Maaeluministeerium Meie 15.10.2020 nr 7-4/200923/2005543
[email protected]
Päikesepaneelid ja põllumajandus
Austatud minister
Õiguskantslerilt paluti hinnangut päikesepaneelide aluse maa toetusõiguslikkuse kohta.
Teadaolevalt tegelevad mitmed päikeseenergia tootjad päikesepaneelide alusel maa-alal ka
põllumajandusega, pidades sellel rohumaal näiteks lambaid. PRIA on seni keeldunud
päikeseenergia tootjatele põllumajandustoetusi maksmast, sest peab päikesepaneelide alust maad
automaatselt põllumajanduseks mittesobivaks maaks. Päikeseenergia tootjate sõnul on lammaste
pidamine päikesepaneelide alusel maal ja paneelide vahel võimalik ning seda praktiseeritakse
mitmel pool: paneelid pakuvad lammastele ühtlasi sobivat varjualust.
PRIA tõlgendus ei lähtu üheselt kehtivatest õigusnormidest ega ole seetõttu kooskõlas hea halduse
tavaga. Halduspraktika peab põhinema selgel õiguslikul alusel, ega tohi tekitada meelevaldsuse
kahtlust. Kui selgusetuks jääb Euroopa Liidu õiguse sisu, siis tuleb ministeeriumil püüda see välja
selgitada vajadusel näiteks küsides selgitusi Euroopa Komisjonilt.
Põllumajandusliku tegevuse eristamine elektrienergia tootmisest
Maaeluministeerium on põllumajandustoetuste mittemaksmist põhjendanud (17.06.2020 kirjas nr
4.2-14/1367-1) sellega, et päikesepaneelide alust maad ei kasutata peamiselt põllumajanduslikuks
tegevuseks, vaid elektrienergia tootmiseks. Kahjuks ei selgu ministeeriumi seisukohast, millele
tugineb eeldus, et päikesepaneelide paigaldamine kahjustab oluliselt põllumajanduslikku tegevust.
Oluline kahju põllumajanduslikule tegevusele on omakorda õiguslikult tähtis, et teha kindlaks, kas
maad kasutatakse peamiselt põllumajanduslikuks tegevuseks või mitte.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 32 kohaselt tuleb mõistet
„toetuskõlblik hektar“ sisustades lähtuda muu hulgas artikli 32 lõikest 3. Artikli 32 lõike 3 punkt
a näeb ette, et põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaad, mida kasutatakse ka
mittepõllumajanduslikuks tegevuseks, käsitatakse peamiselt põllumajanduslikuks tegevuseks
kasutatava maana, kui mittepõllumajandusliku tegevuse intensiivsus, laad, kestus ega ajastus ei
kahjusta oluliselt põllumajanduslikku tegevust.
EL määruse nr 1307/2013 artikli 4 lõige 1 sätestab, et põllumajanduslikuks tegevuseks loetakse
muu hulgas põllumajandusloomade pidamist, põllumajandusmaa hoidmist karjatamiseks sobilikus
2
seisukorras, sh minimaalset tegevust põllumajandusmaal, mis on looduslikult karjatamiseks
sobilikus seisukorras.
PRIA ja Maaeluministeerium on põhjendanud päikeseenergia tootjatele toetuse andmisest
keeldumist sellega, et Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS)
§ 13 lõike 5 järgi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega mittepõllumajanduslike
tegevuste loetelu ja tingimused, võttes arvesse määruse nr 1307/2013 artikli 32 lõike 3 punktis a
sätestatut.
Maaeluministri määruse nr 32 § 3 lõikes 5 on sätestatud, et põllumajandusmaa, mida kasutatakse
laada, näituse, spordivõistluse, põllumajandusloomade oksjoni või meelelahutusürituse
korraldamiseks, telkimiseks, talispordiala harrastamiseks või väljaspool taimekasvatusperioodi
metsamaterjali ajutiseks ladustamiseks, on toetusõiguslik, kui need tegevused ei kahjusta
põllumajanduskultuuri kasvatamist või rohukamarat või mullapinda ning seda
põllumajandusmaad saab pärast nimetatud tegevusi võtta kasutusele põllumajanduslikuks
tegevuseks ilma lisakuludeta.
PRIA ja Maaeluministeeriumi järeldus, et määruse nr 32 § 3 lõike 5 kohaselt on
põllumajandusmaal lubatud vaid ajutised mittepõllumajanduslikud tegevused, on asjakohane
tegevuste osas, mis püsival tegutsemisel põllumajandusmaal kahjustaksid oluliselt
põllumajanduslikku tegevust. Tõlgendus, et ministri määruses toodud loetelu välistab
päikesepaneelide aluse maa põllumajandusliku maa hulka arvamist, ei ole lõpuni veenev.
Määruse nr 1307/2013 artikli 32 lõike 3 punkt a sätestab, et liikmesriigil tuleb toetuskõlblikuks
maaks lugeda üldjuhul ka need maad, millel tegeldakse ka mittepõllumajandusliku tegevusega,
mille intensiivsus, laad, kestus ega ajastus ei kahjusta oluliselt põllumajanduslikku tegevust.
Ministri määruse nr 32 § 3 lõikes 5 toodud püsivad tegevused kahjustaksid oluliselt
põllumajanduslikku tegevust, kuid ajutised tegevused mõnel juhul ilmselt mitte. Kui näiteks kogu
põllumajandushooaja jooksul peetaks põllumaal laata või spordivõistlusi, siis ei oleks võimalik
maad samal ajal põllumaana kasutada. Seega, määruse nr 32 loetelus toodud nimekiri koosneb
ajutise iseloomuga tegevustest, aga päikesepark on püsiv. Küsimus on järelikult selles, kas sama
maa-ala on võimalik kasutada üheaegselt mitmel otstarbel (päikeseenergia tootmine ja
põllumajanduslik tegevus) ja kas selline maa on toetusõiguslik. Sellele määrusest praegu vastust
ei leia.
Samuti tuleb määruse nr 32 § 3 lõike 6 kohaselt lähtuda toetusõigusliku põllumajandusmaa
määratlemisel põllumajandusministri 10. märtsi 2015. a määruse nr 22 § 5 sätestatud tingimustest.
Määruse kohaselt tuleb küll põllumassiivi maksimaalsest toetusõiguslikust pindalast maha arvata
põllumassiivil paiknev üle 0,01 hektari suurune maa-ala, millel põllumajanduslik tootmine ei ole
võimalik, aga taas on määrav tingimus see, kas maal on võimalik tegeleda põllumajandusega või
mitte (määruse nr 22 § 5 lg 2).
Niisiis tuleb maakasutust sisuliselt hinnata: kas Euroopa Liidu õigusaktid võimaldavad
automaatselt välistada selle, et päikesepargis võib tegeleda põllumajandusega või tuleb Riigikogul
ja täidesaatval võimul kehtestada välistused eraldi õigusnormidega.
EL määruse nr 1307/2013 artikli 32 lõike 3 punkti b kohaselt võib liikmesriik koostada loetelu
maa-aladest, mida valdavalt kasutatakse mittepõllumajanduslikuks tegevuseks.
3
Riigikogu on ELÜPS § 13 lõikega 5¹ andnud maaeluministrile volitusnormi kehtestada vajaduse
korral valdavalt mittepõllumajanduslikuks tegevuseks kasutatava põllumajandusmaa loetelu. Selle
normi eesmärk on vältida põllumajandustootjatele otsetoetuste maksmist põllumajandusmaa eest,
mida valdavalt kasutatakse mittepõllumajanduslikul eesmärgil.
Samuti annab EL määruse nr 1307/2013 artikkel 9 lg 3 võimaluse liikmesriikidele objektiivsete ja
mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel kehtestada, et otsetoetusi ei anta füüsilistele või
juriidilistele isikutele ega füüsiliste või juriidiliste isikute rühmadele, kelle põllumajanduslik
tegevus moodustab üksnes ebaolulise osa nende isikute üldisest majandustegevusest ja/või
põhiline tegevus või äriühingu eesmärk ei ole põllumajanduslik tegevus.
Riigikogu ega maaeluminister ei ole kehtestanud EL määruse 1307/2013 artikli 32 lõike 3 punkti
b kohast maade loetelu ega artikli 9 lõike 3 järgi erandit ettevõtetele. Jääb arusaamatuks, mille
alusel jätab PRIA päikeseenergia tootjad, kes kasutavad maad ka lammaste pidamiseks
automaatselt põllumajandustoetustest ilma.
Soovitan ministeeriumil päikesepaneelide aluse maa toetusõiguslikkuse kohta küsida Euroopa
Komisjonilt. Nii saab välja selgitada, kas ja milliste suuniste alusel võib päikesepaneelide alust
maad automaatselt tõlgendada põllumajanduseks sobimatu maana või tuleb vastavad normid
kehtestada liikmesriigil endal.
Palun saatke Euroopa Komisjoni vastus ka õiguskantslerile.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: PRIA
Marje Kask 6 93 8427
[email protected]