dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 30. august 2022
Viit
1.1-10.1/6118-6
Registreeritud
30. august 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
FinanceEstonia MTÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Marit Maidla (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf92 KB
  • 📎finance_estonia.png
  • 📎FinanceEstonia arvamus krediiditeabe seaduse vtk-le_02_26.08.2022_.asice331 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Anu Müürsepp <[email protected]> Saadetud: 30.08.2022 12:31 Adressaat: RAM Info <[email protected]>; Thomas Auväärt <[email protected]>; Siiri Tõniste <[email protected]> Teema: FinanceEstonia seisukohad positiivse krediidiregistri eelnõu vtk- le Tere! Edastan FinanceEstonia seisukohad krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele (VTK versioon 2.0). Tagasiside hilines puhkuste perioodi tõttu. Vabandame! 🙏 FinanceEstonia on valmis tegema igakülgset koostööd täiendavate küsimuste kerkimisel. Heade soovidegaAnu MüürseppFinanceEstoniategevjuhtmobiil: &#43;372 50 11107www.financeestonia.eu FinanceEstonia Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, 15072 Tallinn 26. august 2022 FinanceEstonia kommentaarid krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsusele (VTK versioon 2.0) MTÜ FinanceEstonia on Eesti finantssektori katusorganisatsioon, mille eesmärk on toetada Eesti finantsvaldkonna arengut, innovatsiooni ja teenuste eksporti. FinanceEstonia seisab selle eest, et Eestisse tekiks uusi finantsvaldkonna ettevõtteid, loodaks uusi kõrge lisaväärtusega töökohti ning kohalik kapitaliturg areneks ja pakuks väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele täiendavaid finantseerimisvõimalusi. Praeguseks koondab FinanceEstonia ligi 90 liiget. FinanceEstonia toetab ettepanekuid, mille eesmärk on muuta laenuturg läbipaistvamaks, parandada andmete kättesaadavust ja kvaliteeti ning soodustada vastutustundlikku krediidi andmist. Käesolevaga edastab FinanceEstonia omapoolsed ettepanekud krediiditeabe jagamise seaduse (nn positiivse krediidiregistri) eelnõu väljatöötamiskavatsusele (edaspidi VTK). Peamised teemad, mida peame VTK osas väga oluliseks ning käesolevas kirjas ka käsitleme on: • VTK raames keskenduda üksnes positiivse registri ja krediidibüroode tegevuse regulatsiooni väljatöötamisele • Andmete töötlemise õiguslikuks aluseks võtta GDPR art 6 (1) c ehk andmete töötlemine seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks • Tehnilise lahendusena näha erasektori poolt hallatavat registripõhist lahendust P MTÜ FinanceEstonia Hobujaama 4, Tallinn, Estonia 10151 www.financeestonia.eu 2 1 VTK fookuse täpsustamine FinanceEstonia poolne ettepanek on VTK raames keskenduda üksnes positiivse registri (laenutaotleja kohustuste register) ja krediidibüroode tegevuse regulatsiooni väljatöötamisele. Krediiditeave ei ole ainult nn positiivse registri info, vaid hõlmab tervikuna nii positiivset infot (laenutaotleja kohustused), negatiivset infot (maksehäired), kui ka näiteks krediidiraporteid ja krediidiriski hindamise meetodeid (skooring, reiting) üldisemalt, mis kõik vajaksid ühel või teisel määral seaduse tasemel reguleerimist. Oleme nõus, et antud VTK puhul keskendutaks positiivsele registrile ning sellest tulenevalt ka krediidibüroode tegevuse reguleerimisele. Teemad nagu näiteks negatiivne register on sedavõrd mahukad, et regulatsiooni menetlemise kiiruse huvides on kohane keskenduda esmajärjekorras positiivse registri temaatikale ja sellega seonduvalt luua krediidibüroode tegevust reguleeriv norm. Arvame, et krediiditeabe jagamise regulatsioon loob eeldused, et hiljem liikuda edasi nn negatiivse registri regulatsioonile. VTK tekstis on üsna detailselt kirjeldatud mitmeid teemasid, mis VTK-s väljatoodud praeguse eesmärkide/fookusega (positiivne krediidiregister, krediidibüroode tegevuse regulatsioon) seotud ei ole. Sellest tulenevalt näeksime, et eelnõu väljatöötamise protsessi lihtsustamiseks ja hilisemateks kooskõlastamiseks ning aruteludeks riigikogus, keskendada VTK ümber positiivse krediidiregistri ja krediidibüroode VTK-ks ning muid teemasid ja kaalutlusi käsitleda eraldi lõpupeatükis. Samuti võib osutuda otstarbekaks täpsustada peatüki „2. Probleem, eesmärk ja sihtrühm“ sõnastust ja rõhuasetust, tuues eesmärgipuust välja positiivse krediidiregistri rolli (usaldusväärne tegelike laenukohustuste info allikas) ning täpsustades kogu probleemipüstituse kontekstis, sh krediidibüroode tegevuse reguleerimise vajadust. 2 Positiivse krediiditeabe töötlemise õiguslik alus GDPR-i kontekstis FinanceEstonia on seisukohal, et GDPR võimaldab positiivse krediidiregistri loomist. Sobivaimaks õiguslikuks aluseks on meie hinnangul GDPR art 6 (1) c ehk andmete töötlemine seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks. FinanceEstonia ettepanek on käesoleva VTK raames, mitte käsitleda ning luua teabe kättesaadavuse aluseks võimalust GDPR art 6 (1) a alusel. 2 3 GDPR-i nõuded ei välista positiivsete krediidiregistrite toimimist. Märgime, et toimivad positiivsed krediidiregistrid on tänaseks olemas enamikes Euroopa Liidu riikides, kus sarnaselt Eestiga kohaldub GDPR (täpsemalt 23 riigis, vt ka FinanceEstonia 13.11.2020 seisukohta krediiditeabe seaduse väljatöötamiskavatsusele). See tähendab, et positiivset krediiditeavet on võimalik töödelda seaduse alusel ilma laenuvõtjalt eraldi nõusolekut saamata. Kogutavate andmete maht peab seejuures olema minimaalne ning vastama kõigile teistele GDPR-ist tulenevatele andmete töötlemise põhimõtetele. Kui tegemist on vaid õigusega, siis kohaldub GDPR art 6 (1) f (õigustatud huvi). Olukorras, kus andmeid töödeldakse juriidilise kohustuse täitmiseks, peaks GDPR preambuli punkti 45 kohaselt ka töötlemise eesmärk olema õigusaktis kindlaks määratud. Lisaks võiks GDPR-i kohaselt nimetatud õigusaktis olla kaetud GDPR-i üldsätted, millega reguleeritakse isikuandmete töötlemise seaduslikkust, kehtestatakse tingimused vastutava töötleja kindlaksmääramiseks, töötlemisele kuuluvate isikuandmete liik, asjaomased andmesubjektid, üksused, kellele võib andmeid avaldada, eesmärgi piirangud, säilitamise aeg ja muud meetmed seadusliku ja õiglase töötlemise tagamiseks (vt ka FinanceEstonia 26.05.2021 seisukohta krediiditeabe seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele). 3 Andmete edastamine registrisse ja registriandmetest lähtumine FinanceEstonia ettepanek on, et andmete edastamine registrisse ning registriandmetest lähtumine füüsilise isiku krediidivõimelisuse hindamisel on kohustuslik. Andmete edastamine registrisse peaks olema isikutele, kes peavad hakkama jagama või vahetama füüsilise isiku finantskohustuste infot, kohustuslik. Vastasel juhul ei oleks tegemist efektiivselt toimiva allikaga füüsilise isiku olemasolevate finantskohustuste kontrollimiseks. Krediidiandjatel on seadusest tulenev kohustus koguda andmeid krediiditaotleja olemasolevate kohustuste kohta ja neid asjakohastest andmekogudest kontrollida. Seega, eeldusel, et andmete kontrollimine positiivse krediidiregistri vahendusel on võimalik, peaks olema ka andmetest lähtumine krediidivõimelisuse hindamisel kohustuslik 4 Andmete usaldusväärsus FinanceEstonia poolne seisukoht on, et positiivses krediidiregistris toodud andmeid ei tohiks käsitleda üksnes informatiivsetena, vaid tegemist on andmetega, millele võib laenuandja tugineda füüsilise isiku krediidivõimelisuse hindamisel. VTK-s (lk 10) on välja toodud, et positiivse krediidiregistri üheks eesmärgiks on võimaldada krediidiandjatel tutvuda standardiseeritud teabega, mis aitab krediidiandjatel usaldusväärselt hinnata 3 4 tarbija krediidivõimelisust. Seeläbi aitab positiivne krediidiregister vähendada krediidiandjate vajadust kasutada krediidivõimelisuse hindamisel alternatiivset teavet. Samuti on VTK-s (lk 9) välja toodud, et positiivne krediidiregister aitaks rakendada vastutustundliku laenamise põhimõtet seeläbi, et tagab krediidiandjale usaldusväärse (õige ja täieliku) teabe kõigi tarbija kohustuste kohta. 5 Riiklik vs eraalgatusel põhinev mudel FinanceEstonia näeb, et oluline on tagada turuosalistele teenuse kättesaadavus ühe teenuse kaudu, mida on võimalik teostada põhjalikult läbimõeldud riikliku regulatsiooni alusel, mille rakendamine võiks toimuda erasektori poolt loodud mudeli kaudu. FinanceEstonia poolne seisukoht on, et kasutusele võetaks registripõhine lahendus. Riiklik vs eraalgatusel põhineva mudeli valik on positiivse krediidiregistri puhul üks võtmeteemasid, siis näeme vajadust, et täpsustada toodud probleemipüstitust ja lahendusteid. E&Y poolt läbiviidud uuringu põhjal on toodud võrdlus kahe äärmusliku valiku, täielikult era-mudeli ja täielikult riikliku mudeli, vahel. Täielikult eraalgatusel põhinev mudel ei ole Eestis realiseerunud, kuna kõik krediidiandjad ei ole huvitatud andmete jagamisest ja turuosalised ei ole huvitatud ainult osalisest positiivsest infost. VTK-s on võrreldud kahte mudelit, millest üks on puhtalt riiklik mudel ja teine on nn eraalgatuslik mudel. Teeme ettepaneku täpsustada nn eraalgatusliku ja riikliku mudeli võrdlust lähtuvalt järgmistest põhimõtetest: • Võrdlus võiks lähtuda põhimõttest, et eraalgatusliku mudeli puhul on tegemist algusest peale riigi poolt reguleeritud eraoperaatori(te) poolt käitatava registriga, mitte niivõrd juba tekkinud eraalgatusliku registri tagantjärgi riikliku reguleerimise võimaluste aruteluga • Kirjeldus peaks keskenduma VTK fookuses oleva, tulevikus reguleeritud krediidiinfo töötlemisele fookusega positiivsele registrile (välja jätta viited maksehäireregistrile ning positiivsesse registrisse mittepuutuv krediidibüroode tegevus) • Lähtuda eeldusest, et laenukohustuste andmete esitamine ja laenukohustuste kontroll on kõigile laenuandjatele kohustuslik (ei ole vabatahtlik vaid kohustuslik, andmete esitamise ja kättesaadavuse osas ei diskrimineerita, lepingupoolte huvid on kaitstud seadusega, andmed on täielikud, hõlmatud on ainult laenukohustused) • Kuna tegemist on reguleeritud registriga ehk andmekoosseis, andmeallikad, andmesaajad, andmete töötlemise ulatus ja isikuandmete töötlemist puudutav on seadusega reguleeritud, siis sellest tulenevalt korrigeerida riskide kirjeldust: regulatsioon peab tagama, et neid andmeid ei saa kasutada otstarbel, milleks nad ei ole mõeldud • Lähtuda tasakaalustatult põhimõttest, isikuandmete töötlemise ning andmeturvalisuse riskid rakenduvad riiklikele ja eraalgatuslikele, kuid riiklikult reguleeritud registritele samaväärselt. Eelduseks on, et lisaks eelmises punktis toodud andmekaitsereeglitest on krediidibüroode / 4 5 registripidaja regulatsioonis toodud andmeturvalisuse ja toimimispidevuse nõuded, mis on samaväärsed riiklikele institutsioonidele esitatavatega Andmevahetusmudelid Senine arutelu andmevahetusmudelite üle tundub olevat olulisel mäar̈ al suunatud isikuandmete käitlemise argumentidest (et ei tekiks tsentraalset andmekogu) ja tehnoloogilisest optimismist, et kui miski on tehnoloogiliselt võimalik (reaalajas päringud paljude infosüsteemide poole), siis see on ka praktikas teostatav. Vähem on käsitletud praktilisi tehnoloogilisi probleeme, registriosaliste käitumist ja kulusid liidestuse teostamisel ja haldamisel ning andmevahetuslahendust pakkuva operaatori kulusid. Juhime ka tähelepanu, et sõltumata sellest, kas andmeid pikaajaliselt salvestatakse või mitte, käitleb andmevahetusplatvorm (sidekanalites, operatiivmälus, vahemälus) isikuandmeid ja sellele rakenduvad kõik kohalduvad isikuandmete käitlemise nõuded, s.h. logimise, kaebuste käsitlemise kohustus jms. Isikuandmeid tuleb käidelda nõuetekohaselt sõltumata tehnilisest lahendusest või sõltumata lahenduse pakkuja omandivormist. Samuti rakenduvad tehnilised, s.h. turvariskid kõikidele infosüsteemidele sõltumata omandivormist. Logimiskohustuse delegeerimisega krediidiasutustele suurendatakse nende poolseid juurutuskulusid ning suurenevad kogu terviklahenduse jooksvad opereerimiskulud (eriti kaebuste ja tõrgete lahendamise osas). Juriidilist hinnangut vajab ka sellise delegeerimise seaduslikkus v.a. juhul kui see sõnaselgelt uues seaduses ja kaasnevates seadusemuudatustes reguleeritakse. Üldised funktsionaalsed nõuded Kuna selles osas on VTK-s kohati ebaselgust, siis sõnastame mõned üldised nõuded, millele positiivse registri IT lahendus ja regulatsioon peavad vastama: • Laenuandja peab reaalaja lähedaselt saama võimalikult aktuaalse ülevaate laenutaotleja võlakohustustest kõikide laenuandjate lõikes ja seda reaalajas või reaalaja lähedaselt • Kõik laenuandjad peavad minimaalse viivitusega edastama informatsiooni kõikide enda poolt välja antud krediiditoodete kohta (laenud, garantiid jms, edaspidi ka ’laenukohustused’) • Eraisik peab saama infot enda kõigi laenu/garantiikohustuste kohta • Eraisik peab saama infot selle kohta, et kes on tema laenukohustuste infot pärinud • Nii eraisikul kui laenuandjal peavad olema arusaadavad ja kuluefektiivsed võimalused esitada kajastatud info kohta küsimusi, kaebusi ja/või täpsustusi, mis praktikas tähendab, et sellise võimaluse 5 6 / liidestused peab pakkuma loodav süsteem. Kasutajaliides võib olla riik.ee või muu isikupõhist autentimist võimaldav süsteem Üldised nõuded andmevahetusmudelile Arvestades Eesti krediidiasutuste krediidiriski hindamise (krediiditaotluste läbivaatamise) süsteemide arengutaset, võib eeldada, et positiivse informatsiooni tarbijate funktsionaalsed ootused on: • Reaal-aegsus Saada ammendav ja korrektne vastus päringule reaalajas (1-3 sekundit) või reaalaja lähedaselt (4-30 sekundit). Võib ehitada lahenduse, kus garanteeritud vastus antakse näiteks 30 minuti või 24 tunni jooksul aga see ei ole suure tõenäosusega, tänapäevaseid tehnilisi lahendusi arvestades, aktsepteeritav • Täielikkus Saada täielik ehk kõikehõlmav informatsioon, s.t. päringu vastus sisaldab kõikide infovahetuses osalejate informatsiooni • Andmekvaliteet Informatsioon on kvaliteetne, s.t. lisaks faktilisele korrektsusele (kohustuse olemasolu ja selle detailandmed) on ka edastatavate andmete andmetüub ̈ id, andmete kohustuslikkus korrektne, puuduvad dublikaadid jne. Lisaks tuleb silmas pidada ka isikuandmete käitlemise ning infotehnoloogilise süsteemi käitamise aspekte: • Logimine ja isikuandmete töötlemise jälgitavus Isikuandmete käitlemise põhimõtteid tuleb järgida sõltumata tehnilisest lahendusest või infosüsteemi käitaja omandivormist. Andmeliiklus ja vajadusel ka andmete sisu peab olema vähemalt logitud nii tehnilise jälgitavuse, veaanalüus̈ i kui ka isikuandmete käitlemise (logimise) otstarbel • Andmeterviklikkus ajas ning halduskeerukus Andmed peavad olema ajas terviklikud, terviklikkus peaks olema lihtsalt jälgitav ilma täiendava halduskoormuseta ning andmete vaidlustuste lahendamine on võimalik ja efektiivne (juhtumid, kus krediidiandja päringu sisu vaidlustatakse laenutaotleja poolt, toimuvad muutused ning on ebaselge, millest probleem tulenes ja/või millal toimus andmetes muutus) Eraldi vajaks veel mainimist kaks aspekti: • Omamiskulu ehk algsete arenduste ja juurutuse kulu (s.h. testimise, tehniliste ja andmekvaliteedi probleemide lahendamine) ning hilisem opereerimiskulu, s.h. tehniliste tõrgete ja klienditoe summaarne kulu. Kõik ilmselt nõustuvad, et see võiks olla muude nõuete täitmisel võimalikest minimaalne 6 7 • Riskid ehk toimiva lahenduse saamise tõenäosus Kui tehniliste ja organisatsiooniliste valikute puhul esineb liiga palju ja/või suure tõenäosusega esinevaid riske, siis nende liitumisel või kordistumisel osutub lõpptulemus praktikas kasutuskõlbmatuks Andmevahetusplatvorm Andmevahetusplatvormi lahendus lähtub põhimõttest, et positiivse registri infot tsentraalselt (ja pikaajaliselt) ei säilitata ja igale isikupõhisele päringule saadakse vastus 100+ andmeedastamiskohustusega isikule üksikpäringute edastamise, nende agregeerimise ning koondvastuse tagastamisega algsele andmete pärijale. Teoreetiliselt on selline lahendus teostatav aga nagu praktiline kogemus näitab, on selliste lahenduste käitamine problemaatiline. Töötluskiirus, tõrkekindlus Sõltumata üldisest kõrgest tehnoloogilisest arengutasemest on laenuandjate tehniline ja organisatsiooniline suutlikkus erinev. See puudutab eelkõige liidestuste arendamise / muutmise tempot, töoẗ lemiskiirust, tõrkekindlust ja andmekvaliteeti. Kui liidestus suudetakse mõistliku aja jooksul valmis arendada, siis erinevate infosüsteemide puhul on päringute vastamise kiirus erinev ja see sõltub eelkõige andmebaaside, infosüsteemide ja sidekanalite kvaliteedist ja dubleeritusest. Võib eeldada, et suvalisel ajahetkel päringut tehes, rohkem kui üks alamsüsteem ca 100-st potentsiaalsest info edastajast ei ole kättesaadav või ei vasta päringule kokkulepitud reaalajalähedase ajapiiri jooksul. Tulemuseks on mittetäielikud andmed, mis on positiivse krediidiinfo üks absoluutseid nõudmisi. Andmete perioodilisus Senises arutelus pole juttu olnud usaldusväar̈ se laenuinfo kättesaadavuse perioodilisusest. See ei mõjuta otseselt tehnoloogilisi valikuid, kuid mõjutab kasutuskogemust ning probleemide lahendamise keerukust nii positiivset registri kasutajatest krediidiasutuste kui ka laenusaajatest eraisikute puhul. Krediidiandjate infosüsteemide toimimispõhimõtted on erinevad – mõned süsteemid saavad laenuinfo edastada reaalaja lähedaselt, mõnede süsteemide puhul on paratamatu või optimaalne, et täpne info on kättesaadav perioodilisusega korra päevas, nädalas või isegi kuus. See toob lisakeerukusena kaasa olukorra, kus isegi reaalajas tehtava päringu puhul käib andmete juurde ajamäar̈ us ’seisuga <kuupäev>’. Andmekvaliteet, toimimistõrked Andmekvaliteedi probleemid võivad ilmneda päringu teostamise hetkel või ka tagantjärgi andmete kasutaja poolsel analüus̈ il või andmesubjekti poolse vaidlustuse korral. Päringu tegemise hetkel toovad andmekvaliteedi probleemid endaga kaasa vastusandmete 7 8 osalise tagasilükkamise ja sellest tulenevalt ebatäielikud andmed. Lisaks tuleb üsna ennustamatu rütmiga tegeleda probleemide analüus̈ i ja kõrvaldamisega, mis on kulukas ja toob lõppkasutajale kaasa ebamugavusi. Sama kehtib toimimistõrgete kohta – kui kasvõi üks alamsüsteem on plaanilises või erakorralises hoolduses või ei vasta piisava kiirusega, tuleb antud probleemiga tegeleda ennustamatus rütmis ja reaalajas. Praktika näitab, et nii tehnilised kui ka andmekvaliteedi probleemid on korduvad ning nende süsteemseks kõrvaldamiseks on mõistlik tegeleda andmete ja andmevahetusega nende kogumis, mitte üksikute päringute põhiselt. Hajusarhitektuuri sobivus Hajuslahendustel on mitmeid eeliseid aga nende eeliste realiseerumiseks peavad olema täidetud teatud tingimused, millest olulisemad on sidekanalite ja andmevahetusliideste tõrkekindlus, garanteeritud andmekvaliteet ning lõpptulemuse vastavus funktsionaalsetele nõuetele. Lõpliku lahenduse väljapakkumisel tuleb lisaks arhitektuurilise põhimõtte järgimisele lähtuda ka sellest, kas lahendus vastab algsetele funktsionaalsetele nõuetele, mis on kogulahenduse eluea omamiskulu (TCO) ning kas pakutud lahendus reaalses elus ka praktiliselt toimima hakkab. Üksikud toodud näited terviseandmete, ravimiretseptiandmete, elektrituruandmete kohta on väga spetsiifilised üksiknäited, mille rakendatavus positiivse registri andmevahetusmudeli kontekstis vajab sügavamat analüus̈ i ja tundub pigem mittekasutatava analoogiana (suure hulga väga erineva suutlikkustasemega andmeallikate agregeerimine). Paljupäringuliste süsteemide väljakutsed Infotehnoloogiliselt ja pigem teoreetiliselt on võimalikud lahedused kus ühe sissetuleva päringut tulemusena käivitatakse (eeldatavasti paralleelselt) kümneid, sadu või isegi tuhandeid päringuid. Praktikas tähendab see, et lisaks kõikidelt allsüsteemidelt garanteeritult, kindla aja jooksul vastuste saamisele, peab kesksüsteem olema suuteline neid päringuid reaalaja lähedaselt masstöoẗ lema. Taolise süsteemi nn ootel oleva arvutusvõimsuse vajadus on märkimisväar̈ ne kuna sissetulevate päringute maht on samuti ennustamatu. Hea tava näeb ette, et lisaks liidestuse tehnilisele teostusele arendatakse kõikide andme-edastajatega ka vastastikune monitooringulahendus, mis seisneb perioodiliste (kord minutis kuni kord tunnis) testpäringute / vastuste saatmist, et tuvastada tõrked ja alustada korrigeerivaid tegevusi. Andmete puhverdamisvajadus Ettekujutus, et andmevahetusplatvormi tüup ̈ i arhitektuur välistab igasuguse andmete salvestamise, ei vasta tõele. Nii lahenduse tõrkekindluse, andmeterviklikkuse, jälgitavuse kui ka jõudluse seisukohast, salvestatakse üksikute alampäringute vastused lühemaks või pikemaks ajaks. Lühiajaliseks salvestamiseks (sekundites) piisab operatiivmälust, sellest pikemaks ajaks on mõistlik kettale salvestamine. Positiivse registri vastuse saab tagastada ainult siis kui kõik andmed alamsüsteemidest on kätte saadud ja neid tuleb selleks nö meeles pidada. Päringute teostamist on vaja kindlasti logida (ei pruugi sisaldada isikuandmeid aga teeb hilisema analüus̈ i 8 9 keerukamaks). Nii tehniliste probleemide kui ka andmesubjektide poolsete andmete vaidlustuste käsitlemiseks võib samamoodi olla vajalik tegelike andmete logimine mõistliku ja vajaliku ajaperioodi jooksul. Probleemide tagantjärgi analüus̈ iks on teatud juhtudel (näiteks korduvprobleemi analüus̈ iks) ilmselt vaja säilitada ka faktiandmeid Kõikehõlmava analüütilise andmestiku puudumine Andmevahetusplatvormi puhul jäab ̈ ära võimalus teostada ülevaatlikke analüus̈ e nii laenuandjate kui laenusaajate krediidikäitumise, selle dünaamika ja sisestruktuuri kohta. Kui realiseeritud on ainult andmevahetusplatvormi tüup ̈ i arhitektuur ja siiski tekib soov saada analüuẗ ilisel otstarbel kogu laenuinfo, siis sisuliselt tuleb selleks lisaks välja arendada nö tsentraalse registri puhul paratamatu mass-andmevahetuse lahendus, koos kõige sellest tulenevate tehniliste ja organisatoorsete probleemidega. Kokkuvõtteks võib tõdeda, et hoolimata teoreetilisest võimalikkusest on andmevahetusplatvormi arhitektuur seotud mitmete, paljudel juhtudel lahendamatute tehniliste ja organisatsiooniliste väljakutsetega. Garanteeritud tulemuse saamiseks tuleb kokku leppida, et andmevahetusplatvormi arhitektuuri puhul ei saada mõistliku aja jooksul kas kõikehõlmavaid päringu vastuseid või sõltuvalt kättesaadavuse või andmekvaliteedi probleemide lahendamise kiirusest võib päringule kõikehõlmava vastuse saamine ulatuda tundidesse või isegi päevadesse. Andmevahetusplatvorm toob endaga kindlasti kaasa oluliselt suuremad käitamiskulud nii andmeedastajatele kui platvormi haldaja(te)le. Väga paljud andmevahetusplatvormi arhitektuuri kasuks toodud argumendid on olulisel mäar̈ al tõenäosuslikud: ’sõltub liidestujate võimekusest’, Seega, andevahetusplatvormi arhitektuuri korral võime saada tehniliselt elegantse, kuid praktiliseks kasutuseks kõlbmatu lahenduse. Andmekogu Andmekogu põhise lähenemise puhul lähtutakse tehnilisest arhitektuurist, et positiivse registri andmed on koondatud kesksesse andmebaasi. Andmed edastatakse andmete esitamise kohustuslaste poolt andmekogusse ühtses formaadis, kokku lepitud tingimustel. Päringutele vastuse saamise operatiivsuse tagab kõikide andmete keskne kättesaadavus. Tõrkekindlus ja nõuetelevastavus Andmekogu põhise lahenduse tõrkekindlus lõppkasutajate (krediidiasutused, eraisikud) jaoks on andmekogu põhise arhitektuuri puhul oluliselt suurem, kuna andmete samaaegse kättesaadavuse riskid on oluliselt väiksemad. Andmete olemasolul on päringule vastuse saamine reaal-aja lähedane ning selline lähenemine rahuldab lõpptarbijate peamise funktsionaalse nõude, milleks on andmete kohene kättesaadavus. 9 10 Probleemide ja veaolukordade lahendamise ajaline kontsentreeritus Liidestamisega seotud tehniliste, andmekvaliteedi ja organisatoorsete probleemidega saab tegeleda kontsentreeritult üksiku andmeedastaja kaupa juurutusprotsessi alguses. Kogu andmehulgaga tegelemise käigus ilmnevad ka harvaesinevad probleemid. Andmevahetusplatvormi puhul on vigade ilmnemine pikema aja jooksul hajutatud ja ennustamatu ning veaanalüus̈ oluliselt keerulisem. Mõned probleemid ilmnevad ainult täis- andmekogu olemasolul. Näitena olgu toodud laenukohustuste dublikaatide olemasolu olukorras, kus näiteks on toimunud nõude võor̃ andamine ja/või erinevate andmeedastajate andmeedastusperioodid / operatiivsus on erinev (ja see on reaalses elus paratamatu). Tehniline keerukus ja lahenduse arendusmaht Andmekogu põhise lahenduse kesksüsteemi arendusmaht / maksumus on pigem suurem kui andmevahetusplatvormi arhitektuuri puhul. Samas, andmevahetusplatvormi arhitektuuri puhul on andmeedastajate (ca 100) poolne arendus-, juurutus- ja käitamiskulude maht suurem. Seda eelkõige põhjusel, et tagada reaalajas toimivate päringute tõrkekindlus (s.h. täiendava toimivusmonitooringu sisseviimine). Lisaks tuleb igal andmeedastajal arendada tsentraalselt päritav isikuandmete käitlemise logisüsteem. Tõrkekindluse ja jälgitavuse/veaanalüus̈ ivõimaluste tagamiseks tuleb lisaks teostada ka täiendavaid arendusi andmevahetusplatvormi kesksüsteemis, mis lõpptulemusena võib viia kahe erineva arhitektuuri kesksüsteemi arenduskulud üsna samasse suurusjärku. Olukorras kus 100+ andmeedastaja kulud juba on suure tõenäosusega suuremad. Tehnilise arhitektuuri osas juhime tähelepanu, et salvestatavate andmete maht on tänapäeva pilvearhitektuuride puhul üks odavamaid ressursse. Kõige kallim ressurss on protsessoriaeg, garanteeritud protsessorivõimsus, mille osas andmevahetusplatvormi puhul on kõrgendatud nõudmised. Asünkroonsus ja ajakohasus Kuna andmeedastajate allsüsteemide arhitektuur, toimimisloogika, äriprotsessid ja arvestuspõhimõtted on erinevad, siis hoolimata püud ̈ lusest standardiseerida andmevahetus nii palju kui võimalik, jäab ̈ kindlasti erisusi, mis tulenevad vajadusest arvestada erinevate andmeedastajate võimalustega. Eelduselt, et andmete koosseis, formaat ja andmeedastusprotokoll(id) on standardiseeritud on üsna tõenäoline, et andmete edastamine andmekogusse saab eelkõige ajaliselt olema erinevatel andmeallikatel erinev. Mõnedel juhtudel on see tingitud allsüsteemide toimimisloogikast (nt perioodilised masstöoẗ lused laenusaldode ja intressivõlgnevuste arvutamiseks), teistel juhtudel võib see olla tingitud liidestuseks mõeldud allsüsteemide tehnilisest suutlikkusest (jõudlus, protokollide tugi jne). Edastatava info tõesuse väar̈ tuspäevad saavad olema erinevatel andmeallikatel tõenäoliselt erinevad, samuti võib erineda erisusi liidestuses. Ühes äar̈ muses oleks süsteemid, mis suudavad 10 11 reaalajas edastada kõige aktuaalsema info ka üksiku laenukohustuse kohta. Teises äar̈ muses süsteemid, mis suudavad korra kuus edastada koguinfo infopakkide kaupa. Keskse andmekogu loogika võimaldab paremini arvestada erinevate andmeedastajate tehniliste võimaluste ja suutlikkusega. Samuti võimaldab andmekogu arhitektuur paindlikumat ja ennustatavamat juurutustöod ̈ e planeerimist ning tõrgete kõrvaldamist. Isikuandmete kaitse Andmekogu põhise lahenduse puuduste hulka loetakse suuremat andmeturbe riski. Eeldame, et isikuandmete töoẗ lemise nõuded rakenduvad samaselt kõikidele tehnilistele arhitektuuridele sõltuvata süsteemi opereeriva üksuse omandivormist ning nende järelevalvega tegeletakse kõigil juhtudel sama hoolikalt. Turvariskid on kõikidel infosüsteemidel samad, sõltumata omandivormist ja olulisel mäar̈ al ka sõltumata arhitektuurist. Turvariskid ei tulene ainult salvestatud andmetest (mida lisaks muudele meetmetele saab ka krüpteerida) vaid kogu infoliikumise tervikahelast ehk siis lisaks ka autentimine, sidekanali turvalisus, arvuti/operatiivmälu turvalisus, kasutatavate allsüsteemide andmekäsitluse eripärad (salvestavad puhverdamiseks andmeid kettale ilma, et arendajad seda teaksid). Ka andmevahetusplatvormi arhitektuuri puhul töod ̈ eldakse faktiliselt isikuandmeid. Isikuandmeid töod ̈ eldakse mõlemal arhitektuuri puhul ning nõuded isikuandmete töoẗ lemisel kui ka tehnilised nõuded süsteemidele peavad olema identsed sõltumata arhitektuurist või omandivormist. Koondanalüüside võimalikkus Andmekogu põhisel lähenemisel osutuvad võimalikuks erinevad analüus̈ i ja monitooring, mis andmevahetusplatvormi arhitektuuri puhul on võimatud. Analüus̈ id puudutavad laenandjate ja laenusaajate krediidikäitumist ning selle dünaamikat, mis on oluline täiendav informatsioon pangandussektori, tarbijakäitumise ja makromajandusliku situatsiooni analüus̈ il. Loomulikult peab selline analüuẗ iline tegevus olema vastavuses andmekogule seatud, s.h. isikuandmete töoẗ lemise nõuetega. Mitme operaatoriga andmekogu Nii andmevahetusplatvormi kui andmekogu arhitektuurid eeldavad ühe süsteemi / teenusepakkuja olemasolu. Identset andmevahetusplatvormi võivad pakkuda küll mitu samaaegset teenusepakkujat aga kuluefektiivsuse ja muutuste halduse seisukohast ei ole see mõistlik. Andmekogu arhitektuur iseenesest eeldab tsentraalse andmekogu ja süsteemi olemasolu. Ehk siis mõlemad arhitektuurimudelid soosivad ühe pakkuja turulolekut ning välistavad konkurentsi antud teenuse pakkumisel. 11 12 Mitme operaatoriga andmekogu puhul teostab liidestused andmeedastajatega konkreetne operaator ning andmete vahetamine päringutele tervikvastuse andmiseks toimub juba kontrollitud kvaliteediga andmekogude ning kõrgendatud toimimiskindlusega süsteemide vahel. Andmeedastaja liidestuste tööjaotus Kuna iga teenusepakkuja vastutab liidestuste eest andmeedastajatega, siis on sellega seotud töökoormus jaotatud mitme teenusepakkuja vahel. Isegi selgete standardite olemasolul on liidestuse teostamine kõige töömahukam osa registrite töölesaamisel, eriti arvestades erinevate andmeedastajate infosüsteemide eripärasid. Liidestuste teostamise käigus adresseeritakse ka suurt osa andmekvaliteedi probleemidest ning iga teenusepakkuja juures tekib tema klientide edastatud kontrollitud andmete kogum. Mitu andmekogu Ühe tsentraalse andmekogu asemel on mitme operaatori puhul mitu, küll samadel põhimõtetel aga erineva andmekoosseisuga andmekogu. See tähendab, et ühte tsentraalselt isikuti identifitseeritavate andmetega andmekogu ei ole ning koguandmete lekke risk on seega väiksem. Andmevahetus ja päringutele vastamine Andmevahetus mitme operaatoriga mudeli puhul võib meenutada nn andmevahetusplatvormi mudelit aga teostuskeerukuse ja tõrkekindluse seisukohast on mõned märkimisväärsed erinevused: • Operaatoritele rakenduksid ühtsed andmekaitse ja toimimispidevuse nõuded • Andmevahetuse osapooli on oluliselt vähem – näiteks kolm kuni viis ca 100 asemel Sellest tulenevalt on taolise andmevahetuse käimasaamine ning opereerimine oluliselt lihtsam ja odavam kui puhta andmevahetusplatvormi arhitektuuri puhul. Keskne analüütiline andmestik Juhul kui tegemist ei ole ühe keskse andmekoguga, tekib küsimus, et kuidas lahendada kõikehõlmavate analüüside teostamine. Kui andmevahetusplatvormi puhul keskne andmekogu puudub, siis analüütiliste eesmärkide saavutamiseks luuakse mitme operaatoriga andmekogu puhul keskne analüütiline andmebaas anonümiseeritud ja vajadusel ka minimaalselt agregeeritud andmete koondamisega ühte andmebaasi. 6 Ettepanekud seoses kavandatava seaduse sõnastusega Registripidaja ja andmevahetusmudel FinanceEstonia poolne ettepanek on, et seaduseelnõu kohandatakse vastavalt lõplikule seisukohale. VTK p 4.2 järgi on seaduseelnõu kavandi väljatöötamisel lähtutud eelkõige sellisest variandist, et registrit peab eraõiguslik registripidaja ja register ise on andmevahetusplatvormi tüüpi (lk 25). 12 13 Negatiivsed krediidiandmed FinanceEstonia poolne ettepanek on, et seaduseelnõust võetakse välja negatiivseid krediidiandmeid puudutav regulatsioon, kuna toodu ei ole asjakohane. VTK-s on läbivalt (nt lk-del 112, 113, 119) öeldud, et antud VTK ei hõlma negatiivsete krediidiandmete jagamist, kuna toodud teema vajab täiendavat analüüsi. Krediiditeabe andja FinanceEstonia poolne ettepanek on, et täpsustataks krediiditeabe andja mõistet. Samuti pöörame tähelepanu, et juhul kui krediiditeave edastamise kohustus hakkab olema ka inkassoteenust osutaval ettevõttel, siis peaks teabe esitamise kohustus olema üksnes nende krediidiandmete osas, mille omanikuks ettevõte ise on. Seaduseelnõu § xxx. Krediiditeabe andja paragrahvi lg 2 järgi kuuluvad krediiditeabe andjate hulka ka nt krediidivahendajad ning võlgade sissenõudmise teenuse pakkujad, kes ise krediiti ei väljasta, millest tulenevalt ei ole korrektne lg-s 1 üldistada, et krediiditeabe andja igal juhul annab isikule krediiti. Krediiditeabe andmise kohustus FinanceEstonia poolne ettepanek on, et positiivsesse krediidiregistrisse ei ole kohustus esitada teavet valmisolekust krediiti anda (info positiivse krediidiotsuse kohta). Seaduseelnõu § xxx. Krediiditeabe andja lg 1 kohaselt jääb selgusetuks, mida on mõeldud väljendiga „on krediiti andmas / krediidilepingut sõlmimas“? VTK-s (nt lk-del 97, 116) on selgitatud, et positiivse krediidiregistri eesmärgiks on kajastada eelkõige väljastatud krediiti. Olenemata positiivsest krediidiotsusest või krediidilepingu sõlmimisest pole põhjust pidada krediiti väljastatuks seni, kuni seda pole krediidi taotlejale välja makstud. Samuti peaks pöörama tähelepanu, et osad krediiditooted võimaldavad krediidisumma kasutusele võttu osade kaupa. Seega krediiditeavet edastada registrisse pole põhjust enne, kuni krediidi väljastamise protsess pole lõppenud. Vastasel juhul võivad krediidiregistris olevad andmed osutuda eksitavaks. Samuti ei hõlma lg 1 praegune sõnastus piisava selgusega lg 2 p-des 3 ja 4 nimetatud isikute (võlgade sissenõudmise teenuse pakkujad, krediidibürood) rolli krediidi andmise protsessis. 13 14 Finantsinspektsiooni (FI) ja Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) järelevalvefunktsioon FinanceEstonia poolne ettepanek on, et seaduses sätestatakse eraldi FI ja AKI poolt läbiviidava kontrolli/järelevalve ulatus ja vastavad meetmed. VTK järgi (nt lk-d 90-91) peaks eelnõu kohaselt järelevalvefunktsioon olema jagatud FI ja AKI vahel. Ka eelnõu ise näeb ette, et selle 10. peatükis sätestatakse eraldi FI ja AKI poolt läbiviidava kontrolli/järelevalve ulatus ja vastavad meetmed. Eelnõus toodud § xxx. Krediidibüroo töötaja kohustus Finantsinspektsiooni või Andmekaitse Inspektsiooni teavitada lõike 1 sõnastus aga ei erista, millistel puhkudel peaks krediidibüroo töötaja saatma teate FI-le, millistel AKI-le. Selle tulemusena tekib olukord, kus teatamiskohustusega isik võib justkui vabalt valida ühe või teise järelevalveorgani vahel. Eeldatavasti peavad viimased siis hakkama ise omavahel suhtlema, et välja selgitada, kumb neist konkreetsel juhul järelevalvet teostab. Ülejäänud eelnõu tekstist samuti ei selgu, kas see ongi eesmärk. Andmete esitamise kohustus õigustatud krediidipäringu korral FinanceEstonia poolne ettepanek on, et krediiditeabe andjal ei ole kohustus kontrollida andmete päringu õigustatust. § xxx. Krediidibüroole andmete esitamise kohustus „(1) Iga krediiditeabe andja on kohustatud esitama õigustatud krediidipäringu korral käesoleva seaduse §-s … sätestatud andmed Eestis asutatud krediidibüroole.“ Toodud sätte alusel jääb selgusetuks, mida on mõeldud „õigustatud krediidipäringu“ all. Eelnõust ei nähtu, kas ja kuidas peaks krediiditeabe andja kontrollima, et päring on õigustatud. Leiame, et kõiki krediidipäringuid, mis on tulnud krediidibüroo kaudu peaks käsitlema õigustatutena, st kohustus tagada päringu õigustatus lasub päringu tegijal ning teabe andjal puudub kohustus seda täiendavalt kontrollida. Juhul, kui on antud paragrahvis mõeldud paragrahvis „Krediidipäringute tegemine“ lg-s 1 kirjeldatud päringut, siis tuleks viidata konkreetsele lõikele, vältimaks mitmeti mõistetavust. Krediidibüroole esitatavate andmete koosseis FinanceEstonia poolne ettepanek on, et krediidibüroole esitatavate andmete koosseis vajab täiendavat analüüsi ning lähtuma peab minimaalsuse põhimõttest sh arvestama asjaolu, et antud VTK ei hõlma negatiivsete krediidiandmete jagamist. Samuti näeme, et mitmeti mõistetavuse vältimiseks ning andmekvaliteedi tagamiseks on vajalik sisustada, et mis andmeid täpselt millise mõiste all silmas peetakse. 14 15 FinanceEstonia ei ole käesolevas vastuses toonud välja seoses positiivse krediidiregistriga ettepanekuid, mis on seotud näiteks füüsilise isiku negatiivse info kuvamisega registris, laenukeelu rakendamine, andmete koosseis, andmete jagamine kolmandatele isikutele (nt usaldusisik). Näeme, et toodud teemad vajavad olulisel määral täiendavat analüüsi ning oleme valmis igakülgselt kaasa aitama nende teemade analüüsimisel ning omapoolsete ettepanekute esitamisega. Lugupidamisega /allkirjad digitaalselt/ Kaido Saar FinanceEstonia juhatuse esimees Martin Länts FinanceEstonia krediidiandjate töögrupi juht Anu Müürsepp FinanceEstonia tegevjuht 15
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel