Austatud õiguskantsler Ülle Madise
Kohtu 8, 15193 Tallinn 6. oktoober 2020
[email protected]
Täiendav avaldus seoses liiklusseaduse § 106 lg 1 ja lg 6 tõlgendamisega
Palun Teid veelkord analüüsida liiklusseaduse § 106 lg 1 ja 6 tõlgendamist isikute suhtes,
kellel on olnud auto juhtimise õigus, kuid see on tunnistatud kehtetuks liiklusseaduse § 106 lg
6 alusel.
Väljendasite oma 29.09.2020 vastuses minu varasemale pöördumisele märkinud järgmist - LS
§ 106 lg 6 on erinorm LS § 106 lg 1 suhtes, kuid see ei välista LS § 106 lg 1 kohaldamist
tervikuna. Välistatud on üksnes LS § 106 lg 1 p 1 kohaldamine, mis ei võimalda esmase juhiloa
andmist inimesele, kellel varem juba oli juhtimisõigus.
LS § 106 lg 1 kohaldamiseks peavad esinema samaaegselt kahest selle sätte kohaldamise
eelduste grupist mõlemast üks tingimus:
1. grupp
Auto ja mootorratta juhtimisõigus antakse ning esmane juhiluba väljastatakse isikule, kellel:
1) varem ei ole olnud auto või mootorratta juhtimisõigust või
2) on mootorratta või traktori juhtimisõigus ja kes soovib omandada täiendavalt auto
juhtimisõigust
NING
2. grupp
Auto ja mootorratta juhtimisõigus antakse ning esmane juhiluba väljastatakse isikule, kellel:
3) ei ole karistatust käesoleva seaduse §-s 201, 223, 224, 226, § 227 lõigetes 2–4, §-s 234, 236
või 237 sätestatud väärteo eest või
4) ei ole karistatust karistusseadustiku 23. peatükis sätestatud liiklussüüteo eest või
5) ei ole korduvalt karistatud käesoleva seaduse 15. peatükis sätestatud väärtegude eest, välja
arvatud käesoleva lõike punktis 3 nimetatud rikkumised.
Nende kahe LS § 106 lõike 1 eelduste grupi vahel kasutab seadusandja sõna NING, mis
tähendab, et selle sätte kohaldamiseks ehk juhtimisõiguse andmiseks selle sätte alusel peab
mõlemast grupist esinema vähemalt üks alus. Minu poolt Teile esitatud olukorras puudusid
selle sätte kohaldamiseks 1. grupi alused, mistõttu ei saa selle sätte alusel isikule
juhtimisõiguse andmise üle otsustada.
Küll aga esinevad minu poolt Teile kirjeldatud olukorras kõik LS § 106 lg 6 sätestatud alused.
Soovin veel osundada sellele, et lisaks LS § 106 lõikele 1 peab isik vastama ka
mootorsõidukijuhi üldistele nõuetele tulenevalt LS § 100. On ebaloogiline ja tehniliselt
arusaamatu, miks juhtimisõiguse andmise tingimusi käsitletakse erinevates liiklusseaduse
sätetes, kuid allakirjutanul ei ole kahtlust, et juhtimisõiguse esmakordne taotleja peab vastama
lisaks LS § 106 lg 1 ka LS § 100 sätestatud kvalifikatsiooni nõuetele ning sooritama edukalt
vastavad eksamid. Kui nüüd pöörduda tagasi LS § 106 lg 6 juurde, siis see säte eeldab, et isikul
on omandatud mootorsõidukijuhi kvalifikatsioon (muidu ei oleks ta ju saanud eelnevalt esmast
juhtimisõigust) ning talle on kehtestatud täiendava järelkoolituse ning uuesti eksamite eduka
Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli OÜ
Registrikood: 10328606 / Vabaduse pst 59, Tallinn 11211
Tel: +372 6586 492 / Faks: +372 6586 473 / e-post:
[email protected] / Koduleht: www.sirk.ee
a/a 221010506726 Swedbank / IBAN: EE582200221010506726 / KMKR: EE100338245
Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli
sooritamise kohustus. Vastasel juhul võiks pärast karistusaja möödumist saada isik
juhtimisõiguse eksameid sooritama - eksam on ju juba sooritatud ja seetõttu ei saaks olla
kohustust seda uuesti sooritada.
Olen seisukohal, et isikul, kelle juhtimisõigus tunnistatakse kehtetuks LS § 106 lg 6 alusel on
ka uuesti juhtimisõiguse saamise nõuded selles samas sättes ammendavalt ka sätestatud ning
puudub alus pöörduda muude liiklusseaduse sätete poole.
Ma ei oska arvata, millest on Teie kirjas esitatud seisukoht, et kuigi liiklusseaduse § 106 lg 1 p
1 ei kohaldu sellisele isikule, siis teised LS § 106 lg 1 alused siiski kehtivad. Kas on võimalik,
et LS § 106 lg 1 p 2 viimase sõnana olevat "NING" olete lugenud kui sõna "VÕI" ja sellest
järeldanud, et selle sätte alusel juhtimisõiguse andmiseks peavad olema täidetud kõigis viies
punktis nimetatud nõuded?
Viitasin oma algses avalduses ka isikute ebavõrdsele kohtlemisele. Selgitan seda veidi teise
nurga alt. Varem auto juhtimisõigust mitteomanud isikul on vajalik mitte omada kehtivaid
karistusi. Juba esmase juhiloa saanud isikule, kellel on juhtimisõigus LS § 106 lg 7 alusel
kehtetuks tunnistatud, tuleb läbida järelkoolitus ja seejärel edukalt sooritada liiklusteooria- ja
sõidueksam. See tähendab, et samasuguse rikkumise toime pannud üldse mitte kunagi
juhtimisõigust omanud isik on koheldud leebemalt, kuna temal ei ole kohustust läbida
järelkoolitust (ta võib lihtsalt oodata karistusandmete kustutamist). Isikul, kes on pärast esmast
juhtimisõigust omandanud "täielikku" juhtimisõiguse, ei ole kohustust pärast juhtimisõiguse
äravõtmist läbida mingit koolitust.
Praeguse käsitluse järgi langeb kõige rangem kohtlemine osaks sellisele isikule, kellel on
juhtimisõigus olnud, kuid tunnistatud kehtetuks. Seda ka võrreldes isikuga, kellel ei ole kunagi
juhtimisõigust olnud. Nõustun Teie seisukohaga, et erineva juhtimisstaažiga isikute puhul võib
olla vajalik erinev kohtlemine, kuid ma ei näe põhjust, miks ükskord juba juhtimisõiguse
omandanud isikut koheldakse rangemalt kui isikut, kellel ei ole kunagi juhtimisõigust olnud
(järelkoolituse kohustus). Põhjendatud ja proportsionaalne on seadusandja loogika, et varem
juhtimisõiguseta juhil ei tohi olla kehtivaid karistusi, esmase juhiloa kaotanul on kohustus
läbida enne uuesti juhtimisõiguse saamist järelkoolitus ja sooritada edukalt eksamid ning
"täieliku" juhiloa omanikul ei ole vaja midagi teha pärast juhtimisõiguse karistuse saamist
juhtimisõiguse taastamiseks (kui on alla 6 kuu juhtimisõigus ära võetud).
Eeltoodud käsitlust toetab ka asjaolu, et liiklusseaduses on juhtimisõiguse äravõtmist
ettenägevaid sätteid oluliselt rohkem, kui LS § 106 lõikes 1 nimetatud juhtimisõiguse saamist
keelavaid koosseise. Näiteks näevad juhtimisõiguse äravõtmise (seega ka esmase juhi
juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamise) ette koosseisud, mis ei ole takistuseks juhtimisõiguse
taotlemisel - LS § 221 lg 2, § 222 lg 2, § 224.1, § 230 lg 2, § 231 lg 2, § 235, § 242 lg 2.
Juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamine järgneb siis, kui isikult on juhtimisõigus karistusena ära
võetud - sama rikkumise eest võidakse kohaldada erinevaid karistusi ja tegu toime pannes ei
saa isik ette näha tagajärge, et tal võetakse ära juhtimisõigus.
Palun õiguskantsleril veelkord analüüsida LS § 106 lg 1 kohaldamist isikute suhtes, kes ei
vasta LS § 106 lg punktides 1 ja 2 sätestatud tingimustele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Sirk
vandeadvokaat
2