Taimar Peterkop
Riigikantselei Teie 04.08.2022 nr RK/22-0890/-1K
[email protected] Meie 30.08.2022 nr 1.1-11/6331-2
Eesti avatud valitsemise
partnerluse tegevuskava 2022-2024
Austatud härra Peterkop
Rahandusministeerium kooskõlastab Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2022-
2024 eelnõu allolevate märkustega. Vastuskiri on koostatud koostöös Statistikaametiga, kes
on ka tegevuskava elluviimisel olnud kaasatud.
Peame avatud valitsemise tegevuskava vajalikuks, kuna sellega toetatakse nii valitsemise,
kitsamalt haldusotsuste langetamise ja õigusnormide väljatöötamise kui ka nende aluseks
oleva teabe, sh andmete suuremat avalikustamist, paremat kättesaadavust ning ka
halduskoormuse vähendamist.
Oleme seisukohal, et otsustusprotsessi andmepõhisust peab tegevuskavas käsitlema laiemalt
kui tegevuskavas toodud Riigikantselei juurde kavandatav andmepõhise otsustusprotsessi
tehnoloogiline lahendus ja vähemalt kirjeldama selle lahenduse seoseid ülejäänud (avaliku
sektori) andmemaastikuga.
Andmete suurem avalik kättesaadavus on ka Statistikaameti ja näiteks avaandmete
arengusuuna eesmärk. Statistikaametis koostatav riiklik statistika on koostatud läbipaistvalt
(st selle metoodika ja andmekvaliteet on kirjeldatud) ning see on avalik. Avatud valitsemisele
aitab väga kaasa õigusloome protsessi avalikkus ja hea õigusloome tava rakendamine.
Statistikaamet on talle pandud riigi andmehalduse koordineerimise ülesande raames
tegelemas sellega, kuidas saada ülevaade ministeeriumides, ametites ja mujal keskvalitsuses
olevatest andmestikest. Tegevuskavas väidetakse, et sellise ülevaate saamine ei ole
tõenäoline. Samas seab tegevuskava eesmärgiks kasutada palju suuremal hulgal teavet kui
andmestikud, eriti tekste. See viitab ilmselt dokumendiregistrite avalikustamisele või
vähemalt senisest paremale dokumentidest otsustamiseks vajaliku teabe otsimise
võimekusele.
Punkti 1.1 „Koosloome keskkonna arendamine“
Soovitud tulemuste seas on eelnõu koostajate halduskoormuse vähendamine – ei ole
selgitatud, kuidas väheneb halduskoormus, kui konsultatsioonil osalejate arv
loodetavalt oluliselt kasvab ning poliitikaloomesse siseneb suuremal hulgal uusi
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
osapooli. Õigusloome protsessi lisanduvate osalejate koolitamise ja nende märkustele
vastamisega halduskoormus tõenäoliselt oluliselt kasvab, mida praegune eelnõu ei näi
arvestavat.
Kõige enam puudutab Rahandusministeeriumi valitsemisala, eelkõige Statistikaameti
praegust tegevust ja strateegilisi sihte tegevuskava osa 2.2. „Andmepõhise otsustusprotsessi
toetamine poliitikakujundamisel“.
Arvamus punkti 2.2 Andmepõhise otsustusprotsessi toetamine poliitikakujundamise
osas:
Punktis 2.2 „Andmepõhise otsustusprotsessi toetamine poliitikakujundamisel“ ei ole
selge, millel probleemikirjeldus põhineb. Alusanalüüs ei ole meile teadaolvalt veel
valminud.
Probleemi on kirjeldatud Riigikantselei vaatest ning see seab kogu tegevuskava
skoobiks Vabariigi Valitsuse otsustusprotsessi. Muid otsustusprotsesse tegevuskava ei
puuduta. Juhime tähelepanu sellele, et kogu riiklik statistika on suunatud nii Vabariigi
Valitsusele kui riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ja avalikkusele ühte moodi,
toetades ühemõtteliselt avatud valitsemist. Samuti on andmehalduse eesmärgid
laiemad kui üks asutus või valitsussektor. Praeguses tegevuskavas puudub
andmepõhise otsustusprotsessi laiem toetamine.
Lugedes tegevuskava ja seletuskirja ei tule välja kirjeldus, kuidas eesmärgini ikkagi
jõutakse või mis andmeid kasutada soovitakse. Seni on tehtud küll tänuväärset tööd
avaandmete kättesaadavuse ja masinloetavuse võimekuse parandamise osas, kuid
nagu tegevuskavas on välja toodud, pole enamasti andmed struktureeritud ja
automaatselt kasutatavad. Samuti on suuri vajakajäämisi ka andmete kvaliteedis, mis
omakorda on risk kasutada ebakvaliteetseid andmeid oluliste otsuste tegemisel.
Samuti ei ole selge, millel põhineb eeldus, et tõlgendamata avaandmed lihtsustavad
probleemi mõistmist. Kui probleemina tuuakse välja, et „Asjakohaste andmete
tuvastamise, kogumise, töötlemise ja analüüsimise oskused on pigem madalad“ siis ei
ole selgitatud, kuidas ja kelle jaoks andmete esitamine töötlemata kujul protsessi
lihtsustab.
Ei ole arusaadav, kuidas loodav tehnoloogiline lahendus lahendab probleeme nagu
„varieeruv andmete kvaliteet“, „erasektori andmete keeruline kasutatavus“, „erinevate
andmekogude ühendamise keerukus“. Erineva kvaliteedi ja sisuga andmete
automaatne kokku toomine võib tervikpildi veel keerulisemaks ja kokkusobimatuks
teha.
Ei ole kirjeldatud ega analüüsitud, millistest andmebaasidest tänased memorandumites
kasutatavad andmed pärinevad ning kas neid on võimalik standardiseerida ja nende
korjet automatiseerida. Praegu on tegevuseks seatud tehnoloogilise lahenduse
loomine, aga ülesandeks võiks esmalt olla analüüs probleemide tuvastamiseks ja
vajaduse korral vastava tehnoloogilise lahenduse sisu ning võimaliku maksumuse
kohta.
Oodatav tulemus on aja kokkuhoid eelnõude ettevalmistamisel, kuid ei ole arvestatud
riskiga ajakulu olulisele suurenemisele ega selgitusvajadustega, kui kasutada
erinevatest andmebaasidest tõlgendamata andmeid.
2
Puudub kirjeldus, kuidas ja millistest vahenditest loodav prototüüp luuakse? Eelnõu
seletuskirjas ei ole analüüsitud tegevuskava elluviimisega kaasnevaid eelarvelisi
mõjusid (puuduvad ka prognoositavad kulud). Samuti puudub projektis osalemiseks
vajalike rollide kirjeldused, mis lihtsustaks asutustel lihtsamini planeerida ressursse.
Andmestikega tööd ei näe me ühekordse inventuurina, vaid asutustes juurutatava
tööna, mis eelkõige täidab asutuste vajadused, mille summa ongi riigi ülevaade.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Liina Värs 6113003
[email protected]
3