Margo Sootla Teie nr
koolijuht
Paide Gümnaasium Meie 23.10.2020 nr 7-4/201563/2005701
[email protected]
Võimalus vahetunni ajal koolimajas liikuda
Lugupeetud Margo Sootla
Teile teadaolevalt pöördus õiguskantsleri poole avaldaja, kes palus hinnata kooli tegevuse
õiguspärasust. Avaldaja selgitas, et Paide Gümnaasium on piiranud õpilaste liikumist koolimajas: igal
klassil on oma koridori osa, millest väljuda ei tohi (erandiks tualeti kasutamine); õpperühmadele on
antud „koduklassid”. Kuigi kool on soovitanud õpilastel, kes tunnevad, et peavad päeva jooksul
rohkem liikuda saama, vahetundidel hoonest väljas jalutamas käia, ei ole see 10-minutiliste
vaheaegade juures sisuliselt võimalik. Avaldaja tõi välja, et kontakti teiste õpilastega need piirangud
ära ei hoia kuna koolivälisel ajal suheldakse endiselt. Veel selgitas avaldaja, et kool jagab õppehoonet
Järvamaa Kutsehariduskeskusega, mille noored saavad majas vabalt ringi liikuda, seega puutuvad
kokku ka Paide Gümnaasiumi õpilastega.
On tunnustust vääriv, et kool on võtnud koroonaviiruse leviku ennetamist ja tõkestamist tõsiselt ning
rakendab selleks üldtunnustatud meetmeid: kasutate koduklasside süsteemi, hajutate söögiaegu ja
lendudel on oma garderoob. Need meetmed jäävad ka tavapärase õppe korraldamise piiresse ning neis
pole õiguste piiramise seisukohast sellisel kujul midagi tavapäratut.
Eksperdid on leidnud, et koroonaviirus jääb ringlema veel pikaks ajaks.1 Distantsi hoidmist peetakse
koroonaviiruse leviku tõkestamisel oluliseks ennetusmeetmeks. Samas, kohustus veeta vahetund
kindlas koridori osas võib takistada õpilasel rahuldada oma liikumisvajadust pärast pikka istumist,
samuti võib see sõltuvalt tingimustest olla vaimselt ahistav. Päev otsa (nt kell 8-16) viibida koos
peamiselt oma klassikaaslastega ja sellega kaasnev võimatus hoida ja luua suhteid teiste
koolikaaslastega või soov olla veidigi omaette, võib sõltuvalt olukorrast olla konkreetse inimese
vaatest teda kahjustav (nt koolikiusamise korral, millest kool ei pruugi teadlik olla), kui sellised
piirangud kestavad mitte nädalaid, vaid kuid ja ehk isegi terve õppeaasta. See tähendab, et
koroonaviiruse leviku ennetamise ja tõrje kõrval tuleb arvestada ka muuga, sh kooli kohustusega
tagada üldisemalt õpilaste vaimse ja füüsilise tervise kaitse (PGS § 44 lg 1).
Asjaolusid uurides on selgunud, et piiranguid seades pole kool nendele olulistele aspektidele
tähelepanu pööranud. Seepärast leian mõistliku olevat, kui kool vaatab õpilaste liikumist piiravad
meetmed üle ja hindab, kas õpilaste vaimse ja füüsilise tervise kaitse seisukohast on jätkusuutlik, kui
neid piiranguid rakendatakse pikema aja vältel. Meetmete hindamine peaks olema võimalikult
mitmekülgne, nt tuleks kaasata õpilased, psühholoog, liikumisekspert (vt nt Liikuma Kutsuv Kool).
Piirangute seadmisel tasub arvesse võtta nii gümnaasiumi olusid (maja kasutatakse koos Järvamaa
Kutsehariduskeskusega), ruumiplaneeringut jms kui ka õpilaste vanust (täisealised või kohe
täisealiseks saavad inimesed).
1
vt artiklid: „Lutsar: õige strateegia on täna „testi, isoleeri ja jälgi“; „WHO: koroonaviirus ei pruugi kunagi
kaduda“.
2
Kooli kodulehel avaldatud õppekorralduse juhise COVID-19 leviku tingimustes p 1.1. järgi on igal
õpperühmal vahetundideks määratud vahekoridor. Juhise kohaselt on lubatud vajadusel tualetis
käimine, C-korpusesse minemine, koridorides liikumine, kuid palutakse mitte jääda koridori veetma
aega teiste õpperühmadega. Selgitasite ka oma vastuses õiguskantsleri järelepärimisele, et oma
puhkealal viibimine ei piira liikumisvabadust, vaid seda, et õpilane ei veedaks pikemalt aega teise
lennu õpilastega.
Niisiis saab öelda, et kooli eesmärk on olnud piirata õpilaste omavahelist suhtlemist. Kool on selle
saavutamiseks valinud meetme, mis piirab ka õpilase võimalust liikuda vahetunni ajal majas oma soovi
kohaselt.
Inimeste vahel distantsi hoidmine on oluline viirusnakkuse leviku ennetusmeede (vt Terviseameti
soovitused, Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) soovitused koolidele). Eestis pole praegu
hädaolukorda ega eriolukorda hädaolukorra seaduse mõttes. Selleks pädevad asutused, eelkõige
Terviseamet, pole pidanud vajalikuks kehtestada liikumisvabaduse piiranguid koolides (vt
nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lg 1 ja lg 2 p 1, lg 5). Ennetusmeetmed, sh distantsi
hoidmine, on täitmiseks vabatahtlikult. Lähtutakse eeldusest, et täiskasvanud teovõimeline inimene
saab aru nende juhiste järgi toimimise vajalikkusest. WHO soovitab koolidel ennetusmeetmete
rakendamisel kohandada neid vastavalt õpilaste vanusele ja arusaamisvõimele. Paide Gümnaasiumis
õpivad noored, kes on kas saamas või juba on täisealised. Seega saab eeldada, et nad saavad
ennetusmeetmete rakendamise eesmärgist aru ja on valmis neid järgima kuniks need pole muutunud
ülemäära ahistavaks.
Selgitasite, et kooli koridorides liiguvad suhteliselt vabalt ka Järvamaa Kutsehariduskeskuse õpetajad
ja õpilased. Lisaks, kui õpilased viibivad 45-minutilise vahetunni ajal koolist väljas, on neil võimalus
puutuda kokku koduklassiväliste inimestega. Rääkimata sellest, et ilmselt kasutavad õpilased (ja
koolitöötajad) ühistransporti, käivad poes, kinos, teineteisel külas jne. Järelikult puudub kindlus, et
kehtestatud piirangutest oleks soovitud kasu.
Vahetund on ette nähtud puhkamiseks ja pärast pikemat istumist või intensiivset suhtlemist on
liikumine või omaette olemine, mitte lihtsalt klassist väljas koridoris viibimine, vaimse ja füüsilise
tervise seisukohast oluline (vt nt laste ligipääsetavuse uuring). Eriti, kui nõue püsida teatud koridori
osas koos ühtede ja samade inimestega (ka sellistega, kes tõrjuvad või aktiivselt kiusavad) kestab
nädalaid ja kuid. Kümneminutilise vahetunni ajal õue minemine, kui ilmastik nõuab ka üleriiete
võtmist ja jalanõude vahetamist, ei pruugi sõltuvalt oludest olla realistlik.
Kokkuvõttes, kuivõrd viirus(t)e levik võib jätkuda veel pikka aega, oleks mõistlik leida lahendus, mis
oleks rohkem läbi kaalutud ning mida aktsepteeritakse võimalikult paljude õpilaste poolt.
Koroonaviiruse leviku ennetamise ja tõkestamise kõrval on ka muid olulisi (vaimse ja füüsilise tervise)
kaalutlusi, millega meetmete kujundamisel arvestada.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Koopia: avaldaja, Haridus ja Teadusministeerium, Riigikogu kultuurikomisjon
Aigi Kivioja 6938428,
[email protected]