Õiguskantsleri Kantselei · 2. oktoober 2020
Sisu (failidest)
Õiguskantsler Ülle Madise
Kohtu 8, 15193
Tallinn
Esitaja: MTÜ Eesti Turismifirmade Liit
Kood 80004199
Aadress: Harju maakond, Tallinn, Pärnu mnt 20, 10141
Meie 02.10.2020. a.
AVALDUS
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 01.10.2020 käskkirja nr 202 „Majandus- ja
taristuministri 17. mai 2020. a käskkirja nr 98 „„Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine"
muutmine“ põhiseadusele ja seadustele vastavuse kontrollimiseks.
Asjaolud
1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kehtestas 01.10.2020 käskkirja nr 202
„Majandus ja taristuministri 17. mai 2020. a käskkirja nr 98 „„Lennuliiklusõiguste ajutine
piiramine" muutmine„ (edaspidi nimetatud kui Käskkiri nr 202.). Kõnealuse käskkirjaga (asub
Lisas nr 1) otsustas majandus – ja taristuminister Taavi Aas piirata ajutiselt lennuettevõtjate
õigust osutada lennuteenust kahe lennujaama vahel selliselt, et.. /……peatan Eesti õhuruumis
Eesti lennuväljadele saabuvad ja Eesti lennuväljadelt väljuvad lennud, mille lähte või sihtkoht
asub
1) Euroopa Liidu liikmes riigis, kus viimase 14 päevane kumulatiivne COVID 19 haigust
põhjustavasse koroonaviirusesse SARS CoV 2 nakatumise juhtude arv 100 000 elaniku kohta
on suurem kui kahekordne Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse veebilehel
kajastatud Euroopa Liidu keskmine
2) Euroopa Liidu liikmesriigiks mitte olevas riigis, mis ei ole kantud Euroopa Liidu Nõukogu
30. juuni 2020. a soovituse nr 9208/20 „Nõukogu soovitus Euroopa Liitu mittehädavajaliku
reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta“ lisas 1 esitatud
nimekirja, mille kehtiv redaktsioon on kättesaadav Euroopa Komisjoni veebilehel…../.
2. Majandus- ja taristuministri käskkirja „Majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. a käskkirja
nr 98 „„Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine“ muutmine“ seletuskirja (Lisa 2) täpsemalt
lugedes aga konkreetseid põhjendusi ja kaalutlusi tegelikult välja ei tooda.
2.1. Seletuskirja esimene pool räägib sellest, milline oli muudetud käskkiri ning mis oli selle
muudetud käskkirja kui otsuse õiguslikuks aluseks. Lühidalt kirjeldab see lõik asjaolusid,
millistel anti välja Majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. a käskkiri nr 98 ning loetleb
majandus- ja taristuministri käskkirju (kokku 8 käskkirja), milliste alusel on seni
lennuliiklusteenuse osutamine piiratud.
2.2. Seletuskirja teine pool aga räägib 29.09.2020 valitsuse kabinetinõupidamisest, kus toetati
lennuliikluse piirangute leevendamist ning seda seetõttu, et vastasel korral tooks see kaasa
olulise mõju majandustegevusele ja ettevõtete toimimisele. Lisaks viidatakse ka arvulisele
Euroopa Liidu Nõukogu soovitustele ja linkidele.
3. Reaalselt aga Käskkiri nr 202 ei leevenda olukorda, vaid karmistab seda. Seetõttu on
käskkiri vastuoluline. Nimelt ka käskkirja enda viimane lõik selgelt sedastab järgmist /… Enne
käesoleva käskkirja jõustumist olid piirangu alt vabastatud tellimuslennud üldiselt. Käesoleva
käskkirja jõustumisel on piirangust vabastatud Eestisse naasevad tellimuslennud, mis olid
siirdunud sihtkohta enne käesoleva käskkirja jõustumist…/. Seega olukord mitte ei leevene,
vaid karmistub.
4. Kokkuvõtvalt on Käskkirja nr 202 järgi loodud olukord, kus jäävad sõltumata
nakkuskordajast (sisuliselt igasuguste piiranguteta) Tallinnast avatuks vaid Frankfurdi,
Helsingi, Kopenhaageni, Londoni, Riia ja Varssavi liinid. Kõik muud otselennud teistesse
sihtkohtadesse on edaspidi keelatud kui nakkuskordaja ei ole alla kehtestatud normi.
5. Avalduse esitaja leiab, et nii õigusakti põhjenduste (1) vastuolulisus, kui selle üldine (2)
põhjendamatus on need põhilised argumendid, millised annavad aluse hinnata Käskkirja nr 202
kui põhiseadusega vastuolus olevat akti.
Vastuolulisus
6. Avalduse esitaja leiab, et käskkiri, millisega kehtestatakse lennupiirang kogu riigi
territooriumil, ei saa olla oma sisult vastuoluline. Käskkiri ei saa samaaegselt sedastada vajadust
olemasolevate piirangute leevendamise järele ning neid sama aktiga tegelikult veelgi
piirata. Selline vastuoluline tegevus on arusaamatu. Kas siis majandus- ja taristuminister ei
järginud 29.09.2020 valitsuse kabinetinõupidamisel kokku lepitut, kus toetati lennuliikluse
piirangute leevendamist ja astus käskkirjaga seal otsustatuga vastuollu, või on mõeldud
käskkirja tekst adressaatide eksitamiseks, kes peaksid justkui aru saama, et uued täiendavad
piirangud ongi leevendamine.
7. Haldusmenetlus tunnistab koostatava üld- ja üksikaktide puhul põhjendamiskohustust.
Põhistus, mis on oma sisult vastuoluline, pole üheselt arusaadav põhistus ning seetõttu on
Käskkiri nr 202 põhistamata.
Sisuline põhjendamatus
8. Lisaks eeltoodule ei ole ka Käskkirjas nr 202 toodud põhjendused piisavad, et nendest oleks
jälgitavalt võimalik aru saada põhjendustest ja kaalutlustest, millistel käskkiri rajaneb. Sisulisi
põhjendusi pole.
9. Käskkirjas nr 202 olevad viited Euroopa Liidu Nõukogu 30. juuni 2020. a soovitusele nr
9208/20, komisjoni 25. juunil 2020. a ettepanekule reisipiirangu kaotamiseks osade riikide
suhtes ja 30. juunil 2020. nõukogu soovitusele Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise
ajutise piirangu järkjärgulise kaotamise kohta on soovitused, mitte liikmesriikidele otse
kohalduvad normid. See tähendab, et iga liikmesriik saab ise otsustada mingite objektiivsete
kriteeriumite alusel nende soovituse järgmise või mittejärgimise. See kaalutlusotsus on
Majandus- ja taristuministril käskkirjas nr 202 tegemata. Miks tuleb eelkirjeldatu soovitusi
järgida ja mille alusel tuleb neid järgida just sellises mahus, on arusaamatu. Neid põhjendusi ja
kaalutlusi seletuskiri ei sisalda.
10. Euroopa Komisjoni nimekiri non-EU riikidest ja selle otsustamise alused ei ole õiguslikult
siduv dokument (leitav siit: https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-
releases/2020/08/07/lifting-of-travel-restrictions-council-reviews-the-list-of-third-
countries/?fbclid=IwAR0kuL4pTfW4q9xib-1ZQhhp1s9CN_987FA4kdZ9HlijbjbktjsDZPg-
Q-4 ) Nimetatud nimistu eesmärk ei ole tegelikult reguleerida lende või puhkusereise. Paljud
EL liikmesriigid korraldavad täna tellimuslende nt Türgi ja Egiptuse kuurortidesse.
11. Viimastel kuudel on meditsiini ja lennunduse valdkonna erialaeksperdid toonud ministrite
ja valitsuse tähelepanu alla faktilised asjaolud sellest, et nakatumisoht otselendudel on kordades
väiksem kui ümberistumistega lendudel. Põhjus, on selles, et otselendude keelamisega ei jää
reisida soovivatel isikutel reisimata. Alles jääv alternatiiv on pikem lennuteekond ja
ümberistumised, mille jooksul puutuvad reisijad tegelikult aga üha rohkem kokku erinevate
kaasreisijatega ja teenindava personaliga. Sellist ekspertide antud indikatsiooni on
valitsusasutused kindlameelselt ignoreeritud. Ka on eksperdid avaldanud arvamust (nt siin:
https://www.err.ee/1127551/teadusnoukoda-otselennud-on-reisimiseks-ohutumad , aga ka siin
https://www.err.ee/1137939/lutsar-otselennud-peavad-jatkuma-testimine-lennujaamas-
kohustuslikuks ), et nakatumisoht otselendudel on kordades väiksem kui ümberistumistega
lendudel. On ju ütlematagi selge, et kontaktide võimalik arv erinevatel ümberistumistel selgelt
suureneb, võrreldes neid võimalikke kontakte otselendudega. Seega on ka tegelikkuses selline
lahendus ka sisuliselt põhistamata.
12. Ka ei ole Euroopa liidu liimesriikides ülalnimetatud soovituste osas ühtset praktikat.
Selliselt ei ole neid soovitusi 100%-liselt järgitud mh ei Soomes ega Saksamaal. Seda enam
jäävad arusaamatuks kaalutlused, millised on otsuse tegemise aluseks.
Vastuolu Põhiseadusega
13. Käskkirja koostamisel peab igakordselt kaaluma ja põhjendama, kas ja kuidas on rakendatav
õiguste ja vabaduste piiramine demokraatlikus ühiskonnas. See on vajalik arvestades erinevaid
põhiseaduslikke väärtusi. Rakendatavad meetmed peavad olema alati proportsionaalsed
soovitud eesmärgiga. Arvestada tuleb ka konteksti, mis antud olukorras on alates märtsist
COVID- 19 tõttu rusutud ja majanduslikult seetõttu vaevu hingitsev lennundus- ja
turismisektor. Uue regulatsiooni kaalumisel on vastamata jäänud küsimus - mis põhjendusel
tuleb eelistada lendu ühest lennujaamast teisele, kui nakkuskordaja on selles riigis ja piirkonnas
sama? Ministri käskkiri ega seletuskiri ei kajasta põhjendusi selliste eelistuste ja piirangute
vajalikkuse, sobivuse ja proportsionaalsuse kohta. Kuidagi ei saa olla põhjendatud riigivõimu
teostamine katse-eksituse meetodil. See on riigivõimu omavoli, mille vastu on kõik isikud
tulenevalt Põhiseaduse § 13 kaitstud. Põhiseaduse § 13 kolmas lause sätestab selgelt - Seadus
kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Aga just omavoli sellise regulatsiooni sisuliste
põhjendusteta kehtestamine kahjuks on.
14. Põhiseaduse § 11 kohaselt õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega.
Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada
piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
Liikumisvabaduse piiramine ilma sisulise põhjenduseta on Põhiseaduse § 11 rikkumine,
mis on käsitletav riigivõimu omavolina Põhiseaduse § 13 järgi.
Taotlus
15. Käesolevaga palub Eesti Turismifirmade Liit õiguskantsleril Ülle Madise`l kontrollida
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 01.10.2020 käskkirja nr 202 „Majandus- ja
taristuministri 17. mai 2020. a käskkirja nr 98 „„Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine"
muutmine„ põhiseadusele vastavust.
Lugupidamisega,
Tiit Pruuli Mariann Lugus
President Peasekretär
Lisad
1. Käskkiri nr 202
2. Seletuskiri
Majandus- ja taristuministri käskkirja „Majandus- ja taristuministri 17. mai
2020. a käskkirja nr 98 „Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine“ muutmine“
seletuskiri
Majandus- ja taristuminister piiras 17. mai 2020. a käskkirjaga nr 98 „Lennuliiklusõiguste ajutine
piiramine“ ajutiselt lennuettevõtjate õigust osutada lennuteenust kahe lennujaama vahel ning peatas
Eesti õhuruumis kõik Eesti lennuväljadele saabuvad ja lennuväljadelt väljuvad lennud, mille lähte- või
sihtkoht asub riigis, kus viimase 14-päevane kumulatiivne COVID-19 haigestumine 100 000 elaniku
kohta on suurem kui 25 elanikku. Otsuse aluseks oli Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr
1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31.10.2008,
lk 3-20) artikkel 21 ning arvestati ka Vabariigi Valitsuse seaduse § 44 lõiget 2 ja Vabariigi Valitsuse
14.05.2020.a kabinetiotsust, millega määrati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
lennuliiklusõiguste kasutamise küsimustes otsustama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr
1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta artikli 21 rakendamist
ning sellest Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu teiste liikmesriikide teavitamist tulenevalt COVID-19
haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas, viiruse Eesti-sisese leviku ja
laienemise suure tõenäosusega ning sellest tingitud massilise nakatumise ohuga.
Lennuteenuse osutamine on piiratud järgmiste majandus- ja taristuministri käskkirjade alusel:
1) 17. mai 2020. a käskkiri nr 98 „Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine“.
2) 4. juuni 2020. a käskkiri nr 110 „Majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. a käskkirja nr 98
„Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine“ muutmine“.
3) 19. juuni 2020. a käskkiri nr 123 „Majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. a käskkirja nr 98
„Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine“ muutmine“.
4) 30. juuni 2020. a käskkiri nr 128 „Majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. a käskkirja nr 98
„Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine“ muutmine“.
5) 8. juuli 2020. a käskkiri nr 135 „Majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. a käskkirja nr 98
„Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine“ muutmine“.
6) 27. juuli 2020. a käskkiri nr 154 „Majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. a käskkirja nr 98
„Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine“ muutmine“,
7) 28. augusti 2020. a käskkiri nr 172 „Majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. a käskkirja nr 98
„Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine“ muutmine“,
8) 21. septembri 2020. a käskkiri nr 187 „Majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. a käskkirja nr
98 „Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine“ muutmine“.
Valitsuse 29. septembri 2020 kabinetinõupidamisel toetati lennuliikluse piirangute leevendamist ning
sarnaselt Lätiga lendude lubamist riikidest, mille viimase kahe nädala koroonaviirusesse haigestumise
arv 100 000 elaniku kohta jääb alla Euroopa Liidu kahekordse keskmise. 28.09.2020 seisuga oli Euroopa
Liidu keskmine haigestumismäär 93.4.
Piirangute leevendamise põhjuseks on fakt, et kõrge haigestumismääraga riikide arv on Euroopas
kasvanud ning senise piirangu alusel tuleks enamus otselennuliinid sulgeda, mis omakorda takistaks
oluliselt nii äritegevust kui ka vältimatuid (töö)reise. See tooks kaasa olulise mõju majandustegevusele
ja ettevõtete toimimisele.
Euroopa Liidust väljastpoolt on otselennud (nii regulaar- kui tellimuslennud) Eestisse lubatud üksnes
riikidesse ja riikidest, mis on loetletud Euroopa Liidu Nõukogu 30. juuni 2020. a soovituse nr 9208/20
„Nõukogu soovitus Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu
võimaliku kaotamise kohta“ lisas 1.
25. juunil 2020. a võttis komisjon vastu ettepaneku nõukogu soovituse kohta, mille kohaselt tuleks
reisipiirang kaotada riikide suhtes, mis valitakse välja koos liikmesriikidega. Seda tuleks teha teatavate
põhimõtete ja objektiivsete kriteeriumide (sh terviseolukord, võimalus kohaldada reisi ajal
tõkestamismeetmeid ning vastastikkuse kaalutlused) alusel, võttes arvesse asjaomastest allikatest, nagu
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ja Maailma Terviseorganisatsioon, saadud andmeid. 30.
juunil 2020. a võttis nõukogu vastu soovituse Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piirangu
2
järkjärgulise kaotamise kohta. Soovituses loetletud riikide puhul tuleks reisipiirangud kaotada.
Liikmesriigid ja nõukogu vaatavad selle loetelu läbi iga kahe nädala järel ja uuendatud nimekiri on
avaldatud Euroopa Komisjoni lehel https://ec.europa.eu/info/live-work-travel-eu/health/coronavirus-
response/travel-during-coronavirus-pandemic_et#reisipiirangud. Praegu kuuluvad nende riikide hulka
Austraalia, Gruusia, Jaapan, Kanada, Lõuna-Korea, Rwanda, Tai, Tuneesia, Uruguay ja Uus-Meremaa.
Link Euroopa Liidu Nõukogu soovitusele: https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9208-
2020-INIT/en/pdf
Euroopa Liidu keskmise haigestumismäära, aga ka selle alusel kehtestatud lennupiirangute kohta käiv
info avaldatakse uuendatult igal reedel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel.
Varasemalt kehtestatud erandi kohaselt on otselennud Tallinna, Frankfurti, Helsingi, Varssavi, Riia,
Londoni ja Kopenhaageni vahel lubatud nakatunute suhtarvust sõltumata.
Enne käesoleva käskkirja jõustumist olid piirangu alt vabastatud tellimuslennud üldiselt. Käesoleva
käskkirja jõustumisel on piirangust vabastatud Eestisse naasevad tellimuslennud, mis olid siirdunud
sihtkohta enne käesoleva käskkirja jõustumist.
KÄSKKIRI
01.10.2020 nr 202
Majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. a
käskkirja nr 98 „Lennuliiklusõiguste ajutine
piiramine" muutmine
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist
käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3-20) artiklite 21 ja 21a alusel ning
arvestades Vabariigi Valitsuse seaduse § 44 lõiget 2 ja Vabariigi Valitsuse 14.05.2020. a
kabinetiotsust, millega määrati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium lennuliiklusõiguste
kasutamise küsimustes otsustama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008
artikli 21 rakendamist ning sellest Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu teiste liikmesriikide
teavitamist:
1. Muuta majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. a käskkirja nr 98 „Lennuliiklusõiguste ajutine
piiramine“ (muudetud majandus- ja taristuministri 4. juuni 2020. a käskkirjaga nr 110, majandus-
ja taristuministri 19. juuni 2020. a käskkirjaga nr 123 ning majandus- ja taristuministri 30. juuni
2020. a käskkirjaga nr 128, 8. juuli 2020. a käskkirjaga nr 135, 27. juuli 2020. a käskkirjaga nr
154, 28. augusti 2020. a käskkirjaga nr 172 ning 21. septembri 2020. a käskkirjaga nr 187)
järgmiselt:
1) sõnastada punkt 1 järgmiselt:
„1. Piiran ajutiselt lennuettevõtjate õigust osutada lennuteenust kahe lennujaama vahel selliselt, et
peatan Eesti õhuruumis Eesti lennuväljadele saabuvad ja Eesti lennuväljadelt väljuvad lennud,
mille lähte- või sihtkoht asub:
1) Euroopa Liidu liikmesriigis, kus viimase 14-päevane kumulatiivne COVID-19 haigust
põhjustavasse koroonaviirusesse SARS CoV-2 nakatumise juhtude arv 100 000 elaniku kohta on
suurem kui kahekordne Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse veebilehel kajastatud
Euroopa Liidu keskmine;
2) Euroopa Liidu liikmesriigiks mitte olevas riigis, mis ei ole kantud Euroopa Liidu Nõukogu 30.
juuni 2020. a soovituse nr 9208/20 „Nõukogu soovitus Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise
ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta“ lisas 1 esitatud nimekirja, mille
kehtiv redaktsioon on kättesaadav Euroopa Komisjoni veebilehel.“;
2) sõnastada punkt 3 järgmiselt:
„3. Piirang ei kehti:
1) esindus-, kauba- ja humanitaarlendudele ning meditsiinilise, hädaolukorra ja kaitse-eesmärkide
täitmisega seotud lendudele;
2) Euroopa Liidu sisestele tellimuslendudele;
2
3) ülelendudele;
4) lendudele, mille lähte- või sihtkoht on Frankfurt, Helsingi, Kopenhaagen, London, Riia või
Varssavi.“.
3. Käesoleva käskkirjaga tehtavate muudatuste põhjendused ja kaalutlused on esitatud käskkirja
seletuskirjas, mis avaldatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel.
4. Käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister