Raivo Aeg Teie 25.09.2020 nr JUM/20-1166/-1K; 8-
Justiitsministeerium 1/5746
[email protected]
Meie 20.10.2020 nr 18-2/201663/2005643
Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamise kavatsus
Austatud minister
Tänan Teid võimaluse eest avaldada arvamust kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse
eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) kohta, millega soovitakse tõhustada kriminaalasjade
kohtulikku arutamist üldmenetluses. Mitmed VTK-s toodud ettepanekud on asjakohased ja
väärivad edasist analüüsi, kuid paraku ei saa toetada VTK punktis 5 nimetatud muudatusi, millega
soovitakse lihtsustada jälitustoiminguks loa andmist.
Punkt 5.1 – ettepanek kaotada jälitustoimingu loa õiguspärasuse vaidlustamise nn
topeltmenetlus. Nõustume, et topelt menetleda pole vajalik ega otstarbekas. Samas ei tohiks
samastada topeltmenetlust paralleelmenetlusega, nagu VTK-st võib välja lugeda. Nimelt võiks
siiski tulla kõne alla ka see, et KrMS-is olekski sätestatud paralleelselt kaks erinevat võimalust
jälitustoimingu loa vaidlustamiseks. Sellisel juhul peaks üks teise välistama, kuid vaja oleks täpselt
määratleda tingimused, millal saab vaidlustada määruskaebemenetluse korras ning millal
kohtuasja menetlemise käigus.
Oluline on see, et jälitusloa ja muu jälitustoiminguga seotud tegevuse vaidlustamise võimalus
säiliks ka neil inimestel, kelle süüasi kohtuliku arutamiseni (üldmenetluses) üldse ei jõuagi (nt
kriminaalmenetluse lõpetamised, sh oportuniteet, kokkuleppemenetlused jms), rääkimata
kolmandatest isikutest, kel uuritava kuriteoga pistmist pole, kuid kelle õigusi jälitustoiminuga
siiski oluliselt riivatakse. Samas ei saa kahtlustatavalt/süüdistatavalt ilmselt võtta ka võimalust
vaidlustada jälitustoimingutega seonduv soovi korral alles kriminaalasja kohtulikul arutamisel –
siis, kui ta on jõudnud tutvuda kõigi enda kohta kogutud materjalidega ning kui tal on eeldatavasti
tekkinud ülevaatlik ettekujutus konkreetse jälitusloa või -toimingu õiguspärasusest. Aga sel juhul
ta peakski tegema selge valiku ehk loobuma eelnevast määruskaebemenetlusest. VTK-s pakutud
variantidest eelistatavam oleks variant c, võimalusel arvestades eelpool osundatut.
Punkt 5.5 – jälitustoimingu loa andmise korra muutmine (sisuliselt sätestada võimalus anda
luba pealdisena prokuratuuri taotlusel). See muudatusettepanek ei haaku VTK üldise eesmärgiga
tõhustada kriminaalasjade kohtulikku arutamist. Jälituslubade andmine toimub kohtueelse
menetluse käigus, enamasti isegi selle algfaasis, kui nn avalike menetlustoimingutega pole veel
alustatudki. Järelikult ei ole jälituslubade andmine seotud hilisema kohtumenetluse venimise
2
probleemidega. Vastupidi, ettepanek võib kaasa tuua jälituslubade kvaliteedi languse, mis hoopis
suurendab kohtu koormust.
Õiguskantsler on 2015. aastast regulaarselt teostanud järelevalvet jälitusasutuste ja prokuratuuri
tegevuse üle jälitustoimingute läbiviimisel. Muu hulgas on kontrollitud jälituslubade ja -taotluste
põhjendatust (põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu, ultima ratio põhimõtte järgimist,
Riigikohtu ja EIK praktika arvestamist). Kontrolli käigus on alati tuvastatud ka niisuguseid
prokuratuuri antud jälituslube ning eeluurimiskohtunikule esitatud jälitusloa taotlusi, mis eelpool
kirjeldatud nõuetele ei vasta. Kui eeluurimiskohtunike välja antavad load on viimastel aastatel
oluliselt paremini põhjendatud (etteheiteid on olnud vaid üksikutel juhtudel), siis prokuratuuri
loataotluste kohta seda kahjuks öelda ei saa. Ka 2020. aastal tehtud kontrollkäikudel leidsid
õiguskantsleri nõunikud mitme erineva ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonnas välja antud
nõuetekohaselt põhistamata prokuröride lube ja loa taotlusi kohtule.
VTK-s on õigesti osundatud Riigikohtu praktikale, kus on rõhutatud just kohtu poolt jälitusloa
andmise tähtsust. Hoopis olulisem on aga see, et piirdudes loa andmisega pealdisena prokuratuuri
taotlusele, kannatab kindlasti jälituslubade kvaliteet, mis omakorda viib põhjendamatute ja seega
õigusvastaste lubade välja andmiseni ning sealt edasi ka põhjendamatu ja õigusvastase
jälitustegevuseni.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Odyn Vosman 693 8422
[email protected]
Marju Agarmaa 693 8447
[email protected]