dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

rahandusministeeriumi sisend, hankeinstrument

Rahandusministeerium · 30. august 2022
Viit
1.1-11/6265-2
Registreeritud
30. august 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kaitseministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Sirje Rank (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎1.1-116265-2 30.08.2022 Väljaminev kiri.asice551 KB

Sisu (failidest)

Kaitseministeerium Teie 02.08.2022 nr 2-5/22-01476; [email protected] 3.1.1/22-0454/-2T Meie 30.08.2022 nr 1.1-11/6265-2 Rahandusministeeriumi sisend kaitseministeeriumile Edastan rahandusministeeriumi sisendi kaitseministeeriumile Eesti seisukohtade kujundamiseks Euroopa Komisjoni ettepanekule EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUSEKS ühishangete õigusakti abil Euroopa kaitsetööstust tugevdava vahendi loomise kohta. Rahandusministeeriumi riigieelarve osakond hindas algatuse positiivseks, mille raames on Eestil võimalik otsetoetustena saada vajadusel olulist välisabi kaitsevaldkonna vajaduste katmiseks. Kui Eesti osaleb riikide konsortsiumis ja hanke rahastamisotsuse kätte saab, siis see Eesti osa sellest hankest on sisuliselt otsetoetus. Ehk kui selle raha saamine kattub järgmise RES/RE protsessiga ja ulatub ülejärgmisesse eelarveaastasse, siis võib selle ka järgmine ring (või ülejärgmine) eelarvesse planeerida. Kui aga jääb protsessist välja, siis käitub nagu mistahes muu välisfondist tulev otsetoetus. Rahandusministeeriumi riigihangete ekspertidelt eelnõule märkusi ei olnud, ollakse valmis seda toetama. Võimalus saada ELi kaudu liikmesriikide kaitsevaldkonna ühishangetele rahalist toetust soodustab nende läbiviimist, mis aitab kaasa liikmesriikide kaitsetaseme ühtlustamisele, parema varustuskindluse ja suurema koostalitlusvõime loomisele. Eelnõukohaseid tegevusi võimaldab ellu viia ka riigihangete seadus. Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna Euroopa Liidu poliitika talituse sisend on seisukohtade kujundamiseks on järgmine: Eesti on seisukohal, et vahendi rahastamisprioriteedid, toetuse minimaalne maht ja määr, erinevad stiimulid suuremateks hangeteks ning toetust saavate konsortsiumide vähim arv peaksid olema sätestatud Euroopa kaitsetööstust tugevdava vahendi loomise määruses, et tagada suurem selgus varases faasis ning toetada seeläbi vahendi kiiremat rakendamist. Samuti peame õigusselguse ning vahendi kasutuse kiire ja tulemusliku ettevalmistuse seisukohalt oluliseks sätestada määruses vahendi rakendamise meetod. Selgitus: Komisjoni esitatud määruse eelnõus on toodud, et rahastamisprioriteedid, ühishanke meetmete minimaalne maht ning stiimulid suurema maksumusega ühishangeteks ja suurema arvu liikmesriikide või assotsieerunud riikide kaasamiseks sätestatakse tööprogrammis, mitte määruses endas. Leiame, et nii suurema selguse ja läbipaistvuse kui ka vahendi rakendamise kiiruse huvides peaksid need olema sätestatud määruse tekstis. Määruse eelnõus on küll toodud vahendi eesmärgid, rahastamiskõlblikud tegevused ja nende hindamiskriteeriumid, kuid jääb selgusetuks, mil viisil kriteeriume hindamisel kasutatakse (näiteks kas kriteeriumid Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 on võrdse või erineva kaaluga hindamistulemusele). Lisaks on ühe kriteeriumina toodud ühishanke hinnanguline suurus, millest võib järeldada, et eelistatakse võimalikult suure mahuga hankeid. Samas võib see tähendada, et vahendi maht, 500 mln eurot, jaotatakse vaid üksikute konsortsiumide (ning nende korraldatavate ühishangete) vahel ja väiksemaid liikmesriike hõlmavatel konsortsiumidel (kelle hankemaht võib eeldatavasti olla samuti väiksem) võib olla keerulisem toetust saada. Ka ei pruugi (osapoolte selle vahendi kasutusega seotud koormust silmas pidades) olla tõhus eraldada ühishangetele selle vahendi toetust väga madala toetusmääraga (nt 5% määraga) Seetõttu oleks oluline määruses sätestada minimaalne konsortsiumide arv, kes kvaliteetsete ühishanke-kavade korral toetust saavad. Ka ei ole määruse eelnõus kajastatud, mil viisil toetuse taotluste esitamist, hindamist ja neile rahastusotsuste tegemist kavandatakse – näiteks kas tähtajalis(t)e taotlusvooru(de) kaudu, jooksvas taotlusvoorus (sellega kaasneks risk „kes ees, see mees“ lähenemisele ja nö taotlejate võidujooksule, mis ei pruugi aidata kaasa taotluste kõrgetasemelisusele), või muul moel. Arvestades vahendi rakendamise lühikest aega (eelnõu kohaselt kuni 2024.a lõpuni), on põhjendatud ja mõistlik vahendi rakendamise viis määruses sätestada, et luua eeldused heatasemeliste taotluste ettevalmistamisele asumiseks. Mõned küsimused komisjonile toetuste jaotamise tingimuste kohta: - Why was it decided to leave so many details about allocating the funding to the work programme, instead of determining these in the regulation itself (the minimum financial size of the joint procurement actions, the indicative amount and percentage share of financial support for actions, types of incentives for procurement of higher value and inclusion of additional Member States or associated countries)? We suggest to consider including these in the Regulation itselt, for facilitating fast start of implementation and rapid preparation of high quality applications for support. - How exactly does the Commission envisage that the grant sums for different applicants would be determined? Art 10 lists the award criteria, but does not specify their weights/relative importance or the scale for these. Do all of these carry equal weight? - In addition, art 6 p 2 states that „The financial contribution shall be set up taking into consideration the collaborative nature of the common procurement plus an appropriate amount to create the incentive effect necessary to induce cooperation.“ How and in which stage of preparing for the instrument’s implementation, and based on which principles would the „approriate amount to create the incentive effect“ be determined? Is it a percentage of a envisaged grant to a specific applicant or determined in other ways? - It is envisaged to stipulate the minimum number of consortia that would benefit from the 500 mln allocated (e.g. a minimum of 5 consortia)? It seems that the consotria with larger common procurement volumes would be favoured since one of the award criteria is „the estimated size of the common procurement“. Does it not place smaller Member States in a disadvataged position? Besides, if the same amount (proposed 500 mln) would be distributed to support a larger volume of procurements, the share of support would be lower (e.g. 100 mln of support would mean 20% in the case of supporting a 500 mln joint procurement, 10% in the case of a 1 bln procurement, or 5% in the case of a 2 bln procurement. (In the case of other EU support instruments, it has been considered that the minimum share of EU support should be stipulated in the basic act (regulation) so as to foresee a meaningful constricution to triggering the supported investments and avoid excessive workload of the involved parties.) 2 - What is the envisaged method for the implementation of this instrument? Will the applications be submitted through the call(s) for proposals with a fixed deadline? What is the estimated period between the deadline of submitting applications and the concluding of financing decisions? It is important to have an idea on this, for facilitating the preparation of all parties for implementation and joint procurements. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Kuningas osakonnajuhataja Sirje Rank 6113199 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel