Lisa pöördumisele
Väljavõte „Seletuskirjast „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse muutmise
seaduse eelnõu“ juurde“
Eelnõu seadusena vastuvõtmisel muutus mh muudetava seaduse § 25 lõike 6 sõnastus ja
lisandus lõige 71. Eelnõu seletuskirjas lk 6 on lõike (71) lisamise kohta antud järgnev selgitus:
„Eelnõu punktiga 19 [jõustunud seaduses punkt 21] kehtestatakse õiguslik alus avaliku teabe
seaduses (ATS) sätestatud avalikustamise piiramise tähtajale, mis ATS § 40 lõike 1 kohaselt on
maksimaalselt 5+5 aastat. ATS § 3 lg 2 kohaselt saab seadusega (STSiga) kehtestada
teistsuguse tähtaja kui ATSis on. STSis seotakse piirangu tähtaeg dokumentide säilitamise
kohustuse tähtajaga, sest juba piiratud teave muutuks avalikuks, kui lõpeb ATSis võimaldatud
maksimaalse piiramise aeg. Kui ei oleks 2025. a dokumentide säilitamistähtaja kohustust, võiks
need dokumendid hävitada peale üldise säilitamistähtaja möödumist (va kui ei ole pikemat
dokumentide säilitamise kohustust muu seaduse alusel) ning piiratud teabe avalikuks tuleku oht
langeks ära. Toetusega seotud dokumente peab aga säilitama 2025 a lõpuni, selleks et EK
ametnik, audiitor, järelkontrollija saaks neid veel vajadusel vaadata. ATS tähtaja äralangemisel
muutuks selline teave avalikuks, mis ei ole kooskõlas aga mitteavalikustatavate andmete
juurdepääsupiiramise ootusega ka edaspidi. Seega sama paragrahvi lõikes 6 nimetatud piiratud
ligipääsuga andmed, milleks on andmed projekti äriplaani ja tehnoloogiliste lahenduste kohta,
andmed, mida loetakse ärisaladuseks või mis on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks
mõeldud teabeks avaliku teabe seaduses sätestatud korras, samuti andmed projekti
omafinantseeringu allikate kohta, ei ole avalikud STSist tuleneva säilitamistähtaja lõpuni, välja
arvatud omafinantseeringu osas, mis on saadud riigieelarvelistest või kohaliku omavalitsuse
vahenditest. Samuti neid andmeid, mis on seotud konkreetsete hindajate poolt antud
hinnanguga taotluste hindamisel ja ka rahuldamata jäetud taotluse ja selle esitanud taotleja
andmeid, ei avalikustata kuni STS §-s 5 nimetatud dokumentide säilitamistähtaja lõpuni ehk siis
2025. aasta 31.detsembrini ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 88 sätestatud
juhul Vabariigi Valitsuse määratud tähtpäevani. STS teabe piiramise alused annavad taotlejale
õiguse nõuda, et neid andmeid ei avalikustata kuni dokumentide säilitamistähtaja lõpuni, seega
andes STSis pikema piirangu kehtestamise aluse, tagame me taotleja sellesisulise õiguse. ATS
§ 40 kohustab peale 5 aastat kaaluma, kas veel 5 aastaks piirangu pikendamine on ikka
põhjendatud. Andes STSiga aluse kehtestada dokumendi esmasel menetlemisel 2025. aasta
lõpuni juurdepääsupiirangu tähtaeg, vähendab see lisaks halduskoormust: välditakse iga 5 aasta
pärast piiranguga dokumentide ülevaatamise kohustust.“
Teabe kompaktsuse huvides on alljärgnevalt esitatud ka muudetud seaduse kehtiva redaktsiooni
§ 25 pealkiri ja lõiked 6–71:
„§ 25. Toetuse andmisest ja kasutamisest teavitamine, andmete töötlemine ning
avalikustamine
….
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetamata andmeid toetuse saaja või programmi elluviija ja
tema projekti või programmi kohta võib avalikustada, välja arvatud andmeid projekti äriplaani
ja tehnoloogiliste lahenduste kohta, ning muid andmeid, mida loetakse ärisaladuseks või mis on
tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks avaliku teabe seaduses sätestatud
korras. Andmed projekti omafinantseeringu allikate kohta ei ole avalikud, välja arvatud
omafinantseeringu osas, mis on saadud riigieelarvelistest või kohaliku omavalitsuse vahenditest.
Projekti hindamisse kaasatud isikute nimesid ja hinnangut toetuse taotleja ja tema taotluse ning
projekti kohta võib avalikustada viisil, mis tagab, et nime ja hinnangut ei ole võimalik omavahel
seostada. [RT I 2009, 34, 227 - jõust. 01.07.2009]
(7) Rahuldamata jäetud taotluse ja selle esitanud taotleja andmeid ei avalikustata. Avalikustada
võib riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusest taotleja ja tema rahuldamata jäetud taotlusega
seotud andmeid. [RT I 2008, 24, 157 - jõust. 14.06.2008]
(71) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud andmeid, mille avalikustamine on piiratud,
ei avalikustata kuni käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud dokumentide säilitamistähtaja lõpuni.
[RT I 2009, 34, 227 - jõust. 01.07.2009]“
EAS ja KredEx ühinesid. Ühendasutuse juriidiline nimi on Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutus, kuid üleminekufaasis jätkub teenuste pakkumine
KredExi ja EASi kaubamärkide alt.
Enterprise Estonia and KredEx have merged. The legal name of the joint
organisation is Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, translated as
Estonian Business and Innovation Agency, but during the transition period,
services will continue to be provided under the KredEx and Enterprise
Estonia brands.
Andmekaitse Inspektsioon
Väike-Ameerika tn 19
10129 Tallinn
[email protected] (kuupäev digiallkirjas) nr 3-4/23/453
Küsimused Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutuse hallatava teabe osas
Vastavalt Rahvusarhiivi 04.07.2012 hindamisotsusele nr 91 „Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutuse dokumentide hindamine arhiiviväärtuse väljaselgitamiseks“ ja 06.03.2009
hindamisotsusele nr 142 “Sihtasutuse KredEx dokumentide hindamine arhiiviväärtuse
väljaselgitamiseks” on Rahvusarhiiv hinnanud mitmed Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse 1
(edaspidi sihtasutus) põhitegevusega seotud dokumendid arhiiviväärtuslikuks mistõttu kuuluvad
need sihtasutuse poolt üleandmisele Rahvusarhiivi vastavalt arhiivieeskirjadele. Arhiiviseaduse
kohaselt on Rahvusarhiivi ülesanne asutuse või isiku poolt avaliku ülesande täitmise käigus
loodud või saadud dokumentide hindamine, arhivaalide kogumine ja säilitamine ning neile
juurdepääsu võimaldamine ja nende kasutamise korraldamine (ArhS § 3 lg 1). Arhiiviväärtusli ke
dokumentide üleandmise kohustusega seoses on sihtasutusel eraõigusliku juriidilise isikuna
tekkinud mitmeid küsimusi üleantavates dokumentides sisalduva teabe osas, mh
juurdepääsupiirangute rakendamise osas.
Teabele juurdepääsupiirangute kehtestamise osas on Rahvusarhiivi seisukoht, et kogu
sihtasutuse valduses oleva ja tegevuse käigus loodud teave on avalik teave, kuna teave pärineb
riigi sihtasutuselt, ja sellele juurdepääsupiirangute rakendamise osas tuleb juhinduda Riigi
infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA) avaldatud ja AKI ning MKM koostöös koostatud
juurdepääsupiirangute klassifikaatorist (JPP klassifikaator). Seega saaks sihtasutuse mistahes
teabele seada juurdepääsu piiranguid ainult klassifikaatoris ja avaliku teabe jaoks toodud alustel.
Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mille asutajaks on Eesti Vabariik ja mille asutajaõiguste
teostajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Tuginedes AvTS-le loetakse aga
eraõiguslik juriidiline isik (sh siht asutus) teabevaldajaks vaid piiratult, sõltuvalt teabe päritolust
ja tegevuse rahastamisest, mitte aga tema asutajatest. AvTS § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave
mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on
saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid
täites. Siiski laienevad vastavalt AvTS § 5 lg-le 2 eraõiguslikule juriidilisele isikule teabevaldaja
kohustused üksnes seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid täites teabe osas,
mis puudutab nende ülesannete täitmist. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võrdsustatakse
füüsilisest isikust ettevõtja, mittetulundusühing, sihtasutus või äriühing teabevaldajaga üksnes
teabe osas, mis puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest avalike ülesannete täitmiseks
või toetusena antud vahendite kasutamist.
1 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja Sihtasutus KredEx ühinesid 04. jaanuaril 2022. Uue ühendorganisatsiooni
juriidiline nimi alates ühinemisest on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, kellele läksid ühinemisega üle kõik EASi ja
KredExi õigused ja kohustused.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus EAS KredEx
Estonian Business and Innovation Agency Sepise tn 7, 11415 Sepise tn 7, 11415
Registrikood / Registry code 90006012 Tallinn Estonia Tallinn Estonia
KMKR / VAT EE100698600 +372 672 9700 +372 667 4100
[email protected] [email protected]
www.eas.ee www.kredex.ee
AKI on oma dokumendis „Eraõiguslike avaliku teabe valdajate juhend“ selgitanud, et „avalike
ülesannete puhul reguleerib avalik õigus tihti soorituse tegemise kohustust, kuid sooritus ise
võib alluda eraõiguslikule regulatsioonile. /…/ ühistranspordi korraldamine on avalik ülesanne,
mille täitmiseks sõlmitakse vedaja ning omavalitsuse (või maavalitsuse) vahel avaliku
teenindamise leping, mis on olemuselt haldusleping, kuid sõitja ja bussifirma vahel tekib
eraõiguslik veoleping. Sellest aga tuleneb, et niisugusel juhul ei ole võlaõigusliku lepingu poolte
vaheline infovahetus avalik teave.“ Sarnaselt ülaltoodule ei ole sihtasutuse hinnangul avalik
teave sihtasutuse poolt avaliku ülesande täitmiseks vajalike eraõiguslike tehingute käigus
vahetatav teave. Nagu ei ole avalik teave konkreetsele bussisõitjale osutatud
ühistransporditeenuse info, ei ole avalik teave ka sihtasutusega sõlmitud konkreetse käendus -
või laenulepingu info, samuti teiste eraõiguslike isikute teave, mis saadi avaliku ülesande
täitmiseks vajalike teenuste osutamiseks.
Seega rakendub sihtasutusele ja tema tegevuse käigus loodud või saadud dokumentides
talletatud teabele AvTS, kui nimetatud teave on saadud või tekkinud seaduses (või selle alusel
antud õigusaktis) sätestatud avaliku ülesande täitmisel ja mis puudutab avalike vahendite
kasutamist. Muu teave, mida sihtasutus enda tegevuse käigus saab või loob ja mis ei ole otseselt
seotud avaliku ülesande täitmisega ei jää AvTS kohaldamisalasse. Sihtasutuse hinnangul ei ole
näiteks sihtasutuse sisemist töökorraldust reguleerivad sisekorrad ja muud sarnased sihtasutuse
sisesed dokumendid aga ka juhtorganite koosolekute protokollides kajastuv tea ve, mis ei ole
otseselt seotud avaliku ülesande täitmise või avalike vahendite kasutamisega, avalik teave, kuna
teabevaldajaga on sihtasutus võrdsustatud vaid teabe osas, mis puudutab avalike ülesannete
täitmist ja avalike vahendite kasutamist ning mis ei ole reguleeritud avaliku ülesandena üheski
õigusaktis ega seaduse alusel antud õigusaktis. Ka eelpool viidatud AKI juhendis on toodud, et
näiteks on omavalitsused asutanud eraõiguslikke isikuid tervishoiuteenuse osutamiseks /…/
Selliste tervishoiuasutuste puhul tuleb siiski iga teabenõude puhul analüüsida, millisel alusel ja
ulatuses nad on teabevaldajad.
Eelnev ei tähenda, et avalikkuse poolt ei oleks kontrollitav avaliku raha üleandja poolt seatud
või õigusaktidega määratud raha kasutamise eesmärgi ja tingimuste täitmine. Teavet, mis on
vajalik nimetatud kontrolli läbiviimiseks, annab sihtasutus raha eraldajale juhindudes
halduskoostöö seadusest, ja see on avalik teave. Samuti võib avalikuks teabeks olla
märgukirjadele või selgitustaotlustele vastates loodud teave ja riigihangete seaduse kohaselt
avaldatav teave.
Sihtasutuse hinnangul ei ole kindlasti avalik teave sihtasutuse turvameetmeid, sh infoturvet
puudutav teave. Ka tööprotseduurid kui sellised ei ole eraõiguslikus sihtasutuses avalik teave,
sest need on universaalsed ning ei ole loodud vaid avalike ülesannete täitmiseks. Kuid erisused
võrreldes riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusega võivad aga eraõiguslikus sihtasutuses
esineda ka avalike vahendite arvelt antavate toetuste taotluste menetlemis el ja vastava teabe
käitlemisel. Nimelt võib tulenevalt vastutuse jaotusest erasektoris teatud juhtudel toetuse
taotluste rahuldamine või mitte rahuldamine kuuluda kollegiaalse juhtorgani pädevusse. Või
vähemalt sellega seotud info juhtorgani koosolekute päevakorda. Kuna sihtasutuse juhatuse ja
nõukogu koosolekute protokolle koos lisamaterjalidega säilitatakse alatiselt muutub alatiselt
säilitatavaks ka see toetuste taotlustest pärinev teave, mis on päevakorras oleva teema
avamiseks oluline. Kuid juurdepääsu piirangu saaks sellisele teabele kehtestada tähtajaliselt, so
vastavalt struktuuritoetuste rakendamiseks kehtestatud riigisiseste seadustes sätestatud
dokumentide säilitamistähtajale. Nimetatud seaduste kohaselt on seadusandja tahe olnud
rahuldamata jäänud taotluste ja taotlejate, samuti toetust saanud äriplaanide, tehnoloogilist e
lahenduste ning muid ärisaladuseks loetavaid andmeid üldse mitte avalikustada (vt nii STS
2007-2013 kui STS 2014-2020 § 25 lg 6 ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-
ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 19 lg 2 ja § 20 lg 3). Nimetatud sätted
on sarnased, samuti põhjendused seletuskirjades, kus on selgelt öeldud, et need andmed ei ole
avalikud. Näiteks annab argumenteeritud ülevaate seadusandja tahte kujunemisest teabe
avaldamise piirangute seadmisel 2009. a vastu võetud perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste
seaduse muutmise eelnõu ja selle seletuskiri2 , mille asjakohane väljavõte on lisatud käesolevale
pöördumisele lisana (koos seaduse asjakohaste sätetega e § 25 lg 6-71 ).
Viidatust selgub, et sisuliselt hinnatakse toetuste puhul teavet, mis on esitatud rahuldamat a
jäänud taotlustega, nagu ka ärisaladuseks olevat teavet, millele tuleb kehtestada juurdepääsu
piirang AvTS alusel (äriplaan, tehnoloogilised lahendused jm) mitteavalikuks teabeks, sest
juurdepääsupiirang tuleb sellisele teabele seada kuni teabe hävitamiseni. Paraku, tulenevalt
erasektorile vastava juhtimisstruktuuri kasutamisele muutuksid antud näite puhul avalikuks
andmed, mis sama avaliku ülesande täitmise korral avaliku sektori asutuse poolt on piiratud
ligipääsuga teabeks alates selle loomisest kuni hävitamiseni. Sellise käsitluse tagajärjeks oleks
andmesubjektide ebavõrdne kohtlemine sõltuvalt sellest, kas avalikke teenuseid pakutakse
avaliku- või erasektori vahendusel.
Eeltoodust tulenevalt on veel oluline juhtida tähelepanu, et AvTS § 3 lg 2 kohaselt ei ole seaduse
§ 40 lg 1 antud juurdepääsupiirangu üldine tähtaeg viis aastat (ja selle vaid üks kord
pikendamine) absoluutne, st piirangu seadmise kord võib olla sätestatud ka mõnes teises
seaduses. Nii annab ärisaladuse legaaldefinitsiooni ja sätestab nõuded ärisaladuse kaitsmiseks
ebaausa konkurentsi tõkestamise ja ärisaladuse kaitse seadus (EKTÄKS), mis kehtib juba 2018.
a detsembrist, , kuid kehtivas JPP klassifikaatoris ei ole sellele seadusele üldse viidatud. EKTÄKS
§ 5 kohaselt saab teave olla ärisaladuseks niikaua, kuni sellel on oma salajasuse tõttu
kaubanduslik väärtus (eeldusel, et on täidetud ka teised kaks tingimust ehk t eave ei ole üldteada
ega ka kõnealust laadi teabega tegelevatele ringkondadele kergesti kättesaadav ning selle üle
seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida
seda salajas). Seetõttu peaks juurdepääsupiirangute klassifikaatoris sarnaselt pangasaladusele
olema ärisaladuse puhul viide EKTÄKS § 5-le, mitte AvTS § 35 lg 1 p 17-le. Kindlasti ei ole
näiteks toetuse saajate poolt sihtasutusele edastatud konfidentsiaalse ärisaladuse puhul 10
aastat absoluutse piirina piisav, millal teabe kaubanduslik väärtus kaob. Kui ärisaladuse üle
seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt hinnanud teabe kaubandusliku väärtust
põhjendatult pikemaks perioodiks ja võtnud vajalikke meetmeid, et seda vastavalt ka salajas
hoida, ei ole ka viie aasta möödumisel täiendava hindamisega kaasnev halduskoormus
põhjendatud. Pealegi, kaotades juurdepääsupiirangu kaubanduslikku väärtust omavale teabele,
muudab see vastava teabe oluliselt kergemini kättesaadavaks ja võib olla põhjuseks, et teave
enam ei vastagi ärisaladuse formaalsetele nõuetele.
Kui toetuste puhul on ärisaladust sisaldavaid andmeid hinnatud üldse mitte avaldatavaks teabeks
juba enne EKTÄKS regulatsiooni kehtestamist, siis seda enam peaks sarnane käsitlus olema
rakendatav pärast nimetatud seaduse jõustumist ka ärisaladusele, mis on riigi või kohaliku
omavalitsuse asutusele, samuti avalikke ülesandeid täitvale eraõiguslikule isikule teatavaks
saanud, ja seda sõltumata sellest, kas teave on esitatud toetuse taotlemisel võ i muudel alustel.
Kuna sihtasutuse partneri poolt oma majandustegevuses loodud ärisaladuse (nt tehnoloogilist e
lahenduste kirjeldused, joonised jms) puhul on võimalik, et selle avalikustamine võib kahjustada
sihtasutuse partnerit ka pärast AvTS § 40 lg 1 kohase juurdepääsupiirangu tähtaja möödumist ,
peame vajalikuks rõhutada, et EKTÄKS § 5 lg 3 alusel on ärisaladusega kaitstud teabe
2 Vt eelnõu ja seletuskirja teksti Riigikogu veebis https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/af2c4423 -4ad4-4eb0-a3d5-
4b49460688be/Perioodi+2007-2013+struktuuritoetuse+seaduse+muutmise+seadus (XI koosseisu eelnõu nr 489; failid: Tekstid /
Algatamine laiendiga (490)),eelnõu punkt 19 lk 3; seletuskiri lk 6
avaldamine ebaseaduslik ja keelatud ning teatud juhtudel ka karistatav karistusseadust iku
(KarS) alusel3 .
Tulenevalt eeltoodust palume AKI seisukohta järgmistes küsimustes, et sihtasutuse poolt
Rahvusarhiivile üleantavates arhivaalides oleks korrektselt eristatud avalik ja mitteavalik teave
ning vajalikud juurdepääsupiirangud oleks toetatud JPP klassifikaatori poolt.
1. Kas sihtasutusele ettevõtjate poolt toetuse raames esitatud toetuse saaja konfidentsiaalne
teave (nt äriplaan, tegevuste detailne kirjeldus, toetuse saaja omafinantseeringu allikaid ja
partnereid puuduvat teave ning tehingud partneritega) allub avaliku teabe seaduse
regulatsioonile? Kui jah, siis mis ulatuses?
2. Rahvusarhiiv on seisukohal, et kõik sihtasutuse juhatuse otsused ja koosolekute protokollid
koos lisadokumentidega on arhiiviväärtuslikud, kuid nimetatud dokumendid hõlmavad ka:
2.1. lisaks avalike vahendite arvelt avalike ülesannete täitmist puudutavale teabele
asutusesiseseks kasutamiseks loodud kordasid, juhendmaterjale, programmdokument e,
ülevaateid personaliuuringutest jm asutuse igapäevase tegevusega seotud otsuseid;
2.2 teavet, mis struktuuritoetuste seaduste alusel ei kuulu kuni säilitusperioodi lõpuni
avalikustamisele (näiteks juhatuse ja ka hindmaiskomisjonide koosolekute protokollid
sisaldavad teave rahastamata taotluste kohta ning hindamisse kaasatud isikute nime sid ja
nende antud hinnanguid projektide kohta)
Soovime infot, kuidas käituda antud dokumentide üleandmisel Rahvusarhiivi. Kas AKI
hinnangul on kogu teave, mida nimetatud dokumendid sisaldavad avalik teave? Kuidas
toimida juurdepääsupiirangute seadmisel juhul, kui näiteks juhatuse ja nõukogu
protokollides on vajalik eristada avalike ülesannete ja eraõigusliku isiku muu tegevuse
käigus tekkinud dokumente?
3. Kuidas toimida teabega millele on määratud nii juurdepääsupiirang kui ka säilitustähtaeg
vastavalt struktuuritoetuste seaduses märgitud kuupäevani (näiteks STS 2007-2013-le kuni
31.12.2025, STS 2004-2006 kuni 31.12.2015). Kui osa sellisest teabest kantakse üle
alatiseks säilitamiseks määratud dokumentidesse ja antakse üle Rahvusarhiivile, kas see
võib olla peale säilitustähtaja möödumist avalik?
4. Ühtlasi palume vaadata üle JPP klassifikaator ning täiendada seda EKTÄKS otseviitega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anto Viigi
vastavusjuht
3 KarS § 377 lg 1 sätestab, et ärisaladuse ebaseadusliku saamise, kasutamise või avaldamise eest, kui see on toime pandud ärilisel või kahju
tekitamise eesmärgil, karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. KarS § 377 lg 2 järgi, sama teo eest , kui selle on toime
pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega
Lisa: Väljavõte „Seletuskirjast „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse muut mise
seaduse eelnõu“ juurde“
Teadmiseks: Rahvusarhiiv
Anto Viigi
vastavusjuht
+372 667 4100,
[email protected]
Lisa pöördumisele
Väljavõte „Seletuskirjast „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse muutmise
seaduse eelnõu“ juurde“
Eelnõu seadusena vastuvõtmisel muutus mh muudetava seaduse § 25 lõike 6 sõnastus ja
lisandus lõige 71. Eelnõu seletuskirjas lk 6 on lõike (71) lisamise kohta antud järgnev selgitus:
„Eelnõu punktiga 19 [jõustunud seaduses punkt 21] kehtestatakse õiguslik alus avaliku teabe
seaduses (ATS) sätestatud avalikustamise piiramise tähtajale, mis ATS § 40 lõike 1 kohaselt on
maksimaalselt 5+5 aastat. ATS § 3 lg 2 kohaselt saab seadusega (STSiga) kehtestada
teistsuguse tähtaja kui ATSis on. STSis seotakse piirangu tähtaeg dokumentide säilitamise
kohustuse tähtajaga, sest juba piiratud teave muutuks avalikuks, kui lõpeb ATSis võimaldatud
maksimaalse piiramise aeg. Kui ei oleks 2025. a dokumentide säilitamistähtaja kohustust, võiks
need dokumendid hävitada peale üldise säilitamistähtaja möödumist (va kui ei ole pikemat
dokumentide säilitamise kohustust muu seaduse alusel) ning piiratud teabe avalikuks tuleku oht
langeks ära. Toetusega seotud dokumente peab aga säilitama 2025 a lõpuni, selleks et EK
ametnik, audiitor, järelkontrollija saaks neid veel vajadusel vaadata. ATS tähtaja äralangemisel
muutuks selline teave avalikuks, mis ei ole kooskõlas aga mitteavalikustatavate andmete
juurdepääsupiiramise ootusega ka edaspidi. Seega sama paragrahvi lõikes 6 nimetatud piiratud
ligipääsuga andmed, milleks on andmed projekti äriplaani ja tehnoloogiliste lahenduste kohta,
andmed, mida loetakse ärisaladuseks või mis on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks
mõeldud teabeks avaliku teabe seaduses sätestatud korras, samuti andmed projekti
omafinantseeringu allikate kohta, ei ole avalikud STSist tuleneva säilitamistähtaja lõpuni, välja
arvatud omafinantseeringu osas, mis on saadud riigieelarvelistest või kohaliku omavalitsuse
vahenditest. Samuti neid andmeid, mis on seotud konkreetsete hindajate poolt antud
hinnanguga taotluste hindamisel ja ka rahuldamata jäetud taotluse ja selle esitanud taotleja
andmeid, ei avalikustata kuni STS §-s 5 nimetatud dokumentide säilitamistähtaja lõpuni ehk siis
2025. aasta 31.detsembrini ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 88 sätestatud
juhul Vabariigi Valitsuse määratud tähtpäevani. STS teabe piiramise alused annavad taotlejale
õiguse nõuda, et neid andmeid ei avalikustata kuni dokumentide säilitamistähtaja lõpuni, seega
andes STSis pikema piirangu kehtestamise aluse, tagame me taotleja sellesisulise õiguse. ATS
§ 40 kohustab peale 5 aastat kaaluma, kas veel 5 aastaks piirangu pikendamine on ikka
põhjendatud. Andes STSiga aluse kehtestada dokumendi esmasel menetlemisel 2025. aasta
lõpuni juurdepääsupiirangu tähtaeg, vähendab see lisaks halduskoormust: välditakse iga 5 aasta
pärast piiranguga dokumentide ülevaatamise kohustust.“
Teabe kompaktsuse huvides on alljärgnevalt esitatud ka muudetud seaduse kehtiva redaktsiooni
§ 25 pealkiri ja lõiked 6–71:
„§ 25. Toetuse andmisest ja kasutamisest teavitamine, andmete töötlemine ning
avalikustamine
….
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetamata andmeid toetuse saaja või programmi elluviija ja
tema projekti või programmi kohta võib avalikustada, välja arvatud andmeid projekti äriplaani
ja tehnoloogiliste lahenduste kohta, ning muid andmeid, mida loetakse ärisaladuseks või mis on
tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks avaliku teabe seaduses sätestatud
korras. Andmed projekti omafinantseeringu allikate kohta ei ole avalikud, välja arvatud
omafinantseeringu osas, mis on saadud riigieelarvelistest või kohaliku omavalitsuse vahenditest.
Projekti hindamisse kaasatud isikute nimesid ja hinnangut toetuse taotleja ja tema taotluse ning
projekti kohta võib avalikustada viisil, mis tagab, et nime ja hinnangut ei ole võimalik omavahel
seostada. [RT I 2009, 34, 227 - jõust. 01.07.2009]
(7) Rahuldamata jäetud taotluse ja selle esitanud taotleja andmeid ei avalikustata. Avalikustada
võib riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusest taotleja ja tema rahuldamata jäetud taotlusega
seotud andmeid. [RT I 2008, 24, 157 - jõust. 14.06.2008]
(71) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud andmeid, mille avalikustamine on piiratud,
ei avalikustata kuni käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud dokumentide säilitamistähtaja lõpuni.
[RT I 2009, 34, 227 - jõust. 01.07.2009]“
Saatja: Anto Viigi <
[email protected]>
Saadetud: 26.01.2023 14:36
Adressaat: AKI info <
[email protected]>
Koopia: <
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>
Teema: Küsimused Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse hallatava teabe osas
Manused: Küsimused Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse hallatava teabe osas.asice; Lisa
pöördumisele.pdf
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Lugupeetud kolleegid Andmekaitseinspektsioonist!
Seoses arhiiviväärtusega dokumentide üleandmisega Rahvusarhiivile on Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutusel tekkinud küsimusi teabe osalise mitteavalikkuse ja kohaste juurdepääsupiirangute osas,
millele palume teie seisukohta. Küsimused ja meiepoolne argumentatsioon on toodud eraldi
pöördumises, mis on lisatud käesolevale e-kirjale.
Vajadusel oleme valmis oma seisukohti ja argumente selgitama.
Lugupidamisega
ANTO VIIGI
vastavusjuht
järelevalve- ja vastavusosakond
EASi ja KredExi ühendasutus
+3725035011
+372 667 4100
[email protected]
EAS ja KredEx ühinesid. Ühendasutuse juriidiline nimi on Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA, kuid üleminekufaasis
jätkub teenuste pakkumine KredExi ja EASi kaubamärkide alt.
www.eas.ee
www.kredex.ee
See elektronkiri võib sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni. Kui antud kiri ei ole suunatud Teile, siis selle avaldamine,
kopeerimine, levitamine või muul viisil kasutamine on rangelt keelatud ning võib olla ebaseaduslik. Kui saite selle kirja ekslikult,
palun teavitage sellest koheselt kirja saatjat ning kustutage kiri oma süsteemidest.
This e-mail may contain confidential information. If you are not the intended recipient you are hereby notified that any use,
disclosure, copying, distribution or taking any other action in reliance on the contents of this information is strictly prohibited
and may be unlawful. If you received this e-mail in error, please contact the sender and delete the material from your systems.