Keidi Kõiv
Advokaadibüroo Rask Meie 31.08.2022 nr 12.2-1/6843-1
[email protected]
Järelevalvemenetluse alustamata
jätmine
Austatud proua Kõiv
Advokaadibüroo RASK esitas Squalio Estonia OÜ, registrikood 12559793, nimel
Rahandusministeeriumile taotluse järelevalvemenetluse algatamiseks (edaspidi:
järelevalveteade), milles juhtisite tähelepanu Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse,
registrikood 70009764, (edaspidi: hankija) tegevusele riigihangete registris avaldatud
dünaamilise hankesüsteemiga „Kaitseministeeriumi valitsemisala kommertstarkvara hankimine
(sh ostmine ja rent) koos tehnilise toe tellimisega“ (viitenumber: 245781; edaspidi: dünaamiline
hankesüsteem), seotud piiratud hankemenetlusega riigihanke „Microsoft
litsentsid“ (viitenumber: 253384, edaspidi: riigihange) läbiviimisel.
Nägite oma õiguste rikkumist selles, et hankija oli alustanud sama eseme suhtes läbi
dünaamilise hankesüsteemi riigihanke, kuigi samal ajal on sama eseme varasema riigihanke
lepingu osas hankija tehingu tühisuse tuvastamiseks esitatud hagiavaldus halduskohtusse.
Leiate, et hankija taoline tegevus on keelatud. Märgite järelevalveteates, et hankija ja Squalio
Estonia OÜ sõlmisid 14.07.2021 avatud hankemenetlusega riigihanke „Microsoft
tarkvaralitsentside rentimine“ (viitenumber: 233209) tulemusel raamlepingu nr 2-2/21/458-1
kehtivusega kuni 14.07.2025. 17.06.2022 edastas hankija avalduse raamlepingu
erakorraliseks ülesütlemiseks alates 20.06.2022. Raamlepingu ülesütlemist põhjendas hankija
järgmiste asjaoludega: (i) 10.09.2021 omandas Venemaa Föderatsioonis asutatud ettevõte
Softline litsentside müügi ja toega tegeleva osa Squalio-st, millega liikusid lepinguga seotud
andmed emaettevõttele; (ii) hankijal on tekkinud kahtlus, et lepingu täitmisega võidakse
edastada kolmandale osapoolele sellist teavet, mida hankija peab julgeolekuhuvide vastaseks;
(iii) hankijal ja Kaitseväel puudub täielik kontroll ja võimalus infoliikumist kontrollida
välistes litsentsiserverites; (iv) 24.02.2022 algas sõjategevus Ukrainas. Squalio Estonia OÜ
edastas 21.06.2022 hankijale vastuse, milles ei nõustunud ülesütlemisega. Kuna hankija ei
nõustunud Squalio Estonia OÜ esitatud selgitustega ning jäi ülesütlemise avalduses esitatud
seisukohtade juurde, pöördusite ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks hagiavaldusega ja hagi
tagamise taotlusega kohtusse.
Kohtupraktikas on juhitud hankijate tähelepanu sellele, et ei ole õiguspärane korralda uut
hankemenetlust sama eseme suhtes, mille üle toimub vaidlus vaidlustuskomisjonis või kohtus.
Seaduslikkuse ja hea halduse põhimõtetega ei ole kooskõlas hankemenetluse läbiviimine
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
tegeliku kavatsuseta hankelepingut sõlmida. Sama eseme suhtes mitme paralleelse
hankemenetluse läbiviimisel puudub vähemalt ühes hankemenetluses hankeeseme tegeliku
soetamise kavatsus. Pelgalt uue hankemenetluse alustamine ja selle registreerimine uue
viitenumbriga riigihangete registris ei tähenda, et tegemist oleks uue riigihankega riigihangete
seaduse (edaspidi: RHS) § 2 lg 2 mõttes.1 RHS § 73 lg 3 p 1 kohaselt lõpeb hankemenetlus
hankelepingu või raamlepingu sõlmimisega. Võttes arvesse järelevalveteates esitatud
selgitused ja dokumendid ning riigihangete registris (edaspidi: eRHR) kuvatavad andmed,
leiab Rahandusministeerium, et riigihanke viitenumbriga 233209 hankemenetlus lõppes
raamlepingu sõlmimisega 14.07.2021. Hankija avaldas eRHR-is riigihanke viitenumbriga
253384 04.08.2022, seega ei ole täidetud mitme paralleelse samaesemelise hankemenetluse
läbiviimise kriteerium. Samuti tuleb märkida, et riigihanke viitenumbriga 233209 tulemusel
oli sõlmitud raamleping. Raamleping ei ole oma olemuselt hankijale siduv ega kohusta
kõnealuse raamlepingu alusel hankima raamlepinguga hõlmatud ehitustöid, asju või
teenuseid.2 See tähendab, et hankija ei ole kohustatud raamlepingu alusel hankelepinguid
sõlmima. Samas võib hankijal olla sama eseme suhtes sõlmitud mitu erinevat raamlepingut,
mille alusel vajaduse tekkides hankelepinguid sõlmida või hankijal võib olla mitu kehtivat
hankelepingut, kui üks hankeleping ei kata tema tegelikke vajadusi. Samuti ei välista RHS
sama eseme suhtes kehtiva raamlepingu kõrval dünaamilise hankesüsteemi loomist ja soovi
või vajaduse korral dünaamilise hankesüsteemi alusel hankelepingu sõlmimist.
Rahandusministeerium pöördus siiski järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks vajalike
selgituste ja teabe saamiseks 18.08.2022 kirjaga nr 12.2-1/6592-1 hankija poole. Ühtlasi juhtis
Rahandusministeerium hankija tähelepanu asjaolule, et RHS § 104 lg 7 kohaselt on hankijal
õigus kontrollida pakkuja või taotleja kõrvaldamise aluste puudumist ja tema kvalifikatsiooni
kogu riigihanke vältel ja nõuda mis tahes ajal pakkujalt või taotlejalt kõigi või mõnede
asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist või esitatud
dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide
esitamist või täiendamist. Sama paragrahvi teine lause näeb ette, et kui hankijale saab
teatavaks asjaolu, et pakkuja või taotleja suhtes esineb mõni kõrvaldamise alus või ta ei vasta
hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele, võib hankija teha otsuse pakkuja või
taotleja kõrvaldamise või kvalifitseerimata jätmise kohta ning kõrvaldada pakkuja või taotleja
riigihankes või jätta ta kvalifitseerimata. RHS § 32 lg 2 kohaselt kohaldatakse dünaamilises
hankesüsteemis piiratud hankemenetluse sätteid, arvestades 1. peatüki 6. jao 2. jaotises
sätestatud erisusi. Kuigi RHS § 32 jj ei näe sõnaselgelt, ette, et dünaamilises hankesüsteemis
peaks hankija kontrollima ettevõtjal kõrvaldamisaluste puudumist vastavalt RHS §-le 95 enne
dünaamilise hankesüsteemiga liitmise otsuse tegemist, s.o koos kvalifikatsiooni
kontrollimisega, saab seda tuletada RHS § 32 lg 2 ja § 54 lg 2 koostoimest.3
Rahandusministeerium palus kirjas nr 12.2-1/6592-1 hankijal täpsustada, kuidas hankija
kontrollis dünaamilise hankesüsteemiga liitumise esitanud ettevõtjate kõrvaldamise aluste
puudumist.
26.08.2022 kirjaga nr 7-1/22/3330-2 edastas hankija Rahandusministeeriumile 23.08.2022
käskkirja nr 232H, millega hankija tunnistas riigihanke kehtetuks. Hankija põhjendas
riigihanke kehtetuks tunnistamise vajadust hankijale teatavaks saanud küberturvalisusega
seotud asjaoludega, mis ei võimalda hankijal riigihanget alustatud tingimustel lõpuni viia.
1 RKHK 16.11.2011 otsus nr 3-3-1-65-11, p 12
2 Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/24/EL, 26. veebruar 2014 , riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ
kehtetuks tunnistamise kohta, põhjenduspunkt 61.
3 Vt P.Raide. RHS § 32 komm. 11, 16 ja 27 – M.A.Simovart, M.Parind (koost.). Riigihangete seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Tallinn: Juura 2019.
2
Hankijal ei ole keelatud enne järelevalvemenetluse alustamise otsustamist ega ka järelevalve-
menetluse kestel riigihanke menetlust põhjendatud vajaduse korral omal algatusel kehtetuks
tunnistada. RHS § 73 lg 3 p 6 alt II annab hankijale selleks väga laia diskretsiooniruumi.4
Riigihangete vaidlustuskomisjon ja kohtud on leidnud, et riigihanke menetluse kehtetuks
tunnistamisel on õiguspärane iga kaalutlus, mis on kooskõlas riigihangete korraldamise
üldpõhimõtetega ning on reaalne.5
RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et Rahandusministeerium võib (juhtumipõhise)
järelevalvemenetluse alustada põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud
järelevalveteate põhjal või mõnel muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad
RHS-i rikkumisele, ja puuduvad RHS § 206 lg-s 1 nimetatud järelevalvemenetlust välistavad
asjaolud.
Vastavalt RHS § 206 lg 1 p-le 4 järelevalvemenetlust ei alustata, kui riigihanke menetlus on
lõppenud. RHS § 73 lg 3 p 6 näeb ette, et riigihanke menetlus lõpeb muu hulgas menetluse
kehtetuks tunnistamisega põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankija enda otsusega.
Seega on riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise õiguslikuks tagajärjeks riigihanke
menetluse lõppemine, mis absoluutse menetlustakistusena välistab juhtumipõhise
järelevalvemenetluse.6
Riigihanke menetlust lõpetavate hankija otsuste, sh riigihanke menetlust kehtetuks tunnistavaid
otsuseid on asjaomasel ettevõtjal võimalik vaidlustada riigihangete vaidlustuskomisjonis.7
Lähtudes eeltoodust ning juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1, § 206 lg 1 p-st 4, § 73 lg 3 p-
st 6 ja § 206 lg-st 3, teatame, et riigihanke menetluse lõppemise tõttu ei alusta
Rahandusministeerium Squalio Estonia OÜ järelevalveteate ajendil järelevalvemenetlust
dünaamilise hankesüsteemiga „Kaitseministeeriumi valitsemisala kommertstarkvara
hankimine (sh ostmine ja rent) koos tehnilise toe tellimisega“ seotud piiratud
hankemenetlusega riigihanke „Microsoft litsentsid“ õiguspärasuse kontrollimiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Mesilane
osakonnajuhataja
Anna Poots 611 3123
[email protected]
4 Nt TlnHKo 31.05.2012, nr 3-12-972, p-d 9-10; TlnHKm 10.06.2015, nr 3-15-1088, p 15; TlnRKo 25.05.2018, nr 3-18-452,
p 13
5 Vt TlnRKo 25.05.2018, nr 3-18-452, p 13; VaKo 13.07.2018, nr 129-18/195365, p 10; vt lähemalt M. Parind, M. A.
Simovart, S. Elias. RHS § 73 komm-d 13-28 ja seal viidatud kohtupraktika – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete
seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019)
6 Vt RHS § 205 lg 1 p 1, § 206 lg 1 p 4, § 73 lg 3 p 6 alt II nende koostoimes.
7 Vt M. Antonov. RHS § 206 komm 15 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne.
Tallinn: Juura 2019
3
Lisaadressaadid:
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
4