ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Teabevaldaja: Andmekaitse Inspektsioon
Märge tehtud:
Juurdepääsupiirang kehtib kuni:
Alus:
Lp Piret Leevald Teie 17.01.2023
SA Tallinna Lastehaigla Meie 31.01.2023 nr 2.1.-5/23/127-2
[email protected]
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (inspektsioon) sai Teie pöördumise, milles soovite teada, kas
Lastehaiglal (sotsiaaltöötajal) on õigus (ja kohustus) teavitada suitsiidikatse teinud lapsest KOV
lastekaitsetöötajat (st kui abivajavast lapsest) – ka siis, kui nö esialgne oht on möödunud ja
lapse vanemad teevad arstidega lapse heaolu nimel tööd – ilma lapsevanema nõusolekuta?
Viitate oma pöördumises RK lahendile nr 1-20-5071.
Terviseandmed on füüsilise isiku füüsilise ja vaimse tervisega seotud isikuandmed, sealhulgas
temale tervishoiuteenuste osutamist käsitlevad andmed, mis annavad teavet tema tervisliku
seisundi kohta (IKÜM1 artikkel 4 p 15). Terviseandmed kuuluvad eriliigiliste isikuandmete alla,
mille töötlemine on keelatud v.a juhul, kui kehtib üks IKÜM artiklis 9 lg 2 asjaoludest. IKÜM
artikkel 9 lg 2 p g kohaselt on töötlemine lubatud, kui see on vajalik olulise avaliku huviga
seotud põhjustel liidu või liikmesriigi õiguse alusel.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 768 lg 1 kohaselt peavad tervishoiuteenuse osutaja ja
tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud hoidma saladuses neile tervishoiuteenuse
osutamisel või tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja tema tervise
seisundi kohta, samuti hoolitsema selle eest, et tervishoiuteenuse osutamist kajastavates
dokumentides sisalduvad andmed ei saaks teatavaks kõrvalistele isikutele,
kui seaduses või kokkuleppel patsiendiga ei ole ette nähtud teisiti. Seadusest tulenev alus võib
olla kahetine – kas andmete avaldamist lubav või selleks kohustav.2 Kohustus patsiendisaladuse
avaldamiseks võib tuleneda mõnest valdkondlikust õigusaktist. Sellisel juhul on seadusandja
otsustanud, et avalik huvi on olulisem patsiendi huvist hoida tervishoiuteenuse osutamise käigus
avaldatud andmed saladuses.3
Lastekaitseseadus (LasteKS) § 26 defineerib abivajava lapse järgmiselt: Abivajav laps on laps,
kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse
jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda
või teiste isikute heaolu. LasteKS § 27 lg 1 kohustab igaüht teavitama abivajajast lapsest. Seega
on tegu igale isikule (sh lastehaigla sotsiaaltöötajale) kehtiva seadusest tuleneva kohustusega.
Tõlgendamise küsimus on, millisest hetkest ei ole laps enam abivajav. Kui esialgne oht on
möödunud ja lapse vanemad teevad arstidega lapse heaolu nimel tööd – kas seda saab pidada
piisavaks aluseks järeldamaks, et lapse heaolu ei ole enam ohustatud ning teavitamine ei ole
1
Isikuandmete kaitse üldmäärus
2
RK lahend 1-20-5071 (1.04.2022), p. 23
3
Samas, p. 25
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
vajalik.
Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul tuleks abivajavast lapsest teavitada vastavalt LasteKS § 27
sätestatule. Kuna teavitamise õiguslikuks aluseks on seadusest tulenev kohustus, siis ei ole
lapsevanema nõusoleku puudumine põhjuseks kohustust mitte täita. Andmete edastamisel tuleks
aga lähtuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklist 5 lg 1 p c tulenevast minimaalsuse
põhimõttest – st andmeid tuleks edastada vaid nii palju, kui on vajalik nende eesmärgi
saavutamise seisukohalt, sh vältida üleliigsete andmete (nt terve haigusloo vms) edastamist.
Loodan, et minu selgitustest oli abi.
Lugupidamisega
Annika Kaljula
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)