dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Jundo maaüksuse detailplaneering arvamuse avaldamiseks

Rahandusministeerium · 30. august 2022
Viit
15-3/6836-1
Registreeritud
30. august 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Hiiumaa vald Kõrgessaare Osavalla Valitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Urve Pill (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Lääne talitus (Hiiu_ Lääne ja Saare maakond))
Lahendamise tähtaeg
29. september 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf64 KB
  • 📎Jundo maaüksuse detailplaneering arvamuse avaldamiseks (Rahandus.asice6924 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 30.08.2022 10:17 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: 8-3/314-2 Jundo maaüksuse detailplaneering arvamuse avaldamiseks (Rahandusministeerium) Tere Edastan kirja. Heade soovidegaTriin Hanikatsekretär HIIUMAA VALD KÕRGESSAARE OSAVALLA VALITSUS Rahandusministeerium [email protected] Meie: 30.08.2022 nr 8-3/314-2 Jundo maaüksuse detailplaneering arvamuse avaldamiseks Tulenevalt planeerimisseaduse § 133 lõikest 1 teavitame Teid võimalusest avaldada arvamust Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneeringu kohta. Hiiumaa Vallavolikogu 17.02.2022 a otsusega nr 37 algatati detailplaneeringu koostamine Kalana küla Jundo (katastritunnusega 39201:001:0312) 7629 m2 suurusel maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksusel ja jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeringu eesmärgiks on üldplaneeringu muutmine ranna ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemisel, krundile ehitusõiguse ja hoonestusala määramine koos olulisemate arhitektuurinõuete, vajalike tehnovõr- kude planeerimisega, liikluskorralduse lahendamisega ning vajalike servituutide ja kitsenduste ulatuse seadmisega. Planeeringuga on lubatud kavandada elamu koos abihoonetega maksimaalselt kuni 200 m² ehitisealuse pindalaga vastavalt põhiplaanile. Planeeritud üksikelamu maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 8,0 m. PlanS § 133 lõike 2 kohaselt kui arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist loetakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Niels-Peter Rattiste Osavallavanem Lisa: Jundo maaüksuse detailplaneering Maiken Lukas [email protected] __________________________________________________________________________________________ Kõpu tee 8 telefon +372 463 6071 registrikood 77000588 Kõrgessaare alevik e-post [email protected] Swedbank EE692200221068460924 92201 Hiiumaa vald SEB EE651010220267833220 PROJEKTI KOOSKÕLASTUS Kooskõlastuse nr 1023905472 Kooskõlastuse kuupäev 02.05.2022 KOOSKÕLASTUSE TELLIJA Registrikood 11307776 Ettevõtte nimi EHITUSPROJEKT OÜ Kontakisik VILJA ALUMETS Objekti aadress Jundo, Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu mk (DP) Töö number 261-2021 Töö sisu Maa-ala plaan tehnovõrkudega Etapp Detailplaneering KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL * Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. * Tingimused lisatud projektile. Allkirjastatud digitaalselt. KOOSKÕLASTUSE VÄLJASTAS Enn Truuts Elektrilevi OÜ volitatud esindaja ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857 Veskiposti 2, 10138 Tallinn [email protected] Eraklientide teenindus: 777 1545 [email protected] Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee Rikketelefon 1343 Niels-Peter Rattiste Teie 19.05.2022 nr 8-3/185-3 Hiiumaa Vallavalitsus Kõrgessaare osavald [email protected] Meie 08.06.2022 nr 6-2/22/4211-3 Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneeringu eskiislahendusest Austatud Niels-Peter Rattiste Teavitasite Keskkonnaametit Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneeringu eskiisi avalikust väljapanekust. Planeeringuala hõlmab Hiiumaa vallas Kalana külas asuvat Jundo kinnistut1. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Jundo kinnistul ehitusõiguse määramine üksikelamu ja kuni kahe abihoone püstitamiseks (hoonete ehitisealune pinda la kokku kuni 200 m²), teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste määramine hoonetele, ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine. Keskkonnaamet on tutvunud avalikustatud planeeringulahendusega2 ja esitab järgnevalt omapoolsed märkused sellele. 1. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 1.1.2 on öeldud: „Uue detailplaneeringuga on vajalik taotleda ranna ehituskeeluvööndi vähendamist 110 m kaugusele kehtivast Läänemere ranna veepiirist.“ Samas detailplaneeringu seletuskirja punktis 1.3 on kirjas, et detailplaneeringuga taotletakse ranna ehituskeeluvööndi vähendamist 130 m-ni Läänemere veepiirist ning joonisel „Tugiplaan“ on hoonestusala kauguseks rannajoonest märgitud 138 m. Palume detailplaneeringus tuua üheselt välja, millisele kaugusele põhikaardile märgitud veepiirist jääb taotletav hoonestusala. 2. Jundo maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohtade kohaselt tuleb hoonestusala määramisel arvestada keskkonnaalaste kitsendustega ja planeerida hoonestusala võimalikult suures osas olemasoleva Kalana-Metsavahi tee lähistele. Ka Keskkonnaamet on oma seisukohas3 juhtinud tähelepanu, et naaberkinnistutel olevad elamud jäävad enam-vähem ühesugusele kaugusele Kalana-Metsavahi teest. Keskkonnameti hinnangul ei ole planeeringu eskiislahenduse koostamisel sellega arvestatud ning hoonestusala ei ole kavandatud Kalana-Metsavahi tee äärde ja sellest samale kaugusele naaberkinnistutega. Naaberkinnistute õuemaad ulatuvad teest kuni 65 1 Katastritunnus 39201:001:0312, pindala 7629 m², sihtotstarve 100% maatulundusmaa 2 Ehitusprojekt OÜ töö nr 261-2021D „Jundo maaüksuse detailplaneering“, kuupäev 09.04.2022 3 Keskkonnaameti 13.12.2021 kiri nr 6 2/21/23782 2 Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 m kauguseni, Jundo kinnistul on hoonestusala kavandatud kuni 90 m kauguseni. Hoonestusala planeerimisel tee äärde on võimalik vähendada kavandatava tegevuse mõju ranna kaitse eesmärkidele, kuna väheneb hoonestusala ning juurdepääsutee rajamisel kahjustatavate looduskoosluste pindala. 3. Detailplaneeringu eskiislahenduse joonisele ei ole kantud taotletava ranna ehituskeeluvööndi piiri. Palume see joonisele kanda. Samas juhime tähelepanu, et üldjuhul ei vähendata ranna ehituskeeluvööndit mingite kindlate meetriteni veepiirist, vaid konkreetse detailplaneeringuga kavandatava hoonestusala ja juurdepääsutee ulatuses. See tähendab, et väljaspool hoonestusala ja juurdepääsuteed, sh nendest maismaa poole jääval alal jääb kehtima ranna ehituskeeluvöönd. 4. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 1.6 on öeldud, et nii hoonestusalale kui ka väljapoole hoonestusala, võib ehitada erinevaid rajatisi, mis ei ole hooned. Palume detailplaneeringu seletuskirjas üheselt välja tuua, et ehituskeeluvööndisse jääval alal, st väljaspool hoonestusala on keelatud nii uute hoonete kui ka rajatiste ehitamine, sh ajutiste ehitiste, ehitusteatist või ehitusluba mittenõudvate ehitiste ehitamine. Erandid kehtivad ainult piirdeaedadele, maakaabelliinile ja kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja –rajatisele4. 5. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 1.3 on öeldud, et kavandatav tegevus ei ohusta looduskoosluste säilimist, kuna detailplaneeringu alal puuduvad kaitsealused taimeliigid. Juhime tähelepanu, et ranna- ja kaldakaitsevööndid on kehtestatud mitte ainult kaitsealuste, vaid kõikide seal elavate liikide ja looduslike elupaikade kaitseks. Sellest tulenevalt rakendatakse looduskaitseseaduses sätestatud ranna ja kalda kaitse kitsendusi mitte pelgalt kaitstavatel aladel (st kaitsealal, hoiuala, püsielupaigas), vaid ka muudel randadel ja kallastel. 6. Palume detailplaneeringus välja tuua kavandatava hoonestusala pindala ning samuti selle maa-ala pindala, mille ulatuses ranna ehituskeeluvööndi vähendamist taotletakse. 7. Planeeringu seletuskirja p 1.3 on öeldud: „Hoonestuse püstitamise järgselt uusi kõlvikuid ei teki, tekib õuemaa. Kuna planeeritav maa-ala on suur, siis ei ole krundi kõlvikute piiride ja pindalade muutumine mõne protsendi ulatuses vastuolus ehituskeeluvööndi vähendamise põhimõtetega.“ Märgime, et Jundo kinnistul on kõlvikutest määratud looduslik rohumaa, metsamaa ja muu maa. Kui planeeringu elluviimisel moodustub õuemaa, siis on tegemist uue kõlviku tekkimisega rannale. Joonisele „Tugiplaan“ märgitud hoonestusala suurus on Keskkonnaameti hinnangul ca 3000 m2, mis moodustab 39% kinnistu pindalast. seega on vale väita, et kõlvikupiiride muutumine toimub mõne protsendi ulatuses. Tegelik kõlvikute ulatuse muutumine ei ole küll hetkel teada, kuid detailplaneering annaks võimaluse kõlvikute muutuseks väga suures ulatuses kinnistu pindalast. 8. Planeeringu seletuskirja punktis 1.9.2 on öeldud: „Olemasolevate ja planeeritud hoonete kanaliseerimine on lahendatud heitvete juhtimisega läbi olemasoleva omapuhasti (anaeroobne septik) imbsüsteemi (immutustunnel), kus puhastamine toimub killustikukihis ja seda ümbritsevas mullakihis. Vajadusel rajatakse peale omapuhastit pumpla, mis võimaldab imbpeenra pinda tõsta. Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust. Alternatiivse lahendusena on lubatud krundi hoonestuse kanalisatsioonivarustus 4 Looduskaitseseadus § 38 lg 4 p 6 ja 8, lg 5 p 8 2 (3) lahendada reo- ja heitvete kogumisega lekkekindlasse kogumismahutisse.“ Juhime tähelepanu, et Jundo kinnistul ei ole ei olemasolevaid hooneid ega olemasolevat omapuhastit. Veeseaduse § 127 lõikes 1 toodud piirangutest, mis on nimetatud ka viidatud punktis, ja Jundo kinnistu suurusest tulenevalt ei ole Jundo kinnistul kanalisatsioonisüsteemina võimalik kasutada muid lahendusi kui kinnine kogumismahuti. Seega ei saa seda nimetada alternatiivseks lahenduseks, vaid ainsaks lahendiseks. Juhul, kui Valve kinnistu5 puurkaevust6 on veevõtt alla 10 m3 ööpäevas, saab kinnistu omanik esitada taotluse Keskkonnaagentuurile sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmiseks ning sellisel juhul on Jundo kinnistule võimalik kavandada ka imbväljakut sisaldavat kanalisatsioonisüsteemi. Jundo kinnistu asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, kus immutamine on lubatud üksnes pärast heitvee bioloogilist puhastamist. 9. Valve kinnistu omanikul tuleks kontrollida, kas Eesti looduse infosüsteemi kantud puurkaevu asukoht vastab tegelikkusele (olemasolevate ortofotode põhjal võib kaevu asukoht olla ebatäpne) ja vajadusel paluda Keskkonnaagentuuril teha vastavad parandused. Valve kinnistu puurkaevu asukoha täpsustumisel võib muutuda ka kaevust tulenevate kitsenduste ulatus Jundo kinnistul. 10. Planeeringu joonisel „Tugiplaan“ on kavandatava puurkaevu asukoht märgitud hoonestusalast ca 20 m lõuna poole, metsa sisse. Keskkonnaameti hinnangul ei ole põhjendatud puurkaevu rajamine kavandatud asukohta, kuna Jundo kinnistul on selleks ruumi ka hoonete juures (hoonestusalal) ning kaevu ja torustike ehitamisel väljapoole hoonestusala kahjustatakse täiendavalt rannal olevaid looduskooslusi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Hänni juhtivspetsialist looduskasutuse osakond Meeli Kesküla 5345 4246 [email protected] 5 Katastritunnus 39201:001:0313 6 Kood PRK0013779 3 (3) ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 05.01.2021 Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 04.01.2096 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12 Teabevaldaja: Keskkonnaamet Jesper Parve Teie 28.12.2020 [email protected] Meie 05.01.2021 nr 7-13/20/21419-2 Vastus infopäringule ehituskeeluvööndi kohta Jundo kinnistul Austatud Jesper Parve Palute Keskkonnaametilt infot Hiiumaa vallas Kalana külas paikneva Jundo kinnistu (katastritunnusega 39201:001:0312) ehituskeeluvööndi ulatuse kohta ning ehituskeeluvööndi vähendamise ja kinnistule ehitamise võimalikkusest. Jundo kinnistu (sihtotstarve 100% maatulundusmaa; pindala 7629 m²) alal kehtib Luguse kinnistu detailplaneering, millega ehituskeeluvööndit ei vähendatud. Ehitusõigus anti Vaino ja Virve kinnistule. Jundo, Valve ja Heli kinnistud on selle planeeringu järgi looduslikud haljasmaad. Valve ja Heli kinnistutele on uued planeeringud tehtud ja ehituskeeluvöönd vähendatud, Jundo kinnistul uut planeeringut tehtud ei ole. Jundo kinnistule jäävad suures osas III kaitsekategooria taimeliikide tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens) ja harilik aas-karukell (Pulsatilla pratensis) keskkonnaregistrisse kantud kasvualad. Jundo kinnistu (sihtotstarve 100% maatulundusmaa; pindala 7629 m²) paikneb peaaegu täies ulatuses ranna ehituskeeluvööndis1 ja piiranguvööndis2. Looduskaitseseaduse kohaselt koosneb korduva üleujutusega veekogude ranna piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd ja veekaitsevöönd üleujutatavast alast ja seaduses sätestatud vööndi laiusest3. Korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga4. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringuga "Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine" (kehtestatud 12.11.2010 Kõrgessaare Vallavolikogu määrusega nr 19) on korduva üleujutusega ala piiriks määratud tavaline veepiir. Seega on Jundo kinnistul ranna ehituskeeluvööndi laius 200 m veepiirist. Looduskaitseseaduse kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud5. Ehituskeeluvööndi vähendamine 1 Looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 38 lg 1 p 1 2 LKS § 37 lg 1 punkti 1 3 LKS § 35 lg 4 4 LKS § 35 lg 3¹ 5 LKS § 38 lg 3 Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Looduskaitseseaduse alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada6. Ehituskeeluvööndi vähendamine on erandi tegemine üldkehtivale normile ning see võib toimuda vaid erandkorras ja Keskkonnaameti nõusolekul. Ehituskeeluvööndi vähendamisel lähtutakse looduskaitseseaduse LKS § 40 lõikes 1 sätestatud tingimustest: arvestatakse ranna ja kalda kaitse eesmärke ning lähtutakse taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Vastavalt LKS § 34 on ranna või kalda kaitse eesmärk rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Siinkohal võime välja tuua mõned neist aspektidest, mille puhul ei ole ehituskeeluvööndi vähendamine põhjendatud või mis vähendavad selle tõenäosust:  ehitamisega kaasneb suuremahuline metsamaa raadamise vajadus;  ehitamisega kaasneb reljeefi ja kaldajoone oluline muutmine või maapinna ulatuslik täitmine (nt ehitamisel üleujutatavale alale);  ehitatakse erosiooniohtlikule pinnasele;  ehitatakse I ja II kaitsekategooria liikide elupaika ning III kaitsekategooria liigi esinduslikku elupaika või Natura 2000 elupaigatüüpide esinemisaladele;  ehitamisega muudetakse piirkonnas väljakujunenud asustusmustrit;  ehitustegevus takistab kallasrajal liikumist või kallasrajale pääsu;  ehitamise tulemusel halveneb veekogu seisund. Keskkonnaamet saab otsustada ehituskeeluvööndi vähendamiseks nõusoleku andmise või nõusoleku andmisest keeldumise üle pärast põhjendatud taotluse ja vastu võetud detailplaneeringu esitamist kohaliku omavalitsuse poolt. Ehituskeeluvööndi vähendamise nõusoleku andmise otsus on igakordne kaalutlusotsus, mistõttu iga taotluse lahendamisel tuleb lähtuda eelkõige konkreetse juhtumiga seotud kõigist asjaoludest. Võttes arvesse seda, et soovite ehitada kõrval olevate kinnistute hoonestusega samale joonele lähtudes merepiirist, puuduvad Jundo kinnistul esialgsel hinnangul aspektid, mille puhul ei ole ehituskeeluvööndi vähendamine põhjendatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Hänni juhtivspetsialist Looduskasutuse osakond Maiken Lukas 524 8907 [email protected] 6 LKS § 40 2 (2) TEHNILISED TINGIMUSED 395398 TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi Isiku- või registrikood E-Service Projekt OÜ 11307776 Kontaktaadress Tänav / maja / korter Sihtnumber Maakond Tallinn, Mustamäe tee, 5 10616 Harju maakond Telefon e-post 551 8761 [email protected] Kontaktisik Nimi Vilja Alumets Telefon e-post 5343 6670 [email protected] VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress Jundo Kalana küla Hiiumaa vald Hiiu maakond Tarbimiskoht Katastriüksuse number 39201:001:0312 Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider TOOTEVALIK Tehnilised tingimused detailplaneeringuks SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED Faaside arv Amprite arv 3 25 A ELEKTRILEVI TEGEVUSED Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu. 1/2 TEHNILISED TINGIMUSED 395398 KLIENDI TEGEVUSED 1. Jundo kinnistu võrguühendus lahendada olemasoleva 0,4kV maakaabelliini baasil. Olemasoleva liitumiskilbi 56409LK (liitumiskilp asub Heli ja Valve kinnistu piiril) kõrvale projekteeritakse ja ehitatakse jaotuskilp. Uuest jaotuskilbist näha ette uuele objektile välja eraldi fiidri 0,4 kV maakaabelliin. Objekti elektrivarustuseks planeerida kinnistu piirile 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp planeerida tarbija krundi piirile, soovitavalt teealasse. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. 2. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. 3. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi mitte moodustada. 4. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. 5. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. 6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Enefit Connect OÜ elektrivõrgu inseneri poole (Kalev Seilmaa, 53340756, [email protected]). 7. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel: https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine 8. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 9. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid. TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA Nimi: Kalev Seilmaa Koostatud: 17.12.2021 Elektrilevi OÜ volitatud esindaja Kehtib kuni: 17.12.2023 5334 0756 | [email protected] 2/2 TÖÖ NR: 261-2021D ASUKOHT: HIIU MAAKOND, HIIUMAA VALD, KALANA KÜLA, JUNDO MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING HUVITATUD ISIK: JESPER PARVE PROJEKTEERIJA: EHITUSPROJEKT OÜ JUHATAJA: Heidi C. Õunap ARHITEKT: Vilja Alumets VAST.SPETS: Kaia Reinsalu 2022 TALLINN Ehitusprojekt OÜ telefon 5518761 Reg. nr. 11307776 Pärnu mnt 388 /Salve 2a Swedbank SEB Pank 11612 Tallinn EE162200221033405011 EE601010220062038013 [email protected] www.esprojekt.ee EE101122751 Hiiumaa Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneering töö nr. 261-2021D KÖITE KOOSSEIS 1. SELETUSKIRI 1.1 Seletuskirja üldosa 1.2 Lähtesituatsioon 1.3 Üldplaneeringuga määratud ehituskeeluvööndi muutmine 1.4 Planeeringu üldlahendus ja avalik ruum 1.5 Planeeringu järgsete kruntide sihtotstarbed 1.6 Olulisemad arhitektuurinõuded 1.7 Planeeringuala tehnilised näitajad 1.8 Puittaimede haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted 1.9 Tehnovõrkude lahendus 1.10 Tehnovõrkude koridorid 1.11 Tulekaitse abinõud 1.12 Keskkonnakaitsenõuded 1.13 Piirkonna liikluskorraldus ja teede hooldus 1.14 Piirkonna turvalisus 1.15 Planeeringu realiseerimine 2. JOONISED 2.1 Asukoha skeem M 1 : 5000 2.2 Tugiplaan M 1 : 500 2.3 Põhiplaan M 1 : 500 2.4 Üldplaneeringu muudatuse ettepaneku plaan M 1 : 10 000 3. LISAD 3.1 Hiiumaa Vallavolikogu otsus 17. 02. 2022. a. nr. 37 „Jundo maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Kõrgessaare osavallas.“ Lisa 1 „Lähteseisukohad Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks.“ Lisa 2 „Eelhinnang Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kalana külas asuva Jundo maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ 3.2 Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Jundo maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde. 3.3 „Kehtiva Luguse kinnistu detailplaneeringu põhijoonise väljavõte.“ 3.4 Keskkonnaameti kiri 05.01.2021 nr 7-13/20/21419-2 „Vastus infopäringule ehituskeeluvööndi kohta Jundo kinnistul.“ 1 Hiiumaa Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneering töö nr. 261-2021D 1. SELETUSKIRI 1.1 SELETUSKIRJA ÜLDOSA 1.1.1 Detailplaneeringu planeeringuala asukoht ja suurus Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Kalana külas asuvat Jundo maaüksust, katastritunnusega 39201:001:0312, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 7629 m² ja registriosa nr. 454933. 1.1.2 Detailplaneeringu eesmärgid Planeeringu eesmärgiks on üldplaneeringu muutmine ranna ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemisel, krundile ehitusõiguse ja hoonestusala määramine koos olulisemate arhitektuurinõuete, vajalike tehnovõrkude planeerimisega, liikluskorralduse lahendamisega ning vajalike servituutide ja kitsenduste ulatuse seadmisega. Kehtiva detailplaneeringu alal kehtib Luguse kinnistu detailplaneering, millega ehituskeeluvööndit ei vähendatud. Ehitusõigus anti Vaino ja Virve kinnistule. Jundo, Valve ja Heli kinnistud on selle planeeringu järgi looduslikud haljasmaad. Valve ja Heli kinnistutele on uued planeeringud tehtud ja ehituskeeluvöönd vähendatud, Jundo kinnistul uut planeeringut tehtud ei ole. Uue detailplaneeringuga on vajalik taotleda ranna ehituskeeluvööndi vähendamist 160 m kaugusele kehtivast Läänemere ranna veepiirist. 1.2 LÄHTESITUATSIOON 1.2.1 Lähtematerjali loetelu: 1. Planeerimisseadus (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 13. Jaanuar 2022. a.). 2. Ehitusseadustik (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 01. aprill 2022. a.). 3. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 01. jaanuar 2021. a.). 4. Looduskaitseseadus (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 01. juuli 2021. a.). 5. Tuleohutuse seadus (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 01.04.2021. a.). 5. Veeseadus (Riigikogu seadus, redaktsiooni jõustumine 01. oktoober 2021. a.). 7. Hiiu maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse ministri käskkiri 20. märts 2018. a. nr. 1.1- 4/65). 8. Kõrgessaare valla üldplaneering (kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 17. jaanuar 2003. a. määrusega nr. 5). 9. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ (kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 12. november 2010. a. määrusega nr. 9). 10. Hiiumaa Vallavolikogu otsus 17. 02. 2022. a. nr. 37 „Jundo maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine“ 11. Seletuskiri Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Jundo maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ juurde. 12. Lisa 1 „Lähteseisukohad Kalana külas asuva Jundo maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks.“ 13. „Eelhinnang Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kalana külas asuva Jundo maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta.“ 14. Keskkonnaameti kiri 05.01.2021 nr 7-13/20/21419-2 „Vastus infopäringule ehituskeeluvööndi kohta Jundo kinnistula.“ 15. Geodeesia24 OÜ poolt 26. 10.03.2022. a. koostatud "Jundo" maa-ala plaan tehnovõrkudega M 1 : 500, töö nr. 6055-22. 16. Teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid. 1.2.2 Olemasoleva ruumi kirjeldus Jundo maaüksus asub Kalana külas. Planeeringualale on juurdepääs rajatava mahasõiduga Kalana- Metsavahi teelt. Maaüksus piirneb läänest Valve maaüksusega (tunnus 39201:001:0313, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 7609 m²), põhjast Jaanimetsa maaüksusega (tunnus 20501:001:0175, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala 15152 m²), idast Vaino maaüksusega (tunnus 39201:001:0314, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 2 Hiiumaa Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneering töö nr. 261-2021D 7616 m²) ja lõunast Putkaste metskond 63 maaüksusega (tunnus 39201:001:0337, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 51.66 ha.). Otsest piiri Läänemerega Jundo maaüksusel ei ole. Maa-ameti andmetel on Jundo maaüksuse kõlvikuline koosseis detailplaneeringu algatamisel: looduslik rohumaa 347 m², metsamaa 7135 m² ja muu maa 147 m². Planeeringuala on hoonestamata. Maa-ameti kitsenduste kaardi järgi asub Jundo maaüksus valdavalt ranna- ja kalda ehituskeeluvööndis ning piiranguvööndis ja osaliselt Valve maaüksuse puurkaevu (tunnus PRK0023525) veehaarde sanitaarkaitseala. Maaüksusel leiduvad III kategooria kaitsealused liigid aas- karukell (Pulsatilla pratensis) ja tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens). Planeeringualal ei asu kaitse- ega hoiualal, samuti ei kuulu Natura 2000 võrgustiku aladele. Jundo maaüksus asub Kõrgessaare valla üldplaneeringu ja selle Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ alal. Vastavalt üldplaneeringule asub planeeritav maaüksus määramata juhtotstarbega alal, kus on lubatud metsa- või põllumajandusmaa sihtotstarbega maaüksused või elamumaa hajaasustus viisil. Detailplaneeringuga ei kavandata planeerimisseaduse § 124 lg 5 ja 6 nimetatud tegevusi, seega puudub vajadus keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks. Planeeringualal täpsustatakse olemasoleva hoonestusega krundi ehitusõigust. Hiiumaa Vallavolikogu otsus 17. juuni 2021. a. nr. 261 Lisa 2 „Eelhinnang Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kalana külas asuva Jundo kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta“ võimaldab järeldada, et keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik. Kui detailplaneering koostatakse arvestades keskkonna- ja õigusaktide nõudeid, ei kaasne detailplaneeringu ellurakendamisega tõenäoliselt olulist negatiivset keskkonnamõju. 1.2.3 Kehtivad piirangud ja kitsendused planeeringualal 1.2.3.1 Kehtivad piirangud: - Ranna piiranguvöönd (laius Läänemere rannal 200 m Eesti põhikaardile kantud veekogu veepiirist); - Ranna ehituskeeluvöönd (laius Eesti põhikaardile kantud veekogu veepiirist 100 m ja 150 m); - Ranna veekaitsevöönd (ulatus Eesti põhikaardile kantud veekogu veepiirist Läänemerel 20 m); - Valve maaüksuse puurkaevu nr. PRK0013779 veehaarde 50 m sanitaarkaitseala; 1.2.3.2 Krundi kasutusõiguse kitsendused: 1. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust, projekteerimisnormidest, tuleohutusnõuetest. 1.3 ÜLDPLANEERINGUGA MÄÄRATUD EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMINE Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Kõrgessaare valla üldplaneeringust (ENTEC AS töö nr. 306) ja Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringust „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ (AS Pöyry Entec töö nr. 859/08), kus planeeringuala maa-alale juhtfunktsiooni ei ole määratud. Käesoleva detailplaneeringuga muudetakse maa-ala sihtotstarve 100% elamumaaks. Planeeringuala jääb osaliselt ranna piirangu ja ehituskeeluvööndisse. Koostatava detailplaneeringuga muudetakse kehtivat üldplaneeringut, vähendades ranna ehituskeeluvööndit. Detailplaneeringuga taotletakse ranna ehituskeeluvööndi vähendamist 160 m-ni Läänemere veepiirist. Looduskaitseseaduse § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lg 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning § 38 lg 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene, juhul kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. 3 Hiiumaa Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneering töö nr. 261-2021D Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Käesoleva detailplaneeringuga on tehtud ettepanek muuta Kõrgessaare valla üldplaneeringut muutes osaliselt ehituskeeluvööndi piiri planeeritud maaüksusel vastavalt põhiplaani joonisele. Ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemisel on võetud arvesse järgmisi asjaolusid hoone paiknemise kohta ranna ehituskeeluvööndis: Looduskaitseseaduse § 34. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ehituskeelvööndi vähendamise taotlemisel on võetud arvesse, et: - Ehituskeeluvööndi vähendamine ei mõjuta eeldatavalt Läänemerd ega selle kallast, kuna hoonestusala ja mere vahele jääb ca 120 m laiune ala, mis ei mõjuta ranna kaitseks seatud eesmärkide täitmist. - Ranna kaitse eesmärk on looduskoosluste säilitamine. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletatav ala ei asu kaitse- ega hoiualal, samuti ei kuulu Natura 2000 võrgustiku aladele. Kavandatav tegevus ei ohusta looduskoosluste säilimist, kuna detailplaneeringu alal puuduvad kaitsealused taimeliigid. - Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Planeeringuala tarbevesi saadakse rajatavast puurkaevust. Planeeritavate hoonete kanaliseerimine lahendatakse reo- ja heitvete juhtimisega läbi omapuhasti imbsüsteemi, kus puhastamine toimub killustikukihis ja seda ümbritsevas mullakihis. Inimtegevusest lähtuv mõju võib ajutiselt avalduda hoonete ehitamine, tehnovõrkude rajamine jne. ehitustegevusega, siis ei ole inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju märkimisväärne. - Ranna kaitse eesmärk on ranna eripära arvestava asustuse suunamine. Koostatud detailplaneering on ranna eripära arvestav. Ranna -ala on ette nähtud säilima puutumatuna ning eemal ehitustegevusest. Detailplaneeringu lahendus on lähtunud piirkonna ajalooliste hoonete paiknemisest. Ajalooline hoonestus jääb ranna ehituskeeluvööndisse, ca 115 m kaugusele mere rannast. Jundo maaüksuse detailplaneeringu lähteseisukohtade kohaselt tuleb hoonestusala määramisel arvestada keskkonnaalaste kitsendustega ja planeerida hoonestusala võimalikult suures osas olemasoleva Kalana-Metsavahi tee lähistele. Naaberkinnistute õuemaad ulatuvad teest kuni 65 m kauguseni. - Ranna kaitse eesmärk on kaldal asuval kallasrajal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Detailplaneeringuga ei nähta ette tegevusi või ehitisi, mis võiksid takistada kallasrajal vaba liikumist või kallasrajale juurdepääsu ning planeering arvestab vajadusega tagada vaba liikumine kallasrajal. Looduskaitseseaduse § 40 lg 1. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb lähtuda kalda kaitse eesmärkidest ja lähtuda taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt taimestikust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda taimestikust. Planeeritav maa-ala on sisemaa poolses osas kaetud enamuses kõrghaljastusega. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei oma taimestikule märkimisväärset negatiivset mõju. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt reljeefist Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda reljeefist. Planeeringuala on valdavalt tasase reljeefiga. Maapinna kõrgus on vahemikus 4,39 – 9,01 m. Planeeritav maa-ala on suhteliselt lauge tõusuga sisemaa suunas. Hoonestusalast ca 35 – 40 m mersuunas, hakkab maapind langema. Planeeritud krundi hoonestusala paigutamisel on arvestatud maapinna reljeefiga, mis jääb maaüksuse kõrgemasse ossa. 4 Hiiumaa Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneering töö nr. 261-2021D Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt reljeefist ei oma negatiivset mõju, sest planeeritava õuemaa maapind on merest oluliselt kõrgemal ning võimaldab efektiivselt kasutada rannaäärset maa-ala ilma selle reljeefi muutmata. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt olemasolevast teede- ja tehnovõrgust Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda olemasolevast teede- ja tehnovõrgust. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletava alale on tagatud juurdepääs piki olemasolevat juurdepääsuteed kuni hoonestusalani. Ehituskeeluvööndi vähendamine lähtuvalt väljakujunenud asustusest Ehituskeeluvööndi vähendamisel tuleb Looduskaitseseaduse § 40 lõike 5 alusel lähtuda väljakujunenud asustusest. Planeeringuala paikneb üldplaneeringu järgsel detailplaneeringu kohustusega hajaasustusalal, kuhu juhtfunktsiooni pole määratud. Kalana küla on tänaseks suhteliselt tihedalt asustatud küla, lähimad hoonestatud maaüksused asuvad ca 60 m kaugusel lääne suunal ja ca 80 m kaugusel ida suunal. Suur osa Kalana küla hoonestatud maaüksustest on koondunud ajalooliselt mõlemale poole kohalikke maanteede äärde. Lähim hoonestatud maaüksus on Valve maaüksus, mille hoonestus asub ca 60 m kaugusel planeeritavast hoonestusalast ning nende vahele jääb looduslik kõrghaljastus. Sealne hoonestus jääb merest ca 120 m kaugusele. Planeeritud hoonestusala jääb suhteliselt sarnasele kaugusele merest, nagu piirkonna ajaloolised ja praegused eluhooned. 1.4 PLANEERINGU ÜLDLAHENDUS JA AVALIK RUUM Planeeringu eesmärgiks on määrata Jundo maaüksusele ehitusõigus ja hoonestusala. Plaanil kujutatud ruumilahendus ja tehnovõrkude lahendus on tinglik ning täpsustatakse ehitusprojektidega. Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine loodusesse - suhteliselt madal, kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja piirkonna hooneid arvestav arhitektuurikäsitlus. Hoonestuse projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Hoone välisviimistluseks on eelistatud krohv, kivi, puit (palk ja värvitud laud) ja muud traditsioonilised looduslähedased materjalid. Elamumaa hoonete kompleks on lubatud kavandada maksimaalselt kuni 200 m² ehitisealuse pindalaga vastavalt põhiplaanile. Planeeritud üksikelamu maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 8,0 m. Kavandatud krunti või selle hoonestusala võib piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirete rajamisel eelistada traditsioonilisi materjale, kohalikke ehitusviise ja tavasid. Samuti säilitatakse planeeritaval maa-alal olemasolevad üksikud puud hoonestatud ala ümber. Sõiduautode parkimine on lubatud oma krundil. Maaüksusele on planeeritud paigaldada oma prügikonteiner, mis tuleb paigutada planeeritud juurdepääsutee juurde. Olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Maaüksuse omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu. 1.5 PLANEERINGU JÄRGSETE KRUNTIDE SIHTOTSTARBED Detailplaeeringuga maaüksust ei jagata, maatulundusmaa muudetakse elamumaaks. 1.6 OLULISEMAD ARHITEKTUURINÕUDED Detailplaneeringu põhiplaanil on esitatud hoonete võimalikud asukohad planeeritud hoonestusalas, see tähendab et planeeritud hoonet võib ehitada ainult põhiplaanil näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele. Väljaspool hoonestusala on keelatud nii uute hoonete kui ka rajatiste ehitamine, sh ajutiste ehitiste, ehitusteatist või ehitusluba mittenõudvate ehitiste ehitamine. Erandid kehtivad ainult piirdeaedadele, maakaabelliinile ja kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja –rajatisele. 5 Hiiumaa Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneering töö nr. 261-2021D Hoonete täpne kuju ja suurus määratakse arhitektuurse ehitusprojektidega. Põhiplaanil toodud uute hoonete paigutus on illustreeriva eesmärgiga ning ei märgi hoonete lõplikku asukohta. Täna ei ole teada täpsemalt uue hoonestuse arhitektuurne lahendus, sellepärast on määratud hoonestuse projekteerimiseks suurem hoonestusala, et tagada vabam arhitektuurne loomingulisus ning uute hoonete paigutamise võimalus olemasolevate ja säilitavate puude vahele. Arhitektuurne lahendus peab arvestama hoonestusalal olemasolevate puudega. Detailplaneeringuga määratud hoonete lubatud suurim suletud brutopind on kõikide hoonete kõigi lubatud korruste suletud brutopindade summa. Samuti on määratud kõikide hoonete 1. korruse lubatud suurim suletud brutopindade summa. 1.6.1 Planeeritud Jundo maaüksuse ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 3 (1 üksikelamu ja 2 kõrvalhoonet) Lubatud suurim ehitisealune pind - 200 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 300 m² sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 200 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / 2 Katused: kalded - 35° - 45° põhihoone põhimahul (kõrvalpinnal lubada lamekatus näiteks katuseterrassi rajamiseks) 20⁰- 45⁰kõrvalhoonel materjalid - katusekivi, rullmaterjal, värviline eterniit, värvitud plekk, roog tüüp - pult- ja viilkatus Välisseinad - puit, kivi, klaas, krohv Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv Piirdeaiad - kivi-, puitaed 1.7 PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD 1. Planeeringuala suurus - 7629 m² 2. Planeeritava maaüksuse suurus - 7629 m² 3. Ehitisealune pind kokku - 200 m² 4. Planeeritud maaüksusi - 1 5. Planeeritud krunte - 1 1.8 PUITTAIMEDE HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED Planeeritaval maa-alal kasvab puittaimestik tihedalt ehk tegemist on metsaga. Domineerivaks puuliigiks on okaspuud. Planeeritud krundil peab väljaspool hoonestusala ja juurdepääsuteed säilitama olemasoleva kõrg- ja madalhaljastuse. Hoonestusalal on soovitav näitada koostatavas ehitusprojektis säilivad ja raiutavad üksikpuud. Säilitama peab võimalikult palju ka looduslikku alustaimestikku. Hoonestusalal säilivatel puudel võib peenikesi kuivi oksi (d <5 cm) laasida, kuid jämedad kuivanud ja kõverad oksad pigem kaunistavad vanemat puid. Võimalusel tuleks puude ümbrus võsast puhastada, kuna sellisel juhul pääseb puude võimsus ja dekoratiivsus paremini esile. Hoonestusalal tuleb puid säilitada võimalikult palju, likvideerida võib neid juhul, kui jäävad planeeritavate hoonete ette, samuti kui hoonet teenindavate kommunikatsioonide kavandamisel alternatiivseid võimalusi ei ole (näiteks kanalisatsioonisüsteemi ja maakütte rajamisel). Ehituse käigus kindlasti jälgida, et kaevetööde teostamisel arvestataks säilitatavate puude juurte ulatusega, et neid mitte vigastada. Säilitada ei tohiks puid, millel tehakse kaevetöid võra all, kuna sellisel juhul kahjustatakse suure tõenäosusega puu juuri ning puu võib muutuda tormitundlikuks ja ohtlikuks nii ühepoolsete juurte läbikaevamise tõttu kui ka mädanike tõttu. Seega proovida säilitada, aga kui jäme juur (>10 cm) saab viga, siis pigem maha võtta. Kuigi praeguses seisus ei ole kõrghaljastust hoonestusalal üsna palju, siis juhul kui tekib vajadus rajatavate hoonete ümber ka uut haljastust rajada, siis tasuks selleks kasutada neid liike, mis alal või piirkonnas juba praegu kasvavad. Hoonete lähedusse ei tohiks kavandada puid, mille liigiomane kasvukõrgus on väga suur. 1.9 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS 6 Hiiumaa Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneering töö nr. 261-2021D 1.9.1 Veevarustus ja kanalisatsioon Planeeritavate hoonete varustamine tarbeveega on lahendatud krundile rajatava puurkaevpumpla baasil, mille ümber hoida 10 m ulatuses hooldeala. „Veeseaduse“ § 148 lõike 2 alusel põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla 10 m³ ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse „Veeseaduse“ § 154 kohane hooldusala, kus on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi. Krundi veetorustiku soovituslik paigaldussügavus on vähemalt 1,2 m maapinnast. Veevarustuse projekteerimisel lähtuda: - Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“. - Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“. 1.9.2 Reoveekanalisatsioon „Hiiumaa geoloogiline digitaalkaardistamine” andmetel asub planeeringuala nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Keskkonnaministri 08. november 2019. a. määrus nr. 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ § 8 lõike 1 punkt 4 sätestab, kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi Veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2 tähenduses ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada järgmistes kogustes, arvestades Veeseaduse § 124 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatud erisusi: kuni 5 m³ ööpäevas nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee mehaanilist puhastamist juhul, kui puhastatakse ainult olmereovett, mis ei sisalda vesikäimlast pärit reovett. Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust. Jundo krundi hoonestuse kanalisatsioonivarustus lahendada reo- ja heitvete kogumisega lekkekindlasse kogumismahutisse, kus krundi omanik peab korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme. Jundo kinnistu suurusest tulenevalt ei ole Jundo kinnistul kanalisatsioonisüsteemina võimalik kasutada muid lahendusi kui kinnine kogumismahuti. Juhul, kui Valve kinnistu puurkaevust on veevõtt alla 10 m3 ööpäevas, saab kinnistu omanik esitada taotluse Keskkonnaagentuurile sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmiseks ning sellisel juhul on Jundo kinnistule võimalik kavandada ka imbväljakut sisaldavat kanalisatsioonisüsteemi. Jundo kinnistu asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, kus immutamine on lubatud üksnes pärast heitvee bioloogilist puhastamist. Hoonete projektide koostamisel esitatakse iga rajatava hoone heitvete kogumise ja puhastamise lahendus. Kanalisatsioonivarustuse projekteerimisel lähtuda: - Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“. - Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“. 1.9.3 Soojusvarustus Planeeritud hoonete küte lahendatakse lokaalsena hoonete projekteerimise käigus, kas elektri- või tahkeküttena (sinna alla kuulub ka soojuspump, solaar- ja maaküte), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike. Lahenduste väljatöötamisel on soovitav eelistada energiatõhusaid või kombineeritud lahendusi (sh. välisõhu eelsoojendamine, lahenduste kombineerimine passiivküttega jms.). 7 Hiiumaa Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneering töö nr. 261-2021D Maakütte (kinnise soojussüsteemi) puuraugu asukoht täpsustakse projekteerimise staadiumis, mis tuleb vastavalt Keskkonnaministri 09. juuli 2015. a. määrusele nr. 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“, kooskõlastada enne puuraugu ehitusprojekti koostamist kohaliku omavalitsusega, esitades selleks määruse kohase taotluse. Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. kehtima hakanud määrusest nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ redaktsioonist. 1.9.4 Elektrivarustus Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ Tehnilised tingimused 395398 Jundo kinnistu võrguühendus on lahendatud olemasoleva 0,4kV maakaabelliini baasil. Olemasoleva liitumiskilbi 56409LK (liitumiskilp asub Heli ja Valve kinnistu piiril) kõrvale projekteeritakse ja ehitatakse jaotuskilp. Uuest jaotuskilbist nähakse ette uuele objektile välja eraldi fiidri 0,4 kV maakaabelliin. Objekti elektrivarustuseks on planeeritud kinnistu piirile 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist lahendatakse koos hoonete elektrivarustuse projektidega. Elektrilevi OÜ tehnorajatistele on maakasutusõigus tagatud tehnovõrguservituudi vajadusega alana. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneeringuga on määratud ka väljaspool planeeringuala kulgeva kaablite trasside tehnovõrguservituudi vajadusega alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 1.9.5 Sidevarustus Planeergualal või selle lähialal sidevõrgu liinirajatised puuduvad. Planeerimislahendus sidevõrgu liinirajatistega liitumist ette ei näe. Kaasaegsemate sideteenuste tarbimine võimaldatakse mobiilsete seadmetega. Kui piirkonda tekib võimalus sidevõrguga liitumiseks, on alternatiivse lahendusena lubatud sidevõrguga liitumise projekteerimiseks tellida täiendavad tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt tuleb kooskõlastada piirkonnas opereeriva side ettevõtjaga. Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse koos planeeritud hoone projektiga. 1.9.6 Sajuveed ja vertikaalplaneerimine Planeeritud krundi hoonete ümbrus ja planeeritud parkimiskohad projekteeritakse hoonestuse ehitusprojekti koosseisus või eraldi projektidega. Täpsemad kõrgusmärgid antakse koostatavate projektjoonistega. Planeeritud krundi sajuveed juhitakse osaliselt katetele kallete andmisega hoonest eemale krundi haljasalale. Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoone ümbruses ning juurdepääsutee ja parkimis-ala ulatuses. Kasvupinnas eemaldada teede alt täies mahus asendades selle kruusa ja dreenliivaga. Vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. 1.10 TEHNOVÕRKUDE KORIDORID 8 Hiiumaa Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneering töö nr. 261-2021D Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega. 0,4 kV maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele „Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted. 1.11 TULEKAITSE ABINÕUD Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeringuala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Siseministri 30 märts 2017. a. määrusest nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” 01. märts 2021. a. kehtima hakanud redaktsioonist. Hooned planeeringualal on ühe- ja kahekorruselised ja kõrgusega kuni 8,0 m. Planeeritud hoonestus kuulub tulepüsivuse seisukohalt klassi TP3 ning ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt onüksikelamutel I kasutusviis. Kuja arvestamisel võib ühe maaüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 m² ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Vastavalt Eesti standardi EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” on kahe hoone vaheline minimaalne kuja 8 m, v.a. juhul kui tule leviku piiramine on tagatud ehituslike või muude abinõudega või hoonetekompleksi osad on samast tuleohutusklassist, hoonete arv ja korruste pindala on väiksemad hoonetekompleksile kohalduvatest arvväärtustest ja neid saab lugeda tuletõkkesektsiooni nõuetele vastavalt üheks hooneks. Planeeritud hoonestusalani tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada alates 12141 üldplaneeringujärgset kohalikku maanteed. Planeeringualale on juurdepääs rajatava mahasõiduga Kalana- Metsavahi teelt. Juurdepääsutee rajamisel/rekonstrueerimisel tuleb järgida päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega: tee kandevõime paakauto registrimassile 26000 kg, pöörderaadius vähemalt 18,5 m ja tee laius vähemalt 3,5 m. Tulekustutusvee saamiseks on vajalik rajada tuletõrjeveemahuti 30m³, kuna olemasolev veevõtukoht Kalana sadamas on ca 550 m kaugusel. Vastavalt Siseministri 18. veebruar 2021. a. määrusest nr. 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” kehtivast redaktsioonile peab veevõtukoht paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. Esimese kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugust ehitisest võib suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt. Hoonetes tuleb ette näha vett mittevajavad esmased kustutusvahendid. Hoone projektis täpsustatakse vastavalt hoonele veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused. Uute hoonete projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja heakskiitmisele Päästeameti Lääne päästekeskusega. 1.12 KESKKONNAKAITSENÕUDED Maaüksus ei paikne kaitse- ja hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis, samuti puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised. Looduskaitseseaduse § 14 lõike 1 järgi ei või kaitsealal ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta muuta maaüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks, anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks ega jahiulukeid lisasööta. 9 Hiiumaa Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneering töö nr. 261-2021D Maa-ameti kitsenduste kaardi järgi jääb planeeringuala osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse. Looduskaitseseaduse § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Looduskaitseseaduse § 38 lg 4 on nimetatud erandid, millele ehituskeeld ei laiene ning § 38 lg 5 need ehitised, millele ehituskeeld ei laiene, juhul kui need on kavandatud kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga. Looduskaitseseaduse § 40 alusel on võimalik erandkorras ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse hoonestusala ranna ehituskeeluvööndisse. Ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb võimalusel taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Samuti asub planeeringuala osaliselt Läänemere ranna piiranguvööndis. Looduskaitseseaduse § 37 lg 1 p 1 kohaselt on ranna piiranguvööndi laius Läänemere rannal 200 meetrit. Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Kalda piiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui 2 ha, välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Ranna ja kalda piiranguvööndis valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada Looduskaitseseaduse lisas sätestatud tingimustega. Veekogu kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks on Läänemere rannal veekaitsevöönd. Veeseaduse § 118 lg 2 p 2 kohaselt on veekaitsevööndi ulatus veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest Läänemerel 20 meetrit. Tegevused veekaitsevööndis on sätestatud Veeseaduse § 118-123. Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega. Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna elutegevuseks vajaliku väärtuse. Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööd lahendada projekteerimistööde käigus. Teelt tuleva liiklusmüra summutamiseks tuleb hoone piirdekonstruktsioonid projekteerida keskmisest tasemest mürapidavamad ja vastavalt vajadusele näha ette müra summutavad aknaraamid ja klaaspaketid. Aluseks tuleb võtta Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembril 2018. a. määrus nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ ning Sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määrus nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut (Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“). Jäätmete sorteeritud kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete 10 Hiiumaa Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneering töö nr. 261-2021D üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. 1.13 PIIRKONNA LIIKLUSKORRALDUS JA TEEDE HOOLDUS Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Planeeringualale on juurdepääs rajatava mahasõiduga Kalana- Metsavahi teelt. Parkimine lahendatakse planeeritaval alal krundi siseselt. Parkimiskohtade kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” esitatud normi alusel. Täpsem parkimiskohtade arv ja - lahendus täpsustatakse hooneprojekti või eraldi teeprojekti koosseisus. Arendaja peab arvestama liiklusmüra, vibratsiooni, õhusaaste ning muude võimalike mõjude võimaliku normaliseerimise vajaduse ja kohustusega. Planeeringu koostamisest huvitatud isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed „Rahvatervise seaduse” alusel kehtestatud Sotsiaalministri 04. märts 2002. a. määruses nr. 42 esitatud normmürataseme tagamiseks. Planeeritava krundi liikluskorraldus ja juurdepääsutee on näidatud detailplaneeringu Põhijoonisel. Krundi siseste teede projekteerimine ning väljaehitamine on huvitatud isiku kohustus. Juurdepääs tagatakse sõiduautoga liiklusele ja piiratud ulatuses rasketehnikale (kruntide teenindamiseks vajalik tehnika). Planeeritud krundi krundisisesed katendid valitakse vastavalt omaniku(-e) soovile või haljastusprojektide lahendustele. Tee kattekihtide valik lahendatakse hoone ehitusprojektiga või eraldi tee-ehitusprojektiga, mis koostatud teede projekteerimise tegevusluba omava isiku poolt. Juurdepääsuteed rajada kandevõimega 26 tonni (päästetehnika ja prügiautod), pöörderaadius 18,5 m ja tee laius 3,5 m. Postkast rajatakse vastavalt posti teenusettevõtte (näiteks Eesti Post AS) juhistele. 1.14 PIIRKONNA TURVALISUS Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29. november 2002. a. Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus. Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid. Olulisteks elementideks on peetud, et: - planeeringualal ja hoonel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, - hoone ja rajatised oleks pimedal ajal valgustatud (näiteks hämarduslülitiga liikumisele reageeriv valgustus), - ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale, - vajadusel oleks ehitusperioodil hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste piiretega piiratud, - hoone ümbrus ja kogu maaüksuse territoorium oleks haljastatud ja korrastatud, - hoone oleks varustatud tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga. 1.15 PLANEERINGU REALISEERIMINE Planeeringu elluviimise kavas ette nähtud tegevuste järjekorda on lubatud muuta juhul kui see on võimalik, mõistlik ning kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud. 11 Hiiumaa Kalana küla Jundo maaüksuse detailplaneering töö nr. 261-2021D Üldjuhul toimub kogu tegevus huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Huvitatud osapoolena mõeldakse üldjuhul planeeringualal paikneva maaüksuse omanikku. 1.15.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord: 1. Maaüksusele seada maaüksust läbivale juurdepääsuteele reaalservituut teed kasutava maaüksuse kasuks. 2. Maaüksusele seada maaüksust läbivatele tehnovõrkudele servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude valdajate kasuks. 3. Maaüksuse hoonestuse ehitusprojekti/ehitusprojektide koostamine (sh. juurdepääsuteede ja tehnovõrkude parameetrite, töömahtude ja asukohtade täpne lahendamine) ja kooskõlastamine; 4. Rajatiste ehitamiseks vajalike kooskõlastuste ja lubade/teatiste taotlemine; 5. Vajalike kommunikatsioonide ja teede rajamine (projekt, ehitusluba/-teatis, kasutusluba/-teatis), sealhulgas arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist; 6. Hoonete püstitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt; 7. Hoonestuse püstitamine; 8. Ehitiste kasutamist lubavate lubade/teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt; 9. Haljastustööd lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus. Koostas: Vilja Alumets 12 MTR reg.nr. EEP000943 OBJEKT: PR.NR: nr 261-2021D reg.nr.11307776 HIIU MAAKOND, HIIUMAA VALD, KALANA KÜLA, JUNDO MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING KUUP: 09.04.2022 PROJ.JUHT H.C.ÕUNAP JOONIS: EHITUSPROJEKT VAST. SPETS. K.REINSALU SITUATSIOONISKEEM 1:5000 ARHITEKT V.ALUMETS TELLIJA: Pärnu mnt 388/Salve 2A AS-01 Tallinn 11612 HUVITAUD ISIK: JESPER PARVE tel 5518761 PLANEERITUD TULETÕRJEVEEMAHUTI 30m³ TTVM TINGMÄRGID PLANEERITAV ALA KINNISOMANDI PIIRID OLEMASOLEV TEE TEEKAITSEVÖÖND OLEMASOLEV HOONE DP-GA KEHTESTATUD HOONESTUSALA OL.OLEV 0.4kV LIITUMISKAPP OL.OLEV PUU Märkused: 1. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga 10.03.2022 Geodeesia24 OÜ Objekt: JUNDO MTR reg.nr. EEP000943 OBJEKT: Litsentsid: 751 MA, EEG000265 PR.NR: nr 261-2021D reg.nr.11307776 Geodeesia 24 Reg nr: 12135099 Pärnu mnt 139e, 11317 Tallinn [email protected] Aadress: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla, Jundo HIIU MAAKOND, HIIUMAA VALD, KALANA KÜLA, JUNDO MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING KUUP: 09.04.2022 Töö: TOPO-GEODEETILINE UURING PROJ.JUHT H.C.ÕUNAP JOONIS: Vastutav geodeet: Karel Truu Joonise nimetus: Mõõtkava EHITUSPROJEKT VAST. SPETS. K.REINSALU TUGIPLAAN 1:500 Mõõdistas: Piia-Kristiina Miller MAA-ALA PLAAN TEHNOVÕRKUDEGA 1:500 ARHITEKT V.ALUMETS TELLIJA: Töö nr: Staadium: Kuupäev: Leht: Pärnu mnt 388/Salve 2A AS-02 Tallinn 11612 HUVITAUD ISIK: JESPER PARVE 6055-22 GEODEESIA 10.03.2022 1 tel 5518761 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS SIHTOTSTARBE KOHTADE ARV ELAMU+ABIH. ARV KRUNDIL TULEÜSIVUS- POS KRUNDI KRUNDI HOONETE KRUNDI SUURIM SUURIM MAA MAA HOONETE OSAKAAL % (norm/plan) PARKIMIS- HOONETE NR SUURUS m² HOONES- SUURIM TÄIS- ELAMU/ ELAMU/ SIHTOTSTARVE SIHTOTSTARVE SUURIM SUURIM TUSALA LUBATUD EHITUSE % ABIHOONE ABIHOONE (detailplaneeringu (katastriüksuse LUBATUD KRUNDI KLASS ÕUES SUURUS m² EHITISALUNE KORRUSE- KÕRGUS liikide kaupa) liikide kaupa) SULETUD min. PIND m² LISUS (m) BRUTOPIND m² 1 7629 2133 200 3 2 8 1+2 EE E EE100 300 TP3 2/2 PIIRANGUD: PLANEERITUD TULETÕRJEVEEMAHUTI 30m³ TTVM 20,0 4,0 R=10m 65,0 4,0 7629 m² 1 100% EE 8m 200 1+2 P2 2 ,0 160 1. 2. 3. 4. 6. 7. 8. 5. 1. Krundi pindala 2. Positsiooni number 3. Krundi sihtotstarve 4. Hoone kõrgus 5. Hoone korruste arv 6. Hoonetealune pind 7. Hoonete arv krundil (põhi- ja abihooned) 8. Parkimiskohtade arv õues TINGMÄRGID PLANEERITAV ALA KINNISOMANDI PIIRID OLEMASOLEV TEE TEEKAITSEVÖÖND OLEMASOLEV HOONE DP-GA KEHTESTATUD HOONESTUSALA OL.OLEV 0.4kV LIITUMISKAPP OL.OLEV PUU ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE KOHALIK MAANTEE PLANEERITAV JUURDEPÄÄSUTEE PLANEERITAV HOONESTUSALA/ RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI MUUTMISETTEPANEK PLANEERITAV ELAMU PLANEERITAV ABIHOONE PLAN. KRUNDILE JUURDEPÄÄS PLANEERITAV ELEKTRI JAOTUSKILP PLANEERITAV 2. ARVESTIGA ELEKTRI LIITUMISKILP PLANEERITAV 0,4kV MAAKAABEL R=10m PLANEERITAV PUURKAEV PLANEERITAV KANALISATSIOONITORUSTIK JA REOVETE KOGUMISMAHUTI MTR reg.nr. EEP000943 OBJEKT: PR.NR: nr 261-2021D reg.nr.11307776 HIIU MAAKOND, HIIUMAA VALD, KALANA KÜLA, JUNDO MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING KUUP: 09.06.2022 PROJ.JUHT H.C.ÕUNAP JOONIS: EHITUSPROJEKT VAST. SPETS. K.REINSALU PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA 1:500 ARHITEKT V.ALUMETS TELLIJA: Pärnu mnt 388/Salve 2A AS-03 Tallinn 11612 HUVITAUD ISIK: JESPER PARVE tel 5518761 TINGMÄRGID PLANEERITAV ALA PLANEERITAV HOONESTUSALA MTR reg.nr. EEP000943 OBJEKT: PR.NR: nr 261-2021D reg.nr.11307776 HIIU MAAKOND, HIIUMAA VALD, KALANA KÜLA, JUNDO MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING KUUP: 09.06.2022 PROJ.JUHT H.C.ÕUNAP JOONIS: EHITUSPROJEKT VAST. SPETS. K.REINSALU ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANK 1:1000 ARHITEKT V.ALUMETS TELLIJA: Pärnu mnt 388/Salve 2A AS-04 Tallinn 11612 HUVITAUD ISIK: JESPER PARVE tel 5518761 DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID FAILI NIMI FAILI SUURUS 6055-22 Jundo, Kalana küla, Hiiumaa vald-Tugiplaan.pdf 307 KB 6055-22 Jundo, Kalana küla, Hiiumaa vald-Situatsioon.pdf 2.1 MB TIITELLEHT JUNDO.pdf 94 KB 1_Jundo_DP_Seletuskiri_03_12_2021.pdf 166 KB 6055-22 Jundo, Kalana küla, Hiiumaa vald-DP.pdf 356 KB ALLKIRJASTAJAD nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 1 JESPER PARVE 38002030322 28.04.2022 14:32:16 +03:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 79:11:d5:d8:53:44:d7:11:5c:db:d6:11:e2:e6:1a:9c SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR ESTEID-SK 2015 B3 AB 88 BC 99 D5 62 A4 85 2A 08 CD B4 1D 72 3B 83 72 47 51 ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 F6 CE 0B 4B A0 58 1F F4 FF E9 00 98 79 92 26 00 B8 65 0B A5 FD 47 F6 07 F9 E2 E8 11 D5 FB 84 BD nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 2 KAIA REINSALU 46304200253 29.04.2022 09:51:30 +03:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON volitatud arhitekt 7 ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 02:94:fc:f4:53:dc:fc:5f:59:67:66:2f:00:4b:2b:13 SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR ESTEID-SK 2015 B3 AB 88 BC 99 D5 62 A4 85 2A 08 CD B4 1D 72 3B 83 72 47 51 ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 63 64 42 65 EA 66 44 B5 2D 43 CC B6 61 1E 35 97 67 BE 39 63 A3 D5 4D A6 D8 6F 4B 64 6F 34 FA 40 Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nim etatud failide esitus paberil. MÄRKUSED Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjas tatud fail eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavaldus e kehtivust saab kontrollida ainult digitaals elt allkirjastatud failist. PROJEKTI KOOSKÕLASTUS Kooskõlastuse nr 1023905472 Kooskõlastuse kuupäev 02.05.2022 KOOSKÕLASTUSE TELLIJA Registrikood 11307776 Ettevõtte nimi EHITUSPROJEKT OÜ Kontakisik VILJA ALUMETS Objekti aadress Jundo, Kalana küla, Hiiumaa vald, Hiiu mk (DP) Töö number 261-2021 Töö sisu Maa-ala plaan tehnovõrkudega Etapp Detailplaneering KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL * Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. * Tingimused lisatud projektile. Allkirjastatud digitaalselt. KOOSKÕLASTUSE VÄLJASTAS Enn Truuts Elektrilevi OÜ volitatud esindaja ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857 Veskiposti 2, 10138 Tallinn [email protected] Eraklientide teenindus: 777 1545 [email protected] Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee Rikketelefon 1343 HARJU MAAKOND RAASIKU VALD IGAVERE KÜLA LEPATRIINU KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING jrk. nr. kooskõlastav kooskõlastuse kooskõlastuse täielik ärakiri kooskõlastuse projekteerija märkused organisatsioon/ nr.ja kuupäev originaali kooskõlastaja planeeritaval alal asukoht tingimuste täitmise paikneva vara kohta omanik 1 JUNDO KÜ Digidockonteiner Jesper Parve 28.04.2022 2 VIRVE KÜ Digidockonteiner HL Hagberg 29.04.2022 3 ELEKTRILEVI Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Digidockonteiner Tingimused lisatud projektile. Allkirjastatud Enn Truuts 02.05.2022 digitaalselt. 4 Kooskõlastuste originaalid asuvad kaustas MÄRKUS: nr.1 KOOSTAS: V.ALUMETS 03.05.2022a.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel