Toomas Asser Teie nr
Tartu Ülikooli rektor
[email protected] Meie 01.10.2020 nr 7-6/201137/2005297
Urmas Peterson
juhatuse liige
MTÜ Tartu Üliõpilasküla
[email protected]
Ühiselamukohtade jagamine
Austatud hr Asser, austatud hr Peterson
Õiguskantsleril paluti hinnata MTÜ Tartu Üliõpilasküla tava anda Tartu Ülikooli välisüliõpilastele
majutuskohtade taotlemisel eelisõigus.
Tartu Üliõpilasküla pakub võimalust taotleda majutuskohta kõigepealt välisüliõpilastele ja alles
siis Eestist pärit üliõpilastele. Niisugune tava lähtub teadmisest, et erinevalt Eestist pärit
üliõpilastest on välisüliõpilastel raskem leida Tartus elukohta. Kuna see võib tõesti nii olla, on
arusaadav, miks ülikool on otsustanud aidata välisüliõpilastel majutuskohta leida. Õigustatud on
erinev kohtlemine neil juhtudel, mil Tartu Ülikool reserveerib ühiselamukohti eriprogrammide
alusel Tartu Ülikooli õppima saabuvate välisüliõpilaste jaoks. Kõnesoleval juhul, mil eelis antakse
üldkorras ingliskeelsetele õppekavadele õppima asujatele, pole aga ühiselamukohtade jagamisel
õigustatud üliõpilaste erinev kohtlemine olenevalt sellest, kas üliõpilane on pärit Eestist või
välisriigist.
Võrdse kohtlemise tagamiseks on mitmeid teid: võib jagada ühiselamukohti elava järjekorra
alusel, tõmmata liisku, tagada ühiselamukoht vaid vähem kindlustatud üliõpilastele, pakkuda
välisüliõpilastele ühiselamukohta suvekuudeks jne. Ka võib ülikool luua üliõpilastele suunatud
üürikeskkonna, mille kaudu saab eluaseme välja üürida vaid siis, kui üürileandja on seda valmis
tegema samadel tingimustel ka välisüliõpilastele. Soovitan Teil neid võimalusi kaaluda ja
ühiselamukohtade jagamise praktikat muuta.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi
diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või
muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Võrdse
kohtlemise seadus (VõrdKS) sätestab, et inimeste diskrimineerimine nende rahvuse (etnilise
kuuluvuse) tõttu on keelatud mh eluaseme kättesaadavuses (VõrdKS § 2 lg 1 p 7). Tõsi,
Tartu Ülikool ei erista üliõpilasi otseselt rahvuse alusel, kuid teeb seda kaudselt.
Diskrimineerimine on kaudne, kui näiliselt neutraalne säte, kriteerium või tava seab inimesed
2
näiteks rahvuse alusel teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda. Ka kaudne eristamine on
keelatud, v.a siis, kui selleks on objektiivne ja õiguspärane eesmärk ning selle eesmärgi
saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud (VõrdKS § 3 lg 4).
Majutuskohtade taotlemisel kohtleb Tartu Üliõpilasküla taotlejaid erinevalt, lähtudes sellest, kas
üliõpilane on Eestist või tuleb välisriigist. Nii on osa üliõpilasi majutuskohtade taotlemisel
soodsamas olukorras kui teised.
Ei Tartu Ülikooli seadus ega kõrgharidusseadus kohusta ülikooli tagama üliõpilasele
majutuskohta. Tartu Ülikool pole ka võimeline tagama majutuskohta kõigile üliõpilastele.
Majutuskoha pakkumine on ülikooli hea tava, mis toetab õppimist, sh uute oludega kohanemist.
Eriti oluline on see üliõpilastele esimesel ülikooliaastal.
Ülikool on selgitanud, et ingliskeelsetele õppekavadele on seatud varasem sisseastumisaeg eeskätt
seetõttu, et ülikooli vastu võetud välisüliõpilased saaksid õigeaegselt taotleda viisat või
elamisluba. Seepärast on ülikool otsustanud, et välisüliõpilased saavad Tartu Üliõpilaskülalt
majutuskohta taotleda 1.−10. juunini, aga Eesti üliõpilased juuli keskel (2020. aastal alates
16. juulist). Majutuskohta pakutakse välisüliõpilastele eelisjärjekorras kahel põhjusel. Esiteks
tuleb välisüliõpilasel taotleda Eestis õppima asumiseks viisat või elamisluba ja teiseks, vahetult
pärast vastuvõtuotsuse saamist peavad välisüliõpilased leidma õpingute ajaks või vähemalt
õpingute alguseks majutuskoha Tartus. Samas on aastatepikkune praktika näidanud, et välisriigi
kodanikul on oma koduriigis olles Tartus eramajutust leida väga keeruline.
Vastuvõtuotsuse saanud välisüliõpilastele õigeaegselt viisa või elamisloa saamise tagamise
eesmärk on mõistetav. Siseministeeriumi selgituste kohaselt on Politsei- ja Piirivalveamet
õppeasutustega kokku leppinud, et välisüliõpilased taotlevad kõigepealt pikaajalist viisat ja
tulevad sellega Eestisse ning elamisluba asuvad taotlema Eestis olles. Viisa taotlemisel peab
inimene andma aadressi, kus ta Eestis peatub. Elamisloa taotlemisel ei ole vaja tõendada elukoha
olemasolu ja üliõpilane võib esialgu peatuda näiteks hostelis või hotellis. Elukoha registreerimise
kohustus tekib ühe kuu jooksul pärast elamisloa saamist (välismaalaste seaduse (VMS) § 121 lg 1
või 2). Elukohana saab registreerida vajaduse korral majutusasutuse (näiteks hostel), milles
üliõpilane peatub (rahvastikuregistri seaduse § 77 p 2). Seega on riigi seatud tingimused piisavalt
paindlikud, et üliõpilane jõuaks aegsasti ka ise leida endale sobiva elamispinna.
Välismaalasel võib oma koduriigis olles Tartus eramajutust leida tõesti keerulisem kui Eesti
elanikul, kuna nii üüriturg kui ka suhtluskeel ja -tavad on talle võõrad. Samuti vajab välisüliõpilane
(taskukohast) eluaset kohe pärast Eestisse jõudmist, mistõttu on vaja leida eluase enne, kui ta
Eestisse tuleb. Nende probleemide ületamiseks saab ülikool välisüliõpilast toetada sellega, et
annab talle kohaliku üürituru kohta piisavalt teavet. Tartu Ülikool on seda ka teinud. Välismaalt
tulnud üliõpilane võib otsida eluaset koduriigis olles, nt maakleriteenust kasutades.
Tuleb möönda, et üüriturult eluaset otsides võib takistuseks saada korteriomaniku soovimatus
lubada üliõpilasel oma elukohta riigile avaldada, et varjata riigi eest üüritulu saamist. Takistuseks
võib saada ka VMS § 289 lg-s 1 sätestatud üürileandja kohustus kontrollida välismaalase Eestis
viibimise seaduslikkust (vt probleemide ülevaadet Balti Uuringute Instituudi aruandest, lk 65 jj).
Sääraste probleemide ületamiseks võib ülikool muu hulgas luua üliõpilastele suunatud
üürikeskkonna, mille kaudu saab eluaseme välja üürida vaid siis, kui üürileandja on seda valmis
tegema samadel tingimustel ka välisüliõpilastele.
3
Seega teenib ühiselamukohtade eelisjärjekorras välisüliõpilastele jagamine küll seatud eesmärki,
ent pole proportsionaalne, sest sama eesmärgi võib saavutada ka nii, et sellega ei kaasne kohalike
üliõpilaste ebasoodsamat kohtlemist.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Kärt Muller 693 8418;
[email protected]
Kristiina Albi 693 8412;
[email protected]