Meie 20.10.2020 nr 7-6/201471/2005645
Maaeluministeerium
[email protected]
Maaelu Edendamise Sihtasutus
[email protected]
Majandusmeetmed Covid-19 levikuga seotud kriisi leevendamiseks
Austatud minister ja juhatuse esimees
Õiguskantsleri poole on pöördunud mitu maapiirkondade ettevõtjat, kellele Maaelu Edendamise
Sihtasutus ei andnud Covid-19 levikust tingitud majanduslike raskuste leevendamiseks laenu ega
selgitanud piisavalt keeldumise põhjuseid. Ettevõtjad küsisid, kuidas on võimalik sihtasutuse
otsust vaidlustada.
Maaelu Edendamise Sihtasutusel (MES) tuleb avalikke ülesandeid täita hea halduse põhimõtte
kohaselt ning tagada ettevõtjate võrdne kohtlemine ja aus konkurents (põhiseaduse § 12). Kui MES
jätab ettevõtja laenutaotluse rahuldamata, tuleb otsuses keeldumise põhjuseid selgitada. Muu
hulgas tuleb selgitada seda, miks pole laenu andmine MES hinnangul kooskõlas avalike huvidega.
Laenu andmise ja ka sellest keeldumise otsus peab põhinema kehtival õigusel ning olema
proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastama haldusmenetluse seaduses (HMS) kehtestatud
vorminõuetele.
Õiguspärane haldusmenetlus pole pelk formaalsus, vaid laenude andmise põhimõtete läbipaistvuse
ja järjekindluse ning seeläbi ettevõtjate ühetaolise, õiglase ja õiguspärase kohtlemise oluline
tagatis. Kui arusaadavaid selgitusi ega põhjendusi ei esitata, on kohtulik kontroll raskendatud.
Ometi tuleb ettevõtjatele kindlustada võimalus laenu andmisest keeldumine kohtus vaidlustada ja
kohtule omakorda võimalus hinnata laenu andmisest keeldumise õiguspärasust, mh seda, kas
otsused on tehtud avalikke huve ja eesmärke arvestades.
I. Maaelu Edendamise Sihtasutuse olemus ja tegevus
1. Maaelu Edendamise Sihtasutus on riigi sihtasutus (riigivaraseaduse (RVS) § 3 lg 1 p 8), mis
täidab Covid-19 mõjude leevendamiseks ette nähtud laenude taotluste (edaspidi kriisilaenud)
lahendamisel halduslepinguga pandud avalikku ülesannet. Seega on MES kriisilaenude andmisel
haldusorgan HMS § 8 lg 1 tähenduses. Riigi osalemise puhul riigi sihtasutuses on tegemist
riigivara ehk avalike vahendite paigutamisega eraõiguslikku juriidilisse isikusse, arvestades
avalikku huvi ja eesmärke. Riigi osalemine eraõiguslikus juriidilises isikus ehk riigivara
valitsemine (RVS § 1 lg 2, § 4 lg 1 ja § 6 lg 5) saab toimuda üksnes avalikes huvides ja avalikel
eesmärkidel (RVS § 8 lg 1 ja § 9). Juba olemuslikult ei saa riigil oma vara valitsemisel olla muid
2
huve või eesmärke.1 Avalikes huvides on ka ennetada korruptsiooni ning tagada avaliku ülesande
aus ja erapooletu täitmine (korruptsioonivastase seaduse § 1).
2. Riigikogu on sätestanud, et riigiabi ja vähese tähtsusega abi või muu toetuse andmine on maaelu
ja põllumajandusturu korraldamise riiklik abinõu (maaelu ja põllumajandusturu korraldamise
seaduse (MPKS) § 2 p-d 1−3). Põllumajanduslikku riigiabi või muud riigiabi võivad anda riik ja
sihtasutus otseselt või kaudselt riigi raha kasutades (MPKS §-d 3−5). Maaeluminister on MES
tegevuse eesmärgiks seadnud Eesti maapiirkonna ettevõtluse toetamise ja elavdamise, et luua
paremaid võimalusi kapitalile ligipääsuks ning maaettevõtluse konkurentsivõime suurendamiseks
(MES põhikiri, p 2). Põhikirja kohaselt tuleb sihtasutusel oma eesmärkide saavutamiseks muu
hulgas anda laene ja tagatisi ning arendada ja osutada muid finantsteenuseid (MES põhikiri,
p 2.2.1).
3. MES täidab halduslepingutega määratud ülesandeid (nt kriisilaenude andmisel) avalik-õigusliku
pädevuse kohaselt. Avalik-õigusliku pädevuse avalikest vahenditest laenude ja riigiabi andmiseks
näevad ette eraõigusliku sihtasutuse MES põhikiri, MPKS ja halduslepingud. Seega tuleb MES
laenuandmisest keeldumise otsuse õiguspärasust hinnata avaliku õiguse põhimõtetest ja sätetest
lähtudes.2
4. Kui eraõiguslikul juriidilisel isikul on õigus, kohustus või võimalus kasutada avalikke vahendeid
avalikes huvides ja avalike eesmärkide täitmiseks ning otsustada nt riigiabi andmise või
mitteandmise üle, siis on tegemist avaliku ülesande täitmisega.3 MES täidab seega avalikke
ülesandeid.
II. Maaelu Edendamise Sihtasutuse ülesanded seoses kriisiga
5. Riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse § 1 6. osa 8. jao ja seletuskirja kohaselt eraldati
Maaeluministeeriumile vahendid finantseerimistehingute tegemiseks. Maaeluministeeriumil tuleb
MES kaudu pakkuda riigieelarvevahenditest põllumajandus- ja toiduainesektorile ning
maaettevõtjatele mitmesuguseid majandusmeetmeid, mis aitavad leevendada koroonaviiruse
levikust tulenevaid majanduslikke raskusi. Meetmete kogumaht on 200 miljonit eurot. Seletuskirja
kohaselt tuleb kriisist võimalikult kiiresti väljumiseks ning kriisi negatiivsete mõjude
leevendamiseks välja töötada laenukäendus (50 mln eurot),4 käibelaen (100 mln eurot)5 ja
maakapital (50 mln eurot).6
6. Kriisist väljumise meetmeid tuleb rakendada Vabariigi Valitsuse määruse alusel. Määruse § 5
lg 1 p 1 sätestab, et finantsinstrumendi eraldamine peab olema läbipaistev, kedagi ei tohi
diskrimineerida ning see peab tagama sihtrühma kuuluvate isikute võrdse kohtlemise nii ühe
meetme raames kui ka erinevate meetmete vahel. Määruse § 2 ja § 7 p 3 näevad ette, et
maaeluminister peab meetmed kooskõlastama Vabariigi Valitsusega.
1
RKKKo 11.12.2015, nr 3-1-1-98-15, p 82.
2
RKm 01.07.2004, nr 3-2-4-1-04, p-d 13, 15.
3
RKKKo 11.12.2015, nr 3-1-1-98-15, p 67; RKHKm 13.02.2013, nr 3-3-1-49-12, p 23.
4
Põllumajandus- ja toiduainesektorile ning maaettevõtjatele pakutakse laenukäendusi kommertspankadest väljastatud
laenudele.
5
Maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtetele pakutakse käibelaenu koroonaviiruse puhangust tingitud
likviidsusprobleemide ületamiseks.
6
Põllumaa omanikele pakutakse põllumaa sale-and-leaseback-tehinguid (kapitalirent) koroonaviiruse puhangust
tingitud likviidsusprobleemide ületamiseks.
3
7. Kriisist väljumise meetmetega seotud tegevusteks sõlmisid Maaeluministeerium ja MES
11.05.2020 halduslepingu „Rahastamisleping nr 121 COVID-19 kriisi meetmete rakendamiseks
(edaspidi rahastamisleping). Meetmete rakendamise eesmärgid on kirjas rahastamislepingu
punktis 1.1. Need eesmärgid on Covid-19 levikuga seotud kriisi leevendamiseks laenude andmine,
laenukäenduse käendusreservi moodustamine ja käendustasude alandamine.
8. Rahastamislepingu punkti 2.4 kohaselt võib MES rahastamislepingu alusel pakkuda
finantstoodet „COVID-19 laen bio- ja maamajanduse ettevõtjatele”, mille eelarve on 100 miljonit
eurot.7 Rahastamislepingu lisas toodud finantstoote täpsemate tingimuste kohaselt on kriisilaenu
sihtgrupp mh maamajandusega (sh majutus, toitlustus jmt) tegelevad ettevõtjad.
9. Riigikogu ei ole maamajanduse ettevõtja definitsiooni otseselt sätestanud, aga seda võib tuletada
MPKS § 1 lg-st 1 ja §-st 8. Nende sätete kohaselt on maamajandustegevus maapiirkonna
majandustegevus, mis ei ole põllumajandustootmine, põllumajandus- ja
mittepõllumajandustoodete töötlemine ega turustamine. Seega võib öelda, et MPKS § 1 ja § 8
tähenduses on maamajanduse ettevõte maapiirkonnas muu majandustegevusega tegelev ettevõte.
10. Riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse arutelu ajal oli Riigikogus muu hulgas kaalumisel
ettepanek, et maapiirkonna ettevõtted, mis ei tegutse põllumajanduses, kalanduses või
metsanduses, saaksid tuge SA-st KredEx samadel tingimustel nagu muudes piirkondades
tegutsevad ettevõtted. Ettepanekut ei toetatud ja leiti, et ka enne Covid-19 puhangut kuulus MES
teenuste portfelli lisaks põllumajandus-, kalandus- ja metsandusettevõtetele ka muu maaettevõtlus.
MES senistele klientidele on arusaadav lahendus pöörduda ka kriisiolukorras endiselt MES poole.
III. Laenutaotluste menetluses kerkinud probleemid
11. MES nõukogu 08.05.2020 koosoleku otsusega nr 3 kehtestatud finantstoodete sihtrühmad ja
MES nõukogu 05.04.2019 otsusega nr 3.2 kinnitatud „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele,
mittetulundussektorile ja laenu finantseerijatele laenu andmise kord (laenamise kava)“ punktis 9
toodud piirangud ei ole laenutaotlejatele siduvad. Rahastamislepingu lisa punktis 3 on loetletud
nõuded laenu taotlejatele ja saajatele. Selles sättes on välja toodud ka sektorid, milles tegutsevatele
ettevõtjatele laenu ei anta.8 Näiteks kinnisvara- ja ehitussektorit ei ole piirangutega sektorite hulgas
nimetatud.9
12. Seega on küsimus selles, kas MES saab enda sisemistest reeglitest lähtudes otsustada, kellele
laenu anda ja kellele mitte, või peaks MES taotlusi lahendades lähtuma õigusnormidest, kuivõrd
laenuks antakse avalikke ressursse ning seeläbi täidetakse avalikke ülesandeid.
13. Avaliku ressursi kasutusse andmine peab toimuma menetluses, mis võimaldab võrdsetel alustel
osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel.10 Isikul, kelle õigusi − eelkõige õigust
võrdsele kohtlemisele − rikub kohase menetluse puudumine, on õigus haldusorgani tegevus
vaidlustada.11
14. MES täidab kriisilaenu taotluste lahendamisel halduslepinguga antud avalikku ülesannet ehk
MES on kriisilaenude andmisel haldusorgan HMS § 8 lg 1 tähenduses ning peab oma tegevuses
7
Käesolevaga ei anta hinnangut MES kriisimeetme eesmärgile, millele Riigikontroll oma lühiülevaates viitas.
8
Vt Covid-19 laen, p 9.
9
Vt rahastamislepingu lisa, p 3.1.3.
10
RKo 15.12.2005, nr 3-3-1-59-05, p 17.
11
RKo 15.12.2005, nr 3-3-1-59-05, p 18.
4
lähtuma õigusnormidest. Muu hulgas ei saa MES õigusliku aluseta piirata ettevõtjate ringi, kellele
jäetakse laen automaatselt andmata (PS § 3). MES nõukogu otsusest tulenevatele piirangutele ei
saa MES laenutaotluse mitterahuldamisel automaatselt viidata, kuna eespool viidatud MES
nõukogu otsused nr 3 ja 3.2 on halduse siseaktid, millel ei ole kindlaksmääratud ja väljapoole
ulatuvat jõudu. Iga laenutaotlust tuleb lahendada ja sellega saavutatavaid eesmärke kaaluda,
lähtudes kehtivatest õigusnormidest. Covid-19 mõjude vähendamiseks taotletava laenu andmise
otsus ja ka laenu andmisest keeldumise otsus on olemuselt haldusaktid (HMS § 51 lõige 1), sest
nende otsustega määratakse ettevõtte õigus saada riigiabi (nt laenu) avalik-õiguslikus suhtes.12
Haldusakt (sh keelduv haldusakt) peab olema antud õiguspäraselt (HMS §-d 54–57) ja haldusakti
õiguspärasus peab olema kohtulikult kontrollitav (HMS § 87). Haldusakti adressaati ei või panna
olukorda, kus ta peab asuma ise asjakohast õigusnormi otsima.13
15. RVS § 9 sätestab, et Maaeluministeeriumil tuleb muu hulgas kontrollida ja hinnata MES
eesmärkide saavutamist.
16. Vabariigi Valitsuse seadus (VVS) näeb ette haldusjärelevalve tegemise kohustuse ja meetmed,
mis võimaldavad tagada järelevalvatava haldusorgani tegevuse õiguspärasuse (VVS §-d 751, 752).
17. Palun Maaelu Edendamise Sihtasutusel laenutaotluste lahendamisel arvestada
haldusmenetluse seaduse nõuetega. Maaeluministeeriumil palun kaaluda vajadust algatada
haldusjärelevalve MES tegevuse üle kriisilaenude andmisel.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Marje Kask 6 93 8427
[email protected]
12
RKHKo 19.12.2019, nr3-17-1329/36, p 18.
13
RKHKo 29.09.2020, nr3-18-305/38, p 9.