Taavi Aas
minister Meie 06.10.2020 nr 7-4/201590/2005376
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Ministri käskkirjaga kehtestatud lennupiirangud
Austatud majandus- ja taristuminister
MTÜ Eesti Turismifirmade Liit palus õiguskantsleril hinnata majandus- ja taristuministri
01.10.2020 käskkirja nr 202 vastavust põhiseadusele ja seadustele.
Käskkirja õiguspärasuse hindamine, vajadusel esialgse õiguskaitse kohaldamine ja kahju
hüvitamise otsustamine kuulub halduskohtu pädevusse. Selgitasime avaldajale võimalust oma
õigusi halduskohtus kaitsta. Õiguskantsler ei võta seisukohta lennupiirangute vajalikkuse ega
õiguspärasuse kohta. Õiguskantsleri ülesanne on aga kontrollida, kas ministeerium järgis
piirangute kehtestamisel hea halduse tava (õiguskantsleri seadus § 19 lg 1). Piirdume peamiselt
nende aspektidega hea halduse tavast, mida kohtupraktikas on käsitletud.
Rahvatervise huvides tohib ja tuleb vajalikke piiranguid rakendada, kuid seda tuleb teha seaduste
kohaselt ja hea halduse tava järgides. Kõnealuse käskkirja kehtestamisel on eksitud mitmete
nõuete vastu. Käskkirjast ei selgu, mis ajast see hakkab kehtima, teadmata on seegi, kas ja kuidas
ning kellele see käskkiri kätte toimetati. Käskkiri oli adressaatidele ootamatu, kahjustades lisaks
lennuettevõtjatele ka turismiettevõtjate ja reisijate huve. Ei jäetud ka piisavat aega, et isikud
saaksid oma tegevust uusi piiranguid arvestades ümber korraldada.
Käskkirjaga nr 202 muudetakse varasemat samasisulist 17.05.2020 käskkirja nr 98, samas ei ole
koostatud ega avalikult kättesaadavaks tehtud käskkirja praegu kehtivat tervikteksti. Nii pole
üheselt selge, kelle suhtes, mis ajast ja missugused piirangud kehtivad.
Käskkiri ei sisalda piirangute põhjendusi ega kaalutlusi, need ei selgu ka seletuskirjast.
Seletuskirjas kõneldakse peamiselt lennuliikluse piirangute leevendamisest. Täiendavate
piirangute õigustusena on viidatud Euroopa Liidu Nõukogu 30. juuni 2020 a. soovitusele nr
9208/20. Selle soovituse eesmärk oli lennupiirangute järk-järguline kaotamine. Isegi siis, kui
osundatud soovitus oleks suunatud täiendavate piirangute kehtestamisele, ei vabastaks see
kohustusest täita Eesti Vabariigi põhiseadust (PS) ja seadusi.
2
I Käskkirja õiguslik olemus ja sisu arusaadavus
1. Kõnealune käskkiri on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaks määratavatele isikutele –
eelkõige lennuettevõtjatele. Tõenäoliselt klassifitseeriks kohus selle üldkorralduseks
(haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 2). See tähendab eelkõige seda, et sellist käskkirja
võib kehtestada menetlusosaliste arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata (HMS § 40 lg 3 p 6).
Sellest ei järeldu, et isikute huvidega ei peaks arvestama ega nende õiguste piiramist
nõuetekohaselt kaaluma ning kehtestatavaid piiranguid põhjendama. Ka üldkorralduse korral
tasub võimalusel puudutatud isikud menetlusse kaasata ja nende seisukohad ära kuulata. Seda
võib teha ka näiteks nende esindusorganisatsiooni vahendusel.
2. Kuna käskkirjaga piiratakse põhiõigusi, eelkõige ettevõtlusvabadust (PS § 31), siis peab sellise
sisuga haldusakti kehtestamiseks olema selge ja piirangu intensiivsusega kooskõlas olev
seaduslik alus (PS § 3 lg 1). On küsitav, kas seda nõuet saab täita Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1008/2008. Kuigi see ELi määrus on otsekohalduv, ei kehtesta
määrus ise ühtegi kohustust, nõuet ega piirangut, see üksnes võimaldab neid piiranguid
Euroopa Liidu õigusega kooskõlas kehtestada. Liikmesriik peab täiendavalt arvestama ka enda
õigussüsteemist tulenevate nõuetega. Eraldi küsimus on see, kas piirangu kehtestamine on ka
põhiseadusega kooskõlas, kui selleks ei ole vastavat seaduslikku alust. Seadusliku aluse
funktsiooniks on määrata ka see, millise organi pädevuses ja millistel tingimustel on
põhiõiguse piirangu kehtestamine. Sellise pädevuse andmine majandus- ja taristuministrile
Vabariigi Valitsuse 14.05.2020 kabinetiotsusega on küsitav, eriti kui seaduslikus aluses peab
sisalduma ka edasivolitamise võimalus.
3. Seadusest tulenevad nõuded haldusakti, sh üldkorralduse sisule ja vormistusele. HMS § 55 lg
1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Kõnealuse käskkirja puhul see nii
ei ole.
4. Käskkirjaga nr 202 muudetakse majandus- ja taristuministri 17.05.2020 käskkirja nr 98.
Käskkirja nr 98 on muudetud varem juba 7 korda. Kahjuks ei ole Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel kättesaadav lennupiiranguid puudutava käskkirja
terviktekst. Seetõttu tuleb mõistmaks, mis on käskkirja sisu ja mis kehtib, koostada kõigil sisu
teada soovivatel isikutel endal käskkirjast terviktekst, otsides vastavaid dokumente
dokumendiregistrist (tervikteksti on raske koostada kui käskkirja vahepealsete versioonide
jõustumise aeg ei ole üheselt selge).
5. Kuigi seadusest ei tulene, et sarnaselt õigusaktidele tuleks terviktekst koostada ka
haldusaktide, sh üldkorralduste puhul, tasuks kõnealusel juhul seda siiski kaaluda. Käskkiri nr
202, millega muudetakse kaheksandat korda käskkirja nr 98, ei ole tervikteksti puudumise tõttu
selge ja üheselt mõistetav. Arvestada tuleb ka sellega, et nii muudetav käskkiri nr 98 ja seda
muutvad käskkirjad, sh käskkiri nr 202 sisaldavad piiranguid, mida peavad järgima paljud
isikud. Hõlbustamaks käskkirjadega kehtestatud ja mitmel korral muudetud piirangute
arusaadavust, oleks mõistlik koostada selle aktuaalne terviktekst ja avaldada see samas kohas,
kus on avaldatud ka viimane muutmise käskkiri. Alternatiivina sobiks ka see, kui iga kord kui
käskkirjaga kehtestatud piirangut muudetakse, tehakse seda tervikliku uue käskkirja
andmisega.
3
6. Käskkirja arusaadavus kannatab ka seetõttu, et käskkirjas ei ole esitatud põhjendusi. HMS §
56 lg 1 järgi võib haldusakti põhjendused esitada ka menetlusosalistele kättesaadavas
dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Põhjendustes peab olema haldusakti faktiline ja
õiguslik alus ning tuleb ära näidata kaalutlused, millest haldusakti andmisel on lähtutud.
7. Käskkirja nr 202 punkti 3 järgi „tehtavate muudatuste põhjendused ja kaalutlused on esitatud
käskkirja seletuskirjas, mis avaldatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
veebilehel“. Veebilehelt leiab seletuskirja, kuid pole üheselt selge, millise muudatuse juurde
konkreetne seletuskiri kuulub ja kas osa põhjendusi on esitatud mõnes varasemas käskkirjas
või selle seletuskirjas. Teatavasti on muudatusi tehtud varasemalt seitse korda. Varasemad
käskkirjad ja nende seletuskirjad on leitavad üksnes ministeeriumi dokumendiregistrist.
8. Seletuskirjas viidatakse käskkirja kehtestamise pädevusele, kuid ei esitata sisulisi selgitusi, mis
veenaks, et käskkiri tõesti arvestab Euroopa Liidu määruse nr 1008/2008 artiklite 21 ja 21a
nõuetega, mille järgi piirangute kehtestamisel arvestatakse proportsionaalsuse ja läbipaistvuse
põhimõtet ning nende aluseks on objektiivsed ja mittediskrimineerivad kriteeriumid.
II Käskkirja kehtivus
9. HMS § 61 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või
kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kui
seaduses ei ole sätestatud teisiti, hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt kehtima
kümnendal päeval pärast avaldamist.
10. Käskkirjas nr 202 ei ole reguleeritud selle jõustumist. Järelikult jõustus see käskkiri
kättetoimetamise hetkel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametniku sõnul
saadeti teave lennundussektorile NOTAM süsteemi kaudu. Teavituskanaliks oli lisaks AS
Tallinna Lennujaam. Seda, kas need teavitused on piisavad haldusakti kättetoimetamiseks
HMS mõttes, saab üksikjuhtumil hinnata kohus. Kui käskkirja korrektselt kätte toimetatud ei
ole, hakkab avalikult teatavaks tehtud käskkiri kehtima kümnendal päeval pärast avaldamist
(HMS § 61 lg 1 teine lause). Avalikku teatavakstegemist reguleerib HMS § 31. HMS § 31 lg
1 p 3 kohaselt tuleb avalikult teatavaks tehtav dokument avaldada kas üleriigilises ajalehes,
Ametlikes Teadaannetes või Riigi Teatajas. HMS ei näe ette, et avalikult teatavaks tegemiseks
saaks pidada ministeeriumi veebilehel avaldamist. Kuna käskkiri mõjutab lisaks lennu- ja
turismiettevõtjatele ka lennureisijate õigusi, siis neil võib olla probleem, kui ei näe käskkirja
vaadates, millal hakkas käskkiri kehtima ettevõtja suhtes, kellega neil leping sõlmitud on.
11. Isegi kui käskkiri toimetati samal päeval kätte kõigile, kellele see järgimiseks mõeldud oli, ei
ole selle viivitamatu jõustamine ja üleminekuajata rakendamine hea halduse tavaga kooskõlas.
Haldusakti andmisel tuleb kaaluda kohanemisaja vajalikkust ja kestust. Lennundus- ja
turismiettevõtjad võivad vajada aega oma tegevuse ümberkorraldamiseks. Nii on neil võimalik
vältida kahju tekkimist ja vähendada kahju suurust, kui kahju tekkimist ei ole võimalik ära
hoida. Kui turismifirmadele tekitas kahju riigi õigusvastane ja vastuoluline tegevus, siis näeb
seadus ette sellise kahju hüvitamise (vt riigivastutuse seadus).
4
III Käskkirja põhjendav osa
12. Käskkiri nr 202 ei sisalda põhjendusi. Käskkirjas viidatakse, et sellega kaasnevate muudatuste
kaalutlused ja põhjendused on esitatud seletuskirjas. Kui ministeeriumi kodulehel avaldatud
seletuskirja käsitleda käskkirja juurde kuuluvana, siis on selles sisalduvad selgitused liiga
napid, kohati vastuolulised ega vasta enamikule tekkivaist küsimustest. Seega on piirangute
põhjendused puudulikud. Põhjenduste puudulikkus on viga, mis raskendab käskkirja
õiguspärasuse kontrollimist ja võib olla piisav põhjus käskkirja kehtetuks tunnistamiseks.
13. Käskkirja põhjendamine ja ka puudutatud isikute huvide välja selgitamine on oluline ja
tagavad selle, et tehtavad otsused oleksid arusaadavad ja ka sisult õiged. „Isiku õigusi piirava
akti põhjendamine on oluline selleks, et isik mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel otsus
on tehtud ning kas otsus tehti seaduslikult. Teadmata akti andmise põhjuseid, on isikul raske
argumenteeritult vaidlustada haldusakti. Põhjendamiskohustus täidab ka haldusorgani
enesekontrolli eesmärki – kas otsustamisel on jõutud õigele seisukohale. Lisaks võimaldab
põhjendamine halduskohtul haldusakti tõhusalt kontrollida.“1 Hea halduse tavaga kooskõlas
olevaks ei saa pidada menetlust menetlusosalise teadmata ja menetlusosalisega suhtlemata.2
14. Käskkirja seletuskirja maht on vähem kui 1,5 lehekülge, millest suure osa hõlmab teave sellest,
mitu korda on muudetavat käskkirja varem muudetud. Samuti on seletuskiri kohati eksitav,
käsitledes küsimust, mida käskkirjas ei ole reguleeritud. Näiteks viidatakse, et valitsuse
29.09.2020 kabinetinõupidamisel toetati lennupiirangute leevendamist. Seletuskirja viimases
lõigus märgitakse „enne käesoleva käskkirja jõustumist olid piirangu alt vabastatud
tellimuslennud üldiselt. Käesoleva käskkirja jõustumisel on piirangust vabastatud Eestisse
naasevad tellimuslennud, mis on siirdunud sihtkohta enne käesoleva käskkirja jõustumist“.
Käskkirja tekstis ei leidu tellimuslendude kohta sõnagi. Arvestades varem kehtinud piiranguid,
mis kehtisid ühetaoliselt kõigi riikide suhtes, on käskkirjal leevendav mõju üksnes Euroopa
Liidu liikmesriikide vahel toimuvale lennundustegevusele, enamike kolmandate riikide suhtes
lennupiirangud nüüd pigem karmistati. Seletuskirjast ega ka käskkirjast ei nähtu sellisele
otsusele selgitust ega põhjendust.
15. Arvestada tuleb ka sellega, et mida intensiivsemalt põhiõigusi riivatakse, seda põhjalikumad
peavad olema põhjendused. Piirang, mille tõttu sisuliselt võetakse võimalus lennata Eestist
otse Euroopa Liidu välistesse riikidesse (kolmandatesse riikidesse) või saabuda Eestisse
kolmandatest riikidest otselennuga, on piisavalt intensiivne ja nõuab põhjalikumat põhjendust.
Keelatud ei ole lennud enamikesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse ning põhimõtteliselt
saavad inimesed endiselt reisida ka kolmandatesse riikidesse, kuid neil tuleb selleks kasutada
nakkusohu mõttes ohtlikumaid viise. Lennupiirangute põhjendamisel tuleb arvesse võtta
sedagi, et enamikes riikides kehtivad nõuded, mis kohustavad välisriigist saabujaid jääma
mõneks ajaks eneseisolatsiooni – neil nõuetel võib olla tõhusam heidutus reisimisele.
16. Piirangute kehtestamisel tuleb arvestada ka ELi määruse nr 1008/2008 artiklites 21 ja 21a
sätestatud põhimõtetega. Kehtestatavate piirangute puhul tuleb arvesse võtta
proportsionaalsuse põhimõtet (so vajalikkust, sobivust ja mõõdukust ehk eelistada tuleb
selliseid abinõusid, mis võimaldavad legitiimse eesmärgi saavutada, ent on mõeldavaist
1
RKÜKo nr 31. mai 2011 nr 3-3-1-85-10, p 26.
2
RKÜKo nr 31. mai 2011 nr 3-3-1-85-10, p 37.
5
alternatiividest vähim piiravad), läbipaistvust (st teave, mille alusel otsustatakse, peab olema
selge, täpne, täielik ja aegsasti kättesaadav, ka peab olema võimalik hinnata kuidas, miks ning
milliste kaalutluste alusel otsus tehti) ja piirangute aluseks peavad olema objektiivsed,
mittediskrimineerivad kriteeriumid. Samasugused reeglid näeb ette ka Eesti õiguskord.
17. Käskkirja seletuskirjas põhjendatakse piiranguid Euroopa Liidu Nõukogu 30.06.2020
soovitustele (EL) 2020/912 viidates. Nendele soovitustele tuginemine vajab omakorda
põhjendamist. Põhjendamist vajab ka see, miks on otsustatud nüüd asuda EL Nõukogu
soovitusi järgima. Need soovitused olid olemas juba 30.06.2020 ja nende kohaselt kujundatud
piiranguid oleks jõudnud enne kehtestamist puudutatud isikutega läbi arutada. Ka oleks olnud
võimalik jätta piirangute kehtestamise ja jõustumise vahele piisav üleminekuaeg. Peale selle
laiendavad need soovitused Euroopa Liidu liikmesriikide kohta käivat režiimi ka Schengeni
riikidele, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid (vt soovituste põhjenduspunktid 15-17).
Käskkirjas või selle seletuskirjas tuleks selgitada, miks on otsustatud soovitusi järgida vaid
osaliselt ja jätta mõned Schengeni riigid lennupiirangute leevendustest välja.
18. Euroopa Liidu institutsioonide soovitused ei ole liikmesriikidele kohustuslikud. Soovituste
järgimine ei võta kohustust järgida põhiseadusest tulenevaid põhimõtteid ja seaduse nõudeid.
Isegi kui kehtestatav piirang on kooskõlas nende soovitustega, tuleb eelnevalt kaaluda piirangu
vajalikkust, sobivust ja mõõdukust ning piirang kehtestada üksnes siis, kui see on asjaolusid
arvestades õigustatud. Ka tuleb need kaalutlused esitada piirangut kehtestavas käskkirjas või
selles viidatud ja samavõrd lihtsalt ja mugavalt kättesaadavas seletuskirjas. Praegusel juhul
seda tehtud ei ole.
19. Kõnealuste EL Nõukogu soovituste eesmärk ei ole soovitada lennupiirangute karmistamist.
Vastupidi – nende soovituste eesmärk on kaotada koordineeritult järk-järgult
mittehädavajaliku reisimise ajutised piirangud (soovituste punkt 1). Kõnealuse käskkirja puhul
on aga neile soovitustele tuginetud kui soovitusele kehtestada piirang. Eestis varem kehtestatud
lennupiirangute kontekstis mõjuvad 1. oktoobrist kehtestatud piirangud kolmandate riikide
suhtes uute piirangutena.
20. Seletuskirjas on selgitatud, et käskkirjaga leevendatakse lennupiiranguid. See selgitus ei
kajasta käskkirja tegelikku mõju. Tõepoolest, Euroopa Liidu riikide puhul lennupiiranguid
faktiliselt leevendati, kuid ülejäänud maailma riikide suhtes muutusid need pigem rangemaks.
Varem kehtinud piirangud sõltusid sellest, milline oli siht- või päritoluriigi epidemioloogiline
olukord, olenemata kas riik kuulub Euroopa Liitu või on nn kolmas riik. Piirang rakendus, kui
COVID-19 haigust põhjustavasse SARS-CoV-2 nakatumise juhtude arv 100 000 elaniku kohta
viimase 14 päeva jooksul oli 25 või suurem. 1. oktoobril kehtestatud lennupiirangute puhul on
see nakatumiste arv Euroopa Liidu kahekordne keskmine (ministeeriumi kodulehel avaldatud
andmetel oli 02.10 seisuga see arv 200,6). Kolmandate riikide puhul on alates 1. oktoobrist
piirangute rakendumise mehhanism keerulisem: käskkirja kohaselt on otselennud lubatud vaid
neisse kolmandatesse riikidesse, mida on loetletud ELi Nõukogu soovituste lisas 1. Hetkel on
selles nimekirjas Uruguai, Rwanda, Tuneesia, Lõuna-Korea, Austraalia, Uus-Meremaa,
Kanada, Jaapan, Gruusia ja Tai ning tingimuslikult ka Hiina. Selliselt on faktiliselt keelatud
otselennud enamikesse maailma riikidesse, isegi kui sealne nakatumise oht on oluliselt
väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt või Eestis.
6
21. Soovitustes on küll sedastatud, et EL Nõukogu vaatab oma soovituste lisas 1 loetletud riikide
nimekirja üle iga 2 nädala tagant ja ajakohastab seda vajadusel (punkt 4). Selliste riikide
nimekirja täiendamine, kuhu ELi soovituste kohaselt tuleks lennupiiranguid leevendada, sõltub
nakkusjuhtude arvust (see peab olema lähedane ELi keskmisele), uute nakkusjuhtude trendist
ja riigi üldisest reageeringust COVID-19 puhangule. Kuid nagu eelnevalt selgitatud, ei võta
piirangute kehtestamisel ELi nõukogu soovitustele tuginemine riigilt kohustust ja vastutust ise
igakordselt kaaluda rakendatavate piirangute õiguspärasust. Piiranguid kehtestab ja rakendab
riik, mitte Euroopa Liit. Peale selle võib tekkida kahtlus, kas kõnealused soovitused ise on
täielikus kooskõlas EL-i määruse nr 1008/2008 artikliga 21a ja kas need ei mõjuta liikmesriike
kehtestama kolmandaid riike diskrimineerivaid piiranguid (kolmanda riigi puhul peab
nakatumisnäitaja olema ELi keskmisele lähedane või väiksem, ELi liikmesriigi puhul peab see
olema väiksem kui ELi kahekordne keskmine). Sellist erinevat kohtlemist võib küll õigustada
riikide erinev suutlikkus rahvatervise tagamisel, kuid sedagi tuleks piiranguid kehtestava
käskkirja seletuskirjas selgitada.
22. Käskkiri nr 202 on otseselt suunatud lennuettevõtjatele. Seega minimaalselt tuleks haldusakti
põhjendustes näidata, kuidas mõjutavad piirangud lennuettevõtjate tegevust. Arvestades, et
lennuettevõtjate tegevus on seotud teiste isikutega, kuivõrd lennuettevõtjad pakuvad teenust
kolmandatele isikutele, siis tuleks põhjendusi esitades silmas pidada haldusakti toimet
kolmandate isikute huvidele (HMS § 11 lg 1 p 3). Kolmandaks isikuks saab pidada ka
turismiettevõtteid, samuti on piirangust mõjutatud lennureisijad. HMS § 40 lg 3 lubab teatud
juhul haldusakti kehtestada ka menetlusosaliste arvamust ära kuulamata. Samas on hea halduse
tavaga kooskõlas piirangust mõjutatud isikute kaasamine. Ilmselt on lennundusega
tegelevatele asutustele teada, milliseid lende planeeritakse ning seetõttu ei oleks ka ülemäära
koormav asjaomaste turismifirmade ja ettevõtjate ärakuulamine enne nende tegevust tugevalt
piirava käskkirja kehtestamist.
Austusega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Ago Pelisaar 693 8407
[email protected]
Evelin Lopman 693 8431
[email protected]