Saatja: Anu Müürsepp <
[email protected]>
Saadetud: 30.08.2022 12:31
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>; Thomas Auväärt
<
[email protected]>; Siiri Tõniste <
[email protected]>
Teema: FinanceEstonia seisukohad positiivse krediidiregistri eelnõu vtk-
le
Tere!
Edastan FinanceEstonia seisukohad krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu
väljatöötamiskavatsusele (VTK versioon 2.0).
Tagasiside hilines puhkuste perioodi tõttu. Vabandame! 🙏
FinanceEstonia on valmis tegema igakülgset koostööd täiendavate
küsimuste kerkimisel.
Heade soovidegaAnu MüürseppFinanceEstoniategevjuhtmobiil: +372 50
11107www.financeestonia.eu
FinanceEstonia
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1, 15072 Tallinn
26. august 2022
FinanceEstonia kommentaarid krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri)
eelnõu väljatöötamiskavatsusele (VTK versioon 2.0)
MTÜ FinanceEstonia on Eesti finantssektori katusorganisatsioon, mille eesmärk on toetada Eesti
finantsvaldkonna arengut, innovatsiooni ja teenuste eksporti. FinanceEstonia seisab selle eest, et
Eestisse tekiks uusi finantsvaldkonna ettevõtteid, loodaks uusi kõrge lisaväärtusega töökohti ning
kohalik kapitaliturg areneks ja pakuks väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele täiendavaid
finantseerimisvõimalusi. Praeguseks koondab FinanceEstonia ligi 90 liiget.
FinanceEstonia toetab ettepanekuid, mille eesmärk on muuta laenuturg läbipaistvamaks, parandada
andmete kättesaadavust ja kvaliteeti ning soodustada vastutustundlikku krediidi andmist.
Käesolevaga edastab FinanceEstonia omapoolsed ettepanekud krediiditeabe jagamise seaduse (nn
positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsusele (edaspidi VTK). Peamised teemad, mida
peame VTK osas väga oluliseks ning käesolevas kirjas ka käsitleme on:
• VTK raames keskenduda üksnes positiivse registri ja krediidibüroode tegevuse regulatsiooni
väljatöötamisele
• Andmete töötlemise õiguslikuks aluseks võtta GDPR art 6 (1) c ehk andmete töötlemine
seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks
• Tehnilise lahendusena näha erasektori poolt hallatavat registripõhist lahendust
P
MTÜ FinanceEstonia Hobujaama 4, Tallinn, Estonia 10151 www.financeestonia.eu
2
1 VTK fookuse täpsustamine
FinanceEstonia poolne ettepanek on VTK raames keskenduda üksnes positiivse registri
(laenutaotleja kohustuste register) ja krediidibüroode tegevuse regulatsiooni
väljatöötamisele.
Krediiditeave ei ole ainult nn positiivse registri info, vaid hõlmab tervikuna nii positiivset infot
(laenutaotleja kohustused), negatiivset infot (maksehäired), kui ka näiteks krediidiraporteid ja
krediidiriski hindamise meetodeid (skooring, reiting) üldisemalt, mis kõik vajaksid ühel või teisel
määral seaduse tasemel reguleerimist.
Oleme nõus, et antud VTK puhul keskendutaks positiivsele registrile ning sellest tulenevalt ka
krediidibüroode tegevuse reguleerimisele. Teemad nagu näiteks negatiivne register on sedavõrd
mahukad, et regulatsiooni menetlemise kiiruse huvides on kohane keskenduda esmajärjekorras
positiivse registri temaatikale ja sellega seonduvalt luua krediidibüroode tegevust reguleeriv norm.
Arvame, et krediiditeabe jagamise regulatsioon loob eeldused, et hiljem liikuda edasi nn negatiivse
registri regulatsioonile.
VTK tekstis on üsna detailselt kirjeldatud mitmeid teemasid, mis VTK-s väljatoodud praeguse
eesmärkide/fookusega (positiivne krediidiregister, krediidibüroode tegevuse regulatsioon) seotud ei
ole. Sellest tulenevalt näeksime, et eelnõu väljatöötamise protsessi lihtsustamiseks ja hilisemateks
kooskõlastamiseks ning aruteludeks riigikogus, keskendada VTK ümber positiivse krediidiregistri ja
krediidibüroode VTK-ks ning muid teemasid ja kaalutlusi käsitleda eraldi lõpupeatükis.
Samuti võib osutuda otstarbekaks täpsustada peatüki „2. Probleem, eesmärk ja sihtrühm“ sõnastust
ja rõhuasetust, tuues eesmärgipuust välja positiivse krediidiregistri rolli (usaldusväärne tegelike
laenukohustuste info allikas) ning täpsustades kogu probleemipüstituse kontekstis, sh
krediidibüroode tegevuse reguleerimise vajadust.
2 Positiivse krediiditeabe töötlemise õiguslik alus GDPR-i kontekstis
FinanceEstonia on seisukohal, et GDPR võimaldab positiivse krediidiregistri loomist.
Sobivaimaks õiguslikuks aluseks on meie hinnangul GDPR art 6 (1) c ehk andmete töötlemine
seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks. FinanceEstonia ettepanek on käesoleva VTK
raames, mitte käsitleda ning luua teabe kättesaadavuse aluseks võimalust GDPR art 6 (1) a
alusel.
2
3
GDPR-i nõuded ei välista positiivsete krediidiregistrite toimimist. Märgime, et toimivad positiivsed
krediidiregistrid on tänaseks olemas enamikes Euroopa Liidu riikides, kus sarnaselt Eestiga kohaldub
GDPR (täpsemalt 23 riigis, vt ka FinanceEstonia 13.11.2020 seisukohta krediiditeabe seaduse
väljatöötamiskavatsusele).
See tähendab, et positiivset krediiditeavet on võimalik töödelda seaduse alusel ilma laenuvõtjalt eraldi
nõusolekut saamata. Kogutavate andmete maht peab seejuures olema minimaalne ning vastama
kõigile teistele GDPR-ist tulenevatele andmete töötlemise põhimõtetele. Kui tegemist on vaid
õigusega, siis kohaldub GDPR art 6 (1) f (õigustatud huvi). Olukorras, kus andmeid töödeldakse
juriidilise kohustuse täitmiseks, peaks GDPR preambuli punkti 45 kohaselt ka töötlemise eesmärk
olema õigusaktis kindlaks määratud. Lisaks võiks GDPR-i kohaselt nimetatud õigusaktis olla kaetud
GDPR-i üldsätted, millega reguleeritakse isikuandmete töötlemise seaduslikkust, kehtestatakse
tingimused vastutava töötleja kindlaksmääramiseks, töötlemisele kuuluvate isikuandmete liik,
asjaomased andmesubjektid, üksused, kellele võib andmeid avaldada, eesmärgi piirangud,
säilitamise aeg ja muud meetmed seadusliku ja õiglase töötlemise tagamiseks (vt ka FinanceEstonia
26.05.2021 seisukohta krediiditeabe seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele).
3 Andmete edastamine registrisse ja registriandmetest lähtumine
FinanceEstonia ettepanek on, et andmete edastamine registrisse ning registriandmetest
lähtumine füüsilise isiku krediidivõimelisuse hindamisel on kohustuslik.
Andmete edastamine registrisse peaks olema isikutele, kes peavad hakkama jagama või vahetama
füüsilise isiku finantskohustuste infot, kohustuslik. Vastasel juhul ei oleks tegemist efektiivselt toimiva
allikaga füüsilise isiku olemasolevate finantskohustuste kontrollimiseks.
Krediidiandjatel on seadusest tulenev kohustus koguda andmeid krediiditaotleja olemasolevate
kohustuste kohta ja neid asjakohastest andmekogudest kontrollida. Seega, eeldusel, et andmete
kontrollimine positiivse krediidiregistri vahendusel on võimalik, peaks olema ka andmetest lähtumine
krediidivõimelisuse hindamisel kohustuslik
4 Andmete usaldusväärsus
FinanceEstonia poolne seisukoht on, et positiivses krediidiregistris toodud andmeid ei tohiks
käsitleda üksnes informatiivsetena, vaid tegemist on andmetega, millele võib laenuandja
tugineda füüsilise isiku krediidivõimelisuse hindamisel.
VTK-s (lk 10) on välja toodud, et positiivse krediidiregistri üheks eesmärgiks on võimaldada
krediidiandjatel tutvuda standardiseeritud teabega, mis aitab krediidiandjatel usaldusväärselt hinnata
3
4
tarbija krediidivõimelisust. Seeläbi aitab positiivne krediidiregister vähendada krediidiandjate vajadust
kasutada krediidivõimelisuse hindamisel alternatiivset teavet. Samuti on VTK-s (lk 9) välja toodud, et
positiivne krediidiregister aitaks rakendada vastutustundliku laenamise põhimõtet seeläbi, et tagab
krediidiandjale usaldusväärse (õige ja täieliku) teabe kõigi tarbija kohustuste kohta.
5 Riiklik vs eraalgatusel põhinev mudel
FinanceEstonia näeb, et oluline on tagada turuosalistele teenuse kättesaadavus ühe teenuse
kaudu, mida on võimalik teostada põhjalikult läbimõeldud riikliku regulatsiooni alusel, mille
rakendamine võiks toimuda erasektori poolt loodud mudeli kaudu.
FinanceEstonia poolne seisukoht on, et kasutusele võetaks registripõhine lahendus.
Riiklik vs eraalgatusel põhineva mudeli valik on positiivse krediidiregistri puhul üks võtmeteemasid,
siis näeme vajadust, et täpsustada toodud probleemipüstitust ja lahendusteid.
E&Y poolt läbiviidud uuringu põhjal on toodud võrdlus kahe äärmusliku valiku, täielikult era-mudeli ja
täielikult riikliku mudeli, vahel. Täielikult eraalgatusel põhinev mudel ei ole Eestis realiseerunud, kuna
kõik krediidiandjad ei ole huvitatud andmete jagamisest ja turuosalised ei ole huvitatud ainult osalisest
positiivsest infost. VTK-s on võrreldud kahte mudelit, millest üks on puhtalt riiklik mudel ja teine on nn
eraalgatuslik mudel. Teeme ettepaneku täpsustada nn eraalgatusliku ja riikliku mudeli võrdlust
lähtuvalt järgmistest põhimõtetest:
• Võrdlus võiks lähtuda põhimõttest, et eraalgatusliku mudeli puhul on tegemist algusest peale
riigi poolt reguleeritud eraoperaatori(te) poolt käitatava registriga, mitte niivõrd juba tekkinud
eraalgatusliku registri tagantjärgi riikliku reguleerimise võimaluste aruteluga
• Kirjeldus peaks keskenduma VTK fookuses oleva, tulevikus reguleeritud krediidiinfo
töötlemisele fookusega positiivsele registrile (välja jätta viited maksehäireregistrile ning positiivsesse
registrisse mittepuutuv krediidibüroode tegevus)
• Lähtuda eeldusest, et laenukohustuste andmete esitamine ja laenukohustuste kontroll on
kõigile laenuandjatele kohustuslik (ei ole vabatahtlik vaid kohustuslik, andmete esitamise ja
kättesaadavuse osas ei diskrimineerita, lepingupoolte huvid on kaitstud seadusega, andmed on
täielikud, hõlmatud on ainult laenukohustused)
• Kuna tegemist on reguleeritud registriga ehk andmekoosseis, andmeallikad, andmesaajad,
andmete töötlemise ulatus ja isikuandmete töötlemist puudutav on seadusega reguleeritud, siis
sellest tulenevalt korrigeerida riskide kirjeldust: regulatsioon peab tagama, et neid andmeid ei saa
kasutada otstarbel, milleks nad ei ole mõeldud
• Lähtuda tasakaalustatult põhimõttest, isikuandmete töötlemise ning andmeturvalisuse riskid
rakenduvad riiklikele ja eraalgatuslikele, kuid riiklikult reguleeritud registritele samaväärselt.
Eelduseks on, et lisaks eelmises punktis toodud andmekaitsereeglitest on krediidibüroode /
4
5
registripidaja regulatsioonis toodud andmeturvalisuse ja toimimispidevuse nõuded, mis on
samaväärsed riiklikele institutsioonidele esitatavatega
Andmevahetusmudelid
Senine arutelu andmevahetusmudelite üle tundub olevat olulisel mäar̈ al suunatud isikuandmete
käitlemise argumentidest (et ei tekiks tsentraalset andmekogu) ja tehnoloogilisest optimismist, et kui
miski on tehnoloogiliselt võimalik (reaalajas päringud paljude infosüsteemide poole), siis see on ka
praktikas teostatav. Vähem on käsitletud praktilisi tehnoloogilisi probleeme, registriosaliste käitumist
ja kulusid liidestuse teostamisel ja haldamisel ning andmevahetuslahendust pakkuva operaatori
kulusid.
Juhime ka tähelepanu, et sõltumata sellest, kas andmeid pikaajaliselt salvestatakse või mitte, käitleb
andmevahetusplatvorm (sidekanalites, operatiivmälus, vahemälus) isikuandmeid ja sellele
rakenduvad kõik kohalduvad isikuandmete käitlemise nõuded, s.h. logimise, kaebuste käsitlemise
kohustus jms. Isikuandmeid tuleb käidelda nõuetekohaselt sõltumata tehnilisest lahendusest või
sõltumata lahenduse pakkuja omandivormist. Samuti rakenduvad tehnilised, s.h. turvariskid kõikidele
infosüsteemidele sõltumata omandivormist.
Logimiskohustuse delegeerimisega krediidiasutustele suurendatakse nende poolseid juurutuskulusid
ning suurenevad kogu terviklahenduse jooksvad opereerimiskulud (eriti kaebuste ja tõrgete
lahendamise osas). Juriidilist hinnangut vajab ka sellise delegeerimise seaduslikkus v.a. juhul kui see
sõnaselgelt uues seaduses ja kaasnevates seadusemuudatustes reguleeritakse.
Üldised funktsionaalsed nõuded
Kuna selles osas on VTK-s kohati ebaselgust, siis sõnastame mõned üldised nõuded, millele
positiivse registri IT lahendus ja regulatsioon peavad vastama:
• Laenuandja peab reaalaja lähedaselt saama võimalikult aktuaalse ülevaate laenutaotleja
võlakohustustest kõikide laenuandjate lõikes ja seda reaalajas või reaalaja lähedaselt
• Kõik laenuandjad peavad minimaalse viivitusega edastama informatsiooni kõikide enda poolt
välja antud krediiditoodete kohta (laenud, garantiid jms, edaspidi ka ’laenukohustused’)
• Eraisik peab saama infot enda kõigi laenu/garantiikohustuste kohta
• Eraisik peab saama infot selle kohta, et kes on tema laenukohustuste infot pärinud
• Nii eraisikul kui laenuandjal peavad olema arusaadavad ja kuluefektiivsed võimalused esitada
kajastatud info kohta küsimusi, kaebusi ja/või täpsustusi, mis praktikas tähendab, et sellise võimaluse
5
6
/ liidestused peab pakkuma loodav süsteem. Kasutajaliides võib olla riik.ee või muu isikupõhist
autentimist võimaldav süsteem
Üldised nõuded andmevahetusmudelile
Arvestades Eesti krediidiasutuste krediidiriski hindamise (krediiditaotluste läbivaatamise) süsteemide
arengutaset, võib eeldada, et positiivse informatsiooni tarbijate funktsionaalsed ootused on:
• Reaal-aegsus Saada ammendav ja korrektne vastus päringule reaalajas (1-3 sekundit) või
reaalaja lähedaselt (4-30 sekundit). Võib ehitada lahenduse, kus garanteeritud vastus antakse
näiteks 30 minuti või 24 tunni jooksul aga see ei ole suure tõenäosusega, tänapäevaseid tehnilisi
lahendusi arvestades, aktsepteeritav
• Täielikkus Saada täielik ehk kõikehõlmav informatsioon, s.t. päringu vastus sisaldab kõikide
infovahetuses osalejate informatsiooni
• Andmekvaliteet Informatsioon on kvaliteetne, s.t. lisaks faktilisele korrektsusele (kohustuse
olemasolu ja selle detailandmed) on ka edastatavate andmete andmetüub ̈ id, andmete kohustuslikkus
korrektne, puuduvad dublikaadid jne.
Lisaks tuleb silmas pidada ka isikuandmete käitlemise ning infotehnoloogilise süsteemi käitamise
aspekte:
• Logimine ja isikuandmete töötlemise jälgitavus Isikuandmete käitlemise põhimõtteid tuleb
järgida sõltumata tehnilisest lahendusest või infosüsteemi käitaja omandivormist. Andmeliiklus ja
vajadusel ka andmete sisu peab olema vähemalt logitud nii tehnilise jälgitavuse, veaanalüus̈ i kui ka
isikuandmete käitlemise (logimise) otstarbel
• Andmeterviklikkus ajas ning halduskeerukus Andmed peavad olema ajas terviklikud,
terviklikkus peaks olema lihtsalt jälgitav ilma täiendava halduskoormuseta ning andmete vaidlustuste
lahendamine on võimalik ja efektiivne (juhtumid, kus krediidiandja päringu sisu vaidlustatakse
laenutaotleja poolt, toimuvad muutused ning on ebaselge, millest probleem tulenes ja/või millal toimus
andmetes muutus)
Eraldi vajaks veel mainimist kaks aspekti:
• Omamiskulu ehk algsete arenduste ja juurutuse kulu (s.h. testimise, tehniliste ja
andmekvaliteedi probleemide lahendamine) ning hilisem opereerimiskulu, s.h. tehniliste tõrgete ja
klienditoe summaarne kulu. Kõik ilmselt nõustuvad, et see võiks olla muude nõuete täitmisel
võimalikest minimaalne
6
7
• Riskid ehk toimiva lahenduse saamise tõenäosus Kui tehniliste ja organisatsiooniliste
valikute puhul esineb liiga palju ja/või suure tõenäosusega esinevaid riske, siis nende liitumisel või
kordistumisel osutub lõpptulemus praktikas kasutuskõlbmatuks
Andmevahetusplatvorm
Andmevahetusplatvormi lahendus lähtub põhimõttest, et positiivse registri infot tsentraalselt (ja
pikaajaliselt) ei säilitata ja igale isikupõhisele päringule saadakse vastus 100+
andmeedastamiskohustusega isikule üksikpäringute edastamise, nende agregeerimise ning
koondvastuse tagastamisega algsele andmete pärijale. Teoreetiliselt on selline lahendus teostatav
aga nagu praktiline kogemus näitab, on selliste lahenduste käitamine problemaatiline.
Töötluskiirus, tõrkekindlus Sõltumata üldisest kõrgest tehnoloogilisest arengutasemest on
laenuandjate tehniline ja organisatsiooniline suutlikkus erinev. See puudutab eelkõige liidestuste
arendamise / muutmise tempot, töoẗ lemiskiirust, tõrkekindlust ja andmekvaliteeti. Kui liidestus
suudetakse mõistliku aja jooksul valmis arendada, siis erinevate infosüsteemide puhul on päringute
vastamise kiirus erinev ja see sõltub eelkõige andmebaaside, infosüsteemide ja sidekanalite
kvaliteedist ja dubleeritusest.
Võib eeldada, et suvalisel ajahetkel päringut tehes, rohkem kui üks alamsüsteem ca 100-st
potentsiaalsest info edastajast ei ole kättesaadav või ei vasta päringule kokkulepitud
reaalajalähedase ajapiiri jooksul. Tulemuseks on mittetäielikud andmed, mis on positiivse krediidiinfo
üks absoluutseid nõudmisi.
Andmete perioodilisus Senises arutelus pole juttu olnud usaldusväar̈ se laenuinfo kättesaadavuse
perioodilisusest. See ei mõjuta otseselt tehnoloogilisi valikuid, kuid mõjutab kasutuskogemust ning
probleemide lahendamise keerukust nii positiivset registri kasutajatest krediidiasutuste kui ka
laenusaajatest eraisikute puhul. Krediidiandjate infosüsteemide toimimispõhimõtted on erinevad –
mõned süsteemid saavad laenuinfo edastada reaalaja lähedaselt, mõnede süsteemide puhul on
paratamatu või optimaalne, et täpne info on kättesaadav perioodilisusega korra päevas, nädalas või
isegi kuus. See toob lisakeerukusena kaasa olukorra, kus isegi reaalajas tehtava päringu puhul käib
andmete juurde ajamäar̈ us ’seisuga <kuupäev>’.
Andmekvaliteet, toimimistõrked Andmekvaliteedi probleemid võivad ilmneda päringu teostamise
hetkel või ka tagantjärgi andmete kasutaja poolsel analüus̈ il või andmesubjekti poolse vaidlustuse
korral. Päringu tegemise hetkel toovad andmekvaliteedi probleemid endaga kaasa vastusandmete
7
8
osalise tagasilükkamise ja sellest tulenevalt ebatäielikud andmed. Lisaks tuleb üsna ennustamatu
rütmiga tegeleda probleemide analüus̈ i ja kõrvaldamisega, mis on kulukas ja toob lõppkasutajale
kaasa ebamugavusi.
Sama kehtib toimimistõrgete kohta – kui kasvõi üks alamsüsteem on plaanilises või erakorralises
hoolduses või ei vasta piisava kiirusega, tuleb antud probleemiga tegeleda ennustamatus rütmis ja
reaalajas. Praktika näitab, et nii tehnilised kui ka andmekvaliteedi probleemid on korduvad ning nende
süsteemseks kõrvaldamiseks on mõistlik tegeleda andmete ja andmevahetusega nende kogumis,
mitte üksikute päringute põhiselt.
Hajusarhitektuuri sobivus Hajuslahendustel on mitmeid eeliseid aga nende eeliste
realiseerumiseks peavad olema täidetud teatud tingimused, millest olulisemad on sidekanalite ja
andmevahetusliideste tõrkekindlus, garanteeritud andmekvaliteet ning lõpptulemuse vastavus
funktsionaalsetele nõuetele. Lõpliku lahenduse väljapakkumisel tuleb lisaks arhitektuurilise põhimõtte
järgimisele lähtuda ka sellest, kas lahendus vastab algsetele funktsionaalsetele nõuetele, mis on
kogulahenduse eluea omamiskulu (TCO) ning kas pakutud lahendus reaalses elus ka praktiliselt
toimima hakkab. Üksikud toodud näited terviseandmete, ravimiretseptiandmete, elektrituruandmete
kohta on väga spetsiifilised üksiknäited, mille rakendatavus positiivse registri andmevahetusmudeli
kontekstis vajab sügavamat analüus̈ i ja tundub pigem mittekasutatava analoogiana (suure hulga väga
erineva suutlikkustasemega andmeallikate agregeerimine).
Paljupäringuliste süsteemide väljakutsed Infotehnoloogiliselt ja pigem teoreetiliselt on võimalikud
lahedused kus ühe sissetuleva päringut tulemusena käivitatakse (eeldatavasti paralleelselt) kümneid,
sadu või isegi tuhandeid päringuid. Praktikas tähendab see, et lisaks kõikidelt allsüsteemidelt
garanteeritult, kindla aja jooksul vastuste saamisele, peab kesksüsteem olema suuteline neid
päringuid reaalaja lähedaselt masstöoẗ lema. Taolise süsteemi nn ootel oleva arvutusvõimsuse
vajadus on märkimisväar̈ ne kuna sissetulevate päringute maht on samuti ennustamatu. Hea tava
näeb ette, et lisaks liidestuse tehnilisele teostusele arendatakse kõikide andme-edastajatega ka
vastastikune monitooringulahendus, mis seisneb perioodiliste (kord minutis kuni kord tunnis)
testpäringute / vastuste saatmist, et tuvastada tõrked ja alustada korrigeerivaid tegevusi.
Andmete puhverdamisvajadus Ettekujutus, et andmevahetusplatvormi tüup ̈ i arhitektuur välistab
igasuguse andmete salvestamise, ei vasta tõele. Nii lahenduse tõrkekindluse, andmeterviklikkuse,
jälgitavuse kui ka jõudluse seisukohast, salvestatakse üksikute alampäringute vastused lühemaks või
pikemaks ajaks. Lühiajaliseks salvestamiseks (sekundites) piisab operatiivmälust, sellest pikemaks
ajaks on mõistlik kettale salvestamine. Positiivse registri vastuse saab tagastada ainult siis kui kõik
andmed alamsüsteemidest on kätte saadud ja neid tuleb selleks nö meeles pidada. Päringute
teostamist on vaja kindlasti logida (ei pruugi sisaldada isikuandmeid aga teeb hilisema analüus̈ i
8
9
keerukamaks). Nii tehniliste probleemide kui ka andmesubjektide poolsete andmete vaidlustuste
käsitlemiseks võib samamoodi olla vajalik tegelike andmete logimine mõistliku ja vajaliku ajaperioodi
jooksul. Probleemide tagantjärgi analüus̈ iks on teatud juhtudel (näiteks korduvprobleemi analüus̈ iks)
ilmselt vaja säilitada ka faktiandmeid
Kõikehõlmava analüütilise andmestiku puudumine Andmevahetusplatvormi puhul jäab ̈ ära
võimalus teostada ülevaatlikke analüus̈ e nii laenuandjate kui laenusaajate krediidikäitumise, selle
dünaamika ja sisestruktuuri kohta. Kui realiseeritud on ainult andmevahetusplatvormi tüup ̈ i
arhitektuur ja siiski tekib soov saada analüuẗ ilisel otstarbel kogu laenuinfo, siis sisuliselt tuleb selleks
lisaks välja arendada nö tsentraalse registri puhul paratamatu mass-andmevahetuse lahendus, koos
kõige sellest tulenevate tehniliste ja organisatoorsete probleemidega.
Kokkuvõtteks võib tõdeda, et hoolimata teoreetilisest võimalikkusest on andmevahetusplatvormi
arhitektuur seotud mitmete, paljudel juhtudel lahendamatute tehniliste ja organisatsiooniliste
väljakutsetega. Garanteeritud tulemuse saamiseks tuleb kokku leppida, et andmevahetusplatvormi
arhitektuuri puhul ei saada mõistliku aja jooksul kas kõikehõlmavaid päringu vastuseid või sõltuvalt
kättesaadavuse või andmekvaliteedi probleemide lahendamise kiirusest võib päringule kõikehõlmava
vastuse saamine ulatuda tundidesse või isegi päevadesse. Andmevahetusplatvorm toob endaga
kindlasti kaasa oluliselt suuremad käitamiskulud nii andmeedastajatele kui platvormi haldaja(te)le.
Väga paljud andmevahetusplatvormi arhitektuuri kasuks toodud argumendid on olulisel mäar̈ al
tõenäosuslikud: ’sõltub liidestujate võimekusest’, Seega, andevahetusplatvormi arhitektuuri korral
võime saada tehniliselt elegantse, kuid praktiliseks kasutuseks kõlbmatu lahenduse.
Andmekogu
Andmekogu põhise lähenemise puhul lähtutakse tehnilisest arhitektuurist, et positiivse registri
andmed on koondatud kesksesse andmebaasi. Andmed edastatakse andmete esitamise
kohustuslaste poolt andmekogusse ühtses formaadis, kokku lepitud tingimustel. Päringutele vastuse
saamise operatiivsuse tagab kõikide andmete keskne kättesaadavus.
Tõrkekindlus ja nõuetelevastavus Andmekogu põhise lahenduse tõrkekindlus lõppkasutajate
(krediidiasutused, eraisikud) jaoks on andmekogu põhise arhitektuuri puhul oluliselt suurem, kuna
andmete samaaegse kättesaadavuse riskid on oluliselt väiksemad. Andmete olemasolul on päringule
vastuse saamine reaal-aja lähedane ning selline lähenemine rahuldab lõpptarbijate peamise
funktsionaalse nõude, milleks on andmete kohene kättesaadavus.
9
10
Probleemide ja veaolukordade lahendamise ajaline kontsentreeritus Liidestamisega seotud
tehniliste, andmekvaliteedi ja organisatoorsete probleemidega saab tegeleda kontsentreeritult üksiku
andmeedastaja kaupa juurutusprotsessi alguses. Kogu andmehulgaga tegelemise käigus ilmnevad
ka harvaesinevad probleemid. Andmevahetusplatvormi puhul on vigade ilmnemine pikema aja
jooksul hajutatud ja ennustamatu ning veaanalüus̈ oluliselt keerulisem. Mõned probleemid ilmnevad
ainult täis- andmekogu olemasolul. Näitena olgu toodud laenukohustuste dublikaatide olemasolu
olukorras, kus näiteks on toimunud nõude võor̃ andamine ja/või erinevate andmeedastajate
andmeedastusperioodid / operatiivsus on erinev (ja see on reaalses elus paratamatu).
Tehniline keerukus ja lahenduse arendusmaht Andmekogu põhise lahenduse kesksüsteemi
arendusmaht / maksumus on pigem suurem kui andmevahetusplatvormi arhitektuuri puhul. Samas,
andmevahetusplatvormi arhitektuuri puhul on andmeedastajate (ca 100) poolne arendus-, juurutus-
ja käitamiskulude maht suurem. Seda eelkõige põhjusel, et tagada reaalajas toimivate päringute
tõrkekindlus (s.h. täiendava toimivusmonitooringu sisseviimine).
Lisaks tuleb igal andmeedastajal arendada tsentraalselt päritav isikuandmete käitlemise logisüsteem.
Tõrkekindluse ja jälgitavuse/veaanalüus̈ ivõimaluste tagamiseks tuleb lisaks teostada ka täiendavaid
arendusi andmevahetusplatvormi kesksüsteemis, mis lõpptulemusena võib viia kahe erineva
arhitektuuri kesksüsteemi arenduskulud üsna samasse suurusjärku. Olukorras kus 100+
andmeedastaja kulud juba on suure tõenäosusega suuremad.
Tehnilise arhitektuuri osas juhime tähelepanu, et salvestatavate andmete maht on tänapäeva
pilvearhitektuuride puhul üks odavamaid ressursse. Kõige kallim ressurss on protsessoriaeg,
garanteeritud protsessorivõimsus, mille osas andmevahetusplatvormi puhul on kõrgendatud
nõudmised.
Asünkroonsus ja ajakohasus Kuna andmeedastajate allsüsteemide arhitektuur, toimimisloogika,
äriprotsessid ja arvestuspõhimõtted on erinevad, siis hoolimata püud ̈ lusest standardiseerida
andmevahetus nii palju kui võimalik, jäab ̈ kindlasti erisusi, mis tulenevad vajadusest arvestada
erinevate andmeedastajate võimalustega. Eelduselt, et andmete koosseis, formaat ja
andmeedastusprotokoll(id) on standardiseeritud on üsna tõenäoline, et andmete edastamine
andmekogusse saab eelkõige ajaliselt olema erinevatel andmeallikatel erinev. Mõnedel juhtudel on
see tingitud allsüsteemide toimimisloogikast (nt perioodilised masstöoẗ lused laenusaldode ja
intressivõlgnevuste arvutamiseks), teistel juhtudel võib see olla tingitud liidestuseks mõeldud
allsüsteemide tehnilisest suutlikkusest (jõudlus, protokollide tugi jne).
Edastatava info tõesuse väar̈ tuspäevad saavad olema erinevatel andmeallikatel tõenäoliselt
erinevad, samuti võib erineda erisusi liidestuses. Ühes äar̈ muses oleks süsteemid, mis suudavad
10
11
reaalajas edastada kõige aktuaalsema info ka üksiku laenukohustuse kohta. Teises äar̈ muses
süsteemid, mis suudavad korra kuus edastada koguinfo infopakkide kaupa.
Keskse andmekogu loogika võimaldab paremini arvestada erinevate andmeedastajate tehniliste
võimaluste ja suutlikkusega. Samuti võimaldab andmekogu arhitektuur paindlikumat ja
ennustatavamat juurutustöod
̈ e planeerimist ning tõrgete kõrvaldamist.
Isikuandmete kaitse Andmekogu põhise lahenduse puuduste hulka loetakse suuremat andmeturbe
riski. Eeldame, et isikuandmete töoẗ lemise nõuded rakenduvad samaselt kõikidele tehnilistele
arhitektuuridele sõltuvata süsteemi opereeriva üksuse omandivormist ning nende järelevalvega
tegeletakse kõigil juhtudel sama hoolikalt. Turvariskid on kõikidel infosüsteemidel samad, sõltumata
omandivormist ja olulisel mäar̈ al ka sõltumata arhitektuurist. Turvariskid ei tulene ainult salvestatud
andmetest (mida lisaks muudele meetmetele saab ka krüpteerida) vaid kogu infoliikumise
tervikahelast ehk siis lisaks ka autentimine, sidekanali turvalisus, arvuti/operatiivmälu turvalisus,
kasutatavate allsüsteemide andmekäsitluse eripärad (salvestavad puhverdamiseks andmeid kettale
ilma, et arendajad seda teaksid). Ka andmevahetusplatvormi arhitektuuri puhul töod ̈ eldakse faktiliselt
isikuandmeid. Isikuandmeid töod ̈ eldakse mõlemal arhitektuuri puhul ning nõuded isikuandmete
töoẗ lemisel kui ka tehnilised nõuded süsteemidele peavad olema identsed sõltumata arhitektuurist või
omandivormist.
Koondanalüüside võimalikkus Andmekogu põhisel lähenemisel osutuvad võimalikuks erinevad
analüus̈ i ja monitooring, mis andmevahetusplatvormi arhitektuuri puhul on võimatud. Analüus̈ id
puudutavad laenandjate ja laenusaajate krediidikäitumist ning selle dünaamikat, mis on oluline
täiendav informatsioon pangandussektori, tarbijakäitumise ja makromajandusliku situatsiooni
analüus̈ il. Loomulikult peab selline analüuẗ iline tegevus olema vastavuses andmekogule seatud, s.h.
isikuandmete töoẗ lemise nõuetega.
Mitme operaatoriga andmekogu
Nii andmevahetusplatvormi kui andmekogu arhitektuurid eeldavad ühe süsteemi / teenusepakkuja
olemasolu. Identset andmevahetusplatvormi võivad pakkuda küll mitu samaaegset teenusepakkujat
aga kuluefektiivsuse ja muutuste halduse seisukohast ei ole see mõistlik. Andmekogu arhitektuur
iseenesest eeldab tsentraalse andmekogu ja süsteemi olemasolu. Ehk siis mõlemad
arhitektuurimudelid soosivad ühe pakkuja turulolekut ning välistavad konkurentsi antud teenuse
pakkumisel.
11
12
Mitme operaatoriga andmekogu puhul teostab liidestused andmeedastajatega konkreetne operaator
ning andmete vahetamine päringutele tervikvastuse andmiseks toimub juba kontrollitud kvaliteediga
andmekogude ning kõrgendatud toimimiskindlusega süsteemide vahel.
Andmeedastaja liidestuste tööjaotus Kuna iga teenusepakkuja vastutab liidestuste eest
andmeedastajatega, siis on sellega seotud töökoormus jaotatud mitme teenusepakkuja vahel. Isegi
selgete standardite olemasolul on liidestuse teostamine kõige töömahukam osa registrite
töölesaamisel, eriti arvestades erinevate andmeedastajate infosüsteemide eripärasid. Liidestuste
teostamise käigus adresseeritakse ka suurt osa andmekvaliteedi probleemidest ning iga
teenusepakkuja juures tekib tema klientide edastatud kontrollitud andmete kogum.
Mitu andmekogu Ühe tsentraalse andmekogu asemel on mitme operaatori puhul mitu, küll samadel
põhimõtetel aga erineva andmekoosseisuga andmekogu. See tähendab, et ühte tsentraalselt isikuti
identifitseeritavate andmetega andmekogu ei ole ning koguandmete lekke risk on seega väiksem.
Andmevahetus ja päringutele vastamine Andmevahetus mitme operaatoriga mudeli puhul võib
meenutada nn andmevahetusplatvormi mudelit aga teostuskeerukuse ja tõrkekindluse seisukohast
on mõned märkimisväärsed erinevused:
• Operaatoritele rakenduksid ühtsed andmekaitse ja toimimispidevuse nõuded
• Andmevahetuse osapooli on oluliselt vähem – näiteks kolm kuni viis ca 100 asemel
Sellest tulenevalt on taolise andmevahetuse käimasaamine ning opereerimine oluliselt lihtsam ja
odavam kui puhta andmevahetusplatvormi arhitektuuri puhul.
Keskne analüütiline andmestik Juhul kui tegemist ei ole ühe keskse andmekoguga, tekib küsimus,
et kuidas lahendada kõikehõlmavate analüüside teostamine. Kui andmevahetusplatvormi puhul
keskne andmekogu puudub, siis analüütiliste eesmärkide saavutamiseks luuakse mitme operaatoriga
andmekogu puhul keskne analüütiline andmebaas anonümiseeritud ja vajadusel ka minimaalselt
agregeeritud andmete koondamisega ühte andmebaasi.
6 Ettepanekud seoses kavandatava seaduse sõnastusega
Registripidaja ja andmevahetusmudel
FinanceEstonia poolne ettepanek on, et seaduseelnõu kohandatakse vastavalt lõplikule
seisukohale.
VTK p 4.2 järgi on seaduseelnõu kavandi väljatöötamisel lähtutud eelkõige sellisest variandist, et
registrit peab eraõiguslik registripidaja ja register ise on andmevahetusplatvormi tüüpi (lk 25).
12
13
Negatiivsed krediidiandmed
FinanceEstonia poolne ettepanek on, et seaduseelnõust võetakse välja negatiivseid
krediidiandmeid puudutav regulatsioon, kuna toodu ei ole asjakohane.
VTK-s on läbivalt (nt lk-del 112, 113, 119) öeldud, et antud VTK ei hõlma negatiivsete krediidiandmete
jagamist, kuna toodud teema vajab täiendavat analüüsi.
Krediiditeabe andja
FinanceEstonia poolne ettepanek on, et täpsustataks krediiditeabe andja mõistet. Samuti
pöörame tähelepanu, et juhul kui krediiditeave edastamise kohustus hakkab olema ka
inkassoteenust osutaval ettevõttel, siis peaks teabe esitamise kohustus olema üksnes nende
krediidiandmete osas, mille omanikuks ettevõte ise on.
Seaduseelnõu § xxx. Krediiditeabe andja paragrahvi lg 2 järgi kuuluvad krediiditeabe andjate hulka
ka nt krediidivahendajad ning võlgade sissenõudmise teenuse pakkujad, kes ise krediiti ei väljasta,
millest tulenevalt ei ole korrektne lg-s 1 üldistada, et krediiditeabe andja igal juhul annab isikule
krediiti.
Krediiditeabe andmise kohustus
FinanceEstonia poolne ettepanek on, et positiivsesse krediidiregistrisse ei ole kohustus
esitada teavet valmisolekust krediiti anda (info positiivse krediidiotsuse kohta).
Seaduseelnõu § xxx. Krediiditeabe andja lg 1 kohaselt jääb selgusetuks, mida on mõeldud väljendiga
„on krediiti andmas / krediidilepingut sõlmimas“? VTK-s (nt lk-del 97, 116) on selgitatud, et positiivse
krediidiregistri eesmärgiks on kajastada eelkõige väljastatud krediiti. Olenemata positiivsest
krediidiotsusest või krediidilepingu sõlmimisest pole põhjust pidada krediiti väljastatuks seni, kuni
seda pole krediidi taotlejale välja makstud. Samuti peaks pöörama tähelepanu, et osad krediiditooted
võimaldavad krediidisumma kasutusele võttu osade kaupa. Seega krediiditeavet edastada registrisse
pole põhjust enne, kuni krediidi väljastamise protsess pole lõppenud. Vastasel juhul võivad
krediidiregistris olevad andmed osutuda eksitavaks. Samuti ei hõlma lg 1 praegune sõnastus piisava
selgusega lg 2 p-des 3 ja 4 nimetatud isikute (võlgade sissenõudmise teenuse pakkujad,
krediidibürood) rolli krediidi andmise protsessis.
13
14
Finantsinspektsiooni (FI) ja Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) järelevalvefunktsioon
FinanceEstonia poolne ettepanek on, et seaduses sätestatakse eraldi FI ja AKI poolt
läbiviidava kontrolli/järelevalve ulatus ja vastavad meetmed.
VTK järgi (nt lk-d 90-91) peaks eelnõu kohaselt järelevalvefunktsioon olema jagatud FI ja AKI vahel.
Ka eelnõu ise näeb ette, et selle 10. peatükis sätestatakse eraldi FI ja AKI poolt läbiviidava
kontrolli/järelevalve ulatus ja vastavad meetmed. Eelnõus toodud § xxx. Krediidibüroo töötaja
kohustus Finantsinspektsiooni või Andmekaitse Inspektsiooni teavitada lõike 1 sõnastus aga ei erista,
millistel puhkudel peaks krediidibüroo töötaja saatma teate FI-le, millistel AKI-le. Selle tulemusena
tekib olukord, kus teatamiskohustusega isik võib justkui vabalt valida ühe või teise järelevalveorgani
vahel. Eeldatavasti peavad viimased siis hakkama ise omavahel suhtlema, et välja selgitada, kumb
neist konkreetsel juhul järelevalvet teostab. Ülejäänud eelnõu tekstist samuti ei selgu, kas see ongi
eesmärk.
Andmete esitamise kohustus õigustatud krediidipäringu korral
FinanceEstonia poolne ettepanek on, et krediiditeabe andjal ei ole kohustus kontrollida
andmete päringu õigustatust.
§ xxx. Krediidibüroole andmete esitamise kohustus „(1) Iga krediiditeabe andja on kohustatud esitama
õigustatud krediidipäringu korral käesoleva seaduse §-s … sätestatud andmed Eestis asutatud
krediidibüroole.“ Toodud sätte alusel jääb selgusetuks, mida on mõeldud „õigustatud krediidipäringu“
all. Eelnõust ei nähtu, kas ja kuidas peaks krediiditeabe andja kontrollima, et päring on õigustatud.
Leiame, et kõiki krediidipäringuid, mis on tulnud krediidibüroo kaudu peaks käsitlema õigustatutena,
st kohustus tagada päringu õigustatus lasub päringu tegijal ning teabe andjal puudub kohustus seda
täiendavalt kontrollida. Juhul, kui on antud paragrahvis mõeldud paragrahvis „Krediidipäringute
tegemine“ lg-s 1 kirjeldatud päringut, siis tuleks viidata konkreetsele lõikele, vältimaks mitmeti
mõistetavust.
Krediidibüroole esitatavate andmete koosseis
FinanceEstonia poolne ettepanek on, et krediidibüroole esitatavate andmete koosseis vajab
täiendavat analüüsi ning lähtuma peab minimaalsuse põhimõttest sh arvestama asjaolu, et
antud VTK ei hõlma negatiivsete krediidiandmete jagamist. Samuti näeme, et mitmeti
mõistetavuse vältimiseks ning andmekvaliteedi tagamiseks on vajalik sisustada, et mis
andmeid täpselt millise mõiste all silmas peetakse.
14
15
FinanceEstonia ei ole käesolevas vastuses toonud välja seoses positiivse krediidiregistriga
ettepanekuid, mis on seotud näiteks füüsilise isiku negatiivse info kuvamisega registris, laenukeelu
rakendamine, andmete koosseis, andmete jagamine kolmandatele isikutele (nt usaldusisik). Näeme,
et toodud teemad vajavad olulisel määral täiendavat analüüsi ning oleme valmis igakülgselt kaasa
aitama nende teemade analüüsimisel ning omapoolsete ettepanekute esitamisega.
Lugupidamisega
/allkirjad digitaalselt/
Kaido Saar
FinanceEstonia juhatuse esimees
Martin Länts
FinanceEstonia krediidiandjate töögrupi juht
Anu Müürsepp
FinanceEstonia tegevjuht
15