Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 30.08.2022 10:17
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: 8-3/314-2 Jundo maaüksuse detailplaneering arvamuse avaldamiseks
(Rahandusministeerium)
Tere
Edastan kirja.
Heade soovidegaTriin Hanikatsekretär
HIIUMAA VALD
KÕRGESSAARE OSAVALLA VALITSUS
Rahandusministeerium
[email protected] Meie: 30.08.2022 nr 8-3/314-2
Jundo maaüksuse detailplaneering
arvamuse avaldamiseks
Tulenevalt planeerimisseaduse § 133 lõikest 1 teavitame Teid võimalusest avaldada arvamust Kalana küla
Jundo maaüksuse detailplaneeringu kohta.
Hiiumaa Vallavolikogu 17.02.2022 a otsusega nr 37 algatati detailplaneeringu koostamine Kalana küla
Jundo (katastritunnusega 39201:001:0312) 7629 m2 suurusel maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksusel
ja jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Planeeringu eesmärgiks on üldplaneeringu muutmine ranna ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemisel,
krundile ehitusõiguse ja hoonestusala määramine koos olulisemate arhitektuurinõuete, vajalike tehnovõr-
kude planeerimisega, liikluskorralduse lahendamisega ning vajalike servituutide ja kitsenduste ulatuse
seadmisega. Planeeringuga on lubatud kavandada elamu koos abihoonetega maksimaalselt kuni 200 m²
ehitisealuse pindalaga vastavalt põhiplaanile. Planeeritud üksikelamu maksimaalne lubatud kõrgus on kuni
8,0 m.
PlanS § 133 lõike 2 kohaselt kui arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates
arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist loetakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta
arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Niels-Peter Rattiste
Osavallavanem
Lisa: Jundo maaüksuse detailplaneering
Maiken Lukas
[email protected]
__________________________________________________________________________________________
Kõpu tee 8 telefon +372 463 6071 registrikood 77000588
Kõrgessaare alevik e-post
[email protected] Swedbank EE692200221068460924
92201 Hiiumaa vald SEB EE651010220267833220
PROJEKTI KOOSKÕLASTUS
Kooskõlastuse nr 1023905472
Kooskõlastuse kuupäev 02.05.2022
KOOSKÕLASTUSE TELLIJA
Registrikood 11307776
Ettevõtte nimi EHITUSPROJEKT OÜ
Kontakisik VILJA ALUMETS
Objekti aadress Jundo, Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu mk (DP)
Töö number 261-2021
Töö sisu Maa-ala plaan tehnovõrkudega
Etapp Detailplaneering
KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL
* Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
* Tingimused lisatud projektile. Allkirjastatud digitaalselt.
KOOSKÕLASTUSE VÄLJASTAS
Enn Truuts
Elektrilevi OÜ volitatud esindaja
ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857
Veskiposti 2, 10138 Tallinn
[email protected]
Eraklientide teenindus: 777 1545
[email protected]
Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee
Rikketelefon 1343
Niels-Peter Rattiste Teie 19.05.2022 nr 8-3/185-3
Hiiumaa Vallavalitsus Kõrgessaare osavald
[email protected] Meie 08.06.2022 nr 6-2/22/4211-3
Kalana küla Jundo maaüksuse
detailplaneeringu eskiislahendusest
Austatud Niels-Peter Rattiste
Teavitasite Keskkonnaametit Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneeringu eskiisi avalikust
väljapanekust.
Planeeringuala hõlmab Hiiumaa vallas Kalana külas asuvat Jundo kinnistut1. Detailplaneeringu
koostamise eesmärgiks on Jundo kinnistul ehitusõiguse määramine üksikelamu ja kuni kahe
abihoone püstitamiseks (hoonete ehitisealune pinda la kokku kuni 200 m²), teede ning
liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja rajatiste paigutuse määramine,
servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine
hoonetele, ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine.
Keskkonnaamet on tutvunud avalikustatud planeeringulahendusega2 ja esitab järgnevalt
omapoolsed märkused sellele.
1. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 1.1.2 on öeldud: „Uue detailplaneeringuga on
vajalik taotleda ranna ehituskeeluvööndi vähendamist 110 m kaugusele kehtivast
Läänemere ranna veepiirist.“ Samas detailplaneeringu seletuskirja punktis 1.3 on kirjas,
et detailplaneeringuga taotletakse ranna ehituskeeluvööndi vähendamist 130 m-ni
Läänemere veepiirist ning joonisel „Tugiplaan“ on hoonestusala kauguseks
rannajoonest märgitud 138 m. Palume detailplaneeringus tuua üheselt välja, millisele
kaugusele põhikaardile märgitud veepiirist jääb taotletav hoonestusala.
2. Jundo maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohtade kohaselt tuleb hoonestusala
määramisel arvestada keskkonnaalaste kitsendustega ja planeerida hoonestusala
võimalikult suures osas olemasoleva Kalana-Metsavahi tee lähistele. Ka
Keskkonnaamet on oma seisukohas3 juhtinud tähelepanu, et naaberkinnistutel olevad
elamud jäävad enam-vähem ühesugusele kaugusele Kalana-Metsavahi teest.
Keskkonnameti hinnangul ei ole planeeringu eskiislahenduse koostamisel sellega
arvestatud ning hoonestusala ei ole kavandatud Kalana-Metsavahi tee äärde ja sellest
samale kaugusele naaberkinnistutega. Naaberkinnistute õuemaad ulatuvad teest kuni 65
1
Katastritunnus 39201:001:0312, pindala 7629 m², sihtotstarve 100% maatulundusmaa
2
Ehitusprojekt OÜ töö nr 261-2021D „Jundo maaüksuse detailplaneering“, kuupäev 09.04.2022
3
Keskkonnaameti 13.12.2021 kiri nr 6 2/21/23782 2
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
m kauguseni, Jundo kinnistul on hoonestusala kavandatud kuni 90 m kauguseni.
Hoonestusala planeerimisel tee äärde on võimalik vähendada kavandatava tegevuse
mõju ranna kaitse eesmärkidele, kuna väheneb hoonestusala ning juurdepääsutee
rajamisel kahjustatavate looduskoosluste pindala.
3. Detailplaneeringu eskiislahenduse joonisele ei ole kantud taotletava ranna
ehituskeeluvööndi piiri. Palume see joonisele kanda. Samas juhime tähelepanu, et
üldjuhul ei vähendata ranna ehituskeeluvööndit mingite kindlate meetriteni veepiirist,
vaid konkreetse detailplaneeringuga kavandatava hoonestusala ja juurdepääsutee
ulatuses. See tähendab, et väljaspool hoonestusala ja juurdepääsuteed, sh nendest
maismaa poole jääval alal jääb kehtima ranna ehituskeeluvöönd.
4. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 1.6 on öeldud, et nii hoonestusalale kui ka
väljapoole hoonestusala, võib ehitada erinevaid rajatisi, mis ei ole hooned. Palume
detailplaneeringu seletuskirjas üheselt välja tuua, et ehituskeeluvööndisse jääval alal, st
väljaspool hoonestusala on keelatud nii uute hoonete kui ka rajatiste ehitamine, sh
ajutiste ehitiste, ehitusteatist või ehitusluba mittenõudvate ehitiste ehitamine. Erandid
kehtivad ainult piirdeaedadele, maakaabelliinile ja kehtestatud detailplaneeringuga
kavandatud tehnovõrgule ja –rajatisele4.
5. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 1.3 on öeldud, et kavandatav tegevus ei ohusta
looduskoosluste säilimist, kuna detailplaneeringu alal puuduvad kaitsealused
taimeliigid. Juhime tähelepanu, et ranna- ja kaldakaitsevööndid on kehtestatud mitte
ainult kaitsealuste, vaid kõikide seal elavate liikide ja looduslike elupaikade kaitseks.
Sellest tulenevalt rakendatakse looduskaitseseaduses sätestatud ranna ja kalda kaitse
kitsendusi mitte pelgalt kaitstavatel aladel (st kaitsealal, hoiuala, püsielupaigas), vaid ka
muudel randadel ja kallastel.
6. Palume detailplaneeringus välja tuua kavandatava hoonestusala pindala ning samuti
selle maa-ala pindala, mille ulatuses ranna ehituskeeluvööndi vähendamist taotletakse.
7. Planeeringu seletuskirja p 1.3 on öeldud: „Hoonestuse püstitamise järgselt uusi
kõlvikuid ei teki, tekib õuemaa. Kuna planeeritav maa-ala on suur, siis ei ole krundi
kõlvikute piiride ja pindalade muutumine mõne protsendi ulatuses vastuolus
ehituskeeluvööndi vähendamise põhimõtetega.“ Märgime, et Jundo kinnistul on
kõlvikutest määratud looduslik rohumaa, metsamaa ja muu maa. Kui planeeringu
elluviimisel moodustub õuemaa, siis on tegemist uue kõlviku tekkimisega rannale.
Joonisele „Tugiplaan“ märgitud hoonestusala suurus on Keskkonnaameti hinnangul ca
3000 m2, mis moodustab 39% kinnistu pindalast. seega on vale väita, et kõlvikupiiride
muutumine toimub mõne protsendi ulatuses. Tegelik kõlvikute ulatuse muutumine ei
ole küll hetkel teada, kuid detailplaneering annaks võimaluse kõlvikute muutuseks väga
suures ulatuses kinnistu pindalast.
8. Planeeringu seletuskirja punktis 1.9.2 on öeldud: „Olemasolevate ja planeeritud
hoonete kanaliseerimine on lahendatud heitvete juhtimisega läbi olemasoleva
omapuhasti (anaeroobne septik) imbsüsteemi (immutustunnel), kus puhastamine toimub
killustikukihis ja seda ümbritsevas mullakihis. Vajadusel rajatakse peale omapuhastit
pumpla, mis võimaldab imbpeenra pinda tõsta. Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine
ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m
sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel
puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust.
Alternatiivse lahendusena on lubatud krundi hoonestuse kanalisatsioonivarustus
4
Looduskaitseseadus § 38 lg 4 p 6 ja 8, lg 5 p 8
2 (3)
lahendada reo- ja heitvete kogumisega lekkekindlasse kogumismahutisse.“ Juhime
tähelepanu, et Jundo kinnistul ei ole ei olemasolevaid hooneid ega olemasolevat
omapuhastit. Veeseaduse § 127 lõikes 1 toodud piirangutest, mis on nimetatud ka
viidatud punktis, ja Jundo kinnistu suurusest tulenevalt ei ole Jundo kinnistul
kanalisatsioonisüsteemina võimalik kasutada muid lahendusi kui kinnine
kogumismahuti. Seega ei saa seda nimetada alternatiivseks lahenduseks, vaid ainsaks
lahendiseks. Juhul, kui Valve kinnistu5 puurkaevust6 on veevõtt alla 10 m3 ööpäevas,
saab kinnistu omanik esitada taotluse Keskkonnaagentuurile sanitaarkaitseala
hooldusalaks muutmiseks ning sellisel juhul on Jundo kinnistule võimalik kavandada
ka imbväljakut sisaldavat kanalisatsioonisüsteemi. Jundo kinnistu asub nõrgalt kaitstud
põhjaveega alal, kus immutamine on lubatud üksnes pärast heitvee bioloogilist
puhastamist.
9. Valve kinnistu omanikul tuleks kontrollida, kas Eesti looduse infosüsteemi kantud
puurkaevu asukoht vastab tegelikkusele (olemasolevate ortofotode põhjal võib kaevu
asukoht olla ebatäpne) ja vajadusel paluda Keskkonnaagentuuril teha vastavad
parandused. Valve kinnistu puurkaevu asukoha täpsustumisel võib muutuda ka kaevust
tulenevate kitsenduste ulatus Jundo kinnistul.
10. Planeeringu joonisel „Tugiplaan“ on kavandatava puurkaevu asukoht märgitud
hoonestusalast ca 20 m lõuna poole, metsa sisse. Keskkonnaameti hinnangul ei ole
põhjendatud puurkaevu rajamine kavandatud asukohta, kuna Jundo kinnistul on selleks
ruumi ka hoonete juures (hoonestusalal) ning kaevu ja torustike ehitamisel väljapoole
hoonestusala kahjustatakse täiendavalt rannal olevaid looduskooslusi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Hänni
juhtivspetsialist
looduskasutuse osakond
Meeli Kesküla 5345 4246
[email protected]
5
Katastritunnus 39201:001:0313
6
Kood PRK0013779
3 (3)
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 05.01.2021
Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 04.01.2096
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12
Teabevaldaja: Keskkonnaamet
Jesper Parve Teie 28.12.2020
[email protected]
Meie 05.01.2021 nr 7-13/20/21419-2
Vastus infopäringule ehituskeeluvööndi kohta
Jundo kinnistul
Austatud Jesper Parve
Palute Keskkonnaametilt infot Hiiumaa vallas Kalana külas paikneva Jundo kinnistu
(katastritunnusega 39201:001:0312) ehituskeeluvööndi ulatuse kohta ning ehituskeeluvööndi
vähendamise ja kinnistule ehitamise võimalikkusest.
Jundo kinnistu (sihtotstarve 100% maatulundusmaa; pindala 7629 m²) alal kehtib Luguse
kinnistu detailplaneering, millega ehituskeeluvööndit ei vähendatud. Ehitusõigus anti Vaino ja
Virve kinnistule. Jundo, Valve ja Heli kinnistud on selle planeeringu järgi looduslikud
haljasmaad. Valve ja Heli kinnistutele on uued planeeringud tehtud ja ehituskeeluvöönd
vähendatud, Jundo kinnistul uut planeeringut tehtud ei ole.
Jundo kinnistule jäävad suures osas III kaitsekategooria taimeliikide tumepunane neiuvaip
(Epipactis atrorubens) ja harilik aas-karukell (Pulsatilla pratensis) keskkonnaregistrisse kantud
kasvualad.
Jundo kinnistu (sihtotstarve 100% maatulundusmaa; pindala 7629 m²) paikneb peaaegu täies
ulatuses ranna ehituskeeluvööndis1 ja piiranguvööndis2. Looduskaitseseaduse kohaselt
koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd ja
veekaitsevöönd üleujutatavast alast ja seaduses sätestatud vööndi laiusest3. Korduva
üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga4. Kõrgessaare valla
üldplaneeringu teemaplaneeringuga "Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine"
(kehtestatud 12.11.2010 Kõrgessaare Vallavolikogu määrusega nr 19) on korduva üleujutusega
ala piiriks määratud tavaline veepiir. Seega on Jundo kinnistul ranna ehituskeeluvööndi laius
200 m veepiirist. Looduskaitseseaduse kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste
ehitamine keelatud5.
Ehituskeeluvööndi vähendamine
1
Looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 38 lg 1 p 1
2
LKS § 37 lg 1 punkti 1
3
LKS § 35 lg 4
4
LKS § 35 lg 3¹
5
LKS § 38 lg 3
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Looduskaitseseaduse alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või
vähendada6. Ehituskeeluvööndi vähendamine on erandi tegemine üldkehtivale normile ning see
võib toimuda vaid erandkorras ja Keskkonnaameti nõusolekul.
Ehituskeeluvööndi vähendamisel lähtutakse looduskaitseseaduse LKS § 40 lõikes 1 sätestatud
tingimustest: arvestatakse ranna ja kalda kaitse eesmärke ning lähtutakse taimestikust,
reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning
väljakujunenud asustusest. Vastavalt LKS § 34 on ranna või kalda kaitse eesmärk rannal või
kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine,
ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu
tagamine.
Siinkohal võime välja tuua mõned neist aspektidest, mille puhul ei ole ehituskeeluvööndi
vähendamine põhjendatud või mis vähendavad selle tõenäosust:
ehitamisega kaasneb suuremahuline metsamaa raadamise vajadus;
ehitamisega kaasneb reljeefi ja kaldajoone oluline muutmine või maapinna ulatuslik
täitmine (nt ehitamisel üleujutatavale alale);
ehitatakse erosiooniohtlikule pinnasele;
ehitatakse I ja II kaitsekategooria liikide elupaika ning III kaitsekategooria liigi
esinduslikku elupaika või Natura 2000 elupaigatüüpide esinemisaladele;
ehitamisega muudetakse piirkonnas väljakujunenud asustusmustrit;
ehitustegevus takistab kallasrajal liikumist või kallasrajale pääsu;
ehitamise tulemusel halveneb veekogu seisund.
Keskkonnaamet saab otsustada ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku andmise või
nõusoleku andmisest keeldumise üle pärast põhjendatud taotluse ja vastu võetud
detailplaneeringu esitamist kohaliku omavalitsuse poolt. Ehituskeeluvööndi vähendamise
nõusoleku andmise otsus on igakordne kaalutlusotsus, mistõttu iga taotluse lahendamisel tuleb
lähtuda eelkõige konkreetse juhtumiga seotud kõigist asjaoludest.
Võttes arvesse seda, et soovite ehitada kõrval olevate kinnistute hoonestusega samale joonele
lähtudes merepiirist, puuduvad Jundo kinnistul esialgsel hinnangul aspektid, mille puhul ei ole
ehituskeeluvööndi vähendamine põhjendatud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Hänni
juhtivspetsialist
Looduskasutuse osakond
Maiken Lukas 524 8907
[email protected]
6
LKS § 40
2 (2)
TEHNILISED TINGIMUSED 395398
TAOTLUSE ESITAJA
Nimi / ärinimi Isiku- või registrikood
E-Service Projekt OÜ 11307776
Kontaktaadress Tänav / maja / korter Sihtnumber Maakond
Tallinn, Mustamäe tee, 5 10616 Harju maakond
Telefon e-post
551 8761
[email protected]
Kontaktisik Nimi
Vilja Alumets
Telefon e-post
5343 6670
[email protected]
VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT
Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress
Jundo Kalana küla Hiiumaa vald Hiiu maakond
Tarbimiskoht Katastriüksuse number
39201:001:0312
Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool
Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider
TOOTEVALIK
Tehnilised tingimused detailplaneeringuks
SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED
Faaside arv Amprite arv
3 25 A
ELEKTRILEVI TEGEVUSED
Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab
Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.
1/2
TEHNILISED TINGIMUSED 395398
KLIENDI TEGEVUSED
1. Jundo kinnistu võrguühendus lahendada olemasoleva 0,4kV maakaabelliini baasil. Olemasoleva
liitumiskilbi 56409LK (liitumiskilp asub Heli ja Valve kinnistu piiril) kõrvale projekteeritakse ja ehitatakse
jaotuskilp. Uuest jaotuskilbist näha ette uuele objektile välja eraldi fiidri 0,4 kV maakaabelliin. Objekti
elektrivarustuseks planeerida kinnistu piirile 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp planeerida tarbija krundi piirile,
soovitavalt teealasse. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav.
2. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga.
3. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi
mitte moodustada.
4. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor.
5. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi
kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Enefit Connect OÜ
elektrivõrgu inseneri poole (Kalev Seilmaa, 53340756,
[email protected]).
7. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi
iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel:
https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine
8. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise
projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad.
Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada
Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
9. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida
liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu
sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.
TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA
Nimi: Kalev Seilmaa Koostatud: 17.12.2021
Elektrilevi OÜ volitatud esindaja Kehtib kuni: 17.12.2023
5334 0756 |
[email protected]
2/2
TÖÖ NR: 261-2021D
ASUKOHT: HIIU MAAKOND, HIIUMAA VALD, KALANA KÜLA,
JUNDO MAAÜKSUSE
DETAILPLANEERING
HUVITATUD ISIK: JESPER PARVE
PROJEKTEERIJA: EHITUSPROJEKT OÜ
JUHATAJA: Heidi C. Õunap
ARHITEKT: Vilja Alumets
VAST.SPETS: Kaia Reinsalu
2022
TALLINN
Ehitusprojekt OÜ telefon 5518761 Reg. nr. 11307776
Pärnu mnt 388 /Salve 2a Swedbank SEB Pank
11612 Tallinn EE162200221033405011 EE601010220062038013
[email protected] www.esprojekt.ee EE101122751
Hiiumaa Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneering
töö nr. 261-2021D
KÖITE KOOSSEIS
1. SELETUSKIRI
1.1 Seletuskirja üldosa
1.2 Lähtesituatsioon
1.3 Üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndi muutmine
1.4 Planeeringu üldlahendus ja avalik ruum
1.5 Planeeringu järgsete kruntide sihtotstarbed
1.6 Olulisemad arhitektuurinõuded
1.7 Planeeringuala tehnilised näitajad
1.8 Puittaimede haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
1.9 Tehnovõrkude lahendus
1.10 Tehnovõrkude koridorid
1.11 Tulekaitse abinõud
1.12 Keskkonnakaitsenõuded
1.13 Piirkonna liikluskorraldus ja teede hooldus
1.14 Piirkonna turvalisus
1.15 Planeeringu realiseerimine
2. JOONISED
2.1 Asukoha skeem M 1 : 5000
2.2 Tugiplaan M 1 : 500
2.3 Põhiplaan M 1 : 500
2.4 Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaan M 1 : 10 000
3. LISAD
3.1 Hiiumaa Vallavolikogu otsus 17. 02. 2022. a. nr. 37 „Jundo maaüksuse
detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine Kõrgessaare osavallas.“
Lisa 1 „Lähteseisukohad Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks.“
Lisa 2 „Eelhinnang Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kalana külas asuva Jundo maaüksuse
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“
3.2 Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Jundo maaüksuse detailplaneeringu
koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“
juurde.
3.3 „Kehtiva Luguse kinnistu detailplaneeringu põhijoonise väljavõte.“
3.4 Keskkonnaameti kiri 05.01.2021 nr 7-13/20/21419-2 „Vastus infopäringule
ehituskeeluvööndi kohta Jundo kinnistul.“
1
Hiiumaa Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneering
töö nr. 261-2021D
1. SELETUSKIRI
1.1 SELETUSKIRJA ÜLDOSA
1.1.1 Detailplaneeringu planeeringuala asukoht ja suurus
Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Kalana külas asuvat Jundo maaüksust,
katastritunnusega 39201:001:0312, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 7629 m²
ja registriosa nr. 454933.
1.1.2 Detailplaneeringu eesmärgid
Planeeringu eesmärgiks on üldplaneeringu muutmine ranna ehituskeeluvööndi
vähendamise taotlemisel, krundile ehitusõiguse ja hoonestusala määramine koos
olulisemate arhitektuurinõuete, vajalike tehnovõrkude planeerimisega, liikluskorralduse
lahendamisega ning vajalike servituutide ja kitsenduste ulatuse seadmisega.
Kehtiva detailplaneeringu alal kehtib Luguse kinnistu detailplaneering, millega
ehituskeeluvööndit ei vähendatud. Ehitusõigus anti Vaino ja Virve kinnistule. Jundo, Valve
ja Heli kinnistud on selle planeeringu järgi looduslikud haljasmaad. Valve ja Heli
kinnistutele on uued planeeringud tehtud ja ehituskeeluvöönd vähendatud, Jundo
kinnistul uut planeeringut tehtud ei ole. Uue detailplaneeringuga on vajalik taotleda ranna
ehituskeeluvööndi vähendamist 160 m kaugusele kehtivast Läänemere ranna veepiirist.
1.2 LÄHTESITUATSIOON
1.2.1 Lähtematerjali loetelu:
1. Planeerimisseadus (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 13. Jaanuar 2022. a.).
2. Ehitusseadustik (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 01. aprill 2022. a.).
3. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 01.
jaanuar 2021. a.).
4. Looduskaitseseadus (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 01. juuli 2021. a.).
5. Tuleohutuse seadus (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 01.04.2021. a.).
5. Veeseadus (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 01. oktoober 2021. a.).
7. Hiiu maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse ministri käskkiri 20. märts 2018. a. nr. 1.1-
4/65).
8. Kõrgessaare valla üldplaneering (kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 17. jaanuar
2003. a. määrusega nr. 5).
9. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja
ehitustingimuste määramine“ (kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 12. november 2010.
a. määrusega nr. 9).
10. Hiiumaa Vallavolikogu otsus 17. 02. 2022. a. nr. 37 „Jundo maaüksuse
detailplaneeringu koostamise algatamine“
11. Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Jundo maaüksuse detailplaneeringu
koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“
juurde.
12. Lisa 1 „Lähteseisukohad Kalana külas asuva Jundo maaüksuse detailplaneeringu
koostamiseks.“
13. „Eelhinnang Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kalana külas asuva Jundo maaüksuse
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“
14. Keskkonnaameti kiri 05.01.2021 nr 7-13/20/21419-2 „Vastus infopäringule
ehituskeeluvööndi kohta Jundo kinnistula.“
15. Geodeesia24 OÜ poolt 26. 10.03.2022. a. koostatud "Jundo" maa-ala plaan
tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. 6055-22.
16. Teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid.
1.2.2 Olemasoleva ruumi kirjeldus
Jundo maaüksus asub Kalana külas. Planeeringualale on juurdepääs rajatava mahasõiduga
Kalana- Metsavahi teelt.
Maaüksus piirneb läänest Valve maaüksusega (tunnus 39201:001:0313, sihtotstarve
maatulundusmaa 100%, pindala 7609 m²), põhjast Jaanimetsa maaüksusega (tunnus
20501:001:0175, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala 15152 m²), idast
Vaino maaüksusega (tunnus 39201:001:0314, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala
2
Hiiumaa Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneering
töö nr. 261-2021D
7616 m²) ja lõunast Putkaste metskond 63 maaüksusega (tunnus 39201:001:0337,
sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 51.66 ha.). Otsest piiri Läänemerega Jundo
maaüksusel ei ole.
Maa-ameti andmetel on Jundo maaüksuse kõlvikuline koosseis detailplaneeringu
algatamisel: looduslik rohumaa 347 m², metsamaa 7135 m² ja muu maa 147 m².
Planeeringuala on hoonestamata.
Maa-ameti kitsenduste kaardi järgi asub Jundo maaüksus valdavalt ranna- ja kalda
ehituskeeluvööndis ning piiranguvööndis ja osaliselt Valve maaüksuse puurkaevu (tunnus
PRK0023525) veehaarde sanitaarkaitseala.
Maaüksusel leiduvad III kategooria kaitsealused liigid aas- karukell (Pulsatilla pratensis) ja
tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens).
Planeeringualal ei asu kaitse- ega hoiualal, samuti ei kuulu Natura 2000 võrgustiku
aladele.
Jundo maaüksus asub Kõrgessaare valla üldplaneeringu ja selle Kõrgessaare valla
üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“
alal. Vastavalt üldplaneeringule asub planeeritav maaüksus määramata juhtotstarbega
alal, kus on lubatud metsa- või põllumajandusmaa sihtotstarbega maaüksused või
elamumaa hajaasustus viisil.
Detailplaneeringuga ei kavandata planeerimisseaduse § 124 lg 5 ja 6 nimetatud
tegevusi, seega puudub vajadus keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks.
Planeeringualal täpsustatakse olemasoleva hoonestusega krundi ehitusõigust.
Hiiumaa Vallavolikogu otsus 17. juuni 2021. a. nr. 261 Lisa 2 „Eelhinnang Hiiu
maakonnas Hiiumaa vallas Kalana külas asuva Jundo kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta“ võimaldab järeldada, et
keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole
vajalik. Kui detailplaneering koostatakse arvestades keskkonna- ja õigusaktide nõudeid, ei
kaasne detailplaneeringu ellurakendamisega tõenäoliselt olulist negatiivset keskkonnamõju.
1.2.3 Kehtivad piirangud ja kitsendused planeeringualal
1.2.3.1 Kehtivad piirangud:
- Ranna piiranguvöönd (laius Läänemere rannal 200 m Eesti põhikaardile kantud veekogu
veepiirist);
- Ranna ehituskeeluvöönd (laius Eesti põhikaardile kantud veekogu veepiirist 100 m ja 150
m);
- Ranna veekaitsevöönd (ulatus Eesti põhikaardile kantud veekogu veepiirist Läänemerel
20 m);
- Valve maaüksuse puurkaevu nr. PRK0013779 veehaarde 50 m sanitaarkaitseala;
1.2.3.2 Krundi kasutusõiguse kitsendused:
1. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda
Ehitusseadustikust, projekteerimisnormidest, tuleohutusnõuetest.
1.3 ÜLDPLANEERINGUGA MÄÄRATUD EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMINE
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Kõrgessaare valla
üldplaneeringust (ENTEC AS töö nr. 306) ja Kõrgessaare valla üldplaneeringu
teemaplaneeringust „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ (AS Pöyry Entec
töö nr. 859/08), kus planeeringuala maa-alale juhtfunktsiooni ei ole määratud. Käesoleva
detailplaneeringuga muudetakse maa-ala sihtotstarve 100% elamumaaks.
Planeeringuala jääb osaliselt ranna piirangu ja ehituskeeluvööndisse.
Koostatava detailplaneeringuga muudetakse kehtivat üldplaneeringut, vähendades
ranna ehituskeeluvööndit. Detailplaneeringuga taotletakse ranna ehituskeeluvööndi
vähendamist 160 m-ni Läänemere veepiirist.
Looduskaitseseaduse § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste
ehitamine keelatud.
Looduskaitseseaduse § 38 lg 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene
ning § 38 lg 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene, juhul kui need on kavandatud
kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga.
3
Hiiumaa Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneering
töö nr. 261-2021D
Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada
või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust,
reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning
väljakujunenud asustusest.
Käesoleva detailplaneeringuga on tehtud ettepanek muuta Kõrgessaare valla
üldplaneeringut muutes osaliselt ehituskeeluvööndi piiri planeeritud maaüksusel vastavalt
põhiplaani joonisele.
Ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemisel on võetud arvesse järgmisi asjaolusid
hoone paiknemise kohta ranna ehituskeeluvööndis:
Looduskaitseseaduse § 34. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste
säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava
asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
Ehituskeelvööndi vähendamise taotlemisel on võetud arvesse, et:
- Ehituskeeluvööndi vähendamine ei mõjuta eeldatavalt Läänemerd ega selle kallast, kuna
hoonestusala ja mere vahele jääb ca 120 m laiune ala, mis ei mõjuta ranna kaitseks seatud
eesmärkide täitmist.
- Ranna kaitse eesmärk on looduskoosluste säilitamine.
Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletatav ala ei asu kaitse- ega hoiualal, samuti ei
kuulu Natura 2000 võrgustiku aladele. Kavandatav tegevus ei ohusta looduskoosluste
säilimist, kuna detailplaneeringu alal puuduvad kaitsealused taimeliigid.
- Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine.
Planeeringuala tarbevesi saadakse rajatavast puurkaevust. Planeeritavate hoonete
kanaliseerimine lahendatakse reo- ja heitvete juhtimisega läbi omapuhasti imbsüsteemi, kus
puhastamine toimub killustikukihis ja seda ümbritsevas mullakihis. Inimtegevusest
lähtuv mõju võib ajutiselt avalduda hoonete ehitamine, tehnovõrkude rajamine jne.
ehitustegevusega, siis ei ole inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju märkimisväärne.
- Ranna kaitse eesmärk on ranna eripära arvestava asustuse suunamine.
Koostatud detailplaneering on ranna eripära arvestav. Ranna -ala on ette nähtud
säilima puutumatuna ning eemal ehitustegevusest.
Detailplaneeringu lahendus on lähtunud piirkonna ajalooliste hoonete paiknemisest.
Ajalooline hoonestus jääb ranna ehituskeeluvööndisse, ca 115 m kaugusele mere rannast.
Jundo maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohtade kohaselt tuleb hoonestusala
määramisel arvestada keskkonnaalaste kitsendustega ja planeerida hoonestusala
võimalikult suures osas olemasoleva Kalana-Metsavahi tee lähistele. Naaberkinnistute
õuemaad ulatuvad teest kuni 65 m kauguseni.
- Ranna kaitse eesmärk on kaldal asuval kallasrajal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
Detailplaneeringuga ei nähta ette tegevusi või ehitisi, mis võiksid takistada kallasrajal
vaba liikumist või kallasrajale juurdepääsu ning planeering arvestab vajadusega tagada
vaba liikumine kallasrajal.
Looduskaitseseaduse § 40 lg 1. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb lähtuda
kalda kaitse eesmärkidest ja lähtuda taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade
piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest.
Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt taimestikust
Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda
taimestikust.
Planeeritav maa-ala on sisemaa poolses osas kaetud enamuses kõrghaljastusega.
Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma taimestikule märkimisväärset negatiivset mõju.
Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt reljeefist
Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda
reljeefist.
Planeeringuala on valdavalt tasase reljeefiga. Maapinna kõrgus on vahemikus 4,39 –
9,01 m. Planeeritav maa-ala on suhteliselt lauge tõusuga sisemaa suunas. Hoonestusalast
ca 35 – 40 m mersuunas, hakkab maapind langema.
Planeeritud krundi hoonestusala paigutamisel on arvestatud maapinna reljeefiga, mis jääb
maaüksuse kõrgemasse ossa.
4
Hiiumaa Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneering
töö nr. 261-2021D
Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt reljeefist ei oma negatiivset mõju, sest
planeeritava õuemaa maapind on merest oluliselt kõrgemal ning võimaldab efektiivselt
kasutada rannaäärset maa-ala ilma selle reljeefi muutmata.
Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt olemasolevast teede- ja tehnovõrgust
Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel
lähtuda olemasolevast teede- ja tehnovõrgust. Ehituskeeluvööndi vähendamist
taotletava alale on tagatud juurdepääs piki olemasolevat juurdepääsuteed kuni
hoonestusalani.
Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt väljakujunenud asustusest
Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda
väljakujunenud asustusest.
Planeeringuala paikneb üldplaneeringu järgsel detailplaneeringu kohustusega
hajaasustusalal, kuhu juhtfunktsiooni pole määratud.
Kalana küla on tänaseks suhteliselt tihedalt asustatud küla, lähimad hoonestatud
maaüksused asuvad ca 60 m kaugusel lääne suunal ja ca 80 m kaugusel ida suunal. Suur
osa Kalana küla hoonestatud maaüksustest on koondunud ajalooliselt mõlemale poole
kohalikke maanteede äärde. Lähim hoonestatud maaüksus on Valve maaüksus, mille
hoonestus asub ca 60 m kaugusel planeeritavast hoonestusalast ning nende vahele jääb
looduslik kõrghaljastus. Sealne hoonestus jääb merest ca 120 m kaugusele.
Planeeritud hoonestusala jääb suhteliselt sarnasele kaugusele merest, nagu piirkonna
ajaloolised ja praegused eluhooned.
1.4 PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM
Planeeringu eesmärgiks on määrata Jundo maaüksusele ehitusõigus ja hoonestusala.
Plaanil kujutatud ruumilahendus ja tehnovõrkude lahendus on tinglik ning täpsustatakse
ehitusprojektidega.
Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline
sulatamine loodusesse - suhteliselt madal, kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja
piirkonna hooneid arvestav arhitektuurikäsitlus.
Hoonestuse projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Hoone välisviimistluseks on
eelistatud krohv, kivi, puit (palk ja värvitud laud) ja muud traditsioonilised looduslähedased
materjalid.
Elamumaa hoonete kompleks on lubatud kavandada maksimaalselt kuni 200 m²
ehitisealuse pindalaga vastavalt põhiplaanile. Planeeritud üksikelamu maksimaalne
lubatud kõrgus on kuni 8,0 m.
Kavandatud krunti või selle hoonestusala võib piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirete
rajamisel eelistada traditsioonilisi materjale, kohalikke ehitusviise ja tavasid. Samuti
säilitatakse planeeritaval maa-alal olemasolevad üksikud puud hoonestatud ala ümber.
Sõiduautode parkimine on lubatud oma krundil.
Maaüksusele on planeeritud paigaldada oma prügikonteiner, mis tuleb paigutada
planeeritud juurdepääsutee juurde.
Olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale
jäätmehoolduseeskirjale. Maaüksuse omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas
korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga
sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu.
1.5 PLANEERINGU JÄRGSETE KRUNTIDE SIHTOTSTARBED
Detailplaeeringuga maaüksust ei jagata, maatulundusmaa muudetakse elamumaaks.
1.6 OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED
Detailplaneeringu põhiplaanil on esitatud hoonete võimalikud asukohad planeeritud
hoonestusalas, see tähendab et planeeritud hoonet võib ehitada ainult põhiplaanil
näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele.
Väljaspool hoonestusala on keelatud nii uute hoonete kui ka rajatiste ehitamine, sh ajutiste
ehitiste, ehitusteatist või ehitusluba mittenõudvate ehitiste ehitamine. Erandid kehtivad ainult
piirdeaedadele, maakaabelliinile ja kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule
ja –rajatisele.
5
Hiiumaa Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneering
töö nr. 261-2021D
Hoonete täpne kuju ja suurus määratakse arhitektuurse ehitusprojektidega.
Põhiplaanil toodud uute hoonete paigutus on illustreeriva eesmärgiga ning ei märgi hoonete
lõplikku asukohta. Täna ei ole teada täpsemalt uue hoonestuse arhitektuurne lahendus,
sellepärast on määratud hoonestuse projekteerimiseks suurem hoonestusala, et tagada
vabam arhitektuurne loomingulisus ning uute hoonete paigutamise võimalus
olemasolevate ja säilitavate puude vahele. Arhitektuurne lahendus peab arvestama
hoonestusalal olemasolevate puudega.
Detailplaneeringuga määratud hoonete lubatud suurim suletud brutopind on kõikide
hoonete kõigi lubatud korruste suletud brutopindade summa. Samuti on määratud
kõikide hoonete 1. korruse lubatud suurim suletud brutopindade summa.
1.6.1 Planeeritud Jundo maaüksuse ehitusõigused:
Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 3 (1 üksikelamu ja 2 kõrvalhoonet)
Lubatud suurim ehitisealune pind - 200 m²
Lubatud suurim suletud brutopind - 300 m²
sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 200 m²
Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m
Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / 2
Katused: kalded - 35° - 45° põhihoone põhimahul (kõrvalpinnal lubada lamekatus näiteks
katuseterrassi rajamiseks) 20⁰- 45⁰kõrvalhoonel
materjalid - katusekivi, rullmaterjal, värviline eterniit, värvitud plekk, roog tüüp - pult- ja
viilkatus
Välisseinad - puit, kivi, klaas, krohv
Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv
Piirdeaiad - kivi-, puitaed
1.7 PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD
1. Planeeringuala suurus - 7629 m²
2. Planeeritava maaüksuse suurus - 7629 m²
3. Ehitisealune pind kokku - 200 m²
4. Planeeritud maaüksusi - 1
5. Planeeritud krunte - 1
1.8 PUITTAIMEDE HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED
Planeeritaval maa-alal kasvab puittaimestik tihedalt ehk tegemist on metsaga.
Domineerivaks puuliigiks on okaspuud.
Planeeritud krundil peab väljaspool hoonestusala ja juurdepääsuteed säilitama
olemasoleva kõrg- ja madalhaljastuse.
Hoonestusalal on soovitav näitada koostatavas ehitusprojektis säilivad ja raiutavad
üksikpuud. Säilitama peab võimalikult palju ka looduslikku alustaimestikku.
Hoonestusalal säilivatel puudel võib peenikesi kuivi oksi (d <5 cm) laasida, kuid
jämedad kuivanud ja kõverad oksad pigem kaunistavad vanemat puid.
Võimalusel tuleks puude ümbrus võsast puhastada, kuna sellisel juhul pääseb puude
võimsus ja dekoratiivsus paremini esile. Hoonestusalal tuleb puid säilitada võimalikult
palju, likvideerida võib neid juhul, kui jäävad planeeritavate hoonete ette, samuti kui
hoonet teenindavate kommunikatsioonide kavandamisel alternatiivseid võimalusi ei ole
(näiteks kanalisatsioonisüsteemi ja maakütte rajamisel).
Ehituse käigus kindlasti jälgida, et kaevetööde teostamisel arvestataks säilitatavate puude
juurte ulatusega, et neid mitte vigastada. Säilitada ei tohiks puid, millel tehakse kaevetöid
võra all, kuna sellisel juhul kahjustatakse suure tõenäosusega puu juuri ning puu võib
muutuda tormitundlikuks ja ohtlikuks nii ühepoolsete juurte läbikaevamise tõttu kui ka
mädanike tõttu. Seega proovida säilitada, aga kui jäme juur (>10 cm) saab viga, siis pigem
maha võtta.
Kuigi praeguses seisus ei ole kõrghaljastust hoonestusalal üsna palju, siis juhul kui tekib
vajadus rajatavate hoonete ümber ka uut haljastust rajada, siis tasuks selleks kasutada
neid liike, mis alal või piirkonnas juba praegu kasvavad. Hoonete lähedusse ei tohiks
kavandada puid, mille liigiomane kasvukõrgus on väga suur.
1.9 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS
6
Hiiumaa Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneering
töö nr. 261-2021D
1.9.1 Veevarustus ja kanalisatsioon
Planeeritavate hoonete varustamine tarbeveega on lahendatud krundile rajatava
puurkaevpumpla baasil, mille ümber hoida 10 m ulatuses hooldeala.
„Veeseaduse“ § 148 lõike 2 alusel põhjaveehaarde ümber ei moodustata
sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise
eesmärgil alla 10 m³ ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber
moodustatakse „Veeseaduse“ § 154 kohane hooldusala, kus on põhjavee saastumise
vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi.
Krundi veetorustiku soovituslik paigaldussügavus on vähemalt 1,2 m maapinnast.
Veevarustuse projekteerimisel lähtuda:
- Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“.
- Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise
planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud
ulatus1“.
1.9.2 Reoveekanalisatsioon
„Hiiumaa geoloogiline digitaalkaardistamine” andmetel asub planeeringuala nõrgalt
kaitstud põhjaveega piirkonnas. Keskkonnaministri 08. november 2019. a. määrus nr.
61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee
suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused1“ § 8 lõike 1 punkt 4 sätestab, kui heitvee juhtimine
kaugel asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi Veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2
tähenduses ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu
ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada järgmistes kogustes, arvestades
Veeseaduse § 124 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatud erisusi: kuni 5 m³ ööpäevas nõrgalt kaitstud
põhjaveega aladel pärast reovee mehaanilist puhastamist juhul, kui puhastatakse ainult
olmereovett, mis ei sisalda vesikäimlast pärit reovett.
Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal
või hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning
lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või
joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust.
Jundo krundi hoonestuse kanalisatsioonivarustus lahendada reo- ja heitvete
kogumisega lekkekindlasse kogumismahutisse, kus krundi omanik peab korraldama
selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas
määratud purgimissõlme. Jundo kinnistu suurusest tulenevalt ei ole Jundo kinnistul
kanalisatsioonisüsteemina võimalik kasutada muid lahendusi kui kinnine kogumismahuti.
Juhul, kui Valve kinnistu puurkaevust on veevõtt alla 10 m3 ööpäevas, saab kinnistu omanik
esitada taotluse Keskkonnaagentuurile sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmiseks ning
sellisel juhul on Jundo kinnistule võimalik kavandada ka imbväljakut sisaldavat
kanalisatsioonisüsteemi. Jundo kinnistu asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, kus
immutamine on lubatud üksnes pärast heitvee bioloogilist puhastamist.
Hoonete projektide koostamisel esitatakse iga rajatava hoone heitvete kogumise ja
puhastamise lahendus.
Kanalisatsioonivarustuse projekteerimisel lähtuda:
- Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“.
- Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise
planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud
ulatus1“.
1.9.3 Soojusvarustus
Planeeritud hoonete küte lahendatakse lokaalsena hoonete projekteerimise käigus, kas
elektri- või tahkeküttena (sinna alla kuulub ka soojuspump, solaar- ja maaküte), lähtuvalt
energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid
kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt
mittesaastavaid kütteliike. Lahenduste väljatöötamisel on soovitav eelistada
energiatõhusaid või kombineeritud lahendusi (sh. välisõhu eelsoojendamine, lahenduste
kombineerimine passiivküttega jms.).
7
Hiiumaa Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneering
töö nr. 261-2021D
Maakütte (kinnise soojussüsteemi) puuraugu asukoht täpsustakse projekteerimise
staadiumis, mis tuleb vastavalt Keskkonnaministri 09. juuli 2015. a. määrusele nr. 43
„Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja
konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu
või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja
konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja
kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või
kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse
kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise
vormid“, kooskõlastada enne puuraugu ehitusprojekti koostamist kohaliku omavalitsusega,
esitades selleks määruse kohase taotluse.
Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete
projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a.
kehtima hakanud määrusest nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“
redaktsioonist.
1.9.4 Elektrivarustus
Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ Tehnilised tingimused 395398 Jundo
kinnistu võrguühendus on lahendatud olemasoleva 0,4kV maakaabelliini baasil.
Olemasoleva liitumiskilbi 56409LK (liitumiskilp asub Heli ja Valve kinnistu piiril) kõrvale
projekteeritakse ja ehitatakse jaotuskilp. Uuest jaotuskilbist nähakse ette uuele objektile
välja eraldi fiidri 0,4 kV maakaabelliin. Objekti elektrivarustuseks on planeeritud kinnistu
piirile 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav.
Krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist lahendatakse koos hoonete elektrivarustuse
projektidega.
Elektrilevi OÜ tehnorajatistele on maakasutusõigus tagatud tehnovõrguservituudi
vajadusega alana. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei
ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.
Detailplaneeringuga on määratud ka väljaspool planeeringuala kulgeva kaablite trasside
tehnovõrguservituudi vajadusega alad. Planeeringu käigus olemasoleva
elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le
kirjalik taotlus.
1.9.5 Sidevarustus
Planeergualal või selle lähialal sidevõrgu liinirajatised puuduvad. Planeerimislahendus
sidevõrgu liinirajatistega liitumist ette ei näe. Kaasaegsemate sideteenuste tarbimine
võimaldatakse mobiilsete seadmetega.
Kui piirkonda tekib võimalus sidevõrguga liitumiseks, on alternatiivse lahendusena
lubatud sidevõrguga liitumise projekteerimiseks tellida täiendavad tehnilised tingimused
tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt tuleb kooskõlastada piirkonnas opereeriva side
ettevõtjaga.
Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse koos planeeritud
hoone projektiga.
1.9.6 Sajuveed ja vertikaalplaneerimine
Planeeritud krundi hoonete ümbrus ja planeeritud parkimiskohad projekteeritakse
hoonestuse ehitusprojekti koosseisus või eraldi projektidega. Täpsemad kõrgusmärgid
antakse koostatavate projektjoonistega.
Planeeritud krundi sajuveed juhitakse osaliselt katetele kallete andmisega hoonest eemale
krundi haljasalale.
Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoone ümbruses ning
juurdepääsutee ja parkimis-ala ulatuses.
Kasvupinnas eemaldada teede alt täies mahus asendades selle kruusa ja dreenliivaga.
Vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise
projekteerimise käigus.
1.10 TEHNOVÕRKUDE KORIDORID
8
Hiiumaa Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneering
töö nr. 261-2021D
Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus
tuleb lahendada vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega.
0,4 kV maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida
mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised
vertikaaltasandid.
Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas
kehtivad kinnisasjade omanikele „Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted.
1.11 TULEKAITSE ABINÕUD
Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeringuala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda
Siseministri 30 märts 2017. a. määrusest nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” 01.
märts 2021. a. kehtima hakanud redaktsioonist.
Hooned planeeringualal on ühe- ja kahekorruselised ja kõrgusega kuni 8,0 m. Planeeritud
hoonestus kuulub tulepüsivuse seisukohalt klassi TP3 ning ehitiste kasutamise liigitus
tuleohutusest tulenevalt onüksikelamutel I kasutusviis.
Kuja arvestamisel võib ühe maaüksuse piires lugeda üheks hooneks
hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete
kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 m² ning TP2- ja TP1-klassi
hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike
abinõudega.
Vastavalt Eesti standardi EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele
esitatavad tuleohutusnõuded” on kahe hoone vaheline minimaalne kuja 8 m, v.a. juhul kui
tule leviku piiramine on tagatud ehituslike või muude abinõudega või hoonetekompleksi
osad on samast tuleohutusklassist, hoonete arv ja korruste pindala on väiksemad
hoonetekompleksile kohalduvatest arvväärtustest ja neid saab lugeda tuletõkkesektsiooni
nõuetele vastavalt üheks hooneks.
Planeeritud hoonestusalani tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada alates 12141
üldplaneeringujärgset kohalikku maanteed. Planeeringualale on juurdepääs rajatava
mahasõiduga Kalana- Metsavahi teelt. Juurdepääsutee rajamisel/rekonstrueerimisel tuleb
järgida päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega: tee kandevõime paakauto
registrimassile 26000 kg, pöörderaadius vähemalt 18,5 m ja tee laius vähemalt 3,5 m.
Tulekustutusvee saamiseks on vajalik rajada tuletõrjeveemahuti 30m³, kuna olemasolev
veevõtukoht Kalana sadamas on ca 550 m kaugusel.
Vastavalt Siseministri 18. veebruar 2021. a. määrusest nr. 10 „Veevõtukoha rajamise,
katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning
kord” kehtivast redaktsioonile peab veevõtukoht paiknema ehitise sissepääsust ja
tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel.
Esimese kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugust ehitisest võib suurendada kuni
400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt.
Hoonetes tuleb ette näha vett mittevajavad esmased kustutusvahendid. Hoone projektis
täpsustatakse vastavalt hoonele veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja
siseveevarustuse tingimused ja lahendused.
Uute hoonete projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja
heakskiitmisele Päästeameti Lääne päästekeskusega.
1.12 KESKKONNAKAITSENÕUDED
Maaüksus ei paikne kaitse- ja hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse
üksikobjekti kaitsevööndis, samuti puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning
kultuurimälestised.
Looduskaitseseaduse § 14 lõike 1 järgi ei või kaitsealal ilma kaitstava loodusobjekti valitseja
nõusolekuta muuta maaüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet, koostada
maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja
üldplaneeringut, anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla
ehitamiseks, anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, rajada uut veekogu, mille
pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba,
ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks ega jahiulukeid lisasööta.
9
Hiiumaa Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneering
töö nr. 261-2021D
Maa-ameti kitsenduste kaardi järgi jääb planeeringuala osaliselt Läänemere ranna
ehituskeeluvööndisse. Looduskaitseseaduse § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis
uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lg 4 on nimetatud
erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning § 38 lg 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei
laiene, juhul kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga.
Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada
või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust,
reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning
väljakujunenud asustusest. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse hoonestusala
ranna ehituskeeluvööndisse. Ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda
Keskkonnaameti nõusolekul.
Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb
võimalusel taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada
projekteerimistööde käigus.
Samuti asub planeeringuala osaliselt Läänemere ranna piiranguvööndis.
Looduskaitseseaduse § 37 lg 1 p 1 kohaselt on ranna piiranguvööndi laius Läänemere
rannal 200 meetrit.
Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase
kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi
pindala olla suurem kui 2 ha, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu
veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Ranna ja kalda piiranguvööndis valik-
ja turberaie tegemisel tuleb arvestada Looduskaitseseaduse lisas sätestatud tingimustega.
Veekogu kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks on Läänemere rannal veekaitsevöönd.
Veeseaduse § 118 lg 2 p 2 kohaselt on veekaitsevööndi ulatus veekaitsevööndi arvestamise
lähtejoonest Läänemerel 20 meetrit.
Tegevused veekaitsevööndis on sätestatud Veeseaduse § 118-123.
Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Ehitustegevuse
perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda.
Looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega.
Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus
annab maale uue piirkonna elutegevuseks vajaliku väärtuse.
Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb
taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde
käigus. Tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse
taastamistööd lahendada projekteerimistööde käigus.
Teelt tuleva liiklusmüra summutamiseks tuleb hoone piirdekonstruktsioonid
projekteerida keskmisest tasemest mürapidavamad ja vastavalt vajadusele näha ette
müra summutavad aknaraamid ja klaaspaketid. Aluseks tuleb võtta Ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. määrus nr. 63 „Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded“ ning Sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määrus nr. 42 „Müra
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid“. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua
müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu
koostamise käigus koostada mürahinnangut (Keskkonnaministri määrus 03. oktoober
2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta
esitatavad nõuded“).
Jäätmete sorteeritud kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud
nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel
(ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus tekkivad
suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale -
võimalusel suunata taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning
sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja värviline metall, mineraalsed
jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba
omavale juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete
10
Hiiumaa Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneering
töö nr. 261-2021D
üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei
suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket.
Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning kehtivale valla
jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju
avaldub jäätmete lõppkäitleja juures.
1.13 PIIRKONNA LIIKLUSKORRALDUS JA TEEDE HOOLDUS
Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire,
ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus.
Planeeringualale on juurdepääs rajatava mahasõiduga Kalana- Metsavahi teelt.
Parkimine lahendatakse planeeritaval alal krundi siseselt. Parkimiskohtade
kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” esitatud normi
alusel. Täpsem parkimiskohtade arv ja - lahendus täpsustatakse hooneprojekti või eraldi
teeprojekti koosseisus.
Arendaja peab arvestama liiklusmüra, vibratsiooni, õhusaaste ning muude võimalike
mõjude võimaliku normaliseerimise vajaduse ja kohustusega. Planeeringu koostamisest
huvitatud isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed „Rahvatervise seaduse” alusel
kehtestatud Sotsiaalministri 04. märts 2002. a. määruses nr. 42 esitatud normmürataseme
tagamiseks.
Planeeritava krundi liikluskorraldus ja juurdepääsutee on näidatud detailplaneeringu
Põhijoonisel. Krundi siseste teede projekteerimine ning väljaehitamine on huvitatud
isiku kohustus. Juurdepääs tagatakse sõiduautoga liiklusele ja piiratud ulatuses
rasketehnikale (kruntide teenindamiseks vajalik tehnika).
Planeeritud krundi krundisisesed katendid valitakse vastavalt omaniku(-e) soovile või
haljastusprojektide lahendustele. Tee kattekihtide valik lahendatakse hoone ehitusprojektiga
või eraldi tee-ehitusprojektiga, mis koostatud teede projekteerimise tegevusluba omava isiku
poolt.
Juurdepääsuteed rajada kandevõimega 26 tonni (päästetehnika ja prügiautod),
pöörderaadius 18,5 m ja tee laius 3,5 m.
Postkast rajatakse vastavalt posti teenusettevõtte (näiteks Eesti Post AS) juhistele.
1.14 PIIRKONNA TURVALISUS
Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane
standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa
1: Linnaplaneerimine, 29. november 2002. a. Antud standard puudutab probleeme ja
annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on
võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks
projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja elanike enda huvi
ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale
suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus.
Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid
meetmeid. Olulisteks elementideks on peetud, et:
- planeeringualal ja hoonel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja
liikumisteed,
- hoone ja rajatised oleks pimedal ajal valgustatud (näiteks hämarduslülitiga liikumisele
reageeriv valgustus),
- ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale,
- vajadusel oleks ehitusperioodil hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste
piiretega piiratud,
- hoone ümbrus ja kogu maaüksuse territoorium oleks haljastatud ja korrastatud,
- hoone oleks varustatud tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga.
1.15 PLANEERINGU REALISEERIMINE
Planeeringu elluviimise kavas ette nähtud tegevuste järjekorda on lubatud muuta juhul kui
see on võimalik, mõistlik ning kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega
kooskõlastatud.
11
Hiiumaa Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneering
töö nr. 261-2021D
Üldjuhul toimub kogu tegevus huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel, kui ei ole
kokku lepitud teisiti. Huvitatud osapoolena mõeldakse üldjuhul planeeringualal paikneva
maaüksuse omanikku.
1.15.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord:
1. Maaüksusele seada maaüksust läbivale juurdepääsuteele reaalservituut teed kasutava
maaüksuse kasuks.
2. Maaüksusele seada maaüksust läbivatele tehnovõrkudele servituudid ja
tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude valdajate kasuks.
3. Maaüksuse hoonestuse ehitusprojekti/ehitusprojektide koostamine (sh.
juurdepääsuteede ja tehnovõrkude parameetrite, töömahtude ja asukohtade täpne
lahendamine) ja kooskõlastamine;
4. Rajatiste ehitamiseks vajalike kooskõlastuste ja lubade/teatiste taotlemine;
5. Vajalike kommunikatsioonide ja teede rajamine (projekt, ehitusluba/-teatis,
kasutusluba/-teatis), sealhulgas arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust
piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus
EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist;
6. Hoonete püstitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt;
7. Hoonestuse püstitamine;
8. Ehitiste kasutamist lubavate lubade/teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt;
9. Haljastustööd lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus.
Koostas: Vilja Alumets
12
MTR reg.nr. EEP000943 OBJEKT: PR.NR: nr 261-2021D
reg.nr.11307776
HIIU MAAKOND, HIIUMAA VALD, KALANA KÜLA,
JUNDO MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING KUUP: 09.04.2022
PROJ.JUHT H.C.ÕUNAP JOONIS:
EHITUSPROJEKT
VAST. SPETS. K.REINSALU SITUATSIOONISKEEM
1:5000
ARHITEKT V.ALUMETS TELLIJA:
Pärnu mnt 388/Salve 2A AS-01
Tallinn 11612 HUVITAUD ISIK: JESPER PARVE
tel 5518761
PLANEERITUD TULETÕRJEVEEMAHUTI 30m³
TTVM
TINGMÄRGID
PLANEERITAV ALA
KINNISOMANDI PIIRID
OLEMASOLEV TEE
TEEKAITSEVÖÖND
OLEMASOLEV HOONE
DP-GA KEHTESTATUD HOONESTUSALA
OL.OLEV 0.4kV LIITUMISKAPP
OL.OLEV PUU
Märkused:
1. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 10.03.2022
Geodeesia24 OÜ Objekt: JUNDO MTR reg.nr. EEP000943 OBJEKT:
Litsentsid: 751 MA, EEG000265 PR.NR: nr 261-2021D
reg.nr.11307776
Geodeesia 24 Reg nr: 12135099
Pärnu mnt 139e, 11317 Tallinn
[email protected]
Aadress: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla, Jundo HIIU MAAKOND, HIIUMAA VALD, KALANA KÜLA,
JUNDO MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING KUUP: 09.04.2022
Töö: TOPO-GEODEETILINE UURING
PROJ.JUHT H.C.ÕUNAP JOONIS:
Vastutav geodeet: Karel Truu Joonise nimetus: Mõõtkava EHITUSPROJEKT
VAST. SPETS. K.REINSALU TUGIPLAAN
1:500
Mõõdistas: Piia-Kristiina Miller MAA-ALA PLAAN TEHNOVÕRKUDEGA 1:500
ARHITEKT V.ALUMETS TELLIJA:
Töö nr: Staadium: Kuupäev: Leht:
Pärnu mnt 388/Salve 2A AS-02
Tallinn 11612 HUVITAUD ISIK: JESPER PARVE
6055-22 GEODEESIA 10.03.2022 1 tel 5518761
KRUNTIDE EHITUSÕIGUS
SIHTOTSTARBE
KOHTADE ARV
ELAMU+ABIH.
ARV KRUNDIL
TULEÜSIVUS-
POS KRUNDI KRUNDI HOONETE KRUNDI SUURIM SUURIM MAA MAA HOONETE
OSAKAAL %
(norm/plan)
PARKIMIS-
HOONETE
NR SUURUS m² HOONES- SUURIM TÄIS- ELAMU/ ELAMU/ SIHTOTSTARVE SIHTOTSTARVE SUURIM
SUURIM
TUSALA LUBATUD EHITUSE % ABIHOONE ABIHOONE (detailplaneeringu (katastriüksuse LUBATUD
KRUNDI
KLASS
ÕUES
SUURUS m² EHITISALUNE KORRUSE- KÕRGUS liikide kaupa) liikide kaupa) SULETUD
min.
PIND m² LISUS (m) BRUTOPIND m²
1 7629 2133 200 3 2 8 1+2 EE E EE100 300 TP3 2/2
PIIRANGUD:
PLANEERITUD TULETÕRJEVEEMAHUTI 30m³
TTVM
20,0
4,0
R=10m
65,0
4,0
7629 m²
1 100% EE
8m 200 1+2 P2
2
,0
160
1.
2. 3.
4.
6. 7. 8.
5.
1. Krundi pindala
2. Positsiooni number
3. Krundi sihtotstarve
4. Hoone kõrgus
5. Hoone korruste arv
6. Hoonetealune pind
7. Hoonete arv krundil (põhi- ja abihooned)
8. Parkimiskohtade arv õues
TINGMÄRGID
PLANEERITAV ALA
KINNISOMANDI PIIRID
OLEMASOLEV TEE
TEEKAITSEVÖÖND
OLEMASOLEV HOONE
DP-GA KEHTESTATUD HOONESTUSALA
OL.OLEV 0.4kV LIITUMISKAPP
OL.OLEV PUU
ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE KOHALIK MAANTEE
PLANEERITAV JUURDEPÄÄSUTEE
PLANEERITAV HOONESTUSALA/
RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISETTEPANEK
PLANEERITAV ELAMU
PLANEERITAV ABIHOONE
PLAN. KRUNDILE JUURDEPÄÄS
PLANEERITAV ELEKTRI JAOTUSKILP
PLANEERITAV 2. ARVESTIGA ELEKTRI LIITUMISKILP
PLANEERITAV 0,4kV MAAKAABEL
R=10m PLANEERITAV PUURKAEV
PLANEERITAV KANALISATSIOONITORUSTIK
JA REOVETE KOGUMISMAHUTI
MTR reg.nr. EEP000943 OBJEKT: PR.NR: nr 261-2021D
reg.nr.11307776
HIIU MAAKOND, HIIUMAA VALD, KALANA KÜLA,
JUNDO MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING KUUP: 09.06.2022
PROJ.JUHT H.C.ÕUNAP JOONIS:
EHITUSPROJEKT
VAST. SPETS. K.REINSALU PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA
1:500
ARHITEKT V.ALUMETS TELLIJA:
Pärnu mnt 388/Salve 2A AS-03
Tallinn 11612 HUVITAUD ISIK: JESPER PARVE
tel 5518761
TINGMÄRGID
PLANEERITAV ALA
PLANEERITAV HOONESTUSALA
MTR reg.nr. EEP000943 OBJEKT: PR.NR: nr 261-2021D
reg.nr.11307776
HIIU MAAKOND, HIIUMAA VALD, KALANA KÜLA,
JUNDO MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING KUUP: 09.06.2022
PROJ.JUHT H.C.ÕUNAP JOONIS:
EHITUSPROJEKT
VAST. SPETS. K.REINSALU ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANK
1:1000
ARHITEKT V.ALUMETS TELLIJA:
Pärnu mnt 388/Salve 2A AS-04
Tallinn 11612 HUVITAUD ISIK: JESPER PARVE
tel 5518761
DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT
ALLKIRJASTATUD FAILID
FAILI NIMI FAILI SUURUS
6055-22 Jundo, Kalana küla, Hiiumaa vald-Tugiplaan.pdf 307 KB
6055-22 Jundo, Kalana küla, Hiiumaa vald-Situatsioon.pdf 2.1 MB
TIITELLEHT JUNDO.pdf 94 KB
1_Jundo_DP_Seletuskiri_03_12_2021.pdf 166 KB
6055-22 Jundo, Kalana küla, Hiiumaa vald-DP.pdf 356 KB
ALLKIRJASTAJAD
nr. NIMI ISIKUKOOD AEG
1 JESPER PARVE 38002030322 28.04.2022 14:32:16 +03:00
ALLKIRJA KEHTIVUS
ALLKIRI ON KEHTIV
ROLL/RESOLUTSIOON
ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)
ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER
79:11:d5:d8:53:44:d7:11:5c:db:d6:11:e2:e6:1a:9c
SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR
ESTEID-SK 2015 B3 AB 88 BC 99 D5 62 A4 85 2A 08 CD B4 1D 72 3B 83 72 47 51
ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND
30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 F6 CE 0B 4B A0 58 1F F4 FF E9 00 98 79 92 26 00 B8 65 0B A5 FD
47 F6 07 F9 E2 E8 11 D5 FB 84 BD
nr. NIMI ISIKUKOOD AEG
2 KAIA REINSALU 46304200253 29.04.2022 09:51:30 +03:00
ALLKIRJA KEHTIVUS
ALLKIRI ON KEHTIV
ROLL/RESOLUTSIOON
volitatud arhitekt 7
ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)
ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER
02:94:fc:f4:53:dc:fc:5f:59:67:66:2f:00:4b:2b:13
SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR
ESTEID-SK 2015 B3 AB 88 BC 99 D5 62 A4 85 2A 08 CD B4 1D 72 3B 83 72 47 51
ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND
30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 63 64 42 65 EA 66 44 B5 2D 43 CC B6 61 1E 35 97 67 BE 39 63 A3
D5 4D A6 D8 6F 4B 64 6F 34 FA 40
Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nim etatud failide esitus paberil.
MÄRKUSED
Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjas tatud fail eksisteerib.
Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavaldus e kehtivust saab kontrollida ainult digitaals elt
allkirjastatud failist.
PROJEKTI KOOSKÕLASTUS
Kooskõlastuse nr 1023905472
Kooskõlastuse kuupäev 02.05.2022
KOOSKÕLASTUSE TELLIJA
Registrikood 11307776
Ettevõtte nimi EHITUSPROJEKT OÜ
Kontakisik VILJA ALUMETS
Objekti aadress Jundo, Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu mk (DP)
Töö number 261-2021
Töö sisu Maa-ala plaan tehnovõrkudega
Etapp Detailplaneering
KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL
* Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
* Tingimused lisatud projektile. Allkirjastatud digitaalselt.
KOOSKÕLASTUSE VÄLJASTAS
Enn Truuts
Elektrilevi OÜ volitatud esindaja
ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857
Veskiposti 2, 10138 Tallinn
[email protected]
Eraklientide teenindus: 777 1545
[email protected]
Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee
Rikketelefon 1343
HARJU MAAKOND RAASIKU VALD IGAVERE KÜLA LEPATRIINU KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
jrk. nr. kooskõlastav kooskõlastuse kooskõlastuse täielik ärakiri kooskõlastuse projekteerija märkused
organisatsioon/ nr.ja kuupäev originaali kooskõlastaja
planeeritaval alal asukoht tingimuste täitmise
paikneva vara kohta
omanik
1 JUNDO KÜ Digidockonteiner
Jesper Parve 28.04.2022
2 VIRVE KÜ Digidockonteiner
HL Hagberg 29.04.2022
3 ELEKTRILEVI Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Digidockonteiner
Tingimused lisatud projektile. Allkirjastatud
Enn Truuts 02.05.2022 digitaalselt.
4
Kooskõlastuste originaalid asuvad kaustas
MÄRKUS: nr.1
KOOSTAS: V.ALUMETS
03.05.2022a.