dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli_avaldus

Õiguskantsleri Kantselei · 7. oktoober 2020
Viit
7-4/201543/2005392
Registreeritud
7. oktoober 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-4 Isiku kaebuse alusel riigiorgani või -asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-4/201543
Vastutaja
Ago Pelisaar (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)
Lahendamise tähtaeg
6. november 2020

Failid

  • 📎Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, 6.10.2020.asice445 KB

Sisu (failidest)

Austatud õiguskantsler Ülle Madise Kohtu 8, 15193 Tallinn 6. oktoober 2020 [email protected] Täiendav avaldus seoses liiklusseaduse § 106 lg 1 ja lg 6 tõlgendamisega Palun Teid veelkord analüüsida liiklusseaduse § 106 lg 1 ja 6 tõlgendamist isikute suhtes, kellel on olnud auto juhtimise õigus, kuid see on tunnistatud kehtetuks liiklusseaduse § 106 lg 6 alusel. Väljendasite oma 29.09.2020 vastuses minu varasemale pöördumisele märkinud järgmist - LS § 106 lg 6 on erinorm LS § 106 lg 1 suhtes, kuid see ei välista LS § 106 lg 1 kohaldamist tervikuna. Välistatud on üksnes LS § 106 lg 1 p 1 kohaldamine, mis ei võimalda esmase juhiloa andmist inimesele, kellel varem juba oli juhtimisõigus. LS § 106 lg 1 kohaldamiseks peavad esinema samaaegselt kahest selle sätte kohaldamise eelduste grupist mõlemast üks tingimus: 1. grupp Auto ja mootorratta juhtimisõigus antakse ning esmane juhiluba väljastatakse isikule, kellel: 1) varem ei ole olnud auto või mootorratta juhtimisõigust või 2) on mootorratta või traktori juhtimisõigus ja kes soovib omandada täiendavalt auto juhtimisõigust NING 2. grupp Auto ja mootorratta juhtimisõigus antakse ning esmane juhiluba väljastatakse isikule, kellel: 3) ei ole karistatust käesoleva seaduse §-s 201, 223, 224, 226, § 227 lõigetes 2–4, §-s 234, 236 või 237 sätestatud väärteo eest või 4) ei ole karistatust karistusseadustiku 23. peatükis sätestatud liiklussüüteo eest või 5) ei ole korduvalt karistatud käesoleva seaduse 15. peatükis sätestatud väärtegude eest, välja arvatud käesoleva lõike punktis 3 nimetatud rikkumised. Nende kahe LS § 106 lõike 1 eelduste grupi vahel kasutab seadusandja sõna NING, mis tähendab, et selle sätte kohaldamiseks ehk juhtimisõiguse andmiseks selle sätte alusel peab mõlemast grupist esinema vähemalt üks alus. Minu poolt Teile esitatud olukorras puudusid selle sätte kohaldamiseks 1. grupi alused, mistõttu ei saa selle sätte alusel isikule juhtimisõiguse andmise üle otsustada. Küll aga esinevad minu poolt Teile kirjeldatud olukorras kõik LS § 106 lg 6 sätestatud alused. Soovin veel osundada sellele, et lisaks LS § 106 lõikele 1 peab isik vastama ka mootorsõidukijuhi üldistele nõuetele tulenevalt LS § 100. On ebaloogiline ja tehniliselt arusaamatu, miks juhtimisõiguse andmise tingimusi käsitletakse erinevates liiklusseaduse sätetes, kuid allakirjutanul ei ole kahtlust, et juhtimisõiguse esmakordne taotleja peab vastama lisaks LS § 106 lg 1 ka LS § 100 sätestatud kvalifikatsiooni nõuetele ning sooritama edukalt vastavad eksamid. Kui nüüd pöörduda tagasi LS § 106 lg 6 juurde, siis see säte eeldab, et isikul on omandatud mootorsõidukijuhi kvalifikatsioon (muidu ei oleks ta ju saanud eelnevalt esmast juhtimisõigust) ning talle on kehtestatud täiendava järelkoolituse ning uuesti eksamite eduka Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli OÜ Registrikood: 10328606 / Vabaduse pst 59, Tallinn 11211 Tel: +372 6586 492 / Faks: +372 6586 473 / e-post: [email protected] / Koduleht: www.sirk.ee a/a 221010506726 Swedbank / IBAN: EE582200221010506726 / KMKR: EE100338245 Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli sooritamise kohustus. Vastasel juhul võiks pärast karistusaja möödumist saada isik juhtimisõiguse eksameid sooritama - eksam on ju juba sooritatud ja seetõttu ei saaks olla kohustust seda uuesti sooritada. Olen seisukohal, et isikul, kelle juhtimisõigus tunnistatakse kehtetuks LS § 106 lg 6 alusel on ka uuesti juhtimisõiguse saamise nõuded selles samas sättes ammendavalt ka sätestatud ning puudub alus pöörduda muude liiklusseaduse sätete poole. Ma ei oska arvata, millest on Teie kirjas esitatud seisukoht, et kuigi liiklusseaduse § 106 lg 1 p 1 ei kohaldu sellisele isikule, siis teised LS § 106 lg 1 alused siiski kehtivad. Kas on võimalik, et LS § 106 lg 1 p 2 viimase sõnana olevat "NING" olete lugenud kui sõna "VÕI" ja sellest järeldanud, et selle sätte alusel juhtimisõiguse andmiseks peavad olema täidetud kõigis viies punktis nimetatud nõuded? Viitasin oma algses avalduses ka isikute ebavõrdsele kohtlemisele. Selgitan seda veidi teise nurga alt. Varem auto juhtimisõigust mitteomanud isikul on vajalik mitte omada kehtivaid karistusi. Juba esmase juhiloa saanud isikule, kellel on juhtimisõigus LS § 106 lg 7 alusel kehtetuks tunnistatud, tuleb läbida järelkoolitus ja seejärel edukalt sooritada liiklusteooria- ja sõidueksam. See tähendab, et samasuguse rikkumise toime pannud üldse mitte kunagi juhtimisõigust omanud isik on koheldud leebemalt, kuna temal ei ole kohustust läbida järelkoolitust (ta võib lihtsalt oodata karistusandmete kustutamist). Isikul, kes on pärast esmast juhtimisõigust omandanud "täielikku" juhtimisõiguse, ei ole kohustust pärast juhtimisõiguse äravõtmist läbida mingit koolitust. Praeguse käsitluse järgi langeb kõige rangem kohtlemine osaks sellisele isikule, kellel on juhtimisõigus olnud, kuid tunnistatud kehtetuks. Seda ka võrreldes isikuga, kellel ei ole kunagi juhtimisõigust olnud. Nõustun Teie seisukohaga, et erineva juhtimisstaažiga isikute puhul võib olla vajalik erinev kohtlemine, kuid ma ei näe põhjust, miks ükskord juba juhtimisõiguse omandanud isikut koheldakse rangemalt kui isikut, kellel ei ole kunagi juhtimisõigust olnud (järelkoolituse kohustus). Põhjendatud ja proportsionaalne on seadusandja loogika, et varem juhtimisõiguseta juhil ei tohi olla kehtivaid karistusi, esmase juhiloa kaotanul on kohustus läbida enne uuesti juhtimisõiguse saamist järelkoolitus ja sooritada edukalt eksamid ning "täieliku" juhiloa omanikul ei ole vaja midagi teha pärast juhtimisõiguse karistuse saamist juhtimisõiguse taastamiseks (kui on alla 6 kuu juhtimisõigus ära võetud). Eeltoodud käsitlust toetab ka asjaolu, et liiklusseaduses on juhtimisõiguse äravõtmist ettenägevaid sätteid oluliselt rohkem, kui LS § 106 lõikes 1 nimetatud juhtimisõiguse saamist keelavaid koosseise. Näiteks näevad juhtimisõiguse äravõtmise (seega ka esmase juhi juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamise) ette koosseisud, mis ei ole takistuseks juhtimisõiguse taotlemisel - LS § 221 lg 2, § 222 lg 2, § 224.1, § 230 lg 2, § 231 lg 2, § 235, § 242 lg 2. Juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamine järgneb siis, kui isikult on juhtimisõigus karistusena ära võetud - sama rikkumise eest võidakse kohaldada erinevaid karistusi ja tegu toime pannes ei saa isik ette näha tagajärge, et tal võetakse ära juhtimisõigus. Palun õiguskantsleril veelkord analüüsida LS § 106 lg 1 kohaldamist isikute suhtes, kes ei vasta LS § 106 lg punktides 1 ja 2 sätestatud tingimustele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Sirk vandeadvokaat 2
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel