dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

MTÜ Igale Lapsele Pere_avaldus

Õiguskantsleri Kantselei · 6. oktoober 2020
Viit
14-1/201778/2005364
Registreeritud
6. oktoober 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
MTÜ Igale Lapsele Pere
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 Avalduse läbi vaatamata jätmine
Sari
14-1 Menetlusse võtmata avaldus (puudub pädevus)
Toimik
14-1/201778
Vastutaja
Margit Sarv (Õiguskantsleri Kantselei, Laste ja noorte õiguste osakond)
Lahendamise tähtaeg
5. november 2020

Failid

  • 📎MTÜ Igale Lapsele Pere, 5.10.2020.asice166 KB

Sisu (failidest)

PÖÖRDUMINE Lugupeetud sotsiaalkomisjoni liige, sotsiaalminister, laste ombudsman, sotsiaalministeeriumi vastava osakonna spetsialist, sotsiaalkindlustusameti asendushoolduse osakonna spetsialist , omavalitsusjuht ja omavalitsuse lastekaitse- ja asendushoolduse osakonna spetsialist. Teie poole pöörduvad MTÜ Igale Lapsele Pere võrgustikku kuuluvad hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperede vanemad järjest tungivama vajadusega kiirendada Eestis laste asendushoolduse kvaliteedi tõusu. Selleks on vaja suurt tähelepanu pöörata perepõhise asendushoolduse osakaalu suurendamisele ja teguritele, mis vastaks laste arenguvajadustele, aga ka laste esmaste hooldajate vajadustele lapsele tervendava keskkonna loomisel , hooldajate hooldusvõimekuse ja elutervete peresuhete säilimiseks. Meie oleme igapäevases praktikas need, kes lapsega, tema emotsionaalsete- ja käitumisraskustega kokku puutuvad. Me teame, et laps peab tunnetama turvatunnet, püsivust ja tal peab täiskasvanuga kujunema turvaline kiindumussuhe. Me teame ka seda, et meie läbielamised ei ole meie ega lapse põhjustatud vaid lapse varasema eluperioodi traumeerivad kogemused on raskete käitumis- ja tundeeluprobleemide põhjustajad. Me tahame last aidata. Me tahame teda juhtida tervenemise teele ja pakkuda talle parimat tulevikku. Samas tahame me säilitada ka oma perekonna heaolu ja tervise. Samuti vajame me ise tuge, et toime tulla selles pikaajalises töös pidevalt esile kerkivate pingetega. Me oleme eestkoste-, hooldus- ja lapsendajapered . Juriidiline vorm ei olegi oluline. Meie töö ja elu koos lastega on kõikidel väga sarnane. Laps, kes on kogenud traumat ja kaotusi, on sarnaste katsumuste ja raskustega. Täna me ei tunne veel, et riik ja omavalitsused mõistaks lõpuni meie vajadusi. Meie vajame samuti turvatunnet kogu lapse kasvamise ja paranemise teekonna jooksul. Ja me soovime sellelt teekonnalt välja tulla tervetena, et võimalusel pakkuda veel mõnele lapsele hoolivat kodu ja armastava perekonna turvalist keskkonda. Või olla näideteks, et õige ja professionaalse tugisüsteemi abil on see laps, kes on meiega koos kasvanud toimetulevaks kodanikuks, tänuväärt panus ühiskonda. Viimastel aastatel on riik pakkumas Euroopa rahastuse najal tugiteenuseid. Euroopa rahastustingimustes eeldatakse nii meie arusaamise kui ka EL direktiivide järgi investeerimist järjepidevusse ja pehmesse infrastruktuuri (süsteemide, keskuste, organisatsioonide), samuti spetsialistide väljaõppesse, mille najal üles ehitatavad teenused edasi jätkuks. Praegu pakutavatel teenustel puudub järjepidevus ja ka professionaalne jätkusuutlikkus. Iga projektiperioodi lõppedes ei ole teada, kas teenuse pakkuja jätkab, või mitte. See ei anna meile turvatunnet. Jane Snaith ’i 2020. aasta magistritöö „ HOOLDUSPEREDE VANEMATE KOGEMUSED JA VAJADUSED HOOLDUSPEREDE TUGITEENUSTE OSAS “ tulemused tõid välja: Hoolduspere vanemate senised kogemused tugiteenustega on olnud puudulikud, teenused on kättesaamatud, puuduvad või teenuste sisu ei vasta vajadustele. Hoolduspere vanemate kogemused hooldusperede vanematele mõeldud tugigruppides osalemisega on samas positiivsed, ainult tingimusel, et tugigrupid on üles ehitatud perede ootuste järgi, rajanevad usaldusel, järjepidevusel ja on kättesaadavad kodulähedaselt. Hoolduspere vanemate ootused ja vajadused tugiteenuse osas väljendavad eelkõige soovi teenuste asjakohasuse ja järjepidevuse järele, mida hooldusperel oleks võimalik saada kodulähedaselt ja kohast, kuhu on koondatud pädevused ja oskused hooldusperede temaatikas, seda nii hoolduspere vanemale endale kui ka lastele (nii bioloogilised kui ka hooldatavad). Raskused, millega on hoolduspere vanematel olnud keeruline toime tulla või polegi toime tuldud, on samuti seotud pigem puuduvate asjakohaste teenustega, mille tõttu hoolduspered ei tule hooldatava lapse emotsionaalsete ja käitumisraskustega toime ning sageli ka lapse elus väljaspool mõjutavate suhetega (bioloogilised vanemad, kool ja muud haridusasutused). Arvestades meie kõige lähemat kogemust valdkonnaga ja meie kui teenuse sihtgrupi vajadusi, soovime: Kodulähedaste tugikeskuste rajamist, kuhu saame vajadusel pöörduda ja mille puhul teame, et saame olla selle töötajatega pidevas jätkusuutlikus kontaktis; Tugikeskuses pideva, valdkonnaga kursis oleva ja vastava väljaõppe saanud spetsialistide meeskonna olemasolu, kes on meile abiks nii juriidiliste, sotsiaalsete, tervishoiu kui terapeutiliste küsimuste lahenduste leidmisel; Regulaarsete tugigruppide toimumist selles keskuses nii peredele, lastele kui eraldi vanematele; Tugigruppide läbiviijad peavad olema kasuvanemate spetsiifikast teadlikud ja selles pädevad; Kindlat tugitöötajat igale perekonnale, kes tunneb meie perekonda, oskab ja suudab nõustada traumateadlikult ja -pädevalt; Ettepanekud: Muuta asendushoolduse seadusandlust nii, et ressursside ja tugiteenuste (ka ettevalmistavad ja järjepidevad teenused) kättesaadavus oleks võrdsustatud kõigile kasuvanematele (eestkoste-, hooldus- ja lapsendajaperedele ); Rajada olemasolevate kasuvanematele suunatud MTÜde najal üle-Eestiline piirkondlike tugikeskuste võrk. Selleks on riigil vaja luua vajalikud miinimumstandardid, millele peab selline keskus vastama (mida teenusele tulevatele vanematele pakkuma), ning iga kasuvanemaid toetav organisatsioon saab osaleda keskuste rajamises, kui nad pakuvad standarditele vastavat sisu. Anda „turg vabaks“ ettevalmistavatele koolitustele. Samamoodi saab kehtestada miinimumstandardid, mida ettevalmistav koolitus peab potentsiaalsele kasuvanemale õpiväljundina tagama. Iga programm, mis vastab nendele miinimumstandarditele, on sobilik kasuvanemate ettevalmistamiseks. Keskust haldav organisatsioon saab ise valida, millise programmi kasutusele võtab. Samas keskuses saaks kasuvanema teekonnale asuda soovija saada ettevalmistavad nõustamised ja koolitused. Kasuvanematele suunatud koolituste koolitajad peavad olema vastava väljaõppega (traumapädevus, kiindumussuhte põhised sekkumised jms), et nende poolt pakutavate õppekavade sisu vastab kasuvanemate vajadustele. Riik finantseeri b vajalike spetsialistide väljaõppe programme (traumapädevuse programmid, kiindumusterapeudid, terapeutilise vanemluse nõustajad jt). Maailm meie ümber on täis häid praktikaid ja pädevusi, aga parimad neist on küllalt kulukad ühekaupa maale toomiseks MTÜde või teiste organisatsioonide poolt. Samuti on piiratud nende kättesaadavus vajalikele spetsialistidele. S oovime olla kursis meie pöördumise menetlemisega ja info palume edastada kas kasupered.ee lehel avaldamiseks ja/või palume selle avalikustada sots iaalministeeriumi ja/või sotsiaalkindlustusameti kodulehel. MTÜ Igale Lapsele Pere Juhatus e ja kasuvanemate esindaja te poolt Allkirjastanud /digitaalselt/ Jane Snaith Juhatuse liige ja tegevjuht
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →