dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2022-2024

Rahandusministeerium · 30. august 2022
Viit
1.1-11/6331-2
Registreeritud
30. august 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Liina Värs (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja arendusosakond)

Failid

  • 📎1.1-116331-2 30.08.2022 Väljaminev kiri.asice420 KB

Sisu (failidest)

Taimar Peterkop Riigikantselei Teie 04.08.2022 nr RK/22-0890/-1K [email protected] Meie 30.08.2022 nr 1.1-11/6331-2 Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2022-2024 Austatud härra Peterkop Rahandusministeerium kooskõlastab Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2022- 2024 eelnõu allolevate märkustega. Vastuskiri on koostatud koostöös Statistikaametiga, kes on ka tegevuskava elluviimisel olnud kaasatud. Peame avatud valitsemise tegevuskava vajalikuks, kuna sellega toetatakse nii valitsemise, kitsamalt haldusotsuste langetamise ja õigusnormide väljatöötamise kui ka nende aluseks oleva teabe, sh andmete suuremat avalikustamist, paremat kättesaadavust ning ka halduskoormuse vähendamist. Oleme seisukohal, et otsustusprotsessi andmepõhisust peab tegevuskavas käsitlema laiemalt kui tegevuskavas toodud Riigikantselei juurde kavandatav andmepõhise otsustusprotsessi tehnoloogiline lahendus ja vähemalt kirjeldama selle lahenduse seoseid ülejäänud (avaliku sektori) andmemaastikuga. Andmete suurem avalik kättesaadavus on ka Statistikaameti ja näiteks avaandmete arengusuuna eesmärk. Statistikaametis koostatav riiklik statistika on koostatud läbipaistvalt (st selle metoodika ja andmekvaliteet on kirjeldatud) ning see on avalik. Avatud valitsemisele aitab väga kaasa õigusloome protsessi avalikkus ja hea õigusloome tava rakendamine. Statistikaamet on talle pandud riigi andmehalduse koordineerimise ülesande raames tegelemas sellega, kuidas saada ülevaade ministeeriumides, ametites ja mujal keskvalitsuses olevatest andmestikest. Tegevuskavas väidetakse, et sellise ülevaate saamine ei ole tõenäoline. Samas seab tegevuskava eesmärgiks kasutada palju suuremal hulgal teavet kui andmestikud, eriti tekste. See viitab ilmselt dokumendiregistrite avalikustamisele või vähemalt senisest paremale dokumentidest otsustamiseks vajaliku teabe otsimise võimekusele. Punkti 1.1 „Koosloome keskkonna arendamine“  Soovitud tulemuste seas on eelnõu koostajate halduskoormuse vähendamine – ei ole selgitatud, kuidas väheneb halduskoormus, kui konsultatsioonil osalejate arv loodetavalt oluliselt kasvab ning poliitikaloomesse siseneb suuremal hulgal uusi Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 osapooli. Õigusloome protsessi lisanduvate osalejate koolitamise ja nende märkustele vastamisega halduskoormus tõenäoliselt oluliselt kasvab, mida praegune eelnõu ei näi arvestavat. Kõige enam puudutab Rahandusministeeriumi valitsemisala, eelkõige Statistikaameti praegust tegevust ja strateegilisi sihte tegevuskava osa 2.2. „Andmepõhise otsustusprotsessi toetamine poliitikakujundamisel“. Arvamus punkti 2.2 Andmepõhise otsustusprotsessi toetamine poliitikakujundamise osas:  Punktis 2.2 „Andmepõhise otsustusprotsessi toetamine poliitikakujundamisel“ ei ole selge, millel probleemikirjeldus põhineb. Alusanalüüs ei ole meile teadaolvalt veel valminud.  Probleemi on kirjeldatud Riigikantselei vaatest ning see seab kogu tegevuskava skoobiks Vabariigi Valitsuse otsustusprotsessi. Muid otsustusprotsesse tegevuskava ei puuduta. Juhime tähelepanu sellele, et kogu riiklik statistika on suunatud nii Vabariigi Valitsusele kui riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ja avalikkusele ühte moodi, toetades ühemõtteliselt avatud valitsemist. Samuti on andmehalduse eesmärgid laiemad kui üks asutus või valitsussektor. Praeguses tegevuskavas puudub andmepõhise otsustusprotsessi laiem toetamine.  Lugedes tegevuskava ja seletuskirja ei tule välja kirjeldus, kuidas eesmärgini ikkagi jõutakse või mis andmeid kasutada soovitakse. Seni on tehtud küll tänuväärset tööd avaandmete kättesaadavuse ja masinloetavuse võimekuse parandamise osas, kuid nagu tegevuskavas on välja toodud, pole enamasti andmed struktureeritud ja automaatselt kasutatavad. Samuti on suuri vajakajäämisi ka andmete kvaliteedis, mis omakorda on risk kasutada ebakvaliteetseid andmeid oluliste otsuste tegemisel.  Samuti ei ole selge, millel põhineb eeldus, et tõlgendamata avaandmed lihtsustavad probleemi mõistmist. Kui probleemina tuuakse välja, et „Asjakohaste andmete tuvastamise, kogumise, töötlemise ja analüüsimise oskused on pigem madalad“ siis ei ole selgitatud, kuidas ja kelle jaoks andmete esitamine töötlemata kujul protsessi lihtsustab.  Ei ole arusaadav, kuidas loodav tehnoloogiline lahendus lahendab probleeme nagu „varieeruv andmete kvaliteet“, „erasektori andmete keeruline kasutatavus“, „erinevate andmekogude ühendamise keerukus“. Erineva kvaliteedi ja sisuga andmete automaatne kokku toomine võib tervikpildi veel keerulisemaks ja kokkusobimatuks teha.  Ei ole kirjeldatud ega analüüsitud, millistest andmebaasidest tänased memorandumites kasutatavad andmed pärinevad ning kas neid on võimalik standardiseerida ja nende korjet automatiseerida. Praegu on tegevuseks seatud tehnoloogilise lahenduse loomine, aga ülesandeks võiks esmalt olla analüüs probleemide tuvastamiseks ja vajaduse korral vastava tehnoloogilise lahenduse sisu ning võimaliku maksumuse kohta.  Oodatav tulemus on aja kokkuhoid eelnõude ettevalmistamisel, kuid ei ole arvestatud riskiga ajakulu olulisele suurenemisele ega selgitusvajadustega, kui kasutada erinevatest andmebaasidest tõlgendamata andmeid. 2  Puudub kirjeldus, kuidas ja millistest vahenditest loodav prototüüp luuakse? Eelnõu seletuskirjas ei ole analüüsitud tegevuskava elluviimisega kaasnevaid eelarvelisi mõjusid (puuduvad ka prognoositavad kulud). Samuti puudub projektis osalemiseks vajalike rollide kirjeldused, mis lihtsustaks asutustel lihtsamini planeerida ressursse. Andmestikega tööd ei näe me ühekordse inventuurina, vaid asutustes juurutatava tööna, mis eelkõige täidab asutuste vajadused, mille summa ongi riigi ülevaade. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Liina Värs 6113003 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel