dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Maardu Linnavalitsus_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 7. oktoober 2020
Viit
14-1/201585/2005397
Registreeritud
7. oktoober 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Maardu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 Avalduse läbi vaatamata jätmine
Sari
14-1 Menetlusse võtmata avaldus (puudub pädevus)
Toimik
14-1/201585
Vastutaja
Vallo Olle (Õiguskantsleri Kantselei, Õiguskorra kaitse osakond)

Failid

  • 📎14-12015852005397 07.10.2020 Väljaminev kiri.bdoc329 KB

Sisu (failidest)

Julia Saveljeva Teie 21.09.2020 nr 16.3-6/4305 Maardu Linnavalitsus [email protected] Meie 07.10.2020 nr 14-1/201585/2005397 Toitlustusteenuse korraldamine Maardu Põhikoolis Lugupeetud linnasekretär Küsisite, kas munitsipaalkoolis puhveti pidamine on avalik teenus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 30 lg 3 mõttes. KOKS § 30 lg 3 sätestab, et valla- või linnavalitsus kehtestab oma korraldusega valla või linna asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lg-s 3 sätestatut. Teie sõnul korraldab Maardu Põhikool alates 2020/2021. aastast õpilaste toitlustamist ise, kasutades selleks riigieelarvest eraldatud koolilõuna toetust ja Maardu linna eelarve raha. Kooliõpilaste ja nende vanemate ettepanekul kavatseb kool oma ruumides avada tasulise koolipuhveti, et pakkuda õpilastele ja personalile täiendavaid toitlustamise võimalusi. Märkisite, et riigihanke kaudu toitlustusteenuse sisseostmisel on koolil hankijana võimalus teenuse osutajalt tellida lisateenusena samaks perioodiks koolipuhveti pidamine, jättes sellega seotud äririskid teenuse osutaja kanda. KOKS ja riigihangete seaduse (RHS) sätete kohta annab üldisi õiguslikke selgitusi Rahandusministeerium (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 3). Avalikku teenust määratletakse kõige üldisemalt1 kui avalike ülesannete täitmisel üldistes huvides osutatavat teenust, mis on suunatud avalike hüvede pakkumisele, avalike ülesannetega kaasnevate kohustuste täitmisele või põhiõiguste ja -vabaduste ning huvide kaitsele.2 Avalikku teenust rahastatakse (vähemalt valdavas osas) riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest.3 Kohalik omavalitsus kui kooli pidaja peab korraldama õpilaste toitlustamise koolis (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 42 lg 1) õppetöö ajal (Eesti Vabariigi haridusseaduse § 7 lg 2 p 8). Riik on andnud kohalikele omavalitsustele toetust õpilaste koolilõuna kulude katteks (PGS § 42 lg- d 2 ja 3) ning samas vallale või linnale õiguse otsustada, mis tingimustel toetust kasutatakse (PGS § 42 lg 5). See tähendab, et olemuselt on koolilõuna mitterahaline hüvitis (sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 14 p 1). Tasuta koolilõuna pakkumine on üldjuhul võimalik siis, kui riiklikule koolilõunatoetusele lisab oma toe ka kohalik omavalitsus (sellist kohustust aga kohalikul omavalitsusel ei ole). Niisiis ei ole koolipuhveti pidamine kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse osutatav avalik teenus. Seega ei ole siin asjakohane juhinduda KOKS § 30 lg-st 3. 1 Kohaliku omavalitsuse üksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeühendustele. Analüüsi lõpparuanne. – Siseministeerium, 2009, lk 11. 2 Avalike teenuste korraldamise roheline raamat. – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2013, lk 5. 3 Lõpparuanne. Avalike teenuste ühtne portfellijuhtimine. – Riigikantselei, 2014, lk 34. 2 Teie kirjeldatud olukord vastab teenuste kontsessiooni tunnustele (RHS 4. ptk). RHS § 131 lg 2 sätestab: „Teenuste kontsessioonileping on hankeleping, mille puhul tasu teenuste osutamise või korraldamise eest seisneb kas ainult õiguses teenuseid osutada või korraldada või selles õiguses koos rahalise maksega ja nõudluse või pakkumisega seotud äririsk läheb üle kontsessionäärile.“ See, mida konkreetne riik peab avalikuks ülesandeks või teenuseks, ei ole kontsessioonilepingu mõiste sisustamisel määrav4 (kontsessioon võib olla antud kas eraõiguslikes või otseselt avalikes huvides).5 Kuna kontsessioonilepingute sõlmimise küsimustes saab konsulteerida Rahandusministeeriumiga, ei ole vaja siin käsitleda õigusnorme ega –põhimõtteid, mida tuleb arvestada kontsessioonilepingu sõlmimisel. Märgin vaid, et kontsessioonilepingu sõlmimisel tuleb järgida RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Taro õiguskorra kaitse osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel Vallo Olle 693 8445 [email protected] Rait Sannik 693 8438 [email protected] 4 M.A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. – Tallinn: Juura, 2019, § 131, komm 10, lk 885. 5 C. Ginter, N. Parrest, M.A. Simovart. Kontsessiooni vastuoluline regulatsioon Eesti õiguses. – Juridica IV/2012, lk 288; vt ka RKHKo 15.12.2005, 3-3-1-59-05, p 16.
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel