliendi positsioonide registris. (2) Krüptovarateenuse osutaja, ke s hoiab või haldab krüptovara kolmandate isikute nimel, kehtesta b hoidmispoliitika koos sise -eeskirjade ja -menetlustega, et maandada sellise krüptovara või krüptovarale juurdepääsu vahendite, näiteks krüptovõtmete hoidmine või kontroll , kaotamise või kadumise riski . Kõnealuste eeskirjade ja menetlustega tagatakse, et krüptovarateenuse osutaja ei saa pettuse, küberohu või hooletuse tõttu kaotada ligipääsu klientide krüptovarale ega sellise varaga seotud õigustele. (3) Vajaduse korral hõlbusta b k rüptovarateenuse osutaja, ke s hoiab või haldab krüptovara kolmandate isikute nimel , krüptovaradega seotud õiguste kasutamist. Kõik sündmused, mis tõenäoliselt loovad või muudavad kliendi õigusi, kantakse viivitamata kliendi positsioonide registrisse. (4) Krüptovarateenuse osutaja, ke s hoiab või haldab krüptovara kolmandate isikute nimel , esita b oma klientidele vähemalt kord kolme kuu jooksul ja asjaomase kliendi iga taotluse korral nende klientide nimel registreeritud krüptovara positsioonide aruande. Kõnealune positsioonide aruanne esitatakse elektroonilisel kujul . Positsioonide aruandes tuleb ära märkida asjaomased krüptovarad, nende saldo, väärtus ja asjaomasel ajavahemikul tehtud krüptovaraülekanded . (5) Krüptovarateenuse osutaja, ke s hoiab või haldab krüptovara kolmandate isikute nimel , esita b oma klientidele võimalikult kiiresti kogu teabe selliste krüptovaradega seotud toimingute kohta, mille jaoks on vaja kõnealustelt klientidelt vastust. (6) Krüptovarateenuse osutaja, ke s hoiab või haldab krüptovara kolmandate isikute nimel , taga b , et oma klientide nimel hoitavad krüptovarad või kõnealustele krüptovaradele juurdepääsu vahendid tagastatakse tema klientidele võimalikult kiiresti. (8) Krüptovarateenuse osutaja, ke s hoiab või haldab krüptovara kolmandate isikute nimel , eralda b oma klientide nimel hoitava krüptovara nende enda varast. Nad tagavad, et DLT süsteemis hoitakse klientide krüptovarasid aadressidel, mis on eraldi aadressidest, millel hoitakse nende enda krüptovara. (9) Krüptovarateenuse osutaja, ke s hoiab või haldab krüptovara kolmandate isikute nimel , vastuta b oma klientide ees krüptovarade kaotsimineku eest, mis on tingitud tõrkest või häkkimisest, kuni kaotsiläinud krüptovara turuväärtuses , kui krüptovara kaotsiminek või krüptovaradele ligipääs oli tingitud teenuse osutamise korra rikkumisest või krüptovarateenuse osutaja tegevusest. § 55 . Nõuded krüptovara kauplemise platvormi korraldamise teenus e osutajale (1) Krüptovarateenuse osutaja, kes peab krüptovaraga kauplemise platvormi, rakendab oma tegevuses selgeid kasutuseeskirju. Platvormi kasutuseeskirjad hõlmavad vähemalt: 1) hoolsuskohustuse nõudeid, mida kohaldatakse enne krüptovara kauplemiseks võtmisele platvormil; 2) asjakohasel juhul krüptovara või krüptovara kategooriaid, mida platvormil kauplemisele ei võeta; 3) reegleid, mis edendavad ausat ja vaba ligipääsu krüptovaraga kauplemise platvormi klientidele; 4) reegleid, mis kindlustavad ausa ja korrapärase kauplemise ning objektiivsed kriteeriumid korralduste efektiivseks täitmiseks; 5) tingimused, mille täitmisel võib krüptovara olla kaubeldav, sealhulgas likviidsuse lävendid ja perioodilised andmete esitamise tingimused; 6) kriteeriumid, mille täitmisel võib krüptovaraga kauplemise peatada. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kasutuseeskirju kohaldatakse ühetaoliselt igale krüptovarale , millega on võimalik platvormil kaubelda, ning krüptovarateenuse klientidele. Muuhulgas tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud hoolsuskohustuse raames tagada, et krüptovaraga kauplemise võimaldamisel ei ületa teenuse osutaja oma tegevusloa ulatust ja võtab asjakohaseid meetmeid, et krüptovara ei kvalifitseeruks e-rahaks või väärtpaberiks . (3) Krüptovarateenuse osutaja, kes peab krüptovaraga kauplemise platvormi, ei võta krüptovara platvormil kauplemisele, kui ei ole võimalik rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eeskirju. (4) Krüptovarateenuse osutaja, kes peab krüptovaraga kauplemise platvormi, võib kaubelda enda peetaval platvormil krüptovaraga oma nimel ja arvel välja arvatud juhul kui ta teeb oma arvel kauplemist ostu- ja müügihuvide sobitamisel vastavalt käesoleva seaduse § 40 lõikes 7 sätestatule. (5) Krüptovarateenuse osutaja, kes peab krüptovaraga kauplemise platvormi, on kohustatud rakendama süsteeme, protseduure ja lahendusi, mis tagavad, et tema pakutavad kauplemissüsteemid oleksid: 1) vastupidavad küberriskidele ja -rünnakutele; 2) piisavad, et käsitleda korraga suurt arvu krüptovaraga seotud korraldusi; 3) piisavad, et tagada kauplemise jätkuvus isegi krüptovarade oluliste hinnakõikumiste ajal; 4) võimelised keelduma selliste korralduste täitmisest, mis ei vasta turutingimustele või on selgelt vigased; 5) võimelised jätkama teenuse osutamist ka juhul, kui kauplemissüsteemide töös esineb tõrge. (6) Krüptovara t eenuse osutaja, kes peab krüptovarag a kauplemise platvormi, teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni, kui ta avastab turumanipulatsiooni toimepanemise või selle katse tema peetaval platvormil. (7) Krüptovarateenuse osutaja , kes peab krüptovara kauplemise platvormi, avalikustab või teeb vähemalt klientidele kättesaadavaks enda peetaval platvormil tehingute aja, tehingu esemeks oleva krüptovara hinna ning koguse. Nimetatud andmed tehakse kättesaadavaks või avalikustatakse nii lähedal reaalajale, kui see on tehniliselt võimalik (8) Krüptovarateenuse osutaja , kes peab krüptovaraga kauplemise platvormi, alustab krüptovaraga seotud arveldustehinguga 24 tunni jooksul pärast seda, kui vastav tehing on platvormil toimunud. (9) Krüptovarateenuse osutaja, kes peab krüptovaraga kauplemise platvormi, varundab käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud andmeid selliselt, et neid oleks igal ajal võimalik edastada Finantsinspektsioonile. § 5 6 . Nõuded krüptovara vahetamise teenuse osutajale (1) Krüptovarat eenuse osutaja, kes võimaldab krüptovara vahetamist raha liste vahendite või teise krüptovara vastu, avalikustab veebilehel krüptovara hinna või metoodika, mille alusel krüp t ovara hind on kujunenud . (2) Krüptova r at eenuse osutaja, kes võimaldab krüptovara vahetamist raha liste vahendite vastu, täidab kliendi korralduse selle vastuvõtmise ajal avaldatud hinnaga. (3) Krüptovarat eenuse osutaja, kes võimaldab krüptovara vahetamist raha liste vahendite või teise krüptovara vastu, peab avaldama kliendile teabe täidetud korralduste ja läbiviidud tehingute kohta, sealhulgas tehingu esemeks olnud krüptovara koguse ja hinna. § 57 . Nõuded krüptovara pakkumise teenuse osutajale (1) Krüptovarateenuse osutajad, kes pakuvad krüptovara pakkumise teenust, edastavad krüptovara emitendile või tema nimel tegutsevale kolmandale isikule enne nendega lepingu sõlmimist vähemalt järgneva info: 1 ) asjaomase pakkumise liik, märkides sealhulgas, kas minimaalne ostukogus on tagatud või mitte; 2 ) kavandatud toimingu teenusega seotud tehingutasude summa; 3 ) kavandatud toimingu ajakava, protsess ja hind; 4 ) teave sihtrühma kuuluvate ostjate kohta. (2) Enne krüptovara pakkumise algust kohustub krüptovarateenuse osutaja saama nõusoleku emitendilt või tema nimel tegutsevalt kolmandalt isikult käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-4 nimetatud asjaolude kohta. (3) Krüptovarateenuse osutaja, kes pakub krüptovara pakkumise teenust, kehtestab protseduurireeglid, millega tagatakse huvide konfliktide ärahoidmine, jälgimine, juhtimine ja vajaduse korral avalikustamine, sealhulgas juhul, kui krüptovarateenuse osutaja pakub krüptovarasid oma klientidele, kui krüptovarade pakkumisel kavandatud hind on ülehinnatud või alahinnatud või kui krüptovara emitent pakub krüptovarateenuse osutajale rahalisi või mitterahalisi stiimuleid pakkumise korraldamiseks. § 58. Nõuded krüptovaraga seotud korralduste vastuvõtmise, täitmise ja edastamise teenuse osutajale (1) Krüptovarateenuse osutajad, kellele on antud luba täita krüptovaradega seotud korraldusi kolmandate isikute nimel, võtavad kõik vajalikud meetmed, et saavutada korralduste täitmisel oma klientide jaoks parim võimalik tulemus, võttes arvesse parimaid täitmistegureid, nagu hind, kulud, kiirus, täitmise ja arveldamise tõenäosus, maht, laad , krüptovarade hoidmise kord või mis tahes muud korralduse täitmisega seotud kaalutlused, välja arvatud juhul, kui asjaomane krüptovarateen use osutaja täidab krüptovaradega seotud korraldusi oma klientide antud konkreetsete juhiste kohaselt. (2) Lõike 1 järgimise tagamiseks kehtestab krüptovarateenuse osutaja, kellele on antud luba täita krüptovaradega seotud korraldusi kolmandate isikute nimel, tõhusa täitmiskorra ja rakendab seda. Eelkõige kehtestavad nad korralduste täitmise poliitika, mis võimaldab neil saavutada oma klientide korralduste täitmisel parima võimaliku tulemuse, ja rakendavad seda. Eelkõige nähakse korralduste täitmise poliitikaga ette klientide korralduste viivitamatu, õiglane ja kiire täitmine ning hoitakse ära klientide korraldustega seotud mis tahes teabe kuritarvitamine krüptovarateenuse osutajate töötajate poolt. (3) Krüptovarateenuse osutajad, kellele on antud luba korraldusi vastu võtta ja edastada kolmandate isikute nimel, kehtestavad ja rakendavad menetlused ja korra, millega nähakse ette kliendi korralduste kiire ja nõuetekohane edastamine täitmiseks krüptovaradega kauplemise platvormil või muule krüptovarateenuse osutajale . (4) Krüptovarateenuse osutajad, kellele on antud luba korraldusi vastu võtta ja edastada kolmandate isikute nimel, ei saa mingit tasu, allahindlust ega mitterahalist hüve klientidelt saadud korralduste konkreetsele krüptovaradega kauplemise platvormile või muule krüptovarateenuse osutajale suunamise eest. (5) Krüptovarateenuse osutajad, kellele on antud luba korraldusi vastu võtta ja edastada kolmandate isikute nimel, ei kuritarvita teavet, mis on seotud täitmisel olevate kliendikorraldustega, ning võtavad kõik mõistlikud meetmed, et vältida sellise teabe kuritarvitamist oma töötajate poolt. (6) Krüptovarateenuse osutajad, kellele on antud luba täita krüptovaradega seotud korraldusi kolmandate isikute nimel, esitavad oma klientidele asjakohase ja selge teabe oma korralduste täitmise poliitika ja selle mis tahes oluliste muudatuste kohta . Nimetatud teave selgitab piisavalt ja kergesti arusaadaval viisil seda, kuidas krüptovarateenuse osutaja täidab kliendi korraldust. Krüptovarateenuse osutaja ei osuta kliendile teenust enne, kui klient ei ole andnud nõusolekut kliendi korralduse täitmise eeskirjadele . (7) Krüptovarateenuse osutaja, kes osutab k rüptovaraga seotud korralduse täitmise teenust, tõendab k liendi nõudmisel k liendile, et krüptovarateenuse osutaja on täitnud kliendi korralduse vastavalt oma korralduse täitmise eeskirjadele , ning pädeval e järelevalveasutusele viimase nõudmisel, et krüptovarateenuse osutaja tegevus on kooskõlas korralduse täitmise eeskirjaga . (8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud korralduse täitmise eeskirjades on sätestatud võimalus täita kliendi korraldusi väljaspool krüptovara kauplemisplatvormi, kohustub krüptovarateenuse osutaja oma klienti sellisest võimalusest teavitama ning saama kliendi nõusoleku enne korralduste täitmist väljaspool krüptovara kauplemisplatvormi. (9) Krüptovarateenuse osutaja, kes osutab krüptovaraga seotud korralduse täitmise teenust, jälgib oma korralduste täitmise eeskirjade tõhusust, et tuvastada ja asjakohasel juhul parandada selle s esinenud puudujääke. Krüptovarateenuse osutaja hindab regulaarsekt, kas korralduste täitmise poliitika võimaldab saavutada kliendi jaoks parimat tulemust, või tegema muudatusi korralduste täitmise poliitikas, võttes sealjuures arvesse käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel avalikustatud teavet. (10) Krüptovarateenuse osutaja, kes osutab krüptovaraga seotud korralduse täitmise teenust, teavitab oma kliente igast olulisest muudatusest kliendi korralduse täitmise eeskirjas . § 59. Nõuded krüptovara kohta nõu andmise teenuse või krüptovaraportfelli valitsemise teenuse osutajale (1) Krüptovarateenuse osutaja, kes osutab krüptovara kohta nõu andmise või portfelli valitsemise teenust, hindab, kas krüptovarateenused või krüptovarad on sobilikud tema teenuse k lientide jaoks, arvestades hindamisel klientide teadmisi ja kogemusi krüptovarasse investeerimisel, investeerimise eesmärke , kliendi riskitaluvust ning finantsilist olukorda, sealhulgas kliendi kahju kandmise võimet ja krüptovarade ostmisega kaasnevate riskide üldise mõistmise kohta . (2) Krüptovarateenuse osutaja, kes osutab krüptovara kohta nõu andmise või portfelli valitsemise teenust, tagab, et füüsilistel isikutel, kes tema nimel annavad nõu või teavet krüptovarade või krüptovarateenuse kohta, on oma kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. (3) Krüptovarateenuse osutaja, kes osutab krüptovara kohta nõu andmise või portfelli valitsemise teenust, hoiatab kliente sellest, et krüptovarade väärtus võib nende olemuse tõttu kõikuda. (4) Krüptovarateenuse osutaja, kes osutab krüptovara kohta nõu andmise või portfelli valitsemise teenust, kehtestab, säilitab ja rakendab põhimõtted ja menetlused, mis võimaldavad krüptovarateenuse osutajal koguda ja hinnata kogu teavet, mida on vaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamise tegemiseks iga kliendi kohta. Krüptovarateenuse osutaja tagab oma klientide või potentsiaalsete klientide kohta kogutava teabe piisava usaldusväärsuse. (5) Kui krüptovarateenuse osutaja kes osutab krüptovara kohta nõu andmise või portfelli valitsemise teenust, leiab käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt saadud teabe põhjal, et krüptovara või krüptovarateenused on kliendi jaoks sobimatud, siis krüptovarateenuse osutaja ei soovita selliseid krüptovarasid või krüptovarateenuseid oma kliendile ega ei paku nimetatud kliendile portfelli valitsemise teenust. (6) Krüptovarateenuse osutaja, kes osutab krüptovara kohta nõu andmise või portfelli valitsemise teenust , vaatavad lõikes 1 osutatud hinnangu iga kliendi puhul läbi vähemalt üks kord aastas pärast lõike 1 kohaselt tehtud algset hindamist. (7) Kui krüptovarateenuse osutaja , kes osutab krüptovara kohta nõu andmise või portfelli valitsemise teenust on teinud lõikes 1 nimetatud hindami s e või lõikes 6 nimetatud järelhindamise , siis esitab krüptovarateenuse osutaja klien dile aruande, milles esitatakse kokkuvõtlikult klientidele antud nõuanded ning kuidas antud nõuanded sobituvad kliendi eelistuste, eesmärkide ja vajadustega . Nimetatud a ruanne esitatakse ja edastatakse klientidele elektroonilisel kujul . (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud aruandes märgitakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamise või lõikes 6 nimetatud järelhindamise käigus krüptovarateenuse osutajale teadmiseks saanud info, sealhulgas kliendi nõudmised ja vajadused ning esitatakse kokkuvõte kliendile antud nõuannetest . 5 . jagu Täiendavad nõuded ühisrahastusteenuse osutajale § 60. Täiendavad teabe avalikustamise nõuded ühisrahastusprojektide kohta ( 1 ) Ühisrahastus teenuse osutaja avalikustab igal aastal enda peetaval finantsvahendusplatvormil v ä hemalt viimase 36 kuu jooksul pakutud investeerimisprojektide makseviivituse m ää rad. ( 2 ) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule avalikustab ühisrahastusteenuse osutaja: 1) tegelikult saadud tulu juhul, kui ühisrahastusteenuse osutaja pakub eelseadistatud investeerimisega seoses krediidiportfelli valitsemisega tootluse sihtmäära; 2) kohaldat a v u se korral kõigi ühisrahastusteenuse osutaja vahendatud krediidi eeldatav a ja tegelik u makseviivituse määr a riskikategooriate kaupa; 3) kohaldat a v u se korral eeldatavate makseviivituse määrade kindlaksmääramisel kasutatud eelduste kokkuvõt t e. ( 3 ) Käesoleva paragrahvi lõi getes 1 ja 2 nimetatud andmed tuleb avalikustada vastava vara liigi või teenuse kohta eraldi ning teha veebilehel kättesaadavaks vähemalt kolme aasta jooksul vastava aruandlusperioodi lõppemisest arvates. (4) K ui see on asjakohane, siis tuleb avaldada nimekiri kuludest, mille suurus väljendatakse protsendina või konkreetse arvuna , millega klientide investeeringute arvelt kaetakse rahastuse taotlejaga seotud vaidlused või mida kasutatakse laenude või võlgade sissenõudmiseks või muude toimingute või kulude katmiseks . (5) Kokkulepe, mille kohaselt käesoleva paragrahvi lõike s 4 nimetatud kulud moodustavad rohkem kui 50 protsenti rahastuse taotlejaga seotud vaidluste või võlgade sissenõudmisega seotud kogukuludest, on tühine. (6) Ühisrahastus teenuse osutaja võib kasutada oma klien di nimel otsustusõigust seoses klien di korralduste täitmise kriteeriumidega, avaldades klien dile otsustusõiguse täpse meetodi ja kriteeriumid ning võttes kõik vajalikud meetmed klien di jaoks parima võimaliku tulemuse saamiseks , sealhulgas käesoleva sead use §-s 64 nimetatud teenuse osutamise korral . § 61 . Täiendavad t eabe avalikustamise nõuded riskide suurenemise või realiseerumise korral seoses krediidipõhise ühisrahastusega ( 1 ) Krediidipõhise ühisrahastust eenuse osutaja või rahastuse taotleja avalikustab oma veebilehel investeerimis projektiga seotud riskide suurenemise või realiseerumise kohta teavituse, kui: 1) investeerimisprojekti puhul lubatud intressimäär ei vasta tegelikkusele või on tõenäoline, et teenuse osutajal, rahastuse taotlejal või muul kohustatud isikul ei ole võimalik kokkulepitud tähtajaks kliendile tasuda investeerimisprojektis märgitud intressimäära; 2) rahastuse taotleja ei ole ettenähtud ajaks krediiti tagasi maksnud . ( 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavitus tuleb avalikustada esime sel võimalusel, kuid hiljemalt esimesel tööpäeval pärast sama s lõike s nimetatud asjaolude ilmnemis t ja see peab sisaldama teavituse aluseks olevate asjaolude täpsemat kirjeldus t ja infot riskide kõrvaldamise või vähendamise võimalus t e kohta. ( 3 ) Kui krediidipõhise ühisrahastusteenuse osutaja kasutab rahastuse taotleja makseviivituse puhul teatud märgistusi või liike, peab ühisrahastusteenuse osutaja tagama, et kasutatud märgistuste või liikide nimetused on asjakohased ja vastavad tegelikkusele. Ühisrahastust eenuseosutaja on kohustatud esimesel võimalusel ajakohastama makseviivituse märgistuste või liikide nimetusi. § 62 . L epingueelne järelemõtlemisaeg mittekogenud klientidele ühisrahastusprojekti pakkumise korral (1) Kui mittekogenud kliendi poolt ühte investeerimisprojekti investeeritud summa on suurem kui 2 00 eurot, peab ühisrahastus teenuse osutaja ette nägema mõistliku lepingueelse järelemõtlemisaja, mille jooksul klient võib oma pakkumisega seotud oferdi või huviavalduse ilma põhjuseta tagasi võtta. Oferdi või huviavalduse tagasiv õtmi n e ei või põhjustada kliendile kulusid ega põhjendamatuid ebamugavusi. ( 3 ) Ühisrahastus teenuse osutaja peab arvestust talle esitatud ofertide ja huviavalduste ning nende saamise aja kohta. (4) Ühisrahastus teenuse osutaja peab selgelt ja õigeaegselt avalikustama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelemõtlemisaja, selle kestuse ning oferdi või huviavalduse tagasivõtmisega seotud tingimus ed . K ohe pärast seda, kui ühisrahastus teenuse osutaja on kliendilt saanud oferdi või huviavalduse , teavita b t a finantsvahendus platvormi kaudu või muul viisil klienti järelemõtlemisaja algusest ja taganemisega seotud tingimustest. ( 5 ) Oferdi või huviavald u se tagasivõtmise kord hõlmab vähemalt sama viisi, millega klient saab teha oferdi või avaldada huvi investeerimisprojekti pakkumise vastu. (6) Lepingutingimus, mis raskendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õiguse kasutamist, sealhulgas kokkulepe, millega taganemine seotakse käsiraha või leppetrahvi maksmisega, on tühine. ( 7 ) Käesoleva seaduse §-s 64 sätestatud eelseadistatud investeerimise korral kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut üksnes kliendi antud algse investeerimisvolituse suhtes, mitte selle volituse alusel konkreetsetesse investeerimisprojektidesse tehtud investeeringute suhtes. Eelmises lauses nimetatud algne investeerimisvolitus on kliendi antud volitus teenuseosutajale tema varakogumi valitsemiseks. (8) Investeerimisprojekti pakkumise puhul kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut ainult investeerimisprojekti esma se pakkumise korral. § 63 . Investeerimisprojekti tulususe või tootluse garanteerimine ja tagasiostugarantii ( 1 ) Investeerimisprojekti pakku misel võib selle tootlust või tulusust garanteerida või pakkuda tagasiostugarantiid (edaspidi garantii ) . ( 2 ) Garantii käesoleva seaduse tähenduses on kohustus tagastada osaliselt või täielikult kliendile rahalised vahendid juhul , kui maksed või kliendile lubatud tootlust või tulu ei laeku. ( 3 ) G arantii andjaks võib olla kolmas isik või teenuse osutaja ise . ( 4 ) K ui garantii andjaks on teenuse osutaja , peab ta moodustama garantiifondi või ettenägematute kulude reservi (edaspidi reserv ) , kuhu kogutakse regulaarselt makseid. ( 5 ) G arantiifondist või reservist tehakse välja makseid , kui garantii tingimused on realiseerunud . (6) Teenuseosutaja edastab kliendile viimasel nõudmisel järgmise teabe: 1) milliste vahendite kaudu garantiifondi või reservi rahastatakse ja kellel on õigus reservist tehtavatele väljamaksetele; 2 ) kaalutlused, mis teenuseosutaja võtab arvesse otsustamaks, kas või kuidas kasutada garantiifondis või reservis olevaid vahendeid väljamakse tegemiseks, koos näidetega; 3 ) info, kas garantiifondis või reservis on piisavalt raha väljamakse tegemiseks; 4 ) kirjeldus selle kohta, mismoodi käsitletakse garantiifondi või reservi kogutud raha teenuseosutaja maksejõuetuse korral. (7) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule avalikustab t eenuseosutaja vähemalt kord aastas oma veebilehel või edastab klientidele reservi suuruse võrreldes selle jaoks oluliste s lepingute s täitmata jäävate kohustuste summadega ja teabe selle kohta, kui suur osa lepingutest tulenevatest krediitidest on tasutud r eservi kaudu. ( 8 ) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täiendava d nõuded investeerimisprojekti tulususe või tootluse garanteerimisele või tagasiostugarantii rakendamise le, sealhulgas garantiifondi või reservi tingimuste kohta. § 64 . Eelseadistatud investeerimine ühisrahastusteenuse korral ( 1 ) E elseadistatud investeerimine käesoleva seaduse tähenduses on kliendi poolt ü hisrahastusteenuse osutaja le antud volituse alusel enda nimel ja arvel selle teenuseosutaja finantsvahendusplatvormil ühe või mitme investeerimisprojekti rahastami ne või ühe või mitme krediidipõhis e investeerimis projekti (edaspidi käesolevas paragrahvis krediidiportfell ) omandami n e või võõrandami ne . ( 2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud volituses määrab klient kindlaks ühe või mitu kriteeriumi t . Seal hulgas võib ta kindlaks määrata ühe või mitu kriteeriumit järgmistest : 1) krediidi tähtaeg ja intressimäära vahemik; 2) krediidi riskikategooria lubatud ulatus ja jaotus; 3) aastase intressimäära või muu investeeringu tulususe määra pakkumise või lubamise korral selle saavutamise tõenäosus; 4 ) intressitulu taasinvesteerimise tingimused. (3) Ühisrahastusteenuse osutaja säilitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud volitus t püsival andmekandjal kolm aastat krediidi lõpptähtajast arvates. ( 4 ) Ühisraha s tusteenuse osutaja hindab usaldusväärsete ja täpselt määratud kriteeriumide alusel ning võttes arvesse kõiki asjaolusid, millel võib olla ebasoodne mõju krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmisele , sealhulgas rahastuse taotleja krediidivõimet. ( 5 ) Ühisrahastusteenuse osutaja edastab kliendi nõudmisel krediidiportfelli kohta vähemalt järgmise teabe: 1) teave kliendi volituse alusel välja valitud i ga krediidi kohta, sealhulgas intressimäär või muu kliendile makstav hüvitis, krediidi lõpptähtaeg , krediidi põhisumma ja intressi tagasimaksegraafik ning see, kuidas rahastuse taotleja on täitnud tagasimaksegraafiku t ; 2) kredii diportfelli kaalutud keskmine aastane intressimäär; 5) kui see on asjakohane, siis ülevaade rahastuse taotleja krediid i lepingute ga seotud makseviivitustest viimase kolme aasta jooksul . ( 6 ) Ühisrahastust eenuse osutaja peab määrama sise -eeskirjadega kindlaks, millist metoodikat, sealhulgas millise päritoluga andmeid, kasutab ta eelseadistatud investeerimise korral. ( 7 ) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada täpsemad nõuded e elseadistatud investeerimi s e , eelkõige volituse andmisel kasutatavate kriteeriumi d e ja kliendile asjakohase teabe andmise kohta. 7. peatükk Nõuded rahastuse taotlemisele ja põhiteabedokumendile 1. jagu Üldnõuded rahastuse taotlejale § 65 . N õuded juriidilisest isikust rahastuse taotlejale (1) Kui juriidilisest isikust r ahastuse taotleja soovib pakkuda oma investeerimisprojekti teenuseosutaja kaudu, on rahastuse taotleja kohustatud: 1) tegema teenuseosutajaga koostööd ning esitama talle teenuse osutamiseks ja käesoleva st seaduse st või muu st õigusakti st tulenevate nõuete täitmiseks vajalikud andmed ; 2) koostama ja esitama teenuse osutajale teabe investeerimisprojekti kohta , mis vastab käesoleva seaduse §-s 66 ja selle alusel kehtestatud nõuetele . (2) Kui rahastuse taotleja pakub investeerimis projekti ilma teenuseosutajata, kohaldatakse talle üksnes käesoleva seaduse §-des 48, 49, 50, 61 ja 66-71 sätestatut. 2 . jagu Põhiteabedokument , kahju hüvitamine ja pakkumise peatamine § 66 . N õuded põhiteabe dokumendi le (1) Investeerimisprojekti pakkumiseks koostatakse põhiteabedokument , milles tuleb esitada käesoleva paragrahvi kohaselt avalikustamisele kuuluv teave ja mis peab olema koostatud selliselt, et kliendil oleks sellest lihtne vajalikku teavet leida. (2 ) Põhiteabedokument peab sisaldama lihtsalt analüüsitavas ja arusaadavas vormis kogu iseloomuliku tea be rahastuse taotleja ja avalikkusele pakutava investeerimisprojekti kohta, mis on klientidele vajalik, et teadvalt hinnata muu hulgas rahastuse taotleja kohustusi, finantsseisundit, kasumit või kahjumit, tulevikuväljavaateid ning pakutava investeerimisinsprojektiga kaasnevaid õigusi. (3) Põhiteabedokumendis esitatakse vähemalt järgmised andmed: 1) üldine info rahastuse taotleja kohta , sealhulgas varade, kohustuste ja finantsseisundi lühikirjeldus; 2) investeerimisprojekti eesmärk , põhilised tunnusjooned ja kaasatud rahaliste vahendite kasutamine; 3) investeerimisprojekti meeskond või muud vastutatav isikud, sealhulgas nende isiku t e vahelised võimalikud huvide konfliktid; 4) pakkumise üldtingimused, sealhulgas kliendi poolt kaetavad eeldatavad kulud; 5) investeeringuga kaasnevate õiguste lühikirjeldus; 6) investeeringuga seotud riskid; 7 ) kasutatav tehnoloogia, sealhulgas klientidele kuuluvate õiguste registreerimine ; 8 ) asjakohasel juhul krüptovara omandamise või võõrandamise tingimused finantsvahendu s platvormil ja sellega seonduvad tasud . (4) Käesoleva paragarahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata t arbijakrediidipõhise investeerimisprojekti puhul. Tarbijakrediidipõhise investeerimisprojekti kohta esitatakse põhiteabedokumendis vähemalt järgmised andmed: 1) krediidiandjaga seotud riskide ja peamiste tunnusjoonte, sealhulgas varade, kohustuste ja finantsseisundi lühikirjeldus; 2) krediidiandja laenupoliitika kirjeldus; 3) väljastatud krediiti d e keskmine kestus, intressmäärad, klientidele makstavad hüvitised ja muud sarnased tingimused; 4) üldised riskimaandamismeetmed , sealhulgas kas ja millistel juhtudel nõutakse tagatisi; 5) krediidilepingute täitmata jätmi s e üldinfo viimase aasta jooksul . ( 5 ) Põhiteabedokumen dis sisalduv ad andmed pea vad olema selge d , mitteeksitav ad ja täielik ud ning vastama investeerimis projekti pakkumise eripärale. Põhitea bedokument koostatakse selliselt, et isikul, kes ei ole kogenud klient , on selle sisust võimalik aru saada ka viideteta muudele dokumentidele. ( 6 ) Põhiteabedokument peab sisaldama selget viidet, et tegemist on põhiteabedokumendiga, ja põhiteabedokumendi koostamise kuupäeva. Krüptovara põhiteabedokument võib kanda nimetust „ white paper “. Põhiteabedokument peab olema esitatud eraldiseisvana muust teabest, sealhulgas reklaamteabest, mis on seotud vastava pakkumise või rahastuse taotlejaga. ( 7 ) Põhiteabedokument avalikustatakse vähemalt teenuse osutaja veebilehel ja see tuleb koostada püsival andmekandjal eraldi dokumen dina , mis on selgelt eristatav turundusmaterjalidest ja on trükituna maksimaalselt kuuel A4 - leheküljel. Kui teenuse osutaja ei osale investeerimisprojekti pakkumise protsessis, avalikustatakse põhiteabedokument rahastuse taotleja veebilehel. ( 8 ) Põhiteabedokumendis peab sisalduma kuupäev, mi s seisuga on selles sisalduvad andmed esitatud. ( 9 ) P õhiteabe dokumendis sisalduvate andmete õigsust ja täielikkust pea b kinnitama teenuse osutaja või rahastuse taotleja juhatus . Põhiteabedokumendi s märgitakse selgelt selle koostamise ja investeerimisprojekti pakkumise eest vastutavad isikud, esitades füüsiliste isikute puhul nende nime d ja ametikoha d ning juriidiliste isikute puhul nende nime d ja registrijärgse d asukoha d , samuti nende isikute kinnituse, et neile teadaolevalt on dokumendis sisalduv teave tõene ja et põhiteabedokumendist ei ole välja jäetud asjaolusid, mis mõjutavad või võivad mõjutada kliendi investeerimisotsuse tegemist . ( 1 0 ) Põhitea bedokument avalikustatakse vähemalt eesti või inglise keeles. Kui põhiteabe dokument i eesti keeles ei avalikustata, võib Finantsinspektsioon klientide huvide kaitseks nõuda selle eesti keelde tõlkimist ja tõlke avalikustamist. Kui eesti keeles avaldatud põhiteabedokument tõlgitakse muusse keelde ja tõl ge ei ole eestikeelse dokumendiga vastavuses või on erinevalt tõlgendatav, lähtutakse eesti keeles avaldatud dokumendist. Kui inglise keeles avaldatud dokument on tõlgitud eest i ja muusse keel de ning eestikeelse tõlke ja muus keeles avaldatud dokumentide versioonid on erinevalt tõlgendatavad, lähtutakse dokumendi tõlkest eesti keelde . ( 1 1 ) Täpsemad nõuded põhiteabedokumendile ja selles sisalduvate andmete loetelule kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 67 . P õhiteabedokumendi muutmine ja eksitava, vigase või ebatäpse teabe ilmnemi sel põhiteabedokumendis (1) Kliente , kes on teinud oferdi või avaldanud huvi pakkumise vastu, tuleb viivitamata teavitada igast muutusest põhiteabedokumendis, mis tekitab või võib tekitada kliendis äratuntavat huvi selle muudatusega tutvuda ning mis võib mõjutada kliendi investeerimisotsuse tegemist. ( 2 ) Kui teenuseosutaja tuvastab põhiteabedokumendis väljajätmise, vea või ebatäpsuse, millel võib olla oluline mõju investeeringu t ulususele , tuleb sellest viivitamata teavitada rahastuse taotlejat, kes peab põhiteabedokumenti täiendama või muutma ja esitama selle uuendatud kujul avalikustamiseks . ( 3 ) Kliente , kes on teinud oferdi või avaldanud huvi investe erimisprojekti pakkumise vastu, teavitatakse viivitamata tuvastatud rikkumistest, teenuseosutaja võetud ja võetavatest meetmetest ning võimalusest tühistada oma ofert või huviavald us . Kliente , kes on sõlminud lepingu vastava vara või nõude omandamiseks , teavitatakse viivitamata võimalusest lepingust taganeda. ( 4 ) Põhiteabedokumendi muutmise korra l tuleb selgel t avaldada muutmise kuupäev ja viide teabele või andmetele, mida on muudetud võrreldes viimati avaldatud või registreeritud dokumendiga. ( 5 ) Kui põhiteabedokumenti ei ole täiendatud või muudetud 30 kalendripäeva jooksul rikkumise tuvastamisest arvates , tühistab teenuseosutaja asjaomase investeerimis pro jekti pakkumise. § 68 . Põhiteabed okumendi r egistreerimi n e Finantsinspektsioonis ( 1 ) K ui investeerimisprojekti pakkumise koguväärtus ületab viit miljonit eurot pakkumise üheaastase ajavahemiku kohta , tuleb p õhiteabedokument enne investeerimis projekti pakkumise avalikustamist registreerida Finantsinspektsioonis . ( 2 ) Põhiteabedokumendi registreerimiseks Finantsinspektsioonis tuleb esitada taotlus , millega koos esitatakse põhiteabedokument , olemasolu korral rahastuse taotleja põhikiri ja menetlustasu tasumise tõend vastavalt F inantsinspektsiooni seaduse § 45 5 lõikele 2. ( 3 ) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele, sealhulgas kui põhiteabedokument ei sisalda Finantsinspektsiooni hinnangul klientide huve silmas pidades kogu vajalikku teavet, nõuab Finantsinspektsioon kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates dokumentide õigusaktidega vastavusse viimist või täiendamist. ( 4 ) Registreerimisel esitatud andmete ja dokumentide kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon nõuda täpsustavate andmete ja dokumentide esitamist, ekspertiisi ja erakorralis e audiitorkontrolli läbiviimist , päringute tegemist riigi andmekogudest või teostada ise vastavaid päringuid , saada kirjalik k e ja suulisi selgitusi põhiteabedokumendi registreerimise taotleja juhtorgani liikmetelt ja tema töötajatelt ning põhjendatud vajaduse korral kolmandatelt isikutelt esitatud dokumentide sisu ja põhiteabedokumendi registreerimise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta. ( 5 ) Finantsinspektsioon teeb otsuse põhiteabe dokumendi registreerimise või registreerimisest keeldumise kohta kümne tööpäeva jooksul registreerimise taotluse või õigusaktidega kooskõlla viidud või täiendatud dokumentide Finantsinspektsioonile esitamisest arvates . ( 6 ) Finantsinspektsioonil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud otsuse tegemise tähtaega pikendada 20 tööpäevani, kui pakkumine hõlmab selliseid instrumente , mille on väljastanud rahastuse taotleja , ke s ei ole varem investeerimis projekte avalikkusele pakkunud või kelle investeerimis projekti viimase avaliku pakkumise algusest on möödunud viis aastat või rohkem . ( 7 ) Otsuse põhiteabedokumendi registreerimise või sellest keeldumise kohta toimetab Finantsinspektsioon viivitamata taotluse esitajale kätte. Kui Finantsinspektsioon ei o le käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 6 sätestatud tähtaja jooksul otsust teinud, ei loeta põhiteabedokumenti registreerituks. ( 8 ) Finantsinspektsioonil on õigus keelduda põhiteabedokumendi registreerimisest, kui: 1) pakkumise tingimused on vastuolus kehtivate õigusaktide või rahastuse taotleja põhikirjaga; 2) põhiteabedokument ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele ja tegemist on oluliste puudustega; 3) rahastuse taotleja ei ole taotlemisel esitanud kõiki õigusaktidega ette nähtud dokumente või nimetatud dokumendid on omavahel vastuolus või ei ole täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõue ; 4) rahastuse taotlejal puudub seos Eestiga või seos Eestiga on ebaselge ; 5) esitatud andmed, rahastuse taotleja või tema juhtorganite liikmed või omanikud ei ole usaldusväärsed. ( 9 ) Investeerimisprojekti pakkumisel põhiteabedokumendi avalikustamise kaudu ei anna Finantsinspektsioon investeerimissoovitust. ( 10 ) Põhiteabedokumendi registreerimise puhul kontrollib Finantsinspektsioon õigusaktidega nõutud minimaalse teabe olemasolu dokumendis ja seda, et teave oleks esitatud lihtsalt analüüsitavas ja arusaadavas vormis ning sisaldaks rahastuse taotleja kinnitusel kogu iseloomulikku teavet tema ja pakutava investeerimisinsprojekti kohta. § 69 . Finantsinspektsiooni õigused ja ülesanded seoses põhiteabedokumendiga ja õigus nõuda p õhiteabe dokumendi muutmist ( 1 ) Finantsinspektsioon kontrollib põhiteabedokumendi vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning seda, kas dokumendis esitatud teave o n esitatud lihtsalt anal üüsitavas ja arusaadavas vormis, samuti olulist teavet rahastuse taotleja ja avalikkusele pakutavate investeerimis projektide kohta . ( 2 ) Finantsinspektsioon ei vastuta põhiteabedokumendi sisu õigsuse eest ja avalikustatud põhiteabedokumendi ajakohasuse eest ega võta kohustust värskendada avalikustatud teavet või teatada selles tehtud muudatustest , välja arvatud juhul kui käesoleva seaduses ei ole sätestatud teisiti . ( 3 ) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega nõuda põhiteabedokumendi muutmist ja muudatuste avalikustamist, kui põhiteabe dokument ei vasta õigusaktides sätestatud tingimustele . ( 4 ) Finantsinspektsioon avaldab vähemalt oma veebilehel teatise selle kohta, et investeerimisprojekti pakkumise käigus vastavaid instrumente omandada kavatsevad isikud peaksid tutvuma põhiteabedokumendis investeerimis projekti ja rahastuse taotleja kohta esitatuga ning hindama teavet oma investeerimiseesmärkide st ja riskitaluvusest lähtuvalt ning v ajaduse korra l peaksid kliendid pöörduma vastavat kutseoskust ja tegevusluba omava isiku poole. § 70 . Klientidele kahju hüvitamine (1) Kui põhiteabedokument sisaldab investeerimis projekti väärtuse hindamise seisukohalt olulist teavet, mis osutub tegelikkusest erinevaks , siis hüvitab investeerimis projekti pakkuja kliendile põhjustatud kahju, mis tuleneb erinevusest tegelikkuse ja põhiteabedokumendis esita tud teabe vahel , kui pakkuja teadis või oleks pidanud teadma sellest erinevusest. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kehtib ka järgmistel juhtudel: 1) põhiteabedokumendi puudulikkuse, sealhulgas asjakohaste faktide väljajätmise korral, kui dokumendi puudulikkus tuleneb teabe varjamisest investeerimis projekti pakkuja poolt ; 2) põhiteabedokumendi muutmise korral, kui dokumendi muutmise aluseks oli asjaolu, mis oluliselt mõjutas või võis oluliselt mõjutada kliendi investeerimisotsuse tegemist. (3) T eenuseosutaja või rahastuse taotleja võib kliendi nõusolekul käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kahju hüvitada, kui ta võt ab vastava instrumendi tagasi hinna eest, millega klient teenuse osutajalt või rahastuse taotlejalt omandas . Sel juhul vabaneb teenuseosutaja või rahastuse taotleja kliendile muu kahju hüvitamise kohustusest ja klient kohustub tagastama omandatud instrumendi, kui see on asjakohane. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kahju hüvitamise kohustus on teenuse osutajal või rahastuse taotlejal ka juhul, kui põhiteabedokumendis on märgitud teabe allikana kolmas isik. (5) T eenuseosutaja või rahastuse taotleja vabaneb sellisel juhul vastutusest vaid siis , kui põhiteabedokumendis viidatud või avaldatud teave on esitatud viitega teenuse osutajast või rahastuse taotlejast sõltumatule teabeallikale ja teenuse osutaja või rahastuse taotleja ei teadnud ega pidanud teadma, et selle viite aluseks olev teave ei ole õige. ( 6 ) T eenuseosutaja või rahastuse taotleja ei ole käesoleva paragrahvi alusel kohustatud kahju hüvitama, kui kahju kannatanu investeerimisprojekti investeerimise ajal teadis või oleks pidanud teadma põhiteabedokumendi mittetäielikkusest või selles sisalduvast valeteabest. Sama kehtib juhul, kui kogenud kliendist kannatanu oleks pidanud investeerimisprojekti investeerimisel oma tegevuses tavapärase hoolsuse korral aru saama, et põhiteabedokument sisalda b valeteavet või et see ei ole täielik, välja arvatud juhul, kui kahju on tekitatud tahtlikult. ( 7 ) Käesolevas paragrahvis sätestatud kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on viis aastat valeteavet sisaldava või mittetäielik u põhiteabedokumendi avalikustamisest arvates . ( 8 ) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitamist ja aegumistähtaega välistavad, piiravad või vähendavad kokkulepped on tühised. § 71 . Investeerimis projekti p akkumise peatamine ja lõpetamine (1) Finantsinspektsioonis registreeritud investeerimisprojektide puhul on Finantsi nspektsioonil õigus oma ettekirjutusega nõuda investeerimisprojekti pakkumise lõpetamist või peatamist, kui: 1) ei ole täidetud või on alust arvata, et ei täideta investeerimisprojekti pakkumise kohta käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud või muudes õigusaktides sätestatud nõudeid; 2) ei ole kinni peetud põhiteabedokumendis sätestatud investeerimisprojekti pakkumise tingimustest; 3) põhiteabedokumendis esitatud teave on osutunud olulisel määral ebaõigeks ; 4) esinevad muud asjaolud, millest tulenevalt Finantsinspektsioonil on põhjendatud kahtlus teenuse osutaja või rahastuse taotleja investeerimisprojektis osundatud kohustuste täitmise suhtes . (2) Investeerimisprojekti p akkumise peatamisel kohustab Finants inspektsioon oma ettekirjutusega rahastuse taotlejat või teenuse osutajat kõrvaldama peatamise aluseks olnud asjaolud. Nimetatud asjaolude kõrvaldamisel võib rahastuse taotleja või teenuse osutaja Finants inspektsiooni loal selle pakkumist jätkata. ( 3 ) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule võib rahastuse taotleja või teenuse osutaja omal algatusel peatada või lõpetada investeerimisprojekti pakkumise Finants inspektsiooni eelneval nõusolekul . ( 4 ) Investeerimisprojekti p akkumine peatatakse Finants inspektsiooni määratud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui kümneks järjestikuseks tööpäevaks. Kui pärast nimetatud tähta ega investeerimisprojekti pakkumist ei jätkata, on rahastuse taotleja või teenuse osutaja kohustatud kümne tööpäeva jooksul tähtaja möödumisest arvates tehingu tühistama ja kliendile tema vara tagastama . ( 5 ) Rahastuse taotleja või teenuse osutaja on kohustatud viivitamata teavitama investeerimisprojekti pakkumise peatamisest või lõpetamisest ning pakkumise jätkamisest vähemalt oma veebilehel ja asjakohasel juhul muus kohas, kus võimaldatakse vara omanda da või võõranda da . (6) Finantsi nspektsioon avalikustab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse ja lõikes 3 nimetatud nõusoleku o ma veebilehel. 8 . peatükk Nõuded kapitalile, omavahenditele ja varade hoidmisele § 7 2 . Teenuseosutaja o sa - või aktsiakapital (1) Ühisrahastus teenuse osutaja osa- või aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot. (2) Krüptovara teenuse osutaja osa- või aktsiakapital peab olema: 1) vähemalt 50 000 eurot, kui ta osutab üht või mitut käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktis 4, 5, 6 või 7 nimetatud teenust; 2) vähemalt 125 000 eurot, kui ta osutab käesoleva seaduse § 3 lõike 3 punktis 1 või 3 nimetatud krüptovarateenust ; 3) vähemalt 150 000 eurot, kui ta osutab käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punkt i s 2 nimetatud teenust . ( 3 ) Teenuseosutaja asutamisel uue äriühinguna võib osa- või aktsiakapitali sissemakse olla ainult rahaline . § 7 3 . Nõuded teenuseosutaja omavahenditele ( 1 ) Teenuseosutaja omavahendid peavad igal hetkel vastama ühele järgmistest suurustest, olenevalt sellest, kumb on suurem: 1) käesoleva seaduse § 7 2 lõikes 1 või 2 sätestatud osa- või a ktsia kapitali suurus; 2) vähemalt neljandik eelmise majandusaasta püsivatest üldkuludest . (2) Teenuseosutaja omavahendid koosnevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337) artiklites 26–30 sätestatud esimese taseme põhiomavahenditest koos nimetatud määruse artiklis 36 sätestatud mahaarvamistega, sealjuures ei kohaldata mahaarvamisele nimetatud määruse artiklites 46 ja 48 sätestatud künnisega seotud erandeid. (3) K äesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud püsivad üldkulud vaadatakse üle igal aastal. Krediidipõhise ühisrahastuse korral võetakse üldkuludes muu hulgas arvesse üks neljandik eelmise majandusaasta krediidi teenindamise kulud est . (4) Kui teenuseosutaja on tegutsenud vähem kui 12 kuud, võib ta püsivate üldkulude arvutamisel kasutada majandustegevuse prognoose tingimusel, et ta hakkab kasutama varasemate perioodide andmeid niipea, kui need on kättesaadavad. ( 5 ) Majandusaasta püsivate üldkulude arvutamise põhimõtted kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (6 ) Teenuseosutaja on kohustatud rakendama meetmeid, mis tagavad igal ajal võimaluse omavahendite arvutamiseks piisava täpsusega. § 7 4 . Kliendi vara hoidmise nõuded ( 1 ) K ui teenuseosutaja on oma klientidelt saanud investeeringute tegemise, edasilaenamise või tagasimaksmise eesmärgil rahalisi või muid vahendeid (edaspidi kli e ndi vara ) , on teenuseosutaja kohustatud kliendi varaga seotud huvide kaitseks: 1) hoidma teenuse osutamisega seoses talle usaldatud kliendivara lahus ja eraldi kontol või kontodel teenuse osutamisega mitteseotud ja oma varast ; 2) informeeri ma klienti kliendi vara hoidmisega seotud nõuetest, sealhulgast sellest , kui kli e ndi vara hoidmise teenuseid pakub kolmas osapool ; 3) säilitama andmeid ning pidama selliseid registreid ja raamatupidamisarvestust, mis võimalda vad tal igal ajal viivitamata eristada kliendi jaoks hoitava t kli e ndi vara teiste klientide jaoks hoitavast varast ja kli e ndi vara oma varast ning mis tagab kliendi varaga seotud andmete täpsuse ja vastavuse tegelikkuses klientide jaoks hoitavale rahale ; 4 ) kontrollima regulaarselt teenuseosutaja raamatupidamisarvestuse, andmete ja registrite vastavust kliendi vara hoidvate kolmandate isikute arvestusele, andmetele ja registritele; 5 ) rakendama organisatsioonilisi meetmeid kliendivara või sellega seotud õiguste kaotamise või vähenemise niisuguse riski maandamiseks, mis tuleneb kliendi vara väärkasutamisest, pettusest, haldamises esinevatest puudustest, ebakorrektsest registripidamisest või hooletusest. (2) Teenuseosutaja määrab sise -eeskirjadega täpsemalt kindlaks oma klientide vara kaitsmise ja hoidmise põhimõtted , sealhulgas kui kliendi vara hoiab kolmas isik . ( 3 ) K ui teenuseosutaja pakub talle usaldatud kliendivaraga seoses makseteenuseid, sealhulgas täidab klientide maksejuhise i d makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses , peab ta l olema makseasutuse või e-raha asutuse tegevusluba. ( 4 ) K ui teenuseosutaja ei paku talle usaldatud kliendi varaga seoses makseteenuseid ise või kolmanda osapoole kaudu, peab ta tagama, et tema vahendusel investeerimis projekte pakkuvad rahastuse taotlejad saavad raha makseteenuse osutaja kaudu vastavalt makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse s sätestatule. ( 5 ) K äesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgil hoitav kliendi vara kuulub klien di le nin g selle arvel ei saa rahuldada teenuseosutaja võlausaldajate nõudeid. ( 6 ) Käesoleva seaduse § 6 3 lõikes 4 nimetatud garantiifondis olev raha ei kuulu teenuseosutaja vara hulka . ( 7 ) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada teenuseosutajale täpse ma d vara hoidmise nõuded. 9 . peatükk Raamatupidamine ja aruannete esitamine Finantsinspektsioonile § 7 5 . Raamatupidamise korraldamine Raamatupidamisarvestust ja aruandlust korraldatakse vastavalt käesolevas seaduses, raamatupidamise seaduses, teenuseosutaja põhikirjas ja raamatupidamise sise -eeskirjas ning muudes õigusaktides sätestatule. § 7 6 . Aruannete esitamine Finantsinspektsioonile (1 ) Teenuseosutaja koostab ja esitab Finantsinspektsioonile aruanded käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras. (2) Teenuseosutaja esitab Finantsinspektsioonile majandusaasta aruande, käesoleva seaduse § 78 lõikes 4 sätestatud kontrolli kohta koostatud vandeaudiitori ar vamuse ärakirja, kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning üldkoosoleku või osanike koosoleku protokolli väljavõtte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta kahe nädala jooksul pärast aktsionäride üldkoosoleku või osanike koosoleku toimumist , kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast majandusaasta lõppu . K ui teenuseosutaja on nimetatud andmed ja dokumendid avalikustanud oma veebilehel , ei pea ta neid Finantsinspektsioonile esitama . (3) Teenuseosutaja esitab Finantsinspektsioonile järelevalve eesmärgil regulaarselt vähemalt järgmised aruanded: 1) tehingute aruanne ; 2) klientide vara aruanne; 3) omavahendite aruanne; 4) teenuseosutaja bilans s ; 5) teenuseosutaja kasumiaruanne . (4) Finantsinspektsioonile esitatavate regulaarsete aruannete periood on kvartal ja aasta ning aruanded tuleb esitada Finantsinspektsioonile 20 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu , kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kui aruande esitamise viimane kuupäev on puhkepäev, tuleb regulaarne aruanne esitada hiljemalt puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. ( 5 ) Finantsinspektsioonil on lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule õigus nõuda ühekordselt või regulaarselt esitatavaid aruandeid ja andmeid, mis on vajalikud järelevalve teostamiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses. ( 6 ) Finantsinspektsioonile esitavate aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . § 7 7 . Finantsinspektsioonile esitatud aruannete kontroll , puuduste kõrvaldamine ja algandmete säilitamine (1) Finantsinspektsioon kontrollib järelevalve eesmär gil esitatud aruande vastavust nõuetele. (2) Kui Finantsinspektsioon tuvastab järelevalve eesmär gil esitatud aruandes puudusi, teavitab ta sellest viivitamata aruande esitajat. (3) Järelevalve eesmär gil aruande esitaja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud puudused kõrvaldama ning esitama Finantsinspektsioonile korrigeeritud aruande ilma põhjendatud viivituseta . Korrigeeritud aruanne tuleb Finantsinspektsioonile esitada ka juhul, kui aruande esitaja on ise varem esitatud andmetes tuvastanud vea või kui auditeeritud andmed erinevad varem esitatud auditeerimata andmetest. (4) Järelevalve eesmär gil esitatud aruande koostamisel kasutatud algandmete allikaks olevaid dokumente on aruande esitaja kohustatud säilitama vähemalt viis aastat Finantsinspektsioonile aruannete esitamisest arvates . § 7 8 . Audiitorkontroll (1) Teenuseosutaja raamatupidamise aastaaruan de audi i t orkontroll on kohustuslik . (2) Audiitor ettevõtjaks võib nimetada audiitortegevuse seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud isiku. (3) Teenuseosutaja audiitor ettevõtja võib nimetada mitte kauemaks kui viieks aastaks. Viieks aastaks nimetatud audiitor ettevõtja nimetamine vahetult järgnevaks perioodiks ei ole lubatud. (4) A udiitor ettevõtja peab kontrollima teenuseosutaja poolt omavahendite kohta kehtestatud nõuete täitmist bilansipäeva seisuga ning esitama sellekohase arvamuse teenuseosutajale ja Finantsinspektsioonile . (5) Finantsinspektsioon määrab oma avalduse alusel audiitor ettevõtja , kui: 1) üldkoosolek või osanike koosolek ei ole audiitor ettevõtjat nimetanud; 2) üldkoosoleku või osanike koosoleku nimetatud audiitor ettevõtja on audiitorkontrolli tegemisest loobunud ; 3) Finantsinspektsiooni hinnangul on audiitor ettevõtja kaotanud usalduse. (6) Finantsinspektsiooni määratud audiitor ettevõtja volitused kestavad , kuni üldkoosolek või osanike koosolek nimetab uue audiitor ettevõtja . § 79 . Audiitor ettevõtja informeerimiskohustus (1) Audiitor ettevõtja on kohustatud viivitamata teavitama kirjalikult Finantsinspektsiooni teenuseosutaja kohta audit i läbiviimise käigus talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tagajärjeks on või võib olla: 1) teenuseosutaja tegevust reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine; 2) teenuseosutaja või tema tütarettevõtja edasise tegevuse katkemine; 3) audiitor ettevõtja märkustega vandeaudiitori ar vamus raamatupidamise aastaaruande kohta; 4) olukord, mille tõttu teenuseosutaja ei ole võimeline täitma oma kohustusi, või oht sellise olukorra tekkeks; 5) teenuseosutaja juh torgani liikme või töötaja tegudest tulenev oluline varaline kahju teenuseosutajale või tema klientidele. (2) Audiitor ettevõtja on kohustatud viivitamata kirjalikult teavitama Finantsinspektsiooni teenuseosutajaga märkimisväärses seoses oleva isiku kohta audit i läbiviimise käigus talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tulemuseks on või võib olla käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolu. (3) Käesoleva paragrahvi kohaselt Finantsinspektsioonile andmete edastamisega ei rikuta õigusakti või lepinguga audiitor ettevõtjale pandud konfidentsiaalsusnõudeid. 10 . peatükk Teenuseosutaja ümberkujundamine, ühinemine , lõpetamine ja pankrot § 8 0 . Ümberkujundamine (1) Teenuseosutaja ümberkujundamine on lubatud üksnes osaühingust aktsiaseltsiks. (2) Teenuseosutaja kujundatakse ümber äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. ( 3 ) Ümberkujundamiseks on vajalik Finantsinspektsiooni luba (edaspidi ümberkujundamis luba ) ja selle saamiseks esitab teenuseosutaja Finantsinspektsioonile taotluse koos järgmiste andmete ja dokumentidega : 1) üldkoosoleku või osanike koosoleku otsus põhikirja muutmise kohta; 2) üldkoosoleku või osanike koosoleku protokoll; 3) põhikirja uu s tekst; 4) audiitor ettevõtja kontrollitud ümberkujundamisaruan ne vastavalt äriseadustiku §-le 479 . ( 4 ) Finantsinspektsioon teeb otsuse ümberkujundamis loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt kolm kuud pärast taotluse saamist . ( 5 ) Finantsinspektsioon võib keelduda ümberkujundamisloa andmisest, kui: 1) ümberkujundamisluba taotleva teenuseosutaja juh torgani liikmed ei vasta käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevatele nõuetele ; 2 ) ümberkujundamisluba taotleva teenuseosutaja finantsseisund ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele; 3 ) ümberkujundamisega seotud dokumentatsioon ei vasta käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõuetele; 4 ) teenuseosutaja ümberkujundamine takistab tema üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist; 5 ) ümberkujundamine võib muul põhjusel kahjustada teenuseosutaja klientide või teiste võlausaldajate huve ; 6 ) esineb muu oluline alus ümberkujundamis t mitte luba da . ( 6 ) Äriseadustiku § 485 lõikes 1 nimetatud ja ä riregistri pidaja le esitatavale avaldusele lisatakse Finantsinspektsiooni luba teenuseosutaja ümberkujundamiseks. (7 ) Finantsinspektsioon avalikustab ü mberkujunda misloa andmise otsuse hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval oma veebilehel. § 8 1 . Ühinemine (1) Teenuseosutaja ühineb äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. ( 2 ) Teenuseosutaja võib üh ineda ühendatava ühinguna üksnes teise teenuseosutajaga või teise lepinguriigi krediidiasutuse, investeerimisühingu, e-raha asutuse või makseasutuse ga või äriühinguga, kellele on väljastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 alusel tegevusluba . ( 3 ) Teenuseosutaja võib üh endava ühinguna ühineda: 1) teise teenuseosutajaga või teise lepinguriigi krediidiasutuse, investeerimisühingu, e-raha asutuse või makseasutuse ga või äriühinguga, kellele on väljastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 alusel tegevusluba ; 2) finantseerimisasutuse või abiettevõtjaga, mille peamine ja püsiv tegevus on finantsteenuste, infotehnoloogiateenuste, vastavuskontrolli teenuste või muu sarnase teenuse osutamine või tegevus, mis abistab või täiendab teenuseosutaja põhitegevust. ( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul jätkab teenuseosutaja pärast ühinemist tegevust ühendava teenuseosutaja tegevusloa alusel. ( 5 ) Kui krüptovara teenuse osutaja või ühisrahastus teenuse osutaja ühine b uue krüptovara teenuse osutaja või ühisrahastus teenuse osutaja asutamise teel, peab uus teenuseosutaja taotlema tegevuslub a käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korras. ( 6 ) Ü hinemiseks on vajalik Finantsinspektsiooni luba (edaspidi ühinemisluba ) ja selle saamiseks esitab teenuseosutaja Finantsinspektsioonile: 1) ühinemislepingu; 2) ühinemisaruande; 3) ühinemisotsused, kui nende tegemine on nõutav; 4) audiitor ettevõtja aruande; 5) andmed olulist osalust omavate isikute kohta vastavalt käesoleva seaduse §-le 20 ; 6) andmed äriühingute kohta, milles teenuseosutaja või tema juh torgani liikme osalus on suurem kui 20 protsenti, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust, tegevusalade loetelu ning t eenuseosutaja ja iga juh torgani liikme osaluse suurust; 7) käesoleva seaduse nõuetele vastav a äriplaan i ühinemisele järgneva kolme aasta kohta ; 8) käesoleva seaduse nõuetele vastav a t sise -eeskirjade projekt i . ( 7 ) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 1 nimetatud ühinemisleping ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega. Ühinemislepingus võib sätestada üksnes tingimuse, mille kohaselt ühinemisleping jõustub pärast seda, kui Finantsinspektsioon on ühinemisloa and nud . ( 8 ) Finantsinspektsioon teeb otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt kolm kuu d pärast taotluse saamist . ( 9 ) Ühinemisloa taotluse menetlemisele, esitatud andmete ja dokumentide kontrollimisele ning selle kontrollimisele, kas ühinemisloa taotlejal on teenuse osutamiseks piisavad võimalused ja kas ühendav äriühing vastab käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevatele nõuetele, kohaldatakse käesoleva s seaduse s tegevusloa taotluse läbivaatamise kohta sätestatut. ( 10 ) Finantsinspektsioon võib keelduda ühinemis loa andmisest, kui: 1) ühendava teenuseosutaja või uue ühingu juh torgani liikmed ei vasta käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevatele nõuetele; 2 ) ühendava teenuseosutaja või uue ühingu finantsseisund ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele; 3 ) ühinemisleping ei vasta käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõuetele; 4 ) üh inemine võib takista da teenuseosutaja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist; 5 ) ühinemine võib muul põhjusel kahjustada teenuseosutaja klientide või teiste võlausaldajate huve. ( 11 ) Ühinevad äriühingud peavad avaldama teate ühinemisloa saamise kohta viivitamata vähemalt oma veebilehel . ( 1 2 ) Ühinemise äriregistrisse kandmise avalduse esitab teenuseosutaja viivitamata pärast käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud teate avaldamist. § 8 2 . Jagunemine Teenuseosutaja jagunemine ei ole lubatud. § 8 3 . Tegevuskava äritegevuse lõppemise kohta (1) Teenuseosutaja peab tegevuse alustamisel välja töötama ja avalikustama tegevuskava oma äritegevuse lõppemise puhuks. Nimetatud tegevuskava peab sisaldama vähemalt jär gmist teavet : 1) teenuseosutaja kaudu sõlmitud lepingute jätkumise, üleandmise, haldamise ja lõppemise tingimused; 2) info kehtivate lepingute, teenuseosutajale teenuse osutamisega seoses talle usaldatud kliendi vara hoidmise ning sõ lmitud lepingute jätkumise, üle andmise, haldamise ja lõppemise tingimuste kohta. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuskava tule b ajakohastada vähemalt üks kord aastas . § 8 4 . Lõpetamine (1) Teenuseosutaja lõpeta takse äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. (2) Teenuseosutaja lõpetamine võib toimuda üksnes Finantsinspektsiooni loal. (3) Teenuseosutaja lõpetamise loa saamiseks esitab teenuseosutaja Finantsinspektsioonile avalduse, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid: 1) teenuseosutaja üldkoosoleku või osanike koosoleku otsus lõpetamise ja selleks loa taotlemise kohta; 2) teenuseosutaja hinnang enda lõpetamise mõju kohta tema klientide huvidele 3) kinnitus selle kohta, et kõik kliendisuhted ja kliendilepingud on lõpetatud või loovutatud teisele teenuseosutajale ; 4 ) teenuseosutaja regulaarne aruanne perioodi kohta viimasest regulaarse aruande esitamisest kuni käesoleva lõike punktis 1 nimetatud otsuse tegemiseni. (4) Teenuseosutaja lõpetamise loa taotluse menetlemisele, esitatud andmete kontrollimisele ja selle kontrollimisele, kas teenuseosutaja lõpetamine vastab tema klientide huvidele, kohal datakse käesoleva seaduse §-s 13 sätestatut. (5) Otsuse teenuseosutaja lõpetamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kolme kuu jooksul pärast kõigi nõuetekohaste andmete ja dokumentide esitamist. (6) Finantsinspektsioon võib keelduda teenuseosutaja lõpetamise loa andmisest, kui teenuseosutaja lõpetamine on vastuolus tema klientide huvidega. (7) Otsuse teenuseosutaja lõpetamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata teenuseosutajale teatavaks. § 8 5 . Pankrot (1) Teenuseosutaja suhtes võivad pankrotiavalduse esitada: 1) Finantsinspektsioon; 2) likvideerijad; 3) võlausaldajad. (2) Tegutsev teenuseosutaja teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni pankrotiavalduse esitamisest enda suhtes . (3) Tegutsev teenuseosutaja kui võlgnik võib pankrotiavalduse esitada ainult Finantsinspektsiooni kirjalikul nõusolekul. (4) Teenuse osutamisega seoses teenuseosutajale usaldatud kliendi vara, samuti selle arvel omandatud vara kuulub kliendile ning seda ei arvata teenuseosutaja pankrotivara hulka ja selle arvel ei rahuldata teenuseosutaja teiste võlausaldajate nõudeid. (5) Teenuseosutaja pankrotimenetluses rahuldatakse nõuded pankrotiseaduses sätestatud järkudes, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. (6) Sellise teenuseosutaja puhul, kelle l on käesoleva seaduse § 7 4 lõikes 3 sätestatu kohaselt makseasutuse või e-raha asutuse tegevusluba , rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud täht ajaks esitatud tunnustatud nõuded pankrotiseaduse § 153 lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) klientide tähta jaks esitatud tunnustatud nõuded; 3) muud tähta jaks esitatud tunnustatud nõuded; 4) tähta jaks esitamata, kuid tunnustatud nõuded. 1 1 . peatükk Järelevalve § 8 6 . Järelevalve eesmärk Järelevalve eesmärk on tagada teenuseosutaja asutamise ja tegevuse ning teenuste osutamise ja lõpetamise vastavus käesolevale seadusele ja teistele õigusaktidele, pidades eelkõige silmas teenuseosutaja klientide huvide ja õiguste kaitset. § 87 . Järelevalve alused ja ulatus ning järelevalve teostamine (1) Finantsinspektsioon teostab järelevalvet teenuseosutaja tegevuse üle vastavalt käesolevale seadusele, Finantsinspektsiooni seadusele ja muudele teenuseosutaja tegevust reguleerivatele õigusaktidele ning nende alusel välja antud õigusaktides sätestatud korras. ( 2 ) Finantsinspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab: 1) kõiki teenuseosutajaid, kes on asutatud Eestis ; 2) Eesti teenuseosutaja välisriikides registreeritud filiaale , kui nende üle ei teosta järelevalvet välisriigi finantsjärelevalve asutus või kui selle riigi finantsjärelevalve asutusega on sõlmitud vastav kokkulepe; 3) kolma ndaid isik uid , kellele on teenuseosutaja ülesanded edasi antud; 4 ) isik uid , ke llel on te enuseosutajas oluli ne osalus ; 5) isikuid, kes osutavad teenust Eestis filiaali kaudu või piiriüleselt . (3) Järelevalve teostamiseks Finantsinspektsioon: 1) otsustab käesolevas seaduses sätestatud lubade andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise; 2) kontrollib osaluste omandamise, suurendamise ja vähendamisega seonduvat; 3) annab käesolevas seaduses sätestatud juhtudel loa või nõusoleku või teostab käesolevas seaduses sätestatud registreerimisi ja kooskõlastamisi; 4) jälgib aruandeid ja muid dokumente , kontrollides ka kohapeal teenuseosutaja tegevuse vastavust seadus t ele; 5) teeb vastavalt vajadusele täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi ja annab korraldusi; 6) täidab muid käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid. (4) Finantsinspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks rakendada seaduses sätestatud meetmeid, sealhulgas anda haldusakte, teha toiminguid ning rakendada korrakaitseseaduse §-s 31 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. (5) Finantsi nspektsioon võib käesolevas seaduses ettenähtud nõuete rikkumise ärahoidmiseks, avastamiseks ja vähendamiseks seira t a investeerimisprojektide suhtes pakkumuste tegemist ja nende raames tehtud või tehtavate tehingute tegemist, samuti muude toimingute tegemist seoses võimalike nõuete rikkumisega . Seiramine võib toimuda varjatult. ( 6 ) Finantsinspektsioon on p ädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 artikli 29 tähenduses. Finantsinspektsioonil on õigus eelnimetatud määruse alusel Eestis asutatud ühisrahas teenuse osutaja tegevuse le rakendada selles määruses sätestatud nõuetega kooskõlla viimiseks kõiki käesolevas seaduses ja eelnimetatud määruses nimetatud meetmeid, sealhulgas ühisrahastus teenuse osutajale kohalduvaid vastutuse sätteid. ( 7 ) Finantsinspektsioon avalikustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 kohaste meetmete alusel tehtud otsuse kohta teate oma veebilehel vast avalt nimetatud määruse artiklile 42 ja muudel juhtudel vastavalt F inantsinspektsiooni seaduse § 54 lõikele 5. § 8 8 . Järelevalve välisriigis filiaali registreeritud teenuseosutaja ja piiriülese lt teenuseid osutava teenuseosutaja üle (1) Kui teenuseosutaja, kes on registreerinud välisriigis filiaali või osutab välisriigis piiriülese lt teenuseid, rikub välisriigis kehtestatud õigusaktide nõudeid, rakendab Finantsinspektsioon viivitamata meetmeid rikkumise lõpetamiseks, sealhulgas välisriigi finantsjärelevalveasutuse ettepanekul. (2) Finantsinspektsioon teeb võimaluse korral rakendatud meetmed teatavaks välisriigi finantsjärelevalveasutusele. (3) Teenuseosutaja filiaal või teenuseosutaja, kes osutab piiriülese lt teenuseid, peab välisriigi finantsjärelevalveasutuse nõudmisel esitama teavet, mis on vajalik järelevalve teostamiseks filiaali või selle teenuseosutaja tegevuse üle selles riigis. § 8 9 . Järelevalve teise lepinguriigi isiku Eestis registreeritud filiaali ja Eestis piiriülese lt teenuseid osutava isiku üle (1) Finantsinspektsioon võib nõuda teises lepinguriigis asutatud isikult, kelle filiaal on registreeritud Eestis või kes osutab Eestis piiriülese lt teenuseid, lisaandmeid ja -dokumente, mis on vajalikud tema üle järelevalve teostamiseks käesolevas seaduses sätestatud ulatuses, samuti andmeid, mis on vajalikud statistika kogumise eesmärgil, kuid mitte suuremas mahus, kui seda esitavad Eesti teenuseosutajad. (2) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda käesoleva s seaduses sätestatud kohustuste täitmist või täitmise takistuste kõrvaldamist seoses teises lepinguriigis asutatud isiku või tema filiaali poolt Eesti territooriumi piires või Eestis elavatele või asuvatele isikutele osutatud teenusega. (3) Isik, kelle filiaal on registreeritud Eestis või kes osutab Eestis piiriülese lt teenuseid ja kelle tegevusloa on teise lepinguriigi finantsjärelevalveasutus peatanud või kehtetuks tunnistanud, ei või Eestis tegutseda ega teenuseid osutada. (4) Kui teise lepinguriigi isik või tema Eestis registreeritud filiaal rikub käesolevas seaduses või muus õigusaktis sätestatud nõudeid, võib Finantsinspektsioon rakendada käesolevas seaduses sätestatud meetmeid rikkumise lõpetamiseks või tunnistada filiaali registreerimise või piiriüles elt teenuste osutamise loa kehtetuks. (5) Finantsinspektsioon teatab rakendatud meetmetest teisele lepinguriigi finantsjärelevalveasutusele. Erandjuhtudel võib Finantsinspektsioon klientide või avaliku huvi kaitse eesmärgil rakendada teise lepinguriigi isiku suhtes õigusaktides sätestatud meetmeid ilma nendest eelnevalt teise lepinguriigi finantsjärelevalveasutust teavitamata. § 90 . Menetlusosalise õigused ja kohustused järelevalvemenetluses (1) Finantsinspektsioon selgitab vajaduse korral menetlusosalisele tema õigusi ja kohustusi järelevalvemenetluses. (2) Menetlusosalisel on õigus tutvuda Finantsinspektsiooni poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid ja väljavõtteid. Finantsinspektsioonil on õigus menetlusosalisele andmete esitamisest keelduda, kui see kahjustab või võib kahjustada kolmanda isiku õigustatud huve või andmetega tutvumine takistab järelevalve eesmärkide saavutamist või ohustab tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses. (3) Menetlusosalisel on õigus esitada järelevalvemenetluses Finantsinspektsiooni kaudu tunnistajale küsimusi. Finantsinspektsioonil on õigus põhjendatult keelduda küsimuste tunnistajale edastamisest küsimuste asjassepuutumatuse korral või tunnistaja õiguste või huvide rikkumise vältimiseks. § 9 1 . Finantsinspektsiooni õigused info saamisel (1) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus nõuda aruandeid, tasuta teavet, dokumente ning suulisi või kirjalikke selgitusi järelevalve teostamisel tähtsust omavate asjaolude kohta järgmistelt isikutelt: 1) teenuseosutaja juht organi liige või töötaja; 2) teenuseosutajaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu juht organi liige või töötaja; 3) teenuseosutaja aktsionär või osanik; 4 ) muu kolmas isik; 5) teenuseosutaja likvideerija või pankrotihaldur; 6) riigiasutus ja kohaliku omavalitsusüksuse asutus, riiklik põhiregister, riiklik register ning riigi andmekogu vastutav ja volitatud töötleja. (2) Järelevalvetegevuse eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus: 1) teostada teenuseosutajaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute kohapealset kontrolli Finantsinspektsioonile edastatud info kontrollimiseks ning nõuda järelevalve teostamiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamist; 2) nõuda teenuseosutajalt kõiki andmeid, mis on vajalikud omavahendite ja vara hoidmise nõuete täitmise kontrollimiseks ning juhtorgani liikmete ning aktsionäride ja osanike hindamiseks ; 3) saada in fo t teenuseosutaja audiitorettevõtjalt ja teha temaga koostööd ; 4) saada põhjendatud juhul otse ja viivitamata teenuseosutajalt, krediidiasutuselt , e-raha asutuselt või makseasutuselt teavet kliendi või siseteavet valdava isiku konto või krüptovara rahakoti ning nimetatud konto ja krüptovara rahakotiga seotud käibe ja saldo kohta ; 5) saada põhjendatud juhul krediidiasutuselt pangasaladust sisaldavaid andmeid teenuseosutaja ja tema klientide kohta, samuti kolmanda isiku kohta, kellele on edasi antud teenuseosutaja ülesanded . (3) Vajaduse korral võib Finantsinspektsioon kohustada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut ilmuma kindlal ajal selgituste andmiseks Finantsinspektsiooni ametiruumidesse. (4) Järelevalve teostamise eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus saada teenuseosutajaga seotud teavet kolmandalt isikult ilma teabe sa amisest teenuseosutajat teavitamata. Kolma s isik ei tohi teenuseosutajat teabe edastamisest teavitada. (5) Vajaduse korral võib Finantsinspektsioon määrata käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuete täitmiseks tähtaja. ( 6 ) Kui see ei kahjusta järelevalve teostamist, selgitab Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõi kes 1 nimetatud isikutele teabe nõudmise eesmärke. ( 7 ) Lisaks käesoleva s paragrahvis sätestatule on Finantsinspektsioonil õigus teha käesoleva seaduse § 8 7 lõikes 5 sätestatud juhul vast a vale teenuseosutajale päring elektroonilise side seaduse § 111 1 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete saamiseks. Eelnimetatud päringu tegemiseks peab korralduse andma Finants inspektsiooni juhatuse liige vastavalt Finantsinspektsiooni seaduse § 22 1 lõikele 1. ( 8 ) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus saada lepinguriigi ühisrahastusteenuse osutaja Eesti filiaalilt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/1503 artikli 16 lõikes 1 sätestatud teavet. Teabe aruandeperiood on kalendriaasta ja see esitatakse Finantsinspktsioonile ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. § 9 2 . Selgituste andmisest keeldumise alused Selgituste andmiseks kohustatud isik võib keelduda Finantsinspektsioonile selgituse andmisest kriminaalmenetluse seadustiku §-s 73 sätestatud alustel. § 9 3 . Kohapealne kontroll (1) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus teha teenuseosutaja ja selle kolmanda isiku, kellele teenuseosutaja ülesanded on edasi antud, asu- või tegevuskohas kohapealne kontroll. (2) Kohapealset kontrolli on õigus teha, kui: 1) on vaja kontrollida esitatud andmete vastavust tegelikkusele; 2) Finantsinspektsioonil on kahtlus, et on rikutud käesolevas seaduses või muudes seadus t es või nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatut; 3) välis riigi finantsjärelevalve asutuse vastava taotluse alusel on vaja kontrollida välis riigi teenuseosutajalt saadud teavet; 4) see on vajalik muude järelevalveülesannete täitmiseks. (3) Finantsinspektsioon annab kohapealse kontrolli tegemiseks korralduse, kuhu märgitakse kontrolli eesmärk ja ulatus, perioodi pikkus ning kontrollimise aeg. Korraldus toimetatakse kontrollitavale kätte hiljemalt kolm tööpäeva enne kohapealse kontrolli algust, välja arvatud juhul, kui korraldusest etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist. Kohapealset kontrolli teostab Finantsinspektsiooni volitatud töötaja (edaspidi kontrollija ) , kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. (4) Kohapealse kontrolli käigus on kontrollijal õigus: 1) siseneda kõikidesse ruumidesse, järgid es võimalusel kontrollitava suhtes kehtivaid turvaeeskirju; 2) kasutada tööks vajalikku eraldi ruumi; 3) piiranguteta uurida järelevalve teostamisel vajalikke dokumente ja andmekandjaid, teha nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid ning jälgida tööprotsesse; 4) nõuda suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitava juhtidelt ja töötajatelt. (5) Kontrollitav on kohustatud määrama kompetentse esindaja, kelle juuresolekul kontrollimine toimub ning kes esitab kontrollijale tema ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja muud teavet, kaasa arvatud vandeaudiitori aruanded ja vandeaudiitori eriotstarbelised raportid kontrollitava aruannete kohta, ning annab nende kohta vajalikke selgitusi. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul võib Finantsinspektsioon volitada kohapealset kontrolli te ge ma välis riigi finantsjärelevalve asutuse või tema nimetatud audiitorettevõtja või eksperdi. (7) Kontrollija on kohustatud koostama kontrollimise tulemuste kohta kahe kuu jooksul pärast kohapealse kontrolli lõppemist akti kavandi , mille Finantsinspektsioon teeb kontrollitavale viivitamata teatavaks. (8) Kontrollitava juh torgani liikme l ja töötajal on õigus ühe kuu jooksul akti kavandi kättetoimetamisest arvates esitada kirjalikke selgitusi. (9) Pärast kontrollitava kirjalike selgituste saamist, kuid hiljemalt neli kuud pärast kohapealse kontrolli lõppemist koostab Finantsinspektsioon akti, mis toimetatakse kontrollitavale kätte. A ktis esitatud asjaoludega mittenõustumise korral on kontrollitaval õigus lisada aktile kirjalik eriarvamus. (10) Kui pärast kohapealset kontrolli või kontrollitava kirjalike selgituste saamist selguvad täiendavad asjaolud või Finantsinspektsioon saab lisainfo t , võib Finantsinspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud akti kavandi või lõikes 9 nimetatud akti koostamise tähtaega pikendada kuni kahe kuu võrra, tehes uue tähtaja kontrollitavale viivitamata teatavaks ja esitades esialgse tähtaja pikendamise põhjuse. § 9 4 . Ekspertiis ja erakorraline audiitorkontroll (1) Finantsinspektsioon võib järelevalvemenetluses eriteadmisi nõudvate tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks menetlusse kaasata eksperdi. (2) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda erakorralist audiitorkontrolli, kui: 1) on põhjendatud kahtlus, et Finantsinspektsioonile või avalikkusele esitatud aruanded või teave on eksitavad või tegelikkusele mittevastavad; 2) on tehtud tehinguid, mille tulemusel võidakse tekitada või on tekitatud teenuseosutajale, teenuseosutaja konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule või klientidele olulist kahju; 3) järelevalvemenetluses vajab täiendavat selgitamist teenuseosutaja või teenuseosutaja konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu finantsseisundiga seotud muu oluline küsimus. (3) Finantsinspektsioon kaasab eksperdi või erakorraliseks audiitorkontrolliks audiitor ettevõtja omal algatusel või menetlusosalise taotlusel. Eksperdi või audiitor ettevõtja nimi ja tema kaasamise põhjus tehakse menetlusosalisele teatavaks enne kaasamist, välja arvatud juhul, kui asja on vaja menetleda kiiresti või kui teavitamine võib takistada ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli eesmärgi saavutamist. (4) Kui ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitor ettevõtja teeb kindlaks järelevalvemenetluses tähtsust omavad asjaolud, mille selgitamist ei olnud Finantsinspektsioon talle otseselt ülesandeks teinud, esitab ta oma arvamuse või hinnangu ka nende asjaolude kohta. (5) Eksperdil ja erakorralist audiitorkontrolli teostaval audiitor ettevõtja l on õigus kasutada käesoleva seaduse § 9 3 lõikes 4 sätestatud õigusi üksnes temale antud ülesannete täitmise ks. Audiitorettevõtjal on ka õigus teha Finantsinspektsioonile ja menetlusosalisele ettepanekuid täiendavate andmete ja dokumentide esitamiseks. Ekspert ja erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitor ettevõtja võivad kasutada käesoleva seaduse § 9 3 lõikes 4 sätestatud õigust üksnes kontrollitava loal või tema juuresolekul. (6) Ekspert on kohustatud hoidma saladuses avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mis sai talle teatavaks seoses käesolevas paragrahvis nimetatud ülesannete täitmisega. ( 7 ) Ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud katab Finantsinspektsioon. Kui ekspert või audiitor ettevõtja kaasatakse menetlusosalise taotlusel, tasub ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud menetlusosaline. § 9 5 . Ettekirjutus (1) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus, kui: 1) järelevalve tulemusel on avastatud seaduse või selle alusel kehtestatud õigusakti nõuete rikkumine; 2) on vaja ära hoida käesoleva lõike punktis 1 nimetatud õigusrikkumine; 3) teenuseosutaja võetud riskid on oluliselt suurenenud või esineb muu tema tegevust, tema klientide huve või finants turu kui terviku usaldusväärsust või läbipaistvust ohustavaid või ohustada võivaid asjaolusid. (2) Ettekirjutuse saaja peab pärast selle teatavaks tegemist viivitamata asuma ettekirjutust täitma. (3) Kaebuse esitamine ja menetlemine ei peata ettekirjutuse täitmist, kui Finantsinspektsioon ei ole ette näinud teisiti. § 96 . Finantsinspektsiooni õ igused ja kohustused e ttekirjutus e tegemisel ( 1 ) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega: 1) keelata teatud tehingute või toimingute tegemine või piirata nende mahtu; 2 ) keelata või piirata vara, sealhulgas kontode, kasutamist või käsutamist; 3 ) keelata osaliselt või täielikult teenuseosutaja kasumist väljamaksete tegemine; 4 ) nõuda teenuseosutaja tegevuskulude piiramist; 5 ) nõuda teenuseosutaja sise -eeskirjade muutmist; 6 ) nõuda teenuseosutaja juh t organi liikme tagasikutsumist või tema volituste ajutist peatamist ; 7 ) teha teenuseosutaja üldkoosolekule või osanike koosolekule ettepanek teenuseosutaja audiitor ettevõtja vahetamiseks; 8 ) nõuda teenuseosutaja töötaja töölt kõrvaldamist; 9 ) nõuda teenuseosutaja tegevuse edasiandmisel antud teenu se osutamise õiguse tagasivõtmist; 10 ) nõuda likviidsete vahendite ja jooksvate kohustuste suhte vastavusse viimist käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktiga; 1 1 ) nõuda teenuseosutajalt teabe viivitamatut avalikustamist, kui sellise teabe avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest; 1 2 ) nõuda põhiteabedokumendi muutmist ja muudatuste avalikustamist, kui need ei vasta õigusaktides sätestatud tingimustele; 1 3 ) esitada muid nõudmisi teenuseosutaja tegevust reguleerivate õigusaktide täitmiseks. ( 2 ) Finantsinspektsioon võib ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada muid käesolevas seaduses ette nähtud meetmeid, sealhulgas: 1) tunnistada kehtetuks teenuseosutaja tegevusl o a ; 2) tunnistada kehtetuks filiaali registreerimise l o a ; 3) nõuda teenuseosutaja juh torgani liikme tagasikutsumist kohtu poolt ; 4) rakendada sunniraha . ( 3 ) Finantsi nspektsioon võib käesolevas seaduses ettenähtud nõude rikkumise kahtluse korral oma ettekirjutusega kehtestada varale kasutamise või käsutamise keelu või piirangu vara säilimise tagamiseks kuni kolme kümneks päevaks ettekirjutuse jõustumisest arvates. Muu hulgas on Finantsinspektsioonil õigus esitada teenuseosutajale, krediidiasutusele, e-raha asutusele või makseasutusele motiveeritud avaldus kliendi konto või krüptovara rahakoti kasutamise piiramiseks. ( 4 ) Konto kasutamise piirangu kehtimise ajal ei täida teenuseosutaja või muu vastav isik talle Finantsi nspektsioon i poolt teatavaks tehtud keelu või piirangu adressaadiks oleva konto valdaja või kolmanda isiku poolt kontol oleva vara kasutamiseks või käsutamiseks tehtud korraldust. ( 5 ) Finantsi nspektsioon vabastab vara käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud keelust või piirangust pärast samas lõikes nimetatud tähtaja möödumist. Kui vastav kahtlus langeb ära enne k äesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja möödumist, on Finantsi nspektsioon kohustatud vara vabastama viivitamata. ( 6 ) Vara kasutamist ja käsutamist saab keelata või piirata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust pikemaks ajaks üksnes juhul, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus. Kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus, toimub keelamine, piiramine või vara vabastamine vastavalt kriminaalmenetlust reguleerivas seaduses sätestatud korrale vastava kohtu poolt . § 9 7 . Juhtorganite kokkukutsumine ja j uhtorgani otsuse kehtetuks tunnistamine Finantsinspektsiooni taotlusel (1) Teenuseosutaja juhatus peab üldkoosoleku ja nõukogu koosoleku toimumisest teatama Finantsinspektsioonile vähemalt kaks nädalat ette. Erakorralise üldkoosoleku toimumisest peab võimaluse korral teatama vähemalt üks nädal ette. (2) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus: 1) teenuseosutaja juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku kokkukutsumiseks; 2) Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt vajaliku küsimuse võtmiseks juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku päevakorda. (3) Finantsinspektsioonil on õigus saata koosolekule oma esindajad, kellel on õigus esitada seisukohti ja teha ettepanekuid ning nõuda nende kandmist koosoleku protokolli. ( 4 ) Teenuseosutaja asukoha järgne maa kohus võib Finantsinspektsiooni avalduse alusel tunnistada kehtetuks seadusega, selle alusel antud õigusaktiga või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. § 9 8 . Sunniraha (1) Finantsinspektsioon võib käesoleva seaduse alusel tehtud Finantsinspektsiooni ettekirjutuse või muu haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. (2) Ettekirjutuse või muu h aldusakti täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja järgnevatel kordadel kuni 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte rohkem kui 5 000 000 eurot, ning juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 32 000 eurot ja järgnevatel kordadel kokku kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte rohkem kui kümme protsenti kogu juriidilise isiku aastasest netokäibest . 1 2 . peatükk Vastutus § 9 9 . Põhiteabedokumendiga seotud nõuete rikkumine (1) Käesoleva seaduse §-des 66–70 sätestatud põhiteabedokumendi koostamise, avalikustam ise, teavitamise , registreerimisega või kahju hüvitamisega seotud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 100 . Muu t eabe avalikustamise nõuete rikkumine (1) Investeerimisprojekti kohta ebapiisava, ebaõige, eksitava või mitteõigeaegse teabe avalikustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 101 . Aruande, teabe, selgituse ja muu dokumendi esitamata jätmine (1) Käesoleva seaduse §-s 7 6 sätestatud aruannete või muude käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktis nimetatud aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe tähtpäevaks avalikustamata või Finants inspektsioonile esitamata jätmise või mitteõigeaegse, puuduliku või ebaõige teabe esitamise või avalikustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 10 2 . Teenuse osutamisega seotud kohustuse rikkumine Käesoleva seaduse §-s 42 või 6. peatükis teenuse osutamisega seotud kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot . § 103 . Teenuse osutamisega seoses tasu ja hüve saamise ning andmise nõuete rikkumine Käesoleva seaduse §-s 38 ettenähtud t eenuse osutamisega seoses rahalise või mitterahalise tasu või hüve saamise või andmise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot . § 104 . Finants vahendus platvormi haldamise ja korraldamisega seotud nõuete rikkumine Käesoleva seaduse §-s 40 ettenähtud finants vahendus platvormi haldamise ja korraldamisega seotud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot . § 105 . Teenuseosutaja või temaga seotud isikute investeerimisprojektides osalemisega seotud nõuete rikkumine (1) Käesoleva seaduse §-s 37 ettenähtud t eenuseosutaja või temaga seotud isikute osalemisega investeerimisprojektides seotud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 106 . Andmete registreerimise ja säilitamise kohustuse rikkumine Käesoleva seaduse §-s 3 4 sätestatud andmete registreerimise ja säilitamise või andmetega tutvumise kohta kehtestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot . § 107 . Olulise osaluse omandamise korra rikkumine (1) Käesoleva seaduse §-de 19, 20 või 25 kohaselt Finantsinspektsioonile eelnevalt teatamata või käesoleva seaduse § 2 3 lõikes 1 või 3 nimetatud ettekirjutuse vastaselt teenuseosutajas osaluse omandamise, selle võõrandamise või teenuseosutaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise eest, samuti Finantsinspektsiooni ettekirjutuse vastaselt teenuseosutajas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 108 . Sise-eeskirjade või sisekontrolli nõuete rikkumine Teenuseosutaja poolt käesolevas seaduse §-de s 32 või 33 sätestatud sise -eeskirjade või sisekontrolli kohta kehtestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot . § 109 . Teenuseosutaja tegevuse edasiandmise korra rikkumine Käesoleva seaduse §-s 3 5 sätestatud kolmandale isikule teenuseosutaja tegevuste edasiandmise nõuete rikkumise või Finantsinspektsiooni tegevuste edasiandmisest teavitamata jätmise eest − karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot . § 110 . Teenuseosutaja juh torgani kohustuste rikkumine Teenuseosutaja juht organi liikme poolt käesoleva seaduse §-s 2 8 sätestatud kohustuste rikkumise eest, millega kaasnes teenuseosutaja või tema klientide huvide kaitseta jätmine või s elle oht, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. § 111 . Omavahendite nõuete rikkumine Käesoleva seaduse §-s 73 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud omavahendite nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot . § 112 . Vara hoidmise nõude rikkumine Käesoleva seaduse §-s 74 kliendi vahendite hoidmise või muu sarnase kohustuse täitmata jätmise või mitteõigeaegse või ebapiisava täitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot . § 113 . Huvide konflikti maandamise või vältimise nõuete rikkumine (1) Käesoleva seaduse §-des 36–38 teenuse osutamisega seoses tekkida võiva huvide konflikti maandamise või vältimise meetmete kehtestamata, ajakohastamata või rakendamata jätmise või muude sarnaste kohustuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, − karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 114 . Teenuseosutaja tegevusega seotud õigusrikkumisest teavitamise korra rikkumine (1) Käesoleva seaduse § 3 2 lõikes 2 nimetatud õigusrikkumisest teavitamise korra kehtestamata või rakendamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, − karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 115 . Teenuseosutaja t alitluspidevus e või küber turvalisuse tagamisega seotud nõuete rikkumine (1 ) Käesolevas seaduse §-de s 43 või 44 sätestatud teenuseosutaja talitluspidevuse või küber turvalisuse tagamiseks ette nähtud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, − karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 116 . Teenuse piiriülese osutamise ja filiaali asutamisega seoses Finantsinspektsiooni teavitamise kohustuse rikkumine (1) Käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud v älisriigis teenuse osutamisega või teenuseosutaja andmete muutumisega seoses Finants inspektsiooni teavitamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 117 . Teenuseosutaja jagunemise, ümberkujundamise, ühinemise või lõpetamise ga seotud nõuete rikkumine (1) Käesolevas seaduses sätestatud teenuseosutaja jagunemise, ümberkujundamise, ühinemise ja lõpetamise ga seotud piirangute või nõuete rikkumise eest − karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, − karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 118 . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse s (EL) 2020/1503 nimetatud nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503 artikli s 3, 4 või 5, artikli 6 lõigetes 1 – 6, artikli 7 lõigetes 1 – 4, artikli 8 lõigetes 1 – 6, artikli 9 lõigetes 1 ja 2, artiklites 10 ja 11, artikli 12 lõikes 1, artikli 13 lõikes 2, artikli 15 lõigetes 2 ja 3, artikli 16 lõikes 1, artikli 18 lõigetes 1 ja 4, artikli 19 lõigetes 1 – 6, artikli 20 lõigetes 1 ja 2, artikli 21 lõigetes 1 – 7, artiklis 22, artikli 23 lõigetes 2 – 13, artiklites 24 – 26 või artikli 27 lõigetes 1 – 3 või artikli 30 lõikes 1 sätestatud nõude või kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 119 . Menetlus Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon. 1 3 . peatükk Rakendussätted 1. jagu Üleminekusätted § 120 . Tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse nõuetega (1) Krediidivahendaja, kes on asutatud ja tegutsenud enn e käesoleva seaduse jõustumist ja kellel on kehtiv tegevusluba krediidiandjate ja - vahendajate seaduse § 2 lõike 2 alusel, peab taotlema Finantsinspektsioonilt ühisrahastus teenuse osutamiseks ühisrahastus teenuse osutaja tegevusluba ning viima oma tegevuse ja dokumendid käesolevas sead uses sätestatuga vastavusse 202 4 . aasta 1. aprilliks . (2) Virtuaalvääringu teenuse osutaja , kellele on enne käesoleva s e aduse jõust u mist väljastatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba ning kes soovib alates 2024 . aasta 1. aprillist osutada krüptovara teenuseid käesoleva seaduse alusel , võib alates 2023. aasta 1. juulist esitada Finantsinspektsioonile tegevusloa taotluse , järgides sealjuures käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatut. ( 3 ) Otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isikule tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kolme kuu jooksul kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest ning nõuete täitmisest arvates, kuid hiljemalt kuus kuu d pärast tegevusloa taotluse saamist . ( 4 ) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud teenuse osutaja on esitanud vastavalt käesolevale seadusele tegevusloa taotluse enne 2024 . aasta 1. aprilli ja nimetatud tähtajaks ei ole Finantsinspektsioon tegevusloa andmist või sellest keeldumist otsustanud , ei loeta nimetatud ettevõtja tegevust tegevusloata tegevuseks karistusseadustiku tähenduses. Sellisel juhul ei ole eelmises lauses nimetatud teenuse osutajal lubatud alates eelnimetatud kuupäevast kuni tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsustamiseni teenuseid osutada . ( 5 ) Käesolevas seaduses sätestatud nõudeid ei kohaldata lepingute suhtes , mis on sõlmitud enne teenuseosutajale käesoleva seaduse alusel tegevusloa andmist. Kui leping on sõlmitud enne kõnealuse tegevusloa andmist, kohaldatakse teenuse osutamisele ja sellega seotud toimingutele või asjaoludele teenuseosutajale tegevus loa andmisest arvates või hiljemalt alates 2024 . aasta 1. aprillist käesolevas seaduses sätestatut . ( 6 ) Teenuseosutaja , kes on asutatud ja tegutsenud enne käesoleva seaduse jõustumist ja kes alates 202 3 . aasta 1. juulist ei anna ega vahenda krediiti või ei osuta virtuaalvääringu teenust , ei pea Finantsinspektsioonilt tegevusluba taotlema . Krediidilepingule või virtuaalvääringu teenusega seotud lepingule , mille selline krediidi andja või - vahendaja või virtuaalvääringu teenuse osutaja on sõlminud enne 2023 . aasta 1. juulit , ei kohaldata käesolevas seaduses sätestatut. ( 7 ) Käesoleva t seadust k ohaldatakse krediidiandjate ja - vahendajate seaduse § 53 1 lõike 2 punkti s 5 1 nimetatud krediid ilepingule, mis on sõlmitud 2024 . aasta 1. aprillil või hiljem. 2. jagu Muudatused kehtivates s eaduste s § 121 . Finantsinspektsiooni seaduse muutmine Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused : 1) paragrahvi 2 lõi kes 1 asendatakse tekstiosa „ja väärtpaberite registri pidamise seaduses“ tekstiosaga „ , krüptovara ja ühisrahastus e seaduses “; 2 ) paragrahvi 38 lõike 2 esime ses lauses asendatakse tekstiosa „ ja ühisrahastusteenuse osutaja “ tekstiosaga „ , krüptovarateenuse osutaja ja ühisrahastus teenuse osutaja “; 3) paragrahvi 38 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „ või fondivalitseja“ tekstiosaga „, fondivalitseja, krüptovara teenuse või ühisrahastus teenuse “ ; 4 ) paragrahvi 38 lõiget 7 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „ Kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti, maksab järelevalvesubjekt järelevalvetasu selle järelevalvesubjektina või arvestusaluse alusel, millest tulenev järelevalvetasu on suurem. “; 5 ) paragrahvi 39 lõike 1 punkt is 4 asendatakse tekstiosa „ ja määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi “ tekstiosaga „ , määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi, krüptovara teenuse osutaja ja käesoleva lõike punktis 6 nimetamata ühisrahastusteenuse osutaja “; 6 ) paragrahvi 39 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse osutajaid ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 ja direktiivi (EL) 2019/1937 (ELT L 347, 20.10.2020, lk 1–49) artikli 2 lõike 1 punktis e nimetatud ühisrahastusteenuse osutaja korral sama määruse artikli 11 lõike 1 punktis a nimetatud summast. “; 7 ) paragrahvi 39 lõiget 2 täiendatakse punktidega 2 2 –2 4 järgmises sõnastuses: „2 2 ) krüptovara ja ühisrahastuse seaduse § 3 lõike 3 punktides 3, 4, 5 ja 7 nimetatud krüptovara teenuse osutaja korral 0,001–0,1 protsendiga teenuseosutaja vahendatud tehingute mahu summast [ ALT: algatatud või vastu võetud tehingute kogusummast]; 2 3 ) krüptovara ja ühisrahastuse seaduse § 3 lõike 3 punktides 1 ja 7 nimetatud krüptovarateenuse osutaja korral 0,001–0,1 protsendiga klientide jaoks hoitavate vahendite summast; 2 4 ) käesoleva lõike punktides 2 2 ja 2 3 nimetatama krüptovarateenuse osutaja korral 0,001–0,1 protsendiga teenuseosutaja osutatava teenuse aastasest äritulust. “; 8) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 5 4 –5 6 järgmises sõnastuses: „(5 4 ) K rüptovara ja ühisrahastuse seaduse § 3 lõike 3 punktides 3 ja 5 nimetatud teenuse osutaja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks teenuseosutaja vahendatud tehingute mahu summa [ ALT: algatatud või vastu võetud tehingute kogusummast ], mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes.“; (5 5 ) K rüptovara ja ühisrahastuse seaduse § 3 lõike 3 punktides 1 ja 7 nimetatud teenuse osutaja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks teenuseosutaja klientide jaoks hoitavate vahendite summa, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes. (5 6 ) K äesoleva paragrahvi lõigetes 5 4 ja 5 5 nimetatama krüptovarateenuse osutaja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks teenuseosutaja aastane äritulu, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes .“; 9 ) paragrahvi 42 täiendatakse lõigetega 5 4 –5 6 järgmises sõnastuses: „(5 4 ) K rüptovara ja ühisrahastuse seaduse § 3 lõike 3 punktides 3 ja 5 nimetatud krüptovarateenuse osutaja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks teenuseosutaja vahendatud tehingute mahu summa [ALT: algatatud või vastu võetud tehingute kogusummast], mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes.“; (5 5 ) K rüptovara ja ühisrahastuse seaduse § 3 lõike 3 punktides 1 ja 7 nimetatud krüptovara teenuse osutaja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks teenuseosutaja klientide jaoks hoitavate vahendite summa, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes. (5 6 ) K äesoleva paragrahvi lõigetes 5 4 ja 5 5 nimetatama krüptovarateenuse osutaja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks teenuseosutaja aastane äritulu, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes.“; 1 0 ) paragrahvi 43 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Välisriigi investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, krediidiandja, krediidivahendaja, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, krüptovarateenuse osutaja või ühisrahastusteenuse osutaja filiaal ja välisriigi fondivalitseja, kes valitseb Eestis moodustatud või asutatud eurofonde või alternatiivfonde piiriüleselt, tasuvad rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta esimesel poolaastal järelevalvetasu lõppmakse summas, mis vastab investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, krediidiandja, krediidivahendaja, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, krüptovarateenuse osutaja või ühisrahastusteenuse osutaja poolt tasutava järelevalvetasu kapitaliosale pooles ulatuses.“; 1 1 ) paragrahvi 43 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (8) Välisriigi investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, krediidiandja, krediidivahendaja, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, krüptovarateenuse osutaja või ühisrahastusteenuse osutaja filiaal ja välisriigi fondivalitseja, kes valitseb Eestis moodustatud või asutatud eurofonde või alternatiivfonde piiriüleselt, tasub rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta teisel poolaastal järelevalvetasu lõppmakse summas, mis vastab investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, krediidiandja, krediidivahendaja, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, krüptovarateenuse osutaja või ühisrahastusteenuse osutaja poolt tasutava järelevalvetasu kapitaliosale veerandi ulatuses.“; 1 2 ) paragrahvi 45 3 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „1500 eurot“ tekstiosaga „ 5 000 eurot“; 1 3 ) paragrahvi 45 3 lõi ge 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Kindlustusandja, investeerimisühingu, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, krediidiandja või -vahendaja, krüptovarateenuse osutaja või ühisrahastusteenuse osutaja tegevusloa taotlemisel tasutakse menetlustasu 3000 eurot.“; 1 4 ) paragrahv i 45 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja , fondivalitseja, makseasutuse, e-raha asutuse , krediidiandja või - vahendaja , krüptovarateenuse osutaja või ühisrahastusteenuse osutaja täiendava tegevusloa taotlemisel, olemasoleva tegevusloaga lubata vate teenuste ringi laiendamise l või makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 11 lõigetes 1–3 või § 12 lõikes 1 sätestatud erandi kohaldamise lõpetamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 1 500 eurot.“ ; 1 5 ) paragrahv 45 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 45 5 . Väärtpaberite prospekti ja selle lisa kinnitamise ning investeerimis projekti põhiteabedokumendi registreerimise taotlemine ( 1) Väärtpaberite, välja arvatud investeerimisfondide esmase emissiooni aktsiad ja osakud, prospekti kinnitamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 1000 eurot ning prospekti lisa kinnitamise taotlemise korra l tasutakse menetlustasu 500 eurot. (2) Krüptovara ja ühisrahastuse seaduses sätestatud põhiteabedokumendi registreerimise taotlemise korra l tasutakse menetlustasu 1000 eurot.“ ; 16) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „ Käesolevas paragrahvis sätestatud Finantsinspektsioonile esitatud aruannete põhjal võib vajaduse korral esitada andmeid ka Rahandusministeeriumile Vabariigi Valitsuse seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, Rahapesu Andmebüroole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning Eesti Pangale riikliku statistika seadusest ja Eesti Panga seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks“ . § 122 . Kindlustustegevuse seaduse muutmine Kindlustustegevuse seaduse § 10 9 lõige t 2 täiendatakse pärast tekstiosa „ e-raha asutuse ,“ tekstiosaga „ krüptovarateenuse osutaja , ühisrahastus teenuse osutaja ,“ . § 123 . Krediidi a ndjate ja - vahendajate seaduse muutmine Krediidiandjate ja - vahendajate seaduse § 2 täiendatakse lõikega 7 1 järgmises sõnastuses: „ (7 1 ) Käesolevat seadust ei kohaldata ühisrahastusteenuse osutajale , kui krüptovara j a ühisrahastuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. “ . § 124 . Krediidiasutuste seaduse muutmine Krediidiasutuste seaduse § 2 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Krediidiasutusele, kes osutab krüptovara teenust või ühisrahastus teen ust , kohaldatakse krüptovara ja ühisrahastuse seaduse 3. , 5. (välja arvatud §-s 38), 6 ., 7 ., 11. ja 12. peatükis sätestatut. “. § 125 . Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus e muutmine Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus e § 2 lõiget 4 täiendatakse punktiga 6 1 järgmises sõnastuses: „ 6 1 ) krüptovara ja ühisrahastuse seaduse tähenduses krüptovara teenuse ja ühisrahatus teenuse osutajana tegutsemine; “. § 126 . Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „( 3 ) Makseasutusele või e-raha asutusele, kes osutab krüptovara teenust või ühisrahastus teen ust , kohaldatakse krüptovara ja ühisrahastus e seaduse 3 ., 5. (välja arvatud §-s 38 ), 6 ., 7 ., 11. ja 12. peatükis sätestatut. “. § 127 . Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus e muutmine Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses tehakse järgmi sed muudatus ed : 1) paragrahvi 2 lõige 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „10) krüptovarateenuse osutajad“; 2 ) paragrahvi 2 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 10 nimetatud krüptovarateenuse osutajale kohaldatakse käesolevas seaduses finantseerimisasutuste kohta sätestatut. “; 3 ) paragrahvi 3 punktid 9 – 10 3 , § 70 lõike 1 punkt 4 , sama §-i lõi k e d 3 2 ja 4 1 , § 70 1 , § 72 lõike 1 punktid 4 – 5 ja punkt 7, sama §-i lõige 3, §-d 72 1 – 72 6 , § 75 lõike 1 punktid 5 – 9, sama §-i lõige 2 ning § 96 1 t unnistatakse kehtetuks ; 4 ) paragrahvi 25 pealkirjas asendatakse sõna „ virtuaalvääringu teenuse pakkuja “ sõnaga „ krüpto vara teenuse ja ühisrahastusteenuse osutaja “ ; 5 ) paragrahvi 70 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele lisatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusala tegevusloa taotluse korral info selle kohta, millist finantsteenust osutama hakatakse . “; 6 ) seadust täiendatakse §-ga 118 4 järgmises sõnastuses: „ § 118 4 . Virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa kehtetuks tunnistamine Käesoleva seaduse alusel antud virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba muutub kehtetuks krüptovara ja ühisrahastuse seaduse alusel krüptovara teenuse osutaja tegevusloa andmi sega või andmisest keeldumisega või hiljemalt 2024 . aasta 1. aprillil .“ . § 128 . Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmine Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 20 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) krüptovara teenuse osutaja ja ühisrahastus teenuse osutaja krüptovara ja ühisrahastuse seaduse tähenduses;“. § 129 . Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduse § 52 1 , § 269 lõike 1 punkt 3 ja lõige 2 tunnistatakse kehtetuk s . § 130 . Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine Väärtpaberite registri pidamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv i 2 lõi kes 2 asendatakse tekstiosa „ja emiteeritud võlakohustusi“ tekstiosaga „ , emiteeritud võlakohustusi ja muid eelnevalt nimetamata investeerimis projekte “ ; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 4 1 ja 4 2 järgmises sõnastuses: „ (4 1 ) Krüptovara ja ühisrahastuse seaduses sätestatud vara registreerimisel keskdepositooriumis ei kohaldata käesolevas seaduse s väärtpaberikonto ja 5. peatükis kontohaldurite suhtes sätestatut. (4 2 ) Valdkonna eest vasutav minister võib kehtestada määrusega täpsemad nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 4 1 sätestatud vara registreerimisele ja nendega tehingute t egemisele keskdepositooriumis .“ . § 131 . Väärtpaberituru seaduse muutmine Väärtpaberituru seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 1 lõige 2, 3 1 peatükk ja § 237 84 tunnistatakse kehtetuks; 1) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „ (2 1 ) Investeerimisühingule, kes pakub krüptovara- või ühisrahastus teenust , kohaldatakse lisaks käesolevale seadusele krüptovara ja ühisrahastuse seaduse 3. , 5. (välja arvatud §-s 38), 6 ., 7 ., 11. ja 12. peatükis sätestatut. “ ; 2) paragrahvi 47 lõike 1 punkt 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse osutajaid ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 ja direktiivi (EL) 2019/1937 (ELT L 347, 20.10.2020, lk 1–49) artikli 2 lõike 1 punktis e nimetatud ühisrahastusteenuse osutajate suhtes. “. 3. j agu Seaduse jõustumine § 1 32 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 202 3 . aasta 1 . juulil . Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn 2022 Algatab Vabariigi Valitsus 2022 (allkirjastatud digitaalselt) Saatja: Reelika Kivistu-Liivrand <[email protected]> Saadetud: 31.08.2022 12:12 Adressaat: RAM Info <[email protected]>; Kristen Leppik <[email protected]> Teema: Finantsinspektsiooni kiri Lugupeetud Keit Pentus-Rosimannus Edastame Teile manuses Finantsinspektsiooni kirja nr 5-8/7496-7 koos lisaga seoses Finantsinspektsiooni arvamuse avaldamisega krüptovara ja ühisrahastuse seaduseelnõu kohta. Lugupidamisega Reelika Kivistu-Liivrand Assistent | Assistant Finantsinspektsioon &#43; 372 668 0539 KONFIDENTSIAALSUSTEADE: Käesolev elektronkiri ja selle lisad on adresseeritud üksnes selle saajaks märgitud isikule ning on konfidentsiaalsed. Elektronkirja või selle osa avalikuks tegemine või loata kasutamine ei ole lubatud. Kiri iseseisvalt ei loo õigussuhteid ega ole käsitletav lepinguna. Juhul, kui olete saanud käesoleva teate ekslikult, siis palume teil sellest koheselt teavitada sõnumi saatjat elektronkirja teel ning kustutada elektronkiri koos kõikide selle lisadega oma arvutisüsteemist. CONFIDENTIALITY DISCLAIMER: The e-mail and its attachments are intended only for the use of the person to whom it is addressed and is confidential. Any unauthorised disclosure or dissemination, either in whole or in part, is prohibited. This e-mail does not create any legal relations nor be treated as contract. If you have received this e-mail in error, please notify the sender via e-mail and delete this e-mail and its attachments from your system.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel