dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Sissetulev kiriAvalik

Selgitustaotlus

Andmekaitse Inspektsioon · 26. jaanuar 2023
Viit
2.1.-5/23/221-1
Registreeritud
26. jaanuar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA,
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2023
Vastutaja
Elve Adamson (Andmekaitse Inspektsioon)
Lahendamise tähtaeg
25. veebruar 2023

Failid

  • 📎E-kiri.pdf486 KB
  • 📎Küsimused Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse hallatava teabe osas.asice234 KB
  • 📎Lisa pöördumisele.pdf67 KB

Sisu (failidest)

Lisa pöördumisele Väljavõte „Seletuskirjast „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu“ juurde“ Eelnõu seadusena vastuvõtmisel muutus mh muudetava seaduse § 25 lõike 6 sõnastus ja lisandus lõige 71. Eelnõu seletuskirjas lk 6 on lõike (71) lisamise kohta antud järgnev selgitus: „Eelnõu punktiga 19 [jõustunud seaduses punkt 21] kehtestatakse õiguslik alus avaliku teabe seaduses (ATS) sätestatud avalikustamise piiramise tähtajale, mis ATS § 40 lõike 1 kohaselt on maksimaalselt 5+5 aastat. ATS § 3 lg 2 kohaselt saab seadusega (STSiga) kehtestada teistsuguse tähtaja kui ATSis on. STSis seotakse piirangu tähtaeg dokumentide säilitamise kohustuse tähtajaga, sest juba piiratud teave muutuks avalikuks, kui lõpeb ATSis võimaldatud maksimaalse piiramise aeg. Kui ei oleks 2025. a dokumentide säilitamistähtaja kohustust, võiks need dokumendid hävitada peale üldise säilitamistähtaja möödumist (va kui ei ole pikemat dokumentide säilitamise kohustust muu seaduse alusel) ning piiratud teabe avalikuks tuleku oht langeks ära. Toetusega seotud dokumente peab aga säilitama 2025 a lõpuni, selleks et EK ametnik, audiitor, järelkontrollija saaks neid veel vajadusel vaadata. ATS tähtaja äralangemisel muutuks selline teave avalikuks, mis ei ole kooskõlas aga mitteavalikustatavate andmete juurdepääsupiiramise ootusega ka edaspidi. Seega sama paragrahvi lõikes 6 nimetatud piiratud ligipääsuga andmed, milleks on andmed projekti äriplaani ja tehnoloogiliste lahenduste kohta, andmed, mida loetakse ärisaladuseks või mis on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks avaliku teabe seaduses sätestatud korras, samuti andmed projekti omafinantseeringu allikate kohta, ei ole avalikud STSist tuleneva säilitamistähtaja lõpuni, välja arvatud omafinantseeringu osas, mis on saadud riigieelarvelistest või kohaliku omavalitsuse vahenditest. Samuti neid andmeid, mis on seotud konkreetsete hindajate poolt antud hinnanguga taotluste hindamisel ja ka rahuldamata jäetud taotluse ja selle esitanud taotleja andmeid, ei avalikustata kuni STS §-s 5 nimetatud dokumentide säilitamistähtaja lõpuni ehk siis 2025. aasta 31.detsembrini ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 88 sätestatud juhul Vabariigi Valitsuse määratud tähtpäevani. STS teabe piiramise alused annavad taotlejale õiguse nõuda, et neid andmeid ei avalikustata kuni dokumentide säilitamistähtaja lõpuni, seega andes STSis pikema piirangu kehtestamise aluse, tagame me taotleja sellesisulise õiguse. ATS § 40 kohustab peale 5 aastat kaaluma, kas veel 5 aastaks piirangu pikendamine on ikka põhjendatud. Andes STSiga aluse kehtestada dokumendi esmasel menetlemisel 2025. aasta lõpuni juurdepääsupiirangu tähtaeg, vähendab see lisaks halduskoormust: välditakse iga 5 aasta pärast piiranguga dokumentide ülevaatamise kohustust.“ Teabe kompaktsuse huvides on alljärgnevalt esitatud ka muudetud seaduse kehtiva redaktsiooni § 25 pealkiri ja lõiked 6–71: „§ 25. Toetuse andmisest ja kasutamisest teavitamine, andmete töötlemine ning avalikustamine …. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetamata andmeid toetuse saaja või programmi elluviija ja tema projekti või programmi kohta võib avalikustada, välja arvatud andmeid projekti äriplaani ja tehnoloogiliste lahenduste kohta, ning muid andmeid, mida loetakse ärisaladuseks või mis on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks avaliku teabe seaduses sätestatud korras. Andmed projekti omafinantseeringu allikate kohta ei ole avalikud, välja arvatud omafinantseeringu osas, mis on saadud riigieelarvelistest või kohaliku omavalitsuse vahenditest. Projekti hindamisse kaasatud isikute nimesid ja hinnangut toetuse taotleja ja tema taotluse ning projekti kohta võib avalikustada viisil, mis tagab, et nime ja hinnangut ei ole võimalik omavahel seostada. [RT I 2009, 34, 227 - jõust. 01.07.2009] (7) Rahuldamata jäetud taotluse ja selle esitanud taotleja andmeid ei avalikustata. Avalikustada võib riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusest taotleja ja tema rahuldamata jäetud taotlusega seotud andmeid. [RT I 2008, 24, 157 - jõust. 14.06.2008] (71) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud andmeid, mille avalikustamine on piiratud, ei avalikustata kuni käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud dokumentide säilitamistähtaja lõpuni. [RT I 2009, 34, 227 - jõust. 01.07.2009]“ EAS ja KredEx ühinesid. Ühendasutuse juriidiline nimi on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, kuid üleminekufaasis jätkub teenuste pakkumine KredExi ja EASi kaubamärkide alt. Enterprise Estonia and KredEx have merged. The legal name of the joint organisation is Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, translated as Estonian Business and Innovation Agency, but during the transition period, services will continue to be provided under the KredEx and Enterprise Estonia brands. Andmekaitse Inspektsioon Väike-Ameerika tn 19 10129 Tallinn [email protected] (kuupäev digiallkirjas) nr 3-4/23/453 Küsimused Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse hallatava teabe osas Vastavalt Rahvusarhiivi 04.07.2012 hindamisotsusele nr 91 „Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse dokumentide hindamine arhiiviväärtuse väljaselgitamiseks“ ja 06.03.2009 hindamisotsusele nr 142 “Sihtasutuse KredEx dokumentide hindamine arhiiviväärtuse väljaselgitamiseks” on Rahvusarhiiv hinnanud mitmed Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse 1 (edaspidi sihtasutus) põhitegevusega seotud dokumendid arhiiviväärtuslikuks mistõttu kuuluvad need sihtasutuse poolt üleandmisele Rahvusarhiivi vastavalt arhiivieeskirjadele. Arhiiviseaduse kohaselt on Rahvusarhiivi ülesanne asutuse või isiku poolt avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud dokumentide hindamine, arhivaalide kogumine ja säilitamine ning neile juurdepääsu võimaldamine ja nende kasutamise korraldamine (ArhS § 3 lg 1). Arhiiviväärtusli ke dokumentide üleandmise kohustusega seoses on sihtasutusel eraõigusliku juriidilise isikuna tekkinud mitmeid küsimusi üleantavates dokumentides sisalduva teabe osas, mh juurdepääsupiirangute rakendamise osas. Teabele juurdepääsupiirangute kehtestamise osas on Rahvusarhiivi seisukoht, et kogu sihtasutuse valduses oleva ja tegevuse käigus loodud teave on avalik teave, kuna teave pärineb riigi sihtasutuselt, ja sellele juurdepääsupiirangute rakendamise osas tuleb juhinduda Riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA) avaldatud ja AKI ning MKM koostöös koostatud juurdepääsupiirangute klassifikaatorist (JPP klassifikaator). Seega saaks sihtasutuse mistahes teabele seada juurdepääsu piiranguid ainult klassifikaatoris ja avaliku teabe jaoks toodud alustel. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mille asutajaks on Eesti Vabariik ja mille asutajaõiguste teostajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Tuginedes AvTS-le loetakse aga eraõiguslik juriidiline isik (sh siht asutus) teabevaldajaks vaid piiratult, sõltuvalt teabe päritolust ja tegevuse rahastamisest, mitte aga tema asutajatest. AvTS § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Siiski laienevad vastavalt AvTS § 5 lg-le 2 eraõiguslikule juriidilisele isikule teabevaldaja kohustused üksnes seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid täites teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võrdsustatakse füüsilisest isikust ettevõtja, mittetulundusühing, sihtasutus või äriühing teabevaldajaga üksnes teabe osas, mis puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest avalike ülesannete täitmiseks või toetusena antud vahendite kasutamist. 1 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja Sihtasutus KredEx ühinesid 04. jaanuaril 2022. Uue ühendorganisatsiooni juriidiline nimi alates ühinemisest on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, kellele läksid ühinemisega üle kõik EASi ja KredExi õigused ja kohustused. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus EAS KredEx Estonian Business and Innovation Agency Sepise tn 7, 11415 Sepise tn 7, 11415 Registrikood / Registry code 90006012 Tallinn Estonia Tallinn Estonia KMKR / VAT EE100698600 +372 672 9700 +372 667 4100 [email protected] [email protected] www.eas.ee www.kredex.ee AKI on oma dokumendis „Eraõiguslike avaliku teabe valdajate juhend“ selgitanud, et „avalike ülesannete puhul reguleerib avalik õigus tihti soorituse tegemise kohustust, kuid sooritus ise võib alluda eraõiguslikule regulatsioonile. /…/ ühistranspordi korraldamine on avalik ülesanne, mille täitmiseks sõlmitakse vedaja ning omavalitsuse (või maavalitsuse) vahel avaliku teenindamise leping, mis on olemuselt haldusleping, kuid sõitja ja bussifirma vahel tekib eraõiguslik veoleping. Sellest aga tuleneb, et niisugusel juhul ei ole võlaõigusliku lepingu poolte vaheline infovahetus avalik teave.“ Sarnaselt ülaltoodule ei ole sihtasutuse hinnangul avalik teave sihtasutuse poolt avaliku ülesande täitmiseks vajalike eraõiguslike tehingute käigus vahetatav teave. Nagu ei ole avalik teave konkreetsele bussisõitjale osutatud ühistransporditeenuse info, ei ole avalik teave ka sihtasutusega sõlmitud konkreetse käendus - või laenulepingu info, samuti teiste eraõiguslike isikute teave, mis saadi avaliku ülesande täitmiseks vajalike teenuste osutamiseks. Seega rakendub sihtasutusele ja tema tegevuse käigus loodud või saadud dokumentides talletatud teabele AvTS, kui nimetatud teave on saadud või tekkinud seaduses (või selle alusel antud õigusaktis) sätestatud avaliku ülesande täitmisel ja mis puudutab avalike vahendite kasutamist. Muu teave, mida sihtasutus enda tegevuse käigus saab või loob ja mis ei ole otseselt seotud avaliku ülesande täitmisega ei jää AvTS kohaldamisalasse. Sihtasutuse hinnangul ei ole näiteks sihtasutuse sisemist töökorraldust reguleerivad sisekorrad ja muud sarnased sihtasutuse sisesed dokumendid aga ka juhtorganite koosolekute protokollides kajastuv tea ve, mis ei ole otseselt seotud avaliku ülesande täitmise või avalike vahendite kasutamisega, avalik teave, kuna teabevaldajaga on sihtasutus võrdsustatud vaid teabe osas, mis puudutab avalike ülesannete täitmist ja avalike vahendite kasutamist ning mis ei ole reguleeritud avaliku ülesandena üheski õigusaktis ega seaduse alusel antud õigusaktis. Ka eelpool viidatud AKI juhendis on toodud, et näiteks on omavalitsused asutanud eraõiguslikke isikuid tervishoiuteenuse osutamiseks /…/ Selliste tervishoiuasutuste puhul tuleb siiski iga teabenõude puhul analüüsida, millisel alusel ja ulatuses nad on teabevaldajad. Eelnev ei tähenda, et avalikkuse poolt ei oleks kontrollitav avaliku raha üleandja poolt seatud või õigusaktidega määratud raha kasutamise eesmärgi ja tingimuste täitmine. Teavet, mis on vajalik nimetatud kontrolli läbiviimiseks, annab sihtasutus raha eraldajale juhindudes halduskoostöö seadusest, ja see on avalik teave. Samuti võib avalikuks teabeks olla märgukirjadele või selgitustaotlustele vastates loodud teave ja riigihangete seaduse kohaselt avaldatav teave. Sihtasutuse hinnangul ei ole kindlasti avalik teave sihtasutuse turvameetmeid, sh infoturvet puudutav teave. Ka tööprotseduurid kui sellised ei ole eraõiguslikus sihtasutuses avalik teave, sest need on universaalsed ning ei ole loodud vaid avalike ülesannete täitmiseks. Kuid erisused võrreldes riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusega võivad aga eraõiguslikus sihtasutuses esineda ka avalike vahendite arvelt antavate toetuste taotluste menetlemis el ja vastava teabe käitlemisel. Nimelt võib tulenevalt vastutuse jaotusest erasektoris teatud juhtudel toetuse taotluste rahuldamine või mitte rahuldamine kuuluda kollegiaalse juhtorgani pädevusse. Või vähemalt sellega seotud info juhtorgani koosolekute päevakorda. Kuna sihtasutuse juhatuse ja nõukogu koosolekute protokolle koos lisamaterjalidega säilitatakse alatiselt muutub alatiselt säilitatavaks ka see toetuste taotlustest pärinev teave, mis on päevakorras oleva teema avamiseks oluline. Kuid juurdepääsu piirangu saaks sellisele teabele kehtestada tähtajaliselt, so vastavalt struktuuritoetuste rakendamiseks kehtestatud riigisiseste seadustes sätestatud dokumentide säilitamistähtajale. Nimetatud seaduste kohaselt on seadusandja tahe olnud rahuldamata jäänud taotluste ja taotlejate, samuti toetust saanud äriplaanide, tehnoloogilist e lahenduste ning muid ärisaladuseks loetavaid andmeid üldse mitte avalikustada (vt nii STS 2007-2013 kui STS 2014-2020 § 25 lg 6 ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 19 lg 2 ja § 20 lg 3). Nimetatud sätted on sarnased, samuti põhjendused seletuskirjades, kus on selgelt öeldud, et need andmed ei ole avalikud. Näiteks annab argumenteeritud ülevaate seadusandja tahte kujunemisest teabe avaldamise piirangute seadmisel 2009. a vastu võetud perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste seaduse muutmise eelnõu ja selle seletuskiri2 , mille asjakohane väljavõte on lisatud käesolevale pöördumisele lisana (koos seaduse asjakohaste sätetega e § 25 lg 6-71 ). Viidatust selgub, et sisuliselt hinnatakse toetuste puhul teavet, mis on esitatud rahuldamat a jäänud taotlustega, nagu ka ärisaladuseks olevat teavet, millele tuleb kehtestada juurdepääsu piirang AvTS alusel (äriplaan, tehnoloogilised lahendused jm) mitteavalikuks teabeks, sest juurdepääsupiirang tuleb sellisele teabele seada kuni teabe hävitamiseni. Paraku, tulenevalt erasektorile vastava juhtimisstruktuuri kasutamisele muutuksid antud näite puhul avalikuks andmed, mis sama avaliku ülesande täitmise korral avaliku sektori asutuse poolt on piiratud ligipääsuga teabeks alates selle loomisest kuni hävitamiseni. Sellise käsitluse tagajärjeks oleks andmesubjektide ebavõrdne kohtlemine sõltuvalt sellest, kas avalikke teenuseid pakutakse avaliku- või erasektori vahendusel. Eeltoodust tulenevalt on veel oluline juhtida tähelepanu, et AvTS § 3 lg 2 kohaselt ei ole seaduse § 40 lg 1 antud juurdepääsupiirangu üldine tähtaeg viis aastat (ja selle vaid üks kord pikendamine) absoluutne, st piirangu seadmise kord võib olla sätestatud ka mõnes teises seaduses. Nii annab ärisaladuse legaaldefinitsiooni ja sätestab nõuded ärisaladuse kaitsmiseks ebaausa konkurentsi tõkestamise ja ärisaladuse kaitse seadus (EKTÄKS), mis kehtib juba 2018. a detsembrist, , kuid kehtivas JPP klassifikaatoris ei ole sellele seadusele üldse viidatud. EKTÄKS § 5 kohaselt saab teave olla ärisaladuseks niikaua, kuni sellel on oma salajasuse tõttu kaubanduslik väärtus (eeldusel, et on täidetud ka teised kaks tingimust ehk t eave ei ole üldteada ega ka kõnealust laadi teabega tegelevatele ringkondadele kergesti kättesaadav ning selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas). Seetõttu peaks juurdepääsupiirangute klassifikaatoris sarnaselt pangasaladusele olema ärisaladuse puhul viide EKTÄKS § 5-le, mitte AvTS § 35 lg 1 p 17-le. Kindlasti ei ole näiteks toetuse saajate poolt sihtasutusele edastatud konfidentsiaalse ärisaladuse puhul 10 aastat absoluutse piirina piisav, millal teabe kaubanduslik väärtus kaob. Kui ärisaladuse üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt hinnanud teabe kaubandusliku väärtust põhjendatult pikemaks perioodiks ja võtnud vajalikke meetmeid, et seda vastavalt ka salajas hoida, ei ole ka viie aasta möödumisel täiendava hindamisega kaasnev halduskoormus põhjendatud. Pealegi, kaotades juurdepääsupiirangu kaubanduslikku väärtust omavale teabele, muudab see vastava teabe oluliselt kergemini kättesaadavaks ja võib olla põhjuseks, et teave enam ei vastagi ärisaladuse formaalsetele nõuetele. Kui toetuste puhul on ärisaladust sisaldavaid andmeid hinnatud üldse mitte avaldatavaks teabeks juba enne EKTÄKS regulatsiooni kehtestamist, siis seda enam peaks sarnane käsitlus olema rakendatav pärast nimetatud seaduse jõustumist ka ärisaladusele, mis on riigi või kohaliku omavalitsuse asutusele, samuti avalikke ülesandeid täitvale eraõiguslikule isikule teatavaks saanud, ja seda sõltumata sellest, kas teave on esitatud toetuse taotlemisel võ i muudel alustel. Kuna sihtasutuse partneri poolt oma majandustegevuses loodud ärisaladuse (nt tehnoloogilist e lahenduste kirjeldused, joonised jms) puhul on võimalik, et selle avalikustamine võib kahjustada sihtasutuse partnerit ka pärast AvTS § 40 lg 1 kohase juurdepääsupiirangu tähtaja möödumist , peame vajalikuks rõhutada, et EKTÄKS § 5 lg 3 alusel on ärisaladusega kaitstud teabe 2 Vt eelnõu ja seletuskirja teksti Riigikogu veebis https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/af2c4423 -4ad4-4eb0-a3d5- 4b49460688be/Perioodi+2007-2013+struktuuritoetuse+seaduse+muutmise+seadus (XI koosseisu eelnõu nr 489; failid: Tekstid / Algatamine laiendiga (490)),eelnõu punkt 19 lk 3; seletuskiri lk 6 avaldamine ebaseaduslik ja keelatud ning teatud juhtudel ka karistatav karistusseadust iku (KarS) alusel3 . Tulenevalt eeltoodust palume AKI seisukohta järgmistes küsimustes, et sihtasutuse poolt Rahvusarhiivile üleantavates arhivaalides oleks korrektselt eristatud avalik ja mitteavalik teave ning vajalikud juurdepääsupiirangud oleks toetatud JPP klassifikaatori poolt. 1. Kas sihtasutusele ettevõtjate poolt toetuse raames esitatud toetuse saaja konfidentsiaalne teave (nt äriplaan, tegevuste detailne kirjeldus, toetuse saaja omafinantseeringu allikaid ja partnereid puuduvat teave ning tehingud partneritega) allub avaliku teabe seaduse regulatsioonile? Kui jah, siis mis ulatuses? 2. Rahvusarhiiv on seisukohal, et kõik sihtasutuse juhatuse otsused ja koosolekute protokollid koos lisadokumentidega on arhiiviväärtuslikud, kuid nimetatud dokumendid hõlmavad ka: 2.1. lisaks avalike vahendite arvelt avalike ülesannete täitmist puudutavale teabele asutusesiseseks kasutamiseks loodud kordasid, juhendmaterjale, programmdokument e, ülevaateid personaliuuringutest jm asutuse igapäevase tegevusega seotud otsuseid; 2.2 teavet, mis struktuuritoetuste seaduste alusel ei kuulu kuni säilitusperioodi lõpuni avalikustamisele (näiteks juhatuse ja ka hindmaiskomisjonide koosolekute protokollid sisaldavad teave rahastamata taotluste kohta ning hindamisse kaasatud isikute nime sid ja nende antud hinnanguid projektide kohta) Soovime infot, kuidas käituda antud dokumentide üleandmisel Rahvusarhiivi. Kas AKI hinnangul on kogu teave, mida nimetatud dokumendid sisaldavad avalik teave? Kuidas toimida juurdepääsupiirangute seadmisel juhul, kui näiteks juhatuse ja nõukogu protokollides on vajalik eristada avalike ülesannete ja eraõigusliku isiku muu tegevuse käigus tekkinud dokumente? 3. Kuidas toimida teabega millele on määratud nii juurdepääsupiirang kui ka säilitustähtaeg vastavalt struktuuritoetuste seaduses märgitud kuupäevani (näiteks STS 2007-2013-le kuni 31.12.2025, STS 2004-2006 kuni 31.12.2015). Kui osa sellisest teabest kantakse üle alatiseks säilitamiseks määratud dokumentidesse ja antakse üle Rahvusarhiivile, kas see võib olla peale säilitustähtaja möödumist avalik? 4. Ühtlasi palume vaadata üle JPP klassifikaator ning täiendada seda EKTÄKS otseviitega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anto Viigi vastavusjuht 3 KarS § 377 lg 1 sätestab, et ärisaladuse ebaseadusliku saamise, kasutamise või avaldamise eest, kui see on toime pandud ärilisel või kahju tekitamise eesmärgil, karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. KarS § 377 lg 2 järgi, sama teo eest , kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega Lisa: Väljavõte „Seletuskirjast „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse muut mise seaduse eelnõu“ juurde“ Teadmiseks: Rahvusarhiiv Anto Viigi vastavusjuht +372 667 4100, [email protected] Lisa pöördumisele Väljavõte „Seletuskirjast „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu“ juurde“ Eelnõu seadusena vastuvõtmisel muutus mh muudetava seaduse § 25 lõike 6 sõnastus ja lisandus lõige 71. Eelnõu seletuskirjas lk 6 on lõike (71) lisamise kohta antud järgnev selgitus: „Eelnõu punktiga 19 [jõustunud seaduses punkt 21] kehtestatakse õiguslik alus avaliku teabe seaduses (ATS) sätestatud avalikustamise piiramise tähtajale, mis ATS § 40 lõike 1 kohaselt on maksimaalselt 5+5 aastat. ATS § 3 lg 2 kohaselt saab seadusega (STSiga) kehtestada teistsuguse tähtaja kui ATSis on. STSis seotakse piirangu tähtaeg dokumentide säilitamise kohustuse tähtajaga, sest juba piiratud teave muutuks avalikuks, kui lõpeb ATSis võimaldatud maksimaalse piiramise aeg. Kui ei oleks 2025. a dokumentide säilitamistähtaja kohustust, võiks need dokumendid hävitada peale üldise säilitamistähtaja möödumist (va kui ei ole pikemat dokumentide säilitamise kohustust muu seaduse alusel) ning piiratud teabe avalikuks tuleku oht langeks ära. Toetusega seotud dokumente peab aga säilitama 2025 a lõpuni, selleks et EK ametnik, audiitor, järelkontrollija saaks neid veel vajadusel vaadata. ATS tähtaja äralangemisel muutuks selline teave avalikuks, mis ei ole kooskõlas aga mitteavalikustatavate andmete juurdepääsupiiramise ootusega ka edaspidi. Seega sama paragrahvi lõikes 6 nimetatud piiratud ligipääsuga andmed, milleks on andmed projekti äriplaani ja tehnoloogiliste lahenduste kohta, andmed, mida loetakse ärisaladuseks või mis on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks avaliku teabe seaduses sätestatud korras, samuti andmed projekti omafinantseeringu allikate kohta, ei ole avalikud STSist tuleneva säilitamistähtaja lõpuni, välja arvatud omafinantseeringu osas, mis on saadud riigieelarvelistest või kohaliku omavalitsuse vahenditest. Samuti neid andmeid, mis on seotud konkreetsete hindajate poolt antud hinnanguga taotluste hindamisel ja ka rahuldamata jäetud taotluse ja selle esitanud taotleja andmeid, ei avalikustata kuni STS §-s 5 nimetatud dokumentide säilitamistähtaja lõpuni ehk siis 2025. aasta 31.detsembrini ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 88 sätestatud juhul Vabariigi Valitsuse määratud tähtpäevani. STS teabe piiramise alused annavad taotlejale õiguse nõuda, et neid andmeid ei avalikustata kuni dokumentide säilitamistähtaja lõpuni, seega andes STSis pikema piirangu kehtestamise aluse, tagame me taotleja sellesisulise õiguse. ATS § 40 kohustab peale 5 aastat kaaluma, kas veel 5 aastaks piirangu pikendamine on ikka põhjendatud. Andes STSiga aluse kehtestada dokumendi esmasel menetlemisel 2025. aasta lõpuni juurdepääsupiirangu tähtaeg, vähendab see lisaks halduskoormust: välditakse iga 5 aasta pärast piiranguga dokumentide ülevaatamise kohustust.“ Teabe kompaktsuse huvides on alljärgnevalt esitatud ka muudetud seaduse kehtiva redaktsiooni § 25 pealkiri ja lõiked 6–71: „§ 25. Toetuse andmisest ja kasutamisest teavitamine, andmete töötlemine ning avalikustamine …. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetamata andmeid toetuse saaja või programmi elluviija ja tema projekti või programmi kohta võib avalikustada, välja arvatud andmeid projekti äriplaani ja tehnoloogiliste lahenduste kohta, ning muid andmeid, mida loetakse ärisaladuseks või mis on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks avaliku teabe seaduses sätestatud korras. Andmed projekti omafinantseeringu allikate kohta ei ole avalikud, välja arvatud omafinantseeringu osas, mis on saadud riigieelarvelistest või kohaliku omavalitsuse vahenditest. Projekti hindamisse kaasatud isikute nimesid ja hinnangut toetuse taotleja ja tema taotluse ning projekti kohta võib avalikustada viisil, mis tagab, et nime ja hinnangut ei ole võimalik omavahel seostada. [RT I 2009, 34, 227 - jõust. 01.07.2009] (7) Rahuldamata jäetud taotluse ja selle esitanud taotleja andmeid ei avalikustata. Avalikustada võib riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusest taotleja ja tema rahuldamata jäetud taotlusega seotud andmeid. [RT I 2008, 24, 157 - jõust. 14.06.2008] (71) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud andmeid, mille avalikustamine on piiratud, ei avalikustata kuni käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud dokumentide säilitamistähtaja lõpuni. [RT I 2009, 34, 227 - jõust. 01.07.2009]“ Saatja: Anto Viigi <[email protected]> Saadetud: 26.01.2023 14:36 Adressaat: AKI info <[email protected]> Koopia: <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Küsimused Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse hallatava teabe osas Manused: Küsimused Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse hallatava teabe osas.asice; Lisa pöördumisele.pdf Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Lugupeetud kolleegid Andmekaitseinspektsioonist! Seoses arhiiviväärtusega dokumentide üleandmisega Rahvusarhiivile on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel tekkinud küsimusi teabe osalise mitteavalikkuse ja kohaste juurdepääsupiirangute osas, millele palume teie seisukohta. Küsimused ja meiepoolne argumentatsioon on toodud eraldi pöördumises, mis on lisatud käesolevale e-kirjale. Vajadusel oleme valmis oma seisukohti ja argumente selgitama. Lugupidamisega ANTO VIIGI vastavusjuht järelevalve- ja vastavusosakond EASi ja KredExi ühendasutus +3725035011 +372 667 4100 [email protected] EAS ja KredEx ühinesid. Ühendasutuse juriidiline nimi on Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA, kuid üleminekufaasis jätkub teenuste pakkumine KredExi ja EASi kaubamärkide alt. www.eas.ee www.kredex.ee See elektronkiri võib sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni. Kui antud kiri ei ole suunatud Teile, siis selle avaldamine, kopeerimine, levitamine või muul viisil kasutamine on rangelt keelatud ning võib olla ebaseaduslik. Kui saite selle kirja ekslikult, palun teavitage sellest koheselt kirja saatjat ning kustutage kiri oma süsteemidest. This e-mail may contain confidential information. If you are not the intended recipient you are hereby notified that any use, disclosure, copying, distribution or taking any other action in reliance on the contents of this information is strictly prohibited and may be unlawful. If you received this e-mail in error, please contact the sender and delete the material from your systems.
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel