dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vahi külas Tiigiserva maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine

Rahandusministeerium · 30. august 2022
Viit
15-3/6840-1
Registreeritud
30. august 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Harku Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Loona Kangur (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Harju talitus)
Lahendamise tähtaeg
29. september 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf66 KB
  • 📎VVK_25082022_o_73.pdf148 KB

Sisu (failidest)

OTSUS Meriküla 25. august 2022 nr 1-3/73 Vahi külas Tiigiserva maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine Harku Vallavolikogule on esitatud kehtestamiseks Vahi külas Tiigiserva (katastritunnus 19801:011:0266) maaüksuse ja lähiala detailplaneering vastavalt K-Projekt AS (rg-kood 12203754) tööle nr 12132. A. Planeeritava ala kirjeldus Planeeritav ala, suurusega u 1,8 ha paikneb Vahi külas u 2,5 km kaugusel Tallinn-Paldiski maantee ja Kiia-Vääna-Viti tee ristmikust lääne suunas. Planeeritav ala piirneb põhjast 11410 Kiia-Vääna- Viti maantee (katastritunnus 19801:011:0260) transpordimaaga, idast Männipõllu (katastritunnus 19801:011:0676) ja Raba (katastritunnus 19801:011:0675) maatulundusmaadega, lõunast Keila metskond 329 (katastritunnus 19801:001:2673) maatulundusmaaga, Vääna rabatee L1 (katastritunnus 19801:001:4062) transpordimaaga ja läänest Luige (katastritunnus 19801:011:0930) elamumaaga. Tiigiserva maaüksus, suurusega 18226 m², on maatulundusmaa 100%, millest looduslik rohumaa moodustab 6939 m², metsamaa 10368 m² ja muu maa 919 m². Maaüksus on hoonestamata. Juurdepääs maaüksusele on Kiia-Vääna-Viti maanteelt. Maaüksuse kasutamist kitsendavad avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, maaparandussüsteemi eesvoolu ehituskeelu- ja piiranguvöönd ning maaparandushoiuala. B. Detailplaneeringu eesmärk Detailplaneering algatati eesmärgiga selgitada välja võimalused jagada olemasolev hoonestamata maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus üheks elamumaa, kaheks transpordimaa ja üheks maatulundusmaa sihtotstarbega krundiks ning määrata moodustatavale elamumaa krundile ehitusõigus üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks. C. Kehtestamisele esitatud detailplaneeringu sisu Detailplaneeringuga kavandatakse olemasoleva maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuse jagamine üheks elamumaa, üheks maatulundusmaa ning kaheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks. Vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele moodustatakse üks elamumaa sihtotstarbega krunt pos nr 1 suurusega 6718 m². Krundile pos nr 1 määratakse ehitusõigus ühe üksikelamu ja kuni kolme abihoone püstitamiseks, maapealse ehitisealuse pinnaga kokku kuni 800 m² (sh abihooned kuni 550 m²) ja maa-aluse ehitisealuse pinnaga kuni 100 m². Elamu suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 9 m ja kuni 2 maapealset korrust ja üks maa-alune korrus. Abihoonete suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 5 m ning üks maapealne korrus ja üks maa-alune korrus. Lubatud katuse kalle on määratud vahemikus 30-45 kraadi. Detailplaneeringuga moodustatakse kaks transpordimaa sihtotstarbega krunti vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele krunt pos nr 3 suurusega 2587 m² ja pos nr 4 suurusega 315 m². Krunt pos nr 3 moodustatakse kohaliku tee, Vääna rabatee, tarbeks ning krunt pos nr 4 perspektiivse kergliiklustee tarbeks Kiia-Vääna-Viti maantee äärde. Transpordimaa sihtotstarbega krundid võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Detailplaneeringuga moodustatakse üks ehitusõiguseta maatulundusmaa sihtotstarbega krunt vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele krunt pos nr 2 suurusega 8606 m². Juurdepääs planeeritavale alale on lahendatud Kiia-Vääna-Viti maanteelt mööda Vääna rabateed. Planeeringuala veevarustus on kavandatud lahendada rajatava puurkaevu baasil. Peale ÜVK- kohase veetrassi väljaehitamist piirkonda on maaüksuse igakordne omanik kohustatud 2 aasta jooksul trassi väljaehitamisest arvates liituma trassiga vee-ettevõtja poolt seatavatel tingimustel, sh tasuma liitumistasu liitumise hetkel kehtiva hinnakirja alusel. Pärast tsentraalse veetrassiga liitumist tuleb puurkaev lammutada. Ehitusseadustiku § 128 lg 1 alusel on puurkaevu või -augu omanik või maaomanik kohustatud lammutama kasutusotstarbe kaotanud puurkaevu. Ehitusseadustiku § 129 kohaselt puurkaevu või -augu omanik või maaomanik on kohustatud konserveerima üle ühe aasta kasutusest väljas olnud puurkaevu või -augu, teavitades sellest Keskkonnaametit ja kohaliku omavalitsuse üksust. Planeeringuala reovee kanaliseerimine on planeeritud kogumismahuti baasil. Kinnistule on lubatud paigaldada ka biopuhasti koos imbväljakuga, kui on tagatud 50 m vahekaugus planeeritud ning olemasoleva puurkaevu hooldusalast. Peale ÜVK kohase kanalisatsioonitrassi väljaehitamist piirkonda on igakordne maaüksuse omanik kohustatud 2 aasta jooksul trassi väljaehitamisest arvates liituma trassiga trassi valdaja poolt seatavatel tingimustel, sh tasuma liitumistasu liitumise hetkel kehtiva hinnakirja alusel. D. Vastavus kehtivale Harku valla üldplaneeringule Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ja Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala hajaasustusalal ja maakasutuse juhtotstarbeks on määratud leebe režiimiga looduslik haljasmaa. Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks elamumaadel, mis asuvad kompaktse hoonestusega aladel nn tihehoonestusaladel ning detailplaneeringu koostamise tingimused hajaasustuse põhimõttel arendataval väikeelamumaa looduslikul haljasmaal. Üldplaneeringus on loodusliku haljasmaana tähistatud valdav osa valla territooriumist, s.o ala, mille sihtotstarbeks on enamasti maatulundusmaa. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.7 kohaselt on leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbe peamine kasutusviis maatulunduslik kasutus, s.o põllumaad kasutatakse põllu harimiseks, metsamaad metsa kasvatamiseks ja loopealseid niitusid niidetakse. Leebe režiimiga looduslikul haljasmaal on võimalik eluasemekohtade rajamine hajaasustuse põhimõttel vastavalt üldplaneeringu seletuskirja punktile 2.1.2 seatud tingimustel, mida on täpsustatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu (edaspidi teemaplaneering) seletuskirja punktis 3.3 määratud tingimustega. Teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.3 „Tingimused elamute, suvilate ja aiamajadega seonduvate detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks hajaasustusalal (sh nõuded elamute ja nende abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks leebe režiimiga looduslikul haljasmaal)“ on märgitud muuhulgas järgmist: - hajaasustusalal on lubatud üksikelamute (sh taluelamud), suvilate, aiamajade ja nende juurde kuuluvate abihoonete ja rajatiste püstitamine (üldjuhul hajali paigutusega, kompaktsem hoonete paigutus võib olla elamu või talu hoovialal elamu ja abihoonete grupi osas). Hajaasustusaladele ei ole lubatud püstitada kaksikelamuid, ridaelamuid ja korterelamuid; - leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega alal oleva maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuse jagamisel sinna elamu püstitamise eesmärgil moodustatakse jagatavast maast üks elamumaa sihtotstarbega maaüksus ja üks maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus; - ühe uue elamumaa sihtotstarbega krundi või maaüksuse pindala peab olema vahemikus 2 000 kuni 3 000 m² ja selle juurde peab kuuluma lisaks maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus, mis koos elamumaaga peab olema vähemalt 20 000 m² suurune. Eelmärgitud vähemalt 20 000 m² suuruse ala nõudest on erandiks olukord, kui on tagatud elamute vahekaugus 150 m, mis on vajalik hoonete hajusalt paigutumiseks. Pärast maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuse detailplaneeringu või jagamisplaani alusel elamu püstitamise eesmärgil jagamise järgselt ei ole lubatud jagamisel moodustatud maatulundusmaa maaüksuste sihtotstarvet hiljem elamumaaks muuta ja sinna elamuid planeerida või projekteerida. Vastav piirang on seatud eesmärgiga tagada hajaasustuse ja looduslike alade säilimine; - hoonestuse rajamisele eelnevalt tuleb ehitamisest huvitatud isikul rajada juurdepääsud avalikult kasutavatele teedele ning valmis ehitada kõik hoonestuse kasutuselevõtuks vajalikud infrastruktuurirajatised (sh vee- ja kanalisatsioonitorustikud, elektrikaablid või -liinid sidekaablid, sooja- ja gaasitorustikud v.a maakütte kollektorid ühe krundi sees). Tiigiserva maaüksuse suurus on 18226 m² ning seega ei ole üld- ja teemaplaneeringuga määratud nõue hoonestatava maaüksuse suuruse osas ja elamute vahekauguse osas täidetav. Eeltoodust tulenevalt tehakse detailplaneeringuga ettepanek muuta kehtivat Harku valla üldplaneeringut hajaasustusalal hoonestatava maaüksuse suuruse vähendamise osas. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Sama lõike punktide 1-3 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine, muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek u 6718 m² suuruse elamumaa krundi, u 8606 m² suuruse ehitusõiguseta maatulundusmaa krundi ning kahe transpordimaa krundi moodustamiseks. Detailplaneeringuga soovitakse kavandatavale elamumaa krundile määrata ehitusõigus ühe üksikelamu ja seda teenindava abihoonete püstitamiseks. Kavandatav maatulundusmaa on elamumaa juurde kuuluv maa, mille sihtotstarvet ei ole hiljem võimalik elamumaaks muuta ja sinna elamuid planeerida või projekteerida. Detailplaneeringuga kavandatakse kaks avaliku kasutusega transpordimaa sihtotstarbega krunti. Transpordimaa sihtotstarbega krundid võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Üldplaneeringu muudatuse ja erandi tegemine on põhjendatud avalikkuse huve silmas pidades, kavandades detailplaneeringuga kaks avaliku kasutusega transpordimaa sihtotstarbega krunti, mis võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Üks transpordimaa krunt moodustatakse kohaliku tee, Vääna rabatee, tarbeks ja teine perspektiivse kergliiklustee tarbeks Kiia-Vääna-Viti maantee äärde. E. Detailplaneeringu menetluse käik kuni vastuvõtmiseni Harku Vallavolikogu algatas Vahi külas Vabriku II maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamise 30. jaanuar 2014 otsusega nr 5. Harku Vallavolikogu 30. jaanuar 2014 otsusega nr 6 jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine. Harku Vallavalitsuse 25. veebruar 2014 korraldusega nr 160 kinnitati Vahi külas Vabriku II maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteülesanne. Detailplaneeringu lähteülesanne kehtis 2 aastat. Harku Vallavalitsuse 13.10.2014 korraldusega nr 944 muudeti 30.01.2014 otsusega nr 5 algatatud Vahi külas vabriku II maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu nimetust, määrates uueks nimetuseks Vahi külas Tiigiserva maaüksuse ning lähiala detailplaneering. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamine toimus Harku Vallamajas 08. septembril 2016. Harku Vallavalitsuse 03. juuli 2017 korraldusega nr 329 kinnitati Vahi külas Tiigiserva maaüksuse ning lähiala detailplaneeringu lähteülesanne. Detailplaneeringu lähteülesanne kehtis 3 aastat ehk planeeringu lähteülesanne kaotas kehtivuse 2020 aasta juulis. Harku Vallavalitsus esitas vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse1 § 1 lg 1 ja planeerimisseaduse2 § 17 lg 3 alusel 21. septembril 2017 kirjaga nr 13-4/16/1559 detailplaneeringu maavanemale täiendavate kooskõlastuste vajaduse määramiseks. Harju maavanem oma 18.10.2017 kirjaga nr 6-7/2606 määras kooskõlastuse Keskkonnaametiga. Detailplaneering võeti vastu 28. detsember 2017 Harku Vallavolikogu otsusega nr 105. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 27. jaanuarist 2018 kuni 26. veebruarini 2018. Detailplaneeringu lahenduse kohta avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi ega ettepanekuid ei esitatud. Harku Vallavalitsus esitas vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse3 § 1 lg 1 ning planeerimisseaduse4 § 23 alusel Rahandusministeeriumile 05.03.2018 kirjaga nr 12- 1/159-1 detailplaneeringu järelevalve teostamiseks ja heakskiidu saamiseks. Riigihalduse minister andis 20.03.2018 kirjaga nr 14-11/1888-2 detailplaneeringule heakskiidu ning tagastas planeeringu kohalikule omavalitsusele kehtestamise üle otsustamiseks. Detailplaneeringu menetlus seiskus enne detailplaneeringu kehtestamist, kuna naabermaaüksuse omanik teavitas, et ta ei nõustu veevarustuse lahendusega temale kuuluvast puurkaevust. Järgnevalt otsiti võimalusi kavandada planeeringuala veevarustus olemasolevate puurkaevude baasil. Kuivõrd naabermaaüksuste omanikega kokkulepet ei saavutatud, on planeeringulahenduse veevarustus lahendatud planeeringualale rajatava uue puurkaevu baasil. Harku Vallavolikogule vastuvõtmiseks esitatud detailplaneering koostati vastavalt detailplaneeringu koostamise juhistele, mis on leitav Harku valla veebilehelt aadressil http://www.harku.ee/documents/2846103/14283771/Juhend+detailplaneeringu+koostamiseks.pd f.. Seega ei pidanud Harku Vallavalitsus planeeringu vastuvõtmisele eelnevalt uue lähteülesande kinnitamist vajalikuks ning esitas detailplaneeringu Harku Vallavolikogule vastuvõtmiseks. Harku Vallavolikogu võttis detailplaneeringu vastu 27. jaanuar 2022 otsusega nr 18. F. Detailplaneeringu avalik väljapanek, avalikustamise käigus esitatud ettepanekud ja vastuväited Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 25.02.2022-26.03.2022 Harku vallamajas (Kallaste tn 12, Tabasalu alevikus) ja Vääna seltsimajas (Külakoja tee 2, Vääna külas). Täiendavalt sai planeeringuga tutvuda valla kodulehel www.harku.ee ja detailplaneeringute veebirakenduses kaart.harku.ee ja otselingil kaart.harku.ee/DP/140130_5/avalik. 1 jõust. 1. juuli 2015 2 Kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsioon 3 jõust. 1. juuli 2015 4 Kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsioon Detailplaneeringu lahenduse kohta avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi ega ettepanekuid ei esitatud. G. Detailplaneeringu järelevalve Harku Vallavalitsus esitas 31. märts 2022 kaaskirjaga nr 12-1/159-15 ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse5 § 1 lg 1 ning planeerimisseaduse6 § 23 alusel järelevalve teostamiseks ja heakskiidu saamiseks valdkonna eest vastutavale ministrile. Lähtudes EhSRS § 111 lõike 3 ja PlanS7 § 23 lõike 6 alusel andis riigihalduse minister 16. mai 2022 kirjaga nr 15-3/2994-2, heakskiidu Vahi külas Tiigiserva maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule ning tagastas planeeringu kohalikule omavalitsusele kehtestamise üle otsustamiseks. H. Kokkuvõte PlanS § 12 lg 2 kohaselt peab asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid. Vahi külas Tiigiserva maaüksusele ühe elamukoha kavandamine arvestab eelnimetatud elukeskkonna parendamise põhimõtetega. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei avalda olulist ruumilist mõju piirkonnale ning ei sea takistusi üldplaneeringu edasisel elluviimisel. Detailplaneeringuga kavandatud tegevusega ei kaasne keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke ja mürataseme suurenemist. Planeerimisseaduse § 8 kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Detailplaneeringu lahendus arvestab eelnimetatud elukeskkonna parendamise põhimõtetega. Harku Vallavolikogu leiab, et detailplaneering vastab õigusaktidele ja on koostatud võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid silmas pidades, tagades säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu. Harku Vallavolikogu on seisukohal, et detailplaneeringu kehtestamisega ei rikuta avalikkuse või kellegi kolmanda osapoole huve ega riivata neid määral, et need kaaluksid üles detailplaneeringust huvitatud isiku õiguse enda kinnisasja vabaks kasutamiseks. Detailplaneeringu kehtestamisele eelnevalt on planeeringust huvitatud isik, kes on ühtlasi ka Tiigiserva maaüksuse omanik, sõlminud Harku Vallavalitsusega 21.06.2022 notariaalse lepingu, milles on fikseeritud osapoolte kohustused ning nende täitmise garantiid. Kõike eelpool toodut arvestades ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 2, planeerimisseaduse § 3 lõike 5, § 124 lõike 10, § 139 lõike 1, § 142 lõike 1 ning Harku Vallavolikogu 25.05.2017 määruse nr 21 „Harku valla ehitusmäärus” § 5 lõike 1 punkti 2 alusel Harku Vallavolikogu otsustab: 1. Kehtestada Vahi külas Tiigiserva (katastritunnus 19801:011:0266) maaüksuse ning lähiala detailplaneering vastavalt K-Projekt AS (rg-kood 12203754) tööle nr 12132. 5 jõust. 1. juuli 2015 6 Kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsioon 7 Kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsioon 2. Otsuse punktis 1 nimetatud detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud kohustuslikud tegevused on järgmised: 1) katastriüksuste moodustamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele; 2) planeeringujärgsete servituutide osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja servituudi kandmine kinnistusraamatusse; 3) transpordimaa sihtotstarbega kruntide pos nr 3 suurusega 2587 m² ja pos nr 4 suurusega 315 m2 tasuta võõrandamine vallale; 4) detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel. Tehnovõrgud ja –rajatised ehitatakse olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi kavandatud liitumispunktideni; 5) tasuma vallale sotsiaalse infrastruktuuri tasu summas kaheksa tuhat kuussada kakskümmend kaheksa (8628) eurot; 6) alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud krundi ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete ehitusõiguse realiseerimist sellel maaüksusel8; 7) kohustus liituda ÜVK kohase ühisvee ja -kanalisatsiooniga selle valmimisel kahe aasta jooksul trassi valdaja poolt seatavatel tingimustel, sh tasuma liitumistasu liitumise hetkel kehtiva hinnakirja alusel. 3. Planeeringu koostamise korraldajal on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada või keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole täitnud 21.06.2022 sõlmitud notariaalses lepingus võetud kohustusi. 4. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest arvates, esitades vaide Harku Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 5. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kotkas vallavolikogu esimees 8 Kinnistu omanikul on kohustus mitte alustada või lubada kinnistul hoonete ehitustegevust seni, kuni kinnistuni on rajatud kinnistu suhtes kehtivale Detailplaneeringule vastavad tehnovõrgud ja -rajatised ning neile on väljastatud kasutusload. Saatja: <[email protected]> Saadetud: 30.08.2022 11:41 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: 12-1/159-17 2022.08.30_Vahi külas Tiigiserva maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu kehtestamise otsuse edastamine asutused, huvitatud isik, planeerija Tere!Edastan detailplaneeringu kehtestamise otsuse, manuses.LugupidamisegaLaine Vainplaneeringute spetsialist ________________________________________Harku VallavalitsusKallaste tn 12, TabasaluHarku valdTelefon: 600 3858www.harku.ee
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel