Ivari Rannama
Tallinna Linnaplaneerimise Amet Meie 27.10.2020 nr 7-5/201626/2005775
[email protected]
Soovitused ehitusteatise menetluse korraldamise muutmiseks Tallinnas
Austatud Ivari Rannama
Õiguskantslerile on esitatud kaebusi, et Tallinna linn ei järgi alati ehitusseadustikku (EhS):
menetlustele kulub oluliselt rohkem aega, kui seadus ette näeb.
Menetlustähtaegade olulist ületamist kinnitavad ka ehitisregistri statistikaportaali andmed. Näiteks
2020. aastal on Tallinna linnas ehitusteatise menetlus kestnud keskmiselt 118 päeva (mediaan 58
päeva) ja ehitusloa menetlus kestnud keskmiselt 173 päeva (mediaan 119 päeva). Seaduse kohaselt
tuleks ehitusteatis läbi vaadata kümne päeva jooksul, ent kui on märkuseid, võib menetlusele
kuluda ehitusloa menetlemisele ettenähtud 30 päeva (EhS § 36 lg 2 ja lg 6, § 42 lg 5).
Menetlustähtaegade ületamisel võib olla objektiivseid põhjuseid ning kõik põhjused ei pruugi
sõltuda Tallinna linnast. Kindlasti võib mõnikord menetluse kestus oleneda ka teatise esitajast –
kui ehitusteatises on puudusi, tulebki anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ning menetlustähtaeg
selle võrra pikeneb (haldusmenetluse seadus (HMS) § 15 lg 2). Ka võib menetlusaeg pikeneda siis,
kui on vaja kaasata teisi isikuid ja asutusi. Kuna aga statistika kohaselt ületab ka mediaani põhjal
arvestatav keskmine menetlusaeg oluliselt seaduses ettenähtud menetlusaega, võib probleem olla
linna töökorralduses.
Linn peab oma töökorralduse ja menetluspõhimõtted kujundama selliseks, et need võimaldaksid
seaduses ettenähtud menetlustähtaegadest kinni pidada. Lisaks ehitusseadustikus kehtestatud
tähtaegadele tuleb arvestada haldusmenetluse üldiste põhimõtetega ja korraldada menetlus
võimalikult kiiresti (HMS § 5 lg 2). Õigus kiirele menetlusele on hea halduse tava osa.
Soovitan linnal oma töökorraldus ja menetluspõhimõtted üle vaadata. Neis sobivaid muudatusi
tehes võib olla võimalik vähendada sekkumist vajavate menetluste arvu, lühendada menetluste
kestust ja vähendada nii linna kui ka isikute koormust. Ühtlasi võiks uuendada linna kodulehel
avaldatud ehitusvaldkonna juhendmaterjale.
I. Ehitusteatise menetluse olemus
1. Ehitusteatise sisseseadmisega soovis Riigikogu vähendada kohaliku omavalitsuse
menetluskoormust ja isikute halduskoormust. Ehitusseadustiku seletuskirjas on öeldud:
„Ehitusteatise menetluse loomise eesmärk on vähendada halduskoormust olukordades, kus
ehitusloa taotlemine oleks liialt koormav [… ] ja võimaldada isikutel vähem ohtlikke või avaliku
2
huvita ehitisi ehitada ehitusloata ning võimaldada avalikul võimul saada teavet […] mis
võimaldaks efektiivsemalt planeerida järelevalvet.“
2. Ehitamise eelkontrolliks on ette nähtud ehitusteatise ja ehitusloa menetlus (EhS §-d 35 jj, § 38
jj). Need menetlused on seaduses selgelt eristatavad nii avaliku võimu eelneva sekkumise
vajalikkuse, intensiivsuse, menetlusreeglite kui ka õigusliku tähenduse alusel. Seaduse
rakendamisel ei või neid samastada.
3. Ehitusteatis on nõutav sellisteks töödeks, mida avalik võim tingimata ei pea eelnevalt
kontrollima, kuid põhjendatud vajadusel võib seda teha. Ehitusluba nõutakse seevastu selliste
tööde tegemiseks, mis tingimata eeldavad eelnevat avaliku võimu kontrolli.
4. Seaduses on määratud, millised juhtumid eeldavad ehitusluba ja milliste puhul tuleb esitada
üksnes ehitusteatis või ehitusteatis koos ehitusprojektiga (EhS lisa 1: tabel ehitusteatise,
ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta). Seega on Riigikogu teinud oma valiku ja
otsustanud, millisel juhul tuleb esitada ehitusteatis ja millisel juhul taotleda ehitusluba. Seni, kuni
seaduses ei ole neid valikuid muudetud, tuleb järgida seadust, nii nagu see praegu kehtib.
5. Ehitusteatise menetlus võib lõppeda selle vaikimisi teatavaks võtmisega pärast kümnepäevase
menetlustähtaja möödumist ja seejärel võib isik ehitusteatises kirjeldatud töid tegema asuda.
Seevastu ehitusluba ei ole võimalik vaikimisi anda, eelnev kontroll on kohustuslik ja loataotluses
kirjeldatud töid võib tegema hakata pärast ehitusloa saamist.
6. Ehitusteatisega vaikimisi nõustumine ei võta õigust pöörduda nõudega ehitise omaniku vastu
ega esitada ka nõuet kontrollida ehitamist riikliku järelevalve korras. Ehitisteatise esitaja peab
arvestama võimalusega, et kuigi kohalik omavalitsus on ehitusteatise vaikimisi teatavaks võtnud,
ei välista see võimalust, et kohalik omavalitsus või muu järelevalveasutus teeb hiljem ehitusteatise
alusel ehitatu kohta ettekirjutuse ja nõuab muudatuste tegemist (nt lammutamist või
ümberehitamist). Ka ehitusteatise kohustusega ehitamise korral tuleb järgida kõiki nõudeid ja
arvestada teiste isikute õigustega, kusjuures nende väljaselgitamine ja nendega arvestamine on
eelkõige ehitise omaniku enda kohustus.
7. Ehitusteatisega vaikimisi nõustumine on halduse toiming (RKHKm 3-17-1152, p 11). Sellega
ei anta ehitamiseks luba, vaid see on õiguslik fakt, millega seadus kõrvaldab ehitamisele seatud
piirangu (RKHKm 3-17-1859, p 17). Kui ehitusteatisega on nõustutud selle vaidlustanud isiku
õigusi rikkudes, tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel isiku õigused tagada riikliku järelevalve
meetmetega. Samas ei pea kohalik omavalitsus ehitusteatise menetluses asuma lahendama
kaasomanike tsiviilõiguslikke vaidlusi (RKHKm 3-17-1859, p-d 15 ja 20). Ka riikliku järelevalve
menetlus ei ole isikute tsiviilõiguslike vaidluste lahendamiseks mõeldud.
8. Ehitusteatise menetlus üksnes loob võimaluse kohalikule omavalitsusele hinnata eelnevalt, kas
on vaja esitada nõudeid (EhS § 36 lg 5, lg 6). Ehitusteatise kümnepäevase menetlustähtaja jooksul
tehakse kindlaks, kas on vaja sekkuda ja nõudeid esitada (EhS § 36 lg 2). Kui ei ole vaja nõudeid
esitada, siis võetakse ehitusteatis vaikimisi teatavaks. Kui on vaja nõudeid esitada, siis antakse
ehitusloa menetlusreegleid järgides vastavasisuline haldusakt (EhS § 36 lg 6). Kohaliku
omavalitsuse roll ehitusteatise menetluses nõuete esitamise vajaduse hindamisel piirdub eelkõige
avalik-õiguslike nõuete järgimise tagamisega. Samuti tuleb hinnata seda, kas ehitise või
ehitamisega ei kaasne mõjutatud isikutele püsivat negatiivset mõju, mis on üleliia koormav ja mida
ei oleks võimalik piisavalt vähendada ega leevendada (EhS § 44 p 4).
3
9. Seaduse rakendamisel on kohalikul omavalitsusel õigus hinnata ja otsustada, kas ehitusteatise
menetluses esitada nõudeid seaduses loetletud aspektides (EhS § 36 lg 5). Seega on kohalikul
omavalitsusel kaalutlusõigus, mida ta võib ise seadusega kehtestatud piire arvestades täpsustada.
Seejuures tuleb silmas pidada ka haldusmenetluse üldisi põhimõtteid ja tagada, et igal
üksikjuhtumil rakenduvad menetlused, toimingud ja antavad haldusaktid oleksid
proportsionaalsed.
II. Ehitusteatise menetlemisest Tallinna linnas
10. Tallinna linn on kujundanud omad ehitusteatise menetlemise põhimõtted ja avaldanud need
kodulehel. Õigusliku tähenduse poolest on see halduseeskiri, millega linn ühtlustab ja suunab oma
rakenduspraktikat. Seadus ei välista, et linn annab oma ametnikele selliseid juhiseid. Oluline on,
et need menetluspõhimõtted jääksid seadusega lubatu piiresse, sh arvestaksid seaduse eesmärke
ega moonutaks seadust.
11. Teadaolevalt on Tallinnas ehitusteatiste menetlus korraldatud selliselt, et kodulehel avaldatud
kriteeriumidele vastava ehitusteatise saamisel saadetakse avaldajale automaatne teade, milles
teavitatakse vajadusest andmeid kontrollida ning sellest, et hiljemalt 40. päeval võidakse esitada
nõudeid. Selliselt peatab linn automaatteatega EhS § 36 lg-s 2 sätestatud kümnepäevase ooteaja
kulgemise ja pikendab ehitusteatise menetlust ehitusloa menetlusele ette nähtud 30 päeva võrra
(kogu menetlusaeg on sellisel juhul 10 + 30 päeva). Seejuures võib 40-päevase menetlusaja jooksul
selguda, et märkuseid tegelikult ei ole, eriti kui arvestada, et automaatteate saatmisel ei ole
tegelikult konkreetset ehitusteatist läbi vaadatud ja konkreetse teatise suhtes ei saa olla hinnangut
kujundatud.
12. Sellise rakenduspraktika korral võib ehitusteatise menetlus kesta kauem kui ehitusloa
menetlus. Arvestamata tegelikult menetlustele kuluvat aega, kulub kõigi eelduste kohaselt
lihtsama ja kiirema ehitusteatise menetlusele rohkem aega (40 päeva) kui keerukamale ehitusloa
(30 päeva) menetlusele. Mõistagi võib menetlus paljudel juhtudel toimuda ka kiirelt ja seaduses
ettenähtud aja jooksul, kuid rakenduspraktikat kajastav statistika annab alust vastupidiseks
hinnanguks. Rakenduspraktika, mille linn ise on kujundanud, ei ole praegu kooskõlas hea halduse
tavaga.
13. Kuigi sellist menetlustähtaegade liitmist (10 + 30 päeva) kirjeldatakse ehitusseadustiku
seletuskirjas, ei tule seda alati nõnda rakendada. See võib olla maksimaalselt võimalik
menetlusaeg, kuid arvestada tuleb ka muid haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja -nõudeid. Menetlus
tuleb korraldada võimalikult kiiresti ja viivitusteta (HMS § 5 lg 2). Sellest järeldub, et kui
ehitusteatise saamisel teavitab linn teatise esitajat automaatteatega vajadusest andmeid kontrollida
ja sellest, et võib esitada haldusaktiga nõudeid ehitusloa menetlustähtaja jooksul, tuleks edasist
menetlusaega lugema hakata automaatteate saatmise hetkest, mitte aga ehitusteatise
menetlemiseks ette nähtud menetlustähtaja lõpus ehk kümnenda päeva möödumisest. Sellise
tõlgenduse korral ei saa menetlustähtaeg olla 10 + 30 päeva, vaid pigem 30 päeva. Hea halduse
tavaga on kooskõlas, kui EhS §-s 36 ettenähtud menetluses hakatakse märkuste esitamise tähtaega
arvestama hetkest, mil teatatakse vajadusest esitatud ehitusteatist kontrollida.
14. Tallinna linna kodulehel avaldatud kriteeriumide põhjal võib öelda, et linn peab vajalikuks
enamikku ehitusteatise kohustusega tegevustest eelnevalt kontrollida. Eriti terava tähelepanu all
on miljööväärtuslikel hoonestusaladel asuvad hooned ja nende ehitustööd. Nii on paljudel juhtudel
ehitusteatis sisuliselt võrdsustatud ehitusloa menetlustega.
4
15. Tallinna ehitusteatise menetlemise põhimõtetest võib järeldada, et ehitusteatiste puhul
kontrollitakse EhS § 36 lg-s 5 nimetatud asjaolusid valdavalt alati. Samas on EhS § 36 lg 5
sissejuhatava lauseosa kohaselt sellist kontrolli vaja teha üksnes vajaduse korral. Vajadus peab
olema põhjendatud, seda saab hinnata eelkõige konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades. On
kaheldav, kas seda on võimalik täielikult asendada abstraktse ohuprognoosil põhineva
hinnanguga. See ei ole siiski ka välistatud.
16. Kui asendada nõuete esitamise vajaduse hinnang (EhS § 36 lg 5) abstraktse hinnanguga, siis
suunatakse menetlusse paratamatult palju selliseid juhtumeid, mis tegelikult ei ole põhjendatud
ning sel juhul on rakenduv menetlus ebaproportsionaalne. Isegi kui hiljem selgub, et nõudeid ei
olnud vaja esitada, on kulunud põhjendamatult aega, mille jooksul ei tohtinud ehitada. See tekitab
ka linnale põhjendamatut menetluskoormust, mis omakorda põhjustab pikemaid
menetlustähtaegu.
17. Abstraktse eelhinnangu alusel automaatse otsustamise probleem ilmneb eelkõige ehitise
ümberehitamiseks (rekonstrueerimiseks) esitatavate ehitusteatiste puhul. Ehitisregistri
statistikaportaalist ilmneb, et ligi pooled kõigist ehitusteatistest esitataksegi ümberehitamiseks
(rekonstrueerimiseks). Hoonete ümberehitamine on enamikul juhtudel lubatud ehitusteatise ja
ehitusprojekti esitamisel ning kohalik omavalitsus ei pea esitatud teatise ja projekti kohta alati
seisukohta võtma. Ehitise ümberehitamine võib hõlmata väga erinevaid töid (EhS § 4 lg 3).
Paljudel juhtudel ei pruugi need tööd riivata teiste isikute õigusi püsivalt ja negatiivselt, samuti
võivad puududa kaalukad avalikud huvid ning muud EhS § 36 lg 5 p-des 1−4 nimetatud alused,
mis õigustaks ehitusteatise menetluses sekkumise vajadust.
18. Tallinna linna kodulehel avaldatud menetluspõhimõtted, mille kohaselt tuleb enamikku
teatisekohustusega töid eelnevalt kontrollida, ei pruugi olla sisuliselt põhjendatud ja võivad vajada
muutmist. Eriti ranged reeglid kehtivad miljööväärtuslikel aladel asuvate hoonete kohta. Nii tuleb
tingimata eelnevalt kontrollida miljööväärtuslikul alal asuva ühepereelamu (sh selle abihoone)
kõiki ümberehitamisi, isegi kui kavandatavad tööd ei mõjuta hoone välisilmet ja puuduvad ka
muud vajadused sekkumiseks.
19. Linn saab menetluspõhimõtteid muutes vähendada enda menetluskoormust: kui väheneb
menetluste arv, on tõenäoliselt võimalik kiirendada ehitusteatiste läbivaatamist ja ka ehitusloa
menetlusi. Seejuures ei pea linn oma menetluspõhimõtete kujundamisel tingimata piirduma üksnes
ehitusseadustiku lisas esitatuga. Seadustiku lisa kehtestab üksnes raamistiku, mida tuleb arvestada,
kuid miski ei keela linnal kujundada oma menetluspõhimõtted oluliselt täpsemaks ja
läbikaalutletumaks (näiteks eristades hooneid muu hulgas korterite arvu alusel või kirjeldades
täpsemalt ümberehitamisi, mida linn soovib erilise hoolega kontrollida).
III. Muud ehitusvaldkonna kohta avaldatud juhendid
20. On hea, et linna kodulehel on avaldatud selgitused ehitusvaldkonna lubade ja muude oluliste
teemade kohta. Mõistagi peavad ka need selgitused olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ega
tohi olla eksitavad. Kui õigusaktid muutuvad, tuleb uuendada ka kodulehel avaldatud juhiseid.
5
Aegunud juhised
21. Tallinna linna kodulehel on ehitusvaldkonna infona avaldatud soovituslik juhis ehitusloa ja
kirjaliku nõusoleku menetlemiseks. See teave pärineb aastast 2010 ning käib toona kehtinud
ehitusseaduse kohta, mistõttu võib praegu olla eksitav.
22. Samuti saab kodulehelt teada, et ehitustöödega alustades on endiselt vaja ehitamise ajaks
paigaldada informatsioonitahvel. Infotahvel oli nõutud 2015. aastani kehtinud ehitusseaduse § 29
lg 2 p 3 kohaselt. Kehtivas ehitusseadustikus sellist nõuet enam ei ole. Infotahvel võib endiselt olla
vajalik ja nõutav, kui ehitusloas on selline nõue kehtestatud kõrvaltingimusena.
Kasutusloa taotlus ja kasutusteatis
23. Selgitused ehitise kasutusloa ja kasutusteatise taotluse esitamisel nõutavate lisadokumentide
kohta (üksikelamu ja korterelamu puhul) võivad jätta mulje, et kõik neis failides loetletud
dokumendid on alati kohustuslikud. Nii see siiski olla ei saa, iga ehitise kohta saab nõuda vaid
asjakohaseid dokumente.
24. Iga nõutav dokument peab olema asjakohane ja vajalik menetluse korraldamiseks ja
otsustamiseks. Seejuures võib nõutav dokument olla vajalik ka teabe talletamise või muul
õiguspärasel eesmärgil, kuid sellisel juhul peab selle esitamise kohustus tulenema õigusaktist.
25. Tallinna kodulehel avaldatud selgituste põhjal võib järeldada, et alati tuleb esitada
jäätmeõiend. Jäätmeõiendi vajalikkust olen varem käsitlenud (õiguskantsleri märgukiri
28.01.2019). Tallinna linna jäätmehoolduseeskirja kohaselt ei ole jäätmeõiendi esitamine enam
kohustuslik. Õigusaktide muutumisel tuleb ajakohastada ka kodulehel avaldatud selgitusi ja
juhendeid.
26. Samuti võib tekkida küsimus, et kui mõni dokument on juba varem ehitisregistrisse esitatud,
kas siis tuleks see kasutusteatise või kasutusloa menetluses veel kord esitada. Kord juba esitatud
dokumente ei peaks haldusorganile uuesti esitama.
Palun teatage 30. novembriks 2020. a, kuidas soovitusi järgite.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Koopia: Tallinna Linnavalitsus
Ago Pelisaar 693 8407
[email protected]