dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Eesti Turismifirmade Liit_avaldus

Õiguskantsleri Kantselei · 2. oktoober 2020
Viit
7-4/201590/2005323
Registreeritud
2. oktoober 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Turismifirmade Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-4 Isiku kaebuse alusel riigiorgani või -asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-4/201590
Vastutaja
Ago Pelisaar (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)
Lahendamise tähtaeg
1. november 2020

Failid

  • 📎Eesti Turismifirmade Liit, 2.10.2020.asice755 KB

Sisu (failidest)

Õiguskantsler Ülle Madise Kohtu 8, 15193 Tallinn Esitaja: MTÜ Eesti Turismifirmade Liit Kood 80004199 Aadress: Harju maakond, Tallinn, Pärnu mnt 20, 10141 Meie 02.10.2020. a. AVALDUS Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 01.10.2020 käskkirja nr 202 „Majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. a käskkirja nr 98 „„Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine" muutmine“ põhiseadusele ja seadustele vastavuse kontrollimiseks. Asjaolud 1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kehtestas 01.10.2020 käskkirja nr 202 „Majandus ja taristuministri 17. mai 2020. a käskkirja nr 98 „„Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine" muutmine„ (edaspidi nimetatud kui Käskkiri nr 202.). Kõnealuse käskkirjaga (asub Lisas nr 1) otsustas majandus – ja taristuminister Taavi Aas piirata ajutiselt lennuettevõtjate õigust osutada lennuteenust kahe lennujaama vahel selliselt, et.. /……peatan Eesti õhuruumis Eesti lennuväljadele saabuvad ja Eesti lennuväljadelt väljuvad lennud, mille lähte või sihtkoht asub 1) Euroopa Liidu liikmes riigis, kus viimase 14 päevane kumulatiivne COVID 19 haigust põhjustavasse koroonaviirusesse SARS CoV 2 nakatumise juhtude arv 100 000 elaniku kohta on suurem kui kahekordne Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse veebilehel kajastatud Euroopa Liidu keskmine 2) Euroopa Liidu liikmesriigiks mitte olevas riigis, mis ei ole kantud Euroopa Liidu Nõukogu 30. juuni 2020. a soovituse nr 9208/20 „Nõukogu soovitus Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta“ lisas 1 esitatud nimekirja, mille kehtiv redaktsioon on kättesaadav Euroopa Komisjoni veebilehel…../. 2. Majandus- ja taristuministri käskkirja „Majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. a käskkirja nr 98 „„Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine“ muutmine“ seletuskirja (Lisa 2) täpsemalt lugedes aga konkreetseid põhjendusi ja kaalutlusi tegelikult välja ei tooda. 2.1. Seletuskirja esimene pool räägib sellest, milline oli muudetud käskkiri ning mis oli selle muudetud käskkirja kui otsuse õiguslikuks aluseks. Lühidalt kirjeldab see lõik asjaolusid, millistel anti välja Majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. a käskkiri nr 98 ning loetleb majandus- ja taristuministri käskkirju (kokku 8 käskkirja), milliste alusel on seni lennuliiklusteenuse osutamine piiratud. 2.2. Seletuskirja teine pool aga räägib 29.09.2020 valitsuse kabinetinõupidamisest, kus toetati lennuliikluse piirangute leevendamist ning seda seetõttu, et vastasel korral tooks see kaasa olulise mõju majandustegevusele ja ettevõtete toimimisele. Lisaks viidatakse ka arvulisele Euroopa Liidu Nõukogu soovitustele ja linkidele. 3. Reaalselt aga Käskkiri nr 202 ei leevenda olukorda, vaid karmistab seda. Seetõttu on käskkiri vastuoluline. Nimelt ka käskkirja enda viimane lõik selgelt sedastab järgmist /… Enne käesoleva käskkirja jõustumist olid piirangu alt vabastatud tellimuslennud üldiselt. Käesoleva käskkirja jõustumisel on piirangust vabastatud Eestisse naasevad tellimuslennud, mis olid siirdunud sihtkohta enne käesoleva käskkirja jõustumist…/. Seega olukord mitte ei leevene, vaid karmistub. 4. Kokkuvõtvalt on Käskkirja nr 202 järgi loodud olukord, kus jäävad sõltumata nakkuskordajast (sisuliselt igasuguste piiranguteta) Tallinnast avatuks vaid Frankfurdi, Helsingi, Kopenhaageni, Londoni, Riia ja Varssavi liinid. Kõik muud otselennud teistesse sihtkohtadesse on edaspidi keelatud kui nakkuskordaja ei ole alla kehtestatud normi. 5. Avalduse esitaja leiab, et nii õigusakti põhjenduste (1) vastuolulisus, kui selle üldine (2) põhjendamatus on need põhilised argumendid, millised annavad aluse hinnata Käskkirja nr 202 kui põhiseadusega vastuolus olevat akti. Vastuolulisus 6. Avalduse esitaja leiab, et käskkiri, millisega kehtestatakse lennupiirang kogu riigi territooriumil, ei saa olla oma sisult vastuoluline. Käskkiri ei saa samaaegselt sedastada vajadust olemasolevate piirangute leevendamise järele ning neid sama aktiga tegelikult veelgi piirata. Selline vastuoluline tegevus on arusaamatu. Kas siis majandus- ja taristuminister ei järginud 29.09.2020 valitsuse kabinetinõupidamisel kokku lepitut, kus toetati lennuliikluse piirangute leevendamist ja astus käskkirjaga seal otsustatuga vastuollu, või on mõeldud käskkirja tekst adressaatide eksitamiseks, kes peaksid justkui aru saama, et uued täiendavad piirangud ongi leevendamine. 7. Haldusmenetlus tunnistab koostatava üld- ja üksikaktide puhul põhjendamiskohustust. Põhistus, mis on oma sisult vastuoluline, pole üheselt arusaadav põhistus ning seetõttu on Käskkiri nr 202 põhistamata. Sisuline põhjendamatus 8. Lisaks eeltoodule ei ole ka Käskkirjas nr 202 toodud põhjendused piisavad, et nendest oleks jälgitavalt võimalik aru saada põhjendustest ja kaalutlustest, millistel käskkiri rajaneb. Sisulisi põhjendusi pole. 9. Käskkirjas nr 202 olevad viited Euroopa Liidu Nõukogu 30. juuni 2020. a soovitusele nr 9208/20, komisjoni 25. juunil 2020. a ettepanekule reisipiirangu kaotamiseks osade riikide suhtes ja 30. juunil 2020. nõukogu soovitusele Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piirangu järkjärgulise kaotamise kohta on soovitused, mitte liikmesriikidele otse kohalduvad normid. See tähendab, et iga liikmesriik saab ise otsustada mingite objektiivsete kriteeriumite alusel nende soovituse järgmise või mittejärgimise. See kaalutlusotsus on Majandus- ja taristuministril käskkirjas nr 202 tegemata. Miks tuleb eelkirjeldatu soovitusi järgida ja mille alusel tuleb neid järgida just sellises mahus, on arusaamatu. Neid põhjendusi ja kaalutlusi seletuskiri ei sisalda. 10. Euroopa Komisjoni nimekiri non-EU riikidest ja selle otsustamise alused ei ole õiguslikult siduv dokument (leitav siit: https://www.consilium.europa.eu/et/press/press- releases/2020/08/07/lifting-of-travel-restrictions-council-reviews-the-list-of-third- countries/?fbclid=IwAR0kuL4pTfW4q9xib-1ZQhhp1s9CN_987FA4kdZ9HlijbjbktjsDZPg- Q-4 ) Nimetatud nimistu eesmärk ei ole tegelikult reguleerida lende või puhkusereise. Paljud EL liikmesriigid korraldavad täna tellimuslende nt Türgi ja Egiptuse kuurortidesse. 11. Viimastel kuudel on meditsiini ja lennunduse valdkonna erialaeksperdid toonud ministrite ja valitsuse tähelepanu alla faktilised asjaolud sellest, et nakatumisoht otselendudel on kordades väiksem kui ümberistumistega lendudel. Põhjus, on selles, et otselendude keelamisega ei jää reisida soovivatel isikutel reisimata. Alles jääv alternatiiv on pikem lennuteekond ja ümberistumised, mille jooksul puutuvad reisijad tegelikult aga üha rohkem kokku erinevate kaasreisijatega ja teenindava personaliga. Sellist ekspertide antud indikatsiooni on valitsusasutused kindlameelselt ignoreeritud. Ka on eksperdid avaldanud arvamust (nt siin: https://www.err.ee/1127551/teadusnoukoda-otselennud-on-reisimiseks-ohutumad , aga ka siin https://www.err.ee/1137939/lutsar-otselennud-peavad-jatkuma-testimine-lennujaamas- kohustuslikuks ), et nakatumisoht otselendudel on kordades väiksem kui ümberistumistega lendudel. On ju ütlematagi selge, et kontaktide võimalik arv erinevatel ümberistumistel selgelt suureneb, võrreldes neid võimalikke kontakte otselendudega. Seega on ka tegelikkuses selline lahendus ka sisuliselt põhistamata. 12. Ka ei ole Euroopa liidu liimesriikides ülalnimetatud soovituste osas ühtset praktikat. Selliselt ei ole neid soovitusi 100%-liselt järgitud mh ei Soomes ega Saksamaal. Seda enam jäävad arusaamatuks kaalutlused, millised on otsuse tegemise aluseks. Vastuolu Põhiseadusega 13. Käskkirja koostamisel peab igakordselt kaaluma ja põhjendama, kas ja kuidas on rakendatav õiguste ja vabaduste piiramine demokraatlikus ühiskonnas. See on vajalik arvestades erinevaid põhiseaduslikke väärtusi. Rakendatavad meetmed peavad olema alati proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. Arvestada tuleb ka konteksti, mis antud olukorras on alates märtsist COVID- 19 tõttu rusutud ja majanduslikult seetõttu vaevu hingitsev lennundus- ja turismisektor. Uue regulatsiooni kaalumisel on vastamata jäänud küsimus - mis põhjendusel tuleb eelistada lendu ühest lennujaamast teisele, kui nakkuskordaja on selles riigis ja piirkonnas sama? Ministri käskkiri ega seletuskiri ei kajasta põhjendusi selliste eelistuste ja piirangute vajalikkuse, sobivuse ja proportsionaalsuse kohta. Kuidagi ei saa olla põhjendatud riigivõimu teostamine katse-eksituse meetodil. See on riigivõimu omavoli, mille vastu on kõik isikud tulenevalt Põhiseaduse § 13 kaitstud. Põhiseaduse § 13 kolmas lause sätestab selgelt - Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Aga just omavoli sellise regulatsiooni sisuliste põhjendusteta kehtestamine kahjuks on. 14. Põhiseaduse § 11 kohaselt õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Liikumisvabaduse piiramine ilma sisulise põhjenduseta on Põhiseaduse § 11 rikkumine, mis on käsitletav riigivõimu omavolina Põhiseaduse § 13 järgi. Taotlus 15. Käesolevaga palub Eesti Turismifirmade Liit õiguskantsleril Ülle Madise`l kontrollida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 01.10.2020 käskkirja nr 202 „Majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. a käskkirja nr 98 „„Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine" muutmine„ põhiseadusele vastavust. Lugupidamisega, Tiit Pruuli Mariann Lugus President Peasekretär Lisad 1. Käskkiri nr 202 2. Seletuskiri Majandus- ja taristuministri käskkirja „Majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. a käskkirja nr 98 „Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine“ muutmine“ seletuskiri Majandus- ja taristuminister piiras 17. mai 2020. a käskkirjaga nr 98 „Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine“ ajutiselt lennuettevõtjate õigust osutada lennuteenust kahe lennujaama vahel ning peatas Eesti õhuruumis kõik Eesti lennuväljadele saabuvad ja lennuväljadelt väljuvad lennud, mille lähte- või sihtkoht asub riigis, kus viimase 14-päevane kumulatiivne COVID-19 haigestumine 100 000 elaniku kohta on suurem kui 25 elanikku. Otsuse aluseks oli Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3-20) artikkel 21 ning arvestati ka Vabariigi Valitsuse seaduse § 44 lõiget 2 ja Vabariigi Valitsuse 14.05.2020.a kabinetiotsust, millega määrati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium lennuliiklusõiguste kasutamise küsimustes otsustama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta artikli 21 rakendamist ning sellest Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu teiste liikmesriikide teavitamist tulenevalt COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas, viiruse Eesti-sisese leviku ja laienemise suure tõenäosusega ning sellest tingitud massilise nakatumise ohuga. Lennuteenuse osutamine on piiratud järgmiste majandus- ja taristuministri käskkirjade alusel: 1) 17. mai 2020. a käskkiri nr 98 „Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine“. 2) 4. juuni 2020. a käskkiri nr 110 „Majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. a käskkirja nr 98 „Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine“ muutmine“. 3) 19. juuni 2020. a käskkiri nr 123 „Majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. a käskkirja nr 98 „Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine“ muutmine“. 4) 30. juuni 2020. a käskkiri nr 128 „Majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. a käskkirja nr 98 „Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine“ muutmine“. 5) 8. juuli 2020. a käskkiri nr 135 „Majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. a käskkirja nr 98 „Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine“ muutmine“. 6) 27. juuli 2020. a käskkiri nr 154 „Majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. a käskkirja nr 98 „Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine“ muutmine“, 7) 28. augusti 2020. a käskkiri nr 172 „Majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. a käskkirja nr 98 „Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine“ muutmine“, 8) 21. septembri 2020. a käskkiri nr 187 „Majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. a käskkirja nr 98 „Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine“ muutmine“. Valitsuse 29. septembri 2020 kabinetinõupidamisel toetati lennuliikluse piirangute leevendamist ning sarnaselt Lätiga lendude lubamist riikidest, mille viimase kahe nädala koroonaviirusesse haigestumise arv 100 000 elaniku kohta jääb alla Euroopa Liidu kahekordse keskmise. 28.09.2020 seisuga oli Euroopa Liidu keskmine haigestumismäär 93.4. Piirangute leevendamise põhjuseks on fakt, et kõrge haigestumismääraga riikide arv on Euroopas kasvanud ning senise piirangu alusel tuleks enamus otselennuliinid sulgeda, mis omakorda takistaks oluliselt nii äritegevust kui ka vältimatuid (töö)reise. See tooks kaasa olulise mõju majandustegevusele ja ettevõtete toimimisele. Euroopa Liidust väljastpoolt on otselennud (nii regulaar- kui tellimuslennud) Eestisse lubatud üksnes riikidesse ja riikidest, mis on loetletud Euroopa Liidu Nõukogu 30. juuni 2020. a soovituse nr 9208/20 „Nõukogu soovitus Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta“ lisas 1. 25. juunil 2020. a võttis komisjon vastu ettepaneku nõukogu soovituse kohta, mille kohaselt tuleks reisipiirang kaotada riikide suhtes, mis valitakse välja koos liikmesriikidega. Seda tuleks teha teatavate põhimõtete ja objektiivsete kriteeriumide (sh terviseolukord, võimalus kohaldada reisi ajal tõkestamismeetmeid ning vastastikkuse kaalutlused) alusel, võttes arvesse asjaomastest allikatest, nagu Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus ja Maailma Terviseorganisatsioon, saadud andmeid. 30. juunil 2020. a võttis nõukogu vastu soovituse Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piirangu 2 järkjärgulise kaotamise kohta. Soovituses loetletud riikide puhul tuleks reisipiirangud kaotada. Liikmesriigid ja nõukogu vaatavad selle loetelu läbi iga kahe nädala järel ja uuendatud nimekiri on avaldatud Euroopa Komisjoni lehel https://ec.europa.eu/info/live-work-travel-eu/health/coronavirus- response/travel-during-coronavirus-pandemic_et#reisipiirangud. Praegu kuuluvad nende riikide hulka Austraalia, Gruusia, Jaapan, Kanada, Lõuna-Korea, Rwanda, Tai, Tuneesia, Uruguay ja Uus-Meremaa. Link Euroopa Liidu Nõukogu soovitusele: https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9208- 2020-INIT/en/pdf Euroopa Liidu keskmise haigestumismäära, aga ka selle alusel kehtestatud lennupiirangute kohta käiv info avaldatakse uuendatult igal reedel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel. Varasemalt kehtestatud erandi kohaselt on otselennud Tallinna, Frankfurti, Helsingi, Varssavi, Riia, Londoni ja Kopenhaageni vahel lubatud nakatunute suhtarvust sõltumata. Enne käesoleva käskkirja jõustumist olid piirangu alt vabastatud tellimuslennud üldiselt. Käesoleva käskkirja jõustumisel on piirangust vabastatud Eestisse naasevad tellimuslennud, mis olid siirdunud sihtkohta enne käesoleva käskkirja jõustumist. KÄSKKIRI 01.10.2020 nr 202 Majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. a käskkirja nr 98 „Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine" muutmine Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3-20) artiklite 21 ja 21a alusel ning arvestades Vabariigi Valitsuse seaduse § 44 lõiget 2 ja Vabariigi Valitsuse 14.05.2020. a kabinetiotsust, millega määrati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium lennuliiklusõiguste kasutamise küsimustes otsustama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 artikli 21 rakendamist ning sellest Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu teiste liikmesriikide teavitamist: 1. Muuta majandus- ja taristuministri 17. mai 2020. a käskkirja nr 98 „Lennuliiklusõiguste ajutine piiramine“ (muudetud majandus- ja taristuministri 4. juuni 2020. a käskkirjaga nr 110, majandus- ja taristuministri 19. juuni 2020. a käskkirjaga nr 123 ning majandus- ja taristuministri 30. juuni 2020. a käskkirjaga nr 128, 8. juuli 2020. a käskkirjaga nr 135, 27. juuli 2020. a käskkirjaga nr 154, 28. augusti 2020. a käskkirjaga nr 172 ning 21. septembri 2020. a käskkirjaga nr 187) järgmiselt: 1) sõnastada punkt 1 järgmiselt: „1. Piiran ajutiselt lennuettevõtjate õigust osutada lennuteenust kahe lennujaama vahel selliselt, et peatan Eesti õhuruumis Eesti lennuväljadele saabuvad ja Eesti lennuväljadelt väljuvad lennud, mille lähte- või sihtkoht asub: 1) Euroopa Liidu liikmesriigis, kus viimase 14-päevane kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustavasse koroonaviirusesse SARS CoV-2 nakatumise juhtude arv 100 000 elaniku kohta on suurem kui kahekordne Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse veebilehel kajastatud Euroopa Liidu keskmine; 2) Euroopa Liidu liikmesriigiks mitte olevas riigis, mis ei ole kantud Euroopa Liidu Nõukogu 30. juuni 2020. a soovituse nr 9208/20 „Nõukogu soovitus Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta“ lisas 1 esitatud nimekirja, mille kehtiv redaktsioon on kättesaadav Euroopa Komisjoni veebilehel.“; 2) sõnastada punkt 3 järgmiselt: „3. Piirang ei kehti: 1) esindus-, kauba- ja humanitaarlendudele ning meditsiinilise, hädaolukorra ja kaitse-eesmärkide täitmisega seotud lendudele; 2) Euroopa Liidu sisestele tellimuslendudele; 2 3) ülelendudele; 4) lendudele, mille lähte- või sihtkoht on Frankfurt, Helsingi, Kopenhaagen, London, Riia või Varssavi.“. 3. Käesoleva käskkirjaga tehtavate muudatuste põhjendused ja kaalutlused on esitatud käskkirja seletuskirjas, mis avaldatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel. 4. Käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel