Riigikantselei
[email protected]
Meie 30.08.2022 nr 1.1-10.1/6827-1
Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduseelnõu
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsuse istungile finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad:
1. Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu
2. Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Helen Korju-Kuul 6113681
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
AUGUST 2022
Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmise
ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
§ 1. Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmine
Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ja investeerimisühingute“ tekstiosaga „,
investeerimisühingute ja kesksete vastaspoolte“;
2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) Eestis asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 börsiväliste
tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201,
27.07.2012, lk 1–59) kohaselt tegevusloa saanud kesksele vastaspoolele käesolevas seaduses
sätestatud ulatuses.“;
3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Keskse vastaspoole kriisiennetus- ning kriisilahendusmeetmete suhtes kohaldatakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/23 kesksete vastaspoolte finantsseisundi
taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL) nr
1095/2010, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 806/2014 ja (EL) 2015/2365 ning
direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2007/36/EÜ, 2014/59/EL ja (EL) 2017/1132 (ELT L 22,
22.01.2021, lk 1–102), arvestades käesoleva seaduse 91. peatükis sätestatud erisusi.“;
4) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ning 3. peatüki 3. jao“ tekstiosaga „, 3. peatüki
3. jao ning §-de 901 ja 902“;
5) seadust täiendatakse §-ga 83 järgmises sõnastuses:
„§ 83. Keskse vastaspoole kriisilahendusega seotud terminid
Käesoleva seaduse 91. peatükis määratlemata termineid kasutatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2021/23 tähenduses.“;
6) paragrahvi 174 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa “92a” tekstiosaga “92b”;
7) paragrahvi 18 lõikes 8 asendatakse sõna “pärast” sõnaga “enne”;
8) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:
“(91) Käesolevas paragrahvis nimetatud ühisotsus või selle puudumisel asjakohase
kriisilahendusasutuse poolt tehtud otsus on Finantsinspektsioonile siduv.”;
9) paragrahv 33 lõike 4 punktis 17 asendatakse sõna “kõlblike” sõnaga “teisendatavate”;
10) paragrahvi 401 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja peab enne peatamisõiguse
kasutamist konsulteerima finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga ja viimane peab vastama
viivitamata.“;
1
11) paragrahv 57 lõike 6 sissejuhatavat lauset täiendatakse peale sõna „kapitaliinstrumente“
lauseosaga „ja kõlblikke kohustusi“;
12) paragrahv 57 lõike 6 punkti 4 täiendatakse peale sõna “kapitaliinstrumendiga” lauseosaga
“või kõlbliku kohustusega”;
13) seadust täiendatakse 91. peatükiga järgmises sõnastuses:
„91. peatükk
Keskse vastaspoole kriisiennetus ja -lahendus
§ 901. Finantsinspektsiooni õigused järelevalve teostamisel
Finantsinspektsioonil on kesksele vastaspoolele käesolevas seaduses ja Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2021/23 III jaotises ning nende alusel kehtestatud õigusaktides
sätestatud nõuete täitmise üle järelevalve teostamisel õigus teha ettekirjutusi ja otsuseid.
§ 902. Varajase sekkumise meetmed keskse vastaspoole suhtes
(1) Keskse vastaspoole kriisiennetusena on Finantsinspektsioonil õigus rakendada Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artiklites 18 ja 19 nimetatud varajase sekkumise
meetmeid.
(2) Kui Finantsinspektsioon määrab kesksele vastaspoolele ühe või mitu ajutist erihaldurit
kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 1, kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse § 37
lõikeid 1–7 ja 11–14.
§ 903. Finantsinspektsiooni õigused keskse vastaspoole kriisilahenduses
(1) Finantsinspektsioonil on keskse vastaspoole kriisilahenduse tulemuslikuks rakendamiseks
kõik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikli 48 lõikes 1 ja artiklis 49
nimetatud õigused ja õigus teha asjakohaseid ettekirjutusi ja otsuseid.
(2) Finantsinspektsioon teavitab viivitamata äriregistrit ja muid asjaomaseid registreid keskse
vastaspoole suhtes kriisilahendusmenetluse algatamise otsusest ja selle juhatuse või nõukogu
tagasikutsumisest ning esitab kriisilahendusmeetme rakendamise otsuse või muu otsuse alusel
asjakohasel juhul kandeavaldusi, sealhulgas erihalduri määramise kohta, kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikliga 50.
§ 904. Erisused kriisilahenduses
Keskse vastaspoole kriisilahendusmeetmete või -õiguste suhtes kohaldatakse käesoleva
seaduse § 55 lõigetes 10 ja 11 sätestatud erisusi.
§ 905. Kriisilahendusmenetlusega seotud piirangud
Kriisilahendusmenetluses kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud piiranguid.
§ 906. Nõuded sildasutusena toimiva keskse vastaspoole suhtes
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artiklites 42 ja 43 sildasutusena
toimivale kesksele vastaspoolele esitatud nõuetele lisaks kohaldatakse käesoleva seaduse §-des
62–64, § 65 lõigetes 1–3, § 66 lõigetes 1, 2 ja 4 ning §-des 67 ja 68 sätestatut.
§ 907. Alternatiivsed kriisilahenduse rahastamise allikad
Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artiklist 44 võib
Finantsinspektsioon teha Rahandusministeeriumile või Eesti Pangale ettepaneku sõlmida
2
leping laenu või finantstoetuse saamiseks, et tagada keskse vastaspoole kriisilahenduse
vahendite tõhus rakendamine.
§ 908. Riigipoolsed meetmed
Kriisilahendusmenetluses olevale kesksele vastaspoolele võib finantsstabiilsuse säilitamise
eesmärgil anda erakorralist avalikku toetust ja rakendada muid riigipoolseid meetmeid üksnes
juhul, kui:
1) on konsulteeritud Eesti Panga ja Finantsinspektsiooniga;
2) lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikli 45 lõigetes 1 ja 3
sätestatud põhimõtetest.
§ 909. Kahju hüvitamise alused
(1) Finantsinspektsioonil ja Rahandusministeeriumil on õigus sisse nõuda kõik nende poolt
kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamisega seoses kantud mõistlikud kulud. Sellised
vahendid ja kulud nõutakse sisse esimese järgu nõude võlausaldajana muu hulgas:
1) kriisilahendusmenetluses olevalt keskselt vastaspoolelt, sealhulgas tema mis tahes nõuetelt
kohustusi mittetäitvate kliirivate liikmete vastu;
2) keskse vastaspoole varade, õiguste ja kohustuste üleandmise või võõrandamise korral
kesksele vastaspoolele omandajalt saadud tulust enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2021/23 artikli 40 lõike 4 kohaldamist;
3) sildasutusena toimiva keskse vastaspoole tegevuse lõpetamise tulemusena saadud tulust enne
artikli 42 lõike 5 kohaldamist.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule võib Rahandusministeerium sisse nõuda
mõistlikud kulud tuludest, mis on saadud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2021/23 artiklis 46 nimetatud riigipoolsete meetmete rakendamisel ning sama määruse artiklis
47 nimetatud ajutiselt riigi omandisse võtmisel, sealhulgas omakapitaliosaluse või sildasutuse
müügist saadud tulust.
(3) Kahju hüvitamisega seoses kohaldatakse käesoleva seaduse § 80 lõikeid 4 ja 5.“;
14) paragrahvi 91 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „5 000 000 eurot“ tekstiosaga
„või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ärahoitud kahjule vastav
summa“;
15) paragrahvi 91 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „tuludest“ tekstiosaga „või kuni
kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ärahoitud kahjule vastav summa“;
16) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kui juriidiline isik on emaettevõtja tütarettevõtja, on käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis
2 nimetatud asjakohaseks käibeks eelmise majandusaasta käive põhiemaettevõtja
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi.“;
17) paragrahvi 92 lõikest 1 jäetakse välja lauseosa „, sealhulgas finantsseisundi taastamise
kava“;
18) paragrahvi 92 lõikes 2 ja § 94 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „32 000 eurot“ tekstiosaga
„400 000 eurot“;
19) paragrahv 93 tunnistatakse kehtetuks;
20) seadust täiendatakse §-dega 941–943 järgmises sõnastuses:
3
„§ 941. Finantsseisundi taastamise kava nõuete rikkumine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23
artikli 9 kohase finantsseisundi taastamise kava koostamata, haldamata ja ajakohastamata või
Finantsinspektsioonile esitamata jätmise, mitteõigeaegse esitamise või vale, ebapiisava või
eksitava teabe esitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 942. Kriisilahenduskava koostamise nõuete rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikli 13 nõuete rikkumise,
sealhulgas kriisilahenduskavade koostamiseks vajaliku teabe Finantsinspektsioonile esitamata
jätmise või mitteõigeaegse esitamise või vale, ebapiisava või eksitava teabe esitamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 943. Maksejõuetusest või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämisest teatamise kohustuse
täitmata jätmine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikli 70 lõikes 1 sätestatud
Finantsinspektsioonile keskse vastaspoole maksejõuetusest või tõenäoliselt maksejõuetuks
jäämisest teatamise kohustuse täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“.
§ 2. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine
Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Finantskriisi lahendamise eesmärk on vältida krediidiasutuste, investeerimisühingute ja
kesksete vastaspoolte maksejõuetusest tulenevaid negatiivseid mõjusid finantsstabiilsusele,
kaitsta avaliku sektori ning hoiustajate, investorite ja muude klientide vahendeid ning tagada
krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kesksete vastaspoolte kriitiliste funktsioonide
katkematu toimimine.“;
2) paragrahvi 51 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Inspektsioonis moodustatud finantskriisi lahendamise üksuse ülesandeks on
kriisilahenduse ettevalmistamine ja kavandamine ning kriisilahendusmeetmete ja -õiguste
rakendamine vastavalt finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses, krediidiasutuste
seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/23 kesksete vastaspoolte
finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse
määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 806/2014 ja (EL)
2015/2365 ning direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2007/36/EÜ, 2014/59/EL ja (EL)
2017/1132 (ELT L 22, 22.01.2021, lk 1–102) sätestatule järgmiste isikute suhtes:
1) krediidiasutused;
2) investeerimisühingud;
3) krediidiasutuste või investeerimisühingutega ühte konsolideerimisgruppi kuuluvad isikud;
4) kesksed vastaspooled.“;
4
3) paragrahvi 6 lõiget 12 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/23 tulenevaid ülesandeid.“;
4) paragrahvi 473 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Kui Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, esitab ta ühisotsuse või käesoleva
paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud otsuse, mis loob õiguslikke tagajärgi ning on täitmiseks
kohustuslik, koos vajalike põhjendustega konsolideerimisgrupi emaettevõtjaks olevale
krediidiasutusele ja kõigile asjasse puutuvatele finantsjärelevalve asutustele.“;
5) paragrahvi 478 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud koordinaatori nõusolekuga seotud erimeelsuste
korral võib pöörduda Inspektsioon Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse või Euroopa
Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poole. Käesoleva lõike kohaselt tehtud
otsus ei mõjuta krediidiasutuste seaduse peatükis 91 sätestatud kohustusi või nende täitmist.“;
6) paragrahvi 53 lõiget 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) need sise-eeskirja osad, millega tagatakse huvide konflikti ärahoidmine, eri funktsioonide
täitmise sõltumatus, ametisaladuse hoidmine ja eri funktsioonide vahelise teabevahetuse
reeglite täitmine.“.
§ 3. Riigieelarve seaduse muutmine
Riigieelarve seaduse § 45 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) krediidiasutustele, kindlustusandjatele või finantseerimisasutustele või kesksetele
vastaspooltele (edaspidi finantsasutused) likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või
makse- ja arveldussüsteemides või väärtpaberite arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada
võiva finantskriisi lahendamine või ennetamine;“.
§ 4. Äriseadustiku muutmine
Äriseadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2901 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata börsiaktsiaseltsi üldkoosoleku suhtes, kui
sellele aktsiaseltsile rakendatakse kriisilahendusmeetmeid või -õigusi finantskriisi ennetamise
ja lahendamise seaduse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 kesksete
vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega
muudetakse määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr
806/2014 ja (EL) 2015/2365 ning direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2007/36/EÜ,
2014/59/EL ja (EL) 2017/1132 (ELT L 22, 22.01.2021, lk 1–102) alusel.”;
2) paragrahvi 294 lõiked 61 ja 62 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(61) Käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatut ei kohaldata, kui aktsiaseltsile rakendatakse
kriisilahendusmeetmeid või -õigusi finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse või
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 alusel.
(62) Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-de 36 ja 37 või Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikli 18 rakendamise korral võib korralise üldkoosoleku kutse
edastada käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatust lühema etteteatamisega, kui sellega on nõus
aktsionärid, kes esindavad vähemalt kahte kolmandikku aktsiakapitalist kapitali suurendamise
otsuse tegemiseks, tingimusel et nimetatud koosolek ei toimu kümne kalendripäeva jooksul
pärast kutse edastamist. Nimetatud otsuse saab teha, kui varajase sekkumise tingimused on
5
täidetud ja soovitakse ära hoida finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-s 39 või
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artiklis 22 nimetatud
kriisilahendusmenetluse algatamise tingimuste tekkimist.“.
§ 5. Krediidiasutuste seaduse muutmine
Krediidiasutuste seaduse paragrahvi 8650 täiendatakse lõikega 56 järgmises sõnastuses:
“(56) Kui see on asjakohane, teavitab Finantsinspektsioon kriisilahendusasutusena asjaomast
järelevalveasutust otsusest kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud õigust ja esitab
kirjalikult otsuse tegemise põhjendused lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 54 nimetatud
alustest.”.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, […]
Algatab Vabariigi Valitsus […]
(allkirjastatud digitaalselt)
6
AUGUST 2022
Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõuga (edaspidi eelnõu) nähakse ette vastavad kriisiennetus ja -lahendusmeetmed kesksete vastaspoolte
jaoks. Keskne vastaspool (CCP – central clearing counterparty) on isik, kelle vahendusel viiakse läbi
(suuremahulisi) väärtpaberitehinguid, eelkõige tuletistehinguid.
Eelnõu põhineb EL määrusel (EL) 2021/231 (edaspidi CCP-de määrus). CCP-de määruse eesmärk on
reguleerida eelkõige olukordi, kus keskne vastaspool on sattunud või võib sattuda makseraskustusse (st võib
muutuda maksejõuetuks). Laiem eesmärk on ära hoida tema raskuste ülekandumist finantssüsteemile ehk
reguleerida, kuidas sellised kriisiolukorrad kõige efektiivsemalt lahendada tagades võimalikult minimaalne
kulu maksumaksjate jaoks (ehk nn kriisiennetuse ja -lahendamise regulatsioon). Eestis täna ühtegi keskset
vastaspoolt asutatud ei ole, kuid meie pangad ja teised finantsturuosalised on teiste liikmesriikide kesksete
vastaspoolte liikmed ning kliendid.
CCP-de määrus on otsekohalduv ja jõustub 2022. aasta 12. augustil. Siiski on liikmesriigil vaja selle
sujuvamaks rakendamiseks ette näha teatud õigusnormid.
Eelnõuga tehakse eelkõige järgmised muudatused:
määratakse keskse vastaspoole kriisilahendusega tegelevaks asutuseks Finantsinspektsioon;
sätestatakse eelnõuga vajalikud õigused ja kohustused keskse vastaspoole kriisiennetuse ja -lahenduse läbi
viimiseks;
nähakse ette vajadusel riigipoolse sekkumise meetmed (sarnaselt pankade kriisilahendusmenetlustele
antakse Rahandusministeeriumile keskse vastaspoole kriisilahenduses roll nt sildasutuse loomisel ning
avaliku finantstoetuse korral);
samuti reguleeritakse keskse vastaspoole suhtes vastavate nõuete rikkumise korral rakendatavad
haldusmeetmed ja väärteokoosseisud.
1.1. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunikud
Helen Korju-Kuul (611 3681,
[email protected]) ja Kadri Siibak (
[email protected]).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakond nõunik Marge
Kaskpeit (611 3611,
[email protected]). Eelnõu keelelise kontrolli tegi sama osakonna keeltoimetaja
Sirje Lilover (6113638,
[email protected]).
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusel (EL) 2021/23 kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja
kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012, (EL) nr
600/2014, (EL) nr 806/2014 ja (EL) 2015/2365 ning direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2007/36/EÜ, 2014/59/EL ja
(EL) 2017/1132 (ELT L 22, 22.1.2021, lk 1–102) (edaspidi CCP-de määrus): https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/Et/TXT/?uri=CELEX%3A32021R0023
1
1.2. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõus esitatud muudatustel puudub otsene seos
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga, sest eelnõu aluseks on Euroopa Liidu (edaspidi EL) õigusaktis
(määruses) sätestatud nõuded. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti
2 kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu käsitleb EL õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks
oleva EL õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest, seetõttu
ei ole antud eelnõu kohta tehtud väljatöötamiskavatsust.
Eelnõuga muudetakse järgmiseid seaduseid:
finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadus, RT I, 29.03.2022, 9 (edaspidi FELS);
finantsinspektsiooni seadus, RT I, 29.03.2022, 8 (edaspidi FIS);
riigieelarve seadus, RT I, 10.03.2022, 12 (edaspidi RES);
äriseadustik, RT I, 20.06.2022, 40 (edaspidi ÄS);
krediidiasutute seadus, RT I 20.06.2022, 11 (edaspidi KAS).
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, sest muudetakse EV
Põhiseaduse § 104 punktis 11 nimetatud riigieelarve seadust.
2. Seaduse eesmärk
2.1. Üldine taust
Kesksed vastaspooled finantsturu infrastruktuuri osana (finantsturutaristu) on üleilmsete finantsturgude
määrava tähtsusega osa ja on vähemalt oma päritoluriigis süsteemselt olulised. Kesksete vastaspoolte olulisus
nii EL-s kui ka väljaspool seda kasvab tulevikus kindlasti seoses G20 raames ettenähtud kohustusega
kliirida börsiväliselt kaubeldavad standardsed tuletisinstrumendid kesksete vastaspoolte kaudu. Nimetatud
kohustus on EL-i õigusesse üle võetud määrusega börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja
kauplemisteabehoidlate kohta (EL) nr 648/20122 (Euroopa turu infrastruktuuri määrus, edaspidi EMIR
määrus).
Keskne vastaspool koondab vastaspoolte tehingute ja positsioonide haldamist, täidab tehingutest tulenevaid
kohustusi ning nõuab oma kliirivatelt liikmetelt asjakohaseid tagatisi võimendustagatise ja tagatismaksetena.
Keskne vastaspool tegutseb sisuliselt turuosaliste jaoks (suuremahuliste) väärtpaberitehingute, eelkõige
tuletisinstrumentide puhul vahendajana. Ehk ta täidab iga väärtpaberi müüja jaoks ostja ja iga väärtpaberi ostja
jaoks müüja rolli, ning neil on keskne roll finantstehingute töötlemises ja nende tehingutega kaasnevate eri
riskipositsioonide juhtimises.
Kliiriv liige on üldjuhul pank või muu finantsasutus, kes vastutab väärtpaberitehingust tulenevate
finantskohustuste täitmise eest. Enamasti teenindabki keskne vastaspool oma kliirivaid liikmeid (kelleks on
reeglina pangad), kellel on kesksete vastaspooltega otsene lepinguline suhe, ja kliirivate liikmete kliente (nt
pensionifonde).
Lihtsustatult on keskse vastaspoole tegevus ja seotus teiste turuosalisega kirjeldatud järgmisel Deutsche Börse
gruppi kuuluva keskse vastaspoole Clearstream näitel.
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012, 4. juuli 2012, börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete
vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, p. 1–59)
2
Joonis nr. 1 Keskse vastaspoole toimimine Clearstream näitel
Kuna keskne vastaspool haldab ja koondab kliirivate liikmete ja nende klientide nimel märkimisväärset osa
finantssüsteemi finantsriskist, on keskse vastaspoole piisav reguleerimine ja efektiivne järelevalve globaalses
mastaabis väga tähtis. Seetõttu on juba aastast 2012. a. nende suhtes kehtestatud vastav regulatsioon (eespool
nimetatud EMIR määrus). EMIR määruse kohaselt peab EL-s asutatud keskne vastaspool saama tegevusloa ja
järgima vastavaid usaldatavus-, organisatsioonilisi ja äritegevuse reegleid. Kui EL-s tervikuna on 2021. aasta
18. novembri seisuga kokku 14 keskset vastaspoolt3, siis Eestis ei ole hetkel ühtegi keskset vastaspoolt
tegevusluba saanud. Teadaolevalt kasutavad Eesti turuosalised suuresti Rootsis paikneva keskse vastaspoole
(Nasdaq OMX) teenuseid.
Keskse vastaspoole raskused võivad aga väga kiiresti mõjutada tema kliirivate liikmete ning viimaste kaudu
ka muude klientide majanduslikku jätkusuutlikkust ning negatiivselt mõjutada finantsstabiilsust. Kehtiv EMIR
määrus aga keskse vastaspoole suhtes kriisilahendusmenetlust ei reguleeri. Äriühingute jaoks ettenähtud nn
tavaline maksejõuetusmenetluse regulatsioon ei pruugi tagada piisavalt kiiret sekkumist või kriitiliste
funktsioonide jätkumise adekvaatset prioriseerimist finantsstabiilsuse säilitamise nimel. Selliste tavalise
maksejõuetusmenetluse negatiivsete tagajärgede vältimiseks otsustati luua kesksete vastaspoolte jaoks eraldi
kriisilahendusraamistik ehk käesolev CCP määrus.4
Sarnane kriisilahendamise kord kehtib EL-s pankadele juba alates 2015. aasta 1. jaanuarist
(kriisilahendusdirektiiv 2014/59/EL ehk BRRD). Käesolev CCP määrus on kriisiennetuse ja -
lahendusmeetmete poolest eeltoodule üsna samaväärne. Samas on pankade ja kesksete vastaspoolte erinevatest
funktsioonidest ja ärimudelitest tulenevalt teatud riskide maandamine osaliselt erinevalt adresseeritud.
Ühtlasi täpsustatakse käesoleva eelnõuga mõningaid juba kehtivaid FELSi ja krediidiasutuste seaduse norme,
mis tulenevad pankade kapitalinõuete direktiivist (nn CRD V)5 ja juba eelnimetatud pankade finantsseisundi
taastamise ja kriisilahenduse direktiivist (BRRD)6. Tegemist on suhteliselt tehniliste muudatustega ja nende
muudatuste eesmärgiks on tagada senisest täpsem kooskõla EL õigusega.
3
Vt. täpsemalt: https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/library/ccps_authorised_under_emir.pdf
4
Näit. Keskse vastaspoole finantsseisundi taastamise kavas peab arvesse võtma ka kliirivate liikmete ja andmete kättesaadavuse korral ka
klientide huve. Vt. pikemalt määruse põhjenduspunkt 24 ja artikkel 9 lg 11. Kliirivaid liikmeid võidakse kaasata ka finantsseisundi taastamise
kava koostamisel vt. määruse artikkel 9 lg 16. Kooskõlas keskse vastaspoole tegevuseeskirjade ja sõlmitud lepingutega võidakse kliirivatelt
liikmetelt nõuda keskse vastaspoole finantsseisundi taastamisel sissenõutavaid rahalisi makseid või võtta üle teise kliiriva liikme täitmata
kohustused kohustusi. Vt. pikemalt määruse 2021/23 põhjenduspunkt 42, artikkel 27 lõike 3
5
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1560252884786&uri=CELEX:32019L0878 - Direktiiv (EL) 2019/878, millega
muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses vabastatud üksuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate, tasustamise,
järelevalvemeetmete ja -volituste ning kapitali säilitamise meetmetega
6
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1560253321439&uri=CELEX:32019L0879 - Direktiiv (EL) 2019/879, millega
muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega ning
direktiivi 98/26/EÜ
3
2.2. Käesoleva eelnõuga tehtavad peamised muudatused
2.2.1. Kriisilahendusasutuse määramine
Kriisilahenduse peamine eesmärk on tagada kriitiliste funktsioonide katkematu täitmine, vältida negatiivset
mõju finantsstabiilsusele ning kaitsta avaliku sektori vahendeid. Selleks, et tagada kriisilahenduse meetmete
tõhusus ja tulemuslikkus ning kooskõla kriisilahenduse eesmärkidega, peab liikmesriik
kriisilahendusasutuseks määrama kriisilahendusega seonduvaid funktsioone ja ülesandeid täitva isikuks
asutuse, millele on antud avaliku halduse pädevus. Selleks võib olla keskpank, pädev ministeerium või muu
avalik-õiguslik haldusasutus. Selleks võib olla ka olemasolev pankade kriisilahendusasutus.
Kriisilahendusasutus tuleb määrata ka nendel liikmesriikidel, kus ükski keskne vastaspool ei ole tegevusluba
saanud (ehk ka Eestis). Liikmesriik peab tagama, et kriisilahendusasutus saaks rakendada vastavaid meetmeid
ja talle oleksid eraldatud asjakohased vahendid. Lisaks tuleb tagada huvide konfliktide vältimine kui vastav
kriisilahendusasutus on juba määratud pankade järelevalveasutuseks ja kriisilahendamise üksuseks. Sellistel
juhtudel tuleks tagada kriisilahendusasutuse otsustusprotsessi sõltumatus, takistamata samal ajal otsuste
tegemist kõrgeimal tasandil.
Käesoleva eelnõu kohaselt on kriisilahendusasutuseks määratud Finantsinspektsioon. Finantsinspektsioonis
loodi 2015. a. kriisilahendusüksus, mille ülesandeks on eelkõige pankade suhtes vastava
kriisilahendusmenetluse läbiviimine. Vastavad meetmed on eelkõige reguleeritud finantskriisi ennetamise ja
lahendamise seaduses. Seepärast muudetakse käesolevaga samuti seda seadust. Finantsinspektsioonis on nii
seadusega kui ka praktikas tagatud huvide konflikti vältimine ning järelevalve ja kriisilahenduse funktsioonid
on teineteisest eraldatud. Ehk eespool märgitud huvide konfliktide vältimise nõue on täidetud.
2.2.2. Riigieelarveliste vahendite kasutamine ja muude riiklike institutsioonide roll
Kuna keskse vastaspoole maksejõuetus võib põhjustada tagajärgi liikmesriigi finantssüsteemile ja majandusele
ning kriisilahendusasutuse poolsetest meetmest ei pruugi kriisiolukorra lahendamiseks piisata, siis võib tekkida
ka vajadus avaliku sektori (riigieelarveliste) finantsvahendite kasutamiseks. Seetõttu tuleb CCP määruse
kohaselt ette näha ka vastav roll liikmesriikide rahandusministeeriumidel või muudel asjaomastel
ministeeriumitele otsustamiseks avaliku sektori vahendite kasutamise üle. Samuti peaks vastav ministeerium
olema finantsseisundi taastamisse ja kriisilahendusse juba varases staadiumis kaasatud. Eelnõu kohaselt on
vastutavaks ministeeriumiks määratud Rahandusministeerium. Sarnaselt pankade kriisilahendusmenetlustele,
on Rahandusministeeriumile antud keskse vastaspoole kriisilahenduses roll nt sildasutuse loomisel ning avaliku
finantstoetuse korral.
2.2.3. Haldusmeetmete ja karistussanktsioonide ettenägemine
CCP määruses olevate nõuete rikkumiste korral tuleb liikmesriikidel ette näha halduskaristused. CCP määruse
artiklis 81 on sätestatud peamiste halduskaristuste ja muude haldusmeetmete loetelu, mis peab liikmesriigi
kriisilahendusasutusele (eelnõu kohaselt Eestis Finantsinspektsioonile) ettenähtud olema. CCP määruse
artikkel 81 lõikes 2 toonitatakse, et halduskaristusi või muid haldusmeetmeid peab saama rikkumise korral
kohaldada vastavalt liikmesriigi õiguses sätestatud tingimustele kesksete vastaspoolte ja kliirivate liikmete
juhtorgani ja kõrgema juhtkonna ning teiste füüsiliste isikute suhtes, kes on rikkumise eest vastutavad.
Samuti tuleb ette näha põhikriteeriumide loetelu, mille alusel määrata kindlaks halduskaristuste ja muude
haldusmeetmete tase ja liik, ning rahaliste halduskaristuste suurus. CCP määruse kohaselt tuleks
halduskaristuste ja muude haldusmeetmete puhul võtta arvesse, et haldustrahvidel oleks hoiatav mõju, samuti
selliseid tegureid nagu rikkumisest tulenev kindlaks tehtud rahaline kasu, rikkumise raskusaste ja kestus ning
kui see on asjakohane, peaksid need hõlmama trahvi vähendamist tulenevalt koostööst kriisilahendusasutuse
või pädeva asutusega.
4
Halduskaristuste kehtestamisel ja avaldamisel tuleb samas järgida põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi.
EL-i õigusest tulenevaid kohustusi kohaldada teatud rikkumiste korral kõrgema määraga rahalisi sanktsioone
(sh haldustrahve) käsitletakse Eesti õiguses läbi sunniraha instituudi7. Haldussunni meetmed, sh sunniraha ei
sobi rakendada olukorras, kus rikkumist ei ole võimalik ennetada ega kõrvaldada. Karistusõiguslike meetmete
rakendamine, s.h. väärtegude menetlemine on nn viimane abinõu (ultima ratio).
CCP määruse artikkel 82 lõige 1 näeb ette, et liikmesriigid tagavad, et nende õigus- ja haldusnormidega on
ette nähtud karistused ja muud haldusmeetmed vähemalt seoses järgmiste olukordadega:
finantsseisundi taastamise kava ei koostata, hallata ega ajakohastata, millega rikutakse artiklit 9;
ei esitata kogu teavet, mida on vaja kriisilahenduskavade koostamiseks, millega rikutakse artiklit 13; ning
keskne vastaspool ei teavita pädevat asutust sellest, et keskne vastaspool on maksejõuetu või tõenäoliselt
jääb maksejõuetuks, millega rikutakse artikli 70 lõiget 1.
Seetõttu lisatakse eelnõuga väärteo koosseisud kolme CCP määruses nimetatud kõige olulisema normi
rikkumise eest, et tagada kooskõla EL-i õigusega.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
3.1. Muudatused finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses
Paragrahvi 1 muutmine. Kehtiva seaduse § 1 määratleb reguleerimisala täpsustades, millistes olukordades
seadust rakendatakse. Lõige 1 muutmine tuleneb CCP määruse selgituspunktist 1. Keskne vastaspool peab
olema raskustesse sattumiseks ette valmistunud, selleks on mõeldud kriisiennetusmeetmed. Näiteks tuleb
kesksel vastaspoolel koostada finantsseisundi taastamise kavad ning koguda ja hoida vahendeid likviidsuse
säilitamiseks. Lisaks on vaja ette näha varajase sekkumise meetmed ning kriisilahendusmeetmed, kui on oht,
et kesksel vastaspoolel võib tekkida raskusi oma kohustuste täitmisel või on tõenäoline, et ta võib muutuda
maksejõuetuks. Taolisi õigusi on vaja selleks et ära hoida negatiivset mõju finantsturgude toimimisele ja
majandusele tervikuna. Seetõttu on lõikesse 1 lisatud lisaks krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ka
kesksed vastaspooled.
Paragrahvi 2 muutmine. Kehtiva seaduse § 2 määratleb kohaldamisala, sätestades subjektid, kelle suhtes
seadust kohaldatakse. Hetkel kohaldatakse seadust krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ning teatud
ettevõtjatele, kes kuuluvad eeltoodud isikutega samasse gruppi. Lõikesse 1 lisatakse uus punkt 4, mille
kohaselt kohaldatakse seadust ka Eestis asutatud EMIR määruse kohaselt tegevusloa saanud kesksele
vastaspoolele. Uus lõige 4 täpsustab, et keskse vastaspoole kriisiennetus- ning kriisilahendusmeetmete suhtes
kohaldatakse CCP määrust arvestades FELS uues peatükis 91 sätestatud erisusi.
Paragrahvi 3 muutmine. Kehtiv § 3 määratleb Finantsinspektsioon seadusest tulenevad nõuded järelevalve
ja kriisilahenduse ülesannete täitjana. Lõikes 1 sätestatakse erisuses, millisel juhul käsitletakse
Finantsinspektsiooni seaduses järelevalve asutusena. Muudatusega lisatakse lõikesse 1 ka keskse vastaspoole
finantsseisundi halvenemise tõttu finantskriisi ennetamise ja varajase sekkumise rollis järelevalve ülesannete
täitmise viidates uutele §dele 901 ja 902.
Paragrahv 83 lisamine seadusesse. Lisatakse viide CCP määrusele, kus on keskse vastaspoole
kriisilahendusega seotud mõisted defineeritud. Ülejäänud mõisteid kasutatakse § 9 kohaselt, seega nii seaduses
7
Vt nt väärtpaberituru seaduse § 2341 lg 2, krediidiasutuste seaduse § 1041 lg 2 ja finantskriisi ennetamise ja lahendamise
seaduse § 91 lg 2.
5
määratletud, kui EL pangandusmääruse ehk CRR-i (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
575/2013) tähenduses. Mõisteid, mis on defineeritud CCP määruses ja pangandusmääruses, seaduses ei avata.
Paragrahvi 174 lõike 2 muutmine. Kehtiv § 174 sätestab miinimumnõude määramise globaalse süsteemselt
olulise kriisilahendussubjekti ja kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja Euroopa Liidus asuva
olulise tütarettevõtja jaoks. Lõike 2 muutmisega tehakse üks viiteline parandus. Selle sätte alus tuleneb BRRD
artikli 45d lõike 2 punktist a. Nimelt viitab direktiivis antud säte EL pangandusmääruse 575/2013 artiklile 92b,
ekslikult on aga Eesti õigusesse sattunud viide sama määruse artiklile 92a. Viiteviga tuleb parandada, seetõttu
asendatakse § 174 lõike 2 punktis 1 tekstiosa “92a” tekstiosaga “92b”.
Paragrahvi 18 muutmine. Kehtiv § 18 näeb ette alused miinimumnõude kohaldamise konsolideerimisgrupi
suhtes. Lõike 8 muutmine tuleneb BRRD artikli 45h(4), viienda alamlõike korrektsemast ülevõtmise
vajadusest. BRRD artikkel 45h lõikest 4 tulenevalt ei või Finantsinspektsioon esitada Euroopa
Pangandusjärelevalve Asutusele kaebust konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutuse miinimumnõude
kindlaksmääramise kohta pärast nelja kuu möödumist või enam pärast ühisotsusele jõudmist. FELS § 18 lõike
8 kehtivast sõnastusest võib aga välja lugeda, et kaebust saakski esitada alles pärast 4 kuu möödumist. Seetõttu
asendatakse lõikes 8 sõna “pärast” sõnaga “enne”, et tagada täpne kooskõla direktiiviga. Lõike 91 lisamine
tuleneb BRRD artiklist 45h(7), esimesest alamlõikest, mida ei ole Eesti õigusesse hetkel üle võetud. Nimelt
näeb direktiiv vastav säte ette, et ühisotsus (kui see tehakse erinevate kriisilahendusasutuste poolt) on siduv
konkreetsele kriisilahendusasutusele, kes selle ühisotsusega on otseselt seotud. Seetõttu tuleb seadust
täiendada ning siduvus ehk kohustus sellist ühisotsusest järgida ette näha. Uue lõikega sätestatakse, et tehtav
ühisotsus on Finantsinspektsioonile siduv. Praktikas tähendab see seda, et Finantsinspektsioonil tuleb teha
otsus, mis on tehtud ühisotsusega kooskõlas.
Paragrahv 33 lõike 4 punkt 17 muutmine. Kehtiv § 33 kehtestab nõuded krediidiasutuse ja
konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamisele. Antud juhul tuleneb muutmise vajadus BRRD
lisa osa C, punktist 17, mis viitab teisendatavatele kohustustele (inglise keeles „bail-inable liabilities“).
Varasemalt ei eristatud EL õiguses teisendatavaid kohustusi ning kõik kohustused olidki kõlblike kohustustena
määratletud. BRRD-d on aga muudetud selliselt, et kehtiv EL õigus eristab kõlblikke ja teisendatavaid
kohustusi. FELS-s viidatakse aga §-s 33 endiselt kõlblikele kohustustele. Seega tuleb § 33 lõike 4 punkti 17
muuta ning asendada sõna “kõlblike” sõnaga “teisendatavate“.
Paragrahvi 401 lõike 2 muutmine. Kehtiv § 401 sätestab alused teatud kohustuste peatamisele. Lõige 2
sätestab järelevalve kohustuse teha koostööd kriisilahendusasutusega kui ta kasutab kohustuste peatamise
õigust, kes omakorda peab mõistliku aja jooksul vastama. Antud sätte üle võtmine Eesti seadusandlusesse võib
tunduda kummalisena, kuna Finantsinspektsioon on nii järelevalve kui ka kriisilahendusasutus, kuid osad
subjektid on otsese Euroopa Keskpanga finantsjärelevalve all ning seetõttu on oluline siinkohal see koostöö
kohustus üle võtta. Nende nõuete puhul, kus Finantsinspektsioon on andnud otsese järelevalve teostamise
teisele institutsioonile, eelkõige Euroopa Keskpangale, siis kohaldub antud säte vastavalt sellele
institutsioonile. Lõike 2 muudatus tuleneb vajadusest BRRD artikli 33a lõike 1 sissejuhatav lause korrektselt
üle võtta. Nimelt on Eesti õigusesse jäänud üle võtmata nõue, et järelevalvefunktsiooni eest vastutav isik peaks
õigeaegselt/viivitamata (inglise keeles „timely manner“) vastama kriisilahenduse funktsiooni eest vastutavale
isikule kui viimane temaga konsulteerib. Seetõttu tuleb kehtivat normi täpsustada.
Paragrahv 57 lõike 6 muutmine. Kehtiv 57 sätestab alused kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste
allahindamise või teisendamise õiguse rakendamisele. Allahindamise ja teisendamise õigust on võimalik
rakendada nii kapitaliinstrumentidele kui ka kõlblikele kohustustele. Lõike 6 sissejuhatava lause muudatused
tulenevad BRRD artikli 60 lõike 3 sissejuhatava lause korrektsema ülevõtmise vajadusest lisades
kapitaliinstrumentidele juurde ka kõlblikud kohustused. Lõike 6 punkti 4 muudatus on vajalik BRRD artikli
60 lõike 3 punkti d korrektsemaks üle võtmiseks. Nimelt viitab direktiiv ka siinkohal nii
6
kapitaliinstrumentidele kui ka kõlblikele kohustustele allahindamise või teisendamise nõuete puhul, mistõttu
tuleks ka FELS-s sama lähenemine ette näha ning kõlblikud kohustused sättesse lisada.
Seadust täiendatakse uue peatükiga 91 keskse vastaspoole kriisilahenduse kohta. Ehk selles peatükis
sätestatakse Finantsinspektsiooni kui ka riigipoolsed meetmed keskse vastaspoolega seotud
kriisilahendamiseks. CCP määruse artikkel 7 punkt e rõhutab, et iga liikmesriigi asjaomaste asutuste ülesanded
ja kohustused tuleb selgelt siseriiklikus õiguses kindlaks määrata.
Paragrahviga 901 määratletakse Finantsinspektsiooni õigused seoses keskse vastaspoole finantsseisundi
halvenemisest tuleneva finantskriisi ennetamise meetmete täitmise üle järelevalve teostamisel.
Finantsinspektsioonil on kesksele vastaspoolele FELS-i, CCP määruse III. jaotises ja nende alusel kehtestatud
õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle järelevalve teostamise õigused. Näiteks keskse vastaspoole
finantsseisundi taastamise kavade kontrollimise ja hindamisega seotud õigused ning õigused asjakohasel juhul
nõuda kava puuduste kõrvaldamist. CCP määruse selgituspunkt 4 ütleb, et „Pädevatele asutustele on tehtud
ülesandeks kesksete vastaspoolte tegevust täies ulatuses jälgida.“ Finantsinspektsioonil on seoses
järelevalvelise tegevuse õigus teha ettekirjutusi ja võtta vastu otsuseid. Näiteks otsus kinnitada keskse
vastaspoole finantsseisundi taastamise kava või otsus, et keskne vastaspool võib järgmise 12 kuu jooksul
muutuda maksejõuetuks või sattuda makseraskustesse või otsus kohaldada varajase sekkumise meetmeid.
Paragrahv 902 näeb ette keskse vastaspoole kriisiennetusega seotud meetmete ulatuse. Lõige 1 näeb ette
keskse vastaspoole kriisiennetusena on Finantsinspektsioonil õigus kohaldada CCP määruse artiklites 18 ja 19
nimetatud meetmeid. Viidatud kriisiennetuse meetmeteks on muuhulgas finantsseisundi taastamise kava
ajakohastamist või kavas ette nähtud kokkulepete või meetmete rakendamist, aktsionäride üldkoosoleku
kokkukutsumist, juhtide tagasikutsumine või asendamine, äristrateegia muutmise nõudmine, muudatused
õiguslikus või tegevusstruktuuris, kapitalinõuete täitmise ja säilitamise nõudmine või dividendimaksete
piiramine ja rakendada muid varajase sekkumise meetmeid, mis on vajalikud kriisi ennetamiseks. Lõige 2
tuleneb sellest, et varajase sekkumise meetmete rakendamise korral, kui Finantsinspektsioon on nõudnud
keskse vastaspoole kõigi või osa juhtorgani liikmete tagasikutsumist, võib pädev asutus Finantsinspektsioon
nimetada keskse vastaspoole juhtimiseks ajutise erihalduri. Ajutine erihaldur on isik, kellel on kõik keskse
vastaspoole aktsionäride ja juhtorgani õigused, kuid kes saab kasutada neid õigusi üksnes
kriisilahendusasutuse kontrolli all. Ajutine erihaldur nimetatakse kooskõlas riigisisese õigusega. Ajutine
erihaldur asendab keskse vastaspoole juhtorganit või võib teha sellega koostööd. Erihalduri nimetamise kohta
tehakse vastav kanne äriregistris. Ajutine erihaldur juhib, esindab ja kontrollib keskse vastaspoole tegevust.
Ajutise erihalduri kvalifikatsioonile ja tegevusele esitatavad nõuded on sätestatud FELS §-s 37.
Finantsinspektsioon võib kesksele vastaspoolele määrata ühe või mitu ajutist erihaldurit kooskõlas FELS-i §
37 lõigetega 1–7 ja 11–14. Tuleb silmas pidada, et keskse vastaspoole erihalduri volitused on CCP määruse
artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt väiksemad, kui näiteks panga suhtes varajase sekkumise meetmete
rakendamise korral. Keskse vastaspoole suhtes varajase sekkumise meetmete rakendamise etapis peaksid
säilima veel kõik aktsionäride õigused ja erihalduril ei ole õigust kokku kutsuda aktsionäride üldkoosolekut.
Paragrahviga 903 nähakse ette Finantsinspektsiooni õigused keskse vastaspoole kriisilahendusmenetluses.
Lõikega 1 antakse Finantsinspektsioonile keskse vastaspoole kriisilahenduse tulemuslikuks rakendamiseks
kõik CCP määruse artikli 48 lõikes 1 ja artiklis 49 nimetatud õigused. Kriisilahendusega seotult on
Finantsinspektsioonil muuhulgas õigus võõrandada keskse vastaspoole vara või kohustusi, õigus võtta kontroll
kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole üle, õigus konverteerida kriisilahendusmenetluses oleva
keskse vastaspoole võlainstrumente, õigus kutsuda tagasi või vahetada välja keskse vastaspoole juhte, õigus
vähendada muutuvtagatise summat kuni nullini, õigus nõuda kliirivatelt liikmetelt täiendavaid rahalisi makseid
ja õigus nõuda keskse vastaspoole emiteeritud instrumentide noteerimise peatamist või lõpetamist. Samuti
muuta kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole tegevuse eeskirju, mis puudutavad kliirivate
liikmete juurdepääsu kliirimisele. Lõikega 2 kohustatakse Finantsinspektsiooni teavitama viivitamata
7
äriregistrit ja muid vastavaid registreid keskse vastaspoole suhtes kriisilahendusmenetluse algatamise otsusest,
juhatuse või nõukogu tagasikutsumisest ning esitama kriisilahendusmeetme rakendamise otsuse või muu
otsuse alusel asjakohasel juhul kandeavaldusi, s.h. erihalduri määramise kohta kooskõlas CCP määruse
artikliga 50. Nimetatud artikliga 50 nähakse muuhulgas ette nõuded erihaldurile, näiteks et tal peab olema
piisavalt hea maine ja piisavad erialateadmised finantsteenuste, riskijuhtimise ja kliirimisteenuste alal.
Erihalduril on kriisilahenduse eesmärkide saavutamiseks kõik keskse vastaspoole aktsionäride ja juhtorgani
õigused, mida ta teostab kriisilahendusasutuse kontrolli all. Ühtlasi piiritletakse erihalduri volituste aeg –
erihaldurit ei nimetata ametisse kauemaks kui üheks aastaks. Kriisilahendusasutus võib seada erihalduri
tegevusele ka muid piiranguid või nõuda teatavate tegevuste jaoks eelnevat nõusolekut. Erihaldur peab
kriisilahendusasutusele esitama oma tegevusest aruandeid.
Paragrahviga 904 määratletakse kriisilahenduse erisused. Keskse vastaspoole kriisilahenduses on aktsionäride
üldkoosoleku korraldamise, kapitali suurendamise või vähendamise ning aktsiaseltsi ühinemisega sarnased
pankadele kehtivate erisustega. Seetõttu viidatakse FELS-i § 55 lõigetes 10 ja 11 toodud erisustele, millega
välistatakse kriisilahendusmenetluses erinevate äriseadustiku sätete kohaldamine. Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse kohta8 artikli 84 lõige 3 ja artikli 87 lõige 4 on üle võetud
just FELS § 55 lõigetega 10 ja 11. Erisustega välistatakse kriisilahenduse korral äriühingutele kohaldatavate
aktsionäride üldkoosoleku korraldamise, kapitali suurendamise või vähendamise ning aktsiaseltsi ühinemisega
seotud nõuete kohaldumine kesksele vastaspoolele.
Paragrahviga 905 määratletakse kriisilahendusmenetlusega seotud piirangud keskse vastaspoole
pankrotimenetluse algatamisele või vastava avalduse menetlemisele sarnaselt pankade
kriisilahendusmenetluses seatud piirangutele viidates seaduse §-s 45 sätestatud piirangutele. Sisuliselt
suunatakse kohust keelduma määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui avalduse on esitanud
võlgnikuna maksejõuetu keskne vastaspool või võlausaldaja pankrotiavaldus põhineb nõudel, mille suhtes
kehtib Finantsinspektsiooni otsus kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamise kohta. Kui kohus on juba
pankrotiavalduse menetlusse võtnud enne kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamist, siis lükkab kohus
pankrotimenetluse algatamise otsustamise edasi kuni kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamise
lõpetamiseni.
Paragrahviga 906 sätestatakse keskse vastaspoole sildasutuse asutamise ja tegevuse nõuded sarnastel alustel
panga sildasutuse loomisele. CCP määruse artiklites 42 ja 43 määratletud sildasutuse suhtes kohaldatakse
FELS § 62–64, § 65 lõigetes 1–3, § 66 lõigetes 1, 2 ja 4 ja 67–68 sätestatud nõudeid. S.t. keskse vastaspoole
kriisilahendusmenetluses on sildasutuse asutamise, aktsiate või varade ülekandmise, sildasutuse juhtimise ja
tegevuse jätkuvuse, varade tagasi kandmise ja sildasutuse lõpetamise nõuded suures ulatuses samad, mis
pankade kriisilahendusmenetluse korral. Sildasutusena käsitletakse kriisilahenduses kasutatavat keskset
vastaspoolt, kellele kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse vara, õigused või kohustused ajutiselt üle
antakse. Sildasutusena toimivat keskset vastaspoolt tuleks juhtida kui elujõulist tegevust jätkavat ettevõtjat
ning see tuleks lasta uuesti turule niipea, kui tingimused selleks on sobilikud, või likvideerida, kui see ei ole
enam elujõuline. CCP määruse kohaselt peaks kriisilahendusasutustel olema ka õigus nõuda, et
kriisilahenduses allesjäänud keskne vastaspool, osutaks teenuseid, et võimaldada sildasutusest kesksel
vastaspoolel, kellele vara, lepingud või omandiõiguse instrumendid ettevõtte võõrandamise vahendi
rakendamisel või sildasutusena toimiva keskse vastaspoole vahendi rakendamisel üle anti, tegeleda oma
äritegevusega.
8
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/1132, 14. juuni 2017, äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta
ELT L 169, 30.6.2017, p. 46–127
8
Paragrahviga 907 nähakse ette alternatiivsete kriisilahenduse rahastamise allikate kasutamine. Tavapäraselt
on kriisilahenduse rahastamise allikad määratletud otsekohalduvas CCP määruse artikli 2 punktis 36 üldiselt
kui eelrahastatud vahendid ehk vahendid, mis on asjaomase juriidilise isiku valduses ja tema vabas käsutuses.
Sisult on need määruse (EL) nr 648/2012 artikli 45 lõikes 4 osutatud eelrahastatud omavahendid. Kuid
erandkorras, kus tavapärastest vahenditest ei piisa, on nähtud ette alternatiivsete rahastamise allikate
kasutamise võimalus. Erinevalt pankade kriisilahendusdirektiivi 2014/59/EU artiklist 105, annab CCP
määruse artikkel 44 kriisilahendusasutusele õiguse sõlmida lepinguid laenude või muu finantstoetuse
saamiseks, seahulgas kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole ammendamata hoiuste tagamise
skeemides olevatest eelrahastatud vahenditest, kui see on vajalik ajutiste likviidsusvajaduste rahuldamiseks, et
tagada kriisilahenduse vahendite tõhus rakendamine. Kuna Eesti õiguse kohaselt ei ole võimalik selliseid
kohustusi või õigusi Finantsinspektsioonile seada, siis sätestatakse võimalus kriisilahendusasutusel, s.o.
Finantsinspektsioonil pöörduda selleks rahandusministeeriumi või Eesti Panga poole, kellel on õiguslikult
võimalik laenu- või muid toetuslepinguid sõlmida.
Paragrahviga 908 sätestatakse riigipoolsed meetmed. Määratletakse tingimused, mille täitmisel võib
erakorralist avalikku toetust finantsstabiilsuse säilitamise eesmärgil anda kriisilahendusmenetluses olevale
kesksele vastaspoolele või rakendada muid riigipoolseid meetmeid. Riigipoolse meetmena võib kasutada
osaluse omandamist keskses vastaspooles, osalust kapitali suurendamiseks (omakapitaliinvesteering) või
muud kesksele vastaspoolele antavat avaliku sektori kapitalisüsti. Ühtlasi võib anda ka kesksele osapoolele
laenu või väljastada garantiid, et keskne vastaspool saaks laenu võtta. Eelkõige on vajalik riigipoolsete
meetmete kohaldamisel konsulteerida Eesti Pangaga ja Finantsinspektsiooniga, teiseks tuleb lähtuda ka CCP
määruse artiklis 45 lõikes 1 ja 3 sätestatud põhimõtetest. Riigipoolset finantstoetust tohib kasutada vaid
eeldusel, et sellega tagatakse keskse vastaspoole kriitiliste funktsioonide järjepidevus minilaasete
kriisilahenduse kuludega üksnes viimase võimalusena kui erasektori vahendite kasutamine ei ole võimalik.
Riigipoolsete vahendite kasutamisel tuleb järgida riigiabi raamistiku nõudeid ning need peavad olema ajaliselt
piiratud. Viimase võimalusena käsitletakse olukorda, kus on tuvastatud, et ülejäänud kriisilahenduse vahendite
rakendamisest ei piisaks, et vältida märkimisväärset negatiivset mõju finantssüsteemile või avaliku huvi
kaitsmiseks.
Paragrahviga 909 on kehtestatud kahju hüvitamise alused. Lõike 1 kohaselt on Finantsinspektsioonil ja
Rahandusministeeriumil õigus sisse nõuda kõik nende poolt kriisilahenduse vahendite või
kriisilahendusõiguste rakendamisega seoses kantud mõistlikud kulud. Kulusid võib esimese järgu
võlausaldajana nõuda sisse keskselt vastaspoolelt, sealhulgas tema mis tahes nõuetelt kohustusi mittetäitvate
kliirivate liikmetelt, samuti keskse osapoole varade, õiguste ja kohustuste üleandmise või võõrandamise
rakendamise korral kesksele vastaspoolele omandaja makstud mis tahes vastusooritusest enne CCP artikli 40
lõike 4 kohaldamist. Lõige 2 annab riigile võimaluse esimese järgu võlausaldajana nõuda mõistlikud kulud
sildasutusena toimiva keskse vastaspoole tegevuse lõpetamise tulemusena saadud tulust enne artikli 42 lõike
5 kohaldamist ja tulust, mis on saadud artiklis 46 osutatud avaliku toetuse rakendamisel ning CCP artiklis 47
osutatud ajutiselt riigi omandisse võtmise vahendi kasutamisel, sealhulgas nende müügist saadud tulu. Lõike
3 kohaselt tuleb kahjude hüvitamisega seonduvalt kohaldada kehtiva seaduse § 80 lõikeid 4 ja 5.
Paragrahvi 91 muutmine. Kehtiv § 91 sätestab sunniraha igakordse rakendamise ülemmäära. Kehtiv
finantsvaldkonna regulatsioon tagab Finantsinspektsioonile õiguse aegsasti sekkuda finantsjärelevalve
subjektide tegevusse ja ennetada finantssüsteemi toimimisele negatiivselt mõjuvaid probleeme eelkõige
mittekaristusliku iseloomuga meetmetega, so tehes vastava ettekirjutuse keelatud tegevuse lõpetamiseks,
õigusaktides sätestatud nõude täitmiseks. Ettekirjutuste täitmine on tagatud haldussunniga, ehk sunniraha
rakendamise võimalusega ja seda ei käsitleta karistusõigusliku meetmena. EL õigus finantssektoris määratleb
rahalise sanktsiooni ulatuse. Muudatustega täpsustatakse sätte sõnastust, et tagada normi õigusselgus ja üle
võtta direktiivi 2014/59/EL artikli 111 lõige 2 punkt f ning CCP määruse artikli 82 lõike 2 punkt f, millest
tulenevad kõrgendatud ülemmääraga haldustrahvi kohaldamise kohustused. Nende kohaselt tuleb juriidilise
9
isiku puhul kohaldada trahvimeedet (ingl. k. administrative fine), mille suurus on kuni 10% tema käibest,
füüsilisi isiku puhul kuni 5 000 000 eurot. Samuti peab olema võimalik kohaldada sellist trahvimeedet, mis
vastab kuni kahekordsele kasule, mis on saadud sellisest õigusrikkumisest, kui seda on võimalik kindlaks
määrata. Lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „5 000 000 eurot“ tekstiosaga „või kuni kahekordsele
rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa“. Lõike 2 punkti 2 täiendatakse
pärast tekstiosa „tuludest“ tekstiosaga „või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära
hoitud kahjule vastav summa“. Lisatakse uus lõige 3, mis määratleb lõikes 2 nimetatud emaettevõtja
tütarettevõtjast juriidilise isiku asjakohase käibe, milleks on vastav aastane käive eelmisel majandusaastal
põhiemaettevõtja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi.
Paragrahvi 92 ja 94 muutmine. Kehtiva §-ga 92 sätestatakse väärteokoosseis ja vastava karistuse suurus
teabe avalikustamata ja esitamata jätmise eest. Lõikes 1 jäetakse välja vastav lauseosa „sealhulgas
finantsseisundi taastamise kava“, kuna finantsseisundi taastamise kava nõude rikkumine nähakse ette nüüd
eraldiseisvalt nii krediidiasutustele, investeerimisühingutele kui CCP-dele eraldi uues §-s 941. Lõike 2
muutmisega tõstetakse karistuse määra juriidilise isiku puhul asendades tekstiosa „32 000 eurot“ tekstiosaga
„400 000 eurot“. Juba 2014.a. nn. karistusõiguse revisjoni käigus tõsteti väärteotrahvide maksimummäärasid
400 000 euroni (KarS § 47 lõige 2 muudatus jõustus 2015.a. alguses). Revisjoni seletuskirjas on märgitud, et
uus ja oluliselt kõrgem rahatrahvi maksimummäär on mõeldud erandina eelkõige teatud spetsiifiliste
rikkumiste jaoks, kus on rikkumise laadist tulenevalt oluline mõista tõhus karistus ning kus senine
maksimaalselt 32 000-eurone karistus seda ei ole. Kehtiva rahatrahvi ülemmäära puudustele oli viidanud
Rahandusministeerium juba 2011. aastal Justiitsministeeriumile saadetud kirjas. Selles leitakse, et kehtiv
32 000 euroni (tollal 500 000 kroonini) ulatuv rahatrahvi ülemmäär ei taga vajalikul määral finantsjärelevalve
eesmärkide tõhusat saavutamist ja finantsteenuste tarbijate huvide kaitset. Näiteks on tõenäoline, et
finantssektori kontekstis suhteliselt madal rahatrahvi ülemmäär ei võimalda alati kinni pidada põhimõttest, et
õigusrikkumise toimepanemine ei tohi anda võimalust tulu teenimiseks ega taga ka üldpreventiivsete
eesmärkide saavutamist. FELS-i jõustumisest 2015.a. kevadel on jäänud maksimaalne karistusmäär 32 000
eurot. Arvestades FELS-is sätestatud õigusrikkumiste ohtlikkust, ei ole selline karistusmäär põhjendatud.
Käesolevaga viiaksegi maksimaalne rahatrahvi määr kooskõlla juba muudes finantssektori õigusaktides
sätestatud määraga. Kehtiv § 94 sätestab väärteo koosseisu omavahendite ja kõlblike kohustuste
miinimumnõude rikkumise eest. Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude rikkumise eest
tulenevad karistused kriisilahendusdirektiivi 2014/59/EL artiklist 45k. Lisaks käesolevale paragrahvile on
rikkumise korral võimalik Finantsinspektsioonil kasutada ka FELS § 17 lõigetes 12 ja 13 nimetatud õigusi ja
meetmeid. Sarnaselt FELS § 92 muutmistega tõstetakse ka §-s 94 lõikes 2 karistuse määra ning juriidilise isiku
puhul asendatakse tekstiosa „32 000 eurot“ tekstiosaga „400 000 eurot“.
Paragrahvi 93 kehtetuks tunnistamine. Kehtiva §-ga 93 on sätestatud eraldi väärteomenetluse koosseis
konsolideerimisgrupi sisese finantstoetusega seotud nõuete rikkumise eest. Kuivõrd kriisilahendusdirektiivi
2014/59/EL artikli 25 (kohustus teavitada pädevat asutust kavatsusest anda konsolideerimisgrupi
finantstoetust) rikkumisele vastav koosseis on kaetud FELS § 92 koosseisuga, siis tunnistatakse kehtetuks
FELS § 93.
Seadusesse lisatakse §-d 941–943. Nimetatud uute paragrahvidega lisatakse CCP määruse artikliga 82 ette
nähtud kolm kõige olulisemat kooseisu, mille korral peaks kriisilahendusasutustel ja pädevatel asutustel olema
võimalik kohaldada karistusi. Seaduse eelnõus loetletud kooseise peaks saama kasutada, juhul kui keskne
vastaspool oma õigusaktidest tulenevaid kohustusi ei ole täitnud. Karistuse suurus peab olema finantsasutusele
mõjus ja proportsionaalne rikkumisest saadud tulu silmas pidades, et see heidutaks hoiduma nõuete
rikkumisest. Seetõttu on eelnõu kirjutajad arvamusel, et ei saa toetada ELi õiguse ülevõtmisele selliselt, et
karistuste asemel ette näha vaid sunniraha kohaldamise võimaluse. Selliselt jääksid määruse eesmärgid
täitmata. Ettekirjutuse või sunniraha määramine annab võimaluse puuduste kõrvaldamiseks, kuid karistustel
on ka rikkumist ennetav üldpreventiivne eesmärk, eelkõige finantssektori ettevõtjate juhtide sobivusmenetluste
10
kontekstis (nn. fit and proper). Lisaks peab arvestama sellega, et olukorras, kus kohustuse täitmata jätmine või
mittekohane täitmine on kaasa toonud negatiivne tagajärje, et ole sunniraha määramine asjakohane ega
proportsionaalne meede. Seetõttu on nende kolme CCP määruses nimetatud kõige olulisema rikkumise puhul
ette nähtud just väärteomenetlus. Sarnane lähenemine samadele rikkumiste kooseisudele on ette nähtud ka
krediidiasutustele ja muudele isikutele, kelle suhtes kohaldatakse FELS-i.
Paragrahviga 941 sätestatakse nii krediidiasutustele, investeerimisühingutele kui ka kesksele vastaspoolele
finantsseisundi taastamise kava nõuete rikkumise eest rahatrahv. CCP-dele tuleneb see CCP määruse artikkel
82 punktist a. Selleks et potentsiaalselt raskustesse sattunud või lausa maksejõuetu keskse vastaspoolega
tõhusalt tegeleda, peab Finantsinspektsioonil olema õigus nõuda kesksetelt vastaspooltelt ettevalmistavate
meetmete võtmist. Seetõttu peab igal kesksel vastaspoolel olema piisavalt üksikasjalik finantsseisundi
taastamise kava juhuks, kui peaksid tekkima finantsraskused. Ühtlasi peab finantsseisundi taastamise kava
tagama, et nii kohustuste mittetäitmise juhtumitest kui ka muudest kui kohustuste mittetäitmise juhtumitest
tingitud kahju katmiseks kasutatakse keskse vastaspoole kapitali, enne kui kahjum jaotatakse kliirivate
liikmete vahel. Finantsseisundi taastamise kavas tuleks käsitleda piisaval hulgal stsenaariume, milles on
arvestatud nii süsteemse kui ka konkreetse stressiolukorraga, millega keskne vastaspool võib silmitsi seista
ning mis seaks ohtu selle elujõulisuse, võttes samuti arvesse kriisi võimalikku ülekanduvat mõju nii riigi kui
ka piiriülesel tasandil. Finantsseisundi taastamise kava on üks olulisemaid finantskriisi ennetamise tööriistu,
mistõttu on selle õigeaegne esitamine, selle pidev hindamine, asjakohasuse analüüsimine ja vajadusel
ajakohastamine võtmetähtsusega tegevus. Finantsseisundi taastamise kava on osa keskse vastaspoole
tegevuseeskirjadest, milles on kliirivate liikmetega lepinguliselt kokku lepitud. Lisaks peaksid need
tegevuseeskirjad sisaldama sätteid finantsseisundi taastamise kavas visandatud finantsseisundi taastamise
meetmete täitmise tagamiseks mis tahes stsenaariumi korral. Finantsseisundi taastamise kavas nähakse ette
kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad, mis määratlevad taastamise alguse. Finantsseisundi taastamise etapp
algab siis, kui keskse vastaspoole finantsseisund märkimisväärselt halveneb või on oht, et rikutakse temale
määrusest (EL) nr 648/2012 tulenevaid kapitali- ja usaldatavusnõudeid, mis võib tuua kaasa tegevusloa nõuete
rikkumise, mis õigustaks tegevusloa kehtetuks tunnistamist määruse (EL) nr 648/2012 alusel. Keskse
vastaspoole juhatus peab andma kavale oma hinnangu ja seejärel tuleb see kohustus esitada
Finantsinspektsioonile kui kriisilahendusasutusele. Ühtlasi kui keskne osapool on oma kava neile esitanud
peab Finantsinspektsioon ise edastama selle kava põhjendamatu viivituseta määruse (EL) nr 648/2012 kohaselt
loodud järelevalvekolleegiumile täieliku hinnangu saamiseks, mis tehakse järelevalvekolleegiumi
ühisotsusega. Finantsseisundi taastamise kava esitamine, selle pidev hindamine, jälgimine ja vajadusel ka
uuendamine üks keskse vastaspoole kriisilahenduse ennetamise võtmetegevusi. Kui keskne vastaspool ei esita
nõuetekohast finantsseisundi taastamise kava, peab CCP määruse kohaselt pädevatel asutustel, kelleks on
Eestis Finantsinspektsioon, olema võimalik nõuda keskselt vastaspoolelt vajalike meetmete võtmist kava
oluliste puuduste kõrvaldamiseks, et tugevdada keskse vastaspoole äritegevust ning tagada, et keskne
vastaspool suudab maksejõuetuse korral kahjumi jaotada, oma kapitali taastada ja vajaduse korral taastada oma
sobitatud portfelli. See õigus peaks võimaldama Finantsinspektsioonil võtta ennetusmeetmeid ulatuses, mis on
vajalik puuduste kõrvaldamiseks ja seega üldise finantsstabiilsuse eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu näeb
eelnõu ette, et CCP artikli 9 kohase finantsseisundi taastamise kava koostamata, haldamata ehk siis pidevalt
läbi vaatama ning hindama kava asjakohasust ja vajadusel ajakohastamata või Finantsinspektsioonile esitamata
jätmise, mitteõigeaegse esitamise või vale, ebapiisava või eksitava teabe esitamise eest karistatakse füüsilist
isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, kui aga sama tegu on toime pandud juriidilise isiku poolt, siis
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
Paragrahviga 942 sätestatakse rahatrahv kriisilahenduskava koostamise nõuete rikkumise eest tulenevalt
CCP määruse artikkel 82 punktist b. Kriisilahenduse kavandamine on tulemusliku kriisilahenduse oluline osa.
Kriisilahenduse kava koostab keskse vastaspoole kriisilahendusasutus ja selles lepitakse ühiselt kokku
kriisilahenduse kolleegiumis. Kava peab hõlmama laia valikut stsenaariume, eristades stsenaariume, mis on
tingitud kohustuste mittetäitmise juhtumitest, muudest kui kohustuste mittetäitmise juhtumitest ja mõlema
11
kombinatsioonist, samuti eri liiki muid kui kohustuste mittetäitmise juhtumeid. Selleks, et kriisilahendamise
kava asjakohaselt kokku panna peab kriisilahendusasutusel, Eestis Finantsinspektsioonil, olema kogu vajalik
teave, et teha kindlaks kriitilised funktsioonid, mida keskne vastaspool riigis täidab ja tagada nende täitmise
jätkumine. Kriisilahendusmenetluse algatamine peab olema õigeaegne enne keskse vastaspoole maksejõuetust.
Kriisilahenduse peamine eesmärk peaks olema tagada kriitiliste funktsioonide katkematu täitmine, vältida
negatiivset mõju finantsstabiilsusele, reaalmajandusele tervikuna ning kaitsta avaliku sektori vahendeid.
Samuti peaksid kriisilahendusasutused tagama, et keskse vastaspoole kriisilahenduse kulud on minimaalsed ja
et samasse klassi kuuluvaid võlausaldajaid koheldakse võrdselt. Kuna kriisilahenduse kava sisu peab olema
vastavuses keskse vastaspoole tegevusega ja tema kliiritavate toodete liikidega ning peab põhinema muuhulgas
keskse vastaspoole antud teabel, siis on keskse vastaspoole koostöö ning andmete ning informatsiooni
esitamine oma tegevuse kohta võtmetähtsusega. Seetõttu näeb eelnõu ette CCP artikli 13 nõuete rikkumise,
sealhulgas kriisilahenduskavade koostamiseks vajaliku teabe Finantsinspektsioonile mitte esitamise või
mitteõigeaegse esitamise või vale, ebapiisava või eksitava teabe esitamise eest. Lisaks teabe esitamisele, mis
on üks olulisem kriisilahenduskava tegemiseks vajalik tegevus keskse vastaspoole poolt võib olla rikkumisena
käsitletav ka CCP määruse artiklis 13 sätestatud vastavalt vajadusele koostöö tegemine
kriisilahendusasutusega kriisilahenduse kava koostamisel. CCP määruse artiklis 13 toonitatakse ka teabe
õigeaegset esitamist, mis on oluline keskse vastaspoole riskiprofiili hindamisel. Igal kesksel vastaspoolel peab
olema kindel juhtimiskord ja vastavad sise-protseduurid, millega on määratletud juhtide ning töötajate
kohustused. Nähakse ette karistus füüsilisele isikule rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle
on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
Paragrahviga 943 sätestatakse rahatrahv maksejõuetusest või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämisest teatamise
nõude rikkumise/teatamata jätmise eest tulenevalt CCP määruse artikkel 82 punktist c. Keskset vastaspoolt
tuleks pidada maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks, kui ta rikub või lähiajal tõenäoliselt rikub
tegevusloa kehtivuse jätkumisega seotud nõudeid, kui tema finantsseisundi taastamise menetlus ei ole tema
elujõulisust taastanud või tõenäoliselt ei taasta seda, kui keskne vastaspool ei suuda või tõenäoliselt ei suuda
täita mõnd kriitilist funktsiooni, kui keskse vastaspoole vara on kohustustest väiksem või jääb lähiajal
tõenäoliselt kohustustest väiksemaks, kui keskne vastaspool ei suuda või lähiajal tõenäoliselt ei suuda
õigeaegselt oma võlgu või muid kohustusi tasuda. Kriisilahenduse vahendid ja kriisilahendusõigused võivad
takistada aktsionäridel, võlausaldajatel, kliirivatel liikmetel ning asjakohasel juhul kliirivate liikmete klientidel
oma õiguste kasutamist. Keskseid vastaspooli tuleks aga motiveerida õigeaegselt ja pigem ennetavalt teatama
Finantsinspektsiooni kui ta on muutunud või tõenäoliselt muutumas maksejõuetuks ning eelnõu kirjutajate
arvates on Eestis just väärteomenetlus see, mille vahendusel taolist motivatsiooni on võimalik tekitada. CCP
määruse artikli 70 lõikes 1 on sätestatud kesksele vastaspoolele otsekohalduv kohustus informeerida pädevat
asutust (Eestis Finantsinspektsiooni), kui ta on arvamusel, et ta on maksejõuetu või tõenäoliselt jääb
maksejõuetuks. Eelnõu kohaselt karistatakse teatamise kohustuse mitte täitmise eest füüsilist isikut
rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse
rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
3.2. Muudatused Finantsinspektsiooni seaduses
Paragrahv 3 muutmine. Kehtivas §-s 3 sätestatakse finantsjärelevalve ja finantskriisi lahendamise ülesanded.
Tulenevalt CCP määruse artikli 3 §-st 1 määrab iga liikmesriik ühe või mitu kriisilahendusasutust, millel on
õigus rakendada käesolevas määruses sätestatud kriisilahenduse vahendeid ja kriisilahendusõigusi.
Kriisilahendusasutuseks võib olla, kas liikmesriigi keskpank, pädev ministeerium, avalik-õiguslik
haldusasutus või muu asutus, millele on antud avaliku halduse pädevus. Tulenevalt CCP määruse artikli §-st
2 peavad kriisilahendusasutusel olema vajalikud teadmised, ressursid ja tegevussuutlikkus kriisilahenduse
meetmete võtmiseks ning oma õiguste kasutamiseks sellise kiiruse ja paindlikkusega, nagu on vajalik
kriisilahenduse eesmärkide saavutamiseks. Finantsinspektsioonis on loodud 2015. a. kriisilahendus üksus,
milline täidab kooskõlas finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadusega ning krediidiasutuste seadusega
12
kriisilahendusasutuse ülesandeid pankade, investeerimisühingute ning nendega ühte konsolideerimisgruppi
kuuluvate isikute suhtes. Käesolevaga on jõutud arusaamani, et otstarbekas ja mõistlik oleks kesksete
vastaspoolte kriisilahendamise õigused ja kohustused määrata Finantsinspektsioonile. Lõige 2 määratleb
isikute ringi, kelle maksejõuetuses võib tekitada negatiivseid mõjusid finantsstabiilsusele või, kelle kriitiliste
funktsioonide katkematu toimimine on majanduse ja finantssektori tõrgeteta toimimise seisukohast ülioluline.
Muudatusega lisatakse kesksed vastaspooled, kelle suhtes kriisilahenduse ja- ennetamisega seotud nõuded
seadusesse lisatakse. Ühtlasi lisatakse õigusselguse tagamiseks investeerimisühingud. Investeerimisühingutele
kohaldatakse tulenevalt finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 2 pankadele sarnast kriisilahenduse
ja – ennetamise raamistikku juba alates 2015. aastast, kuid varasemalt ei olnud neid otseselt
Finantsinspektsiooni seaduses ära mainitud.
Paragrahvi 51 muutmine. Kehtiv § 51 määratleb finantskriisi lahendamise üksuse ja sätestab selle üksuse
funktsioonid ja tegevused. Lõikes 1 määratletakse Finantsinspektsioonis moodustatud finantskriisi
lahendamise üksuse ülesanded nagu kriisilahenduse ettevalmistamine ja kavandamine ning
kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamine. Lõiget täiendatakse viitega CCP määrusele viitamisega.
Paragrahvi 6 täiendamine. Kehtivas §-s 6 on määratletud Finantsinspektsiooni ülesanded finantsjärelevalve
eesmärgi saavutamiseks. Lõikesse 12 lisatakse punkt 8, mis annab õiguse Finantsinspektsioonil täita CCP
määruses tulenevaid ülesandeid. Muudatusega tagatakse, et Finantsinspektsioonile CCP määruses nimetatud
õigused ja kohustused kesksete vastaspoolte kriisiennetuse ja -lahenduse läbi viimiseks. Näiteks peaks
Finantsinspektsioonil olema õigus nõuda kesksetelt vastaspooltelt ettevalmistavate meetmete võtmist, sh
finantsseisundi taastamise kava koostamist. Finantsinspektsioon ise peaks aga keskse vastaspoole suhtes
kriisilahenduskava koostama, selleks et kriisilahenduse kulgu hõlbustada. Ühtlasi peaks Finantsinspektsioonil
olema õigus nõuda keskse vastaspoole õigusliku või tegevusliku struktuuri ja korralduse muutmist, et võtta
vajalikke ja proportsionaalseid meetmeid, mille abil vähendada kriisilahenduse vahendite rakendamist oluliselt
pärssivaid asjaolusid või need kõrvaldada ning kindlustada ettevõtjate kriisilahenduskõlblikkus. Lisaks peaks
olema võimalik nimetada ajutine haldur, kes asendab keskse vastaspoole juhtorganit ja kõrgemat juhtkonda
või teeb ajutiselt nendega koostööd.
Paragrahvi § 473 lõike 9 täiendamine. Antud muudatus on seotud teatud ebatäpsuse kõrvaldamisega, mis on
tekkinud pankade kapitalinõuete direktiivi muudatuste (nn CRD V) ülevõtmisel. Kehtiv FIS § 473 lg 9 sätestab
järelevalveliste meetmete alase koostöö ühisotsuste tegemisel. Antud sätte aluseks on CRD V artikkel 113(4),
mis sätestab, et ühiseid otsuseid käsitatakse nö määravana ja neid kohaldavad pädevad asutused asjaomastes
liikmesriikides. Antud muudatuse kohaselt on täiendatud lõiget 9 niimoodi, et Finantsinspektsiooni otsus loob
õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik. Sõnastus on kooskõlas haldusmenetluse seaduse §-ga 60, mis
sätestab haldusakti kehtivuse sisu.
Paragrahvi 478 täiendamine lõikega 51. See muudatus on samuti seotud CRD V artikli 21a ülevõtmisel
tekkinud ebatäpsuse kõrvaldamisega. Kehtiv paragrahv sätestab koostöö finantskonglomeraadi üle täiendava
järelevalve teostamisel ja teabe vahetamisel. Kui Finantsinspektsioon teostab järelevalvet
finantskonglomeraati kuuluva reguleeritud üksuse, s.h. segafinantsvaldusettevõtja üle, kuid ei ole
finantskonglomeraadi koordinaator, on ta kohustatud koordinaatori taotlusel esitama talle teabe reguleeritud
üksuse kohta või juhul kui Finantsinspektsioon teeb segafinantsvaldusettevõtja heakskiitmise või
heakskiitmise nõude erisuse kohta otsuse või järelevalvemeetmete kohta kooskõlas krediidiasutuste seadusega,
peab Finantsinspektsioon saama otsuste või ühiste otsuste tegemiseks koordinaatori nõusoleku. Kehtiv seadus
ei reguleeri aga olukorda, kui koordinaatori nõusolekuga seoses tekivad erimeelsused. CRD V artikli 21a lõike
9 kohaselt suunatakse erimeelsused lahendamiseks asjaomasele Euroopa finantsjärelevalveasutusele.
Eeltoodust tulenevalt lisatakse siia §-i uus lõige 51 ja sellega sätestatakse Finantsinspektsioonile võimalus
pöörduda Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse või Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve
Asutuse poole. Viimane peaks tegema oma otsuse ühe kuu jooksul alates tema poole pöördumisest.
13
Paragrahvi 53 täiendamine. Kehtiv § 53 seab nõuded Finantsinspektsiooni tegevuse avalikustamisele.
Lõikesse 3 lisatakse punkt 31, millest tulenevalt tuleb Finantsinspektsioonil avalikustada oma sise-eeskirja
need osad, millega tagatakse huvide konfliktide ära hoidmine, erinevate funktsioonide täitmise sõltumatus,
ametisaladuse hoidmise ja eri funktsionaalsete valdkondade vahelise teabevahetuse reeglite täitmine. Need
nõuded tulenevad CCP määruse artikli 3 lõikest 6 ja pankade kriisilahendusdirektiivi 2014/59/EL artikkel 3
lõike 3 viimasest taanest. Nii CCP määrus kui ka kriisilahendusdirektiiv 2014/59/EL nõuavad, et
avalikustatakse kõik vajalikud asjaomased sise-eeskirjad, sealhulgas ametisaladuse hoidmise eeskirjad ja eri
funktsioonide vahelise teabevahetuse eeskirjad.
3.3. Muudatus riigieelarve seaduses
Paragrahvi 45 muutmine. Kehtiv § 45 sätestab riigieelarve muutmise ja lisaeelarve algatamise erisused. CCP
määruse selgituspunkt 14 toonitab, et liikmesriikide rahandusministeeriumidel või muudel asjaomastel
ministeeriumidel peaks olema võimalik otsustada avaliku sektori vahendite viimase võimalusena kasutamise
üle kooskõlas riigisiseste demokraatlike menetlustega. Riigimeetmete kasutamisel tuleb arvestada keskse
vastaspoole maksejõuetuse ja sellele järgnevate meetmete võimalikke tagajärgi liikmesriigi finantssüsteemile
ja majandusele. Ühtlasi tuleb arvestada võimalikku vajadust kasutada kriisi lahendamiseks avaliku sektori
vahendeid. Seetõttu peaksid ministeeriumid olema finantsseisundi taastamisse ja kriisilahendusse juba varases
staadiumis tihedalt ka kaasatud. Lõike 2 punkti 1 loetelu täiendatakse keskse vastaspoolega, mida käsitletakse
finantsasutusena ning mille puhul edaspidi saaks likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja
arveldussüsteemides või väärtpaberite arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi
lahendamise või ennetamise eesmärgil vahendeid kasutada juhul kui kõik erasektori lahendused on
ammendunud ning endiselt on üleval oht finantsstabiilsusele. Lisaks §-le 45 viitavad finantsasutusele
riigieelarve seaduse § 60 lõige 7, mis täpsustab Riigikogu rolli summade puhul, mis riigieelarves ettenähtust
suuremad, § 61 lõike 1 punkt 2, mis täpsustab riigipoolse laenu või garantii andmise aluseid, § 69 lõige 5
täpsustab Riigikogu rolli aktsiate, osade ja muude osaluste ning muu finantsvara omandamisel riigi osalusse
riigieelarves lubatud jäägist suuremas ulatuses ning § 71 lõige 1 punkt 4, mis täpsustab stabiliseerimisreservi
eesmärki.
Alternatiivina kaaluti lihtsalt tõlgendamist, et keskset vastaspoolt käsitletakse finantsasutusena, siis eelnõu
kirjutajate arvates on õiguskindlam kesksed vastaspooled ka riigieelarve seaduse § 45 tekstis ära mainida. CCP
määruse kohaselt peab erakorralise avaliku sektori finantstoetuse kasutamine maksejõuetute asutuste
kriisilahenduse toetuseks toimuma viimase võimalusena, olema ajaliselt piiratud ning olema kooskõlas
asjakohaste riigiabi sätetega. CCP määruse artiklis 7 toonitatakse ka seda, et kriisilahendusasutused ega
kriisilahenduse kolleegiumid ei saa nõuda liikmesriigilt erakorralise avaliku sektori finantstoetuse andmist ega
mõjutada liikmesriikide eelarvesuveräänsust ega eelarvepoliitilist vastutust ehk see otsus majanduse või
finantsstabiilsuse kaitseks vahendeid eraldada või garantiid anda või mitte anda tehakse riigi poolt konkreetses
olukorras sõltumatult.
Eestis ei ole ühtegi keskse vastaspoole tegevusluba väljastatud ning see võimalus taolise turuosalise tekkeks
on pigem äärmiselt väike. Lisaks kriisilahenduse korral tuleks CCP määruse kohaselt nii palju kui võimalik
vältida erakorralise avaliku sektori finantstoetuse kasutamist. Eelmainitud põhjustel on tõenäosus finantskriisi
lahendamise või ennetamise eesmärgil eelarvelisi vahendeid kasutada, mis oleksid seotud keskse vastaspoole
likviidsuse või makseraskuste lahendamisega, väga väike.
3.4. Muudatused äriseadustikus
Paragrahvi 2901 lõike 3 muutmine. Kehtiv § 2901 sätestab erisused elektroonilisele osalemisele
börsiaktsiaseltsi üldkoosolekul. Lõige 3 näeb ette erisuse börsiaktsiaseltsi üldkoosoleku suhtes, et ÄS-i
14
üldkoosoleku kohta sätestatud ei kohaldata kui aktsiaseltsile rakendatakse kriisilahendusmeetmeid või -õigusi
finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse alusel. Tulenevalt direktiivi 2007/36/EÜ artikli 1 lõike 4 uue
sõnastuse ülevõtmiseks lisatakse lõikesse 3 viide CCP määrusele.
Paragrahvi 294 lõigete 61 ja 62 muutmine. Kehtiv § 294 sätestab nõuded üldkoosoleku kokkukutsumisest
teavitamisele. Kehtivad lõiked 61 ja 62 kohalduvad börsiaktsiaseltsidele. Muudatus tuleneb CCP määruse
artiklist 91, mis börsiaktsionäride direktiivi 2007/36/EÜ artikli 5 lõiget 5 muudab. Viidatud säte kohustab
liikmesriike tagama, et kriisilahendusdirektiivi 2014/59/EL ja CCP määruse kohaldamisel võib üldkoosolek
kahe kolmandiku kehtivate häälte enamusega, selleks et teha otsus kapitali suurendamise kohta, edastada
üldkoosoleku kutse või muuta põhikirja sätestamaks, et üldkoosoleku kutse edastatakse lühema
etteteatamisega kui käesoleva artikli lõikes 1 ette nähtud. Taolist lühemat tähtaega saab kohaldada tingimusel
et kõnealune koosolek ei toimu kümne kalendripäeva jooksul pärast kutse edastamist, et
kriisilahendusdirektiivi 2014/59/EL artiklis 27 või 29 või CCP määruse artiklis 18 sätestatud tingimused on
täidetud. Ühtlasi peab kapitali suurendamine olema vajalik, et hoida ära kriisilahendusdirektiivi 2014/59/EL
artiklites 32 ja 33 või CCP määruse artiklis 22 sätestatud kriisilahenduse tingimuste tekkimine. Kehtivad § 294
lõiked 61 ja 62 kehtivad hetkel börsiettevõtjatele, kuid direktiivi 2007/36/EÜ artikli 5 lõike 5 tekst otseselt
börsiaktsiaseltsidest ei räägi. Kuigi nimetatud direktiiv ise kehtib just börsiettevõtjatele. Eelnõu kirjutajate
arvates on mõistlik, et Eesti õigus ei piiraks nõudeid vaid börsiettevõtjatega, kuna krediidiasutused kui ka
kesksed vastaspooled ei pea olema ilmtingimata börsiettevõtjad. Seetõttu ka muudatuste tulemusel kaetakse
kõik aktsiaseltsid, kellele kohaldatakse finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud
kriisilahendusmeetmeid või -õigusi. Lõige 61 annab võimaluse krediidiasutuste kriisilahendamisel mitte
kohaldada üldkoosoleku päevakorra muutmisel ette teatamiseks mõeldud vähemalt nädalat aega. See tähendab,
et kui kriisilahendamisega seonduvalt peaks kiirkorras muudetama üldkoosoleku päevakorda, siis saab seda
teha lühikese ette teatamisajaga. Lõige 62 võimaldab aktsiakapitali suurendamise otsustamiseks ette näha
lühema üldkoosolekust etteteatamise tähtaja kui kaks nädalat, kui sellega on nõus aktsionärid, kes esindavad
vähemalt 2/3 olemasolevast aktsiakapitalist.
3.5. Muudatus krediidiasutuste seaduses
Paragrahvi 8650 täiendamine lõikega 56. Kehtiv § 8650 sätestab omakapitali jaotamise piirangute alused.
Kehtiva korra alusel oli selline õigus antud vaid kohaldamiseks krediidiasutuste suhtes, kes ei täida
kombineeritud kapitalipuhvri nõuet. Uue lõike 56 lisamine on vajalik BRRD artikkel 16a lõike 3 teise
alamlõike korrektseks üle võtmiseks. Sisuliselt sätestatakse Finantsinspektsioonile kohustus (kui ta täidab
kriisilahendusasutuse funktsiooni) teavitada asjaomast järelevalveasutust oma otsusest kasutada õigust nõuda
omakapitali jaotamise piirangute kohaldamist kui krediidiasutus täidab kombineeritud puhvri nõuet nö
poolikult. Ehk täpsemalt – krediidiasutus küll nagu täidaks kombineeritud puhvri nõuet kui seda käsitatakse
täiendavalt CRR-i artikli 92 nõuetele, aga see ei vasta siiski kombineeritud puhvri nõudele, kui seda käsitatakse
lisanduvana finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse kriisilahendusega seotud omavahendite ja
kõlblike kohustuste miinimumnõudele. Lisaks otsusest teavitamisele tuleb Finantsinspektsioonil direktiivi
kohaselt oma otsust kirjalikult ka asjaomasele järelevalveasutusele põhjendada, et mis kaalutlustel ta seda
õigust kohaldab.
4. Terminoloogia
Muudatustega ei lisata Eesti õigusesse uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
15
Eelnõu on kooskõlas järgmiste EL õigusaktidega:
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/23, 16. detsember 2020, kesksete vastaspoolte
finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL)
nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 806/2014 ja (EL) 2015/2365 ning direktiive
2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2007/36/EÜ, 2014/59/EL ja (EL) 2017/1132 (ELT L 22, 22.1.2021, lk 1–
102);
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste
tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete
täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks
direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338–436), muudetud direktiividega
2014/17/EL (ELT L 60, 28.02.2014, lk 34–85), 2014/59/EL (ELT L 173, 12.06.2014, lk 190–348),
(EL) 2015/2366 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35–127), (EL) 2018/843 (ELT L 156, 19.06.2018, lk 43–
74), (EL) 2019/878 (ELT L 150, 07.06.2019, lk 253–295) ja (EL) 2019/2034 (ELT L 314, 05.12.2019,
lk 64–114);
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL, 15. mai 2014, millega luuakse krediidiasutuste
ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse
nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ,
2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning
määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.06.2014, lk 190–348), muudetud
direktiiviga (EL) 2019/879 (ELT L 150, 07.06.2019, lk 296–344).
Eelnõus esitatud sätete vastavust EL normidele väljendab seletuskirja lisas 1 esitatud tabel.
6. Eelnõu mõjud
6.1. Sihtrühm ja keskkonna kirjeldus
Eelnõu sihtrühm on eelkõige Finantsinspektsioon ja potentsiaalsed kesksed vastaspooled. Praktiline ja otsene
mõju kesksetele osapooltele Eestis hetkeseisuga puudub, kuna Eestis ei tegutse veel ühtegi Eestis tegevusluba
saanud keskset vastaspoolt. Kaudselt on sihtrühmaks CCP määrusest tulenevate nõuete tõttu ka Eestis asutatud
keskse vastaspoole liikmed (nt pangad või muud finantssektori asutused) ning suurkliendid (suurettevõtted,
kes kasutavad keskset vastaspoolt väärtpaberitehingute tegemisel). Kuna kliiringu liikmeks olemist ei tule
registreerida ega sellest kedagi teavitada, siis täielikku ülevaadet Eesti ettevõtetest, kes on mingite kesksete
vastaspoolte liikmed eelnõu autoritel ei ole.
Tuletistehingute maht nii börsivälised (OTC) kui börsil kaubeldavate tuletisinstrumentide (ETD) globaalsetel
turgudel kasvas aastatel 1998–2020 kokku 78 triljonilt eurolt 528 triljonile eurole, võttes arvesse tinglikku
bilansilist summat.
16
Joonis 2. Globaalne tuletistehingute maht 1998–2020 miljardites eurodes9
Eestis on Finantsinspektsiooni andmetel krediidiasutustega seotud tuletisinstrumentide tehinguid umbes 5,5
miljardi euro väärtuses aastas nimiväärtuse järgi mõõtes. Nendest tehingud mitte-krediidiasutustega (mis on
eelduslikult tehingud klientidega) on 1,7 miljardi euro väärtuses (vt tabel nr 1).
31.12.2019 31.12.2020 31.12.2021
Total Trading Total Trading Total Trading
Tuletisinstrumendid 5 582 317 115 5 351 638 200 5 500 997 426
OTC - krediidiasutused 3 519 672 382 3 711 569 256 3 503 550 755
OTC – muud finantsinstitutsioonid 89 940 169 156 053 262 185 594 105
OTC – rest 1 296 164 145 1 134 589 844 1 507 207 349
Tabel 1. Eesti krediidiasutustega seotud tuletisinstrumentide mahud
Enim kasutavad Eesti turuosalised liikmeks olemist Nasdaq Clearingus. Nasdaq Clearing pakub erinevate
instrumentide kliirimist, kuid kõige enam just tuletisinstrumentidele. Eestist on Nasdaq Clearing liikmed
aktsiate, tuletisinstrumentide ja püsituluväärtpaberite turgudel (Equity, Derivatives and Fixed Income markets)
Cresco Väärtpaberid, LHV Pank, Luminor Bank AS, SEB Pank ja Swedbank AS. Samas võib turuosaline olla
ka kliiringu liikmeks erinevate kesksete vastaspoolte juures. Näiteks Swedbank on kliiringu liige nii Nasdaq
OMX kui ka London Clearing House (LCH). Tõenäoliselt on see vajalik selleks, et erinevate instrumentidega
kaubelda.
Keskse vastaspoole kliiringu liikmete maksejõuetusjuhtumeid varasemast ajaloost ei ole olnud üldse palju,
kuid nende mõju on riikidele olnud oluline. Sisuliselt on ajaloos keskse vastaspoole maksejõuetused tingitud
eelkõige kliiringu liikmete maksejõuetuks muutumisest. Kõik maailmas kesksete vastaspooltega või nendega
seotud liikmetega toimunud maksejõuetusjuhtumid on ära toodud allolevas tabelis nr 2.
9
Allikas: https://www.ecmi.eu/sites/default/files/setting_eu_ccp_policy_-_much_more_than_meets_the_eye.pdf
17
Tabel nr 2. Kesksete vastaspooltega toimunud maksejõuetusjuhtumid
Keskse vastaspoole kriisiennetus ja -lahendusmeetmete täiendamine ja täpsustamine eelnõuga suurendab
investorite, kliiringu liikmete ja keskse vastaspoole klientide usaldusväärsust finantssektori suhtes tõstes
õiguskindlust ja vähendades potentsiaalsete kohtuvaidluste arvu keskse vastaspoole maksejõuetuse raames.
Seda kas CCP määruse või ülevõetavate siseriiklike sätete tõttu võiks keskse vastaspoole poolt oma liikmetele
või klientidele kohaldatavad teenuste hinnad muutuda ei oska eelnõu kirjutajad hinnata eelkõige tulenevalt
andmete puudumisest, kuna Eesti turul ei tegutse hetkel ühtegi keskset vastaspoolt ning välisriigi kesksete
vastaspoolte teenustasude kujunemist on keeruline hinnata.
Eelnõu rakendamine ei too endaga kaasa muudatusi fiskaalpoliitikas. Eelnõu ei mõjuta otseselt elu- ja
looduskeskkonda, riigi julgeolekut ega välissuhteid, sotsiaalset, demograafilist või regionaalset arengut. Mõju
majandusele on eelnõu autorite hinnangul eelnõus olevate nõuete kohaldamisel väike. Eelnõu ei mõjuta
reaalsektori ettevõtete halduskoormust. Halduskoormus kodanikele ei tõuse.
18
6.2. Mõjude hindamine Euroopa Liidu õigusaktide menetlemisel
Ettepanekust luua kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse Euroopa raamistik teatati
komisjoni 2015. aasta tööprogrammis ja 2015. aasta aprillis avaldati algatuse tegevuskava10. 5. oktoobrist kuni
28. detsembrini 2012 a. toimus avalik konsultatsioon11 seoses mittepankadest finantsasutuste
finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse võimaliku raamistiku kohta. See sisaldas küsimusi finantsseisundi
taastamise ja kriisilahenduse korra vajalikkuse kohta seoses ennekõike kesksete vastaspoolte, väärtpaberite
kesk-depositooriumide ja kindlustusandjatega. Erinevatelt osapooltelt laekus 67 vastust12.
Lisaks sidusrühmadega konsulteerimisele osales komisjon aruteludes ja mõttevahetustes seoses makse- ja
arveldussüsteemide komitee ja IOSCO aruandega, mis annab suuniseid finantsturutaristute finantsseisundi
taastamise kohta. Samuti korraldasid komisjoni talitused neli kohtumist liikmesriikide ekspertidega, et arutada
finantsstabiilsuse nõukogu ning makse- ja arveldussüsteemide komitee ja IOSCO rahvusvahelist tööd, kõige
vaidlust tekitavamaid poliitikavalikuid ning ettepaneku kohaldamisala ja laadi. Liikmesriikide eksperdid
nõustusid üldjoontes komisjoni poolt välja pakutud poliitikasuunaga, mis lähtus rahvusvahelistest suunistest
ning tugines vajadusel EMIRile ja pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivile. Õiguslik
ettepanek, mis Komisjonilt välja tuli oli täielikult kooskõlas viimaste finantsstabiilsuse nõukogu ja G20
poliitiliste arutelude ja poliitikasuundadega.
Komisjon koostas mõjuhinnangu asjaomaste poliitikavalikute kohta. Poliitikavalikuid hinnati, juhindudes
peamistest eesmärkidest, milleks olid finantsstabiilsuse ja kesksete vastaspoolte usaldatavuse säilitamine,
ühiskonna kui terviku ja eriti maksumaksjate kahjude minimeerimine ning kesksete vastaspoolte pakutavate
teenuste ühtse turu tugevdamine, säilitades samas võrdsed tingimused. Vastav hindamiskomitee kiitis
mõjuhinnangu13 heaks 2015. aasta 6. mail.
Mõjuhinnangu järelduseks seoses kriisilahenduse vahendite ja volitustega oli see, et kriisilahendusasutustel
peaks olema ühtlustatud, ent mitte ammendav ja ettekirjutuslik komplekt kriisilahenduse vahendeid, mis annab
ametiasutustele piisava kaalutlusõiguse võtta arvesse võimaliku kriisi asjaolusid. Samas rõhutati selles, kui
oluline on tagada, et ametiasutused kasutaksid kriisilahenduse vahendeid ainult juhul, kui keskne vastaspool
on maksejõuetuse äärel ning selle elujõulisuse taastamine ja üldise finantsstabiilsuse tagamine pole muude
meetmetega võimalik, ning ennekõike seda, et keskse vastaspoole suhtes kriisilahenduse ja mitte harilike
likvideerimis- või maksejõuetusmenetluse kasutamine teenib avalikku huvi. Kokkuvõttes leiti, et eelistatud
valikud keskse osapoole kriisi ennetamises ja lahendamises mõjuvad positiivselt finantsstabiilsuse ja üldise
finantssüsteemi usaldusväärsuse säilitamisele, põhjustamata seejuures asjatuid või ülemäära suuri kulusid,
millel võiks olla ränk mõju majanduskasvule üldiselt.
7. Seaduse rakendamisega seotud mõjud riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja järelevalvele
Eelnõu rakendamise mõju riigieelarvele on kaudne – juhul kui Eestis peaks tulevikus mõni keskne vastaspool
tegevusloa taotlema ning sattuma oma kriisilahendust vajavasse olukorda, mis seaks ohtu finantsstabiilsuse.
Koormuse tõus riigieelarvele on pigem ebatõenäoline, kuna keskse vastaspoole loomise tõenäosus on väike.
Seaduse rakendamine ei ole seotud kohaliku omavalitsustega ning seega otsene mõju neile puudub. Eelnõu
mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele on väike või olematu. Avaliku sektori, nt
rahandusministeeriumi ametnike töökoormus, eelnõu jääb autorite hinnangul samaks. Üldine usaldusväärsuse
10
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52016PC0856&from=EN#footnote8
11
http://ec.europa.eu/internal_market/consultations/2012/nonbanks/consultation-document_en.pdf
12
Kokkuvõte on kättesaadaval aadressil http://ec.europa.eu/internal_market/consultations/2012/nonbanks/summary-of-
replies.pdf
13
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=SWD%3A2016%3A0369%3AFIN
19
kasv finantssektori ja majanduskeskkonna vastu tervikuna suurendab majanduskeskkonna tõhusust, mis on
kaudselt kasuks ka riigiasutustele ja omavalitsustele. Eelnõu mõjutab eelkõige Finantsinspektsiooni tegevust.
7.1. Mõju Finantsinspektsioonile
Finantsjärelevalve teostamise seisukohast on oluline tagada koostöö asjakohaste asutuste vahel. Samuti on vaja
tagada Finantsinspektsiooni juhtimise tulemuslikkus. Seaduses sätestatud nõuded mõjutavad
Finantsinspektsiooni tegevust ning seaduse jõustumisega võib vähesel määral tõusta töökoormus ja kulud.
Finantsinspektsioon on finantsjärelevalve subjektide poolt täielikult rahastatav seetõttu täiendavat kulu
riigieelarve tähenduses nende kulude tõusmisega ei kaasne.
Finantsinspektsiooni rahastamise põhimõtted on sätestatud Finantsinspektsiooni seadusega.
Finantsinspektsiooni suurimad rahastajad on eelkõige krediidiasutused.
Tabel 3. Finantsinspektsioonile 2021. a. makstud järelevalvetasud (tuhandetes eurodes) ja
järelevalvetasu määrad (%-des) subjektide lõikes14
Finantsinspektsiooni kriisilahendamise funktsiooni täidab saneerimisosakond. Saneerimisosakonnas töötab
lisaks osakonna juhatajale viis finantsanalüütikut ja üks jurist. Eelnõu kirjutajatel ei ole võimalik hinnata
Finantsinspektsiooni töökoormuse kasvu töötundides ega ka rahalisi suurusi kuludele, mis on tingitud eelnõu
sätetest.
Finantsinspektsioon on autonoomse pädevuse ja eelarvega finantsjärelevalve ning kriisilahenduse asutus, mis
tegutseb Eesti riigi nimel ja on oma otsustes sõltumatu. Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet
Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud pankade, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate,
investeerimisühingute, fondivalitsejate, investeerimis- ja pensionifondide, makseasutuste, e-raha asutuste,
krediidiandjate ja -vahendajate ning väärtpaberituru üle.
Finantsjärelevalve tegemisel ja finantskriiside lahendamisel lähtub inspektsioon avalikust huvist.
Inspektsiooni tegevust ei rahastata riigieelarvest, vaid järelevalve- ja menetlustasudest, mida maksavad
turuosalised, kelle üle inspektsioon järelevalvet teeb.
14 Allikas: Finantsinspektsiooni 2021. a. aastaraamat: https://www.fi.ee/et/publikatsioonid/finantsinspektsiooni-aastaraamat-2021#h1-
0
20
Finantsinspektsiooni tegevust kavandab ja kontrollib Finantsinspektsiooni nõukogu, mis koosneb kuuest
liikmest ning nõukogu esimees on rahandusminister. Finantsinspektsiooni tööd juhib neljaliikmeline juhatus,
kes kollektiivse juhtimisorganina langetab otsuseid häälteenamuse alusel. Juhatuse tegevust juhib juhatuse
esimees.
Eelnõu mõjutab Finantsinspektsiooni igapäevatööd, kuna järelevalvel tuleb järele valvata uute reeglite
rakendamist turuosaliste poolt kui Eesti turule peaks mõni keskne vastaspool loodama. Teiseks tuleks
järelevalvel siiski olla teadlik ka, milliste kesksete vastaspoolte tegevuses on Eesti suured eelkõige
finantssektori turuosalised liikmed või suurkliendid.
8. Rakendusaktid
Eelnõuga rakendusaktide kehtestamist ega olemasolevate rakendusaktide muutmist ette ei nähta.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras. Algselt oli plaanitud seadus jõustuda 2022. aasta 12. augustil, mis on ka CCP
määruse artiklis 97 sätestatud jõustumise tähtaeg, kuid Riigikogu ei jõua enam seadust enne seda kuupäeva
vastu võtta.
10. Huvirühmade kaasamine ja eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Finantsinspektsioonile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Eesti Pangale, MTÜ-le Finance Estonia, Eesti Pangaliidule ja Nasdaq
OMX-le. Kommentaare ega muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei esitatud.
Justiitsministeeriumil kooskõlastas märkustega, mis on lisatud seletuskirjale (vt lisa 2).
Algatab Vabariigi Valitsus 2022
(allkirjastatud digitaalselt)
21
LISA 1. Eelnõu kohaste sätete ja EL direktiivide muutmise võrdlustabel
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/47/EÜ muutmine
Eesti õigusakti
Muudetav EL õigusakti artikkel Eesti õigusakt Selgitus
säte
1) artikli 1 lõige 6 asendatakse järgmisega: FELS § 44 lg 1
„6. Käesoleva direktiivi artikleid 4–7 ei
kohaldata piirangute suhtes, mis puudutavad
finantstagatiskokkulepete täitmisele pööramist,
piirangute suhtes, mis puudutavad pandiõigusel
põhineva finantstagatiskokkuleppe mõju, ega
lõpetamisel toimuvat tasaarveldust või
tasaarvestust käsitlevate sätete suhtes, mida
kohaldatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2014/59/EL * IV jaotise V või
VI peatükiga või Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2021/23 ** V jaotise III
peatüki 3. jao või IV peatükiga, ega piirangute
suhtes, mis kehtestatakse liikmesriigi õiguse
kohaselt antud sarnaste õigustega, et hõlbustada
käesoleva artikli lõike 2 punkti c alapunktis iv
või punktis d osutatud mis tahes sellise ettevõtja
korrapärast kriisilahendust, kelle suhtes
kohaldatakse kaitsemeetmeid, mis on vähemalt
samaväärsed direktiivi 2014/59/EL IV jaotise
VII peatükis või määruse (EL) 2021/23 V jaotise
V peatükis sätestatud kaitsemeetmetega.
2) artikkel 9a asendatakse järgmisega: n/a Artikkel 9a muutmine ütleb,
„Artikkel 9a vaid seda, et selle
Direktiivid 2008/48/EÜ ja 2014/59/EL ning finantstagatiste direktiivi
määrus (EL) 2021/23 2002/47 nõuded ei tohiks
Käesolev direktiiv ei piira direktiivide takistada 2014/59 ehk siis
2008/48/EÜ ja 2014/59/EL ning määruse (EL) kriisilahendusdirektiivi
2021/23 kohaldamist.“ kohaldamist. Meil on FELS
eriseadus. Asjaõiguse sätted
ei takista FELS nõuete
kohaldamist.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/25/EÜ muutmine
Eesti seaduse
Muudetav EL õigusakti artikkel Seadus Selgitus
säte
Artikli 4 lõike 5 kolmas lõik asendatakse järgmisega: n/a Muudatus sätestab seda, et
„Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi liikmesriik peab tagama, et
artikli 5 lõiget 1 ei kohaldata juhul, kui rakendatakse saaks kohaldada 2014/59/EL
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi sätestatud kriisilahenduse
2014/59/EL * IV jaotises või Euroopa Parlamendi ja vahendeid, õigust ja korda.
nõukogu määruse (EL) 2021/23 ** V jaotises Selle ülevõtmispakkumiste
sätestatud kriisilahenduse vahendeid, õigusi ja direktiivi 2004/25 nõuded ei
korda. piira FELSis olevate
kriisilahendusnõuete
kohaldamist.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/36/EÜ (EL) muutmine
1) artikli 1 lõige 4 asendatakse järgmisega: ÄS § 290 lg 3 Muudatus sätestab seda, et
„4. Liikmesriigid tagavad, et käesolevat liikmesriik peab tagama, et
direktiivi ei kohaldata juhul, kui rakendatakse saaks kohaldada 2014/59/EL
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kriisilahenduse vahendeid,
2014/59/EL * IV jaotises või Euroopa õigust ja korda. Aktsionäride
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 õiguste direktiivi 2007/36
22
**V jaotises sätestatud kriisilahenduse nõuded ei piira FELSis
vahendeid, õigusi ja korda. olevate kriisilahendusnõuete
kohaldamist.
2) artikli 5 lõige 5 asendatakse järgmisega: ÄS § 294 lg 61 ja 62 Lisatud viitamine CCP
„5. Liikmesriigid tagavad, et direktiivi määrusele.
2014/59/EL ja määruse (EL) 2021/23
kohaldamisel võib üldkoosolek kahe kolmandiku
kehtivate häälte enamusega, selleks et teha otsus
kapitali suurendamise kohta, edastada
üldkoosoleku kutse või muuta põhikirja
sätestamaks, et üldkoosoleku kutse edastatakse
lühema etteteatamisega kui käesoleva artikli
lõikes 1 ette nähtud, tingimusel et kõnealune
koosolek ei toimu kümne kalendripäeva jooksul
pärast kutse edastamist, et direktiivi 2014/59/EL
artiklis 27 või 29 või määruse (EL) 2021/23
artiklis 18 sätestatud tingimused on täidetud ning
et kapitali suurendamine on vajalik, et hoida ära
direktiivi 2014/59/EL artiklites 32 ja 33 või
määruse (EL) 2021/23 artiklis 22 sätestatud
kriisilahenduse tingimuste tekkimine.“
Euroopa Parlamendi ja nõukogu Direktiivi 2014/59/EL muutmine
Eesti seaduse
Muudetav EL õigusakti artikkel Seadus Selgitus
säte
Artiklisse 1 lisatakse järgmine lõige: „3. Käesolevat n/a Direktiiv 2014/59/EL on üle
direktiivi ei kohaldata ettevõtjate suhtes, kes on võetud FELSiga. FELSi
saanud tegevusloa ka kooskõlas määruse (EL) nr pankadele suunatud
648/2012 artikliga 14.“ kriisilahendusmeetmete
kohaldamisalasse ei kuulu
isikud, kes on saanud
tegevusloa kooskõlas
määruse (EL) nr 648/2012
artikliga 14.
Artikkel 16a lõike 3 teine alamlõige KAS § 8650 lg 56
Artikli 33a lõike 1 sissejuhatava lause FELS § 401 lg 2
Artikli 45d lõike 2 punkt (a) FELS § 174 lg 3
Artikli 45h(4) viies alamlõige FELS § 18 lg 8
Artikkel 45h(7) esimene alamlõige FELS § 18 lg 91
Artikkel 60 lõike 3 sissejuhatav lause ja punkt d FELS § 57 lg 6 sissejuhatav
lause ja sama lõike
punkt 4
Lisa osa C, punkt 17 FELS § 33 lõike 4 punkti
17
Euroopa Parlamendi ja nõukogu Direktiivi 2017/1132/EL muutmine
1) artikli 84 lõige 3 asendatakse järgmisega: FELS § 55 lg 10 Direktiivi (EL) 2017/1132
„3. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi lisatakse artikli 84 lõige 3,
artiklit 49, artikli 58 lõiget 1, artikli 68 lõikeid 1, artiklit 86a lõike 3 punkt b,
2 ja 3, artikli 70 lõike 2 esimest lõiku, artikleid lõike 4 punkt c, artikli 87
72–75, 79, 80 ja 81 ei kohaldata juhul, kui lõige 4 artikkel 120 lõike 4
rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu punkt b, lõike 5 punkt c,
direktiivi 2014/59/EL * IV jaotises või Euroopa artikli 160a lõike 4 punkt b,
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 ** lõike 5 punkt c viide CCP
V jaotises sätestatud kriisilahenduse vahendeid, määrusele.
õigusi ja korda.
Direktiivi 2017/1132
artikkel 86a, artikkel 120 lg
4 p b ja lõige 5 punkt c,
23
artikkel 160 lõige 4 punkt b
ja lõige 5 punkt c ei ole veel
Eesti õigusesse üle võetud,
kuna need on lisatud
direktiiviga 2019/2121,
mille ülevõtmise tähtaeg on
2023 jaanuaris. See
puudutab äriühingute
piiriülest liikumist ja vastava
eelnõu ettevalmistamisega
tegeleb Justiitsministeerium.
2) artiklit 86a muudetakse järgmiselt: Vt varasemat selgitust p. 1.
a) lõike 3 punkt b asendatakse järgmisega:
„b) äriühingu suhtes rakendatakse direktiivi
2014/59/EL IV jaotises või määruse (EL)
2021/23 V jaotises sätestatud
kriisilahenduse vahendeid, õigusi ja
korda.“;
b) lõike 4 punkt c asendatakse järgmisega:
„c) direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1
punktis 101 või määruse (EL) 2021/23
artikli 2 punktis 48 määratletud
kriisiennetusmeetmed.“;
3) artikli 87 lõige 4 asendatakse järgmisega: FELS § 55 lg 11
„4. Liikmesriigid tagavad, et käesolevat peatükki
ei kohaldata äriühingu või äriühingute suhtes,
kelle suhtes rakendatakse direktiivi 2014/59/EL
IV jaotises või määruse (EL) 2021/23 V jaotises
sätestatud kriisilahenduse vahendeid, õigusi ja
korda.“;
4) artiklit 120 muudetakse järgmiselt: Vt varasemat selgitust p. 1.
a) lõike 4 punkt b asendatakse järgmisega:
„b) äriühingu suhtes rakendatakse direktiivi
2014/59/EL IV jaotises või määruse (EL)
2021/23 V jaotises sätestatud
kriisilahenduse vahendeid, õigusi ja
korda.“;
b) lõike 5 punkt c asendatakse järgmisega:
„c) direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1
punktis 101 või määruse (EL) 2021/23
artikli 2 punktis 48 määratletud
kriisiennetusmeetmed.“;
5) artiklit 160a muudetakse järgmiselt: Vt varasemat selgitust p. 1.
a) lõike 4 punkt b asendatakse järgmisega:
„b) äriühingu suhtes rakendatakse direktiivi
2014/59/EL IV jaotises või määruse (EL)
2021/23 V jaotises sätestatud
kriisilahenduse vahendeid, õigusi ja
korda.“;
b) lõike 5 punkt c asendatakse järgmisega:
„c) direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1
punktis 101 või määruse (EL) 2021/23
artikli 2 punktis 48 määratletud
kriisiennetusmeetmed.“
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2013/36/EL tulenevad täpsustused
Artikkel 21a lõige 9: FIS § 478
9. Kui tegemist on segafinantsvaldusettevõtjaga,
mille puhul konsolideeritud järelevalvet tegev asutus
24
või selle liikmesriigi pädev asutus, kus
segafinantsvaldusettevõtja on asutatud, on muu
asutus kui direktiivi 2002/87/EÜ artikli 10 kohaselt
kindlaks määratud koordinaator, on käesoleva artikli
lõigetes 3, 4, 6 ja 7 osutatud otsuste või ühiste otsuste
tegemiseks vajalik selle koordinaatori nõusolek. Kui
on nõutav koordinaatori nõusolek, suunatakse
erimeelsused lahendamiseks asjaomasele Euroopa
järelevalveasutusele, nimelt Euroopa
Pangandusjärelevalvele või Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 ( 3 ) asutatud
Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Kindlustus-
ja Tööandjapensionide Järelevalve), kes teeb oma
otsuse ühe kuu jooksul alates tema poole
pöördumisest. Käesoleva lõike kohaselt tehtud otsus
ei mõjuta direktiivi 2002/87/EÜ või direktiivi
2009/138/EÜ kohaseid kohustusi.
Artikkel 113(4): FIS § 473
4. Lõikes 1 osutatud ühiseid otsuseid ja lõikes 3
osutatud ühise otsuse puudumise korral pädevate
asutuste tehtud otsuseid käsitatakse määravana ja
neid kohaldavad pädevad asutused asjaomastes
liikmesriikides.
Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ühiseid otsuseid
ja ühise otsuse puudumise korral kooskõlas
käesoleva artikli lõikega 3 tehtud otsust
ajakohastatakse igal aastal või erandlike asjaolude
korral juhul, kui ELis emaettevõtjana tegutseva
finantsinstitutsiooni tütarettevõtjate või ELis
emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või
ELis emaettevõtjana tegutseva
segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate
järelevalve eest vastutav pädev asutus esitab
konsolideeritud järelevalvet tegevale asutusele
kirjaliku ja täielikult põhjendatud taotluse
ajakohastada otsust artikli 104 lõike 1 punkti a,
artikli 104b ja artikli 105 kohaldamise kohta.
Sellistel erandlikel asjaoludel võib ajakohastamise
küsimuse lahendada konsolideeritud järelevalvet
tegeva asutuse ja taotluse esitanud pädeva asutuse
vahel kahepoolselt.
25
LISA 2. Märkuste tabel
Arvestatud/
mitte
arvestatud/
Nr. Ettepaneku sisu RM Märkused
selgitatud/
Teadmiseks
võetud
I. Kooskõlastusring
KOMMENTAARE EI ESITATUD
II. Kooskõlastusring
JUSTIITSMINISTEERIUM
1. Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse finantskriisi Osaliselt CCP määruse artikkel 82 lõige 1 näeb
ennetamise ja lahendamise seadust (FELS) §-ga 941, arvestatud/ ette, et liikmesriigid tagavad, et nende
millega nähakse ette väärteokaristus finantsseisundi selgitatud õigus- ja haldusnormidega on ette nähtud
taastamise kava koostamata, haldamata ja karistused ja muud haldusmeetmed
ajakohastamata või Finantsinspektsioonile esitamata vähemalt seoses järgmiste olukordadega:
jätmise, mitteõigeaegse esitamise või vale, ebapiisava a) finantsseisundi taastamise kava ei
või eksitava teabe esitamise eest. Seletuskirjas üksnes koostata, hallata ega ajakohastata,
korratakse kavandatud normi teksti ning seetõttu ei millega rikutakse artiklit 9;
selgu, miks on kava mitteõigeaegne esitamine b) ei esitata kogu teavet, mida on vaja
sätestatud väärteona ning kuidas on jõutud seisukohale, kriisilahenduskavade koostamiseks,
et selle nõude täitmist ei ole võimalik tagada millega rikutakse artiklit 13, ning
ettekirjutuse ja sunniraha meetmega? Lisaks palume c) keskne vastaspool ei teavita pädevat
seletuskirjas selgitada, mida tähendab kava haldamata asutust sellest, et keskne vastaspool
jätmine ning tuua näiteid, milline võib olla Euroopa on maksejõuetu või tõenäoliselt jääb
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 (määrus maksejõuetuks, millega rikutakse
2021/23) artikli 9 kohane vale või eksitav teave. artikli 70 lõiget 1.
Valitud lahenduse ehk väärteokaristuse osas leiame, et Tegemist on kõige olulisemate
olukorras, kui kava on tegelikult olemas, kuid rikkumistega, mida võib keksete
(õigeaegselt) Finantsinspektsioonile esitamata, ei ole vastaspoolte tegevuses ette tulla ning
karistamine põhjendatud. Sarnaselt nõudele esitada mille tagajärjel võib ohtu sattuda
finantsseisundi taastamise kava, on võimalik ka liikmesriigi finantsstabiilsus, kriitilise
ebapiisava teabe korral nõuda teabe täiendamist ja infrastruktuuri toimimine ning oluline
ajakohastamata kava ajakohastamist. Asjaolu, et teave kahju nii investoritele, keskse
on ebapiisav või kava ajakohastamata, selgub vastaspoole liikmetele kui klientidele,
tõenäoliselt alles järelevalve käigus, mistõttu peame kuid kaudselt ka kogu majandusele
mõistlikumaks teabe ja dokumentide nõuetele tervikuna.
vastavusse viimiseks ettekirjutuse tegemist ja sunniraha
kohaldamist. Sunniraha saab kohaldada vajadusel Eelnõu autorid on veendunud, et
korduvalt, kuni nõutud andmed esitatakse. väärteomenetlus omab nende kolme
Rahatrahviga karistamine ei pruugi tagada soovitud kõige olulisema rikkumise puhul
eesmärgi täitmist ehk täielike andmete ja dokumentide eelkõige preventatiivset eesmärki ning
esitamist. on heidutavam kui isegi kõrgete
sunnirahade määramine.
Määruse 2021/23 artikli 81 punkti 3 kohaselt peavad
kriisilahendusasutused ja pädevad asutused tegema Seletuskirja on täiendatud selgitustega.
tihedat koostööd tagamaks, et halduskaristused või
muud haldusmeetmed annavad soovitud tulemuse.
Oleme arvamusel, et haldusjärelevalve käigus
kohaldatavad haldusmeetmed on vähemalt eelnevalt
nimetatud nõuete osas tõhusamad kui väärteokaristuse
rakendamine.
2. Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse FELS-i §-ga Osaliselt Vt eelmist kommentaari. Seletuskirja on
942, mille kohaselt luuakse väärteokaristus määruse arvestatud/ täiendatud selgitustega.
2021/23 artikli 13 nõuete rikkumise, sealhulgas selgitatud
26
kriisilahenduskavade koostamiseks vajaliku teabe
Finantsinspektsioonile esitamata jätmise või
mitteõigeaegse esitamise või vale, ebapiisava või
eksitava teabe esitamise eest. Seletuskirjas üksnes
korratakse kavandatud normi teksti, mistõttu ei selgu,
mis rikkumisi artikkel 13 lisaks normis nimetatutele
veel reguleerib (normis kasutatakse sõnastust: „nõuete
rikkumine, sealhulgas /…/ rikkumised“). Palume
seletuskirja vastavalt täiendada.
Sarnaselt nagu punktis 1, leiame ka siinkohal, et
olukorras, kus kriisilahenduskavade koostamiseks
vajalik teave on tegelikult kogutud, kuid (õigeaegselt)
Finantsinspektsioonile esitamata, ei ole karistamine
põhjendatud. Sarnaselt nõudele esitada
kriisilahenduskavade koostamiseks vajalikku teavet, on
võimalik ka ebapiisava teabe korral nõuda teabe
täiendamist. Peame mõistlikumaks teabe nõuetele
vastavusse viimiseks ettekirjutuse tegemist ja sunniraha
kohaldamist. Sunniraha saab kohaldada vajadusel
korduvalt, kuni korrektsed andmed esitatakse.
Rahatrahviga karistamine ei pruugi ka siinkohal tagada
soovitud eesmärgi täitmist ehk täielike andmete
esitamist.
Määruse 2021/23 artikli 81 punkti 3 kohaselt peavad
kriisilahendusasutused ja pädevad asutused tegema
tihedat koostööd tagamaks, et halduskaristused või
muud haldusmeetmed annavad soovitud tulemuse.
Eelnõu seletuskirjas (lk 5) märgitakse, et haldussunni
meetmeid, sh sunniraha ei sobi rakendada olukorras,
kus rikkumist ei ole võimalik ennetada ega kõrvaldada.
Oleme seisukohal, et juhul, kui tegemist on ebapiisava
või mitteõigeaegse teabe esitamisega, on
haldusmeetmete rakendamisel võimalik saavutada
rikkumise kõrvaldamine ning sunniraha kohaldamine
on sobiv meede.
3. Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse FELS-i kolme Osaliselt Esiteks on finantsjärelevalve subjektidel
uue väärteokoosseisuga. Väärteovastutuse arvestatud/ sh ka kesksetel vastaspooltel kohustus
sätestamisel juhime tähelepanu Riigikohtu praktikale Selgitatud. sise-eeskirjades ette näha kõikide
(nt otsused 4-18-6507, 4-17-366, 4-16-5811, 3-1-1-43- keskses vastaspooles töötavate isikute
08, 3-1-1-84-16). Kohus on rõhutanud, et tegevusetuse kohustused ja vastutused. EL määruse
koosseisupärasuse hindamisel tuleb näidata, et 648/2012 artikkel 26 lõike 1 kohaselt
tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul. peab kesksel vastaspoolel olema kindel
Juriidilise isiku ja näiteks tema juhatuse liikme juhtimiskord, mis hõlmab selgesti
kohustusi ei saa samastada ning üldjuhul juhatuse liige määratletud, läbipaistvate ja sidusate
juriidilise isiku kohustuste täitmise eest isiklikult ei vastutusaladega selget organisatsioonilist
vastuta. Seega juriidilise isiku poolt struktuuri, tõhusaid protseduure riskide
tegutsemiskohustuse täitmata jätmine ei tähenda või võimalike riskide tuvastamiseks,
automaatselt, et sama kohustust oleks isiklikult juhtimiseks, jälgimiseks ja nendest
rikkunud ka juriidilise isiku juhatuse liige või teatamiseks ning piisavaid
juhtivtöötaja või pädev esindaja. See nõuab eraldi sisekontrollimeetmeid, sealhulgas
õiguslikku alust. usaldusväärset juhtimis- ja
raamatupidamiskorda. Seega kuna
Eeltoodust tulenevalt palume teil veenduda, et nõuded keskse vastaspoole töötajate
kavandatud sätted ei seaks kohustust, mille täitmata vastutuse osas tulevad otsekohaldavast
jätmisele järgneb väärteovastutus, sisuliselt üksnes EL õigusest, siis seda ei ole vaja Eesti
juriidilisele isikule. Selline olukord välistaks juriidilise riigi tasandil enam kehtestada. Lisaks
isiku karistamise olukorras, kus juriidilise isiku juhime tähelepanu, et FELS reguleerib
kohustuse rikkumine on küll ilmne, ent pole võimalik vaid finantskriisi ennetamist ja
kindlaks teha konkreetset füüsilist isikut, kes juriidilise kriisilahendust – keskse vastaspoole
isiku huvides õigusrikkumise toime pani. Riigikohus
27
ütleb oma 17. märts 2020 nr 4-19-2526 muu hulgas toimimise nõuded tulenevadki aga just
järgmist: „Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt saab nimetatud EL määrusest 648/2012.
juriidiline isik kui abstraktsioon tegutseda vaid füüsilise
isiku kaudu. Karistusseadustiku (KarS) § 14 lõikes 1 Lisaks toonitatakse CCP määruse artikli
sätestatud juriidilise isiku derivatiivse vastutuse 81 lõikes 2 toonitatakse, et
põhimõtte kohaselt saab juriidiline isik vastutada halduskaristusi või muid
üksnes siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja haldusmeetmeid peab saama rikkumise
või pädeva esindaja käitumises on kõik deliktistruktuuri korral kohaldada vastavalt liikmesriigi
elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime õiguses sätestatud tingimustele kesksete
juriidilise isiku huvides. Ühtlasi tähendab eelmärgitu vastaspoolte ja kliirivate liikmete
seda, et juriidilise isiku väärteoasjades peab juhtorgani ja kõrgema juhtkonna ning
väärteoprotokollist või kiirmenetluse otsusest nähtuma teiste füüsiliste isikute suhtes, kes on
mainitud füüsilise isiku tegu, mis koosseisupärasuse, rikkumise eest vastutavad.
õigusvastasuse ja süülisuse korral toob kaasa juriidilise
isiku vastutuse Seega on meie arvates asjakohane
KarS § 14 lg 1 tähenduses (Riigikohtu määrata rahatrahv ka füüsilistele
kriminaalkolleegiumi 25. oktoobri 2019. a otsus nr 4- isikutele, kui menetluse käigus on
18-6507/42, p-d 26–28).“ tuvastatud, et just konkreetne isik on
vastutav rikkumise toimepanemise eest.
Lisaks soovitame üle vaadata ka kõik kehtivad FELS-i Seletuskirja on täiendatud.
vastutuse sätted. Juriidilise isiku vastutuse korral tuleb
kontrollida, et seadus sätestaks konkreetselt ka selle
füüsilise isiku, kellele on vastav kohustus pandud ehk
kes on see isik, kes saab juriidilise isiku huvides rikkuda
nõudeid, mille eest on ette nähtud väärteovastutus.
4. Eelnõu § 4 punktiga 2 muudetakse äriseadustiku § Arvestatud/ Seletuskirja on lisatud täiendavad
294 lõikeid 61 ja 62, mis reguleerivad selgitatud selgitused. Kehtivad ÄS nimetatud
börsiaktsiaseltside kriisilahendusmeetmeid. Muudatuse erisused kohalduvad tõepoolest vaid
järgselt kohaldub sätestatu kõikidele aktsiaseltsidele, börsiettevõtjatele. Eelnõu kohaselt
mitte enam üksnes börsiaktsiaseltsidele. Kas vastav kohalduksid ÄS erisused FELS-s ja CCP
muudatus on taotluslik? Kui nii, siis palume seda määruses ettenähtud kriisilahenduses
seletuskirjas põhjendada. Praegune seletuskiri oleva aktsiaseltsi suhtes, kes pruugi olla
võimaldab pigem aru saada, et kavandatud muudatus börsiettevõte.
peaks tähendama üksnes viite lisamist määrusele Direktiiv 2007/36/EL kohaldub tõesti
2021/23. üksnes börsiettevõtjatele, kuid samas ei
välista, et liikmesriik võib neid erisusi
rakendada ka muudele isikutele.
Seetõttu on eelnõu autorid pidanud
vajalikuks seda lähenemist laiendada
kõikidele aktsiaseltsidest
krediidiasutustele ja kesksetele
vastaspooltele. Seda põhjustel, et nö
kriisiolukorras on vastavate erisuste
tegemine vajalik ka sellise
krediidiasutuse või CCP suhtes, kes ei ole
börsiettevõte.
Lisaks kuna Eestis ei ole siiani FELS
alusel ühtegi krediidiasutust nö
kriisilahendatud, siis ei ole ÄS § 294
lõikeid 61 ja 62 praktikas ka sellisel kujul
rakendatud. Seega ei teki sellisel kujul
kohaldumisala muutmisest kahju ega
ebavõrdset kohtlemist ühelegi
osapoolele.
28