dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Paide Gümnaasium_soovitus

Õiguskantsleri Kantselei · 23. oktoober 2020
Viit
7-4/201563/2005701
Registreeritud
23. oktoober 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Paide Gümnaasium, Haridus- ja Teadusministeerium, Riigikogu Kultuurikomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-4 Isiku kaebuse alusel riigiorgani või -asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-4/201563
Vastutaja
Aigi Kivioja (Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalsete õiguste osakond)

Failid

  • 📎7-42015632005701 23.10.2020 Väljaminev kiri.bdoc332 KB

Sisu (failidest)

Margo Sootla Teie nr koolijuht Paide Gümnaasium Meie 23.10.2020 nr 7-4/201563/2005701 [email protected] Võimalus vahetunni ajal koolimajas liikuda Lugupeetud Margo Sootla Teile teadaolevalt pöördus õiguskantsleri poole avaldaja, kes palus hinnata kooli tegevuse õiguspärasust. Avaldaja selgitas, et Paide Gümnaasium on piiranud õpilaste liikumist koolimajas: igal klassil on oma koridori osa, millest väljuda ei tohi (erandiks tualeti kasutamine); õpperühmadele on antud „koduklassid”. Kuigi kool on soovitanud õpilastel, kes tunnevad, et peavad päeva jooksul rohkem liikuda saama, vahetundidel hoonest väljas jalutamas käia, ei ole see 10-minutiliste vaheaegade juures sisuliselt võimalik. Avaldaja tõi välja, et kontakti teiste õpilastega need piirangud ära ei hoia kuna koolivälisel ajal suheldakse endiselt. Veel selgitas avaldaja, et kool jagab õppehoonet Järvamaa Kutsehariduskeskusega, mille noored saavad majas vabalt ringi liikuda, seega puutuvad kokku ka Paide Gümnaasiumi õpilastega. On tunnustust vääriv, et kool on võtnud koroonaviiruse leviku ennetamist ja tõkestamist tõsiselt ning rakendab selleks üldtunnustatud meetmeid: kasutate koduklasside süsteemi, hajutate söögiaegu ja lendudel on oma garderoob. Need meetmed jäävad ka tavapärase õppe korraldamise piiresse ning neis pole õiguste piiramise seisukohast sellisel kujul midagi tavapäratut. Eksperdid on leidnud, et koroonaviirus jääb ringlema veel pikaks ajaks.1 Distantsi hoidmist peetakse koroonaviiruse leviku tõkestamisel oluliseks ennetusmeetmeks. Samas, kohustus veeta vahetund kindlas koridori osas võib takistada õpilasel rahuldada oma liikumisvajadust pärast pikka istumist, samuti võib see sõltuvalt tingimustest olla vaimselt ahistav. Päev otsa (nt kell 8-16) viibida koos peamiselt oma klassikaaslastega ja sellega kaasnev võimatus hoida ja luua suhteid teiste koolikaaslastega või soov olla veidigi omaette, võib sõltuvalt olukorrast olla konkreetse inimese vaatest teda kahjustav (nt koolikiusamise korral, millest kool ei pruugi teadlik olla), kui sellised piirangud kestavad mitte nädalaid, vaid kuid ja ehk isegi terve õppeaasta. See tähendab, et koroonaviiruse leviku ennetamise ja tõrje kõrval tuleb arvestada ka muuga, sh kooli kohustusega tagada üldisemalt õpilaste vaimse ja füüsilise tervise kaitse (PGS § 44 lg 1). Asjaolusid uurides on selgunud, et piiranguid seades pole kool nendele olulistele aspektidele tähelepanu pööranud. Seepärast leian mõistliku olevat, kui kool vaatab õpilaste liikumist piiravad meetmed üle ja hindab, kas õpilaste vaimse ja füüsilise tervise kaitse seisukohast on jätkusuutlik, kui neid piiranguid rakendatakse pikema aja vältel. Meetmete hindamine peaks olema võimalikult mitmekülgne, nt tuleks kaasata õpilased, psühholoog, liikumisekspert (vt nt Liikuma Kutsuv Kool). Piirangute seadmisel tasub arvesse võtta nii gümnaasiumi olusid (maja kasutatakse koos Järvamaa Kutsehariduskeskusega), ruumiplaneeringut jms kui ka õpilaste vanust (täisealised või kohe täisealiseks saavad inimesed). 1 vt artiklid: „Lutsar: õige strateegia on täna „testi, isoleeri ja jälgi“; „WHO: koroonaviirus ei pruugi kunagi kaduda“. 2 Kooli kodulehel avaldatud õppekorralduse juhise COVID-19 leviku tingimustes p 1.1. järgi on igal õpperühmal vahetundideks määratud vahekoridor. Juhise kohaselt on lubatud vajadusel tualetis käimine, C-korpusesse minemine, koridorides liikumine, kuid palutakse mitte jääda koridori veetma aega teiste õpperühmadega. Selgitasite ka oma vastuses õiguskantsleri järelepärimisele, et oma puhkealal viibimine ei piira liikumisvabadust, vaid seda, et õpilane ei veedaks pikemalt aega teise lennu õpilastega. Niisiis saab öelda, et kooli eesmärk on olnud piirata õpilaste omavahelist suhtlemist. Kool on selle saavutamiseks valinud meetme, mis piirab ka õpilase võimalust liikuda vahetunni ajal majas oma soovi kohaselt. Inimeste vahel distantsi hoidmine on oluline viirusnakkuse leviku ennetusmeede (vt Terviseameti soovitused, Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) soovitused koolidele). Eestis pole praegu hädaolukorda ega eriolukorda hädaolukorra seaduse mõttes. Selleks pädevad asutused, eelkõige Terviseamet, pole pidanud vajalikuks kehtestada liikumisvabaduse piiranguid koolides (vt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lg 1 ja lg 2 p 1, lg 5). Ennetusmeetmed, sh distantsi hoidmine, on täitmiseks vabatahtlikult. Lähtutakse eeldusest, et täiskasvanud teovõimeline inimene saab aru nende juhiste järgi toimimise vajalikkusest. WHO soovitab koolidel ennetusmeetmete rakendamisel kohandada neid vastavalt õpilaste vanusele ja arusaamisvõimele. Paide Gümnaasiumis õpivad noored, kes on kas saamas või juba on täisealised. Seega saab eeldada, et nad saavad ennetusmeetmete rakendamise eesmärgist aru ja on valmis neid järgima kuniks need pole muutunud ülemäära ahistavaks. Selgitasite, et kooli koridorides liiguvad suhteliselt vabalt ka Järvamaa Kutsehariduskeskuse õpetajad ja õpilased. Lisaks, kui õpilased viibivad 45-minutilise vahetunni ajal koolist väljas, on neil võimalus puutuda kokku koduklassiväliste inimestega. Rääkimata sellest, et ilmselt kasutavad õpilased (ja koolitöötajad) ühistransporti, käivad poes, kinos, teineteisel külas jne. Järelikult puudub kindlus, et kehtestatud piirangutest oleks soovitud kasu. Vahetund on ette nähtud puhkamiseks ja pärast pikemat istumist või intensiivset suhtlemist on liikumine või omaette olemine, mitte lihtsalt klassist väljas koridoris viibimine, vaimse ja füüsilise tervise seisukohast oluline (vt nt laste ligipääsetavuse uuring). Eriti, kui nõue püsida teatud koridori osas koos ühtede ja samade inimestega (ka sellistega, kes tõrjuvad või aktiivselt kiusavad) kestab nädalaid ja kuid. Kümneminutilise vahetunni ajal õue minemine, kui ilmastik nõuab ka üleriiete võtmist ja jalanõude vahetamist, ei pruugi sõltuvalt oludest olla realistlik. Kokkuvõttes, kuivõrd viirus(t)e levik võib jätkuda veel pikka aega, oleks mõistlik leida lahendus, mis oleks rohkem läbi kaalutud ning mida aktsepteeritakse võimalikult paljude õpilaste poolt. Koroonaviiruse leviku ennetamise ja tõkestamise kõrval on ka muid olulisi (vaimse ja füüsilise tervise) kaalutlusi, millega meetmete kujundamisel arvestada. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Koopia: avaldaja, Haridus ja Teadusministeerium, Riigikogu kultuurikomisjon Aigi Kivioja 6938428, [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →