dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Rahandusministeerium · 30. august 2022
Viit
1.1-10.1/6827-1
Registreeritud
30. august 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Helen Korju-Kuul (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.16827-1 30.08.2022 Väljaminev kiri.asice2196 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei [email protected] Meie 30.08.2022 nr 1.1-10.1/6827-1 Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduseelnõu Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsuse istungile finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: 1. Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 2. Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Helen Korju-Kuul 6113681 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU AUGUST 2022 Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmine Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ja investeerimisühingute“ tekstiosaga „, investeerimisühingute ja kesksete vastaspoolte“; 2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) Eestis asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.07.2012, lk 1–59) kohaselt tegevusloa saanud kesksele vastaspoolele käesolevas seaduses sätestatud ulatuses.“; 3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Keskse vastaspoole kriisiennetus- ning kriisilahendusmeetmete suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/23 kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 806/2014 ja (EL) 2015/2365 ning direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2007/36/EÜ, 2014/59/EL ja (EL) 2017/1132 (ELT L 22, 22.01.2021, lk 1–102), arvestades käesoleva seaduse 91. peatükis sätestatud erisusi.“; 4) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ning 3. peatüki 3. jao“ tekstiosaga „, 3. peatüki 3. jao ning §-de 901 ja 902“; 5) seadust täiendatakse §-ga 83 järgmises sõnastuses: „§ 83. Keskse vastaspoole kriisilahendusega seotud terminid Käesoleva seaduse 91. peatükis määratlemata termineid kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 tähenduses.“; 6) paragrahvi 174 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa “92a” tekstiosaga “92b”; 7) paragrahvi 18 lõikes 8 asendatakse sõna “pärast” sõnaga “enne”; 8) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses: “(91) Käesolevas paragrahvis nimetatud ühisotsus või selle puudumisel asjakohase kriisilahendusasutuse poolt tehtud otsus on Finantsinspektsioonile siduv.”; 9) paragrahv 33 lõike 4 punktis 17 asendatakse sõna “kõlblike” sõnaga “teisendatavate”; 10) paragrahvi 401 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja peab enne peatamisõiguse kasutamist konsulteerima finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga ja viimane peab vastama viivitamata.“; 1 11) paragrahv 57 lõike 6 sissejuhatavat lauset täiendatakse peale sõna „kapitaliinstrumente“ lauseosaga „ja kõlblikke kohustusi“; 12) paragrahv 57 lõike 6 punkti 4 täiendatakse peale sõna “kapitaliinstrumendiga” lauseosaga “või kõlbliku kohustusega”; 13) seadust täiendatakse 91. peatükiga järgmises sõnastuses: „91. peatükk Keskse vastaspoole kriisiennetus ja -lahendus § 901. Finantsinspektsiooni õigused järelevalve teostamisel Finantsinspektsioonil on kesksele vastaspoolele käesolevas seaduses ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 III jaotises ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle järelevalve teostamisel õigus teha ettekirjutusi ja otsuseid. § 902. Varajase sekkumise meetmed keskse vastaspoole suhtes (1) Keskse vastaspoole kriisiennetusena on Finantsinspektsioonil õigus rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artiklites 18 ja 19 nimetatud varajase sekkumise meetmeid. (2) Kui Finantsinspektsioon määrab kesksele vastaspoolele ühe või mitu ajutist erihaldurit kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 1, kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse § 37 lõikeid 1–7 ja 11–14. § 903. Finantsinspektsiooni õigused keskse vastaspoole kriisilahenduses (1) Finantsinspektsioonil on keskse vastaspoole kriisilahenduse tulemuslikuks rakendamiseks kõik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikli 48 lõikes 1 ja artiklis 49 nimetatud õigused ja õigus teha asjakohaseid ettekirjutusi ja otsuseid. (2) Finantsinspektsioon teavitab viivitamata äriregistrit ja muid asjaomaseid registreid keskse vastaspoole suhtes kriisilahendusmenetluse algatamise otsusest ja selle juhatuse või nõukogu tagasikutsumisest ning esitab kriisilahendusmeetme rakendamise otsuse või muu otsuse alusel asjakohasel juhul kandeavaldusi, sealhulgas erihalduri määramise kohta, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikliga 50. § 904. Erisused kriisilahenduses Keskse vastaspoole kriisilahendusmeetmete või -õiguste suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 55 lõigetes 10 ja 11 sätestatud erisusi. § 905. Kriisilahendusmenetlusega seotud piirangud Kriisilahendusmenetluses kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud piiranguid. § 906. Nõuded sildasutusena toimiva keskse vastaspoole suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artiklites 42 ja 43 sildasutusena toimivale kesksele vastaspoolele esitatud nõuetele lisaks kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 62–64, § 65 lõigetes 1–3, § 66 lõigetes 1, 2 ja 4 ning §-des 67 ja 68 sätestatut. § 907. Alternatiivsed kriisilahenduse rahastamise allikad Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artiklist 44 võib Finantsinspektsioon teha Rahandusministeeriumile või Eesti Pangale ettepaneku sõlmida 2 leping laenu või finantstoetuse saamiseks, et tagada keskse vastaspoole kriisilahenduse vahendite tõhus rakendamine. § 908. Riigipoolsed meetmed Kriisilahendusmenetluses olevale kesksele vastaspoolele võib finantsstabiilsuse säilitamise eesmärgil anda erakorralist avalikku toetust ja rakendada muid riigipoolseid meetmeid üksnes juhul, kui: 1) on konsulteeritud Eesti Panga ja Finantsinspektsiooniga; 2) lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikli 45 lõigetes 1 ja 3 sätestatud põhimõtetest. § 909. Kahju hüvitamise alused (1) Finantsinspektsioonil ja Rahandusministeeriumil on õigus sisse nõuda kõik nende poolt kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamisega seoses kantud mõistlikud kulud. Sellised vahendid ja kulud nõutakse sisse esimese järgu nõude võlausaldajana muu hulgas: 1) kriisilahendusmenetluses olevalt keskselt vastaspoolelt, sealhulgas tema mis tahes nõuetelt kohustusi mittetäitvate kliirivate liikmete vastu; 2) keskse vastaspoole varade, õiguste ja kohustuste üleandmise või võõrandamise korral kesksele vastaspoolele omandajalt saadud tulust enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikli 40 lõike 4 kohaldamist; 3) sildasutusena toimiva keskse vastaspoole tegevuse lõpetamise tulemusena saadud tulust enne artikli 42 lõike 5 kohaldamist. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule võib Rahandusministeerium sisse nõuda mõistlikud kulud tuludest, mis on saadud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artiklis 46 nimetatud riigipoolsete meetmete rakendamisel ning sama määruse artiklis 47 nimetatud ajutiselt riigi omandisse võtmisel, sealhulgas omakapitaliosaluse või sildasutuse müügist saadud tulust. (3) Kahju hüvitamisega seoses kohaldatakse käesoleva seaduse § 80 lõikeid 4 ja 5.“; 14) paragrahvi 91 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „5 000 000 eurot“ tekstiosaga „või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ärahoitud kahjule vastav summa“; 15) paragrahvi 91 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „tuludest“ tekstiosaga „või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ärahoitud kahjule vastav summa“; 16) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kui juriidiline isik on emaettevõtja tütarettevõtja, on käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud asjakohaseks käibeks eelmise majandusaasta käive põhiemaettevõtja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi.“; 17) paragrahvi 92 lõikest 1 jäetakse välja lauseosa „, sealhulgas finantsseisundi taastamise kava“; 18) paragrahvi 92 lõikes 2 ja § 94 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „32 000 eurot“ tekstiosaga „400 000 eurot“; 19) paragrahv 93 tunnistatakse kehtetuks; 20) seadust täiendatakse §-dega 941–943 järgmises sõnastuses: 3 „§ 941. Finantsseisundi taastamise kava nõuete rikkumine (1) Käesolevas seaduses sätestatud ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikli 9 kohase finantsseisundi taastamise kava koostamata, haldamata ja ajakohastamata või Finantsinspektsioonile esitamata jätmise, mitteõigeaegse esitamise või vale, ebapiisava või eksitava teabe esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 942. Kriisilahenduskava koostamise nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikli 13 nõuete rikkumise, sealhulgas kriisilahenduskavade koostamiseks vajaliku teabe Finantsinspektsioonile esitamata jätmise või mitteõigeaegse esitamise või vale, ebapiisava või eksitava teabe esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 943. Maksejõuetusest või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämisest teatamise kohustuse täitmata jätmine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikli 70 lõikes 1 sätestatud Finantsinspektsioonile keskse vastaspoole maksejõuetusest või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämisest teatamise kohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“. § 2. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Finantskriisi lahendamise eesmärk on vältida krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kesksete vastaspoolte maksejõuetusest tulenevaid negatiivseid mõjusid finantsstabiilsusele, kaitsta avaliku sektori ning hoiustajate, investorite ja muude klientide vahendeid ning tagada krediidiasutuste, investeerimisühingute ja kesksete vastaspoolte kriitiliste funktsioonide katkematu toimimine.“; 2) paragrahvi 51 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Inspektsioonis moodustatud finantskriisi lahendamise üksuse ülesandeks on kriisilahenduse ettevalmistamine ja kavandamine ning kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamine vastavalt finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses, krediidiasutuste seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/23 kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 806/2014 ja (EL) 2015/2365 ning direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2007/36/EÜ, 2014/59/EL ja (EL) 2017/1132 (ELT L 22, 22.01.2021, lk 1–102) sätestatule järgmiste isikute suhtes: 1) krediidiasutused; 2) investeerimisühingud; 3) krediidiasutuste või investeerimisühingutega ühte konsolideerimisgruppi kuuluvad isikud; 4) kesksed vastaspooled.“; 4 3) paragrahvi 6 lõiget 12 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/23 tulenevaid ülesandeid.“; 4) paragrahvi 473 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Kui Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, esitab ta ühisotsuse või käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud otsuse, mis loob õiguslikke tagajärgi ning on täitmiseks kohustuslik, koos vajalike põhjendustega konsolideerimisgrupi emaettevõtjaks olevale krediidiasutusele ja kõigile asjasse puutuvatele finantsjärelevalve asutustele.“; 5) paragrahvi 478 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud koordinaatori nõusolekuga seotud erimeelsuste korral võib pöörduda Inspektsioon Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse või Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poole. Käesoleva lõike kohaselt tehtud otsus ei mõjuta krediidiasutuste seaduse peatükis 91 sätestatud kohustusi või nende täitmist.“; 6) paragrahvi 53 lõiget 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) need sise-eeskirja osad, millega tagatakse huvide konflikti ärahoidmine, eri funktsioonide täitmise sõltumatus, ametisaladuse hoidmine ja eri funktsioonide vahelise teabevahetuse reeglite täitmine.“. § 3. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduse § 45 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) krediidiasutustele, kindlustusandjatele või finantseerimisasutustele või kesksetele vastaspooltele (edaspidi finantsasutused) likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides või väärtpaberite arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamine või ennetamine;“. § 4. Äriseadustiku muutmine Äriseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2901 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata börsiaktsiaseltsi üldkoosoleku suhtes, kui sellele aktsiaseltsile rakendatakse kriisilahendusmeetmeid või -õigusi finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 806/2014 ja (EL) 2015/2365 ning direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2007/36/EÜ, 2014/59/EL ja (EL) 2017/1132 (ELT L 22, 22.01.2021, lk 1–102) alusel.”; 2) paragrahvi 294 lõiked 61 ja 62 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(61) Käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatut ei kohaldata, kui aktsiaseltsile rakendatakse kriisilahendusmeetmeid või -õigusi finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 alusel. (62) Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-de 36 ja 37 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artikli 18 rakendamise korral võib korralise üldkoosoleku kutse edastada käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatust lühema etteteatamisega, kui sellega on nõus aktsionärid, kes esindavad vähemalt kahte kolmandikku aktsiakapitalist kapitali suurendamise otsuse tegemiseks, tingimusel et nimetatud koosolek ei toimu kümne kalendripäeva jooksul pärast kutse edastamist. Nimetatud otsuse saab teha, kui varajase sekkumise tingimused on 5 täidetud ja soovitakse ära hoida finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-s 39 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 artiklis 22 nimetatud kriisilahendusmenetluse algatamise tingimuste tekkimist.“. § 5. Krediidiasutuste seaduse muutmine Krediidiasutuste seaduse paragrahvi 8650 täiendatakse lõikega 56 järgmises sõnastuses: “(56) Kui see on asjakohane, teavitab Finantsinspektsioon kriisilahendusasutusena asjaomast järelevalveasutust otsusest kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud õigust ja esitab kirjalikult otsuse tegemise põhjendused lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 54 nimetatud alustest.”. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, […] Algatab Vabariigi Valitsus […] (allkirjastatud digitaalselt) 6 AUGUST 2022 Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) nähakse ette vastavad kriisiennetus ja -lahendusmeetmed kesksete vastaspoolte jaoks. Keskne vastaspool (CCP – central clearing counterparty) on isik, kelle vahendusel viiakse läbi (suuremahulisi) väärtpaberitehinguid, eelkõige tuletistehinguid. Eelnõu põhineb EL määrusel (EL) 2021/231 (edaspidi CCP-de määrus). CCP-de määruse eesmärk on reguleerida eelkõige olukordi, kus keskne vastaspool on sattunud või võib sattuda makseraskustusse (st võib muutuda maksejõuetuks). Laiem eesmärk on ära hoida tema raskuste ülekandumist finantssüsteemile ehk reguleerida, kuidas sellised kriisiolukorrad kõige efektiivsemalt lahendada tagades võimalikult minimaalne kulu maksumaksjate jaoks (ehk nn kriisiennetuse ja -lahendamise regulatsioon). Eestis täna ühtegi keskset vastaspoolt asutatud ei ole, kuid meie pangad ja teised finantsturuosalised on teiste liikmesriikide kesksete vastaspoolte liikmed ning kliendid. CCP-de määrus on otsekohalduv ja jõustub 2022. aasta 12. augustil. Siiski on liikmesriigil vaja selle sujuvamaks rakendamiseks ette näha teatud õigusnormid. Eelnõuga tehakse eelkõige järgmised muudatused:  määratakse keskse vastaspoole kriisilahendusega tegelevaks asutuseks Finantsinspektsioon;  sätestatakse eelnõuga vajalikud õigused ja kohustused keskse vastaspoole kriisiennetuse ja -lahenduse läbi viimiseks;  nähakse ette vajadusel riigipoolse sekkumise meetmed (sarnaselt pankade kriisilahendusmenetlustele antakse Rahandusministeeriumile keskse vastaspoole kriisilahenduses roll nt sildasutuse loomisel ning avaliku finantstoetuse korral);  samuti reguleeritakse keskse vastaspoole suhtes vastavate nõuete rikkumise korral rakendatavad haldusmeetmed ja väärteokoosseisud. 1.1. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunikud Helen Korju-Kuul (611 3681, [email protected]) ja Kadri Siibak ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakond nõunik Marge Kaskpeit (611 3611, [email protected]). Eelnõu keelelise kontrolli tegi sama osakonna keeltoimetaja Sirje Lilover (6113638, [email protected]). 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusel (EL) 2021/23 kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 806/2014 ja (EL) 2015/2365 ning direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2007/36/EÜ, 2014/59/EL ja (EL) 2017/1132 (ELT L 22, 22.1.2021, lk 1–102) (edaspidi CCP-de määrus): https://eur-lex.europa.eu/legal- content/Et/TXT/?uri=CELEX%3A32021R0023 1 1.2. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõus esitatud muudatustel puudub otsene seos Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga, sest eelnõu aluseks on Euroopa Liidu (edaspidi EL) õigusaktis (määruses) sätestatud nõuded. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu käsitleb EL õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva EL õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest, seetõttu ei ole antud eelnõu kohta tehtud väljatöötamiskavatsust. Eelnõuga muudetakse järgmiseid seaduseid:  finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadus, RT I, 29.03.2022, 9 (edaspidi FELS);  finantsinspektsiooni seadus, RT I, 29.03.2022, 8 (edaspidi FIS);  riigieelarve seadus, RT I, 10.03.2022, 12 (edaspidi RES);  äriseadustik, RT I, 20.06.2022, 40 (edaspidi ÄS);  krediidiasutute seadus, RT I 20.06.2022, 11 (edaspidi KAS). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, sest muudetakse EV Põhiseaduse § 104 punktis 11 nimetatud riigieelarve seadust. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Üldine taust Kesksed vastaspooled finantsturu infrastruktuuri osana (finantsturutaristu) on üleilmsete finantsturgude määrava tähtsusega osa ja on vähemalt oma päritoluriigis süsteemselt olulised. Kesksete vastaspoolte olulisus nii EL-s kui ka väljaspool seda kasvab tulevikus kindlasti seoses G20 raames ettenähtud kohustusega kliirida börsiväliselt kaubeldavad standardsed tuletisinstrumendid kesksete vastaspoolte kaudu. Nimetatud kohustus on EL-i õigusesse üle võetud määrusega börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (EL) nr 648/20122 (Euroopa turu infrastruktuuri määrus, edaspidi EMIR määrus). Keskne vastaspool koondab vastaspoolte tehingute ja positsioonide haldamist, täidab tehingutest tulenevaid kohustusi ning nõuab oma kliirivatelt liikmetelt asjakohaseid tagatisi võimendustagatise ja tagatismaksetena. Keskne vastaspool tegutseb sisuliselt turuosaliste jaoks (suuremahuliste) väärtpaberitehingute, eelkõige tuletisinstrumentide puhul vahendajana. Ehk ta täidab iga väärtpaberi müüja jaoks ostja ja iga väärtpaberi ostja jaoks müüja rolli, ning neil on keskne roll finantstehingute töötlemises ja nende tehingutega kaasnevate eri riskipositsioonide juhtimises. Kliiriv liige on üldjuhul pank või muu finantsasutus, kes vastutab väärtpaberitehingust tulenevate finantskohustuste täitmise eest. Enamasti teenindabki keskne vastaspool oma kliirivaid liikmeid (kelleks on reeglina pangad), kellel on kesksete vastaspooltega otsene lepinguline suhe, ja kliirivate liikmete kliente (nt pensionifonde). Lihtsustatult on keskse vastaspoole tegevus ja seotus teiste turuosalisega kirjeldatud järgmisel Deutsche Börse gruppi kuuluva keskse vastaspoole Clearstream näitel. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 648/2012, 4. juuli 2012, börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, p. 1–59) 2 Joonis nr. 1 Keskse vastaspoole toimimine Clearstream näitel Kuna keskne vastaspool haldab ja koondab kliirivate liikmete ja nende klientide nimel märkimisväärset osa finantssüsteemi finantsriskist, on keskse vastaspoole piisav reguleerimine ja efektiivne järelevalve globaalses mastaabis väga tähtis. Seetõttu on juba aastast 2012. a. nende suhtes kehtestatud vastav regulatsioon (eespool nimetatud EMIR määrus). EMIR määruse kohaselt peab EL-s asutatud keskne vastaspool saama tegevusloa ja järgima vastavaid usaldatavus-, organisatsioonilisi ja äritegevuse reegleid. Kui EL-s tervikuna on 2021. aasta 18. novembri seisuga kokku 14 keskset vastaspoolt3, siis Eestis ei ole hetkel ühtegi keskset vastaspoolt tegevusluba saanud. Teadaolevalt kasutavad Eesti turuosalised suuresti Rootsis paikneva keskse vastaspoole (Nasdaq OMX) teenuseid. Keskse vastaspoole raskused võivad aga väga kiiresti mõjutada tema kliirivate liikmete ning viimaste kaudu ka muude klientide majanduslikku jätkusuutlikkust ning negatiivselt mõjutada finantsstabiilsust. Kehtiv EMIR määrus aga keskse vastaspoole suhtes kriisilahendusmenetlust ei reguleeri. Äriühingute jaoks ettenähtud nn tavaline maksejõuetusmenetluse regulatsioon ei pruugi tagada piisavalt kiiret sekkumist või kriitiliste funktsioonide jätkumise adekvaatset prioriseerimist finantsstabiilsuse säilitamise nimel. Selliste tavalise maksejõuetusmenetluse negatiivsete tagajärgede vältimiseks otsustati luua kesksete vastaspoolte jaoks eraldi kriisilahendusraamistik ehk käesolev CCP määrus.4 Sarnane kriisilahendamise kord kehtib EL-s pankadele juba alates 2015. aasta 1. jaanuarist (kriisilahendusdirektiiv 2014/59/EL ehk BRRD). Käesolev CCP määrus on kriisiennetuse ja - lahendusmeetmete poolest eeltoodule üsna samaväärne. Samas on pankade ja kesksete vastaspoolte erinevatest funktsioonidest ja ärimudelitest tulenevalt teatud riskide maandamine osaliselt erinevalt adresseeritud. Ühtlasi täpsustatakse käesoleva eelnõuga mõningaid juba kehtivaid FELSi ja krediidiasutuste seaduse norme, mis tulenevad pankade kapitalinõuete direktiivist (nn CRD V)5 ja juba eelnimetatud pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivist (BRRD)6. Tegemist on suhteliselt tehniliste muudatustega ja nende muudatuste eesmärgiks on tagada senisest täpsem kooskõla EL õigusega. 3 Vt. täpsemalt: https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/library/ccps_authorised_under_emir.pdf 4 Näit. Keskse vastaspoole finantsseisundi taastamise kavas peab arvesse võtma ka kliirivate liikmete ja andmete kättesaadavuse korral ka klientide huve. Vt. pikemalt määruse põhjenduspunkt 24 ja artikkel 9 lg 11. Kliirivaid liikmeid võidakse kaasata ka finantsseisundi taastamise kava koostamisel vt. määruse artikkel 9 lg 16. Kooskõlas keskse vastaspoole tegevuseeskirjade ja sõlmitud lepingutega võidakse kliirivatelt liikmetelt nõuda keskse vastaspoole finantsseisundi taastamisel sissenõutavaid rahalisi makseid või võtta üle teise kliiriva liikme täitmata kohustused kohustusi. Vt. pikemalt määruse 2021/23 põhjenduspunkt 42, artikkel 27 lõike 3 5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1560252884786&uri=CELEX:32019L0878 - Direktiiv (EL) 2019/878, millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses vabastatud üksuste, finantsvaldusettevõtjate, segafinantsvaldusettevõtjate, tasustamise, järelevalvemeetmete ja -volituste ning kapitali säilitamise meetmetega 6 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1560253321439&uri=CELEX:32019L0879 - Direktiiv (EL) 2019/879, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõimega ning direktiivi 98/26/EÜ 3 2.2. Käesoleva eelnõuga tehtavad peamised muudatused 2.2.1. Kriisilahendusasutuse määramine Kriisilahenduse peamine eesmärk on tagada kriitiliste funktsioonide katkematu täitmine, vältida negatiivset mõju finantsstabiilsusele ning kaitsta avaliku sektori vahendeid. Selleks, et tagada kriisilahenduse meetmete tõhusus ja tulemuslikkus ning kooskõla kriisilahenduse eesmärkidega, peab liikmesriik kriisilahendusasutuseks määrama kriisilahendusega seonduvaid funktsioone ja ülesandeid täitva isikuks asutuse, millele on antud avaliku halduse pädevus. Selleks võib olla keskpank, pädev ministeerium või muu avalik-õiguslik haldusasutus. Selleks võib olla ka olemasolev pankade kriisilahendusasutus. Kriisilahendusasutus tuleb määrata ka nendel liikmesriikidel, kus ükski keskne vastaspool ei ole tegevusluba saanud (ehk ka Eestis). Liikmesriik peab tagama, et kriisilahendusasutus saaks rakendada vastavaid meetmeid ja talle oleksid eraldatud asjakohased vahendid. Lisaks tuleb tagada huvide konfliktide vältimine kui vastav kriisilahendusasutus on juba määratud pankade järelevalveasutuseks ja kriisilahendamise üksuseks. Sellistel juhtudel tuleks tagada kriisilahendusasutuse otsustusprotsessi sõltumatus, takistamata samal ajal otsuste tegemist kõrgeimal tasandil. Käesoleva eelnõu kohaselt on kriisilahendusasutuseks määratud Finantsinspektsioon. Finantsinspektsioonis loodi 2015. a. kriisilahendusüksus, mille ülesandeks on eelkõige pankade suhtes vastava kriisilahendusmenetluse läbiviimine. Vastavad meetmed on eelkõige reguleeritud finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses. Seepärast muudetakse käesolevaga samuti seda seadust. Finantsinspektsioonis on nii seadusega kui ka praktikas tagatud huvide konflikti vältimine ning järelevalve ja kriisilahenduse funktsioonid on teineteisest eraldatud. Ehk eespool märgitud huvide konfliktide vältimise nõue on täidetud. 2.2.2. Riigieelarveliste vahendite kasutamine ja muude riiklike institutsioonide roll Kuna keskse vastaspoole maksejõuetus võib põhjustada tagajärgi liikmesriigi finantssüsteemile ja majandusele ning kriisilahendusasutuse poolsetest meetmest ei pruugi kriisiolukorra lahendamiseks piisata, siis võib tekkida ka vajadus avaliku sektori (riigieelarveliste) finantsvahendite kasutamiseks. Seetõttu tuleb CCP määruse kohaselt ette näha ka vastav roll liikmesriikide rahandusministeeriumidel või muudel asjaomastel ministeeriumitele otsustamiseks avaliku sektori vahendite kasutamise üle. Samuti peaks vastav ministeerium olema finantsseisundi taastamisse ja kriisilahendusse juba varases staadiumis kaasatud. Eelnõu kohaselt on vastutavaks ministeeriumiks määratud Rahandusministeerium. Sarnaselt pankade kriisilahendusmenetlustele, on Rahandusministeeriumile antud keskse vastaspoole kriisilahenduses roll nt sildasutuse loomisel ning avaliku finantstoetuse korral. 2.2.3. Haldusmeetmete ja karistussanktsioonide ettenägemine CCP määruses olevate nõuete rikkumiste korral tuleb liikmesriikidel ette näha halduskaristused. CCP määruse artiklis 81 on sätestatud peamiste halduskaristuste ja muude haldusmeetmete loetelu, mis peab liikmesriigi kriisilahendusasutusele (eelnõu kohaselt Eestis Finantsinspektsioonile) ettenähtud olema. CCP määruse artikkel 81 lõikes 2 toonitatakse, et halduskaristusi või muid haldusmeetmeid peab saama rikkumise korral kohaldada vastavalt liikmesriigi õiguses sätestatud tingimustele kesksete vastaspoolte ja kliirivate liikmete juhtorgani ja kõrgema juhtkonna ning teiste füüsiliste isikute suhtes, kes on rikkumise eest vastutavad. Samuti tuleb ette näha põhikriteeriumide loetelu, mille alusel määrata kindlaks halduskaristuste ja muude haldusmeetmete tase ja liik, ning rahaliste halduskaristuste suurus. CCP määruse kohaselt tuleks halduskaristuste ja muude haldusmeetmete puhul võtta arvesse, et haldustrahvidel oleks hoiatav mõju, samuti selliseid tegureid nagu rikkumisest tulenev kindlaks tehtud rahaline kasu, rikkumise raskusaste ja kestus ning kui see on asjakohane, peaksid need hõlmama trahvi vähendamist tulenevalt koostööst kriisilahendusasutuse või pädeva asutusega. 4 Halduskaristuste kehtestamisel ja avaldamisel tuleb samas järgida põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi. EL-i õigusest tulenevaid kohustusi kohaldada teatud rikkumiste korral kõrgema määraga rahalisi sanktsioone (sh haldustrahve) käsitletakse Eesti õiguses läbi sunniraha instituudi7. Haldussunni meetmed, sh sunniraha ei sobi rakendada olukorras, kus rikkumist ei ole võimalik ennetada ega kõrvaldada. Karistusõiguslike meetmete rakendamine, s.h. väärtegude menetlemine on nn viimane abinõu (ultima ratio). CCP määruse artikkel 82 lõige 1 näeb ette, et liikmesriigid tagavad, et nende õigus- ja haldusnormidega on ette nähtud karistused ja muud haldusmeetmed vähemalt seoses järgmiste olukordadega:  finantsseisundi taastamise kava ei koostata, hallata ega ajakohastata, millega rikutakse artiklit 9;  ei esitata kogu teavet, mida on vaja kriisilahenduskavade koostamiseks, millega rikutakse artiklit 13; ning  keskne vastaspool ei teavita pädevat asutust sellest, et keskne vastaspool on maksejõuetu või tõenäoliselt jääb maksejõuetuks, millega rikutakse artikli 70 lõiget 1. Seetõttu lisatakse eelnõuga väärteo koosseisud kolme CCP määruses nimetatud kõige olulisema normi rikkumise eest, et tagada kooskõla EL-i õigusega. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Muudatused finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses Paragrahvi 1 muutmine. Kehtiva seaduse § 1 määratleb reguleerimisala täpsustades, millistes olukordades seadust rakendatakse. Lõige 1 muutmine tuleneb CCP määruse selgituspunktist 1. Keskne vastaspool peab olema raskustesse sattumiseks ette valmistunud, selleks on mõeldud kriisiennetusmeetmed. Näiteks tuleb kesksel vastaspoolel koostada finantsseisundi taastamise kavad ning koguda ja hoida vahendeid likviidsuse säilitamiseks. Lisaks on vaja ette näha varajase sekkumise meetmed ning kriisilahendusmeetmed, kui on oht, et kesksel vastaspoolel võib tekkida raskusi oma kohustuste täitmisel või on tõenäoline, et ta võib muutuda maksejõuetuks. Taolisi õigusi on vaja selleks et ära hoida negatiivset mõju finantsturgude toimimisele ja majandusele tervikuna. Seetõttu on lõikesse 1 lisatud lisaks krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ka kesksed vastaspooled. Paragrahvi 2 muutmine. Kehtiva seaduse § 2 määratleb kohaldamisala, sätestades subjektid, kelle suhtes seadust kohaldatakse. Hetkel kohaldatakse seadust krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ning teatud ettevõtjatele, kes kuuluvad eeltoodud isikutega samasse gruppi. Lõikesse 1 lisatakse uus punkt 4, mille kohaselt kohaldatakse seadust ka Eestis asutatud EMIR määruse kohaselt tegevusloa saanud kesksele vastaspoolele. Uus lõige 4 täpsustab, et keskse vastaspoole kriisiennetus- ning kriisilahendusmeetmete suhtes kohaldatakse CCP määrust arvestades FELS uues peatükis 91 sätestatud erisusi. Paragrahvi 3 muutmine. Kehtiv § 3 määratleb Finantsinspektsioon seadusest tulenevad nõuded järelevalve ja kriisilahenduse ülesannete täitjana. Lõikes 1 sätestatakse erisuses, millisel juhul käsitletakse Finantsinspektsiooni seaduses järelevalve asutusena. Muudatusega lisatakse lõikesse 1 ka keskse vastaspoole finantsseisundi halvenemise tõttu finantskriisi ennetamise ja varajase sekkumise rollis järelevalve ülesannete täitmise viidates uutele §dele 901 ja 902. Paragrahv 83 lisamine seadusesse. Lisatakse viide CCP määrusele, kus on keskse vastaspoole kriisilahendusega seotud mõisted defineeritud. Ülejäänud mõisteid kasutatakse § 9 kohaselt, seega nii seaduses 7 Vt nt väärtpaberituru seaduse § 2341 lg 2, krediidiasutuste seaduse § 1041 lg 2 ja finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 91 lg 2. 5 määratletud, kui EL pangandusmääruse ehk CRR-i (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013) tähenduses. Mõisteid, mis on defineeritud CCP määruses ja pangandusmääruses, seaduses ei avata. Paragrahvi 174 lõike 2 muutmine. Kehtiv § 174 sätestab miinimumnõude määramise globaalse süsteemselt olulise kriisilahendussubjekti ja kolmanda riigi globaalse süsteemselt olulise ettevõtja Euroopa Liidus asuva olulise tütarettevõtja jaoks. Lõike 2 muutmisega tehakse üks viiteline parandus. Selle sätte alus tuleneb BRRD artikli 45d lõike 2 punktist a. Nimelt viitab direktiivis antud säte EL pangandusmääruse 575/2013 artiklile 92b, ekslikult on aga Eesti õigusesse sattunud viide sama määruse artiklile 92a. Viiteviga tuleb parandada, seetõttu asendatakse § 174 lõike 2 punktis 1 tekstiosa “92a” tekstiosaga “92b”. Paragrahvi 18 muutmine. Kehtiv § 18 näeb ette alused miinimumnõude kohaldamise konsolideerimisgrupi suhtes. Lõike 8 muutmine tuleneb BRRD artikli 45h(4), viienda alamlõike korrektsemast ülevõtmise vajadusest. BRRD artikkel 45h lõikest 4 tulenevalt ei või Finantsinspektsioon esitada Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele kaebust konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutuse miinimumnõude kindlaksmääramise kohta pärast nelja kuu möödumist või enam pärast ühisotsusele jõudmist. FELS § 18 lõike 8 kehtivast sõnastusest võib aga välja lugeda, et kaebust saakski esitada alles pärast 4 kuu möödumist. Seetõttu asendatakse lõikes 8 sõna “pärast” sõnaga “enne”, et tagada täpne kooskõla direktiiviga. Lõike 91 lisamine tuleneb BRRD artiklist 45h(7), esimesest alamlõikest, mida ei ole Eesti õigusesse hetkel üle võetud. Nimelt näeb direktiiv vastav säte ette, et ühisotsus (kui see tehakse erinevate kriisilahendusasutuste poolt) on siduv konkreetsele kriisilahendusasutusele, kes selle ühisotsusega on otseselt seotud. Seetõttu tuleb seadust täiendada ning siduvus ehk kohustus sellist ühisotsusest järgida ette näha. Uue lõikega sätestatakse, et tehtav ühisotsus on Finantsinspektsioonile siduv. Praktikas tähendab see seda, et Finantsinspektsioonil tuleb teha otsus, mis on tehtud ühisotsusega kooskõlas. Paragrahv 33 lõike 4 punkt 17 muutmine. Kehtiv § 33 kehtestab nõuded krediidiasutuse ja konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamisele. Antud juhul tuleneb muutmise vajadus BRRD lisa osa C, punktist 17, mis viitab teisendatavatele kohustustele (inglise keeles „bail-inable liabilities“). Varasemalt ei eristatud EL õiguses teisendatavaid kohustusi ning kõik kohustused olidki kõlblike kohustustena määratletud. BRRD-d on aga muudetud selliselt, et kehtiv EL õigus eristab kõlblikke ja teisendatavaid kohustusi. FELS-s viidatakse aga §-s 33 endiselt kõlblikele kohustustele. Seega tuleb § 33 lõike 4 punkti 17 muuta ning asendada sõna “kõlblike” sõnaga “teisendatavate“. Paragrahvi 401 lõike 2 muutmine. Kehtiv § 401 sätestab alused teatud kohustuste peatamisele. Lõige 2 sätestab järelevalve kohustuse teha koostööd kriisilahendusasutusega kui ta kasutab kohustuste peatamise õigust, kes omakorda peab mõistliku aja jooksul vastama. Antud sätte üle võtmine Eesti seadusandlusesse võib tunduda kummalisena, kuna Finantsinspektsioon on nii järelevalve kui ka kriisilahendusasutus, kuid osad subjektid on otsese Euroopa Keskpanga finantsjärelevalve all ning seetõttu on oluline siinkohal see koostöö kohustus üle võtta. Nende nõuete puhul, kus Finantsinspektsioon on andnud otsese järelevalve teostamise teisele institutsioonile, eelkõige Euroopa Keskpangale, siis kohaldub antud säte vastavalt sellele institutsioonile. Lõike 2 muudatus tuleneb vajadusest BRRD artikli 33a lõike 1 sissejuhatav lause korrektselt üle võtta. Nimelt on Eesti õigusesse jäänud üle võtmata nõue, et järelevalvefunktsiooni eest vastutav isik peaks õigeaegselt/viivitamata (inglise keeles „timely manner“) vastama kriisilahenduse funktsiooni eest vastutavale isikule kui viimane temaga konsulteerib. Seetõttu tuleb kehtivat normi täpsustada. Paragrahv 57 lõike 6 muutmine. Kehtiv 57 sätestab alused kapitaliinstrumentide ja kõlblike kohustuste allahindamise või teisendamise õiguse rakendamisele. Allahindamise ja teisendamise õigust on võimalik rakendada nii kapitaliinstrumentidele kui ka kõlblikele kohustustele. Lõike 6 sissejuhatava lause muudatused tulenevad BRRD artikli 60 lõike 3 sissejuhatava lause korrektsema ülevõtmise vajadusest lisades kapitaliinstrumentidele juurde ka kõlblikud kohustused. Lõike 6 punkti 4 muudatus on vajalik BRRD artikli 60 lõike 3 punkti d korrektsemaks üle võtmiseks. Nimelt viitab direktiiv ka siinkohal nii 6 kapitaliinstrumentidele kui ka kõlblikele kohustustele allahindamise või teisendamise nõuete puhul, mistõttu tuleks ka FELS-s sama lähenemine ette näha ning kõlblikud kohustused sättesse lisada. Seadust täiendatakse uue peatükiga 91 keskse vastaspoole kriisilahenduse kohta. Ehk selles peatükis sätestatakse Finantsinspektsiooni kui ka riigipoolsed meetmed keskse vastaspoolega seotud kriisilahendamiseks. CCP määruse artikkel 7 punkt e rõhutab, et iga liikmesriigi asjaomaste asutuste ülesanded ja kohustused tuleb selgelt siseriiklikus õiguses kindlaks määrata. Paragrahviga 901 määratletakse Finantsinspektsiooni õigused seoses keskse vastaspoole finantsseisundi halvenemisest tuleneva finantskriisi ennetamise meetmete täitmise üle järelevalve teostamisel. Finantsinspektsioonil on kesksele vastaspoolele FELS-i, CCP määruse III. jaotises ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle järelevalve teostamise õigused. Näiteks keskse vastaspoole finantsseisundi taastamise kavade kontrollimise ja hindamisega seotud õigused ning õigused asjakohasel juhul nõuda kava puuduste kõrvaldamist. CCP määruse selgituspunkt 4 ütleb, et „Pädevatele asutustele on tehtud ülesandeks kesksete vastaspoolte tegevust täies ulatuses jälgida.“ Finantsinspektsioonil on seoses järelevalvelise tegevuse õigus teha ettekirjutusi ja võtta vastu otsuseid. Näiteks otsus kinnitada keskse vastaspoole finantsseisundi taastamise kava või otsus, et keskne vastaspool võib järgmise 12 kuu jooksul muutuda maksejõuetuks või sattuda makseraskustesse või otsus kohaldada varajase sekkumise meetmeid. Paragrahv 902 näeb ette keskse vastaspoole kriisiennetusega seotud meetmete ulatuse. Lõige 1 näeb ette keskse vastaspoole kriisiennetusena on Finantsinspektsioonil õigus kohaldada CCP määruse artiklites 18 ja 19 nimetatud meetmeid. Viidatud kriisiennetuse meetmeteks on muuhulgas finantsseisundi taastamise kava ajakohastamist või kavas ette nähtud kokkulepete või meetmete rakendamist, aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumist, juhtide tagasikutsumine või asendamine, äristrateegia muutmise nõudmine, muudatused õiguslikus või tegevusstruktuuris, kapitalinõuete täitmise ja säilitamise nõudmine või dividendimaksete piiramine ja rakendada muid varajase sekkumise meetmeid, mis on vajalikud kriisi ennetamiseks. Lõige 2 tuleneb sellest, et varajase sekkumise meetmete rakendamise korral, kui Finantsinspektsioon on nõudnud keskse vastaspoole kõigi või osa juhtorgani liikmete tagasikutsumist, võib pädev asutus Finantsinspektsioon nimetada keskse vastaspoole juhtimiseks ajutise erihalduri. Ajutine erihaldur on isik, kellel on kõik keskse vastaspoole aktsionäride ja juhtorgani õigused, kuid kes saab kasutada neid õigusi üksnes kriisilahendusasutuse kontrolli all. Ajutine erihaldur nimetatakse kooskõlas riigisisese õigusega. Ajutine erihaldur asendab keskse vastaspoole juhtorganit või võib teha sellega koostööd. Erihalduri nimetamise kohta tehakse vastav kanne äriregistris. Ajutine erihaldur juhib, esindab ja kontrollib keskse vastaspoole tegevust. Ajutise erihalduri kvalifikatsioonile ja tegevusele esitatavad nõuded on sätestatud FELS §-s 37. Finantsinspektsioon võib kesksele vastaspoolele määrata ühe või mitu ajutist erihaldurit kooskõlas FELS-i § 37 lõigetega 1–7 ja 11–14. Tuleb silmas pidada, et keskse vastaspoole erihalduri volitused on CCP määruse artikli 18 lõike 1 punkti d kohaselt väiksemad, kui näiteks panga suhtes varajase sekkumise meetmete rakendamise korral. Keskse vastaspoole suhtes varajase sekkumise meetmete rakendamise etapis peaksid säilima veel kõik aktsionäride õigused ja erihalduril ei ole õigust kokku kutsuda aktsionäride üldkoosolekut. Paragrahviga 903 nähakse ette Finantsinspektsiooni õigused keskse vastaspoole kriisilahendusmenetluses. Lõikega 1 antakse Finantsinspektsioonile keskse vastaspoole kriisilahenduse tulemuslikuks rakendamiseks kõik CCP määruse artikli 48 lõikes 1 ja artiklis 49 nimetatud õigused. Kriisilahendusega seotult on Finantsinspektsioonil muuhulgas õigus võõrandada keskse vastaspoole vara või kohustusi, õigus võtta kontroll kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole üle, õigus konverteerida kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole võlainstrumente, õigus kutsuda tagasi või vahetada välja keskse vastaspoole juhte, õigus vähendada muutuvtagatise summat kuni nullini, õigus nõuda kliirivatelt liikmetelt täiendavaid rahalisi makseid ja õigus nõuda keskse vastaspoole emiteeritud instrumentide noteerimise peatamist või lõpetamist. Samuti muuta kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole tegevuse eeskirju, mis puudutavad kliirivate liikmete juurdepääsu kliirimisele. Lõikega 2 kohustatakse Finantsinspektsiooni teavitama viivitamata 7 äriregistrit ja muid vastavaid registreid keskse vastaspoole suhtes kriisilahendusmenetluse algatamise otsusest, juhatuse või nõukogu tagasikutsumisest ning esitama kriisilahendusmeetme rakendamise otsuse või muu otsuse alusel asjakohasel juhul kandeavaldusi, s.h. erihalduri määramise kohta kooskõlas CCP määruse artikliga 50. Nimetatud artikliga 50 nähakse muuhulgas ette nõuded erihaldurile, näiteks et tal peab olema piisavalt hea maine ja piisavad erialateadmised finantsteenuste, riskijuhtimise ja kliirimisteenuste alal. Erihalduril on kriisilahenduse eesmärkide saavutamiseks kõik keskse vastaspoole aktsionäride ja juhtorgani õigused, mida ta teostab kriisilahendusasutuse kontrolli all. Ühtlasi piiritletakse erihalduri volituste aeg – erihaldurit ei nimetata ametisse kauemaks kui üheks aastaks. Kriisilahendusasutus võib seada erihalduri tegevusele ka muid piiranguid või nõuda teatavate tegevuste jaoks eelnevat nõusolekut. Erihaldur peab kriisilahendusasutusele esitama oma tegevusest aruandeid. Paragrahviga 904 määratletakse kriisilahenduse erisused. Keskse vastaspoole kriisilahenduses on aktsionäride üldkoosoleku korraldamise, kapitali suurendamise või vähendamise ning aktsiaseltsi ühinemisega sarnased pankadele kehtivate erisustega. Seetõttu viidatakse FELS-i § 55 lõigetes 10 ja 11 toodud erisustele, millega välistatakse kriisilahendusmenetluses erinevate äriseadustiku sätete kohaldamine. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse kohta8 artikli 84 lõige 3 ja artikli 87 lõige 4 on üle võetud just FELS § 55 lõigetega 10 ja 11. Erisustega välistatakse kriisilahenduse korral äriühingutele kohaldatavate aktsionäride üldkoosoleku korraldamise, kapitali suurendamise või vähendamise ning aktsiaseltsi ühinemisega seotud nõuete kohaldumine kesksele vastaspoolele. Paragrahviga 905 määratletakse kriisilahendusmenetlusega seotud piirangud keskse vastaspoole pankrotimenetluse algatamisele või vastava avalduse menetlemisele sarnaselt pankade kriisilahendusmenetluses seatud piirangutele viidates seaduse §-s 45 sätestatud piirangutele. Sisuliselt suunatakse kohust keelduma määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui avalduse on esitanud võlgnikuna maksejõuetu keskne vastaspool või võlausaldaja pankrotiavaldus põhineb nõudel, mille suhtes kehtib Finantsinspektsiooni otsus kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamise kohta. Kui kohus on juba pankrotiavalduse menetlusse võtnud enne kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamist, siis lükkab kohus pankrotimenetluse algatamise otsustamise edasi kuni kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamise lõpetamiseni. Paragrahviga 906 sätestatakse keskse vastaspoole sildasutuse asutamise ja tegevuse nõuded sarnastel alustel panga sildasutuse loomisele. CCP määruse artiklites 42 ja 43 määratletud sildasutuse suhtes kohaldatakse FELS § 62–64, § 65 lõigetes 1–3, § 66 lõigetes 1, 2 ja 4 ja 67–68 sätestatud nõudeid. S.t. keskse vastaspoole kriisilahendusmenetluses on sildasutuse asutamise, aktsiate või varade ülekandmise, sildasutuse juhtimise ja tegevuse jätkuvuse, varade tagasi kandmise ja sildasutuse lõpetamise nõuded suures ulatuses samad, mis pankade kriisilahendusmenetluse korral. Sildasutusena käsitletakse kriisilahenduses kasutatavat keskset vastaspoolt, kellele kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse vara, õigused või kohustused ajutiselt üle antakse. Sildasutusena toimivat keskset vastaspoolt tuleks juhtida kui elujõulist tegevust jätkavat ettevõtjat ning see tuleks lasta uuesti turule niipea, kui tingimused selleks on sobilikud, või likvideerida, kui see ei ole enam elujõuline. CCP määruse kohaselt peaks kriisilahendusasutustel olema ka õigus nõuda, et kriisilahenduses allesjäänud keskne vastaspool, osutaks teenuseid, et võimaldada sildasutusest kesksel vastaspoolel, kellele vara, lepingud või omandiõiguse instrumendid ettevõtte võõrandamise vahendi rakendamisel või sildasutusena toimiva keskse vastaspoole vahendi rakendamisel üle anti, tegeleda oma äritegevusega. 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/1132, 14. juuni 2017, äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta ELT L 169, 30.6.2017, p. 46–127 8 Paragrahviga 907 nähakse ette alternatiivsete kriisilahenduse rahastamise allikate kasutamine. Tavapäraselt on kriisilahenduse rahastamise allikad määratletud otsekohalduvas CCP määruse artikli 2 punktis 36 üldiselt kui eelrahastatud vahendid ehk vahendid, mis on asjaomase juriidilise isiku valduses ja tema vabas käsutuses. Sisult on need määruse (EL) nr 648/2012 artikli 45 lõikes 4 osutatud eelrahastatud omavahendid. Kuid erandkorras, kus tavapärastest vahenditest ei piisa, on nähtud ette alternatiivsete rahastamise allikate kasutamise võimalus. Erinevalt pankade kriisilahendusdirektiivi 2014/59/EU artiklist 105, annab CCP määruse artikkel 44 kriisilahendusasutusele õiguse sõlmida lepinguid laenude või muu finantstoetuse saamiseks, seahulgas kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole ammendamata hoiuste tagamise skeemides olevatest eelrahastatud vahenditest, kui see on vajalik ajutiste likviidsusvajaduste rahuldamiseks, et tagada kriisilahenduse vahendite tõhus rakendamine. Kuna Eesti õiguse kohaselt ei ole võimalik selliseid kohustusi või õigusi Finantsinspektsioonile seada, siis sätestatakse võimalus kriisilahendusasutusel, s.o. Finantsinspektsioonil pöörduda selleks rahandusministeeriumi või Eesti Panga poole, kellel on õiguslikult võimalik laenu- või muid toetuslepinguid sõlmida. Paragrahviga 908 sätestatakse riigipoolsed meetmed. Määratletakse tingimused, mille täitmisel võib erakorralist avalikku toetust finantsstabiilsuse säilitamise eesmärgil anda kriisilahendusmenetluses olevale kesksele vastaspoolele või rakendada muid riigipoolseid meetmeid. Riigipoolse meetmena võib kasutada osaluse omandamist keskses vastaspooles, osalust kapitali suurendamiseks (omakapitaliinvesteering) või muud kesksele vastaspoolele antavat avaliku sektori kapitalisüsti. Ühtlasi võib anda ka kesksele osapoolele laenu või väljastada garantiid, et keskne vastaspool saaks laenu võtta. Eelkõige on vajalik riigipoolsete meetmete kohaldamisel konsulteerida Eesti Pangaga ja Finantsinspektsiooniga, teiseks tuleb lähtuda ka CCP määruse artiklis 45 lõikes 1 ja 3 sätestatud põhimõtetest. Riigipoolset finantstoetust tohib kasutada vaid eeldusel, et sellega tagatakse keskse vastaspoole kriitiliste funktsioonide järjepidevus minilaasete kriisilahenduse kuludega üksnes viimase võimalusena kui erasektori vahendite kasutamine ei ole võimalik. Riigipoolsete vahendite kasutamisel tuleb järgida riigiabi raamistiku nõudeid ning need peavad olema ajaliselt piiratud. Viimase võimalusena käsitletakse olukorda, kus on tuvastatud, et ülejäänud kriisilahenduse vahendite rakendamisest ei piisaks, et vältida märkimisväärset negatiivset mõju finantssüsteemile või avaliku huvi kaitsmiseks. Paragrahviga 909 on kehtestatud kahju hüvitamise alused. Lõike 1 kohaselt on Finantsinspektsioonil ja Rahandusministeeriumil õigus sisse nõuda kõik nende poolt kriisilahenduse vahendite või kriisilahendusõiguste rakendamisega seoses kantud mõistlikud kulud. Kulusid võib esimese järgu võlausaldajana nõuda sisse keskselt vastaspoolelt, sealhulgas tema mis tahes nõuetelt kohustusi mittetäitvate kliirivate liikmetelt, samuti keskse osapoole varade, õiguste ja kohustuste üleandmise või võõrandamise rakendamise korral kesksele vastaspoolele omandaja makstud mis tahes vastusooritusest enne CCP artikli 40 lõike 4 kohaldamist. Lõige 2 annab riigile võimaluse esimese järgu võlausaldajana nõuda mõistlikud kulud sildasutusena toimiva keskse vastaspoole tegevuse lõpetamise tulemusena saadud tulust enne artikli 42 lõike 5 kohaldamist ja tulust, mis on saadud artiklis 46 osutatud avaliku toetuse rakendamisel ning CCP artiklis 47 osutatud ajutiselt riigi omandisse võtmise vahendi kasutamisel, sealhulgas nende müügist saadud tulu. Lõike 3 kohaselt tuleb kahjude hüvitamisega seonduvalt kohaldada kehtiva seaduse § 80 lõikeid 4 ja 5. Paragrahvi 91 muutmine. Kehtiv § 91 sätestab sunniraha igakordse rakendamise ülemmäära. Kehtiv finantsvaldkonna regulatsioon tagab Finantsinspektsioonile õiguse aegsasti sekkuda finantsjärelevalve subjektide tegevusse ja ennetada finantssüsteemi toimimisele negatiivselt mõjuvaid probleeme eelkõige mittekaristusliku iseloomuga meetmetega, so tehes vastava ettekirjutuse keelatud tegevuse lõpetamiseks, õigusaktides sätestatud nõude täitmiseks. Ettekirjutuste täitmine on tagatud haldussunniga, ehk sunniraha rakendamise võimalusega ja seda ei käsitleta karistusõigusliku meetmena. EL õigus finantssektoris määratleb rahalise sanktsiooni ulatuse. Muudatustega täpsustatakse sätte sõnastust, et tagada normi õigusselgus ja üle võtta direktiivi 2014/59/EL artikli 111 lõige 2 punkt f ning CCP määruse artikli 82 lõike 2 punkt f, millest tulenevad kõrgendatud ülemmääraga haldustrahvi kohaldamise kohustused. Nende kohaselt tuleb juriidilise 9 isiku puhul kohaldada trahvimeedet (ingl. k. administrative fine), mille suurus on kuni 10% tema käibest, füüsilisi isiku puhul kuni 5 000 000 eurot. Samuti peab olema võimalik kohaldada sellist trahvimeedet, mis vastab kuni kahekordsele kasule, mis on saadud sellisest õigusrikkumisest, kui seda on võimalik kindlaks määrata. Lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „5 000 000 eurot“ tekstiosaga „või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa“. Lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „tuludest“ tekstiosaga „või kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa“. Lisatakse uus lõige 3, mis määratleb lõikes 2 nimetatud emaettevõtja tütarettevõtjast juriidilise isiku asjakohase käibe, milleks on vastav aastane käive eelmisel majandusaastal põhiemaettevõtja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande järgi. Paragrahvi 92 ja 94 muutmine. Kehtiva §-ga 92 sätestatakse väärteokoosseis ja vastava karistuse suurus teabe avalikustamata ja esitamata jätmise eest. Lõikes 1 jäetakse välja vastav lauseosa „sealhulgas finantsseisundi taastamise kava“, kuna finantsseisundi taastamise kava nõude rikkumine nähakse ette nüüd eraldiseisvalt nii krediidiasutustele, investeerimisühingutele kui CCP-dele eraldi uues §-s 941. Lõike 2 muutmisega tõstetakse karistuse määra juriidilise isiku puhul asendades tekstiosa „32 000 eurot“ tekstiosaga „400 000 eurot“. Juba 2014.a. nn. karistusõiguse revisjoni käigus tõsteti väärteotrahvide maksimummäärasid 400 000 euroni (KarS § 47 lõige 2 muudatus jõustus 2015.a. alguses). Revisjoni seletuskirjas on märgitud, et uus ja oluliselt kõrgem rahatrahvi maksimummäär on mõeldud erandina eelkõige teatud spetsiifiliste rikkumiste jaoks, kus on rikkumise laadist tulenevalt oluline mõista tõhus karistus ning kus senine maksimaalselt 32 000-eurone karistus seda ei ole. Kehtiva rahatrahvi ülemmäära puudustele oli viidanud Rahandusministeerium juba 2011. aastal Justiitsministeeriumile saadetud kirjas. Selles leitakse, et kehtiv 32 000 euroni (tollal 500 000 kroonini) ulatuv rahatrahvi ülemmäär ei taga vajalikul määral finantsjärelevalve eesmärkide tõhusat saavutamist ja finantsteenuste tarbijate huvide kaitset. Näiteks on tõenäoline, et finantssektori kontekstis suhteliselt madal rahatrahvi ülemmäär ei võimalda alati kinni pidada põhimõttest, et õigusrikkumise toimepanemine ei tohi anda võimalust tulu teenimiseks ega taga ka üldpreventiivsete eesmärkide saavutamist. FELS-i jõustumisest 2015.a. kevadel on jäänud maksimaalne karistusmäär 32 000 eurot. Arvestades FELS-is sätestatud õigusrikkumiste ohtlikkust, ei ole selline karistusmäär põhjendatud. Käesolevaga viiaksegi maksimaalne rahatrahvi määr kooskõlla juba muudes finantssektori õigusaktides sätestatud määraga. Kehtiv § 94 sätestab väärteo koosseisu omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude rikkumise eest. Omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude rikkumise eest tulenevad karistused kriisilahendusdirektiivi 2014/59/EL artiklist 45k. Lisaks käesolevale paragrahvile on rikkumise korral võimalik Finantsinspektsioonil kasutada ka FELS § 17 lõigetes 12 ja 13 nimetatud õigusi ja meetmeid. Sarnaselt FELS § 92 muutmistega tõstetakse ka §-s 94 lõikes 2 karistuse määra ning juriidilise isiku puhul asendatakse tekstiosa „32 000 eurot“ tekstiosaga „400 000 eurot“. Paragrahvi 93 kehtetuks tunnistamine. Kehtiva §-ga 93 on sätestatud eraldi väärteomenetluse koosseis konsolideerimisgrupi sisese finantstoetusega seotud nõuete rikkumise eest. Kuivõrd kriisilahendusdirektiivi 2014/59/EL artikli 25 (kohustus teavitada pädevat asutust kavatsusest anda konsolideerimisgrupi finantstoetust) rikkumisele vastav koosseis on kaetud FELS § 92 koosseisuga, siis tunnistatakse kehtetuks FELS § 93. Seadusesse lisatakse §-d 941–943. Nimetatud uute paragrahvidega lisatakse CCP määruse artikliga 82 ette nähtud kolm kõige olulisemat kooseisu, mille korral peaks kriisilahendusasutustel ja pädevatel asutustel olema võimalik kohaldada karistusi. Seaduse eelnõus loetletud kooseise peaks saama kasutada, juhul kui keskne vastaspool oma õigusaktidest tulenevaid kohustusi ei ole täitnud. Karistuse suurus peab olema finantsasutusele mõjus ja proportsionaalne rikkumisest saadud tulu silmas pidades, et see heidutaks hoiduma nõuete rikkumisest. Seetõttu on eelnõu kirjutajad arvamusel, et ei saa toetada ELi õiguse ülevõtmisele selliselt, et karistuste asemel ette näha vaid sunniraha kohaldamise võimaluse. Selliselt jääksid määruse eesmärgid täitmata. Ettekirjutuse või sunniraha määramine annab võimaluse puuduste kõrvaldamiseks, kuid karistustel on ka rikkumist ennetav üldpreventiivne eesmärk, eelkõige finantssektori ettevõtjate juhtide sobivusmenetluste 10 kontekstis (nn. fit and proper). Lisaks peab arvestama sellega, et olukorras, kus kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine on kaasa toonud negatiivne tagajärje, et ole sunniraha määramine asjakohane ega proportsionaalne meede. Seetõttu on nende kolme CCP määruses nimetatud kõige olulisema rikkumise puhul ette nähtud just väärteomenetlus. Sarnane lähenemine samadele rikkumiste kooseisudele on ette nähtud ka krediidiasutustele ja muudele isikutele, kelle suhtes kohaldatakse FELS-i. Paragrahviga 941 sätestatakse nii krediidiasutustele, investeerimisühingutele kui ka kesksele vastaspoolele finantsseisundi taastamise kava nõuete rikkumise eest rahatrahv. CCP-dele tuleneb see CCP määruse artikkel 82 punktist a. Selleks et potentsiaalselt raskustesse sattunud või lausa maksejõuetu keskse vastaspoolega tõhusalt tegeleda, peab Finantsinspektsioonil olema õigus nõuda kesksetelt vastaspooltelt ettevalmistavate meetmete võtmist. Seetõttu peab igal kesksel vastaspoolel olema piisavalt üksikasjalik finantsseisundi taastamise kava juhuks, kui peaksid tekkima finantsraskused. Ühtlasi peab finantsseisundi taastamise kava tagama, et nii kohustuste mittetäitmise juhtumitest kui ka muudest kui kohustuste mittetäitmise juhtumitest tingitud kahju katmiseks kasutatakse keskse vastaspoole kapitali, enne kui kahjum jaotatakse kliirivate liikmete vahel. Finantsseisundi taastamise kavas tuleks käsitleda piisaval hulgal stsenaariume, milles on arvestatud nii süsteemse kui ka konkreetse stressiolukorraga, millega keskne vastaspool võib silmitsi seista ning mis seaks ohtu selle elujõulisuse, võttes samuti arvesse kriisi võimalikku ülekanduvat mõju nii riigi kui ka piiriülesel tasandil. Finantsseisundi taastamise kava on üks olulisemaid finantskriisi ennetamise tööriistu, mistõttu on selle õigeaegne esitamine, selle pidev hindamine, asjakohasuse analüüsimine ja vajadusel ajakohastamine võtmetähtsusega tegevus. Finantsseisundi taastamise kava on osa keskse vastaspoole tegevuseeskirjadest, milles on kliirivate liikmetega lepinguliselt kokku lepitud. Lisaks peaksid need tegevuseeskirjad sisaldama sätteid finantsseisundi taastamise kavas visandatud finantsseisundi taastamise meetmete täitmise tagamiseks mis tahes stsenaariumi korral. Finantsseisundi taastamise kavas nähakse ette kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad, mis määratlevad taastamise alguse. Finantsseisundi taastamise etapp algab siis, kui keskse vastaspoole finantsseisund märkimisväärselt halveneb või on oht, et rikutakse temale määrusest (EL) nr 648/2012 tulenevaid kapitali- ja usaldatavusnõudeid, mis võib tuua kaasa tegevusloa nõuete rikkumise, mis õigustaks tegevusloa kehtetuks tunnistamist määruse (EL) nr 648/2012 alusel. Keskse vastaspoole juhatus peab andma kavale oma hinnangu ja seejärel tuleb see kohustus esitada Finantsinspektsioonile kui kriisilahendusasutusele. Ühtlasi kui keskne osapool on oma kava neile esitanud peab Finantsinspektsioon ise edastama selle kava põhjendamatu viivituseta määruse (EL) nr 648/2012 kohaselt loodud järelevalvekolleegiumile täieliku hinnangu saamiseks, mis tehakse järelevalvekolleegiumi ühisotsusega. Finantsseisundi taastamise kava esitamine, selle pidev hindamine, jälgimine ja vajadusel ka uuendamine üks keskse vastaspoole kriisilahenduse ennetamise võtmetegevusi. Kui keskne vastaspool ei esita nõuetekohast finantsseisundi taastamise kava, peab CCP määruse kohaselt pädevatel asutustel, kelleks on Eestis Finantsinspektsioon, olema võimalik nõuda keskselt vastaspoolelt vajalike meetmete võtmist kava oluliste puuduste kõrvaldamiseks, et tugevdada keskse vastaspoole äritegevust ning tagada, et keskne vastaspool suudab maksejõuetuse korral kahjumi jaotada, oma kapitali taastada ja vajaduse korral taastada oma sobitatud portfelli. See õigus peaks võimaldama Finantsinspektsioonil võtta ennetusmeetmeid ulatuses, mis on vajalik puuduste kõrvaldamiseks ja seega üldise finantsstabiilsuse eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu näeb eelnõu ette, et CCP artikli 9 kohase finantsseisundi taastamise kava koostamata, haldamata ehk siis pidevalt läbi vaatama ning hindama kava asjakohasust ja vajadusel ajakohastamata või Finantsinspektsioonile esitamata jätmise, mitteõigeaegse esitamise või vale, ebapiisava või eksitava teabe esitamise eest karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, kui aga sama tegu on toime pandud juriidilise isiku poolt, siis karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Paragrahviga 942 sätestatakse rahatrahv kriisilahenduskava koostamise nõuete rikkumise eest tulenevalt CCP määruse artikkel 82 punktist b. Kriisilahenduse kavandamine on tulemusliku kriisilahenduse oluline osa. Kriisilahenduse kava koostab keskse vastaspoole kriisilahendusasutus ja selles lepitakse ühiselt kokku kriisilahenduse kolleegiumis. Kava peab hõlmama laia valikut stsenaariume, eristades stsenaariume, mis on tingitud kohustuste mittetäitmise juhtumitest, muudest kui kohustuste mittetäitmise juhtumitest ja mõlema 11 kombinatsioonist, samuti eri liiki muid kui kohustuste mittetäitmise juhtumeid. Selleks, et kriisilahendamise kava asjakohaselt kokku panna peab kriisilahendusasutusel, Eestis Finantsinspektsioonil, olema kogu vajalik teave, et teha kindlaks kriitilised funktsioonid, mida keskne vastaspool riigis täidab ja tagada nende täitmise jätkumine. Kriisilahendusmenetluse algatamine peab olema õigeaegne enne keskse vastaspoole maksejõuetust. Kriisilahenduse peamine eesmärk peaks olema tagada kriitiliste funktsioonide katkematu täitmine, vältida negatiivset mõju finantsstabiilsusele, reaalmajandusele tervikuna ning kaitsta avaliku sektori vahendeid. Samuti peaksid kriisilahendusasutused tagama, et keskse vastaspoole kriisilahenduse kulud on minimaalsed ja et samasse klassi kuuluvaid võlausaldajaid koheldakse võrdselt. Kuna kriisilahenduse kava sisu peab olema vastavuses keskse vastaspoole tegevusega ja tema kliiritavate toodete liikidega ning peab põhinema muuhulgas keskse vastaspoole antud teabel, siis on keskse vastaspoole koostöö ning andmete ning informatsiooni esitamine oma tegevuse kohta võtmetähtsusega. Seetõttu näeb eelnõu ette CCP artikli 13 nõuete rikkumise, sealhulgas kriisilahenduskavade koostamiseks vajaliku teabe Finantsinspektsioonile mitte esitamise või mitteõigeaegse esitamise või vale, ebapiisava või eksitava teabe esitamise eest. Lisaks teabe esitamisele, mis on üks olulisem kriisilahenduskava tegemiseks vajalik tegevus keskse vastaspoole poolt võib olla rikkumisena käsitletav ka CCP määruse artiklis 13 sätestatud vastavalt vajadusele koostöö tegemine kriisilahendusasutusega kriisilahenduse kava koostamisel. CCP määruse artiklis 13 toonitatakse ka teabe õigeaegset esitamist, mis on oluline keskse vastaspoole riskiprofiili hindamisel. Igal kesksel vastaspoolel peab olema kindel juhtimiskord ja vastavad sise-protseduurid, millega on määratletud juhtide ning töötajate kohustused. Nähakse ette karistus füüsilisele isikule rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Paragrahviga 943 sätestatakse rahatrahv maksejõuetusest või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämisest teatamise nõude rikkumise/teatamata jätmise eest tulenevalt CCP määruse artikkel 82 punktist c. Keskset vastaspoolt tuleks pidada maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks, kui ta rikub või lähiajal tõenäoliselt rikub tegevusloa kehtivuse jätkumisega seotud nõudeid, kui tema finantsseisundi taastamise menetlus ei ole tema elujõulisust taastanud või tõenäoliselt ei taasta seda, kui keskne vastaspool ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita mõnd kriitilist funktsiooni, kui keskse vastaspoole vara on kohustustest väiksem või jääb lähiajal tõenäoliselt kohustustest väiksemaks, kui keskne vastaspool ei suuda või lähiajal tõenäoliselt ei suuda õigeaegselt oma võlgu või muid kohustusi tasuda. Kriisilahenduse vahendid ja kriisilahendusõigused võivad takistada aktsionäridel, võlausaldajatel, kliirivatel liikmetel ning asjakohasel juhul kliirivate liikmete klientidel oma õiguste kasutamist. Keskseid vastaspooli tuleks aga motiveerida õigeaegselt ja pigem ennetavalt teatama Finantsinspektsiooni kui ta on muutunud või tõenäoliselt muutumas maksejõuetuks ning eelnõu kirjutajate arvates on Eestis just väärteomenetlus see, mille vahendusel taolist motivatsiooni on võimalik tekitada. CCP määruse artikli 70 lõikes 1 on sätestatud kesksele vastaspoolele otsekohalduv kohustus informeerida pädevat asutust (Eestis Finantsinspektsiooni), kui ta on arvamusel, et ta on maksejõuetu või tõenäoliselt jääb maksejõuetuks. Eelnõu kohaselt karistatakse teatamise kohustuse mitte täitmise eest füüsilist isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. 3.2. Muudatused Finantsinspektsiooni seaduses Paragrahv 3 muutmine. Kehtivas §-s 3 sätestatakse finantsjärelevalve ja finantskriisi lahendamise ülesanded. Tulenevalt CCP määruse artikli 3 §-st 1 määrab iga liikmesriik ühe või mitu kriisilahendusasutust, millel on õigus rakendada käesolevas määruses sätestatud kriisilahenduse vahendeid ja kriisilahendusõigusi. Kriisilahendusasutuseks võib olla, kas liikmesriigi keskpank, pädev ministeerium, avalik-õiguslik haldusasutus või muu asutus, millele on antud avaliku halduse pädevus. Tulenevalt CCP määruse artikli §-st 2 peavad kriisilahendusasutusel olema vajalikud teadmised, ressursid ja tegevussuutlikkus kriisilahenduse meetmete võtmiseks ning oma õiguste kasutamiseks sellise kiiruse ja paindlikkusega, nagu on vajalik kriisilahenduse eesmärkide saavutamiseks. Finantsinspektsioonis on loodud 2015. a. kriisilahendus üksus, milline täidab kooskõlas finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadusega ning krediidiasutuste seadusega 12 kriisilahendusasutuse ülesandeid pankade, investeerimisühingute ning nendega ühte konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute suhtes. Käesolevaga on jõutud arusaamani, et otstarbekas ja mõistlik oleks kesksete vastaspoolte kriisilahendamise õigused ja kohustused määrata Finantsinspektsioonile. Lõige 2 määratleb isikute ringi, kelle maksejõuetuses võib tekitada negatiivseid mõjusid finantsstabiilsusele või, kelle kriitiliste funktsioonide katkematu toimimine on majanduse ja finantssektori tõrgeteta toimimise seisukohast ülioluline. Muudatusega lisatakse kesksed vastaspooled, kelle suhtes kriisilahenduse ja- ennetamisega seotud nõuded seadusesse lisatakse. Ühtlasi lisatakse õigusselguse tagamiseks investeerimisühingud. Investeerimisühingutele kohaldatakse tulenevalt finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 2 pankadele sarnast kriisilahenduse ja – ennetamise raamistikku juba alates 2015. aastast, kuid varasemalt ei olnud neid otseselt Finantsinspektsiooni seaduses ära mainitud. Paragrahvi 51 muutmine. Kehtiv § 51 määratleb finantskriisi lahendamise üksuse ja sätestab selle üksuse funktsioonid ja tegevused. Lõikes 1 määratletakse Finantsinspektsioonis moodustatud finantskriisi lahendamise üksuse ülesanded nagu kriisilahenduse ettevalmistamine ja kavandamine ning kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamine. Lõiget täiendatakse viitega CCP määrusele viitamisega. Paragrahvi 6 täiendamine. Kehtivas §-s 6 on määratletud Finantsinspektsiooni ülesanded finantsjärelevalve eesmärgi saavutamiseks. Lõikesse 12 lisatakse punkt 8, mis annab õiguse Finantsinspektsioonil täita CCP määruses tulenevaid ülesandeid. Muudatusega tagatakse, et Finantsinspektsioonile CCP määruses nimetatud õigused ja kohustused kesksete vastaspoolte kriisiennetuse ja -lahenduse läbi viimiseks. Näiteks peaks Finantsinspektsioonil olema õigus nõuda kesksetelt vastaspooltelt ettevalmistavate meetmete võtmist, sh finantsseisundi taastamise kava koostamist. Finantsinspektsioon ise peaks aga keskse vastaspoole suhtes kriisilahenduskava koostama, selleks et kriisilahenduse kulgu hõlbustada. Ühtlasi peaks Finantsinspektsioonil olema õigus nõuda keskse vastaspoole õigusliku või tegevusliku struktuuri ja korralduse muutmist, et võtta vajalikke ja proportsionaalseid meetmeid, mille abil vähendada kriisilahenduse vahendite rakendamist oluliselt pärssivaid asjaolusid või need kõrvaldada ning kindlustada ettevõtjate kriisilahenduskõlblikkus. Lisaks peaks olema võimalik nimetada ajutine haldur, kes asendab keskse vastaspoole juhtorganit ja kõrgemat juhtkonda või teeb ajutiselt nendega koostööd. Paragrahvi § 473 lõike 9 täiendamine. Antud muudatus on seotud teatud ebatäpsuse kõrvaldamisega, mis on tekkinud pankade kapitalinõuete direktiivi muudatuste (nn CRD V) ülevõtmisel. Kehtiv FIS § 473 lg 9 sätestab järelevalveliste meetmete alase koostöö ühisotsuste tegemisel. Antud sätte aluseks on CRD V artikkel 113(4), mis sätestab, et ühiseid otsuseid käsitatakse nö määravana ja neid kohaldavad pädevad asutused asjaomastes liikmesriikides. Antud muudatuse kohaselt on täiendatud lõiget 9 niimoodi, et Finantsinspektsiooni otsus loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik. Sõnastus on kooskõlas haldusmenetluse seaduse §-ga 60, mis sätestab haldusakti kehtivuse sisu. Paragrahvi 478 täiendamine lõikega 51. See muudatus on samuti seotud CRD V artikli 21a ülevõtmisel tekkinud ebatäpsuse kõrvaldamisega. Kehtiv paragrahv sätestab koostöö finantskonglomeraadi üle täiendava järelevalve teostamisel ja teabe vahetamisel. Kui Finantsinspektsioon teostab järelevalvet finantskonglomeraati kuuluva reguleeritud üksuse, s.h. segafinantsvaldusettevõtja üle, kuid ei ole finantskonglomeraadi koordinaator, on ta kohustatud koordinaatori taotlusel esitama talle teabe reguleeritud üksuse kohta või juhul kui Finantsinspektsioon teeb segafinantsvaldusettevõtja heakskiitmise või heakskiitmise nõude erisuse kohta otsuse või järelevalvemeetmete kohta kooskõlas krediidiasutuste seadusega, peab Finantsinspektsioon saama otsuste või ühiste otsuste tegemiseks koordinaatori nõusoleku. Kehtiv seadus ei reguleeri aga olukorda, kui koordinaatori nõusolekuga seoses tekivad erimeelsused. CRD V artikli 21a lõike 9 kohaselt suunatakse erimeelsused lahendamiseks asjaomasele Euroopa finantsjärelevalveasutusele. Eeltoodust tulenevalt lisatakse siia §-i uus lõige 51 ja sellega sätestatakse Finantsinspektsioonile võimalus pöörduda Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse või Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poole. Viimane peaks tegema oma otsuse ühe kuu jooksul alates tema poole pöördumisest. 13 Paragrahvi 53 täiendamine. Kehtiv § 53 seab nõuded Finantsinspektsiooni tegevuse avalikustamisele. Lõikesse 3 lisatakse punkt 31, millest tulenevalt tuleb Finantsinspektsioonil avalikustada oma sise-eeskirja need osad, millega tagatakse huvide konfliktide ära hoidmine, erinevate funktsioonide täitmise sõltumatus, ametisaladuse hoidmise ja eri funktsionaalsete valdkondade vahelise teabevahetuse reeglite täitmine. Need nõuded tulenevad CCP määruse artikli 3 lõikest 6 ja pankade kriisilahendusdirektiivi 2014/59/EL artikkel 3 lõike 3 viimasest taanest. Nii CCP määrus kui ka kriisilahendusdirektiiv 2014/59/EL nõuavad, et avalikustatakse kõik vajalikud asjaomased sise-eeskirjad, sealhulgas ametisaladuse hoidmise eeskirjad ja eri funktsioonide vahelise teabevahetuse eeskirjad. 3.3. Muudatus riigieelarve seaduses Paragrahvi 45 muutmine. Kehtiv § 45 sätestab riigieelarve muutmise ja lisaeelarve algatamise erisused. CCP määruse selgituspunkt 14 toonitab, et liikmesriikide rahandusministeeriumidel või muudel asjaomastel ministeeriumidel peaks olema võimalik otsustada avaliku sektori vahendite viimase võimalusena kasutamise üle kooskõlas riigisiseste demokraatlike menetlustega. Riigimeetmete kasutamisel tuleb arvestada keskse vastaspoole maksejõuetuse ja sellele järgnevate meetmete võimalikke tagajärgi liikmesriigi finantssüsteemile ja majandusele. Ühtlasi tuleb arvestada võimalikku vajadust kasutada kriisi lahendamiseks avaliku sektori vahendeid. Seetõttu peaksid ministeeriumid olema finantsseisundi taastamisse ja kriisilahendusse juba varases staadiumis tihedalt ka kaasatud. Lõike 2 punkti 1 loetelu täiendatakse keskse vastaspoolega, mida käsitletakse finantsasutusena ning mille puhul edaspidi saaks likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides või väärtpaberite arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamise või ennetamise eesmärgil vahendeid kasutada juhul kui kõik erasektori lahendused on ammendunud ning endiselt on üleval oht finantsstabiilsusele. Lisaks §-le 45 viitavad finantsasutusele riigieelarve seaduse § 60 lõige 7, mis täpsustab Riigikogu rolli summade puhul, mis riigieelarves ettenähtust suuremad, § 61 lõike 1 punkt 2, mis täpsustab riigipoolse laenu või garantii andmise aluseid, § 69 lõige 5 täpsustab Riigikogu rolli aktsiate, osade ja muude osaluste ning muu finantsvara omandamisel riigi osalusse riigieelarves lubatud jäägist suuremas ulatuses ning § 71 lõige 1 punkt 4, mis täpsustab stabiliseerimisreservi eesmärki. Alternatiivina kaaluti lihtsalt tõlgendamist, et keskset vastaspoolt käsitletakse finantsasutusena, siis eelnõu kirjutajate arvates on õiguskindlam kesksed vastaspooled ka riigieelarve seaduse § 45 tekstis ära mainida. CCP määruse kohaselt peab erakorralise avaliku sektori finantstoetuse kasutamine maksejõuetute asutuste kriisilahenduse toetuseks toimuma viimase võimalusena, olema ajaliselt piiratud ning olema kooskõlas asjakohaste riigiabi sätetega. CCP määruse artiklis 7 toonitatakse ka seda, et kriisilahendusasutused ega kriisilahenduse kolleegiumid ei saa nõuda liikmesriigilt erakorralise avaliku sektori finantstoetuse andmist ega mõjutada liikmesriikide eelarvesuveräänsust ega eelarvepoliitilist vastutust ehk see otsus majanduse või finantsstabiilsuse kaitseks vahendeid eraldada või garantiid anda või mitte anda tehakse riigi poolt konkreetses olukorras sõltumatult. Eestis ei ole ühtegi keskse vastaspoole tegevusluba väljastatud ning see võimalus taolise turuosalise tekkeks on pigem äärmiselt väike. Lisaks kriisilahenduse korral tuleks CCP määruse kohaselt nii palju kui võimalik vältida erakorralise avaliku sektori finantstoetuse kasutamist. Eelmainitud põhjustel on tõenäosus finantskriisi lahendamise või ennetamise eesmärgil eelarvelisi vahendeid kasutada, mis oleksid seotud keskse vastaspoole likviidsuse või makseraskuste lahendamisega, väga väike. 3.4. Muudatused äriseadustikus Paragrahvi 2901 lõike 3 muutmine. Kehtiv § 2901 sätestab erisused elektroonilisele osalemisele börsiaktsiaseltsi üldkoosolekul. Lõige 3 näeb ette erisuse börsiaktsiaseltsi üldkoosoleku suhtes, et ÄS-i 14 üldkoosoleku kohta sätestatud ei kohaldata kui aktsiaseltsile rakendatakse kriisilahendusmeetmeid või -õigusi finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse alusel. Tulenevalt direktiivi 2007/36/EÜ artikli 1 lõike 4 uue sõnastuse ülevõtmiseks lisatakse lõikesse 3 viide CCP määrusele. Paragrahvi 294 lõigete 61 ja 62 muutmine. Kehtiv § 294 sätestab nõuded üldkoosoleku kokkukutsumisest teavitamisele. Kehtivad lõiked 61 ja 62 kohalduvad börsiaktsiaseltsidele. Muudatus tuleneb CCP määruse artiklist 91, mis börsiaktsionäride direktiivi 2007/36/EÜ artikli 5 lõiget 5 muudab. Viidatud säte kohustab liikmesriike tagama, et kriisilahendusdirektiivi 2014/59/EL ja CCP määruse kohaldamisel võib üldkoosolek kahe kolmandiku kehtivate häälte enamusega, selleks et teha otsus kapitali suurendamise kohta, edastada üldkoosoleku kutse või muuta põhikirja sätestamaks, et üldkoosoleku kutse edastatakse lühema etteteatamisega kui käesoleva artikli lõikes 1 ette nähtud. Taolist lühemat tähtaega saab kohaldada tingimusel et kõnealune koosolek ei toimu kümne kalendripäeva jooksul pärast kutse edastamist, et kriisilahendusdirektiivi 2014/59/EL artiklis 27 või 29 või CCP määruse artiklis 18 sätestatud tingimused on täidetud. Ühtlasi peab kapitali suurendamine olema vajalik, et hoida ära kriisilahendusdirektiivi 2014/59/EL artiklites 32 ja 33 või CCP määruse artiklis 22 sätestatud kriisilahenduse tingimuste tekkimine. Kehtivad § 294 lõiked 61 ja 62 kehtivad hetkel börsiettevõtjatele, kuid direktiivi 2007/36/EÜ artikli 5 lõike 5 tekst otseselt börsiaktsiaseltsidest ei räägi. Kuigi nimetatud direktiiv ise kehtib just börsiettevõtjatele. Eelnõu kirjutajate arvates on mõistlik, et Eesti õigus ei piiraks nõudeid vaid börsiettevõtjatega, kuna krediidiasutused kui ka kesksed vastaspooled ei pea olema ilmtingimata börsiettevõtjad. Seetõttu ka muudatuste tulemusel kaetakse kõik aktsiaseltsid, kellele kohaldatakse finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud kriisilahendusmeetmeid või -õigusi. Lõige 61 annab võimaluse krediidiasutuste kriisilahendamisel mitte kohaldada üldkoosoleku päevakorra muutmisel ette teatamiseks mõeldud vähemalt nädalat aega. See tähendab, et kui kriisilahendamisega seonduvalt peaks kiirkorras muudetama üldkoosoleku päevakorda, siis saab seda teha lühikese ette teatamisajaga. Lõige 62 võimaldab aktsiakapitali suurendamise otsustamiseks ette näha lühema üldkoosolekust etteteatamise tähtaja kui kaks nädalat, kui sellega on nõus aktsionärid, kes esindavad vähemalt 2/3 olemasolevast aktsiakapitalist. 3.5. Muudatus krediidiasutuste seaduses Paragrahvi 8650 täiendamine lõikega 56. Kehtiv § 8650 sätestab omakapitali jaotamise piirangute alused. Kehtiva korra alusel oli selline õigus antud vaid kohaldamiseks krediidiasutuste suhtes, kes ei täida kombineeritud kapitalipuhvri nõuet. Uue lõike 56 lisamine on vajalik BRRD artikkel 16a lõike 3 teise alamlõike korrektseks üle võtmiseks. Sisuliselt sätestatakse Finantsinspektsioonile kohustus (kui ta täidab kriisilahendusasutuse funktsiooni) teavitada asjaomast järelevalveasutust oma otsusest kasutada õigust nõuda omakapitali jaotamise piirangute kohaldamist kui krediidiasutus täidab kombineeritud puhvri nõuet nö poolikult. Ehk täpsemalt – krediidiasutus küll nagu täidaks kombineeritud puhvri nõuet kui seda käsitatakse täiendavalt CRR-i artikli 92 nõuetele, aga see ei vasta siiski kombineeritud puhvri nõudele, kui seda käsitatakse lisanduvana finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse kriisilahendusega seotud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudele. Lisaks otsusest teavitamisele tuleb Finantsinspektsioonil direktiivi kohaselt oma otsust kirjalikult ka asjaomasele järelevalveasutusele põhjendada, et mis kaalutlustel ta seda õigust kohaldab. 4. Terminoloogia Muudatustega ei lisata Eesti õigusesse uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele 15 Eelnõu on kooskõlas järgmiste EL õigusaktidega: - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/23, 16. detsember 2020, kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohta ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 806/2014 ja (EL) 2015/2365 ning direktiive 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2007/36/EÜ, 2014/59/EL ja (EL) 2017/1132 (ELT L 22, 22.1.2021, lk 1– 102); - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338–436), muudetud direktiividega 2014/17/EL (ELT L 60, 28.02.2014, lk 34–85), 2014/59/EL (ELT L 173, 12.06.2014, lk 190–348), (EL) 2015/2366 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35–127), (EL) 2018/843 (ELT L 156, 19.06.2018, lk 43– 74), (EL) 2019/878 (ELT L 150, 07.06.2019, lk 253–295) ja (EL) 2019/2034 (ELT L 314, 05.12.2019, lk 64–114); - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL, 15. mai 2014, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.06.2014, lk 190–348), muudetud direktiiviga (EL) 2019/879 (ELT L 150, 07.06.2019, lk 296–344). Eelnõus esitatud sätete vastavust EL normidele väljendab seletuskirja lisas 1 esitatud tabel. 6. Eelnõu mõjud 6.1. Sihtrühm ja keskkonna kirjeldus Eelnõu sihtrühm on eelkõige Finantsinspektsioon ja potentsiaalsed kesksed vastaspooled. Praktiline ja otsene mõju kesksetele osapooltele Eestis hetkeseisuga puudub, kuna Eestis ei tegutse veel ühtegi Eestis tegevusluba saanud keskset vastaspoolt. Kaudselt on sihtrühmaks CCP määrusest tulenevate nõuete tõttu ka Eestis asutatud keskse vastaspoole liikmed (nt pangad või muud finantssektori asutused) ning suurkliendid (suurettevõtted, kes kasutavad keskset vastaspoolt väärtpaberitehingute tegemisel). Kuna kliiringu liikmeks olemist ei tule registreerida ega sellest kedagi teavitada, siis täielikku ülevaadet Eesti ettevõtetest, kes on mingite kesksete vastaspoolte liikmed eelnõu autoritel ei ole. Tuletistehingute maht nii börsivälised (OTC) kui börsil kaubeldavate tuletisinstrumentide (ETD) globaalsetel turgudel kasvas aastatel 1998–2020 kokku 78 triljonilt eurolt 528 triljonile eurole, võttes arvesse tinglikku bilansilist summat. 16 Joonis 2. Globaalne tuletistehingute maht 1998–2020 miljardites eurodes9 Eestis on Finantsinspektsiooni andmetel krediidiasutustega seotud tuletisinstrumentide tehinguid umbes 5,5 miljardi euro väärtuses aastas nimiväärtuse järgi mõõtes. Nendest tehingud mitte-krediidiasutustega (mis on eelduslikult tehingud klientidega) on 1,7 miljardi euro väärtuses (vt tabel nr 1). 31.12.2019 31.12.2020 31.12.2021 Total Trading Total Trading Total Trading Tuletisinstrumendid 5 582 317 115 5 351 638 200 5 500 997 426 OTC - krediidiasutused 3 519 672 382 3 711 569 256 3 503 550 755 OTC – muud finantsinstitutsioonid 89 940 169 156 053 262 185 594 105 OTC – rest 1 296 164 145 1 134 589 844 1 507 207 349 Tabel 1. Eesti krediidiasutustega seotud tuletisinstrumentide mahud Enim kasutavad Eesti turuosalised liikmeks olemist Nasdaq Clearingus. Nasdaq Clearing pakub erinevate instrumentide kliirimist, kuid kõige enam just tuletisinstrumentidele. Eestist on Nasdaq Clearing liikmed aktsiate, tuletisinstrumentide ja püsituluväärtpaberite turgudel (Equity, Derivatives and Fixed Income markets) Cresco Väärtpaberid, LHV Pank, Luminor Bank AS, SEB Pank ja Swedbank AS. Samas võib turuosaline olla ka kliiringu liikmeks erinevate kesksete vastaspoolte juures. Näiteks Swedbank on kliiringu liige nii Nasdaq OMX kui ka London Clearing House (LCH). Tõenäoliselt on see vajalik selleks, et erinevate instrumentidega kaubelda. Keskse vastaspoole kliiringu liikmete maksejõuetusjuhtumeid varasemast ajaloost ei ole olnud üldse palju, kuid nende mõju on riikidele olnud oluline. Sisuliselt on ajaloos keskse vastaspoole maksejõuetused tingitud eelkõige kliiringu liikmete maksejõuetuks muutumisest. Kõik maailmas kesksete vastaspooltega või nendega seotud liikmetega toimunud maksejõuetusjuhtumid on ära toodud allolevas tabelis nr 2. 9 Allikas: https://www.ecmi.eu/sites/default/files/setting_eu_ccp_policy_-_much_more_than_meets_the_eye.pdf 17 Tabel nr 2. Kesksete vastaspooltega toimunud maksejõuetusjuhtumid Keskse vastaspoole kriisiennetus ja -lahendusmeetmete täiendamine ja täpsustamine eelnõuga suurendab investorite, kliiringu liikmete ja keskse vastaspoole klientide usaldusväärsust finantssektori suhtes tõstes õiguskindlust ja vähendades potentsiaalsete kohtuvaidluste arvu keskse vastaspoole maksejõuetuse raames. Seda kas CCP määruse või ülevõetavate siseriiklike sätete tõttu võiks keskse vastaspoole poolt oma liikmetele või klientidele kohaldatavad teenuste hinnad muutuda ei oska eelnõu kirjutajad hinnata eelkõige tulenevalt andmete puudumisest, kuna Eesti turul ei tegutse hetkel ühtegi keskset vastaspoolt ning välisriigi kesksete vastaspoolte teenustasude kujunemist on keeruline hinnata. Eelnõu rakendamine ei too endaga kaasa muudatusi fiskaalpoliitikas. Eelnõu ei mõjuta otseselt elu- ja looduskeskkonda, riigi julgeolekut ega välissuhteid, sotsiaalset, demograafilist või regionaalset arengut. Mõju majandusele on eelnõu autorite hinnangul eelnõus olevate nõuete kohaldamisel väike. Eelnõu ei mõjuta reaalsektori ettevõtete halduskoormust. Halduskoormus kodanikele ei tõuse. 18 6.2. Mõjude hindamine Euroopa Liidu õigusaktide menetlemisel Ettepanekust luua kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse Euroopa raamistik teatati komisjoni 2015. aasta tööprogrammis ja 2015. aasta aprillis avaldati algatuse tegevuskava10. 5. oktoobrist kuni 28. detsembrini 2012 a. toimus avalik konsultatsioon11 seoses mittepankadest finantsasutuste finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse võimaliku raamistiku kohta. See sisaldas küsimusi finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse korra vajalikkuse kohta seoses ennekõike kesksete vastaspoolte, väärtpaberite kesk-depositooriumide ja kindlustusandjatega. Erinevatelt osapooltelt laekus 67 vastust12. Lisaks sidusrühmadega konsulteerimisele osales komisjon aruteludes ja mõttevahetustes seoses makse- ja arveldussüsteemide komitee ja IOSCO aruandega, mis annab suuniseid finantsturutaristute finantsseisundi taastamise kohta. Samuti korraldasid komisjoni talitused neli kohtumist liikmesriikide ekspertidega, et arutada finantsstabiilsuse nõukogu ning makse- ja arveldussüsteemide komitee ja IOSCO rahvusvahelist tööd, kõige vaidlust tekitavamaid poliitikavalikuid ning ettepaneku kohaldamisala ja laadi. Liikmesriikide eksperdid nõustusid üldjoontes komisjoni poolt välja pakutud poliitikasuunaga, mis lähtus rahvusvahelistest suunistest ning tugines vajadusel EMIRile ja pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivile. Õiguslik ettepanek, mis Komisjonilt välja tuli oli täielikult kooskõlas viimaste finantsstabiilsuse nõukogu ja G20 poliitiliste arutelude ja poliitikasuundadega. Komisjon koostas mõjuhinnangu asjaomaste poliitikavalikute kohta. Poliitikavalikuid hinnati, juhindudes peamistest eesmärkidest, milleks olid finantsstabiilsuse ja kesksete vastaspoolte usaldatavuse säilitamine, ühiskonna kui terviku ja eriti maksumaksjate kahjude minimeerimine ning kesksete vastaspoolte pakutavate teenuste ühtse turu tugevdamine, säilitades samas võrdsed tingimused. Vastav hindamiskomitee kiitis mõjuhinnangu13 heaks 2015. aasta 6. mail. Mõjuhinnangu järelduseks seoses kriisilahenduse vahendite ja volitustega oli see, et kriisilahendusasutustel peaks olema ühtlustatud, ent mitte ammendav ja ettekirjutuslik komplekt kriisilahenduse vahendeid, mis annab ametiasutustele piisava kaalutlusõiguse võtta arvesse võimaliku kriisi asjaolusid. Samas rõhutati selles, kui oluline on tagada, et ametiasutused kasutaksid kriisilahenduse vahendeid ainult juhul, kui keskne vastaspool on maksejõuetuse äärel ning selle elujõulisuse taastamine ja üldise finantsstabiilsuse tagamine pole muude meetmetega võimalik, ning ennekõike seda, et keskse vastaspoole suhtes kriisilahenduse ja mitte harilike likvideerimis- või maksejõuetusmenetluse kasutamine teenib avalikku huvi. Kokkuvõttes leiti, et eelistatud valikud keskse osapoole kriisi ennetamises ja lahendamises mõjuvad positiivselt finantsstabiilsuse ja üldise finantssüsteemi usaldusväärsuse säilitamisele, põhjustamata seejuures asjatuid või ülemäära suuri kulusid, millel võiks olla ränk mõju majanduskasvule üldiselt. 7. Seaduse rakendamisega seotud mõjud riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja järelevalvele Eelnõu rakendamise mõju riigieelarvele on kaudne – juhul kui Eestis peaks tulevikus mõni keskne vastaspool tegevusloa taotlema ning sattuma oma kriisilahendust vajavasse olukorda, mis seaks ohtu finantsstabiilsuse. Koormuse tõus riigieelarvele on pigem ebatõenäoline, kuna keskse vastaspoole loomise tõenäosus on väike. Seaduse rakendamine ei ole seotud kohaliku omavalitsustega ning seega otsene mõju neile puudub. Eelnõu mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele on väike või olematu. Avaliku sektori, nt rahandusministeeriumi ametnike töökoormus, eelnõu jääb autorite hinnangul samaks. Üldine usaldusväärsuse 10 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52016PC0856&from=EN#footnote8 11 http://ec.europa.eu/internal_market/consultations/2012/nonbanks/consultation-document_en.pdf 12 Kokkuvõte on kättesaadaval aadressil http://ec.europa.eu/internal_market/consultations/2012/nonbanks/summary-of- replies.pdf 13 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=SWD%3A2016%3A0369%3AFIN 19 kasv finantssektori ja majanduskeskkonna vastu tervikuna suurendab majanduskeskkonna tõhusust, mis on kaudselt kasuks ka riigiasutustele ja omavalitsustele. Eelnõu mõjutab eelkõige Finantsinspektsiooni tegevust. 7.1. Mõju Finantsinspektsioonile Finantsjärelevalve teostamise seisukohast on oluline tagada koostöö asjakohaste asutuste vahel. Samuti on vaja tagada Finantsinspektsiooni juhtimise tulemuslikkus. Seaduses sätestatud nõuded mõjutavad Finantsinspektsiooni tegevust ning seaduse jõustumisega võib vähesel määral tõusta töökoormus ja kulud. Finantsinspektsioon on finantsjärelevalve subjektide poolt täielikult rahastatav seetõttu täiendavat kulu riigieelarve tähenduses nende kulude tõusmisega ei kaasne. Finantsinspektsiooni rahastamise põhimõtted on sätestatud Finantsinspektsiooni seadusega. Finantsinspektsiooni suurimad rahastajad on eelkõige krediidiasutused. Tabel 3. Finantsinspektsioonile 2021. a. makstud järelevalvetasud (tuhandetes eurodes) ja järelevalvetasu määrad (%-des) subjektide lõikes14 Finantsinspektsiooni kriisilahendamise funktsiooni täidab saneerimisosakond. Saneerimisosakonnas töötab lisaks osakonna juhatajale viis finantsanalüütikut ja üks jurist. Eelnõu kirjutajatel ei ole võimalik hinnata Finantsinspektsiooni töökoormuse kasvu töötundides ega ka rahalisi suurusi kuludele, mis on tingitud eelnõu sätetest. Finantsinspektsioon on autonoomse pädevuse ja eelarvega finantsjärelevalve ning kriisilahenduse asutus, mis tegutseb Eesti riigi nimel ja on oma otsustes sõltumatu. Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud pankade, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate, investeerimis- ja pensionifondide, makseasutuste, e-raha asutuste, krediidiandjate ja -vahendajate ning väärtpaberituru üle. Finantsjärelevalve tegemisel ja finantskriiside lahendamisel lähtub inspektsioon avalikust huvist. Inspektsiooni tegevust ei rahastata riigieelarvest, vaid järelevalve- ja menetlustasudest, mida maksavad turuosalised, kelle üle inspektsioon järelevalvet teeb. 14 Allikas: Finantsinspektsiooni 2021. a. aastaraamat: https://www.fi.ee/et/publikatsioonid/finantsinspektsiooni-aastaraamat-2021#h1- 0 20 Finantsinspektsiooni tegevust kavandab ja kontrollib Finantsinspektsiooni nõukogu, mis koosneb kuuest liikmest ning nõukogu esimees on rahandusminister. Finantsinspektsiooni tööd juhib neljaliikmeline juhatus, kes kollektiivse juhtimisorganina langetab otsuseid häälteenamuse alusel. Juhatuse tegevust juhib juhatuse esimees. Eelnõu mõjutab Finantsinspektsiooni igapäevatööd, kuna järelevalvel tuleb järele valvata uute reeglite rakendamist turuosaliste poolt kui Eesti turule peaks mõni keskne vastaspool loodama. Teiseks tuleks järelevalvel siiski olla teadlik ka, milliste kesksete vastaspoolte tegevuses on Eesti suured eelkõige finantssektori turuosalised liikmed või suurkliendid. 8. Rakendusaktid Eelnõuga rakendusaktide kehtestamist ega olemasolevate rakendusaktide muutmist ette ei nähta. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Algselt oli plaanitud seadus jõustuda 2022. aasta 12. augustil, mis on ka CCP määruse artiklis 97 sätestatud jõustumise tähtaeg, kuid Riigikogu ei jõua enam seadust enne seda kuupäeva vastu võtta. 10. Huvirühmade kaasamine ja eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Finantsinspektsioonile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Eesti Pangale, MTÜ-le Finance Estonia, Eesti Pangaliidule ja Nasdaq OMX-le. Kommentaare ega muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei esitatud. Justiitsministeeriumil kooskõlastas märkustega, mis on lisatud seletuskirjale (vt lisa 2). Algatab Vabariigi Valitsus 2022 (allkirjastatud digitaalselt) 21 LISA 1. Eelnõu kohaste sätete ja EL direktiivide muutmise võrdlustabel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/47/EÜ muutmine Eesti õigusakti Muudetav EL õigusakti artikkel Eesti õigusakt Selgitus säte 1) artikli 1 lõige 6 asendatakse järgmisega: FELS § 44 lg 1 „6. Käesoleva direktiivi artikleid 4–7 ei kohaldata piirangute suhtes, mis puudutavad finantstagatiskokkulepete täitmisele pööramist, piirangute suhtes, mis puudutavad pandiõigusel põhineva finantstagatiskokkuleppe mõju, ega lõpetamisel toimuvat tasaarveldust või tasaarvestust käsitlevate sätete suhtes, mida kohaldatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL * IV jaotise V või VI peatükiga või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 ** V jaotise III peatüki 3. jao või IV peatükiga, ega piirangute suhtes, mis kehtestatakse liikmesriigi õiguse kohaselt antud sarnaste õigustega, et hõlbustada käesoleva artikli lõike 2 punkti c alapunktis iv või punktis d osutatud mis tahes sellise ettevõtja korrapärast kriisilahendust, kelle suhtes kohaldatakse kaitsemeetmeid, mis on vähemalt samaväärsed direktiivi 2014/59/EL IV jaotise VII peatükis või määruse (EL) 2021/23 V jaotise V peatükis sätestatud kaitsemeetmetega. 2) artikkel 9a asendatakse järgmisega: n/a Artikkel 9a muutmine ütleb, „Artikkel 9a vaid seda, et selle Direktiivid 2008/48/EÜ ja 2014/59/EL ning finantstagatiste direktiivi määrus (EL) 2021/23 2002/47 nõuded ei tohiks Käesolev direktiiv ei piira direktiivide takistada 2014/59 ehk siis 2008/48/EÜ ja 2014/59/EL ning määruse (EL) kriisilahendusdirektiivi 2021/23 kohaldamist.“ kohaldamist. Meil on FELS eriseadus. Asjaõiguse sätted ei takista FELS nõuete kohaldamist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/25/EÜ muutmine Eesti seaduse Muudetav EL õigusakti artikkel Seadus Selgitus säte Artikli 4 lõike 5 kolmas lõik asendatakse järgmisega: n/a Muudatus sätestab seda, et „Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi liikmesriik peab tagama, et artikli 5 lõiget 1 ei kohaldata juhul, kui rakendatakse saaks kohaldada 2014/59/EL Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi sätestatud kriisilahenduse 2014/59/EL * IV jaotises või Euroopa Parlamendi ja vahendeid, õigust ja korda. nõukogu määruse (EL) 2021/23 ** V jaotises Selle ülevõtmispakkumiste sätestatud kriisilahenduse vahendeid, õigusi ja direktiivi 2004/25 nõuded ei korda. piira FELSis olevate kriisilahendusnõuete kohaldamist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/36/EÜ (EL) muutmine 1) artikli 1 lõige 4 asendatakse järgmisega: ÄS § 290 lg 3 Muudatus sätestab seda, et „4. Liikmesriigid tagavad, et käesolevat liikmesriik peab tagama, et direktiivi ei kohaldata juhul, kui rakendatakse saaks kohaldada 2014/59/EL Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kriisilahenduse vahendeid, 2014/59/EL * IV jaotises või Euroopa õigust ja korda. Aktsionäride Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 õiguste direktiivi 2007/36 22 **V jaotises sätestatud kriisilahenduse nõuded ei piira FELSis vahendeid, õigusi ja korda. olevate kriisilahendusnõuete kohaldamist. 2) artikli 5 lõige 5 asendatakse järgmisega: ÄS § 294 lg 61 ja 62 Lisatud viitamine CCP „5. Liikmesriigid tagavad, et direktiivi määrusele. 2014/59/EL ja määruse (EL) 2021/23 kohaldamisel võib üldkoosolek kahe kolmandiku kehtivate häälte enamusega, selleks et teha otsus kapitali suurendamise kohta, edastada üldkoosoleku kutse või muuta põhikirja sätestamaks, et üldkoosoleku kutse edastatakse lühema etteteatamisega kui käesoleva artikli lõikes 1 ette nähtud, tingimusel et kõnealune koosolek ei toimu kümne kalendripäeva jooksul pärast kutse edastamist, et direktiivi 2014/59/EL artiklis 27 või 29 või määruse (EL) 2021/23 artiklis 18 sätestatud tingimused on täidetud ning et kapitali suurendamine on vajalik, et hoida ära direktiivi 2014/59/EL artiklites 32 ja 33 või määruse (EL) 2021/23 artiklis 22 sätestatud kriisilahenduse tingimuste tekkimine.“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu Direktiivi 2014/59/EL muutmine Eesti seaduse Muudetav EL õigusakti artikkel Seadus Selgitus säte Artiklisse 1 lisatakse järgmine lõige: „3. Käesolevat n/a Direktiiv 2014/59/EL on üle direktiivi ei kohaldata ettevõtjate suhtes, kes on võetud FELSiga. FELSi saanud tegevusloa ka kooskõlas määruse (EL) nr pankadele suunatud 648/2012 artikliga 14.“ kriisilahendusmeetmete kohaldamisalasse ei kuulu isikud, kes on saanud tegevusloa kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 14. Artikkel 16a lõike 3 teine alamlõige KAS § 8650 lg 56 Artikli 33a lõike 1 sissejuhatava lause FELS § 401 lg 2 Artikli 45d lõike 2 punkt (a) FELS § 174 lg 3 Artikli 45h(4) viies alamlõige FELS § 18 lg 8 Artikkel 45h(7) esimene alamlõige FELS § 18 lg 91 Artikkel 60 lõike 3 sissejuhatav lause ja punkt d FELS § 57 lg 6 sissejuhatav lause ja sama lõike punkt 4 Lisa osa C, punkt 17 FELS § 33 lõike 4 punkti 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu Direktiivi 2017/1132/EL muutmine 1) artikli 84 lõige 3 asendatakse järgmisega: FELS § 55 lg 10 Direktiivi (EL) 2017/1132 „3. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi lisatakse artikli 84 lõige 3, artiklit 49, artikli 58 lõiget 1, artikli 68 lõikeid 1, artiklit 86a lõike 3 punkt b, 2 ja 3, artikli 70 lõike 2 esimest lõiku, artikleid lõike 4 punkt c, artikli 87 72–75, 79, 80 ja 81 ei kohaldata juhul, kui lõige 4 artikkel 120 lõike 4 rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu punkt b, lõike 5 punkt c, direktiivi 2014/59/EL * IV jaotises või Euroopa artikli 160a lõike 4 punkt b, Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 ** lõike 5 punkt c viide CCP V jaotises sätestatud kriisilahenduse vahendeid, määrusele. õigusi ja korda. Direktiivi 2017/1132 artikkel 86a, artikkel 120 lg 4 p b ja lõige 5 punkt c, 23 artikkel 160 lõige 4 punkt b ja lõige 5 punkt c ei ole veel Eesti õigusesse üle võetud, kuna need on lisatud direktiiviga 2019/2121, mille ülevõtmise tähtaeg on 2023 jaanuaris. See puudutab äriühingute piiriülest liikumist ja vastava eelnõu ettevalmistamisega tegeleb Justiitsministeerium. 2) artiklit 86a muudetakse järgmiselt: Vt varasemat selgitust p. 1. a) lõike 3 punkt b asendatakse järgmisega: „b) äriühingu suhtes rakendatakse direktiivi 2014/59/EL IV jaotises või määruse (EL) 2021/23 V jaotises sätestatud kriisilahenduse vahendeid, õigusi ja korda.“; b) lõike 4 punkt c asendatakse järgmisega: „c) direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 101 või määruse (EL) 2021/23 artikli 2 punktis 48 määratletud kriisiennetusmeetmed.“; 3) artikli 87 lõige 4 asendatakse järgmisega: FELS § 55 lg 11 „4. Liikmesriigid tagavad, et käesolevat peatükki ei kohaldata äriühingu või äriühingute suhtes, kelle suhtes rakendatakse direktiivi 2014/59/EL IV jaotises või määruse (EL) 2021/23 V jaotises sätestatud kriisilahenduse vahendeid, õigusi ja korda.“; 4) artiklit 120 muudetakse järgmiselt: Vt varasemat selgitust p. 1. a) lõike 4 punkt b asendatakse järgmisega: „b) äriühingu suhtes rakendatakse direktiivi 2014/59/EL IV jaotises või määruse (EL) 2021/23 V jaotises sätestatud kriisilahenduse vahendeid, õigusi ja korda.“; b) lõike 5 punkt c asendatakse järgmisega: „c) direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 101 või määruse (EL) 2021/23 artikli 2 punktis 48 määratletud kriisiennetusmeetmed.“; 5) artiklit 160a muudetakse järgmiselt: Vt varasemat selgitust p. 1. a) lõike 4 punkt b asendatakse järgmisega: „b) äriühingu suhtes rakendatakse direktiivi 2014/59/EL IV jaotises või määruse (EL) 2021/23 V jaotises sätestatud kriisilahenduse vahendeid, õigusi ja korda.“; b) lõike 5 punkt c asendatakse järgmisega: „c) direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 101 või määruse (EL) 2021/23 artikli 2 punktis 48 määratletud kriisiennetusmeetmed.“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2013/36/EL tulenevad täpsustused Artikkel 21a lõige 9: FIS § 478 9. Kui tegemist on segafinantsvaldusettevõtjaga, mille puhul konsolideeritud järelevalvet tegev asutus 24 või selle liikmesriigi pädev asutus, kus segafinantsvaldusettevõtja on asutatud, on muu asutus kui direktiivi 2002/87/EÜ artikli 10 kohaselt kindlaks määratud koordinaator, on käesoleva artikli lõigetes 3, 4, 6 ja 7 osutatud otsuste või ühiste otsuste tegemiseks vajalik selle koordinaatori nõusolek. Kui on nõutav koordinaatori nõusolek, suunatakse erimeelsused lahendamiseks asjaomasele Euroopa järelevalveasutusele, nimelt Euroopa Pangandusjärelevalvele või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 ( 3 ) asutatud Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), kes teeb oma otsuse ühe kuu jooksul alates tema poole pöördumisest. Käesoleva lõike kohaselt tehtud otsus ei mõjuta direktiivi 2002/87/EÜ või direktiivi 2009/138/EÜ kohaseid kohustusi. Artikkel 113(4): FIS § 473 4. Lõikes 1 osutatud ühiseid otsuseid ja lõikes 3 osutatud ühise otsuse puudumise korral pädevate asutuste tehtud otsuseid käsitatakse määravana ja neid kohaldavad pädevad asutused asjaomastes liikmesriikides. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ühiseid otsuseid ja ühise otsuse puudumise korral kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 tehtud otsust ajakohastatakse igal aastal või erandlike asjaolude korral juhul, kui ELis emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni tütarettevõtjate või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate järelevalve eest vastutav pädev asutus esitab konsolideeritud järelevalvet tegevale asutusele kirjaliku ja täielikult põhjendatud taotluse ajakohastada otsust artikli 104 lõike 1 punkti a, artikli 104b ja artikli 105 kohaldamise kohta. Sellistel erandlikel asjaoludel võib ajakohastamise küsimuse lahendada konsolideeritud järelevalvet tegeva asutuse ja taotluse esitanud pädeva asutuse vahel kahepoolselt. 25 LISA 2. Märkuste tabel Arvestatud/ mitte arvestatud/ Nr. Ettepaneku sisu RM Märkused selgitatud/ Teadmiseks võetud I. Kooskõlastusring KOMMENTAARE EI ESITATUD II. Kooskõlastusring JUSTIITSMINISTEERIUM 1. Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse finantskriisi Osaliselt CCP määruse artikkel 82 lõige 1 näeb ennetamise ja lahendamise seadust (FELS) §-ga 941, arvestatud/ ette, et liikmesriigid tagavad, et nende millega nähakse ette väärteokaristus finantsseisundi selgitatud õigus- ja haldusnormidega on ette nähtud taastamise kava koostamata, haldamata ja karistused ja muud haldusmeetmed ajakohastamata või Finantsinspektsioonile esitamata vähemalt seoses järgmiste olukordadega: jätmise, mitteõigeaegse esitamise või vale, ebapiisava a) finantsseisundi taastamise kava ei või eksitava teabe esitamise eest. Seletuskirjas üksnes koostata, hallata ega ajakohastata, korratakse kavandatud normi teksti ning seetõttu ei millega rikutakse artiklit 9; selgu, miks on kava mitteõigeaegne esitamine b) ei esitata kogu teavet, mida on vaja sätestatud väärteona ning kuidas on jõutud seisukohale, kriisilahenduskavade koostamiseks, et selle nõude täitmist ei ole võimalik tagada millega rikutakse artiklit 13, ning ettekirjutuse ja sunniraha meetmega? Lisaks palume c) keskne vastaspool ei teavita pädevat seletuskirjas selgitada, mida tähendab kava haldamata asutust sellest, et keskne vastaspool jätmine ning tuua näiteid, milline võib olla Euroopa on maksejõuetu või tõenäoliselt jääb Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/23 (määrus maksejõuetuks, millega rikutakse 2021/23) artikli 9 kohane vale või eksitav teave. artikli 70 lõiget 1. Valitud lahenduse ehk väärteokaristuse osas leiame, et Tegemist on kõige olulisemate olukorras, kui kava on tegelikult olemas, kuid rikkumistega, mida võib keksete (õigeaegselt) Finantsinspektsioonile esitamata, ei ole vastaspoolte tegevuses ette tulla ning karistamine põhjendatud. Sarnaselt nõudele esitada mille tagajärjel võib ohtu sattuda finantsseisundi taastamise kava, on võimalik ka liikmesriigi finantsstabiilsus, kriitilise ebapiisava teabe korral nõuda teabe täiendamist ja infrastruktuuri toimimine ning oluline ajakohastamata kava ajakohastamist. Asjaolu, et teave kahju nii investoritele, keskse on ebapiisav või kava ajakohastamata, selgub vastaspoole liikmetele kui klientidele, tõenäoliselt alles järelevalve käigus, mistõttu peame kuid kaudselt ka kogu majandusele mõistlikumaks teabe ja dokumentide nõuetele tervikuna. vastavusse viimiseks ettekirjutuse tegemist ja sunniraha kohaldamist. Sunniraha saab kohaldada vajadusel Eelnõu autorid on veendunud, et korduvalt, kuni nõutud andmed esitatakse. väärteomenetlus omab nende kolme Rahatrahviga karistamine ei pruugi tagada soovitud kõige olulisema rikkumise puhul eesmärgi täitmist ehk täielike andmete ja dokumentide eelkõige preventatiivset eesmärki ning esitamist. on heidutavam kui isegi kõrgete sunnirahade määramine. Määruse 2021/23 artikli 81 punkti 3 kohaselt peavad kriisilahendusasutused ja pädevad asutused tegema Seletuskirja on täiendatud selgitustega. tihedat koostööd tagamaks, et halduskaristused või muud haldusmeetmed annavad soovitud tulemuse. Oleme arvamusel, et haldusjärelevalve käigus kohaldatavad haldusmeetmed on vähemalt eelnevalt nimetatud nõuete osas tõhusamad kui väärteokaristuse rakendamine. 2. Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse FELS-i §-ga Osaliselt Vt eelmist kommentaari. Seletuskirja on 942, mille kohaselt luuakse väärteokaristus määruse arvestatud/ täiendatud selgitustega. 2021/23 artikli 13 nõuete rikkumise, sealhulgas selgitatud 26 kriisilahenduskavade koostamiseks vajaliku teabe Finantsinspektsioonile esitamata jätmise või mitteõigeaegse esitamise või vale, ebapiisava või eksitava teabe esitamise eest. Seletuskirjas üksnes korratakse kavandatud normi teksti, mistõttu ei selgu, mis rikkumisi artikkel 13 lisaks normis nimetatutele veel reguleerib (normis kasutatakse sõnastust: „nõuete rikkumine, sealhulgas /…/ rikkumised“). Palume seletuskirja vastavalt täiendada. Sarnaselt nagu punktis 1, leiame ka siinkohal, et olukorras, kus kriisilahenduskavade koostamiseks vajalik teave on tegelikult kogutud, kuid (õigeaegselt) Finantsinspektsioonile esitamata, ei ole karistamine põhjendatud. Sarnaselt nõudele esitada kriisilahenduskavade koostamiseks vajalikku teavet, on võimalik ka ebapiisava teabe korral nõuda teabe täiendamist. Peame mõistlikumaks teabe nõuetele vastavusse viimiseks ettekirjutuse tegemist ja sunniraha kohaldamist. Sunniraha saab kohaldada vajadusel korduvalt, kuni korrektsed andmed esitatakse. Rahatrahviga karistamine ei pruugi ka siinkohal tagada soovitud eesmärgi täitmist ehk täielike andmete esitamist. Määruse 2021/23 artikli 81 punkti 3 kohaselt peavad kriisilahendusasutused ja pädevad asutused tegema tihedat koostööd tagamaks, et halduskaristused või muud haldusmeetmed annavad soovitud tulemuse. Eelnõu seletuskirjas (lk 5) märgitakse, et haldussunni meetmeid, sh sunniraha ei sobi rakendada olukorras, kus rikkumist ei ole võimalik ennetada ega kõrvaldada. Oleme seisukohal, et juhul, kui tegemist on ebapiisava või mitteõigeaegse teabe esitamisega, on haldusmeetmete rakendamisel võimalik saavutada rikkumise kõrvaldamine ning sunniraha kohaldamine on sobiv meede. 3. Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse FELS-i kolme Osaliselt Esiteks on finantsjärelevalve subjektidel uue väärteokoosseisuga. Väärteovastutuse arvestatud/ sh ka kesksetel vastaspooltel kohustus sätestamisel juhime tähelepanu Riigikohtu praktikale Selgitatud. sise-eeskirjades ette näha kõikide (nt otsused 4-18-6507, 4-17-366, 4-16-5811, 3-1-1-43- keskses vastaspooles töötavate isikute 08, 3-1-1-84-16). Kohus on rõhutanud, et tegevusetuse kohustused ja vastutused. EL määruse koosseisupärasuse hindamisel tuleb näidata, et 648/2012 artikkel 26 lõike 1 kohaselt tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul. peab kesksel vastaspoolel olema kindel Juriidilise isiku ja näiteks tema juhatuse liikme juhtimiskord, mis hõlmab selgesti kohustusi ei saa samastada ning üldjuhul juhatuse liige määratletud, läbipaistvate ja sidusate juriidilise isiku kohustuste täitmise eest isiklikult ei vastutusaladega selget organisatsioonilist vastuta. Seega juriidilise isiku poolt struktuuri, tõhusaid protseduure riskide tegutsemiskohustuse täitmata jätmine ei tähenda või võimalike riskide tuvastamiseks, automaatselt, et sama kohustust oleks isiklikult juhtimiseks, jälgimiseks ja nendest rikkunud ka juriidilise isiku juhatuse liige või teatamiseks ning piisavaid juhtivtöötaja või pädev esindaja. See nõuab eraldi sisekontrollimeetmeid, sealhulgas õiguslikku alust. usaldusväärset juhtimis- ja raamatupidamiskorda. Seega kuna Eeltoodust tulenevalt palume teil veenduda, et nõuded keskse vastaspoole töötajate kavandatud sätted ei seaks kohustust, mille täitmata vastutuse osas tulevad otsekohaldavast jätmisele järgneb väärteovastutus, sisuliselt üksnes EL õigusest, siis seda ei ole vaja Eesti juriidilisele isikule. Selline olukord välistaks juriidilise riigi tasandil enam kehtestada. Lisaks isiku karistamise olukorras, kus juriidilise isiku juhime tähelepanu, et FELS reguleerib kohustuse rikkumine on küll ilmne, ent pole võimalik vaid finantskriisi ennetamist ja kindlaks teha konkreetset füüsilist isikut, kes juriidilise kriisilahendust – keskse vastaspoole isiku huvides õigusrikkumise toime pani. Riigikohus 27 ütleb oma 17. märts 2020 nr 4-19-2526 muu hulgas toimimise nõuded tulenevadki aga just järgmist: „Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt saab nimetatud EL määrusest 648/2012. juriidiline isik kui abstraktsioon tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. Karistusseadustiku (KarS) § 14 lõikes 1 Lisaks toonitatakse CCP määruse artikli sätestatud juriidilise isiku derivatiivse vastutuse 81 lõikes 2 toonitatakse, et põhimõtte kohaselt saab juriidiline isik vastutada halduskaristusi või muid üksnes siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja haldusmeetmeid peab saama rikkumise või pädeva esindaja käitumises on kõik deliktistruktuuri korral kohaldada vastavalt liikmesriigi elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime õiguses sätestatud tingimustele kesksete juriidilise isiku huvides. Ühtlasi tähendab eelmärgitu vastaspoolte ja kliirivate liikmete seda, et juriidilise isiku väärteoasjades peab juhtorgani ja kõrgema juhtkonna ning väärteoprotokollist või kiirmenetluse otsusest nähtuma teiste füüsiliste isikute suhtes, kes on mainitud füüsilise isiku tegu, mis koosseisupärasuse, rikkumise eest vastutavad. õigusvastasuse ja süülisuse korral toob kaasa juriidilise isiku vastutuse Seega on meie arvates asjakohane KarS § 14 lg 1 tähenduses (Riigikohtu määrata rahatrahv ka füüsilistele kriminaalkolleegiumi 25. oktoobri 2019. a otsus nr 4- isikutele, kui menetluse käigus on 18-6507/42, p-d 26–28).“ tuvastatud, et just konkreetne isik on vastutav rikkumise toimepanemise eest. Lisaks soovitame üle vaadata ka kõik kehtivad FELS-i Seletuskirja on täiendatud. vastutuse sätted. Juriidilise isiku vastutuse korral tuleb kontrollida, et seadus sätestaks konkreetselt ka selle füüsilise isiku, kellele on vastav kohustus pandud ehk kes on see isik, kes saab juriidilise isiku huvides rikkuda nõudeid, mille eest on ette nähtud väärteovastutus. 4. Eelnõu § 4 punktiga 2 muudetakse äriseadustiku § Arvestatud/ Seletuskirja on lisatud täiendavad 294 lõikeid 61 ja 62, mis reguleerivad selgitatud selgitused. Kehtivad ÄS nimetatud börsiaktsiaseltside kriisilahendusmeetmeid. Muudatuse erisused kohalduvad tõepoolest vaid järgselt kohaldub sätestatu kõikidele aktsiaseltsidele, börsiettevõtjatele. Eelnõu kohaselt mitte enam üksnes börsiaktsiaseltsidele. Kas vastav kohalduksid ÄS erisused FELS-s ja CCP muudatus on taotluslik? Kui nii, siis palume seda määruses ettenähtud kriisilahenduses seletuskirjas põhjendada. Praegune seletuskiri oleva aktsiaseltsi suhtes, kes pruugi olla võimaldab pigem aru saada, et kavandatud muudatus börsiettevõte. peaks tähendama üksnes viite lisamist määrusele Direktiiv 2007/36/EL kohaldub tõesti 2021/23. üksnes börsiettevõtjatele, kuid samas ei välista, et liikmesriik võib neid erisusi rakendada ka muudele isikutele. Seetõttu on eelnõu autorid pidanud vajalikuks seda lähenemist laiendada kõikidele aktsiaseltsidest krediidiasutustele ja kesksetele vastaspooltele. Seda põhjustel, et nö kriisiolukorras on vastavate erisuste tegemine vajalik ka sellise krediidiasutuse või CCP suhtes, kes ei ole börsiettevõte. Lisaks kuna Eestis ei ole siiani FELS alusel ühtegi krediidiasutust nö kriisilahendatud, siis ei ole ÄS § 294 lõikeid 61 ja 62 praktikas ka sellisel kujul rakendatud. Seega ei teki sellisel kujul kohaldumisala muutmisest kahju ega ebavõrdset kohtlemist ühelegi osapoolele. 28
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel