Kaitseministeerium Teie 02.08.2022 nr 2-5/22-01476;
[email protected] 3.1.1/22-0454/-2T
Meie 30.08.2022 nr 1.1-11/6265-2
Rahandusministeeriumi sisend
kaitseministeeriumile
Edastan rahandusministeeriumi sisendi kaitseministeeriumile Eesti seisukohtade
kujundamiseks Euroopa Komisjoni ettepanekule EUROOPA PARLAMENDI JA
NÕUKOGU MÄÄRUSEKS ühishangete õigusakti abil Euroopa kaitsetööstust tugevdava
vahendi loomise kohta.
Rahandusministeeriumi riigieelarve osakond hindas algatuse positiivseks, mille raames on
Eestil võimalik otsetoetustena saada vajadusel olulist välisabi kaitsevaldkonna vajaduste
katmiseks. Kui Eesti osaleb riikide konsortsiumis ja hanke rahastamisotsuse kätte saab, siis
see Eesti osa sellest hankest on sisuliselt otsetoetus. Ehk kui selle raha saamine kattub
järgmise RES/RE protsessiga ja ulatub ülejärgmisesse eelarveaastasse, siis võib selle ka
järgmine ring (või ülejärgmine) eelarvesse planeerida. Kui aga jääb protsessist välja, siis
käitub nagu mistahes muu välisfondist tulev otsetoetus.
Rahandusministeeriumi riigihangete ekspertidelt eelnõule märkusi ei olnud, ollakse valmis
seda toetama. Võimalus saada ELi kaudu liikmesriikide kaitsevaldkonna ühishangetele
rahalist toetust soodustab nende läbiviimist, mis aitab kaasa liikmesriikide kaitsetaseme
ühtlustamisele, parema varustuskindluse ja suurema koostalitlusvõime loomisele.
Eelnõukohaseid tegevusi võimaldab ellu viia ka riigihangete seadus.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna Euroopa Liidu poliitika talituse sisend on
seisukohtade kujundamiseks on järgmine:
Eesti on seisukohal, et vahendi rahastamisprioriteedid, toetuse minimaalne maht ja
määr, erinevad stiimulid suuremateks hangeteks ning toetust saavate konsortsiumide
vähim arv peaksid olema sätestatud Euroopa kaitsetööstust tugevdava vahendi loomise
määruses, et tagada suurem selgus varases faasis ning toetada seeläbi vahendi kiiremat
rakendamist. Samuti peame õigusselguse ning vahendi kasutuse kiire ja tulemusliku
ettevalmistuse seisukohalt oluliseks sätestada määruses vahendi rakendamise meetod.
Selgitus: Komisjoni esitatud määruse eelnõus on toodud, et rahastamisprioriteedid, ühishanke
meetmete minimaalne maht ning stiimulid suurema maksumusega ühishangeteks ja suurema
arvu liikmesriikide või assotsieerunud riikide kaasamiseks sätestatakse tööprogrammis, mitte
määruses endas. Leiame, et nii suurema selguse ja läbipaistvuse kui ka vahendi rakendamise
kiiruse huvides peaksid need olema sätestatud määruse tekstis. Määruse eelnõus on küll
toodud vahendi eesmärgid, rahastamiskõlblikud tegevused ja nende hindamiskriteeriumid,
kuid jääb selgusetuks, mil viisil kriteeriume hindamisel kasutatakse (näiteks kas kriteeriumid
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
on võrdse või erineva kaaluga hindamistulemusele). Lisaks on ühe kriteeriumina toodud
ühishanke hinnanguline suurus, millest võib järeldada, et eelistatakse võimalikult suure
mahuga hankeid. Samas võib see tähendada, et vahendi maht, 500 mln eurot, jaotatakse vaid
üksikute konsortsiumide (ning nende korraldatavate ühishangete) vahel ja väiksemaid
liikmesriike hõlmavatel konsortsiumidel (kelle hankemaht võib eeldatavasti olla samuti
väiksem) võib olla keerulisem toetust saada. Ka ei pruugi (osapoolte selle vahendi kasutusega
seotud koormust silmas pidades) olla tõhus eraldada ühishangetele selle vahendi toetust väga
madala toetusmääraga (nt 5% määraga) Seetõttu oleks oluline määruses sätestada minimaalne
konsortsiumide arv, kes kvaliteetsete ühishanke-kavade korral toetust saavad.
Ka ei ole määruse eelnõus kajastatud, mil viisil toetuse taotluste esitamist, hindamist ja neile
rahastusotsuste tegemist kavandatakse – näiteks kas tähtajalis(t)e taotlusvooru(de) kaudu,
jooksvas taotlusvoorus (sellega kaasneks risk „kes ees, see mees“ lähenemisele ja nö taotlejate
võidujooksule, mis ei pruugi aidata kaasa taotluste kõrgetasemelisusele), või muul moel.
Arvestades vahendi rakendamise lühikest aega (eelnõu kohaselt kuni 2024.a lõpuni), on
põhjendatud ja mõistlik vahendi rakendamise viis määruses sätestada, et luua eeldused
heatasemeliste taotluste ettevalmistamisele asumiseks.
Mõned küsimused komisjonile toetuste jaotamise tingimuste kohta:
- Why was it decided to leave so many details about allocating the funding to the work
programme, instead of determining these in the regulation itself (the minimum
financial size of the joint procurement actions, the indicative amount and percentage
share of financial support for actions, types of incentives for procurement of higher
value and inclusion of additional Member States or associated countries)? We suggest
to consider including these in the Regulation itselt, for facilitating fast start of
implementation and rapid preparation of high quality applications for support.
- How exactly does the Commission envisage that the grant sums for different applicants
would be determined? Art 10 lists the award criteria, but does not specify their
weights/relative importance or the scale for these. Do all of these carry equal weight?
- In addition, art 6 p 2 states that „The financial contribution shall be set up taking into
consideration the collaborative nature of the common procurement plus an appropriate
amount to create the incentive effect necessary to induce cooperation.“ How and in
which stage of preparing for the instrument’s implementation, and based on which
principles would the „approriate amount to create the incentive effect“ be determined?
Is it a percentage of a envisaged grant to a specific applicant or determined in other
ways?
- It is envisaged to stipulate the minimum number of consortia that would benefit from
the 500 mln allocated (e.g. a minimum of 5 consortia)? It seems that the consotria with
larger common procurement volumes would be favoured since one of the award
criteria is „the estimated size of the common procurement“. Does it not place smaller
Member States in a disadvataged position? Besides, if the same amount (proposed 500
mln) would be distributed to support a larger volume of procurements, the share of
support would be lower (e.g. 100 mln of support would mean 20% in the case of
supporting a 500 mln joint procurement, 10% in the case of a 1 bln procurement, or
5% in the case of a 2 bln procurement. (In the case of other EU support instruments, it
has been considered that the minimum share of EU support should be stipulated in the
basic act (regulation) so as to foresee a meaningful constricution to triggering the
supported investments and avoid excessive workload of the involved parties.)
2
- What is the envisaged method for the implementation of this instrument? Will the
applications be submitted through the call(s) for proposals with a fixed deadline? What
is the estimated period between the deadline of submitting applications and the
concluding of financing decisions? It is important to have an idea on this, for
facilitating the preparation of all parties for implementation and joint procurements.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Kuningas
osakonnajuhataja
Sirje Rank 6113199
[email protected]
3